KOLMAPÄEV

9. mai 2012NR 4 (24)

HIND 1,6 EUROT

Suurinvestor Joakim Helenius: Eestit ootab uus ehitusbuumSotsiaalmaksu lagi 2700-eurosele palgale? # Hispaania – Euroopa töötuseliider # Jalgpalliturul kehtestatakse ausa äri põhimõtted # Facebooki uue pöörase tehingu tagamaad

2 9. MAI 2012

© Kõik Ärilehes aval da tud ar tik lid, fo tod ja il lust rat sioo nid on au to riõigu se ga kaits tud teo sed, mil le ka su tu se reeg lid on sä tes ta tud au to riõigu se sea du ses. Rõhu ta me, et nen de rep ro dut see ri mi ne ja le vi ta mi ne il ma AS-i Ees ti Ajalehed kir ja li ku nõuso le ku ta on kee la tud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: Urmo Soonvald, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500.Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot.Eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee

Ärilehe maikuu numbrisse pikema intervjuu andnud suurärimees Joakim Helenius teeb näpud järjest roh-kem mullaseks. Ta investeerib üha põllumajandus-se, haub uusi plaane ja peab toidutööstust kauniks

haruks. „Toidutööstus võib tulevikus olla Eestile palju suurema tähtsusega kui infotehnoloogia,” ütleb ta. IT-kutid on ajalugu.

Põllumajandus on muutunud moekaubaks. Kas või Heleniuse enda näide: minevikus tegi raha pangainvesteeringutega ja ehi-tusäris. Nüüd on aeg põldude ja farmide poole piiluda.

Mäletan, kuidas teine ettevõtja Jüri Mõis pidas veel kümme aastat tagasi põllumajandustootmist pers-pektiivituks ja juttu rikkast põllumehest muinasju-tuks. Põllumajandus oli valdkond, kus kogu maail-mas valitses kõige suurem ületootmine. Pealegi on meil siin ilm pidevalt tuksis.

Nüüd, kümmekond aastat hiljem, on isegi Mõi-sa pessimism haihtunud. Kui haridust on rohkem, siis soovitab Mõis siiski infotehnoloogiasektorit ja tarkvaratööstust. Kui on tegemist lihtsalt hakkaja inimesega, siis mingu põllumajandusse. Mõis propa-geerib nüüd põllumajandussaaduste kasvatamist liht-sa näite najal. Kui üks väiksem uus sõiduauto maksab 10 000 eurot ja kaalub ehk tonni, siis selle kilogrammi hind oleks kümme eurot. Helsingi turul maksab värske kartul sama palju. Tonni kartulit on aga hoopis lihtsam kasvatada kui autot ehitada. Nii peavadki põllud ja lau-dad uuesti popiks muutuma. 1

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7

Joakim Helenius: põllumajandus on eestlaste järgmine suur asi

Villu Zirnask Hispaaniast •• LK 10–11

Kas Hispaania suur tööpuuduson suhtumise probleem?

Erik Aru Instagramist •• LK 12–13

Sotsiaalmeediahiiglase Facebooki järgmine pöörane ostutehing

Ann-Marii Nergi nutitelefonidest •• LK 16–17

Nutitelefoni kasutajad muutuvadviiruste eest järjest kaitsetumaks

Pärt Talimaa jalgpallirahast •• LK 18–19

Jalgpallitööstus pöörabennast täiesti tagurpidi

Raivo Murde autonäitustest •• LK 20–21

Miks sünnitavad autotootjad uusi mudeleid näituste graafi ku järgi?

Ärilehe graafi kud •• VT ÄRILEHT

Ärilehe joonistuste ja graafi kute autor on Sten Kivissaar

Andres EilartÄrilehe vastutav toimetaja

Põllumehed lähevad moodi

Tänapäevases moodsas büroos vajame paindlikke ja toimivaid lahendusi. Millal varuda uus tooner, milline koopiapaber oleks sobilik just meie printeritesse, mida peale hakata tühjakssaanud toonerite ja kastidega? Kas maksame õiglast hinda, kas tooted on ikka kvaliteetsed?

Need ja paljud teised analoogsed küsimused tekivad paratamatult, sukeldudes toimiva büroo-varustuse otsingutesse. Tänapäeval ei tähenda büroode varustamine mitte ainult müüki, vaid ka hulka innovaatilisi teenuseid – alates printeritoonerite vahetamisest kuni logistikateenusteni välja. Sõlmides büroovarustuse lepingut, pööravad juhid tihtipeale tähelepanu ainult hinnale. Hiljem selgub, et kauba kvaliteet ei vasta ootustele ja need peab veel esindustesse ja fi liaali-desse toimetama ning kuskil tuleb neid kaste ja karpe ka hoida. Kõik see tähendab lisakulutusi, ebamugavusi ja ajakulu.

Orient Kontorikaubad põhitegevusala on juba seitseteist aastat büroode varustamine. Väär-tustame seika, et kontoritarvete tarnija peab müümise kõrval olema ka usaldusväärne partner ja sõber. Just sellepärast pakume oma klientidele laia valikut kontori varustamisega seotud teenuseid. Kvaliteetsete bürootarvete, vee, kohvi tarnimine, printeritoonerite õigeaegne vahe-tamine ja utiliseerimine, kontoritehnika rent, abi materjalide kopeerimisel ja printimisel, kliendi reklaamtoodete tootmine ja ladustamine, komplekssed büroovarustusega seotud logistika-teenused – kõiki neid teenuseid, mis pakuvad klientidele mugavust ja kokkuhoidu, võib leida Oriendist.

Hiljuti avasime uue ja moodsa e-lahenduse büroovarustuse mugavaks korraldamiseks, mis annab mitmeid lisavõimalusi oma töö ja ostude planeerimiseks.

Põhitegevust toetavad teenused aitavad äril toimida ja kasvada

Miks valida kontorikaubad.ee?• lihtne ja ksutajasõbralik;• integreeritud laotarkvaraga, laoseisud ja tarneajad on

kuvatud reaalajas;• aruandlus raamatupidajale ja hea tööriist ettevõtte juhile

kulude juhtimisel otse tellimiskeskkonnast;• juhil on võimalik administreerida kogu ettevõtte büroo-

varustamist fi liaalide lõikes sõltumata asukohast;• lihtne hallata kasutajakontosid, administreerida kasuta-

jate õigusi ja limiite;• ostu sooritamiseks ei pea olema püsiklient – ostad, mak-

sad ja saad kauba kätte Sulle sobilikul viisil – lihtne;• maksmine krediitkaardiga, pangalingiga või lepingu alu-

sel arvega;• lai valik tooteid, kõrge resolutsiooniga tootepildid, üksik-

asjalikud tootekirjeldused, tootejuhendid, kasutusvideod, tootja otselingid;

• tööpäevadel virtuaalassistendi tugi;• reklamatsioonide esitamine ja käsitlemine otse e-lahen-

duses;• kliendi ladustatavate toodete laoseisud reaalajas;• kauba kohaletoimetamise eri viisid, Kiirkuller, Smartpost,

Post24, Orient kuller üle vabariigi.

Tere tulemast! Orient Kontorikaubad AS

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/katuseabie-kiri: toode@toode.ee

8. VEEBRUAR 2012 3

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/katuseabie-kiri: toode@toode.ee

4 9. MAI 2012

Eesti tuntuim riskikapitalist kut-sub investeerima traditsioonilis-tesse majandusharudesse, nagu ehitus ja põllumajandus. Raha tasub nüüd paigutada kas või kitsekasvatusse, kui see on piisa-valt suur, et efektiivselt toota. Ehi-tussektori konkurentsivõime aga sõltub valitsusest, kes peaks keh-testama senisest palju karmimad ehitusnormid.•• Olete Eestis üks väheseid ettevõtjaid, kes liigub alati, sõl-tumata ajast, ringi rõõmsa ilme-ga. Mis teeb teid optimistlikuks ja positiivseks?Pessimistid ei loo siin ilmas mida-gi uut. Optimistid loovad maail-ma, milles elame, ja positiivsus on minu loomuses. Paljud ärimehed ei ole oma olemuselt ettevõtjad ja nad ei loo mitte midagi. Kui soovid olla äris ettevõtjana edu-kas ja midagi üles ehitada, luua uusi asju, siis sa lihtsalt pead ole-ma optimist.

Pessimistid mängivad selle-gipoolest meie elus tähtsat rolli. Nad sobivad näiteks pankuriteks, riskijuhtideks, kes peavad meid hoiatama valede otsuste eest. Ilma nendeta ei saa.

Kui Eesti tahab olla edukas ja kui eestlased tahavad uut elu

üles ehitada, siis peavad eestla-sed rahvana valima optimistliku elukäsitluse.•• Teie karjääri jooksul on samu-ti olnud madalpunkte. Kuidas te pärast kriisi oma isiksust ja mee-leolu taas üles ehitate?Kui kogen, et asjad ei lähe plaani järgi või lähevad hoopis halvas-ti, siis püüan võtta sammu tagasi. Pean endale ausalt ja õigeaegselt tunnistama, et asjad ei lähe õiges-ti, ning võtma seda kui õppetun-di. Jätkan kogu aeg õppimist ja olen seetõttu praegu loodetavasti targem kui kunagi varem.

Püüan vigu analüüsides saa-da pettumustest positiivset koge-must. See annabki entusiasmi tulevikuks.•• Kas olete valmis avameelselt oma pettumustest ja läbipõrumis-test rääkima?On olnud suuremaid ja väikse-maid põrumisi. Väikeste pettu-mustega puutume kokku pea iga päev, suuri juhtub harva. Kuid mul oleks nüüd väga raske haka-ta loetlema, kui palju pettumusi olen läbi elanud, ja nendest jutus-tama. Kui vaatan, kuidas Trigon Group on sellest kriisist läbi tul-nud, siis olen küll rahul.

Kui olime viis aastat taga-si kolme-nelja investeerimisgru-pi seas, kellest siin Eestis räägi-ti, siis nüüdseks oleme järele jää-nud vaid meie. Oleme saanud suure eelise hetkeks, kui hea aeg tuleb tagasi. Kuid halval ajal peab olema konservatiivne, ettevaatlik. Vältima vigu.•• Mis ärivaldkonnad paistavad teile lähitulevikus olevat Eestis parimate väljavaadetega?

Minevikus tegime raha näiteks pangainvesteeringutega, ehitus-äris, kuid nüüd on tõepoolest aeg vaadata, mida toob tulevik. Usun väga Eesti kui proteiinitootja tule-vikku. Pean silmas põllumajan-dust ja farmiäri. Saame üles ehi-tada farme, mis on terves Euroo-pas konkurentsivõimelised.

Arvamus, et kinnisvaraäri ei tõuse Eestis mitte kunagi enam endisele tasemele, on lihtsalt vale. Eestis kasutatavatest hoo-netest vaid kuus protsenti on ehi-tatud pärast 1990. aastat. Arene-nud Euroopas on see näitaja mitu korda suurem, 19 protsenti. Kui tahame liikuda tulevikku, mis nõuab meilt nii energia- kui ka keskkonnaalast säästlikkust, siis peame uuendama Eestis suurel hulgal nii ehitisi kui ka neid tee-nindavaid taristuid.•• Mis vahe on kinnisvarabuumil ja püüdlusel ehitada piisavalt uusi hooneid? Kas Eestis on sisemist jõudu ja võimet neid uusi ja efek-tiivseid hooneid ehitada?Kui me üldse siin Eestis mida-gi ehitame, siis peame seda tege-ma kõige kõrgemate kvaliteedi-standardite järgi. See tähendab, et valitsus peab paika panema ehitus-normid, mis oleksid sama tugevad nagu Šveitsis või Austrias. Kinnis-varaarendajad, insenerid, ehitajad ja ehitusmaterjalide tootjad pea-vad koos õppima, kuidas rajada hooneid, mis vastavad kõige-kõige kõrgematele kvaliteedinõuetele.

On absoluutselt selge, et maa-ilm ei saa tulevikus hakkama ilma sellise radikaalse muudatuseta. Eesti peaks olema siin esimene riik, kes võtab kasutusele ülikõr-

ged keskkonnastandardid. Kui seda tehakse, siis saavad meie ehi-tus� rmad ja materjalide tootjad hakata tulevikus neid standardeid välismaale eksportima.

Minu optimistlik ärikäsitlus ütleb, et ülikõrgete ehitusstan-dardite ekspordist võib kujune-da Eestile väga suur tuluallikas.

Eestit koormavad Nõukogude ajast pärit viletsad ehitised, nen-dega kaasnev mõtteviis. Kuid ärme vaatame selja taha, vaid hak-kame uusi hooneid ehitama ainult nii headena kui üldse võimalik.

Hoone jaoks on üks olulise-maid näitajaid, kui palju energiat tema käigus hoidmiseks kulub. Need on väga suured energiako-gused, mida läheb vaja talvel küt-

miseks ja suvel jahutamiseks. Ees-ti suurim energeetiline probleem on asjaolu, et suurem osa ener-giat toodetakse keskkonnale väga kahjulikul viisil põlevkivist.

Sellistes tingimustes on selge, et peaksime ehitama rohkem ener-giasäästlikke hooneid, mis suuda-vad näiteks päikese soojusener-giat oma struktuurides talletada ja kasutada soojustusmaterjale, mis viivad energiakaod miinimumi-ni. Juba praegused inseneritead-mised lubavad ehitada peaaegu energianeutraalseid hooneid ehk nn passiivmaju. Tehnoloogiliselt

on sellised lahendused loomuli-kult üsna keerulised, kuid arene-nud maades on just sellise teh-noloogia järele suur vajadus. Kui vaatame, kuidas on asjad arene-nud Austrias, Šveitsis, Põhjamaa-des, siis tundes Eesti võimalusi võiksime muutuda nende tehno-loogiate arendamisel maailma juhtriigiks ega peaks mitte kel-lelgi sabas sörkima.•• Uute majade ehitamine tähen-dab, et eestlastel peab nende ehi-tamiseks raha olema. Kuid oleme palju vaesemad kui skandinaavla-sed ja austerlased. Kuidas saame selleks suurepäraseks ideeks raha?Soovitan inimestel vaadata oma igakuiseid energiaarveid, mis üha kasvavad ja kasvavad. Arvestada tuleb seda, mida peab tavapärase-le ehitusele lisaks maksma, et saa-da soovitavat kõrgekvaliteedilist ja energiasäästlikku tulemust. Üldi-selt on nii, et 10–30% võrra suu-remad ehituskulud võimaldavad hoone ülalpidamisel mõnel juhul isegi sajaprotsendist energiasääs-tu. Siis tuleb arvutada, kui kiires-ti teenid ehitusele juurde makstud summa tagasi säästuga, mida või-dad väiksema energiakulu arvel.

Eesti oskusteave seisnekski sel-les, et välja töötada tehnoloogia, kuidas saavutada väikseim lisain-vesteeringu kulu, millega tekita-da suurim energiasääst. •• Miks peaks valitsus tagant tõukama asja, mis teie jutus nii ilmselge tundub?Usun turgu rohkem kui midagi muud. Kuid näen ka seda, kui-das näiteks Euroopa Liidu fon-dide toetus aitab siin elu pare-maks muuta. Valitsuse sekkumi-

Andres Reimerandres.reimer@epl.ee

OptimismistKui Eesti tahab olla edu-kas, siis peavad eestlased rahvana valima optimis-tliku elukäsitluse.

Eestit ootab buum nii põllumajanduseskui ka ehituses

Joakim Helenius:

Majandust ohustavad energiakriis ja keskkonnakrahh,kuid säästlik ettevõtlus aitab eestlastel pinnale jääda, arvab investeerimisfi rma Trigon Capital juht Joakim Helenius.

9. MAI 2012 5

Kõik teenused

Teenused ettevõtjaleTöötajate registreerimine HaigekassasRegistreeringu kinnitamineEttevõtte notariaalsed dokumendidTöötajate kutsetunnistused

Minu asjad E-teenused Teemad Kontaktid

Teeme riigiga suhtlemise lihtsamaks!Ligi 100 avalikku e-teenust Sinu ettevõttele, usaldusväärne info ettevõtja õiguste ja kohustuste kohta – kõik asjaajamiseks vajalik on olemas mugavas ja turvalises riigiportaalis eesti.ee.

Näiteks leiad riigiportaalist juhendid ettevõtte alustamiseks ja lõpetamiseks, pääsed ligi notariaalsetele dokumentidele ning EMTAK-i toimingutele.

eesti.ee on pidevas arengus, et muuta Sinu asjaajamine riigiga veelgi mugavamaks.

Tule ja avasta e-riiki!

•• Kas plaanite mõnda suurt rohelist kinnisvaraarendust? Kas see võib tulla Tallinna või mujale?Praegu vaatame teiste kogemusi, mis pole seni olnud just edukad. Peame esmalt Eesti seniste kesk-konnasõbralike projektide eba-edu põhjused endale selgeks tege-ma, et teha asju teistmoodi. Edu-kalt. Usun, et kahjuks vajame sel-leks valitsuse abi. Me ei saa seda teha, ilma et praegu kehtivaid keskkonnanorme muudetaks.

Meil on noor ja väga edukas keskkonnaminister Keit Pentus ja sooviksin oma ideede arendami-se järgmises faasis temaga kohtu-da, et arutada, kuidas rakendada muudatusi, mis äri edasi viivad.

•• Kas peate valitsuse toetuse all silmas ka rahastamist või üksnes seadusenormide muutmist?Ainult seadusenormide muut-mist. Valitsuse peamine ülesan-ne ongi vaid reguleerimine. Kuid see nõuab uurimist ja arutelusid. Need muudatused ei tohi majan-dust kahjustada, vaid peavad nii ehitusmaterjalide tootjatele kui ka ehitajatele andma uue impul-si. Peame äris vaatama kaugemale kui kaks-kolm kuud, peame vaa-tama tulevikku.

•• Istume praegu teie büroos Metro Plazas, kus välissein on täielikult klaasist. Kas see lahen-dus on piisavalt energiasäästlik?See klaassein on siin energiasääst-likkusest väga kaugel. Tulevikus on väga raske ehitada hooneid, kus on kasutatud nii palju klaa-si, kui tahame saavutada ülimat energiasäästlikkust. Kuid klaasi-tööstuses toimuvad praegu väga suured muutused, mistõttu ei pea energiasäästlikud lahendu-sed tähendama täielikku suur-test klaaspindadest loobumist.

