nr 5 (376)14.02.2012

TASUTA

WWW.YLIOPILASLEHT.EE

AINUS ÜLE-EESTILINE TUDENGILEHT

EESKUJU

NÄORAAMAT

LOE EDASI LK 6

LOE EDASI LK 7

LOE EDASI LK 9

Tudengid pöördusid Toompeal 101 tühja tooli poole, mis sümboliseeris seda, kuidas riigikogu liikmed neid kuulda ei võta.

Evelin Kuzin propageerib tervislikke eluviise

Tartu tervishoiu kõrgkoolis õeks õppiv Evelin, kes on muuseas

täiskarsklane, õpetab, kuidas ja

miks valida tervislik eluviis.

TTÜ tudengid leiutasid imeteleri

TTÜ tudengid Kadri, Jaanus ja Zahhar arendasid teleri,

mis hoopis meid vaatama hakkab.

Tartu te

ASI LK 9

TÜ Pärnu kolledži tudengid naudivad tuulist linnaMeretuul aitab Pärnu tudengeid nii õppimisel kui ka ürituste korraldamisel häid ideid kohale lennutades.

Mulle ei meeldi,

et...

Mulle meeldib, kuidas...

Ma arvan, et...Tudeng, saada meile oma arvamuslugu, milles kirjutad, mida sina arvad mõnest tudengielus aktuaalsest teemast või enda koolis toimuvast.Lood jõuavad meie koduleheküljele www.yliopilasleht.ee. Paremad lood avaldame paberlehes ja nende eest saab honorari.

Ootame lugusid aadressile toimetus@yliopilasleht.ee 1. märtsiks 2012.

NB! Arvamused ei ole anonüümsed. Lisa kindlasti oma täisnimi ja kool ning kontaktandmed sinuga ühenduse võtmiseks.

EESTI ÜLIÕPILASLEHT OTSIB ARVAMUSLIIDREID!

FOTO

: PEE

TER

LAN

GO

VITS

/ PO

STIM

EES/

SCAN

PIX

Kõrgharidusreformi eelnõu kinnitati seaduseks tudengite vastuseisule vaatamata

EÜLi hinnangul tulevad eelnõu vead uuesti välja

seoses peagi riigikokku jõudva õppetoetuste eel-

nõuga. Liit nõuab, et eelnõu avataks siis uuesti.

EÜL toob välja, et eelmisel nädalal kinnitatud

eelnõu on vaid üks osa reformist. See puudutab

kõrgkoolide rahastamismudelit ja tasuta täiskoor-

musõppe kehtestamist. „Kuid ootame Riigikogult

sajaprotsendilist ülesande täitmist, nagu nemad

nõuavad tudengitelt. Õppetoetuste süsteemi muut-

mine ning kõrgkoolide rahastamise kasvatamine

on neil veel tegemata,” tõdes EÜLi esimees Eimar

Veldre.

„Hetkel on kõrgkoolidele mõeldud raha pigem

tulevikus õppemaksudest saamata jääva summa

hüvitamine. Loodame, et ka riigieelarvest on näha,

et kõrgkoolide eelarved suurenevad,” lausus Veldre.

EÜL korraldas jaanuaris mitmeid aktsioone,

et tudengite seisukohti riigikogule selgitada. Nii

tudengid, õpilased kui ka teised noored saatsid

riigikogule kirju, andsid tudengite seisukohtadele

toetushääli internetis ja tegid meeleavaldusi üle

Eesti. „Vaatamata sellele jäi mitme huvigrupi ühine

arvamus paljuski arvestamata,” tõdes Veldre.

EÜLi hinnangul võiks vabariigi president kaaluda

eelnõu tagasilükkamist ja anda sellega riigikogule

võimalus menetleda reformieelnõud koos õppetoe-

tuste eelnõuga, likvideerida neis olevad puudused

ja tagada kooskõla. „Arvestades, et eelnõus on

mitmeid küsitavaid kohti, sealhulgas kõrgkooli-

de põhiseadusliku autonoomia ja rahastusmudeli

ebaselgus, ootame ka presidendi hinnangut sellele

eelnõule,” ütles Veldre.

LOE INTERVJUUD EIMAR VELDREGA LK 5

9. veebruaril võttis Riigikogu vastu kõrgharidusreformi seaduse, kuid Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) sõnul ei ole sellega võit-lus veel kaugeltki lõppenud.

14.02.2012 // Eesti Üliõpilasleht

Otsime arvamusliidreid!

Head tudengid ja tudengite sõbrad, praegu on meie elus väga ärevad ajad. Riigikogus menetletakse järjest meid puudutavaid eelnõu-sid, Eesti kunstiakadeemial on suur mure oma uue maja pärast, TTÜ avaliku halduse instituut tegi algust sülearvutite keelamisega loengutes ja seminarides.

Ma usun, et paljudel teist on midagi öelda. Olgu see siis vastuvõetud kõrgharidusreformi või alles arutamisele tuleva õppetoetuste süsteemi kohta. Riigikogu võttis vastu seaduse, mis ütleb, et tudeng peab semestris läbima 30 EAP-d ehk pühenduma õppimisele 100%. Kui palju siis ikkagi on vaja tudengile riigipoolset toetust, et saaksime ilma töötamata ära elada?

Kuidas on nii, et Tartu ülikool ja Tallinna Tehni-kaülikool on viimaste aastate jooksul ehitanud väga mitmeid uusi õppehooneid, aga Eesti kunstiakadeemiat ei aidata selle ühegi ehita-mise juures?

Kuidas nende sülearvutitega siis ikkagi on? Kas meil on vaja loengutes arvuteid? Paljud meist, noorest põlvkonnast, on üldse võimelised veel pastakaga paberile kiiresti konspekteerima? Pean tunnistama, et mina vist ei ole.

Need on ainult mõned teemad, mis minu enda arvates puudutavad täna kõiki tudengeid. Kindlasti on igas koolis omad mured ja rõõmud, millest te võiksite ka Eesti Üliõpilas-lehele kirjutada. Saatke oma arvamuslood 1. märtsiks aadressile toimetus@yliopilasleht.ee.

Avaldame need oma koduleheküljel www.yliopilasleht.ee ja parimad paberlehes.

Paberlehte jõudnud arvamuslugude eest maksame ka honorari!

Lisaks sellele, sõbralikku sõbrapäeva kõigile!

MÕTISKLUSED

Vajadusel korraldame ühiseid aktsioone!Eesti kunstiakadeemia on ülikool, mida

juba ERKI aegadest saadab teatud maa-

giline maine. Seda on peetud maailmaks

justkui teisest universumist, kus sünnib

heas mõttes erilisi asju. Viimasel ajal on

aga EKAst räägitud hoopis muus võtmes

– maja, detailplaneeringud, võiduprojekt,

naabrid, kohtuvaidlused ja igasugused ra-

had. Tegelikult on tegemist ikkagi riikliku

ülikooliga, kus õpetatakse välja spetsialiste

kunsti, disaini ja arhitektuuri valdkonnas.

EKA on tudengid, õppejõud ning õppe-

hoone – kõik ühes.

Kogu EKA uue õppehoone ümber toimuv

kära on sütitanud ka tudengid. Regulaarselt

on toimuma hakanud tudengite kohtumised

EKA uue maja nimelistel mõttetalgutel, kus

arutatakse toimuva üle ja püütakse leida

viise, kuidas tudengidki saaksid oma soove

ja vajadusi väljendada.

Esimestel mõttetalgutel pandi ühiselt pai-

ka selged põhimõtted, mida Eesti kunsti-

akadeemia tudengkond kannab: uus maja

tulgu Tartu maantee ajaloolisele krundile

tähtajaks ehk 2015. aasta suve lõpuks. Sa-

muti oldi ühisel meelel, et vajadusel korral-

datakse ühiseid aktsioone oma seisukohtade

väljendamiseks.

Palju on räägitud negatiivse alatooniga sel-

lest, et EKA justkui ehitab endale lossi kõige

magusamale krundile Tallinna kesklinnas.

Esiteks on iga ülikool oma riigile uhkuseks

ja selle asukoht kesklinnas on vaid auasi.

Pealegi on tegu krundiga, mis selle ülikooli

käes on olnud ligi sada aastat ja seda ei võeta

ära kellegi teise käest.

Teiseks pole praegu töös olev uue õppe-

hoone projekt mingi loss, see on funkt-

sionaalselt projekteeritud koolimaja, mis

hakkab täitma kvaliteetse õppetöö vajadusi.

Projekti maksumust on kõvasti kärbitud,

on tehtud koostööd nii tudengite kui ka

erinevate osakondadega ning seega võib

tulemust pidada vägagi optimaalseks ja

mõistlikuks.

Kõige ootamatumaks ja masendava-

maks aktuaalseks teemaks seoses Eesti

kunstiakadeemiaga on selle võimalik laia-

lisaatmine. Idee, mis loodetavasti pikalt

enam arutluspinda ei leia, on vägivaldne

ja kunstivaenulik. Juba see, et me praegu

ei õpi ühises hoones, on halb, rääkimata

siis meie lõplikust tükeldamisest. Kuns-

ti- ja disainitudengitele on ääretult oluli-

sed erialadevahelised koostööprojektid ja

igapäevane näost näkku suhtlemine, sest

ainult nii säilib kunsti- ning disainialadel

väga oluline spetsialistide suhtlusringkond.

Kõige rohkem teeb tänapäeval EKA lõ-

petavale tudengile ilmselt muret ühiskon-

nas olev suhteliselt negatiivne suhtumine

kunsti ja disaini. Vahel jääb isegi mulje, et

kunstiülikooli peetakse pooleldi heatege-

vusasutuseks, kus koolitatakse muidusöö-

jaid, kellest tegelikult mingit kasu polevatki.

Tegelikult on kunst, disain ja arhitektuur

lihtsalt igale inimesele nii lähedal ja üm-

ber, et seda on vahel raske märgata. Kõik

käega katsutav ja silmaga nähtav, mis ei

ole puutumata loodus, on kellegi looming.

Hambaharjast ja sokkidest kuni hoonete

ning autodeni välja – kõik on koolitatud

ja pühendunud kunstnike ning disainerite

mõtte- ja kätetöö. Alahinnata ei tohi kind-

lasti ka kaasaegset kujutavat kunsti – see on

osa kultuurist, mis tihti suunab tähelepanu

ühiskonna valupunktidele, õpetab mõtlema

ja kujundab meile märkamatult ühiskonda.

Praegu on selline pinev aeg: me ei tea, mis

juhtub, me ootame konkreetseid otsuseid

ja tulemusi, mis iga hetk peaksid ja võiksid

tulla. Sestap pole tudengid veel ühtegi suurt

aktsiooni korraldanud. Tudengite olulisi-

mateks eesmärkideks on oma seisukohtade

kuuldavaks tegemine ja ka ülikooli maine

parendamine. Alguses püüame neid täita

ikkagi rahulikult ja pigem positiivselt, sest

eesmärgidki on õilsad ja me usume neisse.

Praeguseks on loodud petitsioon leheküljele

www.petitsioon.ee kutsumaks kõiki inimesi

üles toetama EKA uue maja valmimist Tartu

maantee krundile eespool nimetatud täht-

ajaks. Samuti kasutasid tudengid võimalust

EKAs toimunud kunstihariduskonverentsil

ja kinkisid koostöötahte märgiks haridus-

ja teadusminister Jaak Aaviksoole kaunilt

raamitud graafi lise lehe „Kuldaeg“, mille

autoriks praegune tudeng Artur Vincent

Kerge.

Kui kaoks Eesti kunstiakadeemia, siis oleks

tegu vist ainsa riigiga Euroopas, kus poleks

kunstiülikooli, kus koolitatakse tudengeid

kõigil kolmel õppeastmel. See oleks häbiasi.

Praeguse situatsiooni ainuke mõeldav la-

hendus, millest võidaks terve riik ja ühis-

kond, on uus esinduslik ja efektiivne õppe-

hoone Eesti ainsale kunstiakadeemiale, mis

säilib ühtse ja tervikliku ülikoolina.

