Maire Tuul (TLÜ, alushariduse dotsent)

23.10.2019

Alushariduse õppekava muudatused ja tulevikusuunad, sidusus põhikooli

õppekavaga

Õppekavaarendus alushariduse valdkonnas: protsess, hetkeseis ja valikud

Ülevaade ettekandest

- Erinevad õpikäsitused alushariduses (Kinos ja Pukk, 2010; Stipek ja Byler, 2005) ning nende seos õppekavadeja õpetaja professionaalse arenguga

- Õppekavaarendus

- Tagasiside lasteaia riikliku õppekava tööversioonile

Erinevad õpikäsitused

Lapsest

lähtuv

Täiskasvanust

lähtuvLapsekeskne

Lapse

juhitud

Õppekava

puudub

Täiskasvanust lähtuv kasvatus (Kinos ja Pukk, 2010)

- Laps on juhtimise ja hoolitsuse objekt, lapsepõlv kui

„täisea puudulik olukord“.

- Õpetaja on teadmiste vahendaja, eelnevalt koostatud õppeplaani elluviija ja teostaja.

- Laps on tegevuse objekt, passiivne teenuse kasutaja.

TL kasvatus - uuringud

Täiskasvanust lähtuv kasvatus:

- võib anda häid tulemusi õppimise algperioodil ning õppimises väheedukate osas (Kirschner, Sweller ja Clark, 2006);

- on pikemas perspektiivis lapsekesksest kasvatusest vähem tulemuslik (Golbeck, 2002; Katz, 1999);

- võib kaasa tuua vähenenud soovi omandatud teadmisi kasutada (Katz, 1999);

- võib kaasa tuua tavapärasest suurema koolistressi, sõltuvuse täiskasvanutest ning vähesema usu oma saavutustesse (Stipek, 2006).

Lapsekeskne kasvatus(Kinos ja Pukk, 2010)

- Lapsepõlv on täiseaks valmistumine, laps on

aktiivne ja sotsiaalne.

- Õpetaja on õppimise suunaja, kes arvestab tegevuste kavandamisel laste individuaalsuse ja huvidega.

- Laps on juhtimisele alluv subjekt, toimija, kelle

huvid on esikohal.

LK kasvatus - uuringud

Lapsekeskne kasvatus:

- on täiskasvanust lähtuvast kasvatusest tõhusam laste akadeemiliste oskuste arengu toetamisel sõltumata laste varasemast oskuste tasemest (Lerkkanen jt, 2016);

- toetab täiskasvanust lähtuvast kasvatusest paremini laste usku oma akadeemilisse võimekusse (Perry, Donohue ja Weinstein, 2007) ja õpimotivatsiooni (Lerkkanen jt, 2012);

- võib viia õppijal väärarusaamade kinnistumiseni või omandatud teadmiste vähese seostamiseni (Kirschner, Sweller ja Clark, 2006);

-

Lapsest lähtuv kasvatus (Kinos ja Pukk, 2010)

- Täiskasvanu ja laps on võrdõiguslikud toimijad, laps on aktiivne ja sotsiaalne; laps kodanikuna.

- Õpetaja on õppimise toetaja, uurimiskolleeg, lähi-

arenguvöönd määratleb täiskasvanute ülesanded.

- Laps on tegevuse subjekt; toimija, kes osaleb ja teeb

otsuseid.

LL kasvatus - uuringud

Lapsest lähtuv kasvatus:

- loob head eeldused elus hakkamasaamiseks,

- aitab vähendada kuritegevust.

- 2013. aastal moodustati rahvusvaheline lapsest lähtuva kasvatuse töögrupp, mille liikmete eesmärgiks on uurida lapsest lähtuvat kasvatust Eestis, Soomes, Inglismaal ja USAs. Töögrupi töösse on kaasatud kuue Eesti lasteaia personal. (Pukk, 2015)

Lapse juhitud kasvatus Stipek ja Byler, 2005)

- Õpetajal on pigem passiivse vaatleja kui aktiivse õppimise suunaja roll.