Mina räägin siin mitte ulme-liste uute tehnoloogiate kasuta-misest, vaid nendest oskustest ja materjalidest, mis on juba olemas ja mis muudaksid ehitised juba nüüd palju säästlikumaks. Me ei pea ootama ja loodan, et Eesti võtab siin liidripositsiooni.•• Miks otsustasite investeeri-da ülisuurde lehmafarmi ajal, kui Eestis valitseb märgatav piima ületootmine, mis hoiab ka piima hinna üpris madalal? Kuidas soo-vite siit tulu teenida?Samal ajal investeerime piimatoot-misesse Venemaal, kus valitseb üli-suur alatootmine. Lehmadega on sama lugu nagu energiasäästlike hoonetega: ettevõtja peab vaata-ma tänasest päevast kaugemale.

Usun, et tulevikus muutub Eesti väga suureks piimatoode-te eksportijaks. Sellepärast mõt-leme lisaks farmile ka oma piima-tööstuse rajamisest.

Eesti asub kahe suure majandus-vööndi vahel, kus erinevalt Eestist

HoonetestEestis kasutatavatest hoonetest vaid kuus protsenti on ehitatud pärast 1990. aastat.

sel võib olla väga suur positiiv-ne mõju. Ma ei räägi siin ehitus-hindade mitmekordistumisest, kui kehtestatakse senisest pare-mat tulemust nõudvad ehitusnor-mid. Kuid Eesti ei muutu praegu kuidagi rikkamaks, kui kasutab iga päev nn vaese mehe lahendusi.•• Kas teil on juba olemas kindel kava, et sellistesse uutesse ehi-tustehnoloogiatesse investeerida?Nii see on. Meil on juba siin büroos tööl noor ja väga loomin-guline insener, kelle töö on lei-da ehitusmaterjalide lahendusi, eelistatult puitu, mis sobiks ener-giasäästliku ehituse tooraineks.

Arvestage, et siin pole küsimus selles, kas see muutus tuleb või ei tule. See tuleb! Eestil on lihtsalt võimalus sellest revolutsioonist hiiglaslikku tulu lõigata, kui teh-noloogiat õigeaegselt rakendada.

Trigon tahab väga selgelt kaasa rääkida selle uue rohelise elukor-ralduse rajamises, milles hakkame möödapääsmatult varem või hil-jem kõik koos elama.

Uurime, kuidas kasutada põl-lumajandussaadusi rohelise ener-gia tootmiseks. Rajame Kaiule ja Väätsale Euroopa suurimat leh-mafarmi, kus me ei suuna lehma-de sõnnikut otse loodusesse taga-si, vaid hakkame sellest energiat tootma. Niimoodi vähendame tohutut metaanisaastet, mis leh-made pidamisega kaasas käib.

Me lihtsalt püüame püsida mängu juhtide seas, teha seda, mida kõik teised teevad 10–15 aasta pärast.

Foto

d: R

auno

Vol

mar

6 9. MAI 20126 9. MAI 2012

on piima hind kõrge. Selleks et turu olukorda kasutada, loome esimest korda omavahel integreeritud pii-ma tootmise ja töötlemise süsteemi. Eestis on need valdkonnad praegu eraldi, sest töötlejad ostavad oma tooraine ettevõttest väljastpoolt lehmapidajatelt.•• Miks on Eesti piim nii odav, kui Venemaal valitseb suur defi tsiit?Põhjus peitub Venemaale eks-portimise raskuses. Sama lugu on Soomega. Eestis toodetak-se piima väga efektiivselt, palju

Need suunad pole otseselt seo-tud. Lõuna pool, Venemaal ja Ukrainas, kasvatame nii ekspor-diks kui ka kohalikule turule vilja- ja taimeõlikultuure. Põhja pool, nii Venemaal kui ka Eestis arendame piimafarme.•• Miks ehitate Euroopa suurima piimafarmi Eestisse, mitte Vene-maale, kus on loomulikult suur piima defi tsiit?Eesti on Euroopa Liidu osa ja usun, et Eesti on Euroopas üks efektiivsemaid piimatootjaid. Suurt farmi ehitades võimen-dame siinset kuluefektiivsust ja samal ajal saavutame näiteks piisava mahu biogaasist energia tootmiseks. Energeetilist potent-siaali saame aga kasutada juba nii kalakasvatuses kui ka köögivilja-de kasvatamiseks.

Minus on väga palju usku säästvatesse tootmismeetoditesse. Meie farmist saab üks Euroopa Liidu kõige keskkonnasäästliku-maid põllumajandusettevõtteid.

Edu tuleb siis, kui saame kok-ku panna efektiivsuse ja kesk-konnasäästlikkuse. Ma ei taha siin propageerida kenade väi-keste perefarmide vastu, sest ka nendel on siin ilmas oma koht. Kuid majanduslikus mõttes ei

väiksemate kulutustega kui pal-judes selle piirkonna riikides ja mujal Euroopas. Efektiivsuses peitub samuti üks madala hinna põhjuseid.

Meie eesmärk on leida pii-matooted, mida oleks võima-lik Euroopa Liidu turul edu-kalt müüa. Pean silmas jogur-teid, juustu, värsket joogipiima. Ajalooliselt on piima hind olnud Eestis väga kõikuv, millest tuleb tööstuse edukaks arendamiseks üle saada. se piima väga efektiivselt, palju efektiivsemaid piimatootjaid.

Suurt farmi ehitades võimen-dame siinset kuluefektiivsust ja samal ajal saavutame näiteks piisava mahu biogaasist energia tootmiseks. Energeetilist potent-siaali saame aga kasutada juba nii kalakasvatuses kui ka köögivilja-de kasvatamiseks.

Minus on väga palju usku säästvatesse tootmismeetoditesse. Meie farmist saab üks Euroopa Liidu kõige keskkonnasäästliku-maid põllumajandusettevõtteid.

Edu tuleb siis, kui saame kok-ku panna efektiivsuse ja kesk-konnasäästlikkuse. Ma ei taha siin propageerida kenade väi-keste perefarmide vastu, sest ka nendel on siin ilmas oma koht. Kuid majanduslikus mõttes ei

üle saada.

•• Valio toodab oma Võru tehases peamiselt ühte sorti juustu, millest enamiku ta ekspordib. Millise toot-mis- ja müügitaktika teie valite? Me pole selliste otsusteni veel jõudnud. Võime osta mõne ole-masoleva tööstuse, ehitada uue, kaasata välispartneri. Üks on kin-del: eesmärgiks pole koduturg, vaid võimekas eksporditegevus.

Näen, et kui tekib soov ja või-me investeeringuteks, siis Eesti piimasektor võib kasvada praegu-sega võrreldes kaks-kolm korda suuremaks. Meid ei sega Euroopa kvoodid, tööstusharu efektiivsus on väga hea. Ainuke probleem seisneb selles, et toodangut on tarvis edukalt välismaal müüa.

Toidutööstusel võib tulevikus olla Eestile palju suurem tähtsus kui infotehnoloogial. Kõik oleme õigetel põhjustel Eesti infotehno-loogia üle uhked, kuid ainult see ei tee Eestit rikkaks ja õnnelikuks.•• Mis põllumajandusvaldkon-dadesse te veel kavatsete raha paigutada?Meil tekib farmimajandusest bio-gaasi näol hulgaliselt lisasoojust, mida kavatseme kasutada kala-kasvatuses. Otsime põllumajan-duses tehnoloogiliselt edasijõud-nud lahendusi, mis oleksid pika-ajaliselt kasumlikud ja meelitak-sid Eestisse välisinvesteeringuid.•• Kuidas on Trigoni Ukrai-na ja Venemaa põllu-majandusäri seo-tud arenduste-ga Eestis?

1.Paljud ärimehed ei ole oma olemuselt ettevõtjad ja nad ei loo mitte midagi. Kui soovid olla äris ettevõtjana edukas ja midagi üles ehitada, luua uusi asju, siis sa lihtsalt pead olema optimist.

2.Arvamus, et kinnisvaraäri ei tõuse Eestis mitte kunagi enam endisele tasemele, on lihtsalt vale.

3.Eesti ei muutu praegu kuidagi rikkamaks, kui kasutab iga päev vaese mehe lahendusi.

4.Rajame Kaiule ja Väätsale Euroo-pa suurimat lehmafarmi, kus me ei suuna lehmade sõnnikut otse loodusesse tagasi, vaid hakkame sellest energiat tootma.

5.Usun, et tulevikus muutub Eesti väga suureks piima-toodete eksportijaks. Sellepärast mõtleme lisaks farmile ka oma piimatöös-tuse rajamisest. Toidu-tööstusel võib tulevi-kus olla Eestile palju suurem tähtsus kui infotehno-loogial.

Joakim HeleniusMAI 2012

5 mõtet

Vaata videotJoakim Heleniusega

9. MAI 2012 7

www.wuerth.ee

saavuta nad väga suurt majan-duslikku edu.•• Kas see kirjeldus võib mõnes mõttes sarnaneda Leedu olukor-raga, kus säilitati mõne lehma-ga väikefarmid, mille tulemusena nad ei suuda toota piisavas kogu-ses tööstuste kvaliteedinõuetele vastavat piima?Nii see on.•• Mis siiski muudab Eesti far-mid nii efektiivseks? Kas see on kolhoosikorra pärand või midagi hoopis uut?Peamine erinevus ja eelis võrrel-des Leeduga ongi see, et Eesti farmid on keskmiselt palju suu-remad. Mida suurem farm, seda suurem eelis. Kuni 2000 lehma-ni see eelis üha suureneb, sellest arvust rohkemate loomadega aga hakkab efektiivsuse erinevus juba vähenema.

Seda võib tõestada keeruka-te majandusteaduslike uurin-gutega, kuid lihtne talupojatar-kus kinnitab, et 50 lehma pida-mine on efektiivsem kui viie leh-ma pidamine ja viiesaja pidami-ne on veelgi efektiivsem.

Leedus aga on enamikus farmi-des kolm-viis lehma ja see ei haa-ku tänapäevase toiduainetööstuse vajadusega mitte kuidagi.•• Millist tulevikku näete Eesti väiketalunikele? Kas nad peaksid oma tegevuse lõpetama?

Eestis on ruumi väga erine-vatele mängijatele, kuid

kolme lehmaga ei saa küll hakkama. Sõl-

tumata suurusest

peab iga Eesti põllumajandus-tootja leidma endale sobiva niši ja sellele spetsialiseeruma. Tarbi-jad maksavad tulevikus üha roh-kem eriliste toiduainete eest, mit-te niivõrd lihtsalt masstoidu eest.

Vajame näiteks mett, mahetoo-teid. Üha rohkem inimesi tahab süüa nii eksootilist toodet nagu kitsejuust. Põllumajandus on nii kaunis tööstusharu, kus on nii-võrd palju erinevaid võimalusi ja isegi väikemajapidamine saab endale leida sobiva niši.

Kuid ka väikefarmer peab väga täpselt välja arvutama, kas ja kui-das on tema tegevus kasulik ja kon-kurentsivõimeline. Ta saab väga hästi ja õnnelikult elada. Kui aga keegi ütleb, et edukas väiketalu-

de pidamine tähendab viie lehma pidamist, siis on see eksitav. Nad lihtsalt pressitakse turult välja.•• Te väidate ikkagi, et tänapäe-va põllumajanduses peab majand olema suur?Majand peab olema piisavalt suur, et olla efektiivne. Mesinik ei pea oma majandit ehitama nii suu-reks, kui on Trigoni piimafarm. Ka väiketootjad võivad olla väga-gi edukad, kuid peab otsustama, kus turg neile võimalusi pakub. Näiteks Muhumaal tegutseb väi-ke jaanalinnufarm, mis minu tea-da tegutseb edukalt. See on idee! Selliseid nišše tasub otsida.•• Millise pilguga vaatavad pan-kurid inimesele, kes küsib põllu-majandusettevõttele laenu? Kõik sõltub sellest, kes sa oled, kust sa tuled ja kui palju riski-kapitali sa kavatsed sisse panna. Kuid pangad hakkavad tasapisi vaatama põllumajandusprojekte avatuma pilguga.

Pangad tegid majandusbuumi ajal palju valesid otsuseid, kuid

mulle tundub, et nad on nüüd palju professionaalsemad.•• Põllumajanduse edendami-se kõrval hakkate tõusma Eesti lennunduse isaks, sest teie idee-de järgi leiti Estonian Airile agres-siivselt tegutsev president Tero Taskila. Kas usute, et Estonian Air suudab vältida neid äpardusi, mida tegi oma esiletõusul Taski-la eelmine tööandja Air Baltic?Air Balticu vead on need, millest Estonian Air on õppinud. Püüa-me ehitada lennu� rma, mis ühelt poolt on siin eestlaste teenimi-seks. Ilma rahvusliku lennu� rma-ta ei ole võimalik loota ka teistele rahvusvahelistele lennu� rmadele. Ryanair teatas hiljuti, et vähen-dab üle kahekümne lennu Riiast ka sellel põhjusel, et Air Baltic kuivab kokku, mis vähendab ka tema motiivi Riiga lennata. Ühen-duste arv lihtsalt väheneb.

Eesti-sugune väike ja lennu� r-madele väheatraktiivne ääreriik peab mõtlema sellele, mis saab, kui oma lennu� rma kaoks. Näi-teks Saksamaa on nii rikas turg, et iga lennu� rma tahab seal niikui-nii lennata, kui Lufthansa peaks kaduma. Aga kui Estonian Air kaob, siis väheneb ka paljude teis-te lennu� rmade huvi meie vastu.

Loodame kasvatada eestlaste head teenindamist nii, et see oleks ka kasumlik. Järgmise aasta lõpus tahan näha, et kui me veel kasu-mis ei ole, siis peab see vähemalt käeulatuses olema.

Muidugi pole me kaitstud välis ilmas toimuva eest. Kui Iis-rael hakkab Iraani pommitama ja nafta hind kerkib kolmekordseks, siis on olukord midagi muud kui tavapärane. •• Milles see ime siis seisneb?Oleme täiesti revolutsiooniliselt muutnud kontseptsiooni, millega oleme seni vaadanud Tallinna len-nujaama. Varem kasutati siinset lennujaama üksnes saabumiseks või lahkumiseks ja transiitreisijaid praktiliselt ei olnudki. See piiras oluliselt Estonian Airi võimalu-si reisijaid leida. Estonian Air ei saa mitte kunagi kasumlikuks laia

liinivõrguga ettevõtteks üksnes kohalikke reisi-jaid teenindades, sest neid on nii vähe.

Kui vaatad kaar-dile, siis on selge, et Pariisist Berliini ei

hakata lendama läbi Tallinna. Kuid Skandi-

naavia inimesed lendak-sid näiteks Venemaale

küll hea meelega läbi Tallinna. Kui ärkad hommikul mõnes Soome, Rootsi või Norra väikelinnas, siis on sul valida, kas lendad Brüsse-lisse või Moskvasse Tallinna või Skan-dinaavia maade lennujaamade kau-du. Kui sul on sel-line valik, siis tuleb mängu hind, teenu-se mugavus ja muud asjaolud, mis män-givad juba Tallin-na kasuks.

Mõnele võib see tunduda usku-

matuna, kuid juba praegu kasu-tavad paljud grusiinid Estonian Airi, et lennata Tallinna kaudu Euroopasse.•• Miks aga lennata Jyväsky-lässe?Olen alati solvunud, kui loen ini-meste kommentaare: meie taha-me lennata Milanosse, aga need lollid avavad liini Jyväskylässe. Meiegi tahame lennata Milanos-se, kuid vajame selleks reisijaid. Eestis üksi ei ole piisavalt reisi-jaid, et liini avada, aga kui suu-dame lisaks meelitada transiit-reisijaid Põhjamaade linnadest, näiteks Jyväskyläst, võib tulevi-kus olla võimalik avada liin Tal-linnast Milanosse.

Oleme optimistid ja usume, et tänu Põhjamaade väikelinna-de elanikele suudame eestlaste-le avada uusi liine Euroopasse.•• Mina usun seda plaani. Pärast seda, kui kohtasin paar nädalat tagasi Tallinnas Kasahstani kesk-panga juhti, kes oli tulnud Eesti Panga presidendiga kohtuma üks-nes põhjusel, et tal oli mugav Tal-linna kaudu Ameerikast Moskvas-se lennata, olen selles idees veen-dunud. Mida aga öelda inimestele, kes kiruvad Taskilat sellepärast, et ta veab Jyväskylä pensionä-re, aga võib tartlased lennuliinist ilma jätta?Me ju teame, et väga vähesed ini-mesed tahavad Tartust Tallinna lennata. Me ei saa lennata, kui me ei teeni sellega raha. Avies võitis nendel päevadel konkur-si Kuressaare liinile, võib-olla tahavad nemad Tartusse lenna-ta. Vaba turg.

Meie võtame kõiki oma rei-sijaid väga tõsiselt. Jyväskylässe lendame selleks, et teenida raha. Tartusse lendame samal põhju-sel. Estonian Air on riigile kuu-luv ettevõtte. See tähendab, et kui valitsus soovib kahjumlik-ku lennuliini üleval pidada, siis teeme seda.•• Mis juhtub lähiajal Euroopa Liidu majandusega?Ma olen optimist. Taastumine võtab aega. Euroopa majandus vajab praeguste massiivsete võlga-de tagasimaksmist, et saavutada mõistlik võlatase. Eesti on selles osas Euroopa liider. Eesti panka-de rahaline seis näitab, et nad on sunnitud juba lähitulevikus suh-tuma uute laenude väljastamisse palju sõbralikumalt kui praegu.

Selles suhtes pole Euroopa vanad riigid nii edasi jõudnud kui Ees-ti, iga riik pole olnud oma valit-semiskulude suhtes nii hoolikas, mis muudab olukorra keerukaks. Kuid kriis näitab inimestele, mil-les on probleemi sisu. See oma-korda loob eelduse, et Euroopa on kriisi järel veelgi tugevam kui enne. Protsessi tagajärjel saame Euroopa Liidu, mis on praeguse-ga võrreldes palju rohkem tsent-raliseeritud. Mul pole selles kaht-lustki. Euroopa Liit ei hakka rii-kidele ütlema, kuidas oma koo-lisüsteemi korraldada, kuid vaja-me õiget otsustamismehhanismi teemade jaoks, mis meid kõiki mõjutavad.