JUHTKIRI

Väljaandja:

SA Üliõpilasleht

Toimetuse üldaadress:

toimetus@yliopilasleht.ee

Koosseis:

Kadri Inselberg, peatoimetaja

kadri@yliopilasleht.ee

Liisi Moosaar, reklaam- ja tegevjuht

liisi@yliopilasleht.ee

Väino Õun, küljendaja

vaino.oun@gmail.com

Kaisa Kaldoja, keele- ja

stiilitoimetaja

Tarvo Metspalu, fotograaf

Tiraaž: 8 000

Formaat: A3, värviline

Maht: 12 lehekülge

Trükk: Kroonpress

Kontakt: SA Üliõpilasleht,

F.R. Kreutzwaldi 4,

Tallinn 10120

Telefon: 640 0422

Faks: 640 0502

Kodulehekülg:

www.yliopilasleht.ee

Facebook: www.facebook.com/

Eesti.Uliopilasleht

SOOVITUS

KADRI INSELBERGpeatoimetaja

JOANNA PUNGAS EKA tudeng ja üliõpilasesinduse aseesimees

Alanud on 2012. aasta kevadsemester ning

uus lend Eesti noori on õppimas või mine-

mas õppima välisülikooli. Mida sa välistu-

dengina kõigepealt koged? Ühel hetkel on

su ees võõras linn, võõras ülikool ja võõrad

inimesed. Keda ei ole, on su sõbrad, pere-

kond, tuttavad, kursusekaaslased ja kogu

mugavustsoon.

Tegelikult on su otsus üks parimaid, mida

oled oma elus teinud. Mitte ainult kõrg-

haridus ei ole oma olemuselt muutumas

rahvusvaheliseks, vaid kogu maailm. Sulle

kui tudengile on rahvusvahelises akadee-

milises elus osalemine kõige lihtsam samm

suure pildi saamiseks. Olenemata sellest,

kaua välismaal õpid – võta sellest perioodist

maksimum.

Siin on sulle punktid, mis sind võivad ai-

data!

• • Oma ülikoolilinnas tee hea eeltöö elu-koha leidmiseks ja muu hädavajaliku info kättesaamiseks (hädaabinumbrid, kind-lustus, transport jne).Võimalusel ela koos teiste tudengitega – olgu

see ühiselamu koos kohalike või välisüliõpi-

lastega, olgu see elamine üürikorteris. Nii on

kõige lihtsam teiste üliõpilastega kontakti

luua ja ülikooliellu sisse sulada.

Kuidas võtta välismaal õppimisest maksimum?• • Õpi iga päev midagi uut!ÕPI! Õpi nii palju, kui vähegi suudad! Pigista

õppejõududest välja viimasedki teadmised!

Tee kaasa kõik praktikumid, külasta laboreid

ja õppekeskusi. Külasta loengusarjade raames

kohalikke ettevõtteid ja muid organisatsioone.

Võta loengutest ja seminaridest kaasa kõige

väärtuslikumad teadmised.

• • Vaata, mida pakub sulle sinu ülikool!Ülikoolis on teadusklubid ja igasugused hu-

vialaringid. Äkki on just sinu ülikooli teadus-

ringidest välja kasvanud midagi suurt ja olu-

list? Äkki saad oma kogemusega kaasa aidata

mõne uue sündmuse sünnile? Võta kindlasti

osa ülikooli poolt korraldatud sissejuhatavast

tutvustusnädalast. Vaata, mida korraldavad

teaduskonnad ja kohalikud üliõpilasorgani-

satsioonid. Uuri välja see, milliseid teid pidi

põnevaim info liigub – ja loomulikult ära

unusta kohalikku sotsiaalset meediat.

• • Ole sina suhtlemises välismaalastega ak-tiivne pool!Kus iganes peaksid sa esimesi välistudengeid

nägema – nad on samasugused nagu sina.

Nad on eri kultuuritaustaga ja tunduvad väga

huvitavad, kuid ei julge nagu nendega esimest

kontakti luua… Alusta ise vestlust! Kõigil on

tegelikult hea meel, kui keegi soovib kontakti

luua. Leia üles kohad, kus nii kohalikud kui

välistudengid ehk sinu saatusekaaslased (selle

sõna positiivses tähenduses) koos käivad. Ja

uute inimeste leidmine ei olegi niivõrd kee-

ruline, kui algul tundus.

• • Õpi tundma kohalikku kultuuri!Õppimine välismaal ei tähenda mitte ai-

nult akadeemilist, vaid ka mitteformaalset

õppimist. Täiusta kohaliku keele oskust ja

käi kohalikel kontsertidel, pidudel, näitustel,

spordivõistlustel, teatrietendustel. Vaata, mis

paneb kohalike inimeste silmad särama ning

mis toob nende suule naeratuse!

• • Leia endale sõpru igalt mandrilt – see on sinu investeering tulevikku!Jah, need välistudengid saavad aja jooksul sulle

palju lähedasemaks. Nad on ju päris toredad

kõikide oma kiiksude ja kogu oma olemu-

sega. Proovi luua võimalikult palju kontakte

ka kohalike seas – lisaks kõigele muule on

sul sel juhul sõbrad, kelle juurde alati tagasi

tulla. Sinu välisõpingute linnast saab ju üks

sinu kodulinnadest, mida tunned läbi ja lõhki.

Eero Loonurm, Sihtasutus Archimedes

Täistekst on saadaval Üliõpilaslehe koduleheküljel

22

Eesti Üliõpilasleht // 14.02.2012 UUDISED

Avatud Eesti Fond koostöös Euroopa Koda-

nikuhariduse Liiduga kuulutab välja konkursi

noortele vanuses 20-30 a. osalemiseks program-

mis FutureLab Europe – Noorte Eurooplaste

Nõukoda.

FutureLab Europe programm on suunatud an-

dekatele ning pühendunud noortele eurooplaste-

le, kes soovivad aktiivselt kaasa rääkida Euroopa

tulevikku puudutavates küsimustes. FutureLab

Europe annab osalejatele võimaluse tutvuda

lähemalt Euroopa Liidu otsustusprotsessidega,

suhelda rahvusvaheliste poliitikakujundajatega,

arendada ja süvendada Euroopa ühtekuuluvus-

tunnet, identiteeti ja väärtusi.

Kandideerida saavad ainult Euroopa Koda-

nikuhariduse Liidu liikmesorganisatsioonide

programmides varasemalt osalenud noored

vanuses 20-30 aastat, sh Avatud Eesti Fondi

korraldatud programmides või toetatud projek-

tidest osavõtnud. Osalemiseks loetakse siinkohal

kas AEF-ist isiku- või projektitoetuse saamist,

AEF-i toetatud projekti juhtimises ja/või kor-

raldamises osalemist.

Programmis osalemise eelduseks on tahe ning

oskused Euroopat puudutavates küsimustes kaasa

rääkida, neis oma seisukohti kujundada ja kaitsta

ning silmapaistev kodanikuaktiivsus. Programmi

töökeeleks on inglise keel.

Programmis osalejad on kohustatud osa võtma

FutureLab Europe iga-aastasest sügisfoorumist

(16.-22. september 2012) ja kevadkonverentsist

Brüsselis (kevad 2013), lisaks sellele toimuvad

vahepeal poliitikadebatid erinevates Euroopa

riikides, samuti eeldatakse osalejatelt kohalike

ürituste korraldamist ning kaastöid FutureLab

Europe’i veebi.

Avalduste esitamise tähtaeg on 1. märts 2012.

Programmi detailsema kirjelduse leiab aadressilt

www.futurelabeurope.eu.

8. veebruaril valis Eesti

Muusika- ja Teatriakadeemia

(EMTA) valimiskogu uueks

ametiajaks tagasi praeguse

EMTA rektori Peep Lassman-

ni. Rektori järgmine ametiaeg

kestab viis aastat, 2012—2017.

Rektoriameti kõrval kont-

sertpianistina tegutsev Peep

Lassmann on alates 1973. aas-

tast töötanud klaveriõppejõu-

na tollases Tallinna Riiklikus

Konservatooriumis ning jätkab

samas pedagoogitööd. Alates

1992. aastast on ta EMTA kla-

veriosakonna professor.

Lassmann on oma kunstilise

tegevuse eest pälvinud 1999. ja

2009.aasta Eesti Kultuurka-

pitali Helikunsti Sihtkapitali

aastapreemia ning 2001. aastal

Valgetähe IV klassi teenete-

märgi.

Peep Lassmann on Eesti

Muusikanõukogu president,

Eesti Klaveriõpetajate Ühingu

juhatuse liige, Rahvusooper

Estonia nõukogu liige ning

Eesti Interpreetide Liidu ju-

hatuse liige ja üks asutajaliik-

meid.

Peep Lassmann valiti esma-

kordselt Eesti Muusikaaka-

deemia rektoriks 1992. aastal.

Jaanuaris anti Tallinna Laste-

haigla Toetusfondile üle Eesti

Kunstiakadeemia tekstiilidisaini

osakonna üliõpilaste väljatööta-

tud õppe- ja teraapiavahendid

liitpuudega lastele. Lastehaigla

Toetusfond on panustanud pro-

jekti tasudes teraapiavahenditele

kulunud materjalide maksumuse.

Eesti Kunstiakadeemias toimu-

nud kursuse “Interaktiivne õp-

pevahend” eesmärgiks oli välja

arendada õppetööd toetavaid

meeli stimuleerivaid õppe- ja

teraapiavahendeid liitpuudega

Noorte Eurooplaste Nõukoda otsib aktiivseid noori eurooplasi

Tudengid kinkisid liitpuudega lastele õppe- ja teraapiavahendid

Kevadsemester on taas käes ja

tudengitel on aeg endale esin-

dajad leida. Veebruaris toimu-

vad kõrgkoolides üle kogu Eesti

esindusse kandideerimine ja va-

limised veebruari lõpus-märtsis.

Tallinna tehnikaülikool: kandideerimine 5.-20.02,

e-hääletus 5.-14.03.

Lääne-Viru rakenduskõrg-kool: kandideerimine 13.-

24.02, sedelhääletus 27.02-

9.03

Tallinna ülikool: kandideeri-

mine 13.-27.02, e-hääletus 8.-

25.03, sedelhääletus 12.-21.03

Tallinna tehnikakõrgkool: kandideerimine 8.-15.02,

e-hääletus 20.-24.02

Tartu ülikool: kandideerimi-

ne 27.02-9.03, e-hääletus ja

sedelhääletus 19.-25. märts

Eesti maaülikool: kandideeri-

mine 10.-20.02, sedelhääletus

10.-24.03

Eesti lennuakadeemia: kandideerimine 20.02-5.03,

e-hääletus 12.-18.03

Teiste koolide kuupäevi ja täp-

semat infot otsi oma üliõpila-

sesinduse koduleheküljelt!

Muusika- ja teatriakadeemia rektoriks valiti tagasi Peep Lassmann

lastele, kasutades uudseid teks-

tiilimaterjale ja lahendusi.  Ideede

arendamisel tugineti teoreetilis-

tele teadmistele, uuringule ja õp-

petöö käigus tehtud vaatlustele.

Õppevahendeid luues on arves-

tatud, et kognitiivsete oskuste

arendamine on tihedas seoses

motoorika, sotsiaalsete, igapäe-

vaoskuste ja kommunikatiivsete

oskuste arendamisega.

Kursuse tulemusena valmis seit-

se uudset õppe- ja teraapiava-

hendit, mis moodustavad ühtse

komplekti. Seda   on võimalik

kasutada nii ühes ruumis, kui

ka eraldi teraapiaruumides. Õp-

pevahendite sihtgrupp ei piirdu

üksnes intellekti- ja  liitpuudega

lastega, neid saavad kasutada ka

tavapärase arenguga lapsed.

Prototüübid anti üle Tallinna

Lastehaigla Toetusfondile, et

Tallinna Lastehaigla taastusra-

vi  osakonna spetsialistid neid

edaspidi oma töös kasutaksid

ning tagasisidet annaksid. Nii

saab loodetavasti mõnest proto-

tüübist ka tõeline toode.

TALLINN: TARTU MNT. 6 (tel. 6612106)RÄVALA 6 (tel. 6814 605)

PÄRNU: HOMMIKU 13 (tel. 4431369)VILJANDI: TURU 8/10 (tel. 4333593)

TARTU: RÜÜTLI 1/RAEKOJA PLATS 8 (tel. 7400900)WWW.OPTI.EE

SÕBRAPÄEVA NÄDALALSÕBRAPÄEVA NÄDALAL 13. - 18. VEEBRUARIL13. - 18. VEEBRUARIL KÕIK PÄIKESEPRILLIDKÕIK PÄIKESEPRILLID - 50%- 50%!!

