Majandusaasta aruanne 2006 · Eelarve täitmine Kultuurkapital on lähtunud eelarve koostamisel Eesti riigi eelarvestrateegiast, eelarveaasta riigieelarve mahust, Eesti Vabariigi

1 Juhataja allkiri_________________

EESTI KULTUURKAPITAL

Majandusaasta aruanne 2006

Eesti Kultuurkapital 2006. a majandusaasta aruanne

Juhataja allkiri_________________ 2

Nimi Eesti Kultuurkapital

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse riiklik registri number

74001328

Aadress

Suur-Karja 23, 10148 Tallinn

Telefon

6 999 150

Faks

6 999 166

E-post

[email protected]

Kodulehekülje interneti aadress

www.kulka.ee

Majandusaasta algus

01. jaanuar 2006

Majandusaasta lõpp

31. detsember 2006

Põhitegevusala

Kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise toetamine

Juhataja

Raul Altmäe

Audiitor

Rimess OÜ

Lisatud dokumendid

audiitori järeldusotsus



Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Tegevusaruanne.......................................................................................................................... 4 Raamatupidamise aastaaruanne................................................................................................ 11

Juhataja deklaratsioon .......................................................................................................... 11 Bilanss .................................................................................................................................. 12 Tulude-kulude aruanne......................................................................................................... 13 Rahavoogude aruanne .......................................................................................................... 14 Omakapitali muutuste aruanne............................................................................................. 15 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise arvestusmeetodid ja hindamise alused16 Lisa 2. Raha.......................................................................................................................... 20 Lisa 3. Lühiajalised finantsinvesteeringud........................................................................... 20 Lisa 4. Viitlaekumised ja ettemaksed................................................................................... 21 Lisa 5. Maksuvõlad ja maksude ettemaksed ........................................................................ 22 Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud......................................................................................... 22 Lisa 7. Põhivara.................................................................................................................... 23 Lisa 8. Müügiootel põhivarad .............................................................................................. 24 Lisa 9. Rendivarad................................................................................................................ 24 Lisa 10. Viitvõlad, ettemakstud tulevaste perioodide tulud ja muud pikaajalised kohustused.............................................................................................................................................. 24 Lisa 11. Kultuuriobjektide sihtfinantseerimine.................................................................... 25 Lisa 12. Lühiajalised eraldised stipendiumide ja toetuste maksmiseks ............................... 25 Lisa 13. Sihtannetused.......................................................................................................... 26 Lisa 14. Tulud riigieelarvest................................................................................................. 26 Lisa 15. Tulud ja kulud vara investeerimisest...................................................................... 27 Lisa 16. Stipendiumide ja toetuste kulud ............................................................................. 27 Lisa 17. Tulud ja kulud kinnisvara haldamisest ................................................................... 29 Lisa 18. Administratiivkulud................................................................................................ 30 Lisa 19. Muud nõuded.......................................................................................................... 30 Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega ................................................................................. 31

Juhataja ja nõukogu liikmete allkirjad majandusaasta aruandele............................................. 32



Tegevusaruanne Sissejuhatus Eesti Kultuurkapital (edaspidi Kultuurkapital) on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Kultuurkapitali stipendiumid üksikisikutele võrdsustatakse riiklike stipendiumidega. Eesti Kultuurkapital toetab Eesti Kultuurkapitali seaduses (edaspidi EKS) nimetatud kultuurivaldkondi alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning hasartmängumaksust laekuvatest tuludest, põhikapitalilt teenitavast tulust, Kultuurkapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest, muust majandustegevusest tulenevast tulust ja muudest laekumistest. Eesti Kultuurkapital 1. Eesti Kultuurkapital juurutas uue andmehaldusprogrammi. Alates 01.03.2006 läks Eesti Kultuurkapital üle uuele andmehaldusprogrammile SAF, mille tulemusel on ühtses programmis nii raamatupidamine, taotluste menetlemine, lepingud ja järelevalve protsess. Andmehaldusprogramm võimaldab anda taotluste menetlemise protsessist ja seisust ülevaate ning kogu protsess on päringusüsteemi kaudu ühendatud koduleheküljega, mis võimaldab taotlejatel jälgida menetlusprotsessi käiku. Uuele andmehaldusprogrammile üleminek tähendab Eesti Kultuurkapitali jaoks uue ajajärgu algust, mille tulemusena on võimalik tulevikus jõudsalt areneda IT valdkonnas ja võimaldab oluliselt muutuda läbipaistvamaks, jagada operatiivselt informatsiooni eri struktuuriüksuste vahel ja kiirendada menetlusprotsesside käiku. Andmehaldusprogramm toimib ka ühe sisekontrollimeetmena. 2. Eesti Kultuurkapitali organisatsiooni struktuur Alates 01.03.2006 muudeti Eesti Kultuurkapitali nõukogu otsusega organisatsiooni struktuuri. Raamatupidamise osakonnas kaotati ära üks raamatupidaja ametikoht ning asemele tekitati järelevalve osakonda juurde üks ametikoht, kelle ülesandeks on sihtstipendiumi lepingute aruannete kontrollimine. Sellega paranes oluliselt võimalus järelevalve tööprotsessi kiiremaks muutmiseks ja jõudluse suurendamiseks. Kokku on Eesti Kultuurkapitali organisatsiooni struktuuris seisuga 31.12.2006 172 ametikohta, mis koosneb 11 liikmelisest nõukogust, sihtkapitalide 56 liikmest, maakondlike ekspertgruppide 75 liikmest ja 29 töötajast. Seisuga 31.12.2006 on täitmata 1 ametikoht. 3. Kultuuriehitiste sihtfinantseerimine Hasartmängumaksust Kultuurkapitalile kultuuriehitiste sihtotstarbeliseks finantseerimiseks laekuvatest summadest arvestab Rahandusministeerium alates 2006 aastast vastavalt hasartmängumaksu laekumisele 75% riigi poolt Kunstimuuseumi Ehituse SA-le eraldatud laenu katteks. Kultuurkapitali eralduste ja riigi poolt eraldatud laenu alusel valmis Kunstimuuseumi uus hoone(KUMU) 2006 aastal. Alates 01.04.2002 laekub Eesti Kultuurkapitalile Hasartmängumaksu seaduse alusel 46% hasartmängumaksust, millest omakorda 63% kuulub sihtotstarbeliselt jaotamiseks kultuuriehitiste finantseerimiseks ning 37% kuulub stipendiumide jagamiseks ja administratiivkuludeks. 2004 aasta juulikuust jõustus Hasartmängumaksu seaduse muudatus, mille alusel kultuuriehitistele eraldatud summast 75 protsenti eraldatakse Riigikogu 1996. aasta 5. novembri otsuse «Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta» (RT I 1996, 78, 1384) alusel ehitatava Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamise rahastamiseks.