- Otsustajateks on enamasti lapsed ja täiskasvanud sekkuvad nende tegevusse vaid äärmise vajaduse korral.

- Sellist praktikat iseloomustab kindlate reeglite ning täiskasvanu sihipärase tegevuse puudumine laste arengu toetamiseks.

- Uuringuid selle lähenemisviisi mõju kohta laste arengule ei õnnestunud leida.

Õpetaja professionaalne arengTeadm

ised

Oskused ehk praktika

Detailne riiklik

õppekava ja

metoodilised

materjalid,

tugev kontroll

Üldine RÕK,

konkreetsem LÕK;

soovituslikud

juhendmaterjalid

RÕK - üldised

arengusuunad, LÕK

paindlik, erisusi

võimaldav.

Tugimaterjalid,

üksteiselt õppimine.

Õppekavaarendus6.06.-15.09.2018 Koolieelse lasteasutuseriikliku õppekavaja põhikooliriikliku õppekavasidususe analüüs

13.12.2018-19.06. 2019Koolieelse lasteasutuse riiklikuõppekava muutmiseeelnõuettevalmistamine

28.03.2019 alustatiõppekavajuhendmaterjalikoostamist

18.06.-September 2019 Lasteaia riiklikuõppekavatööversioonikoostamine

Õppekavaarendus: 1. etapp- 6.06.-15.09.2018 – koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ja

põhikooli riikliku õppekava sidususe analüüs (Airi Kukk, Maire Tuul, Mare Kitsnik, Hiie Asser, Nonna Meltsas, Raili Oks, Lea Maiberg; kurssi hoidsid Tiina Peterson, Karin Piirsalu, Epp Müil, Natalja Mjalitsina)

Üldine hinnang:

- Õppekavade sisu on üldiselt hästi seotud (aluseks on sarnasedalusväärtused, ühes astmes saavutatud õpitulemused loovadeeldused edukateks õpinguteks teises astmes)

- Ühtlustada tuleks terminoloogia, struktuur ja sisu esitamise laad(põhjalikkus)

Õppekavaarendus: 2. etapp13.12.2018-19.06. 2019 - Koolieelse lasteasutuse riiklikuõppekava muutmise eelnõu ettevalmistamine. Eelnõu valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspertTiina Peterson ja HTMi üldharidusosakonna koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavakonsultant Kristina Mägi.

Töögruppi kuulusid: Eesti Lasteaednike Liidu esindaja Evelin Sarapuu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Hille Ilves, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusese esindaja LuiveRehand, Reggio Emilia Ühingu esindaja Jaana Koger , Tallinna Ülikooli alushariduse lektorMaire Tuul, SA Innove õppekava ja metoodika agentuuri kahesuunalise keelekümblusepeaspetsialist Karin Piirsalu, Tallinna Ülikooli alushariduse lektor Evelyn Neudorf, EestiHaridustöötajate Liidu esindaja Kristi Kirbits, Eesti Eralasteaedade Liidu esindaja Tea Oll, Tallinna Haridusameti alushariduse vanemspetsialist Marika Kallas, Tervise Arengu Instituudilaste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Liana Varava, Eesti Lastevanemate Liidu esindajaKristiine Vahtramäe, Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna alushariduse ekspert KasparKreegimäe, Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskuse õppekavateooria assistent ja peaspetsialistMaria Jürimäe, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi nooremteadur Linda Helene Sillat ja Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi külalislektor Tiiu Tammemäe.

Õppekavaarendus: 3. etapp

18.06.-September 2019 - Lasteaia riikliku õppekavatööversiooni koostamine.

Tööversiooni koostamises osalesid Kristjan Port, Jüri Mäemat, Kristi Kiilu, Sulev Valdmaa, Anu Palu, Jaanus Põldmaa, Ingar Dubolazov, Erkki Piisang, Katrin Kalamees-Ruubel ja Urve Läänemets.

Ülevaate lapse keelelisest arengust ning mängust kirjutas Tiiu Puik ja kõlbelisest kasvatusest Maie Tuulik.