Veel teisi pakkumisi Veel teisi pakkumisi vaata meie kodulehelt vaata meie kodulehelt www.opti.eewww.opti.ee

RAAMIDELE VEEBRUARIS RAAMIDELE VEEBRUARIS KUNIKUNI 40%40% allahindlus allahindlus koosostul klaasidega.koosostul klaasidega.

Üliõpilasesinduse valimised!

FOTO

: PEE

TER

LAN

GO

VITS

/ PO

STIM

EES/

SCAN

PIX

33

14.02.2012 // Eesti ÜliõpilaslehtTUDENGIELU

Kuigi õppeteenustasude võlgla-

sed ei ole ülikoolide esindajate

sõnul nende jaoks veel väga suur

probleem ja tudengitele tullakse

võimalikult palju vastu, on siiski

ka selliseid üliõpilasi, kes venivate

võlasummade tõttu on sunnitud

aru andma inkassofi rmadele või

üldse õpingud katkestama.

Tartu ülikoolis (TÜ) olid õppe-

teenustasude võlgnevused aasta

lõpu seisuga 200 000 euro ringis.

TÜ fi nantsjuht Taimo Saan ütles,

et võlgu olevad üliõpilased ei ku-

juta endast ülikooli jaoks sisulist

probleemi ja praegust korda ega

tähtaegu ei ole kavas muuta.

Saan rääkis, et ülikool tuleb

makseraskustes olevale üliõpila-

sele igal võimalusel vastu. „Need,

kes näitavad üles omapoolset

huvi ja head tahet, saavad ikkagi

õppimist jätkata ja mingisuguse

lahenduse me igal juhul leiame,“

rõhutas ta.

Saan selgitas, et kui õppetee-

nustasu maksmise tähtaeg on ühe

kuu võrra üle läinud, siis hakkab

dekanaat võlglasega tegelema ja

talle maksmata summat meelde

tuletama.

„Ja siis kusagil neljandal või

viiendal kuul, kui ikka veel midagi

ei ole toimunud, siis me hakka-

me müüma seda võlga inkassofi r-

male,“ kirjeldas Saan. Üliõpilasel

on sisuliselt pool aastat aega, et

oma semestri eest ilma suuremate

probleemideta maksta.

Ta lisas, et töö kaotanud või

muidu makseraskustesse sattu-

nud tudengil on kõige mõist-

likum pöörduda oma murega

dekanaati ja võimalus on oma

võlgnevus kas või pikema aja

jooksul osadena tasuda.

„Meile on öeldud, et Tartu üli-

kool võiks võlglaste suhtes siiski

karmim olla ja hakata neid sum-

masid juba kahe-kolme kuu jook-

sul sisse nõudma,“ nentis Saan.

Kui võlgnevustega saab üle täht-

aja edasi minna äärmisel juhul ka

järgmisesse semestrisse, siis Saan

kinnitas, et lõputöö kaitsmisele

saab alles siis, kui kõik võlgnevu-

sed on likvideeritud. Enne seda

ei ole ülikooli võimalik lõpetada.

Tallinna tehnikaülikoolil oli 23.

jaanuari seisuga võlgnevuste sum-

ma samas suurusjärgus: täpsemalt

194 995 eurot.

„Võrreldes kolme aasta and-

meid, on tähtaegselt tasumata

võlasummad aasta-aastalt kasva-

nud,“ tõdes TTÜ pressiesindaja

Krõõt Nõges. Eelmise aasta sama

ajaga võrreldes on võlasumma

kasvanud 62 969 euro võrra.

Siiski tõi Nõges välja selle, et see

summa moodustas vaid 1,3 prot-

senti terve eelmise aasta jooksul

väljastatud arvetest.

TTÜ-s on maksmise viima-

seks tärminiks eksamiperioodi

algus. „Kui õppeteenuse eest

ei ole tasutud eksamisessiooni

alguseks, algatatakse üliõpilase

eksmatrikuleerimine või avatud

ülikooli õppuri nimekirjast väl-

ja arvamine,“ kirjeldas Nõges ja

lisas, et sealt edasi loovutatakse

nõue vajadusel juba inkassofi r-

male. „Juhul kui tudeng ei maksa

raha ära inkassofi rmale, minnakse

nõudega edasi kohtusse.“

Ka TTÜ-d ei saa enne lõpetada,

kui on tasutud kõik võlgnevused.

Eesti maaülikoolis oli võlgne-

vuste summa aasta alguse seisuga

umbes 70 000 eurot. „Ütleme nii,

et see ei ole väga suur summa,“

ütles selle kohta maaülikooli õp-

peprorektor Jüri Lehtsaar. Aasta

varem oli see summa tema sõnul

129 000 eurot.

Samas on Lehtsaare sõnul ta-

sulisel kohal õppivate üliõpilaste

arv vähenenud, millest võib see

erinevus ka tingitud olla. Ta li-

sas, et on olnud neidki, kes just

rahaprobleemide tõttu on oma

õpingud katkestanud.

„Need, kellel hakkas problee-

me tekkima, esitasid avalduse

eksmatrikuleerimiseks,“ märkis

Lehtsaar.

Ka maaülikool on pidanud

olude sunnil aeg-ajalt kasutama

inkassofi rmade teenuseid. Samas

kinnitas Lehtsaar, et ülikool tuleb

jõudumööda vastu neile, kel on

maksmisega probleemid tekki-

nud ja vajadusel saab mõne kuu

jagu maksmist pikendada.

„Lõpmatuseni me siiski ei saa

seda graafi kut pikendada,“ tõdes

ta, et mingiks momendiks on vaja

õppeteenustasud siiski ära maks-

ta. „Semestri lõpuni saab kõige

rohkem seda venitada.“

Ülikooli lõpetamisega on maa-

ülikoolis samamoodi nagu eel-

miste puhul. „Kui on võlgnevused

likvideeritud, siis saab ka kaits-

misele,“ ütles Lehtsaar.

Ülikoolile võlgu jäämine ei tähenda tudengile kohe eksmatrikuleerimist ja inkassofirmat

Kuigi mõned päevad tagasi võeti vas-tu n-ö tasuta kõrghariduse reform, siis praegu peavad siiski pooled tudengid enda õpingute eest maksma. Ning need summad ei ole väiksed.

ANNES AUStoimetus@yliopilasleht.ee

TÜ finantsjuhi Taimo Saani sõnul hakatakse tudengi võlga inkassofirmale müüma neljandal või viiendal kuul.

Jaanuari alguses käisid tudengid Toompeal...

Teisel päeval koguti flaierid kokku.

Külma ilma vastu aitas kuum tee.… millel küsiti riigikogulaste isiklikku arvamust kõrgharidusreformi kohta.

… riigikogu liikmeid tööle tervitamas.

Neile jagati kätte flaierid...

FOTO

: TAR

VO M

ETSP

ALU

Tudengid käisid Toompeal riigikogu liikmeid tervitamasKaasas oli igasugu maskotte.

FOTO: 7X EÜL

44

Eesti Üliõpilasleht // 14.02.2012 FOOKUS

Ansip viskas õhku süüdis-tuse, et ei räägita piisavalt sellest, miks kõrgharidusre-formi vaja on. Kas seda on vaja ja miks?Sellest on nii palju räägitud.

Kogu see debatt on üleval eel-

mise aasta kevadest. Siis öeldi,

miks seda on vaja ja mis on prae-

guse süsteemi puudused. Neid

on asju on ju võimalik uuesti

järele vaadata.

Meeleavalduste foonil võib jääda praegu mulje, et tu-dengid ei tahagi seda refor-mi...See, kui tudengid ei taha ühte

väljapakutud reformimudelit,

ei tähenda, et tudengid oleks

rahul olemasolevaga. Tudengid

on EÜLi kaudu selgelt välja

pakkunud, milline peaks kõrg-

haridusreform olema. EÜLi

volikogu kinnitas juba eelmise

aasta oktoobris viis eeldust edu-

kaks kõrgharidusreformiks. Ha-

ridusminister ütles eelmise aasta

juunis ilusasti, et kolm märksõna

selle reformi juures on õiglus,

motivatsioon ja efektiivsus.

Eimar Veldre: kõik ei ole veel läbi

KADRI INSELBERGkadri@yliopilasleht.ee

Miks ikkagi otsustati Toompeale minna?Meie ja ka haridusministri

lootus oli, et see seadus saaks

vastu võetud juba eelmisel aas-

tal enne jõule. Aga siis hakkas

asi venima.

EÜL leidis, et kui meie oleme

pidevalt oma seisukohti väl-

jendanud ja kommenteerinud,

siis peaksid ka erakonnad oma

seisukohad välja ütlema. Amet-

likult ja avalikult. Mida nad

arvavad reformist ja üliõpilaste

seisukohtadest. Milliselt lähte-

kohalt nad hääletama lähevad.

Meile öeldi, et me lähme hääle-

tame ära, küll te siis näete, mis

me arvame. Me ei ole sellega

nõus.

Riigikogu peab olema avatud

organisatsioon ja põhjendama

juba ette oma valikuid ja pä-

rast veel järele ka oma otsust

põhjendama. Sellepärast olid

need jaanuari alguse esimesed

aktsioonid, kus me palusime

tudengitel saata riigikogu-

lastele e-kirju ning läksime

Toompeale tutvustama oma

seisukohti ja igaühelt seisukoh-

ti tagasi küsima. Jagasime neile

ühel hommikul fl aierid kätte

ja teisel hommikul ootasime

neid tagasi.

Kuidas see läks?Mõned riigikogu liikmed läk-

sid väga emotsionaalseks nen-

de e-kirjade ja fl aierite peale.

Siis me saime erakondadelt

kätte tagasiside nende nelja

põhipunkti kohta. Hakkasime

selle põhjal välja pakkuma, kus

võiksid olla kompromissikohad

või lahendused.

Meile heidetakse ette, et

tudengid on väga jäikadel

seisukohtadel. Aga meil on

raske läbi rääkida seni, kuni

teistel pooltel ei ole selgelt

välja öeldud seisukohti. Kui

need seisukohad tekkisid,

siis me mõtlesime, et saame

läbi rääkida. Aga siis ei ol-

nud komisjon enam nii aldis

neid seisukohti vastu võtma.

Tegime eraviisilisi kohtumisi

komisjoni liikmetega, saatsi-

me kompromissettepanekuid,

aga neid isegi ei hääletatud.

Ja siis me langetasimegi selle

otsuse, et kui ei kuulata, siis

tuleb näidata, kui palju meid

ei kuulata ja näidata, et me ei

ole sellega rahul.

Ühelt poolt on asi sisus, mida

ei aktsepteerita, teisalt on kü-

simus põhimõttes. Me ei saa

leppida sellega, et ühte koda-

nikeühendust ei aktsepteerita

või ignoreeritakse.

Öeldakse, et olete asja üle vindi keeranud...Avalik võim peab põhjendama

oma valikuid ja need peavad

olema argumenteeritud, mit-

te lihtsalt seisukohad. Mitte

lihtsalt, et tudengid ainsana

nõuavad siin liiga palju, teised

huvirühmad on ka olemas. Kui

me räägime tasuta õppe eeldu-

seks olevast õppekoormusest,

siis selles küsimuses ei taht-

nud 30 EAP ranget nõuet ei

üliõpilased, rektorid, õpilased

ega kõrgkoolitöötajate katus-

ühendus Universitas.

Kes siis üle vindi keerab, kui

kõik on selle küsimuse juures

skeptilised. Tasakaalukoht oligi

siin rektorite nõukogu ja EÜLi

seisukohtade vahepeal, mitte

see, mis lõpuks seaduseelnõus-

se pandi. Mittekuulamine ja

seisukohtade ignoreerimine

viiski selleni, et tudengid ja

õpilased tulid Toompeale ning

Tartu, Pärnu, Võru ja Kures-

saare tänavatele. Oleks viisakas

ju kuulata.

Kuidas meeleavalduste or-ganiseerimine läks?Eks see keeruline ole, eriti kui

avalikkuses on rõhuasetus sel-

lel, et see on tulevikutudengeid

puudutav küsimus. Me kõik

oleme harjunud tegelema tä-

naste asjadega, mitte niipalju

homsete ja ülehomsetega. Selle

võrra oli tudengeid raske kaasa

saada ja ilm oli ka külm. Aga

meil oli supp ja tee olemas ja

tudengid tulid kohale.

Eriti hea oli muidugi see,

et meie hea partner õpilas-

kondade liit oli ka meiega ja

organiseeris need toetusmee-

leavaldused eri linnades. Lai

põhi oli olemas.