2006 aastal sihtotstarbeliselt kultuuriehitistele laekunud hasartmängumaksust otsustas Kultuurkapitali nõukogu eraldada Eesti Rahva Muuseumile Raadi mõisakompleksis asuvate hoidlahoonete IV ehitusjärgu ehituskulude katteks 2006 aastal 14,5 miljonit krooni, mis toimus esialgselt ehitajapoolse finantseeringuna. 2007 aasta lõpuks on plaanitud katta ehitusega seonduvalt kõik finantskulud. 2005 aastal läbi viidud arhitektuurikonkursi tulemusel valiti välja Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkursi võitja ja 2006 aastal Eesti Kultuurkapital eraldas arhitektuurikonkursi läbiviimise teise osamaksena 2,41 miljonit krooni ning täiendavalt eraldati 4,88 miljonit krooni Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ettevalmistustöödeks. Alljärgnevalt ülevaade Kultuurkapitali vara moodustumisest ja jaotamisest 2006.aastal

Alkoholi- ja tubakaaktsiisi maksust 3,5 % (EKS § 4 lg 1pn 1)

Hasartmängu- maksust 46 % (EKS § 4 lg 1 pn 2)

Vara paigutustest saadav tulu

(EKS § 4 lg 1 pn 4)

Tulu muust majandus-tegevusest

(EKS §4 lg1 pn5)

Annetused pärandused

(EKS § 4 lg 1 pn 3)

Tulud

Tulu eraldamise I järjekoht (seaduse alusel): Kultuuriehitiste (EKM ja ERM) ehituseks eraldatakse laekunud hasartmängumaksust 63 % (EKS § 4¹ lg 3), sh kultuuriehitistele laekunud summast 75 % eraldatakse EKM-i uue hoone ehitamise rahastamiseks

Tulu eraldamise II järjekoht (nõukogu otsuse

alusel): Täiendatakse põhikapitali (EKS § 4 lg 2)

Kulud: stipendiumid, majandustegevus

75 % (EKS § 4¹ lg 3) - sihtkapitalidele stipendiumide jagamiseks

25 % (EKS § 4¹ lg 3) - halduskuludeks - kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna

kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks - maakondlikele ekspertgruppidele stipendiumide

jagamiseks

Sellest: - 0,5 % riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja

tubakaaktsiisimaksust kehakultuuri ja spordi sk-le (Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus § 29)

Ülejäänud osa jaguneb sihtkapitalide vahel järgmiselt: Helikunsti sk 16,8 % Audiovisuaalse kunsti sk 16,1 % Rahvakultuuri sk 15,1 % Kujutava ja rakenduskunsti sk 15,0 % Näitekunsti sk 14,1 % Kirjanduse sk 12,5 % Arhitektuuri sk 10,4 %

Sellest: Halduskuludeks, sh investeeringuteks 10 756,8 tuh kr. Nõukogule stipendiumideks 13 259,1 tuh kr. Maakondlikele ekspertgruppidele stipendiumideks 19 888,7 tuh kr, sh

Ida-Virumaa 7,7 % Pärnumaa 7,7 % Tartumaa 7,7 % Järvamaa 6,9 % Põlvamaa 6,9 % Saaremaa 6,9 % Valgamaa 6,9 % Viljandimaa 6,9 % Võrumaa 6,9 % Harjumaa 6,5 % Jõgevamaa 6,2 % Läänemaa 6,2 % Lääne-Virumaa 6,2 % Raplamaa 5,8 % Hiiumaa 4,6 %


4. Siseauditi teenus 2006 aasta märtsis lahkus töölt Eesti Kultuurkapitali siseaudiitor ja Kultuurkapitali nõukogu otsusega otsustati siseaudit tellida teenusena. Välja kuulutatud avaliku konkursi tulemusena valiti siseauditi teenuse osutajaks PricewaterhouseCoopers, kellega on sõlmitud 3- aastane koostööleping. Siseauditi teenusena sisseostmise kasuks on laialdasem kompetents erinevates valdkondades, mis võimaldab Kultuurkapitalil saada laiemapõhjalisemaid auditeid ning riskide hindamisi. 5. Stipendiumide jaotamise põhimõtted Igal aastal vaadatakse üle sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide jaotamise põhimõtted, mille alusel tehakse stipendiumieraldamise otsuseid. Jaotamise põhimõtetest antakse ülevaade ja selgitatakse igal aastal ka taotlejatele mõeldud ja Eesti Kultuurkapitali poolt korraldatavatel teabepäevadel, samuti on jaotuspõhimõtted kättesaadavad ka Kultuurkapitali kodulehelt. 6. Kultuuripreemia Kultuuripärl Eesti Kultuurkapitali nõukogu otsustas alates 2006. aastast hakata välja andma igas maakonnas ühte maakondlikku kultuuripreemiat Kultuuripärl. Selle preemia eesmärgiks on tunnustada ja innustada kõrgvormis loomeinimeste erialast pühendumist maakondades. Preemiat võib välja anda koostöös maavalitsuste ja/või omavalitsuste liitudega. Preemia väljaandmise aluseks on igas maakonnas sõlmitav koostööleping. Kultuurkapitali nõukogu otsuse alusel on Kultuurkapitali poolne panus preemiale a´ 20 000 krooni. Senini ei ole maakodades olnud ühtset suuremat kultuuripreemiat, mis oleks üheltpoolt ühendanud erinevaid osapooli preemiat välja andma ja teiselt poolt ei olnud senini võimalik seda tunnustust loomeinimesele tähtsustada. 2006. aastal algatatud Kultuuripärli hakatakse edaspidiselt Kultuurkapitali nõukogu otsuse alusel välja andma eristipendiumina. Samuti antakse jätkuvalt eristipendiume "Ela ja Sära", tõlkeprogramm "Traducta", “Avatud Eesti Raamat”, Interpreedi aastastipendium, helikunsti sihtkapitali õppestipendium ning jätkatakse ajakirjade ja ajalehtede toetamist. 7. Kultuurkapitali stipendiumide jagamine ja järelevalve 2006. aastal täiendati stipendiumilepingute vorme, millega täpsustati Kultuurkapitali ning stipendiumi saaja lepingulisi õigusi ja kohustusi. Stipendiumieralduste otsuste tegemisel jälgitakse, et aruandevõlglastele ei eraldataks stipendiume, esitatavad taotlused vastaksid taotluse esitamise nõuetele ja erinevate sihtkapitalide/maakondlike ekspertgruppide/nõukogu poolt kehtestatud jaotamise põhimõtetele. Otsused sünnivad kollegiaalselt ning stipendiumieralduse otsused ilmuvad kvartaalselt ajakirjanduses ja avalikustatakse Kultuurkapitali kodulehel. Kultuurkapitalis stipendiumide kasutamise järelevalvet teostatakse kõikide sihtstipendiumilepingute alusel esitatud aruannete põhjal. 2006. aastast on paranenud aruannete menetlemise protsessi kiirus ja tänu regulaarsele teavitustööle on paranenud ka aruannete sisuline kvaliteet, mis võimaldab kokku hoida ajaressurssi. Kultuurkapitalis eraldatakse kahte liiki stipendiume: siht- ja toetusstipendiumeid. Sihtstipendiumide kasutamise üle teostab Kultuurkapital aruannete kontrolli ja stipendiumi mittesihipärase kasutamise korral nõuab stipendiumisumma tagasi. Aruandevõlglastele Kultuurkapital stipendiume ei eralda ja aruandevõlglaste suhtes teostatakse teavitustööd ning informeeritakse neid täiendavalt aruandevõlgnevusest.


