Eesti Taumliskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS

taumliskasvanute koolitajaandragoogi kvalifikatsioonikursus

GORDONI PEREKOOLI KURSUSE VAJALIKKUSEST

LASTEAIAOtildePETAJATE KOOLITUSES

Kvalifikatsioonikursuse lotildeputoumlouml

Koostanud Pille Murrik

Amino Potildeldaru

Rakvere 2011

2

Sisukord

Sissejuhatus 4

1 Alushariduse eesmaumlrgid ja otildepetaja kutsemeisterlikkus 7

11 Alushariduse sisu ja eesmaumlrgid 8

12 Alushariduse eesmaumlrkidest Euroopa kultuuriruumis 10

13 Otildepetaja kutsemeisterlikkus 11

2 Lapse sotsiaalne kasvukeskkond ja otildepetaja roll selle kujundamisel 13

21 Kasvukeskkond kui lapse sotsiokultuurilise arengu motildejutaja 14

22 Otildepetaja roll kasvukeskkonna kujundajana 16

221 Positiivse kasvatuse potildehimotildetted 17

3 Thomas Gordoni efektiivsete suhete rajamise mudel 21

31 Gordoni mudeli potildehimotildeisted ja -oskused 24

311 Selge enesevaumlljendamine minasotildenumite abil 26

312 Suhtlemistotildeketest hoidumine 27

313 Abistamisoskused lapse probleemi korral 27

314 Kehtestamisoskused lapse vastuvotildeetamatu kaumlitumise puhul 28

315 Konfliktide lahendamise tavapaumlrased viisid ja votildeidan-votildeidan meetod ehk 6-

astmeline probleemilahendusmudel 29

316 Lastevaheliste probleemide vahendamine 31

4 Uurimismetoodika kirjeldus 33

41 Uurimuse metoodika 33

42 Uurimisprotseduuri ja valimi kirjeldus 33

43 Uurimistulemuste kirjeldus ja analuumluumls 34

431 Kuumlsimused lasteaiaotildepetaja professionaalsuse rolli toumloumls esinevate raskuste ja

suhtlemisoskuste kohta 35

432 Kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemad ja koolituse vajalikkuse kohta 40

433 Kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste kasutamise ja

motildeju kohta 45

434 Kokkuvotildete uurimustulemustest 52

435 Toumlouml autorite uurimuse ldquoGordoni perekooli kursuse vajalikkusest lasteaiaotildepetajate

koolitusesrdquo votilderdlus Gerdy Kanguri magistritoumloumlga ldquoTh Gordoni Otildepetajate kooli

rakendatavus alushariduse valdkonnas otildepetajate arvamusesrdquo 54

Kokkuvotildete 57

Kasutatud kirjandus 60

3

Lisa 1 Euroopa koolieelse kasvatuse arengujooni 63

Lisa 2 Koolieelse lasteasutuse riiklik otildeppekava 64

Lisa 3 Minu suhete kreedo 66

Lisa 4 Suhtlemistotildekked 67

Lisa 5 Votildeidan-votildeidan meetod ehk 6-astmeline probleemilahendusmudel (kaotajateta konflikti

lahendamise meetod) 69

Lisa 6 Intervjueeritute esitatud naumlited 70

Lisa 7 Kuumlsimused suhtlemisoskuste taumlhtsusest lasteaiaotildepetajale 72

Lisa 8 Intervjuu kuumlsimused 73

4

Sissejuhatus

Professor Uumllo Vooglaiu (2010) sotildenul hakati moumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendate aastate

alul motildeistma et kogu otildeppesuumlsteemi uumllesehitamisel on taumlhtis laumlhtuda lapsest mitte mingitest

asutustest ega kavadest Uue motildetteviisi kujunemisel votildeeti kasutusele ka uued motildeisted ndash

alusotildepe ja alusharidus hiljem ka pesa- ja uumlsaharidus Taumlhtis on et lapse enesetunnetus

ja -teadvus kujuneks maast-madalast adekvaatseks vastasel juhul on ta bdquopikka aega kui mitte

kogu elu haumldas ja haumldas on ka tema vanemad ning otildepetajadldquo Vooglaid rotildehutab et pesa- ja

alusharidus on kogu hariduse vundamendiks ning elukestva taumlhendusega Seepaumlrast peab ta

lasteaiaotildepetajaid lastevanemate ja vanavanemate kotilderval kotildeige olulisemateks inimesteks

haridussuumlsteemis

Taumlnapaumleval veedavad lapsed suure osa oma kotildeige tundlikumast arenguperioodist lasteaias

Statistikaameti andmetel moodustab lasteasutustes kaumlivate laste osataumlhtsus aastate lotildeikes uumlhe-

kuni kuueaastaste laste koguarvust keskmiselt 73 (Statistika andmebaas)

Tuginedes oma elu- ja toumloumlkogemusele ning kaasaegsetele seisukohtadele lapse kasvu-

protsessist vaumlidavad kaumlesoleva toumlouml autorid et lapse kasvamist aktiivseks vastutus-

votildeimeliseks teiste suhtes avatuks ja arvestavaks ning koostoumloumlvalmis inimeseks motildejutavad

otseselt lasteaiaotildepetajate isiklik eeskuju suhtumine ja suhtlemisoskused Lapse minapilt

kujuneb laumlbi selle kuidas uumlmbritsevad taumliskasvanud teda tajuvad ja peegeldavad Kui

taumliskasvanud aktsepteerivad last sellisena nagu ta on ning oskavad valida sobivaid

suhtlemisoskusi ndash kuulata kui lapsel on probleem hoiduda suhtlemistotildeketest ja vahendada

lastevahelisi probleeme viisil mis votildeimaldab lastel uumlksteisest aru saada ning ise lahendus

leida ndash on taumliskasvanud loonud lapse sotsiaalseks ja emotsionaalseks arenguks toetava

otildehustiku Vooglaid (2002) rotildehutab et inimese isiksuse potildehistruktuur kujuneb vaumllja esimeses

eluetapis

Alushariduse raamotildeppekava kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste sotsiaalset

ja emotsionaalset arengut kuid tasemeotildeppes kaumlsitletakse suhtlemisoskusi enamasti

teoreetiliselt Kolmekordse Nobeli preemia nominendi uumllemaailmselt tuntud

psuumlhholoogiaprofessor Thomas Gordoni meelest ei saa otildeppimine ega otildepetamine olla

tulemuslik kui otildepetaja ja otildepilase vahel puuduvad head suhted (Kangur 2009) Formaalharidus

ei anna Gordoni sotildenul kotildeige elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest mille

5

abil luua toimivaid inimsuhteid suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte

konstruktiivselt (Gordon 2006)

Toetudes riiklikule ainekavale tuleb igal otildepetajal leida votildeimalusi vaumlaumlrtuskasvatuse

komponentide sidumiseks oma otildepetatava aine teema votildei tegevusega Seetotildettu on oluline osa

ka suhtlemisotildepetusel kui uumlhel vaumlaumlrtuskasvatuse komponendil Lasteaiaotildepetaja kes tegeleb

lapsega tema varases eas saab motildejutada lapse suhtlemisoskusi kotildeige paremini vahetu

oskusliku suhtlemismudeli kaudu Gordoni perekool annaks suhtlemisalase

elementaarhariduse igale osalejale 2007 aastal valminud Gerdy Kanguri bakalaureusetoumlouml

uuringu potildehjal selgub et perekooli vajalikkus seisneb lapse kasvatamisel iseseisvaks

vastutustundlikuks ja teistega arvestavaks inimeseks Intervjuude potildehjal hinnati perekooli

lastevanemate jaoks oluliseks ja vajalikuks 2009 aasta magistritoumloumls uuris Kangur Gordoni

otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas Uuringus osalenud lasteaia- ja

kooliotildepetajad tegid ettepaneku viia koolitus sisse kotildeikide pedagoogiliste erialade

otildeppekavadesse Samuti pidasid nad vajalikuks suuremat riigipoolset toetust nimetatud

koolitusele (Kangur 2009)

Alushariduse otildeppejotildeududena kinnitavad kaumlesoleva toumlouml autorid et meie pedagoogilist

kotildergharidust votildeimaldavate otildeppeasutuste otildeppekavades puudub reeglina suhtlemisalaste

praktiliste baasoskuste kursus mistotildettu tulevased otildepetajad saavad kuumlll teoreetilised

teadmised mida peaks lastega suheldes arvestama kuid mitte oskusi ega metoodikat kuidas

igapaumlevaselt suhelda Enamikule tasemeotildeppes erialases taumliendkoolituses ja

mentorprogrammis osalenutele on naumliteks lastevaheliste probleemide vahendamise metoodika

taumliesti tundmatu Aktiivse kuulamise kotilderval peaks oskus vahendada lastevahelisi probleeme

olema lasteaiaotildepetaja uumlks baasoskusi Aktiivse kuulamise motildeiste on tuttav kuid seda ei osata

praktiliselt rakendada Lasteaiaotildepetajatele motildeeldud erialakirjanduses rotildehutatakse kuumlll

taumliskasvanu rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel kuid peale Th Gordoni

raamatute bdquoTark lapsevanemldquo ja bdquoOtildepetajate koolldquo ei ole leida viiteid kuidas seda teha

6

Toumlouml eesmaumlrgiks on

selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab lasteaiaotildepetajal toetada

laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud riikliku otildeppekava

taumliendamiseks

Toumlouml uumllesanded on

tutvuda teemakohase kirjandusega

anda luumlhiuumllevaade Th Gordoni suhtlemismetoodika alustest ning laste emotsionaalse

ja sotsiaalse arengu toetamise votildeimalustest suhtlemisoskuste abil

viia laumlbi intervjuud Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajatega ning kuumlsitlus TLUuml

Rakvere Kolledži alushariduse kolmanda kursuse tudengitega ja analuumluumlsida saadud

tulemusi

votilderrelda saadud tulemusi Gerdy Kanguri uurimustulemustega

Uurimus viiakse laumlbi 2011 aasta kevadel ja valimisse kuuluvad

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajad Laumlaumlne- ja Ida-Virumaal

TLUuml Rakvere Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus

Toumlouml autorid taumlnavad Gerdy Kangurit kes heasoovlikult lubas kasutada oma magistritoumloumld

Tiina Merkuljevat kasulike notildeuannete eest toumloumlprotsessi kaumligus Samuti avaldavad autorid taumlnu

kotildeigile uuringus osalenud tudengitele ja lasteaiaotildepetajatele

7

1 Alushariduse eesmaumlrgid ja otildepetaja kutsemeisterlikkus

Igauumlks meist tuleb lapsepotildelvest oma hoiakute vaumlaumlrtushinnangute ja uskumustega Vahel me ei

motildeista kaasinimese kaumlitumist ning tegutsemismotiive Me ei ole teda aumlra kuulanud et teada

saada milliste temale omaste vaumlaumlrtuste tasandil ta oma otsuseid teeb

Lapsepotildelv on inimese elu oluline ja maumlaumlrav aeg omaette vaumlaumlrtus ning just sellisena tuleb

seda vaumlaumlrtustada Lapsepotildelves pannakse alus inimese edaspidisele elule ning lapsepotildelves

kogetu motildejutab inimest kuni elu lotildepuni Inimese moraalses arengus on taumlhtsamateks

lapsepotildelveaastad mil kujunevad vaumlaumlrtushinnangud ja arusaamad elust See on aeg mille jaumllgi

ei saa muuta (Kinos Pukk 2010 Tuulik 2006)

Laps areneb sisemise aktiivsuse motildejul mida arengukeskkond paumlrsib votildei stimuleerib

Stimuleeriva kasvukeskkonna loomisel on maumlaumlrav roll last uumlmbritsevatel olulistel

taumliskasvanutel ka lasteaiaotildepetajatel (Sikka 2009)

Laps on osa oma perest ja sugulastest kuid ka lastekollektiivist riigist ja oma kultuurist

Selles kuidas lapsega kaumlitutakse avaldub tema laumlhiuumlmbruse inimkaumlsitlus ning see justkui

kristalliseerub lapses Olgugi et laps sotildeltub teatud vanuses suuresti oma vanematest ja teistest

teda uumlmbritsevatest taumliskasvanutest on laps kodanikuna taumliskasvanuga votilderdvaumlaumlrne subjekt

Taumlisvaumlaumlrtuslikuks inimeseks kasvab laps siiski vaid vastastikuses suhtlemises teda uumlmbritseva

keskkonnaga (Pukk 2006)

Seetotildettu on lapse arengus taumlhtsal kohal kasvukeskkond ennekotildeike perekond mis on tema

isiksuse kujundajaks (Niiberg Linnas 2007 Tuulik 2006) Kodu on sotsiaalse kaumlitumise

esimene harjutusvaumlli (Kurm 1985) Ka lapse kognitiivne areng toetub sotsiaalsele keskkonnale

(Nugin 2005) Pereelus maumlngitakse laumlbi peaaegu kotildeik uumlhiskonnas ettetulevad situatsioonid

pannakse paika vaumlaumlrtushinnangud vormitakse isiksus Just perekonnas otildepitakse tundma elu

igavikulisi vaumlaumlrtusi motildetestatakse lahti eluteadust mis oleks kooskotildelas maailmaga (Nekrassov

2005)

Kodu kotilderval omab kasvukeskkonnana jaumlrjest suuremat osataumlhtsust lasteaed veedavad ju

lasteaias kaumlivad lapsed suurema osa aumlrkveloleku ajast just seal

8

Traditsiooniliselt on lasteaed olnud paumlevahoiuteenust pakkuv asutus mille olemasolu on

votildeimaldanud lastevanematel toumloumll kaumlia ning lastel eakaaslastega koos maumlngida turvaliselt aega

veeta ning tasapisi ka kooliminekuks valmistuda Praeguseks on aga lasteaiast kujunenud

oluline luumlli elukestva otildeppe tsuumlklis Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele kaumlsitletakse

lasteaeda koolieelse otildeppeasutusena mis votildeimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja

alushariduse omandamist (Koolieelse lasteasutuse seadus)

11 Alushariduse sisu ja eesmaumlrgid

Alusharidus on teadmiste oskuste vilumuste ja kaumlitumisnormide kogum mis loob eeldused

edukaks edasijotildeudmiseks igapaumlevaelus ja koolis (Eesti Vabariigi haridusseadus)

Alushariduse otildepe toimub kuni lapse 7aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses votildei kodus

Koolieelsed lasteasutused toetavad ja taumliendavad kodust kasvatust Kohalik omavalitsus on

kohustatud looma kotildeigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele votildeimaluse kaumlia

teeninduspiirkonna koolieelses lasteasutuses Lasteasutuse otildeppe- ja kasvatuskorralduse

aluseks on lasteasutuse otildeppekava mis koostatakse riikliku alushariduse raamotildeppekava alusel

2005 aasta lotildepus tegutses Eestis kokku 609 koolieelset lasteasutust kus kaumlis kokku 54 560

last ja kus toumloumltas 8003 pedagoogi (Aunap Juske 2006)

Alushariduse eesmaumlrk on toetada lapse terviklikku votildeimete- ja huvidekohast arengut aumlratada

otildepihuvi kujundada kujutlusmaailma ja koostoumloumloskust luua eeldused kotildenelemis- arvutamis-

ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks (Eesti Vabariigi

haridusseadus) Alus- ja alghariduse otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel tuleb arvestada

konkreetsele uumlhiskonnale omase kultuuritraditsiooni kujunenud arusaamade vaumlaumlrtuste ja

hoiakutega Taumlhtis on inimese sotsiaalse identiteedi ja uumlhiskondliku teovotildeime kujunemine

Osalemine ja osasaamine otildeppekasvatusprotsessist votildeimaldab taumlisvaumlaumlrtusliku uumlhiskonnaliikme

kujunemise Teadvustades sotsiaalse konstruktivismi ideestikku ja jaumltkusuutliku hariduse

potildehimotildetteid on taumlhtis nendega arvestada juba lapse haridustee esimestel etappidel mis

panevad aluse tema toimetulekule edasisel haridusteel ning loovad valmisoleku elukestvaks

otildeppimiseks (Kukk A 2010) Hujala vaumlitel peavad nii lapsevanemad kui ka lasteaia personal

lasteaiakasvatuse taumlhtsaimaks eesmaumlrgiks laste sotsiaalset kasvatust (Hujala 2004)

Igapaumlevakeeles on toimetulemise maumlrksotildenana kasutusel eluoskuste motildeiste Dagmar Kutsar

Tartu Uumllikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi dotsent ja Euroopa sotsiaaluuringu

teadusnotildeukogu liige rotildehutas konverentsil bdquoKas lapsevanemaks suumlnnitakse votildei otildepitakserdquo et

eluoskused ndash inimeste tugevad ja notildergad kuumlljed mis avalduvad igapaumlevastes valikutes ja on

9

suunatud isiklikule heaolule ndash kujunevad ja saumlilivad sotsiaalse otildeppimise protsessis sisemiste

(oma motildetted ja tunded) ning vaumlliste (vaumlline kaumlitumine ja keskkonnatingimused) koosmotildejul

Eluoskuste hulka loetakse suhtlemisoskusi (enesevaumlljendus- ja kuulamisoskust oskust laumlbi

raumlaumlkida ja ei oumlelda enda eest seista oskust olla empaatiline vestluspartnerit aktiivselt kuulata

tegutseda meeskonnas kriitilise motildetlemise ja probleemilahendamise oskusi positiivse

motildetlemise oskusi stressi ja tunnetega toimetuleku oskusi) Lapse eluoskuste tugevdamine votildei

eluoskuste notilderkuse kinnistamine sotildeltub taumliskasvanute suhtumisest ja kaumlitumisest sotildeltumata

sellest kas nad on oma kaumlitumise motildejust teadlikud votildei mitte (Kutsar 2011)

Otildeppijate toimetulek sotildeltub kasvukeskkonna tingimustest ja isiksuse eripaumlrade arvesse

votildetmisest Otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel peab taumlhelepanu poumloumlrama toimetulekuoskuste

kujunemisele

Oluline on reaalne uumlmbritsev keskkond ning suhtluspartnerite avatus ja aktiivsus taumlhenduste

loomisel mille tulemusel kujuneb tunnetus iseenda kasvamisprotsessist (nt koolis kodus

klassis jne) konkreetses uumlhiskonnas ja kultuuris Samas ei rotildehuta selline laumlhenemine

olukordade ja suhete puumlsivuse taumlhtsust vaid pigem muutuvat konteksti milles toimub

uumlmbritsevast arusaamine ja selle motildetestamine (Kukk 2010)

Lapse loomulik tegevus on maumlng Kogu lapse tegevus on looming mille kaudu taumliskasvanu

toel kujuneb uumlmbritsevast arusaamine

Joy Cullen Massey Uumllikoolist kirjutab vaumlikelaste otildepetamist on tugevalt motildejutanud teadmiste

filosoofia mis toetub maumlngule alushariduse omandamise jooksul Selles laumlhenemisviisis

peegeldub Piaget motildeju Kognitiivse arengu teooria kohaselt otildepivad lapsed kotildeige totildehusamalt

fuumluumlsilises keskkonnas suhtlemise kaudu Otildeppemaumlng aitab lapsi otildeppida lugema ja kirjutama

otildepetab aspekte uumlhiskonnast ja matemaatikast kujundab nende arusaamist maailmast (Cullen

1995)

Maailmapilt sisaldab inimese uskumusi ja vaumlaumlrtushinnanguid Uurimustes on kindlaks tehtud

et peamised vaumlaumlrtused ja oskused mida vanemad koolilt ootavad on eetilised vaumlaumlrtused

sallivus austus toumloumltamise oskus iseseisvus aktiivsus suhtlemisoskus otildeppimisoskus (Heinla

1999)

10

12 Alushariduse eesmaumlrkidest Euroopa kultuuriruumis

Enamikus Euroopa riikides on vaumllja toumloumltatud riiklikud otildeppe- votildei raamotildeppekavad milles

maumlaumlratletakse eelkoolikasvatuse eesmaumlrgid toumlouml sisu ja potildehimotildetted Vaumlaumlrib maumlrkimist et

koolieelse kasvatuse eesmaumlrgid on paljudes Euroopa maades suhteliselt sarnased Potildehiliste

eesmaumlrkidena naumlhakse lapse igakuumllgse arengu ja loovuse soodustamist vastutustunde

kasvatamist kodaniku kasvatamist lapse heaolu tagamist ning kooliks ja edasiseks

haridusteeks ettevalmistamist Sageli mainitakse ka lapse iseseisvuse ja eneseusalduse

toetamist

Eesmaumlrkide juures tuuakse vaumllja ka teatud otildeppevaldkonnad suuline ja kirjalik kotildene

matemaatika kunstikasvatus teaduse ja tehnoloogia tutvustamine Eestis nagu ka paljudes

teistes maades naumlhakse eelkooliasutust kui votildeimalust otildeppida sotsiaalseid oskusi ning

omandada kultuurivaumlaumlrtusi ja traditsioone (Ugaste Otildeun 2004)

Otildeppekavade kaudu puumluumltakse edendada koolieelse kasvatuse kvaliteeti suunata ja toetada

otildepetajaid nende igapaumlevatoumloumls ning soodustada otildepetajate lastevanemate ja laste suhtlemist

Vanematega koostoumlouml valdkonnas raumlaumlgitakse suhtlemisest infovahetusest motildeistmisest

koostoumloumlst dialoogist toetamisest vastastikusest abist vanemate kaasamisest kasvatus- ja

planeerimisprotsessi Votildeib oumlelda et otildeppekavades kaumlsitletakse potildehiliselt lapse igakuumllgse

arengu ja heaolu kuumlsimusi teatud piires vaadeldakse ka kooliks ettevalmistamist Rohkem kui

pooltes Euroopa riikides defineeritakse teatud kompetentsid mis peaks lastel kujunema

koolimineku ajaks Ollakse seisukohal et otildeppekava peab olema paindlik votildeimaldama

otildepetajatel katsetada uute metoodiliste ja pedagoogiliste suundumustega ja kohandada uumlldisi

toumlouml eesmaumlrke laumlhtudes kohalikest tingimustest ning vajadustest Naumliteks Prantsusmaa

otildeppekavades on esile toodud lapse sotsiaalsete suhete rikastamise taumlhtsus vajadus luua

tingimused otildeppimiseks ja votildeimete arendamiseks Soome eelkoolikasvatuse peaeesmaumlrgina on

vaumllja toodud perekonna toetamine laste kasvatamisel ja isiksuse tasakaalustatud arengu

tagamine (vt lisa 1) (Ugaste Otildeun 2004)

Potildehjamaade otildepetajad poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele

ja igakuumllgsele arengule Otildepetajad loovad lapsele keskkonna milles ta votildeib sotsialiseeruda

osaleda demokraatlikul viisil ja vaumlljendada ennast esteetiliste tegevuste (muusika tants

joonistamine maalimine) kaudu Potildehjamaade eelkooliasutustes poumloumlratakse taumlhelepanu laste

maumlngule suhtlemisvotildeimalustele ja praktilis-esteetilistele tegevustele Akadeemilist otildepet

lasteaias on peetud vaumlheoluliseks (Brostroumlm amp Wagner 2003)

11

Eesti riikliku otildeppekava uumlldeesmaumlrk on lapse mitmekuumllgne ja jaumlrjepidev areng Otildepetajad

poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele kodu ja lasteasutuse

koostoumloumls Uumlldeesmaumlrgist laumlhtuvalt toetab otildeppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist vaimset

sotsiaalset ja emotsionaalset arengut mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne

minapilt uumlmbritseva keskkonna motildeistmine eetiline kaumlitumine ning algatusvotildeime esmased

toumloumlharjumused kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise taumlhtsusest ning arenevad

maumlngu- otildepi- sotsiaalsed ja enesekohased oskused (vt lisa 2)(Koolieelse lasteasutuse riiklik

otildeppekava)

13 Otildepetaja kutsemeisterlikkus

Otildepetaja on rahvusliku identiteedi kandja ja uumlhiskonna vaimsuse kujundaja kelle

potildehitegevused on otildeppeprotsessi planeerimine ja juhtimine otildeppija juhendamine tema arengu

ja motivatsiooni toetamine otildeppeprotsessi analuumluumlsimine ja hindamine ning tagasiside andmine

otildeppijale tema vanematelehooldajale otildeppija kaasamine otildeppesisu ja eesmaumlrkide

kavandamisse otildeppija toetamine otildepi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel (Otildepetaja

kutsestandard)

Koolieelse lasteasutuse otildepetaja

loob last arendava maumlngulise ja turvalise keskkonna

suudab juhendada maumlngulist otildeppimist

kujundab lapsest laumlhtuva kasvukeskkonna

maumlrkab varakult erivajadusi ja notildeustab lastevanemaid teavitab neid vajaduse korral

spetsialistiga konsulteerimise votildeimalustest

kujundab esmaseid suhtlemis- otildepi- ja koostoumloumloskusi

notildeustab lapsevanemaid arengu- ja kasvatusalastes kuumlsimustes

(Otildepetaja kutsestandard)

Tuginedes Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt vaumlljatoumloumltatud kutsestandardile eeldatakse

otildepetajalt sotsiaalsete oskuste otildepetamise oskust oskust ise suhelda nii probleemse lapsega kui

ka erineva kultuuritaustaga lapsevanemaga Toumlouml autorid uurisid erinevaid otildepetajatele

suunatud otildeppekavasid kuid ei leidnud otildepetatavaid aineid mis tagaksid otseselt

otildepetamisoskuse Motildene ainekirjelduse sisust Tallinna Uumllikooli alushariduse otildeppekavast tuli

12

vaumllja et kaumlsitletakse suhtlemispsuumlhholoogiat kuid aine mahu seisukohalt ei suuda selle

vaumlhene osakaal uumlldise psuumlhholoogia aine sees tagada oskust suhtlemist otildepetada

Pedagoogikateadlase Lee Schulmani ettekujutuse jaumlrgi moodustub otildepetajate pedagoogiline

paumldevus kolmest komponendist uumlldpedagoogikast otildepetatavast ainest ja selle otildepetamise

metoodikast (Krull 2000) Professionaalsuse iseloomulikud tunnused avalduvad ja

peegelduvad kutseala esindajate spetsiifiliste isikuomadustena mis kujunevad neil

loomupaumlraste eelduste ning kutseettevalmistuse ja praktika tulemusena Otildepetajatoumlouml eeldab

erakordselt head inimpsuumluumlhika tundmist ja sotsiaalse konteksti taju mistotildettu notildeuab sellel

erialal professionaalsuse saavutamine aastaid (Krull 2002)

13

2 Lapse sotsiaalne kasvukeskkond ja otildepetaja roll selle kujundamisel

Soome kasvatusteadlase Hujala sotildenul kirjeldab taumlnapaumleva lapse kasvukeskkonda kotildeige

paremini sotildena muutus Muutuvad uumlhiskonnastruktuur vaumlaumlrtusmaailmad elamistavad ja

perestruktuurid Muutus minapildis on tekitanud votildeimsa uuenduse vajaduse kasvatuse ja

otildepetamise ideoloogias Traditsiooniliselt on kasvatust puumluumltud allutada poliitilistele ja

sotsiaalsetele suumlsteemidele et selle abil kujundada uumlhiskonnakorda sobituvaid kuulekaid ja

korralikke kodanikke (Hujala 2004)

Hierarhilises suumlsteemis notildeuti ja kasvatati kuulekust et tagada suumlsteemi kestmine

Demokraatia puumlsimiseks vajame aga kodanikuuumlhiskonda mille liikmeilt oodatakse

iseseisvust vaumlaumlrikust vastutustundlikkust julgust empaatiat enesevaumlljendus- ja

kuulamisoskust koostoumloumloskusi soovi elukestvalt otildeppida ja areneda On ilmselge et neid

omadusi ei saa arendada samade kasvatusviisidega mis muudavad inimesed passiivseks ja

manipuleeritavaks (Murrik 2010)

Voldemar Kolga sotildenul on meie paratamatuseks liikumine infouumlhiskonna poole millega

kaasneb postmodernne eluviis Postmodernses uumlhiskonnas peab laps olema valmis

autoriteetide kadumiseks ja maailma pidevaks muutumiseks Vastuoluliste votildeimalustega

maailmas orienteerumisel on olulise taumlhtsusega adekvaatne minapilt terve enesehinnang

enesekindlus ja eneseusaldus Vaumlga raske on valikuid teha ja otsuseid vastu votildetta kui ei tea

kes sa oled Kolga leiab et nii lapsevanematel kui uumlhiskonnal tuleb muuta oma hoiakuid

kasvatuse suhtes ja otildeppida suhtlustehnikaid mis votildeimaldaksid toetada positiivse

enesehinnangu kujunemist lastel ning lahendada lastega seotud probleeme (Kolga 2006)

Taumlnapaumlevaste suhtlustehnikate ja konfliktilahendusmeetodite otildepetamise algatajaks votildeib

pidada Thomas Gordonit Antud toumlouml autorid notildeustuvad Kolga vaumlitega et adekvaatse minapildi

kujunemine eeldab dialoogi taumliskasvanu ja lapse vahel Infouumlhiskonna lapsevanemad ja

otildepetajad vajavad eluaegset otildeppimisvalmidust et muutuvas maailmas toime tulla Kolga peab

vaumlga oluliseks valmisolekut otildeppida lastelt Vaid taolisest osalusest kasvab vaumllja demokraatia

ja tsiviiluumlhiskond (Kolga 2006)

Autorid peavad taumlhelepanuvaumlaumlrseks et president Toomas Hendrik Ilves rotildehutas oma Eesti

Vabariigi 93 aastapaumleva kotildenes vajadust keskenduda avatusele ja sallivusele Autorite arvates

algab avatuse ja sallivuse kujundamine lapsepotildelves mis eeldab taumliskasvanute suhtumist

lapsesse kui taumlisvaumlaumlrtuslikku inimesse

14

Taumlnapaumlevane inimkaumlsitus rotildehutab isiksust aktiivse maailmakujundajana Selle kaumlsituse

kohaselt usutakse et inimene on iseennast maumlaumlrav ja vastutusvotildeimeline olend ning teda tuleb

selles suunas toetada ja julgustada Seetotildettu puumluumltakse toetada laste omaalgatust ja aktiivsust

ning usutakse et nad suudavad ise motildeelda ja oma probleeme lahendada Sellest tulenevalt

naumlhakse kasvatust ja otildepetamist uumlhiskonna arengu ainulaadse ning iseseisva jotildeuna (Hujala

2004)

Otildepetajal on keskkonna looja arengu toetaja ning suunaja roll Lasteaiaotildepetajad loovad oma

hoiakute uskumuste ja vaumlaumlrtushinnangutega lasteaia otildehkkonna (Niiberg Linnas 2007)

21 Kasvukeskkond kui lapse sotsiokultuurilise arengu motildejutaja

Kasvatusteadlane ja lasteaiakultuuri uurija Maarika Pukk rotildehutab lasteaiakultuuri rolli lapse ja

lapsepotildelve vaumlaumlrtustamisel Lasteaiakultuur on vaumlaumlrtuste normide hoiakute ja potildehimotildetete

kogum millest lasteaiatoumloumltajad oma igapaumlevategevuses juhinduvad Just lasteaiakultuur ndash

jagatud arusaam vaumlaumlrtustest ja eeskujudest ndash on vaimne fenomen mis eristab uumlht lasteaeda

teisest Eesti lasteaiakultuuris on esindatud nii taumliskasvanukeskne lapsekeskne kui ka lapsest

laumlhtuv laumlhenemine Lasteaiapedagoogika peab olema paindlik ja muutumisvotildeimeline nii

indiviidi- kui ruumlhmatasandil Terviklikku pedagoogilist laumlhenemist arendavad muutused

eeldavad teadlikke uuendusi (Pukk 2006)

Sotsiokultuurilise teooria jaumlrgi mille loojaks votildeib pidada Lev Votildegotskit on teadmiste

kujundamine ja otildeppimine olemuselt sotsiaalsed tegevused mistotildettu neid ei saa kaumlsitleda lahus

konkreetsest sotsiaalsest kultuurilisest ja ajaloolisest raamistikust Seega ei ole kuumlsimus

niivotilderd indiviidis ega keskkonnas eraldi vaid just nende vastastikuses sotsiaalses motildejus

Votildegotski jaumlrgi toimub otildeppimine esmalt sotsiaalsel seejaumlrel psuumlhholoogilisel tasandil Lapse

vaumlline tegevus muutub otildeppimise ja kogemuste kaudu jaumlrk-jaumlrgult sisemiseks vaimseks

tegevuseks Otildeppimine algab lapse ja taumliskasvanu vahelises sotsiaalses interaktsioonis

muutudes seejaumlrel sisemiseks psuumluumlhiliseks protsessiks Just tegevus moodustab vahendava luumlli

indiviidi ja kollektiivi vahel Enne kui lapsed otildepivad abstraktseid motildeisteid omal algatusel

kasutama otildepivad nad neid tundma vastastikustes sotsiaalsetes suhetes Kollektiivne tegevus

naumliteks otildeppimine ja toumlouml kujundavad selles osalevate indiviidide omadusi ja kaumlitumist (Pukk

2006)

Lapsed vajavad arenguks erinevaid sotsiaalseid keskkondi ning votildeimalust suhelda nii

eakaaslaste kui ka taumliskasvanutega Laps konstrueerib aktiivselt otildepitava taumlhendust Otildeppimine

15

leiab aset siis kui otildeppija teadvuses toimuvad muutused otildeppija seob uue otildepisisu varasemate

teadmiste ja kogemustega oskab neid seoseid maumlrgata motildeista uumlmber hinnata Niisiis tunneb

otildeppija vajadust saada aru oma olukorrast ning seda motildetestada (Krull 2001 Saumlljouml

2003)Votildegotski vaumlitis et lapsed puumluumlavad kotildene abil suhelda kuigi nad pole selle eesmaumlrgi

saavutamisel alati edukad Votildegotski sotildenul arenevad motildelemad nii keel kui ka motildetlemine ja

motildejutavad vastastikku teineteist Tema arvates toimub arenguline progressioon mis saab

alguse sotsiaalselt tasandilt ndash taumliskasvanu ja lapse vahelistest suhetest jotildeuab sisemise

dialoogini ning lotildepuks verbaalse motildetlemiseni Lapse poolt vaadatuna on sotildenad sotsiaalse

kontakti saavutamise ja taumliskasvanu kontrollimise vahendiks ning nad votildeimaldavad lapsel

lahendada neid uumllesandeid millega ta juhendamata toime ei tuleks (Butterworth Harris 2002)

Votildegotski teooria kohaselt on areng taumliuslikem siis kui lapsele antakse kogu aeg uumllesandeid

mis raskuselt vastavad laumlhimale arengutasemele Taolised uumllesanded notildeuavad lapselt

pingutust lisaks veel ka taumliskasvanu abi Niipea kui laps omandab antud uumllesande

lahendamise oskuse ongi ta oma arengus jotildeudnud uuele tasemele so laumlhimale

arengutasemele Eeldatakse et see protsess toimib vahetpidamata (Ebber 1982)

Sotsiaalse arengu all motildeistetakse ka arengu seda aspekti mis on seotud uumlhiskonnas teiste

inimeste keskel elamisega ning nendega suhtlemisega Suhtlemise kaumligus omandab laps

teatud suhtlemismudelid otildepib toime tulema oma emotsioonidega ja neid adekvaatselt

vaumlljendama otildepib taumlhele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima Laps

omandab sellele uumlhiskonnale tuumluumlpilised normid ja kaumlitumismudelid mida konkreetses

uumlhiskonnas sobivaks peetakse

Inimese maailmavaates millel potildehineb igapaumlevane kaumlitumine on sadu motildejutusi alates lapseea

kasvukeskkonnast kus potildeimuvad nii suhtlus- info- tehno- kui ka looduskeskkonna

elemendid (Kasemets 2000)

Sotsiaalne areng seostub sotsiaalsuse kujunemise ja kaumlitumisoskustega (Saarits 2005)

Koolieelses kasvatuses rotildehutatakse lapse sotsiaalse arengu motildeju otildeppimisele Toetades lapse

sotsiaalset arengut luuakse ka tema intellektuaalse arengu eeldusi Kui laps usaldab iseennast

siis on tal head eeldused uue otildeppimiseks (Brotherus Hytoumlnen Krokfors 2001)

16

Eesti Lastevanemate Liidu kodulehelt votildeib lugeda vanemate soovi et alushariduse eesmaumlrgid

peaksid silmas nii inimese praegust kui ka tulevast eksistentsi Vanemad peavad lasteaias

taumlhtsaks vaba maumlngu omavahelist suhtlemist ja votildeimalust valida millal mida ja kellega koos

ette votildetta mis eeldab otildepetajalt paindlikkust Alusharidus peaks suurendama inimese eeldusi

olla otildennelik Lapsevanemad toovad vaumllja et lasteaia kohta kaumlivates otildeigusaktides on kuumlll

detailsed notildeuded kraanikaussidele kuid mitte kasvukeskkonnale sisulises motildettes Vanemad

ise peavad kotildeige taumlhtsamaks luua toetav kasvukeskkond milles maumlaumlrav roll on otildepetajal

Toetava keskkonna tuumaks peavad vanemad otildepetaja usaldus- ehk laumlhisuhet lapsega Nagu

eespool on viidatud sotildeltub otildepetaja isiksusest ja professionaalsusest millist tuge lapsed oma

arengule saavad (Eesti Lastevanemate Liit)

22 Otildepetaja roll kasvukeskkonna kujundajana

Niibergi ja Linnase (2007) arvates peavad taumlnapaumleva alushariduse otildepetajal olema potildehjalikud

teadmised ja avar silmaring Mida noorem on laps seda parem metoodik peab olema otildepetaja

Lasteaiapedagoog ei ole lihtsalt teadmiste vahendaja vaid kogu otildeppeprotsessi kujundaja See

eeldab temalt vaumlga head ettevalmistust ja lastepsuumlhholoogia tundmist

Sikka arvates loob otildepetajate ja laste vaheline emotsionaalne side toetava otildepikeskkonna

Vastastikuste positiivsete suhete tekkimine ja areng eeldab reaalselt koosveedetud aega ja

vastastikust kogemuste jagamist Sikka sotildenul on nii tegevotildepetajad kui ka uurijad maumlrganud

just selle uumlliolulise kasvatusliku motildejuteguri (reaalselt koosveedetud aeg ja vastastikune

kogemuste jagamine) pidevat vaumlhenemistendentsi otildeppeprotsessis

Otildepetajate votildeimalused poumloumlrata rohkem taumlhelepanu emotsionaalsetele ja sotsiaalsetele teguritele

taanduvad ametlike ettekirjutuste ning kotildeige (koolivalmiduse eakohase arengu

toimetulemise akadeemiliste oskuste jne) motildeotildetmise vajaduse ees Meie uumlhiskonnas levinud

votilderdlemine konkurents surve olla edukas votildeib olla seotud laste hilisema akadeemilise

ebaotildennestumisega Otildepetajal pole aega suhelda ning edastada vaumlaumlrtushinnanguid kui ta on

orienteeritud eeldatavatele tulemustele

2003 aasta kooliettevalmistusruumlhmades laumlbiviidud uuringu potildehjal selgus et aumlraotildepitavate

teadmiste tase on kotildergem kui sotsiaalsete oskuste uumlldiste otildepioskuste eetika ja

maailmavaatega seonduvate oskuste ja arusaamade tase Lapse eneseusk ja positiivsed

otildepikogemused mis loovad eeldused edasiste otildepingute edukuseks on seotud aga just nende

valdkondadega Antud uurimuse kokkuvotildettes totildedeb Sikka et otildepetajate professionaalsed

17

oskused laste positiivse minapildi ja uumlldiste otildepieelduste kujundamisel sisaldavad piisavalt

arenguruumi Kuigi lasteaiaotildepetajad on lapsekeskse pedagoogika potildehimotildetted omaks votildetnud

on nende praktiline rakendamine keerukas (Sikka 2009)

Lapsekeskse pedagoogika rakendamiseks kinnitab Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee

2006 aastal soovituse liikmesriikidele mille kohaselt valitsused peaksid oma poliitikate ja

tegevuskavade korraldamisel silmas pidama tingimuste loomist positiivseks lastekasvatuseks

ning mis tahes seda takistavate tegurite kotildervaldamist Oluliseks peetakse sotsiaalsete hoiakute

ja elulaadi muutmisele suunatud poliitikat mis votildeimaldaks paremini arvesse votildetta laste

vanemate ja perede vajadusi ning arendada peresotildebralikke toumloumlkeskondi ja teenuseid

Nimetatud printsiipide elluviimisel peavad autorid universaalseks Th Gordoni

suhtlemismudeli laialdast rakendamist Gordon laumlhtub demokraatlikest potildehimotildetetest

arvestades votilderdselt nii laste kui taumliskasvanute potildehilisi inimotildeigusi ndash vaumlljendada ennast saada

kuulduks ning lahendada konflikte motildelema osapoole vajadusi rahuldades Samad potildehimotildetted

on positiivse kasvatuse aluseks

221 Positiivse kasvatuse potildehimotildetted

Positiivse kasvatuse all motildeeldakse kasvatusviisi kus laste otildepetamisel ja kaumlitumise suunamisel

laumlhtutakse laste otildeigusest mitmekuumllgsele arengule ja kaitstusele vaumlgivalla eest Positiivse

kasvatuse aluseks on lapse otildeiguste potildehiprintsiibid ning mitmekuumllgsed teadmised laste

arengust ja tulemuslikest kasvatuspotildehimotildetetest Positiivne kasvatus jaumlrgib pikaajalisi

eesmaumlrke ndash arendada lapses enesedistsipliini ja elukestvaid oskusi ning seisneb empaatia

eneseaustuse teistest lugupidamise inimotildeiguste ning vaumlgivallatuse otildepetamises (Durant 2010)

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee (2006) soovitab liikmesriikidel selgitada nii

lastevanematele kui ka teistele lastekasvatuse eest vastutavatele isikutele kuidas last tuleb

kohelda kui isiksust vaumllistades nii fuumluumlsilise vaimse kui ka psuumlhholoogilise vaumlaumlrkohtlemise

ning soodustades laste kaasatust Soovituses peetakse taumlhtsaks teadlikkuse suurendamist

positiivse lastekasvatuse vaumlaumlrtusest uumlhiskonnas tervikuna Sotsiaalministeeriumi aruandes

lapse otildeiguste tagamise strateegia taumlitmise kohta tuuakse vaumllja vajadus jaumltkuvalt arvesse votildetta

rahvusvahelisi suundi ja arenguid pidada silmas UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis ja selle

lisaprotokollides toodut ning Euroopa Liidu ja Euroopa Notildeukogu direktiivides

18

konventsioonides ja soovitustes ettenaumlhtut Aruandes rotildehutatakse et laste vaumlaumlrtustamine peab

olema poliitikauumllene jaumlrjepidev ja jaumltkuv tegevus (Tikerpuu Reinomaumlgi 2009)

Eespool vaumlljendatud seisukohtadele tuginedes peavad autorid vaumlga oluliseks positiivse

kasvatuse potildehimotildetetest laumlhtumist meie laste- ja haridusasutustes Otildepetaja kes jaumlrgib positiivse

kasvatuse printsiipe loob lastele kasvamiseks turvalise otildehkkonna ja toetab nende positiivse

minapildi kujunemist vahetu isikliku kogemuse kaudu kujunevad lastel uumlksteist arvestavad

suhtlemismudelid ldquoSelle otildepetamine lastele mida nad peavad teadma et olla oma elus

edukad on uumlks kotildeige taumlhtsamaid toumlid maailmasrdquo uumltleb J E Durant (2010) rahvusvaheliselt

tuntud filosoofiadoktor kliiniline lastepsuumlhholoog positiivse kasvatuse edendaja

Toumlouml autorid refereerivad JE Duranti poolt vaumlljatoodud positiivse kasvatuse potildehimotildetteid

tuginedes eelpool viidatud teosele

Positiivne kasvatus ei ole kotildeikelubamine ega reeglite puudumine

Positiivse kasvatuse alustaladeks on

pikaajaliste eesmaumlrkide seadmine lastekasvatuses

soojuse toetuse ja struktuuri pakkumine

laste motildettemaailma ja tunnete motildeistmine

individuaalsete erinevuste aktsepteerimine

probleemide lahendamine

Nendel alustel tegutsedes on loomulik et probleemide tekkimisel ei karistata lapsi vaid

lahendatakse probleeme See notildeuab motildetlemist (ja selle harjutamist) olukorra hindamist ka

lapse vaatepunktist ning reageerimist viisil mis viiks pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamisele

laumlhemale Selleks on oluline anda vajalikku infot ning vaumlljendada lugupidamist lapse suhtes

Otildepetajat naumlhakse treenerina kes toetab lapsi otildeppimisel kandes votildetmerolli laste

enesehinnangu ja enesekindluse uumllesehitamisel ja iseseisvuse ning enesetotildehususe arendamisel

Selmet karistada akadeemiliste votildei kaumlitumuslike vigade eest otildepetaja seletab demonstreerib ja

mudeldab motildeisteid ja kaumlitumist mida tuleb otildeppida Durant naumleb positiivses kasvatuses

investeeringut mis toidab elukestvat motivatsiooni otildeppida

19

Durant kirjutab et paljud otildepetajad keskenduvad liialt luumlhiajalistele eesmaumlrkidele (Lotildepeta

raumlaumlkimine Tee oma kodutoumlouml aumlra Vasta mulle kohe) motildetlemata millist motildeju nad avaldavad

oma otildepilaste hilisemale elule Pikaajalisi eesmaumlrke teadvustamata on suurem totildeenaumlosus et

otildepetaja votildeib stressi tekitavates olukordades reageerida karjumise alandamise votildei isegi

loumloumlmisega Kritiseerimine sildistamine haumlbistamine aumlhvardamine jms otildepetaja

reageerimisviis kahjustab lapse enesehinnangut ja eneseusaldust ei innusta otildeppima ega loo

haumlid maumllestusi lasteaia kooli kohta Tutistamine naumlpistamine totildeukamine loumloumlmine jms

otildepetavad lapsi probleemide puhul vaumlgivaldselt kaumlituma Iga sellise reageeringuga

demonstreerib otildepetaja soovitud kaumlitumise vastandit blokeerides sellega pikaajaliste

eesmaumlrkide saavutamist Durant peab situatsioonistressiga hakkamasaamist viisil mis aitab

saavutada pikaajalisi eesmaumlrke uumlheks raskemaks kuid mitte votildeimatuks katsumuseks

otildepetajale Just nagu eesti lastevanemadki rotildehutab ka Durant et hariduse eesmaumlrk on

valmistada otildepilasi ette nende taumliskasvanuelu otildennestumiseks Tema sotildenul votildeib otildepetaja poumloumlrata

luumlhiajalised katsumused votildeimalusteks mis viivad pikaajaliste eesmaumlrkide suunas otildepetades

lastele kuidas tulla toime stressiga austada ennast ja teisi ning olla edukad otildeppijad

Distsipliin ei seisne karistuses Otildepilane peab kogema austust motildeistmist ja turvalisust et

avaneksid tema akadeemilised votildeimed ning puumlsiks otildepimotivatsioon

Pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamise toumloumlriistadeks on soojuse toetuse ja struktuuri

pakkumine Taumlhtis on et emotsionaalselt turvalises keskkonnas tunnevad lapsed end vabalt ja

julgevad teha vigu mis on oluline osa otildeppimisest Kui otildepetajad tunnevad tegelikult huvi laste

mitte vaid kaumlsutaumlitmise vastu kogevad lapsed et neist hoolitakse nad laumlhevad kellelegi

korda Kui otildepetajad vaumlaumlrtustavad laste pingutusi tunnustavad neid ja vaatavad olukordi laste

pilgu laumlbi on lapsed rahulikumad ja koostoumloumlvalmimad neil on vaumlhem kaumlitumisprobleeme

Edukogemus toidab nende akadeemilisi huvisid ja vaumlhendab keskendumisraskusi ldquoAlles siis

kui me hakkame vaatama maailma laumlbi kuue- votildei kolmeteistaastase silmade votildeime olla

suutelised motildeistma nende kaumlitumise potildehjuseid Siis me saame olla efektiivsemad otildepetajadrdquo

uumltleb Durant

Struktuuri all motildeeldakse infot ja tuge mida lapsed otildepetajatelt saavad Kaumlitudes positiivse

rollimudelina (pikaajalisi eesmaumlrke silmas pidades) selgitades reeglite potildehjuseid kuulates

otildepilaste vaatenurka aidates neil leida lahendusi ja parandada eksimusi viisil mis votildeimaldab

oma kogemustest otildeppida olles seejuures otildeiglane kontrollides viha ja vaumlltides aumlhvardusi

varustab otildepetaja otildepilasi struktuuriga olles oma kaumlitumisega eeskujuks ja mentoriks Struktuur

sisaldub ka kindlates juhtnoumloumlrides kaumlitumiseks ja akadeemilisteks uumllesanneteks selgelt ja

20

jaumlrjepidevalt edastatud potildehjendatud ootustes laumlbiraumlaumlkimistes ning iseseisva motildetlemise

julgustamises See otildepetab lapsi arvestama enda ja teistega tulema toime frustratsiooniga

tegema otildeigeid otsuseid ning lahendama konflikte vaumlgivallata ka siis kui otildepetajat juures pole

(Durant 2010)

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et positiivne kasvatus on ennetav laumlhtutakse inimotildeigusi

arvestavatest kasvatuspotildehimotildetetest puumluumltakse motildeista kaumlitumis- ja otildepiraskuste potildehjuseid

vaumlltida luumlhiajalisi reaktsioone ning rakendada strateegiaid ja mudeleid millel on eeldused

toetada edukust ja eluoskusi

Autorite kogemus Th Gordoni metoodikaga kinnitab et antud metoodika votildeimaldab

positiivse kasvatuse potildehimotildetteid ellu viia Gordoni perekoolis ja Otildepetajate koolis praktiliselt

omandatavad suhtlemisoskused laumlhtuvad inimotildeigustest on struktureeritud ning votildeimaldavad

nii piire seada kui ka toetust soojust ja motildeistmist jagada

21

3 Thomas Gordoni efektiivsete suhete rajamise mudel

Thomas Gordon on uumllemaailmselt tuntud kui suhtlemisoskuste ja konfliktilahendusmeetodite

otildepetamise algataja Alustanud moumloumldunud sajandi viiekuumlmnendatel aastatel juhtimiskoolitusi

aumlri- tootmis- ja valitsusorganisatsioonidele ja praktiseerides hiljem kliinilise psuumlhholoogina

maumlrkas ta et sageli ei vaja tema poole poumloumlrdunud patsiendid psuumlhhoteraapiat vaid teadmisi

suhtlemisest Taumlnu psuumlhhoterapeudi vaumlljaotildeppele oskas Gordon kuulata ja motildeista nii lapsi

noori kui ka nende vanemaid Olemasolevad oskused votildeimaldasid tal maumlrgata kuidas

taumliskasvanud tahtmatult kuid jaumlrjekindlalt kahjustavad laste enesehinnangut ja enesekindlust

ning laumlmmatavad nende loovust ja algatusvotildeimet Rakendades oma vaumlljatoumloumltatud efektiivsete

suhete rajamise mudelit jaumlrgneval kuumlmnendil ka peredega toumloumltades leidis ta et nn Gordoni

mudeli (Gordon Model) abil votildeib saavutada maumlrkimisvaumlaumlrseid muutusi inimeste igapaumlevases

kaumlitumises Nii suumlndis 1962 aastal kursus lastevanematele PET Parent Effectiveness

Training Eestis Gordoni perekool (Eestis alates 1994 suumlstemaatiline koolitus alates MTUuml

Perekeskus Sina ja Mina loomisest 2004) Motildeistmine et formaalharidus ei anna kotildeige

elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest millega luua toimivaid inimsuhteid

suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte konstruktiivselt sai aluseks

otildepetajate efektiivsustreeningu loomisele 1974 aastal (TET Teacher Effectiveness Training

Eestis Otildepetajate kool) (Perekeskus Sina ja Mina perekoolantiee)

Gordoni kursused potildehinevad eeldusel et mis tahes aine teema oskuse votildei vaumlaumlrtuse

otildepetamisel on edu saavutamisel maumlaumlravaks otildepetaja ja otildepilase vahelised suhted Kui otildepilasi ei

motildeisteta ei usaldata kritiseeritakse alandatakse kaumlsutatakse surutakse alla muutuvad nad

totilderksaks ja osutavad otildeppimisele vastupanu (Gordon 2006) Otildeppimiseks ja otildepetamiseks

vajaliku otildehkkonna loomine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja vaumlaumlrtushoiakutest ja suhtlemisoskusest

Gordoni kursustel keskendutakse oskustele mida otildepetajad vajavad ehitamaks silda enda ja

laste vahele Need oskused ei sunni otildepetajaid omandama hulgaliselt teoreetilist materjali vaid

on seotud eelkotildeige raumlaumlkimise ja kuulamisega Tuginedes laumlbiviidud uuringutele peab Gordon

otildeppimise soodustamise puhul kotildeige olulisemaks kuulamist Raumlaumlkimine motildejub aga sotildeltuvalt

sellest kuidas raumlaumlgitakse kas konstruktiivselt votildei destruktiivselt Kuna otildepetaja valitud

suhtlemisviis votildeib laumlbisaamist otildepilastega soodustada votildei kahjustada peab Gordon oluliseks

et otildepetaja oskaks valida igas olukorras kotildeige sobivama suhtlemisviisi (Gordon 2006)

22

David Aspy Flora Roebucki ja Rahvusliku Inimliku Hariduse Liidu (Human Consortium for

Humanizing Education) poolt neljakuumlmne kahes USA osariigis korraldatud

longitudinaaluurimus naumlitas et kui lapsed saavad kotildergel maumlaumlral motildeistmist hoolimist ja

siirust otildepivad ja kaumlituvad nad paremini kui siis kui nad seda kotildeike vaumlhe saavad (Gordon

2006)

Th Gordonit haumlmmastas et kuigi maailm on pidevas muutumises uumlha rohkem teatakse

inimese arengust ja selle seaduspaumlrasustest ning muutuvad ka sotsiaalsed kooslused

kasutatakse lastekasvatuses endiselt mitu tuhat aastat rakendatud votildeimu- ja karistusmeetodeid

Ta eristab kolme vanemlikku stiili autoritaarne kotildeikelubav (sallivalistuv) ja demokraatlik (vt

315) Votildeimule allutatud suhted ei kasvata lastes vastutustunnet ega sisemist distsipliini

vastupidi mida rohkem votildeimu kasutada seda vaumliksem motildeju on sellel lapse kaumlitumisele ja

vaumlaumlrtustele (vt joonis 1)

Joonis 1 Autoritaarse kasvatuse motildejud lapsele ning poumloumlrdvotilderdeline

seos votildeimu ja motildeju vahel (Gordon 2003)

Vanemad kes ei taha kaumlituda autoritaarselt kalduvad sageli teise aumlaumlrmusesse ega suuda lastele

piire seada lastes neil endale bdquopaumlhe istudaldquo Sageli votildeib juhtuda et vanemad jaumlaumlvad nende

kahe aumlaumlrmuse vahel pendeldama Demokraatliku kasvatuse puhul arvestab vanem nii enda kui

ka lapse vajaduste ja vaumlaumlrtustega Demokraatlik vanem votildetab selge vastutuse oma rolli eest

kuid ei rakenda lapse soovitud kaumlitumise saavutamiseks votildeimu vaid erinevaid

motildejutusvahendeid kaasates ka lapsed otsuste tegemisse Gordon maumlrkas et lapsed kes on

saanud reeglite loomises osaleda jaumlrgivad neid palju puumlsivamalt

23

Metoodika aluseks on kindlad vaumlaumlrtuspotildehimotildetted ja kursusel arendatavad konkreetsed

oskused laumlhtuvad just neist vaumlaumlrtustest

Lapsed on olulised nad on inimesed seega on neil vajadused ja otildeigus oma vajadusi

rahuldada

Vanemad on olulised nemadki on inimesed ja neilgi on otildeigus oma vajadusi rahuldada

Inimestevahelised suhted on olulised sest omavaheliste suhete kvaliteedist sotildeltub nii

lapse kui ka vanema rahulolu suhetes on elu eesmaumlrgipaumlrane ja taumlhenduslik

Kasvukeskkond on oluline Lapse enesehinnang kujuneb suuresti selle kaudu kuidas

teda naumlevad ja temasse suhtuvad taumliskasvanud

Gordon ise on nimetanud oma programmi revolutsiooniliseks muutuseks vanemakasvatuses

sest see oli esimene omataoline kus rotildehk oli lapsevanema rollil ja kaumlitumisel mitte lapsel

votildeimaldades taumlielikult muuta seda kuidas lapsi kasvatatakse Praeguseks juba aastakuumlmnete

pikkused kogemused Gordoni mudeli rakendamisel nii vanemahariduses kui ka otildepetajate

koolitamisel on kinnitanud et nimetatud meetodite ja selles sisalduvate oskuste kasutamine

muudab inimestevahelised suhted demokraatlikumaks Demokraatlike suhete otildepetamist pidas

Gordon demokraatliku uumlhiskonna aluseks Gordoni sotildenul on need oskused bdquovajalikud ka

selleks et saumlilitada maailmas rahu Demokraatlikud perekonnad on rahumeelsed ja kui leidub

piisavalt palju rahumeelseid perekondi tekib uumlhiskond mis ei tunnusta vaumlgivalda ega notildeustu

sotildejategevusegardquo

Demokraatia arengusse panustamise eest esitati Thomas Gordon koguni kolmel korral Nobeli

rahupreemia nominendiks (1997 1998 ja 1999) Kuigi temast ei saanud nimetatud preemia

laureaati elas ta piisavalt kaua et naumlha oma elutoumlouml vilju ndash mitte ainult miljonid koolitustel

osalenud vanemad rohkem kui neljakuumlmnes riigis vaid kohtumised inimestega keda oli

kasvatatud PETi oskuste abil Need kohtumised veensid Gordonit et tema poolt elluviidud

lastekasvatusoskused aitasid inimestel kujuneda tervemaks ja otildennelikumaks ning omandatud

suhtlusmudel kandus edasi perevaumlaumlrtusena neist kelle vanemad javotildei vanavanemad olid

osalenud Gordoni koolitustel olid omakorda saanud demokraatlikud oma lapsi vaumlgivallata

kasvatavad lapsevanemad

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et kuigi mudel loodi ligi viiekuumlmne aasta eest pole see kaotanud

motildejujotildeudu pigem vastupidi ndash mida enam me jaumlrgime demokraatlikke vaumlaumlrtusi seda enam

vajame kasvatusoskusi millega neid kujundada Gordon rotildehutab et kursusel otildepitavate

24

oskuste kasutamine pole pelgalt metoodika rakendamine vaid eelkotildeige ellusuhtumise

kuumlsimus nii enda kui ka lapse votilderdne vaumlaumlrtustamine ning vastastikusest lugupidamisest

tulenev kaumlitumine (vt lisa 3) Tema meetodi keskseteks maumlrksotildenadeks on aktiivne kuulamine

adekvaatne enesekehtestamine ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudel Th Gordoni mudel

on unikaalne sest pakub tervikliku ja suumlsteemse laumlhenemise suhtlemisel esinevate olukordade

jaoks Kuna mudel on sarnane nii Gordoni perekoolis kui ka Otildepetajate koolis raumlaumlgivadki

autorid siin ja edaspidi lihtsalt Gordoni mudelist (Gordon 2003)

31 Gordoni mudeli potildehimotildeisted ja -oskused

Kotildeigi kursusel kaumlsitletavate oskuste raamistamiseks votildetab Gordon kasutusele kaumlitumisakna

motildeiste ehk metafoori vaumlites et iga inimene naumleb teisi justkui laumlbi akna

Kaumlitumine on silmaga naumlhtav votildei kotildervaga kuuldav tegevus mitte hinnang sellele Nii naumliteks

ei saa vaatleja naumlha et laps on laisk kuid votildeib naumlha tema asju mis on moumloumlda tuba laiali

Sallivuspiir vaumlljendab taumliskasvanu suhtumist hetkel toimuvasse kaumlitumisse ja maumlaumlrab

millisesse kaumlitumisakna osasse see kaumlitumine taumliskasvanu jaoks paigutub Sellest omakorda

oleneb millist suhtlemisoskust kasutada

Lapsevanema votildei otildepetaja seisukohalt on kotildeik lapse teod kogetavad kas vastuvotildeetavana votildei

vastuvotildeetamatuna Oluline on ka teadvustada kuidas enda sallivuspiir votildeib muutuda ning

millest see oleneb

25

Joonis 2 Kaumlitumisaken ( Gordon 2003)

Suhtlemiselkaumlitumisaknas votildeib eristada kolme olukorda lapse probleem probleemideta ala

ja taumliskasvanu probleem (joonis 2) Sobiliku suhtlemisoskuse valik ja edasine sihipaumlrane

kaumlitumine oleneb oskusest adekvaatselt maumlaumlratleda millise olukorraga on tegemist

Taumliskasvanu reageering maumlaumlrab millisesse kaumlitumisakna osasse mingi kaumlitumine tema jaoks

paigutub

Kui lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu on probleem taumliskasvanul ja selle

olukorra lahendamine eeldab temalt kehtestamisoskusi Oluline on ka vahet teha kas tegemist

on vajadus- votildei vaumlaumlrtusvastuoluga Kaumlitumised mis taumliskasvanut ei haumliri on temale

probleemitus alas Probleemideta ala laiendamiseks pakub Gordoni mudel oskusi selgeks

enesevaumlljenduseks minasotildenumite abil Oluline ja vanemate seas sageli haumlmmingut tekitav

arusaamine on et kaumlitumised mis annavad maumlrku lapse haumliritusest paigutuvad taumliskasvanule

vastuvotildeetavasse alasse moodustades selle uumllemise osa ndash lapse probleemala Selline jaotus ei

taumlhenda et taumliskasvanu jaumltaks lapse oma murega uumlksi vaid on vajalik selleks et adekvaatselt

olukorda maumlaumlratleda ja valida sobiv suhtlemisoskus antud juhul abistamisoskused

Taumliendavateks oskusteks on 6-astmeline probleemilahendusmudel ehk votildeidan-votildeidan mudel

lastevaheliste probleemide vahendamine kodukeskkonna kohandamine ning oskused

vaumlaumlrtusvastuolude kaumlsitlemiseks (Gordon 2003 2006)

26

311 Selge enesevaumlljendamine minasotildenumite abil

Toumloumltades peredega maumlrkas Gordon et enamasti suhtlevad vanemad lastega viisil mis ei

votildeimalda lastel kogeda vanemate armastust ning naumlitab et vanemad ei hinda last sellisena

nagu ta on Seevastu vanemad kes otildepivad oma lastega suhtlema heakskiitvalt saavad olla

neile toeks ning eneseaustuse ja positiivse enesehinnangu alusepanijaks Gordon motildeistis et

vanemate oskamatus tuleneb nende enda puudulikust kasvatusest kuid jaumlreldas samas et

vajame uut vanemate potildelvkonda kes tunnistaks vajadust otildeppida oskusi mis aitaks kasvatada

vastutustundlikke lapsi

Iga lapse elus on periood kui ta hakkab enda kohta uumltlema bdquominaldquo Sel ajal on loomulik et

laps vaumlljendab end mina-keeles ma tahan ma ei taha mulle meeldib mulle ei meeldi jms

Kui last uumlmbritseb aga sina-keelne maailm (ja nii see paraku enamasti on lapse poole

poumloumlrdutakse miks sa nii teed kas ma ei oumlelnud sulle kuidas sa ometi nii lohakas oled jms)

kaotab ka laps oma loomuliku enesevaumlljendusoskuse Samas on lapsel sina-keeles

vaumlljenduvast taumliskasvanust palju raskem aru saada kui minasotildenumitega vaumlljenduvast

inimesest Minasotildenumi kasutaja votildetab selge vastutuse oma motildetete tunnete vajaduste ja

nende vaumlljendamise eest Taumliskasvanu kes vaumlljendab end lastele minasotildenumite abil tuleb

lapsele laumlhemale ja muutub lapsele inimesena justkui laumlbipaistvamaks Oumleldes kamandamise

asemel ma vajan su abi ma palun et sa antakse lapsele signaal et temast peetakse lugu

votildeimaldades lapsel tunda end olulisena ja vaumlaumlrtustatuna

Olukorras kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanu meelest heakskiidetav soovitab Gordon

harjumuspaumlrase kiitmise asemel kasutada positiivset minasotildenumit Sel juhul kirjeldab

taumliskasvanu lapse kaumlitumist ja selle kaumlitumise motildeju endale Lisades sellele ka oma tunded

(heameel rotildeotildem taumlnulikkus vms) annab ta lapsele motildeista kui oluline see kaumlitumine temale on

Selline poumloumlrdumine votildeimaldab lapsel hakata tajuma oma kaumlitumise motildeju teistele inimestele

sest taumliskasvanu naumlitab lapsele tema kaumlitumise motildeju oma sotildenadega nagu peeglist Taumlhtis on

meeles pidada et positiivse minasotildenumi eesmaumlrk pole vaumllja pressida soovitud kaumlitumist vaid

oma heameelt vaumlljendada Kuna laste uumlheks potildehivajaduseks on olla maumlrgatud rotildeotildemustab ka

laps Uumlhtlasi aitab tunnustav tagasiside lapsel uumlles ehitada positiivset enesekuvandit

Aumlrauumltlev minasotildenum on kohane olukorras kus mingil potildehjusel ei saa lapse soovidele vastu

tulla Motildeeldes mis on aumlrauumltlemise potildehjuseks saab oumlelda selge bdquoeildquo ning seda potildehjendada oma

vajadustega N Ma ei saa sinuga kohe praegu maumlngima tulla sest mul on vaja otildehtusoumloumlk

27

valmis teha Selline oma piiride vaumlljendamine otildepetab lapsi teistega arvestama samuti otildepivad

nad sellest enda piiride ja vajaduste eest seismist ning bdquoeildquo uumltlemist (Gordon 2003)

312 Suhtlemistotildeketest hoidumine

Thomas Gordon toob vaumllja kaksteist enamlevinud sinasotildenumit ehk poumloumlrdumisviisi mida ta

nimetab suhtlemistotildeketeks (vt lisa 4) sest nii vanemad kui ka otildepetajad kasutavad neid

valdavalt probleemolukordades maumlrkamata et need ei anna soovitud tulemust ega aita

probleeme lahendada

Kui probleem on lapsel vajab ta taumliskasvanu abi probleemi maumlrkamisel aumlrakuulamisel ja

eneses selgusele jotildeudmisel et siis ise votildei taumliskasvanu toel murele lahendus leida Kui lapse

kaumlitumine on probleemiks vanemaleotildepetajale on taumliskasvanu vastutus lapsele teada anda

milline kaumlitumine ja mille totildettu teda haumlirib

Suhtlemistotildekked ei aita kummalgi juhul probleeme lahendada vaid kahjustavad nii laste

enesehinnangut kui ka lapse ja taumliskasvanu suhet uumlhtlasi votildetavad nad votildeimaluse lapse

vastutustunde ja omaalgatuse arenguks (Gordon 2003 2006)

Ajal mil suhtlemistotildeketest hoidumist otildepetatakse nii klienditeeninduses kui

juhtimiskoolituses votildeime oma kogemuste potildehjal vaumlita et kodus koolis lasteaias ja toumloumll ei ole

need kuhugi kadunud vaid moodustavad endiselt suure osa igapaumlevasest suhtlemisest Eriti

tavapaumlrane on sinasotildenumite kasutamine laste puhul juhul kui lapse kaumlitumist kogetakse

vastuvotildeetamatuna Sildistamine suumluumldistamine kamandamine kuumlsimine jt on nii

harjumuspaumlrased et nende poumloumlrdumiste varjatud alltekst ndash mina taumliskasvanu olen sinust

targem sina vaumlike lollike ei tea kuidas asjad kaumlivad ndash jaumlaumlb taumliskasvanule hoomamata lapse

kujunevat isiksust ja minapilti sellegipoolest valusalt riivates (Gordon 2003)

313 Abistamisoskused lapse probleemi korral

Kui lapsel on probleem on tavapaumlrane et taumliskasvanud tahavad last aidata Nad kuumlsivad miks

ta nutab lohutavad pakuvad lahendusi kuid vahel teevad ka etteheiteid (kas ma ei oumlelnud)

votildei riidlevad Ei teata et ise lapse probleemi lahendama asudes votildeetakse lapselt justkui otildeigus

oma tunnetele ja vastutus probleemi lahendamise eest ning suumlvendatakse seelaumlbi lapse

ebakindlust abitust ning sotildeltuvusvalmidust Laps votildeib muutuda ka trotslikuks kui pakutud

lahendused talle ei sobi ja ta tahab omamoodi toimida

28

Kui lapsel on mure on taumliskasvanu uumllesanne seda maumlrgata hoolida ning pakkuda toetust

Parim viis selleks on aktiivne kuulamine mis votildeimaldab last tema tundeid ja vajadusi motildeista

Lapse tunnete peegeldamisel on suumlgav motildeju - last on maumlrgatud (see on lapse potildehivajadusi) ta

kogeb et temast hoolitakse ndash see omakorda toetab lapse enesehinnangut ja sisemist

vaumlaumlrtustunnet Kui suhtlemistotildekkeid ei rakendata kogeb laps et ta on aktsepteeritud sellisena

nagu ta on seega on turvaline oma tundeid tunda ja neid vaumlljendada need ei pea minema

kaumlitumisse ega kehasse (haigusteks) Laps keda aktsepteeritakse otildepib hoolima ka teistest

Vanemad ja otildepetajad soovivad et laps otildepiks oma tundeid ja kaumlitumist ohjeldama Kuid

juhtida saab vaid seda mida tuntakse Selleks et otildeppida motildeistma iseennast koos oma

tunnetega vajab laps kotildeigepealt taumliskasvanuid kes tema tundeid motildeistaksid ja neid talle

peegeldaksid Nii otildepib laps oma tundeid aumlra tundma ja saab nende kohta ka sotildenad Ta ei pea

enam vaikselt nurgas istuma vaid oskab oumlelda ma olen kurb Ta ei pruugi vihasena teisele

virutada kui oskab oumlelda mulle ei meeldi et sa minu kaumlest asja aumlra kiskusid

Gordon peab aktiivset kuulamist uumlheks totildehusamaks viisiks kuidas aidata lapsel kasvada

vastutustundlikuks ja ennast suunavaks iseseisvaks inimeseks Aktiivne kuulamine suurendab

laste valmisolekut kuulata vanemaid ja otildepetajaid ning muudab lapsed avatumaks ja

omavahelised suhted laumlhedasemaks vaumlhendades nii ka distsipliiniprobleeme (Gordon 2003

2006)

314 Kehtestamisoskused lapse vastuvotildeetamatu kaumlitumise puhul

Kui lapse kaumlitumine on vanemale votildei otildepetajale vastuvotildeetamatu taotleb taumliskasvanu lapse

kaumlitumise muutust Harvem motildeeldakse sellele kas kavatsetaval sekkumisel on uumlldse eeldust

muutust tekitada veel harvem aga sellele et lapse poole poumloumlrdutaks viisil mis ei kahjustaks

lapse enesehinnangut ega omavahelisi suhteid ning aitaks kaasa lapse vastutustunde arengule

Gordoni sotildenul alahindavad taumliskasvanud laste valmisolekut nende soovidele vastu tulla Tema

kogemuste jaumlrgi kasutab 99 koolitusele tulnud vanematest ebaefektiivseid kasvatusvotildetteid

Sellest teadlikuks saades on enamik vanemaid šokeeritud sest nad pole kunagi motildeelnud

kuidas nende sotildenad votildeiksid lastele motildejuda

Gordon pakub vastuvotildeetamatule kaumlitumisele reageerimiseks kolmeosalise kehtestava

minasotildenumi koos kaumliguvahetusega ehk lapse vastuseisu aumlrakuulamisega Kehtestavas

minasotildenumis kirjeldab taumliskasvanu lapsele tema kaumlitumist (vaumlltides hinnanguid ja muid

suhtlemistotildekkeid) selle kaumlitumise konkreetset motildeju endale ja oma tundeid selle suhtes Sel

29

moel votildetab vanemotildepetaja vastutuse oma vajaduste rahuldamise eest naumlidates oma sotildenadega

lapsele justkui peeglist kuidas lapse kaumlitumine tema taumliskasvanu vajadusi riivab jaumlttes

vastutuse kaumlitumise muutmise eest lapsele Oma tunnete avamine toob esile vanemaotildepetaja

haavatavuse ja inimliku palge luues eelduse ehedaks laumlheduseks Totildeenaumlosus et laps kes

motildeistab miks taumliskasvanu on haumliritud muudab oma kaumlitumist on kordades suurem kui

sinasotildenumite puhul Sellegipoolest on taumlhtis et taumliskasvanu oleks valmis ka lapsepoolseks

enesekaitseks votildei vastuseisuks Uumlmberluumllitumist kehtestamiselt aktiivsele kuulamisele

nimetab Gordon kaumliguvahetuseks Kaumliguvahetus votildeimaldab lapsel tekkinud tunnetega toime

tulla ning kannab sotildenumit et teda aktsepteeritakse ja motildeistetakse (Gordon 2003 2006)

Gordoni meelest on selline vahetu suhtlemiskogemus ka uumlheks totildehusamaks mooduseks

kuidas lapsed otildepivad enda eest seisma ja ausalt ennast vaumlljendama

315 Konfliktide lahendamise tavapaumlrased viisid ja votildeidan-votildeidan meetod ehk

6-astmeline probleemilahendusmudel

Olukorda kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu kuid lapse kaumlitumine pole

muutunud ka paumlrast taumliskasvanu minasotildenumeid ja korduvat kaumliguvahetust nimetatakse

konfliktiks Kui taumliskasvanu on hoidunud suhtlemistotildeketest ja valinud sobiva suhtlemisviisi

on konflikti potildehjuseks vastuolud lapse ja taumliskasvanu vajaduste votildei vaumlaumlrtuste vahel Oma

kasvukogemustest tulenevalt kardavad paljud inimesed konflikte ja puumluumlavad neid vaumlltida

ometi pole see alati votildeimalik Taumlhtis on meeles pidada et konfliktide esinemine on elu

loomulik osa ning omavahelisi suhteid ei ohusta konfliktid vaid nende kaumlsitlemise viis