Kui elame sellessamas Euroo-pas, siis miks peame taluma Kree-ka vastutustundetust oma riigi majanduse juhtimisel, kui Eesti on samal ajal väga konservatiiv-ne ja säästlik? Selline vahetege-mine pole lihtsalt õiglane.

Pean õigeks, et Brüsselil oleks õigus takistada riike vastutustun-detuid tegusid korda saatmast. Välis-, kaitse- ja keskkonnapo-liitika – neid huvisid maailmas kaitsma on küllalt suur ja mõju-kas üksnes Euroopa. Mitte kee-gi ei hooli, mida Eesti, Soome või Portugal arvab näiteks üleilmsest soojenemisest. Euroopa häält aga võetakse kuulda. •• Mis siis rahvusriikidele jääb?Riikidele jääb otsustada kõik see, mis puudutab tavainimese elu: koolisüsteem, maksundus, sot-siaalsüsteemid.

Võib-olla Kreeka või Suurbri-tannia ei ole varsti enam Euroo-pa Liidu aktiivsed liikmed. Kuid need riigid, kes moodustavad Euroopa südame – Eesti kuu-lub nende hulka –, moodusta-vad pärast kriisi senisest tugeva-ma Euroopa Liidu.•• Mis olulisemad ohud ähvar-davad Eestit tänavusel ja tule-val aastal?Energiahinnad on kõige suurem ja lähim risk nii globaalselt kui ka Eestile. Kui Iraan sulgeb Hor-muzi väina ja nafta hind kolme-kordistub, mis käivitab uue krii-silaine, siis on järgnevat keeruli-ne ennustada.

Pikemaajaline risk on seotud keskkonna seisundiga. Mina püüan oma äri kohandada just keskkonnasõbralikumaks, sest ainult see tagab tulevikus edu. 1

w

hoopis uut?Peamine erinevus ja eelis võrrel-des Leeduga ongi see, et Eesti farmid on keskmiselt palju suu-remad. Mida suurem farm, seda suurem eelis. Kuni 2000 lehma-ni see eelis üha suureneb, sellest arvust rohkemate loomadega aga hakkab efektiivsuse erinevus juba vähenema.

Seda võib tõestada keeruka-te majandusteaduslike uurin-gutega, kuid lihtne talupojatar-kus kinnitab, et 50 lehma pida-mine on efektiivsem kui viie leh-ma pidamine ja viiesaja pidami-ne on veelgi efektiivsem.

Leedus aga on enamikus farmi-des kolm-viis lehma ja see ei haa-ku tänapäevase toiduainetööstuse vajadusega mitte kuidagi.•• Millist tulevikku näete Eesti väiketalunikele? Kas nad peaksid oma tegevuse lõpetama?

Eestis on ruumi väga erine-vatele mängijatele, kuid

kolme lehmaga ei saa küll hakkama. Sõl-

tumata suurusest

endale leida sobiva niši. Kuid ka väikefarmer peab väga

täpselt välja arvutama, kas ja kui-das on tema tegevus kasulik ja kon-kurentsivõimeline. Ta saab väga hästi ja õnnelikult elada. Kui aga keegi ütleb, et edukas väiketalu-

de pidamine tähendab viie lehma pidamist, siis on see eksitav. Nad lihtsalt pressitakse turult välja.•• Te väidate ikkagi, et tänapäe-va põllumajanduses peab majand olema suur?Majand peab olema piisavalt suur, et olla efektiivne. Mesinik ei pea oma majandit ehitama nii suu-reks, kui on Trigoni piimafarm. Ka väiketootjad võivad olla väga-gi edukad, kuid peab otsustama, kus turg neile võimalusi pakub. Näiteks Muhumaal tegutseb väi-ke jaanalinnufarm, mis minu tea-da tegutseb edukalt. See on idee! Selliseid nišše tasub otsida.•• Millise pilguga vaatavad pan-kurid inimesele, kes küsib põllu-majandusettevõttele laenu? Kõik sõltub sellest, kes sa oled, kust sa tuled ja kui palju riski-kapitali sa kavatsed sisse panna. Kuid pangad hakkavad tasapisi vaatama põllumajandusprojekte avatuma pilguga.

Pangad tegid majandusbuumi ajal palju valesid otsuseid, kuid

me ehitada lennu� rma, mis ühelt poolt on siin eestlaste teenimi-seks. Ilma rahvusliku lennu� rma-ta ei ole võimalik loota ka teistele rahvusvahelistele lennu� rmadele. Ryanair teatas hiljuti, et vähen-dab üle kahekümne lennu Riiast ka sellel põhjusel, et Air Baltic kuivab kokku, mis vähendab ka tema motiivi Riiga lennata. Ühen-duste arv lihtsalt väheneb.

Eesti-sugune väike ja lennu� r-madele väheatraktiivne ääreriik peab mõtlema sellele, mis saab, kui oma lennu� rma kaoks. Näi-teks Saksamaa on nii rikas turg, et iga lennu� rma tahab seal niikui-nii lennata, kui Lufthansa peaks kaduma. Aga kui Estonian Air kaob, siis väheneb ka paljude teis-te lennu� rmade huvi meie vastu.

Loodame kasvatada eestlaste head teenindamist nii, et see oleks ka kasumlik. Järgmise aasta lõpus tahan näha, et kui me veel kasu-mis ei ole, siis peab see vähemalt käeulatuses olema.

Muidugi pole me kaitstud välis ilmas toimuva eest. Kui Iis-rael hakkab Iraani pommitama ja nafta hind kerkib kolmekordseks, siis on olukord midagi muud kui tavapärane. •• Milles see ime siis seisneb?Oleme täiesti revolutsiooniliselt muutnud kontseptsiooni, millega oleme seni vaadanud Tallinna len-nujaama. Varem kasutati siinset lennujaama üksnes saabumiseks või lahkumiseks ja transiitreisijaid praktiliselt ei olnudki. See piiras oluliselt Estonian Airi võimalu-si reisijaid leida. Estonian Air ei saa mitte kunagi kasumlikuks laia

liinivõrguga ettevõtteks üksnes kohalikke reisi-jaid teenindades, sest neid on nii vähe.

Kui vaatad kaar-dile, siis on selge, et Pariisist Berliini ei

hakata lendama läbi Tallinna. Kuid Skandi-

naavia inimesed lendak-sid näiteks Venemaale

küll hea meelega läbi Tallinna. Kui ärkad hommikul mõnes Soome, Rootsi või Norra väikelinnas, siis on sul valida, kas lendad Brüsse-lisse või Moskvasse Tallinna või Skan-dinaavia maade lennujaamade kau-du. Kui sul on sel-line valik, siis tuleb mängu hind, teenu-se mugavus ja muud asjaolud, mis män-givad juba Tallin-na kasuks.

Mõnele võib see tunduda usku-

matuna, kuid juba praegu kasu-tavad paljud grusiinid Estonian Airi, et lennata Tallinna kaudu Euroopasse.•• Miks aga lennata Jyväsky-lässe?Olen alati solvunud, kui loen ini-meste kommentaare: meie taha-me lennata Milanosse, aga need lollid avavad liini Jyväskylässe. Meiegi tahame lennata Milanos-se, kuid vajame selleks reisijaid. Eestis üksi ei ole piisavalt reisi-jaid, et liini avada, aga kui suu-dame lisaks meelitada transiit-reisijaid Põhjamaade linnadest, näiteks Jyväskyläst, võib tulevi-kus olla võimalik avada liin Tal-linnast Milanosse.

Oleme optimistid ja usume, et tänu Põhjamaade väikelinna-de elanikele suudame eestlaste-le avada uusi liine Euroopasse.•• Mina usun seda plaani. Pärast seda, kui kohtasin paar nädalat tagasi Tallinnas Kasahstani kesk-panga juhti, kes oli tulnud Eesti Panga presidendiga kohtuma üks-nes põhjusel, et tal oli mugav Tal-linna kaudu Ameerikast Moskvas-se lennata, olen selles idees veen-dunud. Mida aga öelda inimestele, kes kiruvad Taskilat sellepärast, et ta veab Jyväskylä pensionä-re, aga võib tartlased lennuliinist ilma jätta?Me ju teame, et väga vähesed ini-mesed tahavad Tartust Tallinna lennata. Me ei saa lennata, kui me ei teeni sellega raha. Avies võitis nendel päevadel konkur-si Kuressaare liinile, võib-olla tahavad nemad Tartusse lenna-ta. Vaba turg.

Meie võtame kõiki oma rei-sijaid väga tõsiselt. Jyväskylässe lendame selleks, et teenida raha. Tartusse lendame samal põhju-sel. Estonian Air on riigile kuu-luv ettevõtte. See tähendab, et kui valitsus soovib kahjumlik-ku lennuliini üleval pidada, siis teeme seda.•• Mis juhtub lähiajal Euroopa Liidu majandusega?Ma olen optimist. Taastumine võtab aega. Euroopa majandus vajab praeguste massiivsete võlga-de tagasimaksmist, et saavutada mõistlik võlatase. Eesti on selles osas Euroopa liider. Eesti panka-de rahaline seis näitab, et nad on sunnitud juba lähitulevikus suh-tuma uute laenude väljastamisse palju sõbralikumalt kui praegu.

2.Arvamus, et kinnisvaraäri ei tõuse Eestis mitte kunagi enam endisele tasemele, on lihtsalt vale.

3.Eesti ei muutu praegu kuidagi rikkamaks, kui kasutab iga päev vaese mehe lahendusi.

4.Rajame Kaiule ja Väätsale Euroo-pa suurimat lehmafarmi, kus me ei suuna lehmade sõnnikut otse loodusesse tagasi, vaid hakkame sellest energiat tootma.

5.Usun, et tulevikus muutub Eesti väga suureks piima-toodete eksportijaks. Sellepärast mõtleme lisaks farmile ka oma piimatöös-tuse rajamisest. Toidu-tööstusel võib tulevi-kus olla Eestile palju suurem tähtsus kui infotehno-loogial.

Joakim HeleniusMAI 2012

5 mõtet

Lennufi rmastMe ju teame, et väga vähesed inimesed tahavad Tartust Tallinna lennata.

8 9. MAI 2012

Bürokraatiateenuste all peame silmas teenuseid, mis ei loo lisaväärtust või millest saadav tulem on seotud peamiselt aja kokkuhoiuga. Toome mõned levinumad näited bürokraatiatee-nustest.

Osakapitali eurodeks konverteerimineRiik pani ettevõtjad olukorda, kus nad peavad vormistama mit-meid dokumente, et viia kapital vastavusse seadusega ja konver-teerida kapital eurodeks. Eurotsoonis oli riike, kes tegid osakapi-tali konverteerimise automaatselt. Ka Eestis oleks võinud samuti asja korraldada, et enamik oleks saanud automaatselt konver-teeritud ja eri olukorrad (näiteks automaatselt konverteerides ei jagu osalused nii, et õiguslikult midagi ei muutu jms) oleksid lahendatud eraldi. Sellisel juhul oleks hoitud kokku palju ettevõt-jate aega ja mõnel juhul ka raha, sest agaramad teenuseosutajad pakkusid lausa kaubanduskeskustes osakapitali eurodeks konver-teerimise teenust – ehk hoidmaks kokku riigilõivu 17,89 eurot, soovitati tellida u 30 euro eest teenus, mille käigus konverteeriti kapital eurodeks.

Riik nägi ette, et riigilõivu vabastus kehtib ainult juhul, kui ettevõtja ei muuda põhikirja rohkem kui kapitali valuuta osas. Selline nõue iseenesest ei olnud parim lahendus – oleks võinud lubada riigilõivuvabalt ka põhikirjad viia vastavusse kehtivate seadustega. Hetkel said küll kapitalid konverteeritud, kuid muu info jäi ajakohastamata ja registris olev info ei ole värske.

Majanduslikult oli kapitali konverteerimine riigilõivu va-balt põhjendatud juhul, kui ettevõtja sai sellega ise hakkama ja teenust ostma ei pidanud. Teenuse ostmise puhul on mõistlik oodata, kui tekib vajadus muuta äriregistri kannet ja teha kõik muudatused korraga.

Ise konverteerijatele ei olnud ka ülesanne ülemäära kerge, kuna tuli leida vana põhikiri ja muuta seda mitte rohkem kui kapitali osas, lisaks tuli koostada osanike otsus ja koguda sinna allkirjad ning seejärel allkirjastada avaldus ka Ettevõtjaportaalis või notari juures. Kui osanikel oli digiallkirjastamise võimalus, oli kapitali konverteerimine iseenesest lihtne, kuigi Ettevõtjapor-

taalil on arenguruumi. Digiallkiri on kindlasti tänapäeva ettevõtja igapäevane töövahend, säästes oluliselt aega.

Käibemaksukohuslaseks registreerimineMaksuametnike tase on väga ebaühtlane, võib sattuda tipps-petsialisti peale, kes näeb tervikpilti ja lahendab kõik küsimused kiirelt ja professionaalselt. Samal ajal võib kokku puutuda ka bürokraadiga, kel puudub ettekujutus, miks ta midagi teeb ning ettevõtja vajab spetsialistide abi ja peab tellima tasulise tee-nuse.

Ettevõtjaportaalis firmat registreerides võiks olla lahter, kuhu linnukest märkides kinnitab ettevõtja oma digiallkirjaga, et teab, millised on käibemaksukohuslusega seonduvad kohustused, ja võtab vastutuse käibe tekkimise eest mingil ajavahemikul – riik säästaks kõvasti menetlusele kuluvaid inimtöötunde ning ettevõtja aega ja mõnel juhul ka raha.

ToetusedKui tegemist tuleb toetustega, siis on lausa ette nähtud, et ettevõtja kaasab spetsialisti bürokraatiast läbi närimiseks ja spet-sialisti jaoks on kohe omaette toetus „toetuse taotlemise toetus”. Siin võiks olla lahenduseks ühtne register, kus on selgelt mõistetav toetuse saajate ring ning lihtsad taotluste vormid – kindlasti võiks olla saadaval ka info, milline oli toetuse saajate edasine käekäik ja meetme tõhususe avaliku hindamise võimalus.

RaamatupidamineKerge liialdusega võib pidada bürokraatiateenuseks ka väike-firma raamatupidamist. Printsiibis võiks riiklikult luua süsteemi väikeettevõtjatele, kus saab ise sisestada oma raamatupidam-isinfot otse Maksuameti süsteemi. Vabanedes seeläbi täien-davast deklareerimisest ja aruandlusest. Loomulikult on erisusi, kus eeltoodud lahendust kasutada ei saaks, aga suurele osale väikeettevõtjatele oleks süsteemist palju kasu nii ajalise kui ka rahalise kokkuhoiu mõttes. Riigil oleks aga täpne info reaalajas käepärast.

Registriandmed kordaKuni riik oma süsteeme täiustab, aitame teid registriandmete ko-rrastamisel.

Populaarsemad muudatused, mida koos saame lahendada:1. Juhatuse volitused pikendamine tähtajatuks – ei teki üllatu-

si, et volitused ei kehti ja pikendamiseks ei pea regulaarselt täiendavaid dokumente koostama.

2. Põhikirjas näha ette täiendava reservi loomine – kui osaka-pital juhtub jääma alla seaduses ettenähtud määra, saavad osanikud luua täiendavaid reserve viimaks kapitali vasta-vusse seadusega ning võimalusega hiljem reserv likvideeri-da, kui selleks enam vajadust ei ole.

3. Kontaktandmete värskendamine – registris on lisaks ke-htivale aadressile ka viide kodulehele ja värsked telefonid, meiliaadressid.

4. Uue põhikirja redaktsiooni kinnitamine – põhikiri arvestab kehtiva seaduse võimalustega.

5. Vajadusel osakapitali konverteerimist.6. Muud ettevõtja vajadustest tulenevad muudatused registri-

andmetes.

Registriandmete muutmise teenustasu 49 eurot. Hinnale lisan-dub käibemaks, riigilõiv (17,89 eurot) ja vajaduse korral notari-tasu. Võtke julgelt ühendust, teeme registriandmed korda.

HansaConsult www.hansaconsult.ee info@hansaconsult.ee

661 6417 50 87 311

Bürokraatiateenused lihtsamaks

Iisrael

Iirimaa

Belgia

Prantsusmaa

Portugal

Itaalia

Inglismaa

Saksamaa

Soome

Tšehhi

Hispaania

Türgi

Horvaatia

Austria

Läti

Šveits

Rumeenia

Eesti

Ungari

Taani

Ukraina

Venemaa

Poola

Holland

Rootsi

Kreeka

Leedu

Norra

Küsimusele vastasid need, kes finantsteenustest omavad investeeringuid (s.h. aktsiad, fondid, väärtpaberid; kindlustus ja kohustuslikud pensionisambad on kõrvale jäetud)

Investeeringud ja suhtumine riskiMa soovin, et mu investeeringud kasvaksid maksimaalselt. Seega olen ma nõus ka oma esialgse inves-teeringu kuni 20% kõikumisega.

Mu peamine eesmärk on pikaajaline kasv ning kuigi ma oleksin mures suurte kõikumiste suhtes, siis siiski ma olen nõus kuni 15% kõikumisega.

Ma olen keskmiseltsuurema riskitaluvusega ning nõus ka seetõttu kuni 10% kõikumisega.

Ma olen konservatiivne, kuid olen nõus mõningase kõiku-misega oma aktsiaportfelli väärtuses (kuni -5%).

Ma olen väga mures oma inves-teeringu väärtuse pärast, see-tõttu ei ole ma nõus üldse inves-teeritud summa vähenemisega.

Mul on investeeringuid (s.h. aktsiad, fondid, väärtpaberid; kindlustus ja kohustuslikud pensionisambad on kõrvale jäetud).