8. Kehtestatud sisemised normatiivdokumendid Eesti Kultuurkapitalis töötati välja asjaajamise kord, mis hakkas kehtima alates 02.01.2006.a. Stipendiumide ja toetuste taotlused ja eraldused Kultuurkapital jaotab stipendiumeid neli korda aastas ning stipendiumitaotluste esitamise tähtajad on 20. veebruar, 20. mai, 20. august ja 20. november. Igal aastal suureneb stipendiumide taotluste arv ning üha rohkem küsitakse raha esitatud projektide rahastamiseks. Iga taotlemise korraga esitatakse üha paremini ettevalmistatud projekte ning paremini kirjutatud taotlusi, mis teeb otsustamise üha raskemaks. Kultuurkapitali sihtkapitalid vaatasid 2006 aastal üle oma sihtkapitalide jaotuspõhimõtted ja teevad seda edaspidiselt igal aastal. See on vajalik, et taotlejatele öelda konkreetselt, milliseid projekte Kultuurkapital finantseerib ja millises mahus. Kultuurkapitalis jätkati 2006 aastal Eesti Kultuurkapitali nõukogu ja sihtkapitalide nõukogude poolsete varasemate algatuste toetamist (nt. eristipendiumid "Ela ja sära", tõlkeprogramm "Traducta", “Avatud Eesti Raamat”, Interpreedi aastastipendium, helikunsti sihtkapitali õppestipendium, ajakirjade ja ajalehtede toetamine) ning projektide rahastamist esitatud taotluste alusel. Laekunud taotluste ja eralduste jaotus 2006 aastal.

Esitatud taotlused summas

Eraldatud stipendiumid summas

Kirjandus 797 30 465 798 620 13 183 549 Audiovisuaalne kunst 562 47 850 244 285 17 462 977 Kujutav-rakenduskunst 1088 37 217 969 739 16 074 881 Arhitektuur 336 24 364 056 315 12 145 576 Näitekunst 724 39 496 192 827 14 045 515 Helikunst 1274 52 031 889 1538 19 074 929 Rahvakultuur 1683 45 107 223 1115 17 443 813 Kehakultuur ja sport 1522 56 105 036 729 16 581 098 Kultuurkapitali nõukogu 255 26 789 860 215 14 640 025 Maakonnad 6023 41 286 838 4820 20 580 504 KOKKU 14 264 400 715 106 11 203 161 232 867


Tulud Eesti Kultuurkapitali 2006 aasta tulud kokku olid 272,7 miljonit krooni ning 2005 aasta tulud kokku olid 234,3 miljonit krooni. Kultuurkapitali tulude kasv võrrelduna 2005 aastaga oli 38,4 miljonit krooni ehk 16,4 %. Võrreldes 2005 aastaga suurenesid laekumised alkoholi- ja tubakaaktsiisimaksust ning hasartmängumaksust 16,4%. Vara paigutamisest saadavad tulud suurenesid 9,6 %. Kultuurkapitalile laekus 2006 aastal annetustena kokku 8 867 954 miljonit krooni. Investeeringud Eesti Kultuurkapitali põhikapitali suuruseks on 33 miljonit krooni, millest Eesti Kultuurkapitali seaduse järgi ei või organisatsioon omada kinnisvara soetusväärtuses rohkem, kui 10 protsenti Kultuurkapitali põhikapitalist. 2006 aastal jätkas Kultuurkapitali põhikapitali haldamist AS Sampo Baltic Asset Management. Alljärgnevalt ülevaade investeeringutest :

Osakaal investeerimis-

portfelli suhtes Osakaal põhikapitali

suhtes

Hoiused 49,48% 42,44%

Intressiinstrumendid 40,94% 35,12%

Aktsiafondid 9,58% 8,22% Kokku investeerimisportfellis 100,00% 85,78%

Kinnisvarainvesteeringud 14,22%

Kokku investeeringud 100,00% Eesmärgid järgmiseks majandusaastaks

− suurendada kultuuriavalikkuse ja taotlejate rahulolu efektiivsuse tõstmise kaudu; − pakkuda Eesti erinevatele kultuurivaldkondadele sõltumatuid ja professionaalseid

ekspertiise ning täiendada ekspertiisitulemuste tagasisidet ja avalikustamise võimalusi; − avalikkuse parem teavitamine Kultuurkapitali tegevustest, võimalustest ja jaotamise

põhimõtetest kodulehekülje parendamise kaudu; − parendada Kultuurkapitali erinevate struktuuriüksuste vahelist informatsiooni

liikumist, kasutades kaasaegseid infotehnoloogilisi võimalusi; − taotlejate regulaarne koolitamine ja nõustamine teabepäevade korraldamise kaudu; − töötajate motivatsioonisüsteemi loomine ja rakendamine; − järelevalvealase tegevuse tõhustamine läbi koostöö parandamise teiste fondide või

kaasrahastajatega; − kaasata Kultuurkapitalile annetusi; − tagada kultuurivaldkondade rahastamise kasv muude täiendavate tulude kaudu; − Kultuurkapitali arengukava 2007 – 2011 koostamise lõpetamine; − Kultuurkapitali seadusemuudatuste ettevalmistamine, et muuta täpsemaks ja

läbipaistvamaks Kultuurkapitalile püstitatud kohustused, tegevusulatus ja vastutus; − Koostöös teiste riikide kultuurirahastamise fondidega, tutvustada rohkem Eesti

kultuuri teistes riikides; − Tagada Kultuurkapitali jätkusuutlik areng.


Eelarve täitmine Kultuurkapital on lähtunud eelarve koostamisel Eesti riigi eelarvestrateegiast, eelarveaasta riigieelarve mahust, Eesti Vabariigi kultuuripoliitikast, Eesti Kultuurkapitali seadusest, eesmärkidest ja eelarve ettevalmistamise nõuetest. Eelarve täitmine 2006 aastal

(kroonides) 2006 eelarve

2006 täitmine

Eelarve täitmise %

TULUD Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5 % 122 920 000 115 427 000 93,9 Hasartmängumaksust 46 % 134 320 000 163 179 926 121,5 Tulu vara paigutusest 3 000 000 3 228 800 107,6 Tulu muust majandustegevusest 120 0 Annetused ja pärandused 5 000 000 8 905 882 178,1 Eelmiste perioodideületulev reserv 907 982 TULUD KOKKU 266 148 102 290 801 608 109,3 KULUD Kultuuriehitiste sihtfinantseerimine 84 621 600 98 719 415 116,7 Sh Kunstimuuseumi uue hoone rahastamiseks 77 102 515 Eesti Rahva Muuseumi rahastamiseks 21 616 900 Jääk kultuuriobjektide finantseerimisest 4 083 938 Toetused ja stipendiumid 164 861 693 166 029 266 100,7 sh Sihtkapitalidele stipendiumide jagamiseks 131 713 890 133 270 554 101,2 Maakondadele stipendiumide jagamiseks 19 888 682 21 388 682 107,5 Nõukogule stipendiumide jagamiseks 13 259 121 11 370 030 85,8 Jääk stipendiumide jagamisest 2 306 280 Sihtannetustest stipendiumide jagamiseks 5 000 000 8 905 882 178,1 Halduskulud ja investeeringud kokku 10 756 827 8 672 936 80,6 Sh Ekspertiisidega kaasnevad kulud 2 521 074 2 396 292 95,1 Siseauditiga kaasnevad kulud 368 620 201 472 54,7 Administreerimiskulud 6 697 132 5 107 092 76,3 Kinnisvara ülalpidamiskulud 89 000 79 481 89,3 Aastapreemiate üleandmisega kaasnevad kulud 779 000 599 267 76,9 Põhivara investeeringud ja parendused 302 000 289 331 95,8 Halduskulude kasutamata jääk 907 982 2 083 891 KULUD KOKKU 266 148 102 290 801 608