Autoritaarse lahendusmudeli puhul surub taumliskasvanu oma lahenduse laumlbi Kuna lapse

vajadused jaumlaumlvad arvestamata ja laps aumlra kuulamata on lapse osaks pettumus kurbus trots ja

pahameel Tihti vanemad ja otildepetajad ei motildetle et kaumlitumisega on nad lapsele mudeliks

kujundades lapse toimetulekustrateegiaid Votildeimu kasutamisele ja allutamispuumluumletele

reageerivad lapsed votildeitlemise alistumise votildei potildegenemisega (vt tabel 1) Taumliskasvanud kes ei

taha kaumlituda sel moel kuid ei oska teisiti votildeivad kalduda teise aumlaumlrmusesse ning lasta lapsel

paumlhe istuda Kui taumliskasvanu ei suuda enda eest seista teeb laps mida tahab Taumliskasvanu

tunneb end abituna lapsel aga puudub turvatunne sest ta ei saa taumliskasvanu peale kindel olla

Gordon nimetab motildelemat meetodit kaotajatega meetoditeks

30

T a b e l 1 Autoritaarse konfliktilahendusmudeli motildejud lapsele

Tunded Laste toimetulekustrateegiad

Pahameel viha vaenulikkus Vastuhakk maumlss agressioon risti vastupidine

tegutsemine hoiak

Masendus Kaumlttemaks (tagasitegemine)

Viha Valetamine vingerdamine tunnete varjamine

Kimbatus Teiste suumluumldistamine pealekaebamine

Vaumlaumlrtusetuse tunne Petmine spikerdamine plagieerimine

Hirm aumlrevus rahutus Domineerimine peremehetsemine

kiusamine provotseerimine tuumlranniseerimine

Otildennetunde puudumine kurbus depressioon Vajadus votildeita hirm kaotada

Kibedus kaumlttemaksuhimu Liitude sotildelmimine grupeerumine

vanemaotildepetaja vastu kampade teke

Votildeimetus Alistumine kuuletumine (otildepetaja lemmikuks

saamine) jaumlreleandmine

Kangekaelsus Lipitsemine ja pugemine

Votildeistluslikkus Mugandumine riskide mittevotildetmine hirm

uue ees konformsus loovuse puudumine

Alandus apaatia Endassetotildembumine potildegenemine

fantaseerimine regressioon

Gordoni sotildenul on arengut laste kasvatamises ja kohtlemisel takistanud just taumliskasvanute

kitsapiiriline ettekujutus autoriteedist ja sellest kangekaelne kinnihoidmine Treenides

kuulekust ei kasvatata lastes vastutustunnet vaid sotildeltuvust Selline kasvatus muudab lapsed

araks kartlikuks ja naumlrviliseks sageli ka trotslikuks ja kaumlttemaksuhimuliseks Taumlnapaumleval kus

otildeigussuumlsteem ei tunnista enam uumlhe rassi votildeimu teise uumlle muutunud on juhtimisviisid aumlris ja

toumloumlstuses ning rahvusvaheline uumlldsus motildeistab hukka votildeimu kasutamise nii oma riigi kui ka

teise riigi kodanike suhtes on kodu ja kool Gordoni sotildenul uumlheks viimastest paikadest kus

inimestevahelistes suhetes veel votildeimu kasutatakse Selle potildehjuseks peab Gordon jaumlllegi

31

inimeste isiklikku kogemusi ndash taumliskasvanud kasutavad lastega suhtlemisel votildeimu sest neil

puuduvad teadmised ja kogemused kuidas teisiti lahendada vastuseise inimsuhetes (Gordon

2003) Alternatiivina pakub Gordon vaumllja 6-astmelise ehk votildeidan-votildeidan mudeli mis potildehineb

nii lapse kui ka taumliskasvanu vajaduste arvestamisel (vt joonis 3) Erinevalt autoritaarsest ja

kotildeikelubavast mudelist kus uumlks osapool votildeidab teise arvelt jaumletakse siin esialgsed

lahendused hoopiski kotildervale ning keskendutakse kummagi osapoole vajadustele Lahendusi

otsitakse uumlhiselt ajuruumlnnaku meetodil ning hiljem leitakse neist laumlbiraumlaumlkimiste abil sobiv mis

rahuldab nii lapse kui ka vanemaotildepetaja vajadusi (vt lisa 5)

bdquoParadoksaalsel kombel on totildesi et votildeimu kasutades kaotavad vanemad oma motildeju ja motildeju

suureneb kui nad votildeimust loobuvad votildei selle kasutamisest lahti uumltlevadldquo On arusaadav et

omavahelise konflikti lahenduse otsimise protsessi kaasatud laps kogeb aktseptsiooni ning

tunneb end olulisena Osaledes ise lahenduste pakkumises ja valimises on lapsed ka

motiveeritud sotildelmitud kokkuleppeid pidama ning uumlhtlasi otildepivad nad ka ise probleeme

uumlksteise vajadusi arvestavalt lahendama (Gordon 2003) Autorid eeldavad et kooli minnes on

nendel lastel paremad sotsiaalsed oskused millest tulenevalt on neil kergem kohaneda uutes

olukordades ja uutes suhetes

Joonis 3 Votildeidan-votildeidan e 6-astmeline konfliktilahendusmudel (Gordon 2006)

316 Lastevaheliste probleemide vahendamine

Autorid peavad vaumlga oluliseks lasteaiaotildepetaja oskust vahendada lastevahelisi konflikte

Thomas Gordon pakub vaumllja tehnika mille aluseks on taumliskasvanu hooliv reageerimine

Lapsevanemotildepetaja maumlrkab laste vahel tekkinud vastasseisu tunneb huvi milles asi kuid ei

32

asu kaitsma kumbagi last Gordon naumleb taumliskasvanu rolli lastevaheliste konfliktide puhul

vahendajana toimimises Taumliskasvanu suunab lapsed otse teineteisega suhtlema kuulates ise

aktiivselt motildelemat ning aidates vajaduse korral peegeldada nende tundeid ja vajadusi

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et sel moel jaumletakse vastutus lahendamise eest lastele taumliskasvanul on

vaid abistav roll Kogemus kinnitab et lapsed tulevad lahendustele mis taumliskasvanuile paumlhegi

ei tuleks Kui lapsed on lahendusele jotildeudmise protsessis ise aktiivselt osalenud on nad ka

valmis leitud lahendusi ellu viima

Oskuslik lastevaheliste konfliktide vahendamine taumliskasvanu poolt aitab oluliselt kaasa laste

suutlikkusele nii ennast vaumlljendada kui ka teistest aru saada kasvatades eneseusaldust

enesekindlust ja koostoumloumloskusi Lapsed kelle omavahelisi probleeme taumliskasvanud pole

lahendanud vaid vahendanud otildepivad kiiresti ise oma probleeme lahendama Autorid usuvad

et lasteaias sellised sotsiaalsed oskused omandanud lapsed kohanevad koolis kergemini ning

oskavad omavahelisi probleeme uumlksteist arvestavalt lahendada

Eesti kasvatusteadlase Inger Kraavi sotildenul votildeib vaumlheste suhtlemisoskustega otildepetaja tulla toime

oma aine edasiandmisega kuid mitte kotildelbelise kasvatusega vaumlaumlrtushinnangute

kujundamisega kotildeige sellega mis aitaks lapsel elus esinevate keeruliste probleemidega toime

tulla (Kangur 2009 viidatud Kraav 1997)

Toumlouml autorid on seisukohal et Thomas Gordoni suhtlemismetoodika aktiivne kasutamine tagab

lasteaiaotildepetaja oskusliku toimetuleku Gordoni metoodikale tuginemine aitab taumlita

alushariduse raamotildeppekava ja jaumlrgida uumllemaailmse positiivse kasvatuse programmi

potildehimotildetteid

Voldemar Kolga (2006) on kindel et infouumlhiskond vajab unikaalseid isiksusi kes oleksid

suutelised orienteeruma erinevates infovoogudes Meie uumllesandeks peaks olema unikaalsete

isiksuste kujunemise soodustamine ning laste kaitsmine standardse hariduse ja piiratud

inimeste eest Vabaduse puudumine ja taumliskasvanute diktaat motildejuvad Kolga sotildenul lastele

haumlvitavalt (Kolga 2006) Professor Uumllo Vooglaid (2002) rotildehutab et laps areneb vaid siis kui

tal on piisav votildeimalus motildeelda oma motildetteid ning kuumlllalt vabadust et luua midagi - oma

motildetteid tekste luua seoseid kujundeid - unistada matkida ja eesmaumlrgistada

33

4 Uurimismetoodika kirjeldus

41 Uurimuse metoodika

Uurimuses on kasutatud uumlhe meetodina kvantitatiivset meetodit ndash ankeeti Ankeedi

kasutamisel laumlhtuti potildehimotildettest et sellele saadud vastuseid oleks votildeimalik standardiseerida

ning omavahel statistiliselt votilderrelda Ankeet sisaldab kaks kuumlsimust uumlldinformatsiooni

saamiseks vanuse ja toumloumlkogemuse kohta ja 11 avatud votildei valikvastustega kuumlsimust Eelistati

avatud kuumlsimusi sest need votildeimaldavad uurida otildepetajate tegelikke teadmisi ja on vaumlhem

motildejutatud kuumlsija ootustest (vt lisa 7)

Antud uurimustoumlouml metoodika potildehialuseks valiti kvalitatiivne laumlhenemine ja uurimustoumlouml

laumlbiviimiseks kvalitatiivne meetod Uurimismeetodina kasutatakse poolstruktureeritud

intervjuud mis koosneb avatud kuumlsimustega kuumlsimustikust Autorid votildetsid aluseks Gerdy

Kanguri (2009) poolt koostatud kuumlsimustiku modifitseerides seda laumlhtuvalt kaumlesoleva toumlouml

eesmaumlrkidest Kahekuumlmnest Kanguri kuumlsimusest votildetsid autorid oma intervjuusse 13 muutes

neist viit ja lisades uumlheksa kursusel praktiseeritavate suhtlemisoskustega seotud kuumlsimust

Kuumlsimustik on jaotatud plokkidesse Vajadusel oli votildeimalik esitada lisakuumlsimusi (vt lisa 8)

Intervjuu kuumlsimustiku sisu

Andmed uuritava kontingendi kohta vanus haridustase toumloumlstaaž

I plokk kuumlsimused otildepetaja professionaalsuse ja toumloumls ettetulevate raskuste kohta

II plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemade ja koolituse vajalikkuse kohta

III plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste kasutamise ja

nende motildeju kohta

42 Uurimisprotseduuri ja valimi kirjeldus

Uurimust laumlbi viies on laumlhtutud teadmisest et kotildeik otildepetajad olenemata toumloumlstaažist vajavad

suhtlemisoskusi Ankeedi taumlitsid Rakvere Kolledži alushariduse otildepetajakoolituse 2011 aasta

statsionaarotildeppe lotildepetajad kellel puudub toumloumltamise staaž kuid olid edukalt laumlbinud praktika

erinevates lasteaedades (praktikate pikkus otildeppimise aja jooksul oli 10 naumldalat) Valimisse

kuulusid ka alushariduse eriala kaugotildeppe tudengid kes toumloumltavad lasteaias ning on samuti

2011 aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledžit

34

Votildeimalus kuumlsimustikule vastata oli 45 tudengil kes ei olnud osalenud Gordoni perekoolis

Votildeimalust kasutas seitse paumlevaotildeppetudengit uumlheksast ning 10 kaugotildeppetudengit 36-st

Tagastatud ankeetide analuumluumlsiks on kasutatud kirjeldust Andmete toumloumltlemisel kasutati

rakendust MS Excel

Kotildeige vanem vastaja oli 54aastane ning kotildeige noorem 20aastane Paumlevaotildeppe uumlliotildepilased olid

keskmiselt 21aastased Kaugotildeppe uumlliotildepilaste keskmiseks vanuseks oli vastamise ajal 389

aastat Paumlevaotildeppeuumlliotildepilased nagu ka varem mainitud olid praktikal olnud vaid 10 kuud

Keskmine pedagoogiline staaž oli keskmiselt 146 aastat Uumlks otildepetaja oli lasteaias toumloumltanud 36

aastat

Intervjuu valimisse kuulusid 10 Gordoni perekooli laumlbinud lasteaiaotildepetajat Laumlaumlne- ja Ida-

Virumaal Uumlks neist oli osalenud Gordoni perekoolis kahel korral ndash seitse ja neli aastat tagasi

kaks otildepetajat laumlbisid Gordoni perekooli neli aastat tagasi ja seitse osalesid viimase poole aasta

jooksul Kolmel otildepetajal kuumlmnest on keskeri- uumlhel rakenduslik kotilderg- neljal pedagoogiline

kotildergharidus Kaks intervjueeritavat on kaumlesoleval aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledži

alushariduse eriala (olemasolevalt keskeri- ja rakenduslik kotildergharidus) Nemad ei kuulunud

ankeetkuumlsitluse valimisse sest olid laumlbinud Gordoni perekooli Intervjueeritavad on vanuses

26 kuni 57 aastat nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36 aastani

43 Uurimistulemuste kirjeldus ja analuumluumls

Uurimuse eesmaumlrgiks oli vaumllja selgitada kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajatel toetada laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Intervjueeritavatega lepiti eelnevalt kokku intervjuu aeg ning kuumlsiti luba diktofoni

kasutamiseks Taumlpsustati kuidas saadud informatsiooni kasutatakse ning lepiti kokku et

intervjuus osalemine on anonuumluumlmne Andmeid koguti loomulikus otildehkkonnas - kaheksal juhul

lasteaia ruumlhmatoas peale toumloumlpaumleva lotildeppu uumlhe otildepetajaga viidi intervjuu laumlbi privaatsetes

tingimustes meditsiiniotildee kabinetis ning uumlhe kaugotildeppe tudengiga naumldalavahetusel TLUuml

Rakvere Kolledži otildeppeklassis

Andmete kogumise ja totildelgendamise protsess koosnes viiest osast

Viidi laumlbi ankeetkuumlsitlus alushariduse eriala tudengite seas ning intervjueeriti

otildepetajaid

35

Toumloumldeldi ankeetkuumlsitluse vastuseid kuulati salvestusi ning litereeriti tekst

Analuumluumlsiti ankeetkuumlsitluse ning intervjuude tulemusi ning grupeeriti sisult sarnased

vastused motildetestati vastused lahti tehti jaumlreldusi ja uumlldistusi ning toodi vaumllja

erinevused

Votilderreldi ankeetkuumlsitluses saadud vastuseid intervjueeritute vastustega ning autorite

uuringu tulemusi Gerdy Kanguri uurimustoumlouml tulemustega

Vormistati jaumlreldused ja kokkuvotildete

431 Kuumlsimused lasteaiaotildepetaja professionaalsuse rolli toumloumls esinevate raskuste

ja suhtlemisoskuste kohta

Milles seisneb Teie arvates otildepetaja professionaalsus

Paumlevaotildeppetudengid vastasid et otildepetaja professionaalsus on suhtlemisoskus laste kolleegide

ning lastevanemate vahel neljal juhul seitsmest Uumlks vastanutest lisas et see on ka oskus

konflikte lahendada Vastuste seas ilmnesid seisukohad et olulised on teadmised kuidas

midagi otildepetada ning uumlleuumlldine suur lugemus oskamaks laste kuumlsimustele vastata Kaugotildeppe

uumlliotildepilased kes olid toumloumltanud lasteaias 3-5 aastat vaumlitsid et professionaalsus seisneb laias

silmaringis teadmiste kasutamise oskuses ning kolleegide ning lastevanematega heades

suhetes olemises Otildepetajad kes olid toumloumltanud rohkem kui 7 aastat vaumlitsid et oluline on oskus

lastega suhelda ja uumlleuumlldse suhelda kuulata ning motildeista last ning vanemat arvestada laste

eripaumlraga ning omada lastepsuumlhholoogia tundmist Kaks uumlle 30 aasta toumloumltanud otildepetajat lisasid

eelpool toodule veel konfidentsiaalsuse ja teadmise et igas lapses on midagi head ldquopositiivne

on ju meis kotildeigis olemas ja sellele proff tugineb Kotildeigepealt kaasasuumlndinud oskus motildeista ja

oskus panna end lapse rolli seda tehes arvestada igat last eraldi Oskus leida IGAS lapses

HEADrdquo

Kokkuvotildetteks votildeib tinglikult oumlelda et noored otildepetajad tajuvad otildepetajaks olemist teadmiste ja

oskuste tasandil vanemad otildepetajad aga peavad professionaalseks head suhtlemiskultuuri

Intervjueeritavad lasteaiaotildepetajad totildeid kotildeige enam vaumllja otildepetaja suhtlemisoskustealase

kompetentsuse nimetades oskust last maumlrgata ja toetada naumlha last isiksusena vaadata

situatsioone lapse seisukohast ndash rdquosee on kotildeige taumlhtsamrdquo laskuda tema tasemele arvestada

laste vajaduste eripaumlra ning reageerida kiiresti laste vajadustele ndash rdquoiga paumlev kotildeigi 24

lapsegardquo Teisena nimetasid intervjueeritavad otildepetaja enesejuhtimisega seotud kompetentsust

36

ndash head pingetaluvust ning oskust jaumlaumlda igas situatsioonis rahulikuks mitte kaotada

enesevalitsust Kolmandana hindasid intervjueeritavad toumloumltades ja otildeppides kujunenud

teadmisi oskusi ja kogemusi mis votildeimaldavad naumlha lapsi nii grupina kui ka igat uumlksikut last

eraldi Vastavalt vajadusele tuleb otildepetajal jaumllgida suunata votildei sekkuda ning planeerida ja

integreerida erinevaid valdkondi Nimetati ka laia silmaringi oma eriala valdamist

optimismi oskust luua maumlngulist keskkonda ning lapse otildepetamist laumlhtudes tema

individuaalsusest

Milliseid probleeme esinebon ette tulnud lastega suheldes mis on tundunud rasked

Rasked on tundunud lastevaheliste konfliktide lahendamised eriti siis kui sekkunud on

lapsevanemad Seda totildei esile kaheksa kuumlsitluses osalenut Kuus vastajat totildei esile aumlrritunud

lapse maharahustamise neli vastanut keelebarjaumlaumlri kui ruumlhmas on muukeelsest perest laps

Kolm vastajat pidasid keeruliseks maumlnguasjade lotildehkumise votildei omaks pidamisega seotud

olukordade ja laste majanduslikust ebavotilderdsusest tekkivate probleemide lahendamist Uumlks

otildepetaja oli noumlrdinud et kui 10 aastat tagasi ei olnud probleemi ruumlhmaruumis maumlnguasjade

koristamisega siis nuumluumld teatab motildeni laps et see on otildepetajaabi toumlouml ja teda asjade kohale

panemine ei huvita

Otildepetajad kes toumloumltanud uumlle 30 aasta totildeid vaumllja laste ebakohase sotildenavara korrigeerimise

jonnaka potildeikpaumlisuse ebameeldivate teadete edastamise vanematele ja vanemate agressiivsuse

ning lapse kaitsmise vanematepoolse fuumluumlsilise vaumlgivalla eest

Avatud kuumlsimusele antud vastused ei olnud toumlouml seisukohalt oodatavad Vaadeldes probleeme

suhtlemisoskuste seisukohast leiavad toumlouml autorid et probleemid on seotud

suhtlemisoskustega ning lisaraskusi tekitavad konfliktid uskumuste ning vaumlaumlrtushinnangute

tasandil

Intervjuus osalenud lasteaiaotildepetajate vastustes oli esikohal laste emotsioonide jaumlrsk muutus

jaumlrgnes liiga suur laste arv ruumlhmades (ldquoSoomest tulles uumltlesin et meil on karjakasvatusrdquo)

mistotildettu on keeruline jotildeuda iga lapseni sest uumlhega tegeledes jaumlaumlvad teised taumlhelepanuta ja

omapaumli Otildepetajad leidsid et ruumlhmas votildeiks olla 10-12 last praeguse 24 lapse puhul peaks

olema meeskond suurem naumliteks kaks otildepetajat korraga Ka sotildeimeruumlhma otildepetajat maumlrkisid et

vaumliksemas grupis on lapsed rahulikumad kuid muutuvad agressiivseks kui on rohkem lapsi

kohal Kolmandaks toodi vaumllja laste omavahelised tuumllid kusjuures uumlks otildepetaja nimetas siin

vaid tuumllisid mis on lotildeppenud uumlhe lapse vigastusega nt ninaverejooksuga Raskeks peeti

37

olukordi kus laps on kuumlll otildepetaja aumlra kuulanud kuid jaumlrgmisel hetkel selgub et pole kuulnud

ega oumleldut fikseerinud Uumlks otildepetaja totildei vaumllja kohanemisega seotud raskused kirjeldades

olukorda kus uuel lapsel votildettis ruumlhma ja tegevustesse sulandumine mitu kuud Kuigi laps

ruumlhmaruumis julges teiste hulgas tegutseda istus ta liikumis- ja muusikatundides endiselt

omaette ega notildeustunud osalema Otildepetajad aktsepteerisid teda ega avaldanud survet lubades

tal istuda ja vaadata Paari kuu paumlrast totildeusis laps liikumistunni ajal puumlsti ja laumlks ise teiste

hulka ldquoJotildeudsin aumlra oodata On ju hea meel kui lotildepuks laumlheb haumlstirdquo rotildeotildemustas

intervjueeritav

Neli intervjueeritavat maumlrkisid raskusena piiride proovimist Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda

uumlhe ruumlhmaga kus oli kolm huumlperaktiivse kaumlitumisega poissi Poisid olid otildeues roninud puu

otsa Otildepetaja oli just laumlinud uude toumloumlkohta ja raskem kui otsustada kuidas reageerida oli

teadmine et kotildeik toimub juhtkonna akna all Kotildeige suurem pinge tuli kartusest et kotildeik

vaatavad kas ta toimib otildeigesti

Kuidas oskasite lahendada lastega ettetulevaid probleeme

Kuumlsimus esitati intervjueeritavatele kuid ei sisaldunud ankeetkuumlsitluses Enamus

intervjueeritavatest uumltles et noorena ei naumlinud nad probleeme votildetsid last nagu ta on ja

toimisid sisetunde jaumlrgi Tagasivaateliselt osatakse oumlelda et paljud varasemad kaumlitumisviisid

olid tegelikult suhtlemistotildekked Kasutati palju hinnanguid ja sildistamist ei osatud aktiivselt

kuulata ega laste tundeid peegeldada Lastevaheliste probleemide puhul puumluumlti need ise aumlra

lahendada votildei kuumlsiti kakluses pealejaumlaumlnult miks ta teisele haiget tegi Otildepetaja kes uumltles

ldquoOlin kohesest meelestatud kes ei nuta jaumlrelikult alustas ja on suumluumldirdquo kasutas

jaumlrelemotildetlemise tooli kuid paumlrast lapsega juhtunu uumlle arutledes ei kasutanud aktiivset

kuulamist ega peegeldamist Umbes pooled otildepetajatest olid saanud algteadmised aktiivsest

kuulamisest varasematel koolitustel (Tartu Uumllikoolis Heiki Kripsi kursusel omaaegses

Rakvere Pedagoogilises Koolis Tallinna Otildepetajate Seminaris Rakvere Kolledžis) ja puumluumldsid

otildepitut rakendada Nemad said Gordoni koolitusel kinnitust et on otildeigel teel puumluumldes last motildeista

ja temaga arvestada Uumlks otildepetaja uumltles et midagi sellist lootis ta saada kui laumlks

tasemeotildeppesse TLUuml Rakvere Kolledžisse ega motildeista miks seda seal ei otildepetata

Kuivotilderd oluliseks peate lasteaiaotildepetajatele suhtlemisoskuste otildepetamist

Kuumlsimus oli esitatud valikvastusena milles sai valida nelja vastuse vahel Keegi ei valinud

etteantud vastusevariante ei vaja ja piisab teooriast Toumloumlkogemuseta paumlevaotildeppe otildeppurid ja

kuni viis aastat toumloumltanud otildepetajad valisid kuuel juhul vastuseks sama oluline kui muud

38

paumldevused Muudest paumldevustest veel olulisemaks pidasid suhtlemisoskusi kaheksa

toumloumlkogemustega otildepetajat ja kolm uumlliotildepilast Kokkuvotildettes pidas 65 vastajatest

suhtlemisoskust olulisemaks muudest paumldevustest

Intervjuus ei olnud otseselt seda kuumlsimust kuid vastates kuumlsimusele Gordoni koolituse

vajalikkusest selgus et kotildeik peavad suhtlemisoskuste otildepetamist lasteaiaotildepetajatele aumlaumlrmiselt

oluliseks

Kas suhtlemisoskusi peaks otildepetama praktiliselt

Kotildeik toumloumltavad otildepetajad vastasid et peavad vaumlga vajalikuks suhtlemisoskuste praktilist

otildepetamist Uumlliotildepilastest kellel on vaid praktika kogemus arvas seitsmest kolm et

suhtlemisoskuste praktiline otildepetamine on vaumlheoluline ja neli pidas seda vaumlga oluliseks

Kuumlsimust ei olnud otseselt intervjuus kuid vastustest teistele kuumlsimustele selgus

intervjueeritute kindel veendumus et suhtlemisoskusi on oluline otildepetada praktiliselt ning

teatud aja tagant ka uumlle korrata Votilderreldes kogenud lasteaiaotildepetajate ja Gordoni koolitusel

osalenute seisukohti paumlevaotildeppe tudengite omadega votildeib oumlelda et suur osa tudengeist kel

puudub praktiline toumlouml- ja suhtluskoolituse kogemus ei taju piisavalt praktilise suhtlusotildeppe

olulisust

Milline on teie hinnangul lasteaiaotildepetaja roll lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu

toetamisel

17 vastajast 16 pidas lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel

vaumlga taumlhtsaks Nendest 10 potildehjendas seda vaumlitega et laps veedab suurema osa ajast lasteaias

ja suhtumisega lapsesse motildejutab otildepetaja tema arengut Viie vastaja arvates otildepetab

lasteaiaotildepetaja lapsi suhtlema taumliskasvanuga ja eakaaslastega Antud kuumlsimusele vastas 94

pedagooge et emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamine on vaumlga oluline 35 arvas et

lapsed jaumlljendavad otildepetaja kotildeneviisi 23 aga arvas et otildepetaja annab suhtlemisoskustes

lisateadmisi Kotildeik intervjueeritavad peavad samuti otildepetaja rolli laste emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga oluliseks kinnitades et otildepetaja on lastele eeskujuks kelle

kaumlitumist mudeldatakse

39

Milline on lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuste motildeju lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele

arengule

Toumlouml autorid peavad totildedema et antud avatud kuumlsimus ei ole taumlitnud oma eesmaumlrki

Paumlevaotildeppetudengite ning luumlhikest toumloumlkogemust omavate otildepetajate vastus kattus eelmise

kuumlsimuse vastusega Vastajad ei olnud tajunud kuumlsimuse eripaumlra Seetotildettu ei pea autorid

vajalikuks eespool toodud vastuseid korrata Otstarbekas on vaumllja tuua pikema staažiga

otildepetajate motildetted Nende hulka kuuluvad otildepetajad kes on toumloumltanud lasteaias uumlle 7 aasta

Lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused tagavad lapsele ldquojulge hakkamasaamise erinevates

olukordadesldquo toimetulemise otildeppetoumloumls laia sotildenavara ja enesekindluse Kolm otildepetajat

vaumlidavad et positiivne suhe aitab lapsel igakuumllgselt areneda 32 aastat toumloumltanud otildepetaja kes

on hetkel lotildepetamas Rakvere Kolledžit tunnustab koostoumloumloskuste aineotildepetuse raames

tutvustatud Th Gordoni mudelit ldquoMulle meeldisid P Murrikuga otildepitud suhtlemisvotildetted

peegeldamine kuulamine sotildenumite edastamine tagasiside andmine Kuid nagu uumltles

kursusekaaslane neid oskuslikult oskamata kasutades tundun endale mittetotildesiseltvotildeetav ja

ehk isegi naeruvaumlaumlrne Seetotildettu arvan et sellist laumlbimaumlngimist votildeiks olla rohkemgi

otildeppimisprotsessis sest siis on eksimine lubatud ja harjutamine kinnistaks vajalikud mudelidrdquo

Intervjueeritavad totildeid kahele eelmisele kuumlsimusele vastates vaumllja et taumlnapaumleval veedavad

lapsed sageli kasvatajaga (nende sotildenakasutus) rohkem aega kui emaga mistotildettu on kasvataja

ldquonagu teine emardquo Vastajad peavad oluliseks lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuse motildeju lapse

positiivse minapildi kujunemisele ldquoLapsest kujuneb see kellena otildepetaja last kohtleb kuidas

otildepetaja teadvustab lapsele tema minardquo

Vastajad naumlevad lasteaiaotildepetajas eeskuju lapsele Mida paremad on otildepetaja suhtlemisoskused

seda paremaks suhtlejaks kujunevad lapsed ldquoUumlkskotildeik mida otildepetada jaumlrele teevad lapsed

seda mida nad naumlevad ja kogevadrdquo ldquoMe tahame head tulevikku oma lastele Kui meie

oskame seda oma lastele edastada oskavad nemad seda edaspidi oma lastele edasi andardquo

Intervjueeritute arvates kasvab lapsest julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt

lahendav inimene kui tal on ees mudel kuidas konkreetses olukorras kaumlituda Kooli minnes

oskavad nad ise probleeme lahendada ei kiusa teisi ega muutu ka ise kiusatavaiks Uumlks

otildepetaja avaldas arvamust et otildepetaja suhtumine (ldquokui tema peab kaumlskima ja korraldama sest

laps nagunii ei oskardquo) toob kaasa lapse negatiivse enesehinnangu millega ta laumlheb lasteaiast

kooli

40

Autorid peavad oluliseks kahe intervjueeritu taumlhelepanekut otildepetaja suhtlusoskuste ja laste

otildepivotildeime seotuse kohta ldquoInimene otildepib omandab kotildeike paremini kui ta on otildennelikrdquo Kui

laste vajadused on rahuldamata ja neid pole maumlrgatud ega kuuldud on ka otildepivotildeime paumlrsitud

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et intervjueeritud pidasid lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskust muudest

oskustest taumlhtsamaks

Olete Te motildenikord kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kui jah kas selle potildehjuseks on

olnud raskused suhtlemisel

Kuumlsimus esitati vaid intervjueeritavatele Kuumlmnest intervjueeritavast seitse ei ole kordagi

kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kaks otildepetajat ei toumloumltanud teatud perioodil lasteaias Uumlhel

ei olnud uues elukohas lasteaeda Teisel juhul oli potildehjuseks lasteaia sulgemine Vaid uumlks

otildepetaja on kaalunud ametist loobumist Tema totildei potildehjuseks raskused konkreetsete

huumlperaktiivsete lastega Nuumluumldseks on sellest mitu aastat moumloumldas otildepetaja osales neli aastat

tagasi Gordoni perekoolis ega ole enam kaalunud ameti vahetust

432 Kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemad ja koolituse vajalikkuse

kohta

Jaumlrgnevad kuumlsimused esitati vaid intervjueeritavatele

1 Millised teemad Gordoni koolituses olid Teie meelest kotildeige olulisemad

Enamik intervjueerituid pidas oluliseks kotildeiki teemasid kuid eriti rotildehutati aktiivset kuulamist

konfliktide lahendamist ja vahendamist Otildepetajad maumlrkisid siin et aktiivne kuulamine ja

peegeldamine maandavad koheselt pingeid Sellest tulenevalt on otildepetaja rahulikum ja

enesekindlam ning lihtsam on jotildeuda lapsega uumlhele lainele Kotildeik otildepetajad pidasid oluliseks

lastevaheliste probleemide vahendamist mitte ise aumlra lahendamist Lasteaias kus koolitus oli

lotildeppenud kaks kuud tagasi ning igast ruumlhmast osales vaumlhemalt uumlks otildepetaja maumlrgati et lapsed

olid sotildeltumata vanusest hakanud kasvatajate eeskujul uumlksteist tunnustama aumlra kuulama ja

puumluumldsid probleemidele ise lahendusi otsida Vajalikuks nimetati ka metoodilist selgust enda

sallivuspiiri aumlratundmist probleemi omaniku maumlaumlratlemist minasotildenumite edastamist

kehtestamist

Autorid peavad vajalikuks rotildehutada et intervjueeritavad raumlaumlkisid intervjuu kaumligus

omaalgatuslikult ka omandatud oskuste kasutamisest ja kasulikkusest vaumlljaspool

41

lasteaiaotildepetaja rolli ndash oma peres nii laste kui abikaasadega samuti muudes igapaumlevastes

suhetes

2 Mis oleks vajanud potildehjalikumat kaumlsitlemist

Kaks korda koolitusel osalenud otildepetaja (seitse ja neli aastat tagasi) vastas et kogu kursust

votildeiks korrata ja vaumlrskendada et Gordoni mudel muutuks harjumuseks Kolmandik vastanuist

oleks soovinud potildehjalikumalt harjutada aktiivset kuulamist ja peegeldamist Uumlks

intervjueeritav soovis votildeimalust korduvalt koos koolitajaga CD-plaadilt kuulata ja laumlbi

arutada probleemsituatsioone Tema jaoks oli raske peegeldamiselt edasiliikumine Kolme

intervjuul osalenu arvates votildeinuks rohkem harjutada konflikti lahendamist votildeidan-votildeidan

mudeli jaumlrgi Uumlks vastanuist kahtles selle mudeli kasutamise votildeimalikkuses kotildeikide

konfliktide lahendamisel Uumlhel inimesel on jaumltkuvalt raske ldquoeirdquo oumlelda

Enamus intervjueerituid sooviks teatud aja tagant kokku saada et teadmisi kinnistada ldquorauda

tules hoida et ei laseks rihma lotildedvaksrdquo

3 Palun kirjeldage situatsioone kus olete kasutanud votildei proovinud kasutada Th

Gordoni metoodikat

Vaumlaumlrib mainimist et otildepetajad kes olid kaumlinud koolitusel nelja votildei seitsme aasta eest ei maumlleta

kuumlll enam taumlpset terminoloogiat kuid kasutavad siiski igapaumlevaselt kotildeiki oskusi Kursusel

omandatud oskused on integreerunud nende loomuomase olemise ja kaumlitumisega Rotildeotildemu

teeb et igapaumlevaselt kasutatakse aktiivset kuulamist peegeldamist lastevaheliste probleemide

vahendamist ning votildeidan-votildeidan mudelit (mitte ainult probleemide lahendamisel vaid

kokkulepete sotildelmimisel uute ideede genereerimisel ja elluviimisel)

Intervjueeritute esitatud naumlited on toodud lisas 6

4 Kuidas kaumlitusite taolistes situatsioonides enne koolitust Mis on muutunud Votilderrelge

palun oma varasema ja praeguse kaumlitumise motildeju

Enamus otildepetajaid avaldas et enne koolitust panid nad ise asjad paika ei peegeldanud ega

jotildeudnudki asja tuumani ldquoKui laps nuttis uumltlesin vastu et aumlra selle tuumlhja asja paumlrast kuumlll

nuta Peale koolitust aga ei suru oma lahendusi peale Kui teine ei leia lahendust kuumlsin mis

ta arvab kas selline variant sobiksrdquo

42

ldquoOleksin oumlelnud ldquoSa tegid nii nii ei tehta meil on sellised reeglidrdquo Endine motildeju toumloumltas

vaumlhem usaldust ei olnud konflikt tuli kiiresti tagasi panid paika jaumllle pidid paika panema

nii kotildeigi 24 lapsega Otildepetaja oli nagu politsei kui politsei oli aumlra oli ka kord majast laumlinudrdquo

ldquoKindlasti mitte nii oleks kuidagi teistmoodi lahendanud lapsele oleks midagi hingele

jaumlaumlnudrdquo

ldquoKuulasin enne ka aga nuumluumld teen seda teadlikumalt Enne tundsin survet vaumlljastpoolt

kahtlesin kas peaks rusika lauale loumloumlma Nuumluumld tean kuidas raumlaumlkida Enne kasutasin rohkem

sinasotildenumit nuumluumld rohkem aktiivset kuulamist ja peegeldamist teadvustan rohkemrdquo

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et enne koolitust tundsid otildepetajad end ebakindlamalt kasutasid

sinasotildenumeid ja lahendasid ise laste probleeme mistotildettu lapsed hakkasid ootama et otildepetaja

nende probleeme lahendaks Samuti tekitas otildepetaja selline kaumlitumine lastes trotsi Peale

koolitust tunnevad otildepetajad end enesekindlamalt kaumlituvad teadlikumalt oskavad lapsi kuulata

ja tundeid peegeldada ning toetada lapsi omavaheliste probleemide lahendamisel Otildepetajad on

maumlrganud et lapsed on juba motildene kuu jooksul hakanud otildepetaja eeskujul ise omavahelisi

probleeme lahendama muutunud avatumaks motildetlevad otildepetajaga kaasa pakuvad oma ideid

vaumllja Kasvanud on vastastikune usaldus

Uumlks moumloumldunud suumlgisel koolitusel osalenud otildepetaja on hakanud lastevanematega vabamalt

suhtlema Enne koolitust raumlaumlkis ta vanematega rasketel teemadel vaid aumlaumlrmisel vajadusel

nuumluumld julgeb ta probleemidest koheselt raumlaumlkida vaumlltides sellega probleemide paisumist Ta on

maumlrganud et lapsevanemad on muutunud koostoumloumlvalmimaks ning hakanud omaalgatuslikult

rohkem temaga kontakti votildetma Teda rotildeotildemustab et vanemad poumloumlrduvad tema poole oma

lastekasvatuslike murede ja kuumlsimustega kuigi enamus neist on temast eakamad

5 Millistest otildepitud oskustest kogete kotildeige enam kasu

Kotildeigi arvates on kotildeige rohkem kasu aktiivsesse kuulamise ja tunnete peegeldamise oskustest

(neid nimetasid kotildeik intervjueeritud) Peaaegu sama oluliseks (vaid uumlks vastanu vaumlhem)

peetakse oskust konflikte votildeidan-votildeidan mudeli abil lahendada ja vahendada

6 Milliseid takistusi naumlete otildepitud oskuste elluviimisel igapaumlevaelus

Autorite arvates on taumlhelepanuvaumlaumlrne et vaatamata raskendavatele teguritele ei jaumlauml kursusel

omandatud oskuste kasutamine igapaumlevaelus takistuste taha Peamise raskendava asjaoluna

43

tuuakse vaumllja piiratud aeg ja laste suur arv ruumlhmas (24 last) Otildepetaja ei saa samaaegselt igal

pool olla kui kolmes kohas korraga midagi juhtub ja iga juhtum vajab otildepetaja aega ning

taumlhelepanu Vaumliksema grupi puhul naumliteks viieteistkuumlmne lapsega on otildehkkond rahulikum ja

aega jagub igale lapsele Takistavate teguritena toodi vaumllja ka notildeudmiste erinevust kodus ja

lasteaias Kotildeik intervjueeritud totildedesid siiski et oskuste kasutamine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja

motivatsioonist ning uumlletamist vajavad takistused on sisemised Uumlks vastanutest totildei vaumllja

isikliku probleemi ldquoTakistused on pigem minu sees Lastevanematega konflikte lahendades

on motildenikord emotsioonid nii laes et unustan neid maha votildetta Siis ei tule ka meelde mida

olen otildeppinud ja kuidas peaksin kaumlitumardquo

7 Miks peate oluliseks lapse kui subjekti kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

Kotildeik intervjueeritud peavad oluliseks laste kaasamist et lapsed tunneksid end

taumlisvaumlaumlrtuslikena ning kogeksid et neist hoolitakse ja nendega arvestatakse Vastajad on uumlhel

meelel et see aitab kaasa terve enesehinnangu kujunemisele ning paneb aluse laste

suhtlusmudelitele

ldquoTaumlpselt nii nagu meie suhtleme suhtlevad ju lapsed ka meie oleme eeskujurdquo

ldquoSee aitab kaasa enesekindla julge oma arvamust vaumlljendava emotsionaalselt ja

psuumluumlhiliselt terve taumliskasvanu sirgumisele Toetab lapse oskust oma probleeme verbaalset

lahendada mitte fuumluumlsilise vaumlgivallagardquo

ldquotoetab kiindumussuhte kujunemist Lapsel on keegi keda ta votildeib usaldada ning kellega ta

votildeib oma muret jagadardquo

ldquoLaps kogub kogemusi see on kotildeva alus edaspidiseks eluksrdquo ldquoKogemuse saamine tunnetab

et nii on votildeimalikrdquo

Samuti tunnistavad kotildeik et laste kaasamine valikute otsuste ja kokkulepete tegemisse avab

nende potentsiaali lapsed kes saavad osaleda ja oma ideid pakkuda on palju motiveeritumad

kokkuleppeid pidama Laste pakutud lahendid toimivad palju paremini kui otildepetaja pakutu

lapsed kuulavad paremini ja otildepivad ise probleeme lahendama

44

8 Miks Teie arvates vajavad otildepetajad Eestis sellist koolitust

Kotildeik intervjueeritud rotildehutasid vajadust lapsi lugupidavalt kohelda milleks senine kasvatus ja

ka pedagoogiline ettevalmistus oskusi ei paku Gordoni koolitusel osalenud otildepetajad peavad

kotildeige aluseks aktiivset kuulamist mille kaudu laps kogeb hoolimist ja armastust Votildeimalus

taumliskasvanu toel ise lahendusi leida kasvatab enesekindlust eneseusaldust ning arendab

probleemide lahendamise ja koostoumloumloskusi

ldquoGordoni mudel aitab lapsel saumlaumlstlikult lahendada probleeme Kuulates kolleege kotildervalt on

lastest kahju Tekib tunne et laumlheks lapsele appi sest nad teevad lapsi maha Kui mina oleks

laps ma paneks sealt ruumlhmast minema Sinakeel ja taumlnitamine teevad lapsed otildennetuks

turvalisusest jaumlaumlb kotildevasti puudu Ja lapsevanemad kaumlituvad ju samamoodirdquo

ldquoEnne olin pealiskaudne ja ldquotarkrdquo - panin ruttu hinnangu ja lahendasin asja aumlra aga ei

saanudki teada mis tal mureks oli nuumluumld jotildeuan totildeelise tuumanirdquo

ldquoPaljud otildepetajad kes ei ole koolitust saanud lahendavad ise laste probleeme Kui kaumlisin

teadliku lapsevanemana arenguvestlusel palusin et otildepetaja puumluumlaks aidata lastel leida

lahendusi ning otildepetada ka lasteaias kuidas ise oma probleeme lahendada Otildepetaja vaatas

mind kummalisel pilgul Otildepetaja ei olnud koolitust saanud Aga kuidas siis meie lastest

kasvavad kuumlpsed taumliskasvanud kui otildepetajad otsustavad ja annavad valmis vastuseidrdquo

Mitmed keskealised vastajad peavad oluliseks vabanemist suumlgavale sissejuurdunud

autoritaarsetest motildette- ja kaumlitumismallidest ldquoMeil on palju kaadrit kes saanud koolituse

notildeuka ajal neil on hoopis teine suhtuminerdquo Leiti ka et need kes on autoritaarsusest

tuumldinenud votildeivad langeda teise aumlaumlrmusesse ja taluda nii kaua kui kannatavad siis korra

kaumlratada ning kotildeik kordub algusest peale ldquoLast see ei otildepeta ega kasvata ta kaumlitub kuulekalt

vaid hirmust siis kui oled juuresrdquo

Sellele kuumlsimusele vastates toodi spontaanselt ilma intervjueerijapoolse kuumlsimuseta rohkelt

naumlited nii kolleegide kasvatusvigadest oma lapsepotildelve ja kooliaja valusatest maumllestustest kui

ise lapsevanemana kogetust Meenutati votilderdlemise ja teiste ees halvasti raumlaumlkimise motildeju

eelarvamusi ja sildistamist mida paljud otildepetajad siiamaani kasutavad Peaaegu igauumlhel oli

motildeni naumlide tuua Autorid toovad vaumllja vaid motildened neist

45

ldquoAlavaumlaumlristamisest ja lugupidamatusest votildeib eluaegse trauma saada Eluaegne

alavaumlaumlrsuskompleks ei julge oma mina vaumllja tuua kardab oma arvamust avaldada et mitte

jaumllle rumalaks jaumlaumlda sest kotildeik mis teised uumltlevad on otildeige mis mina ndash valerdquo

ldquoKui kaumlisin oma lapse koolis avatud uste paumleval kuulsin kuidas kehalise otildepetaja uumltles

poisile kes ei osanud hundiratast teha ldquoSu vend ka ei osanudrdquo Poiss vastas ldquoIsa ka ei

osanudrdquo Otildepetaja uumltles ldquoMis teist siis uumlldse tahta onrdquo ldquoAga ema oskasrdquo uumltles poiss Mul on

kohe mure oma lapse paumlrast sest minu mees on ka selles koolis kaumlinud kuidas see motildejutab

nuumluumld lapse hindeid Kuumlsisin mehelt kas ta oli otildepetaja lemmik ndash ei olnudrdquo

Uumlhe otildepetaja sotildenul votildeivad ka vaumliksel probleemil olla suured tagajaumlrjed kui ei naumlhta ega taheta

naumlha Teine otildepetaja totildei vaumllja et oskus vahet teha kelle probleemiga on tegemist aitab vaumlltida

laumlbipotildelemist ning kergendab koostoumloumld lastevanematega ldquoKui lapsevanemad teavad et

otildepetaja on valmis neid kuulama neil on kogemus et otildepetaja oskab olla notildeustaja rollis siis

tulevad lapsevanemad ka kergemini otildepetajaga raumlaumlkima rasketel teemadelrdquo

433 Kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste

kasutamise ja motildeju kohta

Kuumlsimused esitati vaid Gordoni perekoolis osalenud intervjueeritavatele

1 Mida Teile kui lasteaiaotildepetajale on andnud Gordoni koolitus Mis on muutunud

lasteaia igapaumlevases suhtluskeskkonnas

2 Kuidas on koolitus motildejutanud suhtlemist lastega Kuidas kolleegidega

Kotildeik intervjueeritavad kinnitasid et on muutunud enesekindlamaks ja oma enesevaumlljendustes

julgemaks Motildeeldakse rohkem oma sotildenade votildeimalikule motildejule puumluumltakse hoiduda

suhtlemistotildekete kasutamisest ldquoOlen hakanud rohkem motildetlema mida ja kuidas ma uumltlen

Arvestan rohkem teiste inimeste tunnetega olen teadlik et meil on kotildeigil erinevad vaumlaumlrtused

ning oskan sellega arvestadardquo

ldquoOlen otildeigel teel isegi kui ei tee 100 otildeigesti ja vajan harjutamist tean et mul on

ldquotoumloumlriistadrdquo ja mul on vaumlga hea meel et need toimivad see annab veel julgust ja kindlust

edaspidiseksrdquo

46

Kogetakse et suhted on muutunud avatumaks ja usalduslikumaks lastega kohati ka

laumlhedasemaks otildehkkond on rahulikum rotildeotildemsam Isegi ldquokonflikte on motildenus lahendadardquo

Otildepetajad on maumlrganud ka positiivsete minasotildenumite motildeju ldquoSee luumlkkab kogu halva uumlmber

jaumlaumlvad kuulama Lapsed ei taha enam halvasti kaumlituda Kuulavad kui raumlaumlgid oma tunnetest

oskavad ennast rohkem avadardquo Lapsed on hakanud julgemalt oma ideid vaumllja uumltlema ldquoMa

kaasan teadlikult lapsi endaga raumlaumlkima motildetlema ning ka lapsed vaumlljendavad oma arvamust

aktiivsemaltrdquo ldquoKui ma pole lastele vaimselt haiget teinud tulevad nad oma murest raumlaumlkima

kui olen tige mutt siis ju ei tulerdquo

Kaheksandat aastat gordonlikke suhtlemispotildehimotildetteid kasutav otildepetaja imestab siiani nende

motildeju uumlle ldquoTaumliesti vapustav see (oma motildetete vaumlljapakkumine) on nende jaoks nii loomulik

Nad teavad et idee votildeib kaumliku minna 90 laumlheb See toumloumltab loovus hakkab toumloumlle siis nad on

valmis otildeppima valmis tegema ka seda mida otildepetaja vaumllja pakubrdquo

Otildepetajad on maumlrganud kuidas lapsed on hakanud otildepetaja eeskujul nii uumlhismaumlngus kui

omavaheliste arusaamatuste puhul kokkuleppeid tegema

Kolleegidega suheldes on hakatud rohkem kuulama ja vaumlhem vaidlema ldquoSinuga ei tasu enam

vaielda sa ei votildeta tuldrdquo oumleldi naljaga pooleks nelja aasta eest Gordoni perekoolis osalenud

otildepetajale poole aasta paumlrast Noore moumloumldunud suumlgisel osalenud otildepetaja sotildenul tunneb ta peale

koolitust end ldquoparema ja votilderdvaumlaumlrsema partnerina kolleegidega kontakti luuesrdquo

Samas on hakatud rohkem maumlrkama kolleegide suhtlemisvigu mida uumlldiselt ei minda uumltlema

3 Kuivotilderd rakendate aktiivset kuulamist Milline on motildeju lapse tunnetele ja

kaumlitumisele Milline on Teie meelest motildeju lapse eneseusaldusele ja emotsionaalsele

arengule

Kotildeik otildepetajad kasutavad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt kui lastel on mured votildei probleemid

Uumlks otildepetaja nimetas aktiivse kuulamise vajadust ka siis kui laps on positiivselt erutatud

Vahetu motildejuna totildeid otildepetajad vaumllja rahunemise (sest lapsed tunnevad et neist hoolitakse)

motildeistmise et teine polnud pahatahtlik (laste omavaheliste probleemide puhul) eneseusalduse

ja koostoumloumlvalmiduse kasvu (ldquolaps saab teadmise et tema pakutud lahendused on otildeiged ja

taumliskasvanud aktsepteerivad tema lahendusirdquo)

47

ldquoKui oled ta aumlra kuulanud kas votildei uumlhe korra paumleva jooksul siis ka keerulisemad lapsed

vastavad sulle Laps on supertaumlnulik puumluumlab anda endast parima ei hakka siga maumlngima Kui

sa temani ei jotildeua maumlngib raudselt sigardquo

ldquoLaps jonnib vaumlhem tal ei ole vajadust jonnimiseks kuna ma kuulan teda ja arvestan tema

kui isiksusegardquo

Pikaajalise motildejuna toodi vaumllja oskus maumlrgata ja arvestada teisi ning oskus ennast vaumlljendada

4 Kuivotilderd rakendate lastevaheliste probleemide vahendamist Milline on vahetu motildeju

Milles Teie arvates seisneb antud meetodi pikaaegne motildeju

Kaheksa otildepetaja jaoks kuumlmnest on lastevaheliste probleemide vahendamine muutunud

loomuomaseks igapaumlevaseks tegevuseks Uumlhtlasi on nad taumlheldanud et otildepetaja eeskujul

omandavad lapsed antud oskuse vaumlga kiiresti ning ei vaja enam iga kord taumliskasvanu abi Uumlks

otildepetaja vastas et kasutab vahendamist vaumlhem kui aktiivset kuulamist ja peegeldamist

Ajapuudusel on ta suunanud tema poole poumloumlrdunud lapse ise teisele lapsele raumlaumlkima miks ta

on otildennetu ning sekkub vaid siis kui laps tuleb tagasi teatega et teine ei saanud aru

Autoritele avaldasid muljet otildepetajate kirjeldused sellest kuidas juba kahe- ja kolmeaastased

kes veel otildeieti ei raumlaumlgi puumluumlavad kasvataja eeskujul uumlksteisest aru saada ning tuumllide puhul

kokkuleppele jotildeuda ja aumlra leppida ldquoKuigi ei kasuta sotildenu laumlheb ja teeb nii nagu mina olen

teinud kaumlitumuslikult jaumlljendab kasvatajat Kuidas laps sai aru oma teost motildeistad sellest kui

laps laumlheb ning teeb teisele pai votildei kallistab tedardquo

Vahetu motildeju seisneb heas omavahelises laumlbisaamises ldquoKotildeige rohkem rotildeotildemustab et kui keegi

on teistmoodi keeruline suudetakse ikkagi arvestada votildeetakse kampa oskavad hakkama

saada armastada andestadardquo Uumlhes naumlites raumlaumlgiti uuest lapsest kes raumlaumlkis vene keeles

Teised lapsed hakkasid venekeelseid sotildenu kuumlsima et temaga suhelda Pikaajalise motildejuna

naumlhakse lastel kujunevat oskust lahendada omavahelisi probleeme ise ning teha seda uumlksteist

arvestavalt Otildepetajad on kindlad et oskus omavahelisi probleeme verbaalselt ja uumlksteist

arvestavalt lahendada vaumlhendab nii totilderjutust kui ka lastevahelist vaumlgivalda

5 Kuidas kasutate positiivset minasotildenumit Milline on motildeju lapsele Laste

omavahelistele suhetele

Positiivset minasotildenumit kasutavad kotildeik intervjueeritud otildepetajad Mitmed neist rotildehutasid et

on hakanud varasemast rohkem jaumllgima et ei uumltleks lihtsalt ldquotublirdquo vaid kirjeldaks lahti mis

48

on selle taga et laps saaks aru millega ta kiituse paumllvis Uumlks otildepetaja puumluumlab eriti tunnustada

neid kes on millegipoolest teistmoodi et lapsed hakkaks maumlrkama nende positiivseid kuumllgi

mis muidu ei pruugi naumlhtavad olla Otildepetajad on motildeistnud et lastele on vaumlga oluline

taumliskasvanutele abiks olla votildei heameelt teha ja positiivne minasotildenum innustab neid selleks

veelgi Taumlhtsaks peetakse positiivse minasotildenumiga kaasnevat rotildeotildemutunnet mis kandub

sotildenumi saajalt ka uumltlejale ning lasteaia otildehkkonda ldquoMa votildetan lapse jaoks aja isegi kui on

vaumlga kiire Juba lapse nime uumltlemine paneb kotildeik ta naumlos sulama see sulatab kogu jaumlauml isegi

kui temaga on mitu konflikti olnud See on parimrdquo

Kotildeik otildepetajad nimetasid et lapsed on hakanud uumlksteist tunnustama suuremad positiivseid

minasotildenumeid kasutades sotildeimeealised lihtsalt ldquotublirdquo oumleldes Uumlks otildepetaja tajus et positiivsed

sotildenumid on motildejutanud laste kiindumist temasse

6 Kuidas kasutate aumlrauumltlevat minasotildenumit Milline on vahetu motildeju Kuidas

aumlrauumltlevad minasotildenumid Teie arvates motildejutavad lapse sotsiaalset arengut

Ei uumltlemise vajalikkuses ei kahtle uumlkski intervjueeritav motildeistes et otildeigeaegse aumlrauumltleva

minasotildenumiga saab motildenegi pahanduse aumlra hoida ldquoKui olen aumlra potildehjendanud saavad nad

aru ja arvestavad isegi siis kui see ei pruugi meeldidardquo ldquoEsmataumlhtis on olla siiras ja oumlelda

totildeeline potildehjus mitte valetada Lapsed saavad vaumlga haumlsti aru kui sotildenum tuleb suumldamest ja

seda hirmsat ei-d potildehjendatakse Lapsed on vaumlhem trotsi taumlisrdquo Aumlrauumltleva minasotildenumi

kasutamine annab lastele teadmise et piirid on olemas ning otildepetab ka lapsi ennast oluliseks

pidama ja vajadusel ei uumltlema Otildepetajad naumlevad selles vaumlaumlrtuskasvatust olla aus votildetta ennast

totildesiselt julgeda oumlelda ei ja seda potildehjendada mitte otsida haumldavalesid ldquoLapsed otildepivad

vastutama iseenda eest Otildepivad ennast vaumlljendama kui tal on paha miski ei sobirdquo ldquoSee

motildejub ka lapse ja lapse suhetele Kui laps potildehjendab miks ta ei taha seda maumlnguasja anda

saab teine laps aru ega motildetle et oi kui kade ja paha et asju ei jagardquo Toodi mitmeid naumliteid

kuidas on tehtud kokkulepped et muumlramine maadlus votildei muu tegevus lotildepetatakse niipea kui

teine uumltleb ldquoEi ma ei tahardquo

Motildened otildepetajad uumltlesid et vahel tuleb ei oumlelda ja potildehjendada mitu korda jaumlrjest Motildened

otildepetajad kelle jaoks ei uumltlemine on kogu elu raskusi valmistanud saavad sellega kuumlll

varasemast paremini hakkama kuid tunnevad end seejuures motildenikord siiski ebamugavalt

justkui oleks ldquoliiga konkreetsedrdquo olnud Neil kellele kolleegidele ei uumltlemine on tundunud

nagu altvedamine on paumlrast koolitust kui osatakse oma keeldumist potildehjendada enesetunne

paranenud

49

7 Kuidas kasutate kehtestavat minasotildenumit ja kaumliguvahetust Milline on vahetu motildeju

Kas ja kuidas motildejutab antud meetodi kasutamine laste emotsionaalset arengut

Kehtestava minasotildenumi kasutamine on intervjueeritute arvates vajalik kuid votilderreldes teiste

oskustega ei tule veel nii loomulikult vaumllja ldquoKehtestavat minasotildenumit pean veel harjutama ja

see kipub mul tihti meelest minema Kuna mind on kasvatatud et aumlra tee seda ja teist siis

kahjuks kipun ka ise sageli enne kui motildetlen juba uumltlema et aumlra palun jookse Heal juhul

votildetab see ldquoaumlra jookserdquo tempot maha aga ainult korraks Kui mul on meeles kasutada

kehtestavat minasotildenumit saab laps aru miks ma ei taha et ta jookseb Laps kuulab ja

aktsepteerib minu soove kuna ma ei keela kunagi kiusu paumlrast Lapsed on tasakaalukamad

rahulikumadrdquo

Uumlhes ruumlhmas kus on 24 last saadetakse laps kotildeigepealt diivanile rahunema Sel ajal rahuneb

ka otildepetaja ise ja jotildeuab oma poumloumlrdumise laumlbi motildeelda Paumlrast arutatakse olukord rahulikult laumlbi

otildepetaja kasutab minasotildenumeid Tuleb ette ka suumluumldistamist eriti ekstreemsetes olukordades

kuid ldquoka siis ei tee teda maha vaid kirjeldan olukorra motildejurdquo Lapse kaumlitumise kirjeldamine

ja motildeju vaumlljatoomine ei valmista otildepetajatele raskusi kuid oma tunnete sotildenastamist ja

kaumliguvahetust (peegeldamine lapse vastureaktsiooni puhul) tajutakse raskemana

Vahetu motildeju avaldub lapse kaumlitumise muutuses ldquoLaps kuulab arvestab paremini tunneb end

votilderdsena teda pole solvatud kritiseeritud halvustatud Laps kellega arvestatakse tunneb

end enesekindlamana saab aru et kui muudab ennast on kotildeigil heardquo

Nii otildepib laps naumlgema oma kaumlitumise motildeju teistele andma hinnangut oma kaumlitumisele ldquoLaps

tunneb end kindlasti suumluumldlasena kui on kaumlki keeranud kuid tegelikult ei tea miks see nii

toimus Kui keegi istub ta kotildervale ja puumluumlab sellest aru saada naumleb laps et sa pole ta peale

vihane vaid puumluumlad motildeista - igal juhul jaumlrgmine hetk tahavad nad anda endast parima et

olukorda lahendadardquo

Toodi naumliteid lahendustest mida lapsed ise leidsid paumlrast otildepetajapoolset kehtestavat sotildenumit

ja kaumliguvahetust Nii otsustas uumlks enesevalitsuse kaotanud poiss minna teise tuppa ja trampida

seal jalgu uumlks tuumldruk aga teatas et ldquolaumlheb joob vett ja jahtub mahardquo

Maumlrgati ka et aktiivne kuulamine positiivsete minasotildenumite kasutamine ning lastevaheliste

probleemide vahendamine vaumlhendavad maumlrgatavalt vajadust kehtestamise jaumlrele

50

8 Votilderrelge palun sinasotildenumi ja kehtestava minasotildenumi motildeju lapse vastutustunde ja

enesedistsipliini arengule

Vastustes toodi esile sinasotildenumite halvustav alatoon lapse allasurumine ja tunnete

haavamine mistotildettu ei jaumlrgne positiivset kaumlitumise muutust vaid trots ja sellest tulenevalt

sageli soovitule vastupidine kaumlitumine Sinasotildenumite kasutamine ei arenda lapse sisemist

distsipliini ega vastutustunnet ka lapse enda enesekehtestamise oskus jaumlaumlb vaumlheseks

ldquoSinasotildenumitega votildetab vanem vastutuse taumlielikult endale ja saadab lapsele sotildenumi et vanem

teab kotildeike ja laps ei tea midagi Laps votildeib kaotada enesevalitsuse kuna vanem halvustab

tedardquo

Intervjueeritute arvates arendavad minasotildenumid lapses vastutustunnet ja enesedistsipliini sest

last ei halvustata lapse kaumlitumise motildeju kirjeldades jaumletakse ldquomingi osa vastutusest lapse

kandardquo Enamik vastanutest kinnitas et votildeimalus oma tundeid vaumlljendada ja motildeistmist leida

toetab lapse enesekindlust ning motildejutab last oma kaumlitumise muutmise eest vastutust votildetma

9 Kuidas lahendate igapaumlevaelus probleeme nii et keegi ei jaumlaumlks kaotajaks Milline on

Teie arvates antud meetodi pikaaegne motildeju

Juba varasematest vastustest selgus et koolitusel osalenud otildepetajad kasutavad votildeidan-votildeidan

mudelit igapaumlevaselt nii kokkulepete sotildelmimisel kui ka probleemide lahendamisel On

maumlrgatud et lapsed on mudeli otildepetajatelt uumlle votildetnud ja kasutavad ka ise ilma otildepetajata

ldquoJaumlaumlvad aumlra tuumllid kuna probleemiga tegeldakse juba eosrdquo Uumlhes ruumlhmas maumlrkasid otildepetajad

et kui keegi kes maumlngus kaotama hakkab tahab keset maumlngu reegleid muuta tuletavad lapsed

talle reegleid meelde kuid pakuvad vaumllja et jaumlrgmise maumlngu votildeib teha teisiti tema

ettepanekute jaumlrgi Otildepetajate sotildenul jaumleti lauamaumlngud varem kergesti pooleli kuid nuumluumld

maumlngitakse edasi ka paumlrast seda kui esimene maumlngija on lotildepetanud mis otildepetajate meelest

arendab lisaks koostoumloumloskustele ka puumlsivust

Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda otildeues kus tema ruumlhma lastel tekkis probleem teise ruumlhma

lastega Poisid kutsusid otildepetaja appi oumleldes ldquoOtildepetaja tule appi nemad ei oska niimoodi

raumlaumlkida nagu meierdquo

Pikaajalise motildejuna totildeid uumlle poole intervjueeritutest vaumllja uumlksteisega arvestamise ning

paindlikkuse motildetlemises ja erinevate lahenduste leidmises Uumlks otildepetaja ei tulnud varem oma

sotildenul selle pealegi et probleemide lahendamiseks peavad motildelemad osapooled valmis olema

ldquoTagajaumlrjeks oli see et probleem votildeis paisuda veelgi suuremaksrdquo Nuumluumld on ta hakanud

51

arvestama teise osapoolega valima aruteluks aega kasutama minasotildenumeid ega sunni enam

oma lahendusi peale kuna teab et ldquopealesunnitud lahendused pole lahendusedrdquo Tema jaoks

seisnebki votildeidan-votildeidan mudeli pikaajaline motildeju soovis kasutada antud meetodit eranditult

kotildeigis konfliktsituatsioonides

10 Kuivotilderd rakendatavaks peate votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit

igapaumlevaelus Palun potildehjendage

Motildenevotilderra uumlllatuslikult pidas uumlheksa intervjueeritavat kuumlmnest antud mudelit igapaumlevaelus

vaumlgagi rakendatavaks Kuigi ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmades votildeib olla motildeningaseks

takistuseks rotildehutasid intervjueeritavad et selle kasutamine sotildeltub eelkotildeige teadlikkusest ja

tahtest lahendada probleemi nii et motildelemad votildeidavad Vastajad peavad votildeidan-votildeidan

mudelit seda vajalikumaks mida rohkem on ruumlhmas lapsi Vastajate arvates on antud mudelist

palju kasu ka suhtlemisel kolleegide ja lastevanematega ldquoIga inimene leiab aega

probleemiga tegelemiseks kui seda palutakse Kotildeik me seisame oma huvide eest seega on

inimene seesmiselt motiveeritud leidmaks lahendust mis temale sobib mis teda ei

kahjustaksrdquo Uumlks vastaja kasutab kuumlll mudelit sageli kuid pole veendunud et seda igas

olukorras ja kotildeikide probleemide puhul rakendada saaks Lasteaias peetakse votildeidan-votildeidan

mudeli kasutamist oluliseks et lastest kasvaksid uumlksteist maumlrkavad hoolivad positiivsed

probleeme lahendada oskavad inimesed

11 Kuivotilderd vajalikuks peate antud koolitust lasteaiaotildepetajatele Lastevanematele

Eranditult kotildeik intervjueeritavad peavad Gordoni perekooli vaumlga oluliseks nii

lasteaiaotildepetajatele kui lapsevanematele sest ldquosuhtlemine on kotildeige alus Hea suhtleja on ka

hea koostoumloumlpartnerrdquo ldquoKui me tahame et meie lastest kasvaks sotsiaalselt kuumlpsed psuumluumlhiliselt

ja emotsionaalselt terved taumliskasvanud peaksid kotildeik kel vaumlhegi lastega kokkupuutumist

Gordoni koolitusel osalemardquo Rotildehutati erinevust gordonliku laumlhenemise ja kasvatuse vahel

kust ise paumlrit ollakse Ilma otildeppimata ei osata teisti kaumlituda toimitakse nii kuidas vanemad ja

otildepetajad nendega kaumlitusid ldquoIlma selleta ei tohikski lasteaias olla eriti kuna ruumlhmad on nii

suured vastutus on nii suur Kui oled ise abitu hakkad neid kamandama ja taumlnitama Sa teed

seda sest ei oska teisitirdquo

ldquoKui kedagi loumloumld laumlheb valu uumlle aga kui uumltled halvasti ei laumlhe see uumlle Vaumlga kurb kui

kasvataja seda teebrdquo Uumlks otildepetaja jagas oma valusat kogemust kuidas hoolimata

kotildergharidusest kardab ta oma arvamust avaldada sest teda tehti koolis kotildeigi ees maha

52

Uumlks inimene arvas et antud koolitus on vajalik kotildeigile kuid eriti noortele ja ainsa lapsena

kasvanutele

13 Millised oleksid Teie ettepanekud seoses Gordoni koolitusega lasteaiaotildepetajatele

Kotildeik intervjueeritavad olid seisukohal et antud koolitus peaks kohustuslikuna kuuluma

pedagoogide baaskoolitusse ja olema ilmtingimata praktiline Uumlhe lasteaia kaks sama ruumlhma

otildepetajat tegid ettepaneku et oleksid nouml pilootlasteaiad kus kotildeik otildepetajad oleksid laumlbinud

Gordoni koolituse kuhu tudengid peale kursuse laumlbimist saaks minna tutvuma kuidas neid

oskusi praktikas rakendatakse Samuti pidasid nad vajalikuks kursust mitu korda laumlbi teha et

oskused kinnistuksid ja muutuksid alateadlikuks Teise lasteaia otildepetajate poolt tehti ettepanek

supervisiooniks ja jaumltkukoolituseks - peeti vajalikuks kohtuda umbes kahekuise intervalliga

et omavahel vahepealseid kogemusi jagada ning raskemaid olukordi laumlbi maumlngida

Arvati et sama ruumlhma motildelemad otildepetajad votildeiksid rakendada Gordoni meetodit ning vaumlljendati

soovi et kogu lasteaia meeskond koolitusel osaleks Meeskonnana otildeppimine aga eeldab

omavahelist usaldust ja turvalisust Uumlhe otildepetaja sotildenul tuli talle kasuks just see et ta kaumlis

kursusel oma kollektiivist eraldi Kolleegid kes osalesid meeskonnana kartsid ennast avada

seetotildettu ei olnud neil koolitusest praktilist kasu ning nad ei hakanud oskusi kasutama

Leiti et teadmine suhete kohta votildeiks olemas olla olenemata elukutsest nii jaumlaumlksid motildenedki

ldquorusikas puumlsti asjadrdquo olemata Mitmed vastajad uumltlesid et peavad seda koolitust vajalikuks ka

kotildeigile kooliotildepetajatele arstidele sotsiaalpedagoogidele noorsootoumloumltajatele

434 Kokkuvotildete uurimustulemustest

Votilderreldes ankeetkuumlsitluses osalenute ja intervjueeritute vastuseid votildeib kokkuvotildetvalt oumlelda et

kotildeik uuringus osalenud peavad suhtlemisalast koolitust vaumlga oluliseks Kolmandik kuumlsitlusele

vastajaist peab suhtlemisoskusi lasteaiaotildepetajale sama oluliseks kui muid paumldevusi kahe

kolmandiku kuumlsitlusele vastanute ja kotildeigi intervjueeritute meelest on suhtlemisoskused

muudest paumldevustest veelgi olulisemad Gordoni perekooli laumlbinud hindavad antud koolitust

lasteaiaotildepetajatele vaumlga vajalikuks ning leiavad et Gordoni koolitus peaks kuuluma

alushariduse eriala tasemeotildeppesse ning toimuma kindlasti praktiliselt Ka enamus

ankeetkuumlsitlusele vastanuist leiab et suhtlemisotildepetus peaks toimuma praktiliselt Maumlrkimist

vaumlaumlrib et mida vaumliksem oli vastajate praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse taumlhtsustada

suhtlusotildeppe praktilist osa

53

Votilderreldes kuumlsitlusele vastanute ja intervjueeritute arvamusi lasteaiaotildepetajate

professionaalsuse kohta selgub et mida vaumliksem on praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse

suhtlemisoskusi pidada professionaalsuse oluliseks osaks Samasugune seisukoht selgus

intervjueeritavate vastustest kuumlsimusele kuidas osati lahendada lastega ettetulevaid

probleeme erialalasele toumloumlle minnes Paljud vastasid et sel ajal ei osanud veel probleeme

naumlha Uumlle seitsme aasta toumloumltanud otildepetajad ja Gordoni perekoolis osalenud peavad oskust

lapsega suhelda ning tema individuaalsust arvestada uumlheks lasteaiaotildepetaja professionaalsuse

tunnuseks 96 kotildeigist uuringus osalenuist peab lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga taumlhtsaks Seejuures rotildehutavad kotildeik koolituse laumlbinud et

otildepetaja on oma kaumlitumisega lastele mudeliks maumlrkides et lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskujul

isegi siis kui nad veel ei raumlaumlgi Siin avaldus oluline erinevus Gordoni koolitusel osalenud ja

mitteosalenud vastajate seas Kuumlsitlusele vastanuist vaid 35 totildei vaumllja et lapsed jaumlljendavad

otildepetaja kotildeneviisi Kursusel osalenud rotildehutasid kotildeik et olenemata sellest mida lastele

otildepetada jaumlrgivad lapsed vaid seda mida naumlevad ja kogevad Lasteaiaotildepetaja eeskujul votildeib

lapsest kasvada julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt lahendav inimene

Votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja motildeju laste sotsiaalsete oskuste arengule oskavad Gordoni

perekoolis osalenud votilderreldes baaskoolituse laumlbinutega oluliselt paremini tajuda ja arvestada

Kuigi Gordoni perekoolis osalenud peavad oluliseks kotildeiki kursusel kaumlsitletud teemasid

kasutatakse praktiliselt kotildeige rohkem aktiivset kuulamist tunnete peegeldamist lastevaheliste

probleemide vahendamist ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelit Otildepetajad on muutunud

enesekindlamaks suhted lastega laumlhedasemaks Kolleegide ja lastevanematega on suhted

avatumad Votilderreldes koolituseelse kaumlitumisega teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja puumluumltakse

neist hoiduda Julgemalt oumleldakse ldquoeirdquo ja potildehjendatakse seda Tavapaumlrase kiitmise asemel

raumlaumlgitakse lapsele lahti tema kaumlitumise motildeju ning vaumlljendatakse oma heameelt ja rotildeotildemu

Probleemolukordades ei potildergata enam lastele peale ega lahendata nende eest probleeme aumlra

vaid puumluumltakse minasotildenumeid kasutades ja lapsi kaasates olukordadele lahendusi leida

Otildepetajad on maumlrganud et lapsed on hakanud julgemalt oma arvamust avaldama uumlksteist

tunnustama ning omavaheliste probleemide puhul teineteist arvestama Lasteaia otildehkkond on

muutunud vabamaks ja rotildeotildemsamaks Otildepetajad leiavad et otildepitud oskuste paremaks

omandamiseks oleks vajalik koolitusjaumlrgne supervisioon ning hilisem jaumlrelkoolitus Kasuks

tuleks kogu meeskonna samuti lastevanemate koolitamine

54

435 Toumlouml autorite uurimuse ldquoGordoni perekooli kursuse vajalikkusest

lasteaiaotildepetajate koolitusesrdquo votilderdlus Gerdy Kanguri magistritoumloumlga ldquoTh

Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas otildepetajate

arvamusesrdquo

Autorid votilderdlesid uurimustulemusi Gerdy Kanguri tulemustega kes oma magistritoumloumls 2009

aastal uuris Th Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas

intervjueerides Gordoni Otildepetajate koolis osalenud 10 lasteaiaotildepetajat ja 11 koolis toumloumltavat

otildepetajat Kanguri valimisse kuulunud otildepetajaist enamus oli vanuses 20-30 vaid kaks

intervjueeritut olid uumlle 30 ning uumlks otildepetaja oli 19aastane Seega olid valimi moodustunud

otildepetajad oluliselt nooremad meie uuringus osalenuist

Gerdy Kanguri uurimustoumlouml fookus erines autorite omast Kangur (2009) keskendus oma toumloumls

otildeppe- ja kasvatustoumloumld puudutavatele probleemidele ja nende lahendamisele Autoreid huvitas

eelkotildeige lasteaiaotildepetaja roll laste sotsiaalse arengu toetamisele

Votilderreldes saadud andmeid Kangruri uurimustoumlouml tulemustega leidsid autorid olulisi sarnasusi

ja motildeningaid erinevusi Nii Kanguri kui ka autorite poolt intervjueeritud peavad oluliseks

otildepetaja oskust maumlrgata igat uumlksikut last Motildelemast uuringust selgub et enamus

intervjueerituid ei ole kaalunud oma toumloumlst loobumist Nii kaumlesoleva toumlouml autorite kui Kanguri

uuringus osalenud hindasid Gordoni koolituse vaumlga vajalikuks nimetades olulisemate

omandatud oskustena aktiivset kuulamist probleemide maumlaumlratlemist konfliktide lahendamist

ja minasotildenumeid Vastanud puumluumlavad otildepitut igapaumlevaselt rakendada Otildepitud oskuste

kasutamist takistavate teguritena toodi vaumllja ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmas Omandatud

oskuste uumllekordamine on motildelemas uuringus osalenute sotildenul vajalik Kotildeik nii Kanguri kui ka

autorite uuringus osalenud peavad taumlhtsaks lapse kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

rotildehutades lasteaiaotildepetaja rolli turvalise ja usaldusliku otildehkonna loomisel Positiivse meeleolu

loomist ja motivatsiooni aumlratamist peetakse igale otildepetajale vajalikuks kutseoskuseks mis

otseselt sotildeltub otildepetaja suhtlemisoskustest Motildelemast uuringus selgub Gordoni koolitusel

omandatud oskuste motildeju avaldumine otildepetajad tunnevad end kindlamat suhtlevad kolleegide

ja lastevanematega julgemalt ja vabamalt on hakanud rohkem oma arvamust avaldama ja teisi

kuulma Lastega suhtlemisel on otildepetajad muutunud teadlikumaks oma kaumlitumise motildejust ning

oskavad oma toumloumld paremini eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida Teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja

puumluumltakse neist hoiduda Enamus Kanguri intervjueeritutest ja kotildeik autorite uuringus osalenud

maumlrkasid Gordoni koolituse positiivset motildeju lastega suhtlemisele suhtlemine muutus