1013

10 913

2216

58

11

1915 14

11

22

12

2721

15

22 22 24

3633

28

3538

2218

34 38

29

3217

17

14

3527

24 27

36

54

3339

39

30 35

3641 38

2330 34 29

3242

2511 10 22 15 23 30 44 23 27 23

2925 11 21 24 12 27 27

23 18 19 22 19 19 20 15 213020 21

28

18

32

16 17 1821 21

22 19 22 1913

14 14 16 14 13 11 115

9 11 8 11

17 22 21 12 22 6 21 19 17 14 12 7 6 3 5 11 8 8 6 5 6 8 8 13 9 5 8 4

27

13 12

30

9 107 7

30

9

18

8

17

7

28

14

23

1420

25 2318 17 19

1319

15

33

Allikas: Nielsen, graafika: Sten Kivissaar

10 9. MAI 2012

1990. aastate keskel, kui esi-mest korda elus Hispaanias olin, sattusin Madridi raud-teejaama lähistel hilistes 20.

eluaastates ning suhteliselt vii-saka väljanägemisega noorme-he ja neiu küüsi. Visalt nurusid nad rahalist tuge minult, kes ma olin nendega umbes sama vana, tagasihoidlikus seljakotiränduri varustuses ja saabunud vaesest Ida-Euroopast. Ei ole õige sää-raste üksikjuhtumite pealt suu-ri üldistusi teha, aga vägisi tük-kis see lugu meelde, kui vaatasin nüüdseid Hispaania töötuse näi-tajaid, mis on Euroopa Liidu hal-vimad. 1990-ndate keskel oli töö-tus seal väiksem, aga mitte oluli-selt – tegemist on euroala kriisis järgmise doominokivina kõiku-va riigi kroonilise probleemiga.

Vihje, et osalt võib Hispaania suur tööpuudus olla suhtumise probleem, leidsin mõne kuu eest ka ajakirjast Business Week, mis kirjeldas Hispaania hiina kogu-konna elu. „Ma ei tea siin üht-ki hiinlast, kes oleks töötu,” rää-kis seal üks Madridi-lähedase lao hiinlasest omanik. „Tööd leiab ka keset seda kriisi, kui tahad tööd teha. Hiinlastel on ilmselgelt taht-mist tööd teha.”

Ajakiri avaldas statistika, mille kohaselt töötu abiraha saajaks oli 2010. aastal ennast registreerinud vaid 2,9 protsenti Hispaanias ela-vatest hiinlastest, keda ametlikel andmeil on 165 000, aga mõnedel hinnangutel üle kahe korra roh-kem. Hispaanlaste puhul oli abi-raha saajate protsent 16,5 ja kõi-gi välismaalaste seas 24,5. Lisaks näitas statistika, et välismaal sün-dinud Hispaania ettevõtjatest 23 protsenti on hiinlased. Kuigi pal-

jud hispaanlased imetlevad hiin-laste ettevõtlikku hinge, pane-vad nad samal ajal neile pahaks, et „nad ei integreeru ja on huvi-tatud ainult töötegemisest”, kom-menteeris Business Weekile Uni-versitat Autònoma de Barcelona antropoloog Dan Rodríguez.

Kuna tööpuuduse probleemi-ga tegelemata on Hispaanial ras-ke kriisist välja ronida, tegi seal-ne valitsus veebruaris mitu otsus-tavat sammu tööturu reformimi-seks. Ametiühingud organiseeri-sid selle vastu muidugi meeleaval-dused, mille motoks oli, et töötu-rureform on ebaõiglane töötaja-te suhtes, vähetõhus majanduse-le ja kasutu töökohtade loomise seisukohast.

Mida see reform siis ette näeb? Reformi selgitavas teates öel-dakse, et Hispaania tööturul on majanduslangusega kohanemine traditsiooniliselt toimunud vallan-damiste, mitte palkade või muude töölepingu tingimuste muutmise-ga. Vallandatakse põhiliselt ajuti-si töötajaid, kes enamasti on alla 25-aastased. See on tekitanud n-ö kaheastmelise tööturu – tähtaja-tute ehk püsivate ja ajutiste lepin-gutega töötajad –, mille tõttu just noorte seas on tööpuudus tohu-tult suur, sest neil ei õnnestu läbi murda püsivate lepingutega ast-mele. Reformi eesmärk on suuren-dada tööturu paindlikkust püsiva-te lepingutega osas, et tööandjatel oleks alternatiiv ajutise lepinguga töötajate koondamisele, ja vähen-dada ajutiste lepingutega osa.

Reformi detailidReform sätestas, et nn põhjuse-ta vallandamise puhul peab töö-andja töötajale kompensatsioo-niks maksma 33 päeva palga iga töötatud aasta eest, aga kokku mitte rohkem kui 24 kuu pal-ga. Seni tuli kompensatsiooniks maksta 45 päeva palk iga tööta-tud aasta eest, aga mitte rohkem kui 42 kuu palk. Põhjusega val-landamiste puhul, mille kriteeriu-me reform täpsustas, tuleb His-paania tööandjal kompensatsioo-niks maksta 20 päeva palk iga töö-

tatud aasta eest kuni 12 kuu pal-ga ulatuses.

Teiseks näeb reform ette mit-mesuguseid boonuseid vähem kui 50 töötajaga ettevõtetele uute töö-tajate püsilepinguga palkamise eest. Näiteks esimese alla 30-aas-tase lisatöötaja palkamise eest pakub riik 3000 eurot maksuva-bastust, 16–30-aastase töötu püsi-lepinguga palkamise eest on või-malik saada kuni 3600 eurot mak-susoodustust, üle 45-aastase pika-

ajalise töötu püsilepinguga pal-kamise eest kuni 4500 eurot soo-dustust. Ajutise lepingu püsile-pinguks muutmise eest on ette-võtjal võimalik saada kuni 1500 eurot soodustust, ent samal ajal keelati ajutiste lepingute uuenda-mine rohkem kui kahel järjesti-kusel aastal.

Muutused, mis Hispaania ame-tiühingud vihale ajasid, seisnevad ettevõtte tasemel sõlmitavate pal-ga- ja muude töötingimuste kok-kulepete tõstmises tähtsamaks tööstusharu tasemel sõlmitud lepetest. Samuti anti majandus-raskustes ettevõtetele õigus töös-tusharu tasemel sõlmitud palgale-petest välja jääda. Ettevõtted said ka juurde õigusi töötajate tööaja ja palgatingimuste muutmiseks, kui nõudluse muutus või tehno-loogilised ümberkorraldused seda nõuavad.

Siit, Eestist vaadates paistab Hispaania tööturureform üsna tervemõistuslikuna. Oli meilgi ju töötus kriisi sügavaimas faa-sis, 20 protsendi kandis, aga prae-guseks on langenud 11 protsen-di juurde. See on ka suur näitaja, aga igatahes parem kui 20 prot-senti. Oluline põhjus, miks töö-tuse määr kriisi põhjas veelgi suu-rem polnud ja olude paranedes kiiresti vähenes, oli just tööturu paindlikkus. 1

Hispaania – EuroopatöötuseliiderKas Hispaania suur tööpuudus võib olla suhtumise probleem?

Eestist vaadates paistab Hispaania tööturureform üsna tervemõistuslikuna.

Villu Zirnaskvillu.zirnask@epl.ee

0

5

10

15

20

25

0

5

10

15

20

25

4,3

7,2

11,6

11,7

23,0

4,9

14,7

9,1

20,5

9,3

14,6

14,3

4,9

6,6

3,3

10,0

14,1

9,8

7,5

7,5

5,6

14,0

8,7

7,6

8,3

7,8

6,6

8,3

10,9

8,8

17,7

28,2

24,9

49,0

8,5

30,4

31,6

49,6

26,9

27,3

34,3

16,0

13,9

15,4

26,8

34,1

22,8

22,8

24,8

8,3

33,8

16,4

19,9

22,0

14,3

18,3

36,3

26,7

72,3

62,2

58,7

65,8

56,8

75,3

59,3

56,9

53,5

66,9

62,9

61,6

64,0

57,3

75,5

59,9

62,9

63,6

73,8

57,9

73,3

59,5

64,4

68,6

69,6

72,9

66,1

48,4

56,5

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Töötuse määr 2000-2011

Ungari

Türgi

Tšehhi

Taani

Suurbritannia

Soome

Sloveenia

Slovakkia

Saksamaa

Rumeenia

Rootsi

Prantsusmaa

Portugal

Poola

Norra

Malta

Luksemburg

Leedu

Läti

Küpros

Kreeka

Itaalia

Iirimaa

Holland

Hispaania

Eesti

Bulgaaria

Belgia

Austria

Töötuse ja tööhõive määr Euroopas 2011. aasta IV kvartalisTöötuse määr Noorte (alla 25) töötuse määr Tööhõive määr

Läti Hispaania Kreeka Eesti PROTSENTIDES

PROTSENTIDES

Allikas: EurostatGraafika: Sten Kivissaar

9. MAI 2012 11

Pea iga kord, kui sõidan meie provintsipealinna Cádizisse, on nad seal, linnavalitsuse ees, loo-

tusetus silmis ja loosungid käes: „Nõuame tööd ja inimväärset elu!” Ettekujutus hispaania noor-soost, kes loodab läbi elu siestat pidada ja kelle arved peab seetõttu kinni maksma Euroopa, sealhul-gas Eesti, on ülekohtune liialdus.

Kõigepealt tulid „mileuristad”, tuhande euro põlvkond – need on praegused pealt kolmeküm-nesed, keda hakati kutsuma nen-de keskmise palga järgi, mis küll võimaldab ära elada, kuid ei lase sind veel keskea lähedalgi vane-mate tiiva alt oma kodu rajama. Mingi osa neist võttis seetõttu ette hispaanlase jaoks küllalt tavatu teo ja kolis kodumaalt minema. Neid on Eestiski – kõrgharitud, teinekord mitmel erialal, magist-rikraadiga – ja nad realiseerivad end näiteks oma keelt ja kultuuri õpetades. See on kvali� katsioon, mida Hispaanias on niivõrd kül-luses, et sellega pole midagi peale hakata. Neid hakkas mujale maa-ilma tilkuma juba siis, kui väljas-pool Hispaaniat veel majandus-buumi eufoorialainel elati.

Ma ei tea, kuidas käib käsi Fra-nil, ühel tuttaval noormehel, kes möödunud kevadel pälvis magist-rikraadi kehalise kasvatuse õpe-tajana. Enne põlvevigastust oli ta korraliku tasemega jalgpal-lur ning – nagu paljud hispaa-nia poisid – sellest karjäärist ka unistas. Kodukandis Andaluu-sias ei vajanud teda ükski kool, mistõttu teda ähvardas vahepeal tõsiselt võimalus siirduda tagasi kodukülla vanemate kolimis� r-masse transporditööliseks. Viima-ti kuulsin, et üks kool Baskimaal, riigi teises otsas, enam kui tuhan-de kilomeetri kaugusel, tema lait-matut CV-d siiski aktsepteeris.

Ilmselt on temavanuste noorte suurim probleem see, et keskkon-nas, kus on popp olla näitekirja-nik, surnud keelte uurija või maa-likunstnik, minnakse suure õhina-ga õppima erialasid, mis on küll õilsad, kuid leiba lauale ei too. Unistused on suured, võimalused tunduvalt väiksemad.

Värskelt koolist tulnud noorel on tõeliselt raske jalga mõne edu-ka � rma ukse vahelt sisse saada, sest eelmised põlvkonnad istu-vad oma ametites kindlalt ees. Keegi ei tule neljakümneaastase-le mehele (ja mitte mingil juhul ka naisele) vihjama, et kuule, kas su „parim enne” juba mitte läbi saama ei hakka? Nalja teete?! His-paania austab inimest võrdeliselt tema vanuse kasvuga ning Euroo-

pa ühe pikemaealise rahvuse sen-joorid ja senjoorad püsivad pii-savalt kaua terved ja käbedad, et noortele tuul alla teha.

Isegi teenindaja on Hispaanias harva verinoor, pigem vastupidi: ta on oma baaris talitanud juba aastakümneid ja kavatseb seda sama palju veel teha. Arvan, et see tädi, keda turul iga päev väi-keseid krevette müümas näen, on vaid paar aastat alla saja. Ja noor

inimene, kes on maandunud kala-müüja või tänavakoristaja ame-tis, rääkimata sellest, kes töötab peenemas kohas, näiteks kliendi-teenindaja telefoni� rmas, on sel-lise võimaluse eest juba väga sii-ralt tänulik.

Peale küpsusekultuse eristab Hispaania ja Eesti tööleidmis-võimalusi ka riigi suurus. Üsna kaduvväike on võimalus, et su papa helistab mõnele endisest

kursusekaaslasest � rmaomani-kule või -juhile ning vihjab, et tal on sobivas eas poeg või tütar ripakil. Konkurents on tihe ja halastamatu.

On üks sfäär, mille ilmselt just noored hispaanlased võiksid üles-mäge viia: igasugust interneti-kaubandust ja -teenindust alates mõistlikult ehitatud kodulehte-dest kuni interneti teel tellitava-te kaupade/teenusteni. 1

Traditsioone armastavas Hispaanias pole noorusuljus piisavaks garantiiks elus läbilöömisele – noorte tööpuudus püsis pikka aega 40 protsendi kandis, nüüd aga on juba 50 protsenti.

Ooterežiimil põlvkond

Helen Eelrandkirjanik ja ajakirjanik, Hispaania

0

5

10

15

20

25

0

5

10

15

20

25

4,3

7,2

11,6

11,7

23,0

4,9

14,7

9,1

20,5

9,3

14,6

14,3

4,9

6,6

3,3

10,0

14,1

9,8

7,5

7,5

5,6

14,0

8,7

7,6

8,3

7,8

6,6

8,3

10,9

8,8

17,7

28,2

24,9

49,0

8,5

30,4

31,6

49,6

26,9

27,3

34,3

16,0

13,9

15,4

26,8

34,1

22,8

22,8

24,8

8,3

33,8

16,4

19,9

22,0

14,3

18,3

36,3

26,7

72,3

62,2

58,7

65,8

56,8

75,3

59,3

56,9

53,5

66,9

62,9

61,6

64,0

57,3

75,5

59,9

62,9

63,6

73,8

57,9

73,3

59,5

64,4

68,6

69,6

72,9

66,1

48,4

56,5

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Töötuse määr 2000-2011

Ungari

Türgi

Tšehhi

Taani

Suurbritannia

Soome

Sloveenia

Slovakkia

Saksamaa

Rumeenia

Rootsi

Prantsusmaa

Portugal

Poola

Norra

Malta

Luksemburg

Leedu

Läti

Küpros

Kreeka

Itaalia

Iirimaa

Holland

Hispaania

Eesti

Bulgaaria

Belgia

Austria

Töötuse ja tööhõive määr Euroopas 2011. aasta IV kvartalisTöötuse määr Noorte (alla 25) töötuse määr Tööhõive määr

Läti Hispaania Kreeka Eesti PROTSENTIDES

PROTSENTIDES

Allikas: EurostatGraafika: Sten Kivissaar

12 9. MAI 2012

JÄTKAN ÕPINGUID

Akadeemia tee 3, Tallinn 12618Magistriõppe info tel: 620 3947t@ttu.ee | www.majandus.ttu.ee

Tule magistriõpet tutvustavasse

infotundi 23. mail kell 18.00

TTÜ majandus-teaduskonda

Akadeemia tee 3, Tallinn

TEADMISTE KAUDU

EDUKAKS!

Magistriõpe:• Ärirahandus ja majandusarvestus• Rahandus ja majandusanalüüs (ingl)• Audiitortegevus• Ettevõtte ja ekspordi juhtimine• Inimressursi juhtimine• Turundus• Ärikorraldus, MBA• Rahvusvaheline ärikorraldus (ingl)• Avaliku sektori rahandus• Linna- ja keskkonnaökonoomika• Rahvusvahelised suhted ja Euroopa-Aasia uuringud

16.-17. maiJUHI FINANTSKURSUS BILANSS JA RAAMATUPIDAMINE

21.-22. maiTÕHUSATE LÄBIRÄÄKIMISTE TREENING

22.-23. maiPROJEKTIJUHTIMINE EESMÄRGIST TULEMUSENI!

24. maiINCOTERMS 2010. Vene keeles

29. maiMÜÜGIVÕRGU LOOMINE JAJUHTIMINE TULEMUSTELE

30. maiARENGUVESTLUSED

05. juuniTURUUURINGUTE TEOSTAMINE

19. juuniMESSIKOOLITUS

Aprillikuus levis veebis video, milles annab mobiilidele suunatud fotorakenduse Ins-

tagram tegevjuht ja kaasasutaja Kevin Systrom televisioonile tele-foniintervjuu. Selles räägib Syst-rom, et on suhteliselt pettunud, kuna nad oleks tahtnud Faceboo-kilt kaht miljardit, ent said ainult ühe. „Aga mõnikord sitta juhtub,” ütleb Systrom, enne kui ta puh-keb koos kõrvalolijatega laginal naerma. Ekraanil on näha võrdle-misi hämmingus uudistelugejat.

Paljudes teisteski tekitas see ost hämmingut. Esiteks ei ole tava-liselt ettevõtetel, keda ootab ees aktsiate esmaemissioon (nagu Facebook), kombeks suuremaid ostusid teha. Teiseks, alles nädal varem oli Instagram saanud 50 miljoni dollarilise rahasüsti ris-kikapitalistidelt, kes said selle eest vastu kümneprotsendilise osaluse, hinnates ettevõtet järe-likult umbes poole madalamalt kui Facebook. Riskikapitalistide rõõmu, kes oma panuse nädala-ga kahekordistasid, võib ilmselt igaüks ette kujutada.

Instagram on kahtlemata popu-laarne ettevõte. Oktoobris 2010 ületas selle kasutajate hulk mõne nädalaga pärast teenuse väljatoo-mist (esialgu vaid Apple’i ope-ratsioonisüsteemi iOS tarbijate jaoks) miljoni piiri. Ettevõte oli mullu USA üks kiirema kasvuga � rmasid – vähemalt kasutajate arvu poolest. Aasta alguses võt-tis rakenduse suure meediakära saatel kasutusele ka USA presi-dent Barack Obama. Tänavu 3. aprillil tuli välja kauaoodatud ver-sioon Instagramist ka teise oluli-sema nutitelefonide operatsioo-nisüsteemi, 200 miljoni kasutaja-ga Androidi tarbeks. Seda laadi-ti esimese 12 tunniga alla üle mil-joni korra. Kokku on ettevõttel kasutajaid üle 30 miljoni. Kõik Facebooki või Twitteri kasutajad on ilmselt märganud, et suur osa seal levitatavatest fotodest on Ins-tagrami töötluse läbinud.