Mis edasi saab?9. veebruaril võeti seadus kol-

mandal lugemisel vastu. Meie

arvates ei oleks tohtinud seda

kinnitada, kui kõrgkoolide ra-

hastamise mudel on lahtine

ja õppetoetuste eelnõu ei ole

veel riigikokku jõudnud. Need

pidid koos olema. Me kaalume

pöördumist vabariigi presiden-

di poole, et ta paneks sellele

seadusele veto ning saadaks

selle riigikokku tagasi.

Siin on veel nii palju lahtisi

otsi ja see ei taga seda õiglust,

mida lubati. Nüüdseks juba

seaduse vead tulevad uuesti

välja seoses peagi riigikokku

jõudva õppetoetuste eelnõuga.

EÜL nõuab, et eelnõu avataks

siis uuesti.

Täispikka intervjuud loe:

www.yliopilasleht.ee.

9. veebruaril kinnitas Riigikogu kol-mandal lugemisel kõrgharidusre-formi seaduseelnõu. Vestlesime üli-õpilaskondade liidu esimees Eimar Veldrega sellest, kuidas jõudsid tu-dengid meeleavaldusteni Toompeal, miks sinna ikkagi mindi ja mis nüüd, kui neid ei kuulatud, edasi saab.

Tudengid käisid mitmeid kordi Toompeal kõrgharidusreformi küsimustes oma arvamust avaldamas, kuid eelnõu arutamise lõppfaasis sellest enam kasu ei olnud ja nende soove kuulda ei võetud.

LÜHIDALT

TTÜ digitaalne nulltolerantsTallinna tehnikaülikooli avaliku halduse instituut keelas üli-õpilastel loengutes arvutite ja nutitelefonide kasutamise, sest väidetavalt kipuvad tudengid õppimise asemel suhtlusportaa-lides jõlkuma, kirjutas Õhtuleht.

Üliõpilaste postkasti saabus ülikooli poolt kiri pealkirjaga “suletud kuvarite poliitika”, kus seisab, et 1. veebruarist on kõi-gis TTÜ avaliku halduse instituu-di poolt õpetatavates ainetes auditoorse töö ajal tudengitel keelatud arvutite, iPadide, nutitelefonide ja muu sellise kasutamine.

EÜL tuletas riigikogule meelde õppelaenude hüvitamistÕppelaenude hüvitamise eelnõu on menetluses olnud pikemat aega ning esimese lugemise lõpetamisest on möö-dunud enam kui kolm kuud. Ka muudatusettepanekute esitami-se tähtaeg oli kolm kuud tagasi. Viimaste kuude jooksul pole eelnõud eraldi menetletud ega sisuliselt edasi liigutud.

„Seega kultuurikomisjon on asjaga tahtlikult viivitanud. Arvestades seda, kui paljusid see küsimus puudutab, on sel-line käitumine äärmiselt kahet-susväärne,” sõnas EÜLi juhatuse aseesimees Monika Maljukov.

„Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas on varem lubanud, et seda käsitletakse paralleelselt kõrgharidusreformi eelnõuga, aga seda pole juhtunud,” ütles Maljukov.

FOTO

: EÜ

L55

14.02.2012 // Eesti Üliõpilasleht

TTÜ tudengid leiutasid televiisori, mis salvestab vaataja emotsiooneJaanuarikuus vaatasid eestlased te-lerit keskmiselt 4 tundi ja 20 minutit päevas, ütleb Emori uuring. TTÜ tu-dengid Kadri, Jaanus ja Zahhar aren-dasid teleri, mis hoopis meid vaatama hakkab.

TTÜ pani tudengid mõtlema,

kuidas maailma revolutsiooni-

liselt muuta. Zahhar Kairjaki,

Kaarel Oja ja Kadri Tolsberg

tulid välja ideega muuta televi-

sioon selliseks, milline see pole

kunagi olnud.

Nad soovisid, et eestlaste tun-

nid teleri ees oleksid võimalikult

huvitavad ja leiutasid süsteemi,

mis analüüsib ja salvestab vaataja

emotsioone ning pakub, millised

fi lmid võiks talle meeldida.

„Inimestele on teleri vaatamine

muutunud igavaks, vanasti oli see

omaette sündmus,“ lausub Kadri

Tolsberg.

„Tegime küsitluse, kus eri rii-

kide inimesed rääkisid, mida

nad telerist vaatavad ja mida

tulevikus televiisorist ootavad.

Tuli välja, et teler peab muutuma

tunduvalt interaktiivsemaks, kui

ta seda praegu on, vastasel juhul

jääb ta internetile alla.“

Emotsioonid teleri ees

Meeskond jõudis järeldusele, et

tulevikus peavad internet ja te-

leviisor mingil määral sünkroni-

seeritud olema. „Selline olukord

ei sobi enam tulevikku, et oled

läpakaga diivanil ja vaatad poo-

le silmaga telerist asju,“ arvab

Tolsberg.

Nende nägemust mööda hak-

kab iga televiisor või muu kaa-

meraga varustatud pilti edastav

seadeldis (ka nutitelefon, iPad

jm) lugema vaataja näolt tema

emotsioone ja pakkuma ise välja

hetkemeeleolusse sobivaid prog-

ramme, fi lme ja mänge.

Kui teler näeb, et tema ees istuv

inimene on tüdinud, soovitab ta

vaadata midagi muud „Ei pea

enam klõpsima kanalilt kanalile,

meie telekas oskab pakkuda sobi-

vamaid valikuid,“ ütleb Tolsberg.

Lisaks teeks MiTV lõpu pe-

supulbrireklaamidele ja tooks

vaataja ette sellised kommerts-

teated, mis teda tõesti huvitavad.

„Meie lahendus muudab TV vä-

hem tüütuks. Kui siiani näeme

reklaame, mis meid absoluutselt

ei kõneta, siis tulevikus näeksime

reklaame, mille sihtgrupp me

oleme,“ lausub Kadri.

Meeskond toob näite, et kui

autohuviline vaatab põnevikku,

siis katkestab teda näiteks rek-

laam Lexuse sportauto kohta,

mis lubab fi lmiga vähemasti sa-

mavõrdset adrenaliini ja pakub

võimalust kohe proovisõidule

registreerida. Nii määradki kohe

proovisõidu aja ja vaatad seejärel

rahus fi lmi edasi.

Tippude keskele õppima

TTÜ innovatsiooni ja rahvus-vaheliste suhete prorektor Alar Kolk ennustab ideele edu, sest tegemist on väga suure muu-tusega televiisori vaatamises. TTÜ saadab intelligentse teleri autorid aprillis nädalaks Silicon Valleysse, maailma IT-pealinna.

Kolk ütleb, et tegemist ei ole lihtsalt preemiareisiga, vaid ma-gistriõppe osaga, mida pakutak-se hetkel vaid kõige parematele tudengitele. „Silicon Valley on ainulaadne koht maailmas. Ma

Silicon Valleysse lähevad ennast täiendama (vasakult) Zahhar Kairjaki, Kadri Tolsberg ja Kaarel Oja.

VIIVIKA RÕUKtoimetus@yliopilasleht.ee

tahaks väga, et meie tublimad noored saaksid omal nahal tun-netada, mida tähendab selline ajude ja energia äärmuslik ja üliedukas kontsentratsioon.“

Kolk loodab, et Ränioru nä-gemine süstib tudengitesse uut usku omaenda äriidee elluvii-miseks. Nädalase reisi jooksul avaneb MiTV meeskonnal või-malus kuulata mitmete oma ala tipplektorite loenguid.

Silicon Valleys oma esindus

Eelmise aasta septembris avas Tallinna tehnikaülikool USAs Silicon Valleys oma esinduse, mis paikneb suurtegijate Micro-softi ja Inteli läheduses.

„Me ei saa rahvusvahelise üli-koolina loota rahvusvahelistu-misele vaid Mustamäel. Pea-me olema kättesaadavad oma partnerülikoolide ja ettevõtete kõrval, kus maailma tippette-võtjad tehnoloogiaid arendavad ning koos riskikapitalistidega rahastavad,” ütles Kolk tollal.

Sama meelt on uudse teleri arendajad. „Kindlasti on see üks kõige õigematest kohtadest maailmas, kus TTÜ võiks olla. Usun, et see oli strateegiliselt väga õige samm ning tulevikus saab näha selle kasu,“ ütleb Kadri Tolsberg.

FOTO

: ERA

KOG

U

Noored Kooli 6. lendu loode-

takse leida vähemalt viis osalejat,

kes on valmis minema kaheks

aastaks venekeelsetesse kooli-

desse algklasside keelekümb-

lusõpetajaks.

„Eesti keelt halvasti oskavatel

koolilõpetajatel on tihti väikse-

mad võimalused oma potent-

siaali välja arendamiseks. Selleks

ootame oma 6. lendu noori, kes

oleksid valmis õpetama keele-

kümblusklassides ja andma oma

panuse ka nende noorte hari-

dustee sillutamiseks,“ rääkis SA

Noored Kooli tegevjuht Kaire

Kroos.

„Kaks aastat õpetajatööd kee-

lekümblusklassis toob ühiskon-

da ka selliseid haridusprogram-

mi vilistlasi, kes on õppinud

tundma venekeelsete koolide

väljakutseid ja on valmis nende

parandamise nimel panustamist

jätkama,“ usub Kroos.

Noored Kooli nõukogu esi-

mees Swedbank Eesti peadi-

rektor Priit Perens näeb selles

väga vajalikku lisavõimalust ve-

nekeelsetele õpilastele. „Mitme-

keelsus mitmekordistab noorte

tõenäosust hea töökoha saami-

sel. Eesti keelt halvasti või üldse

mitte rääkiva noore võimalused

tööturul on raskendatud, samas

Juba kümnendat korda toimub

sütitav tudengite teaduskon-

verents TalveAkadeemia, mis

seekord kannab pealkirja "Jätku

majandust, jätku leiba!". Uute ja

vanade huviliste kohtumispai-

gaks on 2.-4. märtsil 2012 Ida-

Virumaa, Narva-Jõesuu SPA &

Sanatoorium.

Seekordne Talveakadeemia

konverents keskendub majandu-

sele. Praegune tarbimise kasvule

orienteeritud majandusmudel

on tinginud olukorra, kus pool

maailma elab asjade usus, olles

ammu võlgu nii loodusele kui

kaaskodanikele.

On kibe tõde, et ressursse rai-

satakse mühinal ja näljase kõht

Noored Kooli otsibkeelekümblusõpetajaid

kui nii eesti kui vene keelt hästi

oskavad noored on väga nõutud.

Osalejate saatmine venekeelse-

tesse koolidesse on kahtlemata

mõjukas samm lähemale Noo-

red Kooli visioonile, et igal lapsel

Eestis oleks võimalik saada hea

haridus,“ rääkis Perens.

Esimene keelekümblust õpetav

osaleja Kristell Päll, kes õpetab

hetkel Haabersti Vene Güm-

naasiumis, alustas pilootprojek-

tina 5. lennu ridades 2011. aasta

sügisel. Kui harilikult õpetavad

Noored Kooli osalejad põhikoo-

liõpilasi, siis keelekümbluse õpe

algab algklassides. Keelekümb-

lust õpetada soovivatel noortel

on teiste osalejatega võrreldes

suurem koormus, kuna peavad

lisaks Noored Kooli koolitustele

osalema ka keelekümbluskooli-

tustel. Kandideerimiseks tuleb

täita avaldus Noored Kooli ko-

duleheküljel enne 29. veebruari.

Avalduse võivad esitada kõik,

kellel on vähemalt 2012. aasta

kevadeks kõrgharidus. Kandi-

deerida ei saa õpetajahariduse

omandanud ega vähemalt aasta

õpetajaametis olnud noored.

Noored Kooli programm on

viie tegutsemisaasta vältel kooli-

desse saatnud ligi kaheksaküm-

mend noort õpetajat.

koriseb üha valjemalt. Kuna

senise majanduskorra "parim

enne" on möödas, siis meie

eesmärgiks on läbi kolme mit-

mekesise päeva hakata mõtlema

alternatiivsest majandamisest.

Suuname pilgu tulevikku, kus

keskkonna, majanduse ja ini-

meste areng on tasakaalus ja kü-

sime: "Miks (mitte) võiks Eesti

olla roheriik?"

Kandideerimine konverentsile

on avatud ajavahemikus 13.-19.

veebruar 2012. Kuna konverent-

sil osalejate arv on piiratud, siis

palume oma osalemissoovi põh-

jendada. Kinnituse osalemise

kohta saadame e-posti aadressile

20. veebruaril 2012.