55

vabamaks ja sotildebralikumaks lapsi maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning kaasatakse neid

reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

Kotildeige olulisem erinevus avaldub lasteaiaotildepetaja rollinaumlgemuses Kanguri uuringus osalenuist

poolte arvates kuulub lasteaiaotildepetaja professionaalsuse juurde ka esilekerkinud probleemide

loova lahendamise oskus 50 vastanuist taumlhtsustavad otildeppimist ja toumloumlvihikute taumlitmist

Autorite poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajad peavad kotildeige aluseks just suhtlemisoskust

Kanguri valimis uumlks otildepetaja kes keeldus intervjuud andmast pidas Gordoni koolitust

motildettetuks jaumlaumldes kindlaks oma vaumlljakujunenud suhtlemisviisidele Autorite uuringus osalenud

pidasid kotildeik Gordoni koolitust vaumlga vajalikuks ja kasulikuks ning rakendasid koolitusel

omandatut tulemuslikult igapaumlevaelus Kanguri poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajatest

enamus pidas aktiivset kuulamist raskesti rakendatavaks vaumlikeste lastega kes veel ei raumlaumlgi

ning suure laste arvuga ruumlhmades Autorite uuringus seevastu kasutasid kotildeik Gordoni

perekooli lotildepetanud lasteaiaotildepetajad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt ja tulemuslikult

olenemata laste vanusest votildei ruumlhma suurusest Motildelemat tegurit mainiti kuumlll raskendavana

kuid mitte takistavana Uumlks kuumlsitletu Kanguri uuringus oli arvamusel et minasotildenumid ei motildeju

lastele vaid sobivad taumliskasvanute hulgas Autorite uuringus osalenute hulgas sellist

seisukohta ei esinenud Uumlks Kanguri uuringus osalenu avaldas et Gordoni koolitusel

osalemine on muutnud teda paremaks suhtlejaks ka kodustega autorite uuringus raumlaumlkisid

sellest omaalgatuslikult vaumlhemalt pooled inimesed

Autorite intervjueeritud kasutavad kotildeik ka votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit Kanguri

poolt kuumlsitletute hulgas kaks lasteaiaotildepetajat polnud antud mudelit kasutanud pidades seda

liialt keerukaks ja aeganotildeudvaks Pooled Gerdy Kanguri kuumlsitletuist ning kotildeik autorite

intervjueeritavad vaumlljendasid seisukohta et hea tahtmise korral saab kotildeike otildepitut rakendada

Toumlouml autorid ei saa tinglikult vaumllja tuua potildehjuseid miks pooled Kangurile vastuseid andnud ei

pea votildeimalikuks antud mudelit rakendada Votildeime oletada et maumlrkimisvaumlaumlrne erinevus on

tingitud osalenute vanusest ja elukogemusest Toumloumlstaaž oli Kanguri uuringus osalenuil vaumlhene

- kahel inimesel alla aasta kolmel aasta vaid neli inimest olid toumloumltanud 3-6 aastat Autorite

poolt intervjueeritud olid vanuses 26 ndash 57 ja nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36

aastani Autorid maumlrkasid muutust hoiakutes ja arvamustes paumlrast seitsmeaastast toumloumlkogemust

Nii Kanguri kui ka autorite uurimustulemuste analuumluumlsist ja votilderdlusest ilmnes et Gordoni

koolitusel osalenud lasteaiaotildepetajad peavad Gordoni metoodikat unikaalseks sest lihtsad

kuid olulised totildeed on esitatud arusaadavalt mudelid on igapaumlevaselt rakendatavad ning

56

tulemused avalduvad erinevates suhtlusringkondades kiiresti Suhted muutuvad avatumaks ja

laumlhedasemaks uumlksteist maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning probleeme lahendatakse

uumlksteise vajadusi arvestades Kui otildepetaja oskab kuulata ja laste tundeid peegeldada on lastele

tagatud emotsionaalne turvalisus Pingevaba otildehkkond julgustab lapsi oma arvamust avaldama

ning toetab otildepimotivatsiooni Lasteaiaotildepetajat naumlhakse mudelina kelle kaumlitumist lapsed

jaumlljendavad Koolitusel osalenud on maumlrganud et lapsed hakkavad kasvataja eeskujul uumlksteist

tunnustama aumlra kuulama oma arvamust avaldama ei uumltlema ning omavahelisi probleeme

teineteist arvestavalt lahendama Seega votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused on

vahetult seotud laste sotsiaalsete oskuste kujunemisega Motildelemas uuringus osalenud peavad

antud metoodikal potildehinevaid koolitusi vajalikuks nii lasteaia- kui ka kooliotildepetajatele ja

soovitavad koolituse sisse viia kotildeigi pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe otildeppekavadesse

57

Kokkuvotildete

Kaasaegses kasvatusteaduses vaadeldakse last taumlisvaumlaumlrtusliku inimesena kellel on otildeigus

enesemaumlaumlramisele Avatud aktiivseks vastutustundlikuks koostoumloumlvotildeimeliseks teisi

arvestavaks taumliskasvanuks kasvamine algab lapsepotildelvest ja on motildejutatud kasvukeskkonnast

Taumliskasvanute hoiakud ja suhtumine on aluseks lapse minapildi ja kaumlitumismudelite

kujunemisele Adekvaatne enesetunnetus ja ndashteadvus saavad areneda kasvukeskkonnas kus

taumliskasvanud on teadlikud kasvatuse pikaajalistest eesmaumlrkidest laste arengu

seaduspaumlrasustest oskavad arvestada laste individuaalsust motildeista laste motildettemaailma ja

tundeid ning pakkuda lisaks hoolitsusele ka soojust ja tuge mida lapsed vajavad Lapse

arengus on kodu ja vanemate kotilderval oluline roll lasteaial ja lasteaiaotildepetajal Mida noorem

laps seda olulisem on lasteaiaotildepetaja vahetu motildeju lapsele Alushariduse raamotildeppekava

kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Laste positiivse enesehinnangu omaalgatuse iseseisva motildetlemise toetamine eeldab

lastaiaotildepetajalt lisaks teadmistele ka selliste suhtlemismetoodikate valdamist mis

votildeimaldaksid eespool nimetatud eesmaumlrke taumlita Pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe

otildeppekavades ei ole uumlldjuhul suhtlusmetoodikate praktilist kursust mistotildettu otildepetajad saavad

teoreetilised teadmised kuidas lastega suhelda kuid ei oska neid teadmisi praktikas

rakendada

Toumlouml autorite eesmaumlrgiks oli selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajal toetada lapse emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud

riikliku otildeppekava taumliendamiseks

Autorite kogemusel on Thomas Gordoni suhtlusmetoodika universaalne ning votildeimaldab

lasteaiaotildepetajal taumlita alushariduse raamotildeppekava notildeudeid laste sotsiaalse ja emotsionaalse

arengu toetamisel Gordoni mudel laumlhtub inimotildeigustest on struktureeritud otildepetab probleeme

maumlaumlratlema ning valima sobivat suhtlemisoskust laumlhtudes pikaajalistest

kasvatuseesmaumlrkidest Aktiivse kuulamise ja votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudeli

kasutamine aitab luua lastele emotsionaalse turvalisuse ning jagada soojust ja motildeistmist

Minasotildenumid ja kehtestamisoskused on aluseks piiride seadmisel ning kokkulepete

sotildelmimisel

58

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus Valimi moodustasid Rakvere

Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid ning Gordoni perekooli laumlbinud

Laumlaumlne- ja Ida-Virumaa lasteaiaotildepetajad Uurimus viidi laumlbi 2011 aasta kevadel Kuumlsitlused ja

intervjuud on toumlouml autorite kaumles

Uuringu tulemuste potildehjal jaumlreldavad toumlouml autorid et Gordoni perekooli laumlbinud

lasteaiaotildepetajad

rakendavad otildepitud oskusi igapaumlevaselt

tajuvad end enesekindlamalt

suhtlevad kolleegidega ja lastevanematega vabamalt

on lastega suhtlemisel muutunud teadlikumaks oma sotildenavarast ja kaumlitumise motildejust

hoiduvad suhtlemistotildeketest

maumlrkavad ja kuulavad lapsi koolituseelse ajaga votilderreldes rohkem

peegeldavad oskuslikult laste tundeid ja maumlrkavad selle kasulikkust

kaasavad lapsi reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

oskavad oma toumloumld eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajate sotildenul on laste emotsionaalse ja sotsiaalse

arengu toetamisele eriti oluline motildeju aktiivsel kuulamisel laste tunnete peegeldamisel

lastevaheliste probleemide vahendamisel ning votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelil

Loetletud oskuste tulemusel on lapsed hakanud varasemast rohkem oma arvamust avaldama

uumlksteist tunnustama ja uumlksteisega arvestama Kotildeik otildepetajad motildeistavad et nende kaumlitumine on

mudeliks ja lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskuju jaumlrgides isegi siis kui nad veel raumlaumlgi

Uurimusest selgus et ankeetkuumlsitluses osalenud ja intervjueeritavad peavad lasteaiaotildepetaja

professionaalsuse oluliseks osaks suhtlemisoskust Kotildeik intervjueeritavad vaumlitsid et praktiline

Thomas Gordoni mudelile potildehinev suhtlemisoskuste koolitus on vaumlga vajalik igale

lasteaiaotildepetajale Need kes vastasid ankeetkuumlsitlusele ning olid toumloumltanud vaumlhem kui seitse

aastat pidasid suhtlemisoskuste alast koolitust vajalikuks kuid ei osanud vaumlaumlrtustada

praktilise otildeppe osataumlhtsust Kauem toumloumltanud otildepetajad kes ei olnud laumlbinud Gordoni koolitust

oskasid vaumllja tuua suhtlemisoskuste praktilise otildeppe vajalikkuse

59

Tulemustest jaumlrelduvalt leiavad toumlouml autorid et Gordoni koolitused on lasteaiaotildepetajatele

aumlaumlrmiselt vajalikud ning aitavad taumlita alushariduse raamotildeppekava

Uuringus osalenute ettepanekud

taumliendada alushariduse tasemeotildeppe otildeppekava Thomas Gordoni praktilise

suhtlemiskoolitusega

lisada Gordoni perekool ja Otildepetajate kool taumlienduskoolituse otildeppekavadesse

taotleda votildeimalusi lasteaiaotildepetajatele Gordoni koolituste riiklikuks rahastamiseks

Autorite ettepanek Gordon koolituste litsentsi omavale Perekeskusele Sina ja Mina

toumloumltada Gordoni perekooli ja Otildepetajate kooli baasil vaumllja koolitus lasteaiaotildepetajatele

koostada Gordoni metoodikal potildehinev kaumlsiraamat lasteaiaotildepetajatele ja anda see vaumllja

truumlkisena

60

Kasutatud kirjandus

Arvamus alushariduse raamotildeppekava kohta Eesti Lastevanemate Liit

httpwwwlapseemoodulphpmoodul=CMSampKomponent=Lehedampid=80ampsm_id=226

[20022011]

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee soovitus (2006)

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondsooline_v6vanemaharidu

sI_uemarlaudSoovitused_Positiivse_Vanemluse_Kohtapdf [06032011]

Aunap M Juske M Jt (2006) Koolist toumloumlle Haridus ja toumloumlturg Elukestva Otildeppe

Arendamise Sihtasutus Innove Tallinn

Brostroumlm S amp Wagner J (2003) Early childhood education in five nordic

countriesPerspectives on the transition from preschool to school Arhus Systime Academic

Brotherus A Hytoumlnen J KrokforsL (2001) bdquoEsi- ja algotildepetuse didaktikaldquo Tallinn

Butterworth G Harris M (2002) Arengupsuumlhholoogia alused TUuml Kirjastus

Cullen J (1995) bdquoAustralian Journal of Teacher Educationldquo EBSCO

Durrant J E (2010) Positive Discipline in Everyday Teaching Guidelines for Educator

Save the Children

httpseapsavethechildrenseGlobalscsSEAPpublicationpublication20pdfEducationPos

itive20Discipline20Everyday20Teaching20FINALpdf [01032011)]

Ebber I (1982) Otildepilase psuumluumlhika ja kodune kasvatus Tallinn

Eesti Vabariigi haridusseadus

httpwwwiseeedokumendidseadusedharidusharidusseadushtm [02022011]

Gordon T (2003) Tark lapsevanem Vaumlike Vanker

Gordon Th (2006) Otildepetajate kool Vaumlike Vanker

Heinla E (1999) Mida laps koolilt ootab Haridus 6 22 ndash 25

Hujala E (2004) Uuenev alusharidus Tallinn Ilo Kirjastus

Kangur G (2007) Lastevanemate hinnang Gordoni perekoolile Eestis Bakalaurusetoumlouml TLUuml

Kangur G (2009) Th Gordoni otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas

otildepetajate arvamuses Magistritoumlouml TLUuml

2

Sisukord

Sissejuhatus 4

1 Alushariduse eesmaumlrgid ja otildepetaja kutsemeisterlikkus 7

11 Alushariduse sisu ja eesmaumlrgid 8

12 Alushariduse eesmaumlrkidest Euroopa kultuuriruumis 10

13 Otildepetaja kutsemeisterlikkus 11

2 Lapse sotsiaalne kasvukeskkond ja otildepetaja roll selle kujundamisel 13

21 Kasvukeskkond kui lapse sotsiokultuurilise arengu motildejutaja 14

22 Otildepetaja roll kasvukeskkonna kujundajana 16

221 Positiivse kasvatuse potildehimotildetted 17

3 Thomas Gordoni efektiivsete suhete rajamise mudel 21

31 Gordoni mudeli potildehimotildeisted ja -oskused 24

311 Selge enesevaumlljendamine minasotildenumite abil 26

312 Suhtlemistotildeketest hoidumine 27

313 Abistamisoskused lapse probleemi korral 27

314 Kehtestamisoskused lapse vastuvotildeetamatu kaumlitumise puhul 28

315 Konfliktide lahendamise tavapaumlrased viisid ja votildeidan-votildeidan meetod ehk 6-

astmeline probleemilahendusmudel 29

316 Lastevaheliste probleemide vahendamine 31

4 Uurimismetoodika kirjeldus 33

41 Uurimuse metoodika 33

42 Uurimisprotseduuri ja valimi kirjeldus 33

43 Uurimistulemuste kirjeldus ja analuumluumls 34

431 Kuumlsimused lasteaiaotildepetaja professionaalsuse rolli toumloumls esinevate raskuste ja

suhtlemisoskuste kohta 35

432 Kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemad ja koolituse vajalikkuse kohta 40

433 Kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste kasutamise ja

motildeju kohta 45

434 Kokkuvotildete uurimustulemustest 52

435 Toumlouml autorite uurimuse ldquoGordoni perekooli kursuse vajalikkusest lasteaiaotildepetajate

koolitusesrdquo votilderdlus Gerdy Kanguri magistritoumloumlga ldquoTh Gordoni Otildepetajate kooli

rakendatavus alushariduse valdkonnas otildepetajate arvamusesrdquo 54

Kokkuvotildete 57

Kasutatud kirjandus 60

3

Lisa 1 Euroopa koolieelse kasvatuse arengujooni 63

Lisa 2 Koolieelse lasteasutuse riiklik otildeppekava 64

Lisa 3 Minu suhete kreedo 66

Lisa 4 Suhtlemistotildekked 67

Lisa 5 Votildeidan-votildeidan meetod ehk 6-astmeline probleemilahendusmudel (kaotajateta konflikti

lahendamise meetod) 69

Lisa 6 Intervjueeritute esitatud naumlited 70

Lisa 7 Kuumlsimused suhtlemisoskuste taumlhtsusest lasteaiaotildepetajale 72

Lisa 8 Intervjuu kuumlsimused 73

4

Sissejuhatus

Professor Uumllo Vooglaiu (2010) sotildenul hakati moumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendate aastate

alul motildeistma et kogu otildeppesuumlsteemi uumllesehitamisel on taumlhtis laumlhtuda lapsest mitte mingitest

asutustest ega kavadest Uue motildetteviisi kujunemisel votildeeti kasutusele ka uued motildeisted ndash

alusotildepe ja alusharidus hiljem ka pesa- ja uumlsaharidus Taumlhtis on et lapse enesetunnetus

ja -teadvus kujuneks maast-madalast adekvaatseks vastasel juhul on ta bdquopikka aega kui mitte

kogu elu haumldas ja haumldas on ka tema vanemad ning otildepetajadldquo Vooglaid rotildehutab et pesa- ja

alusharidus on kogu hariduse vundamendiks ning elukestva taumlhendusega Seepaumlrast peab ta

lasteaiaotildepetajaid lastevanemate ja vanavanemate kotilderval kotildeige olulisemateks inimesteks

haridussuumlsteemis

Taumlnapaumleval veedavad lapsed suure osa oma kotildeige tundlikumast arenguperioodist lasteaias

Statistikaameti andmetel moodustab lasteasutustes kaumlivate laste osataumlhtsus aastate lotildeikes uumlhe-

kuni kuueaastaste laste koguarvust keskmiselt 73 (Statistika andmebaas)

Tuginedes oma elu- ja toumloumlkogemusele ning kaasaegsetele seisukohtadele lapse kasvu-

protsessist vaumlidavad kaumlesoleva toumlouml autorid et lapse kasvamist aktiivseks vastutus-

votildeimeliseks teiste suhtes avatuks ja arvestavaks ning koostoumloumlvalmis inimeseks motildejutavad

otseselt lasteaiaotildepetajate isiklik eeskuju suhtumine ja suhtlemisoskused Lapse minapilt

kujuneb laumlbi selle kuidas uumlmbritsevad taumliskasvanud teda tajuvad ja peegeldavad Kui

taumliskasvanud aktsepteerivad last sellisena nagu ta on ning oskavad valida sobivaid

suhtlemisoskusi ndash kuulata kui lapsel on probleem hoiduda suhtlemistotildeketest ja vahendada

lastevahelisi probleeme viisil mis votildeimaldab lastel uumlksteisest aru saada ning ise lahendus

leida ndash on taumliskasvanud loonud lapse sotsiaalseks ja emotsionaalseks arenguks toetava

otildehustiku Vooglaid (2002) rotildehutab et inimese isiksuse potildehistruktuur kujuneb vaumllja esimeses

eluetapis

Alushariduse raamotildeppekava kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste sotsiaalset

ja emotsionaalset arengut kuid tasemeotildeppes kaumlsitletakse suhtlemisoskusi enamasti

teoreetiliselt Kolmekordse Nobeli preemia nominendi uumllemaailmselt tuntud

psuumlhholoogiaprofessor Thomas Gordoni meelest ei saa otildeppimine ega otildepetamine olla

tulemuslik kui otildepetaja ja otildepilase vahel puuduvad head suhted (Kangur 2009) Formaalharidus

ei anna Gordoni sotildenul kotildeige elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest mille

5

abil luua toimivaid inimsuhteid suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte

konstruktiivselt (Gordon 2006)

Toetudes riiklikule ainekavale tuleb igal otildepetajal leida votildeimalusi vaumlaumlrtuskasvatuse

komponentide sidumiseks oma otildepetatava aine teema votildei tegevusega Seetotildettu on oluline osa

ka suhtlemisotildepetusel kui uumlhel vaumlaumlrtuskasvatuse komponendil Lasteaiaotildepetaja kes tegeleb

lapsega tema varases eas saab motildejutada lapse suhtlemisoskusi kotildeige paremini vahetu

oskusliku suhtlemismudeli kaudu Gordoni perekool annaks suhtlemisalase

elementaarhariduse igale osalejale 2007 aastal valminud Gerdy Kanguri bakalaureusetoumlouml

uuringu potildehjal selgub et perekooli vajalikkus seisneb lapse kasvatamisel iseseisvaks

vastutustundlikuks ja teistega arvestavaks inimeseks Intervjuude potildehjal hinnati perekooli

lastevanemate jaoks oluliseks ja vajalikuks 2009 aasta magistritoumloumls uuris Kangur Gordoni

otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas Uuringus osalenud lasteaia- ja

kooliotildepetajad tegid ettepaneku viia koolitus sisse kotildeikide pedagoogiliste erialade

otildeppekavadesse Samuti pidasid nad vajalikuks suuremat riigipoolset toetust nimetatud

koolitusele (Kangur 2009)

Alushariduse otildeppejotildeududena kinnitavad kaumlesoleva toumlouml autorid et meie pedagoogilist

kotildergharidust votildeimaldavate otildeppeasutuste otildeppekavades puudub reeglina suhtlemisalaste

praktiliste baasoskuste kursus mistotildettu tulevased otildepetajad saavad kuumlll teoreetilised

teadmised mida peaks lastega suheldes arvestama kuid mitte oskusi ega metoodikat kuidas

igapaumlevaselt suhelda Enamikule tasemeotildeppes erialases taumliendkoolituses ja

mentorprogrammis osalenutele on naumliteks lastevaheliste probleemide vahendamise metoodika

taumliesti tundmatu Aktiivse kuulamise kotilderval peaks oskus vahendada lastevahelisi probleeme

olema lasteaiaotildepetaja uumlks baasoskusi Aktiivse kuulamise motildeiste on tuttav kuid seda ei osata

praktiliselt rakendada Lasteaiaotildepetajatele motildeeldud erialakirjanduses rotildehutatakse kuumlll

taumliskasvanu rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel kuid peale Th Gordoni

raamatute bdquoTark lapsevanemldquo ja bdquoOtildepetajate koolldquo ei ole leida viiteid kuidas seda teha

6

Toumlouml eesmaumlrgiks on

selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab lasteaiaotildepetajal toetada

laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud riikliku otildeppekava

taumliendamiseks

Toumlouml uumllesanded on

tutvuda teemakohase kirjandusega

anda luumlhiuumllevaade Th Gordoni suhtlemismetoodika alustest ning laste emotsionaalse

ja sotsiaalse arengu toetamise votildeimalustest suhtlemisoskuste abil

viia laumlbi intervjuud Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajatega ning kuumlsitlus TLUuml

Rakvere Kolledži alushariduse kolmanda kursuse tudengitega ja analuumluumlsida saadud

tulemusi

votilderrelda saadud tulemusi Gerdy Kanguri uurimustulemustega

Uurimus viiakse laumlbi 2011 aasta kevadel ja valimisse kuuluvad

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajad Laumlaumlne- ja Ida-Virumaal

TLUuml Rakvere Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus

Toumlouml autorid taumlnavad Gerdy Kangurit kes heasoovlikult lubas kasutada oma magistritoumloumld

Tiina Merkuljevat kasulike notildeuannete eest toumloumlprotsessi kaumligus Samuti avaldavad autorid taumlnu

kotildeigile uuringus osalenud tudengitele ja lasteaiaotildepetajatele

7

1 Alushariduse eesmaumlrgid ja otildepetaja kutsemeisterlikkus

Igauumlks meist tuleb lapsepotildelvest oma hoiakute vaumlaumlrtushinnangute ja uskumustega Vahel me ei

motildeista kaasinimese kaumlitumist ning tegutsemismotiive Me ei ole teda aumlra kuulanud et teada

saada milliste temale omaste vaumlaumlrtuste tasandil ta oma otsuseid teeb

Lapsepotildelv on inimese elu oluline ja maumlaumlrav aeg omaette vaumlaumlrtus ning just sellisena tuleb

seda vaumlaumlrtustada Lapsepotildelves pannakse alus inimese edaspidisele elule ning lapsepotildelves

kogetu motildejutab inimest kuni elu lotildepuni Inimese moraalses arengus on taumlhtsamateks

lapsepotildelveaastad mil kujunevad vaumlaumlrtushinnangud ja arusaamad elust See on aeg mille jaumllgi

ei saa muuta (Kinos Pukk 2010 Tuulik 2006)

Laps areneb sisemise aktiivsuse motildejul mida arengukeskkond paumlrsib votildei stimuleerib

Stimuleeriva kasvukeskkonna loomisel on maumlaumlrav roll last uumlmbritsevatel olulistel

taumliskasvanutel ka lasteaiaotildepetajatel (Sikka 2009)

Laps on osa oma perest ja sugulastest kuid ka lastekollektiivist riigist ja oma kultuurist

Selles kuidas lapsega kaumlitutakse avaldub tema laumlhiuumlmbruse inimkaumlsitlus ning see justkui

kristalliseerub lapses Olgugi et laps sotildeltub teatud vanuses suuresti oma vanematest ja teistest

teda uumlmbritsevatest taumliskasvanutest on laps kodanikuna taumliskasvanuga votilderdvaumlaumlrne subjekt

Taumlisvaumlaumlrtuslikuks inimeseks kasvab laps siiski vaid vastastikuses suhtlemises teda uumlmbritseva

keskkonnaga (Pukk 2006)

Seetotildettu on lapse arengus taumlhtsal kohal kasvukeskkond ennekotildeike perekond mis on tema

isiksuse kujundajaks (Niiberg Linnas 2007 Tuulik 2006) Kodu on sotsiaalse kaumlitumise

esimene harjutusvaumlli (Kurm 1985) Ka lapse kognitiivne areng toetub sotsiaalsele keskkonnale

(Nugin 2005) Pereelus maumlngitakse laumlbi peaaegu kotildeik uumlhiskonnas ettetulevad situatsioonid

pannakse paika vaumlaumlrtushinnangud vormitakse isiksus Just perekonnas otildepitakse tundma elu

igavikulisi vaumlaumlrtusi motildetestatakse lahti eluteadust mis oleks kooskotildelas maailmaga (Nekrassov

2005)

Kodu kotilderval omab kasvukeskkonnana jaumlrjest suuremat osataumlhtsust lasteaed veedavad ju

lasteaias kaumlivad lapsed suurema osa aumlrkveloleku ajast just seal

8

Traditsiooniliselt on lasteaed olnud paumlevahoiuteenust pakkuv asutus mille olemasolu on

votildeimaldanud lastevanematel toumloumll kaumlia ning lastel eakaaslastega koos maumlngida turvaliselt aega

veeta ning tasapisi ka kooliminekuks valmistuda Praeguseks on aga lasteaiast kujunenud

oluline luumlli elukestva otildeppe tsuumlklis Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele kaumlsitletakse

lasteaeda koolieelse otildeppeasutusena mis votildeimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja

alushariduse omandamist (Koolieelse lasteasutuse seadus)

11 Alushariduse sisu ja eesmaumlrgid

Alusharidus on teadmiste oskuste vilumuste ja kaumlitumisnormide kogum mis loob eeldused

edukaks edasijotildeudmiseks igapaumlevaelus ja koolis (Eesti Vabariigi haridusseadus)

Alushariduse otildepe toimub kuni lapse 7aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses votildei kodus

Koolieelsed lasteasutused toetavad ja taumliendavad kodust kasvatust Kohalik omavalitsus on

kohustatud looma kotildeigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele votildeimaluse kaumlia

teeninduspiirkonna koolieelses lasteasutuses Lasteasutuse otildeppe- ja kasvatuskorralduse

aluseks on lasteasutuse otildeppekava mis koostatakse riikliku alushariduse raamotildeppekava alusel

2005 aasta lotildepus tegutses Eestis kokku 609 koolieelset lasteasutust kus kaumlis kokku 54 560

last ja kus toumloumltas 8003 pedagoogi (Aunap Juske 2006)

Alushariduse eesmaumlrk on toetada lapse terviklikku votildeimete- ja huvidekohast arengut aumlratada

otildepihuvi kujundada kujutlusmaailma ja koostoumloumloskust luua eeldused kotildenelemis- arvutamis-

ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks (Eesti Vabariigi

haridusseadus) Alus- ja alghariduse otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel tuleb arvestada

konkreetsele uumlhiskonnale omase kultuuritraditsiooni kujunenud arusaamade vaumlaumlrtuste ja

hoiakutega Taumlhtis on inimese sotsiaalse identiteedi ja uumlhiskondliku teovotildeime kujunemine

Osalemine ja osasaamine otildeppekasvatusprotsessist votildeimaldab taumlisvaumlaumlrtusliku uumlhiskonnaliikme

kujunemise Teadvustades sotsiaalse konstruktivismi ideestikku ja jaumltkusuutliku hariduse

potildehimotildetteid on taumlhtis nendega arvestada juba lapse haridustee esimestel etappidel mis

panevad aluse tema toimetulekule edasisel haridusteel ning loovad valmisoleku elukestvaks

otildeppimiseks (Kukk A 2010) Hujala vaumlitel peavad nii lapsevanemad kui ka lasteaia personal

lasteaiakasvatuse taumlhtsaimaks eesmaumlrgiks laste sotsiaalset kasvatust (Hujala 2004)

Igapaumlevakeeles on toimetulemise maumlrksotildenana kasutusel eluoskuste motildeiste Dagmar Kutsar

Tartu Uumllikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi dotsent ja Euroopa sotsiaaluuringu

teadusnotildeukogu liige rotildehutas konverentsil bdquoKas lapsevanemaks suumlnnitakse votildei otildepitakserdquo et

eluoskused ndash inimeste tugevad ja notildergad kuumlljed mis avalduvad igapaumlevastes valikutes ja on

9

suunatud isiklikule heaolule ndash kujunevad ja saumlilivad sotsiaalse otildeppimise protsessis sisemiste

(oma motildetted ja tunded) ning vaumlliste (vaumlline kaumlitumine ja keskkonnatingimused) koosmotildejul

Eluoskuste hulka loetakse suhtlemisoskusi (enesevaumlljendus- ja kuulamisoskust oskust laumlbi

raumlaumlkida ja ei oumlelda enda eest seista oskust olla empaatiline vestluspartnerit aktiivselt kuulata

tegutseda meeskonnas kriitilise motildetlemise ja probleemilahendamise oskusi positiivse

motildetlemise oskusi stressi ja tunnetega toimetuleku oskusi) Lapse eluoskuste tugevdamine votildei

eluoskuste notilderkuse kinnistamine sotildeltub taumliskasvanute suhtumisest ja kaumlitumisest sotildeltumata

sellest kas nad on oma kaumlitumise motildejust teadlikud votildei mitte (Kutsar 2011)

Otildeppijate toimetulek sotildeltub kasvukeskkonna tingimustest ja isiksuse eripaumlrade arvesse

votildetmisest Otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel peab taumlhelepanu poumloumlrama toimetulekuoskuste

kujunemisele

Oluline on reaalne uumlmbritsev keskkond ning suhtluspartnerite avatus ja aktiivsus taumlhenduste

loomisel mille tulemusel kujuneb tunnetus iseenda kasvamisprotsessist (nt koolis kodus

klassis jne) konkreetses uumlhiskonnas ja kultuuris Samas ei rotildehuta selline laumlhenemine

olukordade ja suhete puumlsivuse taumlhtsust vaid pigem muutuvat konteksti milles toimub

uumlmbritsevast arusaamine ja selle motildetestamine (Kukk 2010)

Lapse loomulik tegevus on maumlng Kogu lapse tegevus on looming mille kaudu taumliskasvanu

toel kujuneb uumlmbritsevast arusaamine

Joy Cullen Massey Uumllikoolist kirjutab vaumlikelaste otildepetamist on tugevalt motildejutanud teadmiste

filosoofia mis toetub maumlngule alushariduse omandamise jooksul Selles laumlhenemisviisis

peegeldub Piaget motildeju Kognitiivse arengu teooria kohaselt otildepivad lapsed kotildeige totildehusamalt

fuumluumlsilises keskkonnas suhtlemise kaudu Otildeppemaumlng aitab lapsi otildeppida lugema ja kirjutama

otildepetab aspekte uumlhiskonnast ja matemaatikast kujundab nende arusaamist maailmast (Cullen

1995)

Maailmapilt sisaldab inimese uskumusi ja vaumlaumlrtushinnanguid Uurimustes on kindlaks tehtud

et peamised vaumlaumlrtused ja oskused mida vanemad koolilt ootavad on eetilised vaumlaumlrtused

sallivus austus toumloumltamise oskus iseseisvus aktiivsus suhtlemisoskus otildeppimisoskus (Heinla

1999)

10

12 Alushariduse eesmaumlrkidest Euroopa kultuuriruumis

Enamikus Euroopa riikides on vaumllja toumloumltatud riiklikud otildeppe- votildei raamotildeppekavad milles

maumlaumlratletakse eelkoolikasvatuse eesmaumlrgid toumlouml sisu ja potildehimotildetted Vaumlaumlrib maumlrkimist et

koolieelse kasvatuse eesmaumlrgid on paljudes Euroopa maades suhteliselt sarnased Potildehiliste

eesmaumlrkidena naumlhakse lapse igakuumllgse arengu ja loovuse soodustamist vastutustunde

kasvatamist kodaniku kasvatamist lapse heaolu tagamist ning kooliks ja edasiseks

haridusteeks ettevalmistamist Sageli mainitakse ka lapse iseseisvuse ja eneseusalduse

toetamist

Eesmaumlrkide juures tuuakse vaumllja ka teatud otildeppevaldkonnad suuline ja kirjalik kotildene

matemaatika kunstikasvatus teaduse ja tehnoloogia tutvustamine Eestis nagu ka paljudes

teistes maades naumlhakse eelkooliasutust kui votildeimalust otildeppida sotsiaalseid oskusi ning

omandada kultuurivaumlaumlrtusi ja traditsioone (Ugaste Otildeun 2004)

Otildeppekavade kaudu puumluumltakse edendada koolieelse kasvatuse kvaliteeti suunata ja toetada

otildepetajaid nende igapaumlevatoumloumls ning soodustada otildepetajate lastevanemate ja laste suhtlemist

Vanematega koostoumlouml valdkonnas raumlaumlgitakse suhtlemisest infovahetusest motildeistmisest

koostoumloumlst dialoogist toetamisest vastastikusest abist vanemate kaasamisest kasvatus- ja

planeerimisprotsessi Votildeib oumlelda et otildeppekavades kaumlsitletakse potildehiliselt lapse igakuumllgse

arengu ja heaolu kuumlsimusi teatud piires vaadeldakse ka kooliks ettevalmistamist Rohkem kui

pooltes Euroopa riikides defineeritakse teatud kompetentsid mis peaks lastel kujunema

koolimineku ajaks Ollakse seisukohal et otildeppekava peab olema paindlik votildeimaldama

otildepetajatel katsetada uute metoodiliste ja pedagoogiliste suundumustega ja kohandada uumlldisi

toumlouml eesmaumlrke laumlhtudes kohalikest tingimustest ning vajadustest Naumliteks Prantsusmaa

otildeppekavades on esile toodud lapse sotsiaalsete suhete rikastamise taumlhtsus vajadus luua

tingimused otildeppimiseks ja votildeimete arendamiseks Soome eelkoolikasvatuse peaeesmaumlrgina on

vaumllja toodud perekonna toetamine laste kasvatamisel ja isiksuse tasakaalustatud arengu

tagamine (vt lisa 1) (Ugaste Otildeun 2004)

Potildehjamaade otildepetajad poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele

ja igakuumllgsele arengule Otildepetajad loovad lapsele keskkonna milles ta votildeib sotsialiseeruda

osaleda demokraatlikul viisil ja vaumlljendada ennast esteetiliste tegevuste (muusika tants

joonistamine maalimine) kaudu Potildehjamaade eelkooliasutustes poumloumlratakse taumlhelepanu laste

maumlngule suhtlemisvotildeimalustele ja praktilis-esteetilistele tegevustele Akadeemilist otildepet

lasteaias on peetud vaumlheoluliseks (Brostroumlm amp Wagner 2003)

11

Eesti riikliku otildeppekava uumlldeesmaumlrk on lapse mitmekuumllgne ja jaumlrjepidev areng Otildepetajad

poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele kodu ja lasteasutuse

koostoumloumls Uumlldeesmaumlrgist laumlhtuvalt toetab otildeppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist vaimset

sotsiaalset ja emotsionaalset arengut mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne

minapilt uumlmbritseva keskkonna motildeistmine eetiline kaumlitumine ning algatusvotildeime esmased

toumloumlharjumused kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise taumlhtsusest ning arenevad

maumlngu- otildepi- sotsiaalsed ja enesekohased oskused (vt lisa 2)(Koolieelse lasteasutuse riiklik

otildeppekava)

13 Otildepetaja kutsemeisterlikkus

Otildepetaja on rahvusliku identiteedi kandja ja uumlhiskonna vaimsuse kujundaja kelle

potildehitegevused on otildeppeprotsessi planeerimine ja juhtimine otildeppija juhendamine tema arengu

ja motivatsiooni toetamine otildeppeprotsessi analuumluumlsimine ja hindamine ning tagasiside andmine

otildeppijale tema vanematelehooldajale otildeppija kaasamine otildeppesisu ja eesmaumlrkide

kavandamisse otildeppija toetamine otildepi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel (Otildepetaja

kutsestandard)

Koolieelse lasteasutuse otildepetaja

loob last arendava maumlngulise ja turvalise keskkonna

suudab juhendada maumlngulist otildeppimist

kujundab lapsest laumlhtuva kasvukeskkonna

maumlrkab varakult erivajadusi ja notildeustab lastevanemaid teavitab neid vajaduse korral

spetsialistiga konsulteerimise votildeimalustest

kujundab esmaseid suhtlemis- otildepi- ja koostoumloumloskusi

notildeustab lapsevanemaid arengu- ja kasvatusalastes kuumlsimustes

(Otildepetaja kutsestandard)

Tuginedes Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt vaumlljatoumloumltatud kutsestandardile eeldatakse

otildepetajalt sotsiaalsete oskuste otildepetamise oskust oskust ise suhelda nii probleemse lapsega kui

ka erineva kultuuritaustaga lapsevanemaga Toumlouml autorid uurisid erinevaid otildepetajatele

suunatud otildeppekavasid kuid ei leidnud otildepetatavaid aineid mis tagaksid otseselt

otildepetamisoskuse Motildene ainekirjelduse sisust Tallinna Uumllikooli alushariduse otildeppekavast tuli

12

vaumllja et kaumlsitletakse suhtlemispsuumlhholoogiat kuid aine mahu seisukohalt ei suuda selle

vaumlhene osakaal uumlldise psuumlhholoogia aine sees tagada oskust suhtlemist otildepetada

Pedagoogikateadlase Lee Schulmani ettekujutuse jaumlrgi moodustub otildepetajate pedagoogiline

paumldevus kolmest komponendist uumlldpedagoogikast otildepetatavast ainest ja selle otildepetamise

metoodikast (Krull 2000) Professionaalsuse iseloomulikud tunnused avalduvad ja

peegelduvad kutseala esindajate spetsiifiliste isikuomadustena mis kujunevad neil

loomupaumlraste eelduste ning kutseettevalmistuse ja praktika tulemusena Otildepetajatoumlouml eeldab

erakordselt head inimpsuumluumlhika tundmist ja sotsiaalse konteksti taju mistotildettu notildeuab sellel

erialal professionaalsuse saavutamine aastaid (Krull 2002)

13

2 Lapse sotsiaalne kasvukeskkond ja otildepetaja roll selle kujundamisel

Soome kasvatusteadlase Hujala sotildenul kirjeldab taumlnapaumleva lapse kasvukeskkonda kotildeige

paremini sotildena muutus Muutuvad uumlhiskonnastruktuur vaumlaumlrtusmaailmad elamistavad ja

perestruktuurid Muutus minapildis on tekitanud votildeimsa uuenduse vajaduse kasvatuse ja

otildepetamise ideoloogias Traditsiooniliselt on kasvatust puumluumltud allutada poliitilistele ja

sotsiaalsetele suumlsteemidele et selle abil kujundada uumlhiskonnakorda sobituvaid kuulekaid ja

korralikke kodanikke (Hujala 2004)

Hierarhilises suumlsteemis notildeuti ja kasvatati kuulekust et tagada suumlsteemi kestmine

Demokraatia puumlsimiseks vajame aga kodanikuuumlhiskonda mille liikmeilt oodatakse

iseseisvust vaumlaumlrikust vastutustundlikkust julgust empaatiat enesevaumlljendus- ja

kuulamisoskust koostoumloumloskusi soovi elukestvalt otildeppida ja areneda On ilmselge et neid

omadusi ei saa arendada samade kasvatusviisidega mis muudavad inimesed passiivseks ja

manipuleeritavaks (Murrik 2010)

Voldemar Kolga sotildenul on meie paratamatuseks liikumine infouumlhiskonna poole millega

kaasneb postmodernne eluviis Postmodernses uumlhiskonnas peab laps olema valmis

autoriteetide kadumiseks ja maailma pidevaks muutumiseks Vastuoluliste votildeimalustega

maailmas orienteerumisel on olulise taumlhtsusega adekvaatne minapilt terve enesehinnang

enesekindlus ja eneseusaldus Vaumlga raske on valikuid teha ja otsuseid vastu votildetta kui ei tea

kes sa oled Kolga leiab et nii lapsevanematel kui uumlhiskonnal tuleb muuta oma hoiakuid

kasvatuse suhtes ja otildeppida suhtlustehnikaid mis votildeimaldaksid toetada positiivse

enesehinnangu kujunemist lastel ning lahendada lastega seotud probleeme (Kolga 2006)

Taumlnapaumlevaste suhtlustehnikate ja konfliktilahendusmeetodite otildepetamise algatajaks votildeib

pidada Thomas Gordonit Antud toumlouml autorid notildeustuvad Kolga vaumlitega et adekvaatse minapildi

kujunemine eeldab dialoogi taumliskasvanu ja lapse vahel Infouumlhiskonna lapsevanemad ja

otildepetajad vajavad eluaegset otildeppimisvalmidust et muutuvas maailmas toime tulla Kolga peab

vaumlga oluliseks valmisolekut otildeppida lastelt Vaid taolisest osalusest kasvab vaumllja demokraatia

ja tsiviiluumlhiskond (Kolga 2006)

Autorid peavad taumlhelepanuvaumlaumlrseks et president Toomas Hendrik Ilves rotildehutas oma Eesti

Vabariigi 93 aastapaumleva kotildenes vajadust keskenduda avatusele ja sallivusele Autorite arvates

algab avatuse ja sallivuse kujundamine lapsepotildelves mis eeldab taumliskasvanute suhtumist

lapsesse kui taumlisvaumlaumlrtuslikku inimesse

14

Taumlnapaumlevane inimkaumlsitus rotildehutab isiksust aktiivse maailmakujundajana Selle kaumlsituse

kohaselt usutakse et inimene on iseennast maumlaumlrav ja vastutusvotildeimeline olend ning teda tuleb

selles suunas toetada ja julgustada Seetotildettu puumluumltakse toetada laste omaalgatust ja aktiivsust

ning usutakse et nad suudavad ise motildeelda ja oma probleeme lahendada Sellest tulenevalt

naumlhakse kasvatust ja otildepetamist uumlhiskonna arengu ainulaadse ning iseseisva jotildeuna (Hujala

2004)

Otildepetajal on keskkonna looja arengu toetaja ning suunaja roll Lasteaiaotildepetajad loovad oma

hoiakute uskumuste ja vaumlaumlrtushinnangutega lasteaia otildehkkonna (Niiberg Linnas 2007)

21 Kasvukeskkond kui lapse sotsiokultuurilise arengu motildejutaja

Kasvatusteadlane ja lasteaiakultuuri uurija Maarika Pukk rotildehutab lasteaiakultuuri rolli lapse ja

lapsepotildelve vaumlaumlrtustamisel Lasteaiakultuur on vaumlaumlrtuste normide hoiakute ja potildehimotildetete

kogum millest lasteaiatoumloumltajad oma igapaumlevategevuses juhinduvad Just lasteaiakultuur ndash

jagatud arusaam vaumlaumlrtustest ja eeskujudest ndash on vaimne fenomen mis eristab uumlht lasteaeda

teisest Eesti lasteaiakultuuris on esindatud nii taumliskasvanukeskne lapsekeskne kui ka lapsest

laumlhtuv laumlhenemine Lasteaiapedagoogika peab olema paindlik ja muutumisvotildeimeline nii

indiviidi- kui ruumlhmatasandil Terviklikku pedagoogilist laumlhenemist arendavad muutused

eeldavad teadlikke uuendusi (Pukk 2006)

Sotsiokultuurilise teooria jaumlrgi mille loojaks votildeib pidada Lev Votildegotskit on teadmiste

kujundamine ja otildeppimine olemuselt sotsiaalsed tegevused mistotildettu neid ei saa kaumlsitleda lahus

konkreetsest sotsiaalsest kultuurilisest ja ajaloolisest raamistikust Seega ei ole kuumlsimus

niivotilderd indiviidis ega keskkonnas eraldi vaid just nende vastastikuses sotsiaalses motildejus

Votildegotski jaumlrgi toimub otildeppimine esmalt sotsiaalsel seejaumlrel psuumlhholoogilisel tasandil Lapse

vaumlline tegevus muutub otildeppimise ja kogemuste kaudu jaumlrk-jaumlrgult sisemiseks vaimseks

tegevuseks Otildeppimine algab lapse ja taumliskasvanu vahelises sotsiaalses interaktsioonis

muutudes seejaumlrel sisemiseks psuumluumlhiliseks protsessiks Just tegevus moodustab vahendava luumlli

indiviidi ja kollektiivi vahel Enne kui lapsed otildepivad abstraktseid motildeisteid omal algatusel

kasutama otildepivad nad neid tundma vastastikustes sotsiaalsetes suhetes Kollektiivne tegevus

naumliteks otildeppimine ja toumlouml kujundavad selles osalevate indiviidide omadusi ja kaumlitumist (Pukk

2006)

Lapsed vajavad arenguks erinevaid sotsiaalseid keskkondi ning votildeimalust suhelda nii

eakaaslaste kui ka taumliskasvanutega Laps konstrueerib aktiivselt otildepitava taumlhendust Otildeppimine

15

leiab aset siis kui otildeppija teadvuses toimuvad muutused otildeppija seob uue otildepisisu varasemate

teadmiste ja kogemustega oskab neid seoseid maumlrgata motildeista uumlmber hinnata Niisiis tunneb

otildeppija vajadust saada aru oma olukorrast ning seda motildetestada (Krull 2001 Saumlljouml

2003)Votildegotski vaumlitis et lapsed puumluumlavad kotildene abil suhelda kuigi nad pole selle eesmaumlrgi

saavutamisel alati edukad Votildegotski sotildenul arenevad motildelemad nii keel kui ka motildetlemine ja

motildejutavad vastastikku teineteist Tema arvates toimub arenguline progressioon mis saab

alguse sotsiaalselt tasandilt ndash taumliskasvanu ja lapse vahelistest suhetest jotildeuab sisemise

dialoogini ning lotildepuks verbaalse motildetlemiseni Lapse poolt vaadatuna on sotildenad sotsiaalse

kontakti saavutamise ja taumliskasvanu kontrollimise vahendiks ning nad votildeimaldavad lapsel

lahendada neid uumllesandeid millega ta juhendamata toime ei tuleks (Butterworth Harris 2002)

Votildegotski teooria kohaselt on areng taumliuslikem siis kui lapsele antakse kogu aeg uumllesandeid

mis raskuselt vastavad laumlhimale arengutasemele Taolised uumllesanded notildeuavad lapselt

pingutust lisaks veel ka taumliskasvanu abi Niipea kui laps omandab antud uumllesande

lahendamise oskuse ongi ta oma arengus jotildeudnud uuele tasemele so laumlhimale

arengutasemele Eeldatakse et see protsess toimib vahetpidamata (Ebber 1982)

Sotsiaalse arengu all motildeistetakse ka arengu seda aspekti mis on seotud uumlhiskonnas teiste

inimeste keskel elamisega ning nendega suhtlemisega Suhtlemise kaumligus omandab laps

teatud suhtlemismudelid otildepib toime tulema oma emotsioonidega ja neid adekvaatselt

vaumlljendama otildepib taumlhele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima Laps

omandab sellele uumlhiskonnale tuumluumlpilised normid ja kaumlitumismudelid mida konkreetses

uumlhiskonnas sobivaks peetakse

Inimese maailmavaates millel potildehineb igapaumlevane kaumlitumine on sadu motildejutusi alates lapseea

kasvukeskkonnast kus potildeimuvad nii suhtlus- info- tehno- kui ka looduskeskkonna

elemendid (Kasemets 2000)

Sotsiaalne areng seostub sotsiaalsuse kujunemise ja kaumlitumisoskustega (Saarits 2005)

Koolieelses kasvatuses rotildehutatakse lapse sotsiaalse arengu motildeju otildeppimisele Toetades lapse

sotsiaalset arengut luuakse ka tema intellektuaalse arengu eeldusi Kui laps usaldab iseennast

siis on tal head eeldused uue otildeppimiseks (Brotherus Hytoumlnen Krokfors 2001)

16

Eesti Lastevanemate Liidu kodulehelt votildeib lugeda vanemate soovi et alushariduse eesmaumlrgid

peaksid silmas nii inimese praegust kui ka tulevast eksistentsi Vanemad peavad lasteaias

taumlhtsaks vaba maumlngu omavahelist suhtlemist ja votildeimalust valida millal mida ja kellega koos

ette votildetta mis eeldab otildepetajalt paindlikkust Alusharidus peaks suurendama inimese eeldusi

olla otildennelik Lapsevanemad toovad vaumllja et lasteaia kohta kaumlivates otildeigusaktides on kuumlll

detailsed notildeuded kraanikaussidele kuid mitte kasvukeskkonnale sisulises motildettes Vanemad

ise peavad kotildeige taumlhtsamaks luua toetav kasvukeskkond milles maumlaumlrav roll on otildepetajal

Toetava keskkonna tuumaks peavad vanemad otildepetaja usaldus- ehk laumlhisuhet lapsega Nagu

eespool on viidatud sotildeltub otildepetaja isiksusest ja professionaalsusest millist tuge lapsed oma

arengule saavad (Eesti Lastevanemate Liit)

22 Otildepetaja roll kasvukeskkonna kujundajana

Niibergi ja Linnase (2007) arvates peavad taumlnapaumleva alushariduse otildepetajal olema potildehjalikud

teadmised ja avar silmaring Mida noorem on laps seda parem metoodik peab olema otildepetaja

Lasteaiapedagoog ei ole lihtsalt teadmiste vahendaja vaid kogu otildeppeprotsessi kujundaja See

eeldab temalt vaumlga head ettevalmistust ja lastepsuumlhholoogia tundmist

Sikka arvates loob otildepetajate ja laste vaheline emotsionaalne side toetava otildepikeskkonna

Vastastikuste positiivsete suhete tekkimine ja areng eeldab reaalselt koosveedetud aega ja

vastastikust kogemuste jagamist Sikka sotildenul on nii tegevotildepetajad kui ka uurijad maumlrganud

just selle uumlliolulise kasvatusliku motildejuteguri (reaalselt koosveedetud aeg ja vastastikune

kogemuste jagamine) pidevat vaumlhenemistendentsi otildeppeprotsessis

Otildepetajate votildeimalused poumloumlrata rohkem taumlhelepanu emotsionaalsetele ja sotsiaalsetele teguritele

taanduvad ametlike ettekirjutuste ning kotildeige (koolivalmiduse eakohase arengu

toimetulemise akadeemiliste oskuste jne) motildeotildetmise vajaduse ees Meie uumlhiskonnas levinud

votilderdlemine konkurents surve olla edukas votildeib olla seotud laste hilisema akadeemilise

ebaotildennestumisega Otildepetajal pole aega suhelda ning edastada vaumlaumlrtushinnanguid kui ta on

orienteeritud eeldatavatele tulemustele

2003 aasta kooliettevalmistusruumlhmades laumlbiviidud uuringu potildehjal selgus et aumlraotildepitavate

teadmiste tase on kotildergem kui sotsiaalsete oskuste uumlldiste otildepioskuste eetika ja

maailmavaatega seonduvate oskuste ja arusaamade tase Lapse eneseusk ja positiivsed

otildepikogemused mis loovad eeldused edasiste otildepingute edukuseks on seotud aga just nende

valdkondadega Antud uurimuse kokkuvotildettes totildedeb Sikka et otildepetajate professionaalsed

17

oskused laste positiivse minapildi ja uumlldiste otildepieelduste kujundamisel sisaldavad piisavalt

arenguruumi Kuigi lasteaiaotildepetajad on lapsekeskse pedagoogika potildehimotildetted omaks votildetnud

on nende praktiline rakendamine keerukas (Sikka 2009)

Lapsekeskse pedagoogika rakendamiseks kinnitab Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee

2006 aastal soovituse liikmesriikidele mille kohaselt valitsused peaksid oma poliitikate ja

tegevuskavade korraldamisel silmas pidama tingimuste loomist positiivseks lastekasvatuseks

ning mis tahes seda takistavate tegurite kotildervaldamist Oluliseks peetakse sotsiaalsete hoiakute

ja elulaadi muutmisele suunatud poliitikat mis votildeimaldaks paremini arvesse votildetta laste

vanemate ja perede vajadusi ning arendada peresotildebralikke toumloumlkeskondi ja teenuseid

Nimetatud printsiipide elluviimisel peavad autorid universaalseks Th Gordoni

suhtlemismudeli laialdast rakendamist Gordon laumlhtub demokraatlikest potildehimotildetetest

arvestades votilderdselt nii laste kui taumliskasvanute potildehilisi inimotildeigusi ndash vaumlljendada ennast saada

kuulduks ning lahendada konflikte motildelema osapoole vajadusi rahuldades Samad potildehimotildetted

on positiivse kasvatuse aluseks

221 Positiivse kasvatuse potildehimotildetted

Positiivse kasvatuse all motildeeldakse kasvatusviisi kus laste otildepetamisel ja kaumlitumise suunamisel

laumlhtutakse laste otildeigusest mitmekuumllgsele arengule ja kaitstusele vaumlgivalla eest Positiivse

kasvatuse aluseks on lapse otildeiguste potildehiprintsiibid ning mitmekuumllgsed teadmised laste

arengust ja tulemuslikest kasvatuspotildehimotildetetest Positiivne kasvatus jaumlrgib pikaajalisi

eesmaumlrke ndash arendada lapses enesedistsipliini ja elukestvaid oskusi ning seisneb empaatia

eneseaustuse teistest lugupidamise inimotildeiguste ning vaumlgivallatuse otildepetamises (Durant 2010)

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee (2006) soovitab liikmesriikidel selgitada nii

lastevanematele kui ka teistele lastekasvatuse eest vastutavatele isikutele kuidas last tuleb

kohelda kui isiksust vaumllistades nii fuumluumlsilise vaimse kui ka psuumlhholoogilise vaumlaumlrkohtlemise

ning soodustades laste kaasatust Soovituses peetakse taumlhtsaks teadlikkuse suurendamist

positiivse lastekasvatuse vaumlaumlrtusest uumlhiskonnas tervikuna Sotsiaalministeeriumi aruandes

lapse otildeiguste tagamise strateegia taumlitmise kohta tuuakse vaumllja vajadus jaumltkuvalt arvesse votildetta

rahvusvahelisi suundi ja arenguid pidada silmas UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis ja selle

lisaprotokollides toodut ning Euroopa Liidu ja Euroopa Notildeukogu direktiivides

18

konventsioonides ja soovitustes ettenaumlhtut Aruandes rotildehutatakse et laste vaumlaumlrtustamine peab

olema poliitikauumllene jaumlrjepidev ja jaumltkuv tegevus (Tikerpuu Reinomaumlgi 2009)

Eespool vaumlljendatud seisukohtadele tuginedes peavad autorid vaumlga oluliseks positiivse

kasvatuse potildehimotildetetest laumlhtumist meie laste- ja haridusasutustes Otildepetaja kes jaumlrgib positiivse

kasvatuse printsiipe loob lastele kasvamiseks turvalise otildehkkonna ja toetab nende positiivse

minapildi kujunemist vahetu isikliku kogemuse kaudu kujunevad lastel uumlksteist arvestavad

suhtlemismudelid ldquoSelle otildepetamine lastele mida nad peavad teadma et olla oma elus

edukad on uumlks kotildeige taumlhtsamaid toumlid maailmasrdquo uumltleb J E Durant (2010) rahvusvaheliselt

tuntud filosoofiadoktor kliiniline lastepsuumlhholoog positiivse kasvatuse edendaja

Toumlouml autorid refereerivad JE Duranti poolt vaumlljatoodud positiivse kasvatuse potildehimotildetteid

tuginedes eelpool viidatud teosele

Positiivne kasvatus ei ole kotildeikelubamine ega reeglite puudumine

Positiivse kasvatuse alustaladeks on

pikaajaliste eesmaumlrkide seadmine lastekasvatuses

soojuse toetuse ja struktuuri pakkumine

laste motildettemaailma ja tunnete motildeistmine

individuaalsete erinevuste aktsepteerimine

probleemide lahendamine

Nendel alustel tegutsedes on loomulik et probleemide tekkimisel ei karistata lapsi vaid

lahendatakse probleeme See notildeuab motildetlemist (ja selle harjutamist) olukorra hindamist ka

lapse vaatepunktist ning reageerimist viisil mis viiks pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamisele

laumlhemale Selleks on oluline anda vajalikku infot ning vaumlljendada lugupidamist lapse suhtes

Otildepetajat naumlhakse treenerina kes toetab lapsi otildeppimisel kandes votildetmerolli laste

enesehinnangu ja enesekindluse uumllesehitamisel ja iseseisvuse ning enesetotildehususe arendamisel

Selmet karistada akadeemiliste votildei kaumlitumuslike vigade eest otildepetaja seletab demonstreerib ja

mudeldab motildeisteid ja kaumlitumist mida tuleb otildeppida Durant naumleb positiivses kasvatuses

investeeringut mis toidab elukestvat motivatsiooni otildeppida

19

Durant kirjutab et paljud otildepetajad keskenduvad liialt luumlhiajalistele eesmaumlrkidele (Lotildepeta

raumlaumlkimine Tee oma kodutoumlouml aumlra Vasta mulle kohe) motildetlemata millist motildeju nad avaldavad

oma otildepilaste hilisemale elule Pikaajalisi eesmaumlrke teadvustamata on suurem totildeenaumlosus et

otildepetaja votildeib stressi tekitavates olukordades reageerida karjumise alandamise votildei isegi

loumloumlmisega Kritiseerimine sildistamine haumlbistamine aumlhvardamine jms otildepetaja

reageerimisviis kahjustab lapse enesehinnangut ja eneseusaldust ei innusta otildeppima ega loo

haumlid maumllestusi lasteaia kooli kohta Tutistamine naumlpistamine totildeukamine loumloumlmine jms

otildepetavad lapsi probleemide puhul vaumlgivaldselt kaumlituma Iga sellise reageeringuga

demonstreerib otildepetaja soovitud kaumlitumise vastandit blokeerides sellega pikaajaliste

eesmaumlrkide saavutamist Durant peab situatsioonistressiga hakkamasaamist viisil mis aitab

saavutada pikaajalisi eesmaumlrke uumlheks raskemaks kuid mitte votildeimatuks katsumuseks

otildepetajale Just nagu eesti lastevanemadki rotildehutab ka Durant et hariduse eesmaumlrk on

valmistada otildepilasi ette nende taumliskasvanuelu otildennestumiseks Tema sotildenul votildeib otildepetaja poumloumlrata

luumlhiajalised katsumused votildeimalusteks mis viivad pikaajaliste eesmaumlrkide suunas otildepetades

lastele kuidas tulla toime stressiga austada ennast ja teisi ning olla edukad otildeppijad

Distsipliin ei seisne karistuses Otildepilane peab kogema austust motildeistmist ja turvalisust et

avaneksid tema akadeemilised votildeimed ning puumlsiks otildepimotivatsioon

Pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamise toumloumlriistadeks on soojuse toetuse ja struktuuri

pakkumine Taumlhtis on et emotsionaalselt turvalises keskkonnas tunnevad lapsed end vabalt ja

julgevad teha vigu mis on oluline osa otildeppimisest Kui otildepetajad tunnevad tegelikult huvi laste

mitte vaid kaumlsutaumlitmise vastu kogevad lapsed et neist hoolitakse nad laumlhevad kellelegi

korda Kui otildepetajad vaumlaumlrtustavad laste pingutusi tunnustavad neid ja vaatavad olukordi laste

pilgu laumlbi on lapsed rahulikumad ja koostoumloumlvalmimad neil on vaumlhem kaumlitumisprobleeme

Edukogemus toidab nende akadeemilisi huvisid ja vaumlhendab keskendumisraskusi ldquoAlles siis

kui me hakkame vaatama maailma laumlbi kuue- votildei kolmeteistaastase silmade votildeime olla

suutelised motildeistma nende kaumlitumise potildehjuseid Siis me saame olla efektiivsemad otildepetajadrdquo

uumltleb Durant

Struktuuri all motildeeldakse infot ja tuge mida lapsed otildepetajatelt saavad Kaumlitudes positiivse

rollimudelina (pikaajalisi eesmaumlrke silmas pidades) selgitades reeglite potildehjuseid kuulates

otildepilaste vaatenurka aidates neil leida lahendusi ja parandada eksimusi viisil mis votildeimaldab

oma kogemustest otildeppida olles seejuures otildeiglane kontrollides viha ja vaumlltides aumlhvardusi

varustab otildepetaja otildepilasi struktuuriga olles oma kaumlitumisega eeskujuks ja mentoriks Struktuur

sisaldub ka kindlates juhtnoumloumlrides kaumlitumiseks ja akadeemilisteks uumllesanneteks selgelt ja

20

jaumlrjepidevalt edastatud potildehjendatud ootustes laumlbiraumlaumlkimistes ning iseseisva motildetlemise

julgustamises See otildepetab lapsi arvestama enda ja teistega tulema toime frustratsiooniga

tegema otildeigeid otsuseid ning lahendama konflikte vaumlgivallata ka siis kui otildepetajat juures pole

(Durant 2010)

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et positiivne kasvatus on ennetav laumlhtutakse inimotildeigusi

arvestavatest kasvatuspotildehimotildetetest puumluumltakse motildeista kaumlitumis- ja otildepiraskuste potildehjuseid

vaumlltida luumlhiajalisi reaktsioone ning rakendada strateegiaid ja mudeleid millel on eeldused

toetada edukust ja eluoskusi

Autorite kogemus Th Gordoni metoodikaga kinnitab et antud metoodika votildeimaldab

positiivse kasvatuse potildehimotildetteid ellu viia Gordoni perekoolis ja Otildepetajate koolis praktiliselt

omandatavad suhtlemisoskused laumlhtuvad inimotildeigustest on struktureeritud ning votildeimaldavad

nii piire seada kui ka toetust soojust ja motildeistmist jagada

21

3 Thomas Gordoni efektiivsete suhete rajamise mudel

Thomas Gordon on uumllemaailmselt tuntud kui suhtlemisoskuste ja konfliktilahendusmeetodite

otildepetamise algataja Alustanud moumloumldunud sajandi viiekuumlmnendatel aastatel juhtimiskoolitusi

aumlri- tootmis- ja valitsusorganisatsioonidele ja praktiseerides hiljem kliinilise psuumlhholoogina

maumlrkas ta et sageli ei vaja tema poole poumloumlrdunud patsiendid psuumlhhoteraapiat vaid teadmisi

suhtlemisest Taumlnu psuumlhhoterapeudi vaumlljaotildeppele oskas Gordon kuulata ja motildeista nii lapsi

noori kui ka nende vanemaid Olemasolevad oskused votildeimaldasid tal maumlrgata kuidas

taumliskasvanud tahtmatult kuid jaumlrjekindlalt kahjustavad laste enesehinnangut ja enesekindlust

ning laumlmmatavad nende loovust ja algatusvotildeimet Rakendades oma vaumlljatoumloumltatud efektiivsete

suhete rajamise mudelit jaumlrgneval kuumlmnendil ka peredega toumloumltades leidis ta et nn Gordoni

mudeli (Gordon Model) abil votildeib saavutada maumlrkimisvaumlaumlrseid muutusi inimeste igapaumlevases

kaumlitumises Nii suumlndis 1962 aastal kursus lastevanematele PET Parent Effectiveness

Training Eestis Gordoni perekool (Eestis alates 1994 suumlstemaatiline koolitus alates MTUuml

Perekeskus Sina ja Mina loomisest 2004) Motildeistmine et formaalharidus ei anna kotildeige

elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest millega luua toimivaid inimsuhteid

suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte konstruktiivselt sai aluseks

otildepetajate efektiivsustreeningu loomisele 1974 aastal (TET Teacher Effectiveness Training

Eestis Otildepetajate kool) (Perekeskus Sina ja Mina perekoolantiee)

Gordoni kursused potildehinevad eeldusel et mis tahes aine teema oskuse votildei vaumlaumlrtuse

otildepetamisel on edu saavutamisel maumlaumlravaks otildepetaja ja otildepilase vahelised suhted Kui otildepilasi ei

motildeisteta ei usaldata kritiseeritakse alandatakse kaumlsutatakse surutakse alla muutuvad nad

totilderksaks ja osutavad otildeppimisele vastupanu (Gordon 2006) Otildeppimiseks ja otildepetamiseks

vajaliku otildehkkonna loomine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja vaumlaumlrtushoiakutest ja suhtlemisoskusest

Gordoni kursustel keskendutakse oskustele mida otildepetajad vajavad ehitamaks silda enda ja

laste vahele Need oskused ei sunni otildepetajaid omandama hulgaliselt teoreetilist materjali vaid

on seotud eelkotildeige raumlaumlkimise ja kuulamisega Tuginedes laumlbiviidud uuringutele peab Gordon

otildeppimise soodustamise puhul kotildeige olulisemaks kuulamist Raumlaumlkimine motildejub aga sotildeltuvalt

sellest kuidas raumlaumlgitakse kas konstruktiivselt votildei destruktiivselt Kuna otildepetaja valitud

suhtlemisviis votildeib laumlbisaamist otildepilastega soodustada votildei kahjustada peab Gordon oluliseks

et otildepetaja oskaks valida igas olukorras kotildeige sobivama suhtlemisviisi (Gordon 2006)

22

David Aspy Flora Roebucki ja Rahvusliku Inimliku Hariduse Liidu (Human Consortium for

Humanizing Education) poolt neljakuumlmne kahes USA osariigis korraldatud

longitudinaaluurimus naumlitas et kui lapsed saavad kotildergel maumlaumlral motildeistmist hoolimist ja

siirust otildepivad ja kaumlituvad nad paremini kui siis kui nad seda kotildeike vaumlhe saavad (Gordon

2006)

Th Gordonit haumlmmastas et kuigi maailm on pidevas muutumises uumlha rohkem teatakse

inimese arengust ja selle seaduspaumlrasustest ning muutuvad ka sotsiaalsed kooslused

kasutatakse lastekasvatuses endiselt mitu tuhat aastat rakendatud votildeimu- ja karistusmeetodeid

Ta eristab kolme vanemlikku stiili autoritaarne kotildeikelubav (sallivalistuv) ja demokraatlik (vt

315) Votildeimule allutatud suhted ei kasvata lastes vastutustunnet ega sisemist distsipliini

vastupidi mida rohkem votildeimu kasutada seda vaumliksem motildeju on sellel lapse kaumlitumisele ja

vaumlaumlrtustele (vt joonis 1)

Joonis 1 Autoritaarse kasvatuse motildejud lapsele ning poumloumlrdvotilderdeline

seos votildeimu ja motildeju vahel (Gordon 2003)

Vanemad kes ei taha kaumlituda autoritaarselt kalduvad sageli teise aumlaumlrmusesse ega suuda lastele

piire seada lastes neil endale bdquopaumlhe istudaldquo Sageli votildeib juhtuda et vanemad jaumlaumlvad nende

kahe aumlaumlrmuse vahel pendeldama Demokraatliku kasvatuse puhul arvestab vanem nii enda kui

ka lapse vajaduste ja vaumlaumlrtustega Demokraatlik vanem votildetab selge vastutuse oma rolli eest

kuid ei rakenda lapse soovitud kaumlitumise saavutamiseks votildeimu vaid erinevaid

motildejutusvahendeid kaasates ka lapsed otsuste tegemisse Gordon maumlrkas et lapsed kes on

saanud reeglite loomises osaleda jaumlrgivad neid palju puumlsivamalt

23

Metoodika aluseks on kindlad vaumlaumlrtuspotildehimotildetted ja kursusel arendatavad konkreetsed

oskused laumlhtuvad just neist vaumlaumlrtustest

Lapsed on olulised nad on inimesed seega on neil vajadused ja otildeigus oma vajadusi

rahuldada

Vanemad on olulised nemadki on inimesed ja neilgi on otildeigus oma vajadusi rahuldada

Inimestevahelised suhted on olulised sest omavaheliste suhete kvaliteedist sotildeltub nii

lapse kui ka vanema rahulolu suhetes on elu eesmaumlrgipaumlrane ja taumlhenduslik

Kasvukeskkond on oluline Lapse enesehinnang kujuneb suuresti selle kaudu kuidas

teda naumlevad ja temasse suhtuvad taumliskasvanud

Gordon ise on nimetanud oma programmi revolutsiooniliseks muutuseks vanemakasvatuses

sest see oli esimene omataoline kus rotildehk oli lapsevanema rollil ja kaumlitumisel mitte lapsel

votildeimaldades taumlielikult muuta seda kuidas lapsi kasvatatakse Praeguseks juba aastakuumlmnete

pikkused kogemused Gordoni mudeli rakendamisel nii vanemahariduses kui ka otildepetajate

koolitamisel on kinnitanud et nimetatud meetodite ja selles sisalduvate oskuste kasutamine

muudab inimestevahelised suhted demokraatlikumaks Demokraatlike suhete otildepetamist pidas

Gordon demokraatliku uumlhiskonna aluseks Gordoni sotildenul on need oskused bdquovajalikud ka

selleks et saumlilitada maailmas rahu Demokraatlikud perekonnad on rahumeelsed ja kui leidub

piisavalt palju rahumeelseid perekondi tekib uumlhiskond mis ei tunnusta vaumlgivalda ega notildeustu

sotildejategevusegardquo

Demokraatia arengusse panustamise eest esitati Thomas Gordon koguni kolmel korral Nobeli

rahupreemia nominendiks (1997 1998 ja 1999) Kuigi temast ei saanud nimetatud preemia

laureaati elas ta piisavalt kaua et naumlha oma elutoumlouml vilju ndash mitte ainult miljonid koolitustel

osalenud vanemad rohkem kui neljakuumlmnes riigis vaid kohtumised inimestega keda oli

kasvatatud PETi oskuste abil Need kohtumised veensid Gordonit et tema poolt elluviidud

lastekasvatusoskused aitasid inimestel kujuneda tervemaks ja otildennelikumaks ning omandatud

suhtlusmudel kandus edasi perevaumlaumlrtusena neist kelle vanemad javotildei vanavanemad olid

osalenud Gordoni koolitustel olid omakorda saanud demokraatlikud oma lapsi vaumlgivallata

kasvatavad lapsevanemad

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et kuigi mudel loodi ligi viiekuumlmne aasta eest pole see kaotanud

motildejujotildeudu pigem vastupidi ndash mida enam me jaumlrgime demokraatlikke vaumlaumlrtusi seda enam

vajame kasvatusoskusi millega neid kujundada Gordon rotildehutab et kursusel otildepitavate

24

oskuste kasutamine pole pelgalt metoodika rakendamine vaid eelkotildeige ellusuhtumise

kuumlsimus nii enda kui ka lapse votilderdne vaumlaumlrtustamine ning vastastikusest lugupidamisest

tulenev kaumlitumine (vt lisa 3) Tema meetodi keskseteks maumlrksotildenadeks on aktiivne kuulamine

adekvaatne enesekehtestamine ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudel Th Gordoni mudel

on unikaalne sest pakub tervikliku ja suumlsteemse laumlhenemise suhtlemisel esinevate olukordade

jaoks Kuna mudel on sarnane nii Gordoni perekoolis kui ka Otildepetajate koolis raumlaumlgivadki

autorid siin ja edaspidi lihtsalt Gordoni mudelist (Gordon 2003)

31 Gordoni mudeli potildehimotildeisted ja -oskused

Kotildeigi kursusel kaumlsitletavate oskuste raamistamiseks votildetab Gordon kasutusele kaumlitumisakna

motildeiste ehk metafoori vaumlites et iga inimene naumleb teisi justkui laumlbi akna

Kaumlitumine on silmaga naumlhtav votildei kotildervaga kuuldav tegevus mitte hinnang sellele Nii naumliteks

ei saa vaatleja naumlha et laps on laisk kuid votildeib naumlha tema asju mis on moumloumlda tuba laiali

Sallivuspiir vaumlljendab taumliskasvanu suhtumist hetkel toimuvasse kaumlitumisse ja maumlaumlrab

millisesse kaumlitumisakna osasse see kaumlitumine taumliskasvanu jaoks paigutub Sellest omakorda

oleneb millist suhtlemisoskust kasutada

Lapsevanema votildei otildepetaja seisukohalt on kotildeik lapse teod kogetavad kas vastuvotildeetavana votildei

vastuvotildeetamatuna Oluline on ka teadvustada kuidas enda sallivuspiir votildeib muutuda ning

millest see oleneb

25

Joonis 2 Kaumlitumisaken ( Gordon 2003)

Suhtlemiselkaumlitumisaknas votildeib eristada kolme olukorda lapse probleem probleemideta ala

ja taumliskasvanu probleem (joonis 2) Sobiliku suhtlemisoskuse valik ja edasine sihipaumlrane

kaumlitumine oleneb oskusest adekvaatselt maumlaumlratleda millise olukorraga on tegemist