Tekitab kuklakratsimistInstagrami populaarsus teki-tab samuti mõnevõrra kukla-kratsimist. Ettevõtte fotorakendu-se paljude jaoks silmapaistvaim

omadus on võimalus mobiilsead-mega tehtud pilte muuta sarnase-maks aastakümnete vanuste foto-dega. Päris kõik ei saa aru, mil-leks see hea on – ja leiavadki, et Instagrami ümber on küll palju kära, aga ettevõttel puudub sisu-liselt ärimudel. Samal ajal kõlab ka hääli, et Instagram võiks saa-vutada fotode maailmas sama, mida Twitter on teinud sõnadega. Ja Twitteri väärtuseks hinnatakse praegu kaheksa miljardit dollarit.

Hoolimata suurest kasutajas-konnast on Instagram endiselt äärmiselt pisike ettevõte. Kui-gi ka töötajate arvu tõusu kiirus on olnud muljet avaldav, ei ole see päris nii hoogne kui kasuta-jate arvu kasv – täpsemalt kuue ja poole kordne. Teisisõnu, San Francisco kaldapealsel kahe asu-tajaga alustanud � rmas töötab praeguseks kuraditosin inimest. Ei kõla seegi just poole miljar-di, veel vähem miljardiäri moodi. Facebooki hinnangu järgi peaks Instagram aga olema rohkem väärt kui näiteks New York Times. Märksa parema tehinguna kõlab interneti� rma Yahoo! 2005. aasta

Sotsiaalmeedia-hiiglane Facebook ostis miljardi dollari eest San Francisco käibeta pisiette-võtte Instagrami. Kas internetiäris on jälle hullud päevad?

Facebook püüab Instagrami abiga mobiilses maailmas kohta kinnistada

Instagram ei kõla esimese hooga just erilise miljardiäri moodi.

Erik Aruerik.aru@epl.ee

9. MAI 2012 13

COFRA TÖÖJALANÕUD - HEA VALIK!

HIND 79.- €art 13050

Cofra GuttormS1P ESD SRCtöösandaalid

HIND 88.- €art 13060

Cofra HymirS3 ESD SRCtöökingad

HIND 48.- €art NA012

Cofra PersianS1P SRCtöösandaalid

HIND 46.- €art NA002

Cofra CelticS3 SRCtöökingad

200 JCOMPOSITE TOE CAP

89 mmEXTRA LARGE

ZERO PERFORATION

100%EN 12568:2010

S

UPE

RB BREATHABILITY

Komposiitmaterjalistturvanina - paremsoojusisolatsioon,kergem kui metallistturvanina

APT torkekindeltald - paremsoojusisolatsioon,kerge ja painduv

Sany-Dry võrkvooder -juhib niiskuse eemale,kuivab kiiresti ja onvastupidav hõõrdumisele

Anatoomiline sisetald -vähendab põrutustkannaosas,antibakteriaalne,imab niiskust.

Hingavad jaantibakteriaalsedsisumaterjalid ja vooder

Lai liist ja turvanina -biomehhaanilineraam, mis järgibjala kuju

ESD jalanõud -antistaatilised javastavad standardileEN 61340-5-1Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.08.2012 või kuni kaupa jätkub

10 mm 6 mm 3,5 mm

32.-

TURVAKINGADDiadora Flow S3

TURVAKINGADCofra Tallinn S3 SRC

TURVAKINGADDiadora Beat S3

75.- 135.-

TURVASANDAALIDDiadora Parky S1P

TURVASANDAALIDTamrex Summer S1P

TURVASANDAALIDDiadora Free Beat S1P

73.- 126.-32.-

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.eeTAMREX OHUTUSE OÜ

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 TARTU Aardla 114, Ringtee 37a PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30 VÕRU Piiri 2 VALGA Vabaduse 39 NARVA Tallinna mnt 19c

ost – 35 miljoni dollariga fotojaga-missait Flickr, mis on praeguseks tõusnud 50 populaarsema veebi-saidi hulka. Kirsina tordil mõjub veel asjaolu, et Instagramil ei ole mingisugustki rahalist käivet.

Sellest kõigest saab järelda-da üht – Facebook leidis mille-gipärast, et neil on Instagrami väga vaja. „Saabub punkt, kus

ostuga potentsiaalse konkuren-di ja tugevdab ka oma meeskon-da fotode alal. Lisaks annab Ins-tagram Facebookile täiendavat jõudu mobiilses maailmas. Iga-üks, kes on proovinud mobiilide-le suunatud Facebooki rakendusi, võib ju kinnitada, et neid ei ole just kõige mugavam kasutada.

Iseseisev üksusFacebooki juht Mark Zuckerberg on lubanud, et Instagram ei lähe seda teed nagu sotsiaalvõrgusti-ku poolt varem ülevõetud �rmad, mille teenused on kinni pandud ja meeskond liidetud Facebooki-ga. Instagram peaks tegevust jät-kama Facebookist täiesti iseseis-va üksusena.

Igaühe arvutuste järgi aga ei olegi Instagrami eest välja käi-dud summa nii tohutu. Interne-tiveteran Don Dodge viitab, et eri rakenduste ostmisel on hinnaks olnud 20 kuni 50 dollarit kasu-taja kohta. Facebook maksis ühe Instagrami kasutaja eest umbes 30 dollarit.

Ent Facebookil võib nii mõnigi suurem ost alles ees seista. Ettevõ-te on nimelt info jagamisele kes-kendunud veebiäridest üks suu-remaid, mis ei paku dokumenti-de sünkroniseerimise võimalust, mis lubaks mitmel inimesel korra-ga ühe faili kallal tööd teha. Kui Facebook peaks kunagi seda teed minema, võib tal mugavam olla omaenda lahenduse väljaarenda-mise asemel hoopis mõni olemas-olev üles osta. 1

Facebook püüab Instagrami abiga mobiilses maailmas kohta kinnistada

inimesed, kes tahavad tehingut teha, lihtsalt viskavad arvutusta-belid kõrvale,” ütles investeeri-mispanga Rutberg & Co töötaja Rajeev Chand nädalalehele ³e Economist.

Kõige tõenäolisemana kõlab selgitus, mille järgi hakkas Facebook Instagrami kiire kasvu pärast muret tundma. Sotsiaalvõr-

gustiku enda populaarsus põhi-neb ju suures osas võimaluse kor-ral jagada fotosid oma „sõprade-ga” – aga nende töötlemise võima-lused on Facebookis üsnagi piira-tud. Nii võinukski Facebooki juht-kond karta, et Instagram võib lisa-da oma fotorakendusele mobiili-dele suunatud sotsiaalvõrgustiku jooni, muutudes nii konkurendiks.

Või siis võinuks ettevõtte oman-dada hoopis Facebookiga kon-kureerida püüdev Google. Tol-lele kuuluv aktiivsete kasutajate nappuses vaevlev sotsiaalvõrgustik Google+ oleks siis hoobilt muu-tunud mobiilikasutajatele ahvat-levamaks. Instagrami vastu või-nuks huvi ilmutada aga ka näiteks Twitter. Nii eemaldab Facebook

14 9. MAI 2012

Jõukaid Põhjamaid iseloo-mustab Euroopa suurim maksukoormus, madalai-ma maksutasemega rii-

kide hulka kuuluvad aga näiteks Rumeenia, Bulgaaria, Läti, Lee-du ja Slovakkia. Keskmisest suu-rem maksukoormus ei tähenda iseenesest majanduskasvu. Küsi-mus on selles, mida ja kui efek-tiivselt oskab riik kogutud mak-sudega teha.

Reformierakond ja IRL luba-sid juba aastaid tagasi kehtesta-da sotsiaalmaksu ülempiiri tööta-sule, mis ületab Eesti kolmekord-se keskmise töötasu, ja jõustada selle 1. jaanuaril 2012. Neli aas-tat tagasi toimunud konverentsil „Äriplaan 2009” esitles peaminis-ter Andrus Ansip seda ideed kui üht võimalust majanduslanguse-ga võidelda. Peaministri tollasel hinnangul pidanuks sotsiaalmak-suga maksustatama aastatulu vee-rand miljoni kroonini.

Lubadus on siiani täitmata. Mis veelgi hullem, vastav eelnõu pida-nuks valmima tänavu suvel ja jõus-tuma seadusena 2014. aasta algul, kuid nüüd on idee nurka visatud. Riik loobunuks eelnõu järgi mak-sustamast töötasu seda osa, mis ületab igas kuus 4000 eurot. See on väga suur määr ja suure tõe-näosusega kuigi palju uusi kõrge-palgalisi töökohti ei aitaks juur-de tekitada. 4000-eurost kuupal-ka teenib Eestis käputäis inimesi, eelmisel aastal kõigest 1986.

Reformierakond ja IRL kir-jutasid valitsemislepingule alla umbes aasta tagasi. Kui tollal ei peetud sotsiaalmaksule lae sead-mise lubadust liigseks luksuseks, siis nüüd on ümber mõeldud. Ise-enesest ei ole summa suur, mis rii-gil jäänuks lae seadmise tõttu saa-mata – kui maksulagi oleks kehti-nud juba eelmisel aastal, siis oleks see olnud vaid umbes 13 miljo-nit eurot. Nüüd on aga rahandus-minister Jürgen Ligi mitmel pool sedastanud, et eelnõu aktiivselt enam ei arutata.

Majandusminister Juhan Parts

on siiski seda meelt, et sotsiaal-maksule peaks ülempiiri seadma. „Tegime 2010. aastal uuringu tea-dus- ja arendustegevuse maksu-soodustusest ehk kuidas maksu-poliitikaga stimuleerida suuremat lisandväärtusloomet. Kuna meil ettevõtte tulumaksu pole, millest saaks mahaarvamisi teha, siis sti-mulaatoriks saaks olla peamiselt sotsiaalmaks. Maksu-uuring lõp-pes järeldusega, et teadus- ja aren-dustegevuse spetsialistidele peaks hakkama kehtima madalam sot-siaalmaksu määr. See suuren-daks ka Eesti atraktiivsust välis-maa teadlaste ja inseneride Eestis-se tulekuks. Kuna teadus- ja aren-dustegevuse spetsialisti kvali� kat-siooni tõendamine on üsna keeru-line, siis peame paremaks lahen-duseks sotsiaalmaksu soodustuse tegemist kõigile kõrgelt kvali� t-seeritud töötajatele,” rääkis Parts.

Sotsiaalmaksu lagi 2700-leEfTEN Capitali tegevjuht Vil-jar Arakas annab mõista, et sot-siaalmaksule lae seadmise võiks valitsus ikkagi uuesti eesmärgiks võtta. „4000-eurone palgamäär on liiga kõrge. Kui ei saa riigi kahe keskmise palga peale lage seada, siis ka kolme keskmise palga suu-rusele sissetulekule lae panemi-ne peaks arvutuste järgi andma tõuke uute töökohtade tekkimi-seks. Üks võimalus on kehtestada lagi pakutust madalamal tasemel ainult kindlal perioodil riigis töö-tavale välistööjõule,” räägib Ara-kas. Keskmine palk küünib Ees-tis praegu ligi 900 euroni kuus.

Eesti edenemisele ei aita siiski kaasa ainult sotsiaalmaksule lae seadmine. Arakas ütleb, et isegi kui teha üks mõttemäng ja nul-lida üheks päevaks kõik tööjõu-maksud, ei võetaks ikka suuremat osa praegusi tööotsijaid ainuüksi sellepärast kohe tööle.

„Selleks et riik edeneks ja tema kodanikel läheks hästi, on vaja ka korralikku taristut, piisavalt len-nuühendusi, arenenud tervishoiu-süsteemi, atraktiivset linnakesk-konda. Klimaatilisi eeliseid Eestis kahjuks ei ole. Samuti kulub edu-ka majandusega riigile ära Eesti praegusest töölepinguseadusest isegi veelgi paindlikum variant. Töötajaga peaks olema projekti lõppedes võimalus veel lihtsamalt leping lõpetada. Või selline pealt-näha pisiasi nagu seadusandluse ja e-maksuameti portaali tõlkimi-ne inglise keelde,” loetleb Arakas.

Viimasel kümnendil on eri valit-sused panustanud peamiselt tar-bimismaksude tõstmisele – see on ka mõnes mõttes loomulik, sest sissetulekute kasvades ei peaks alkohol või tubakas siiski välti-matuks laiatarbekaubaks kujune-ma. Samuti on sisse seatud uusi aktsiise ja makse ning langetatud eraisiku tulumaksu.

Kiirkorras ja igasuguse laiema aruteluta kergitas riigikogu 2009. aasta suvel ka käibemaksu 2% võrra, 20%-le. Vaid sotsiaalmaks on kehtestamisest alates püsinud muutumatult 33% juures. Pensio-ne on Eesti valitsustele aga läbi aegade meeldinud tõsta. Ka kriisi-aastatel. Ligikaudu 300 000 vana-duspensionäri hääl on valimistel kõva argument.

Viimase kümnendi jooksul on Eestis valitsusse kuulunud nii Keskerakond, IRL, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Res Publica kui ka Reformiera-kond. Viinasena nimetatu on jär-jest Eestit valitsenud alates 1999. aastast. Aastate jooksul on Ees-ti maksukoormus pendeldanud vahemikus 31–35% SKT-st.

Sotsiaalmaks liiga suurTallinna tehnikaülikooli profes-sori Rainer Katteli hinnangul peaks küsima, kuidas maksu-süsteem aitaks kaasa töökohta-de loomisele. „Ühest küljest on Eesti maksusüsteem lihtne ja läbi-paistev, seda tuleks kindlasti säi-litada. Teisest küljest Eesti mak-susüsteem ei soodusta töökohta-de loomist ja töötajasse investee-rimist. Need on aga Eesti aren-gu võtmeküsimused. Selle soo-dustamiseks peaks sotsiaalmak-su langetama. Seda ei ole aga või-malik teha ilma muude maksude tõstmiseta, eriti ilma ettevõtluse tulumaksuta. Samas võiks viima-sest vabastada eksportivad ja tea-dus- ja arendustegevusega tege-levad ettevõtted,” nimetab Kat-tel ühe võimaluse uute, hinnali-semate töökohtade loomise soo-dustamiseks.

Ka Eesti maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse Lehise väi-tel on kriitilise tähtsusega tööjõu maksukoormuse vähendamine. „Seda nii skaala ülemises kui ka alumises otsas ehk toetame sot-siaalmaksu lage nii kõrge kvali-� katsiooniga spetsialistidele kui ka soodustusi alustavatele FIE-dele ja osalise tööajaga töötaja-tele,” rõhutab ta.

Professor Katteli sõnul oleks aeg mõelda ka sellele, kas praegune maksude tase võimaldab järgne-vatel aastatel, kui majandus ei kas-va palju, riigi ees seisvaid prob-leeme lahendada. „Eriti arvesta-des olukorda, kus EL-i vahendi-te osakaal eelarves väheneb järg-neva viie aasta jooksul massiivselt 20%-lt kuni 10%-ni 2016. aastaks,” hoiatab teadlane.

Ka Arengufondi majandus-ekspert Heido Vitsur viitab tule-vikule, mil Eesti peab hakkama läbi ajama Euroopa tõukefondide rahata. Sel juhul peab riik samu-ti rajama ja remontima maanteid, ehitama ja korrastama hooneid, investeerima teadusse ja kesk-konnahoidu. Praeguse maksu-süsteemiga ei ole võimalik seda kõike jätkata praegusega võrrel-davas mahus.

Mida maksurahaga tehakse?Vitsuri arvates pole maksu-de puhul niivõrd tähtis see, kui kõrge või madal on maksutase, vaid mida saadud rahaga tehakse. „Kui vaadata edu saavutanud rii-kide hulka, siis on selge, et mak-sude suurus ega ka nende väik-sus ei ole iseendast määravaks teguriks. Nii on edukate riikide hulgas Taani oma 60% suuruse avaliku sektoriga kui ka Lõuna-Korea 30% suurusega. Samas on enamikus arengumaades maksu-koormus üpris madal, kuid selle-le vaatamata nad ei suuda kuida-gi edu saavutada,” lisab Vitsur.

Lasse Lehis märgib, et viimas-te aastate maksukoormuse muu-tumine on ainult osaliselt seotud maksude tõstmisega. „Päris palju on maksukoormust mõjutanud ka SKT muutumine. Kriisi ajal vähe-nes SKT kiiremini kui maksulae-kumised, s.t maksukoormus suu-renes. Nüüd on vastupidi. SKT kasvab kiiremini kui maksulaeku-mised ehk maksukoormus vähe-neb,” selgitab Lehis.

Ka ekspordi kasv ei too kaa-sa maksulaekumiste tõusu. See tekib alles hiljem, kui palgad ja tarbimine on kasvanud. „Samu-ti kogumispensioni muudatus... Kui 2009. aastal peatati kogu-mispensioni maksed, siis suuna-ti see raha pensioni I sambasse ja läks kirja sotsiaalmaksuna. Nüüd, kui 4% sotsiaalmaksust läheb jäl-le II sambasse, võetakse see mak-sukoormusest välja, aga inimese jaoks ei ole ses osas mingit vahet,” lisab Lehis. 1

Mängud maksudegaEesti maksukoormus on küll aastate vältel pendeldanud 31–35% juures SKT-st, kuid Singapurist oleme ikka valgusaastate kaugusel. Eestis on vaid sotsiaalmaks kehtestamisest alates muutumatuna püsinud.

•• Eesti maksupoliitika debatikeskmes on olnud tulumaksumäär ning selle arvestamise põhimõtted. Lähtutakse dog-mast, et tulumaksu tuleb võima-luse korral langetada ja kaudseid makse vajaduse korral tõsta. Kuigi retoorikas on levinud mõte tööjõumaksude alandamisest, ei takistanud see tõsta töötuskind-lustusmakset ja seda sel aastal 4,2% tasemel hoida. Kaudsete maksude osakaalu järgi kõigist maksudest oleme Euroopas 3. kohal, üksikisiku tulumaksu jär-gi aga 19., ettevõtte tulumaksu järgi 21. ja kapitalimaksude järgi viimasel ehk 27. kohal.

KommentaarRannar Vassiljevriigikogu rahanduskomisjoni aseesimees

Eesti edenemiseleei aita siiski kaasa ainult sotsiaal maksule lae seadmine.

Ettevõtja: töötajaga peaks olema projekti lõpus võimalus lihtsa-malt leping lõpetada.