Kultuurkapitali administratiivkulud Kultuurkapitali administratiivkulud jagunevad viieks – nõukogu, kantselei, sihtkapitalide, maakondlike ekspertgruppide ja siseauditi kuludeks. Administratiivkulud kokku olid 2006 aastal 9,7 miljonit krooni. Kultuurkapitali töötajatega seonduv administratiivkulu oli kokku 3 224,7 miljonit krooni. Tööülesanneteks on tagada Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide töö, tagada taotlejate kvaliteetne teenindamine, stipendiumide saajatele õigeaegne ning täpne stipendiumide väljamaksmine ning kontrollida raha kasutamise sihipärasust koostöös sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppidega. Sihtkapitalide kuludest moodustas suurema osa (0,884 miljonit krooni) ekspertiisitasud tulenevalt 56 inimese poolt taotlusele eksperthinnangu andmisest. Maakondlike ekspertgruppide ja nende tegevusega seotud kulud (0,490 miljonit krooni) on seotud 15 maakonnas taotluste vastuvõtmise, neile 75 eksperdi poolt eksperthinnangu andmise, stipendiumide väljamaksmise ning raamatupidamisarvestuse pidamisega. Eesti Kultuurkapitalis oli 2006 aastal hõivatud 137 eksperti (sihtkapitalide nõukogud, maakondlikud ekspertgrupid ja Kultuurkapitali nõukogu poolt määratud komisjonid) ja töötajaid 29 inimest. 2006. aastal moodustasid Kultuurkapitali tööjõukulud kokku 6,439 miljonit krooni. Kultuurkapitali juhataja töötasu moodustas majandusaastal 0,416 miljonit krooni, mis on 10,9 % suurem kui eelmisel aastal. Nõukogu liikmetele maksti tasusid kokku 0,224 miljonit krooni.

Raul Altmäe juhataja



Raamatupidamise aastaaruanne Juhataja deklaratsioon Eesti Kultuurkapitali juhataja deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:

− raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted ja –meetodid on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;

− raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Eesti Kultuurkapitali

finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid;

− kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;

− Eesti Kultuurkapital on jätkuvalt tegutsev.

Kuupäev Allkiri Raul Altmäe juhataja _____________ _____________



Bilanss (kroonides)

VARAD Lisa 31.12.2006 31.12.2005 Käibevara Raha 2 82 568 833 73 944 747Lühiajalised finantsinvesteeringud 3 17 057 637 17 323 475Nõuded ostjate vastu 8 207 6 072Muud lühiajalised nõuded 19 2 850 2 429Viitlaekumised ja ettemaksed 4;5 32 665 231 29 711 467Müügiootel põhivarad 8 1 050 000 0Käibevara kokku 133 352 758 120 988 190 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 6; 15 4 546 000 4 800 000Materiaalne põhivara 7 94 235 161 148Immateriaalne põhivara 7 249 127 0Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 0 240 520Põhivara kokku 4 889 361 5 201 669 VARAD KOKKU 138 242 120 126 189 858 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 80 483 109 039Maksuvõlad 5 430 947 438 956Viitvõlad ja tulevaste perioodide ettemakstud tulud 10 7 865 422 5 984 548Kultuuriobjektide sihtfinantseerimine 11 10 370 538 13 320 932Lühiajalised eraldised 12 50 395 046 45 001 347Lühiajalised kohustused kokku 69 142 436 64 854 822Pikaajalised kohustused Muud pikaajalised võlad 0 661 500Pikaajalised kohustused kokku 0 661 500KOHUSTUSED KOKKU 69 142 436 65 516 322 Omakapital Põhikapital 33 000 000 33 000 000Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 27 673 537 16 697 310Aruandeaasta tulem 8 426 147 10 976 227OMAKAPITAL KOKKU 69 099 684 60 673 537 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 138 242 120 126 189 858



Tulude-kulude aruanne (kroonides)

Lisa 2006 2005TULUD Tulud alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumistest Kultuurkapitali tegevuseks

14 272 705 133 234 286 354Sihtannetuste tulud 13 8 867 954 865 324Tulem vara investeerimisest 15 2 832 099 5 220 349Muud tulud 1 591 14 143Tulud kokku 284 406 777 240 386 170 KULUD Tegevuskulud Stipendiumide ja toetuste eraldamise kulu 16 -175 223 749 -143 106 936Kultuuriobjektide finantseerimise kulud 11 -92 055 230 -76 978 970

Tulem kinnisvara haldamisest 17 -72 928 -55 737

Tegevuskulud kokku -267 351 907 -220 141 643

BRUTOTULEM 17 054 870 20 244 526 Administratiivkulud 18; 9 -9 706 748 -10 137 841 TEGEVUSTULEM 7 348 122 10 106 685 Finantstulud ja -kulud 2 1 078 025 869 542 ARUANDEAASTA TULEM 8 426 147 10 976 227



Rahavoogude aruanne (kroonides)

Lisa 2006 2005 Rahavood põhitegevusest Aruandeaasta tegevustulem 7 348 122 10 106 685Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 7 194 455 231 090 Kahjum põhivara mahakandmisest 7 0 11 021 Kasum põhivara müügist 7 -50 -250 Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse muutus 15 - 796 000 -1 581 519Aktsiate ja väärtpaberite muutus 3 265 838 -3 827 728Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -2 956 321 1 748 528Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus

-1 767 585 -2 106 363

Eraldiste muutus 11;12;13 5 393 699 5 408 415Makstud intressid 0 -156Kokku rahavood põhitegevusest 7 682 158 9 989 723 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 7 -136 147 -261 215Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 7 50 250Kinnisvarainvesteeringute soetamine ja parendused 6 0 -73 481Kinnisvarainvesteeringute müük 6 0 480 000Laekunud intressid 2 1 078 025 869 698Kokku rahavood investeerimistegevusest 941 928 1 015 252 RAHAVOOD KOKKU 8 624 086 11 004 975 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 73 944 747 62 939 772Raha ja raha ekvivalentide muutus 8 624 086 11 004 975 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 82 568 833 73 944 747 sh tähtajalised deposiidid 2 16 704 768 16 301 606



Omakapitali muutuste aruanne (kroonides)

Põhikapital

Eelmiste perioodide

akumuleeritud tulem

Aruandeaasta tulem

Kokku

Saldo 31.12.2004

33 000 000

1 194 793 9 649 717

43 844 510

Korrigeerimine seoses arvestuspõhimõtte muutusega

0 0 5 852 800 5 852 800

Korrigeeritud saldo 31.12.2004

33 000 000

1 194 793 15 502 517

49 697 310

Aruandeaasta tulemi suunamine eelmiste perioodide akumuleeritud tulemisse

0 15 502 517 -15 502 517 0

Aruandeaasta tulem 0 0 10 976 227 10 976 227

Saldo 31.12.2005 33 000 000 16 697 310 10 976 227 60 673 537 Aruandeaasta tulemi suunamine eelmiste perioodide akumuleeritud tulemisse 0 10 976 227 -10 976 227 0

