Embed Size (px)
DESCRIPTION
Ettekanne veeseaduse muudatustest ja sõnniku käitlemisest. Enn Liive, Keskkonnaministeeriumi veeosakond
Citation preview
NÕUETELE VASTAVUS JA VEEKESKKONNA KAITSE
EESTI VEEKAITSE ALASED ÕIGUSAKTID * VEESEADUS - Vastu võetud 11.05.1994. a
§ 3. Kombineeritud lähenemisviis punkt- ja hajukoormuse ohjamisel
(1) Saasteainete pinnavette juhtimise reguleerimisel lähtutakse kombineeritud lähenemisviisist, mille kohaselt saasteainete pinnavette juhtimist välditakse või piiratakse selle tekkekohas keskkonnanõuete, sealhulgas parima keskkonnapraktika, parima võimaliku tehnika ja parimate olemasolevate meetodite rakendamise, heite piirväärtuste ning keskkonna kvaliteedi piirväärtuste kehtestamise ja rakendamise teel. Kui nendest keskkonnanõuetest, heite piirväärtustest ja keskkonna kvaliteedi piirväärtustest hoolimata ei ole võimalik saavutada käesolevas seaduses sätestatud keskkonnaeesmärke, tuleb rakendada seaduses sätestatud täiendavaid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral rangemaid keskkonnanõudeid, heite piirväärtusi ja keskkonna kvaliteedi piirväärtusi. (2) Kombineeritud lähenemisviisi kohaldatakse nii punktkoormuse kui ka hajukoormuse ohjamisel, eelkõige, kui on tegemist: 1) reoveega; 2) põllumajandusest pärineva koormusega; 3) ohtlike ainetega, sealhulgas käesoleva seaduse alusel prioriteetseteks ja prioriteetseteks ohtlikeks aineteks tunnistatud ainetega, eelkõige elavhõbeda, kaadmiumi ja heksaklorotsükloheksaaniga.
NÕUETELE VASTAVUS JA VEEKESKKONNA KAITSE
EESTI VEEKAITSE ALASED ÕIGUSAKTID * VEESEADUS - Vastu võetud 11.05.1994. a
5. peatükk
VEEKOGU JA PÕHJAVEE KAITSMINE REOSTAMISE, 23. Veekaitsealased kohustused (1) Kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee- elustiku kahjustamist. (2) Isik on kohustatud vee kasutamisel rakendama tootmistehnoloogilisi, maaparanduslikke, agrotehnilisi, hüdrotehnilisi ning sanitaarmeetmeid vee kaitsmiseks reostamise ja liigvähendamise või veekogu risustamise eest.
NÕUETELE VASTAVUS JA VEEKESKKONNA KAITSE
EESTI VEEKAITSE ALASED ÕIGUSAKTID * VEESEADUS - Vastu võetud 11.05.1994. a 5. peatükk § 26. Valgala kaitse veereostuse eest (1) Valgala ei tohi reoainetega nii koormata, et vesi reostuks. (2) Valgalal tuleb vältida reostusallika ohtlikku seisundit, mille jätkuv halvenemine põhjustab või võib põhjustada veekogu või põhjaveekihi reostumist. (3) Reostusallika ohtliku seisundi tekke vältimiseks ja vee reostumise ennetamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrustega veekaitsenõuded potentsiaalselt ohtlike reostusallikate kohta nende liikide kaupa. Veekaitsenõuded käesoleva seaduse tähenduses on potentsiaalselt ohtlike reostusallikate ehitus-, planeerimis- ja ekspluatatsiooninõuded, mis aitavad vältida reostusallika ohtlikku seisundit ja vähendada tekkiva reostuse mõju. (4) Potentsiaalselt ohtliku reostusallika liigid on: 1) kanalisatsiooniehitised; 2) naftasaaduste hoidmisehitised; 3) siloladustamiskohad; 4) sõnnikuhoidlad; 5) väetisehoidlad.
