1/43

Alus: Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 „Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid" Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Loa registreerimisnumber Loa taotluse registreerimisnumber 08.03.2013, HLS 6-

10/13/6612 Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber KKL/318105

1. Käitaja andmed

1.1 Ärinimi / Nimi Kõljala Põllumajanduslik OÜ 1.2 Registrikood / Isikukood 10123790 1.3 Aadress Kõljala Pihtla vald 94102

Saare maakond telefon / faks 4591160 e-post tonu.post@mail.ee

2. Käitise andmed

2.1 Käitise nimetus Haeska veisefarm 2.2 Käitise aadress Haeska küla, Pihtla vald,

Saare maakond 2.3 Kontaktisik: nimi, ametikoht Tõnu Post, juhatuse esimees telefon / faks 459 1172; 508 3914 e-post tonu.post@mail.ee 2.4 Territoriaalkood 1 ja L-EST 2 koordinaadid 1711, X=6477029, Y=421698

3. Tegevusala

3.1 Põhitegevusala nimetus ja kood 3 01411: Piimakarjakasvatus 3.2 Muude tegevusalade nimetused ja koodid 3 01111- Teraviljakasvatus 3.3 Tegevus- või alltegevusvaldkond (-valdkonnad), millele on antud kompleksluba

Veiste intensiivkasvatus 3.4 Käitises ülesseatud tootmisvõimsus 520 lüpsilehma, 420 mullikat,

155 vasikat 3.5 Käitise lubatud tööaeg ööpäevaringselt

4. Loa andja andmed

4.1 Asutuse nimi Keskkonnaamet 4.2 Registrikood 70008658 4.3 Aadress Narva mnt 7A, Tallinn 15172 4.4 Loa koostanud ametnik: nimi, ametinimetus Alar Valdmann /

keskkonnakorralduse spetsialist

telefon / faks 472 4720 e-post laane@keskkonnaamet.ee

1 Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee 2 L-EST on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 3 Tegevusala koodi saab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EMTAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee

2/43

2. Käitise asukoht Kõljala POÜ-le kuuluv Haeska veisefarm asub Saaremaal Pihtla vallas Haeska külas Suurfarmi katastriüksusel (tunnus 59201:001:0504). Farmi ümbruses on põhja- ja läänesuunas põllumajandusmaad, lõunasuunas mets. Lähim elamu paikneb idasuunas Kaasiku katastriüksusel, elamu jääb lauda abihoonest 85 m kaugusele ja vedelsõnnikuhoidlast u 100 km kaugusele. Käitisele lähemaks pinnaveekoguks on Lõve jõgi, mis jääb farmist u 700 m kaugusele, samuti on käitise vahetus läheduses kuivenduskraave, mis suubuvad Lõve jõkke. Lähimad looduskaitseliselt ja kultuurilooliselt olulised objektid jäävad laudast enam kui kilomeetri kaugusele. Putlas (59201:001:0620) ja ka Reekülas (59201:002:0689) on kasutusel vedelsõnnikuhoidlad, kus hoiustatakse osa Haeska veisefarmis tekkinud sõnnikust. 3. Käitise tegevus Käitise tootmisvõimsus on 520 lehma, 420 mullikat ning 155 vasikat. Käitis koosneb kolmest laudast: vabapidamislaut (pos 2 Joonisel 3.2, 435 kohta lüpsilehmadele), erivajadustega loomade laut (pos 1 Joonisel 3.2, 55 kohta erivajadustega- ja kinnislehmadele, 30 kohta poegivatele lehmadele, 70 kohta 12-24 kuu vanustele mullikatele ning 40 kohta vasikatele) ning noorloomalaut (pos 4 Joonisel 3.2, 210 kohta 12-24 kuu vanustele mullikatele, 140 kohta <12 kuu vanustele mullikatele 115 kohta kuni 6 kuu vanustele vasikatele). Lüpsilaudas (pos 2) kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat, allapanuna kasutatakse vähesel määral hekselpõhku, sõnnik eemaldatakse skreeperiga ja pumbatakse laguuntüüpi vedelsõnnikuhoidlasse, lüpsmine toimub 2x20 paralleellüpsiplatsil. Erivajadusega loomade ja noorloomalaudas rakendatakse tahesõnnikutehnoloogiat (süvaallapanuks kasutatakse eelkõige põhku või saepuru), loomad on rühmasulgudes. Hoone siseseks valgustuseks kasutatakse luminofoorlampidega valgusteid. Laudas on üksnes loomulik õhuvahetus, Käitises töötab 13 töölist ja käitis töötab 24 tundi ööpäevas. 4. Uue käitise kavandamise või olemasoleva käitise rekonstrueerimise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikas ja valitud PVT nimetus: Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete

nimetused

Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude

ja heite näitajad

PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad

Vastavusmärge

Juhtimine Ettevõtte juhtkond hoiab end pidevalt kursis antud käitise tegevust otseselt reguleeriva seadusandluse nõuetega, sõltuvalt vajadusele

Töötajate täiendõpe- ja koolitusvajaduse määratlemine, regulaarne töötajate täiendõpe

Vastab

3/43

suunatakse vastutavaid töötajaid ettevõttevälisele koolitustele

Juhtimine Käitises toimub üldtasemel sisendite ning väljundite arvestus

Arvestust peetakse järgnevate parameetrite üle: loomasöödad, elektrienergia, veekasutus, sõnniku teke ja äravedu, muude jäätmete teke, Valdavalt toimub arvestus kogu käitise tasemel, ei peeta täpset arvestust erinevate loomarühmade, tootmislõikude jne lõikes

Ressursside (energia, vesi, loomasöödad), tekkivate jäätmete ning kasutatavate mineraal- ja orgaaniliste väetiste täpne arvestus

Vastab

Juhtimine Koostatud on tuleohutusjuhend, tööohutusjuhendid.

Juhendid ettenägematute (keskkonnaohtlike) olukordade likvideerimiseks

Vastab

Juhtimine Jooksvalt toimub tehnoloogiaseadmete korrasoleku kontroll, rikete esinemisel korraldatakse koheselt nende kõrvaldamine. Farmi seadmete (lüpsiseadmed, skreeperid) regulaarset tehnoloogilist hooldust ning avariilist hooldust teostavad vastavalt hooldusgraafikutele

Hoolduskavade ja -vahendite olemasolu tagamaks ettevõtte struktuuride ja seadmete tõrgeteta töö

Vastab

4/43

seadmete tarnijate esindajad

Juhtimine Ettevõtte töö juhtimisel jälgitakse, et igal ajahetkel oleks ettevõttes olemas vajalik kogus söötasid ja abimaterjale ning toimuks pidev väljundite äravedu.

Tegevuste süsteemne planeerimine (n. sisendite hankimine, toodangu ja jäätmete äravedu jne)

Vastab

Pidamine Lüpsilehmade vabapidamine puhkelatrites; kinnislehmade, poegivate lehmade, mullikate ja vasikate pidamine individuaal- või grupisulgudes

Loomade heaolust tulenevalt on vabapidamine PVT.

Vastab

Pidamine Vabapidamislaudas lüpsilehmade pidamine puhkelatrites, puhkelatrite ridade arv 3+3. Erivajadustega loomade laudas vabapidamine individuaal- ja rühmasulgudes.