Taumliskasvanu reageering maumlaumlrab millisesse kaumlitumisakna osasse mingi kaumlitumine tema jaoks

paigutub

Kui lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu on probleem taumliskasvanul ja selle

olukorra lahendamine eeldab temalt kehtestamisoskusi Oluline on ka vahet teha kas tegemist

on vajadus- votildei vaumlaumlrtusvastuoluga Kaumlitumised mis taumliskasvanut ei haumliri on temale

probleemitus alas Probleemideta ala laiendamiseks pakub Gordoni mudel oskusi selgeks

enesevaumlljenduseks minasotildenumite abil Oluline ja vanemate seas sageli haumlmmingut tekitav

arusaamine on et kaumlitumised mis annavad maumlrku lapse haumliritusest paigutuvad taumliskasvanule

vastuvotildeetavasse alasse moodustades selle uumllemise osa ndash lapse probleemala Selline jaotus ei

taumlhenda et taumliskasvanu jaumltaks lapse oma murega uumlksi vaid on vajalik selleks et adekvaatselt

olukorda maumlaumlratleda ja valida sobiv suhtlemisoskus antud juhul abistamisoskused

Taumliendavateks oskusteks on 6-astmeline probleemilahendusmudel ehk votildeidan-votildeidan mudel

lastevaheliste probleemide vahendamine kodukeskkonna kohandamine ning oskused

vaumlaumlrtusvastuolude kaumlsitlemiseks (Gordon 2003 2006)

26

311 Selge enesevaumlljendamine minasotildenumite abil

Toumloumltades peredega maumlrkas Gordon et enamasti suhtlevad vanemad lastega viisil mis ei

votildeimalda lastel kogeda vanemate armastust ning naumlitab et vanemad ei hinda last sellisena

nagu ta on Seevastu vanemad kes otildepivad oma lastega suhtlema heakskiitvalt saavad olla

neile toeks ning eneseaustuse ja positiivse enesehinnangu alusepanijaks Gordon motildeistis et

vanemate oskamatus tuleneb nende enda puudulikust kasvatusest kuid jaumlreldas samas et

vajame uut vanemate potildelvkonda kes tunnistaks vajadust otildeppida oskusi mis aitaks kasvatada

vastutustundlikke lapsi

Iga lapse elus on periood kui ta hakkab enda kohta uumltlema bdquominaldquo Sel ajal on loomulik et

laps vaumlljendab end mina-keeles ma tahan ma ei taha mulle meeldib mulle ei meeldi jms

Kui last uumlmbritseb aga sina-keelne maailm (ja nii see paraku enamasti on lapse poole

poumloumlrdutakse miks sa nii teed kas ma ei oumlelnud sulle kuidas sa ometi nii lohakas oled jms)

kaotab ka laps oma loomuliku enesevaumlljendusoskuse Samas on lapsel sina-keeles

vaumlljenduvast taumliskasvanust palju raskem aru saada kui minasotildenumitega vaumlljenduvast

inimesest Minasotildenumi kasutaja votildetab selge vastutuse oma motildetete tunnete vajaduste ja

nende vaumlljendamise eest Taumliskasvanu kes vaumlljendab end lastele minasotildenumite abil tuleb

lapsele laumlhemale ja muutub lapsele inimesena justkui laumlbipaistvamaks Oumleldes kamandamise

asemel ma vajan su abi ma palun et sa antakse lapsele signaal et temast peetakse lugu

votildeimaldades lapsel tunda end olulisena ja vaumlaumlrtustatuna

Olukorras kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanu meelest heakskiidetav soovitab Gordon

harjumuspaumlrase kiitmise asemel kasutada positiivset minasotildenumit Sel juhul kirjeldab

taumliskasvanu lapse kaumlitumist ja selle kaumlitumise motildeju endale Lisades sellele ka oma tunded

(heameel rotildeotildem taumlnulikkus vms) annab ta lapsele motildeista kui oluline see kaumlitumine temale on

Selline poumloumlrdumine votildeimaldab lapsel hakata tajuma oma kaumlitumise motildeju teistele inimestele

sest taumliskasvanu naumlitab lapsele tema kaumlitumise motildeju oma sotildenadega nagu peeglist Taumlhtis on

meeles pidada et positiivse minasotildenumi eesmaumlrk pole vaumllja pressida soovitud kaumlitumist vaid

oma heameelt vaumlljendada Kuna laste uumlheks potildehivajaduseks on olla maumlrgatud rotildeotildemustab ka

laps Uumlhtlasi aitab tunnustav tagasiside lapsel uumlles ehitada positiivset enesekuvandit

Aumlrauumltlev minasotildenum on kohane olukorras kus mingil potildehjusel ei saa lapse soovidele vastu

tulla Motildeeldes mis on aumlrauumltlemise potildehjuseks saab oumlelda selge bdquoeildquo ning seda potildehjendada oma

vajadustega N Ma ei saa sinuga kohe praegu maumlngima tulla sest mul on vaja otildehtusoumloumlk

27

valmis teha Selline oma piiride vaumlljendamine otildepetab lapsi teistega arvestama samuti otildepivad

nad sellest enda piiride ja vajaduste eest seismist ning bdquoeildquo uumltlemist (Gordon 2003)

312 Suhtlemistotildeketest hoidumine

Thomas Gordon toob vaumllja kaksteist enamlevinud sinasotildenumit ehk poumloumlrdumisviisi mida ta

nimetab suhtlemistotildeketeks (vt lisa 4) sest nii vanemad kui ka otildepetajad kasutavad neid

valdavalt probleemolukordades maumlrkamata et need ei anna soovitud tulemust ega aita

probleeme lahendada

Kui probleem on lapsel vajab ta taumliskasvanu abi probleemi maumlrkamisel aumlrakuulamisel ja

eneses selgusele jotildeudmisel et siis ise votildei taumliskasvanu toel murele lahendus leida Kui lapse

kaumlitumine on probleemiks vanemaleotildepetajale on taumliskasvanu vastutus lapsele teada anda

milline kaumlitumine ja mille totildettu teda haumlirib

Suhtlemistotildekked ei aita kummalgi juhul probleeme lahendada vaid kahjustavad nii laste

enesehinnangut kui ka lapse ja taumliskasvanu suhet uumlhtlasi votildetavad nad votildeimaluse lapse

vastutustunde ja omaalgatuse arenguks (Gordon 2003 2006)

Ajal mil suhtlemistotildeketest hoidumist otildepetatakse nii klienditeeninduses kui

juhtimiskoolituses votildeime oma kogemuste potildehjal vaumlita et kodus koolis lasteaias ja toumloumll ei ole

need kuhugi kadunud vaid moodustavad endiselt suure osa igapaumlevasest suhtlemisest Eriti

tavapaumlrane on sinasotildenumite kasutamine laste puhul juhul kui lapse kaumlitumist kogetakse

vastuvotildeetamatuna Sildistamine suumluumldistamine kamandamine kuumlsimine jt on nii

harjumuspaumlrased et nende poumloumlrdumiste varjatud alltekst ndash mina taumliskasvanu olen sinust

targem sina vaumlike lollike ei tea kuidas asjad kaumlivad ndash jaumlaumlb taumliskasvanule hoomamata lapse

kujunevat isiksust ja minapilti sellegipoolest valusalt riivates (Gordon 2003)

313 Abistamisoskused lapse probleemi korral

Kui lapsel on probleem on tavapaumlrane et taumliskasvanud tahavad last aidata Nad kuumlsivad miks

ta nutab lohutavad pakuvad lahendusi kuid vahel teevad ka etteheiteid (kas ma ei oumlelnud)

votildei riidlevad Ei teata et ise lapse probleemi lahendama asudes votildeetakse lapselt justkui otildeigus

oma tunnetele ja vastutus probleemi lahendamise eest ning suumlvendatakse seelaumlbi lapse

ebakindlust abitust ning sotildeltuvusvalmidust Laps votildeib muutuda ka trotslikuks kui pakutud

lahendused talle ei sobi ja ta tahab omamoodi toimida

28

Kui lapsel on mure on taumliskasvanu uumllesanne seda maumlrgata hoolida ning pakkuda toetust

Parim viis selleks on aktiivne kuulamine mis votildeimaldab last tema tundeid ja vajadusi motildeista

Lapse tunnete peegeldamisel on suumlgav motildeju - last on maumlrgatud (see on lapse potildehivajadusi) ta

kogeb et temast hoolitakse ndash see omakorda toetab lapse enesehinnangut ja sisemist

vaumlaumlrtustunnet Kui suhtlemistotildekkeid ei rakendata kogeb laps et ta on aktsepteeritud sellisena

nagu ta on seega on turvaline oma tundeid tunda ja neid vaumlljendada need ei pea minema

kaumlitumisse ega kehasse (haigusteks) Laps keda aktsepteeritakse otildepib hoolima ka teistest

Vanemad ja otildepetajad soovivad et laps otildepiks oma tundeid ja kaumlitumist ohjeldama Kuid

juhtida saab vaid seda mida tuntakse Selleks et otildeppida motildeistma iseennast koos oma

tunnetega vajab laps kotildeigepealt taumliskasvanuid kes tema tundeid motildeistaksid ja neid talle

peegeldaksid Nii otildepib laps oma tundeid aumlra tundma ja saab nende kohta ka sotildenad Ta ei pea

enam vaikselt nurgas istuma vaid oskab oumlelda ma olen kurb Ta ei pruugi vihasena teisele

virutada kui oskab oumlelda mulle ei meeldi et sa minu kaumlest asja aumlra kiskusid

Gordon peab aktiivset kuulamist uumlheks totildehusamaks viisiks kuidas aidata lapsel kasvada

vastutustundlikuks ja ennast suunavaks iseseisvaks inimeseks Aktiivne kuulamine suurendab

laste valmisolekut kuulata vanemaid ja otildepetajaid ning muudab lapsed avatumaks ja

omavahelised suhted laumlhedasemaks vaumlhendades nii ka distsipliiniprobleeme (Gordon 2003

2006)

314 Kehtestamisoskused lapse vastuvotildeetamatu kaumlitumise puhul

Kui lapse kaumlitumine on vanemale votildei otildepetajale vastuvotildeetamatu taotleb taumliskasvanu lapse

kaumlitumise muutust Harvem motildeeldakse sellele kas kavatsetaval sekkumisel on uumlldse eeldust

muutust tekitada veel harvem aga sellele et lapse poole poumloumlrdutaks viisil mis ei kahjustaks

lapse enesehinnangut ega omavahelisi suhteid ning aitaks kaasa lapse vastutustunde arengule

Gordoni sotildenul alahindavad taumliskasvanud laste valmisolekut nende soovidele vastu tulla Tema

kogemuste jaumlrgi kasutab 99 koolitusele tulnud vanematest ebaefektiivseid kasvatusvotildetteid

Sellest teadlikuks saades on enamik vanemaid šokeeritud sest nad pole kunagi motildeelnud

kuidas nende sotildenad votildeiksid lastele motildejuda

Gordon pakub vastuvotildeetamatule kaumlitumisele reageerimiseks kolmeosalise kehtestava

minasotildenumi koos kaumliguvahetusega ehk lapse vastuseisu aumlrakuulamisega Kehtestavas

minasotildenumis kirjeldab taumliskasvanu lapsele tema kaumlitumist (vaumlltides hinnanguid ja muid

suhtlemistotildekkeid) selle kaumlitumise konkreetset motildeju endale ja oma tundeid selle suhtes Sel

29

moel votildetab vanemotildepetaja vastutuse oma vajaduste rahuldamise eest naumlidates oma sotildenadega

lapsele justkui peeglist kuidas lapse kaumlitumine tema taumliskasvanu vajadusi riivab jaumlttes

vastutuse kaumlitumise muutmise eest lapsele Oma tunnete avamine toob esile vanemaotildepetaja

haavatavuse ja inimliku palge luues eelduse ehedaks laumlheduseks Totildeenaumlosus et laps kes

motildeistab miks taumliskasvanu on haumliritud muudab oma kaumlitumist on kordades suurem kui

sinasotildenumite puhul Sellegipoolest on taumlhtis et taumliskasvanu oleks valmis ka lapsepoolseks

enesekaitseks votildei vastuseisuks Uumlmberluumllitumist kehtestamiselt aktiivsele kuulamisele

nimetab Gordon kaumliguvahetuseks Kaumliguvahetus votildeimaldab lapsel tekkinud tunnetega toime

tulla ning kannab sotildenumit et teda aktsepteeritakse ja motildeistetakse (Gordon 2003 2006)

Gordoni meelest on selline vahetu suhtlemiskogemus ka uumlheks totildehusamaks mooduseks

kuidas lapsed otildepivad enda eest seisma ja ausalt ennast vaumlljendama

315 Konfliktide lahendamise tavapaumlrased viisid ja votildeidan-votildeidan meetod ehk

6-astmeline probleemilahendusmudel

Olukorda kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu kuid lapse kaumlitumine pole

muutunud ka paumlrast taumliskasvanu minasotildenumeid ja korduvat kaumliguvahetust nimetatakse

konfliktiks Kui taumliskasvanu on hoidunud suhtlemistotildeketest ja valinud sobiva suhtlemisviisi

on konflikti potildehjuseks vastuolud lapse ja taumliskasvanu vajaduste votildei vaumlaumlrtuste vahel Oma

kasvukogemustest tulenevalt kardavad paljud inimesed konflikte ja puumluumlavad neid vaumlltida

ometi pole see alati votildeimalik Taumlhtis on meeles pidada et konfliktide esinemine on elu

loomulik osa ning omavahelisi suhteid ei ohusta konfliktid vaid nende kaumlsitlemise viis

Autoritaarse lahendusmudeli puhul surub taumliskasvanu oma lahenduse laumlbi Kuna lapse

vajadused jaumlaumlvad arvestamata ja laps aumlra kuulamata on lapse osaks pettumus kurbus trots ja

pahameel Tihti vanemad ja otildepetajad ei motildetle et kaumlitumisega on nad lapsele mudeliks

kujundades lapse toimetulekustrateegiaid Votildeimu kasutamisele ja allutamispuumluumletele

reageerivad lapsed votildeitlemise alistumise votildei potildegenemisega (vt tabel 1) Taumliskasvanud kes ei

taha kaumlituda sel moel kuid ei oska teisiti votildeivad kalduda teise aumlaumlrmusesse ning lasta lapsel

paumlhe istuda Kui taumliskasvanu ei suuda enda eest seista teeb laps mida tahab Taumliskasvanu

tunneb end abituna lapsel aga puudub turvatunne sest ta ei saa taumliskasvanu peale kindel olla

Gordon nimetab motildelemat meetodit kaotajatega meetoditeks

30

T a b e l 1 Autoritaarse konfliktilahendusmudeli motildejud lapsele

Tunded Laste toimetulekustrateegiad

Pahameel viha vaenulikkus Vastuhakk maumlss agressioon risti vastupidine

tegutsemine hoiak

Masendus Kaumlttemaks (tagasitegemine)

Viha Valetamine vingerdamine tunnete varjamine

Kimbatus Teiste suumluumldistamine pealekaebamine

Vaumlaumlrtusetuse tunne Petmine spikerdamine plagieerimine

Hirm aumlrevus rahutus Domineerimine peremehetsemine

kiusamine provotseerimine tuumlranniseerimine

Otildennetunde puudumine kurbus depressioon Vajadus votildeita hirm kaotada

Kibedus kaumlttemaksuhimu Liitude sotildelmimine grupeerumine

vanemaotildepetaja vastu kampade teke

Votildeimetus Alistumine kuuletumine (otildepetaja lemmikuks

saamine) jaumlreleandmine

Kangekaelsus Lipitsemine ja pugemine

Votildeistluslikkus Mugandumine riskide mittevotildetmine hirm

uue ees konformsus loovuse puudumine

Alandus apaatia Endassetotildembumine potildegenemine

fantaseerimine regressioon

Gordoni sotildenul on arengut laste kasvatamises ja kohtlemisel takistanud just taumliskasvanute

kitsapiiriline ettekujutus autoriteedist ja sellest kangekaelne kinnihoidmine Treenides

kuulekust ei kasvatata lastes vastutustunnet vaid sotildeltuvust Selline kasvatus muudab lapsed

araks kartlikuks ja naumlrviliseks sageli ka trotslikuks ja kaumlttemaksuhimuliseks Taumlnapaumleval kus

otildeigussuumlsteem ei tunnista enam uumlhe rassi votildeimu teise uumlle muutunud on juhtimisviisid aumlris ja

toumloumlstuses ning rahvusvaheline uumlldsus motildeistab hukka votildeimu kasutamise nii oma riigi kui ka

teise riigi kodanike suhtes on kodu ja kool Gordoni sotildenul uumlheks viimastest paikadest kus

inimestevahelistes suhetes veel votildeimu kasutatakse Selle potildehjuseks peab Gordon jaumlllegi

31

inimeste isiklikku kogemusi ndash taumliskasvanud kasutavad lastega suhtlemisel votildeimu sest neil

puuduvad teadmised ja kogemused kuidas teisiti lahendada vastuseise inimsuhetes (Gordon

2003) Alternatiivina pakub Gordon vaumllja 6-astmelise ehk votildeidan-votildeidan mudeli mis potildehineb

nii lapse kui ka taumliskasvanu vajaduste arvestamisel (vt joonis 3) Erinevalt autoritaarsest ja

kotildeikelubavast mudelist kus uumlks osapool votildeidab teise arvelt jaumletakse siin esialgsed

lahendused hoopiski kotildervale ning keskendutakse kummagi osapoole vajadustele Lahendusi

otsitakse uumlhiselt ajuruumlnnaku meetodil ning hiljem leitakse neist laumlbiraumlaumlkimiste abil sobiv mis

rahuldab nii lapse kui ka vanemaotildepetaja vajadusi (vt lisa 5)

bdquoParadoksaalsel kombel on totildesi et votildeimu kasutades kaotavad vanemad oma motildeju ja motildeju

suureneb kui nad votildeimust loobuvad votildei selle kasutamisest lahti uumltlevadldquo On arusaadav et

omavahelise konflikti lahenduse otsimise protsessi kaasatud laps kogeb aktseptsiooni ning

tunneb end olulisena Osaledes ise lahenduste pakkumises ja valimises on lapsed ka

motiveeritud sotildelmitud kokkuleppeid pidama ning uumlhtlasi otildepivad nad ka ise probleeme

uumlksteise vajadusi arvestavalt lahendama (Gordon 2003) Autorid eeldavad et kooli minnes on

nendel lastel paremad sotsiaalsed oskused millest tulenevalt on neil kergem kohaneda uutes

olukordades ja uutes suhetes

Joonis 3 Votildeidan-votildeidan e 6-astmeline konfliktilahendusmudel (Gordon 2006)

316 Lastevaheliste probleemide vahendamine

Autorid peavad vaumlga oluliseks lasteaiaotildepetaja oskust vahendada lastevahelisi konflikte

Thomas Gordon pakub vaumllja tehnika mille aluseks on taumliskasvanu hooliv reageerimine

Lapsevanemotildepetaja maumlrkab laste vahel tekkinud vastasseisu tunneb huvi milles asi kuid ei

32

asu kaitsma kumbagi last Gordon naumleb taumliskasvanu rolli lastevaheliste konfliktide puhul

vahendajana toimimises Taumliskasvanu suunab lapsed otse teineteisega suhtlema kuulates ise

aktiivselt motildelemat ning aidates vajaduse korral peegeldada nende tundeid ja vajadusi

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et sel moel jaumletakse vastutus lahendamise eest lastele taumliskasvanul on

vaid abistav roll Kogemus kinnitab et lapsed tulevad lahendustele mis taumliskasvanuile paumlhegi

ei tuleks Kui lapsed on lahendusele jotildeudmise protsessis ise aktiivselt osalenud on nad ka

valmis leitud lahendusi ellu viima

Oskuslik lastevaheliste konfliktide vahendamine taumliskasvanu poolt aitab oluliselt kaasa laste

suutlikkusele nii ennast vaumlljendada kui ka teistest aru saada kasvatades eneseusaldust

enesekindlust ja koostoumloumloskusi Lapsed kelle omavahelisi probleeme taumliskasvanud pole

lahendanud vaid vahendanud otildepivad kiiresti ise oma probleeme lahendama Autorid usuvad

et lasteaias sellised sotsiaalsed oskused omandanud lapsed kohanevad koolis kergemini ning

oskavad omavahelisi probleeme uumlksteist arvestavalt lahendada

Eesti kasvatusteadlase Inger Kraavi sotildenul votildeib vaumlheste suhtlemisoskustega otildepetaja tulla toime

oma aine edasiandmisega kuid mitte kotildelbelise kasvatusega vaumlaumlrtushinnangute

kujundamisega kotildeige sellega mis aitaks lapsel elus esinevate keeruliste probleemidega toime

tulla (Kangur 2009 viidatud Kraav 1997)

Toumlouml autorid on seisukohal et Thomas Gordoni suhtlemismetoodika aktiivne kasutamine tagab

lasteaiaotildepetaja oskusliku toimetuleku Gordoni metoodikale tuginemine aitab taumlita

alushariduse raamotildeppekava ja jaumlrgida uumllemaailmse positiivse kasvatuse programmi

potildehimotildetteid

Voldemar Kolga (2006) on kindel et infouumlhiskond vajab unikaalseid isiksusi kes oleksid

suutelised orienteeruma erinevates infovoogudes Meie uumllesandeks peaks olema unikaalsete

isiksuste kujunemise soodustamine ning laste kaitsmine standardse hariduse ja piiratud

inimeste eest Vabaduse puudumine ja taumliskasvanute diktaat motildejuvad Kolga sotildenul lastele

haumlvitavalt (Kolga 2006) Professor Uumllo Vooglaid (2002) rotildehutab et laps areneb vaid siis kui

tal on piisav votildeimalus motildeelda oma motildetteid ning kuumlllalt vabadust et luua midagi - oma

motildetteid tekste luua seoseid kujundeid - unistada matkida ja eesmaumlrgistada

33

4 Uurimismetoodika kirjeldus

41 Uurimuse metoodika

Uurimuses on kasutatud uumlhe meetodina kvantitatiivset meetodit ndash ankeeti Ankeedi

kasutamisel laumlhtuti potildehimotildettest et sellele saadud vastuseid oleks votildeimalik standardiseerida

ning omavahel statistiliselt votilderrelda Ankeet sisaldab kaks kuumlsimust uumlldinformatsiooni

saamiseks vanuse ja toumloumlkogemuse kohta ja 11 avatud votildei valikvastustega kuumlsimust Eelistati

avatud kuumlsimusi sest need votildeimaldavad uurida otildepetajate tegelikke teadmisi ja on vaumlhem

motildejutatud kuumlsija ootustest (vt lisa 7)

Antud uurimustoumlouml metoodika potildehialuseks valiti kvalitatiivne laumlhenemine ja uurimustoumlouml

laumlbiviimiseks kvalitatiivne meetod Uurimismeetodina kasutatakse poolstruktureeritud

intervjuud mis koosneb avatud kuumlsimustega kuumlsimustikust Autorid votildetsid aluseks Gerdy

Kanguri (2009) poolt koostatud kuumlsimustiku modifitseerides seda laumlhtuvalt kaumlesoleva toumlouml

eesmaumlrkidest Kahekuumlmnest Kanguri kuumlsimusest votildetsid autorid oma intervjuusse 13 muutes

neist viit ja lisades uumlheksa kursusel praktiseeritavate suhtlemisoskustega seotud kuumlsimust

Kuumlsimustik on jaotatud plokkidesse Vajadusel oli votildeimalik esitada lisakuumlsimusi (vt lisa 8)

Intervjuu kuumlsimustiku sisu

Andmed uuritava kontingendi kohta vanus haridustase toumloumlstaaž

I plokk kuumlsimused otildepetaja professionaalsuse ja toumloumls ettetulevate raskuste kohta

II plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemade ja koolituse vajalikkuse kohta

III plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste kasutamise ja

nende motildeju kohta

42 Uurimisprotseduuri ja valimi kirjeldus

Uurimust laumlbi viies on laumlhtutud teadmisest et kotildeik otildepetajad olenemata toumloumlstaažist vajavad

suhtlemisoskusi Ankeedi taumlitsid Rakvere Kolledži alushariduse otildepetajakoolituse 2011 aasta

statsionaarotildeppe lotildepetajad kellel puudub toumloumltamise staaž kuid olid edukalt laumlbinud praktika

erinevates lasteaedades (praktikate pikkus otildeppimise aja jooksul oli 10 naumldalat) Valimisse

kuulusid ka alushariduse eriala kaugotildeppe tudengid kes toumloumltavad lasteaias ning on samuti

2011 aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledžit

34

Votildeimalus kuumlsimustikule vastata oli 45 tudengil kes ei olnud osalenud Gordoni perekoolis

Votildeimalust kasutas seitse paumlevaotildeppetudengit uumlheksast ning 10 kaugotildeppetudengit 36-st

Tagastatud ankeetide analuumluumlsiks on kasutatud kirjeldust Andmete toumloumltlemisel kasutati

rakendust MS Excel

Kotildeige vanem vastaja oli 54aastane ning kotildeige noorem 20aastane Paumlevaotildeppe uumlliotildepilased olid

keskmiselt 21aastased Kaugotildeppe uumlliotildepilaste keskmiseks vanuseks oli vastamise ajal 389

aastat Paumlevaotildeppeuumlliotildepilased nagu ka varem mainitud olid praktikal olnud vaid 10 kuud

Keskmine pedagoogiline staaž oli keskmiselt 146 aastat Uumlks otildepetaja oli lasteaias toumloumltanud 36

aastat

Intervjuu valimisse kuulusid 10 Gordoni perekooli laumlbinud lasteaiaotildepetajat Laumlaumlne- ja Ida-

Virumaal Uumlks neist oli osalenud Gordoni perekoolis kahel korral ndash seitse ja neli aastat tagasi

kaks otildepetajat laumlbisid Gordoni perekooli neli aastat tagasi ja seitse osalesid viimase poole aasta

jooksul Kolmel otildepetajal kuumlmnest on keskeri- uumlhel rakenduslik kotilderg- neljal pedagoogiline

kotildergharidus Kaks intervjueeritavat on kaumlesoleval aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledži

alushariduse eriala (olemasolevalt keskeri- ja rakenduslik kotildergharidus) Nemad ei kuulunud

ankeetkuumlsitluse valimisse sest olid laumlbinud Gordoni perekooli Intervjueeritavad on vanuses

26 kuni 57 aastat nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36 aastani

43 Uurimistulemuste kirjeldus ja analuumluumls

Uurimuse eesmaumlrgiks oli vaumllja selgitada kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajatel toetada laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Intervjueeritavatega lepiti eelnevalt kokku intervjuu aeg ning kuumlsiti luba diktofoni

kasutamiseks Taumlpsustati kuidas saadud informatsiooni kasutatakse ning lepiti kokku et

intervjuus osalemine on anonuumluumlmne Andmeid koguti loomulikus otildehkkonnas - kaheksal juhul

lasteaia ruumlhmatoas peale toumloumlpaumleva lotildeppu uumlhe otildepetajaga viidi intervjuu laumlbi privaatsetes

tingimustes meditsiiniotildee kabinetis ning uumlhe kaugotildeppe tudengiga naumldalavahetusel TLUuml

Rakvere Kolledži otildeppeklassis

Andmete kogumise ja totildelgendamise protsess koosnes viiest osast

Viidi laumlbi ankeetkuumlsitlus alushariduse eriala tudengite seas ning intervjueeriti

otildepetajaid

35

Toumloumldeldi ankeetkuumlsitluse vastuseid kuulati salvestusi ning litereeriti tekst

Analuumluumlsiti ankeetkuumlsitluse ning intervjuude tulemusi ning grupeeriti sisult sarnased

vastused motildetestati vastused lahti tehti jaumlreldusi ja uumlldistusi ning toodi vaumllja

erinevused

Votilderreldi ankeetkuumlsitluses saadud vastuseid intervjueeritute vastustega ning autorite

uuringu tulemusi Gerdy Kanguri uurimustoumlouml tulemustega

Vormistati jaumlreldused ja kokkuvotildete

431 Kuumlsimused lasteaiaotildepetaja professionaalsuse rolli toumloumls esinevate raskuste

ja suhtlemisoskuste kohta

Milles seisneb Teie arvates otildepetaja professionaalsus

Paumlevaotildeppetudengid vastasid et otildepetaja professionaalsus on suhtlemisoskus laste kolleegide

ning lastevanemate vahel neljal juhul seitsmest Uumlks vastanutest lisas et see on ka oskus

konflikte lahendada Vastuste seas ilmnesid seisukohad et olulised on teadmised kuidas

midagi otildepetada ning uumlleuumlldine suur lugemus oskamaks laste kuumlsimustele vastata Kaugotildeppe

uumlliotildepilased kes olid toumloumltanud lasteaias 3-5 aastat vaumlitsid et professionaalsus seisneb laias

silmaringis teadmiste kasutamise oskuses ning kolleegide ning lastevanematega heades

suhetes olemises Otildepetajad kes olid toumloumltanud rohkem kui 7 aastat vaumlitsid et oluline on oskus

lastega suhelda ja uumlleuumlldse suhelda kuulata ning motildeista last ning vanemat arvestada laste

eripaumlraga ning omada lastepsuumlhholoogia tundmist Kaks uumlle 30 aasta toumloumltanud otildepetajat lisasid

eelpool toodule veel konfidentsiaalsuse ja teadmise et igas lapses on midagi head ldquopositiivne

on ju meis kotildeigis olemas ja sellele proff tugineb Kotildeigepealt kaasasuumlndinud oskus motildeista ja

oskus panna end lapse rolli seda tehes arvestada igat last eraldi Oskus leida IGAS lapses

HEADrdquo

Kokkuvotildetteks votildeib tinglikult oumlelda et noored otildepetajad tajuvad otildepetajaks olemist teadmiste ja

oskuste tasandil vanemad otildepetajad aga peavad professionaalseks head suhtlemiskultuuri

Intervjueeritavad lasteaiaotildepetajad totildeid kotildeige enam vaumllja otildepetaja suhtlemisoskustealase

kompetentsuse nimetades oskust last maumlrgata ja toetada naumlha last isiksusena vaadata

situatsioone lapse seisukohast ndash rdquosee on kotildeige taumlhtsamrdquo laskuda tema tasemele arvestada

laste vajaduste eripaumlra ning reageerida kiiresti laste vajadustele ndash rdquoiga paumlev kotildeigi 24

lapsegardquo Teisena nimetasid intervjueeritavad otildepetaja enesejuhtimisega seotud kompetentsust

36

ndash head pingetaluvust ning oskust jaumlaumlda igas situatsioonis rahulikuks mitte kaotada

enesevalitsust Kolmandana hindasid intervjueeritavad toumloumltades ja otildeppides kujunenud

teadmisi oskusi ja kogemusi mis votildeimaldavad naumlha lapsi nii grupina kui ka igat uumlksikut last

eraldi Vastavalt vajadusele tuleb otildepetajal jaumllgida suunata votildei sekkuda ning planeerida ja

integreerida erinevaid valdkondi Nimetati ka laia silmaringi oma eriala valdamist

optimismi oskust luua maumlngulist keskkonda ning lapse otildepetamist laumlhtudes tema

individuaalsusest

Milliseid probleeme esinebon ette tulnud lastega suheldes mis on tundunud rasked

Rasked on tundunud lastevaheliste konfliktide lahendamised eriti siis kui sekkunud on

lapsevanemad Seda totildei esile kaheksa kuumlsitluses osalenut Kuus vastajat totildei esile aumlrritunud

lapse maharahustamise neli vastanut keelebarjaumlaumlri kui ruumlhmas on muukeelsest perest laps

Kolm vastajat pidasid keeruliseks maumlnguasjade lotildehkumise votildei omaks pidamisega seotud

olukordade ja laste majanduslikust ebavotilderdsusest tekkivate probleemide lahendamist Uumlks

otildepetaja oli noumlrdinud et kui 10 aastat tagasi ei olnud probleemi ruumlhmaruumis maumlnguasjade

koristamisega siis nuumluumld teatab motildeni laps et see on otildepetajaabi toumlouml ja teda asjade kohale

panemine ei huvita

Otildepetajad kes toumloumltanud uumlle 30 aasta totildeid vaumllja laste ebakohase sotildenavara korrigeerimise

jonnaka potildeikpaumlisuse ebameeldivate teadete edastamise vanematele ja vanemate agressiivsuse

ning lapse kaitsmise vanematepoolse fuumluumlsilise vaumlgivalla eest

Avatud kuumlsimusele antud vastused ei olnud toumlouml seisukohalt oodatavad Vaadeldes probleeme

suhtlemisoskuste seisukohast leiavad toumlouml autorid et probleemid on seotud

suhtlemisoskustega ning lisaraskusi tekitavad konfliktid uskumuste ning vaumlaumlrtushinnangute

tasandil

Intervjuus osalenud lasteaiaotildepetajate vastustes oli esikohal laste emotsioonide jaumlrsk muutus

jaumlrgnes liiga suur laste arv ruumlhmades (ldquoSoomest tulles uumltlesin et meil on karjakasvatusrdquo)

mistotildettu on keeruline jotildeuda iga lapseni sest uumlhega tegeledes jaumlaumlvad teised taumlhelepanuta ja

omapaumli Otildepetajad leidsid et ruumlhmas votildeiks olla 10-12 last praeguse 24 lapse puhul peaks

olema meeskond suurem naumliteks kaks otildepetajat korraga Ka sotildeimeruumlhma otildepetajat maumlrkisid et

vaumliksemas grupis on lapsed rahulikumad kuid muutuvad agressiivseks kui on rohkem lapsi

kohal Kolmandaks toodi vaumllja laste omavahelised tuumllid kusjuures uumlks otildepetaja nimetas siin

vaid tuumllisid mis on lotildeppenud uumlhe lapse vigastusega nt ninaverejooksuga Raskeks peeti

37

olukordi kus laps on kuumlll otildepetaja aumlra kuulanud kuid jaumlrgmisel hetkel selgub et pole kuulnud

ega oumleldut fikseerinud Uumlks otildepetaja totildei vaumllja kohanemisega seotud raskused kirjeldades

olukorda kus uuel lapsel votildettis ruumlhma ja tegevustesse sulandumine mitu kuud Kuigi laps

ruumlhmaruumis julges teiste hulgas tegutseda istus ta liikumis- ja muusikatundides endiselt

omaette ega notildeustunud osalema Otildepetajad aktsepteerisid teda ega avaldanud survet lubades

tal istuda ja vaadata Paari kuu paumlrast totildeusis laps liikumistunni ajal puumlsti ja laumlks ise teiste

hulka ldquoJotildeudsin aumlra oodata On ju hea meel kui lotildepuks laumlheb haumlstirdquo rotildeotildemustas

intervjueeritav

Neli intervjueeritavat maumlrkisid raskusena piiride proovimist Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda

uumlhe ruumlhmaga kus oli kolm huumlperaktiivse kaumlitumisega poissi Poisid olid otildeues roninud puu

otsa Otildepetaja oli just laumlinud uude toumloumlkohta ja raskem kui otsustada kuidas reageerida oli

teadmine et kotildeik toimub juhtkonna akna all Kotildeige suurem pinge tuli kartusest et kotildeik

vaatavad kas ta toimib otildeigesti

Kuidas oskasite lahendada lastega ettetulevaid probleeme

Kuumlsimus esitati intervjueeritavatele kuid ei sisaldunud ankeetkuumlsitluses Enamus

intervjueeritavatest uumltles et noorena ei naumlinud nad probleeme votildetsid last nagu ta on ja

toimisid sisetunde jaumlrgi Tagasivaateliselt osatakse oumlelda et paljud varasemad kaumlitumisviisid

olid tegelikult suhtlemistotildekked Kasutati palju hinnanguid ja sildistamist ei osatud aktiivselt

kuulata ega laste tundeid peegeldada Lastevaheliste probleemide puhul puumluumlti need ise aumlra

lahendada votildei kuumlsiti kakluses pealejaumlaumlnult miks ta teisele haiget tegi Otildepetaja kes uumltles

ldquoOlin kohesest meelestatud kes ei nuta jaumlrelikult alustas ja on suumluumldirdquo kasutas

jaumlrelemotildetlemise tooli kuid paumlrast lapsega juhtunu uumlle arutledes ei kasutanud aktiivset

kuulamist ega peegeldamist Umbes pooled otildepetajatest olid saanud algteadmised aktiivsest

kuulamisest varasematel koolitustel (Tartu Uumllikoolis Heiki Kripsi kursusel omaaegses

Rakvere Pedagoogilises Koolis Tallinna Otildepetajate Seminaris Rakvere Kolledžis) ja puumluumldsid

otildepitut rakendada Nemad said Gordoni koolitusel kinnitust et on otildeigel teel puumluumldes last motildeista

ja temaga arvestada Uumlks otildepetaja uumltles et midagi sellist lootis ta saada kui laumlks

tasemeotildeppesse TLUuml Rakvere Kolledžisse ega motildeista miks seda seal ei otildepetata

Kuivotilderd oluliseks peate lasteaiaotildepetajatele suhtlemisoskuste otildepetamist

Kuumlsimus oli esitatud valikvastusena milles sai valida nelja vastuse vahel Keegi ei valinud

etteantud vastusevariante ei vaja ja piisab teooriast Toumloumlkogemuseta paumlevaotildeppe otildeppurid ja

kuni viis aastat toumloumltanud otildepetajad valisid kuuel juhul vastuseks sama oluline kui muud

38

paumldevused Muudest paumldevustest veel olulisemaks pidasid suhtlemisoskusi kaheksa

toumloumlkogemustega otildepetajat ja kolm uumlliotildepilast Kokkuvotildettes pidas 65 vastajatest

suhtlemisoskust olulisemaks muudest paumldevustest

Intervjuus ei olnud otseselt seda kuumlsimust kuid vastates kuumlsimusele Gordoni koolituse

vajalikkusest selgus et kotildeik peavad suhtlemisoskuste otildepetamist lasteaiaotildepetajatele aumlaumlrmiselt

oluliseks

Kas suhtlemisoskusi peaks otildepetama praktiliselt

Kotildeik toumloumltavad otildepetajad vastasid et peavad vaumlga vajalikuks suhtlemisoskuste praktilist

otildepetamist Uumlliotildepilastest kellel on vaid praktika kogemus arvas seitsmest kolm et

suhtlemisoskuste praktiline otildepetamine on vaumlheoluline ja neli pidas seda vaumlga oluliseks

Kuumlsimust ei olnud otseselt intervjuus kuid vastustest teistele kuumlsimustele selgus

intervjueeritute kindel veendumus et suhtlemisoskusi on oluline otildepetada praktiliselt ning

teatud aja tagant ka uumlle korrata Votilderreldes kogenud lasteaiaotildepetajate ja Gordoni koolitusel

osalenute seisukohti paumlevaotildeppe tudengite omadega votildeib oumlelda et suur osa tudengeist kel

puudub praktiline toumlouml- ja suhtluskoolituse kogemus ei taju piisavalt praktilise suhtlusotildeppe

olulisust

Milline on teie hinnangul lasteaiaotildepetaja roll lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu

toetamisel

17 vastajast 16 pidas lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel

vaumlga taumlhtsaks Nendest 10 potildehjendas seda vaumlitega et laps veedab suurema osa ajast lasteaias

ja suhtumisega lapsesse motildejutab otildepetaja tema arengut Viie vastaja arvates otildepetab

lasteaiaotildepetaja lapsi suhtlema taumliskasvanuga ja eakaaslastega Antud kuumlsimusele vastas 94

pedagooge et emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamine on vaumlga oluline 35 arvas et

lapsed jaumlljendavad otildepetaja kotildeneviisi 23 aga arvas et otildepetaja annab suhtlemisoskustes

lisateadmisi Kotildeik intervjueeritavad peavad samuti otildepetaja rolli laste emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga oluliseks kinnitades et otildepetaja on lastele eeskujuks kelle

kaumlitumist mudeldatakse

39

Milline on lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuste motildeju lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele

arengule

Toumlouml autorid peavad totildedema et antud avatud kuumlsimus ei ole taumlitnud oma eesmaumlrki

Paumlevaotildeppetudengite ning luumlhikest toumloumlkogemust omavate otildepetajate vastus kattus eelmise

kuumlsimuse vastusega Vastajad ei olnud tajunud kuumlsimuse eripaumlra Seetotildettu ei pea autorid

vajalikuks eespool toodud vastuseid korrata Otstarbekas on vaumllja tuua pikema staažiga

otildepetajate motildetted Nende hulka kuuluvad otildepetajad kes on toumloumltanud lasteaias uumlle 7 aasta

Lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused tagavad lapsele ldquojulge hakkamasaamise erinevates

olukordadesldquo toimetulemise otildeppetoumloumls laia sotildenavara ja enesekindluse Kolm otildepetajat

vaumlidavad et positiivne suhe aitab lapsel igakuumllgselt areneda 32 aastat toumloumltanud otildepetaja kes

on hetkel lotildepetamas Rakvere Kolledžit tunnustab koostoumloumloskuste aineotildepetuse raames

tutvustatud Th Gordoni mudelit ldquoMulle meeldisid P Murrikuga otildepitud suhtlemisvotildetted

peegeldamine kuulamine sotildenumite edastamine tagasiside andmine Kuid nagu uumltles

kursusekaaslane neid oskuslikult oskamata kasutades tundun endale mittetotildesiseltvotildeetav ja

ehk isegi naeruvaumlaumlrne Seetotildettu arvan et sellist laumlbimaumlngimist votildeiks olla rohkemgi

otildeppimisprotsessis sest siis on eksimine lubatud ja harjutamine kinnistaks vajalikud mudelidrdquo

Intervjueeritavad totildeid kahele eelmisele kuumlsimusele vastates vaumllja et taumlnapaumleval veedavad

lapsed sageli kasvatajaga (nende sotildenakasutus) rohkem aega kui emaga mistotildettu on kasvataja

ldquonagu teine emardquo Vastajad peavad oluliseks lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuse motildeju lapse

positiivse minapildi kujunemisele ldquoLapsest kujuneb see kellena otildepetaja last kohtleb kuidas

otildepetaja teadvustab lapsele tema minardquo

Vastajad naumlevad lasteaiaotildepetajas eeskuju lapsele Mida paremad on otildepetaja suhtlemisoskused

seda paremaks suhtlejaks kujunevad lapsed ldquoUumlkskotildeik mida otildepetada jaumlrele teevad lapsed

seda mida nad naumlevad ja kogevadrdquo ldquoMe tahame head tulevikku oma lastele Kui meie

oskame seda oma lastele edastada oskavad nemad seda edaspidi oma lastele edasi andardquo

Intervjueeritute arvates kasvab lapsest julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt

lahendav inimene kui tal on ees mudel kuidas konkreetses olukorras kaumlituda Kooli minnes

oskavad nad ise probleeme lahendada ei kiusa teisi ega muutu ka ise kiusatavaiks Uumlks

otildepetaja avaldas arvamust et otildepetaja suhtumine (ldquokui tema peab kaumlskima ja korraldama sest

laps nagunii ei oskardquo) toob kaasa lapse negatiivse enesehinnangu millega ta laumlheb lasteaiast

kooli

40

Autorid peavad oluliseks kahe intervjueeritu taumlhelepanekut otildepetaja suhtlusoskuste ja laste

otildepivotildeime seotuse kohta ldquoInimene otildepib omandab kotildeike paremini kui ta on otildennelikrdquo Kui

laste vajadused on rahuldamata ja neid pole maumlrgatud ega kuuldud on ka otildepivotildeime paumlrsitud

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et intervjueeritud pidasid lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskust muudest

oskustest taumlhtsamaks

Olete Te motildenikord kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kui jah kas selle potildehjuseks on

olnud raskused suhtlemisel

Kuumlsimus esitati vaid intervjueeritavatele Kuumlmnest intervjueeritavast seitse ei ole kordagi

kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kaks otildepetajat ei toumloumltanud teatud perioodil lasteaias Uumlhel

ei olnud uues elukohas lasteaeda Teisel juhul oli potildehjuseks lasteaia sulgemine Vaid uumlks

otildepetaja on kaalunud ametist loobumist Tema totildei potildehjuseks raskused konkreetsete

huumlperaktiivsete lastega Nuumluumldseks on sellest mitu aastat moumloumldas otildepetaja osales neli aastat

tagasi Gordoni perekoolis ega ole enam kaalunud ameti vahetust

432 Kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemad ja koolituse vajalikkuse

kohta

Jaumlrgnevad kuumlsimused esitati vaid intervjueeritavatele

1 Millised teemad Gordoni koolituses olid Teie meelest kotildeige olulisemad

Enamik intervjueerituid pidas oluliseks kotildeiki teemasid kuid eriti rotildehutati aktiivset kuulamist

konfliktide lahendamist ja vahendamist Otildepetajad maumlrkisid siin et aktiivne kuulamine ja

peegeldamine maandavad koheselt pingeid Sellest tulenevalt on otildepetaja rahulikum ja

enesekindlam ning lihtsam on jotildeuda lapsega uumlhele lainele Kotildeik otildepetajad pidasid oluliseks

lastevaheliste probleemide vahendamist mitte ise aumlra lahendamist Lasteaias kus koolitus oli

lotildeppenud kaks kuud tagasi ning igast ruumlhmast osales vaumlhemalt uumlks otildepetaja maumlrgati et lapsed

olid sotildeltumata vanusest hakanud kasvatajate eeskujul uumlksteist tunnustama aumlra kuulama ja

puumluumldsid probleemidele ise lahendusi otsida Vajalikuks nimetati ka metoodilist selgust enda

sallivuspiiri aumlratundmist probleemi omaniku maumlaumlratlemist minasotildenumite edastamist

kehtestamist

Autorid peavad vajalikuks rotildehutada et intervjueeritavad raumlaumlkisid intervjuu kaumligus

omaalgatuslikult ka omandatud oskuste kasutamisest ja kasulikkusest vaumlljaspool

41

lasteaiaotildepetaja rolli ndash oma peres nii laste kui abikaasadega samuti muudes igapaumlevastes

suhetes

2 Mis oleks vajanud potildehjalikumat kaumlsitlemist

Kaks korda koolitusel osalenud otildepetaja (seitse ja neli aastat tagasi) vastas et kogu kursust

votildeiks korrata ja vaumlrskendada et Gordoni mudel muutuks harjumuseks Kolmandik vastanuist

oleks soovinud potildehjalikumalt harjutada aktiivset kuulamist ja peegeldamist Uumlks

intervjueeritav soovis votildeimalust korduvalt koos koolitajaga CD-plaadilt kuulata ja laumlbi

arutada probleemsituatsioone Tema jaoks oli raske peegeldamiselt edasiliikumine Kolme

intervjuul osalenu arvates votildeinuks rohkem harjutada konflikti lahendamist votildeidan-votildeidan

mudeli jaumlrgi Uumlks vastanuist kahtles selle mudeli kasutamise votildeimalikkuses kotildeikide

konfliktide lahendamisel Uumlhel inimesel on jaumltkuvalt raske ldquoeirdquo oumlelda

Enamus intervjueerituid sooviks teatud aja tagant kokku saada et teadmisi kinnistada ldquorauda

tules hoida et ei laseks rihma lotildedvaksrdquo

3 Palun kirjeldage situatsioone kus olete kasutanud votildei proovinud kasutada Th

Gordoni metoodikat

Vaumlaumlrib mainimist et otildepetajad kes olid kaumlinud koolitusel nelja votildei seitsme aasta eest ei maumlleta

kuumlll enam taumlpset terminoloogiat kuid kasutavad siiski igapaumlevaselt kotildeiki oskusi Kursusel

omandatud oskused on integreerunud nende loomuomase olemise ja kaumlitumisega Rotildeotildemu

teeb et igapaumlevaselt kasutatakse aktiivset kuulamist peegeldamist lastevaheliste probleemide

vahendamist ning votildeidan-votildeidan mudelit (mitte ainult probleemide lahendamisel vaid

kokkulepete sotildelmimisel uute ideede genereerimisel ja elluviimisel)

Intervjueeritute esitatud naumlited on toodud lisas 6

4 Kuidas kaumlitusite taolistes situatsioonides enne koolitust Mis on muutunud Votilderrelge

palun oma varasema ja praeguse kaumlitumise motildeju

Enamus otildepetajaid avaldas et enne koolitust panid nad ise asjad paika ei peegeldanud ega

jotildeudnudki asja tuumani ldquoKui laps nuttis uumltlesin vastu et aumlra selle tuumlhja asja paumlrast kuumlll

nuta Peale koolitust aga ei suru oma lahendusi peale Kui teine ei leia lahendust kuumlsin mis

ta arvab kas selline variant sobiksrdquo

42

ldquoOleksin oumlelnud ldquoSa tegid nii nii ei tehta meil on sellised reeglidrdquo Endine motildeju toumloumltas

vaumlhem usaldust ei olnud konflikt tuli kiiresti tagasi panid paika jaumllle pidid paika panema

nii kotildeigi 24 lapsega Otildepetaja oli nagu politsei kui politsei oli aumlra oli ka kord majast laumlinudrdquo

ldquoKindlasti mitte nii oleks kuidagi teistmoodi lahendanud lapsele oleks midagi hingele

jaumlaumlnudrdquo

ldquoKuulasin enne ka aga nuumluumld teen seda teadlikumalt Enne tundsin survet vaumlljastpoolt

kahtlesin kas peaks rusika lauale loumloumlma Nuumluumld tean kuidas raumlaumlkida Enne kasutasin rohkem

sinasotildenumit nuumluumld rohkem aktiivset kuulamist ja peegeldamist teadvustan rohkemrdquo

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et enne koolitust tundsid otildepetajad end ebakindlamalt kasutasid

sinasotildenumeid ja lahendasid ise laste probleeme mistotildettu lapsed hakkasid ootama et otildepetaja

nende probleeme lahendaks Samuti tekitas otildepetaja selline kaumlitumine lastes trotsi Peale

koolitust tunnevad otildepetajad end enesekindlamalt kaumlituvad teadlikumalt oskavad lapsi kuulata

ja tundeid peegeldada ning toetada lapsi omavaheliste probleemide lahendamisel Otildepetajad on

maumlrganud et lapsed on juba motildene kuu jooksul hakanud otildepetaja eeskujul ise omavahelisi

probleeme lahendama muutunud avatumaks motildetlevad otildepetajaga kaasa pakuvad oma ideid

vaumllja Kasvanud on vastastikune usaldus

Uumlks moumloumldunud suumlgisel koolitusel osalenud otildepetaja on hakanud lastevanematega vabamalt

suhtlema Enne koolitust raumlaumlkis ta vanematega rasketel teemadel vaid aumlaumlrmisel vajadusel

nuumluumld julgeb ta probleemidest koheselt raumlaumlkida vaumlltides sellega probleemide paisumist Ta on

maumlrganud et lapsevanemad on muutunud koostoumloumlvalmimaks ning hakanud omaalgatuslikult

rohkem temaga kontakti votildetma Teda rotildeotildemustab et vanemad poumloumlrduvad tema poole oma

lastekasvatuslike murede ja kuumlsimustega kuigi enamus neist on temast eakamad

5 Millistest otildepitud oskustest kogete kotildeige enam kasu

Kotildeigi arvates on kotildeige rohkem kasu aktiivsesse kuulamise ja tunnete peegeldamise oskustest

(neid nimetasid kotildeik intervjueeritud) Peaaegu sama oluliseks (vaid uumlks vastanu vaumlhem)

peetakse oskust konflikte votildeidan-votildeidan mudeli abil lahendada ja vahendada

6 Milliseid takistusi naumlete otildepitud oskuste elluviimisel igapaumlevaelus

Autorite arvates on taumlhelepanuvaumlaumlrne et vaatamata raskendavatele teguritele ei jaumlauml kursusel

omandatud oskuste kasutamine igapaumlevaelus takistuste taha Peamise raskendava asjaoluna

43

tuuakse vaumllja piiratud aeg ja laste suur arv ruumlhmas (24 last) Otildepetaja ei saa samaaegselt igal

pool olla kui kolmes kohas korraga midagi juhtub ja iga juhtum vajab otildepetaja aega ning

taumlhelepanu Vaumliksema grupi puhul naumliteks viieteistkuumlmne lapsega on otildehkkond rahulikum ja

aega jagub igale lapsele Takistavate teguritena toodi vaumllja ka notildeudmiste erinevust kodus ja

lasteaias Kotildeik intervjueeritud totildedesid siiski et oskuste kasutamine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja

motivatsioonist ning uumlletamist vajavad takistused on sisemised Uumlks vastanutest totildei vaumllja

isikliku probleemi ldquoTakistused on pigem minu sees Lastevanematega konflikte lahendades

on motildenikord emotsioonid nii laes et unustan neid maha votildetta Siis ei tule ka meelde mida

olen otildeppinud ja kuidas peaksin kaumlitumardquo

7 Miks peate oluliseks lapse kui subjekti kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

Kotildeik intervjueeritud peavad oluliseks laste kaasamist et lapsed tunneksid end

taumlisvaumlaumlrtuslikena ning kogeksid et neist hoolitakse ja nendega arvestatakse Vastajad on uumlhel

meelel et see aitab kaasa terve enesehinnangu kujunemisele ning paneb aluse laste

suhtlusmudelitele

ldquoTaumlpselt nii nagu meie suhtleme suhtlevad ju lapsed ka meie oleme eeskujurdquo

ldquoSee aitab kaasa enesekindla julge oma arvamust vaumlljendava emotsionaalselt ja

psuumluumlhiliselt terve taumliskasvanu sirgumisele Toetab lapse oskust oma probleeme verbaalset

lahendada mitte fuumluumlsilise vaumlgivallagardquo

ldquotoetab kiindumussuhte kujunemist Lapsel on keegi keda ta votildeib usaldada ning kellega ta

votildeib oma muret jagadardquo

ldquoLaps kogub kogemusi see on kotildeva alus edaspidiseks eluksrdquo ldquoKogemuse saamine tunnetab

et nii on votildeimalikrdquo

Samuti tunnistavad kotildeik et laste kaasamine valikute otsuste ja kokkulepete tegemisse avab

nende potentsiaali lapsed kes saavad osaleda ja oma ideid pakkuda on palju motiveeritumad

kokkuleppeid pidama Laste pakutud lahendid toimivad palju paremini kui otildepetaja pakutu

lapsed kuulavad paremini ja otildepivad ise probleeme lahendama

44

8 Miks Teie arvates vajavad otildepetajad Eestis sellist koolitust

Kotildeik intervjueeritud rotildehutasid vajadust lapsi lugupidavalt kohelda milleks senine kasvatus ja

ka pedagoogiline ettevalmistus oskusi ei paku Gordoni koolitusel osalenud otildepetajad peavad

kotildeige aluseks aktiivset kuulamist mille kaudu laps kogeb hoolimist ja armastust Votildeimalus

taumliskasvanu toel ise lahendusi leida kasvatab enesekindlust eneseusaldust ning arendab

probleemide lahendamise ja koostoumloumloskusi

ldquoGordoni mudel aitab lapsel saumlaumlstlikult lahendada probleeme Kuulates kolleege kotildervalt on

lastest kahju Tekib tunne et laumlheks lapsele appi sest nad teevad lapsi maha Kui mina oleks

laps ma paneks sealt ruumlhmast minema Sinakeel ja taumlnitamine teevad lapsed otildennetuks

turvalisusest jaumlaumlb kotildevasti puudu Ja lapsevanemad kaumlituvad ju samamoodirdquo

ldquoEnne olin pealiskaudne ja ldquotarkrdquo - panin ruttu hinnangu ja lahendasin asja aumlra aga ei

saanudki teada mis tal mureks oli nuumluumld jotildeuan totildeelise tuumanirdquo

ldquoPaljud otildepetajad kes ei ole koolitust saanud lahendavad ise laste probleeme Kui kaumlisin

teadliku lapsevanemana arenguvestlusel palusin et otildepetaja puumluumlaks aidata lastel leida

lahendusi ning otildepetada ka lasteaias kuidas ise oma probleeme lahendada Otildepetaja vaatas

mind kummalisel pilgul Otildepetaja ei olnud koolitust saanud Aga kuidas siis meie lastest

kasvavad kuumlpsed taumliskasvanud kui otildepetajad otsustavad ja annavad valmis vastuseidrdquo

Mitmed keskealised vastajad peavad oluliseks vabanemist suumlgavale sissejuurdunud

autoritaarsetest motildette- ja kaumlitumismallidest ldquoMeil on palju kaadrit kes saanud koolituse

notildeuka ajal neil on hoopis teine suhtuminerdquo Leiti ka et need kes on autoritaarsusest

tuumldinenud votildeivad langeda teise aumlaumlrmusesse ja taluda nii kaua kui kannatavad siis korra

kaumlratada ning kotildeik kordub algusest peale ldquoLast see ei otildepeta ega kasvata ta kaumlitub kuulekalt

vaid hirmust siis kui oled juuresrdquo

Sellele kuumlsimusele vastates toodi spontaanselt ilma intervjueerijapoolse kuumlsimuseta rohkelt

naumlited nii kolleegide kasvatusvigadest oma lapsepotildelve ja kooliaja valusatest maumllestustest kui

ise lapsevanemana kogetust Meenutati votilderdlemise ja teiste ees halvasti raumlaumlkimise motildeju

eelarvamusi ja sildistamist mida paljud otildepetajad siiamaani kasutavad Peaaegu igauumlhel oli

motildeni naumlide tuua Autorid toovad vaumllja vaid motildened neist

45

ldquoAlavaumlaumlristamisest ja lugupidamatusest votildeib eluaegse trauma saada Eluaegne

alavaumlaumlrsuskompleks ei julge oma mina vaumllja tuua kardab oma arvamust avaldada et mitte

jaumllle rumalaks jaumlaumlda sest kotildeik mis teised uumltlevad on otildeige mis mina ndash valerdquo

ldquoKui kaumlisin oma lapse koolis avatud uste paumleval kuulsin kuidas kehalise otildepetaja uumltles

poisile kes ei osanud hundiratast teha ldquoSu vend ka ei osanudrdquo Poiss vastas ldquoIsa ka ei

osanudrdquo Otildepetaja uumltles ldquoMis teist siis uumlldse tahta onrdquo ldquoAga ema oskasrdquo uumltles poiss Mul on

kohe mure oma lapse paumlrast sest minu mees on ka selles koolis kaumlinud kuidas see motildejutab

nuumluumld lapse hindeid Kuumlsisin mehelt kas ta oli otildepetaja lemmik ndash ei olnudrdquo

Uumlhe otildepetaja sotildenul votildeivad ka vaumliksel probleemil olla suured tagajaumlrjed kui ei naumlhta ega taheta

naumlha Teine otildepetaja totildei vaumllja et oskus vahet teha kelle probleemiga on tegemist aitab vaumlltida

laumlbipotildelemist ning kergendab koostoumloumld lastevanematega ldquoKui lapsevanemad teavad et

otildepetaja on valmis neid kuulama neil on kogemus et otildepetaja oskab olla notildeustaja rollis siis

tulevad lapsevanemad ka kergemini otildepetajaga raumlaumlkima rasketel teemadelrdquo

433 Kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste

kasutamise ja motildeju kohta

Kuumlsimused esitati vaid Gordoni perekoolis osalenud intervjueeritavatele

1 Mida Teile kui lasteaiaotildepetajale on andnud Gordoni koolitus Mis on muutunud

lasteaia igapaumlevases suhtluskeskkonnas

2 Kuidas on koolitus motildejutanud suhtlemist lastega Kuidas kolleegidega

Kotildeik intervjueeritavad kinnitasid et on muutunud enesekindlamaks ja oma enesevaumlljendustes

julgemaks Motildeeldakse rohkem oma sotildenade votildeimalikule motildejule puumluumltakse hoiduda

suhtlemistotildekete kasutamisest ldquoOlen hakanud rohkem motildetlema mida ja kuidas ma uumltlen

Arvestan rohkem teiste inimeste tunnetega olen teadlik et meil on kotildeigil erinevad vaumlaumlrtused

ning oskan sellega arvestadardquo

ldquoOlen otildeigel teel isegi kui ei tee 100 otildeigesti ja vajan harjutamist tean et mul on

ldquotoumloumlriistadrdquo ja mul on vaumlga hea meel et need toimivad see annab veel julgust ja kindlust

edaspidiseksrdquo

46

Kogetakse et suhted on muutunud avatumaks ja usalduslikumaks lastega kohati ka

laumlhedasemaks otildehkkond on rahulikum rotildeotildemsam Isegi ldquokonflikte on motildenus lahendadardquo

Otildepetajad on maumlrganud ka positiivsete minasotildenumite motildeju ldquoSee luumlkkab kogu halva uumlmber

jaumlaumlvad kuulama Lapsed ei taha enam halvasti kaumlituda Kuulavad kui raumlaumlgid oma tunnetest

oskavad ennast rohkem avadardquo Lapsed on hakanud julgemalt oma ideid vaumllja uumltlema ldquoMa

kaasan teadlikult lapsi endaga raumlaumlkima motildetlema ning ka lapsed vaumlljendavad oma arvamust

aktiivsemaltrdquo ldquoKui ma pole lastele vaimselt haiget teinud tulevad nad oma murest raumlaumlkima

kui olen tige mutt siis ju ei tulerdquo

Kaheksandat aastat gordonlikke suhtlemispotildehimotildetteid kasutav otildepetaja imestab siiani nende

motildeju uumlle ldquoTaumliesti vapustav see (oma motildetete vaumlljapakkumine) on nende jaoks nii loomulik

Nad teavad et idee votildeib kaumliku minna 90 laumlheb See toumloumltab loovus hakkab toumloumlle siis nad on

valmis otildeppima valmis tegema ka seda mida otildepetaja vaumllja pakubrdquo

Otildepetajad on maumlrganud kuidas lapsed on hakanud otildepetaja eeskujul nii uumlhismaumlngus kui

omavaheliste arusaamatuste puhul kokkuleppeid tegema

Kolleegidega suheldes on hakatud rohkem kuulama ja vaumlhem vaidlema ldquoSinuga ei tasu enam

vaielda sa ei votildeta tuldrdquo oumleldi naljaga pooleks nelja aasta eest Gordoni perekoolis osalenud

otildepetajale poole aasta paumlrast Noore moumloumldunud suumlgisel osalenud otildepetaja sotildenul tunneb ta peale

koolitust end ldquoparema ja votilderdvaumlaumlrsema partnerina kolleegidega kontakti luuesrdquo

Samas on hakatud rohkem maumlrkama kolleegide suhtlemisvigu mida uumlldiselt ei minda uumltlema

3 Kuivotilderd rakendate aktiivset kuulamist Milline on motildeju lapse tunnetele ja

kaumlitumisele Milline on Teie meelest motildeju lapse eneseusaldusele ja emotsionaalsele

arengule

Kotildeik otildepetajad kasutavad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt kui lastel on mured votildei probleemid

Uumlks otildepetaja nimetas aktiivse kuulamise vajadust ka siis kui laps on positiivselt erutatud

Vahetu motildejuna totildeid otildepetajad vaumllja rahunemise (sest lapsed tunnevad et neist hoolitakse)

motildeistmise et teine polnud pahatahtlik (laste omavaheliste probleemide puhul) eneseusalduse

ja koostoumloumlvalmiduse kasvu (ldquolaps saab teadmise et tema pakutud lahendused on otildeiged ja

taumliskasvanud aktsepteerivad tema lahendusirdquo)

47

ldquoKui oled ta aumlra kuulanud kas votildei uumlhe korra paumleva jooksul siis ka keerulisemad lapsed

vastavad sulle Laps on supertaumlnulik puumluumlab anda endast parima ei hakka siga maumlngima Kui

sa temani ei jotildeua maumlngib raudselt sigardquo

ldquoLaps jonnib vaumlhem tal ei ole vajadust jonnimiseks kuna ma kuulan teda ja arvestan tema

kui isiksusegardquo

Pikaajalise motildejuna toodi vaumllja oskus maumlrgata ja arvestada teisi ning oskus ennast vaumlljendada

4 Kuivotilderd rakendate lastevaheliste probleemide vahendamist Milline on vahetu motildeju

Milles Teie arvates seisneb antud meetodi pikaaegne motildeju

Kaheksa otildepetaja jaoks kuumlmnest on lastevaheliste probleemide vahendamine muutunud

loomuomaseks igapaumlevaseks tegevuseks Uumlhtlasi on nad taumlheldanud et otildepetaja eeskujul

omandavad lapsed antud oskuse vaumlga kiiresti ning ei vaja enam iga kord taumliskasvanu abi Uumlks

otildepetaja vastas et kasutab vahendamist vaumlhem kui aktiivset kuulamist ja peegeldamist

Ajapuudusel on ta suunanud tema poole poumloumlrdunud lapse ise teisele lapsele raumlaumlkima miks ta

on otildennetu ning sekkub vaid siis kui laps tuleb tagasi teatega et teine ei saanud aru

Autoritele avaldasid muljet otildepetajate kirjeldused sellest kuidas juba kahe- ja kolmeaastased

kes veel otildeieti ei raumlaumlgi puumluumlavad kasvataja eeskujul uumlksteisest aru saada ning tuumllide puhul

kokkuleppele jotildeuda ja aumlra leppida ldquoKuigi ei kasuta sotildenu laumlheb ja teeb nii nagu mina olen

teinud kaumlitumuslikult jaumlljendab kasvatajat Kuidas laps sai aru oma teost motildeistad sellest kui

laps laumlheb ning teeb teisele pai votildei kallistab tedardquo

Vahetu motildeju seisneb heas omavahelises laumlbisaamises ldquoKotildeige rohkem rotildeotildemustab et kui keegi

on teistmoodi keeruline suudetakse ikkagi arvestada votildeetakse kampa oskavad hakkama

saada armastada andestadardquo Uumlhes naumlites raumlaumlgiti uuest lapsest kes raumlaumlkis vene keeles

Teised lapsed hakkasid venekeelseid sotildenu kuumlsima et temaga suhelda Pikaajalise motildejuna

naumlhakse lastel kujunevat oskust lahendada omavahelisi probleeme ise ning teha seda uumlksteist

arvestavalt Otildepetajad on kindlad et oskus omavahelisi probleeme verbaalselt ja uumlksteist

arvestavalt lahendada vaumlhendab nii totilderjutust kui ka lastevahelist vaumlgivalda

5 Kuidas kasutate positiivset minasotildenumit Milline on motildeju lapsele Laste

omavahelistele suhetele

Positiivset minasotildenumit kasutavad kotildeik intervjueeritud otildepetajad Mitmed neist rotildehutasid et

on hakanud varasemast rohkem jaumllgima et ei uumltleks lihtsalt ldquotublirdquo vaid kirjeldaks lahti mis

48

on selle taga et laps saaks aru millega ta kiituse paumllvis Uumlks otildepetaja puumluumlab eriti tunnustada

neid kes on millegipoolest teistmoodi et lapsed hakkaks maumlrkama nende positiivseid kuumllgi

mis muidu ei pruugi naumlhtavad olla Otildepetajad on motildeistnud et lastele on vaumlga oluline

taumliskasvanutele abiks olla votildei heameelt teha ja positiivne minasotildenum innustab neid selleks

veelgi Taumlhtsaks peetakse positiivse minasotildenumiga kaasnevat rotildeotildemutunnet mis kandub

sotildenumi saajalt ka uumltlejale ning lasteaia otildehkkonda ldquoMa votildetan lapse jaoks aja isegi kui on

vaumlga kiire Juba lapse nime uumltlemine paneb kotildeik ta naumlos sulama see sulatab kogu jaumlauml isegi

kui temaga on mitu konflikti olnud See on parimrdquo

Kotildeik otildepetajad nimetasid et lapsed on hakanud uumlksteist tunnustama suuremad positiivseid

minasotildenumeid kasutades sotildeimeealised lihtsalt ldquotublirdquo oumleldes Uumlks otildepetaja tajus et positiivsed

sotildenumid on motildejutanud laste kiindumist temasse

6 Kuidas kasutate aumlrauumltlevat minasotildenumit Milline on vahetu motildeju Kuidas

aumlrauumltlevad minasotildenumid Teie arvates motildejutavad lapse sotsiaalset arengut

Ei uumltlemise vajalikkuses ei kahtle uumlkski intervjueeritav motildeistes et otildeigeaegse aumlrauumltleva

minasotildenumiga saab motildenegi pahanduse aumlra hoida ldquoKui olen aumlra potildehjendanud saavad nad

aru ja arvestavad isegi siis kui see ei pruugi meeldidardquo ldquoEsmataumlhtis on olla siiras ja oumlelda

totildeeline potildehjus mitte valetada Lapsed saavad vaumlga haumlsti aru kui sotildenum tuleb suumldamest ja

seda hirmsat ei-d potildehjendatakse Lapsed on vaumlhem trotsi taumlisrdquo Aumlrauumltleva minasotildenumi

kasutamine annab lastele teadmise et piirid on olemas ning otildepetab ka lapsi ennast oluliseks

pidama ja vajadusel ei uumltlema Otildepetajad naumlevad selles vaumlaumlrtuskasvatust olla aus votildetta ennast

totildesiselt julgeda oumlelda ei ja seda potildehjendada mitte otsida haumldavalesid ldquoLapsed otildepivad

vastutama iseenda eest Otildepivad ennast vaumlljendama kui tal on paha miski ei sobirdquo ldquoSee

motildejub ka lapse ja lapse suhetele Kui laps potildehjendab miks ta ei taha seda maumlnguasja anda

saab teine laps aru ega motildetle et oi kui kade ja paha et asju ei jagardquo Toodi mitmeid naumliteid

kuidas on tehtud kokkulepped et muumlramine maadlus votildei muu tegevus lotildepetatakse niipea kui

teine uumltleb ldquoEi ma ei tahardquo

Motildened otildepetajad uumltlesid et vahel tuleb ei oumlelda ja potildehjendada mitu korda jaumlrjest Motildened

otildepetajad kelle jaoks ei uumltlemine on kogu elu raskusi valmistanud saavad sellega kuumlll

varasemast paremini hakkama kuid tunnevad end seejuures motildenikord siiski ebamugavalt

justkui oleks ldquoliiga konkreetsedrdquo olnud Neil kellele kolleegidele ei uumltlemine on tundunud

nagu altvedamine on paumlrast koolitust kui osatakse oma keeldumist potildehjendada enesetunne

paranenud

49

7 Kuidas kasutate kehtestavat minasotildenumit ja kaumliguvahetust Milline on vahetu motildeju

Kas ja kuidas motildejutab antud meetodi kasutamine laste emotsionaalset arengut

Kehtestava minasotildenumi kasutamine on intervjueeritute arvates vajalik kuid votilderreldes teiste

oskustega ei tule veel nii loomulikult vaumllja ldquoKehtestavat minasotildenumit pean veel harjutama ja

see kipub mul tihti meelest minema Kuna mind on kasvatatud et aumlra tee seda ja teist siis

kahjuks kipun ka ise sageli enne kui motildetlen juba uumltlema et aumlra palun jookse Heal juhul

votildetab see ldquoaumlra jookserdquo tempot maha aga ainult korraks Kui mul on meeles kasutada

kehtestavat minasotildenumit saab laps aru miks ma ei taha et ta jookseb Laps kuulab ja

aktsepteerib minu soove kuna ma ei keela kunagi kiusu paumlrast Lapsed on tasakaalukamad

rahulikumadrdquo

Uumlhes ruumlhmas kus on 24 last saadetakse laps kotildeigepealt diivanile rahunema Sel ajal rahuneb

ka otildepetaja ise ja jotildeuab oma poumloumlrdumise laumlbi motildeelda Paumlrast arutatakse olukord rahulikult laumlbi

otildepetaja kasutab minasotildenumeid Tuleb ette ka suumluumldistamist eriti ekstreemsetes olukordades

kuid ldquoka siis ei tee teda maha vaid kirjeldan olukorra motildejurdquo Lapse kaumlitumise kirjeldamine

ja motildeju vaumlljatoomine ei valmista otildepetajatele raskusi kuid oma tunnete sotildenastamist ja

kaumliguvahetust (peegeldamine lapse vastureaktsiooni puhul) tajutakse raskemana

Vahetu motildeju avaldub lapse kaumlitumise muutuses ldquoLaps kuulab arvestab paremini tunneb end

votilderdsena teda pole solvatud kritiseeritud halvustatud Laps kellega arvestatakse tunneb

end enesekindlamana saab aru et kui muudab ennast on kotildeigil heardquo

Nii otildepib laps naumlgema oma kaumlitumise motildeju teistele andma hinnangut oma kaumlitumisele ldquoLaps

tunneb end kindlasti suumluumldlasena kui on kaumlki keeranud kuid tegelikult ei tea miks see nii

toimus Kui keegi istub ta kotildervale ja puumluumlab sellest aru saada naumleb laps et sa pole ta peale

vihane vaid puumluumlad motildeista - igal juhul jaumlrgmine hetk tahavad nad anda endast parima et

olukorda lahendadardquo

Toodi naumliteid lahendustest mida lapsed ise leidsid paumlrast otildepetajapoolset kehtestavat sotildenumit

ja kaumliguvahetust Nii otsustas uumlks enesevalitsuse kaotanud poiss minna teise tuppa ja trampida

seal jalgu uumlks tuumldruk aga teatas et ldquolaumlheb joob vett ja jahtub mahardquo

Maumlrgati ka et aktiivne kuulamine positiivsete minasotildenumite kasutamine ning lastevaheliste

probleemide vahendamine vaumlhendavad maumlrgatavalt vajadust kehtestamise jaumlrele

50

8 Votilderrelge palun sinasotildenumi ja kehtestava minasotildenumi motildeju lapse vastutustunde ja

enesedistsipliini arengule

Vastustes toodi esile sinasotildenumite halvustav alatoon lapse allasurumine ja tunnete

haavamine mistotildettu ei jaumlrgne positiivset kaumlitumise muutust vaid trots ja sellest tulenevalt

sageli soovitule vastupidine kaumlitumine Sinasotildenumite kasutamine ei arenda lapse sisemist

distsipliini ega vastutustunnet ka lapse enda enesekehtestamise oskus jaumlaumlb vaumlheseks

ldquoSinasotildenumitega votildetab vanem vastutuse taumlielikult endale ja saadab lapsele sotildenumi et vanem

teab kotildeike ja laps ei tea midagi Laps votildeib kaotada enesevalitsuse kuna vanem halvustab

tedardquo

Intervjueeritute arvates arendavad minasotildenumid lapses vastutustunnet ja enesedistsipliini sest

last ei halvustata lapse kaumlitumise motildeju kirjeldades jaumletakse ldquomingi osa vastutusest lapse

kandardquo Enamik vastanutest kinnitas et votildeimalus oma tundeid vaumlljendada ja motildeistmist leida

toetab lapse enesekindlust ning motildejutab last oma kaumlitumise muutmise eest vastutust votildetma