NÕUETELE VASTAVUS JA VEEKESKKONNA KAITSE
EESTI VEEKAITSE ALASED ÕIGUSAKTID siloladustamiskohad; sõnnikuhoidlad; väetisehoidlad. Vabariigi Valitsuse 28. 08. 2001. a määrus nr 288, Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded § 2. Veekaitsenõuded tahke mineraalväetise hoidlatele § 3. Veekaitsenõuded vedela mineraalväetise hoidlatele § 4. Sõnnik, sõnniku liigid ja virts § 5. Veekaitsenõuded sõnniku- ja virtsahoidlatele § 6. Sõnniku hoidmine põllul § 7. Veekaitsenõuded siloladustamiskohtadele § 8. Rullsilo hoidmine põllul § 9. Mineraalväetise vedu § 10. Mineraalväetisega väetamine § 11. Sõnnikuvedu § 12. Sõnnikuga väetamine § 13. Silomahla ja vadaku laotamine
NÕUETELE VASTAVUS JA VEEKESKKONNA KAITSE
EESTI VEEKAITSE ALASED ÕIGUSAKTID § 261. Valgala kaitse põllumajandustootmisest pärineva reostuse eest (1) Põhja- ja pinnavee kaitseks põllumajandustootmisest pärineva reostuse (edaspidi põllumajandusreostus) ennetamiseks ja piiramiseks kehtestab Vabariigi Valitsus sõnniku silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Sõnniku koostise nõuded kehtestab põllumajandusminister määrusega. -kehtetuks UUS (12) Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused ning sõnnikuhoidlate mahu a r v u t a m i s e m e t o o d i k a k e h t e s t a b põllumajandusminister määrusega.
NÕUETELE VASTAVUS JA VEEKESKKONNA KAITSE
EESTI VEEKAITSE ALASED ÕIGUSAKTID (4) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kilogrammi lämmastikku ja 25 kilogrammi fosforit aastas, kaasa arvatud karjatamisel loomade poolt maale jäetavas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. Mineraalväetistega on lubatud aastas anda haritava maa ühe hektari kohta selline kogus lämmastikku ja fosforit, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik. Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kilogrammi hektari kohta aastas, tuleb anda jaotatult. UUS 7) paragrahvi 261 lõige 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Väetisega on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis sisaldub sõnnikus, mida karjatatavad loomad maale jätavad. Täiendavalt on lubatud aastas anda haritava maa ühe hektari kohta käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud lämmastiku ja fosfori koguseid.“;
NÕUETELE VASTAVUS JA VEEKESKKONNA KAITSE
EESTI VEEKAITSE ALASED ÕIGUSAKTID Paragrahvi 261 täiendatakse lõikega 44 järgmises sõnastuses: Taimkattega haritavale maale ei tohi orgaanilisi väetisi laotada 1. novembrist kuni 31. märtsini.“; paragrahvi 261 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: Põllumajandusminister kehtestab määrusega erinevatele kultuuridele, sõltuvalt kultuuri kasvuks vajalikust väetustarbest ja mulla toitainete sisaldusest, aastas ühe hektari kohta antavad täiendavad lämmastiku ja fosfori kogused.
NÕUETELE VASTAVUS JA VEEKESKKONNA KAITSE
EESTI VEEKAITSE ALASED ÕIGUSAKTID VEESEADUS § 263. Valgala kaitse põllumajandusreostuse eest nitraaditundlikul alal „(3) Väetistega on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis sisaldub sõnnikus, mida karjatatavad loomad maale jätavad. Täiendavalt on lubatud mineraalväetistega anda aastas haritava maa ühe hektari kohta § 261 lõike 8 alusel kehtestatud lämmastiku ja fosfori koguseid.“;
NÕUETELE VASTAVUS JA VEEKESKKONNA KAITSE
EESTI VEEKAITSE ALASED ÕIGUSAKTID VEESEADUS paragrahvi 40 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Järelevalvet teostaval isikul on õigus teha käesoleva seaduse täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 32 000 eurot.“
Andmeallikad: Eesti õigusaktid – Riigi Teataja - Veeseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13342577 Keskkonnaminiseerium http://www.envir.ee/627
Tänan!