TalveAkadeemia kutsub konverentsile

TUDENGIELU66

NÄORAAMAT 7

Kes sa oled ja mis sa teed?Õpin Tartu tervishoiu kõrgkoolis

õeks esimest aastat. Enne õppisin

kutsehariduskeskuses sekretäriks,

personalitöö spetsialiseerumise-

ga. Aga see oli minu jaoks vale

ala. Olen rohkem humaanne ja

mitte paberiinimene. Tulin sealt

paar kuud enne lõppu ära. Liht-

salt jooksin kokku. Kaks nädalat

istusin toas ja mõtlesin, mida ma

tahan või ei taha.

Ja otsustasid minna õppima õeks?Mind huvitab inimkeha. Kui kel-

lelgi on mingi haigus, siis mind on

alati huvitanud, millest see täpselt

tuleb ja mis see tähendab. Siis

ma mõtlesingi, et äkki on hoopis

tervishoid minu valdkond. Olen

ise samuti hästi tervislik inimene.

Propageerin ka teistele tervislikke

eluviise.

Näed sa end tulevikus õena töötamas?Jah, muidugi. Mul on plaanid juba

valmis. Plaanin õppida vaimset

õendust, sest ma tahaksin tööta-

da psühhiaatriahaiglas. Kirurgia

on tore ja inimkeha ka, aga seal

on liiga palju verd ja õmblemist.

Ma pigem töötaksin inimeste

vaimse poolega. Ma olen selline

Evelin Kuzin Elab: Tartu Õpib: Tartu tervishoiu kõrgkool

Evelin Kuzin on tudeng, kes vastas Ees-ti Üliõpilaslehe tagasisideküsitlusele ja võitis peaauhinna – lehe staari staatuse ehk persooniloo. Oleks me aga Evelinist enne midagi teadnud, oleksime võinud temast loo teha juba ammu.

hästi analüütiline inimene. Mul-

le meeldib inimesi lahti mõelda,

põhjuseid otsida, selgitusi leida. Ei

tahaks päev otsa skalpelli hoida ja

arsti otsaesist tupsutada.

Miks siis mitte ise näiteks psühholoogiat õppida?Ma ei kujuta ennast ise päris is-

tuvana ette... See õendus pakub

ikkagi natuke liikumist. Tahaks

tegutseda rohkem.

Mis sa peale õppimise teed?Viimasel ajal väga palju polegi

jõudnud peale õppimise. Mis need

noorte huvid on tänapäeval? Käin

kelgutamas... Mulle meeldib foto-

graafi a näiteks, aga ma ise pildis-

tada väga ei taha, mulle meeldib

pigem neid töödelda, disainida.

Suvel ma reisin ja puhkan, sõidan

häälega ringi.

Miks sa hääletad?Sest tudengid on tegelikult ikkagi

väga vaesed. Kaua sa petad emalt

välja seda raha, et minna Tallin-

nasse. Saab tasuta, saab huvita-

vaid inimesi näha, mõnikord saab

natuke selliseid ohtlikke inimesi

kohata. See on selline väike proo-

vilepanek, et kas sa julged, kas sa

suudad ja kas sa saad hakkama.

Mis sinuga seni hääletades põnevat on juhtunud?Ega eriti ei olegi siiani. Ükskord

võtsid mind kaks noormeest peale.

Tahtsin Tallinnast Tartusse. Siis

nad keerasid mingi hetk maan-

teelt kuhugi väiksele teele ja sõit-

sid maja juurde, kus olid inimesed

ja pidu. Ütlesid, et teeme nüüd

väikse vahepeatuse. Siis ma jook-

sin küll läbi metsade. Aga minuga

ei ole midagi ohtlikku juhtunud.

Suvel plaanin hääletada Pariisi.

Ma loodan, et siis juhtub minuga

midagi põnevamat.

Hirmu ei ole?Elu ongi selline, et sinuga võib

absoluutselt iga päev midagi

juhtuda, saad infarkti, veresoon

lõhkeb, jääd auto alla. Kui ma elu

kardaks, siis ma istuks kogu aeg

toas. Minu jaoks ongi reisimine ja

hääletamine natuke enda ületami-

ne. Kõik on oma mugavussfääris

kinni. See on natuke teistmoodi.

Mul on seda vaja. Sest muidu ma

lähen jälle musta auku ära ja tuleb

masendus peale.

Aga saad pikalt hääletades põllu peal magamisega hak-kama?Oled sa proovinud näiteks kunagi

suvel heinarullide otsas magada?

See on nii lahe. Hommikul natuke

torgib ja sügeleb, aga see on nii

lahe. Sa näed tähti taevas ja mõt-

ted lähevad uitama. Suvi on nii

lahe. Sel suvel ma olingi enamuse

ajast maal, seal on nii palju põlde,

siis ma magasin heinarullide otsas.

Väljas on ikka põnevam.

Sa mainisid, et propageerid tervislikke eluviise. Kuidas siis elama peab?Sa ei tohi ületada piire. Alkoholi

võib juua, aga seal on ka omad pii-

rid. Nädalas peab olema kolm al-

koholivaba päeva. Naisel on kolm

FOTO

: LIIS

TRE

IMAN

N/P

OST

IMEE

S/SC

ANPI

X

KADRI INSELBERGkadri@yliopilasleht.ee

ühikut alkoholi, mis on umbes

üks siider. Tegelikult ei soovita

ma üldse alkoholi, see rikub nii

palju meie tervist. Pigem polegi

asi võib-olla alkoholi mõjus, vaid

selles, kuidas sa siis käituma hak-

kad. Siis on palju riskikäitumist.

Inimesed lähevad kaklema jne.

Aga miks ikkagi valida elu nautimise asemel tervislikud eluviisid?Nagu mu vend ütles, kes jättis

suitsetamise päevapealt maha

– raha jääb enda jaoks rohkem.

Alkohol ja suits ja kõik need

meelemürgid on mööduv lõbu,

see tunne läheb mööda. See on

jama. Ma kogun raha ja ostan en-

dale uue jope või telgi või midagi

muud.

Kas õeks õppimine on neid mõtteid süvendanud?On huvitav teada saada, kuidas

need protsessid kõik kehas toimu-

vad, aga ma olen alati nii mõelnud.

Et ma ei riku ennast. Ma ei tea,

kas ma olen vanana sündinud või

mis värk on. Aga alkohol ja suits

on minu jaoks täiesti välistatud.

Ma ei ole kunagi neid tahtnud.

Paljud ütlevad, et see oleneb, mis

seltskonnas sa liigud, et see kõik

on seltskondlik probleem. Aga

minu jaoks ei ole. Ma ei seisa isegi

kõrval kunagi, ma lähen minema.

Minu arust saab sõbrad leida ka

sellised, kes ei suitseta ja kes ei

riku sinu ja teiste tervist. Sul ei ole

vaja selle kambaga kaasa minna.

Ma olen täiskarsklane. Olen

kunagi proovinud, ühe siidri ära

joonud, õlut kunagi. Maitse on nii

halb minu jaoks, üldse ei tõmba.

Eelistan jäätisekokteile, limpsi ja

ploomimahla.

Kuu helgib vette mu pilku

Istun muulil ristates käed

Taevalaotusel üksik täht vilgub

Hommik selgemat ilma ehk näeb

Veele kogunend sõõre

Mis tekkind on

Langenud kividest

Käest

Olen kadunud mõtetemerre

Püüan leida end taas-kõigets väest

Silmil leekivail kustunud karje

Ei saa salata kantavat süüd

Pilvetompude tumedaid varje

Haarab endasse kuu hele rüü

Kaua silmitsend vett

Mis mustab

Kivid vajunud sinna kus liiv

Hakkan minema kodu poole

Talla all on külm rannaliiv.

(Evelin Kuzin)

PS! Evelin võitis kooli ajal ka hulga

omaloomingu konkursse.

Möödunud aasta 14.-22. det-

sembril viisime läbi Eesti Üli-

õpilaslehe tagasiside uuringu,

millele vastas 461 Eesti tudengit.

Vastanute seas oli nii ustavaid

Eesti Üliõpilaslehe lugejaid kui

ka neid, kes ei teadnudki, et sel-

line leht eksisteerib.

Enamuse uuringus osalenu-

test moodustasid 18-25-aasta-

sed õppurid, aga leidus ka üks

üle 60-aastane agarast vastajast

tudeng.

Uuringu eesmärgiks oli saada

võimalikult neutraalset ja laia-

põhjalist tagasisidet, kas Eesti

tudengile on kõrgharidusega seo-

Tagasiside uuring: Kas keskmine tudeng on Eesti Üliõpilaslehe lugeja?tud info saamine oluline, kust ta

seda leiab ja sooviks leida ning

milline on sealjuures Eesti Üli-

õpilaslehe praegune ja võimalik

roll tulevikus.

Kokku saame võtta oma lehe-

uuringus osalenud tudengite

peamised mõtted umbes nii:

• • Kõrgharidusega seotud info on

tudengile väga oluline, sealjuu-

res põhilise osa sellest leiab tu-

deng oma kooli infokanalitest;

• • Kõige enam soovib tudeng lei-

da kõrgharidusega seotud infot

internetist, ehkki ka ajalehe

lugemine on vähemalt ühele

kolmandikule tudengist nii-

öelda armas ja oluline;

• • Üle-eestilise üliõpilaslehe

olemasolu peab suur enamus

tudengitest vajalikuks, sh Eesti

Üliõpilaslehest teavad kümnest

tudengist vähemalt üheksa

ning seda loeb keskmiselt iga

teine tudeng;

• • Eesti Üliõpilasleht meeldib

tudengile kõige rohkem sel-

lepärast, et lehte saab tasuta,

selles on aktuaalsed ja huvita-

vad teemad ning leht on hästi

kättesaadav. Need, kes Eesti

Üliõpilaslehte ei loe, kurdavad

aga, et neil on lehte raske leida

ning oma koolist saadakse pii-

sav osa vajalikust infost;

• • Lehe juures soovib tudeng kõi-

ge enam muuta seda, et kajas-

tataks rohkem tema erialapõ-

hist ja kõrgkooli puudutavat

infot. Lisaks soovib tudeng lu-

geda rohkem teadusest kui seni

ning Eesti Üliõpilaslehe veebi-

väljaandest www.yliopilasleht.

ee soovitakse leida rohkem ka

igapäevaseid uudiseid.

• • Tudeng soovib kõige enam lei-

da Eesti Üliõpilaslehte oma

kõrgkooli fuajeest ning teised

kohad, kust samuti hetkel on

leht saadaval (mitmed raama-

tukogud ja ühikad, kohvikud

ja pubid, noortebussid jne) on

sealjuures teisejärgulise täht-

susega.

Eesti Üliõpilaslehe toimetusel on

siinkohal hea meel kergendatult

hingata, et toimetame lehti juba

aastaid iga kuu teisel teisipäe-

val (v.a jaanuaris ja suvekuudel)

kõikide Eesti kõrgkoolide fua-

jeedesse ning sellest sügisest ka

kõikidesse kolledžitesse.

Natuke rõõmu saime loodeta-

vasti juba ka valmistada lehe uu-

ringust osavõtnud auhinnaloosi

võidulistele! Pidasime maha mõ-

nusa jutuajamise Evelin Kuzini-

ga, mida saad Sinagi, hea lugeja,

selle lehekülje ülaosas lugeda.

Lisaks on meil hea meel tõdeda,

et viis lehe aastatellimuse võitjat

olid oma auhinna üle vägagi õn-

nelikud! Ilmselt teeme siis ikka

õiget asja.

Soovime Sulle head lugemist!

Eesti Üliõpilaslehe toimetus

FOTO

: 5XE

RAKO

GU

7

14.02.2012 // Eesti Üliõpilasleht

LÜHIDALT

USA ülikool võttis kandidaadid „koge-mata“ vastuUSA-s New Yorgi osariigis asuv Vassari ülikool saatis 76 kandidaadile eksliku teate, et nad on ülikooli vastu võetud. Õppeasutuse rektor vabandas ebameel-divuste pärast ja teatas, et kandidaatidele makstakse tagasi nende 65 dollari suurune sisseastumistasu, kirjutab New York Times.