Aruandeaasta tulem 0 8 426 147 8 426 147

Saldo 31.12.2006 33 00 000 27 673 537 8 426 147 69 099 684



Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise arvestusmeetodid ja hindamise alused Üldpõhimõtted Eesti Kultuurkapitali 2006. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhendid ning Riigi raamatupidamise üldeeskiri. Juhul kui Riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuded erinevad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhenditest, lähtutakse üldjuhul Riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest. välja arvatud kinnisvarainvesteeringute arvestamine. Eesti Kultuurkapitali raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses kehtestatud bilansiskeemi. Tulemiaruanne on koostatud raamatupidamise seadusega kehtestatud kasumiaruande skeemi 2 põhjal, mille kirjete struktuuri on muudetud lähtudes Eesti Kultuurkapitali tegevuse eripärast. Majandusaasta algas 01.jaanuaril ja lõppes 31.detsembril 2006. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud Eesti kroonides. Majandustehinguid kirjendatakse soetamismaksumuse printsiibi järgi nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Raha ja raha ekvivalendid Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid ja lühiajalisi pangadeposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Raha hoidmisel ja paigutamisel lähtutakse printsiibist, et ühte krediidiasutusse paigutatud hoius ei või moodustada rohkem kui 40 % Kultuurkapitali varast (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 6¹ lg 7). Tulude ja kulude arvestus Eesti Kultuurkapitali tulu moodustub riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist, hasartmängumaksust, Kultuurkapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest, Kultuurkapitali vara paigutamisest saadavat tulust ja muust majandustegevusest saadavast tulust (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 4 ). Kultuurkapitali aastatulust eraldatakse pärast põhikapitali täiendamist ja vastavalt hasartmängumaksu seadusele (§ 7 lg 2 p1 ) kultuuriehitiste sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist 75 % sihtkapitalide käsutusse ning 25 % maakondlike ekspertgruppide käsutusse, kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks täitmaks Eesti Kultuurkapitali tegevuse eesmärki, milleks on kunstide, rahvakultuuri ja spordi toetamine rahaliste vahendite sihtotstarbelise jagamise kaudu (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 1), ning halduskuludeks.



Toetamine seisneb stipendiumide jagamises ja silmapaistnud kunsti-, kultuuri- ja sporditegelastele elutöötoetuste määramises. Tulud kajastatakse tekkepõhise arvestuspõhimõtte alusel. Tulenevalt Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjast kajastatakse riiklikest maksudest tulenevad tulud maksuhalduri poolt esitatud andmete põhjal maksudeklaratsioonide alusel kogutavate maksude kohta. Riiklikest maksudest laekuv tulu kajastatakse seega deklaratsioonide laekumisel, näidates maksutulu selles perioodis mille kohta deklaratsioonid esitati. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt ja dividenditulu kajastatakse vastava nõudeõiguse tekkimisel. Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide poolt tehtud otsuste alusel kajastatakse eraldatud stipendiumid aurandeperioodi kuluna ning moodustatakse eraldised stipendiumide maksmiseks. Tagastatud ja loobutud stipendiumid kajastatakse kulude vähendamisena. Välja makstud elutöötoetused kajastatakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja alusel väljamaksmise perioodi kuluna. Lühiajaliste finantsinvesteeringute arvestus Lühiajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja võlakirjadesse on bilansis hinnatud lähtudes nende õiglasest väärtusest. Õiglase väärtuse hindamisel on aluseks finantsinvesteeringu turuväärtus bilansipäeval. Juhtudel kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on lühiajalised finantsinvesteeringud hinnatud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Investeeringute tegemisel lähtutakse printsiibist, et ühe isiku ja selle isikuga ühte kontserni kuuluvate isikute poolt emiteeritud väärtpaberite väärtus ei või kokku moodustada rohkem kui 20 % Kultuurkapitali põhikapitalist (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 6¹ lg 8) Nõuete ja viitlaekumiste hindamine Nõuded ja viitlaekumised hinnatakse individuaalselt ja kajastatakse bilansis konservatiivsuse printsiibi alusel lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline , kantakse aruandeperioodi kuludesse ning näidatakse bilansis miinusmärgiga. Kinnisvarainvesteeringute arvestus Kinnisvarainvesteeringuks on vara, mida hoitakse eesmärgiga toetada Eesti teenekate kultuuritegelaste perekondi ja/või renditulu teenimise ja väärtuse kasvu eesmärkidel. Kinnisvarainvesteering on võetud bilansis arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringute arvestamisel lähtutakse Raamatupidamise toimkonna juhendis sätestatud õiglase väärtuse meetodist. Kinnisvarainvesteering hinnatakse bilansipäeval tema õiglases väärtuses kasutades professionaalsete hindajate abi. Õiglase väärtuse määramisel on lähtutud objekti turuhinnast, milleks loetakse soodsaimat hinda, mida müüja võiks saada avatud turul objekti müümisel või ostja selle ostmisel. Väärtuse muutusest tulenevad kasumid või kahjumid on kajastatud aruandeperioodi tulemiaruandes. Kinnisvarainvesteeringute tegemisel lähtutakse printsiibist, et Eesti Kultuurkapital ei või omada kinnisvara soetusväärtuses rohkem kui 10 % Kultuurkapitali põhikapitalist (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 6¹ lg 6).



Materiaalse põhivara arvestus Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 30 000 krooni ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on määratud järgmised amortisatsiooninormid/kasulikud eluead: Materiaalse põhivara grupp Amortisatsiooninorm Kasulik eluiga Seadmed 20 - 40% 2,5 - 5 aastat Sõidukid 20 - 40% 2,5 - 5 aastat Muu inventar 20 - 50% 2 - 5 aastat Kasutus- ja kapitalirendi arvestus Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad rentnikule üle lepingu sõlmimise hetkest. Vastasel juhul loetakse rendileping kasutusrendilepinguks. Rendilepingu klassifitseerimine kapitali- või kasutusrendiks sõltub tehingu sisust, mitte lepingu juriidilisest vormist. Kasutusrendi puhul renditud varaobjekti ettevõtte raamatupidamisarvestuses arvele ei võeta. Eraldiste arvestus Eraldised moodustatakse juhul kui kohustav sündmus on toimunud enne bilansipäeva ning kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Kultuurkapitalis moodustatakse eraldised kohustustele, mis tulenevad Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide otsustest ning mis on avalikustatud ning teisele osapoolele teavitatud. Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse bilansipäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal bilansipäeval. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel võetakse aluseks sarnaste kohustuste suhtes turul valitsev intressimäär.



Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse kultuuriobjektide finantseerimiseks eraldatud vahendeid. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille rahastamiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna ja kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et kultuuriobjektide finantseerimine vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse RTJ 12 toodud põhimõtetest, kasutades brutomeetodit. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke nõudeid kajastatakse aruandes ettemaksetena. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil - põhitegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud tegevustulemit elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja põhitegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuse saldode muutused.