Õppekavaarengud

Lapsest

lähtuvTäiskasvanust

lähtuv

KELA RÕKi

muutmise eelnõu e

I töörühma töö

(11 lehekülge)

Lapsekeskne

Lasteaia riikliku

õppekava

tööversioon e II

töörühma töö (44

lehekülge)

Kehtiv KELA

RÕK

(16 lehekülge)

Kuidas sai 200 peamiselt õppekavas ettekirjutuste kärpimisele ning

laste, õpetajate ja juhtide autonoomsuse suurendamisele suunatud

ettepaneku tegemine viia mahuka, ettekirjutusi täis ning

õppeprotsessis osalejate valiku- ja otsustusvabadust pärssiva

õppekava tööversioonini?????

Tagasisidet saab anda:

- 15. novembrini aadressil: Tõnismägi 5a, Tallinn 10119, Haridus- ja teadusministeerium, märksõna „Lasteaia õppekava” või meiliaadressilkaroli.kardi@hm.ee (kirja nimi „Lasteaia õppekava”).

- 30. oktoobrini vastates küsitlusele, mille link on olemasELAL koduleheküljel.

- Õppekava tööversiooni üle saab arutleda ka näoraamatu(Facebook) grupis “Võtta tagasi lasteaia riikliku õppekava tööversioon”

Kokkuvõte küsitlusest (146 vastajat)

Joonis 1. Vastajate hinnang LRÕ tööversiooni ülesehitusele, peatükkide vajalikkusele ning

selgusele (aritmeetiline keskmine; 1 – ei nõustu, 5 – nõustun)

Kommentaarid õppekavatööversiooni struktuuri kohta- Kava sisaldab ebavajalikke osi

Õppekava ei peaks ette kirjutama õpetamise teemasid, muusikalist repertuaari, kasutatavaid vahendeid jne. Arusaamatuks jääb õpikeskkonna kirjelduse ja lõimingu osa vajalikkus.

- Olulised osad puuduvad kavast

Lapse roll ja õpetaja roll, laste kaasamaine (osalus), omaalgatus ja valikuvõimalused, alushariduse õpikeskkonnad (me õpime kõikjal), koostööpõhine õppimine (kuidas lapsed õpivad MÕK järgi), kultuuriline mitmekesisus, lapse arengu toetamine, eriline õppija.

Kommentaarid õppekavatööversiooni kontseptsiooni kohta

- Dokument on ebaühtlane ja eklektiline

Paljusõnaline ja segane. Raske lugeda. Tekst ebaühtlane nii sõnastuselt kui stiililt. Kohati loeks nagu mõnd iganenud käsiraamatut või õpikut.

- Õppekava kontseptsioon pole tänapäevane (see on olemuselt programm)

- Kava pole kooskõlas haridusstrateegia ja NÕK mudeliga

- Kava alahindab õpetajat

Õpetajat võetakse kui ebaprofessionaalset isikut, kellele on vaja riiklikus õppekavas kõik ette kirjutada, k.asa arvatud lahti kirjutada elementaarsed mõisted

Jaotis "Sisuvaldkondade kavad"

1,51

1,56

1,76

1,81

1,95

1,97

2,04

2,23

2,28

2,29

2,42

2,53

7. Pean vajalikuks muusika osas konkreetsete laulude

väljatoomist

6. Pean vajalikuks eesti keele osas konkreetsete

ettelugemis-, vestlus- ja jutustamisteemade väljatoomist

3. Valdkondade eesmärkide sõnastus on kooskõlas

nüüdisaegse õpikäsitusega

10. Pean vajalikuks, et igas valdkonnas on eraldi selgitatud

õppekeskkondi

11. Pean vajalikuks lõimingu võimaluste selgitamist igas

valdkonnas

12. Pean vajalikuks iga valdkonna juures seletuskirja

esitamist

5. Pean vajalikuks konkreetsete õppeteemade ja mõistete

esitamist õppevaldkondades

8. Saan aru, miks on eeldatavad tulemused välja toodud

5aastastele ja 6-7aastastele lastele

1. Õppesisu jaotus valdkondadesse on loogiline

4. Valdkondades sõnastatud eesmärgid on lastele

eakohased

2. Valdkondade eesmärgid on selgelt sõnastatud

9. Esitatud eeldatavad tulemused on lastele eakohased

Joonis 2. Vastanute hinnang õppekava jaotisele "Sisuvaldkondade kavad” (aritmeetiline

keskmine; 1 – ei nõustu, 5 – nõustun)