Puhkelatrid optimaalsete mõõtmetega (2,4-2,5 x 1,2 m), kasutatakse vähest allapanu, käigud on piisava laiusega. Grupis peetakse maksimaalselt sama palju loomi kui on puhkelatreid

Vabapidamisel optimaalse suurusega kuivad puhkelatrid, piisava laiuse ja pindalaga liikumiskäigud, loomade ja puhkelatrite arvu ning söödalava pikkuse vastavus.

Vastab

Pidamine Noorloomalaudas vasikate vabapidamine individuaal- või grupisulgudes

Vasikate lõas mittepidamine, täpsemalt ei ole määratud

Vastab

Pidamine Vabapidamislaudas vähene põhuallapanu, erivajadustega loomade laudas sügavallapanu

Piisav allapanu kogus, allapanu uuendamine vastavalt vajadustele

Vastab

5/43

(põhk), noorloomalaudas põhuallapanu. Kõikides lautades regulaarne allapanu uuendamine.

Söötmine Kasutatakse kvaliteetseid söötasid

Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid

Vastab

Söötmine Laktatsioonifaasi alusel lehmad jagatud 5 gruppi, lisaks noorloomad. Loomi söödetakse vastavalt tarbenormidele

Kokku kasutusel 6 söödaratsiooni

Loomade grupeerimine toodangu või laktatsioonifaasi alusel (vähemalt 4 rühma). Ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele)

Vastab

Jootmine Nii vabapidamislaudas, erivajadustega loomade laudas kui noorloomalaudas on loomade jootmiseks jooturid

Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav (k.a. karjamaal)

Vastab

Jootmine Jooturid on tehniliselt korras

Jootmisseadmed on tehniliselt korras (mitte lekkivad), jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda- ja allapanujääkide on minimaalne, samuti on välistatud allapanu niiskumine joogiveega.

Vastab

Lüpsmine Vabapidamislaudas lüpsiplatsi kasutamine

Sõltumata kasutatavatest seadmetest on lehmade lüpsmisel PVT: Optimaalse

Vastab

6/43

tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis Piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga kokkupuuteta

Lüpsmine Lüpsiplatsil ooteala kasutamine

Ooteala u 1,5 m2 looma kohta

Ooteala pindala 1,5 m2 looma kohta

Vastab

Lüpsmine Vabapidamislaudas lüpsiseadmete pesu pesuautomaatidega

Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, ökonoomne vee kasutamine)

Vastab

Sõnnikukäitlus Vabapidamislaudas skreeperseadmed ning valgkanal, sõnnikueemaldus käikudest kuni 16 korda päevas

Vabapidamisega laudas: optimaalse pikkusega asemed, skreeperseadmed söötmispuhkealal, restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; optimaalse pikkusega asemed, osaline restpõrand söötmispuhkealal ja liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem (olemasolevates ka paiskkanalite süsteem). Regulaarne asemete puhastamine ja sõnniku eemaldamine laudast

Vastab

Sõnnikukäitlus Erivajadusega loomade laudas sügavallapanu, sõnnik eemaldatakse traktoriga 2 korda aastas

Vabapidamisega laudas sügavallapanul pidamisel piisavas koguses allapanu ning skreeper- või mobiilsed seadmed

Vastab

7/43

Sõnnikukäitlus Noorloomalaudas tahesõnniku eemaldus mobiilsete seadmetega sagedusega 2 korda aastas

Vabapidamisega laudas sügavallapanul pidamisel piisavas koguses allapanu ning skreeper- või mobiilsed seadmed.

Vastab

Sõnnikukäitlus Plastmaterjaliga vooderdatud laguuntüüpi hoidla, hoidla seisundit kontrollitakse kord aastas, hoidla varustatud kontrollkaevudega.

Mahutavus u 6000 m3, liialt väike 8 kuu sõnniku mahutamiseks. Vedelsõnniku hoiustamiseks on täiendavalt kasutusel hoidlad väljapool käitist, Putlas 2200 t ja Reekülas 2200+1800=4000 t, kokku mahutavusega 6200 t, mis tagab varuga 8 kuu jooksul tekkiva sõnniku mahutamise.

Vedelsõnniku säilitamisel laguun-tüüpi hoidlas: põhja ja seinte lekkekindlus Konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes, Süstemaatiline konstruktsioonide kontroll ja hooldustööd, soovitavalt kord aastas Mahutab 8 kuu sõnniku

Vastab

Sõnnikukäitlus Kaetud naturaalkoorikuga, mida saab tugevdada põhu, saepuru, kergkruusaga vmt.

Laguun-tüüpi hoidla katmine: Plastikkate; ujuvkate, mille materjaliks võib olla hekselpõhk, kergkruus jmt saasteainete emissiooni vähendav materjal

Vastab

Sõnnikukäitlus Erivajadusega loomade laudal ja noorloomalaudal betoneeritud põhja ning betoonelementidest seintega veekindlad tahesõnnikuhoidlad, virtsakaevud olemas, mahutavad 8 kuu sõnniku. Sõnnikuveo

Tahesõnnik lükatakse traktoritega kahte betoonplokkidest sõnnikuhoidlasse üldmahutavusega 4090 m3. Lisaks veetakse tahesõnnikut ka Putla tahesõnnikuhoidlatesse mahutavusega

Tahesõnniku säilitamisel: betoneeritud alusega (vajadusel seintega) lekkekindel hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist väljavalguva uriini, virtsa ja sademetevee mahutiga. Hoidla mahutab 8 kuu virtsa ja sõnniku.

Vastab

8/43

optimeerimiseks veetakse jooksvalt osa tahesõnnikust põlluaunadesse.

1400+660=2060 m3. Seega on kasutatavad tahesõnnikuhoidlad piisava mahutavusega.

Sõnniku laotamine Sõnniku laotamisel jälgitakse olemasolevaid andmeid põldude toitainevajaduse osas (põldude toiteainevajadus täpsustatakse iga 5 aasta järel laboratoorselt). Sõnniku toitainesisaldus määratakse kirjandusandmetele tuginedes ja laboratoorsete analüüside alusel. Koostatud vedelsõnniku laotusplaan.

PVT väetiste kasutamisel lähtub toiteelementide sisalduse laboratoorsest määramisest nii sõnnikus kui mullas. PVT on väetiste tasakaalustatud andmine kõlvikutele vastavalt mullastiku ja taimede vajadustele ning keskkonnasäästliku tehnika kasutamine väetiste laotamisel.

Vastab

Sõnnikukäitlus Vedelsõnniku laotamisel põllumaadele kasutatakse lohisvooliklaoturit, tundlikel aladel on võimalik sõnniku muldaviimine 4-6 tunni jooksul

PVT sõnniku laotamisel põllumaadele on injekteerimine, samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus ning paisklaotus kui muldaviimine toimub 4...6 tunni jooksul. Sõnniku laotamine rohu- ja karjamaadele on PVT injekteerimine, samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus, paisklaotus ei ole PVT sõnniku laotamisel rohu- ja karjamaadele.

Vastab

9/43

Sõnniku laotamine Tahesõnnik laotatakse põldudele tahesõnniku paisklaoturiga, tundlikel aladel on võimalik sõnniku muldaviimine 12 tunni jooksul

Tahesõnniku laotamine põllumaal, võimalikult kiire sõnniku muldaviimine (vähemalt 12 h jooksul)

Vastab

Sõnniku laotamine Väetiste laotamisel järgitakse ajalisi ja ruumilisi piiranguid

Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud kasutamine.

Vastab

Sõnnikukäitlus Sõnnikuga viiakse mulda taimekasvatuseks optimaalne vajalik kogus toitaineid, kuid mitte rohkem, kui on normides ette nähtud

Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.

