Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,6 kuud 2014

Rahandusministeerium04.08.2014

MAJANDUSÜLEVAADE

• ELis kindlustunde paranemine jätkub, kuid Eestis on majandususaldus veidi nõrgenenud.

• Eestis alanes mais kindlustunne märgatavalt teeninduses, kuid paranes ehituses, mujal on olukord stabiilne.

• I kvartalis kahanes SKP 1,4%, kuid majanduse nominaalne maht kujunes kevadel oodatule sarnaseks.

• Palgatulu kiire kasv on mais-juunis veidi aeglustunud, kuid hõive kasv püsib Maksuameti andmetel veel 1% juures.

• Inflatsioon pöördus juunis 0,4%sse langusesse aastataguse elektrihinna kõrgtaseme tõttu, samuti on languses toiduhinnad.

• Aprillis-mais oli kaupade eksport languses peamiselt elektroonika ja keemiatoodete väljaveo vähenemise tõttu.

Lühikokkuvõte

Majandususaldus Eestis kerges languses

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

Kindlustunne püsib vaid tarbijatel

COM

3 kuu keskmine

Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)

SKP reaalkasvu mõjutas lisaks lisandväärtuse langu-sele (1,2%) ka neto-tootemaksude negatiivne panus

Panused majanduskasvu (pp)

Kutse-, teadus ja tehn. tegevus +0,4Mäetööstus +0,2Info ja side +0,1Avalik haldus +0,1Meelelahutus ja vaba aeg +0,1

Laondus ja veondus -0,8Ehitus -0,4Energeetika -0,4Primaarsektor -0,3Neto-tootemaksud -0,4

Hõive kasv püsib 1% ja palga kasv 6% juures

MTA

% v.e.a. 3kk

Jaemüügi ja palgatulu kasvutempod on sarnased

SA, MTA

% v.e.a., 3 kuu keskmine

Eluasemelaenujääk kasvab, tarbimislaenudel vähenebmln € v.e.p. 3k keskmine

EP

2003 5 9 2004 5 9 2005 5 9 2006 5 9 2007 5 9 2008 5 9 2009 5 9 2010 5 9 2011 5 9 2012 5 9 2013 5 9 2014 5-50

0

50

100

150

200

250Liising

Tarbimislaenud

Eluasemelaenud

Tarbijahinnad langesid juunis võrreldes aastatagusega 0,4%

Kaupade eksport ja import olid mais languses%, v.e.a. mln €

RIIGIEELARVE TULUD

Kuue kuuga laekus tulusid 3,85 miljardit eurot ehk 48,1% eelarvest, laekumine kasvas 1,9% v.e.a

2 253 2 426 2 619

502517

559871

832676

50,3% 50,5%48,1%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

5 000

2012 2013 2014

maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)

mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)

Maksulaekumised kasvasid 8,0%Eelarve 2014 (tuhat EUR)

6 kuud 2014 (tuhat EUR)

6 kuudv.e.a.

Eelarve 2014 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 625 147 3 178 406 8,0% 48,0%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 2 619 311 8,0% 47,9%

Füüsilise isiku tulumaks 331 150 110 935 24,5% 33,5%

Juriidilise isiku tulumaks 325 870 172 414 -0,5% 52,9%

Sotsiaalmaks 2 245 740 1 093 677 7,7% 48,7%

Raskeveokimaks 4 200 2 084 5,1% 49,6%

Käibemaks 1 672 900 818 425 9,4% 48,9%

Aktsiisid kokku 836 850 395 546 6,1% 47,3%Alkoholiaktsiis 225 000 101 508 5,0% 45,1%

Tubakaaktsiis 175 400 83 374 9,4% 47,5%

Kütuseaktsiis 402 000 192 944 6,4% 48,0%

Pakendiaktsiis 250 27 -78,9% 10,8%

Elektriaktsiis 34 200 17 692 -3,2% 51,7%

Hasartmängumaks 22 000 11 650 7,6% 53,0%

Tollimaks 28 700 14 579 -0,1% 50,8%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 559 095 8,2% 48,3%

Töötuskindlustusmakse 177 705 84 840 0,1% 47,7%

Kogumispensionimakse 137 800 52 921 21,9% 38,4%

KOV tulumaks 783 232 388 298 9,0% 49,6%

Maamaks 59 000 33 036 2,7% 56,0%

Mittemaksulisi tulusid on kuue kuuga laekunud 676,1 miljonit eurot (48,5% eelarvest). Laekumine vähenes 18,7% v.e.a eelkõige toetuste vähenemise tõttu

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kuludeks kasutati 6 kuuga 46,0% plaanitust

• 2014. aasta kuue esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest kuludeks 3,76 miljardit eurot ehk 6,1% enam kui aasta varem.

Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012–2014

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000

700,000,000

800,000,000

900,000,000

1,000,000,000

655,745,734599,650,259638,265,472641,769,969604,313,458622,476,619 0 0 0 0 0 0

2014 2013 2012

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 46,0%

• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati poole aastaga kokku 611 mln eurot ehk 46,0% eelarvest (mullu 560 mln eurot, mis moodustas eelarvest 46,5 %).

• Tööjõukuludeks kasutati poole aastaga 329 mln eurot ja majandamiskulusid kasutati 282 mln eurot.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

140,000,000

160,000,000

88,028,547.3100,615,294.1101,109,545.0104,723,874.5106,526,089.7110,662,122.1 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0

Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2012–2014

2014 2013 2012

Peamised sotsiaalkulud 48% plaanitustPoolaastal kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1,55 mld eurot ehk 48% aastaks plaanitust.

Juuni kulude kasutamine 266 mln eurot.Ülekulu ja põhjused:• Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ajateenijate eest 3,8 protsendipunkti —

hooajaline, esimesel poolaastal on teenistuses kõige rohkem ajateenijaid;• Avaliku teenistujate pensionide suurendused 2,8 ja rahvapensionid ning lisad 3,2

protsendipunkti — prognoositust suurem saajate arv.Alakulu ja põhjused:• Prognoositust väiksem saajate arv:- pensionid: riigikontroll 5,2; riigikohus 12; prokurörid 7; esimese ja teise astme kohtunikud

15,7; parlamendipensionid 1,5, piirivalvurid ning politseinikud 2 ja riiklik pension 1 protsendipunkti;

- erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 2,5 ja asendusteenistujate eest 16,7 protsendipunkti;

- vanemahüvitis 2,9; puuetega inimeste igakuulised toetused 1,1 protsendipunkti.• Riigipoolsed kanded kohustuslikku kogumispensionifondi 7 protsendipunkti — II sambaga

liitujate prognoositust madalam palgakasv ja saajate arv (sh töötajate, liitujate ning vanemahüvitise saajate arv).

• Vajaduspõhine peretoetus 50 protsendipunkti — 2014. aasta alguses kasutatakse eelmisel aastal tehtud ettemaksu, lisaks madal toetuse kasutamine.

• Töötutoetus 2,6 protsendipunkti — prognoositust suurem tööhõive.• Ravikindlustuskulu 1,5 protsendipunkti — prognoositust väiksem sotsiaalmaksu laekumine.

Peamised sotsiaalkulud suurenenud 8%Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulud 1156 mln eurot (8%).

Kulude kasv protsentides ja põhjused:• Pensionid 5,9% — pensioniindeksi ja pensionide tulumaksuvabastuse tõus

ning saajate arvu suurenemine.• Ravikindluskulud 7,3% — suurem sotsiaalmaksu laekumine.• Riigi kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 29,9% — riigi panuse ja

liitujate arvu suurenemine ning keskmise palga tõus.• Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest

10,3%; ajateenijate eest 2,5% ja asendusteenistujate eest 47,3% — sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumäära tõus 290 eurolt 320 eurole ja saajate arvu suurenemine.

• Töötutoetus 5,8% — päevamäära tõus 3,28 eurolt 3,62 eurole.• Vanemahüvitis 4% — töötasu alamäära tõus.• Universaalne peretoetus 3,6% — 1. juulil 2013 tõsteti lapsetoetus kolmanda

ja järgmise lapse kohta 76,72 eurole, kolmikute ja mitmikute sünnitoetus tõusis 1000 euroni lapse kohta.

• Puuetega inimeste igakuulised toetused 1,7% — saajate arvu suurenemine.Kulude vähenemine protsentides ja põhjused:• Riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 17,9% — tööhõive

kasv.• Vajaduspõhine peretoetus 100% — eelmisel aastal tehtud ettemaksu

kasutamine.