Kadri Paasarileht@epl.ee

valgusaastate kaugusel. Eestis on vaid sotsiaalmaks kehtestamisest alates muutumatuna püsinud.valgusaastate kaugusel. Eestis on vaid sotsiaalmaks kehtestamisest alates muutumatuna püsinud.valgusaastate kaugusel. Eestis on vaid sotsiaalmaks kehtestamisest alates muutumatuna püsinud.

9. MAI 2012 15

•• Koalitsiooni maksupoliitili-ne eesmärk on maksude ümber-orienteerumise abil nihutada maksukoormus tulu maksusta-miselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saas-tamise maksustamisele.

•• Maksusüsteemi on vaja muu-ta nii, et see tagaks maksude laekumise üle majandustsükli-te ning toetaks majanduskasvu ja tööhõivet. Maksude maksmi-se ja kogumise kulud tuleb hoi-da võimalikult madalad. Mak-sumäärade tõstmise asemel on mõistlikum vähendada maksu-soodustusi.

•• 2010. aastal vähenes Ees-ti maksukoormus 1,4%, jõudes 34,3%-ni SKT-st. See on palju madalam Euroopa Liidu 27 riigi ja euroala kaalutud keskmisest. 2011. aastal jätkus maksukoor-muse alanemine 1,5% ulatuses, langedes 32,7%-ni SKT-st.

•• Mõlemat aastat iseloomus-tab maksulaekumistest oluliselt kiiremini kasvav nominaalne SKT, mis viitab majanduskas-vu ekspordikesksusele. Samal ajal selgitab 2010. aasta mak-sukoormuse langust ka mitme maksu laekumise vähenemine: juriidilise isiku tulumaks (vähe-nesid nii riigi- kui ka eraettevõ-tete kasumieraldised), tubaka-aktsiis (varude kogumise mõju) ja sotsiaalmaks (tööturu nega-tiivne areng).

•• 2011. aastal oli maksukoor-must vähendava mõjuga kohus-tuslik kogumispensioni maksete osaline taastamine.

•• 2012. aasta maksukoormus kasvab võrreldes eelneva aas-taga 0,2% võrra, 32,9%-ni SKT-st. Sel aastal kasvab käi-bemaksu ja aktsiiside laekumine (leiavad aset tubaka- ja alkoho-liaktsiisi tõusud ning erimärgis-tatud kütuse reform), juriidilise isiku tulumaksu laekumine suu-reneb tänu riigiettevõtete kasu-mieraldiste osalisele edasilükka-misele sellesse aastasse, samuti suurenevad tööjõumaksud tänu tööturu positiivsele arengule.

•• Samal ajal on maksukoor-must tehniliselt vähendava mõjuga kohustusliku kogumis-pensioni maksete taastamine täies ulatuses. Maksutulud kas-vavad veidi kiiremini kui majan-dus, mis toobki kaasa maksu-koormuse tõusu.

•• 2016. aastaks alaneb mak-sukoormus 31,5% SKT-st. Perioodil 2013–2016 on mak-sukoormust vähendava mõju-ga kohustusliku kogumispen-sioni kõrgemad riigipoolsed sis-semaksed omapoolseid makseid jätkanuile.

•• Maksupoliitilistest muu-datustest kahandavad mak-sukoormust töötuskindlus-tusmakse määrade vähenda-mine alates 2013. aastast ja tulumaksumäära alandamine 20%-ni 2015. aastal.

KommentaarSven Sesterriigikogu rahanduskomisjoni esimees

TööstuskindlustusmaksTÖÖTAJA (PROTSENTIDES)

Euro

opa

Belg

ia

Bulg

aari

a

Tšeh

hi

Taan

i

Saks

amaa

Eest

i

Iirim

aa

Kree

ka

Hisp

aani

a

Pran

tsus

maa

Itaa

lia

Küpr

os

Läti

Leed

u

Luxe

mbo

urg

Unga

ri

Mal

ta

Holla

nd

Aust

ria

Pool

a

Port

ugal

Rom

aani

a

Slov

eeni

a

Slov

akki

a

Soom

e

Root

si

Suur

brit

anni

a

Isla

nd

Norr

a

Švei

ts

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

2009 2010 2011

2002 2003 2004 2005 sept.2009

juuli2009

2006

2002 2003 2004 2005 sept.2009

juuli2009

2006

1991 1992 juuni 1992 juuli 2009 1999 2009

0,5 0,5 0,5 0,5

0,3

1

1,4TöötuskindlustusmakseTÖÖANDJA (PROTSENTIDES)

1111

0,6

2

2,8

7

10

1820

5

9

3 895,24 497,8

5 110,25 723,6

6 441,57 178,1

8 306,8

9 966,7

11 977,1 12 161,2

10 325,9 10 674,3

11 918,4

26 26 26 26 2624 23 22 21

SKT jooksevhindades ühe elaniku kohtaEURODES

TulumaksPROTSENTIDES

Keskmine brutokuupalkEURODES

314 352393

430 466516

601

725

825784 792

865

KäibemaksPROTSENTIDES

40,1

45,6

27,1

33,5

48,3

39,2

34,0

29,6

32,9 32,7

44,342,3

35,5

27,3 27,1

37,9 37,634,3

39,1

43,5

31,534,5

27,9

37,9

28,0

42,1

46,1

37,135,0

42,9

29,4

Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete kogulaekumised pärast arvestatud,kuid ebatõenäoliselt kätte saadavate summade maha arvamist.PROTSENT SKT-ST

Maksud kõiguvad, tulud ka

90% inimesi, kellelt telefon palus

äkki luba midagi installeerida,

vajutas jah-nuppu.79% nutitelefoni kasutajaid

ei tea, kuidas oma telefoni

viiruste eest kaitsta.22% vastanuid arvab,

et on teinud kõik oma isiklike

andmete kaitsmiseks.

11% valib eri teenustele

alati erinevad salasõnad.

68% kasutajaid arvab, et ei ole

piisavalt põhjalikku infot selle

kohta, kuidas kaitsta oma

nutitelefoni viiruste eest.

90% 79%68%

11%22%

16 9. MAI 2012

•• Kui palju eri viiruseid on nuti-telefonidest tuvastatud?Telefonides võime rääkida umbes 600 pahavara perekonnast (pere-kondade järgi jaotatakse viirused tööpõhimõtte ja nakatumise järgi – toim). Ja igas perekonnas võib olla ka miljon unikaalset näidist, keegi ei tea seda täpselt. Aga uni-kaalseid võimalusi, kui palju neid näiteks Google Android Marketist (digirakenduste müügikeskkond – toim) alla laadida, on 8000–10 000. Need arvud on suured ja kasvavad kiiresti. Kui ütleksin täpse arvu, siis viie minuti pärast juba valetaksin.

Mobiilis ei eksisteeri teavi-tussüsteemi, et kui oled viiruse-ga rakenduse alla laadinud, siis hakkaks tööle häire, et telefon on nakatunud. Ja ega keegi ei laa-di alla faile nimetusega „Ma olen viirus, download me!”. Nakata-jad teatavad, et tegemist on mingi rakenduse tasuta või kõige uuema versiooniga. Nad muudavad selle kasutajale atraktiivseks.•• Mis ohud siis on, kui telefon on nakatunud?Sõltub sellest, kuidas pahavara üritab raha teenida. Enamik üri-

tab seda teha, varastades kasuta-ja privaatinfot ja müües seda eda-si. Ja info tahtjaid on alati palju: reklaami� rmad, informatsiooni koguvad � rmad… Tavaliselt ei saagi kasutaja sellistest puhku-dest teada, sest tal pole nutitele-fonis turvatarkvara ja viirus ongi kogu aeg vaikimisi sees.

Sagedasti kasutatakse raha-teenimiseks SMS-sisuteenuseid, kus sisestad oma telefoninumb-ri, tellid näiteks mobiilihelina ja hakkad siis neid helinaid kolm korda nädalas kümne euro eest saamagi. Selline teenus kajas-tub õnneks telefoniarvel. Nüüd ongi probleem selles, et numbrit pole vaja kuhugi sisestada, sest app võtab selle ise, kui rakendu-se endale alla laadid.•• Andmete ostjad on ju siis ka kuriteo kaasosalised?Jah, aga juhul, kui nad on tead-likult ostnud varastatud infot. Tavaliselt ütleb müüja, et ta müüb näiteks mingite uuringute and-meid vms.

Peab rõhutama, et sellist asja nagu mobiilikuritegu ei ole ole-mas. See on tavaline kuritegu. Isi-kud, kes enne tegutsesid arvutis, on nüüd lihtsalt kolinud mobii-lidesse, sest raha liigub nüüd sel-les äris. Kurjategijad mõtlevadki nagu ärimehed. Nad kõik taha-vad minimaalsest liigutusest mak-simaalset kasu. Nad ei mõtle, et see on kriminaalne. Nad mõtle-vad, kuidas raha teenida.•• Kuidas kasutaja allalaaditud pahavarast lahti saab?

Tavaliselt piisab tarkvara eemal-damisest, et telefon puhastada. Aga siis tekib muidugi küsimus, milline kõigist neist app’idest, mis ma olen alla laadinud, on nakatunud!

Sellepärast ütlengi, et turva-tarkvara ei ole küll kunagi täius-lik, kuid on umbes 98–99 prot-sendi ulatuses tavakasutaja jaoks efektiivne. Kui millegipärast rakenduse eemaldamisest ei pii-sa, siis tehase algseadete taastami-ne (factory reset) puhastab paha-varast kindlasti.•• Kui paljud kasutajad on üld-se sellise pahavaraga nakatatud? Kes on praegu peamine sihtmärk?Maailma mastaabis võib rääkida sadadest tuhandetest nakatunu-test, aga muidugi ei küündi arvud veel arvutiviiruste tasemeni. Kui näiteks Android Marketisse satub mingi viirus, siis saab seda väga kergelt levitada kuni poole mil-joni kasutajani, sest seal lihtsalt on nii palju aktiivseid kasutajaid. Google’i turvameeskond on mui-dugi väga kiire, et selliseid asju ruttu ära koristada, aga kui isegi üks app on nakatanud, võib seda alla laadida märkimisväärne hulk inimesi.

Praegu kaitsebki näiteks Eesti ja Soome kasutajaid see, et paha-vara levitajate peamine sihtmärk on ikkagi Hiina, siis järgneb USA ja ingliskeelsed riigid ning ka Venemaa ehk suure rahvaarvuga riigid. Venemaal on muidugi kõi-ge tõenäolisemad levitajad vene-lased ise, aga USA on sihtmärgiks

põhimõtteliselt igale inglise keelt valdavale levitajale. Kõik armasta-vad ameeriklasi, eriti kui neilt on võimalik raha välja petta.•• Kas iPhone’i kasutajad on paremini kaitstud kui Androidi-ga telefoni omanikud?iPhone’i kasutajad on siiani veel üllatavalt turvatud, aga tõenäoli-selt ohustab ka neid suurem vii-ruste levik.

Androidile on lihtsalt endi-selt väga kerge midagi toota ja seda saab teha igal PC-l. iPhone’i jaoks on vaja Apple’i arvutit, tele-foni ja arendaja kontot. Arenda-jaks saamiseks peab aga vaeva nägema, see on palju keerulise-maks tehtud.•• Mis on peamised soovitused nutitelefoni kasutajale?Jää alati ametlike müügikeskkon-dade piiresse ja ära võta „kõige uuemat versiooni”. Aga kui ikka-gi tahad seda kõige uuemat ver-siooni, siis peadki endale tead-vustama, et võtad riski ja katse-tad seda kõigi teiste kasutajate jaoks. Lisaturvalisuse jaoks peaks laadima endale ka turvatarkva-ra. Aga praegu on kasutaja kõige suurem risk ikkagi mobiili kao-tamine. Tasuta allalaaditav anti-theft-rakendus on näiteks väga hea, millega saab varguse puhul telefoni lukustada ja hoida tele-fonis sisalduvat personaalset informatsiooni varaste eest kät-tesaamatuna.

Nutitelefoni kasutaja saab end kaitsta ka näiteks ekraanilukuga, mis on telefoni rakendustes ole-mas. Neid mooduseid on veel, aga tihti inimestele lihtsalt ei räägita seda või ei kästa kasutada. Pilku peab peal hoidma ka krediitkaar-dil ja telefoniarvetel.

Tihti küsivad Androidi raken-dused allalaadimise puhul ka luba, millistele privaatsuse tase-metele võib ligi pääseda. Kui

seda ei küsita või antaksegi vali-da ainult üks variant, et vaja on ligipääsu kogu telefoni sisule, siis võib olla päris kindel, et tegemist on pahavaraga.•• Kas oleks mõeldav, et juba nutitelefoni ostes võiks olla tur-vatarkvara sinna sisse instal-leeritud?Praegu pakuvad paljud interne-titeenuse pakkujad turvatarkva-ra arvutitele. Soomes pakutak-se koos lepinguga kaasa näiteks soodsaid turvapakette ja viirus-tõrjeprogrammi saad ka tasuta kaasa. Tulevikus hakkavad ka mobiilsideoperaatorid tõenäoli-selt viirustõrjeprogramme kaasa pakkuma. Praegu ütlevad operaa-torid, et kui maksad paar eurot kuus juurde, siis saad viirustõr-jeprogrammi lepinguga kaasa. Tundub aga, et liigume suunas, kus see on juba lepingu hinnas, nii et telefoni lihtsalt ei saagi osta ilma turvavarustuseta.•• Kui teadlikud on inimesed? Praegu on juba pea igal seits-meaastasel lapselgi nutitelefon, kuid ilmselt ei ole paljud kuulnudki mingitest turvanõuetest.See on küll tõsi ja arvangi, et mobiilioperaatorid, kes teenust pakuvad, peaksid oma kliente tur-valisuse tagamiseks rohkem tea-vitama. Eestlased ei ole õnneks veel ka oluline sihtmärk, aga pea-gi võib see juba nii olla.

Peame meeles pidama, et mobiiliviirused tulevad nelja-viie-aastase hilinemisega. Nii et kõik, mida näeme seni arvutites, tuleb varsti ka telefonidesse.•• Mis on suurimad ohud, mille-ga alles hakkame kokku puutuma?Kardan, et lähitulevikus hakatak-se järjest rohkem kasutama vee-bilehitseja põhiseid rünnakuid, kus kasutatakse ära turvavigu ja pahavara poeb su telefoni ainult veebilehte vaadates. 1

F-Secure’i turvaekspert: kurjategijad on kolinud arvutitest nutitelefonidesseViirustõrjefi rma F-Secure turvaekspert Jarno Niemelä räägib Ärilehele, kuidas iga nutitelefoni omanik saab lihtsate mooduste-ga hoiduda pahavaraga nakatumisest ning oma isiklikku infot varaste ja andmetega kauplevate „ärimeeste” eest kaitsta.

Ann-Marii Nergiann-marii.nergi@epl.ee

90% inimesi, kellelt telefon palus

äkki luba midagi installeerida,

vajutas jah-nuppu.79% nutitelefoni kasutajaid

ei tea, kuidas oma telefoni

viiruste eest kaitsta.22% vastanuid arvab,

et on teinud kõik oma isiklike

andmete kaitsmiseks.

11% valib eri teenustele

alati erinevad salasõnad.

68% kasutajaid arvab, et ei ole

piisavalt põhjalikku infot selle

kohta, kuidas kaitsta oma

nutitelefoni viiruste eest.

90% 79%68%

11%22%

9. MAI 2012 17

HIND 92.- €art 3223/5804

*OstesSnickers Workwearpõrandapaigaldajapüksid, saad TASUTAkingituseks veekindlaseljakoti(väärtusega 45.- €)

*OstesSnickers Workweartööpüksid, saadTASUTA kingituseks6 vajalikku toodet(väärtusega 51.- €)

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja pakkumine kehtib kuni 30.06.2012 või kuni kaupa jätkub.

TÖÖPÜKSTE OSTUGA KAASA VÄÄRTUSLIK KINGITUS!

Pakkumine kehtib kõigi tavahinnaga DuraTwill, Rip-Stop ja XTR pükste ostmisel ning ühe toote kohta kehtib üks kampaaniasoodustus.

TASUTA*seljakott

Snickers Workwearpõrandapaigaldajapüksid

HIND 79.- €art 3212/7404

Snickers WorkwearDuraTwill püksidripptaskutega

TASUTA*tarvikutekomplekt

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.eeTAMREX OHUTUSE OÜ

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 TARTU Aardla 114, Ringtee 37a PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30 VÕRU Piiri 2 VALGA Vabaduse 39 NARVA Tallinna mnt 19c

Aina suurenev nutitelefo-nide hulk muudab need viirusetegijatele ja häk-keritele üha atraktiivse-

maks märklauaks. Ent inimesed ei oska end pahavara eest kaits-ta, sest nad ei tea, et nutitelefon

on võimsam ja selle võrra ohtli-kum, kui oli näiteks nende esime-ne lauaarvuti. Pealegi kasutavad inimesed nutitelefoni eri funkt-sioone ja internetti kaugelt roh-kem, kui kunagi on kasutatud lauaarvutit.

EMT andmesideteenuste juht Ando Meentalo soovitab inimes-tel mõelda nutitelefonist kui arvu-tist ning pöörata tähelepanu täp-selt samadele riskidele ja nende vältimise võimalustele. „Kui vii-

Viirusetegijad teavad, et lihtsal nutitelefoni kasutajal pole õrna aimugi, kuidas end viiruste eest kaitsta.

Ohtlik nutitelefonBirdsi nime kandva libarakendu-sega, mis allalaadituna suurendas kõvasti igakuist telefoniarvet.

Suurbritannia turvaspetsia-list Jan Ettles ütleb aga, et palju lihtsam viis inimeste privaatsfää-ri häkkida ja nende paroole han-

kida on neilt lihtsalt luba küsida. „Moodsates telefonides sisaldub tihti ka isikutuvastuse ja makse-kaartide andmeid, mida enamik omanikke ei kaitse isegi elemen-taarsete turvaseadetega. Sama hästi võiksid nad ringi kõndida, numbrid otsaette tätoveeritud,” toob Ettles näite sellest, kui liht-

ne on varastatud või häkitud tele-foni kurjasti kasutada.