Vastab

Sõnnikukäitlus Sõnniku laotamisel elamupiirkondade läheduses arvestatakse võimalusel ilmastikutingimustega ning välditakse laotamist nädalavahetustel

Elurajoonide läheduses sõnniku laotamise vältimine nädalavahetustel ning pühade ajal, samuti tuule suunaga arvestamine.

Vastab

10/43

Reovee käitlus Tehnoloogiline ja olmereovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse

Sõltuvalt pidamis- ja sõnniku käitlemise tehnoloogiast ning tekkiva reovee kogusest võib veisekasvatusettevõttes tekkiva reovee juhtida vedelsõnniku hoidlasse, koguda mahutisse ja töödelda kohapeal asuvas puhastusseadmes või juhtida üldisesse kanalisatsioonisüsteemi.

Vastab

Energia kasutus Vabapidamislaudas on loomulik ventilatsioon, vanas lüpsilaudas ja noorloomalaudas samuti

Loomuliku ventilatsiooni süsteem, soojustatud lautades ka sundventilatsioon (ökonoomsed ventilaatorid, optimaalne ventilatsioonirežiim).

Vastab

Energia kasutus Soojust ja sooja vett toodetakse puiduküttel katlamaja abil, kasutatakse piimajahuti jääksoojust

Puidu- või biomasskatla kasutamine keskküttesüsteemis soojusenergia ja sooja vee saamiseks

Vastab

Energia kasutus Lautades kasutatakse luminofoorlampe, maksimaalselt kasutatakse loomulikku valgustatust

Valgustuses luminofoorlampide kasutamine, loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine

Vastab

Toor- ja abimaterjalide hoiustamine

Silo hoiustamine – silo hoiustatakse lauda territooriumil rekonstrueeritud silohoidlates

Silohoidla siloga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema veekindlad, silo hoidmisel tekkiv silomahl tuleb suunata spetsiaalsesse

Vastab

11/43

hoidlasse või virtsahoidlasse, silohoidla peab olema ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse.

Tabel 6. Tegevuskava (PVT) rakendamiseks Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks

kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed

meetme tasuvuse kohta Meetme rakendamise tähtaeg

Välisõhusaaste vältimine või vähendamine

Vedelsõnnikuhoidla katmine. Kaitsehaljastus lõuna suunas.

Hekselpõhk 10-15 cm paksuselt või samaväärne ujuvkate, mille korral saasteainete lenduvus ei ületa 30%.

Vastab Pidev

Välisõhusaaste vältimine või vähendamine

Väljaheidetega saastuval alal kasutada lihtsalt puhastatavaid materjale.

Asemete ning sõnnikukäikude betoonkatet tuleb jooksvalt hooldada.

Pidev

Pinnaja põhjavee kaitse

Põlluaunade asukohtade kooskõlastamine Keskkonnaametiga.

Põlluaunade asukohad esitatakse kooskõlastamiseks.

Pidev

Pinnaja põhjavee kaitse

Keskkonnaametil on õigus määrata meetmeid, mis aitavad saavutada

Meetmete rakendamise vajadus ja ulatus selguvad edaspidiste uuringute

Pidev

12/43

Lõve jõe head seisundiklassi.

ja seire tulemusel vastavalt Lääne – Eesti vesikonna veemajanduskavale.

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine

KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis 1 , mahuti tüüp

Nr plaanil või kaardil

Maksimaalne üheaegselt hoitav kogus, t või m 3

Alltegevus-valdkond või tehnoloogia-protsess

Kogus Erikulu, t, m 3 , kWh või muud tooteühiku kohta

Kokku, t/a või m 3 /a

Jääb tootesse, %

Toore

1003 00 90 oder Kuivati, jõusööda hoidla

9 30 loomade söötmine

700

1005 90 00 mais jõusööda hoidla 9 30 loomade söötmine

400

2309 90 99 mineraalsööt jõusööda hoidla 9 5 loomade söötmine

95

2306 90 05 maisikook jõusööda hoidla 9 30 loomade söötmine

440

2302 40 90 jõusööt jõusööda hoidla 9 5 loomade söötmine

190

2309 90 99 piimapulber jõusööda hoidla 9 1 loomade söötmine

30

2501 00 91 sool jõusööda hoidla 9 5 loomade söötmine

19

2306 41 00 rapsikook jõusööda hoidla 9 30 loomade söötmine

570

13/43

1214 90 90 silo silohoidlad 7 7000 loomade söötmine

7000 t/a

1214 90 90 koresööt koresööda hoidla 8 200 loomade söötmine

630

2201 90 00 vesi 11 Loomade jootmine, tehnoloogiline ja olmevesi

32600 40,5 m3/a/LÜ

Abimaterjalid

1213 00 00 põhk küün 14 400 Loomade allapanu

800

4401 10 00 küttepuud puukuur 14 5 olmeruumide kütmine, vee soojendamine

100

4401 30 10 Saepuru Küün 14 5 Loomade allapanu

20

Pooltooted

puuduvad puuduvad 1 Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljas või siseruumis. Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted või kemikaalid Toore, abimaterjal või pooltoode

Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine

KN kauba-kood

Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp

Nr plaanil või kaardil

Maksi-maalne üheaegselt hoitav kogus, t või m 3

Tootmis-protsess

Kogus, t/a või m 3 /a

Erikulu, t, m 3 , kWh või muu tooteühiku kohta

Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr 1

Ohukate-gooria

R-lause 2 S-lause 2 Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %

14/43

Toore

Abimaterjalid

3402 20 20

aluseline detergent CircoTip AF

originaalpakendis

2 0.08 lüpsiseadmete puhastamine ja desinfitseerimine

0.4 Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%)

7681-52-9

C;N 50

Kaaliumhüdroksiid

1310-58-3

C 20

Naatriumkarbonaat

497-19-8

Xi 10

3402 20 20

Happeline detergent Circocon

originaalpakendis

2 0.05 lüpsiseadmete puhastamine ja desinfitseerimine

0.05 Naatriumhüdroksiid

1310-73-2

O;C 15

Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%)

7681-52-9

C;N 4.9

15/43

3402 20 90

Leeliseline pesuaine Virkku

originaalpakendis

2 0.03 lüpsiseadmete pesu

0.1 Naatrium-hüdroksiid Naatrium-hüpokloriid

1310-73-2 7681-52-9

C R35; R31; R34; R50

S37/39 5

3808 94 90

Desinfektsioonivahend (nt Stalosan F*)

originaalpakendis

2 0.1 ruumide pesu

0.1 Vasksulfaat

7758-98-7

Xn;Xi;N 22; 36/38, 50/53

(2-)22-60-61

2

3402 20 90

Happeline pesuaine Torkku

originaalpakendis

2 0.03 lüpsiseadmete ja piimajahutite pesu

0.1 Lämmastikhape

7697-37-2

O;C R8 (1/2) 23-26-36-45

30

3402 20 20

Happeline detergent Circotop

originaalpakendis

2 0.1 lüpsiseadmete puhastamine ja desinfitseerimine

0.3 H3PO4 7664-38-2

C 50

Väävelhape

7664-93-9

C 10

3808 94 90

kloori-tabletid

originaalpakendis

2 600 ruumide ja seadmete desinfitseerimine

Kloor 7782-50-5

T;Xi;N 23-36/37/38-50

(1/2) -9-45-61

100

16/43

2710 11 11

diiselkütus

kütuse paak

2 0.2 avariigeneraatori tarbeks

0.1 Diislikütus

68334-30-5

F+;Xn 40;65 2-36/37-61-62

100

Pooltooted

1 CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Kemikaalide Teabekeskuse veebilehel http://www.ktk.ee/ ja Euroopa Kemikaalide Büroo ( European Chemicals Bureau ) veebilehel http://ecb.jrc.it/. 2 Riski- (R-) ja ohutuslaused (S-) on kehtestatud sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruses nr 122 "Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord". Tabel 10. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamine Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 11. Kemikaale või tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus ning kaitsemeetmed Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr

13.1 Veehaarde nimetus Haeska farmi pk 13.2 Puurkaevu katastri number 2 12580 13.3 Puurkaevu passi number 2 4092 13.4 Puurkaevu L-Est koordinaadid 2

X: 6476870 Y: 421140

13.5 Põhjaveekihi nimetus ja kood 3

Silur S

13.6 Põhjaveekogumi kood 4 Silur-Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogum

17/43

13.7 Vee kasutusala 5 Veevõtt 13.8 Vee kasutusala 6 13.9 Puurkaevude grupi kood 7 13.10 Puurkaevude grupi koordinaadid (L-Est süsteemis)

X: Y:

13.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal 9 II kvartal 9 III kvartal 9 IV kvartal 9 Ööpäevas 9 Sekundis 9

2008 - 2012 29400 7000 7700 7700 7000 95

2013 - 32600 7500 8800 8800 7500 105 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab keskkonnakompleksloa andja Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded Toimingu nimetus Nõude kirjeldus

14.1 Veearvestuse pidamine Puurkaevust võetava vee arvestust tuleb pidada taadeldud veearvesti alusel kuude lõikes (võttes näidu iga kuu lõpus). Võetud veearvesti näit tuleb fikseerida veevõtu päevikus iga puurkaevu kohta eraldi ning sissekanne päevikusse tuleb igakordselt allkirjastada näidu võtja poolt. Veearvestit tuleb taadelda vähemalt üks kord viie aasta jooksul või üks kord kümne aasta jooksul DN> 300 mm arvesti korral. Taatlemise aeg märkida veevõtu päevikus. Veevõtu päevik esitada loa iga-aastasel ülevaatusel või loa andja nõudmisel.

14.2 Põhjaveetaseme mõõtmine 1 pole nõutav 14.3 Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta atesteeritud proovivõtjal. 14.4 Analüüsinõuded Analüüsid tuleb teostada akrediteeritud laboris ja esitada loa andjale kuu aja jooksul peale tulemuste kätte

saamist. 14.5 Seire nõuded Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-

Est) Seiratavad näitajad 2 Proovi võtmise sagedus

18/43

Haeska farmi pk X: 6476870 Y: 421140

Ammoonium, Sulfaat, Kloriid, Vesinikioonide kontsentratsioon, Keemiline hapnikutarve, Vesinikioonide kontsentratsioon pH, Oksüdeeritavus, Elektrijuhtivus

üks kord aastas

14.6 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

Reostuse kahtluse korral tuleb analüüsid teha viivitamatult. 1 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 2 lähtudes põhjaveekogumi seisundi hindamise kriteeriumitest, põhjaveekogumi ohustatusest, teada olevatest veekeskkonnale potentsiaalselt ohtlikest reostusallikatest ja veevõtuga või sellega seotud tegevuse mõjust veekeskkonnale Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde väljalaskme jrk nr Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 15.3 Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 16. Äkkheide vette Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 17. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

19/43

Tabel 19. Suubla seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed Tabel 20. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Saasteaine

CAS /EINECS/ ELINCS nr Nimetus Heitkogus, tonni/a (täpsus 0,000)

1 2 3

7664-41-7 Ammoniaak 14.439 74-82-8 Metaan 79.029 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse

põletamisel 0.025

10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0.1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.051 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.512 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.512 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.005 124-38-9 Süsinikdioksiid 0.309 Kütuse aastakulu liikide kaupa: 50 tonni küttepuid ja 0,1 tonni diiselkütet (kerge kütteõli). Lahusti või lahusteid sisaldava materjali tarbimine aastas liikide kaupa: -

Tabel 21. Antud saasteainete heitkoguseid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis toodust ja mis on saadud tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena. Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saasteainete heitkogused:

Saasteallikas Saasteaine

20/43

nimetus nr plaanil või kaardil CAS/EINECS/ELINCS nr nimetus hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,000)

1 2 3 4 5

Lüpsilauda ventilatsiooniava, joonallikas

1 7664-41-7 Ammoniaak 0.135

74-82-8 Metaan 1.423 Poegimislauda ventilatsiooniava, punktallikas

2 7664-41-7 Ammoniaak 0.007

74-82-8 Metaan 0.385 Noorloomalauda ventilatsiooniava, joonallikas

3 7664-41-7 Ammoniaak 0.014

74-82-8 Metaan 0.805 Vedelsõnnikuhoidla (laguun), pindallikas

4 7664-41-7 Ammoniaak 0.251

74-82-8 Metaan 0.137 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0.001 1. tahesõnnikuhoidla, pindallikas 5 7664-41-7 Ammoniaak 0.028

74-82-8 Metaan 0.014 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0.002 2. tahesõnnikuhoidla, pindallikas 6 7664-41-7 Ammoniaak 0.015

74-82-8 Metaan 0.001 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0.005 Katlamaja 7 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.007

PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

0.07

630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.07

21/43

7446-09-5 Vääveldioksiid 0.001 VOC-com Lenduvad orgaanilised

ühendid kütuse põletamisel 0.003

Generaator 8 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.005 PM-sum Tahked osakesed,

summaarsed 0.005

Tabel 22. Püüdeseadmete efektiivsuse kontrolli sagedus

Osakond; tsehh, tehnoloogiaseade

Paigaldatud püüdeseadmed

Nimetus, tüüp Arv Puhastusaste, % Saasteallika nr plaanil või kaardil

Efektiivsuse kontrolli sagedus

projekt tegelik

1 2 3 4 5 6 7

Vedelsõnnikuhoidla Vedelsõnnikuhoidla katmine 10...15 cm paksuse hekselpõhu kihiga

1 70 4 Kord kvartalis kontrollida vedelsõnniku pinnale moodustunud katte seisukorda

Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, tegevuskava koostamise ja muud eritingimused 23.1. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire nõudeid ei kehtestata, kuna hajuvusarvutuste kohaselt ei põhjusta ettevõtte saasteallikatest eralduvad saasteained väljaspool tootmisterritooriumi (arvestades ka foonisaastetaset) välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamist ega ole selle lähedased. 23.2. Pidada dokumentaalselt tõendatud arvestust veiste arvu kohta eraldi lüpsilaudas, erivajadustega loomade laudas ja vasikalaudas. Pidada dokumentaalselt tõendatud arvestust põletatavate kütuste koguste ja kvaliteedi üle. 23.3. Teha uued saasteainete heitkoguste arvutused ja hajuvusarvutused enne tootmise või tehnoloogia muudatuste kavandamist, mis suurendavad saasteainete heitkoguseid üle käesoleva keskkonnakompleksloaga lubatud piiri või halvendavad oluliselt nende

22/43

hajumistingimusi (käitises ülesseatud tootmisvõimsus (loomakohtade arv) suureneb, käitise rekonstrueerimisel muutuvad saasteallikate parameetrid või kasutatav kütus vms).