Peamised sotsiaalkulud (6 kuud) I

6 kuud (mln eurot) Juuni (mln eurot) Plaanitust

Ravikindlustus 435,1 74,1 48,5%Pensionikulu (I sammas) 745,4 127,2 49,7%Peretoetused 50,4 8,4 48,7%Vanemahüvitis 80,7 13,4 47,1%

Puuetega inimeste igakuulised toetused

29,2 4,9 48,9%

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

0

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000

700,000,000

800,000,000 Periood: 2009–2014. a jaanuar-juuni

2009 2010 2011 2012 2013 2014

Peamised sotsiaalkulud (6 kuud) II

6 kuud (mln eurot)

Juuni (mln eurot) Plaanitust

Erijuhtude sotsiaalmaks 41,4 7,0 48,0%

Töötutoetus 4,8 0,84 47,4%

II sammas 167,6 30,1 43,0%

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas0

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

140,000,000

160,000,000

180,000,000Periood: 2009-2014. a jaanuar-juuni

2009 2010 2011 2012 2013 2014

Investeeringud

• Poolaasta jooksul on investeeringuteks kasutatud 178 mln eurot ehk 25,9% eelarvest. Eelmise aasta kuue kuu täitmine oli 35,2%.

• 2014. aasta madalam investeeringute eelarve ning tagasihoidlikum eelarve täitmine võrreldes 2013. aastaga tuleneb sellest, et Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise vana perioodi 2007–2013 projektid hakkavad lõppema ja uue perioodi 2014–2020 vahendite kasutamine on alles algusjärgus.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2013 22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95

2014 35 26 35 26 29 27 0 0 0 0 0 0

% kogumahust 2013 3% 8% 6% 6% 6% 6% 9% 10% 11% 11% 11% 14%

% kogumahust 2014 5% 4% 5% 4% 4% 4% 0% 0% 0% 0% 0% 0%

5152535455565758595

1%

3%

5%

7%

9%

11%

13%

15%

22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95

3526

35 26 29 273%

8% 6%

6% 6%6%

9%10%

11% 11%11%

14%

5%4%

5%4% 4% 4%

Välistoetuste väljamaksed olid 30.06.2014 seisuga protsentuaalselt suurimad Justiitsministeeriumi (47,1%) ning Rahandusministeeriumi (45,9%) valitsemisalades. Järgmine on Põllumajandusministeeriumi valitsemisala (34,6%). (2014. aasta riigieelarve täitmine)

* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

HTM KKM PÕM MKM SiM (re-

gionaal)

SiM (jul-geolek)

SOM ülejäänud kokku*

0

50,000,000

100,000,000

150,000,000

200,000,000

250,000,000

300,000,000

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

148,823,735.0157,034,964.0250,930,678.0200,054,011.066,157,112.019,363,011.044,531,435.012,271,134.0

43,049,626.247,180,172.2

86,930,235.5

56,394,710.6

18,317,807.04,984,977.712,484,362.14,852,839.5

28.9 30.0

34.6

28.227.7

25.728.0

39.5

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

30.06.2014 seisuga on protsentuaalselt enim kasutatud maaelu ja kalanduse välistoetusi (2014. aasta riigieelarve täitmine)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõlluma-janduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi0

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000

700,000,000

0

10

20

30

40

50

60

70

591,727,506.0

138,515,203.0112,415,475.0

36,051,848.016,224,940.0 4,231,108.0

164,974,585.8

84,108,676.4

2,664,471.3 14,650,212.5 5,385,552.2 2,413,332.0

27.9

60.7

2.4

40.6

33.2

57.0

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 30,5% 2014. aastaks planeeritust

• Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 30. juuni seisuga 30,5% protsenti plaanitust ehk 274,2 mln eurot. Seda on 62,2 mln eurot vähem kui aasta varem, sh struktuuritoetuste väljamaksete vähenemise arvel 71,9 mln eurot, mis on seotud Euroopa Liidu programmiperioodi 2007–2013 lõpuaastatega: nii projektide lõpetamisega kui ka jätkuvate projektide menetlemise ja väljamaksmise ajagraafikuga.

• Struktuuritoetuste (programmiperioodi 2007–2013) arvel on 30. juuni seisuga tehtud väljamakseid 165,0 mln eurot ehk 32,8% planeeritust (2013. aastal 236,9 mln eurot). Lõpetatud on 13 325 ja töös 1283 projekti, sealhulgas teede, veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri ning haiglate ehitused. Struktuuritoetusest rahastatud projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmiperiood 2007–2013) on välja makstud 84,1 mln eurot ehk 66,0% planeeritust (2013. aastal – 84,4 mln eurot), seejuures oli maaelu arengukava vahendite väljamaksete täitmine 68,6%.

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (2,4%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 110 mln eurot).

• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 5,4 mln eurot ehk 33,2% planeeritust.

• Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 2,4 mln eurot ehk 57,0% planeeritust.

• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 4,7 mln eurot ehk 37,6% planeeritust.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodilStruktuuritoetused

• Programmiperioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 30. juuni 2014 seisuga projekte heaks kiidetud 97,8% ja toetusi välja makstud 81,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (3,4 mld eurot).

• Euroopa Komisjoni seatud Euroopa Liidu osaluse väljamaksete sihttaseme (N+2) täitmine: 2014. aasta sihttasemed on kõikide rakenduskavade ja fondide lõikes saavutatud ning sihiks on 2015. aasta sihttasemed.

• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses olime 2014. aasta 31. mai seisuga Euroopa Komisjoni poolt Eestile teostatud struktuuritoetuste väljamaksete tempolt teisel kohal (74,55%), eespool on Portugal (77,86%) ja meile järgneb Leedu (74,41%).

• Mõnede struktuuritoetuste meetmete elluviimise väljamaksetempot, hetkeseisu ja prognoosi arvestades on tõenäoline, et muutusi tegemata jääks Euroopa Liidu vahendeid 2015. aasta lõpuks kasutamata. Arvestades rakenduskavade eesmärke ja indikaatorite sihttasemete täitmist, kulukohustuste ja väljamaksete hetkeseisu ja prognoose ning lähtudes riigi eelarvestrateegia ja valitsuse tegevusprogrammi prioriteetidest, otsustati valitsuskabineti 12. juuni 2014 ning 10. juuli 2014 nõupidamisel välistoetused ümber suunata prioriteetsete suundade vahel.

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused

• Maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamise osas on juunikuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud 92,6% ja väljamakseid tehtud 92,9% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (723,7 mln eurot).

• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses olime 30. juuni 2014 seisuga Euroopa Komisjoni poolt Eestile teostatud MAK toetuste väljamaksete tempolt kuue liikmesriigi seas, kes on 95% tasemeni jõudnud. Pärast 95% Euroopa Liit meile enam vahemakseid ei tee, vaid ainult programmi sulgemise lõppmakse.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodil

• Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007–2013 rakenduskava toetuste kasutamisel heaks kiidetud 99,6% ja välja makstud 66,8% perioodiks määratud toetustest (84,6 mln eurot).

• Euroopa Komisjoni seatud Euroopa Liidu osaluse väljamaksete sihttaseme (N+2) täitmine. Maaelu arengukava toetuste kasutamisel on juba 2014. aasta sihttasemed saavutatud ning sihitakse 2015. aasta näitajaid. Euroopa Kalandusfondi rakenduskava toetuste kasutamisel on 2014. aasta sihtaseme täitmiseni 2,4 miljonit eurot, mis ei peaks tekitama probleemi, kuna lähiajal esitatakse Euroopa Komisjonile kaks maksetaotlust.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 20,8% perioodiks määratud vahenditest (45 mln eurot). Tagasihoidlikud väljamaksed on ootuspärane olukord, kuna taotlusvoorud on küll valdavalt läbi viidud, aga projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.

Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 70,1% perioodiks määratud vahenditest (ca 28 mln eurot).

Euroopa territoriaalse koostöö programmid (2007–2013). Projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid tehtud 65,2% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (50,7 mln eurot).

Väljamakseid uue 2014–2020 programmiperioodi vahenditest 30. juuni 2014 seisuga tehtud ei olnud.

Haigekassa

• Haigekassa 5 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 34,7 mln eurot. Puudujääk on 12,6 mln eurot planeeritust negatiivsem. Negatiivsema tulemi on põhjustanud ravikindlustuse eelarve ületäitmine ning planeeritust väiksem sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu.

• Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud prognoositust 2,4 mln eurot vähem. Kulud kokku ületavad 5 kuu eelarvet 8,8 mln eurot.

• Tulusid on laekunud 361,8 mln eurot ehk 40% aasta eelarvest. Kulusid on tehtud 395 mln eurot ehk 43,6% aasta eelarvest. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on tulude maht kokku suurenenud 25,5 mln eurot ehk 7,6% ning kulud kasvanud 32,3 mln eurot ehk 8,9%.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

-40,000,000

-30,000,000

-20,000,000

-10,000,000

0

10,000,000

20,000,000

2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Haigekassa

• Tervishoiuteenuste kulud olid 288,1 mln eurot ehk 43,6% aastaks planeeritud eelarvest, sh eriarstiabi 231,6 mln eurot, üldarstiabi 34,3 mln eurot, õendusabi 10,2 mln eurot, hambaravi 9 mln eurot ja haiguste ennetamise kulud 3 mln eurot. Ületatud on eriarstiabi eelarve, tegemist on sesoonse kõikumisega kuludes.

• Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 48,5 mln eurot ehk 50,3% aastaks planeeritud eelarvest. Kulud ületavad 5 kuu eelarvet 3,1 mln euro võrra. Planeeritust suuremaks on osutunud nii töövõimetuse hüvitiste päevade arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis.

• Ravimite hüvitiste kulud on 45 mln eurot ehk 41% aastaks planeeritud eelarvest. Ravimite hüvitistes on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt enam kasvanud retseptide arv võrreldes retsepti keskmise maksumusega.

• Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 3,5 mln eurot ehk 39,2% aasta eelarvest.

Töötukassa

• 2014. a viie kuu tekkepõhine ülejääk on 27,7 mln eurot ehk 50,5% aastaks planeeritud eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2014. aasta tulem 10,7 mln eurot (63,2%) suurem.

• Tänavu aasta viie kuu tulud on 81,8 mln eurot ehk 40,6% aastaks planeeritud eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 4,3 mln eurot (5,6%) suurem.

Kuised tulemid 2011–2014

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0

2,000,000

4,000,000

6,000,000

8,000,000

10,000,000

12,000,000

14,000,000

16,000,000

0

5,000,000

10,000,000

15,000,000

20,000,000

25,000,000

30,000,000

35,000,000

2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Töötukassa KULU2014. a viie kulu on 54,1 mln eurot ehk 36,9% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

on kulu 6,4 mln eurot (10,6%) väiksem.

Kulude muutused võrreldes eelmise aastaga ja protsentides 2014. aasta eelarvest:• Suurenenud on hüvitised koondamise korral 15,4%, (44,8% eelarvest), maksejõuetuse korral

44,6% (eelarvest 35,0%); töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 6,7% (40,6% eelarvest), töötutoetus 1,7% (38,4% eelarvest), tööjõukulud 10,4% (35,2% eelarvest) ja majandamiskulud 15,3% (33,4% eelarvest).

• Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 3,4% (39,1% eelarvest), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 17,7% (41,9% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 39,6% (27,0% eelarvest) ja muud kulud 21,0%.

Kulude muutuste põhjused• Hüvitised koondamise korral on suurenenud, kuna võrreldes eelmise aastaga on kasvanud

saajate arv 46 isiku võrra ning keskmine väljamakstud hüvitis on tõusnud 1455 eurolt 1588 eurole.

• Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral on suurenenud, sest kasvanud on saajate arv 130 isiku võrra ning keskmine hüvitis tõusnud 1903 eurolt 2037 eurole.

• Töötutoetust on välja makstud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5637 isikule vähem, kuid 2014. aastal tõsteti toetuse päevamäär 3,28 eurolt 3,62 eurole, mille tõttu suurenes toetuse kulu.

• 2014. aasta viie kuu keskmine väljamakstud töötuskindlustushüvitis on tõusnud küll võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 303 eurolt 328 eurole, kuid saajate arv on vähenenud 1441 isiku võrra.

Töötukassa

TÖÖHÕIVE• 2014. aasta mai lõpus oli registreeritud töötuid 29 388 isikut ehk 3274 töötut (10%)

vähem kui eelmisel kuul ja 8401 töötut (22,2%) vähem kui aasta tagasi samal ajal.• Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli mai lõpus 4,6%, 2013. aastal samal ajal 5,9%. • Uusi töötuid registreeriti viie kuuga 26 842 isikut, mis on 3594 (11,8%) töötut vähem

võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja 488 (10,8%) töötut vähem võrreldes eelmise kuuga.

• Töötuna arveloleku lõpetasid viie kuuga 31 131 isikut, 2013. aastal samal ajal 33 001 isikut.

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht ulatus juuni lõpuks 1,49 miljardi euroni

• 2014. aasta juuni lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,49 mld eurot, millest kassareservis oli 1,12 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 0,37 mld eurot.

• Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht suurenenud 0,08 mld euro võrra ehk 5,3%.

2013lõpp

2014 juuni0

200,000,000

400,000,000

600,000,000

800,000,000

1,000,000,000

1,200,000,000

1,400,000,000

1,600,000,000

1,800,000,000

2,000,000,000

-10.0%

-8.0%

-6.0%

-4.0%

-2.0%

0.0%

2.0%

4.0%

6.0%

8.0%

360,901,415 368,047,629

1,055,320,607 1,123,389,495

-2.5%

5.3%

Stabiliseerimisreserv Kassareserv kogureservi muutus (%)

mln

EU

R

Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2012–2014