Lisa 2. Raha

31.12.2006 31.12.2005

Kassa 8 683 9 881

Nõudmiseni hoiused pankades 65 855 382 57 633 260

Tähtajalised hoiused pankades 16 704 768 16 301 606 Raha kokku 82 568 833 73 944 747 Tulemiaruandes on kajastatud real finantstulud ja kulud üleöödeposiitidelt saadud pangaintresside tulu kokku 1 078 025 krooni. Lisa 3. Lühiajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised aktsiad ja väärtpaberid 31.12.2006 31.12.2005

Võlakirjad (kauplemiseesmärgil soetatud) 8 109 903 7 336 489

Aktsiafondid 8 947 734 9 986 985 Lühiajalised aktsiad ja väärtpaberid õiglases väärtuses kokku 17 057 637

17 323 474

Lühiajalise investeeringuna on kajastatud võlakirjad, mis on soetatud kauplemise eesmärgil. Võlakirjad

Soetus-

kuupäev Lunastamis-

tähtaeg Soetus-

maksumus Õiglane väärtus

31.12.2006

Saksamaa (T-bill) VK 16.08.2006 11.01.2007 618 068 625 144

Rabobank Netherland 13.07.2006 22.01.2007 643 080 652 362 Hollandi Kuningriik VK 31.10.2006 28.02.2007 972 572 980 413 Prantsusmaa VK 12.03.2006 12.03.2007 619 715 619 690

Sampo Pank 13.04.2006 13.04.2007 1 023 407 1 038 207

Saksamaa Vabariik VK 07.11.2006 04.07.2007 955 824 960 158

Belgia Kuningriik VK 19.09.2005 28.03.2009 1 083 692 1 075 224 KFW Kredit Wiederaufbau VK 03.08.2004 03.08.2009 876 936 871 701

Royal Bank of Scotland VK 10.08.2004 10.08.2010 624 299 625 308 Den Norske Bank SubVK 22.09.2003 15.09.2013 657 097 661 696

Võlakirjad kokku 8 074 690 8 109 903



Väärtpaberite õiglases väärtuses kajastub ka kogunenud intress seisuga 31.12.2006. Ümberhindluse tulud ja kulud on kajastatud tulemiaruandes ja käesoleva aruande lisas 15. Aktsiafondid

SoetusväärtusÕiglane väärtus

31.12.2006

Mandatum European Opportunities 395 250 429 109

Sampo RTF 992424 1 124 666Sampo Nordic Opportunities 395 250 442 262Sampo European Equity Fund 2 370 012 2 522 058Mandatum China Fund 625 005 806 652Arvo Euro Value Fund 790 500 823 403Mandatum Russia K 571 320 585 317Sampo Japanese Equity Fund 1 001 300 932 200Mandatum Black Sea Fund 586 356 415 882Mandatum Latin America 833 925 853 877Sampo Likviidsusfond 12 113 12 308 Aktsiafondid kokku 8 573 455 8 947 734 Ümberhindluse tulud ja kulud on kajastatud tulemiaruandes ja käesoleva aruande lisas 15.

Lisa 4. Viitlaekumised ja ettemaksed

31.12.2006 31.12.2005

Pangaintressid 14 306 9 511

Riigikassast laekumata alkoholi- ja tubakaaktsiisimaks 19 898 668 15 069 279

Riigikassast laekumata hasartmängumaks 4 898 074 13 228 031

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (lisa 5) 13 750 10 152

Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise nõuded 7 840 308 1 335 494

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 125 59 000

Viitlaekumised ja ettemaksed kokku 32 665 231 29 711 467



Lisa 5. Maksuvõlad ja maksude ettemaksed

31.12.2006 31.12.2005

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Üksikisiku tulumaks 0 156 736 0 161 013

Sotsiaalmaks 0 259 942 0 259 335

Töötuskindlustusmakse 0 6 030 0 10 013 Kohustusliku kogumispensionikindlustuse makse 0 8 239 0 8 595

Erisoodustuse tulumaks 9 830 0 5 933 0

Intressid 3 920 0 4 219 0 Kokku 13 750 430 947 10 152 438 956 Maksude ettemaksed on kajastatud käesoleva aruande lisas 4. Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud Eesti Kultuurkapitali kinnisvarainvesteeringute koosseisus on 31.12.2006 seisuga:

− Elamu Tallinnas Oru tänaval (seotud Gustav Ernesaks´ga)

Elamu

Tallinnas Korter Pärnus

Korter Tallinnas

Kokku

Õiglane väärtus seisuga 31.12.2004

2 500 000 480 000 645 000 3 625 000

Soetamine ja parendused (lisa 15) 73 481 0 0 73 481

Kinnisvarainvesteeringu müük 0 -480 000 0 -480 000

Õiglase väärtuse muutus 1 326 519 0 255 000 1 581 519

Õiglane väärtus seisuga 31.12.2005 3 900 000 0 900 000 4 800 000

Õiglase väärtuse muutus 646 000 0 150 000 796 000

Suunamine müügiootel põhivarasse -1 050 000 -1 050 000

Õiglane väärtus seisuga 31.12.2006 4 546 000 0 0 4 546 000 Tulud ja kulud kinnisvara investeerimisest on kajastatud tulemiaruandes ja käesoleva aruande lisas 15. Kinnisvara haldamisest saadud tulud ja kulud on kajastatud tulemiaruandes ja käesoleva aruande lisas 17.



Lisa 7. Põhivara Materiaalne põhivara

Muu materiaalne põhivara

Soetusmaksumus seisuga 31.12.2004 1 461 330

Soetatud põhivara 2005 20 695

Müük ja mahakandmised 2005 -120 972


Soetatud põhivara 2006 72 427

Müük ja mahakandmised 2006 -98 547


Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2004 -1 078 765

Aruandeperioodi amortisatsioonikulu (lisa 18) -231 090

Mahakantud põhivara kulum 2005 109 951

Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. 2005 -1 199 904


Mahakantud põhivara kulum 2006 98 547

Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. 2006 -1 240 698

Jääkväärtus seisuga 31.12.2004 382 565

Jääkväärtus seisuga 31.12.2005 161 148 Jääkväärtus seisuga 31.12.2006

94 235 Immateriaalne põhivara

Muu immateriaalne põhivara

Ettemaksed immateriaalse põhivara eest

KOKKU

Saldo seisuga 31.12.2005 0

240 520

240 520

2006 a. toimunud muutused

Ostud ja ettemaksetelt arvele võetud perioodi jooksul 304 240

-240 520

63 720


0

-55 113

Jääkväärtus seisuga 31.12.2006 249 127

0

249 127 Immateriaalse põhivara all kajastatakse majandustarkvara SAF, millele on lisatud andmehalduse moodulid.



Lisa 8. Müügiootel põhivarad Kinnisvarainvesteeringutest on suunatud müügiootel põhivarasse korter Tallinnas Gonsiori tänaval. Seisuga 31.12.2006 a. on korteriomandi turuväärtus 1,65 miljonit krooni. Võttes arvesse sundüürniku olemasolu on müügiootel põhivara õiglaseks väärtuseks hinnatud 1 050 000 krooni. Kinnisvarainvesteeringu müügiootel põhivarana kajastamise aluseks on Kultuurkapitali nõukogu 01.märtsi 2006 a. otsus müüa Gonsiori tn. korteriomand. Lisa 9. Rendivarad Kasutusrent Eesti Kultuurkapital rendib rendilepingu alusel kasutusrendi tingimustel ühte sõiduautot.

