Kellele: Andrius Kubilius, Leedu peaminister Andrus Ansip, Eesti peaminister Valdis Dombrovskis, Läti peaminister

Koopia: Andris Vilks, Läti rahandusminister

Audronius Ažubalis, Leedu välisminister Ingrida Šimonytė, Leedu rahandusminister Jürgen Ligi, Eesti rahandusminister

Edgars Rinkēvičs, Läti välisminister Urmas Paet, Eesti välisminister

31. oktoober 2012 EL mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 Lugupeetud peaministrid, Eesti, Läti ja Leedu kodanikuühendused pöörduvad organisatsioonide Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ), Latvian Platform for Development Cooperation (LAPAS), Lithuanian National Platform of Development NGOs ja Lithuanian Development Education and Awareness Raising Network (LITDEA) kaudu teie poole enne eelolevat erakorralist Euroopa Ülemkogu, et esitada oma ettepanekud Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) täiustamiseks. Oleme veendunud, et uues raamistikus tuleb kindlasti vältida arenguabi taseme kärpeid tagamaks, et Euroopa Liit jääks usaldusväärseks ülemaailmseks partneriks. Nii pragmaatilisest kui eetilisest seisukohast ei tohiks arenguabi olla läbirääkimistel muutuv suurus. Seetõttu loodame, et kaalute järgmisi mõtteid oma seisukohtade sõnastamisel kohtumise jaoks.

EL peab veelkord resoluutselt kinnitama endale võetud kohustust jõuda tasemeni ametliku arenguabi tasemeni 0,7% RKT-st. Seetõttu on meil hea meel Euroopa Komisjoni ettepaneku üle suurendada arengukostöö rahastamisvahendi (DCI) eelarvet püsivhindades 17%. Arengukoostöö rahastamisvahendi osakaalu rubriigis 4 (30%) ja kogu ELi eelarves (2%) tuleb kindlustada ja säilitada.

On hädavajalik, et Euroopa Komisjon säilitaks arengukoostöö rahastamisvahendi kõige olulisema ja üldisema eesmärgina vaesuse vähendamise ja kaotamise ja edendaks oma üldiste põhimõtete alusel demokraatia, õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist. Tuleb tagada, et kõikides ELi kulutustes arengukoostööle ja välispoliitikale, sh kaubandus- ja naabruspoliitikale ja uuele Euroopa välisteenistusele, peetakse kinni Lissaboni lepingu põhiväärtustest, tuginedes inimõigustel põhinevale lähenemisviisile.

Poliitikavaldkondade arengusidususe (Policy Coherence for Development, PCD) kontseptsiooni tuleks Lissaboni lepinguga seoses selgelt ja konkreetselt tugevdada kõikides välisabi vahendeid puudutavates määrustes, sh partnerlusinstrumendis.

Me kiidame heaks diferentseerimise kontseptsiooni, mis kutsub üles keskendama tähelepanu kõige vähem arenenud ja madala sissetulekuga riikidele. Samas ei tohiks lõpetada vaesuse ja ebavõrdsuse küsimustega tegelemist ka maailma keskmise sissetulekuga riikides, sh idapartnerluse riikides. EL peab kindlustama, et kõikides

arenguriikides elavatele vaestele inimestele tagatakse võimalus inimväärseks eluks vaatamata sellele, kui kehvalt nende riike valitsetakse. Reforme puudutava

arengu puudumine ei tohiks viia üksikute riikide arenguabi kärpimisteni, vaid pigem abi

ümberjaotamiseni valitsuselt kodanikuühiskonnale.

Euroopa Komisjoni ettepanek peaks sisaldama selget tunnustust, et nii Balti riikidel kui ka mitmel teisel ELi uuel liikmesriigil on unikaalne üleminekukogemus, mida teistega jagada ja mida tuleks kasutada valitsemistavade parandamiseks kõikjal üle maailma.

Kiidame Euroopa Komisjoni otsust tunnustada kodanikuühiskonda arengukoostöö olulise osapoolena nii arengukoostöö rahastamisvahendi raames eraldi kodanikuühiskonna tööd toetava temaatilise programmi säilitamise kaudu kui ka viitamisega kodanikuühiskonna osalusele kõikides arenguetappides. Samas tuleks kindlamalt pühenduda kodanikuühiskonna ülemaailmse poliitilise ruumi avardamisele. Sealjuures peaks EL reserveerima 15% geograafilise programmi vahenditest kodanikuühiskonnale ja tagama kodanikuühenduste institutsionaalse kaasamise. Samuti palume teil tagada selliste tingimuste kehtestamine, mis võimaldavad kõikide ELi liikmesriikide ja ka arenguriikide kodanikuühiskonna võrdse juurdepääsu nendele vahenditele.

Naabruspoliitika rahastamisvahendiga seoses kutsume üles seadma selged ja rakendatavad sihttasemed koostööks piirkonna kõikide riikidega inimõiguste valdkonna parandamisel, seisakul või tagasilangusel. Need tuleks kindlaks määrata avatud protsessis koostöös kodanikuühiskonnaga ja nende aluseks peaksid olema ainult mõjutatud inimeste ja mitte ELi poliitilised, julgeolekualased või ideoloogilised huvid.

Oleme avatud edasiseks dialoogiks, et leida parimad viisid Baltimaade, Euroopa ja üleilmsete eesmärkide täitmiseks jätkusuutlikuma maailma saavutamisel. Olete oodatud meiega ühendust võtma kõikide küsimuste arutamiseks. Soovime edukat kohtumist! Lugupidamisega,

Piret Hirv AKÜ juhataja

Inese Vaivare LAPAS direktor

Vaidotas Ilgius Lithuanian NGDO Platform direktor

Lina Kalibataitė LITDEA president

Lisateave: Eesti – Evelin Andrespok, AKÜ poliitikaekspert, evelin@terveilm.net, +372 627 0191 Läti – Inese Vaivare, LAPASi direktor, info@lapas.lv, +371 2627 5253 Leedu – Marta Cubajevaite, Leedu NGDO platvormi poliitikaekspert, marta.cubajevaite@eesc.lt, +370 6560 4004 Leedu – Lina Kalibataitė, LITDEA president, info@litdea.eu, +370 6866 0464