9 Kuidas lahendate igapaumlevaelus probleeme nii et keegi ei jaumlaumlks kaotajaks Milline on

Teie arvates antud meetodi pikaaegne motildeju

Juba varasematest vastustest selgus et koolitusel osalenud otildepetajad kasutavad votildeidan-votildeidan

mudelit igapaumlevaselt nii kokkulepete sotildelmimisel kui ka probleemide lahendamisel On

maumlrgatud et lapsed on mudeli otildepetajatelt uumlle votildetnud ja kasutavad ka ise ilma otildepetajata

ldquoJaumlaumlvad aumlra tuumllid kuna probleemiga tegeldakse juba eosrdquo Uumlhes ruumlhmas maumlrkasid otildepetajad

et kui keegi kes maumlngus kaotama hakkab tahab keset maumlngu reegleid muuta tuletavad lapsed

talle reegleid meelde kuid pakuvad vaumllja et jaumlrgmise maumlngu votildeib teha teisiti tema

ettepanekute jaumlrgi Otildepetajate sotildenul jaumleti lauamaumlngud varem kergesti pooleli kuid nuumluumld

maumlngitakse edasi ka paumlrast seda kui esimene maumlngija on lotildepetanud mis otildepetajate meelest

arendab lisaks koostoumloumloskustele ka puumlsivust

Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda otildeues kus tema ruumlhma lastel tekkis probleem teise ruumlhma

lastega Poisid kutsusid otildepetaja appi oumleldes ldquoOtildepetaja tule appi nemad ei oska niimoodi

raumlaumlkida nagu meierdquo

Pikaajalise motildejuna totildeid uumlle poole intervjueeritutest vaumllja uumlksteisega arvestamise ning

paindlikkuse motildetlemises ja erinevate lahenduste leidmises Uumlks otildepetaja ei tulnud varem oma

sotildenul selle pealegi et probleemide lahendamiseks peavad motildelemad osapooled valmis olema

ldquoTagajaumlrjeks oli see et probleem votildeis paisuda veelgi suuremaksrdquo Nuumluumld on ta hakanud

51

arvestama teise osapoolega valima aruteluks aega kasutama minasotildenumeid ega sunni enam

oma lahendusi peale kuna teab et ldquopealesunnitud lahendused pole lahendusedrdquo Tema jaoks

seisnebki votildeidan-votildeidan mudeli pikaajaline motildeju soovis kasutada antud meetodit eranditult

kotildeigis konfliktsituatsioonides

10 Kuivotilderd rakendatavaks peate votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit

igapaumlevaelus Palun potildehjendage

Motildenevotilderra uumlllatuslikult pidas uumlheksa intervjueeritavat kuumlmnest antud mudelit igapaumlevaelus

vaumlgagi rakendatavaks Kuigi ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmades votildeib olla motildeningaseks

takistuseks rotildehutasid intervjueeritavad et selle kasutamine sotildeltub eelkotildeige teadlikkusest ja

tahtest lahendada probleemi nii et motildelemad votildeidavad Vastajad peavad votildeidan-votildeidan

mudelit seda vajalikumaks mida rohkem on ruumlhmas lapsi Vastajate arvates on antud mudelist

palju kasu ka suhtlemisel kolleegide ja lastevanematega ldquoIga inimene leiab aega

probleemiga tegelemiseks kui seda palutakse Kotildeik me seisame oma huvide eest seega on

inimene seesmiselt motiveeritud leidmaks lahendust mis temale sobib mis teda ei

kahjustaksrdquo Uumlks vastaja kasutab kuumlll mudelit sageli kuid pole veendunud et seda igas

olukorras ja kotildeikide probleemide puhul rakendada saaks Lasteaias peetakse votildeidan-votildeidan

mudeli kasutamist oluliseks et lastest kasvaksid uumlksteist maumlrkavad hoolivad positiivsed

probleeme lahendada oskavad inimesed

11 Kuivotilderd vajalikuks peate antud koolitust lasteaiaotildepetajatele Lastevanematele

Eranditult kotildeik intervjueeritavad peavad Gordoni perekooli vaumlga oluliseks nii

lasteaiaotildepetajatele kui lapsevanematele sest ldquosuhtlemine on kotildeige alus Hea suhtleja on ka

hea koostoumloumlpartnerrdquo ldquoKui me tahame et meie lastest kasvaks sotsiaalselt kuumlpsed psuumluumlhiliselt

ja emotsionaalselt terved taumliskasvanud peaksid kotildeik kel vaumlhegi lastega kokkupuutumist

Gordoni koolitusel osalemardquo Rotildehutati erinevust gordonliku laumlhenemise ja kasvatuse vahel

kust ise paumlrit ollakse Ilma otildeppimata ei osata teisti kaumlituda toimitakse nii kuidas vanemad ja

otildepetajad nendega kaumlitusid ldquoIlma selleta ei tohikski lasteaias olla eriti kuna ruumlhmad on nii

suured vastutus on nii suur Kui oled ise abitu hakkad neid kamandama ja taumlnitama Sa teed

seda sest ei oska teisitirdquo

ldquoKui kedagi loumloumld laumlheb valu uumlle aga kui uumltled halvasti ei laumlhe see uumlle Vaumlga kurb kui

kasvataja seda teebrdquo Uumlks otildepetaja jagas oma valusat kogemust kuidas hoolimata

kotildergharidusest kardab ta oma arvamust avaldada sest teda tehti koolis kotildeigi ees maha

52

Uumlks inimene arvas et antud koolitus on vajalik kotildeigile kuid eriti noortele ja ainsa lapsena

kasvanutele

13 Millised oleksid Teie ettepanekud seoses Gordoni koolitusega lasteaiaotildepetajatele

Kotildeik intervjueeritavad olid seisukohal et antud koolitus peaks kohustuslikuna kuuluma

pedagoogide baaskoolitusse ja olema ilmtingimata praktiline Uumlhe lasteaia kaks sama ruumlhma

otildepetajat tegid ettepaneku et oleksid nouml pilootlasteaiad kus kotildeik otildepetajad oleksid laumlbinud

Gordoni koolituse kuhu tudengid peale kursuse laumlbimist saaks minna tutvuma kuidas neid

oskusi praktikas rakendatakse Samuti pidasid nad vajalikuks kursust mitu korda laumlbi teha et

oskused kinnistuksid ja muutuksid alateadlikuks Teise lasteaia otildepetajate poolt tehti ettepanek

supervisiooniks ja jaumltkukoolituseks - peeti vajalikuks kohtuda umbes kahekuise intervalliga

et omavahel vahepealseid kogemusi jagada ning raskemaid olukordi laumlbi maumlngida

Arvati et sama ruumlhma motildelemad otildepetajad votildeiksid rakendada Gordoni meetodit ning vaumlljendati

soovi et kogu lasteaia meeskond koolitusel osaleks Meeskonnana otildeppimine aga eeldab

omavahelist usaldust ja turvalisust Uumlhe otildepetaja sotildenul tuli talle kasuks just see et ta kaumlis

kursusel oma kollektiivist eraldi Kolleegid kes osalesid meeskonnana kartsid ennast avada

seetotildettu ei olnud neil koolitusest praktilist kasu ning nad ei hakanud oskusi kasutama

Leiti et teadmine suhete kohta votildeiks olemas olla olenemata elukutsest nii jaumlaumlksid motildenedki

ldquorusikas puumlsti asjadrdquo olemata Mitmed vastajad uumltlesid et peavad seda koolitust vajalikuks ka

kotildeigile kooliotildepetajatele arstidele sotsiaalpedagoogidele noorsootoumloumltajatele

434 Kokkuvotildete uurimustulemustest

Votilderreldes ankeetkuumlsitluses osalenute ja intervjueeritute vastuseid votildeib kokkuvotildetvalt oumlelda et

kotildeik uuringus osalenud peavad suhtlemisalast koolitust vaumlga oluliseks Kolmandik kuumlsitlusele

vastajaist peab suhtlemisoskusi lasteaiaotildepetajale sama oluliseks kui muid paumldevusi kahe

kolmandiku kuumlsitlusele vastanute ja kotildeigi intervjueeritute meelest on suhtlemisoskused

muudest paumldevustest veelgi olulisemad Gordoni perekooli laumlbinud hindavad antud koolitust

lasteaiaotildepetajatele vaumlga vajalikuks ning leiavad et Gordoni koolitus peaks kuuluma

alushariduse eriala tasemeotildeppesse ning toimuma kindlasti praktiliselt Ka enamus

ankeetkuumlsitlusele vastanuist leiab et suhtlemisotildepetus peaks toimuma praktiliselt Maumlrkimist

vaumlaumlrib et mida vaumliksem oli vastajate praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse taumlhtsustada

suhtlusotildeppe praktilist osa

53

Votilderreldes kuumlsitlusele vastanute ja intervjueeritute arvamusi lasteaiaotildepetajate

professionaalsuse kohta selgub et mida vaumliksem on praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse

suhtlemisoskusi pidada professionaalsuse oluliseks osaks Samasugune seisukoht selgus

intervjueeritavate vastustest kuumlsimusele kuidas osati lahendada lastega ettetulevaid

probleeme erialalasele toumloumlle minnes Paljud vastasid et sel ajal ei osanud veel probleeme

naumlha Uumlle seitsme aasta toumloumltanud otildepetajad ja Gordoni perekoolis osalenud peavad oskust

lapsega suhelda ning tema individuaalsust arvestada uumlheks lasteaiaotildepetaja professionaalsuse

tunnuseks 96 kotildeigist uuringus osalenuist peab lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga taumlhtsaks Seejuures rotildehutavad kotildeik koolituse laumlbinud et

otildepetaja on oma kaumlitumisega lastele mudeliks maumlrkides et lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskujul

isegi siis kui nad veel ei raumlaumlgi Siin avaldus oluline erinevus Gordoni koolitusel osalenud ja

mitteosalenud vastajate seas Kuumlsitlusele vastanuist vaid 35 totildei vaumllja et lapsed jaumlljendavad

otildepetaja kotildeneviisi Kursusel osalenud rotildehutasid kotildeik et olenemata sellest mida lastele

otildepetada jaumlrgivad lapsed vaid seda mida naumlevad ja kogevad Lasteaiaotildepetaja eeskujul votildeib

lapsest kasvada julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt lahendav inimene

Votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja motildeju laste sotsiaalsete oskuste arengule oskavad Gordoni

perekoolis osalenud votilderreldes baaskoolituse laumlbinutega oluliselt paremini tajuda ja arvestada

Kuigi Gordoni perekoolis osalenud peavad oluliseks kotildeiki kursusel kaumlsitletud teemasid

kasutatakse praktiliselt kotildeige rohkem aktiivset kuulamist tunnete peegeldamist lastevaheliste

probleemide vahendamist ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelit Otildepetajad on muutunud

enesekindlamaks suhted lastega laumlhedasemaks Kolleegide ja lastevanematega on suhted

avatumad Votilderreldes koolituseelse kaumlitumisega teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja puumluumltakse

neist hoiduda Julgemalt oumleldakse ldquoeirdquo ja potildehjendatakse seda Tavapaumlrase kiitmise asemel

raumlaumlgitakse lapsele lahti tema kaumlitumise motildeju ning vaumlljendatakse oma heameelt ja rotildeotildemu

Probleemolukordades ei potildergata enam lastele peale ega lahendata nende eest probleeme aumlra

vaid puumluumltakse minasotildenumeid kasutades ja lapsi kaasates olukordadele lahendusi leida

Otildepetajad on maumlrganud et lapsed on hakanud julgemalt oma arvamust avaldama uumlksteist

tunnustama ning omavaheliste probleemide puhul teineteist arvestama Lasteaia otildehkkond on

muutunud vabamaks ja rotildeotildemsamaks Otildepetajad leiavad et otildepitud oskuste paremaks

omandamiseks oleks vajalik koolitusjaumlrgne supervisioon ning hilisem jaumlrelkoolitus Kasuks

tuleks kogu meeskonna samuti lastevanemate koolitamine

54

435 Toumlouml autorite uurimuse ldquoGordoni perekooli kursuse vajalikkusest

lasteaiaotildepetajate koolitusesrdquo votilderdlus Gerdy Kanguri magistritoumloumlga ldquoTh

Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas otildepetajate

arvamusesrdquo

Autorid votilderdlesid uurimustulemusi Gerdy Kanguri tulemustega kes oma magistritoumloumls 2009

aastal uuris Th Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas

intervjueerides Gordoni Otildepetajate koolis osalenud 10 lasteaiaotildepetajat ja 11 koolis toumloumltavat

otildepetajat Kanguri valimisse kuulunud otildepetajaist enamus oli vanuses 20-30 vaid kaks

intervjueeritut olid uumlle 30 ning uumlks otildepetaja oli 19aastane Seega olid valimi moodustunud

otildepetajad oluliselt nooremad meie uuringus osalenuist

Gerdy Kanguri uurimustoumlouml fookus erines autorite omast Kangur (2009) keskendus oma toumloumls

otildeppe- ja kasvatustoumloumld puudutavatele probleemidele ja nende lahendamisele Autoreid huvitas

eelkotildeige lasteaiaotildepetaja roll laste sotsiaalse arengu toetamisele

Votilderreldes saadud andmeid Kangruri uurimustoumlouml tulemustega leidsid autorid olulisi sarnasusi

ja motildeningaid erinevusi Nii Kanguri kui ka autorite poolt intervjueeritud peavad oluliseks

otildepetaja oskust maumlrgata igat uumlksikut last Motildelemast uuringust selgub et enamus

intervjueerituid ei ole kaalunud oma toumloumlst loobumist Nii kaumlesoleva toumlouml autorite kui Kanguri

uuringus osalenud hindasid Gordoni koolituse vaumlga vajalikuks nimetades olulisemate

omandatud oskustena aktiivset kuulamist probleemide maumlaumlratlemist konfliktide lahendamist

ja minasotildenumeid Vastanud puumluumlavad otildepitut igapaumlevaselt rakendada Otildepitud oskuste

kasutamist takistavate teguritena toodi vaumllja ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmas Omandatud

oskuste uumllekordamine on motildelemas uuringus osalenute sotildenul vajalik Kotildeik nii Kanguri kui ka

autorite uuringus osalenud peavad taumlhtsaks lapse kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

rotildehutades lasteaiaotildepetaja rolli turvalise ja usaldusliku otildehkonna loomisel Positiivse meeleolu

loomist ja motivatsiooni aumlratamist peetakse igale otildepetajale vajalikuks kutseoskuseks mis

otseselt sotildeltub otildepetaja suhtlemisoskustest Motildelemast uuringus selgub Gordoni koolitusel

omandatud oskuste motildeju avaldumine otildepetajad tunnevad end kindlamat suhtlevad kolleegide

ja lastevanematega julgemalt ja vabamalt on hakanud rohkem oma arvamust avaldama ja teisi

kuulma Lastega suhtlemisel on otildepetajad muutunud teadlikumaks oma kaumlitumise motildejust ning

oskavad oma toumloumld paremini eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida Teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja

puumluumltakse neist hoiduda Enamus Kanguri intervjueeritutest ja kotildeik autorite uuringus osalenud

maumlrkasid Gordoni koolituse positiivset motildeju lastega suhtlemisele suhtlemine muutus

55

vabamaks ja sotildebralikumaks lapsi maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning kaasatakse neid

reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

Kotildeige olulisem erinevus avaldub lasteaiaotildepetaja rollinaumlgemuses Kanguri uuringus osalenuist

poolte arvates kuulub lasteaiaotildepetaja professionaalsuse juurde ka esilekerkinud probleemide

loova lahendamise oskus 50 vastanuist taumlhtsustavad otildeppimist ja toumloumlvihikute taumlitmist

Autorite poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajad peavad kotildeige aluseks just suhtlemisoskust

Kanguri valimis uumlks otildepetaja kes keeldus intervjuud andmast pidas Gordoni koolitust

motildettetuks jaumlaumldes kindlaks oma vaumlljakujunenud suhtlemisviisidele Autorite uuringus osalenud

pidasid kotildeik Gordoni koolitust vaumlga vajalikuks ja kasulikuks ning rakendasid koolitusel

omandatut tulemuslikult igapaumlevaelus Kanguri poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajatest

enamus pidas aktiivset kuulamist raskesti rakendatavaks vaumlikeste lastega kes veel ei raumlaumlgi

ning suure laste arvuga ruumlhmades Autorite uuringus seevastu kasutasid kotildeik Gordoni

perekooli lotildepetanud lasteaiaotildepetajad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt ja tulemuslikult

olenemata laste vanusest votildei ruumlhma suurusest Motildelemat tegurit mainiti kuumlll raskendavana

kuid mitte takistavana Uumlks kuumlsitletu Kanguri uuringus oli arvamusel et minasotildenumid ei motildeju

lastele vaid sobivad taumliskasvanute hulgas Autorite uuringus osalenute hulgas sellist

seisukohta ei esinenud Uumlks Kanguri uuringus osalenu avaldas et Gordoni koolitusel

osalemine on muutnud teda paremaks suhtlejaks ka kodustega autorite uuringus raumlaumlkisid

sellest omaalgatuslikult vaumlhemalt pooled inimesed

Autorite intervjueeritud kasutavad kotildeik ka votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit Kanguri

poolt kuumlsitletute hulgas kaks lasteaiaotildepetajat polnud antud mudelit kasutanud pidades seda

liialt keerukaks ja aeganotildeudvaks Pooled Gerdy Kanguri kuumlsitletuist ning kotildeik autorite

intervjueeritavad vaumlljendasid seisukohta et hea tahtmise korral saab kotildeike otildepitut rakendada

Toumlouml autorid ei saa tinglikult vaumllja tuua potildehjuseid miks pooled Kangurile vastuseid andnud ei

pea votildeimalikuks antud mudelit rakendada Votildeime oletada et maumlrkimisvaumlaumlrne erinevus on

tingitud osalenute vanusest ja elukogemusest Toumloumlstaaž oli Kanguri uuringus osalenuil vaumlhene

- kahel inimesel alla aasta kolmel aasta vaid neli inimest olid toumloumltanud 3-6 aastat Autorite

poolt intervjueeritud olid vanuses 26 ndash 57 ja nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36

aastani Autorid maumlrkasid muutust hoiakutes ja arvamustes paumlrast seitsmeaastast toumloumlkogemust

Nii Kanguri kui ka autorite uurimustulemuste analuumluumlsist ja votilderdlusest ilmnes et Gordoni

koolitusel osalenud lasteaiaotildepetajad peavad Gordoni metoodikat unikaalseks sest lihtsad

kuid olulised totildeed on esitatud arusaadavalt mudelid on igapaumlevaselt rakendatavad ning

56

tulemused avalduvad erinevates suhtlusringkondades kiiresti Suhted muutuvad avatumaks ja

laumlhedasemaks uumlksteist maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning probleeme lahendatakse

uumlksteise vajadusi arvestades Kui otildepetaja oskab kuulata ja laste tundeid peegeldada on lastele

tagatud emotsionaalne turvalisus Pingevaba otildehkkond julgustab lapsi oma arvamust avaldama

ning toetab otildepimotivatsiooni Lasteaiaotildepetajat naumlhakse mudelina kelle kaumlitumist lapsed

jaumlljendavad Koolitusel osalenud on maumlrganud et lapsed hakkavad kasvataja eeskujul uumlksteist

tunnustama aumlra kuulama oma arvamust avaldama ei uumltlema ning omavahelisi probleeme

teineteist arvestavalt lahendama Seega votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused on

vahetult seotud laste sotsiaalsete oskuste kujunemisega Motildelemas uuringus osalenud peavad

antud metoodikal potildehinevaid koolitusi vajalikuks nii lasteaia- kui ka kooliotildepetajatele ja

soovitavad koolituse sisse viia kotildeigi pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe otildeppekavadesse

57

Kokkuvotildete

Kaasaegses kasvatusteaduses vaadeldakse last taumlisvaumlaumlrtusliku inimesena kellel on otildeigus

enesemaumlaumlramisele Avatud aktiivseks vastutustundlikuks koostoumloumlvotildeimeliseks teisi

arvestavaks taumliskasvanuks kasvamine algab lapsepotildelvest ja on motildejutatud kasvukeskkonnast

Taumliskasvanute hoiakud ja suhtumine on aluseks lapse minapildi ja kaumlitumismudelite

kujunemisele Adekvaatne enesetunnetus ja ndashteadvus saavad areneda kasvukeskkonnas kus

taumliskasvanud on teadlikud kasvatuse pikaajalistest eesmaumlrkidest laste arengu

seaduspaumlrasustest oskavad arvestada laste individuaalsust motildeista laste motildettemaailma ja

tundeid ning pakkuda lisaks hoolitsusele ka soojust ja tuge mida lapsed vajavad Lapse

arengus on kodu ja vanemate kotilderval oluline roll lasteaial ja lasteaiaotildepetajal Mida noorem

laps seda olulisem on lasteaiaotildepetaja vahetu motildeju lapsele Alushariduse raamotildeppekava

kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Laste positiivse enesehinnangu omaalgatuse iseseisva motildetlemise toetamine eeldab

lastaiaotildepetajalt lisaks teadmistele ka selliste suhtlemismetoodikate valdamist mis

votildeimaldaksid eespool nimetatud eesmaumlrke taumlita Pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe

otildeppekavades ei ole uumlldjuhul suhtlusmetoodikate praktilist kursust mistotildettu otildepetajad saavad

teoreetilised teadmised kuidas lastega suhelda kuid ei oska neid teadmisi praktikas

rakendada

Toumlouml autorite eesmaumlrgiks oli selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajal toetada lapse emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud

riikliku otildeppekava taumliendamiseks

Autorite kogemusel on Thomas Gordoni suhtlusmetoodika universaalne ning votildeimaldab

lasteaiaotildepetajal taumlita alushariduse raamotildeppekava notildeudeid laste sotsiaalse ja emotsionaalse

arengu toetamisel Gordoni mudel laumlhtub inimotildeigustest on struktureeritud otildepetab probleeme

maumlaumlratlema ning valima sobivat suhtlemisoskust laumlhtudes pikaajalistest

kasvatuseesmaumlrkidest Aktiivse kuulamise ja votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudeli

kasutamine aitab luua lastele emotsionaalse turvalisuse ning jagada soojust ja motildeistmist

Minasotildenumid ja kehtestamisoskused on aluseks piiride seadmisel ning kokkulepete

sotildelmimisel

58

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus Valimi moodustasid Rakvere

Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid ning Gordoni perekooli laumlbinud

Laumlaumlne- ja Ida-Virumaa lasteaiaotildepetajad Uurimus viidi laumlbi 2011 aasta kevadel Kuumlsitlused ja

intervjuud on toumlouml autorite kaumles

Uuringu tulemuste potildehjal jaumlreldavad toumlouml autorid et Gordoni perekooli laumlbinud

lasteaiaotildepetajad

rakendavad otildepitud oskusi igapaumlevaselt

tajuvad end enesekindlamalt

suhtlevad kolleegidega ja lastevanematega vabamalt

on lastega suhtlemisel muutunud teadlikumaks oma sotildenavarast ja kaumlitumise motildejust

hoiduvad suhtlemistotildeketest

maumlrkavad ja kuulavad lapsi koolituseelse ajaga votilderreldes rohkem

peegeldavad oskuslikult laste tundeid ja maumlrkavad selle kasulikkust

kaasavad lapsi reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

oskavad oma toumloumld eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajate sotildenul on laste emotsionaalse ja sotsiaalse

arengu toetamisele eriti oluline motildeju aktiivsel kuulamisel laste tunnete peegeldamisel

lastevaheliste probleemide vahendamisel ning votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelil

Loetletud oskuste tulemusel on lapsed hakanud varasemast rohkem oma arvamust avaldama

uumlksteist tunnustama ja uumlksteisega arvestama Kotildeik otildepetajad motildeistavad et nende kaumlitumine on

mudeliks ja lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskuju jaumlrgides isegi siis kui nad veel raumlaumlgi

Uurimusest selgus et ankeetkuumlsitluses osalenud ja intervjueeritavad peavad lasteaiaotildepetaja

professionaalsuse oluliseks osaks suhtlemisoskust Kotildeik intervjueeritavad vaumlitsid et praktiline

Thomas Gordoni mudelile potildehinev suhtlemisoskuste koolitus on vaumlga vajalik igale

lasteaiaotildepetajale Need kes vastasid ankeetkuumlsitlusele ning olid toumloumltanud vaumlhem kui seitse

aastat pidasid suhtlemisoskuste alast koolitust vajalikuks kuid ei osanud vaumlaumlrtustada

praktilise otildeppe osataumlhtsust Kauem toumloumltanud otildepetajad kes ei olnud laumlbinud Gordoni koolitust

oskasid vaumllja tuua suhtlemisoskuste praktilise otildeppe vajalikkuse

59

Tulemustest jaumlrelduvalt leiavad toumlouml autorid et Gordoni koolitused on lasteaiaotildepetajatele

aumlaumlrmiselt vajalikud ning aitavad taumlita alushariduse raamotildeppekava

Uuringus osalenute ettepanekud

taumliendada alushariduse tasemeotildeppe otildeppekava Thomas Gordoni praktilise

suhtlemiskoolitusega

lisada Gordoni perekool ja Otildepetajate kool taumlienduskoolituse otildeppekavadesse

taotleda votildeimalusi lasteaiaotildepetajatele Gordoni koolituste riiklikuks rahastamiseks

Autorite ettepanek Gordon koolituste litsentsi omavale Perekeskusele Sina ja Mina

toumloumltada Gordoni perekooli ja Otildepetajate kooli baasil vaumllja koolitus lasteaiaotildepetajatele

koostada Gordoni metoodikal potildehinev kaumlsiraamat lasteaiaotildepetajatele ja anda see vaumllja

truumlkisena

60

Kasutatud kirjandus

Arvamus alushariduse raamotildeppekava kohta Eesti Lastevanemate Liit

httpwwwlapseemoodulphpmoodul=CMSampKomponent=Lehedampid=80ampsm_id=226

[20022011]

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee soovitus (2006)

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondsooline_v6vanemaharidu

sI_uemarlaudSoovitused_Positiivse_Vanemluse_Kohtapdf [06032011]

Aunap M Juske M Jt (2006) Koolist toumloumlle Haridus ja toumloumlturg Elukestva Otildeppe

Arendamise Sihtasutus Innove Tallinn

Brostroumlm S amp Wagner J (2003) Early childhood education in five nordic

countriesPerspectives on the transition from preschool to school Arhus Systime Academic

Brotherus A Hytoumlnen J KrokforsL (2001) bdquoEsi- ja algotildepetuse didaktikaldquo Tallinn

Butterworth G Harris M (2002) Arengupsuumlhholoogia alused TUuml Kirjastus

Cullen J (1995) bdquoAustralian Journal of Teacher Educationldquo EBSCO

Durrant J E (2010) Positive Discipline in Everyday Teaching Guidelines for Educator

Save the Children

httpseapsavethechildrenseGlobalscsSEAPpublicationpublication20pdfEducationPos

itive20Discipline20Everyday20Teaching20FINALpdf [01032011)]

Ebber I (1982) Otildepilase psuumluumlhika ja kodune kasvatus Tallinn

Eesti Vabariigi haridusseadus

httpwwwiseeedokumendidseadusedharidusharidusseadushtm [02022011]

Gordon T (2003) Tark lapsevanem Vaumlike Vanker

Gordon Th (2006) Otildepetajate kool Vaumlike Vanker

Heinla E (1999) Mida laps koolilt ootab Haridus 6 22 ndash 25

Hujala E (2004) Uuenev alusharidus Tallinn Ilo Kirjastus

Kangur G (2007) Lastevanemate hinnang Gordoni perekoolile Eestis Bakalaurusetoumlouml TLUuml

Kangur G (2009) Th Gordoni otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas

otildepetajate arvamuses Magistritoumlouml TLUuml

3

Lisa 1 Euroopa koolieelse kasvatuse arengujooni 63

Lisa 2 Koolieelse lasteasutuse riiklik otildeppekava 64

Lisa 3 Minu suhete kreedo 66

Lisa 4 Suhtlemistotildekked 67

Lisa 5 Votildeidan-votildeidan meetod ehk 6-astmeline probleemilahendusmudel (kaotajateta konflikti

lahendamise meetod) 69

Lisa 6 Intervjueeritute esitatud naumlited 70

Lisa 7 Kuumlsimused suhtlemisoskuste taumlhtsusest lasteaiaotildepetajale 72

Lisa 8 Intervjuu kuumlsimused 73

4

Sissejuhatus

Professor Uumllo Vooglaiu (2010) sotildenul hakati moumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendate aastate

alul motildeistma et kogu otildeppesuumlsteemi uumllesehitamisel on taumlhtis laumlhtuda lapsest mitte mingitest

asutustest ega kavadest Uue motildetteviisi kujunemisel votildeeti kasutusele ka uued motildeisted ndash

alusotildepe ja alusharidus hiljem ka pesa- ja uumlsaharidus Taumlhtis on et lapse enesetunnetus

ja -teadvus kujuneks maast-madalast adekvaatseks vastasel juhul on ta bdquopikka aega kui mitte

kogu elu haumldas ja haumldas on ka tema vanemad ning otildepetajadldquo Vooglaid rotildehutab et pesa- ja

alusharidus on kogu hariduse vundamendiks ning elukestva taumlhendusega Seepaumlrast peab ta

lasteaiaotildepetajaid lastevanemate ja vanavanemate kotilderval kotildeige olulisemateks inimesteks

haridussuumlsteemis

Taumlnapaumleval veedavad lapsed suure osa oma kotildeige tundlikumast arenguperioodist lasteaias

Statistikaameti andmetel moodustab lasteasutustes kaumlivate laste osataumlhtsus aastate lotildeikes uumlhe-

kuni kuueaastaste laste koguarvust keskmiselt 73 (Statistika andmebaas)

Tuginedes oma elu- ja toumloumlkogemusele ning kaasaegsetele seisukohtadele lapse kasvu-

protsessist vaumlidavad kaumlesoleva toumlouml autorid et lapse kasvamist aktiivseks vastutus-

votildeimeliseks teiste suhtes avatuks ja arvestavaks ning koostoumloumlvalmis inimeseks motildejutavad

otseselt lasteaiaotildepetajate isiklik eeskuju suhtumine ja suhtlemisoskused Lapse minapilt

kujuneb laumlbi selle kuidas uumlmbritsevad taumliskasvanud teda tajuvad ja peegeldavad Kui

taumliskasvanud aktsepteerivad last sellisena nagu ta on ning oskavad valida sobivaid

suhtlemisoskusi ndash kuulata kui lapsel on probleem hoiduda suhtlemistotildeketest ja vahendada

lastevahelisi probleeme viisil mis votildeimaldab lastel uumlksteisest aru saada ning ise lahendus

leida ndash on taumliskasvanud loonud lapse sotsiaalseks ja emotsionaalseks arenguks toetava

otildehustiku Vooglaid (2002) rotildehutab et inimese isiksuse potildehistruktuur kujuneb vaumllja esimeses

eluetapis

Alushariduse raamotildeppekava kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste sotsiaalset

ja emotsionaalset arengut kuid tasemeotildeppes kaumlsitletakse suhtlemisoskusi enamasti

teoreetiliselt Kolmekordse Nobeli preemia nominendi uumllemaailmselt tuntud

psuumlhholoogiaprofessor Thomas Gordoni meelest ei saa otildeppimine ega otildepetamine olla

tulemuslik kui otildepetaja ja otildepilase vahel puuduvad head suhted (Kangur 2009) Formaalharidus

ei anna Gordoni sotildenul kotildeige elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest mille

5

abil luua toimivaid inimsuhteid suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte

konstruktiivselt (Gordon 2006)

Toetudes riiklikule ainekavale tuleb igal otildepetajal leida votildeimalusi vaumlaumlrtuskasvatuse

komponentide sidumiseks oma otildepetatava aine teema votildei tegevusega Seetotildettu on oluline osa

ka suhtlemisotildepetusel kui uumlhel vaumlaumlrtuskasvatuse komponendil Lasteaiaotildepetaja kes tegeleb

lapsega tema varases eas saab motildejutada lapse suhtlemisoskusi kotildeige paremini vahetu

oskusliku suhtlemismudeli kaudu Gordoni perekool annaks suhtlemisalase

elementaarhariduse igale osalejale 2007 aastal valminud Gerdy Kanguri bakalaureusetoumlouml

uuringu potildehjal selgub et perekooli vajalikkus seisneb lapse kasvatamisel iseseisvaks

vastutustundlikuks ja teistega arvestavaks inimeseks Intervjuude potildehjal hinnati perekooli

lastevanemate jaoks oluliseks ja vajalikuks 2009 aasta magistritoumloumls uuris Kangur Gordoni

otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas Uuringus osalenud lasteaia- ja

kooliotildepetajad tegid ettepaneku viia koolitus sisse kotildeikide pedagoogiliste erialade

otildeppekavadesse Samuti pidasid nad vajalikuks suuremat riigipoolset toetust nimetatud

koolitusele (Kangur 2009)

Alushariduse otildeppejotildeududena kinnitavad kaumlesoleva toumlouml autorid et meie pedagoogilist

kotildergharidust votildeimaldavate otildeppeasutuste otildeppekavades puudub reeglina suhtlemisalaste

praktiliste baasoskuste kursus mistotildettu tulevased otildepetajad saavad kuumlll teoreetilised

teadmised mida peaks lastega suheldes arvestama kuid mitte oskusi ega metoodikat kuidas

igapaumlevaselt suhelda Enamikule tasemeotildeppes erialases taumliendkoolituses ja

mentorprogrammis osalenutele on naumliteks lastevaheliste probleemide vahendamise metoodika

taumliesti tundmatu Aktiivse kuulamise kotilderval peaks oskus vahendada lastevahelisi probleeme

olema lasteaiaotildepetaja uumlks baasoskusi Aktiivse kuulamise motildeiste on tuttav kuid seda ei osata

praktiliselt rakendada Lasteaiaotildepetajatele motildeeldud erialakirjanduses rotildehutatakse kuumlll

taumliskasvanu rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel kuid peale Th Gordoni

raamatute bdquoTark lapsevanemldquo ja bdquoOtildepetajate koolldquo ei ole leida viiteid kuidas seda teha

6

Toumlouml eesmaumlrgiks on

selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab lasteaiaotildepetajal toetada

laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud riikliku otildeppekava

taumliendamiseks

Toumlouml uumllesanded on

tutvuda teemakohase kirjandusega

anda luumlhiuumllevaade Th Gordoni suhtlemismetoodika alustest ning laste emotsionaalse

ja sotsiaalse arengu toetamise votildeimalustest suhtlemisoskuste abil

viia laumlbi intervjuud Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajatega ning kuumlsitlus TLUuml

Rakvere Kolledži alushariduse kolmanda kursuse tudengitega ja analuumluumlsida saadud

tulemusi

votilderrelda saadud tulemusi Gerdy Kanguri uurimustulemustega

Uurimus viiakse laumlbi 2011 aasta kevadel ja valimisse kuuluvad

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajad Laumlaumlne- ja Ida-Virumaal

TLUuml Rakvere Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus

Toumlouml autorid taumlnavad Gerdy Kangurit kes heasoovlikult lubas kasutada oma magistritoumloumld

Tiina Merkuljevat kasulike notildeuannete eest toumloumlprotsessi kaumligus Samuti avaldavad autorid taumlnu

kotildeigile uuringus osalenud tudengitele ja lasteaiaotildepetajatele

7

1 Alushariduse eesmaumlrgid ja otildepetaja kutsemeisterlikkus

Igauumlks meist tuleb lapsepotildelvest oma hoiakute vaumlaumlrtushinnangute ja uskumustega Vahel me ei

motildeista kaasinimese kaumlitumist ning tegutsemismotiive Me ei ole teda aumlra kuulanud et teada

saada milliste temale omaste vaumlaumlrtuste tasandil ta oma otsuseid teeb

Lapsepotildelv on inimese elu oluline ja maumlaumlrav aeg omaette vaumlaumlrtus ning just sellisena tuleb

seda vaumlaumlrtustada Lapsepotildelves pannakse alus inimese edaspidisele elule ning lapsepotildelves

kogetu motildejutab inimest kuni elu lotildepuni Inimese moraalses arengus on taumlhtsamateks

lapsepotildelveaastad mil kujunevad vaumlaumlrtushinnangud ja arusaamad elust See on aeg mille jaumllgi

ei saa muuta (Kinos Pukk 2010 Tuulik 2006)

Laps areneb sisemise aktiivsuse motildejul mida arengukeskkond paumlrsib votildei stimuleerib

Stimuleeriva kasvukeskkonna loomisel on maumlaumlrav roll last uumlmbritsevatel olulistel

taumliskasvanutel ka lasteaiaotildepetajatel (Sikka 2009)

Laps on osa oma perest ja sugulastest kuid ka lastekollektiivist riigist ja oma kultuurist

Selles kuidas lapsega kaumlitutakse avaldub tema laumlhiuumlmbruse inimkaumlsitlus ning see justkui

kristalliseerub lapses Olgugi et laps sotildeltub teatud vanuses suuresti oma vanematest ja teistest

teda uumlmbritsevatest taumliskasvanutest on laps kodanikuna taumliskasvanuga votilderdvaumlaumlrne subjekt

Taumlisvaumlaumlrtuslikuks inimeseks kasvab laps siiski vaid vastastikuses suhtlemises teda uumlmbritseva

keskkonnaga (Pukk 2006)

Seetotildettu on lapse arengus taumlhtsal kohal kasvukeskkond ennekotildeike perekond mis on tema

isiksuse kujundajaks (Niiberg Linnas 2007 Tuulik 2006) Kodu on sotsiaalse kaumlitumise

esimene harjutusvaumlli (Kurm 1985) Ka lapse kognitiivne areng toetub sotsiaalsele keskkonnale

(Nugin 2005) Pereelus maumlngitakse laumlbi peaaegu kotildeik uumlhiskonnas ettetulevad situatsioonid

pannakse paika vaumlaumlrtushinnangud vormitakse isiksus Just perekonnas otildepitakse tundma elu

igavikulisi vaumlaumlrtusi motildetestatakse lahti eluteadust mis oleks kooskotildelas maailmaga (Nekrassov

2005)

Kodu kotilderval omab kasvukeskkonnana jaumlrjest suuremat osataumlhtsust lasteaed veedavad ju

lasteaias kaumlivad lapsed suurema osa aumlrkveloleku ajast just seal

8

Traditsiooniliselt on lasteaed olnud paumlevahoiuteenust pakkuv asutus mille olemasolu on

votildeimaldanud lastevanematel toumloumll kaumlia ning lastel eakaaslastega koos maumlngida turvaliselt aega

veeta ning tasapisi ka kooliminekuks valmistuda Praeguseks on aga lasteaiast kujunenud

oluline luumlli elukestva otildeppe tsuumlklis Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele kaumlsitletakse

lasteaeda koolieelse otildeppeasutusena mis votildeimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja

alushariduse omandamist (Koolieelse lasteasutuse seadus)

11 Alushariduse sisu ja eesmaumlrgid

Alusharidus on teadmiste oskuste vilumuste ja kaumlitumisnormide kogum mis loob eeldused

edukaks edasijotildeudmiseks igapaumlevaelus ja koolis (Eesti Vabariigi haridusseadus)

Alushariduse otildepe toimub kuni lapse 7aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses votildei kodus

Koolieelsed lasteasutused toetavad ja taumliendavad kodust kasvatust Kohalik omavalitsus on

kohustatud looma kotildeigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele votildeimaluse kaumlia

teeninduspiirkonna koolieelses lasteasutuses Lasteasutuse otildeppe- ja kasvatuskorralduse

aluseks on lasteasutuse otildeppekava mis koostatakse riikliku alushariduse raamotildeppekava alusel

2005 aasta lotildepus tegutses Eestis kokku 609 koolieelset lasteasutust kus kaumlis kokku 54 560

last ja kus toumloumltas 8003 pedagoogi (Aunap Juske 2006)

Alushariduse eesmaumlrk on toetada lapse terviklikku votildeimete- ja huvidekohast arengut aumlratada

otildepihuvi kujundada kujutlusmaailma ja koostoumloumloskust luua eeldused kotildenelemis- arvutamis-

ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks (Eesti Vabariigi

haridusseadus) Alus- ja alghariduse otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel tuleb arvestada

konkreetsele uumlhiskonnale omase kultuuritraditsiooni kujunenud arusaamade vaumlaumlrtuste ja

hoiakutega Taumlhtis on inimese sotsiaalse identiteedi ja uumlhiskondliku teovotildeime kujunemine

Osalemine ja osasaamine otildeppekasvatusprotsessist votildeimaldab taumlisvaumlaumlrtusliku uumlhiskonnaliikme

kujunemise Teadvustades sotsiaalse konstruktivismi ideestikku ja jaumltkusuutliku hariduse

potildehimotildetteid on taumlhtis nendega arvestada juba lapse haridustee esimestel etappidel mis

panevad aluse tema toimetulekule edasisel haridusteel ning loovad valmisoleku elukestvaks

otildeppimiseks (Kukk A 2010) Hujala vaumlitel peavad nii lapsevanemad kui ka lasteaia personal

lasteaiakasvatuse taumlhtsaimaks eesmaumlrgiks laste sotsiaalset kasvatust (Hujala 2004)

Igapaumlevakeeles on toimetulemise maumlrksotildenana kasutusel eluoskuste motildeiste Dagmar Kutsar

Tartu Uumllikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi dotsent ja Euroopa sotsiaaluuringu

teadusnotildeukogu liige rotildehutas konverentsil bdquoKas lapsevanemaks suumlnnitakse votildei otildepitakserdquo et

eluoskused ndash inimeste tugevad ja notildergad kuumlljed mis avalduvad igapaumlevastes valikutes ja on

9

suunatud isiklikule heaolule ndash kujunevad ja saumlilivad sotsiaalse otildeppimise protsessis sisemiste

(oma motildetted ja tunded) ning vaumlliste (vaumlline kaumlitumine ja keskkonnatingimused) koosmotildejul

Eluoskuste hulka loetakse suhtlemisoskusi (enesevaumlljendus- ja kuulamisoskust oskust laumlbi

raumlaumlkida ja ei oumlelda enda eest seista oskust olla empaatiline vestluspartnerit aktiivselt kuulata

tegutseda meeskonnas kriitilise motildetlemise ja probleemilahendamise oskusi positiivse

motildetlemise oskusi stressi ja tunnetega toimetuleku oskusi) Lapse eluoskuste tugevdamine votildei

eluoskuste notilderkuse kinnistamine sotildeltub taumliskasvanute suhtumisest ja kaumlitumisest sotildeltumata

sellest kas nad on oma kaumlitumise motildejust teadlikud votildei mitte (Kutsar 2011)

Otildeppijate toimetulek sotildeltub kasvukeskkonna tingimustest ja isiksuse eripaumlrade arvesse

votildetmisest Otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel peab taumlhelepanu poumloumlrama toimetulekuoskuste

kujunemisele

Oluline on reaalne uumlmbritsev keskkond ning suhtluspartnerite avatus ja aktiivsus taumlhenduste

loomisel mille tulemusel kujuneb tunnetus iseenda kasvamisprotsessist (nt koolis kodus

klassis jne) konkreetses uumlhiskonnas ja kultuuris Samas ei rotildehuta selline laumlhenemine

olukordade ja suhete puumlsivuse taumlhtsust vaid pigem muutuvat konteksti milles toimub

uumlmbritsevast arusaamine ja selle motildetestamine (Kukk 2010)

Lapse loomulik tegevus on maumlng Kogu lapse tegevus on looming mille kaudu taumliskasvanu

toel kujuneb uumlmbritsevast arusaamine

Joy Cullen Massey Uumllikoolist kirjutab vaumlikelaste otildepetamist on tugevalt motildejutanud teadmiste

filosoofia mis toetub maumlngule alushariduse omandamise jooksul Selles laumlhenemisviisis

peegeldub Piaget motildeju Kognitiivse arengu teooria kohaselt otildepivad lapsed kotildeige totildehusamalt

fuumluumlsilises keskkonnas suhtlemise kaudu Otildeppemaumlng aitab lapsi otildeppida lugema ja kirjutama

otildepetab aspekte uumlhiskonnast ja matemaatikast kujundab nende arusaamist maailmast (Cullen

1995)

Maailmapilt sisaldab inimese uskumusi ja vaumlaumlrtushinnanguid Uurimustes on kindlaks tehtud

et peamised vaumlaumlrtused ja oskused mida vanemad koolilt ootavad on eetilised vaumlaumlrtused

sallivus austus toumloumltamise oskus iseseisvus aktiivsus suhtlemisoskus otildeppimisoskus (Heinla

1999)

10

12 Alushariduse eesmaumlrkidest Euroopa kultuuriruumis

Enamikus Euroopa riikides on vaumllja toumloumltatud riiklikud otildeppe- votildei raamotildeppekavad milles

maumlaumlratletakse eelkoolikasvatuse eesmaumlrgid toumlouml sisu ja potildehimotildetted Vaumlaumlrib maumlrkimist et

koolieelse kasvatuse eesmaumlrgid on paljudes Euroopa maades suhteliselt sarnased Potildehiliste

eesmaumlrkidena naumlhakse lapse igakuumllgse arengu ja loovuse soodustamist vastutustunde

kasvatamist kodaniku kasvatamist lapse heaolu tagamist ning kooliks ja edasiseks

haridusteeks ettevalmistamist Sageli mainitakse ka lapse iseseisvuse ja eneseusalduse

toetamist

Eesmaumlrkide juures tuuakse vaumllja ka teatud otildeppevaldkonnad suuline ja kirjalik kotildene

matemaatika kunstikasvatus teaduse ja tehnoloogia tutvustamine Eestis nagu ka paljudes

teistes maades naumlhakse eelkooliasutust kui votildeimalust otildeppida sotsiaalseid oskusi ning

omandada kultuurivaumlaumlrtusi ja traditsioone (Ugaste Otildeun 2004)

Otildeppekavade kaudu puumluumltakse edendada koolieelse kasvatuse kvaliteeti suunata ja toetada

otildepetajaid nende igapaumlevatoumloumls ning soodustada otildepetajate lastevanemate ja laste suhtlemist

Vanematega koostoumlouml valdkonnas raumlaumlgitakse suhtlemisest infovahetusest motildeistmisest

koostoumloumlst dialoogist toetamisest vastastikusest abist vanemate kaasamisest kasvatus- ja

planeerimisprotsessi Votildeib oumlelda et otildeppekavades kaumlsitletakse potildehiliselt lapse igakuumllgse

arengu ja heaolu kuumlsimusi teatud piires vaadeldakse ka kooliks ettevalmistamist Rohkem kui

pooltes Euroopa riikides defineeritakse teatud kompetentsid mis peaks lastel kujunema

koolimineku ajaks Ollakse seisukohal et otildeppekava peab olema paindlik votildeimaldama

otildepetajatel katsetada uute metoodiliste ja pedagoogiliste suundumustega ja kohandada uumlldisi

toumlouml eesmaumlrke laumlhtudes kohalikest tingimustest ning vajadustest Naumliteks Prantsusmaa

otildeppekavades on esile toodud lapse sotsiaalsete suhete rikastamise taumlhtsus vajadus luua

tingimused otildeppimiseks ja votildeimete arendamiseks Soome eelkoolikasvatuse peaeesmaumlrgina on

vaumllja toodud perekonna toetamine laste kasvatamisel ja isiksuse tasakaalustatud arengu

tagamine (vt lisa 1) (Ugaste Otildeun 2004)

Potildehjamaade otildepetajad poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele

ja igakuumllgsele arengule Otildepetajad loovad lapsele keskkonna milles ta votildeib sotsialiseeruda

osaleda demokraatlikul viisil ja vaumlljendada ennast esteetiliste tegevuste (muusika tants

joonistamine maalimine) kaudu Potildehjamaade eelkooliasutustes poumloumlratakse taumlhelepanu laste

maumlngule suhtlemisvotildeimalustele ja praktilis-esteetilistele tegevustele Akadeemilist otildepet

lasteaias on peetud vaumlheoluliseks (Brostroumlm amp Wagner 2003)

11

Eesti riikliku otildeppekava uumlldeesmaumlrk on lapse mitmekuumllgne ja jaumlrjepidev areng Otildepetajad

poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele kodu ja lasteasutuse

koostoumloumls Uumlldeesmaumlrgist laumlhtuvalt toetab otildeppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist vaimset

sotsiaalset ja emotsionaalset arengut mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne

minapilt uumlmbritseva keskkonna motildeistmine eetiline kaumlitumine ning algatusvotildeime esmased

toumloumlharjumused kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise taumlhtsusest ning arenevad

maumlngu- otildepi- sotsiaalsed ja enesekohased oskused (vt lisa 2)(Koolieelse lasteasutuse riiklik

otildeppekava)

13 Otildepetaja kutsemeisterlikkus

Otildepetaja on rahvusliku identiteedi kandja ja uumlhiskonna vaimsuse kujundaja kelle

potildehitegevused on otildeppeprotsessi planeerimine ja juhtimine otildeppija juhendamine tema arengu

ja motivatsiooni toetamine otildeppeprotsessi analuumluumlsimine ja hindamine ning tagasiside andmine

otildeppijale tema vanematelehooldajale otildeppija kaasamine otildeppesisu ja eesmaumlrkide

kavandamisse otildeppija toetamine otildepi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel (Otildepetaja

kutsestandard)

Koolieelse lasteasutuse otildepetaja

loob last arendava maumlngulise ja turvalise keskkonna

suudab juhendada maumlngulist otildeppimist

kujundab lapsest laumlhtuva kasvukeskkonna

maumlrkab varakult erivajadusi ja notildeustab lastevanemaid teavitab neid vajaduse korral

spetsialistiga konsulteerimise votildeimalustest

kujundab esmaseid suhtlemis- otildepi- ja koostoumloumloskusi

notildeustab lapsevanemaid arengu- ja kasvatusalastes kuumlsimustes

(Otildepetaja kutsestandard)

Tuginedes Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt vaumlljatoumloumltatud kutsestandardile eeldatakse

otildepetajalt sotsiaalsete oskuste otildepetamise oskust oskust ise suhelda nii probleemse lapsega kui

ka erineva kultuuritaustaga lapsevanemaga Toumlouml autorid uurisid erinevaid otildepetajatele

suunatud otildeppekavasid kuid ei leidnud otildepetatavaid aineid mis tagaksid otseselt

otildepetamisoskuse Motildene ainekirjelduse sisust Tallinna Uumllikooli alushariduse otildeppekavast tuli

12

vaumllja et kaumlsitletakse suhtlemispsuumlhholoogiat kuid aine mahu seisukohalt ei suuda selle

vaumlhene osakaal uumlldise psuumlhholoogia aine sees tagada oskust suhtlemist otildepetada

Pedagoogikateadlase Lee Schulmani ettekujutuse jaumlrgi moodustub otildepetajate pedagoogiline

paumldevus kolmest komponendist uumlldpedagoogikast otildepetatavast ainest ja selle otildepetamise

metoodikast (Krull 2000) Professionaalsuse iseloomulikud tunnused avalduvad ja

peegelduvad kutseala esindajate spetsiifiliste isikuomadustena mis kujunevad neil

loomupaumlraste eelduste ning kutseettevalmistuse ja praktika tulemusena Otildepetajatoumlouml eeldab

erakordselt head inimpsuumluumlhika tundmist ja sotsiaalse konteksti taju mistotildettu notildeuab sellel

erialal professionaalsuse saavutamine aastaid (Krull 2002)

13

2 Lapse sotsiaalne kasvukeskkond ja otildepetaja roll selle kujundamisel

Soome kasvatusteadlase Hujala sotildenul kirjeldab taumlnapaumleva lapse kasvukeskkonda kotildeige

paremini sotildena muutus Muutuvad uumlhiskonnastruktuur vaumlaumlrtusmaailmad elamistavad ja

perestruktuurid Muutus minapildis on tekitanud votildeimsa uuenduse vajaduse kasvatuse ja

otildepetamise ideoloogias Traditsiooniliselt on kasvatust puumluumltud allutada poliitilistele ja

sotsiaalsetele suumlsteemidele et selle abil kujundada uumlhiskonnakorda sobituvaid kuulekaid ja

korralikke kodanikke (Hujala 2004)

Hierarhilises suumlsteemis notildeuti ja kasvatati kuulekust et tagada suumlsteemi kestmine

Demokraatia puumlsimiseks vajame aga kodanikuuumlhiskonda mille liikmeilt oodatakse

iseseisvust vaumlaumlrikust vastutustundlikkust julgust empaatiat enesevaumlljendus- ja

kuulamisoskust koostoumloumloskusi soovi elukestvalt otildeppida ja areneda On ilmselge et neid

omadusi ei saa arendada samade kasvatusviisidega mis muudavad inimesed passiivseks ja

manipuleeritavaks (Murrik 2010)

Voldemar Kolga sotildenul on meie paratamatuseks liikumine infouumlhiskonna poole millega

kaasneb postmodernne eluviis Postmodernses uumlhiskonnas peab laps olema valmis

autoriteetide kadumiseks ja maailma pidevaks muutumiseks Vastuoluliste votildeimalustega

maailmas orienteerumisel on olulise taumlhtsusega adekvaatne minapilt terve enesehinnang

enesekindlus ja eneseusaldus Vaumlga raske on valikuid teha ja otsuseid vastu votildetta kui ei tea

kes sa oled Kolga leiab et nii lapsevanematel kui uumlhiskonnal tuleb muuta oma hoiakuid

kasvatuse suhtes ja otildeppida suhtlustehnikaid mis votildeimaldaksid toetada positiivse

enesehinnangu kujunemist lastel ning lahendada lastega seotud probleeme (Kolga 2006)

Taumlnapaumlevaste suhtlustehnikate ja konfliktilahendusmeetodite otildepetamise algatajaks votildeib

pidada Thomas Gordonit Antud toumlouml autorid notildeustuvad Kolga vaumlitega et adekvaatse minapildi

kujunemine eeldab dialoogi taumliskasvanu ja lapse vahel Infouumlhiskonna lapsevanemad ja

otildepetajad vajavad eluaegset otildeppimisvalmidust et muutuvas maailmas toime tulla Kolga peab

vaumlga oluliseks valmisolekut otildeppida lastelt Vaid taolisest osalusest kasvab vaumllja demokraatia

ja tsiviiluumlhiskond (Kolga 2006)

Autorid peavad taumlhelepanuvaumlaumlrseks et president Toomas Hendrik Ilves rotildehutas oma Eesti

Vabariigi 93 aastapaumleva kotildenes vajadust keskenduda avatusele ja sallivusele Autorite arvates

algab avatuse ja sallivuse kujundamine lapsepotildelves mis eeldab taumliskasvanute suhtumist

lapsesse kui taumlisvaumlaumlrtuslikku inimesse

14

Taumlnapaumlevane inimkaumlsitus rotildehutab isiksust aktiivse maailmakujundajana Selle kaumlsituse

kohaselt usutakse et inimene on iseennast maumlaumlrav ja vastutusvotildeimeline olend ning teda tuleb

selles suunas toetada ja julgustada Seetotildettu puumluumltakse toetada laste omaalgatust ja aktiivsust

ning usutakse et nad suudavad ise motildeelda ja oma probleeme lahendada Sellest tulenevalt

naumlhakse kasvatust ja otildepetamist uumlhiskonna arengu ainulaadse ning iseseisva jotildeuna (Hujala

2004)

Otildepetajal on keskkonna looja arengu toetaja ning suunaja roll Lasteaiaotildepetajad loovad oma

hoiakute uskumuste ja vaumlaumlrtushinnangutega lasteaia otildehkkonna (Niiberg Linnas 2007)

21 Kasvukeskkond kui lapse sotsiokultuurilise arengu motildejutaja

Kasvatusteadlane ja lasteaiakultuuri uurija Maarika Pukk rotildehutab lasteaiakultuuri rolli lapse ja

lapsepotildelve vaumlaumlrtustamisel Lasteaiakultuur on vaumlaumlrtuste normide hoiakute ja potildehimotildetete

kogum millest lasteaiatoumloumltajad oma igapaumlevategevuses juhinduvad Just lasteaiakultuur ndash

jagatud arusaam vaumlaumlrtustest ja eeskujudest ndash on vaimne fenomen mis eristab uumlht lasteaeda

teisest Eesti lasteaiakultuuris on esindatud nii taumliskasvanukeskne lapsekeskne kui ka lapsest

laumlhtuv laumlhenemine Lasteaiapedagoogika peab olema paindlik ja muutumisvotildeimeline nii

indiviidi- kui ruumlhmatasandil Terviklikku pedagoogilist laumlhenemist arendavad muutused

eeldavad teadlikke uuendusi (Pukk 2006)

Sotsiokultuurilise teooria jaumlrgi mille loojaks votildeib pidada Lev Votildegotskit on teadmiste

kujundamine ja otildeppimine olemuselt sotsiaalsed tegevused mistotildettu neid ei saa kaumlsitleda lahus

konkreetsest sotsiaalsest kultuurilisest ja ajaloolisest raamistikust Seega ei ole kuumlsimus

niivotilderd indiviidis ega keskkonnas eraldi vaid just nende vastastikuses sotsiaalses motildejus

Votildegotski jaumlrgi toimub otildeppimine esmalt sotsiaalsel seejaumlrel psuumlhholoogilisel tasandil Lapse

vaumlline tegevus muutub otildeppimise ja kogemuste kaudu jaumlrk-jaumlrgult sisemiseks vaimseks

tegevuseks Otildeppimine algab lapse ja taumliskasvanu vahelises sotsiaalses interaktsioonis

muutudes seejaumlrel sisemiseks psuumluumlhiliseks protsessiks Just tegevus moodustab vahendava luumlli

indiviidi ja kollektiivi vahel Enne kui lapsed otildepivad abstraktseid motildeisteid omal algatusel

kasutama otildepivad nad neid tundma vastastikustes sotsiaalsetes suhetes Kollektiivne tegevus

naumliteks otildeppimine ja toumlouml kujundavad selles osalevate indiviidide omadusi ja kaumlitumist (Pukk

2006)

Lapsed vajavad arenguks erinevaid sotsiaalseid keskkondi ning votildeimalust suhelda nii

eakaaslaste kui ka taumliskasvanutega Laps konstrueerib aktiivselt otildepitava taumlhendust Otildeppimine

15

leiab aset siis kui otildeppija teadvuses toimuvad muutused otildeppija seob uue otildepisisu varasemate

teadmiste ja kogemustega oskab neid seoseid maumlrgata motildeista uumlmber hinnata Niisiis tunneb

otildeppija vajadust saada aru oma olukorrast ning seda motildetestada (Krull 2001 Saumlljouml

2003)Votildegotski vaumlitis et lapsed puumluumlavad kotildene abil suhelda kuigi nad pole selle eesmaumlrgi

saavutamisel alati edukad Votildegotski sotildenul arenevad motildelemad nii keel kui ka motildetlemine ja

motildejutavad vastastikku teineteist Tema arvates toimub arenguline progressioon mis saab

alguse sotsiaalselt tasandilt ndash taumliskasvanu ja lapse vahelistest suhetest jotildeuab sisemise

dialoogini ning lotildepuks verbaalse motildetlemiseni Lapse poolt vaadatuna on sotildenad sotsiaalse

kontakti saavutamise ja taumliskasvanu kontrollimise vahendiks ning nad votildeimaldavad lapsel

lahendada neid uumllesandeid millega ta juhendamata toime ei tuleks (Butterworth Harris 2002)

Votildegotski teooria kohaselt on areng taumliuslikem siis kui lapsele antakse kogu aeg uumllesandeid

mis raskuselt vastavad laumlhimale arengutasemele Taolised uumllesanded notildeuavad lapselt

pingutust lisaks veel ka taumliskasvanu abi Niipea kui laps omandab antud uumllesande

lahendamise oskuse ongi ta oma arengus jotildeudnud uuele tasemele so laumlhimale

arengutasemele Eeldatakse et see protsess toimib vahetpidamata (Ebber 1982)

Sotsiaalse arengu all motildeistetakse ka arengu seda aspekti mis on seotud uumlhiskonnas teiste

inimeste keskel elamisega ning nendega suhtlemisega Suhtlemise kaumligus omandab laps

teatud suhtlemismudelid otildepib toime tulema oma emotsioonidega ja neid adekvaatselt

vaumlljendama otildepib taumlhele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima Laps

omandab sellele uumlhiskonnale tuumluumlpilised normid ja kaumlitumismudelid mida konkreetses

uumlhiskonnas sobivaks peetakse

Inimese maailmavaates millel potildehineb igapaumlevane kaumlitumine on sadu motildejutusi alates lapseea

kasvukeskkonnast kus potildeimuvad nii suhtlus- info- tehno- kui ka looduskeskkonna

elemendid (Kasemets 2000)

Sotsiaalne areng seostub sotsiaalsuse kujunemise ja kaumlitumisoskustega (Saarits 2005)

Koolieelses kasvatuses rotildehutatakse lapse sotsiaalse arengu motildeju otildeppimisele Toetades lapse

sotsiaalset arengut luuakse ka tema intellektuaalse arengu eeldusi Kui laps usaldab iseennast

siis on tal head eeldused uue otildeppimiseks (Brotherus Hytoumlnen Krokfors 2001)

16

Eesti Lastevanemate Liidu kodulehelt votildeib lugeda vanemate soovi et alushariduse eesmaumlrgid

peaksid silmas nii inimese praegust kui ka tulevast eksistentsi Vanemad peavad lasteaias

taumlhtsaks vaba maumlngu omavahelist suhtlemist ja votildeimalust valida millal mida ja kellega koos

ette votildetta mis eeldab otildepetajalt paindlikkust Alusharidus peaks suurendama inimese eeldusi

olla otildennelik Lapsevanemad toovad vaumllja et lasteaia kohta kaumlivates otildeigusaktides on kuumlll

detailsed notildeuded kraanikaussidele kuid mitte kasvukeskkonnale sisulises motildettes Vanemad

ise peavad kotildeige taumlhtsamaks luua toetav kasvukeskkond milles maumlaumlrav roll on otildepetajal

Toetava keskkonna tuumaks peavad vanemad otildepetaja usaldus- ehk laumlhisuhet lapsega Nagu

eespool on viidatud sotildeltub otildepetaja isiksusest ja professionaalsusest millist tuge lapsed oma

arengule saavad (Eesti Lastevanemate Liit)

22 Otildepetaja roll kasvukeskkonna kujundajana

Niibergi ja Linnase (2007) arvates peavad taumlnapaumleva alushariduse otildepetajal olema potildehjalikud

teadmised ja avar silmaring Mida noorem on laps seda parem metoodik peab olema otildepetaja

Lasteaiapedagoog ei ole lihtsalt teadmiste vahendaja vaid kogu otildeppeprotsessi kujundaja See

eeldab temalt vaumlga head ettevalmistust ja lastepsuumlhholoogia tundmist

Sikka arvates loob otildepetajate ja laste vaheline emotsionaalne side toetava otildepikeskkonna

Vastastikuste positiivsete suhete tekkimine ja areng eeldab reaalselt koosveedetud aega ja

vastastikust kogemuste jagamist Sikka sotildenul on nii tegevotildepetajad kui ka uurijad maumlrganud

just selle uumlliolulise kasvatusliku motildejuteguri (reaalselt koosveedetud aeg ja vastastikune

kogemuste jagamine) pidevat vaumlhenemistendentsi otildeppeprotsessis

Otildepetajate votildeimalused poumloumlrata rohkem taumlhelepanu emotsionaalsetele ja sotsiaalsetele teguritele

taanduvad ametlike ettekirjutuste ning kotildeige (koolivalmiduse eakohase arengu

toimetulemise akadeemiliste oskuste jne) motildeotildetmise vajaduse ees Meie uumlhiskonnas levinud

votilderdlemine konkurents surve olla edukas votildeib olla seotud laste hilisema akadeemilise

ebaotildennestumisega Otildepetajal pole aega suhelda ning edastada vaumlaumlrtushinnanguid kui ta on

orienteeritud eeldatavatele tulemustele

2003 aasta kooliettevalmistusruumlhmades laumlbiviidud uuringu potildehjal selgus et aumlraotildepitavate

teadmiste tase on kotildergem kui sotsiaalsete oskuste uumlldiste otildepioskuste eetika ja

maailmavaatega seonduvate oskuste ja arusaamade tase Lapse eneseusk ja positiivsed

otildepikogemused mis loovad eeldused edasiste otildepingute edukuseks on seotud aga just nende

valdkondadega Antud uurimuse kokkuvotildettes totildedeb Sikka et otildepetajate professionaalsed

17

oskused laste positiivse minapildi ja uumlldiste otildepieelduste kujundamisel sisaldavad piisavalt

arenguruumi Kuigi lasteaiaotildepetajad on lapsekeskse pedagoogika potildehimotildetted omaks votildetnud

on nende praktiline rakendamine keerukas (Sikka 2009)

Lapsekeskse pedagoogika rakendamiseks kinnitab Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee

2006 aastal soovituse liikmesriikidele mille kohaselt valitsused peaksid oma poliitikate ja

tegevuskavade korraldamisel silmas pidama tingimuste loomist positiivseks lastekasvatuseks

ning mis tahes seda takistavate tegurite kotildervaldamist Oluliseks peetakse sotsiaalsete hoiakute

ja elulaadi muutmisele suunatud poliitikat mis votildeimaldaks paremini arvesse votildetta laste

vanemate ja perede vajadusi ning arendada peresotildebralikke toumloumlkeskondi ja teenuseid

Nimetatud printsiipide elluviimisel peavad autorid universaalseks Th Gordoni

suhtlemismudeli laialdast rakendamist Gordon laumlhtub demokraatlikest potildehimotildetetest

arvestades votilderdselt nii laste kui taumliskasvanute potildehilisi inimotildeigusi ndash vaumlljendada ennast saada

kuulduks ning lahendada konflikte motildelema osapoole vajadusi rahuldades Samad potildehimotildetted

on positiivse kasvatuse aluseks

221 Positiivse kasvatuse potildehimotildetted

Positiivse kasvatuse all motildeeldakse kasvatusviisi kus laste otildepetamisel ja kaumlitumise suunamisel

laumlhtutakse laste otildeigusest mitmekuumllgsele arengule ja kaitstusele vaumlgivalla eest Positiivse

kasvatuse aluseks on lapse otildeiguste potildehiprintsiibid ning mitmekuumllgsed teadmised laste

arengust ja tulemuslikest kasvatuspotildehimotildetetest Positiivne kasvatus jaumlrgib pikaajalisi

eesmaumlrke ndash arendada lapses enesedistsipliini ja elukestvaid oskusi ning seisneb empaatia

eneseaustuse teistest lugupidamise inimotildeiguste ning vaumlgivallatuse otildepetamises (Durant 2010)

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee (2006) soovitab liikmesriikidel selgitada nii

lastevanematele kui ka teistele lastekasvatuse eest vastutavatele isikutele kuidas last tuleb

kohelda kui isiksust vaumllistades nii fuumluumlsilise vaimse kui ka psuumlhholoogilise vaumlaumlrkohtlemise

ning soodustades laste kaasatust Soovituses peetakse taumlhtsaks teadlikkuse suurendamist

positiivse lastekasvatuse vaumlaumlrtusest uumlhiskonnas tervikuna Sotsiaalministeeriumi aruandes

lapse otildeiguste tagamise strateegia taumlitmise kohta tuuakse vaumllja vajadus jaumltkuvalt arvesse votildetta

rahvusvahelisi suundi ja arenguid pidada silmas UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis ja selle

lisaprotokollides toodut ning Euroopa Liidu ja Euroopa Notildeukogu direktiivides

18

konventsioonides ja soovitustes ettenaumlhtut Aruandes rotildehutatakse et laste vaumlaumlrtustamine peab

olema poliitikauumllene jaumlrjepidev ja jaumltkuv tegevus (Tikerpuu Reinomaumlgi 2009)

Eespool vaumlljendatud seisukohtadele tuginedes peavad autorid vaumlga oluliseks positiivse

kasvatuse potildehimotildetetest laumlhtumist meie laste- ja haridusasutustes Otildepetaja kes jaumlrgib positiivse

kasvatuse printsiipe loob lastele kasvamiseks turvalise otildehkkonna ja toetab nende positiivse

minapildi kujunemist vahetu isikliku kogemuse kaudu kujunevad lastel uumlksteist arvestavad

suhtlemismudelid ldquoSelle otildepetamine lastele mida nad peavad teadma et olla oma elus

edukad on uumlks kotildeige taumlhtsamaid toumlid maailmasrdquo uumltleb J E Durant (2010) rahvusvaheliselt

tuntud filosoofiadoktor kliiniline lastepsuumlhholoog positiivse kasvatuse edendaja

Toumlouml autorid refereerivad JE Duranti poolt vaumlljatoodud positiivse kasvatuse potildehimotildetteid

tuginedes eelpool viidatud teosele

Positiivne kasvatus ei ole kotildeikelubamine ega reeglite puudumine

Positiivse kasvatuse alustaladeks on

pikaajaliste eesmaumlrkide seadmine lastekasvatuses

soojuse toetuse ja struktuuri pakkumine

laste motildettemaailma ja tunnete motildeistmine

individuaalsete erinevuste aktsepteerimine

probleemide lahendamine

Nendel alustel tegutsedes on loomulik et probleemide tekkimisel ei karistata lapsi vaid

lahendatakse probleeme See notildeuab motildetlemist (ja selle harjutamist) olukorra hindamist ka

lapse vaatepunktist ning reageerimist viisil mis viiks pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamisele

laumlhemale Selleks on oluline anda vajalikku infot ning vaumlljendada lugupidamist lapse suhtes

Otildepetajat naumlhakse treenerina kes toetab lapsi otildeppimisel kandes votildetmerolli laste

enesehinnangu ja enesekindluse uumllesehitamisel ja iseseisvuse ning enesetotildehususe arendamisel

Selmet karistada akadeemiliste votildei kaumlitumuslike vigade eest otildepetaja seletab demonstreerib ja

mudeldab motildeisteid ja kaumlitumist mida tuleb otildeppida Durant naumleb positiivses kasvatuses

investeeringut mis toidab elukestvat motivatsiooni otildeppida

19

Durant kirjutab et paljud otildepetajad keskenduvad liialt luumlhiajalistele eesmaumlrkidele (Lotildepeta

raumlaumlkimine Tee oma kodutoumlouml aumlra Vasta mulle kohe) motildetlemata millist motildeju nad avaldavad

oma otildepilaste hilisemale elule Pikaajalisi eesmaumlrke teadvustamata on suurem totildeenaumlosus et

otildepetaja votildeib stressi tekitavates olukordades reageerida karjumise alandamise votildei isegi

loumloumlmisega Kritiseerimine sildistamine haumlbistamine aumlhvardamine jms otildepetaja

reageerimisviis kahjustab lapse enesehinnangut ja eneseusaldust ei innusta otildeppima ega loo

haumlid maumllestusi lasteaia kooli kohta Tutistamine naumlpistamine totildeukamine loumloumlmine jms

otildepetavad lapsi probleemide puhul vaumlgivaldselt kaumlituma Iga sellise reageeringuga

demonstreerib otildepetaja soovitud kaumlitumise vastandit blokeerides sellega pikaajaliste

eesmaumlrkide saavutamist Durant peab situatsioonistressiga hakkamasaamist viisil mis aitab

saavutada pikaajalisi eesmaumlrke uumlheks raskemaks kuid mitte votildeimatuks katsumuseks

otildepetajale Just nagu eesti lastevanemadki rotildehutab ka Durant et hariduse eesmaumlrk on

valmistada otildepilasi ette nende taumliskasvanuelu otildennestumiseks Tema sotildenul votildeib otildepetaja poumloumlrata

luumlhiajalised katsumused votildeimalusteks mis viivad pikaajaliste eesmaumlrkide suunas otildepetades

lastele kuidas tulla toime stressiga austada ennast ja teisi ning olla edukad otildeppijad

Distsipliin ei seisne karistuses Otildepilane peab kogema austust motildeistmist ja turvalisust et

avaneksid tema akadeemilised votildeimed ning puumlsiks otildepimotivatsioon

Pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamise toumloumlriistadeks on soojuse toetuse ja struktuuri

pakkumine Taumlhtis on et emotsionaalselt turvalises keskkonnas tunnevad lapsed end vabalt ja

julgevad teha vigu mis on oluline osa otildeppimisest Kui otildepetajad tunnevad tegelikult huvi laste

mitte vaid kaumlsutaumlitmise vastu kogevad lapsed et neist hoolitakse nad laumlhevad kellelegi

korda Kui otildepetajad vaumlaumlrtustavad laste pingutusi tunnustavad neid ja vaatavad olukordi laste

pilgu laumlbi on lapsed rahulikumad ja koostoumloumlvalmimad neil on vaumlhem kaumlitumisprobleeme

Edukogemus toidab nende akadeemilisi huvisid ja vaumlhendab keskendumisraskusi ldquoAlles siis

kui me hakkame vaatama maailma laumlbi kuue- votildei kolmeteistaastase silmade votildeime olla

suutelised motildeistma nende kaumlitumise potildehjuseid Siis me saame olla efektiivsemad otildepetajadrdquo

uumltleb Durant

Struktuuri all motildeeldakse infot ja tuge mida lapsed otildepetajatelt saavad Kaumlitudes positiivse

rollimudelina (pikaajalisi eesmaumlrke silmas pidades) selgitades reeglite potildehjuseid kuulates

otildepilaste vaatenurka aidates neil leida lahendusi ja parandada eksimusi viisil mis votildeimaldab

oma kogemustest otildeppida olles seejuures otildeiglane kontrollides viha ja vaumlltides aumlhvardusi

varustab otildepetaja otildepilasi struktuuriga olles oma kaumlitumisega eeskujuks ja mentoriks Struktuur

sisaldub ka kindlates juhtnoumloumlrides kaumlitumiseks ja akadeemilisteks uumllesanneteks selgelt ja

20

jaumlrjepidevalt edastatud potildehjendatud ootustes laumlbiraumlaumlkimistes ning iseseisva motildetlemise

julgustamises See otildepetab lapsi arvestama enda ja teistega tulema toime frustratsiooniga

tegema otildeigeid otsuseid ning lahendama konflikte vaumlgivallata ka siis kui otildepetajat juures pole

(Durant 2010)