Tabel 24. Tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad lahustid ja lahusteid sisaldavad valmistised Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 25. Tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad lahustid ja lahusteid sisaldavad valmistised Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 26. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja –seadmed ning püüdeseadmed

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, ja-seade Püüdeseadmed Saaste-allika nr plaanil või kaardil

Välisõhku eralduv saasteaine

EMTAK kood

Tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed Nimetus, tüüp Arv Puhastusaste, % Efektiivsus-kontrolli sagedus

CAS/EINECS/ELINCS nr

Nimetus Aasta keskmine heitkogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm 3

Nimetus, tüüp Arv Töötundide arv aastas

Projekt Tegelik

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

01411 Lüpsilauda ventava

1 8760 - - 1 7664-41-7 Ammoniaak 3.5

74-82-8 Metaan 36.5

01411 Poegimislauda ventava

1 7860 - - 2 7664-41-7 Ammoniaak 2

74-82-8 Metaan 99

01411 Noorloomalauda ventava

1 8760 - - 3 7664-41-7 Ammoniaak 0.7

74-82-8 Metaan 40

23/43

01411 Vedelsõnnikuhoidla

1 8760 - - 4 7664-41-7 Ammoniaak

74-82-8 Metaan

10024-97-2

Dilämmastikoksiid

01411 Tahesõnnikuhoidla nr 1

1 8760 - - 5 7664-41-7 Ammoniaak

74-82-8 Metaan 10024-97-

2 Dilämmastikoksiid

01411 Tahesõnnikuhoidla nr 2

1 8760 - - 6 7664-41-7 Ammoniaak

74-82-8 Metaan 10024-97-

2 Dilämmastikoksiid

01411 Katlamaja 1 2500 - - 7 10024-97-2

Dilämmastikoksiid

233

PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

2333

630-08-0 Süsinikmonooksiid

2333

7446-09-5 Vääveldioksiid

23

24/43

VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel

100

01411 Generaator 1 70 - - 8 10024-97-2

Dilämmastikoksiid

333

PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

333

630-08-0 Süsinikmonooksiid

333

7446-09-5 Vääveldioksiid

333

VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel

5

Tabel 27. Saasteallikatest, välja avatud põletusseadmetest ja lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel, välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess,

seade

Saasteallikas Väljuvate gaaside parameetrid

Välisõhku eralduv saasteaine

EMTAK kood

Nimetus Nr plaanil või kaardil

Nimetus Koordinaadid Ava läbimõõt D, m

Väljumis-kõrgus H, m

Mahtkiirus V t , m 3 /s

Tempera-tuur T, °C

CAS/ EINECS/ ELINCS nr

Nimetus Heitkogus

Idapikkus Põhjalaius Maksimaalne hetkeline, g/s

tonni/a

1 2 3 4 5 6 7 8 8 10 11 12 13 14

25/43

01411 Lüpsilauda vent

1 Ventpilu, joonallikas

421660

6477068

1 8 39 20 7664-41-7

Ammoniaak

0.135 4.521

74-82-8 Metaan 1.423 47.415

01411 Poegimislauda vent

2 Ventava, punktallikas

421698

6477029

3 7.5 3.9 20 7664-41-7

Ammoniaak

0.007 0.191

74-82-8 Metaan 0.385 9.594

01411 Noorloomalauda vent

3 Ventpilu, joonallikas

421732

6477050

1.2 8 20 20 7664-41-7

Ammoniaak

0.014 0.303

74-82-8 Metaan 0.805 16.913

01411 Vedelsõnnikuhoidla

4 sõnnikuhoidla, pindallikas

421785

6477141

50 4 98 20 7664-41-7

Ammoniaak

0.251 8.364

74-82-8 Metaan 0.137 4.568

10024-97-2

Dilämmastikoksiid

0.001 0.03

01411 1. tahesõnnikuhoidla

5 sõnnikuhoidla, pindallikas

421708

6477101

45 1.5 15.8 20 7664-41-7

Ammoniaak

0.028 0.722

74-82-8 Metaan 0.014 0.395

10024-97-2

Dilämmastikoksiid

0.002 0.054

01411 2. tahesõnnikuhoidla

6 sõnnikuhoidla, pindallikas

421565

6477984

18 1.5 2.5 20 7664-41-7

Ammoniaak

0.015 0.341

26/43

74-82-8 Metaan 0.005 0.16 10024-

97-2 Dilämmastikoksiid

0.001 0.027

Tabel 28. Äkkheide välisõhku Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 29. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused

Põletusseade Kasutatav kütus Saaste-allika nr plaanil või kaardi

Välisõhku eralduv saasteaine

Katlatüüp Arv Nominaal-soojusvõimsus sisseantava kütuse koguse põhjal, MW th

Töö-tundide arv aastas

Nimetus Väävli-sisaldus, %

Aastas, tonni/ tuh m 3

CAS/ EINECS/ ELINCS nr

Nimetus Heitkogus

Väljuvate gaaside mahuühiku kohta,

mg/Nm 3

Maksi-maalne hetkeline, g/s

tonni/a

Piirväärtus Aasta keskmine

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

Puukütte katel

1 0.07 5000 halupuit 0.002 50 7 10024-97-2

Dilämmastikoksiid

233 0.007 0.051

Puukütte katel

1 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

2333 0.07 0.512

Puukütte katel

1 630-08-0

Süsinikmonooksiid

2333 0.07 0.512

Puukütte katel

1 7446-09-5

Vääveldioksiid 23 0.001 0.005

Puukütte katel

1 VOC-com

Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel

100 0.003 0.025

27/43

Generaator 1 0.05 20 Kerge kütteõli

0.2 0.1 8 10024-97-2

Dilämmastikoksiid

333 0.005 0

Generaator 1 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

333 0.005 0

Generaator 1 630-08-0

Süsinikmonooksiid

333 0.005 0

Generaator 1 7446-09-5

Vääveldioksiid 333 0.005 0

Generaator 1 VOC-com

Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel

5 0 0

Generaator 1 124-38-9

Süsinikdioksiid 0.309

Tabel 30. Lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel eraldavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed Tabel 31. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused

JÄÄTMELIIK 1 KOODINUMBER 1 TEKKIVAD JÄÄTMEKOGUSED KÄIDELDAVAD JÄÄTMEKOGUSED, t/a

tonni põhitoodangu kohta 2

t/a Kogumine, sealhulgas sorteerimine

Vedu Taaskasutamine

Toimingu kood 3

Kogus

Paber- ja kartongpakendid 15 01 01 0.1 Plastijäätmed (välja arvatud pakendid)

02 01 04 16

28/43

Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid

15 01 10* 0.3

Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed

20 01 21* 0.005

Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga 18 02 02 nimetatud jäätmed)

18 02 01 0.1

Prügi (segaolmejäätmed) 20 03 01 4 Vanarehvid 16 01 03 R3m 20 Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

13 02 08* 0.08

1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit. 2 Juhul kui seda saab arvutada. 3 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määrusele nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud». Tabel 32. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 33. Jäätmete ladustamine 1 kalendriaasta jooksul Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Vastavalt „Jäätmeseaduse" § 34 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatule. Tabel 34. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

TEGEVUSE LIIGID TEHNILISED NÕUDED KESKKONNAKAITSENÕUDED

Kirjeldus Rakendamine

Jäätmete kogumine, sorteerimine ja üle andmine

Jäätmed koguda kinnistesse kogumisvahenditesse ja üle anda kogutavate liikide kaupa. Jäätmete kogumisvahendid

Vältida ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega või segamist omavahel. Jäätmed

Pidev

29/43

peavad olema märgistaud kogutava jäätmeliigi nimega.

anda üle vastavat õigust omavale isikule.