31.12.2006 31.12.2005

Aruandeaastal kuludes kajastatud kasutusrendi maksed 79 039 70 387 Järgmistel perioodidel tasumisele kuuluvad kasutusrendimaksed sh:

178 454 181 834

Maksetähtajaga kuni 1 aasta 101 985 70 387

Maksetähtajaga 1-5 aastat 76 469 111 447

Maksetähtajaga üle 5 aasta 0 0

Lisa 10. Viitvõlad, ettemakstud tulevaste perioodide tulud ja muud pikaajalised kohustused Lühiajalised viitvõlad 31.12.2006 31.12.2005

Võlad töövõtjatele 0 19 569

Puhkusetasude reservfond 221 347 198 663

Muud lõhiajalised võlgnevused 4 751 2 235

Lepingute alusel väljamaksmata stipendiumid ja toetused 7 567 727 5 755 437

Saadud ettemaksed sihtannetusteks (lisa 13) 60 000 0

Muud tulevaste perioodide tulud 1 597 8 644 Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud kokku 7 865 422 5 984 548 Pikaajalised viitvõlad 31.12.2006 31.12.2005 Lepingute alusel väljamaksmata stipendiumid ja toetused 0 661 500

Kokku pikaajalised võlad 0 661 500



Lisa 11. Kultuuriobjektide sihtfinantseerimine Riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu summast 46 % kantakse Eesti Kultuurkapitalile. Nimetatud summast 63 % eraldatakse kultuuriehitistele (alus: Hasartmängumaksu seadus §7 lg 2 p 1). Alates 1.jaanuarist 2006 jäetakse kultuuriehitistele eraldatud summast 75 % Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamise rahastamiseks ettenähtud vahendid riigieelarvesse Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud laenulepingu katteks, kuni laenulepingu nõuetekohase täitmiseni (alus: Hasartmängumaksu seadus § 91 ).

Riigikogu on kinnitanud Kultuurkapitali poolt finantseeritavateks kultuuriobjektideks Eesti Rahva Muuseumi Raadi hoidla ehituse Tartus ja Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehituse Tallinnas.

2006 2005

Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise saldo perioodi alguses 13 320 932 17 395 207 Aruandeaastal väljamakstud eelmiste perioodide lepingulised kohustused -1 300 000 -10 300 000

Aruandeaastal laekunud vahendeid sihtfinantseerimiseks 95 609 650 84 540 189

Kultuuriobjektide finantseerimise kulu -97 260 044 -78 314 464 Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise saldo perioodi lõpus 10 370 538 13 320 932 Lisa 12. Lühiajalised eraldised stipendiumide ja toetuste maksmiseks Kultuurkapitali aastatulust eraldatakse pärast põhikapitali täiendamist ja kultuuriehitiste sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist 75 % sihtkapitalide käsutusse ning 25 % maakondlike ekspertgruppide käsutusse, kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks ning halduskuludeks (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 4¹ lg 3).

31.12.2006

31.12.2005 Sihtkapitalide otsuste alusel määratud ja väljamaksmata stipendiumid ja toetused 39 935 935 35 778 956 Maakondlike ekspertgruppide otsuste alusel määratud ja väljamaksmata stipendiumid ja toetused 4 605 291 4 334 720 Nõukogu otsuste alusel määratud ja väljamaksmata stipendiumid ja toetused 5 853 820 4 887 671 Lühiajalised eraldised kokku 50 395 046 45 001 347



Lisa 13. Sihtannetused Eesti Kultuurkapital võib kasutada sihtotstarbelisi annetusi ja pärandusi ainult annetaja või pärandaja näidatud eesmärgil (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 4¹ lg 2).

2006

2005

Eraldamata sihtannetuste saldo perioodi alguses 126 858 48 034

Välja maksmata sihtannetuste saldo perioodi alguses 62 000 85 000

Aruandeaastal laekunud sihtannetused 8 867 954 865 324

Aruandeaastal välja makstud sihtannetused -8 613 882 -809 500

Eraldatud sihtannetuste saldo perioodi lõpus -31 000 -62 000

Saadud ettemaksed sihtannetusteks (lisa 10) 60 000 0

Eraldamata sihtannetuste saldo perioodi lõpus 471 930 126 858 Lisa 14. Tulud riigieelarvest Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5 % kantakse Eesti Kultuurkapitalile (alus: alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus §29 lg 2). Riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu summast 46 % kantakse Eesti Kultuurkapitalile. Nimetatud summast 63 % eraldatakse kultuuriehitistele (alus: Hasartmängumaksu seadus §7 lg 2 p 1).

2006 2005 Tulud alkoholi- ja tubakaaktsiisi maksu laekumisest Kultuurkapitali tegevuseks 117 993 389 106 312 303

Tulud hasartmängumaksu laekumisest Kultuurkapitali tegevuseks 56 151 700 49 659 587

Hasartmängumaksu laekumisest kultuuriobjektide sihtfinantseerimise tulud 98 560 044 78 314 464

Riigieelarvest eraldatud tulud kokku 272 705 133 234 286 354



Lisa 15. Tulud ja kulud vara investeerimisest

2006

2005

Finantsinvesteeringud

Võlakirjade ja aktsiafondi osakute õiglase väärtuse muutus 1 476 784 3 394 463

Intressitulud deposiitidelt 467 134 87 635

Dividenditulu 92 180 106 732 Tulem finantsinvesteeringutest 2 036 099 3 588 830

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutus (lisa 6) 796 000 1 655 000

Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist 0 50 000

Kinnisvarainvesteeringute parendused (lisa 6) 0 -73 481

Tulem kinnisvarainvesteeringutest 796 000 1 631 519

Kokku tulem vara investeerimisest 2 832 099 5 220 349 Finantsinvesteeringute õiglane väärtus on kajastatud käesoleva aruande lisas 3. Kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus on kajastatud käesoleva aruande lisas 6.

Lisa 16. Stipendiumide ja toetuste kulud Eesti Kultuurkapitali tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri ja spordi toetamine rahaliste vahendite sihtotstarbelise jagamise kaudu (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 1). Toetamine seisneb stipendiumide jagamises ja silmapaistnud kunsti-, kultuuri- ja sporditegelastele elutöötoetuste määramises. 2006 2005