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et positiivne kasvatus on ennetav laumlhtutakse inimotildeigusi

arvestavatest kasvatuspotildehimotildetetest puumluumltakse motildeista kaumlitumis- ja otildepiraskuste potildehjuseid

vaumlltida luumlhiajalisi reaktsioone ning rakendada strateegiaid ja mudeleid millel on eeldused

toetada edukust ja eluoskusi

Autorite kogemus Th Gordoni metoodikaga kinnitab et antud metoodika votildeimaldab

positiivse kasvatuse potildehimotildetteid ellu viia Gordoni perekoolis ja Otildepetajate koolis praktiliselt

omandatavad suhtlemisoskused laumlhtuvad inimotildeigustest on struktureeritud ning votildeimaldavad

nii piire seada kui ka toetust soojust ja motildeistmist jagada

21

3 Thomas Gordoni efektiivsete suhete rajamise mudel

Thomas Gordon on uumllemaailmselt tuntud kui suhtlemisoskuste ja konfliktilahendusmeetodite

otildepetamise algataja Alustanud moumloumldunud sajandi viiekuumlmnendatel aastatel juhtimiskoolitusi

aumlri- tootmis- ja valitsusorganisatsioonidele ja praktiseerides hiljem kliinilise psuumlhholoogina

maumlrkas ta et sageli ei vaja tema poole poumloumlrdunud patsiendid psuumlhhoteraapiat vaid teadmisi

suhtlemisest Taumlnu psuumlhhoterapeudi vaumlljaotildeppele oskas Gordon kuulata ja motildeista nii lapsi

noori kui ka nende vanemaid Olemasolevad oskused votildeimaldasid tal maumlrgata kuidas

taumliskasvanud tahtmatult kuid jaumlrjekindlalt kahjustavad laste enesehinnangut ja enesekindlust

ning laumlmmatavad nende loovust ja algatusvotildeimet Rakendades oma vaumlljatoumloumltatud efektiivsete

suhete rajamise mudelit jaumlrgneval kuumlmnendil ka peredega toumloumltades leidis ta et nn Gordoni

mudeli (Gordon Model) abil votildeib saavutada maumlrkimisvaumlaumlrseid muutusi inimeste igapaumlevases

kaumlitumises Nii suumlndis 1962 aastal kursus lastevanematele PET Parent Effectiveness

Training Eestis Gordoni perekool (Eestis alates 1994 suumlstemaatiline koolitus alates MTUuml

Perekeskus Sina ja Mina loomisest 2004) Motildeistmine et formaalharidus ei anna kotildeige

elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest millega luua toimivaid inimsuhteid

suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte konstruktiivselt sai aluseks

otildepetajate efektiivsustreeningu loomisele 1974 aastal (TET Teacher Effectiveness Training

Eestis Otildepetajate kool) (Perekeskus Sina ja Mina perekoolantiee)

Gordoni kursused potildehinevad eeldusel et mis tahes aine teema oskuse votildei vaumlaumlrtuse

otildepetamisel on edu saavutamisel maumlaumlravaks otildepetaja ja otildepilase vahelised suhted Kui otildepilasi ei

motildeisteta ei usaldata kritiseeritakse alandatakse kaumlsutatakse surutakse alla muutuvad nad

totilderksaks ja osutavad otildeppimisele vastupanu (Gordon 2006) Otildeppimiseks ja otildepetamiseks

vajaliku otildehkkonna loomine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja vaumlaumlrtushoiakutest ja suhtlemisoskusest

Gordoni kursustel keskendutakse oskustele mida otildepetajad vajavad ehitamaks silda enda ja

laste vahele Need oskused ei sunni otildepetajaid omandama hulgaliselt teoreetilist materjali vaid

on seotud eelkotildeige raumlaumlkimise ja kuulamisega Tuginedes laumlbiviidud uuringutele peab Gordon

otildeppimise soodustamise puhul kotildeige olulisemaks kuulamist Raumlaumlkimine motildejub aga sotildeltuvalt

sellest kuidas raumlaumlgitakse kas konstruktiivselt votildei destruktiivselt Kuna otildepetaja valitud

suhtlemisviis votildeib laumlbisaamist otildepilastega soodustada votildei kahjustada peab Gordon oluliseks

et otildepetaja oskaks valida igas olukorras kotildeige sobivama suhtlemisviisi (Gordon 2006)

22

David Aspy Flora Roebucki ja Rahvusliku Inimliku Hariduse Liidu (Human Consortium for

Humanizing Education) poolt neljakuumlmne kahes USA osariigis korraldatud

longitudinaaluurimus naumlitas et kui lapsed saavad kotildergel maumlaumlral motildeistmist hoolimist ja

siirust otildepivad ja kaumlituvad nad paremini kui siis kui nad seda kotildeike vaumlhe saavad (Gordon

2006)

Th Gordonit haumlmmastas et kuigi maailm on pidevas muutumises uumlha rohkem teatakse

inimese arengust ja selle seaduspaumlrasustest ning muutuvad ka sotsiaalsed kooslused

kasutatakse lastekasvatuses endiselt mitu tuhat aastat rakendatud votildeimu- ja karistusmeetodeid

Ta eristab kolme vanemlikku stiili autoritaarne kotildeikelubav (sallivalistuv) ja demokraatlik (vt

315) Votildeimule allutatud suhted ei kasvata lastes vastutustunnet ega sisemist distsipliini

vastupidi mida rohkem votildeimu kasutada seda vaumliksem motildeju on sellel lapse kaumlitumisele ja

vaumlaumlrtustele (vt joonis 1)

Joonis 1 Autoritaarse kasvatuse motildejud lapsele ning poumloumlrdvotilderdeline

seos votildeimu ja motildeju vahel (Gordon 2003)

Vanemad kes ei taha kaumlituda autoritaarselt kalduvad sageli teise aumlaumlrmusesse ega suuda lastele

piire seada lastes neil endale bdquopaumlhe istudaldquo Sageli votildeib juhtuda et vanemad jaumlaumlvad nende

kahe aumlaumlrmuse vahel pendeldama Demokraatliku kasvatuse puhul arvestab vanem nii enda kui

ka lapse vajaduste ja vaumlaumlrtustega Demokraatlik vanem votildetab selge vastutuse oma rolli eest

kuid ei rakenda lapse soovitud kaumlitumise saavutamiseks votildeimu vaid erinevaid

motildejutusvahendeid kaasates ka lapsed otsuste tegemisse Gordon maumlrkas et lapsed kes on

saanud reeglite loomises osaleda jaumlrgivad neid palju puumlsivamalt

23

Metoodika aluseks on kindlad vaumlaumlrtuspotildehimotildetted ja kursusel arendatavad konkreetsed

oskused laumlhtuvad just neist vaumlaumlrtustest

Lapsed on olulised nad on inimesed seega on neil vajadused ja otildeigus oma vajadusi

rahuldada

Vanemad on olulised nemadki on inimesed ja neilgi on otildeigus oma vajadusi rahuldada

Inimestevahelised suhted on olulised sest omavaheliste suhete kvaliteedist sotildeltub nii

lapse kui ka vanema rahulolu suhetes on elu eesmaumlrgipaumlrane ja taumlhenduslik

Kasvukeskkond on oluline Lapse enesehinnang kujuneb suuresti selle kaudu kuidas

teda naumlevad ja temasse suhtuvad taumliskasvanud

Gordon ise on nimetanud oma programmi revolutsiooniliseks muutuseks vanemakasvatuses

sest see oli esimene omataoline kus rotildehk oli lapsevanema rollil ja kaumlitumisel mitte lapsel

votildeimaldades taumlielikult muuta seda kuidas lapsi kasvatatakse Praeguseks juba aastakuumlmnete

pikkused kogemused Gordoni mudeli rakendamisel nii vanemahariduses kui ka otildepetajate

koolitamisel on kinnitanud et nimetatud meetodite ja selles sisalduvate oskuste kasutamine

muudab inimestevahelised suhted demokraatlikumaks Demokraatlike suhete otildepetamist pidas

Gordon demokraatliku uumlhiskonna aluseks Gordoni sotildenul on need oskused bdquovajalikud ka

selleks et saumlilitada maailmas rahu Demokraatlikud perekonnad on rahumeelsed ja kui leidub

piisavalt palju rahumeelseid perekondi tekib uumlhiskond mis ei tunnusta vaumlgivalda ega notildeustu

sotildejategevusegardquo

Demokraatia arengusse panustamise eest esitati Thomas Gordon koguni kolmel korral Nobeli

rahupreemia nominendiks (1997 1998 ja 1999) Kuigi temast ei saanud nimetatud preemia

laureaati elas ta piisavalt kaua et naumlha oma elutoumlouml vilju ndash mitte ainult miljonid koolitustel

osalenud vanemad rohkem kui neljakuumlmnes riigis vaid kohtumised inimestega keda oli

kasvatatud PETi oskuste abil Need kohtumised veensid Gordonit et tema poolt elluviidud

lastekasvatusoskused aitasid inimestel kujuneda tervemaks ja otildennelikumaks ning omandatud

suhtlusmudel kandus edasi perevaumlaumlrtusena neist kelle vanemad javotildei vanavanemad olid

osalenud Gordoni koolitustel olid omakorda saanud demokraatlikud oma lapsi vaumlgivallata

kasvatavad lapsevanemad

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et kuigi mudel loodi ligi viiekuumlmne aasta eest pole see kaotanud

motildejujotildeudu pigem vastupidi ndash mida enam me jaumlrgime demokraatlikke vaumlaumlrtusi seda enam

vajame kasvatusoskusi millega neid kujundada Gordon rotildehutab et kursusel otildepitavate

24

oskuste kasutamine pole pelgalt metoodika rakendamine vaid eelkotildeige ellusuhtumise

kuumlsimus nii enda kui ka lapse votilderdne vaumlaumlrtustamine ning vastastikusest lugupidamisest

tulenev kaumlitumine (vt lisa 3) Tema meetodi keskseteks maumlrksotildenadeks on aktiivne kuulamine

adekvaatne enesekehtestamine ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudel Th Gordoni mudel

on unikaalne sest pakub tervikliku ja suumlsteemse laumlhenemise suhtlemisel esinevate olukordade

jaoks Kuna mudel on sarnane nii Gordoni perekoolis kui ka Otildepetajate koolis raumlaumlgivadki

autorid siin ja edaspidi lihtsalt Gordoni mudelist (Gordon 2003)

31 Gordoni mudeli potildehimotildeisted ja -oskused

Kotildeigi kursusel kaumlsitletavate oskuste raamistamiseks votildetab Gordon kasutusele kaumlitumisakna

motildeiste ehk metafoori vaumlites et iga inimene naumleb teisi justkui laumlbi akna

Kaumlitumine on silmaga naumlhtav votildei kotildervaga kuuldav tegevus mitte hinnang sellele Nii naumliteks

ei saa vaatleja naumlha et laps on laisk kuid votildeib naumlha tema asju mis on moumloumlda tuba laiali

Sallivuspiir vaumlljendab taumliskasvanu suhtumist hetkel toimuvasse kaumlitumisse ja maumlaumlrab

millisesse kaumlitumisakna osasse see kaumlitumine taumliskasvanu jaoks paigutub Sellest omakorda

oleneb millist suhtlemisoskust kasutada

Lapsevanema votildei otildepetaja seisukohalt on kotildeik lapse teod kogetavad kas vastuvotildeetavana votildei

vastuvotildeetamatuna Oluline on ka teadvustada kuidas enda sallivuspiir votildeib muutuda ning

millest see oleneb

25

Joonis 2 Kaumlitumisaken ( Gordon 2003)

Suhtlemiselkaumlitumisaknas votildeib eristada kolme olukorda lapse probleem probleemideta ala

ja taumliskasvanu probleem (joonis 2) Sobiliku suhtlemisoskuse valik ja edasine sihipaumlrane

kaumlitumine oleneb oskusest adekvaatselt maumlaumlratleda millise olukorraga on tegemist

Taumliskasvanu reageering maumlaumlrab millisesse kaumlitumisakna osasse mingi kaumlitumine tema jaoks

paigutub

Kui lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu on probleem taumliskasvanul ja selle

olukorra lahendamine eeldab temalt kehtestamisoskusi Oluline on ka vahet teha kas tegemist

on vajadus- votildei vaumlaumlrtusvastuoluga Kaumlitumised mis taumliskasvanut ei haumliri on temale

probleemitus alas Probleemideta ala laiendamiseks pakub Gordoni mudel oskusi selgeks

enesevaumlljenduseks minasotildenumite abil Oluline ja vanemate seas sageli haumlmmingut tekitav

arusaamine on et kaumlitumised mis annavad maumlrku lapse haumliritusest paigutuvad taumliskasvanule

vastuvotildeetavasse alasse moodustades selle uumllemise osa ndash lapse probleemala Selline jaotus ei

taumlhenda et taumliskasvanu jaumltaks lapse oma murega uumlksi vaid on vajalik selleks et adekvaatselt

olukorda maumlaumlratleda ja valida sobiv suhtlemisoskus antud juhul abistamisoskused

Taumliendavateks oskusteks on 6-astmeline probleemilahendusmudel ehk votildeidan-votildeidan mudel

lastevaheliste probleemide vahendamine kodukeskkonna kohandamine ning oskused

vaumlaumlrtusvastuolude kaumlsitlemiseks (Gordon 2003 2006)

26

311 Selge enesevaumlljendamine minasotildenumite abil

Toumloumltades peredega maumlrkas Gordon et enamasti suhtlevad vanemad lastega viisil mis ei

votildeimalda lastel kogeda vanemate armastust ning naumlitab et vanemad ei hinda last sellisena

nagu ta on Seevastu vanemad kes otildepivad oma lastega suhtlema heakskiitvalt saavad olla

neile toeks ning eneseaustuse ja positiivse enesehinnangu alusepanijaks Gordon motildeistis et

vanemate oskamatus tuleneb nende enda puudulikust kasvatusest kuid jaumlreldas samas et

vajame uut vanemate potildelvkonda kes tunnistaks vajadust otildeppida oskusi mis aitaks kasvatada

vastutustundlikke lapsi

Iga lapse elus on periood kui ta hakkab enda kohta uumltlema bdquominaldquo Sel ajal on loomulik et

laps vaumlljendab end mina-keeles ma tahan ma ei taha mulle meeldib mulle ei meeldi jms

Kui last uumlmbritseb aga sina-keelne maailm (ja nii see paraku enamasti on lapse poole

poumloumlrdutakse miks sa nii teed kas ma ei oumlelnud sulle kuidas sa ometi nii lohakas oled jms)

kaotab ka laps oma loomuliku enesevaumlljendusoskuse Samas on lapsel sina-keeles

vaumlljenduvast taumliskasvanust palju raskem aru saada kui minasotildenumitega vaumlljenduvast

inimesest Minasotildenumi kasutaja votildetab selge vastutuse oma motildetete tunnete vajaduste ja

nende vaumlljendamise eest Taumliskasvanu kes vaumlljendab end lastele minasotildenumite abil tuleb

lapsele laumlhemale ja muutub lapsele inimesena justkui laumlbipaistvamaks Oumleldes kamandamise

asemel ma vajan su abi ma palun et sa antakse lapsele signaal et temast peetakse lugu

votildeimaldades lapsel tunda end olulisena ja vaumlaumlrtustatuna

Olukorras kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanu meelest heakskiidetav soovitab Gordon

harjumuspaumlrase kiitmise asemel kasutada positiivset minasotildenumit Sel juhul kirjeldab

taumliskasvanu lapse kaumlitumist ja selle kaumlitumise motildeju endale Lisades sellele ka oma tunded

(heameel rotildeotildem taumlnulikkus vms) annab ta lapsele motildeista kui oluline see kaumlitumine temale on

Selline poumloumlrdumine votildeimaldab lapsel hakata tajuma oma kaumlitumise motildeju teistele inimestele

sest taumliskasvanu naumlitab lapsele tema kaumlitumise motildeju oma sotildenadega nagu peeglist Taumlhtis on

meeles pidada et positiivse minasotildenumi eesmaumlrk pole vaumllja pressida soovitud kaumlitumist vaid

oma heameelt vaumlljendada Kuna laste uumlheks potildehivajaduseks on olla maumlrgatud rotildeotildemustab ka

laps Uumlhtlasi aitab tunnustav tagasiside lapsel uumlles ehitada positiivset enesekuvandit

Aumlrauumltlev minasotildenum on kohane olukorras kus mingil potildehjusel ei saa lapse soovidele vastu

tulla Motildeeldes mis on aumlrauumltlemise potildehjuseks saab oumlelda selge bdquoeildquo ning seda potildehjendada oma

vajadustega N Ma ei saa sinuga kohe praegu maumlngima tulla sest mul on vaja otildehtusoumloumlk

27

valmis teha Selline oma piiride vaumlljendamine otildepetab lapsi teistega arvestama samuti otildepivad

nad sellest enda piiride ja vajaduste eest seismist ning bdquoeildquo uumltlemist (Gordon 2003)

312 Suhtlemistotildeketest hoidumine

Thomas Gordon toob vaumllja kaksteist enamlevinud sinasotildenumit ehk poumloumlrdumisviisi mida ta

nimetab suhtlemistotildeketeks (vt lisa 4) sest nii vanemad kui ka otildepetajad kasutavad neid

valdavalt probleemolukordades maumlrkamata et need ei anna soovitud tulemust ega aita

probleeme lahendada

Kui probleem on lapsel vajab ta taumliskasvanu abi probleemi maumlrkamisel aumlrakuulamisel ja

eneses selgusele jotildeudmisel et siis ise votildei taumliskasvanu toel murele lahendus leida Kui lapse

kaumlitumine on probleemiks vanemaleotildepetajale on taumliskasvanu vastutus lapsele teada anda

milline kaumlitumine ja mille totildettu teda haumlirib

Suhtlemistotildekked ei aita kummalgi juhul probleeme lahendada vaid kahjustavad nii laste

enesehinnangut kui ka lapse ja taumliskasvanu suhet uumlhtlasi votildetavad nad votildeimaluse lapse

vastutustunde ja omaalgatuse arenguks (Gordon 2003 2006)

Ajal mil suhtlemistotildeketest hoidumist otildepetatakse nii klienditeeninduses kui

juhtimiskoolituses votildeime oma kogemuste potildehjal vaumlita et kodus koolis lasteaias ja toumloumll ei ole

need kuhugi kadunud vaid moodustavad endiselt suure osa igapaumlevasest suhtlemisest Eriti

tavapaumlrane on sinasotildenumite kasutamine laste puhul juhul kui lapse kaumlitumist kogetakse

vastuvotildeetamatuna Sildistamine suumluumldistamine kamandamine kuumlsimine jt on nii

harjumuspaumlrased et nende poumloumlrdumiste varjatud alltekst ndash mina taumliskasvanu olen sinust

targem sina vaumlike lollike ei tea kuidas asjad kaumlivad ndash jaumlaumlb taumliskasvanule hoomamata lapse

kujunevat isiksust ja minapilti sellegipoolest valusalt riivates (Gordon 2003)

313 Abistamisoskused lapse probleemi korral

Kui lapsel on probleem on tavapaumlrane et taumliskasvanud tahavad last aidata Nad kuumlsivad miks

ta nutab lohutavad pakuvad lahendusi kuid vahel teevad ka etteheiteid (kas ma ei oumlelnud)

votildei riidlevad Ei teata et ise lapse probleemi lahendama asudes votildeetakse lapselt justkui otildeigus

oma tunnetele ja vastutus probleemi lahendamise eest ning suumlvendatakse seelaumlbi lapse

ebakindlust abitust ning sotildeltuvusvalmidust Laps votildeib muutuda ka trotslikuks kui pakutud

lahendused talle ei sobi ja ta tahab omamoodi toimida

28

Kui lapsel on mure on taumliskasvanu uumllesanne seda maumlrgata hoolida ning pakkuda toetust

Parim viis selleks on aktiivne kuulamine mis votildeimaldab last tema tundeid ja vajadusi motildeista

Lapse tunnete peegeldamisel on suumlgav motildeju - last on maumlrgatud (see on lapse potildehivajadusi) ta

kogeb et temast hoolitakse ndash see omakorda toetab lapse enesehinnangut ja sisemist

vaumlaumlrtustunnet Kui suhtlemistotildekkeid ei rakendata kogeb laps et ta on aktsepteeritud sellisena

nagu ta on seega on turvaline oma tundeid tunda ja neid vaumlljendada need ei pea minema

kaumlitumisse ega kehasse (haigusteks) Laps keda aktsepteeritakse otildepib hoolima ka teistest

Vanemad ja otildepetajad soovivad et laps otildepiks oma tundeid ja kaumlitumist ohjeldama Kuid

juhtida saab vaid seda mida tuntakse Selleks et otildeppida motildeistma iseennast koos oma

tunnetega vajab laps kotildeigepealt taumliskasvanuid kes tema tundeid motildeistaksid ja neid talle

peegeldaksid Nii otildepib laps oma tundeid aumlra tundma ja saab nende kohta ka sotildenad Ta ei pea

enam vaikselt nurgas istuma vaid oskab oumlelda ma olen kurb Ta ei pruugi vihasena teisele

virutada kui oskab oumlelda mulle ei meeldi et sa minu kaumlest asja aumlra kiskusid

Gordon peab aktiivset kuulamist uumlheks totildehusamaks viisiks kuidas aidata lapsel kasvada

vastutustundlikuks ja ennast suunavaks iseseisvaks inimeseks Aktiivne kuulamine suurendab

laste valmisolekut kuulata vanemaid ja otildepetajaid ning muudab lapsed avatumaks ja

omavahelised suhted laumlhedasemaks vaumlhendades nii ka distsipliiniprobleeme (Gordon 2003

2006)

314 Kehtestamisoskused lapse vastuvotildeetamatu kaumlitumise puhul

Kui lapse kaumlitumine on vanemale votildei otildepetajale vastuvotildeetamatu taotleb taumliskasvanu lapse

kaumlitumise muutust Harvem motildeeldakse sellele kas kavatsetaval sekkumisel on uumlldse eeldust

muutust tekitada veel harvem aga sellele et lapse poole poumloumlrdutaks viisil mis ei kahjustaks

lapse enesehinnangut ega omavahelisi suhteid ning aitaks kaasa lapse vastutustunde arengule

Gordoni sotildenul alahindavad taumliskasvanud laste valmisolekut nende soovidele vastu tulla Tema

kogemuste jaumlrgi kasutab 99 koolitusele tulnud vanematest ebaefektiivseid kasvatusvotildetteid

Sellest teadlikuks saades on enamik vanemaid šokeeritud sest nad pole kunagi motildeelnud

kuidas nende sotildenad votildeiksid lastele motildejuda

Gordon pakub vastuvotildeetamatule kaumlitumisele reageerimiseks kolmeosalise kehtestava

minasotildenumi koos kaumliguvahetusega ehk lapse vastuseisu aumlrakuulamisega Kehtestavas

minasotildenumis kirjeldab taumliskasvanu lapsele tema kaumlitumist (vaumlltides hinnanguid ja muid

suhtlemistotildekkeid) selle kaumlitumise konkreetset motildeju endale ja oma tundeid selle suhtes Sel

29

moel votildetab vanemotildepetaja vastutuse oma vajaduste rahuldamise eest naumlidates oma sotildenadega

lapsele justkui peeglist kuidas lapse kaumlitumine tema taumliskasvanu vajadusi riivab jaumlttes

vastutuse kaumlitumise muutmise eest lapsele Oma tunnete avamine toob esile vanemaotildepetaja

haavatavuse ja inimliku palge luues eelduse ehedaks laumlheduseks Totildeenaumlosus et laps kes

motildeistab miks taumliskasvanu on haumliritud muudab oma kaumlitumist on kordades suurem kui

sinasotildenumite puhul Sellegipoolest on taumlhtis et taumliskasvanu oleks valmis ka lapsepoolseks

enesekaitseks votildei vastuseisuks Uumlmberluumllitumist kehtestamiselt aktiivsele kuulamisele

nimetab Gordon kaumliguvahetuseks Kaumliguvahetus votildeimaldab lapsel tekkinud tunnetega toime

tulla ning kannab sotildenumit et teda aktsepteeritakse ja motildeistetakse (Gordon 2003 2006)

Gordoni meelest on selline vahetu suhtlemiskogemus ka uumlheks totildehusamaks mooduseks

kuidas lapsed otildepivad enda eest seisma ja ausalt ennast vaumlljendama

315 Konfliktide lahendamise tavapaumlrased viisid ja votildeidan-votildeidan meetod ehk

6-astmeline probleemilahendusmudel

Olukorda kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu kuid lapse kaumlitumine pole

muutunud ka paumlrast taumliskasvanu minasotildenumeid ja korduvat kaumliguvahetust nimetatakse

konfliktiks Kui taumliskasvanu on hoidunud suhtlemistotildeketest ja valinud sobiva suhtlemisviisi

on konflikti potildehjuseks vastuolud lapse ja taumliskasvanu vajaduste votildei vaumlaumlrtuste vahel Oma

kasvukogemustest tulenevalt kardavad paljud inimesed konflikte ja puumluumlavad neid vaumlltida

ometi pole see alati votildeimalik Taumlhtis on meeles pidada et konfliktide esinemine on elu

loomulik osa ning omavahelisi suhteid ei ohusta konfliktid vaid nende kaumlsitlemise viis

Autoritaarse lahendusmudeli puhul surub taumliskasvanu oma lahenduse laumlbi Kuna lapse

vajadused jaumlaumlvad arvestamata ja laps aumlra kuulamata on lapse osaks pettumus kurbus trots ja

pahameel Tihti vanemad ja otildepetajad ei motildetle et kaumlitumisega on nad lapsele mudeliks

kujundades lapse toimetulekustrateegiaid Votildeimu kasutamisele ja allutamispuumluumletele

reageerivad lapsed votildeitlemise alistumise votildei potildegenemisega (vt tabel 1) Taumliskasvanud kes ei

taha kaumlituda sel moel kuid ei oska teisiti votildeivad kalduda teise aumlaumlrmusesse ning lasta lapsel

paumlhe istuda Kui taumliskasvanu ei suuda enda eest seista teeb laps mida tahab Taumliskasvanu

tunneb end abituna lapsel aga puudub turvatunne sest ta ei saa taumliskasvanu peale kindel olla

Gordon nimetab motildelemat meetodit kaotajatega meetoditeks

30

T a b e l 1 Autoritaarse konfliktilahendusmudeli motildejud lapsele

Tunded Laste toimetulekustrateegiad

Pahameel viha vaenulikkus Vastuhakk maumlss agressioon risti vastupidine

tegutsemine hoiak

Masendus Kaumlttemaks (tagasitegemine)

Viha Valetamine vingerdamine tunnete varjamine

Kimbatus Teiste suumluumldistamine pealekaebamine

Vaumlaumlrtusetuse tunne Petmine spikerdamine plagieerimine

Hirm aumlrevus rahutus Domineerimine peremehetsemine

kiusamine provotseerimine tuumlranniseerimine

Otildennetunde puudumine kurbus depressioon Vajadus votildeita hirm kaotada

Kibedus kaumlttemaksuhimu Liitude sotildelmimine grupeerumine

vanemaotildepetaja vastu kampade teke

Votildeimetus Alistumine kuuletumine (otildepetaja lemmikuks

saamine) jaumlreleandmine

Kangekaelsus Lipitsemine ja pugemine

Votildeistluslikkus Mugandumine riskide mittevotildetmine hirm

uue ees konformsus loovuse puudumine

Alandus apaatia Endassetotildembumine potildegenemine

fantaseerimine regressioon

Gordoni sotildenul on arengut laste kasvatamises ja kohtlemisel takistanud just taumliskasvanute

kitsapiiriline ettekujutus autoriteedist ja sellest kangekaelne kinnihoidmine Treenides

kuulekust ei kasvatata lastes vastutustunnet vaid sotildeltuvust Selline kasvatus muudab lapsed

araks kartlikuks ja naumlrviliseks sageli ka trotslikuks ja kaumlttemaksuhimuliseks Taumlnapaumleval kus

otildeigussuumlsteem ei tunnista enam uumlhe rassi votildeimu teise uumlle muutunud on juhtimisviisid aumlris ja

toumloumlstuses ning rahvusvaheline uumlldsus motildeistab hukka votildeimu kasutamise nii oma riigi kui ka

teise riigi kodanike suhtes on kodu ja kool Gordoni sotildenul uumlheks viimastest paikadest kus

inimestevahelistes suhetes veel votildeimu kasutatakse Selle potildehjuseks peab Gordon jaumlllegi

31

inimeste isiklikku kogemusi ndash taumliskasvanud kasutavad lastega suhtlemisel votildeimu sest neil

puuduvad teadmised ja kogemused kuidas teisiti lahendada vastuseise inimsuhetes (Gordon

2003) Alternatiivina pakub Gordon vaumllja 6-astmelise ehk votildeidan-votildeidan mudeli mis potildehineb

nii lapse kui ka taumliskasvanu vajaduste arvestamisel (vt joonis 3) Erinevalt autoritaarsest ja

kotildeikelubavast mudelist kus uumlks osapool votildeidab teise arvelt jaumletakse siin esialgsed

lahendused hoopiski kotildervale ning keskendutakse kummagi osapoole vajadustele Lahendusi

otsitakse uumlhiselt ajuruumlnnaku meetodil ning hiljem leitakse neist laumlbiraumlaumlkimiste abil sobiv mis

rahuldab nii lapse kui ka vanemaotildepetaja vajadusi (vt lisa 5)

bdquoParadoksaalsel kombel on totildesi et votildeimu kasutades kaotavad vanemad oma motildeju ja motildeju

suureneb kui nad votildeimust loobuvad votildei selle kasutamisest lahti uumltlevadldquo On arusaadav et

omavahelise konflikti lahenduse otsimise protsessi kaasatud laps kogeb aktseptsiooni ning

tunneb end olulisena Osaledes ise lahenduste pakkumises ja valimises on lapsed ka

motiveeritud sotildelmitud kokkuleppeid pidama ning uumlhtlasi otildepivad nad ka ise probleeme

uumlksteise vajadusi arvestavalt lahendama (Gordon 2003) Autorid eeldavad et kooli minnes on

nendel lastel paremad sotsiaalsed oskused millest tulenevalt on neil kergem kohaneda uutes

olukordades ja uutes suhetes

Joonis 3 Votildeidan-votildeidan e 6-astmeline konfliktilahendusmudel (Gordon 2006)

316 Lastevaheliste probleemide vahendamine

Autorid peavad vaumlga oluliseks lasteaiaotildepetaja oskust vahendada lastevahelisi konflikte

Thomas Gordon pakub vaumllja tehnika mille aluseks on taumliskasvanu hooliv reageerimine

Lapsevanemotildepetaja maumlrkab laste vahel tekkinud vastasseisu tunneb huvi milles asi kuid ei

32

asu kaitsma kumbagi last Gordon naumleb taumliskasvanu rolli lastevaheliste konfliktide puhul

vahendajana toimimises Taumliskasvanu suunab lapsed otse teineteisega suhtlema kuulates ise

aktiivselt motildelemat ning aidates vajaduse korral peegeldada nende tundeid ja vajadusi

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et sel moel jaumletakse vastutus lahendamise eest lastele taumliskasvanul on

vaid abistav roll Kogemus kinnitab et lapsed tulevad lahendustele mis taumliskasvanuile paumlhegi

ei tuleks Kui lapsed on lahendusele jotildeudmise protsessis ise aktiivselt osalenud on nad ka

valmis leitud lahendusi ellu viima

Oskuslik lastevaheliste konfliktide vahendamine taumliskasvanu poolt aitab oluliselt kaasa laste

suutlikkusele nii ennast vaumlljendada kui ka teistest aru saada kasvatades eneseusaldust

enesekindlust ja koostoumloumloskusi Lapsed kelle omavahelisi probleeme taumliskasvanud pole

lahendanud vaid vahendanud otildepivad kiiresti ise oma probleeme lahendama Autorid usuvad

et lasteaias sellised sotsiaalsed oskused omandanud lapsed kohanevad koolis kergemini ning

oskavad omavahelisi probleeme uumlksteist arvestavalt lahendada

Eesti kasvatusteadlase Inger Kraavi sotildenul votildeib vaumlheste suhtlemisoskustega otildepetaja tulla toime

oma aine edasiandmisega kuid mitte kotildelbelise kasvatusega vaumlaumlrtushinnangute

kujundamisega kotildeige sellega mis aitaks lapsel elus esinevate keeruliste probleemidega toime

tulla (Kangur 2009 viidatud Kraav 1997)

Toumlouml autorid on seisukohal et Thomas Gordoni suhtlemismetoodika aktiivne kasutamine tagab

lasteaiaotildepetaja oskusliku toimetuleku Gordoni metoodikale tuginemine aitab taumlita

alushariduse raamotildeppekava ja jaumlrgida uumllemaailmse positiivse kasvatuse programmi

potildehimotildetteid

Voldemar Kolga (2006) on kindel et infouumlhiskond vajab unikaalseid isiksusi kes oleksid

suutelised orienteeruma erinevates infovoogudes Meie uumllesandeks peaks olema unikaalsete

isiksuste kujunemise soodustamine ning laste kaitsmine standardse hariduse ja piiratud

inimeste eest Vabaduse puudumine ja taumliskasvanute diktaat motildejuvad Kolga sotildenul lastele

haumlvitavalt (Kolga 2006) Professor Uumllo Vooglaid (2002) rotildehutab et laps areneb vaid siis kui

tal on piisav votildeimalus motildeelda oma motildetteid ning kuumlllalt vabadust et luua midagi - oma

motildetteid tekste luua seoseid kujundeid - unistada matkida ja eesmaumlrgistada

33

4 Uurimismetoodika kirjeldus

41 Uurimuse metoodika

Uurimuses on kasutatud uumlhe meetodina kvantitatiivset meetodit ndash ankeeti Ankeedi

kasutamisel laumlhtuti potildehimotildettest et sellele saadud vastuseid oleks votildeimalik standardiseerida

ning omavahel statistiliselt votilderrelda Ankeet sisaldab kaks kuumlsimust uumlldinformatsiooni

saamiseks vanuse ja toumloumlkogemuse kohta ja 11 avatud votildei valikvastustega kuumlsimust Eelistati

avatud kuumlsimusi sest need votildeimaldavad uurida otildepetajate tegelikke teadmisi ja on vaumlhem

motildejutatud kuumlsija ootustest (vt lisa 7)

Antud uurimustoumlouml metoodika potildehialuseks valiti kvalitatiivne laumlhenemine ja uurimustoumlouml

laumlbiviimiseks kvalitatiivne meetod Uurimismeetodina kasutatakse poolstruktureeritud

intervjuud mis koosneb avatud kuumlsimustega kuumlsimustikust Autorid votildetsid aluseks Gerdy

Kanguri (2009) poolt koostatud kuumlsimustiku modifitseerides seda laumlhtuvalt kaumlesoleva toumlouml

eesmaumlrkidest Kahekuumlmnest Kanguri kuumlsimusest votildetsid autorid oma intervjuusse 13 muutes

neist viit ja lisades uumlheksa kursusel praktiseeritavate suhtlemisoskustega seotud kuumlsimust

Kuumlsimustik on jaotatud plokkidesse Vajadusel oli votildeimalik esitada lisakuumlsimusi (vt lisa 8)

Intervjuu kuumlsimustiku sisu

Andmed uuritava kontingendi kohta vanus haridustase toumloumlstaaž

I plokk kuumlsimused otildepetaja professionaalsuse ja toumloumls ettetulevate raskuste kohta

II plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemade ja koolituse vajalikkuse kohta

III plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste kasutamise ja

nende motildeju kohta

42 Uurimisprotseduuri ja valimi kirjeldus

Uurimust laumlbi viies on laumlhtutud teadmisest et kotildeik otildepetajad olenemata toumloumlstaažist vajavad

suhtlemisoskusi Ankeedi taumlitsid Rakvere Kolledži alushariduse otildepetajakoolituse 2011 aasta

statsionaarotildeppe lotildepetajad kellel puudub toumloumltamise staaž kuid olid edukalt laumlbinud praktika

erinevates lasteaedades (praktikate pikkus otildeppimise aja jooksul oli 10 naumldalat) Valimisse

kuulusid ka alushariduse eriala kaugotildeppe tudengid kes toumloumltavad lasteaias ning on samuti

2011 aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledžit

34

Votildeimalus kuumlsimustikule vastata oli 45 tudengil kes ei olnud osalenud Gordoni perekoolis

Votildeimalust kasutas seitse paumlevaotildeppetudengit uumlheksast ning 10 kaugotildeppetudengit 36-st

Tagastatud ankeetide analuumluumlsiks on kasutatud kirjeldust Andmete toumloumltlemisel kasutati

rakendust MS Excel

Kotildeige vanem vastaja oli 54aastane ning kotildeige noorem 20aastane Paumlevaotildeppe uumlliotildepilased olid

keskmiselt 21aastased Kaugotildeppe uumlliotildepilaste keskmiseks vanuseks oli vastamise ajal 389

aastat Paumlevaotildeppeuumlliotildepilased nagu ka varem mainitud olid praktikal olnud vaid 10 kuud

Keskmine pedagoogiline staaž oli keskmiselt 146 aastat Uumlks otildepetaja oli lasteaias toumloumltanud 36

aastat

Intervjuu valimisse kuulusid 10 Gordoni perekooli laumlbinud lasteaiaotildepetajat Laumlaumlne- ja Ida-

Virumaal Uumlks neist oli osalenud Gordoni perekoolis kahel korral ndash seitse ja neli aastat tagasi

kaks otildepetajat laumlbisid Gordoni perekooli neli aastat tagasi ja seitse osalesid viimase poole aasta

jooksul Kolmel otildepetajal kuumlmnest on keskeri- uumlhel rakenduslik kotilderg- neljal pedagoogiline

kotildergharidus Kaks intervjueeritavat on kaumlesoleval aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledži

alushariduse eriala (olemasolevalt keskeri- ja rakenduslik kotildergharidus) Nemad ei kuulunud

ankeetkuumlsitluse valimisse sest olid laumlbinud Gordoni perekooli Intervjueeritavad on vanuses

26 kuni 57 aastat nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36 aastani

43 Uurimistulemuste kirjeldus ja analuumluumls

Uurimuse eesmaumlrgiks oli vaumllja selgitada kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajatel toetada laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Intervjueeritavatega lepiti eelnevalt kokku intervjuu aeg ning kuumlsiti luba diktofoni

kasutamiseks Taumlpsustati kuidas saadud informatsiooni kasutatakse ning lepiti kokku et

intervjuus osalemine on anonuumluumlmne Andmeid koguti loomulikus otildehkkonnas - kaheksal juhul

lasteaia ruumlhmatoas peale toumloumlpaumleva lotildeppu uumlhe otildepetajaga viidi intervjuu laumlbi privaatsetes

tingimustes meditsiiniotildee kabinetis ning uumlhe kaugotildeppe tudengiga naumldalavahetusel TLUuml

Rakvere Kolledži otildeppeklassis

Andmete kogumise ja totildelgendamise protsess koosnes viiest osast

Viidi laumlbi ankeetkuumlsitlus alushariduse eriala tudengite seas ning intervjueeriti

otildepetajaid

35

Toumloumldeldi ankeetkuumlsitluse vastuseid kuulati salvestusi ning litereeriti tekst

Analuumluumlsiti ankeetkuumlsitluse ning intervjuude tulemusi ning grupeeriti sisult sarnased

vastused motildetestati vastused lahti tehti jaumlreldusi ja uumlldistusi ning toodi vaumllja

erinevused

Votilderreldi ankeetkuumlsitluses saadud vastuseid intervjueeritute vastustega ning autorite

uuringu tulemusi Gerdy Kanguri uurimustoumlouml tulemustega

Vormistati jaumlreldused ja kokkuvotildete

431 Kuumlsimused lasteaiaotildepetaja professionaalsuse rolli toumloumls esinevate raskuste

ja suhtlemisoskuste kohta

Milles seisneb Teie arvates otildepetaja professionaalsus

Paumlevaotildeppetudengid vastasid et otildepetaja professionaalsus on suhtlemisoskus laste kolleegide

ning lastevanemate vahel neljal juhul seitsmest Uumlks vastanutest lisas et see on ka oskus

konflikte lahendada Vastuste seas ilmnesid seisukohad et olulised on teadmised kuidas

midagi otildepetada ning uumlleuumlldine suur lugemus oskamaks laste kuumlsimustele vastata Kaugotildeppe

uumlliotildepilased kes olid toumloumltanud lasteaias 3-5 aastat vaumlitsid et professionaalsus seisneb laias

silmaringis teadmiste kasutamise oskuses ning kolleegide ning lastevanematega heades

suhetes olemises Otildepetajad kes olid toumloumltanud rohkem kui 7 aastat vaumlitsid et oluline on oskus

lastega suhelda ja uumlleuumlldse suhelda kuulata ning motildeista last ning vanemat arvestada laste

eripaumlraga ning omada lastepsuumlhholoogia tundmist Kaks uumlle 30 aasta toumloumltanud otildepetajat lisasid

eelpool toodule veel konfidentsiaalsuse ja teadmise et igas lapses on midagi head ldquopositiivne

on ju meis kotildeigis olemas ja sellele proff tugineb Kotildeigepealt kaasasuumlndinud oskus motildeista ja

oskus panna end lapse rolli seda tehes arvestada igat last eraldi Oskus leida IGAS lapses

HEADrdquo

Kokkuvotildetteks votildeib tinglikult oumlelda et noored otildepetajad tajuvad otildepetajaks olemist teadmiste ja

oskuste tasandil vanemad otildepetajad aga peavad professionaalseks head suhtlemiskultuuri

Intervjueeritavad lasteaiaotildepetajad totildeid kotildeige enam vaumllja otildepetaja suhtlemisoskustealase

kompetentsuse nimetades oskust last maumlrgata ja toetada naumlha last isiksusena vaadata

situatsioone lapse seisukohast ndash rdquosee on kotildeige taumlhtsamrdquo laskuda tema tasemele arvestada

laste vajaduste eripaumlra ning reageerida kiiresti laste vajadustele ndash rdquoiga paumlev kotildeigi 24

lapsegardquo Teisena nimetasid intervjueeritavad otildepetaja enesejuhtimisega seotud kompetentsust

36

ndash head pingetaluvust ning oskust jaumlaumlda igas situatsioonis rahulikuks mitte kaotada

enesevalitsust Kolmandana hindasid intervjueeritavad toumloumltades ja otildeppides kujunenud

teadmisi oskusi ja kogemusi mis votildeimaldavad naumlha lapsi nii grupina kui ka igat uumlksikut last

eraldi Vastavalt vajadusele tuleb otildepetajal jaumllgida suunata votildei sekkuda ning planeerida ja

integreerida erinevaid valdkondi Nimetati ka laia silmaringi oma eriala valdamist

optimismi oskust luua maumlngulist keskkonda ning lapse otildepetamist laumlhtudes tema

individuaalsusest

Milliseid probleeme esinebon ette tulnud lastega suheldes mis on tundunud rasked

Rasked on tundunud lastevaheliste konfliktide lahendamised eriti siis kui sekkunud on

lapsevanemad Seda totildei esile kaheksa kuumlsitluses osalenut Kuus vastajat totildei esile aumlrritunud

lapse maharahustamise neli vastanut keelebarjaumlaumlri kui ruumlhmas on muukeelsest perest laps

Kolm vastajat pidasid keeruliseks maumlnguasjade lotildehkumise votildei omaks pidamisega seotud

olukordade ja laste majanduslikust ebavotilderdsusest tekkivate probleemide lahendamist Uumlks

otildepetaja oli noumlrdinud et kui 10 aastat tagasi ei olnud probleemi ruumlhmaruumis maumlnguasjade

koristamisega siis nuumluumld teatab motildeni laps et see on otildepetajaabi toumlouml ja teda asjade kohale

panemine ei huvita

Otildepetajad kes toumloumltanud uumlle 30 aasta totildeid vaumllja laste ebakohase sotildenavara korrigeerimise

jonnaka potildeikpaumlisuse ebameeldivate teadete edastamise vanematele ja vanemate agressiivsuse

ning lapse kaitsmise vanematepoolse fuumluumlsilise vaumlgivalla eest

Avatud kuumlsimusele antud vastused ei olnud toumlouml seisukohalt oodatavad Vaadeldes probleeme

suhtlemisoskuste seisukohast leiavad toumlouml autorid et probleemid on seotud

suhtlemisoskustega ning lisaraskusi tekitavad konfliktid uskumuste ning vaumlaumlrtushinnangute

tasandil

Intervjuus osalenud lasteaiaotildepetajate vastustes oli esikohal laste emotsioonide jaumlrsk muutus

jaumlrgnes liiga suur laste arv ruumlhmades (ldquoSoomest tulles uumltlesin et meil on karjakasvatusrdquo)

mistotildettu on keeruline jotildeuda iga lapseni sest uumlhega tegeledes jaumlaumlvad teised taumlhelepanuta ja

omapaumli Otildepetajad leidsid et ruumlhmas votildeiks olla 10-12 last praeguse 24 lapse puhul peaks

olema meeskond suurem naumliteks kaks otildepetajat korraga Ka sotildeimeruumlhma otildepetajat maumlrkisid et

vaumliksemas grupis on lapsed rahulikumad kuid muutuvad agressiivseks kui on rohkem lapsi

kohal Kolmandaks toodi vaumllja laste omavahelised tuumllid kusjuures uumlks otildepetaja nimetas siin

vaid tuumllisid mis on lotildeppenud uumlhe lapse vigastusega nt ninaverejooksuga Raskeks peeti

37

olukordi kus laps on kuumlll otildepetaja aumlra kuulanud kuid jaumlrgmisel hetkel selgub et pole kuulnud

ega oumleldut fikseerinud Uumlks otildepetaja totildei vaumllja kohanemisega seotud raskused kirjeldades

olukorda kus uuel lapsel votildettis ruumlhma ja tegevustesse sulandumine mitu kuud Kuigi laps

ruumlhmaruumis julges teiste hulgas tegutseda istus ta liikumis- ja muusikatundides endiselt

omaette ega notildeustunud osalema Otildepetajad aktsepteerisid teda ega avaldanud survet lubades

tal istuda ja vaadata Paari kuu paumlrast totildeusis laps liikumistunni ajal puumlsti ja laumlks ise teiste

hulka ldquoJotildeudsin aumlra oodata On ju hea meel kui lotildepuks laumlheb haumlstirdquo rotildeotildemustas

intervjueeritav

Neli intervjueeritavat maumlrkisid raskusena piiride proovimist Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda

uumlhe ruumlhmaga kus oli kolm huumlperaktiivse kaumlitumisega poissi Poisid olid otildeues roninud puu

otsa Otildepetaja oli just laumlinud uude toumloumlkohta ja raskem kui otsustada kuidas reageerida oli

teadmine et kotildeik toimub juhtkonna akna all Kotildeige suurem pinge tuli kartusest et kotildeik

vaatavad kas ta toimib otildeigesti

Kuidas oskasite lahendada lastega ettetulevaid probleeme

Kuumlsimus esitati intervjueeritavatele kuid ei sisaldunud ankeetkuumlsitluses Enamus

intervjueeritavatest uumltles et noorena ei naumlinud nad probleeme votildetsid last nagu ta on ja

toimisid sisetunde jaumlrgi Tagasivaateliselt osatakse oumlelda et paljud varasemad kaumlitumisviisid

olid tegelikult suhtlemistotildekked Kasutati palju hinnanguid ja sildistamist ei osatud aktiivselt

kuulata ega laste tundeid peegeldada Lastevaheliste probleemide puhul puumluumlti need ise aumlra

lahendada votildei kuumlsiti kakluses pealejaumlaumlnult miks ta teisele haiget tegi Otildepetaja kes uumltles

ldquoOlin kohesest meelestatud kes ei nuta jaumlrelikult alustas ja on suumluumldirdquo kasutas

jaumlrelemotildetlemise tooli kuid paumlrast lapsega juhtunu uumlle arutledes ei kasutanud aktiivset

kuulamist ega peegeldamist Umbes pooled otildepetajatest olid saanud algteadmised aktiivsest

kuulamisest varasematel koolitustel (Tartu Uumllikoolis Heiki Kripsi kursusel omaaegses

Rakvere Pedagoogilises Koolis Tallinna Otildepetajate Seminaris Rakvere Kolledžis) ja puumluumldsid

otildepitut rakendada Nemad said Gordoni koolitusel kinnitust et on otildeigel teel puumluumldes last motildeista

ja temaga arvestada Uumlks otildepetaja uumltles et midagi sellist lootis ta saada kui laumlks

tasemeotildeppesse TLUuml Rakvere Kolledžisse ega motildeista miks seda seal ei otildepetata

Kuivotilderd oluliseks peate lasteaiaotildepetajatele suhtlemisoskuste otildepetamist

Kuumlsimus oli esitatud valikvastusena milles sai valida nelja vastuse vahel Keegi ei valinud

etteantud vastusevariante ei vaja ja piisab teooriast Toumloumlkogemuseta paumlevaotildeppe otildeppurid ja

kuni viis aastat toumloumltanud otildepetajad valisid kuuel juhul vastuseks sama oluline kui muud

38

paumldevused Muudest paumldevustest veel olulisemaks pidasid suhtlemisoskusi kaheksa

toumloumlkogemustega otildepetajat ja kolm uumlliotildepilast Kokkuvotildettes pidas 65 vastajatest

suhtlemisoskust olulisemaks muudest paumldevustest

Intervjuus ei olnud otseselt seda kuumlsimust kuid vastates kuumlsimusele Gordoni koolituse

vajalikkusest selgus et kotildeik peavad suhtlemisoskuste otildepetamist lasteaiaotildepetajatele aumlaumlrmiselt

oluliseks

Kas suhtlemisoskusi peaks otildepetama praktiliselt

Kotildeik toumloumltavad otildepetajad vastasid et peavad vaumlga vajalikuks suhtlemisoskuste praktilist

otildepetamist Uumlliotildepilastest kellel on vaid praktika kogemus arvas seitsmest kolm et

suhtlemisoskuste praktiline otildepetamine on vaumlheoluline ja neli pidas seda vaumlga oluliseks

Kuumlsimust ei olnud otseselt intervjuus kuid vastustest teistele kuumlsimustele selgus

intervjueeritute kindel veendumus et suhtlemisoskusi on oluline otildepetada praktiliselt ning

teatud aja tagant ka uumlle korrata Votilderreldes kogenud lasteaiaotildepetajate ja Gordoni koolitusel

osalenute seisukohti paumlevaotildeppe tudengite omadega votildeib oumlelda et suur osa tudengeist kel

puudub praktiline toumlouml- ja suhtluskoolituse kogemus ei taju piisavalt praktilise suhtlusotildeppe

olulisust

Milline on teie hinnangul lasteaiaotildepetaja roll lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu

toetamisel

17 vastajast 16 pidas lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel

vaumlga taumlhtsaks Nendest 10 potildehjendas seda vaumlitega et laps veedab suurema osa ajast lasteaias

ja suhtumisega lapsesse motildejutab otildepetaja tema arengut Viie vastaja arvates otildepetab

lasteaiaotildepetaja lapsi suhtlema taumliskasvanuga ja eakaaslastega Antud kuumlsimusele vastas 94

pedagooge et emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamine on vaumlga oluline 35 arvas et

lapsed jaumlljendavad otildepetaja kotildeneviisi 23 aga arvas et otildepetaja annab suhtlemisoskustes

lisateadmisi Kotildeik intervjueeritavad peavad samuti otildepetaja rolli laste emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga oluliseks kinnitades et otildepetaja on lastele eeskujuks kelle

kaumlitumist mudeldatakse

39

Milline on lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuste motildeju lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele

arengule

Toumlouml autorid peavad totildedema et antud avatud kuumlsimus ei ole taumlitnud oma eesmaumlrki

Paumlevaotildeppetudengite ning luumlhikest toumloumlkogemust omavate otildepetajate vastus kattus eelmise

kuumlsimuse vastusega Vastajad ei olnud tajunud kuumlsimuse eripaumlra Seetotildettu ei pea autorid

vajalikuks eespool toodud vastuseid korrata Otstarbekas on vaumllja tuua pikema staažiga

otildepetajate motildetted Nende hulka kuuluvad otildepetajad kes on toumloumltanud lasteaias uumlle 7 aasta

Lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused tagavad lapsele ldquojulge hakkamasaamise erinevates

olukordadesldquo toimetulemise otildeppetoumloumls laia sotildenavara ja enesekindluse Kolm otildepetajat

vaumlidavad et positiivne suhe aitab lapsel igakuumllgselt areneda 32 aastat toumloumltanud otildepetaja kes

on hetkel lotildepetamas Rakvere Kolledžit tunnustab koostoumloumloskuste aineotildepetuse raames

tutvustatud Th Gordoni mudelit ldquoMulle meeldisid P Murrikuga otildepitud suhtlemisvotildetted

peegeldamine kuulamine sotildenumite edastamine tagasiside andmine Kuid nagu uumltles

kursusekaaslane neid oskuslikult oskamata kasutades tundun endale mittetotildesiseltvotildeetav ja

ehk isegi naeruvaumlaumlrne Seetotildettu arvan et sellist laumlbimaumlngimist votildeiks olla rohkemgi

otildeppimisprotsessis sest siis on eksimine lubatud ja harjutamine kinnistaks vajalikud mudelidrdquo

Intervjueeritavad totildeid kahele eelmisele kuumlsimusele vastates vaumllja et taumlnapaumleval veedavad

lapsed sageli kasvatajaga (nende sotildenakasutus) rohkem aega kui emaga mistotildettu on kasvataja

ldquonagu teine emardquo Vastajad peavad oluliseks lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuse motildeju lapse

positiivse minapildi kujunemisele ldquoLapsest kujuneb see kellena otildepetaja last kohtleb kuidas

otildepetaja teadvustab lapsele tema minardquo

Vastajad naumlevad lasteaiaotildepetajas eeskuju lapsele Mida paremad on otildepetaja suhtlemisoskused

seda paremaks suhtlejaks kujunevad lapsed ldquoUumlkskotildeik mida otildepetada jaumlrele teevad lapsed

seda mida nad naumlevad ja kogevadrdquo ldquoMe tahame head tulevikku oma lastele Kui meie

oskame seda oma lastele edastada oskavad nemad seda edaspidi oma lastele edasi andardquo

Intervjueeritute arvates kasvab lapsest julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt

lahendav inimene kui tal on ees mudel kuidas konkreetses olukorras kaumlituda Kooli minnes

oskavad nad ise probleeme lahendada ei kiusa teisi ega muutu ka ise kiusatavaiks Uumlks

otildepetaja avaldas arvamust et otildepetaja suhtumine (ldquokui tema peab kaumlskima ja korraldama sest

laps nagunii ei oskardquo) toob kaasa lapse negatiivse enesehinnangu millega ta laumlheb lasteaiast

kooli

40

Autorid peavad oluliseks kahe intervjueeritu taumlhelepanekut otildepetaja suhtlusoskuste ja laste

otildepivotildeime seotuse kohta ldquoInimene otildepib omandab kotildeike paremini kui ta on otildennelikrdquo Kui

laste vajadused on rahuldamata ja neid pole maumlrgatud ega kuuldud on ka otildepivotildeime paumlrsitud

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et intervjueeritud pidasid lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskust muudest

oskustest taumlhtsamaks

Olete Te motildenikord kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kui jah kas selle potildehjuseks on

olnud raskused suhtlemisel

Kuumlsimus esitati vaid intervjueeritavatele Kuumlmnest intervjueeritavast seitse ei ole kordagi

kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kaks otildepetajat ei toumloumltanud teatud perioodil lasteaias Uumlhel

ei olnud uues elukohas lasteaeda Teisel juhul oli potildehjuseks lasteaia sulgemine Vaid uumlks

otildepetaja on kaalunud ametist loobumist Tema totildei potildehjuseks raskused konkreetsete

huumlperaktiivsete lastega Nuumluumldseks on sellest mitu aastat moumloumldas otildepetaja osales neli aastat

tagasi Gordoni perekoolis ega ole enam kaalunud ameti vahetust

432 Kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemad ja koolituse vajalikkuse

kohta

Jaumlrgnevad kuumlsimused esitati vaid intervjueeritavatele

1 Millised teemad Gordoni koolituses olid Teie meelest kotildeige olulisemad

Enamik intervjueerituid pidas oluliseks kotildeiki teemasid kuid eriti rotildehutati aktiivset kuulamist

konfliktide lahendamist ja vahendamist Otildepetajad maumlrkisid siin et aktiivne kuulamine ja

peegeldamine maandavad koheselt pingeid Sellest tulenevalt on otildepetaja rahulikum ja

enesekindlam ning lihtsam on jotildeuda lapsega uumlhele lainele Kotildeik otildepetajad pidasid oluliseks

lastevaheliste probleemide vahendamist mitte ise aumlra lahendamist Lasteaias kus koolitus oli

lotildeppenud kaks kuud tagasi ning igast ruumlhmast osales vaumlhemalt uumlks otildepetaja maumlrgati et lapsed

olid sotildeltumata vanusest hakanud kasvatajate eeskujul uumlksteist tunnustama aumlra kuulama ja

puumluumldsid probleemidele ise lahendusi otsida Vajalikuks nimetati ka metoodilist selgust enda

sallivuspiiri aumlratundmist probleemi omaniku maumlaumlratlemist minasotildenumite edastamist

kehtestamist

Autorid peavad vajalikuks rotildehutada et intervjueeritavad raumlaumlkisid intervjuu kaumligus

omaalgatuslikult ka omandatud oskuste kasutamisest ja kasulikkusest vaumlljaspool

41

lasteaiaotildepetaja rolli ndash oma peres nii laste kui abikaasadega samuti muudes igapaumlevastes

suhetes

2 Mis oleks vajanud potildehjalikumat kaumlsitlemist

Kaks korda koolitusel osalenud otildepetaja (seitse ja neli aastat tagasi) vastas et kogu kursust

votildeiks korrata ja vaumlrskendada et Gordoni mudel muutuks harjumuseks Kolmandik vastanuist

oleks soovinud potildehjalikumalt harjutada aktiivset kuulamist ja peegeldamist Uumlks

intervjueeritav soovis votildeimalust korduvalt koos koolitajaga CD-plaadilt kuulata ja laumlbi

arutada probleemsituatsioone Tema jaoks oli raske peegeldamiselt edasiliikumine Kolme

intervjuul osalenu arvates votildeinuks rohkem harjutada konflikti lahendamist votildeidan-votildeidan

mudeli jaumlrgi Uumlks vastanuist kahtles selle mudeli kasutamise votildeimalikkuses kotildeikide

konfliktide lahendamisel Uumlhel inimesel on jaumltkuvalt raske ldquoeirdquo oumlelda

Enamus intervjueerituid sooviks teatud aja tagant kokku saada et teadmisi kinnistada ldquorauda

tules hoida et ei laseks rihma lotildedvaksrdquo

3 Palun kirjeldage situatsioone kus olete kasutanud votildei proovinud kasutada Th

Gordoni metoodikat

Vaumlaumlrib mainimist et otildepetajad kes olid kaumlinud koolitusel nelja votildei seitsme aasta eest ei maumlleta

kuumlll enam taumlpset terminoloogiat kuid kasutavad siiski igapaumlevaselt kotildeiki oskusi Kursusel

omandatud oskused on integreerunud nende loomuomase olemise ja kaumlitumisega Rotildeotildemu

teeb et igapaumlevaselt kasutatakse aktiivset kuulamist peegeldamist lastevaheliste probleemide

vahendamist ning votildeidan-votildeidan mudelit (mitte ainult probleemide lahendamisel vaid

kokkulepete sotildelmimisel uute ideede genereerimisel ja elluviimisel)

Intervjueeritute esitatud naumlited on toodud lisas 6

4 Kuidas kaumlitusite taolistes situatsioonides enne koolitust Mis on muutunud Votilderrelge

palun oma varasema ja praeguse kaumlitumise motildeju

Enamus otildepetajaid avaldas et enne koolitust panid nad ise asjad paika ei peegeldanud ega

jotildeudnudki asja tuumani ldquoKui laps nuttis uumltlesin vastu et aumlra selle tuumlhja asja paumlrast kuumlll

nuta Peale koolitust aga ei suru oma lahendusi peale Kui teine ei leia lahendust kuumlsin mis

ta arvab kas selline variant sobiksrdquo

42

ldquoOleksin oumlelnud ldquoSa tegid nii nii ei tehta meil on sellised reeglidrdquo Endine motildeju toumloumltas

vaumlhem usaldust ei olnud konflikt tuli kiiresti tagasi panid paika jaumllle pidid paika panema

nii kotildeigi 24 lapsega Otildepetaja oli nagu politsei kui politsei oli aumlra oli ka kord majast laumlinudrdquo

ldquoKindlasti mitte nii oleks kuidagi teistmoodi lahendanud lapsele oleks midagi hingele

jaumlaumlnudrdquo

ldquoKuulasin enne ka aga nuumluumld teen seda teadlikumalt Enne tundsin survet vaumlljastpoolt

kahtlesin kas peaks rusika lauale loumloumlma Nuumluumld tean kuidas raumlaumlkida Enne kasutasin rohkem

sinasotildenumit nuumluumld rohkem aktiivset kuulamist ja peegeldamist teadvustan rohkemrdquo

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et enne koolitust tundsid otildepetajad end ebakindlamalt kasutasid

sinasotildenumeid ja lahendasid ise laste probleeme mistotildettu lapsed hakkasid ootama et otildepetaja

nende probleeme lahendaks Samuti tekitas otildepetaja selline kaumlitumine lastes trotsi Peale

koolitust tunnevad otildepetajad end enesekindlamalt kaumlituvad teadlikumalt oskavad lapsi kuulata

ja tundeid peegeldada ning toetada lapsi omavaheliste probleemide lahendamisel Otildepetajad on

maumlrganud et lapsed on juba motildene kuu jooksul hakanud otildepetaja eeskujul ise omavahelisi

probleeme lahendama muutunud avatumaks motildetlevad otildepetajaga kaasa pakuvad oma ideid

vaumllja Kasvanud on vastastikune usaldus

Uumlks moumloumldunud suumlgisel koolitusel osalenud otildepetaja on hakanud lastevanematega vabamalt

suhtlema Enne koolitust raumlaumlkis ta vanematega rasketel teemadel vaid aumlaumlrmisel vajadusel

nuumluumld julgeb ta probleemidest koheselt raumlaumlkida vaumlltides sellega probleemide paisumist Ta on

maumlrganud et lapsevanemad on muutunud koostoumloumlvalmimaks ning hakanud omaalgatuslikult

rohkem temaga kontakti votildetma Teda rotildeotildemustab et vanemad poumloumlrduvad tema poole oma

lastekasvatuslike murede ja kuumlsimustega kuigi enamus neist on temast eakamad

5 Millistest otildepitud oskustest kogete kotildeige enam kasu

Kotildeigi arvates on kotildeige rohkem kasu aktiivsesse kuulamise ja tunnete peegeldamise oskustest

(neid nimetasid kotildeik intervjueeritud) Peaaegu sama oluliseks (vaid uumlks vastanu vaumlhem)

peetakse oskust konflikte votildeidan-votildeidan mudeli abil lahendada ja vahendada

6 Milliseid takistusi naumlete otildepitud oskuste elluviimisel igapaumlevaelus

Autorite arvates on taumlhelepanuvaumlaumlrne et vaatamata raskendavatele teguritele ei jaumlauml kursusel

omandatud oskuste kasutamine igapaumlevaelus takistuste taha Peamise raskendava asjaoluna

43

tuuakse vaumllja piiratud aeg ja laste suur arv ruumlhmas (24 last) Otildepetaja ei saa samaaegselt igal

pool olla kui kolmes kohas korraga midagi juhtub ja iga juhtum vajab otildepetaja aega ning

taumlhelepanu Vaumliksema grupi puhul naumliteks viieteistkuumlmne lapsega on otildehkkond rahulikum ja

aega jagub igale lapsele Takistavate teguritena toodi vaumllja ka notildeudmiste erinevust kodus ja

lasteaias Kotildeik intervjueeritud totildedesid siiski et oskuste kasutamine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja

motivatsioonist ning uumlletamist vajavad takistused on sisemised Uumlks vastanutest totildei vaumllja

isikliku probleemi ldquoTakistused on pigem minu sees Lastevanematega konflikte lahendades

on motildenikord emotsioonid nii laes et unustan neid maha votildetta Siis ei tule ka meelde mida

olen otildeppinud ja kuidas peaksin kaumlitumardquo

7 Miks peate oluliseks lapse kui subjekti kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

Kotildeik intervjueeritud peavad oluliseks laste kaasamist et lapsed tunneksid end

taumlisvaumlaumlrtuslikena ning kogeksid et neist hoolitakse ja nendega arvestatakse Vastajad on uumlhel

meelel et see aitab kaasa terve enesehinnangu kujunemisele ning paneb aluse laste

suhtlusmudelitele

ldquoTaumlpselt nii nagu meie suhtleme suhtlevad ju lapsed ka meie oleme eeskujurdquo

ldquoSee aitab kaasa enesekindla julge oma arvamust vaumlljendava emotsionaalselt ja

psuumluumlhiliselt terve taumliskasvanu sirgumisele Toetab lapse oskust oma probleeme verbaalset

lahendada mitte fuumluumlsilise vaumlgivallagardquo

ldquotoetab kiindumussuhte kujunemist Lapsel on keegi keda ta votildeib usaldada ning kellega ta

votildeib oma muret jagadardquo

ldquoLaps kogub kogemusi see on kotildeva alus edaspidiseks eluksrdquo ldquoKogemuse saamine tunnetab

et nii on votildeimalikrdquo

Samuti tunnistavad kotildeik et laste kaasamine valikute otsuste ja kokkulepete tegemisse avab

nende potentsiaali lapsed kes saavad osaleda ja oma ideid pakkuda on palju motiveeritumad

kokkuleppeid pidama Laste pakutud lahendid toimivad palju paremini kui otildepetaja pakutu

lapsed kuulavad paremini ja otildepivad ise probleeme lahendama

44

8 Miks Teie arvates vajavad otildepetajad Eestis sellist koolitust

Kotildeik intervjueeritud rotildehutasid vajadust lapsi lugupidavalt kohelda milleks senine kasvatus ja

ka pedagoogiline ettevalmistus oskusi ei paku Gordoni koolitusel osalenud otildepetajad peavad

kotildeige aluseks aktiivset kuulamist mille kaudu laps kogeb hoolimist ja armastust Votildeimalus

taumliskasvanu toel ise lahendusi leida kasvatab enesekindlust eneseusaldust ning arendab

probleemide lahendamise ja koostoumloumloskusi

ldquoGordoni mudel aitab lapsel saumlaumlstlikult lahendada probleeme Kuulates kolleege kotildervalt on

lastest kahju Tekib tunne et laumlheks lapsele appi sest nad teevad lapsi maha Kui mina oleks

laps ma paneks sealt ruumlhmast minema Sinakeel ja taumlnitamine teevad lapsed otildennetuks

turvalisusest jaumlaumlb kotildevasti puudu Ja lapsevanemad kaumlituvad ju samamoodirdquo

ldquoEnne olin pealiskaudne ja ldquotarkrdquo - panin ruttu hinnangu ja lahendasin asja aumlra aga ei

saanudki teada mis tal mureks oli nuumluumld jotildeuan totildeelise tuumanirdquo

ldquoPaljud otildepetajad kes ei ole koolitust saanud lahendavad ise laste probleeme Kui kaumlisin

teadliku lapsevanemana arenguvestlusel palusin et otildepetaja puumluumlaks aidata lastel leida

lahendusi ning otildepetada ka lasteaias kuidas ise oma probleeme lahendada Otildepetaja vaatas

mind kummalisel pilgul Otildepetaja ei olnud koolitust saanud Aga kuidas siis meie lastest

kasvavad kuumlpsed taumliskasvanud kui otildepetajad otsustavad ja annavad valmis vastuseidrdquo

Mitmed keskealised vastajad peavad oluliseks vabanemist suumlgavale sissejuurdunud

autoritaarsetest motildette- ja kaumlitumismallidest ldquoMeil on palju kaadrit kes saanud koolituse

notildeuka ajal neil on hoopis teine suhtuminerdquo Leiti ka et need kes on autoritaarsusest

tuumldinenud votildeivad langeda teise aumlaumlrmusesse ja taluda nii kaua kui kannatavad siis korra

kaumlratada ning kotildeik kordub algusest peale ldquoLast see ei otildepeta ega kasvata ta kaumlitub kuulekalt

vaid hirmust siis kui oled juuresrdquo

Sellele kuumlsimusele vastates toodi spontaanselt ilma intervjueerijapoolse kuumlsimuseta rohkelt

naumlited nii kolleegide kasvatusvigadest oma lapsepotildelve ja kooliaja valusatest maumllestustest kui

ise lapsevanemana kogetust Meenutati votilderdlemise ja teiste ees halvasti raumlaumlkimise motildeju

eelarvamusi ja sildistamist mida paljud otildepetajad siiamaani kasutavad Peaaegu igauumlhel oli

motildeni naumlide tuua Autorid toovad vaumllja vaid motildened neist

45

ldquoAlavaumlaumlristamisest ja lugupidamatusest votildeib eluaegse trauma saada Eluaegne

alavaumlaumlrsuskompleks ei julge oma mina vaumllja tuua kardab oma arvamust avaldada et mitte

jaumllle rumalaks jaumlaumlda sest kotildeik mis teised uumltlevad on otildeige mis mina ndash valerdquo

ldquoKui kaumlisin oma lapse koolis avatud uste paumleval kuulsin kuidas kehalise otildepetaja uumltles

poisile kes ei osanud hundiratast teha ldquoSu vend ka ei osanudrdquo Poiss vastas ldquoIsa ka ei

osanudrdquo Otildepetaja uumltles ldquoMis teist siis uumlldse tahta onrdquo ldquoAga ema oskasrdquo uumltles poiss Mul on

kohe mure oma lapse paumlrast sest minu mees on ka selles koolis kaumlinud kuidas see motildejutab

nuumluumld lapse hindeid Kuumlsisin mehelt kas ta oli otildepetaja lemmik ndash ei olnudrdquo

Uumlhe otildepetaja sotildenul votildeivad ka vaumliksel probleemil olla suured tagajaumlrjed kui ei naumlhta ega taheta

naumlha Teine otildepetaja totildei vaumllja et oskus vahet teha kelle probleemiga on tegemist aitab vaumlltida

laumlbipotildelemist ning kergendab koostoumloumld lastevanematega ldquoKui lapsevanemad teavad et

otildepetaja on valmis neid kuulama neil on kogemus et otildepetaja oskab olla notildeustaja rollis siis

tulevad lapsevanemad ka kergemini otildepetajaga raumlaumlkima rasketel teemadelrdquo

433 Kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste

kasutamise ja motildeju kohta

Kuumlsimused esitati vaid Gordoni perekoolis osalenud intervjueeritavatele

1 Mida Teile kui lasteaiaotildepetajale on andnud Gordoni koolitus Mis on muutunud

lasteaia igapaumlevases suhtluskeskkonnas

2 Kuidas on koolitus motildejutanud suhtlemist lastega Kuidas kolleegidega

Kotildeik intervjueeritavad kinnitasid et on muutunud enesekindlamaks ja oma enesevaumlljendustes

julgemaks Motildeeldakse rohkem oma sotildenade votildeimalikule motildejule puumluumltakse hoiduda

suhtlemistotildekete kasutamisest ldquoOlen hakanud rohkem motildetlema mida ja kuidas ma uumltlen

Arvestan rohkem teiste inimeste tunnetega olen teadlik et meil on kotildeigil erinevad vaumlaumlrtused

ning oskan sellega arvestadardquo

ldquoOlen otildeigel teel isegi kui ei tee 100 otildeigesti ja vajan harjutamist tean et mul on

ldquotoumloumlriistadrdquo ja mul on vaumlga hea meel et need toimivad see annab veel julgust ja kindlust

edaspidiseksrdquo

46

Kogetakse et suhted on muutunud avatumaks ja usalduslikumaks lastega kohati ka

laumlhedasemaks otildehkkond on rahulikum rotildeotildemsam Isegi ldquokonflikte on motildenus lahendadardquo

Otildepetajad on maumlrganud ka positiivsete minasotildenumite motildeju ldquoSee luumlkkab kogu halva uumlmber

jaumlaumlvad kuulama Lapsed ei taha enam halvasti kaumlituda Kuulavad kui raumlaumlgid oma tunnetest

oskavad ennast rohkem avadardquo Lapsed on hakanud julgemalt oma ideid vaumllja uumltlema ldquoMa

kaasan teadlikult lapsi endaga raumlaumlkima motildetlema ning ka lapsed vaumlljendavad oma arvamust

aktiivsemaltrdquo ldquoKui ma pole lastele vaimselt haiget teinud tulevad nad oma murest raumlaumlkima

kui olen tige mutt siis ju ei tulerdquo

Kaheksandat aastat gordonlikke suhtlemispotildehimotildetteid kasutav otildepetaja imestab siiani nende

motildeju uumlle ldquoTaumliesti vapustav see (oma motildetete vaumlljapakkumine) on nende jaoks nii loomulik

Nad teavad et idee votildeib kaumliku minna 90 laumlheb See toumloumltab loovus hakkab toumloumlle siis nad on

valmis otildeppima valmis tegema ka seda mida otildepetaja vaumllja pakubrdquo

Otildepetajad on maumlrganud kuidas lapsed on hakanud otildepetaja eeskujul nii uumlhismaumlngus kui

omavaheliste arusaamatuste puhul kokkuleppeid tegema

Kolleegidega suheldes on hakatud rohkem kuulama ja vaumlhem vaidlema ldquoSinuga ei tasu enam

vaielda sa ei votildeta tuldrdquo oumleldi naljaga pooleks nelja aasta eest Gordoni perekoolis osalenud

otildepetajale poole aasta paumlrast Noore moumloumldunud suumlgisel osalenud otildepetaja sotildenul tunneb ta peale

koolitust end ldquoparema ja votilderdvaumlaumlrsema partnerina kolleegidega kontakti luuesrdquo

Samas on hakatud rohkem maumlrkama kolleegide suhtlemisvigu mida uumlldiselt ei minda uumltlema

3 Kuivotilderd rakendate aktiivset kuulamist Milline on motildeju lapse tunnetele ja

kaumlitumisele Milline on Teie meelest motildeju lapse eneseusaldusele ja emotsionaalsele

arengule

Kotildeik otildepetajad kasutavad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt kui lastel on mured votildei probleemid

Uumlks otildepetaja nimetas aktiivse kuulamise vajadust ka siis kui laps on positiivselt erutatud

Vahetu motildejuna totildeid otildepetajad vaumllja rahunemise (sest lapsed tunnevad et neist hoolitakse)

motildeistmise et teine polnud pahatahtlik (laste omavaheliste probleemide puhul) eneseusalduse

ja koostoumloumlvalmiduse kasvu (ldquolaps saab teadmise et tema pakutud lahendused on otildeiged ja

taumliskasvanud aktsepteerivad tema lahendusirdquo)

47

ldquoKui oled ta aumlra kuulanud kas votildei uumlhe korra paumleva jooksul siis ka keerulisemad lapsed

vastavad sulle Laps on supertaumlnulik puumluumlab anda endast parima ei hakka siga maumlngima Kui

sa temani ei jotildeua maumlngib raudselt sigardquo

ldquoLaps jonnib vaumlhem tal ei ole vajadust jonnimiseks kuna ma kuulan teda ja arvestan tema

kui isiksusegardquo

Pikaajalise motildejuna toodi vaumllja oskus maumlrgata ja arvestada teisi ning oskus ennast vaumlljendada