Tabel 35. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 36. Keskkonnaseirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 37. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 38. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 39. Prügila liik 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila käitamiseks. Tabel 40. Prügilasse ladestatavad ohtlikud jäätmed ja tavajäätmed, millele on seatud ladestamise piirkogus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila käitamiseks. Tabel 40 1 . Prügilasse ladestatavate tavajäätmete piirkogus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila käitamiseks. Tabel 41. Prügila kasutamise ja järelevalve nõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila käitamiseks. Tabel 42. Prügila seirenõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila käitamiseks.

30/43

Tabel 43. Prügilaloa omaja iga-aastane aruandekohustus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila käitamiseks. Tabel 44. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks. Tabel 45. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks. Tabel 46. Saasteainete sisalduse proovivõtu ja mõõtmise protseduurinõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks. Tabel 47. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks. Tabel 48. Meetmed vee kasutamise, välisõhusaaste vältimise või vähendamise, jäätmetekke vältimise, minimiseerimise, jäätmete taaskasutamise, kõrvaldamise, reovee tekke vähendamise ning pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse kohta 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Andmed käitise jäätmete ladustamise ja vette suunatava äkkheite kohta estatakse jäätmehooldust ja veekasutust käsitlevates alajaotustes. Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine Tabel 49. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a

KN Nimetus Väävli-sisal-dus, %

Tuha-sisal-dus, %

Alumine kütte-väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm 3

Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 Erikulu, t, m 3 , kWh või muud tooteühiku kohta

Elekter Soojus ja aur

Kokku Tootmis-prot-sessis

Ruumide kütmiseks ja olmevee soojen-damiseks

Sise-trans-pordiks

Muu Kokku Oma-tarve

Müük Kokku Omatarve Müük

31/43

Tahkekütus

440121 küttepuit 0.02 0.6 10.24 50 50 142 142 Gaasikütus

Vedelkütus

2710006636

Diisel 0.2 0.001

43 0.1 0.1 1 1

Muu

Tabel 50. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa Tootmisetapid või kasutusalad

Energia tarbimine, MWh/a

Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a

Kokku Omatoodang Muu tarnija Erikulu, Mwh tooteühiku kohta

Kokku Oma-toodang

Muu tarnija Erikulu, Mwh tooteühiku kohta

Kokku Oma-toodang

Muu tarnija

Valgustus Valgustus

45 45

Jahutus ja külmutus Jahutus ja külmutus

30 30

kütmine Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine

60 60

Muu Muu kasutus

165 165 143 143

KOKKU Kokku

300 300 0.08 143 143 0.04

Tabel 51. Meetmed energia ja kütuse kasutamise vähendamise, tõhusama kasutamise kohta

32/43

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 52. Andmed energiakulu arvestite tüüpide, paigutuse, kontrollimise mooduse ja sageduse kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra Tabel 53. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 54. Vibratsioon ja välisõhus leviv müra Vibratsiooni allikas, müra allikas Nr plaanil või kaardil Müra leviala kategooria

väljaspool tootmisterritooriumi

Päevane tase (07.00-23.00) Öine tase (23.00-07.00)

Vibratsioon

Olulised vibratsiooniallikad puuduvad Müra

Loomad (liikumine, häälitsemine) 1, 2, 3, III kategooria – segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted).

55 db 55 db

Tehnoloogilised seadmed (skreeperseadmed jms) Transport (söötade vedu, loomade vedu, sõnniku vedu jms)

4, 5, 6 III kategooria – segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted).

55 db 55 db

Tabel 55. Meetmed lõhna, vibratsiooni ja müra vältimise või vähendamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

33/43

Omaseire Tabel 56. Käitise omaseire kirjeldus Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 57. Veesaaste omaseire Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 58. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll Seade Hooldus Kontroll

Nimetus, tüüp, võimsus Tegevuse nimetus Sagedus Mõõdetav näitaja Mõõtmise sagedus

Mõõteseade

Nimetus, tüüp Töörežiim (kestus) Kalibreerimissagedus

Tehnoloogiaseadmed

Skreeperid, sõnnikukäigud, ristkanal, sõnnikupumbad

Tehniline hooldus

vastavalt vajadusele

betoonpindade kvaliteet, sidusus; pumba töö efektiivsus

jookvalt visuaalne vaatlus

Tahesõnnikuhoidlad Tehniline hooldus, uuendamine

vastavalt vajadusele

Pindade kvaliteet, lekkekindluse kontroll. Koostatakse ülevaatuse akt, pildid.

Kord aastas, peale hoidla tühjendamist

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed

Vee- ja reoveepuhastusseadmed

Jäätmekäitlusseadmed

Tabel 59. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

34/43

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine

Muud asjakohased meetmed Hinnata kord poolaastas vahetult enne vedelsõnnikuhoidla tühjendamist visuaalsel teel hoidlate kontrollkaevude vee kvaliteeti. Ülevaatuse tulemus fikseerida kirjalikult. Reostustunnuste ilmnemisel analüüsida kontrollkaevude vee kvaliteeti.

Reostustunnuste ilmnemisel analüüsida kontrollkaevude vee nitraatide ja ammooniumi sisaldust. Reostuse korral koheselt selgitada välja põhjus ja asuda seda likvideerima ning teavitada loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni.

Tabel 60. Omaseire hinnang ja lisaandmed Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 61. Õnnetuste vältimine Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku õnnetuse ohu kirjeldus Õnnetuste vältimiseks kehtestatud

kord ja juhised tegutsemiseks (lühikirjeldus)

Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus ja viimase ülevaatuse kuupäev

Loomapidamine Tulekahju Laudad varustatud esmaste tulekustutusvahenditega, koostatud on tuleohutusjuhend.

Tegevjuht uhendit uuendatakse vastavalt vajadusele.

Loomapidamine Masinate ja seadmete rikked - sõltuvalt konkreetsest seadmest on tootmine pärsitud.

Jooksev tehnoloogiliste seadmete korrasoleku kontroll, sagedusega kord aastas viikse läbi seadmete põhjalikum hooldus.

Tegevjuht

Sõnniku käitlemine Pinnase ja veereostuse oht sõnnikuhoidlate, -kanalite ja -pumpla lekke korral ning laadimisseadmete purunemise korral

Seadmete hooldus ja kontroll, lekke esinemisel kõrvaldatakse lekke põhjus ning lokaliseeritakse mahavoolanud

Tegevjuht

35/43

vedelsõnnik (kaetakse saepuruga). Töötajaid on instrueeritud käitumaks vedelsõnniku reostuse ilmnemisel.

Loomapidamine Erinevad tööõnnetused Koostatud tööohutusjuhend

Tegevjuht Juhendeid uuendatakse vastavalt vajadusele

Tabel 62. Kemikaaliseaduse peatükkides 2, 3 ja 5 esitatud nõuete kohane teave Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 63. Tegevushälbed Tööde liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede

Puhastustööd Sõnniku eemaldamine, piimaseadmestiku pesu

Puhastustööd – asemete puhastamine, sõnniku eemaldamine laudast, piimaseadmete pesu – on üks regulaarselt läbiviidav osa igapäevastest töödest, mida ei saa nimetada tegevushälveteks ning, mille puhul ei rakendata erimeetmeid.