Stipendiumid 161 232 867 137 887 536

Elutöötoetused 5 346 000 4 494 900

Sihtotstarbelised annetused 8 644 882 724 500

Stipendiumide ja toetuste eraldamise kulu kokku 175 223 749 143 106 936



Stipendiumid Stipendiumide jagamise otsustamine toimub sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide poolt nende koosolekutel. Kultuurivaldkondadevaheliste projektide alusel stipendiumide jagamise otsustamine toimub Kultuurkapitali nõukogu poolt. Koosolekutel tehtud otsuste alusel kajastatakse eraldatud stipendiumid aurandeperioodi kuluna ning moodustatakse eraldised stipendiumide maksmiseks. Tagastatud ja loobutud stipendiumid kajastatakse kulude vähendamisena. 2006 2005 Helikunsti sihtkapital 19 074 929 16 229 649 Audio-visuaalse kunsti sihtkapital 17 462 977 16 087 886 Rahvakultuuri sihtkapital 17 443 813 12 637 940 Kehakultuuri ja spordi sihtkapital 16 581 098 16 406 657 Kujutav- ja rakenduskunsti sihtkapital 16 074 881 13 838 169 Näitekunsti sihtkapital 14 045 515 15 553 357 Kirjanduse sihtkapital 13 183 549 12 637 114 Arhitektuuri sihtkapital 12 145 576 7 544 199 Ida-Virumaa ekspertgrupp 1 653 850 1 188 795 Pärnumaa ekspertgrupp 1 651 813 1 303 421 Järvamaa ekspertgrupp 1 499 310 1 099 911 Tartumaa ekspertgrupp 1 490 488 1 163 401 Valgamaa ekspertgrupp 1 481 593 1 144 042 Viljandimaa ekspertgrupp 1 474 075 1 043 055 Põlvamaa ekspertgrupp 1 413 044 1 165 629 Saaremaa ekspertgrupp 1 370 310 1 228 915 Võrumaa ekspertgrupp 1 358 900 1 144 935 Harjumaa ekspertgrupp 1 344 657 956 854 Lääne-Virumaa ekspertgrupp 1 275 266 1 042 348 Jõgevamaa ekspertgrupp 1 248 688 1 066 720 Raplamaa ekspertgrupp 1 230 452 925 100 Läänemaa ekspertgrupp 1 118 750 1 008 352 Hiiumaa ekspertgrupp 969 307 745 175 Kultuurivaldkondadevahelised projektid 14 640 025 10 725 912

Stipendiumide kulud kokku 161 232 867 137 887 536



Elutöötoetused Kultuurkapitali nõukogu ja sihtkapitalide nõukogude otsuste alusel toimub elutöötoetuste määramine silmapaistnud kunsti-, kultuuri- ja sporditegelastele nende surmani. Välja makstud elutöötoetused kajastatakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja alusel väljamaksmise perioodi kuluna. Sihtotstarbelised annetused Sihtotstarbelisi annetusi võib Eesti Kultuurkapital kasutada ainult annetaja poolt näidatud eesmärgil. Annetaja poolt näidatud eesmärgi alusel eraldab Kultuurkapital annetuse saajale stipendiumi. Sihtotstarbeliste annetuste alusel määratud stipendiumid kajastatakse aruandeperioodi kuluna. 2006 2005 Elutöötoetused 5 346 000 4 494 900 Sihtotstarbeliste annetuste stipendiumikulu 8 644 882 724 500 Elutöötoetuste ja annetuste kulud kokku 13 990 882 5 219 400 Lisa 17. Tulud ja kulud kinnisvara haldamisest

2006 2005

Renditulu kinnisvarainvesteeringutelt 19 768 43 603

Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -92 696 -99 340 Tulem kinnisvara haldamisest -72 928 -55 737 Kinnisvarainvesteeringutes toimunud muudatused on kajastatud käesoleva aruande lisas 6.



Lisa 18. Administratiivkulud

2006 2005

Administreerimisega seotud tegevuskulud kokku, sh 3 073 215 3 393 635

- Tallinnas 2 883 490 3 195 599

- Maakondlikes ekspertgruppides 189 725 198 036

Personali- ja ekspertkulu kokku, sh 6 439 079 6 513 116 - Töötasud ja puhkustasude reservfond 3 258 818 3 361 379

- Nõukogu liikmete tasud 224 000 224 000

- Ekspertiisitasud 1 349 150 1 301 650

- Sotsiaalmaksud 1 607 111 1 626 087

Põhivara kulum (lisa 7) 194 454 231 090

Administratiivkulud kokku 9 706 748 10 137 841 Lisa 19. Muud nõuded 2004.aasta veebruaris vabastati kinnipidamiskohast Kultuurkapitali endine tegevdirektor A.Viiol, kelle vastu on Kultuurkapitalil esitatud nõue suuruses 8 539 778 krooni, mis on hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeks, konservatiivsuse põhimõttel , arvestades selle laekumise tõenäosust. Seisuga 31.detsember 2006 on A. Viiol osaliselt kustutanud tema vastu esitatud nõude summas 18 257 krooni, sh 2006 aastal summas 1 983 krooni . 2006 2005

Muud lühiajalised nõuded 2 850 2 429

Muud nõuded 8 521 521 8 523 504

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -8 521 521 -8 523 504

Kokku muud lühiajalised nõuded 2 850 2 429



Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega Kultuurkapital loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooled on Kultuurkapitali juhataja, töötajad ja nõukogu liikmed, välja arvatud juhul, kui eelpoolnimetatud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju Kultuurkapitali stipendiumide ja toetuste eraldamise otsustele. Lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted. Kultuurkapital on aruandeaastal seotud osapooltega sõlminud stipendiumide lepinguid alljärgnevalt: Osapoole nimi Osapoole kirjeldus Summa

Eesti Heliloojate Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 357 000

Eesti Kirjanduse Teabekeskus MTÜ Nõukogu liikmega seotud ettevõte 338 900

Eesti Kirjanike Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 662 212

Eesti Muusika Infokeskus Nõukogu liikmega seotud ettevõte 200 200

Eesti Muusikafond SA Nõukogu liikmega seotud ettevõte 40 500

Eesti Muusikanõukogu MTÜ Nõukogu liikmega seotud ettevõte 175 000

Eesti Tantsupedagoogide Liit Töötajaga seotud ettevõte 46 500

Hiiumaa Teabekapital MTÜ Töötajaga seotud ettevõte 22 900

Kagu Kabujalakõsõ MTÜ Töötajaga seotud ettevõte 38 632

Läänemaa Rahvapeod MTÜ Töötajaga seotud ettevõte 96 600

Põlvamaa Kultuur SA Töötajaga seotud ettevõte 199 900

Pärnu Kammerkoor MTÜ Töötajaga seotud ettevõte 8 500 Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival MTÜ Töötajaga seotud ettevõte 8 000

Pärnu Väikese Vabakooli Selts Töötajaga seotud ettevõte 3 000

Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts Töötajaga seotud ettevõte 47 800

Kultuurkapitali juhataja hinnangul ei ole tehingutes eelpoolnimetatud osapooltega otsuste tegemisel seotud osapooled osalenud otsuste tegemisel.



Juhataja ja nõukogu liikmete allkirjad majandusaasta aruandele Eesti Kultuurkapitali juhataja on koostanud 2006. aasta majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aruandest ning millele on lisatud audiitori järeldusotsus, on Eesti Kultuurkapitali nõukogu läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Juhataja

Kuupäev Allkiri

Juhataja

Raul Altmäe

______________

_____________

Nõukogu Nõukogu esimees

Laine Jänes

______________

_____________

Nõukogu aseesimees

Lylian Meister

______________

_____________

Nõukogu liige

Olav Ehala

______________

_____________

Nõukogu liige

Riin Kivinurm

______________

_____________

Nõukogu liige

Kalju Komissarov

______________

_____________

Nõukogu liige

Karin Paulus

______________

_____________

Nõukogu liige

Ilmar Raag

______________

_____________

Nõukogu liige

Hannes Tamjärv

______________

_____________

Nõukogu liige

Tauno Tats

______________

_____________

Nõukogu liige

Hanno Tomberg

______________

_____________

Nõukogu liige

Märt Väljataga

______________

_____________

Documents

Majandusaasta aruanne 2006 · Eelarve täitmine Kultuurkapital on lähtunud eelarve koostamisel Eesti riigi eelarvestrateegiast, eelarveaasta riigieelarve mahust, Eesti Vabariigi