4 Kuivotilderd rakendate lastevaheliste probleemide vahendamist Milline on vahetu motildeju

Milles Teie arvates seisneb antud meetodi pikaaegne motildeju

Kaheksa otildepetaja jaoks kuumlmnest on lastevaheliste probleemide vahendamine muutunud

loomuomaseks igapaumlevaseks tegevuseks Uumlhtlasi on nad taumlheldanud et otildepetaja eeskujul

omandavad lapsed antud oskuse vaumlga kiiresti ning ei vaja enam iga kord taumliskasvanu abi Uumlks

otildepetaja vastas et kasutab vahendamist vaumlhem kui aktiivset kuulamist ja peegeldamist

Ajapuudusel on ta suunanud tema poole poumloumlrdunud lapse ise teisele lapsele raumlaumlkima miks ta

on otildennetu ning sekkub vaid siis kui laps tuleb tagasi teatega et teine ei saanud aru

Autoritele avaldasid muljet otildepetajate kirjeldused sellest kuidas juba kahe- ja kolmeaastased

kes veel otildeieti ei raumlaumlgi puumluumlavad kasvataja eeskujul uumlksteisest aru saada ning tuumllide puhul

kokkuleppele jotildeuda ja aumlra leppida ldquoKuigi ei kasuta sotildenu laumlheb ja teeb nii nagu mina olen

teinud kaumlitumuslikult jaumlljendab kasvatajat Kuidas laps sai aru oma teost motildeistad sellest kui

laps laumlheb ning teeb teisele pai votildei kallistab tedardquo

Vahetu motildeju seisneb heas omavahelises laumlbisaamises ldquoKotildeige rohkem rotildeotildemustab et kui keegi

on teistmoodi keeruline suudetakse ikkagi arvestada votildeetakse kampa oskavad hakkama

saada armastada andestadardquo Uumlhes naumlites raumlaumlgiti uuest lapsest kes raumlaumlkis vene keeles

Teised lapsed hakkasid venekeelseid sotildenu kuumlsima et temaga suhelda Pikaajalise motildejuna

naumlhakse lastel kujunevat oskust lahendada omavahelisi probleeme ise ning teha seda uumlksteist

arvestavalt Otildepetajad on kindlad et oskus omavahelisi probleeme verbaalselt ja uumlksteist

arvestavalt lahendada vaumlhendab nii totilderjutust kui ka lastevahelist vaumlgivalda

5 Kuidas kasutate positiivset minasotildenumit Milline on motildeju lapsele Laste

omavahelistele suhetele

Positiivset minasotildenumit kasutavad kotildeik intervjueeritud otildepetajad Mitmed neist rotildehutasid et

on hakanud varasemast rohkem jaumllgima et ei uumltleks lihtsalt ldquotublirdquo vaid kirjeldaks lahti mis

48

on selle taga et laps saaks aru millega ta kiituse paumllvis Uumlks otildepetaja puumluumlab eriti tunnustada

neid kes on millegipoolest teistmoodi et lapsed hakkaks maumlrkama nende positiivseid kuumllgi

mis muidu ei pruugi naumlhtavad olla Otildepetajad on motildeistnud et lastele on vaumlga oluline

taumliskasvanutele abiks olla votildei heameelt teha ja positiivne minasotildenum innustab neid selleks

veelgi Taumlhtsaks peetakse positiivse minasotildenumiga kaasnevat rotildeotildemutunnet mis kandub

sotildenumi saajalt ka uumltlejale ning lasteaia otildehkkonda ldquoMa votildetan lapse jaoks aja isegi kui on

vaumlga kiire Juba lapse nime uumltlemine paneb kotildeik ta naumlos sulama see sulatab kogu jaumlauml isegi

kui temaga on mitu konflikti olnud See on parimrdquo

Kotildeik otildepetajad nimetasid et lapsed on hakanud uumlksteist tunnustama suuremad positiivseid

minasotildenumeid kasutades sotildeimeealised lihtsalt ldquotublirdquo oumleldes Uumlks otildepetaja tajus et positiivsed

sotildenumid on motildejutanud laste kiindumist temasse

6 Kuidas kasutate aumlrauumltlevat minasotildenumit Milline on vahetu motildeju Kuidas

aumlrauumltlevad minasotildenumid Teie arvates motildejutavad lapse sotsiaalset arengut

Ei uumltlemise vajalikkuses ei kahtle uumlkski intervjueeritav motildeistes et otildeigeaegse aumlrauumltleva

minasotildenumiga saab motildenegi pahanduse aumlra hoida ldquoKui olen aumlra potildehjendanud saavad nad

aru ja arvestavad isegi siis kui see ei pruugi meeldidardquo ldquoEsmataumlhtis on olla siiras ja oumlelda

totildeeline potildehjus mitte valetada Lapsed saavad vaumlga haumlsti aru kui sotildenum tuleb suumldamest ja

seda hirmsat ei-d potildehjendatakse Lapsed on vaumlhem trotsi taumlisrdquo Aumlrauumltleva minasotildenumi

kasutamine annab lastele teadmise et piirid on olemas ning otildepetab ka lapsi ennast oluliseks

pidama ja vajadusel ei uumltlema Otildepetajad naumlevad selles vaumlaumlrtuskasvatust olla aus votildetta ennast

totildesiselt julgeda oumlelda ei ja seda potildehjendada mitte otsida haumldavalesid ldquoLapsed otildepivad

vastutama iseenda eest Otildepivad ennast vaumlljendama kui tal on paha miski ei sobirdquo ldquoSee

motildejub ka lapse ja lapse suhetele Kui laps potildehjendab miks ta ei taha seda maumlnguasja anda

saab teine laps aru ega motildetle et oi kui kade ja paha et asju ei jagardquo Toodi mitmeid naumliteid

kuidas on tehtud kokkulepped et muumlramine maadlus votildei muu tegevus lotildepetatakse niipea kui

teine uumltleb ldquoEi ma ei tahardquo

Motildened otildepetajad uumltlesid et vahel tuleb ei oumlelda ja potildehjendada mitu korda jaumlrjest Motildened

otildepetajad kelle jaoks ei uumltlemine on kogu elu raskusi valmistanud saavad sellega kuumlll

varasemast paremini hakkama kuid tunnevad end seejuures motildenikord siiski ebamugavalt

justkui oleks ldquoliiga konkreetsedrdquo olnud Neil kellele kolleegidele ei uumltlemine on tundunud

nagu altvedamine on paumlrast koolitust kui osatakse oma keeldumist potildehjendada enesetunne

paranenud

49

7 Kuidas kasutate kehtestavat minasotildenumit ja kaumliguvahetust Milline on vahetu motildeju

Kas ja kuidas motildejutab antud meetodi kasutamine laste emotsionaalset arengut

Kehtestava minasotildenumi kasutamine on intervjueeritute arvates vajalik kuid votilderreldes teiste

oskustega ei tule veel nii loomulikult vaumllja ldquoKehtestavat minasotildenumit pean veel harjutama ja

see kipub mul tihti meelest minema Kuna mind on kasvatatud et aumlra tee seda ja teist siis

kahjuks kipun ka ise sageli enne kui motildetlen juba uumltlema et aumlra palun jookse Heal juhul

votildetab see ldquoaumlra jookserdquo tempot maha aga ainult korraks Kui mul on meeles kasutada

kehtestavat minasotildenumit saab laps aru miks ma ei taha et ta jookseb Laps kuulab ja

aktsepteerib minu soove kuna ma ei keela kunagi kiusu paumlrast Lapsed on tasakaalukamad

rahulikumadrdquo

Uumlhes ruumlhmas kus on 24 last saadetakse laps kotildeigepealt diivanile rahunema Sel ajal rahuneb

ka otildepetaja ise ja jotildeuab oma poumloumlrdumise laumlbi motildeelda Paumlrast arutatakse olukord rahulikult laumlbi

otildepetaja kasutab minasotildenumeid Tuleb ette ka suumluumldistamist eriti ekstreemsetes olukordades

kuid ldquoka siis ei tee teda maha vaid kirjeldan olukorra motildejurdquo Lapse kaumlitumise kirjeldamine

ja motildeju vaumlljatoomine ei valmista otildepetajatele raskusi kuid oma tunnete sotildenastamist ja

kaumliguvahetust (peegeldamine lapse vastureaktsiooni puhul) tajutakse raskemana

Vahetu motildeju avaldub lapse kaumlitumise muutuses ldquoLaps kuulab arvestab paremini tunneb end

votilderdsena teda pole solvatud kritiseeritud halvustatud Laps kellega arvestatakse tunneb

end enesekindlamana saab aru et kui muudab ennast on kotildeigil heardquo

Nii otildepib laps naumlgema oma kaumlitumise motildeju teistele andma hinnangut oma kaumlitumisele ldquoLaps

tunneb end kindlasti suumluumldlasena kui on kaumlki keeranud kuid tegelikult ei tea miks see nii

toimus Kui keegi istub ta kotildervale ja puumluumlab sellest aru saada naumleb laps et sa pole ta peale

vihane vaid puumluumlad motildeista - igal juhul jaumlrgmine hetk tahavad nad anda endast parima et

olukorda lahendadardquo

Toodi naumliteid lahendustest mida lapsed ise leidsid paumlrast otildepetajapoolset kehtestavat sotildenumit

ja kaumliguvahetust Nii otsustas uumlks enesevalitsuse kaotanud poiss minna teise tuppa ja trampida

seal jalgu uumlks tuumldruk aga teatas et ldquolaumlheb joob vett ja jahtub mahardquo

Maumlrgati ka et aktiivne kuulamine positiivsete minasotildenumite kasutamine ning lastevaheliste

probleemide vahendamine vaumlhendavad maumlrgatavalt vajadust kehtestamise jaumlrele

50

8 Votilderrelge palun sinasotildenumi ja kehtestava minasotildenumi motildeju lapse vastutustunde ja

enesedistsipliini arengule

Vastustes toodi esile sinasotildenumite halvustav alatoon lapse allasurumine ja tunnete

haavamine mistotildettu ei jaumlrgne positiivset kaumlitumise muutust vaid trots ja sellest tulenevalt

sageli soovitule vastupidine kaumlitumine Sinasotildenumite kasutamine ei arenda lapse sisemist

distsipliini ega vastutustunnet ka lapse enda enesekehtestamise oskus jaumlaumlb vaumlheseks

ldquoSinasotildenumitega votildetab vanem vastutuse taumlielikult endale ja saadab lapsele sotildenumi et vanem

teab kotildeike ja laps ei tea midagi Laps votildeib kaotada enesevalitsuse kuna vanem halvustab

tedardquo

Intervjueeritute arvates arendavad minasotildenumid lapses vastutustunnet ja enesedistsipliini sest

last ei halvustata lapse kaumlitumise motildeju kirjeldades jaumletakse ldquomingi osa vastutusest lapse

kandardquo Enamik vastanutest kinnitas et votildeimalus oma tundeid vaumlljendada ja motildeistmist leida

toetab lapse enesekindlust ning motildejutab last oma kaumlitumise muutmise eest vastutust votildetma

9 Kuidas lahendate igapaumlevaelus probleeme nii et keegi ei jaumlaumlks kaotajaks Milline on

Teie arvates antud meetodi pikaaegne motildeju

Juba varasematest vastustest selgus et koolitusel osalenud otildepetajad kasutavad votildeidan-votildeidan

mudelit igapaumlevaselt nii kokkulepete sotildelmimisel kui ka probleemide lahendamisel On

maumlrgatud et lapsed on mudeli otildepetajatelt uumlle votildetnud ja kasutavad ka ise ilma otildepetajata

ldquoJaumlaumlvad aumlra tuumllid kuna probleemiga tegeldakse juba eosrdquo Uumlhes ruumlhmas maumlrkasid otildepetajad

et kui keegi kes maumlngus kaotama hakkab tahab keset maumlngu reegleid muuta tuletavad lapsed

talle reegleid meelde kuid pakuvad vaumllja et jaumlrgmise maumlngu votildeib teha teisiti tema

ettepanekute jaumlrgi Otildepetajate sotildenul jaumleti lauamaumlngud varem kergesti pooleli kuid nuumluumld

maumlngitakse edasi ka paumlrast seda kui esimene maumlngija on lotildepetanud mis otildepetajate meelest

arendab lisaks koostoumloumloskustele ka puumlsivust

Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda otildeues kus tema ruumlhma lastel tekkis probleem teise ruumlhma

lastega Poisid kutsusid otildepetaja appi oumleldes ldquoOtildepetaja tule appi nemad ei oska niimoodi

raumlaumlkida nagu meierdquo

Pikaajalise motildejuna totildeid uumlle poole intervjueeritutest vaumllja uumlksteisega arvestamise ning

paindlikkuse motildetlemises ja erinevate lahenduste leidmises Uumlks otildepetaja ei tulnud varem oma

sotildenul selle pealegi et probleemide lahendamiseks peavad motildelemad osapooled valmis olema

ldquoTagajaumlrjeks oli see et probleem votildeis paisuda veelgi suuremaksrdquo Nuumluumld on ta hakanud

51

arvestama teise osapoolega valima aruteluks aega kasutama minasotildenumeid ega sunni enam

oma lahendusi peale kuna teab et ldquopealesunnitud lahendused pole lahendusedrdquo Tema jaoks

seisnebki votildeidan-votildeidan mudeli pikaajaline motildeju soovis kasutada antud meetodit eranditult

kotildeigis konfliktsituatsioonides

10 Kuivotilderd rakendatavaks peate votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit

igapaumlevaelus Palun potildehjendage

Motildenevotilderra uumlllatuslikult pidas uumlheksa intervjueeritavat kuumlmnest antud mudelit igapaumlevaelus

vaumlgagi rakendatavaks Kuigi ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmades votildeib olla motildeningaseks

takistuseks rotildehutasid intervjueeritavad et selle kasutamine sotildeltub eelkotildeige teadlikkusest ja

tahtest lahendada probleemi nii et motildelemad votildeidavad Vastajad peavad votildeidan-votildeidan

mudelit seda vajalikumaks mida rohkem on ruumlhmas lapsi Vastajate arvates on antud mudelist

palju kasu ka suhtlemisel kolleegide ja lastevanematega ldquoIga inimene leiab aega

probleemiga tegelemiseks kui seda palutakse Kotildeik me seisame oma huvide eest seega on

inimene seesmiselt motiveeritud leidmaks lahendust mis temale sobib mis teda ei

kahjustaksrdquo Uumlks vastaja kasutab kuumlll mudelit sageli kuid pole veendunud et seda igas

olukorras ja kotildeikide probleemide puhul rakendada saaks Lasteaias peetakse votildeidan-votildeidan

mudeli kasutamist oluliseks et lastest kasvaksid uumlksteist maumlrkavad hoolivad positiivsed

probleeme lahendada oskavad inimesed

11 Kuivotilderd vajalikuks peate antud koolitust lasteaiaotildepetajatele Lastevanematele

Eranditult kotildeik intervjueeritavad peavad Gordoni perekooli vaumlga oluliseks nii

lasteaiaotildepetajatele kui lapsevanematele sest ldquosuhtlemine on kotildeige alus Hea suhtleja on ka

hea koostoumloumlpartnerrdquo ldquoKui me tahame et meie lastest kasvaks sotsiaalselt kuumlpsed psuumluumlhiliselt

ja emotsionaalselt terved taumliskasvanud peaksid kotildeik kel vaumlhegi lastega kokkupuutumist

Gordoni koolitusel osalemardquo Rotildehutati erinevust gordonliku laumlhenemise ja kasvatuse vahel

kust ise paumlrit ollakse Ilma otildeppimata ei osata teisti kaumlituda toimitakse nii kuidas vanemad ja

otildepetajad nendega kaumlitusid ldquoIlma selleta ei tohikski lasteaias olla eriti kuna ruumlhmad on nii

suured vastutus on nii suur Kui oled ise abitu hakkad neid kamandama ja taumlnitama Sa teed

seda sest ei oska teisitirdquo

ldquoKui kedagi loumloumld laumlheb valu uumlle aga kui uumltled halvasti ei laumlhe see uumlle Vaumlga kurb kui

kasvataja seda teebrdquo Uumlks otildepetaja jagas oma valusat kogemust kuidas hoolimata

kotildergharidusest kardab ta oma arvamust avaldada sest teda tehti koolis kotildeigi ees maha

52

Uumlks inimene arvas et antud koolitus on vajalik kotildeigile kuid eriti noortele ja ainsa lapsena

kasvanutele

13 Millised oleksid Teie ettepanekud seoses Gordoni koolitusega lasteaiaotildepetajatele

Kotildeik intervjueeritavad olid seisukohal et antud koolitus peaks kohustuslikuna kuuluma

pedagoogide baaskoolitusse ja olema ilmtingimata praktiline Uumlhe lasteaia kaks sama ruumlhma

otildepetajat tegid ettepaneku et oleksid nouml pilootlasteaiad kus kotildeik otildepetajad oleksid laumlbinud

Gordoni koolituse kuhu tudengid peale kursuse laumlbimist saaks minna tutvuma kuidas neid

oskusi praktikas rakendatakse Samuti pidasid nad vajalikuks kursust mitu korda laumlbi teha et

oskused kinnistuksid ja muutuksid alateadlikuks Teise lasteaia otildepetajate poolt tehti ettepanek

supervisiooniks ja jaumltkukoolituseks - peeti vajalikuks kohtuda umbes kahekuise intervalliga

et omavahel vahepealseid kogemusi jagada ning raskemaid olukordi laumlbi maumlngida

Arvati et sama ruumlhma motildelemad otildepetajad votildeiksid rakendada Gordoni meetodit ning vaumlljendati

soovi et kogu lasteaia meeskond koolitusel osaleks Meeskonnana otildeppimine aga eeldab

omavahelist usaldust ja turvalisust Uumlhe otildepetaja sotildenul tuli talle kasuks just see et ta kaumlis

kursusel oma kollektiivist eraldi Kolleegid kes osalesid meeskonnana kartsid ennast avada

seetotildettu ei olnud neil koolitusest praktilist kasu ning nad ei hakanud oskusi kasutama

Leiti et teadmine suhete kohta votildeiks olemas olla olenemata elukutsest nii jaumlaumlksid motildenedki

ldquorusikas puumlsti asjadrdquo olemata Mitmed vastajad uumltlesid et peavad seda koolitust vajalikuks ka

kotildeigile kooliotildepetajatele arstidele sotsiaalpedagoogidele noorsootoumloumltajatele

434 Kokkuvotildete uurimustulemustest

Votilderreldes ankeetkuumlsitluses osalenute ja intervjueeritute vastuseid votildeib kokkuvotildetvalt oumlelda et

kotildeik uuringus osalenud peavad suhtlemisalast koolitust vaumlga oluliseks Kolmandik kuumlsitlusele

vastajaist peab suhtlemisoskusi lasteaiaotildepetajale sama oluliseks kui muid paumldevusi kahe

kolmandiku kuumlsitlusele vastanute ja kotildeigi intervjueeritute meelest on suhtlemisoskused

muudest paumldevustest veelgi olulisemad Gordoni perekooli laumlbinud hindavad antud koolitust

lasteaiaotildepetajatele vaumlga vajalikuks ning leiavad et Gordoni koolitus peaks kuuluma

alushariduse eriala tasemeotildeppesse ning toimuma kindlasti praktiliselt Ka enamus

ankeetkuumlsitlusele vastanuist leiab et suhtlemisotildepetus peaks toimuma praktiliselt Maumlrkimist

vaumlaumlrib et mida vaumliksem oli vastajate praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse taumlhtsustada

suhtlusotildeppe praktilist osa

53

Votilderreldes kuumlsitlusele vastanute ja intervjueeritute arvamusi lasteaiaotildepetajate

professionaalsuse kohta selgub et mida vaumliksem on praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse

suhtlemisoskusi pidada professionaalsuse oluliseks osaks Samasugune seisukoht selgus

intervjueeritavate vastustest kuumlsimusele kuidas osati lahendada lastega ettetulevaid

probleeme erialalasele toumloumlle minnes Paljud vastasid et sel ajal ei osanud veel probleeme

naumlha Uumlle seitsme aasta toumloumltanud otildepetajad ja Gordoni perekoolis osalenud peavad oskust

lapsega suhelda ning tema individuaalsust arvestada uumlheks lasteaiaotildepetaja professionaalsuse

tunnuseks 96 kotildeigist uuringus osalenuist peab lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga taumlhtsaks Seejuures rotildehutavad kotildeik koolituse laumlbinud et

otildepetaja on oma kaumlitumisega lastele mudeliks maumlrkides et lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskujul

isegi siis kui nad veel ei raumlaumlgi Siin avaldus oluline erinevus Gordoni koolitusel osalenud ja

mitteosalenud vastajate seas Kuumlsitlusele vastanuist vaid 35 totildei vaumllja et lapsed jaumlljendavad

otildepetaja kotildeneviisi Kursusel osalenud rotildehutasid kotildeik et olenemata sellest mida lastele

otildepetada jaumlrgivad lapsed vaid seda mida naumlevad ja kogevad Lasteaiaotildepetaja eeskujul votildeib

lapsest kasvada julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt lahendav inimene

Votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja motildeju laste sotsiaalsete oskuste arengule oskavad Gordoni

perekoolis osalenud votilderreldes baaskoolituse laumlbinutega oluliselt paremini tajuda ja arvestada

Kuigi Gordoni perekoolis osalenud peavad oluliseks kotildeiki kursusel kaumlsitletud teemasid

kasutatakse praktiliselt kotildeige rohkem aktiivset kuulamist tunnete peegeldamist lastevaheliste

probleemide vahendamist ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelit Otildepetajad on muutunud

enesekindlamaks suhted lastega laumlhedasemaks Kolleegide ja lastevanematega on suhted

avatumad Votilderreldes koolituseelse kaumlitumisega teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja puumluumltakse

neist hoiduda Julgemalt oumleldakse ldquoeirdquo ja potildehjendatakse seda Tavapaumlrase kiitmise asemel

raumlaumlgitakse lapsele lahti tema kaumlitumise motildeju ning vaumlljendatakse oma heameelt ja rotildeotildemu

Probleemolukordades ei potildergata enam lastele peale ega lahendata nende eest probleeme aumlra

vaid puumluumltakse minasotildenumeid kasutades ja lapsi kaasates olukordadele lahendusi leida

Otildepetajad on maumlrganud et lapsed on hakanud julgemalt oma arvamust avaldama uumlksteist

tunnustama ning omavaheliste probleemide puhul teineteist arvestama Lasteaia otildehkkond on

muutunud vabamaks ja rotildeotildemsamaks Otildepetajad leiavad et otildepitud oskuste paremaks

omandamiseks oleks vajalik koolitusjaumlrgne supervisioon ning hilisem jaumlrelkoolitus Kasuks

tuleks kogu meeskonna samuti lastevanemate koolitamine

54

435 Toumlouml autorite uurimuse ldquoGordoni perekooli kursuse vajalikkusest

lasteaiaotildepetajate koolitusesrdquo votilderdlus Gerdy Kanguri magistritoumloumlga ldquoTh

Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas otildepetajate

arvamusesrdquo

Autorid votilderdlesid uurimustulemusi Gerdy Kanguri tulemustega kes oma magistritoumloumls 2009

aastal uuris Th Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas

intervjueerides Gordoni Otildepetajate koolis osalenud 10 lasteaiaotildepetajat ja 11 koolis toumloumltavat

otildepetajat Kanguri valimisse kuulunud otildepetajaist enamus oli vanuses 20-30 vaid kaks

intervjueeritut olid uumlle 30 ning uumlks otildepetaja oli 19aastane Seega olid valimi moodustunud

otildepetajad oluliselt nooremad meie uuringus osalenuist

Gerdy Kanguri uurimustoumlouml fookus erines autorite omast Kangur (2009) keskendus oma toumloumls

otildeppe- ja kasvatustoumloumld puudutavatele probleemidele ja nende lahendamisele Autoreid huvitas

eelkotildeige lasteaiaotildepetaja roll laste sotsiaalse arengu toetamisele

Votilderreldes saadud andmeid Kangruri uurimustoumlouml tulemustega leidsid autorid olulisi sarnasusi

ja motildeningaid erinevusi Nii Kanguri kui ka autorite poolt intervjueeritud peavad oluliseks

otildepetaja oskust maumlrgata igat uumlksikut last Motildelemast uuringust selgub et enamus

intervjueerituid ei ole kaalunud oma toumloumlst loobumist Nii kaumlesoleva toumlouml autorite kui Kanguri

uuringus osalenud hindasid Gordoni koolituse vaumlga vajalikuks nimetades olulisemate

omandatud oskustena aktiivset kuulamist probleemide maumlaumlratlemist konfliktide lahendamist

ja minasotildenumeid Vastanud puumluumlavad otildepitut igapaumlevaselt rakendada Otildepitud oskuste

kasutamist takistavate teguritena toodi vaumllja ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmas Omandatud

oskuste uumllekordamine on motildelemas uuringus osalenute sotildenul vajalik Kotildeik nii Kanguri kui ka

autorite uuringus osalenud peavad taumlhtsaks lapse kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

rotildehutades lasteaiaotildepetaja rolli turvalise ja usaldusliku otildehkonna loomisel Positiivse meeleolu

loomist ja motivatsiooni aumlratamist peetakse igale otildepetajale vajalikuks kutseoskuseks mis

otseselt sotildeltub otildepetaja suhtlemisoskustest Motildelemast uuringus selgub Gordoni koolitusel

omandatud oskuste motildeju avaldumine otildepetajad tunnevad end kindlamat suhtlevad kolleegide

ja lastevanematega julgemalt ja vabamalt on hakanud rohkem oma arvamust avaldama ja teisi

kuulma Lastega suhtlemisel on otildepetajad muutunud teadlikumaks oma kaumlitumise motildejust ning

oskavad oma toumloumld paremini eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida Teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja

puumluumltakse neist hoiduda Enamus Kanguri intervjueeritutest ja kotildeik autorite uuringus osalenud

maumlrkasid Gordoni koolituse positiivset motildeju lastega suhtlemisele suhtlemine muutus

55

vabamaks ja sotildebralikumaks lapsi maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning kaasatakse neid

reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

Kotildeige olulisem erinevus avaldub lasteaiaotildepetaja rollinaumlgemuses Kanguri uuringus osalenuist

poolte arvates kuulub lasteaiaotildepetaja professionaalsuse juurde ka esilekerkinud probleemide

loova lahendamise oskus 50 vastanuist taumlhtsustavad otildeppimist ja toumloumlvihikute taumlitmist

Autorite poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajad peavad kotildeige aluseks just suhtlemisoskust

Kanguri valimis uumlks otildepetaja kes keeldus intervjuud andmast pidas Gordoni koolitust

motildettetuks jaumlaumldes kindlaks oma vaumlljakujunenud suhtlemisviisidele Autorite uuringus osalenud

pidasid kotildeik Gordoni koolitust vaumlga vajalikuks ja kasulikuks ning rakendasid koolitusel

omandatut tulemuslikult igapaumlevaelus Kanguri poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajatest

enamus pidas aktiivset kuulamist raskesti rakendatavaks vaumlikeste lastega kes veel ei raumlaumlgi

ning suure laste arvuga ruumlhmades Autorite uuringus seevastu kasutasid kotildeik Gordoni

perekooli lotildepetanud lasteaiaotildepetajad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt ja tulemuslikult

olenemata laste vanusest votildei ruumlhma suurusest Motildelemat tegurit mainiti kuumlll raskendavana

kuid mitte takistavana Uumlks kuumlsitletu Kanguri uuringus oli arvamusel et minasotildenumid ei motildeju

lastele vaid sobivad taumliskasvanute hulgas Autorite uuringus osalenute hulgas sellist

seisukohta ei esinenud Uumlks Kanguri uuringus osalenu avaldas et Gordoni koolitusel

osalemine on muutnud teda paremaks suhtlejaks ka kodustega autorite uuringus raumlaumlkisid

sellest omaalgatuslikult vaumlhemalt pooled inimesed

Autorite intervjueeritud kasutavad kotildeik ka votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit Kanguri

poolt kuumlsitletute hulgas kaks lasteaiaotildepetajat polnud antud mudelit kasutanud pidades seda

liialt keerukaks ja aeganotildeudvaks Pooled Gerdy Kanguri kuumlsitletuist ning kotildeik autorite

intervjueeritavad vaumlljendasid seisukohta et hea tahtmise korral saab kotildeike otildepitut rakendada

Toumlouml autorid ei saa tinglikult vaumllja tuua potildehjuseid miks pooled Kangurile vastuseid andnud ei

pea votildeimalikuks antud mudelit rakendada Votildeime oletada et maumlrkimisvaumlaumlrne erinevus on

tingitud osalenute vanusest ja elukogemusest Toumloumlstaaž oli Kanguri uuringus osalenuil vaumlhene

- kahel inimesel alla aasta kolmel aasta vaid neli inimest olid toumloumltanud 3-6 aastat Autorite

poolt intervjueeritud olid vanuses 26 ndash 57 ja nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36

aastani Autorid maumlrkasid muutust hoiakutes ja arvamustes paumlrast seitsmeaastast toumloumlkogemust

Nii Kanguri kui ka autorite uurimustulemuste analuumluumlsist ja votilderdlusest ilmnes et Gordoni

koolitusel osalenud lasteaiaotildepetajad peavad Gordoni metoodikat unikaalseks sest lihtsad

kuid olulised totildeed on esitatud arusaadavalt mudelid on igapaumlevaselt rakendatavad ning

56

tulemused avalduvad erinevates suhtlusringkondades kiiresti Suhted muutuvad avatumaks ja

laumlhedasemaks uumlksteist maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning probleeme lahendatakse

uumlksteise vajadusi arvestades Kui otildepetaja oskab kuulata ja laste tundeid peegeldada on lastele

tagatud emotsionaalne turvalisus Pingevaba otildehkkond julgustab lapsi oma arvamust avaldama

ning toetab otildepimotivatsiooni Lasteaiaotildepetajat naumlhakse mudelina kelle kaumlitumist lapsed

jaumlljendavad Koolitusel osalenud on maumlrganud et lapsed hakkavad kasvataja eeskujul uumlksteist

tunnustama aumlra kuulama oma arvamust avaldama ei uumltlema ning omavahelisi probleeme

teineteist arvestavalt lahendama Seega votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused on

vahetult seotud laste sotsiaalsete oskuste kujunemisega Motildelemas uuringus osalenud peavad

antud metoodikal potildehinevaid koolitusi vajalikuks nii lasteaia- kui ka kooliotildepetajatele ja

soovitavad koolituse sisse viia kotildeigi pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe otildeppekavadesse

57

Kokkuvotildete

Kaasaegses kasvatusteaduses vaadeldakse last taumlisvaumlaumlrtusliku inimesena kellel on otildeigus

enesemaumlaumlramisele Avatud aktiivseks vastutustundlikuks koostoumloumlvotildeimeliseks teisi

arvestavaks taumliskasvanuks kasvamine algab lapsepotildelvest ja on motildejutatud kasvukeskkonnast

Taumliskasvanute hoiakud ja suhtumine on aluseks lapse minapildi ja kaumlitumismudelite

kujunemisele Adekvaatne enesetunnetus ja ndashteadvus saavad areneda kasvukeskkonnas kus

taumliskasvanud on teadlikud kasvatuse pikaajalistest eesmaumlrkidest laste arengu

seaduspaumlrasustest oskavad arvestada laste individuaalsust motildeista laste motildettemaailma ja

tundeid ning pakkuda lisaks hoolitsusele ka soojust ja tuge mida lapsed vajavad Lapse

arengus on kodu ja vanemate kotilderval oluline roll lasteaial ja lasteaiaotildepetajal Mida noorem

laps seda olulisem on lasteaiaotildepetaja vahetu motildeju lapsele Alushariduse raamotildeppekava

kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Laste positiivse enesehinnangu omaalgatuse iseseisva motildetlemise toetamine eeldab

lastaiaotildepetajalt lisaks teadmistele ka selliste suhtlemismetoodikate valdamist mis

votildeimaldaksid eespool nimetatud eesmaumlrke taumlita Pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe

otildeppekavades ei ole uumlldjuhul suhtlusmetoodikate praktilist kursust mistotildettu otildepetajad saavad

teoreetilised teadmised kuidas lastega suhelda kuid ei oska neid teadmisi praktikas

rakendada

Toumlouml autorite eesmaumlrgiks oli selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajal toetada lapse emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud

riikliku otildeppekava taumliendamiseks

Autorite kogemusel on Thomas Gordoni suhtlusmetoodika universaalne ning votildeimaldab

lasteaiaotildepetajal taumlita alushariduse raamotildeppekava notildeudeid laste sotsiaalse ja emotsionaalse

arengu toetamisel Gordoni mudel laumlhtub inimotildeigustest on struktureeritud otildepetab probleeme

maumlaumlratlema ning valima sobivat suhtlemisoskust laumlhtudes pikaajalistest

kasvatuseesmaumlrkidest Aktiivse kuulamise ja votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudeli

kasutamine aitab luua lastele emotsionaalse turvalisuse ning jagada soojust ja motildeistmist

Minasotildenumid ja kehtestamisoskused on aluseks piiride seadmisel ning kokkulepete

sotildelmimisel

58

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus Valimi moodustasid Rakvere

Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid ning Gordoni perekooli laumlbinud

Laumlaumlne- ja Ida-Virumaa lasteaiaotildepetajad Uurimus viidi laumlbi 2011 aasta kevadel Kuumlsitlused ja

intervjuud on toumlouml autorite kaumles

Uuringu tulemuste potildehjal jaumlreldavad toumlouml autorid et Gordoni perekooli laumlbinud

lasteaiaotildepetajad

rakendavad otildepitud oskusi igapaumlevaselt

tajuvad end enesekindlamalt

suhtlevad kolleegidega ja lastevanematega vabamalt

on lastega suhtlemisel muutunud teadlikumaks oma sotildenavarast ja kaumlitumise motildejust

hoiduvad suhtlemistotildeketest

maumlrkavad ja kuulavad lapsi koolituseelse ajaga votilderreldes rohkem

peegeldavad oskuslikult laste tundeid ja maumlrkavad selle kasulikkust

kaasavad lapsi reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

oskavad oma toumloumld eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajate sotildenul on laste emotsionaalse ja sotsiaalse

arengu toetamisele eriti oluline motildeju aktiivsel kuulamisel laste tunnete peegeldamisel

lastevaheliste probleemide vahendamisel ning votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelil

Loetletud oskuste tulemusel on lapsed hakanud varasemast rohkem oma arvamust avaldama

uumlksteist tunnustama ja uumlksteisega arvestama Kotildeik otildepetajad motildeistavad et nende kaumlitumine on

mudeliks ja lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskuju jaumlrgides isegi siis kui nad veel raumlaumlgi

Uurimusest selgus et ankeetkuumlsitluses osalenud ja intervjueeritavad peavad lasteaiaotildepetaja

professionaalsuse oluliseks osaks suhtlemisoskust Kotildeik intervjueeritavad vaumlitsid et praktiline

Thomas Gordoni mudelile potildehinev suhtlemisoskuste koolitus on vaumlga vajalik igale

lasteaiaotildepetajale Need kes vastasid ankeetkuumlsitlusele ning olid toumloumltanud vaumlhem kui seitse

aastat pidasid suhtlemisoskuste alast koolitust vajalikuks kuid ei osanud vaumlaumlrtustada

praktilise otildeppe osataumlhtsust Kauem toumloumltanud otildepetajad kes ei olnud laumlbinud Gordoni koolitust

oskasid vaumllja tuua suhtlemisoskuste praktilise otildeppe vajalikkuse

59

Tulemustest jaumlrelduvalt leiavad toumlouml autorid et Gordoni koolitused on lasteaiaotildepetajatele

aumlaumlrmiselt vajalikud ning aitavad taumlita alushariduse raamotildeppekava

Uuringus osalenute ettepanekud

taumliendada alushariduse tasemeotildeppe otildeppekava Thomas Gordoni praktilise

suhtlemiskoolitusega

lisada Gordoni perekool ja Otildepetajate kool taumlienduskoolituse otildeppekavadesse

taotleda votildeimalusi lasteaiaotildepetajatele Gordoni koolituste riiklikuks rahastamiseks

Autorite ettepanek Gordon koolituste litsentsi omavale Perekeskusele Sina ja Mina

toumloumltada Gordoni perekooli ja Otildepetajate kooli baasil vaumllja koolitus lasteaiaotildepetajatele

koostada Gordoni metoodikal potildehinev kaumlsiraamat lasteaiaotildepetajatele ja anda see vaumllja

truumlkisena

60

Kasutatud kirjandus

Arvamus alushariduse raamotildeppekava kohta Eesti Lastevanemate Liit

httpwwwlapseemoodulphpmoodul=CMSampKomponent=Lehedampid=80ampsm_id=226

[20022011]

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee soovitus (2006)

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondsooline_v6vanemaharidu

sI_uemarlaudSoovitused_Positiivse_Vanemluse_Kohtapdf [06032011]

Aunap M Juske M Jt (2006) Koolist toumloumlle Haridus ja toumloumlturg Elukestva Otildeppe

Arendamise Sihtasutus Innove Tallinn

Brostroumlm S amp Wagner J (2003) Early childhood education in five nordic

countriesPerspectives on the transition from preschool to school Arhus Systime Academic

Brotherus A Hytoumlnen J KrokforsL (2001) bdquoEsi- ja algotildepetuse didaktikaldquo Tallinn

Butterworth G Harris M (2002) Arengupsuumlhholoogia alused TUuml Kirjastus

Cullen J (1995) bdquoAustralian Journal of Teacher Educationldquo EBSCO

Durrant J E (2010) Positive Discipline in Everyday Teaching Guidelines for Educator

Save the Children

httpseapsavethechildrenseGlobalscsSEAPpublicationpublication20pdfEducationPos

itive20Discipline20Everyday20Teaching20FINALpdf [01032011)]

Ebber I (1982) Otildepilase psuumluumlhika ja kodune kasvatus Tallinn

Eesti Vabariigi haridusseadus

httpwwwiseeedokumendidseadusedharidusharidusseadushtm [02022011]

Gordon T (2003) Tark lapsevanem Vaumlike Vanker

Gordon Th (2006) Otildepetajate kool Vaumlike Vanker

Heinla E (1999) Mida laps koolilt ootab Haridus 6 22 ndash 25

Hujala E (2004) Uuenev alusharidus Tallinn Ilo Kirjastus

Kangur G (2007) Lastevanemate hinnang Gordoni perekoolile Eestis Bakalaurusetoumlouml TLUuml

Kangur G (2009) Th Gordoni otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas

otildepetajate arvamuses Magistritoumlouml TLUuml

4

Sissejuhatus

Professor Uumllo Vooglaiu (2010) sotildenul hakati moumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendate aastate

alul motildeistma et kogu otildeppesuumlsteemi uumllesehitamisel on taumlhtis laumlhtuda lapsest mitte mingitest

asutustest ega kavadest Uue motildetteviisi kujunemisel votildeeti kasutusele ka uued motildeisted ndash

alusotildepe ja alusharidus hiljem ka pesa- ja uumlsaharidus Taumlhtis on et lapse enesetunnetus

ja -teadvus kujuneks maast-madalast adekvaatseks vastasel juhul on ta bdquopikka aega kui mitte

kogu elu haumldas ja haumldas on ka tema vanemad ning otildepetajadldquo Vooglaid rotildehutab et pesa- ja

alusharidus on kogu hariduse vundamendiks ning elukestva taumlhendusega Seepaumlrast peab ta

lasteaiaotildepetajaid lastevanemate ja vanavanemate kotilderval kotildeige olulisemateks inimesteks

haridussuumlsteemis

Taumlnapaumleval veedavad lapsed suure osa oma kotildeige tundlikumast arenguperioodist lasteaias

Statistikaameti andmetel moodustab lasteasutustes kaumlivate laste osataumlhtsus aastate lotildeikes uumlhe-

kuni kuueaastaste laste koguarvust keskmiselt 73 (Statistika andmebaas)

Tuginedes oma elu- ja toumloumlkogemusele ning kaasaegsetele seisukohtadele lapse kasvu-

protsessist vaumlidavad kaumlesoleva toumlouml autorid et lapse kasvamist aktiivseks vastutus-

votildeimeliseks teiste suhtes avatuks ja arvestavaks ning koostoumloumlvalmis inimeseks motildejutavad

otseselt lasteaiaotildepetajate isiklik eeskuju suhtumine ja suhtlemisoskused Lapse minapilt

kujuneb laumlbi selle kuidas uumlmbritsevad taumliskasvanud teda tajuvad ja peegeldavad Kui

taumliskasvanud aktsepteerivad last sellisena nagu ta on ning oskavad valida sobivaid

suhtlemisoskusi ndash kuulata kui lapsel on probleem hoiduda suhtlemistotildeketest ja vahendada

lastevahelisi probleeme viisil mis votildeimaldab lastel uumlksteisest aru saada ning ise lahendus

leida ndash on taumliskasvanud loonud lapse sotsiaalseks ja emotsionaalseks arenguks toetava

otildehustiku Vooglaid (2002) rotildehutab et inimese isiksuse potildehistruktuur kujuneb vaumllja esimeses

eluetapis

Alushariduse raamotildeppekava kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste sotsiaalset

ja emotsionaalset arengut kuid tasemeotildeppes kaumlsitletakse suhtlemisoskusi enamasti

teoreetiliselt Kolmekordse Nobeli preemia nominendi uumllemaailmselt tuntud

psuumlhholoogiaprofessor Thomas Gordoni meelest ei saa otildeppimine ega otildepetamine olla

tulemuslik kui otildepetaja ja otildepilase vahel puuduvad head suhted (Kangur 2009) Formaalharidus

ei anna Gordoni sotildenul kotildeige elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest mille

5

abil luua toimivaid inimsuhteid suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte

konstruktiivselt (Gordon 2006)

Toetudes riiklikule ainekavale tuleb igal otildepetajal leida votildeimalusi vaumlaumlrtuskasvatuse

komponentide sidumiseks oma otildepetatava aine teema votildei tegevusega Seetotildettu on oluline osa

ka suhtlemisotildepetusel kui uumlhel vaumlaumlrtuskasvatuse komponendil Lasteaiaotildepetaja kes tegeleb

lapsega tema varases eas saab motildejutada lapse suhtlemisoskusi kotildeige paremini vahetu

oskusliku suhtlemismudeli kaudu Gordoni perekool annaks suhtlemisalase

elementaarhariduse igale osalejale 2007 aastal valminud Gerdy Kanguri bakalaureusetoumlouml

uuringu potildehjal selgub et perekooli vajalikkus seisneb lapse kasvatamisel iseseisvaks

vastutustundlikuks ja teistega arvestavaks inimeseks Intervjuude potildehjal hinnati perekooli

lastevanemate jaoks oluliseks ja vajalikuks 2009 aasta magistritoumloumls uuris Kangur Gordoni

otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas Uuringus osalenud lasteaia- ja

kooliotildepetajad tegid ettepaneku viia koolitus sisse kotildeikide pedagoogiliste erialade

otildeppekavadesse Samuti pidasid nad vajalikuks suuremat riigipoolset toetust nimetatud

koolitusele (Kangur 2009)

Alushariduse otildeppejotildeududena kinnitavad kaumlesoleva toumlouml autorid et meie pedagoogilist

kotildergharidust votildeimaldavate otildeppeasutuste otildeppekavades puudub reeglina suhtlemisalaste

praktiliste baasoskuste kursus mistotildettu tulevased otildepetajad saavad kuumlll teoreetilised

teadmised mida peaks lastega suheldes arvestama kuid mitte oskusi ega metoodikat kuidas

igapaumlevaselt suhelda Enamikule tasemeotildeppes erialases taumliendkoolituses ja

mentorprogrammis osalenutele on naumliteks lastevaheliste probleemide vahendamise metoodika

taumliesti tundmatu Aktiivse kuulamise kotilderval peaks oskus vahendada lastevahelisi probleeme

olema lasteaiaotildepetaja uumlks baasoskusi Aktiivse kuulamise motildeiste on tuttav kuid seda ei osata

praktiliselt rakendada Lasteaiaotildepetajatele motildeeldud erialakirjanduses rotildehutatakse kuumlll

taumliskasvanu rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel kuid peale Th Gordoni

raamatute bdquoTark lapsevanemldquo ja bdquoOtildepetajate koolldquo ei ole leida viiteid kuidas seda teha

6

Toumlouml eesmaumlrgiks on

selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab lasteaiaotildepetajal toetada

laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud riikliku otildeppekava

taumliendamiseks

Toumlouml uumllesanded on

tutvuda teemakohase kirjandusega

anda luumlhiuumllevaade Th Gordoni suhtlemismetoodika alustest ning laste emotsionaalse

ja sotsiaalse arengu toetamise votildeimalustest suhtlemisoskuste abil

viia laumlbi intervjuud Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajatega ning kuumlsitlus TLUuml

Rakvere Kolledži alushariduse kolmanda kursuse tudengitega ja analuumluumlsida saadud

tulemusi

votilderrelda saadud tulemusi Gerdy Kanguri uurimustulemustega

Uurimus viiakse laumlbi 2011 aasta kevadel ja valimisse kuuluvad

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajad Laumlaumlne- ja Ida-Virumaal

TLUuml Rakvere Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus

Toumlouml autorid taumlnavad Gerdy Kangurit kes heasoovlikult lubas kasutada oma magistritoumloumld

Tiina Merkuljevat kasulike notildeuannete eest toumloumlprotsessi kaumligus Samuti avaldavad autorid taumlnu

kotildeigile uuringus osalenud tudengitele ja lasteaiaotildepetajatele

7

1 Alushariduse eesmaumlrgid ja otildepetaja kutsemeisterlikkus

Igauumlks meist tuleb lapsepotildelvest oma hoiakute vaumlaumlrtushinnangute ja uskumustega Vahel me ei

motildeista kaasinimese kaumlitumist ning tegutsemismotiive Me ei ole teda aumlra kuulanud et teada

saada milliste temale omaste vaumlaumlrtuste tasandil ta oma otsuseid teeb

Lapsepotildelv on inimese elu oluline ja maumlaumlrav aeg omaette vaumlaumlrtus ning just sellisena tuleb

seda vaumlaumlrtustada Lapsepotildelves pannakse alus inimese edaspidisele elule ning lapsepotildelves

kogetu motildejutab inimest kuni elu lotildepuni Inimese moraalses arengus on taumlhtsamateks

lapsepotildelveaastad mil kujunevad vaumlaumlrtushinnangud ja arusaamad elust See on aeg mille jaumllgi

ei saa muuta (Kinos Pukk 2010 Tuulik 2006)

Laps areneb sisemise aktiivsuse motildejul mida arengukeskkond paumlrsib votildei stimuleerib

Stimuleeriva kasvukeskkonna loomisel on maumlaumlrav roll last uumlmbritsevatel olulistel

taumliskasvanutel ka lasteaiaotildepetajatel (Sikka 2009)

Laps on osa oma perest ja sugulastest kuid ka lastekollektiivist riigist ja oma kultuurist

Selles kuidas lapsega kaumlitutakse avaldub tema laumlhiuumlmbruse inimkaumlsitlus ning see justkui

kristalliseerub lapses Olgugi et laps sotildeltub teatud vanuses suuresti oma vanematest ja teistest

teda uumlmbritsevatest taumliskasvanutest on laps kodanikuna taumliskasvanuga votilderdvaumlaumlrne subjekt

Taumlisvaumlaumlrtuslikuks inimeseks kasvab laps siiski vaid vastastikuses suhtlemises teda uumlmbritseva

keskkonnaga (Pukk 2006)

Seetotildettu on lapse arengus taumlhtsal kohal kasvukeskkond ennekotildeike perekond mis on tema

isiksuse kujundajaks (Niiberg Linnas 2007 Tuulik 2006) Kodu on sotsiaalse kaumlitumise

esimene harjutusvaumlli (Kurm 1985) Ka lapse kognitiivne areng toetub sotsiaalsele keskkonnale

(Nugin 2005) Pereelus maumlngitakse laumlbi peaaegu kotildeik uumlhiskonnas ettetulevad situatsioonid

pannakse paika vaumlaumlrtushinnangud vormitakse isiksus Just perekonnas otildepitakse tundma elu

igavikulisi vaumlaumlrtusi motildetestatakse lahti eluteadust mis oleks kooskotildelas maailmaga (Nekrassov

2005)

Kodu kotilderval omab kasvukeskkonnana jaumlrjest suuremat osataumlhtsust lasteaed veedavad ju

lasteaias kaumlivad lapsed suurema osa aumlrkveloleku ajast just seal

8

Traditsiooniliselt on lasteaed olnud paumlevahoiuteenust pakkuv asutus mille olemasolu on

votildeimaldanud lastevanematel toumloumll kaumlia ning lastel eakaaslastega koos maumlngida turvaliselt aega

veeta ning tasapisi ka kooliminekuks valmistuda Praeguseks on aga lasteaiast kujunenud

oluline luumlli elukestva otildeppe tsuumlklis Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele kaumlsitletakse

lasteaeda koolieelse otildeppeasutusena mis votildeimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja

alushariduse omandamist (Koolieelse lasteasutuse seadus)

11 Alushariduse sisu ja eesmaumlrgid

Alusharidus on teadmiste oskuste vilumuste ja kaumlitumisnormide kogum mis loob eeldused

edukaks edasijotildeudmiseks igapaumlevaelus ja koolis (Eesti Vabariigi haridusseadus)

Alushariduse otildepe toimub kuni lapse 7aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses votildei kodus

Koolieelsed lasteasutused toetavad ja taumliendavad kodust kasvatust Kohalik omavalitsus on

kohustatud looma kotildeigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele votildeimaluse kaumlia

teeninduspiirkonna koolieelses lasteasutuses Lasteasutuse otildeppe- ja kasvatuskorralduse

aluseks on lasteasutuse otildeppekava mis koostatakse riikliku alushariduse raamotildeppekava alusel

2005 aasta lotildepus tegutses Eestis kokku 609 koolieelset lasteasutust kus kaumlis kokku 54 560

last ja kus toumloumltas 8003 pedagoogi (Aunap Juske 2006)

Alushariduse eesmaumlrk on toetada lapse terviklikku votildeimete- ja huvidekohast arengut aumlratada

otildepihuvi kujundada kujutlusmaailma ja koostoumloumloskust luua eeldused kotildenelemis- arvutamis-

ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks (Eesti Vabariigi

haridusseadus) Alus- ja alghariduse otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel tuleb arvestada

konkreetsele uumlhiskonnale omase kultuuritraditsiooni kujunenud arusaamade vaumlaumlrtuste ja

hoiakutega Taumlhtis on inimese sotsiaalse identiteedi ja uumlhiskondliku teovotildeime kujunemine

Osalemine ja osasaamine otildeppekasvatusprotsessist votildeimaldab taumlisvaumlaumlrtusliku uumlhiskonnaliikme

kujunemise Teadvustades sotsiaalse konstruktivismi ideestikku ja jaumltkusuutliku hariduse

potildehimotildetteid on taumlhtis nendega arvestada juba lapse haridustee esimestel etappidel mis

panevad aluse tema toimetulekule edasisel haridusteel ning loovad valmisoleku elukestvaks

otildeppimiseks (Kukk A 2010) Hujala vaumlitel peavad nii lapsevanemad kui ka lasteaia personal

lasteaiakasvatuse taumlhtsaimaks eesmaumlrgiks laste sotsiaalset kasvatust (Hujala 2004)

Igapaumlevakeeles on toimetulemise maumlrksotildenana kasutusel eluoskuste motildeiste Dagmar Kutsar

Tartu Uumllikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi dotsent ja Euroopa sotsiaaluuringu

teadusnotildeukogu liige rotildehutas konverentsil bdquoKas lapsevanemaks suumlnnitakse votildei otildepitakserdquo et

eluoskused ndash inimeste tugevad ja notildergad kuumlljed mis avalduvad igapaumlevastes valikutes ja on

9

suunatud isiklikule heaolule ndash kujunevad ja saumlilivad sotsiaalse otildeppimise protsessis sisemiste

(oma motildetted ja tunded) ning vaumlliste (vaumlline kaumlitumine ja keskkonnatingimused) koosmotildejul

Eluoskuste hulka loetakse suhtlemisoskusi (enesevaumlljendus- ja kuulamisoskust oskust laumlbi

raumlaumlkida ja ei oumlelda enda eest seista oskust olla empaatiline vestluspartnerit aktiivselt kuulata

tegutseda meeskonnas kriitilise motildetlemise ja probleemilahendamise oskusi positiivse

motildetlemise oskusi stressi ja tunnetega toimetuleku oskusi) Lapse eluoskuste tugevdamine votildei

eluoskuste notilderkuse kinnistamine sotildeltub taumliskasvanute suhtumisest ja kaumlitumisest sotildeltumata

sellest kas nad on oma kaumlitumise motildejust teadlikud votildei mitte (Kutsar 2011)

Otildeppijate toimetulek sotildeltub kasvukeskkonna tingimustest ja isiksuse eripaumlrade arvesse

votildetmisest Otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel peab taumlhelepanu poumloumlrama toimetulekuoskuste

kujunemisele

Oluline on reaalne uumlmbritsev keskkond ning suhtluspartnerite avatus ja aktiivsus taumlhenduste

loomisel mille tulemusel kujuneb tunnetus iseenda kasvamisprotsessist (nt koolis kodus

klassis jne) konkreetses uumlhiskonnas ja kultuuris Samas ei rotildehuta selline laumlhenemine

olukordade ja suhete puumlsivuse taumlhtsust vaid pigem muutuvat konteksti milles toimub

uumlmbritsevast arusaamine ja selle motildetestamine (Kukk 2010)

Lapse loomulik tegevus on maumlng Kogu lapse tegevus on looming mille kaudu taumliskasvanu

toel kujuneb uumlmbritsevast arusaamine

Joy Cullen Massey Uumllikoolist kirjutab vaumlikelaste otildepetamist on tugevalt motildejutanud teadmiste

filosoofia mis toetub maumlngule alushariduse omandamise jooksul Selles laumlhenemisviisis

peegeldub Piaget motildeju Kognitiivse arengu teooria kohaselt otildepivad lapsed kotildeige totildehusamalt

fuumluumlsilises keskkonnas suhtlemise kaudu Otildeppemaumlng aitab lapsi otildeppida lugema ja kirjutama

otildepetab aspekte uumlhiskonnast ja matemaatikast kujundab nende arusaamist maailmast (Cullen

1995)

Maailmapilt sisaldab inimese uskumusi ja vaumlaumlrtushinnanguid Uurimustes on kindlaks tehtud

et peamised vaumlaumlrtused ja oskused mida vanemad koolilt ootavad on eetilised vaumlaumlrtused

sallivus austus toumloumltamise oskus iseseisvus aktiivsus suhtlemisoskus otildeppimisoskus (Heinla

1999)

10

12 Alushariduse eesmaumlrkidest Euroopa kultuuriruumis

Enamikus Euroopa riikides on vaumllja toumloumltatud riiklikud otildeppe- votildei raamotildeppekavad milles

maumlaumlratletakse eelkoolikasvatuse eesmaumlrgid toumlouml sisu ja potildehimotildetted Vaumlaumlrib maumlrkimist et

koolieelse kasvatuse eesmaumlrgid on paljudes Euroopa maades suhteliselt sarnased Potildehiliste

eesmaumlrkidena naumlhakse lapse igakuumllgse arengu ja loovuse soodustamist vastutustunde

kasvatamist kodaniku kasvatamist lapse heaolu tagamist ning kooliks ja edasiseks

haridusteeks ettevalmistamist Sageli mainitakse ka lapse iseseisvuse ja eneseusalduse

toetamist

Eesmaumlrkide juures tuuakse vaumllja ka teatud otildeppevaldkonnad suuline ja kirjalik kotildene

matemaatika kunstikasvatus teaduse ja tehnoloogia tutvustamine Eestis nagu ka paljudes

teistes maades naumlhakse eelkooliasutust kui votildeimalust otildeppida sotsiaalseid oskusi ning

omandada kultuurivaumlaumlrtusi ja traditsioone (Ugaste Otildeun 2004)

Otildeppekavade kaudu puumluumltakse edendada koolieelse kasvatuse kvaliteeti suunata ja toetada

otildepetajaid nende igapaumlevatoumloumls ning soodustada otildepetajate lastevanemate ja laste suhtlemist

Vanematega koostoumlouml valdkonnas raumlaumlgitakse suhtlemisest infovahetusest motildeistmisest

koostoumloumlst dialoogist toetamisest vastastikusest abist vanemate kaasamisest kasvatus- ja

planeerimisprotsessi Votildeib oumlelda et otildeppekavades kaumlsitletakse potildehiliselt lapse igakuumllgse

arengu ja heaolu kuumlsimusi teatud piires vaadeldakse ka kooliks ettevalmistamist Rohkem kui

pooltes Euroopa riikides defineeritakse teatud kompetentsid mis peaks lastel kujunema

koolimineku ajaks Ollakse seisukohal et otildeppekava peab olema paindlik votildeimaldama

otildepetajatel katsetada uute metoodiliste ja pedagoogiliste suundumustega ja kohandada uumlldisi

toumlouml eesmaumlrke laumlhtudes kohalikest tingimustest ning vajadustest Naumliteks Prantsusmaa

otildeppekavades on esile toodud lapse sotsiaalsete suhete rikastamise taumlhtsus vajadus luua

tingimused otildeppimiseks ja votildeimete arendamiseks Soome eelkoolikasvatuse peaeesmaumlrgina on

vaumllja toodud perekonna toetamine laste kasvatamisel ja isiksuse tasakaalustatud arengu

tagamine (vt lisa 1) (Ugaste Otildeun 2004)

Potildehjamaade otildepetajad poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele

ja igakuumllgsele arengule Otildepetajad loovad lapsele keskkonna milles ta votildeib sotsialiseeruda

osaleda demokraatlikul viisil ja vaumlljendada ennast esteetiliste tegevuste (muusika tants

joonistamine maalimine) kaudu Potildehjamaade eelkooliasutustes poumloumlratakse taumlhelepanu laste

maumlngule suhtlemisvotildeimalustele ja praktilis-esteetilistele tegevustele Akadeemilist otildepet

lasteaias on peetud vaumlheoluliseks (Brostroumlm amp Wagner 2003)

11

Eesti riikliku otildeppekava uumlldeesmaumlrk on lapse mitmekuumllgne ja jaumlrjepidev areng Otildepetajad

poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele kodu ja lasteasutuse

koostoumloumls Uumlldeesmaumlrgist laumlhtuvalt toetab otildeppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist vaimset

sotsiaalset ja emotsionaalset arengut mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne

minapilt uumlmbritseva keskkonna motildeistmine eetiline kaumlitumine ning algatusvotildeime esmased

toumloumlharjumused kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise taumlhtsusest ning arenevad

maumlngu- otildepi- sotsiaalsed ja enesekohased oskused (vt lisa 2)(Koolieelse lasteasutuse riiklik

otildeppekava)

13 Otildepetaja kutsemeisterlikkus

Otildepetaja on rahvusliku identiteedi kandja ja uumlhiskonna vaimsuse kujundaja kelle

potildehitegevused on otildeppeprotsessi planeerimine ja juhtimine otildeppija juhendamine tema arengu

ja motivatsiooni toetamine otildeppeprotsessi analuumluumlsimine ja hindamine ning tagasiside andmine

otildeppijale tema vanematelehooldajale otildeppija kaasamine otildeppesisu ja eesmaumlrkide

kavandamisse otildeppija toetamine otildepi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel (Otildepetaja

kutsestandard)

Koolieelse lasteasutuse otildepetaja

loob last arendava maumlngulise ja turvalise keskkonna

suudab juhendada maumlngulist otildeppimist

kujundab lapsest laumlhtuva kasvukeskkonna

maumlrkab varakult erivajadusi ja notildeustab lastevanemaid teavitab neid vajaduse korral

spetsialistiga konsulteerimise votildeimalustest

kujundab esmaseid suhtlemis- otildepi- ja koostoumloumloskusi

notildeustab lapsevanemaid arengu- ja kasvatusalastes kuumlsimustes

(Otildepetaja kutsestandard)

Tuginedes Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt vaumlljatoumloumltatud kutsestandardile eeldatakse

otildepetajalt sotsiaalsete oskuste otildepetamise oskust oskust ise suhelda nii probleemse lapsega kui

ka erineva kultuuritaustaga lapsevanemaga Toumlouml autorid uurisid erinevaid otildepetajatele

suunatud otildeppekavasid kuid ei leidnud otildepetatavaid aineid mis tagaksid otseselt

otildepetamisoskuse Motildene ainekirjelduse sisust Tallinna Uumllikooli alushariduse otildeppekavast tuli

12

vaumllja et kaumlsitletakse suhtlemispsuumlhholoogiat kuid aine mahu seisukohalt ei suuda selle

vaumlhene osakaal uumlldise psuumlhholoogia aine sees tagada oskust suhtlemist otildepetada

Pedagoogikateadlase Lee Schulmani ettekujutuse jaumlrgi moodustub otildepetajate pedagoogiline

paumldevus kolmest komponendist uumlldpedagoogikast otildepetatavast ainest ja selle otildepetamise

metoodikast (Krull 2000) Professionaalsuse iseloomulikud tunnused avalduvad ja

peegelduvad kutseala esindajate spetsiifiliste isikuomadustena mis kujunevad neil

loomupaumlraste eelduste ning kutseettevalmistuse ja praktika tulemusena Otildepetajatoumlouml eeldab

erakordselt head inimpsuumluumlhika tundmist ja sotsiaalse konteksti taju mistotildettu notildeuab sellel

erialal professionaalsuse saavutamine aastaid (Krull 2002)

13

2 Lapse sotsiaalne kasvukeskkond ja otildepetaja roll selle kujundamisel

Soome kasvatusteadlase Hujala sotildenul kirjeldab taumlnapaumleva lapse kasvukeskkonda kotildeige

paremini sotildena muutus Muutuvad uumlhiskonnastruktuur vaumlaumlrtusmaailmad elamistavad ja

perestruktuurid Muutus minapildis on tekitanud votildeimsa uuenduse vajaduse kasvatuse ja

otildepetamise ideoloogias Traditsiooniliselt on kasvatust puumluumltud allutada poliitilistele ja

sotsiaalsetele suumlsteemidele et selle abil kujundada uumlhiskonnakorda sobituvaid kuulekaid ja

korralikke kodanikke (Hujala 2004)

Hierarhilises suumlsteemis notildeuti ja kasvatati kuulekust et tagada suumlsteemi kestmine

Demokraatia puumlsimiseks vajame aga kodanikuuumlhiskonda mille liikmeilt oodatakse

iseseisvust vaumlaumlrikust vastutustundlikkust julgust empaatiat enesevaumlljendus- ja

kuulamisoskust koostoumloumloskusi soovi elukestvalt otildeppida ja areneda On ilmselge et neid

omadusi ei saa arendada samade kasvatusviisidega mis muudavad inimesed passiivseks ja

manipuleeritavaks (Murrik 2010)

Voldemar Kolga sotildenul on meie paratamatuseks liikumine infouumlhiskonna poole millega

kaasneb postmodernne eluviis Postmodernses uumlhiskonnas peab laps olema valmis

autoriteetide kadumiseks ja maailma pidevaks muutumiseks Vastuoluliste votildeimalustega

maailmas orienteerumisel on olulise taumlhtsusega adekvaatne minapilt terve enesehinnang

enesekindlus ja eneseusaldus Vaumlga raske on valikuid teha ja otsuseid vastu votildetta kui ei tea

kes sa oled Kolga leiab et nii lapsevanematel kui uumlhiskonnal tuleb muuta oma hoiakuid

kasvatuse suhtes ja otildeppida suhtlustehnikaid mis votildeimaldaksid toetada positiivse

enesehinnangu kujunemist lastel ning lahendada lastega seotud probleeme (Kolga 2006)

Taumlnapaumlevaste suhtlustehnikate ja konfliktilahendusmeetodite otildepetamise algatajaks votildeib

pidada Thomas Gordonit Antud toumlouml autorid notildeustuvad Kolga vaumlitega et adekvaatse minapildi

kujunemine eeldab dialoogi taumliskasvanu ja lapse vahel Infouumlhiskonna lapsevanemad ja

otildepetajad vajavad eluaegset otildeppimisvalmidust et muutuvas maailmas toime tulla Kolga peab

vaumlga oluliseks valmisolekut otildeppida lastelt Vaid taolisest osalusest kasvab vaumllja demokraatia

ja tsiviiluumlhiskond (Kolga 2006)

Autorid peavad taumlhelepanuvaumlaumlrseks et president Toomas Hendrik Ilves rotildehutas oma Eesti

Vabariigi 93 aastapaumleva kotildenes vajadust keskenduda avatusele ja sallivusele Autorite arvates

algab avatuse ja sallivuse kujundamine lapsepotildelves mis eeldab taumliskasvanute suhtumist

lapsesse kui taumlisvaumlaumlrtuslikku inimesse

14

Taumlnapaumlevane inimkaumlsitus rotildehutab isiksust aktiivse maailmakujundajana Selle kaumlsituse

kohaselt usutakse et inimene on iseennast maumlaumlrav ja vastutusvotildeimeline olend ning teda tuleb

selles suunas toetada ja julgustada Seetotildettu puumluumltakse toetada laste omaalgatust ja aktiivsust

ning usutakse et nad suudavad ise motildeelda ja oma probleeme lahendada Sellest tulenevalt

naumlhakse kasvatust ja otildepetamist uumlhiskonna arengu ainulaadse ning iseseisva jotildeuna (Hujala

2004)

Otildepetajal on keskkonna looja arengu toetaja ning suunaja roll Lasteaiaotildepetajad loovad oma

hoiakute uskumuste ja vaumlaumlrtushinnangutega lasteaia otildehkkonna (Niiberg Linnas 2007)

21 Kasvukeskkond kui lapse sotsiokultuurilise arengu motildejutaja

Kasvatusteadlane ja lasteaiakultuuri uurija Maarika Pukk rotildehutab lasteaiakultuuri rolli lapse ja

lapsepotildelve vaumlaumlrtustamisel Lasteaiakultuur on vaumlaumlrtuste normide hoiakute ja potildehimotildetete

kogum millest lasteaiatoumloumltajad oma igapaumlevategevuses juhinduvad Just lasteaiakultuur ndash

jagatud arusaam vaumlaumlrtustest ja eeskujudest ndash on vaimne fenomen mis eristab uumlht lasteaeda

teisest Eesti lasteaiakultuuris on esindatud nii taumliskasvanukeskne lapsekeskne kui ka lapsest

laumlhtuv laumlhenemine Lasteaiapedagoogika peab olema paindlik ja muutumisvotildeimeline nii

indiviidi- kui ruumlhmatasandil Terviklikku pedagoogilist laumlhenemist arendavad muutused

eeldavad teadlikke uuendusi (Pukk 2006)

Sotsiokultuurilise teooria jaumlrgi mille loojaks votildeib pidada Lev Votildegotskit on teadmiste

kujundamine ja otildeppimine olemuselt sotsiaalsed tegevused mistotildettu neid ei saa kaumlsitleda lahus

konkreetsest sotsiaalsest kultuurilisest ja ajaloolisest raamistikust Seega ei ole kuumlsimus

niivotilderd indiviidis ega keskkonnas eraldi vaid just nende vastastikuses sotsiaalses motildejus

Votildegotski jaumlrgi toimub otildeppimine esmalt sotsiaalsel seejaumlrel psuumlhholoogilisel tasandil Lapse

vaumlline tegevus muutub otildeppimise ja kogemuste kaudu jaumlrk-jaumlrgult sisemiseks vaimseks

tegevuseks Otildeppimine algab lapse ja taumliskasvanu vahelises sotsiaalses interaktsioonis

muutudes seejaumlrel sisemiseks psuumluumlhiliseks protsessiks Just tegevus moodustab vahendava luumlli

indiviidi ja kollektiivi vahel Enne kui lapsed otildepivad abstraktseid motildeisteid omal algatusel

kasutama otildepivad nad neid tundma vastastikustes sotsiaalsetes suhetes Kollektiivne tegevus

naumliteks otildeppimine ja toumlouml kujundavad selles osalevate indiviidide omadusi ja kaumlitumist (Pukk

2006)

Lapsed vajavad arenguks erinevaid sotsiaalseid keskkondi ning votildeimalust suhelda nii

eakaaslaste kui ka taumliskasvanutega Laps konstrueerib aktiivselt otildepitava taumlhendust Otildeppimine

15

leiab aset siis kui otildeppija teadvuses toimuvad muutused otildeppija seob uue otildepisisu varasemate

teadmiste ja kogemustega oskab neid seoseid maumlrgata motildeista uumlmber hinnata Niisiis tunneb

otildeppija vajadust saada aru oma olukorrast ning seda motildetestada (Krull 2001 Saumlljouml

2003)Votildegotski vaumlitis et lapsed puumluumlavad kotildene abil suhelda kuigi nad pole selle eesmaumlrgi

saavutamisel alati edukad Votildegotski sotildenul arenevad motildelemad nii keel kui ka motildetlemine ja

motildejutavad vastastikku teineteist Tema arvates toimub arenguline progressioon mis saab

alguse sotsiaalselt tasandilt ndash taumliskasvanu ja lapse vahelistest suhetest jotildeuab sisemise

dialoogini ning lotildepuks verbaalse motildetlemiseni Lapse poolt vaadatuna on sotildenad sotsiaalse

kontakti saavutamise ja taumliskasvanu kontrollimise vahendiks ning nad votildeimaldavad lapsel

lahendada neid uumllesandeid millega ta juhendamata toime ei tuleks (Butterworth Harris 2002)

Votildegotski teooria kohaselt on areng taumliuslikem siis kui lapsele antakse kogu aeg uumllesandeid

mis raskuselt vastavad laumlhimale arengutasemele Taolised uumllesanded notildeuavad lapselt

pingutust lisaks veel ka taumliskasvanu abi Niipea kui laps omandab antud uumllesande

lahendamise oskuse ongi ta oma arengus jotildeudnud uuele tasemele so laumlhimale

arengutasemele Eeldatakse et see protsess toimib vahetpidamata (Ebber 1982)

Sotsiaalse arengu all motildeistetakse ka arengu seda aspekti mis on seotud uumlhiskonnas teiste

inimeste keskel elamisega ning nendega suhtlemisega Suhtlemise kaumligus omandab laps

teatud suhtlemismudelid otildepib toime tulema oma emotsioonidega ja neid adekvaatselt

vaumlljendama otildepib taumlhele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima Laps

omandab sellele uumlhiskonnale tuumluumlpilised normid ja kaumlitumismudelid mida konkreetses

uumlhiskonnas sobivaks peetakse

Inimese maailmavaates millel potildehineb igapaumlevane kaumlitumine on sadu motildejutusi alates lapseea

kasvukeskkonnast kus potildeimuvad nii suhtlus- info- tehno- kui ka looduskeskkonna

elemendid (Kasemets 2000)

Sotsiaalne areng seostub sotsiaalsuse kujunemise ja kaumlitumisoskustega (Saarits 2005)

Koolieelses kasvatuses rotildehutatakse lapse sotsiaalse arengu motildeju otildeppimisele Toetades lapse

sotsiaalset arengut luuakse ka tema intellektuaalse arengu eeldusi Kui laps usaldab iseennast

siis on tal head eeldused uue otildeppimiseks (Brotherus Hytoumlnen Krokfors 2001)

16

Eesti Lastevanemate Liidu kodulehelt votildeib lugeda vanemate soovi et alushariduse eesmaumlrgid

peaksid silmas nii inimese praegust kui ka tulevast eksistentsi Vanemad peavad lasteaias

taumlhtsaks vaba maumlngu omavahelist suhtlemist ja votildeimalust valida millal mida ja kellega koos

ette votildetta mis eeldab otildepetajalt paindlikkust Alusharidus peaks suurendama inimese eeldusi

olla otildennelik Lapsevanemad toovad vaumllja et lasteaia kohta kaumlivates otildeigusaktides on kuumlll

detailsed notildeuded kraanikaussidele kuid mitte kasvukeskkonnale sisulises motildettes Vanemad

ise peavad kotildeige taumlhtsamaks luua toetav kasvukeskkond milles maumlaumlrav roll on otildepetajal

Toetava keskkonna tuumaks peavad vanemad otildepetaja usaldus- ehk laumlhisuhet lapsega Nagu

eespool on viidatud sotildeltub otildepetaja isiksusest ja professionaalsusest millist tuge lapsed oma

arengule saavad (Eesti Lastevanemate Liit)

22 Otildepetaja roll kasvukeskkonna kujundajana

Niibergi ja Linnase (2007) arvates peavad taumlnapaumleva alushariduse otildepetajal olema potildehjalikud

teadmised ja avar silmaring Mida noorem on laps seda parem metoodik peab olema otildepetaja

Lasteaiapedagoog ei ole lihtsalt teadmiste vahendaja vaid kogu otildeppeprotsessi kujundaja See

eeldab temalt vaumlga head ettevalmistust ja lastepsuumlhholoogia tundmist

Sikka arvates loob otildepetajate ja laste vaheline emotsionaalne side toetava otildepikeskkonna

Vastastikuste positiivsete suhete tekkimine ja areng eeldab reaalselt koosveedetud aega ja

vastastikust kogemuste jagamist Sikka sotildenul on nii tegevotildepetajad kui ka uurijad maumlrganud

just selle uumlliolulise kasvatusliku motildejuteguri (reaalselt koosveedetud aeg ja vastastikune

kogemuste jagamine) pidevat vaumlhenemistendentsi otildeppeprotsessis

Otildepetajate votildeimalused poumloumlrata rohkem taumlhelepanu emotsionaalsetele ja sotsiaalsetele teguritele

taanduvad ametlike ettekirjutuste ning kotildeige (koolivalmiduse eakohase arengu

toimetulemise akadeemiliste oskuste jne) motildeotildetmise vajaduse ees Meie uumlhiskonnas levinud

votilderdlemine konkurents surve olla edukas votildeib olla seotud laste hilisema akadeemilise

ebaotildennestumisega Otildepetajal pole aega suhelda ning edastada vaumlaumlrtushinnanguid kui ta on

orienteeritud eeldatavatele tulemustele

2003 aasta kooliettevalmistusruumlhmades laumlbiviidud uuringu potildehjal selgus et aumlraotildepitavate

teadmiste tase on kotildergem kui sotsiaalsete oskuste uumlldiste otildepioskuste eetika ja

maailmavaatega seonduvate oskuste ja arusaamade tase Lapse eneseusk ja positiivsed

otildepikogemused mis loovad eeldused edasiste otildepingute edukuseks on seotud aga just nende

valdkondadega Antud uurimuse kokkuvotildettes totildedeb Sikka et otildepetajate professionaalsed

17

oskused laste positiivse minapildi ja uumlldiste otildepieelduste kujundamisel sisaldavad piisavalt

arenguruumi Kuigi lasteaiaotildepetajad on lapsekeskse pedagoogika potildehimotildetted omaks votildetnud

on nende praktiline rakendamine keerukas (Sikka 2009)