Üldhinnang

Üldised kommentaarid ja ettepanekud- Valdav arusaam: sellest dokumendist ei saa lasteaiale sobilikku riiklikku

õppekavaTööversiooni ei ole võimalik ümber teha. Ainuke võimalus on luua uus või siis jätta praegu kehtiv kehtima.Keeldun oma lasteaias õppekava redigeerimist sellise dokumendi järgi!See oleks huumoriauhinda vääriv versioon õppekavast, kui see ei oleks tõsi.See versioon prügikasti!!!

- Üksikud vastused: sellest dokumendist saab lasteaiale suurepärase riikliku õppekava

Mina pooldan seda õppekava varianti. Olin meeldivalt üllatunud, et sisse oli toodud Eesti riigi ja keele ja rahvuse seisukohalt olulised asjad. Teiseks, mitte ainult mulle, vaid ka paljudele mu kolleegidele, on meeldiv see, et paljudes asjades ei pea hakkama ise jalgratast leiutama.

Vastanute taust

Tulevikusuunad

Allikad- Golbeck, S. L. (2002). Instructional models for early childhood

education. ERIC Digest. In ERIC Clearinghouse on Elementary and Early Childhood Education Champaign IL. [2015, april 09]. http://files.eric.ed.gov/fulltext/ED468565.pdf

- Kinos, J. ja Pukk, M. (2010). Lapsest lähtuv kasvatus. Tallinn: Tea Kirjastus.

- Kirschner, A., Sweller, J. ja Clark, R. E. (2006). Why minimal guidance during instruction does not work: an analysis of thefailure of constructivist, discovery, problem-based, experiential, and inquiry-based teaching. Educational Psychologist, 41(2), 75–86.

- Stipek, D. ja Byler, P. (2005). Early childhood classroom observation measure: coding manual. Connecticut, USA: School of Education, University of Stanford.

Allikad- Katz, L. G. (1999). Curriculum disputes in early childhood education.

Champaign, IL: ERIC Clearinghouse on Elementary and Early ChildhoodEducation.

- Lerkkanen, M. L., Kiuru, N., Pakarinen, E., Poikkeus, A.-M., Rasku-Puttonen, H., Siekkinen, M. & Nurmi, J.-E. (2016). Child-centered versus teacher-directedteaching practices: Associations with the development of academic skills in thefirst grade at school. Early Childhood Research Quarterly, 36, 145–156.

- Lerkkanen, M. L., Kiuru, N., Pakarinen, E., Viljaranta, J., Poikkeus, A.-M., Rasku-Puttonen, H., Siekkinen, M. & Nurmi, J.-E. (2012). The role of teaching practicesin the development of children's interest in reading and mathematics in kindergarten. Contemporary Educational Psychology, 37, 266–279.

- Stipek, D. (2006). Accountability comes to preschool: can we make it work foryoung children? Phi Delta Kappan, 87(10), 740–747.

Allikad- Perry, K. E., Donohue, K. M. & Weinstein, R. S. (2007).

Teaching practices and the promotion of achievement and adjustment in first grade. Journal of School Psychology, 45, 269–292.

- Pukk, M. (2015). Varhaiskasvatus Virossa: aikalaiskuvauksialastentarhatoiminnan alkuajoista nykypäivään. [Akateeminenväitöskirja]. Tampere: Tampereen Yliopisto, Kasvatustieteidenyksikkö.

TÄNAN!

maire.tuul@tlu.ee