Peale suure telefoniarve tekita-mise saab varas telefoniga näiteks ka oste teha. Ettles soovitab naka-tunud mobiili äratundmiseks lasta aeg-ajalt telefonis lahti mõni viiru-seskaneerija, mida Androidi kasu-taja leiab lihtsasti digipoest. „Pal-ju raskem on viirusele jälile saa-da siis, kui seda otsima ei hakka-gi.” Ühtlasi nendib turvaspets, et Apple’i kasutajal sellist skaneeri-misvõimalust veel ei olegi, mis jäl-legi ei tähenda, et üks operatsioo-nisüsteem oleks teisest turvalisem.

Peamine oht pesitseb ikkagi kõikvõimalikes mitteametlikes keskkondades, kust peale alla-laaditud rakenduse võib „boo-nusena” kaasa tulla programmi-jupp, mis lekitab telefonikasutaja andmeid, kustutab telefoni sisu ja saadab korda muid pahandusi. 1

rus on õnnestunult rünnanud, siis aitab tihti vaid tarkvaravahe-tus hoolduses. Teatud juhtudel on abi ka viiruse eemaldamiseks mõeldud lisatarkvara installeeri-misest ja viirustõrjeprogrammi-dest.” Meentalo toob näiteid, mil-liseid kahjustusi viirused mobii-lidele on teinud: solkinud ekraa-nipilti, kustutanud telefoniraama-tu, saatnud eritasulisi sõnumeid. Hiljuti tuli ka eestlastel tegemist teha ülipopulaarse mängu Angry

Eestlastel tuli tege-mist teha Angry Birds’i nime kandva libarakendusega.

Ann-Marii Nergiann-marii.nergi@epl.ee

Alik

as: T

elia

Sone

ra te

leko

mi t

rend

ide

uurin

g, v

eebr

uar 2

012

.

18 9. MAI 2012

Tagaõues sõpradega pal-li veeretades on võima-lik rääkida jalgpallist kui spordist, ent kohe,

kui tulevad mängu erinevad rek-laami-, sponsori- ja telelepin-gud, mängijate hiigelpalgad, klubisärkide ja muu atribuutika müük, saab maailma harrastata-vaimast pallimängust paratama-tult ka täielik äri, kus liiguvad hii-gelsummad.

Loomulikult tahavad sellel

karussellil keerlejad kõik kasu-mit teenida, ent mängijate ulme-liste palgasummadega kostitami-ne ja staarpallurite kokkuostmi-ne on tinginud suundumuse, kus maailma suurimad klubid siple-vad juba aastaid võlgades. Suu-rimaid miinuseid kohtab seejuu-res Hispaania, Inglismaa ja Itaa-lia meistrisarjades.

Euroopa jalgpalli koordinee-riv UEFA on olukorra paran-damiseks tulnud välja nii-öelda majandusliku ausa mängu reegli-te paketiga, mille üheks tugitalaks on põhimõte võrdsustada klubide kulutused sissetulekutega.

UEFA täitevkomitee kiitis 2009. aasta septembris ausa män-gu kontseptsiooni ühehäälselt heaks ning aasta hiljem võeti see ka vastu. Enne oli olukord jõud-nud selleni, et aasta 2009 majan-dusaruanded näitasid, et Euroopa

tippliigade klubid teenisid tulu-dena küll rekordilised 11,7 miljar-dit eurot, ent väljaminekud üle-tasid seda siiski taas kord rekor-dilise 1,2 miljardiga. „Majandus-lik aus mäng on vältimatu taga-maks Euroopa jalgpalli jätkusuut-likkust ja see on täielikult kooskõ-las Euroopas valitsevate sportlike väärtustega,” teatas UEFA presi-dent Michel Platini. Peale tulu-de ja kulude võrdsena hoidmise näeb ausa mängu põhimõte ette veel klubide majandusliku tege-vuse läbipaistvamaks muutmist ja suuremat distsiplineeritust ning pikaajalisemaid investeeringuid nii infrastruktuuri kui ka noor-teprojektidesse.

Mõeldud ka karistusteleEt mõtted ei jääks vaid jututee-ma tasemele, on UEFA-l kavas nõudeid mittetäitvate klubide

vastu kasutada ka sanktsioone ning alates hooajast 2014–2015 neid Euroopa sarjades osale-misest kõrvale jätta. Organisat-sioon ei tee otsuseid siiski ühe, vaid kolme viimase hooaja pealt ning nõuded kehtivad klubidele, mille tulud ja kulud ületavad viis miljonit eurot. Kolme hooaja pea-le on klubide maksimaalne luba-tud de� tsiit samuti viis miljonit eurot. Küll tuleb märkida, et inf-rastruktuurile ja noorteprojekti-dele minevat raha kalkulatsioo-nid ei hõlma.

Omaette küsimus on muidu-gi järgmine: juhul kui uute põhi-mõtetega peaks vastuollu mine-ma mõni tõeline Euroopa vuti-hiid ning tugeva ajaloolise taus-taga klubi, siis kas UEFA oleks tõesti valmis nad mõnest enda egiidi all toimuvast sarjast välja heitma? „Oleme töötanud majan-dusliku ausa mängu põhimõtted välja koostöös klubidega ja meie eesmärk ei ole neid karistada, vaid neid kaitsta,” on Platini seda väi-det pareerinud.

Siiski usuvad uuringu koosta-nud audiitori� rma Grant ³ orn-

ton eksperdid, et mõne tõelise suurklubi kõrvaldamine Euroo-pa sarjadest võiks tõsiselt kõiguta-da praegu vanas maailmas kehti-vaid jalgpalli alustalasid. Näiteks kui mõnel väljaheidetul õnnes-tub teisi veenda, et targem on liikuda edasi väljaspool UEFA-d ning luua mingisugune enda sari ootaksid Euroopa ja miks ka mit-te maailma klubijalgpalli ees üli-suured muudatused.

Ajaloos pole selliste pretseden-tide otsimiseks vaja väga kaugele minna, kuna samasuguse muutu-se on üle elanud ka maailma vaa-datuim Inglise meistriliiga (Pre-mier League), mida jälgis möö-dunud hooajal ligi 650 miljonit inimest. Aastast 1993 tegutsev lii-ga tekkis sellest, et riigi juhtivad klubid lõid lahku praegu esilii-gana toimivast Football League’i nime kandvast sarjast, et saada rohkem enda kontrolli alla ülitu-lusad ülekandelepingud. Neis lii-gub aga meeletult suur raha, sest väidetavalt said Inglismaa meist-riliiga klubid hooajal 2009–2010 selles valdkonnas kokku 952 mil-jonit naelsterlingit (1,2 miljardit

Jalgpalliturul kehtestata kse ausa äri põhimõttedÜks maailma juhtivaid audiitorifi rmasid Grant Thornton avaldas tänavu märtsis uuringu jalgpallimaailma majanduslikest suundu-mustest ja selles valdkonnas ausa mängu põhimõtete juurutamisest.

Pärt Talimaapart.talimaa@epl.ee

mustest ja selles valdkonnas ausa mängu põhimõtete juurutamisest.mustest ja selles valdkonnas ausa mängu põhimõtete juurutamisest.mustest ja selles valdkonnas ausa mängu põhimõtete juurutamisest.

11,7miljardit 3,1miljardit

4,5miljardit

1,2 miljardit-12,9 miljardit

2009. aastal olid Euroopa tippliigade tulud rekordilised 11,7 miljardit

eurot, ent väljaminekud ületasidseda siiski 1,2 miljardiga.

5 miljonit eurot on piir, mille

peavad klubide tulud ja kulud

ületama, et neile rakenduks

majandusliku ausa mängu

põhimõte.

5 miljonit eurot on klubide kolme hooaja peale lubatud maksi-maalne defitsiit.

240 miljonit eurotoli Manchester City eelmise hooaja kahjum.

4,5 miljardit eurot oli 2010. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigistoimunud MM-i tulud, klubid said sellest31,2 miljonit eurot. Enim teenis 13palluriga esindatud Barcelona, kessai 686 000 eurot.

3,1 miljarditnaelsterlingitoli 2010. aasta juunis Inglismaa kõrgliiga 20klubi koguvõlg.

Eelmise suve üleminekuaknal tegid Inglismaa klubid mängijategatehinguid koguväärtuses585 miljonit eurot,millest 27 protsentiehk 160 miljoniteurot hõlmas alla21-aastaseid pallureid.

650 miljonit inimest jälgis

möödunud hoo-ajal Inglismaa

kõrgliiga mänge,1,2 miljardit

eurot said klubid tulusid

teleüle-kannetelt.

31,2miljonit

650miljonit

686 000

9. MAI 2012 19

eurot). Aja möödudes on sum-mad näidanud seejuures pidevat tõusutrendi, kuna aastatel 1992–1997 oli keskmine ühe mängu teletulu 633 000 naela (779 500 eurot), aastatel 1997–2001 oli see juba 2,8 miljonit (3,4 miljonit eurot) ning nüüd ületab 4,3 mil-joni naela (5,3 miljoni euro) piiri.

Probleemiks koondisemängudInglise Premier-liiga äriline edu võib tulevikus seega eeskujuks saada teistelegi Euroopa suur-jõududele ning kui tõesti peaks tekkima mõni uus sari, siis miks mitte ei võiks see laieneda välja-poole Vana Maailma piire ning kaasata ka rikkamaid klubisid näiteks Lõuna- ja Põhja-Ameeri-kast ning Aasiast. Kiiresti arenev Aasia turg võib kujuneda muidu-gi tõeliseks kullaauguks ja juba praegu peavad paljud meeskon-nad seal hooajaeelseid kontroll-kohtumisi. Aastaid on sealsel turul olnud esirinnas Manches-ter United, kelle 333 miljonist fännist ligi 200 miljonit tulebki just Aasiast. Eks ole seegi paljus-ki selle taga, et majandusajakirja

Forbes 2010. aasta edetabeli järgi oli Inglismaa suurklubi maailmas väärtuselt teine spordibränd, jää-des alla vaid pesapallimeeskon-nale New York Yankees.

Ehk siis, nagu seisab juba kor-duvalt viidatud uuringus, miks ei võiks Manchester United ja Barcelona kümmekonna aasta pärast pidada mõne liiga � naal-mängu Pekingis 100 000 tulihin-gelise fänni ees, kes on nõus pile-tite eest maksma enam, kui seda tehtaks emma-kumma meeskonna kodustaadionil Euroopas?

Üks jalgpallituru probleeme on muidugi ka rahvusvahelise ala-liidu FIFA ja klubide vahel toi-muv valdkonnas, mis puudutab mängijate lubamist koondisemän-gudeks oma riiki esindama. Ärilis-tel eesmärkidel toimivad klubid ei saa toimuvale muidugi rahuli-ku pilguga vaadata, kuna kom-pensatsiooni ei saa nad pallurite minema laskmise eest pea üldse ning samal ajal on alati õhus oht, et meeskonna jaoks nii majan-duslikus kui ka mängulises plaa-nis ülivajalik mängija võib end vigastada.

Möödunud aastal pani FIFA pai-ka kuraditosin koondise mängu-päeva, mille jaoks klubid peavad pallurid koondisse lubama, tule-val aastal on kavas arvu kahe võr-ra suurendada. Juulis 2014 saab senine leping aga läbi ja selleski vallas on selgusetu, mis tulevik toob. Lisaks hooajasisestele män-gupäevadele on muidugi suvised suurturniirid, olgu nendeks siis EM-id või MM-id, mille põhjal ongi kõige parem tuua näiteid, kuidas klubid suurest pirukaja-gamisest vaid raasukestega pea-vad leppima. Ülemöödunud aas-tal Lõuna-Aafrika Vabariigis toi-munud MM-i tulud olid 3,7 mil-jardit naelsterlingit (4,5 miljar-dit eurot), millest 400 klubi, kel-le mängijad suurturniiril osalesid, said vaid 25,3 miljonit naela (31,2 miljonit eurot).

Kuigi muutustega kaas-nev võib tuua praeguse Euroo-pa jalgpallisüsteemi kardinaal-se ümberstruktureerimise, ei saa vähemalt praeguste tingimuste jätkudes ka vanaviisi edasi min-na. Tuues taas näiteks Inglismaa kõrgliiga, oli 2010. aasta juunis

nullis või plussis sealsest kahe-kümnest meeskonnast vaid 20 protsenti ehk neli klubi. Rääki-mata muidugi sellest, et Manc-hester City eelmisel hooajal näi-datud 194,9 miljoni naelsterlingi (240 miljoni euro) suurune kah-jum on üldse Inglismaa jalgpal-liliiga ajaloo suurim. Aga nagu juba mainitud, ei ole inglased ain-sad, kes selliste probleemidega on silmitsi.

Mida enam peavad klubid hakkama sente lugema, et tulud ja kulud tasakaalus hoida, seda suurem hakkab tulevikus olema noorte pallurite osakaal, kes on kas meeskonna enda kasvandi-kud või omal ajal väga soodsalt kokku ostetud pallurid. Audiito-ri� rma Grant ³ ornton uuringust selgub ilmekalt, et noortega teh-tavad tehingud liiguvad viimas-tel aastatel tõusvas joones. Vaada-tes Inglismaa meistrisarja suviseid üleminekuid, ilmneb, et kui 2009. aastal moodustas alla 21-aastaste mängijate osakaal kogu liikumis-te rahalisest osast vaid viis prot-senti, siis mullu oli see juba 27 protsenti. 1

Jalgpalliturul kehtestata kse ausa äri põhimõttedKas UEFA oleks tõesti valmis Euroopa mõne tõelise vutihiiu oma sarjast välja heitma?

Kiiresti arenevAasia turg võibkujuneda tõeliseks kullaauguks.

11,7miljardit 3,1miljardit

4,5miljardit

1,2 miljardit-12,9 miljardit

2009. aastal olid Euroopa tippliigade tulud rekordilised 11,7 miljardit

eurot, ent väljaminekud ületasidseda siiski 1,2 miljardiga.

5 miljonit eurot on piir, mille

peavad klubide tulud ja kulud

ületama, et neile rakenduks

majandusliku ausa mängu

põhimõte.

5 miljonit eurot on klubide kolme hooaja peale lubatud maksi-maalne defitsiit.

240 miljonit eurotoli Manchester City eelmise hooaja kahjum.

4,5 miljardit eurot oli 2010. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigistoimunud MM-i tulud, klubid said sellest31,2 miljonit eurot. Enim teenis 13palluriga esindatud Barcelona, kessai 686 000 eurot.

3,1 miljarditnaelsterlingitoli 2010. aasta juunis Inglismaa kõrgliiga 20klubi koguvõlg.

Eelmise suve üleminekuaknal tegid Inglismaa klubid mängijategatehinguid koguväärtuses585 miljonit eurot,millest 27 protsentiehk 160 miljoniteurot hõlmas alla21-aastaseid pallureid.

650 miljonit inimest jälgis

möödunud hoo-ajal Inglismaa

kõrgliiga mänge,1,2 miljardit

eurot said klubid tulusid

teleüle-kannetelt.

31,2miljonit

650miljonit

686 000

20 9. MAI 2012

Maailma esimest rahvaau-tot Volkswagen Põrnikat käis vahetult enne Teist maailmasõda Berliinis

toimunud IAA autonäitusel imet-lemas üle 800 000 sakslase. Toona kandis see kultusauto Hitleri antud nime – „Kraft durch Freude” (jõud rõõmu läbi), mis pidi andma saks-lastele uut jõudu Reichi teenida.

Esimene IAA ehk suurema autonäituse eelkäija korraldati 1897. aastal Berliini hotellis Bris-tol, kus näidati rahvale kaheksat mootorvankrit. Selleks ajaks oli auto sünnist möödunud vaid üks-teist aastat. Nüüdseks on aastaid tagasi Frankfurti kolinud IAA-st saanud maailma suurim autonäi-tus, mis laiutab enam kui 20 hek-taril. Ligi tuhande � rma ekspo-naatidega tutvumiseks tuleb huvi-listel ja ajakirjanikel läbida ligi 30 kilomeetrit mitmekorruselisi mar-gipaviljone. Sama palju maad on Tallinnast Keilasse. Ometi käib sel üle aasta korraldataval füüsi-liselt koormaval näitusel rohkem kui 900 000 inimest, et näha kogu mudelipaleti keskel sadakond maailma või Euroopa esmaesit-lust ning kümneid ideesõidukeid.

Kõrvaltvaatajale tundubki, et autotootjad sünnitavad uusi

mudeleid näituste graa� ku järgi. Euroopas algab uus hooaeg igal aastal märtsis toimuva kompakt-se ja suursuguse Gen� näituse-ga Salon International de l’Auto ning lõpeb sügisese suursündmu-sega: paarisaastatel Frankfurdis IAA-ga (Internationale Automo-bil-Ausstellung) ja paaritutel aas-tatel Pariisis maailma vanimal ning huviliste arvult suurimal automessil Mondial De’l Auto-mobile. Muudel mandritel on tähtsamad esmaesitluskohad veel suurte traditsioonidega Detroiti ja Tokyo näitused. Maailma suu-rimal autoturul USA-s mängivad olulist rolli ka New Yorgi ja Los Angelese näitused. Eriti viima-se osatähtsus on teisel pool lom-pi aastatega kasvanud. Viimastel aastatel on kujunenud tippsünd-museks ka suurima autoturu tiit-lile pretendeeriva Hiina näitused Pekingis ja Shanghais. Enamik maailmaesitlusi ja tulevikutren-dide tutvustusi toimub just nen-del näitustel. Vahel ka Londoni, Bologna, Sŏuli ja Moskva mes-sidel, kuid seda eelkõige kohali-ke tootjate poolt. Nendele suur-näitustele koguneb kogu auto-tööstuse tippjuhtkond ja auto-ajakirjandus üle maailma. Tehak-se tähtsaid avaldusi ning posee-ritakse koos riigijuhtidega uute mudelite esitlustel.

Tegelikult on maailmas vaid käputäis riike, kus üldse mingit autonäitust ei toimu. Eestiski oli esimene sellelaadne sündmus juba 1928. aastal. Eelmisel küm-nendil oli meil neid koguni kaks – Tallinnas ja Tartus. Neist esimene, Baltikumi suurim autosõu Moto-

rex on nüüdseks hingusel, kuid Tartus jätkub karussell igal aas-tal. Sellistele kohaliku tähtsusega messidele autotehased üldjuhul ei tiku ning maailma esmaesitlu-si ei korraldata. Need on rohkem

kohalike automüüjate demonst-ratsioonplats. Uhked tehasesten-did liiguvad vaid nendele näitus-tele, mis on lülitatud rahvusvahe-lise autotootjate organisatsiooni OICA kalendrisse. Sinna õnnes-tus pääseda ka Motorexil.