26. jaanuaril said 122 varasel vastuvõtukonkursil osalenud kandidaati teate, et on ülikooli vastu võetud. Paar tundi hiljem said nad uue teate, et see kiri oli esklikult postitatud. Pärast tulemuste korrigeerimist said positiivse tulemuse ainult 46 kandidaati. Osa vanemaid on esitanud Vassari ülikoolile nõudmise, et ülejäänud kandidaadid ka vastu võetaks. Nende väide on, et ülikool peaks ka oma esialgsest teatest kinni pidama, olgugi tegu veaga.

Sisseastumine briti ülikoolidesse vähenesSuurbritannias on ülikoo-lidesse kandideerijate arv järsult langenud – tuleval sügisel soovib ülikooli astuda varasemast 8,7 protsenti vähem õpilasi, üheks põhjuseks õppetee-nustasude tõus, kirjutab The Independent.

Huvi vähenemine kõrg-hariduse vastu võib kaasa tuua erialade sulgemise ja koondamised ülikoolides. Veel suurem taotluste langus – 9,9 protsenti – täheldati Inglismaal, kus õppeteenustasud kerkivad 9000 naelani ühe õppeaas-ta kohta.

Erialade lõikes kannata-vad enim mitteeuroopa keeled, nagu jaapani ja mandariini, mida peetakse elutähtsaks Briti majanduse tulevikule. Taotlused neile kursustele on langenud 21,5 protsenti. Martin Freedman Õpetaja-te ja Õppejõudude Assot-siatsioonist ütles: „Meile valmistab sügavat muret, et mitmed potentsiaalsed sisseastujad peletatakse kõrghariduse juurest eema-le ja sellega kannatavad ka nende karjääri väljavaated.“

Californias asuva Humboldti

ülikooli tudeng Ashley Ward oli

Occupy liikumisest esmakordselt

kuuldes vaimustunud. Ta otsustas

selle idee ka enda ülikooli viia

ning kaasüliõpilasi protestilii-

kumisse kaasata, kirjutab New

York Times.

„Ma olin juba aastaid oodanud,

et midagi võiks juhtuda,“ ütles ta.

„Ma hakkasin kartma, et midagi

sellist minu eluajal ei tulegi.“

Ashley Ward võttis appi ühe

oma sõbra, kellega printisid fl aie-

reid, tegid kodulehe ja saatsid

USA ülikoolides on vallandunud seninägematu protestilaine

laiali hulga e-kirju. Nad püüd-

sid kaasata nii palju inimesi kui

võimalik. 1. oktoobril peeti selle

ülikooli territooriumil esimene

miiting – sarnane nagu New Yor-

gis – ning pandi üles ka telgid.

Occupy protestid levisid kiiresti

ka teistesse USA ülikoolidesse –

praeguseks on liikumisega seotud

juba sajad õppeasutused. Üldise

protestiliikumise eeskujul on tu-

dengiliikumise märklauaks sisse-

tulekute ebavõrdsus riigis ning

mugav „sümbioos“ poliitilise ja

majandusliku eliidi vahel. Kuid

tudengiliikumine on sellesse ni-

mistusse lisanud ka täpsemalt

kõrgharidust ja üliõpilasi puu-

dutavaid teemasid.

Osa võitleb uute õppekavade

avamise nimel, osa aga suurfi r-

made värbamistegevuse vastu.

Näiteks Yale’i ülikooli kasvan-

dikest suur hulk leiab oma tee

investeerimispankadesse ja -fon-

didesse. Sügisel protestisid aga

Yale’i üliõpilased valjuhäälselt

suurfi rma Morgan Stanley poolt

korraldatava infotunni vastu.

Sarnast vastumeelsust kohtab ka

Harvardi, Princetoni ja Cornelli

ülikoolides.

Protest majanduspoliitilise olukorra vastu

„Ma ei usu, et see oleks saa-

nud toimuda, kui Occupy Wall

Street’i ei oleks kõigepealt ol-

nud,“ ütles Yale’i üliõpilane

Marina Keegan Morgan Stan-

ley protesti kohta. „Kahtlemata

hakkavad inimesed kriitilisemalt

mõtlema oma valikuvõimaluste

üle ja mitte ainult, kuidas see mõ-

jutab neid, vaid tervet maailma.“

See eristab käesolevat üliõpi-

laste protesti varasematest sa-

malaadsetest, mis on tavaliselt

keskendunud ühele kindlale tee-

male: näiteks tuumarelvad või

Lõuna-Aafrika apartheid.

Paljud ülikoolilõpetajad on

praegu suurtes võlgades ja justni-

melt samadele asutustele, mis on

majanduskriisi ajal saanud mitme

miljardi dollari jagu abirahasid.

Riigiülikoolid on alarahastatud ja

õppurite arv kursustel aina kas-

vab. Üliõpilasaktivistid on need

teemad sidunud laiema kriitika-

ga majanduspoliitilise olukorra

suhtes.

„Occupy liikumine kujutab

endast kriitikat kapitalismi ja

Ameerika rahandussüsteemi

suhtes, aga ka ülikoolipoliitika,

õpingute maksustamise ja juh-

timisstiili suhtes,“ ütles Angus

Johnston, New Yorgis asuva City

University ajalooõppejõud.

Occupy liikumine on võtnud

laiema ulatuse ja tähelepanu kui

varasemad protestiliikumised.

Varasemalt on mittepoliitilisi

üliõpilasi protestima ajendanud

isiklik mure – nende vanemate

kaduvad pensionifondid ja hir-

mud tööturu ees.

Humboldtis panevad üliõpila-

sed pärast talvevaheaegu telgid

uuesti üles. Ka ülikool on pro-

testiga kaasa läinud: üliõpila-

sesindus on andnud oma täieliku

toetuse Occupy osalistele. Ashley

Ward rääkis, et Occupy miitin-

guid peetakse siseruumides, ja

kuigi ta eeldab protestiliikumise

tuumikult pikemaajalist seotust

ja osavõttu, usub ta, et üldine

huvi aja jooksul väheneb. „Meie

põlvkond usub, et ainult kiired

lahendused on vastuvõetavad,“

ütles ta. „See siin võtab kauem

aega.“

Harvardi ülikoolis on tekkinud

vastumeelsus meeleavaldajate

suhtes, kes olid sügisel umbes 30

telki püsti pannud. Turvalisusele

viidates võttis ülikooli juhtkond

vastu harukordse otsuse piirata

Harvardi linnakusse sissepääsu

isikutuvastuse alusel.

Detsembri keskel eemaldas

Occupy Harvard sealt oma tel-

gid, et liikuda edasi „aktivismi

uude faasi“.

Tudengitel teeb protestimise

lihtsamaks ka see, et sealsamas

ülikoolilinnakus asuvad ühisela-

mud, kus neil on käeulatuses söök

ja hügieenivõimalused. Kuid nii

mõnigi ülikool on pidanud tur-

valisuse ja puhtuse ohvriks tooma

selle nimel, et mitte ohustada

väljendusvabadust.

Telkijate suur hulk tekitab probleeme

Ühe Seattle’i kõrgkooli alal leidus

lisaks protestivatele üliõpilastele

ka Occupy liikumise nii-öelda

tavaliikmeid, kes olid kesklinna

pargist minema aetud. Peagi oli

sinna püstitatud umbes 70 telki.

Esialgu jäi juhtkond äraootavale

seisukohale. „Majanduslik võrd-

sus on osalt ka meie missioon,“

ütles rektor Jill Wakefi eld. „Ma

olen 35 aastat kõrgkoolidega

seotud olnud. Kuskil ei olnud

ma ettevalmistatud tegelema saja

telkijaga kooli territooriumil.“

Suure hulga telkijatega kaasnes

ka mitmeid probleeme. Kogunes

prügi, maas vedeles kasutatud

süstlaid ja suitsetati kanepit. On

olnud ka teateid seksuaalsest vä-

givallast.

Kui need probleemid kõrvale

jätta, siis teaduskondade liikmed

on enamasti protestiliikumist

toetanud, osaledes kõnekoos-

olekutel ja streikidel.

ANNES AUStoimetus@yliopilasleht.ee

Tudengid üle kogu USA on asunud Occupy Wall Street’i protestiliikumise toetuseks oma koolide terrirooriumile telkima.

FOTO

: AN

DRE

S TE

ISS/

PO

STIM

EES/

SCAN

PIX

Eelmisel aastal New Yorgis alguse saanud protestiliikumine Occupy Wall Street on kaasa haaranud ka USA üliõpilasi, kes on ülikoolide territooriumidel ja linnakutes asunud meelt avaldama riigis valitseva majandusliku eba-võrdsuse vastu.

www.sebe.ee

Kel vanust alla 26, reisivad laupäeviti -50% soodsamalt

Kaua sa hääletad?

PÕNEV MAAILM88

Eesti Üliõpilasleht // 14.02.2012

Pärnu jõe talviselt märjal kaldal

asuvasse kõrgkooli sisenedes võ-

tab mind vastu sotsiaaltöö kol-

manda kursuse üliõpilane Eva

Kuslap, kes parajasti garderoo-

bitädiga juttu ajades teatab, et

neil on neid muide kaks ja nad

on täpselt ühte nägu!

Küllap ütleb minu nägu täpselt,

et ma ei saa absoluutselt aru, mil-

lest ta räägib ning Kuslap lisab,

et garderoobihoidjaid on kaks

ja nad on kaksikud, kellel isegi

üliõpilased vahet ei tee. Intervjuu

lõpus saan aru, et see vist ei ole

sugugi juhuslik, sest kaks ärava-

hetamiseni sarnast nägu on ka

sellel tuulepealsel koolil.

Meiega samasse lauda istub

ettevõtluse ja projektijuhtimise

kolmanda kursuse üliõpilane Taa-

vet Malkov ning koos suudavad

kaks tudengit mulle tunni aja

jooksul selgeks teha, et Pärnus

ei ole mitte põrmugi igav elada ja

üliõpilased on siin vahest aktiiv-

semadki kui suurtes ülikoolides.

Algatused alustavad alustatut

„Elu on täpselt selline, nagu sa

ise selle kujundad ja siin saad sa

olla täpselt selline, nagu ise end

lood,“ räägib Kuslap. Malkov

lisab, et talle näiteks isegi meel-

dib, et Pärnu on pisut vaiksem

kui Tallinn, kuna talvises Pär-

nus valitsev rahu on päris hea

õpikeskkonna kujundaja. Halba

ei tee ka meretuul, mis Malkovi

sõnul kooli uut värskust puhub.

Malkov toob näiteid elavast

seltsielust, mida tudengid ise üle-

val hoiavad ja mainib tudengite

talvepäevi, mis on Pärnus juba

traditsiooniks saanud. 13 aastat

toimunud üritus leidis sellel aas-

tal aset näiteks Pärnu Jääfestivali

raames, mis tudengitele abikäe

on ulatanud.

Seda sama kätt ulatatakse nii

kolledžis kui suvepealinnas üli-

õpilastele aga tihti ning Kuslap

peab vajalikuks lisada: „Meie

BARBARA LEHTNAtoimetus@yliopilasleht.ee

koolis on see ka eriline, et kui

abi tahta, siis seda alati antakse ja

kui see inimene, kelle käest lähed

küsima, ei oska aidata, juhatab

ta sind kindlasti kellegi juurde,

kes oskab.“ Hea näitena räägib

ta näiteks kooli direktorist Henn

Vallimäest, kes tähtsaid otsuseid

just koos tudengitega langetab.

Kui üliõpilaste lahkel loal üli-

kooli ruumides natuke ringi vaa-

tan, jääb kõigepealt silma uks,

millel on silt „Ema ja lapse ruum“.

Kuslap räägib, et kunagi oli seal

ruumis ladu, seejärel üliõpilaste

ruum, aga üldiselt on seal kõi-

gil võimalik endale teed teha ja

näiteks mikrolaineahju kasutada.

Teisena näen fuajees suurt pa-

pikasti, millele on suurte trüki-

tähtedega maalitud „TAARA“.

Selgub, et tegemist on üliõpila-

sesinduse projektiga, mille käigus

kogutakse koolis limonaadi- ja

energiajoogi pudelid kokku ning

taararaha kasutatakse tudengite

hüvanguks. „Kohvisuhkrut me

tudengiruumi ise ostma ei pea,“

naerab Kuslap.

Tudengite algatusel on ülikoolis

teisigi muudatusi läbi viidud: ko-

ridoris asub joogiautomaat, mille

on paigaldanud sinna söögikoht

„Poisi eine“, mis on saanud üheks

Pärnu tudengite kokkusaamise

kohaks. Positiivne on automaadi

puhul aga see, et iga ostu tulust

viis senti laekub taas üliõpila-

sesinduse kontole. Omalt poolt

toetavad üliõpilasettevõtmisi ka

erinevad Tartu ülikooli instantsid,

nii et üritusi – ja neid on palju –

toimub kolledžis üliõpilaste sõnul

piisavalt.