Tööd tootmisseadmete rikete korral Loomade jootmine, lüpsmine, piima säilitamine, sõnniku eemaldamine

Tehnoloogiaseadmete rikete korral korraldatakse viivitamatult rikke kõrvaldamine Elektrikatkestuse korral lülitub lüpsilaudas automaatselt tööle avariigeneraator

Muud tööd Loomapidamine Haiguskahtluse korral alustatakse koheselt veterinaarset menetlust, vajadusel eraldatakse haige loom ülejäänud karjast

Tabel 64. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed

36/43

Käitise tegevuse lõpetamisel tuleb rakendatakse järgmisi meetmeid: 1. Kõik kemikaalid koguda ning võimalusel realiseerida või anda üle jäätmekäitlejale; 2. Farmi seadmestik puhastada ning neist eemaldada keskkonnaohtlikud ühendid (õlid, külmaained jmt); 3. Käitises olev sõnnik eemaldada ja laudad puhastada; 4. Sõnnikuhoidlad tühjendada ja puhastada; 5. Veetrassid sulgeda, puurkaev tamponeerida või konserveerida; 6. Jäätmed anda üle jäätmekäitlejale, tühjendada reovee kogumiskaevud; 7. Sulgeda sissepääsud käitisesse ning hoonetesse. Tabel 65. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 66. Kompleksloa nõuete ajutised erandid Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 67. Kompleksloa andmise otsustamise ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja seisukohtade arvestamine ning otsuse põhjendamine Jrk. nr. Esitaja Märkuse sisu lühidalt Arvestamismärge Arvestamata jätmise põhjendus

Kirjalikke ettepanekuid ja seisukohti ei esitatud

Kirjalikke ettepanekuid ja seisukohti ei esitatud

Tabel 68. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus

Veeanalüüside tulemused Paberil või elektrooniliselt Vastavalt tabel 14 ja 59 nõuetele Vastavalt tabel 14 ja 59 nõuetele Sõnnikuhoidlate ülevaatused Paberil või elektrooniliselt Akt esitada ülevaatusel või loa

andja igakordsel nõudmisel. Ülevaatuse akt vastavalt tabel 58 ja 59 mahule.

Tabel 69. Kompleksloa nõuete iga-aastase ülevaatuse tulemused Kuupäev Tulemus Uued nõuded, muudetud nõuded

01.12.2009 Lähtudes saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 22 vaatab loa andja kompleksloa nõuded läbi ja käitise kohapeal üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral muudab

1) Tabelisse 36 lisame uue nõudena loa andjale vedelsõnniku laotusandmete esitamise üks kord aastas hiljemalt esimeseks veebruariks eelneva aasta kohta. Ettevõte peab loa andjale esitama aasta jooksul vedelsõnnikuga väetatud põldude nimekirja ja laotatud

37/43

kompleksloa nõudeid. Kõljala POÜ Haeska veisefarmi kohapealne ülevaatus ja keskkonnakompleksloaga L.KKL.SA-183103 kehtestatud nõuete täitmise kontroll toimus 01.12.2009. Ülevaatusest võtsid osa Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni keskkonnakorralduse spetsialist Jaanika Niklas, vee spetsialist Melika Paljak ja välisõhu spetsialist Liia Krumm. Ülevaatus toimus Kõljala POÜ esindaja – juhatuse esimees Tõnu Post juuresolekul. Käitise ülevaatus: 1.Ülevaatuse käigus toimus ringkäik ettevõtte territooriumil ning tutvuti käitise tegevusega. Vaadati üle tööprotsessid ning võimalikku keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Ettevõtte esindaja tutvustas ettevõttes keskkonnakaitse alal tehtut ja planeeritavat. 2.Keskkonnakompleksloas olev nõue vee vooluhulgamõõturi paigaldamiseks tähtajaga 01.08.2008. a on täidetud. 3.Tahesõnniku hoiustamiseks parima võimaliku tehnika rakendamise tähtaeg oli 2008. a jooksul. Selleks ajaks pidid olema kahele hoidlale ehitatud virtsakaevud. Nõue on täidetud osaliselt. Virtsakaevud on ehitatud ainult suuremale tahesõnnikuhoidlale. 4.Põllul aunas sõnniku hoidmist ei toimu. 5.Farmi territooriumil asuva laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla kõrvale on rajamata täiendav puurkaev. Ülevaatuse käigus lepiti ettevõtte esindajaga kokku, et ettevõte tellib pädevalt eksperdilt hinnangu olemasolevate seirekaevude piisavuse kohta.

vedelsõnniku kogused. 2).Tabelisse 36 lisame uue nõudena loa andjale vedelsõnniku lämmastiku koguste info esitamine. Andmed esitatakse loa andjale enne laotusperioodi algust ja hinnatud on lämmastiku (N) sisaldus laotatavas vedelsõnnikus (N sisaldus kg/t).

38/43

6.Laguun-tüüpi kolmanda vedelsõnnikuhoidla rajamine on ehitusjärgus. 7.Keskkonnakompleksloas olev nõue vedelsõnnikuhoidla katmiseks on täidetud. 8.Silohaoidla teine ja kolmas sektsioon on rekonstrueerimata. 9.Ülevaatuse käigus lepiti ettevõtte esindajaga kokku, et täiendatakse juhendit ettenägematute (keskkonnaohtlike) olukordade likvideerimiseks. 10.Osaliselt olid puudu tabelis 36 “Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus” määratud andmed. 11.Tabelisse 36 lisame uue nõudena loa andjale vedelsõnniku laotusandmete esitamise. Üks kord aastas hiljemalt esimeseks veebruariks eelneva aasta kohta. Kus ettevõte esitab aasta jooksul vedelsõnnikuga väetatud põldude nimekirja ja laotatud vedelsõnniku kogused. 12.Tabelisse 36 lisame uue nõudena loa andjale vedelsõnniku lämmastiku koguste info esitamine. Andmed esitatakse loa andjale enne laotusperioodi algust ja hinnatud on lämmastiku (N) sisaldus laotatavas vedelsõnnikus (N sisaldus kg/t). 13.Seoses Keskkonnaministri 05.12.2008. a määruse nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid” kehtestamisega esitada Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonile välisõhu saastearvutused vastavalt kinnitatud metoodikale hiljemalt 31.03.2010.

16.11.2010 Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 22 sätestab, et loa andja vaatab vähemalt üks kord aastas üle kompleksloa nõuded ja viia läbi käitise kohapealne ülevaatus. Sellest

Loa tingimuste muutmist vajalikuks ei peetud.