Kulukas klantsparaadKui eelmisel sajandil oli autonäi-tus ainus viis tähelepanu äratami-seks, siis paljudele jääb arusaama-tuks, miks tänapäeva infoajastul jätkavad autotootjad seda kulu-kat klantsparaadi. Klientidel on kümneid võimalusi uudismude-litega tutvumiseks. Uhked mar-gisalongid on koondunud suur-linnades nn autotänavatele ning internet võimaldab iga uut mude-lit kõikvõimalikul moel visuali-seerida. Ost on klaviatuuri nupu-vajutuse kaugusel ning vajaduse korral tuuakse uus automobiil kliendile koju kätte. Hoolima-ta sellest kulutavad tootjad igal suurmessil osalemisele orientee-rivalt umbes paarkümmend mil-jonit eurot. Isegi Motorexil kuju-nes kohalike maaletoojate näituse kulueelarveks umbes miljon kroo-

ni. Seda raha ei teenitud näituselt saadud müügikontaktidega iialgi tagasi. Hea, kui tehas veidi raha-liselt toetas. See on ka üks põh-jus, miks Motorexil sai aeg otsa koos majanduslanguse saabumi-sega. Majanduskriis sundis isegi Londoni messil aastakese pausi pidama. 2009. aastal, mil paljud autotootjad võitlesid ellujäämi-se nimel, räägiti kuluaarides 79. Gen� väljapanekust kui viimasest suuremast autonäitusest. Siis jät-sidki mitmedki suurtootjad, rää-kimata väikestest tegijatest, nii Detroiti kui ka Frankfurdi mes-si vahele.

Kui aga tahad müüa, siis pead olema nähtaval. Kui sind pole rahvusvahelisel autonäitu-sel, siis pole sind olemas. Tarbi-jatel võivad tekkida küsimused – pole raha messil osalemiseks, äkki läheb pankrotti? Pealegi on suur-näitustel kohal maailma autoaja-kirjanduse koorekiht, lisaks päe-valehtede ja televisiooni uudiste-meeskonnad, elustiili-, naiste- ja meesteajakirjad jne, jne. Sel ajal tunduvad kõik huvituvat auto-dest. Uudismudelitest ja uutest trendidest kirjutatakse maail-mas mitu nädalat jutti. Võrrelda-vat meediatähelepanu uudismu-delitele ja oma tehnoloogiavõime-kusele kuskilt mujalt ei saa. Tava-liselt teevad tootjad siis ka ühis-avaldusi, et survestada riigijuh-te autotööstusele kasulikke otsu-seid tegema.

Loomulikult ootavad kõik oma klientideks neid sadu tuhan-deid näituselkäijaid, kelle arv võib suurmessidel küündida miljonini.Selleks et saada näitusel pildi-

le, peab sul olema midagi uut ja huvitavat pakkuda. Sellepärast on uudised ka edaspidi näituste graa-� kuga sünkroonis.

Annab tööd kümneteleAutonäitustest on saanud ka suur äri kohalikule ettevõtlusele ning lisateenimisvõimalus elanike-le. Seega annavad korraldajalin-nad endast parima, et see autoka-russell jätkuks võimalikult kaua. Hotellide hinnad tõusevad messi perioodil sama järsult kui olüm-pialinnades suurvõistluste ajal. Gen� linnas on võimalik saada hotellituba varakult broneerides ning suur osa külastajaid ööbib-ki lähedalasuvates Prantsusmaa väikelinnades. Restoranidel ja toitlustus� rmadel on tipphoo-aeg. Modelliagentuurid palka-vad lähiriikidest täiendavalt kau-nitare. Näiteks Frankfurdi auto-näitus annab messi ajaks ajutist tööd ligi kümnele tuhandele ini-mesele. Lisaks püstitavad umbes paarkümmend tuhat inimest näi-tuse kõikvõimalikke stende ja aju-tisi konstruktsioone.

Seega lisab infoajastu messi-le vaid melu juurde. Seni kuni autod on endiselt paljude jaoks rohkem kui tarbeese ning suur osa ostjaskonnast soovib sõidu-vahendit enne soetamist internetis surfamise asemel oma käega kat-suda, ei kao autonäitused kuhugi. Pealegi meelitab Sigmund Freu-di tõlgenduse järgi modell auto kapotil meest autot ostma. Oma mõtetes loodab ta ka selle tüd-ruku saada. Üksnes autonäitus-tel jätkub ilusaid tüdrukuid iga uue auto kapotile. 1

Modellide kadumisega lõp-peks ka autonäituste ajastu

Miks toimuvad autoajaloo legendide, aga ka häbiplekkide esmaesitlused mürtsu ja ilusate modellide saatel endiselt mõnel suurel rahvusvahelisel autonäi-tusel? Ja nii juba 114 aastat ehk alates esimesest näitusest Pari-isis 1898.

Raivo Murderaivo.murde@epl.ee

Kui sind polerahvusvaheliselautonäitusel, siispole sind olemas.

Modellide kadumisega lõppe ks ka autonäituste ajastuMiks toimuvad autoajaloo legendide, aga ka häbiplekkide esmaesitlused mürtsu ja ilusate modellide saatel endiselt mõnel suurel rahvusvahelisel autonäitusel? Ja nii juba 114 aastat ehk alates esimesest näitusest Pariisis 1898.

Raivo Murderaivo.murde@epl.ee

9. MAI 2012 21

Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

Küsi pakkumist:

tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee

roll-up stendid

flaierid

kutsedkleebised

visiitkaardid

koopia3.ee

voldikud

plakatid

kalendrid

Modellide kadumisega lõppe ks ka autonäituste ajastuMiks toimuvad autoajaloo legendide, aga ka häbiplekkide esmaesitlused mürtsu ja ilusate modellide saatel endiselt mõnel suurel rahvusvahelisel autonäitusel? Ja nii juba 114 aastat ehk alates esimesest näitusest Pariisis 1898.

Frankfurdi autonäitus 2011Internationale Automobil-Ausstellung AA 2011

Pariisi autonäitus 2010Mondial De’l Automobile Paris Motor Show 2010

Genfi autonäitus 2012Salon international de l’automobilede Genève 2012

Detroiti autonäitus 2012The North American International Auto Show (NAIAS) 2012

Tokyo autonäitus 2011Tokyo Motor Show 2011

~200 000 m2 ~900 000 ~13 000 1000+ 89

96 000 m2 1 300 000 ~12 000 300+ 50+

78 000 m2 702 000 11 000+ 260+ ~30

70 000 m2 771 000 ~5000 166 38

35 000 m2 842 600 ~5000 176 53

PINDALA KÜLASTAJAID AJAKIRJANIKKE OSALENUDFIRMASID

MAAILMA-ESITLUSI

22 9. MAI 2012

Taavi Tarkvara OÜ / Turu Plats 5-17, Tallinn / www.taavi.ee, info@taavi.ee / tel 6 800 855, 56 800 855

... ja aega jääb ülegi!

Parim valik palgaarvestuseks ja personali haldamiseks

2010. aastal ulatus spor-ditarvete sektori turu-maht juba 106,1 miljardi Hiina jüäänini, kuid sel-

le kasv ei näita senini raugemise märke. Valitsus kasutas oskuslikult ära kogu mängudega seotud ele-vuse, et õhutada kodanikke roh-

kem spordiga tegelema. Kui lää-nemaailmas võib endiselt püsida arusaam, et idas harrastavad kõik pidevalt tai chi’d ja võitluskunste, siis reaalsus on sootuks teine. Isegi jalgrattad on suurlinnade tänava-pildis asendunud autodega. Hiin-lased töötavad meeletult palju. Pealegi ei jätku paljudel raha kal-liste eraklubidega liitumiseks.

Alates 1998. aastast on Hiina valitsus loonud Pekingisse enam kui 4000 värskes õhus asuvat jõu-saali. Need sportimiskohad, mis paiknevad parkides, tänavatel ja teistes avalikes kohtades, on mõeldud nii linlastele kui ka turis-tidele tasuta kasutamiseks. Koha-lik omavalitsus on korraldanud üritusi, et innustada pekinglasi neid jõusaale kasutama. Näiteks

korraldatakse iga-aastast riikliku � tnessi päeva ja Pekingi olümpia-küla kultuurifestivali.

Värskes õhus asuvad jõuma-sinad sarnanevad siseruumides asuvate erajõusaalide varustu-sega. Ainus erand on nende erk-sad värvid ja erinevate raskuste lisamise võimaluse puudumine. Kui tavapäraselt aitab jõumasi-natel vastupanu tekitada elekter, siis välistingimustesse paigalda-tud masinatel tekitab vastujõu inimese enda kehakaal. See teeb võimalikuks masinate laialdase kasutamise. Jõumasinad on ker-gesti paigaldatavad ja peavad vas-tu ka heitlikes ilmaoludes ega vaja õigupoolest hooldust.

Uuringutest selgus, et need, kes oleksid jõusaali kasutami-

Sporditööstuse pidupäev: hiinlasedon hakanudkeha vormimaSport tõusis Hiinas fookusesse siis, kui riik valmistus 2008. aasta Pekingi olümpiamängudeks ja 2010. aastal toimunud Guangzhou Aasia mängudeks. Sporditarvete sektor, mille alla kuuluvad nii spordirõivad ja -jalatsid kui ka -varustus, sai just siis täiskäigu sisse.

sest huvitatud, peavad suurima-teks takistusteks asukoha ligipää-setavust ja taskukohasust. Spor-diklubide liikmemaksud on Eesti klubidega võrreldes mitmekord-sed. Seega on värskes õhus asuva-tel jõusaalidel tähtis roll, mis või-maldab paljudel tihedamini tree-nida. Pekingi jõusaalide edukust hinnates saab väita, et vabas õhus asuvate jõumasinate kasutamine on kui vaheetapp spordiga mitte-tegelemise ning spordiklubiga lii-tumise ja regulaarse füüsilise tege-vuse vahel. Ettevõtmise peami-seks eesmärk oligi linlaste tervi-se parandamine, tuues nende iga-päevarutiini võimaluse sportida.

Peale selle on värskes õhus asu-vad jõusaalid toonud kaasa ka teisi sotsiaalseid hüvesid: need aitavad suurlinna avalikke ruume mängu-lisemaks muuta ja on kujunenud linlastele kohaks, kus naabruskon-na elanikega tutvuda. Pekingi pro-jekt kinnitab, et aktiivne kehaline treening saab ühtlasi olla ka meel-div ajaviide, ja selle edust tiivusta-tuna kerkib samalaadseid treeni-mispaiku üle kogu Hiina.

Golfi väljakuid ja jahtklu-bisid kerkib Hiina kes-kustesse sama kiiresti kui kaubanduskeskusi.

Merike Mätas,Piret Potisepparileht@epl.ee

Peale omavalitsuse ponnistus-te on hiinlaste sportima meeli-tamises suur roll ka riigi tipp-sportlastel. NBA jälgijaid on Hiinas hinnanguliselt juba roh-kem kui Ameerika Ühendriiki-des. Selle põhjus on legendaar-

ne Yao Ming, Shanghais sündi-nud ja kasvanud NBA korvpallur. Nüüdseks on Yao karjäär maail-ma suurimas korvpalliliigas küll vigastuste tõttu lõppenud, kuid lugematu hulk pisikesi spordihu-vilisi on ühinenud korvpallikoo-lidega lootuses, et neist saavad spordikuulsuse järglased.

Prantsuse lahtistel tennise-meistrivõistlustel eelmisel suvel võidutsenud hiinlanna Li Na on suurriigis põhjustanud tennise plahvatusliku leviku.

Oma rolli sporditööstuses

42,057,3

77,789,5

106,1

125,3

147,9

174,4

2006 2007 2008 2009 2010 2011 20122013prognoos

Allika

s: R

esea

rch

InC

hina

Spo

rdit

arve

te t

uru

osa

Hiin

asM

ILJA

RD

IT H

IINA

JÜ

AA

NI

9. MAI 2012 23

Info ja registreerimine 646 0002, 631 1918

koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

16. mail ja 7. juunil 2012 Tallinnas (Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses)

VÕLAÕIGUSSEADUSE RAKENDUSPRAKTIKAT Urmas Volens, Tambet Tampuu

16. mail – tarbijalepingud (krediit, laen, liising, käendus, müük, töövõtt)7. juunil – kahju õigusvastane tekitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumineOsavõtutasu: üks koolituspäev 105€+km. Hinnasoodustusi vaata kodulehelt!

31. mail ja 12. juunil 2012 Tallinnas (Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses)

LAPSE ISIKLIKE JA VARALISTE ÕIGUSTE TAGAMINE Liis Arrak, Marika Ratnik, Margit Pajo, Piret Mõistlik Osavõtutasu: üks koolituspäev 85€+km.Hinnasoodustusi vaata kodulehelt!

•• Li Ning on Hiina omaaegne tippa tleet, kes võitis 1984. aas-tal Los Angelese olümpiamängu-delt kuus medalit. Kuna tegemist oli esimeste olümpiamängudega, kus Hiina Rahvavabariigi koondis osales, siis on igati mõistetav, et Li Ningist sai pärast mänge ülerii-giline kangelane.

•• Tema karjäär tippsportlase-na lõppes vigastuste tõttu 1988. aastal ja juba 1990. aastal asu-tas ta oma nime kandva spordi-tarbeid tootva ettevõtte. Li Ning oli ka sportlane, kellele kuulus au süüdata Pekingi olümpiamängu-de tuli. See tegi suurt meelehärmi mängude peasponsorile ja ettevõt-te konkurendile Adidasele.

•• Li Ning astus sporditarvete turule, pakkudes keskmisse hin-naklassi jäävaid tooteid, kuid vii-mastel aastatel on ta pannud roh-kem rõhku toodete kvaliteedile ja turundusele ning tõusnud kõrge-ma hinnaklassi tootjaks, kes pakub tarbijatele eriti kvaliteetseid too-teid. Ponnistusi on saatnud edu. Li Ning on võistluses seljatanud sel-lisegi konkurendi nagu Adidase ja tegemist on praegu ühe Hiinas kõi-ge paremini tuntud sporditoodete kaubamärgiga.

Sportlasest suur-firma omanikuks

mängib ka hiinlaste kasvanud jõukus ja soov seda läänemaail-male näidata. Nii kerkibki gol-�väljakuid ja jahtklubisid riigi lääneosas asuvatesse majandus-keskustesse pea sama kiiresti kui uusi kaubanduskeskusi. Seejuu-res ulatuvad nende klubide liik-metasud mitu korda kõrgema-le võrreldes lääneriikide vastete-ga. Riigi põhjaosas aga avatakse üha uusi suusakeskusi ja lumelau-duritele ehitatakse järjekordseid trampliine. Sport on riigi arene-numates piirkondades trendikas ja sellele on tarbijad nõus oma rahakotirauad avama.

Sporditööstuse osa veel väikeHiinlaste spordilembuse kas-vu puhul ei saa märkimata jätta ka majanduslikku kasu: spordi-tööstuse osakaal SKT-s on endi-selt vaid 0,5%. Võrreldes ühe kuni kolme protsendiga enamikus are-nenud riikides ja nelja protsen-diga Ameerika Ühendriikides on see näitaja endiselt väike.

Tuntuimad kaubamärgid turul on Nike, Adidas, Li Ning, Anta,

Peak. Aga ka paljud teised, kes kõik toodavad spordirõivaid ja -jalatseid. Neist kaks rahvusvahe-list juhtivat kaubamärki –Nike ja Adidas – jahivad kõige rikkamaid tarbijaid ning nende toodete kva-liteet ja brändide ülemvõim on põhjused, miks nad on ka järgmis-tel aastatel juhtival positsioonil.

Hiina spordirõivaste turul on peamised tegijad Nike, Adidas, Kappa, Puma ja Fila, kes on kõik samuti suunatud kõrgema sissetu-lekuga tarbijale. Nende ühe too-te hind on 400 jüääni või enam-gi. Keskklassi tarbijale suuna-tud turul domineerivad Li Ning ja Anta. Hinnanguliselt jääb nen-de tooteühiku hind 200 kuni 400 jüääni vahemikku. Odava hin-naklassi turul võistlevad omava-hel turuliidri positsiooni pärast XTEP, Peak, 361° ja ERKE. Too-teühiku hind jääb nende toodete puhul alla 200 Hiina jüääni.

Hiina spordijalatsite turul on esindatud nii tuntud rahvusva-helised kaubamärgid (Nike, Adi-das, Puma, Reebok, Fila, Mizuno, Umbro, Kappa) kui ka koha-

likud brändid (Li Ning, Anta, XTEP, 361°, ERKE, Peak, Jordan, Deerway, Guirenniao). Nike, Adi-das ja Reebok on põhitegijad kõr-gema hinnaklassi turul, kus toote-ühiku hind on 500 jüääni või roh-kem. Keskmise hinnaklassi turu liidriteks on Kappa ja Li Ning ning tooteühiku hind jääb 300 kuni 500 jüääni vahele. Madala hinnaklas-si turul on esindatud paljud koha-likud kaubamärgid ja tooteühiku hind on alla 300 jüääni.

ChinaResearchi hinnangul müüvad enam kui kümme toot-jat aasta jooksul Hiinas rohkem kui kümme miljonit paari spor-dijalatseid. Võrdluseks: ligikau-du sada tootjat müüb Hiinas aas-tas kokku sadu tuhandeid kinga-paare. Piirkondlikult on arenenud välja klastrid, kuhu on kogune-nud jalatsitööstuse ettevõtted. Tuntuimad kohalikud spordija-latsite valmistajad asuvad Quanz-hous. Dongguani klastri aastaseks toodanguks hinnatakse aga 800 miljonit paari, millest suurim osa toodetakse maailmakuulsate kau-bamärkide allhankena. 1

Kasutatud kirjandus:http://sustainablecities.dk,

http://www.researchinchina.com/

42,057,3

77,789,5

106,1

125,3

147,9

174,4

2006 2007 2008 2009 2010 2011 20122013prognoos

Allika

s: R

esea

rch

InC

hina

Spo

rdit

arve

te t

uru

osa

Hiin

asM

ILJA

RD

IT H

IINA

JÜ

AA

NI