Õppida ja praktiseerida

Pärnu kolledžis on võimalik õp-

pida neljal suunal: rakendusliku

kõrgharidusena ettevõtlust ja

projektijuhtimist, turismi- ja ho-

telliettevõtlust ning sotsiaaltööd

ja rehabilitatsioonikorraldust.

Avatud ülikoolis saab soovija

akadeemilise bakalaureusekraa-

di omandada majandusteaduses.

Tudengid toovad välja, et plussiks

on nende kooli õppetöö juures

kindlasti praktika osakaal, kuna

Pärnu tudengid on sama suvised kui linn, kus nad õpivad.

Tudengite talvepäevade tõmbenumber on tudengikabaree.

FOTO

D: 2

X ER

AKO

GU

lausa 50 protsenti õpingutest

veedetakse õpitaval erialal töö-

tades. Malkov räägib, et tema

tuligi kolledžisse õppima, kuna

tahab reaalselt midagi ära teha,

mitte vaid kuiva teooriat õppida.

Miinusena võib aga võtta seda, et

hea tahtmise korral on võimalik

koolist ka kolme aasta jooksul

niisama „läbi libiseda“. Kinni-

tan vestluskaaslastele, et see on

vägagi võimalik ka suuremates

ülikoolides ja kahjuks aina jõudu

koguv trend.

Hea sõnaga räägitakse ka õp-

pejõududest, kellega mõnikord

lausa sõbrasuhetes ollakse. „Ei

ole ebatavaline, et õppejõud ja-

gab oma telefoninumbri ja lu-

bab endale helistada, kui näiteks

mõnikord õppetööga hakkama

ei saa, paljudega oleme näiteks

hoopis „sina“ peale üle läinud,“

räägib Kuslap. Vähe tähtis ei ole

ka see, et kolledži töötajaskond

üsna usinalt tudengite korralda-

tud üritustest osa võtab.

Pärnakad on harjunud nä-

gema linna peal vuravat vana

KavZ bussi, mille peatsis tähed

K.G.B. Buss on tavaliselt kohal

Veebruar 2012uudised

likud

Kõik ülaltoodud ja paljud teised pakkumised leiad www.facebook.com/isiceesti, www.isic.ee ja mobiilist: ISICBenefits.

Eesti Ülikool

Silver Oja

01/07/1987

38707011234 S 372 123 456 789 X

UUDIS! ISIClikud nädalapakkumised:

www.koolidiilid.ee

tarkvaratooted kuni -90%

-10% Benecos sarja dekoratiiv-

kosmeetikalt

-10% hetkel kehtivast päeva parimast majutushinnast

17.02. Saku Suurhallis Paul van Dyk Saksamaalt ISIClik pilet 30€

-20% stuudio fotosessioonidelt

-10% fotolabori teenustelt

-10% autorendilt

igal spordiüritusel, samuti erine-

vate tudengiettevõtmiste raames.

Kuigi K.G.B võib vanemates ko-

danikes äratada iseäranis halbu

emotsioone, kinnitavad tudengid,

et tegemist on vaid kahjutu vilist-

lasorganisatsiooniga Keel Gergelt

Behme, mis ühendab teotahtelisi

kunagisi tudengeid, kes ka nüüd

Pärnus seltsielu edendamisega

tegelevad. Näiteks Jüri Jaansoni

kahe silla jooksul, mis üle riigi

tuntud, toimis buss muuseumina,

kus eksponeeriti eestlaste võide-

tud olümpiamedaleid ja spordid-

resse. Lisaks bussiga kihutamisele

käiakse koos ka vilistlaskogu sau-

naklubis ja korraldatakse erine-

vaid täienduskoolitusi.

Nii vilistlaskogu, aktiivsed üli-

õpilased kui praktilised õppimis-

võimalused tõestavad, et Pärnu

kolledžil on justkui kaks nägu:

üks neist on suunatud tulevikku

ja terendab pigem töökogemuste

poole, teine aga vaatab rõõmsalt

otsa teotahtelistele tudengitele,

kes tundub, et alati leiavad aega

midagi oma vaikses ja tuulises

linnas midagi korraldada. Hak-

ka või tudengite juttu uskuma,

et tõepoolest võid olla see, kes

iganes vaid soovid.

EESKUJU 9Kas teate, et Eestis on ülikool ka Haapsalus, Viljandis, Narvas, Rakveres jne? Eesti Üliõpilasleht võttis missiooniks tutvustada neid pisemaid ja suuremaid kolledžeid ka laiemale avalikkusele!

TÜ Pärnu kolledžis aitab õppida meretuul

9

14.02.2012 // Eesti Üliõpilasleht

Kaili mängib Endla teatri lavastuses “Põletus” Jeannet, kes peab üles otsima oma isa, keda ta on siiani surnuks pidanud.

FOTO

: EN

DLA

TEA

TER

BARBARA LEHTNAtoimetus@yliopilasleht.ee

Kaili Viidas loob teatrilavale oma kirju maailmaPärnu on külm ja vaikne. Suvepealinnale omaselt on Pärnu talvine peatänav tühi ning tõtakalt kõn-diva näitleja Kaili Viidase ainsateks saatjateks on vaikselt kukkuvad lumehelbed. Kaili ise, muide, ei ole sugugi vaikne, kuigi eemalt vaadates võib vast selline mulje jääda.

Noore näitleja ja lavastaja sees

plahvatavad tihti mõtted, mis

publiku õnneks jõuavad ka End-

la teatri lavale kas siis geniaalsete

rollilahenduste või mänguliste la-

vastuste kaudu. Istusime Kailiga

teelauda, et arutada, miks ja kuidas

ta teatri juurde jõudis.

Ma alustan sellise iseäranis liht-sa küsimusega, kas tohib? Miks teater?(naerab) See on üks võimalus...

oh jumal, on Sul alles küsimus.

Küsimus hargneb küsimusteks...

Aga kust mina tean tegelikult?

Kunagi ma pidin valima, mis teed

ma lähen ja mul oli ju päris mitu

varianti. Võib-olla teater sellepä-

rast, et kunagi keskkooli ajal tegin

kooliteatrit ja siis jäi see kuidagi

külge.

Teatril on mingisugune maagia

või mingisugune külgetõmbejõud.

Suhteliselt abstraktne mõiste... et

mis keegi selle tõmbe all silmas

peab. Ma ju üritan vastata, aga

ma ei oska...

Aga mida Viljandi teatrikool õpetas selle teatri kohta?Seda, et sind pole kuhugile vaja.

Tegelikult jäi see kõlama küll, et

kui Sa kooli ära lõpetad, siis mitte

keegi ei ole selle üle õnnelik... et

mitte keegi ei löö suurest õnnest

käsi kokku, et jumal tänatud, Kaili,

sind me siia ootasimegi, et jumal

tänatud, et sa tulid, kuna sind ole-

me me elu aeg otsinud – mitte

keegi ei tee seda. Aga samas ju

nagu ei usu seda, mis sulle räägi-

takse. Kui ma koolist justkui ellu

astusin, siis mõnes mõttes astusin

ma lihtsalt ühest uksest välja ja tei-

sest sisse. Mul ei olnud seda aega,

kus ma oleksin pidanud ise enda

eest võitlema. (Kaili kursus võeti

täies koosseisus tööle Endla teatrisse

– toim.) Muidugi see, mis oli ühes

majas ja see, mis oli teises majas,

oli nagu öö ja päev, sest koolis ma

sain meeletult palju võimalusi ja

mul läks kuidagi jube hästi, aga

teatrisse tulles oli selline tunne,

et ei olnud midagi teha.

Mis see esimene asi oli, mida te tegite?Mina tegin esimesena „Karges me-

res“ ühe rolli, kui ma veel koolis

Siit on sobiv edasi norida. Miks Sa kunstnikutöö ka veel ise te-gid?Mu mõtted sünnivad hästi vi-

suaalselt. Ma mõtlen rohkem

pildis kui sõnas ja oluline on

pigem mingi maailm, mida on

võimalik tekitada.

Maailm ei ole alati verbaalne,

minu jaoks on palju olulisem see,

mida ma näen.

Aga kuidas Sa seda kõike jõuad? Nüüd õpid veel lisaks multimeedia kujundajaks? Õpeta tudengitele ka, kuidas oma aega niimoodi planeerida?Ma ütlen ausalt, et ma ei tea.

See on tugev enesedistsipliin.

Niimoodi saabki kultuuri teha.

Tugev päevaplaneerimise oskus

ja valetamisoskust peab olema,

peab tunnistama (naerab). Ma

lappasin täna just koolis puu-

dumistepäevikut ja läksin jook-

suga õppekorraldaja juurde, aga

ta õnneks ütles, et ära muretse,

peaasi, et oma asjad tehtud saad.

Mis Sind kunsti ja teatri puhul inspireerib? Kas mõlema puhul on sama asi või midagi suisa erinevat?Mulle meeldib, kui ma suudan

jõuda mingi tulemuseni. Ma ei

saa öelda, et mind inspireerib

kuuvalgus, see on nagunii elu

osa. Aga see, mis mind sunnib

endaga nii tegema (naerab), on

see, et kui mõtled millegi välja,

siis see tulemus on ka selline, et

võid endaga rahule jääda.

Nii vist ei tohiks enda kohta

öelda, aga ma ütlen ikkagi: näit-

leja puhul ei saa alati tulemust

hinnata, aga lavastuse puhul

on tulemus rohkem näha, saab

kontrollida. Ju ma olen selline

kontrollifriik, et tahan kõike

ohjata. See on nauding.

Juba kolmandat aastat sõelub

Tudengieurovisiooni meeskond

tudengite seast välja andekad

muusikud ning annab neile

võimaluse ennast lavalaudadel

tõestada.

Lisaks tudengikultuuri edenda-

misele püütakse kaasa aidata ka

laste muusikalise hariduse aren-

gule, toetades Mustamäe linnaosa

lasteaedu muusikainstrumentide

ostmisel.

Tudengite eurovisioon 2012

projektijuht Raul-Kristjan

Udras kommenteerib: “Tudengi-

te eurovisiooni näen aasta-aastalt

areneva üritusena, väga positiiv-

ne oleks, kui see võiks laieneda

millalgi ka rahvusvaheliseks ning

suudab publikule ning osalejatele

Tudeng, eurovisioonile!pakkuda positiivseid elamusi.”

Seega kõik noored artistid, kes

tunnete, et Teil on tudengkon-

nale pakkuda väärt elamus ning

tahate koguda tuntust – see on

teie võimalus! Võistlus toimub

akustilises võtmes, ehk koos

muusikutega on lavale oodatud

kõik akustilised instrumendid

ja sahtlites tolmu kogunud lau-

lusõnad, mis on juba liiga kaua

sobilikku viisi ootama pidanud.

Demosid lugudega oodatakse

26. veebruarini, mille järel valib

sõltumatu žürii välja 10 fi nalis-

ti! Üritusele pannakse punkt 22

märtsil, mil toimub fi naalkontsert

Tallinna Tehnikaülikoolis.

Lisainfo leiate:

www.kultuuriklubi.ee/eurovisioon

FOTO

: TAR

TU Ü

LIÕ

PILA

STEA

TER

Kaili Viidas

• Sündinud 20. mail 1984

• 2007. aastal lõpetas Viljandi

kultuuriakadeemia cum laude

• 2007. aastast Endla teatri

näitleja

• Teinud mitmeid rolle erineva-

tes teatrites ja ka teleekraanil

• 2011. esimene lavastus

„Põrrr...!“

• Õpib Pärnu Saksa tehnoloo-

giakoolis multimeedia kujun-

dust

käisin. Oi, kuidas mind tögati selle

pärast.

Mäletan, kuidas Kasterpalu

rääkis, et selline roll ja selline ka-

luritüdruk... ja siis proovid said

läbi ja esietendus ja kursus käis ka

vaatamas ja siis ikka kõik küsisid,

et kuidas on teha rolli „härra, teile

on kala“.

Aga jah, pärast kooli olin pool-

teist aastat ikka täiesti kinni, ma

tahtsin ikka täiesti ära minna. Ei

saanud aru, mida minult oodati,

ei antud võimalustki.