39/43

tulenevalt toimus 16. novembril 2010 Kõljala Põllumajanduslik OÜ Haeska veisefarmi kohapealne ülevaatus ja keskkonnakompleksloaga kehtestatud nõuete täitmise kontroll. Ülevaatuse viis läbi Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni keskkonnakorralduse spetsialist Kätlin Kallas. Ülevaatusest võtsid osa Keskkonnainspektsiooni Lääne Regiooni Saaremaa büroo inspektorid Anneli Vahter ja Aina Vaher. Ettevõtte esindajana viibis ülevaatuse juures Kõljala POÜ juhatuse esimees Tõnu Post. Ettevõtte esindaja tutvustas ettevõttes keskkonnakaitse alal tehtut ja keskkonnakompleksloa tingimustest kinnipidamist. Ülevaatuse käigus toimus ringkäik Haeska veisefarmi territooriumil, eesmärgiga kontrollida käitise tegevuse vastavust kompleksloaga kehtestatud tingimustele. Lüpsilehmad on vabapidamisel kaasaegses laudas. Pidamistingimused on head. Lüpsmine toimub paralleellüpsiplatsil. Allapanuks kasutatakse hekselpõhku ja vedelsõnnik eemaldatakse skreeperitega. Erivajadustega loomade laudas sügavallapanu, tahesõnnik eemaldatakse traktoriga. Noorloomalaudas vähene allapanu ja tekib tahesõnnik. Loomade söötmine toimub söödamikseri abil söötmiskäigust. Loomi söödetakse vastavalt loomarühma füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Söötmisel kasutatakse täisratsioonilist segasööta. Noorloomalaudas vasikatele söödaautomaadid. Vedelsõnnikut hoiustatakse laguun-tüüpi hoidlas, mille katteks on naturaalkoorik. Naturaalkoorik tekib kiiresti, kuna käitises tekkival vedelsõnnikul

40/43

on suur põhusisaldus (lüpsilaudas kasutatakse allapanuks hekseldatud põhku). Ülevaatuse hetkel toimus vedelsõnniku laotamine, mistõttu oli laguunis sõnnik segatud ja koorikut ei olnud. Laguun-tüüpi kolmanda vedelsõnnikuhoidla rajamine Putlasse on ehitusjärgus, käitises tekkiv sõnnik mahub olemasolevatesse hoidlatesse ära (üks Haeskas lauda juures, teine Reekülas, vajadusel veetakse sõnnik Haeskast Reekülla). Tahesõnnik eemaldatakse laudast traktoritega ja hoiustatakse tahesõnnikuhoidlas. Tahesõnnikuhoidlad on ehitatud nõuetele vastavaks, rajatud on virtsakogumiskaevud ja kogutav virts juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse. Samuti juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse kogu farmis tekkiv reovesi. Silohoidlad on osaliselt rekonstrueerimata, kolmest sektsioonist kahest kogutakse silomahla, mis juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse. Ettevõttel on plaanis rajada uued nõuetele vastavad silohoidlad, mistõttu ei pea vanade rekonstrueerimist otstarbekaks.

21.10.2011 2011. aasta kompleksloa nõuete ja Haeska veisefarmi kohapealne kontroll toimus 21.10.2011. Ülevaatuse viisid läbi Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni keskkonnakorralduse spetsialist Kätlin Kallas ja vee spetsialist Melika Paljak. Ettevõtte esindajana viibis ülevaatuse juures Kõljala POÜ juhatuse esimees Tõnu Post. Ülevaatuse käigus toimus ringkäik Haeska veisefarmi territooriumil, eesmärgiga kontrollida käitise tegevuse vastavust kompleksloaga kehtestatud tingimustele. Käitise territooriumil on valminud uus 4

Loas sätestada uue silohoidla kasutuselevõtt, tühistada vanade silohoidlate rekonstrueerimise nõue, lisada käideldavate jäätmete nimekirja vanarehvid, muuta vedelsõnnikuhoidla seirekaevude veeproovidest analüüsitavaid näitajaid.

41/43

sektsiooniga silohoidla. Seal hoiustatakse nüüd kogu käitises vajaminev silo, mille kogus on mõnevõrra suurenenud võrreldes seni loas märgitud kogusega. Silohoidla katmisel kasutatakse vanarehve, mille käitlemine tuleb loas sätestada. Vana silohoidla lammutati, mistõttu selle rekonstrueerimise nõude võib loas tühistada. Ülevaatuse hetkel rekonstrueeriti noorloomalauta. Seoses sellega jääb kasutusest välja amortiseerunud vasikalaut koos selle juurde kuuluva tahesõnnikuhoidlaga. Ehitustööd peaks lõpetatama 2011. aasta lõpuks. Lauda rekonstrueerimisega seoses suureneb käitises loomade arv, vastav taotlus esitatakse loa andjale peale ehitustööde lõppu. Käitise territooriumil oli rajatud uued kõvakattega teed. Vedelsõnnikuhoidla oli kaetud põhuseguse koorikuga. Organoleptiliselt hinnatakse reostust kord kuus, seirekaevudest võetakse veeproov novembris. Loa andja muudab vedelsõnnikuhoidla seirekaevudest võetavate veeproovide analüüsitavaid näitajaid. Käitajal on valminud kolmas vedelsõnnikuhoidla Putlas. Tahesõnnikuhoidlast kogutakse virtsa, mis pumbatakse vedelsõnnikuhoidlasse. Vasikalauda tahesõnnikuhoidla virtsakogumiskaev oli täis, hoidla seinas oli märgata leket. Käitaja sõnul veetakse sõnnikuhoidla kohe tühjaks ja rohkem seal sõnnikut ei hoiustata, reostus likvideeritakse. Ettevõte põhjavee kasutus jääb loaga lubatud piiridesse. Puurkaevu sanitaarkaitseala on korras. Ettevõttel on riigilõiv ülevaatuse eest tasutud 27.10.2011.

42/43

14.09.2012 Ehitatatud uus noorloomalaut, vana kasutusest väljas. Sellega seoses on esitatud taotlus loa muutmiseks. Ülevaatusel tuvastati, et laguunil on peal tugev koorik. Leiti, et vihmavesi imbub pinnasesse ja ei valgu tahesõnnikuhoidlasse. Sellega seoses ei ole asjakohane sajuvee eemalejuhtimise nõue tabelis 6. Käitise jäätmekäitlus on nõuetekohane. Ülevaatusel osalesid Alar Valdmann, Melika Paljak (KA), Aina Vaher, Anneli Vahter (KKI) ja Tõnu Post

Loa nõudeid muudeti vastavalt loa muutmise taotlusele. Ülevaatuse tulemusel loa nõudeid ei muudetud.

Tabel 70. Kompleksloa vaidlustamine ja kompleksloa andmise põhjendus Kompleksluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide "Haldusmenetluse seaduses" kehtestatud vaidemenetluse korras või esitades kaebuse halduskohtusse "Halduskohtumenetluse seadustikus" sätestatud korras.

Kompleksloa andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus ning loa andmise kaalutlused): Kõljala POÜ esitas Saaremaa keskkonnateenistusele keskkonnakompleksloa taotluse 24.10.2007, mille alusel andis Saaremaa keskkonnateenistus välja keskkonnakompleksloa. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon algatas keskkonnakompleksloa muutmise seoses 05.12.2008.a jõustunud keskkonnaministri määrusega nr 48 (KKMm nr 48) “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid”, mistõttu oli vajalik loas määratud heitkogused uue metoodika alusel ümber arvutada. Keskkonnaamet teavitas loa muutmise algatamisest Kõljala POÜ-d oma 11.01.2010 kirjaga nr HLS 6-10/3963 ning palus esitada välisõhu saastearvutused. Samuti muudeti luba vastavalt käitise ülevaatuse tulemustele ja käitaja avaldusele. Keskkonnaamet muutis keskkonnakompleksluba 07.10.2010 oma korraldusega nr HLS 1-15/159-1. Keskkonnaamet muutis kompleksluba seoses 2011. aasta ülevaatuse tulemustega 28.11.2011 juhataja korraldusega nr HLS 1-15/11/415. Keskkonnakompleksluba muudeti Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare Regiooni juhata <reg_kpv> korraldusega nr HLS 1-15/13/<regist_nr>. Loa andja: Keskkonnaamet, Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman, allkirjastatud digitaalselt <reg_kpv>

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)

Loa vastu võtnud isik:

43/43

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)