Kuule, lähme lavastamise juur-de ka. Kuigi Sa oled lõpetanud näitleja eriala, siis nüüd on Su esiklavastus „Põrrr...!“ nii väl-

ja müüdud, et pileteid saada on ikka väga ras-ke, kui mitte võimatu. Mida lavastamine Sulle pakub?Tegin juba keskkooli ajal

oma koolikaaslastega

mingeid väikseid asju ja

Viljandis ka mõlgutasin

selliseid mõtteid. Ma ei

tea, miks ma ei läinud

näiteks lavastajaks proo-

vima, aga ma tean seda,

et ma mõtlesin tol ajal,

et ma polnud veel siis nii

palju kogenud. Nüüd on

julgus tekkinud, umbes

aasta tagasi käis mingi

klõps ära.

Ma rääkisin kõigepealt

oma elukaaslasele, siis

oma isale, siis Piret Laurimaale, et

ei tea, kas ikka teha või mitte teha

ja Piret lõpuks ütles, et ma peaksin

pealavastaja Tiidule rääkima sel-

lest. Ja siis ma võtsin julguse kokku,

kui seda saab julguseks nimetada?

Ikka julgus, ei ole paremat sõna.

Kokutasin ja puterdasin talle, mida

ma teha tahan, ta mõtles natuke ja

ütles, et tema arust on see hea idee.

KULTUUR1010

Alates 19.jaanuarist tegutseb

VonKrahli Klubi ruumides

VonKrahliGalerii, mis keskendub

peamiselt graafi ka- ja fotokunsti

valdkonnale. Galerii avati näitu-

sega “Esimene lõige”.

Avanäitusel esitletakse EKA

Vabade Kunstide Teaduskonna

esimese aasta tudengite esime-

si lõikeid. Tööprotsess oli üpris

orgaaniline. Tegevus toimus

ühise stuudiumina, mille käigus

modelleeriti algsetest kobavatest

ideedest enamvähem selgepiiri-

line narratiiv. Tegevust ei piira-

nud ei temaatiline ega tehniline

raamistik, kuid üllataval kombel

domineeris üliõpilaste valdava

eelistusena linoollõige.

Tartu Üliõpilasteatris saab 1.

veebruarist näha Andrei Ma-

kajonoki näidendit „Ahistatud

apostel.“ Näidend on kirjutatud

1969. aastal ehk ajal kui maailm

oli noor ja kõik  polnud veel muu-

tunud suureks reality show’ks... 

Toonastele noortele tundus,

et seda protsessi on võimalik

peatada, astuda vastu vanemate

valedele. Näidendi peategelane

vastandub valedele oma perekon-

nas ja põrkub vastu võltsmoraali

ja konformismi. Perekond on

näidendis kui meie sajandi mu-

VonKrahlis avati galerii tudengite näitusega

Linoollõiketehnika kuulub

kõrgtrükitehnikate hulka. Liht-

samalt tähendab see seda, et meile

kõigile tuttava põrandakattema-

terjali sisse lõigatakse vastavate

nugade abil kujutis. Kõik, mis

peale seda tegevust alles jääb, see

trükib.

Osalevad kunstnikud: Anna

Maria Lapin, Anna-Kaisa Vita,

Helena Keskküla, Kadri Helde,

Krista Zimm, Kristen Rästas, Lii-

sa Jugapuu, Marta Vaarik, Mih-

kel Oksmann, Pavel Grebenjuk,

Taavi Rei, Taavi Villak.

Juhendaja professor Urmas Viik

ja kuraator Mariliis Oksaar. Näi-

tus jääb VonKrahliGaleriis ava-

tuks 29. veebruarini.

Tartu Üliõpilasteatri uuslavastus vastandub valedele

del, kus on omad võimuvõitlused,

korruptsioon, valed ja vägivald.

Vanemate valed ja tülid ahistavad

lapsi, need kaotavad usu ideaali-

desse, muganduvad “suurte” maa-

ilmaga ja manduvad. Geeniusest

saab kantseleiametnik, sest nii on

mugavam. Siarhei Turbani lavas-

tus on tragikoomilises võtmes,

kust ei puudu absurdsed ja nal-

jakad olukorrad ning seetõttu on

lavateos kõigile vaatajatele ker-

gesti jälgitav. Etendused toimu-

vad veebruaris ja märtsis Tartus

Athena keskuse pööningusaalis.

1010

Eesti Üliõpilasleht // 14.02.2012

Uhhuduur-

lane Kristjan

Prii pühendab

raamatu lõpp-

sõna Liibano-

nis pantvangis

olnud ratturi-

tele. Ta kirju-

tab, et ilmselt

ei saa me ku-

nagi lõplikult

teada, mis oli

selle inimröövi

taga, aga „väga

oluline roll oli

Kui Linnateatri Hobuveski rabab publikut talvise

külmuse, ajaloolise õhustiku ja prožektorite vihus

uinuva tolmuga, siis 25. lennu tudengid lisavad

vaiksesse hämarusse tantsulist energiat, mida tihti

kahjuks kohtabki vaid noore lavajõu esimeste

lavastuste jooksul.

Pepeljajevi tööd noorte lavakatega on omanda-

nud justkui linnalegendi kuulsuse. Ette on teada,

et näha saab liikumist ja seda hullult palju. Nii

ka „Gizelle’i“ puhul, mis on olemuseltki ju bal-

lett. Lisaks klassikalise tantsule kasutab lavastaja

Ehh, uhhuuduur on kuue Eesti mehe rännak, mille

iga etapp algab seal, kus eelmine lõppes. Nende

jalgrattaretk algas 2002. aastal Ulaanbaatarist.

Mäletan, kuidas juba siis lummatult uhhuduurlaste

seikluse üle imestasin. Kümme aastat on möödas

ja imetlus pole kadunud.

Uhhuduurlaste kolmas reis algas Iraanist ja lõp-

pes Etioopias. Oma raamatus kirjutavad mehed

kõigest, mis nendega juhtus ja mida nad nägid,

näiteks kuidas sõjaväelased nad vahistasid või

kuidas nad tundmatult elukalt nii hammustada

said, et pilt silme eest kadus. Nad kirjutavad ka

Jeemeni meestest, kel põses hanemuna suurune

pamp kahtlast taime qati ja üle õla Kalašnikovi

automaat. Jeemenis pidavat relvi olema rohkem

kui inimesi.

Olustikukirjelduste vahel on midagi veel väär-

tuslikumat. Imetlen, kuidas kuus uhhuduurlast

maailmasse ja eri kultuuridesse suhtuvad: sügava

austusega. Näiteks mõtiskleb Hannes Hanso naiste

teemal: „Kas kehtib paradigma, et mida vähem

riideid naised tänaval võivad kanda, seda vabamad

nad on? Või on hoopis vastupidi?“ ja „Euroopas on

hakatud pearäti kandmist keelustama. Ehk võtab

politsei Kihnu Virvel ka räti peast?“.

Uhhuuduurlased teavad, et islamistid, keda jul-

malt võrdsustatakse terroristidega, on sama lahked

ja siirad inimesed kui meie oma sõbrad ja naabrid.

Vahest isegi sõbralikumad. Ütleme, et teie maja ees

peatub kuus kahtlast (ikkagi teistsugust!) pikkade

habemetega iraanlast. Kas te pakuksite neile öö-

maja? Uhhuduurlased said abi iga kord, kui seda

ootasid ja isegi siis, kui ei oodanud. Neid paluti

lahkelt magama nii mošeedesse kui ka kaameli-

ajajate varjualusesse.

„Gizelle“ (Tallina Linnateatri Hobuveski)

Lavastaja Šaša Pepeljajev, dramaturg Diana Leesalu, kostüümikunstnik Iir Hermeliin, mängivad Lavakunstikooli 25. lennu tudengid

ka akrobaatikat, breiktantsu, lisaks capoeira ja

kõiksugu muude mõeldavate tantsuliikide keelt,

edastamaks vähemalt poolesaja – nii vaatajale

võib tunduda – erineva liini sisu.

„Giselle’i“ libreto on rebitud ribadeks ja saadud

siilud omakorda möödunud sajandi moevoolude

abil seintele riputatud. Lisaks kujundlikele, ja

vahel ka kujundamatutele sisuliinidele on Pe-

peljajev kasutanud mitmeid nutikaid vahendeid,

mis ehk lavastuse intensiivsusest väsima kippuva

vaataja üles raputavad. Riidekuhjadesse uppuvad

mehed ja poksiringis kauplevad naised loovad

justkui lisareaalsuse, mis muidu küll kogu aeg meie

kõrval elab ja hingab, aga ehk tihti märkamata

kipub jääma. Oma osa on mängida ka valgusel ja

õhustikul, mida Hobuveski ilma teatritagi piisavalt

pakub. Külma õhkavad müürid justkui talleta-

vad mälupildi noortest näitlejatest oma parimas

füüsises, mida nood pooleteise tunni jooksul ka

oskuslikult demonstreerivad.

Kuigi „Gizelle’i“ näol on tegemist üdini gru-

pilavastusega, kus indiviidist olulisemaks saab

ühtne hingamine, jäävad mõned näitlejad siiski

prevaleerima ja sinna vist polegi midagi parata.

„Ehh, uhhuduur! Ratastel Teheranist Addis Abebasse“

Hannes Hanso, Mart Kuusk, Priit Kuusk, Liivo Niglas, Kristjan Prii, Tanel Rütman

selles kindlasti „demokraatia ekspordil“ rahvas-

tele, kellel on samasugune eneseväärikus, uhkus

ja eeposed nagu meilgi.“

Paljud arvavad, et rändamine kahtlastes („vaevu

tsiviliseeritud“) piirkondades on vastutustunde-

tu. Uhhuduurlased on teisel seisukohal. „Vaatan

mõningaid inimesi ja mõtlen, mida nemad kavat-

sevad oma lastelastele jutustada. Et jõudsid oma

karjääriga sinna ja tänna või teenisid nii palju raha

või olid lihtsalt nii kuradi hõivatud, et ei jõudnud

üldse midagi lahedat korda saata? Rabasid tööd,

kuni jäid haigeks, ja nüüd vinduvad veel enne

surma ning vaatavad National Geographicu loo-

dussaateid.“

Järgmine uhhuduur algab teadmata ajal Aafrikast

Addis Abebast. Mina ootan kannatamatult.

Raamatut luges

VIIVIKA RÕUK

Olulisemaks kui sõnaline ilmekus saab füüsiline et-

tevalmistus ja tantsuline andekus. Küllap ei paku ka

saksakeelsed luuletused head võimalust mõnikord

komistama kippuvat koreograafi at tasakaalustada,

kuna tekstide sisu jääb suuremale osale publikust

nagunii mõistetamatuks.

Njah. Seda nüüd ka, et lugu teadmata on lavas-

tuse sisust aru saamine raske. Aga ega Pepeljajev

polegi üks lihtne lavastaja, kelle tegelane A ütleb:

„Mine“ ja B vastab: „Olgu“. Üleüldse. Tema noo-

red näitlejad ei lähegi kuhugi, vaid TULEVAD.

Tulevad suurele lavale, mis loodetavasti jääb neile

koduks järgnevateks aastakümneteks. Ja kuigi

oma tippvormi saavutavad nad alles ehk järgmise

kümne aasta jooksul, siis algus on igatahes tehtud

ja see algus on vägev.

Teatris käis

BARBARA LEHTNA

KULTUUR / RISTSÕNA 11111111

14.02.2012 // Eesti Üliõpilasleht

ISIC üliõpilaspiletil on kõikidele oma sõpradele suur-suur uudis:lisaks oma sadadele ja tuhandetele soodustustele, pakub ISIC nüüd ka

nädaladiile: www.koolidiilid.ee! ;)

Koolidiilid: a) muutuvad igal nädalal; b) annavad tavaliselt 50-75% allahindlusi; c) kehtivad kõikidele MinuKool kaardihaldussüsteemist väljastatud ISIC üliõpilaspiletitele ja ISIC pangakaartidele; d) annavad häid ideid enda ja sõprade rõõmustamiseks!

Kui Sul ei ole veel rahvusvahelist ISIC üliõpilaspiletit,

taotle see internetist www.minukool.ee ja kaart jõuab peagi Sinu soovitud postiaadressile!

ISIC soodustustega saad lähemalt tutvuda

nutitelefoni mobiiliaplikatsioonilt ISIC Benefits,

veebist www.isic.ee ja www.facebook.com/isiceest

i.

Eesti Ülikool

Silver Oja

01/07/1987

38707011234

S 372 123 456 789 X

1212 REKLAAM1212