Lapsekeskse pedagoogika rakendamiseks kinnitab Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee

2006 aastal soovituse liikmesriikidele mille kohaselt valitsused peaksid oma poliitikate ja

tegevuskavade korraldamisel silmas pidama tingimuste loomist positiivseks lastekasvatuseks

ning mis tahes seda takistavate tegurite kotildervaldamist Oluliseks peetakse sotsiaalsete hoiakute

ja elulaadi muutmisele suunatud poliitikat mis votildeimaldaks paremini arvesse votildetta laste

vanemate ja perede vajadusi ning arendada peresotildebralikke toumloumlkeskondi ja teenuseid

Nimetatud printsiipide elluviimisel peavad autorid universaalseks Th Gordoni

suhtlemismudeli laialdast rakendamist Gordon laumlhtub demokraatlikest potildehimotildetetest

arvestades votilderdselt nii laste kui taumliskasvanute potildehilisi inimotildeigusi ndash vaumlljendada ennast saada

kuulduks ning lahendada konflikte motildelema osapoole vajadusi rahuldades Samad potildehimotildetted

on positiivse kasvatuse aluseks

221 Positiivse kasvatuse potildehimotildetted

Positiivse kasvatuse all motildeeldakse kasvatusviisi kus laste otildepetamisel ja kaumlitumise suunamisel

laumlhtutakse laste otildeigusest mitmekuumllgsele arengule ja kaitstusele vaumlgivalla eest Positiivse

kasvatuse aluseks on lapse otildeiguste potildehiprintsiibid ning mitmekuumllgsed teadmised laste

arengust ja tulemuslikest kasvatuspotildehimotildetetest Positiivne kasvatus jaumlrgib pikaajalisi

eesmaumlrke ndash arendada lapses enesedistsipliini ja elukestvaid oskusi ning seisneb empaatia

eneseaustuse teistest lugupidamise inimotildeiguste ning vaumlgivallatuse otildepetamises (Durant 2010)

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee (2006) soovitab liikmesriikidel selgitada nii

lastevanematele kui ka teistele lastekasvatuse eest vastutavatele isikutele kuidas last tuleb

kohelda kui isiksust vaumllistades nii fuumluumlsilise vaimse kui ka psuumlhholoogilise vaumlaumlrkohtlemise

ning soodustades laste kaasatust Soovituses peetakse taumlhtsaks teadlikkuse suurendamist

positiivse lastekasvatuse vaumlaumlrtusest uumlhiskonnas tervikuna Sotsiaalministeeriumi aruandes

lapse otildeiguste tagamise strateegia taumlitmise kohta tuuakse vaumllja vajadus jaumltkuvalt arvesse votildetta

rahvusvahelisi suundi ja arenguid pidada silmas UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis ja selle

lisaprotokollides toodut ning Euroopa Liidu ja Euroopa Notildeukogu direktiivides

18

konventsioonides ja soovitustes ettenaumlhtut Aruandes rotildehutatakse et laste vaumlaumlrtustamine peab

olema poliitikauumllene jaumlrjepidev ja jaumltkuv tegevus (Tikerpuu Reinomaumlgi 2009)

Eespool vaumlljendatud seisukohtadele tuginedes peavad autorid vaumlga oluliseks positiivse

kasvatuse potildehimotildetetest laumlhtumist meie laste- ja haridusasutustes Otildepetaja kes jaumlrgib positiivse

kasvatuse printsiipe loob lastele kasvamiseks turvalise otildehkkonna ja toetab nende positiivse

minapildi kujunemist vahetu isikliku kogemuse kaudu kujunevad lastel uumlksteist arvestavad

suhtlemismudelid ldquoSelle otildepetamine lastele mida nad peavad teadma et olla oma elus

edukad on uumlks kotildeige taumlhtsamaid toumlid maailmasrdquo uumltleb J E Durant (2010) rahvusvaheliselt

tuntud filosoofiadoktor kliiniline lastepsuumlhholoog positiivse kasvatuse edendaja

Toumlouml autorid refereerivad JE Duranti poolt vaumlljatoodud positiivse kasvatuse potildehimotildetteid

tuginedes eelpool viidatud teosele

Positiivne kasvatus ei ole kotildeikelubamine ega reeglite puudumine

Positiivse kasvatuse alustaladeks on

pikaajaliste eesmaumlrkide seadmine lastekasvatuses

soojuse toetuse ja struktuuri pakkumine

laste motildettemaailma ja tunnete motildeistmine

individuaalsete erinevuste aktsepteerimine

probleemide lahendamine

Nendel alustel tegutsedes on loomulik et probleemide tekkimisel ei karistata lapsi vaid

lahendatakse probleeme See notildeuab motildetlemist (ja selle harjutamist) olukorra hindamist ka

lapse vaatepunktist ning reageerimist viisil mis viiks pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamisele

laumlhemale Selleks on oluline anda vajalikku infot ning vaumlljendada lugupidamist lapse suhtes

Otildepetajat naumlhakse treenerina kes toetab lapsi otildeppimisel kandes votildetmerolli laste

enesehinnangu ja enesekindluse uumllesehitamisel ja iseseisvuse ning enesetotildehususe arendamisel

Selmet karistada akadeemiliste votildei kaumlitumuslike vigade eest otildepetaja seletab demonstreerib ja

mudeldab motildeisteid ja kaumlitumist mida tuleb otildeppida Durant naumleb positiivses kasvatuses

investeeringut mis toidab elukestvat motivatsiooni otildeppida

19

Durant kirjutab et paljud otildepetajad keskenduvad liialt luumlhiajalistele eesmaumlrkidele (Lotildepeta

raumlaumlkimine Tee oma kodutoumlouml aumlra Vasta mulle kohe) motildetlemata millist motildeju nad avaldavad

oma otildepilaste hilisemale elule Pikaajalisi eesmaumlrke teadvustamata on suurem totildeenaumlosus et

otildepetaja votildeib stressi tekitavates olukordades reageerida karjumise alandamise votildei isegi

loumloumlmisega Kritiseerimine sildistamine haumlbistamine aumlhvardamine jms otildepetaja

reageerimisviis kahjustab lapse enesehinnangut ja eneseusaldust ei innusta otildeppima ega loo

haumlid maumllestusi lasteaia kooli kohta Tutistamine naumlpistamine totildeukamine loumloumlmine jms

otildepetavad lapsi probleemide puhul vaumlgivaldselt kaumlituma Iga sellise reageeringuga

demonstreerib otildepetaja soovitud kaumlitumise vastandit blokeerides sellega pikaajaliste

eesmaumlrkide saavutamist Durant peab situatsioonistressiga hakkamasaamist viisil mis aitab

saavutada pikaajalisi eesmaumlrke uumlheks raskemaks kuid mitte votildeimatuks katsumuseks

otildepetajale Just nagu eesti lastevanemadki rotildehutab ka Durant et hariduse eesmaumlrk on

valmistada otildepilasi ette nende taumliskasvanuelu otildennestumiseks Tema sotildenul votildeib otildepetaja poumloumlrata

luumlhiajalised katsumused votildeimalusteks mis viivad pikaajaliste eesmaumlrkide suunas otildepetades

lastele kuidas tulla toime stressiga austada ennast ja teisi ning olla edukad otildeppijad

Distsipliin ei seisne karistuses Otildepilane peab kogema austust motildeistmist ja turvalisust et

avaneksid tema akadeemilised votildeimed ning puumlsiks otildepimotivatsioon

Pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamise toumloumlriistadeks on soojuse toetuse ja struktuuri

pakkumine Taumlhtis on et emotsionaalselt turvalises keskkonnas tunnevad lapsed end vabalt ja

julgevad teha vigu mis on oluline osa otildeppimisest Kui otildepetajad tunnevad tegelikult huvi laste

mitte vaid kaumlsutaumlitmise vastu kogevad lapsed et neist hoolitakse nad laumlhevad kellelegi

korda Kui otildepetajad vaumlaumlrtustavad laste pingutusi tunnustavad neid ja vaatavad olukordi laste

pilgu laumlbi on lapsed rahulikumad ja koostoumloumlvalmimad neil on vaumlhem kaumlitumisprobleeme

Edukogemus toidab nende akadeemilisi huvisid ja vaumlhendab keskendumisraskusi ldquoAlles siis

kui me hakkame vaatama maailma laumlbi kuue- votildei kolmeteistaastase silmade votildeime olla

suutelised motildeistma nende kaumlitumise potildehjuseid Siis me saame olla efektiivsemad otildepetajadrdquo

uumltleb Durant

Struktuuri all motildeeldakse infot ja tuge mida lapsed otildepetajatelt saavad Kaumlitudes positiivse

rollimudelina (pikaajalisi eesmaumlrke silmas pidades) selgitades reeglite potildehjuseid kuulates

otildepilaste vaatenurka aidates neil leida lahendusi ja parandada eksimusi viisil mis votildeimaldab

oma kogemustest otildeppida olles seejuures otildeiglane kontrollides viha ja vaumlltides aumlhvardusi

varustab otildepetaja otildepilasi struktuuriga olles oma kaumlitumisega eeskujuks ja mentoriks Struktuur

sisaldub ka kindlates juhtnoumloumlrides kaumlitumiseks ja akadeemilisteks uumllesanneteks selgelt ja

20

jaumlrjepidevalt edastatud potildehjendatud ootustes laumlbiraumlaumlkimistes ning iseseisva motildetlemise

julgustamises See otildepetab lapsi arvestama enda ja teistega tulema toime frustratsiooniga

tegema otildeigeid otsuseid ning lahendama konflikte vaumlgivallata ka siis kui otildepetajat juures pole

(Durant 2010)

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et positiivne kasvatus on ennetav laumlhtutakse inimotildeigusi

arvestavatest kasvatuspotildehimotildetetest puumluumltakse motildeista kaumlitumis- ja otildepiraskuste potildehjuseid

vaumlltida luumlhiajalisi reaktsioone ning rakendada strateegiaid ja mudeleid millel on eeldused

toetada edukust ja eluoskusi

Autorite kogemus Th Gordoni metoodikaga kinnitab et antud metoodika votildeimaldab

positiivse kasvatuse potildehimotildetteid ellu viia Gordoni perekoolis ja Otildepetajate koolis praktiliselt

omandatavad suhtlemisoskused laumlhtuvad inimotildeigustest on struktureeritud ning votildeimaldavad

nii piire seada kui ka toetust soojust ja motildeistmist jagada

21

3 Thomas Gordoni efektiivsete suhete rajamise mudel

Thomas Gordon on uumllemaailmselt tuntud kui suhtlemisoskuste ja konfliktilahendusmeetodite

otildepetamise algataja Alustanud moumloumldunud sajandi viiekuumlmnendatel aastatel juhtimiskoolitusi

aumlri- tootmis- ja valitsusorganisatsioonidele ja praktiseerides hiljem kliinilise psuumlhholoogina

maumlrkas ta et sageli ei vaja tema poole poumloumlrdunud patsiendid psuumlhhoteraapiat vaid teadmisi

suhtlemisest Taumlnu psuumlhhoterapeudi vaumlljaotildeppele oskas Gordon kuulata ja motildeista nii lapsi

noori kui ka nende vanemaid Olemasolevad oskused votildeimaldasid tal maumlrgata kuidas

taumliskasvanud tahtmatult kuid jaumlrjekindlalt kahjustavad laste enesehinnangut ja enesekindlust

ning laumlmmatavad nende loovust ja algatusvotildeimet Rakendades oma vaumlljatoumloumltatud efektiivsete

suhete rajamise mudelit jaumlrgneval kuumlmnendil ka peredega toumloumltades leidis ta et nn Gordoni

mudeli (Gordon Model) abil votildeib saavutada maumlrkimisvaumlaumlrseid muutusi inimeste igapaumlevases

kaumlitumises Nii suumlndis 1962 aastal kursus lastevanematele PET Parent Effectiveness

Training Eestis Gordoni perekool (Eestis alates 1994 suumlstemaatiline koolitus alates MTUuml

Perekeskus Sina ja Mina loomisest 2004) Motildeistmine et formaalharidus ei anna kotildeige

elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest millega luua toimivaid inimsuhteid

suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte konstruktiivselt sai aluseks

otildepetajate efektiivsustreeningu loomisele 1974 aastal (TET Teacher Effectiveness Training

Eestis Otildepetajate kool) (Perekeskus Sina ja Mina perekoolantiee)

Gordoni kursused potildehinevad eeldusel et mis tahes aine teema oskuse votildei vaumlaumlrtuse

otildepetamisel on edu saavutamisel maumlaumlravaks otildepetaja ja otildepilase vahelised suhted Kui otildepilasi ei

motildeisteta ei usaldata kritiseeritakse alandatakse kaumlsutatakse surutakse alla muutuvad nad

totilderksaks ja osutavad otildeppimisele vastupanu (Gordon 2006) Otildeppimiseks ja otildepetamiseks

vajaliku otildehkkonna loomine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja vaumlaumlrtushoiakutest ja suhtlemisoskusest

Gordoni kursustel keskendutakse oskustele mida otildepetajad vajavad ehitamaks silda enda ja

laste vahele Need oskused ei sunni otildepetajaid omandama hulgaliselt teoreetilist materjali vaid

on seotud eelkotildeige raumlaumlkimise ja kuulamisega Tuginedes laumlbiviidud uuringutele peab Gordon

otildeppimise soodustamise puhul kotildeige olulisemaks kuulamist Raumlaumlkimine motildejub aga sotildeltuvalt

sellest kuidas raumlaumlgitakse kas konstruktiivselt votildei destruktiivselt Kuna otildepetaja valitud

suhtlemisviis votildeib laumlbisaamist otildepilastega soodustada votildei kahjustada peab Gordon oluliseks

et otildepetaja oskaks valida igas olukorras kotildeige sobivama suhtlemisviisi (Gordon 2006)

22

David Aspy Flora Roebucki ja Rahvusliku Inimliku Hariduse Liidu (Human Consortium for

Humanizing Education) poolt neljakuumlmne kahes USA osariigis korraldatud

longitudinaaluurimus naumlitas et kui lapsed saavad kotildergel maumlaumlral motildeistmist hoolimist ja

siirust otildepivad ja kaumlituvad nad paremini kui siis kui nad seda kotildeike vaumlhe saavad (Gordon

2006)

Th Gordonit haumlmmastas et kuigi maailm on pidevas muutumises uumlha rohkem teatakse

inimese arengust ja selle seaduspaumlrasustest ning muutuvad ka sotsiaalsed kooslused

kasutatakse lastekasvatuses endiselt mitu tuhat aastat rakendatud votildeimu- ja karistusmeetodeid

Ta eristab kolme vanemlikku stiili autoritaarne kotildeikelubav (sallivalistuv) ja demokraatlik (vt

315) Votildeimule allutatud suhted ei kasvata lastes vastutustunnet ega sisemist distsipliini

vastupidi mida rohkem votildeimu kasutada seda vaumliksem motildeju on sellel lapse kaumlitumisele ja

vaumlaumlrtustele (vt joonis 1)

Joonis 1 Autoritaarse kasvatuse motildejud lapsele ning poumloumlrdvotilderdeline

seos votildeimu ja motildeju vahel (Gordon 2003)

Vanemad kes ei taha kaumlituda autoritaarselt kalduvad sageli teise aumlaumlrmusesse ega suuda lastele

piire seada lastes neil endale bdquopaumlhe istudaldquo Sageli votildeib juhtuda et vanemad jaumlaumlvad nende

kahe aumlaumlrmuse vahel pendeldama Demokraatliku kasvatuse puhul arvestab vanem nii enda kui

ka lapse vajaduste ja vaumlaumlrtustega Demokraatlik vanem votildetab selge vastutuse oma rolli eest

kuid ei rakenda lapse soovitud kaumlitumise saavutamiseks votildeimu vaid erinevaid

motildejutusvahendeid kaasates ka lapsed otsuste tegemisse Gordon maumlrkas et lapsed kes on

saanud reeglite loomises osaleda jaumlrgivad neid palju puumlsivamalt

23

Metoodika aluseks on kindlad vaumlaumlrtuspotildehimotildetted ja kursusel arendatavad konkreetsed

oskused laumlhtuvad just neist vaumlaumlrtustest

Lapsed on olulised nad on inimesed seega on neil vajadused ja otildeigus oma vajadusi

rahuldada

Vanemad on olulised nemadki on inimesed ja neilgi on otildeigus oma vajadusi rahuldada

Inimestevahelised suhted on olulised sest omavaheliste suhete kvaliteedist sotildeltub nii

lapse kui ka vanema rahulolu suhetes on elu eesmaumlrgipaumlrane ja taumlhenduslik

Kasvukeskkond on oluline Lapse enesehinnang kujuneb suuresti selle kaudu kuidas

teda naumlevad ja temasse suhtuvad taumliskasvanud

Gordon ise on nimetanud oma programmi revolutsiooniliseks muutuseks vanemakasvatuses

sest see oli esimene omataoline kus rotildehk oli lapsevanema rollil ja kaumlitumisel mitte lapsel

votildeimaldades taumlielikult muuta seda kuidas lapsi kasvatatakse Praeguseks juba aastakuumlmnete

pikkused kogemused Gordoni mudeli rakendamisel nii vanemahariduses kui ka otildepetajate

koolitamisel on kinnitanud et nimetatud meetodite ja selles sisalduvate oskuste kasutamine

muudab inimestevahelised suhted demokraatlikumaks Demokraatlike suhete otildepetamist pidas

Gordon demokraatliku uumlhiskonna aluseks Gordoni sotildenul on need oskused bdquovajalikud ka

selleks et saumlilitada maailmas rahu Demokraatlikud perekonnad on rahumeelsed ja kui leidub

piisavalt palju rahumeelseid perekondi tekib uumlhiskond mis ei tunnusta vaumlgivalda ega notildeustu

sotildejategevusegardquo

Demokraatia arengusse panustamise eest esitati Thomas Gordon koguni kolmel korral Nobeli

rahupreemia nominendiks (1997 1998 ja 1999) Kuigi temast ei saanud nimetatud preemia

laureaati elas ta piisavalt kaua et naumlha oma elutoumlouml vilju ndash mitte ainult miljonid koolitustel

osalenud vanemad rohkem kui neljakuumlmnes riigis vaid kohtumised inimestega keda oli

kasvatatud PETi oskuste abil Need kohtumised veensid Gordonit et tema poolt elluviidud

lastekasvatusoskused aitasid inimestel kujuneda tervemaks ja otildennelikumaks ning omandatud

suhtlusmudel kandus edasi perevaumlaumlrtusena neist kelle vanemad javotildei vanavanemad olid

osalenud Gordoni koolitustel olid omakorda saanud demokraatlikud oma lapsi vaumlgivallata

kasvatavad lapsevanemad

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et kuigi mudel loodi ligi viiekuumlmne aasta eest pole see kaotanud

motildejujotildeudu pigem vastupidi ndash mida enam me jaumlrgime demokraatlikke vaumlaumlrtusi seda enam

vajame kasvatusoskusi millega neid kujundada Gordon rotildehutab et kursusel otildepitavate

24

oskuste kasutamine pole pelgalt metoodika rakendamine vaid eelkotildeige ellusuhtumise

kuumlsimus nii enda kui ka lapse votilderdne vaumlaumlrtustamine ning vastastikusest lugupidamisest

tulenev kaumlitumine (vt lisa 3) Tema meetodi keskseteks maumlrksotildenadeks on aktiivne kuulamine

adekvaatne enesekehtestamine ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudel Th Gordoni mudel

on unikaalne sest pakub tervikliku ja suumlsteemse laumlhenemise suhtlemisel esinevate olukordade

jaoks Kuna mudel on sarnane nii Gordoni perekoolis kui ka Otildepetajate koolis raumlaumlgivadki

autorid siin ja edaspidi lihtsalt Gordoni mudelist (Gordon 2003)

31 Gordoni mudeli potildehimotildeisted ja -oskused

Kotildeigi kursusel kaumlsitletavate oskuste raamistamiseks votildetab Gordon kasutusele kaumlitumisakna

motildeiste ehk metafoori vaumlites et iga inimene naumleb teisi justkui laumlbi akna

Kaumlitumine on silmaga naumlhtav votildei kotildervaga kuuldav tegevus mitte hinnang sellele Nii naumliteks

ei saa vaatleja naumlha et laps on laisk kuid votildeib naumlha tema asju mis on moumloumlda tuba laiali

Sallivuspiir vaumlljendab taumliskasvanu suhtumist hetkel toimuvasse kaumlitumisse ja maumlaumlrab

millisesse kaumlitumisakna osasse see kaumlitumine taumliskasvanu jaoks paigutub Sellest omakorda

oleneb millist suhtlemisoskust kasutada

Lapsevanema votildei otildepetaja seisukohalt on kotildeik lapse teod kogetavad kas vastuvotildeetavana votildei

vastuvotildeetamatuna Oluline on ka teadvustada kuidas enda sallivuspiir votildeib muutuda ning

millest see oleneb

25

Joonis 2 Kaumlitumisaken ( Gordon 2003)

Suhtlemiselkaumlitumisaknas votildeib eristada kolme olukorda lapse probleem probleemideta ala

ja taumliskasvanu probleem (joonis 2) Sobiliku suhtlemisoskuse valik ja edasine sihipaumlrane

kaumlitumine oleneb oskusest adekvaatselt maumlaumlratleda millise olukorraga on tegemist

Taumliskasvanu reageering maumlaumlrab millisesse kaumlitumisakna osasse mingi kaumlitumine tema jaoks

paigutub

Kui lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu on probleem taumliskasvanul ja selle

olukorra lahendamine eeldab temalt kehtestamisoskusi Oluline on ka vahet teha kas tegemist

on vajadus- votildei vaumlaumlrtusvastuoluga Kaumlitumised mis taumliskasvanut ei haumliri on temale

probleemitus alas Probleemideta ala laiendamiseks pakub Gordoni mudel oskusi selgeks

enesevaumlljenduseks minasotildenumite abil Oluline ja vanemate seas sageli haumlmmingut tekitav

arusaamine on et kaumlitumised mis annavad maumlrku lapse haumliritusest paigutuvad taumliskasvanule

vastuvotildeetavasse alasse moodustades selle uumllemise osa ndash lapse probleemala Selline jaotus ei

taumlhenda et taumliskasvanu jaumltaks lapse oma murega uumlksi vaid on vajalik selleks et adekvaatselt

olukorda maumlaumlratleda ja valida sobiv suhtlemisoskus antud juhul abistamisoskused

Taumliendavateks oskusteks on 6-astmeline probleemilahendusmudel ehk votildeidan-votildeidan mudel

lastevaheliste probleemide vahendamine kodukeskkonna kohandamine ning oskused

vaumlaumlrtusvastuolude kaumlsitlemiseks (Gordon 2003 2006)

26

311 Selge enesevaumlljendamine minasotildenumite abil

Toumloumltades peredega maumlrkas Gordon et enamasti suhtlevad vanemad lastega viisil mis ei

votildeimalda lastel kogeda vanemate armastust ning naumlitab et vanemad ei hinda last sellisena

nagu ta on Seevastu vanemad kes otildepivad oma lastega suhtlema heakskiitvalt saavad olla

neile toeks ning eneseaustuse ja positiivse enesehinnangu alusepanijaks Gordon motildeistis et

vanemate oskamatus tuleneb nende enda puudulikust kasvatusest kuid jaumlreldas samas et

vajame uut vanemate potildelvkonda kes tunnistaks vajadust otildeppida oskusi mis aitaks kasvatada

vastutustundlikke lapsi

Iga lapse elus on periood kui ta hakkab enda kohta uumltlema bdquominaldquo Sel ajal on loomulik et

laps vaumlljendab end mina-keeles ma tahan ma ei taha mulle meeldib mulle ei meeldi jms

Kui last uumlmbritseb aga sina-keelne maailm (ja nii see paraku enamasti on lapse poole

poumloumlrdutakse miks sa nii teed kas ma ei oumlelnud sulle kuidas sa ometi nii lohakas oled jms)

kaotab ka laps oma loomuliku enesevaumlljendusoskuse Samas on lapsel sina-keeles

vaumlljenduvast taumliskasvanust palju raskem aru saada kui minasotildenumitega vaumlljenduvast

inimesest Minasotildenumi kasutaja votildetab selge vastutuse oma motildetete tunnete vajaduste ja

nende vaumlljendamise eest Taumliskasvanu kes vaumlljendab end lastele minasotildenumite abil tuleb

lapsele laumlhemale ja muutub lapsele inimesena justkui laumlbipaistvamaks Oumleldes kamandamise

asemel ma vajan su abi ma palun et sa antakse lapsele signaal et temast peetakse lugu

votildeimaldades lapsel tunda end olulisena ja vaumlaumlrtustatuna

Olukorras kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanu meelest heakskiidetav soovitab Gordon

harjumuspaumlrase kiitmise asemel kasutada positiivset minasotildenumit Sel juhul kirjeldab

taumliskasvanu lapse kaumlitumist ja selle kaumlitumise motildeju endale Lisades sellele ka oma tunded

(heameel rotildeotildem taumlnulikkus vms) annab ta lapsele motildeista kui oluline see kaumlitumine temale on

Selline poumloumlrdumine votildeimaldab lapsel hakata tajuma oma kaumlitumise motildeju teistele inimestele

sest taumliskasvanu naumlitab lapsele tema kaumlitumise motildeju oma sotildenadega nagu peeglist Taumlhtis on

meeles pidada et positiivse minasotildenumi eesmaumlrk pole vaumllja pressida soovitud kaumlitumist vaid

oma heameelt vaumlljendada Kuna laste uumlheks potildehivajaduseks on olla maumlrgatud rotildeotildemustab ka

laps Uumlhtlasi aitab tunnustav tagasiside lapsel uumlles ehitada positiivset enesekuvandit

Aumlrauumltlev minasotildenum on kohane olukorras kus mingil potildehjusel ei saa lapse soovidele vastu

tulla Motildeeldes mis on aumlrauumltlemise potildehjuseks saab oumlelda selge bdquoeildquo ning seda potildehjendada oma

vajadustega N Ma ei saa sinuga kohe praegu maumlngima tulla sest mul on vaja otildehtusoumloumlk

27

valmis teha Selline oma piiride vaumlljendamine otildepetab lapsi teistega arvestama samuti otildepivad

nad sellest enda piiride ja vajaduste eest seismist ning bdquoeildquo uumltlemist (Gordon 2003)

312 Suhtlemistotildeketest hoidumine

Thomas Gordon toob vaumllja kaksteist enamlevinud sinasotildenumit ehk poumloumlrdumisviisi mida ta

nimetab suhtlemistotildeketeks (vt lisa 4) sest nii vanemad kui ka otildepetajad kasutavad neid

valdavalt probleemolukordades maumlrkamata et need ei anna soovitud tulemust ega aita

probleeme lahendada

Kui probleem on lapsel vajab ta taumliskasvanu abi probleemi maumlrkamisel aumlrakuulamisel ja

eneses selgusele jotildeudmisel et siis ise votildei taumliskasvanu toel murele lahendus leida Kui lapse

kaumlitumine on probleemiks vanemaleotildepetajale on taumliskasvanu vastutus lapsele teada anda

milline kaumlitumine ja mille totildettu teda haumlirib

Suhtlemistotildekked ei aita kummalgi juhul probleeme lahendada vaid kahjustavad nii laste

enesehinnangut kui ka lapse ja taumliskasvanu suhet uumlhtlasi votildetavad nad votildeimaluse lapse

vastutustunde ja omaalgatuse arenguks (Gordon 2003 2006)

Ajal mil suhtlemistotildeketest hoidumist otildepetatakse nii klienditeeninduses kui

juhtimiskoolituses votildeime oma kogemuste potildehjal vaumlita et kodus koolis lasteaias ja toumloumll ei ole

need kuhugi kadunud vaid moodustavad endiselt suure osa igapaumlevasest suhtlemisest Eriti

tavapaumlrane on sinasotildenumite kasutamine laste puhul juhul kui lapse kaumlitumist kogetakse

vastuvotildeetamatuna Sildistamine suumluumldistamine kamandamine kuumlsimine jt on nii

harjumuspaumlrased et nende poumloumlrdumiste varjatud alltekst ndash mina taumliskasvanu olen sinust

targem sina vaumlike lollike ei tea kuidas asjad kaumlivad ndash jaumlaumlb taumliskasvanule hoomamata lapse

kujunevat isiksust ja minapilti sellegipoolest valusalt riivates (Gordon 2003)

313 Abistamisoskused lapse probleemi korral

Kui lapsel on probleem on tavapaumlrane et taumliskasvanud tahavad last aidata Nad kuumlsivad miks

ta nutab lohutavad pakuvad lahendusi kuid vahel teevad ka etteheiteid (kas ma ei oumlelnud)

votildei riidlevad Ei teata et ise lapse probleemi lahendama asudes votildeetakse lapselt justkui otildeigus

oma tunnetele ja vastutus probleemi lahendamise eest ning suumlvendatakse seelaumlbi lapse

ebakindlust abitust ning sotildeltuvusvalmidust Laps votildeib muutuda ka trotslikuks kui pakutud

lahendused talle ei sobi ja ta tahab omamoodi toimida

28

Kui lapsel on mure on taumliskasvanu uumllesanne seda maumlrgata hoolida ning pakkuda toetust

Parim viis selleks on aktiivne kuulamine mis votildeimaldab last tema tundeid ja vajadusi motildeista

Lapse tunnete peegeldamisel on suumlgav motildeju - last on maumlrgatud (see on lapse potildehivajadusi) ta

kogeb et temast hoolitakse ndash see omakorda toetab lapse enesehinnangut ja sisemist

vaumlaumlrtustunnet Kui suhtlemistotildekkeid ei rakendata kogeb laps et ta on aktsepteeritud sellisena

nagu ta on seega on turvaline oma tundeid tunda ja neid vaumlljendada need ei pea minema

kaumlitumisse ega kehasse (haigusteks) Laps keda aktsepteeritakse otildepib hoolima ka teistest

Vanemad ja otildepetajad soovivad et laps otildepiks oma tundeid ja kaumlitumist ohjeldama Kuid

juhtida saab vaid seda mida tuntakse Selleks et otildeppida motildeistma iseennast koos oma

tunnetega vajab laps kotildeigepealt taumliskasvanuid kes tema tundeid motildeistaksid ja neid talle

peegeldaksid Nii otildepib laps oma tundeid aumlra tundma ja saab nende kohta ka sotildenad Ta ei pea

enam vaikselt nurgas istuma vaid oskab oumlelda ma olen kurb Ta ei pruugi vihasena teisele

virutada kui oskab oumlelda mulle ei meeldi et sa minu kaumlest asja aumlra kiskusid

Gordon peab aktiivset kuulamist uumlheks totildehusamaks viisiks kuidas aidata lapsel kasvada

vastutustundlikuks ja ennast suunavaks iseseisvaks inimeseks Aktiivne kuulamine suurendab

laste valmisolekut kuulata vanemaid ja otildepetajaid ning muudab lapsed avatumaks ja

omavahelised suhted laumlhedasemaks vaumlhendades nii ka distsipliiniprobleeme (Gordon 2003

2006)

314 Kehtestamisoskused lapse vastuvotildeetamatu kaumlitumise puhul

Kui lapse kaumlitumine on vanemale votildei otildepetajale vastuvotildeetamatu taotleb taumliskasvanu lapse

kaumlitumise muutust Harvem motildeeldakse sellele kas kavatsetaval sekkumisel on uumlldse eeldust

muutust tekitada veel harvem aga sellele et lapse poole poumloumlrdutaks viisil mis ei kahjustaks

lapse enesehinnangut ega omavahelisi suhteid ning aitaks kaasa lapse vastutustunde arengule

Gordoni sotildenul alahindavad taumliskasvanud laste valmisolekut nende soovidele vastu tulla Tema

kogemuste jaumlrgi kasutab 99 koolitusele tulnud vanematest ebaefektiivseid kasvatusvotildetteid

Sellest teadlikuks saades on enamik vanemaid šokeeritud sest nad pole kunagi motildeelnud

kuidas nende sotildenad votildeiksid lastele motildejuda

Gordon pakub vastuvotildeetamatule kaumlitumisele reageerimiseks kolmeosalise kehtestava

minasotildenumi koos kaumliguvahetusega ehk lapse vastuseisu aumlrakuulamisega Kehtestavas

minasotildenumis kirjeldab taumliskasvanu lapsele tema kaumlitumist (vaumlltides hinnanguid ja muid

suhtlemistotildekkeid) selle kaumlitumise konkreetset motildeju endale ja oma tundeid selle suhtes Sel

29

moel votildetab vanemotildepetaja vastutuse oma vajaduste rahuldamise eest naumlidates oma sotildenadega

lapsele justkui peeglist kuidas lapse kaumlitumine tema taumliskasvanu vajadusi riivab jaumlttes

vastutuse kaumlitumise muutmise eest lapsele Oma tunnete avamine toob esile vanemaotildepetaja

haavatavuse ja inimliku palge luues eelduse ehedaks laumlheduseks Totildeenaumlosus et laps kes

motildeistab miks taumliskasvanu on haumliritud muudab oma kaumlitumist on kordades suurem kui

sinasotildenumite puhul Sellegipoolest on taumlhtis et taumliskasvanu oleks valmis ka lapsepoolseks

enesekaitseks votildei vastuseisuks Uumlmberluumllitumist kehtestamiselt aktiivsele kuulamisele

nimetab Gordon kaumliguvahetuseks Kaumliguvahetus votildeimaldab lapsel tekkinud tunnetega toime

tulla ning kannab sotildenumit et teda aktsepteeritakse ja motildeistetakse (Gordon 2003 2006)

Gordoni meelest on selline vahetu suhtlemiskogemus ka uumlheks totildehusamaks mooduseks

kuidas lapsed otildepivad enda eest seisma ja ausalt ennast vaumlljendama

315 Konfliktide lahendamise tavapaumlrased viisid ja votildeidan-votildeidan meetod ehk

6-astmeline probleemilahendusmudel

Olukorda kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu kuid lapse kaumlitumine pole

muutunud ka paumlrast taumliskasvanu minasotildenumeid ja korduvat kaumliguvahetust nimetatakse

konfliktiks Kui taumliskasvanu on hoidunud suhtlemistotildeketest ja valinud sobiva suhtlemisviisi

on konflikti potildehjuseks vastuolud lapse ja taumliskasvanu vajaduste votildei vaumlaumlrtuste vahel Oma

kasvukogemustest tulenevalt kardavad paljud inimesed konflikte ja puumluumlavad neid vaumlltida

ometi pole see alati votildeimalik Taumlhtis on meeles pidada et konfliktide esinemine on elu

loomulik osa ning omavahelisi suhteid ei ohusta konfliktid vaid nende kaumlsitlemise viis

Autoritaarse lahendusmudeli puhul surub taumliskasvanu oma lahenduse laumlbi Kuna lapse

vajadused jaumlaumlvad arvestamata ja laps aumlra kuulamata on lapse osaks pettumus kurbus trots ja

pahameel Tihti vanemad ja otildepetajad ei motildetle et kaumlitumisega on nad lapsele mudeliks

kujundades lapse toimetulekustrateegiaid Votildeimu kasutamisele ja allutamispuumluumletele

reageerivad lapsed votildeitlemise alistumise votildei potildegenemisega (vt tabel 1) Taumliskasvanud kes ei

taha kaumlituda sel moel kuid ei oska teisiti votildeivad kalduda teise aumlaumlrmusesse ning lasta lapsel

paumlhe istuda Kui taumliskasvanu ei suuda enda eest seista teeb laps mida tahab Taumliskasvanu

tunneb end abituna lapsel aga puudub turvatunne sest ta ei saa taumliskasvanu peale kindel olla

Gordon nimetab motildelemat meetodit kaotajatega meetoditeks

30

T a b e l 1 Autoritaarse konfliktilahendusmudeli motildejud lapsele

Tunded Laste toimetulekustrateegiad

Pahameel viha vaenulikkus Vastuhakk maumlss agressioon risti vastupidine

tegutsemine hoiak

Masendus Kaumlttemaks (tagasitegemine)

Viha Valetamine vingerdamine tunnete varjamine

Kimbatus Teiste suumluumldistamine pealekaebamine

Vaumlaumlrtusetuse tunne Petmine spikerdamine plagieerimine

Hirm aumlrevus rahutus Domineerimine peremehetsemine

kiusamine provotseerimine tuumlranniseerimine

Otildennetunde puudumine kurbus depressioon Vajadus votildeita hirm kaotada

Kibedus kaumlttemaksuhimu Liitude sotildelmimine grupeerumine

vanemaotildepetaja vastu kampade teke

Votildeimetus Alistumine kuuletumine (otildepetaja lemmikuks

saamine) jaumlreleandmine

Kangekaelsus Lipitsemine ja pugemine

Votildeistluslikkus Mugandumine riskide mittevotildetmine hirm

uue ees konformsus loovuse puudumine

Alandus apaatia Endassetotildembumine potildegenemine

fantaseerimine regressioon

Gordoni sotildenul on arengut laste kasvatamises ja kohtlemisel takistanud just taumliskasvanute

kitsapiiriline ettekujutus autoriteedist ja sellest kangekaelne kinnihoidmine Treenides

kuulekust ei kasvatata lastes vastutustunnet vaid sotildeltuvust Selline kasvatus muudab lapsed

araks kartlikuks ja naumlrviliseks sageli ka trotslikuks ja kaumlttemaksuhimuliseks Taumlnapaumleval kus

otildeigussuumlsteem ei tunnista enam uumlhe rassi votildeimu teise uumlle muutunud on juhtimisviisid aumlris ja

toumloumlstuses ning rahvusvaheline uumlldsus motildeistab hukka votildeimu kasutamise nii oma riigi kui ka

teise riigi kodanike suhtes on kodu ja kool Gordoni sotildenul uumlheks viimastest paikadest kus

inimestevahelistes suhetes veel votildeimu kasutatakse Selle potildehjuseks peab Gordon jaumlllegi

31

inimeste isiklikku kogemusi ndash taumliskasvanud kasutavad lastega suhtlemisel votildeimu sest neil

puuduvad teadmised ja kogemused kuidas teisiti lahendada vastuseise inimsuhetes (Gordon

2003) Alternatiivina pakub Gordon vaumllja 6-astmelise ehk votildeidan-votildeidan mudeli mis potildehineb

nii lapse kui ka taumliskasvanu vajaduste arvestamisel (vt joonis 3) Erinevalt autoritaarsest ja

kotildeikelubavast mudelist kus uumlks osapool votildeidab teise arvelt jaumletakse siin esialgsed

lahendused hoopiski kotildervale ning keskendutakse kummagi osapoole vajadustele Lahendusi

otsitakse uumlhiselt ajuruumlnnaku meetodil ning hiljem leitakse neist laumlbiraumlaumlkimiste abil sobiv mis

rahuldab nii lapse kui ka vanemaotildepetaja vajadusi (vt lisa 5)

bdquoParadoksaalsel kombel on totildesi et votildeimu kasutades kaotavad vanemad oma motildeju ja motildeju

suureneb kui nad votildeimust loobuvad votildei selle kasutamisest lahti uumltlevadldquo On arusaadav et

omavahelise konflikti lahenduse otsimise protsessi kaasatud laps kogeb aktseptsiooni ning

tunneb end olulisena Osaledes ise lahenduste pakkumises ja valimises on lapsed ka

motiveeritud sotildelmitud kokkuleppeid pidama ning uumlhtlasi otildepivad nad ka ise probleeme

uumlksteise vajadusi arvestavalt lahendama (Gordon 2003) Autorid eeldavad et kooli minnes on

nendel lastel paremad sotsiaalsed oskused millest tulenevalt on neil kergem kohaneda uutes

olukordades ja uutes suhetes

Joonis 3 Votildeidan-votildeidan e 6-astmeline konfliktilahendusmudel (Gordon 2006)

316 Lastevaheliste probleemide vahendamine

Autorid peavad vaumlga oluliseks lasteaiaotildepetaja oskust vahendada lastevahelisi konflikte

Thomas Gordon pakub vaumllja tehnika mille aluseks on taumliskasvanu hooliv reageerimine

Lapsevanemotildepetaja maumlrkab laste vahel tekkinud vastasseisu tunneb huvi milles asi kuid ei

32

asu kaitsma kumbagi last Gordon naumleb taumliskasvanu rolli lastevaheliste konfliktide puhul

vahendajana toimimises Taumliskasvanu suunab lapsed otse teineteisega suhtlema kuulates ise

aktiivselt motildelemat ning aidates vajaduse korral peegeldada nende tundeid ja vajadusi

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et sel moel jaumletakse vastutus lahendamise eest lastele taumliskasvanul on

vaid abistav roll Kogemus kinnitab et lapsed tulevad lahendustele mis taumliskasvanuile paumlhegi

ei tuleks Kui lapsed on lahendusele jotildeudmise protsessis ise aktiivselt osalenud on nad ka

valmis leitud lahendusi ellu viima

Oskuslik lastevaheliste konfliktide vahendamine taumliskasvanu poolt aitab oluliselt kaasa laste

suutlikkusele nii ennast vaumlljendada kui ka teistest aru saada kasvatades eneseusaldust

enesekindlust ja koostoumloumloskusi Lapsed kelle omavahelisi probleeme taumliskasvanud pole

lahendanud vaid vahendanud otildepivad kiiresti ise oma probleeme lahendama Autorid usuvad

et lasteaias sellised sotsiaalsed oskused omandanud lapsed kohanevad koolis kergemini ning

oskavad omavahelisi probleeme uumlksteist arvestavalt lahendada

Eesti kasvatusteadlase Inger Kraavi sotildenul votildeib vaumlheste suhtlemisoskustega otildepetaja tulla toime

oma aine edasiandmisega kuid mitte kotildelbelise kasvatusega vaumlaumlrtushinnangute

kujundamisega kotildeige sellega mis aitaks lapsel elus esinevate keeruliste probleemidega toime

tulla (Kangur 2009 viidatud Kraav 1997)

Toumlouml autorid on seisukohal et Thomas Gordoni suhtlemismetoodika aktiivne kasutamine tagab

lasteaiaotildepetaja oskusliku toimetuleku Gordoni metoodikale tuginemine aitab taumlita

alushariduse raamotildeppekava ja jaumlrgida uumllemaailmse positiivse kasvatuse programmi

potildehimotildetteid

Voldemar Kolga (2006) on kindel et infouumlhiskond vajab unikaalseid isiksusi kes oleksid

suutelised orienteeruma erinevates infovoogudes Meie uumllesandeks peaks olema unikaalsete

isiksuste kujunemise soodustamine ning laste kaitsmine standardse hariduse ja piiratud

inimeste eest Vabaduse puudumine ja taumliskasvanute diktaat motildejuvad Kolga sotildenul lastele

haumlvitavalt (Kolga 2006) Professor Uumllo Vooglaid (2002) rotildehutab et laps areneb vaid siis kui

tal on piisav votildeimalus motildeelda oma motildetteid ning kuumlllalt vabadust et luua midagi - oma

motildetteid tekste luua seoseid kujundeid - unistada matkida ja eesmaumlrgistada

33

4 Uurimismetoodika kirjeldus

41 Uurimuse metoodika

Uurimuses on kasutatud uumlhe meetodina kvantitatiivset meetodit ndash ankeeti Ankeedi

kasutamisel laumlhtuti potildehimotildettest et sellele saadud vastuseid oleks votildeimalik standardiseerida

ning omavahel statistiliselt votilderrelda Ankeet sisaldab kaks kuumlsimust uumlldinformatsiooni

saamiseks vanuse ja toumloumlkogemuse kohta ja 11 avatud votildei valikvastustega kuumlsimust Eelistati

avatud kuumlsimusi sest need votildeimaldavad uurida otildepetajate tegelikke teadmisi ja on vaumlhem

motildejutatud kuumlsija ootustest (vt lisa 7)

Antud uurimustoumlouml metoodika potildehialuseks valiti kvalitatiivne laumlhenemine ja uurimustoumlouml

laumlbiviimiseks kvalitatiivne meetod Uurimismeetodina kasutatakse poolstruktureeritud

intervjuud mis koosneb avatud kuumlsimustega kuumlsimustikust Autorid votildetsid aluseks Gerdy

Kanguri (2009) poolt koostatud kuumlsimustiku modifitseerides seda laumlhtuvalt kaumlesoleva toumlouml

eesmaumlrkidest Kahekuumlmnest Kanguri kuumlsimusest votildetsid autorid oma intervjuusse 13 muutes

neist viit ja lisades uumlheksa kursusel praktiseeritavate suhtlemisoskustega seotud kuumlsimust

Kuumlsimustik on jaotatud plokkidesse Vajadusel oli votildeimalik esitada lisakuumlsimusi (vt lisa 8)

Intervjuu kuumlsimustiku sisu

Andmed uuritava kontingendi kohta vanus haridustase toumloumlstaaž

I plokk kuumlsimused otildepetaja professionaalsuse ja toumloumls ettetulevate raskuste kohta

II plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemade ja koolituse vajalikkuse kohta

III plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste kasutamise ja

nende motildeju kohta

42 Uurimisprotseduuri ja valimi kirjeldus

Uurimust laumlbi viies on laumlhtutud teadmisest et kotildeik otildepetajad olenemata toumloumlstaažist vajavad

suhtlemisoskusi Ankeedi taumlitsid Rakvere Kolledži alushariduse otildepetajakoolituse 2011 aasta

statsionaarotildeppe lotildepetajad kellel puudub toumloumltamise staaž kuid olid edukalt laumlbinud praktika

erinevates lasteaedades (praktikate pikkus otildeppimise aja jooksul oli 10 naumldalat) Valimisse

kuulusid ka alushariduse eriala kaugotildeppe tudengid kes toumloumltavad lasteaias ning on samuti

2011 aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledžit

34

Votildeimalus kuumlsimustikule vastata oli 45 tudengil kes ei olnud osalenud Gordoni perekoolis

Votildeimalust kasutas seitse paumlevaotildeppetudengit uumlheksast ning 10 kaugotildeppetudengit 36-st

Tagastatud ankeetide analuumluumlsiks on kasutatud kirjeldust Andmete toumloumltlemisel kasutati

rakendust MS Excel

Kotildeige vanem vastaja oli 54aastane ning kotildeige noorem 20aastane Paumlevaotildeppe uumlliotildepilased olid

keskmiselt 21aastased Kaugotildeppe uumlliotildepilaste keskmiseks vanuseks oli vastamise ajal 389

aastat Paumlevaotildeppeuumlliotildepilased nagu ka varem mainitud olid praktikal olnud vaid 10 kuud

Keskmine pedagoogiline staaž oli keskmiselt 146 aastat Uumlks otildepetaja oli lasteaias toumloumltanud 36

aastat

Intervjuu valimisse kuulusid 10 Gordoni perekooli laumlbinud lasteaiaotildepetajat Laumlaumlne- ja Ida-

Virumaal Uumlks neist oli osalenud Gordoni perekoolis kahel korral ndash seitse ja neli aastat tagasi

kaks otildepetajat laumlbisid Gordoni perekooli neli aastat tagasi ja seitse osalesid viimase poole aasta

jooksul Kolmel otildepetajal kuumlmnest on keskeri- uumlhel rakenduslik kotilderg- neljal pedagoogiline

kotildergharidus Kaks intervjueeritavat on kaumlesoleval aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledži

alushariduse eriala (olemasolevalt keskeri- ja rakenduslik kotildergharidus) Nemad ei kuulunud

ankeetkuumlsitluse valimisse sest olid laumlbinud Gordoni perekooli Intervjueeritavad on vanuses

26 kuni 57 aastat nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36 aastani

43 Uurimistulemuste kirjeldus ja analuumluumls

Uurimuse eesmaumlrgiks oli vaumllja selgitada kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajatel toetada laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Intervjueeritavatega lepiti eelnevalt kokku intervjuu aeg ning kuumlsiti luba diktofoni

kasutamiseks Taumlpsustati kuidas saadud informatsiooni kasutatakse ning lepiti kokku et

intervjuus osalemine on anonuumluumlmne Andmeid koguti loomulikus otildehkkonnas - kaheksal juhul

lasteaia ruumlhmatoas peale toumloumlpaumleva lotildeppu uumlhe otildepetajaga viidi intervjuu laumlbi privaatsetes

tingimustes meditsiiniotildee kabinetis ning uumlhe kaugotildeppe tudengiga naumldalavahetusel TLUuml

Rakvere Kolledži otildeppeklassis

Andmete kogumise ja totildelgendamise protsess koosnes viiest osast

Viidi laumlbi ankeetkuumlsitlus alushariduse eriala tudengite seas ning intervjueeriti

otildepetajaid

35

Toumloumldeldi ankeetkuumlsitluse vastuseid kuulati salvestusi ning litereeriti tekst

Analuumluumlsiti ankeetkuumlsitluse ning intervjuude tulemusi ning grupeeriti sisult sarnased

vastused motildetestati vastused lahti tehti jaumlreldusi ja uumlldistusi ning toodi vaumllja

erinevused

Votilderreldi ankeetkuumlsitluses saadud vastuseid intervjueeritute vastustega ning autorite

uuringu tulemusi Gerdy Kanguri uurimustoumlouml tulemustega

Vormistati jaumlreldused ja kokkuvotildete

431 Kuumlsimused lasteaiaotildepetaja professionaalsuse rolli toumloumls esinevate raskuste

ja suhtlemisoskuste kohta

Milles seisneb Teie arvates otildepetaja professionaalsus

Paumlevaotildeppetudengid vastasid et otildepetaja professionaalsus on suhtlemisoskus laste kolleegide

ning lastevanemate vahel neljal juhul seitsmest Uumlks vastanutest lisas et see on ka oskus

konflikte lahendada Vastuste seas ilmnesid seisukohad et olulised on teadmised kuidas

midagi otildepetada ning uumlleuumlldine suur lugemus oskamaks laste kuumlsimustele vastata Kaugotildeppe

uumlliotildepilased kes olid toumloumltanud lasteaias 3-5 aastat vaumlitsid et professionaalsus seisneb laias

silmaringis teadmiste kasutamise oskuses ning kolleegide ning lastevanematega heades

suhetes olemises Otildepetajad kes olid toumloumltanud rohkem kui 7 aastat vaumlitsid et oluline on oskus

lastega suhelda ja uumlleuumlldse suhelda kuulata ning motildeista last ning vanemat arvestada laste

eripaumlraga ning omada lastepsuumlhholoogia tundmist Kaks uumlle 30 aasta toumloumltanud otildepetajat lisasid

eelpool toodule veel konfidentsiaalsuse ja teadmise et igas lapses on midagi head ldquopositiivne

on ju meis kotildeigis olemas ja sellele proff tugineb Kotildeigepealt kaasasuumlndinud oskus motildeista ja

oskus panna end lapse rolli seda tehes arvestada igat last eraldi Oskus leida IGAS lapses

HEADrdquo

Kokkuvotildetteks votildeib tinglikult oumlelda et noored otildepetajad tajuvad otildepetajaks olemist teadmiste ja

oskuste tasandil vanemad otildepetajad aga peavad professionaalseks head suhtlemiskultuuri

Intervjueeritavad lasteaiaotildepetajad totildeid kotildeige enam vaumllja otildepetaja suhtlemisoskustealase

kompetentsuse nimetades oskust last maumlrgata ja toetada naumlha last isiksusena vaadata

situatsioone lapse seisukohast ndash rdquosee on kotildeige taumlhtsamrdquo laskuda tema tasemele arvestada

laste vajaduste eripaumlra ning reageerida kiiresti laste vajadustele ndash rdquoiga paumlev kotildeigi 24

lapsegardquo Teisena nimetasid intervjueeritavad otildepetaja enesejuhtimisega seotud kompetentsust

36

ndash head pingetaluvust ning oskust jaumlaumlda igas situatsioonis rahulikuks mitte kaotada

enesevalitsust Kolmandana hindasid intervjueeritavad toumloumltades ja otildeppides kujunenud

teadmisi oskusi ja kogemusi mis votildeimaldavad naumlha lapsi nii grupina kui ka igat uumlksikut last

eraldi Vastavalt vajadusele tuleb otildepetajal jaumllgida suunata votildei sekkuda ning planeerida ja

integreerida erinevaid valdkondi Nimetati ka laia silmaringi oma eriala valdamist

optimismi oskust luua maumlngulist keskkonda ning lapse otildepetamist laumlhtudes tema

individuaalsusest

Milliseid probleeme esinebon ette tulnud lastega suheldes mis on tundunud rasked

Rasked on tundunud lastevaheliste konfliktide lahendamised eriti siis kui sekkunud on

lapsevanemad Seda totildei esile kaheksa kuumlsitluses osalenut Kuus vastajat totildei esile aumlrritunud

lapse maharahustamise neli vastanut keelebarjaumlaumlri kui ruumlhmas on muukeelsest perest laps

Kolm vastajat pidasid keeruliseks maumlnguasjade lotildehkumise votildei omaks pidamisega seotud

olukordade ja laste majanduslikust ebavotilderdsusest tekkivate probleemide lahendamist Uumlks

otildepetaja oli noumlrdinud et kui 10 aastat tagasi ei olnud probleemi ruumlhmaruumis maumlnguasjade

koristamisega siis nuumluumld teatab motildeni laps et see on otildepetajaabi toumlouml ja teda asjade kohale

panemine ei huvita

Otildepetajad kes toumloumltanud uumlle 30 aasta totildeid vaumllja laste ebakohase sotildenavara korrigeerimise

jonnaka potildeikpaumlisuse ebameeldivate teadete edastamise vanematele ja vanemate agressiivsuse

ning lapse kaitsmise vanematepoolse fuumluumlsilise vaumlgivalla eest

Avatud kuumlsimusele antud vastused ei olnud toumlouml seisukohalt oodatavad Vaadeldes probleeme

suhtlemisoskuste seisukohast leiavad toumlouml autorid et probleemid on seotud

suhtlemisoskustega ning lisaraskusi tekitavad konfliktid uskumuste ning vaumlaumlrtushinnangute

tasandil

Intervjuus osalenud lasteaiaotildepetajate vastustes oli esikohal laste emotsioonide jaumlrsk muutus

jaumlrgnes liiga suur laste arv ruumlhmades (ldquoSoomest tulles uumltlesin et meil on karjakasvatusrdquo)

mistotildettu on keeruline jotildeuda iga lapseni sest uumlhega tegeledes jaumlaumlvad teised taumlhelepanuta ja

omapaumli Otildepetajad leidsid et ruumlhmas votildeiks olla 10-12 last praeguse 24 lapse puhul peaks

olema meeskond suurem naumliteks kaks otildepetajat korraga Ka sotildeimeruumlhma otildepetajat maumlrkisid et

vaumliksemas grupis on lapsed rahulikumad kuid muutuvad agressiivseks kui on rohkem lapsi

kohal Kolmandaks toodi vaumllja laste omavahelised tuumllid kusjuures uumlks otildepetaja nimetas siin

vaid tuumllisid mis on lotildeppenud uumlhe lapse vigastusega nt ninaverejooksuga Raskeks peeti

37

olukordi kus laps on kuumlll otildepetaja aumlra kuulanud kuid jaumlrgmisel hetkel selgub et pole kuulnud

ega oumleldut fikseerinud Uumlks otildepetaja totildei vaumllja kohanemisega seotud raskused kirjeldades

olukorda kus uuel lapsel votildettis ruumlhma ja tegevustesse sulandumine mitu kuud Kuigi laps

ruumlhmaruumis julges teiste hulgas tegutseda istus ta liikumis- ja muusikatundides endiselt

omaette ega notildeustunud osalema Otildepetajad aktsepteerisid teda ega avaldanud survet lubades

tal istuda ja vaadata Paari kuu paumlrast totildeusis laps liikumistunni ajal puumlsti ja laumlks ise teiste

hulka ldquoJotildeudsin aumlra oodata On ju hea meel kui lotildepuks laumlheb haumlstirdquo rotildeotildemustas

intervjueeritav

Neli intervjueeritavat maumlrkisid raskusena piiride proovimist Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda

uumlhe ruumlhmaga kus oli kolm huumlperaktiivse kaumlitumisega poissi Poisid olid otildeues roninud puu

otsa Otildepetaja oli just laumlinud uude toumloumlkohta ja raskem kui otsustada kuidas reageerida oli

teadmine et kotildeik toimub juhtkonna akna all Kotildeige suurem pinge tuli kartusest et kotildeik

vaatavad kas ta toimib otildeigesti

Kuidas oskasite lahendada lastega ettetulevaid probleeme

Kuumlsimus esitati intervjueeritavatele kuid ei sisaldunud ankeetkuumlsitluses Enamus

intervjueeritavatest uumltles et noorena ei naumlinud nad probleeme votildetsid last nagu ta on ja

toimisid sisetunde jaumlrgi Tagasivaateliselt osatakse oumlelda et paljud varasemad kaumlitumisviisid

olid tegelikult suhtlemistotildekked Kasutati palju hinnanguid ja sildistamist ei osatud aktiivselt

kuulata ega laste tundeid peegeldada Lastevaheliste probleemide puhul puumluumlti need ise aumlra

lahendada votildei kuumlsiti kakluses pealejaumlaumlnult miks ta teisele haiget tegi Otildepetaja kes uumltles

ldquoOlin kohesest meelestatud kes ei nuta jaumlrelikult alustas ja on suumluumldirdquo kasutas

jaumlrelemotildetlemise tooli kuid paumlrast lapsega juhtunu uumlle arutledes ei kasutanud aktiivset

kuulamist ega peegeldamist Umbes pooled otildepetajatest olid saanud algteadmised aktiivsest

kuulamisest varasematel koolitustel (Tartu Uumllikoolis Heiki Kripsi kursusel omaaegses

Rakvere Pedagoogilises Koolis Tallinna Otildepetajate Seminaris Rakvere Kolledžis) ja puumluumldsid

otildepitut rakendada Nemad said Gordoni koolitusel kinnitust et on otildeigel teel puumluumldes last motildeista

ja temaga arvestada Uumlks otildepetaja uumltles et midagi sellist lootis ta saada kui laumlks

tasemeotildeppesse TLUuml Rakvere Kolledžisse ega motildeista miks seda seal ei otildepetata

Kuivotilderd oluliseks peate lasteaiaotildepetajatele suhtlemisoskuste otildepetamist

Kuumlsimus oli esitatud valikvastusena milles sai valida nelja vastuse vahel Keegi ei valinud

etteantud vastusevariante ei vaja ja piisab teooriast Toumloumlkogemuseta paumlevaotildeppe otildeppurid ja

kuni viis aastat toumloumltanud otildepetajad valisid kuuel juhul vastuseks sama oluline kui muud

38

paumldevused Muudest paumldevustest veel olulisemaks pidasid suhtlemisoskusi kaheksa

toumloumlkogemustega otildepetajat ja kolm uumlliotildepilast Kokkuvotildettes pidas 65 vastajatest

suhtlemisoskust olulisemaks muudest paumldevustest

Intervjuus ei olnud otseselt seda kuumlsimust kuid vastates kuumlsimusele Gordoni koolituse

vajalikkusest selgus et kotildeik peavad suhtlemisoskuste otildepetamist lasteaiaotildepetajatele aumlaumlrmiselt

oluliseks

Kas suhtlemisoskusi peaks otildepetama praktiliselt

Kotildeik toumloumltavad otildepetajad vastasid et peavad vaumlga vajalikuks suhtlemisoskuste praktilist

otildepetamist Uumlliotildepilastest kellel on vaid praktika kogemus arvas seitsmest kolm et

suhtlemisoskuste praktiline otildepetamine on vaumlheoluline ja neli pidas seda vaumlga oluliseks

Kuumlsimust ei olnud otseselt intervjuus kuid vastustest teistele kuumlsimustele selgus

intervjueeritute kindel veendumus et suhtlemisoskusi on oluline otildepetada praktiliselt ning

teatud aja tagant ka uumlle korrata Votilderreldes kogenud lasteaiaotildepetajate ja Gordoni koolitusel

osalenute seisukohti paumlevaotildeppe tudengite omadega votildeib oumlelda et suur osa tudengeist kel

puudub praktiline toumlouml- ja suhtluskoolituse kogemus ei taju piisavalt praktilise suhtlusotildeppe

olulisust

Milline on teie hinnangul lasteaiaotildepetaja roll lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu

toetamisel

17 vastajast 16 pidas lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel

vaumlga taumlhtsaks Nendest 10 potildehjendas seda vaumlitega et laps veedab suurema osa ajast lasteaias

ja suhtumisega lapsesse motildejutab otildepetaja tema arengut Viie vastaja arvates otildepetab

lasteaiaotildepetaja lapsi suhtlema taumliskasvanuga ja eakaaslastega Antud kuumlsimusele vastas 94

pedagooge et emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamine on vaumlga oluline 35 arvas et

lapsed jaumlljendavad otildepetaja kotildeneviisi 23 aga arvas et otildepetaja annab suhtlemisoskustes

lisateadmisi Kotildeik intervjueeritavad peavad samuti otildepetaja rolli laste emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga oluliseks kinnitades et otildepetaja on lastele eeskujuks kelle

kaumlitumist mudeldatakse

39

Milline on lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuste motildeju lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele

arengule

Toumlouml autorid peavad totildedema et antud avatud kuumlsimus ei ole taumlitnud oma eesmaumlrki

Paumlevaotildeppetudengite ning luumlhikest toumloumlkogemust omavate otildepetajate vastus kattus eelmise

kuumlsimuse vastusega Vastajad ei olnud tajunud kuumlsimuse eripaumlra Seetotildettu ei pea autorid

vajalikuks eespool toodud vastuseid korrata Otstarbekas on vaumllja tuua pikema staažiga

otildepetajate motildetted Nende hulka kuuluvad otildepetajad kes on toumloumltanud lasteaias uumlle 7 aasta

Lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused tagavad lapsele ldquojulge hakkamasaamise erinevates

olukordadesldquo toimetulemise otildeppetoumloumls laia sotildenavara ja enesekindluse Kolm otildepetajat

vaumlidavad et positiivne suhe aitab lapsel igakuumllgselt areneda 32 aastat toumloumltanud otildepetaja kes

on hetkel lotildepetamas Rakvere Kolledžit tunnustab koostoumloumloskuste aineotildepetuse raames

tutvustatud Th Gordoni mudelit ldquoMulle meeldisid P Murrikuga otildepitud suhtlemisvotildetted

peegeldamine kuulamine sotildenumite edastamine tagasiside andmine Kuid nagu uumltles

kursusekaaslane neid oskuslikult oskamata kasutades tundun endale mittetotildesiseltvotildeetav ja

ehk isegi naeruvaumlaumlrne Seetotildettu arvan et sellist laumlbimaumlngimist votildeiks olla rohkemgi

otildeppimisprotsessis sest siis on eksimine lubatud ja harjutamine kinnistaks vajalikud mudelidrdquo

Intervjueeritavad totildeid kahele eelmisele kuumlsimusele vastates vaumllja et taumlnapaumleval veedavad

lapsed sageli kasvatajaga (nende sotildenakasutus) rohkem aega kui emaga mistotildettu on kasvataja

ldquonagu teine emardquo Vastajad peavad oluliseks lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuse motildeju lapse

positiivse minapildi kujunemisele ldquoLapsest kujuneb see kellena otildepetaja last kohtleb kuidas

otildepetaja teadvustab lapsele tema minardquo

Vastajad naumlevad lasteaiaotildepetajas eeskuju lapsele Mida paremad on otildepetaja suhtlemisoskused

seda paremaks suhtlejaks kujunevad lapsed ldquoUumlkskotildeik mida otildepetada jaumlrele teevad lapsed

seda mida nad naumlevad ja kogevadrdquo ldquoMe tahame head tulevikku oma lastele Kui meie

oskame seda oma lastele edastada oskavad nemad seda edaspidi oma lastele edasi andardquo

Intervjueeritute arvates kasvab lapsest julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt

lahendav inimene kui tal on ees mudel kuidas konkreetses olukorras kaumlituda Kooli minnes

oskavad nad ise probleeme lahendada ei kiusa teisi ega muutu ka ise kiusatavaiks Uumlks

otildepetaja avaldas arvamust et otildepetaja suhtumine (ldquokui tema peab kaumlskima ja korraldama sest

laps nagunii ei oskardquo) toob kaasa lapse negatiivse enesehinnangu millega ta laumlheb lasteaiast

kooli

40

Autorid peavad oluliseks kahe intervjueeritu taumlhelepanekut otildepetaja suhtlusoskuste ja laste

otildepivotildeime seotuse kohta ldquoInimene otildepib omandab kotildeike paremini kui ta on otildennelikrdquo Kui

laste vajadused on rahuldamata ja neid pole maumlrgatud ega kuuldud on ka otildepivotildeime paumlrsitud

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et intervjueeritud pidasid lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskust muudest

oskustest taumlhtsamaks

Olete Te motildenikord kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kui jah kas selle potildehjuseks on

olnud raskused suhtlemisel

Kuumlsimus esitati vaid intervjueeritavatele Kuumlmnest intervjueeritavast seitse ei ole kordagi

kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kaks otildepetajat ei toumloumltanud teatud perioodil lasteaias Uumlhel

ei olnud uues elukohas lasteaeda Teisel juhul oli potildehjuseks lasteaia sulgemine Vaid uumlks

otildepetaja on kaalunud ametist loobumist Tema totildei potildehjuseks raskused konkreetsete

huumlperaktiivsete lastega Nuumluumldseks on sellest mitu aastat moumloumldas otildepetaja osales neli aastat

tagasi Gordoni perekoolis ega ole enam kaalunud ameti vahetust

432 Kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemad ja koolituse vajalikkuse

kohta

Jaumlrgnevad kuumlsimused esitati vaid intervjueeritavatele

1 Millised teemad Gordoni koolituses olid Teie meelest kotildeige olulisemad

Enamik intervjueerituid pidas oluliseks kotildeiki teemasid kuid eriti rotildehutati aktiivset kuulamist

konfliktide lahendamist ja vahendamist Otildepetajad maumlrkisid siin et aktiivne kuulamine ja

peegeldamine maandavad koheselt pingeid Sellest tulenevalt on otildepetaja rahulikum ja

enesekindlam ning lihtsam on jotildeuda lapsega uumlhele lainele Kotildeik otildepetajad pidasid oluliseks

lastevaheliste probleemide vahendamist mitte ise aumlra lahendamist Lasteaias kus koolitus oli

lotildeppenud kaks kuud tagasi ning igast ruumlhmast osales vaumlhemalt uumlks otildepetaja maumlrgati et lapsed

olid sotildeltumata vanusest hakanud kasvatajate eeskujul uumlksteist tunnustama aumlra kuulama ja

puumluumldsid probleemidele ise lahendusi otsida Vajalikuks nimetati ka metoodilist selgust enda

sallivuspiiri aumlratundmist probleemi omaniku maumlaumlratlemist minasotildenumite edastamist

kehtestamist

Autorid peavad vajalikuks rotildehutada et intervjueeritavad raumlaumlkisid intervjuu kaumligus

omaalgatuslikult ka omandatud oskuste kasutamisest ja kasulikkusest vaumlljaspool

41

lasteaiaotildepetaja rolli ndash oma peres nii laste kui abikaasadega samuti muudes igapaumlevastes

suhetes

2 Mis oleks vajanud potildehjalikumat kaumlsitlemist

Kaks korda koolitusel osalenud otildepetaja (seitse ja neli aastat tagasi) vastas et kogu kursust

votildeiks korrata ja vaumlrskendada et Gordoni mudel muutuks harjumuseks Kolmandik vastanuist

oleks soovinud potildehjalikumalt harjutada aktiivset kuulamist ja peegeldamist Uumlks

intervjueeritav soovis votildeimalust korduvalt koos koolitajaga CD-plaadilt kuulata ja laumlbi

arutada probleemsituatsioone Tema jaoks oli raske peegeldamiselt edasiliikumine Kolme

intervjuul osalenu arvates votildeinuks rohkem harjutada konflikti lahendamist votildeidan-votildeidan

mudeli jaumlrgi Uumlks vastanuist kahtles selle mudeli kasutamise votildeimalikkuses kotildeikide

konfliktide lahendamisel Uumlhel inimesel on jaumltkuvalt raske ldquoeirdquo oumlelda

Enamus intervjueerituid sooviks teatud aja tagant kokku saada et teadmisi kinnistada ldquorauda

tules hoida et ei laseks rihma lotildedvaksrdquo

3 Palun kirjeldage situatsioone kus olete kasutanud votildei proovinud kasutada Th

Gordoni metoodikat

Vaumlaumlrib mainimist et otildepetajad kes olid kaumlinud koolitusel nelja votildei seitsme aasta eest ei maumlleta

kuumlll enam taumlpset terminoloogiat kuid kasutavad siiski igapaumlevaselt kotildeiki oskusi Kursusel

omandatud oskused on integreerunud nende loomuomase olemise ja kaumlitumisega Rotildeotildemu

teeb et igapaumlevaselt kasutatakse aktiivset kuulamist peegeldamist lastevaheliste probleemide

vahendamist ning votildeidan-votildeidan mudelit (mitte ainult probleemide lahendamisel vaid

kokkulepete sotildelmimisel uute ideede genereerimisel ja elluviimisel)

Intervjueeritute esitatud naumlited on toodud lisas 6

4 Kuidas kaumlitusite taolistes situatsioonides enne koolitust Mis on muutunud Votilderrelge

palun oma varasema ja praeguse kaumlitumise motildeju

Enamus otildepetajaid avaldas et enne koolitust panid nad ise asjad paika ei peegeldanud ega

jotildeudnudki asja tuumani ldquoKui laps nuttis uumltlesin vastu et aumlra selle tuumlhja asja paumlrast kuumlll

nuta Peale koolitust aga ei suru oma lahendusi peale Kui teine ei leia lahendust kuumlsin mis

ta arvab kas selline variant sobiksrdquo

42

ldquoOleksin oumlelnud ldquoSa tegid nii nii ei tehta meil on sellised reeglidrdquo Endine motildeju toumloumltas

vaumlhem usaldust ei olnud konflikt tuli kiiresti tagasi panid paika jaumllle pidid paika panema

nii kotildeigi 24 lapsega Otildepetaja oli nagu politsei kui politsei oli aumlra oli ka kord majast laumlinudrdquo

ldquoKindlasti mitte nii oleks kuidagi teistmoodi lahendanud lapsele oleks midagi hingele

jaumlaumlnudrdquo

ldquoKuulasin enne ka aga nuumluumld teen seda teadlikumalt Enne tundsin survet vaumlljastpoolt

kahtlesin kas peaks rusika lauale loumloumlma Nuumluumld tean kuidas raumlaumlkida Enne kasutasin rohkem

sinasotildenumit nuumluumld rohkem aktiivset kuulamist ja peegeldamist teadvustan rohkemrdquo

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et enne koolitust tundsid otildepetajad end ebakindlamalt kasutasid

sinasotildenumeid ja lahendasid ise laste probleeme mistotildettu lapsed hakkasid ootama et otildepetaja

nende probleeme lahendaks Samuti tekitas otildepetaja selline kaumlitumine lastes trotsi Peale

koolitust tunnevad otildepetajad end enesekindlamalt kaumlituvad teadlikumalt oskavad lapsi kuulata

ja tundeid peegeldada ning toetada lapsi omavaheliste probleemide lahendamisel Otildepetajad on

maumlrganud et lapsed on juba motildene kuu jooksul hakanud otildepetaja eeskujul ise omavahelisi

probleeme lahendama muutunud avatumaks motildetlevad otildepetajaga kaasa pakuvad oma ideid

vaumllja Kasvanud on vastastikune usaldus

Uumlks moumloumldunud suumlgisel koolitusel osalenud otildepetaja on hakanud lastevanematega vabamalt

suhtlema Enne koolitust raumlaumlkis ta vanematega rasketel teemadel vaid aumlaumlrmisel vajadusel

nuumluumld julgeb ta probleemidest koheselt raumlaumlkida vaumlltides sellega probleemide paisumist Ta on

maumlrganud et lapsevanemad on muutunud koostoumloumlvalmimaks ning hakanud omaalgatuslikult

rohkem temaga kontakti votildetma Teda rotildeotildemustab et vanemad poumloumlrduvad tema poole oma

lastekasvatuslike murede ja kuumlsimustega kuigi enamus neist on temast eakamad

5 Millistest otildepitud oskustest kogete kotildeige enam kasu

Kotildeigi arvates on kotildeige rohkem kasu aktiivsesse kuulamise ja tunnete peegeldamise oskustest

(neid nimetasid kotildeik intervjueeritud) Peaaegu sama oluliseks (vaid uumlks vastanu vaumlhem)

peetakse oskust konflikte votildeidan-votildeidan mudeli abil lahendada ja vahendada

6 Milliseid takistusi naumlete otildepitud oskuste elluviimisel igapaumlevaelus

Autorite arvates on taumlhelepanuvaumlaumlrne et vaatamata raskendavatele teguritele ei jaumlauml kursusel

omandatud oskuste kasutamine igapaumlevaelus takistuste taha Peamise raskendava asjaoluna

43

tuuakse vaumllja piiratud aeg ja laste suur arv ruumlhmas (24 last) Otildepetaja ei saa samaaegselt igal

pool olla kui kolmes kohas korraga midagi juhtub ja iga juhtum vajab otildepetaja aega ning

taumlhelepanu Vaumliksema grupi puhul naumliteks viieteistkuumlmne lapsega on otildehkkond rahulikum ja

aega jagub igale lapsele Takistavate teguritena toodi vaumllja ka notildeudmiste erinevust kodus ja

lasteaias Kotildeik intervjueeritud totildedesid siiski et oskuste kasutamine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja

motivatsioonist ning uumlletamist vajavad takistused on sisemised Uumlks vastanutest totildei vaumllja

isikliku probleemi ldquoTakistused on pigem minu sees Lastevanematega konflikte lahendades

on motildenikord emotsioonid nii laes et unustan neid maha votildetta Siis ei tule ka meelde mida

olen otildeppinud ja kuidas peaksin kaumlitumardquo

7 Miks peate oluliseks lapse kui subjekti kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

Kotildeik intervjueeritud peavad oluliseks laste kaasamist et lapsed tunneksid end

taumlisvaumlaumlrtuslikena ning kogeksid et neist hoolitakse ja nendega arvestatakse Vastajad on uumlhel

meelel et see aitab kaasa terve enesehinnangu kujunemisele ning paneb aluse laste

suhtlusmudelitele

ldquoTaumlpselt nii nagu meie suhtleme suhtlevad ju lapsed ka meie oleme eeskujurdquo

ldquoSee aitab kaasa enesekindla julge oma arvamust vaumlljendava emotsionaalselt ja

psuumluumlhiliselt terve taumliskasvanu sirgumisele Toetab lapse oskust oma probleeme verbaalset

lahendada mitte fuumluumlsilise vaumlgivallagardquo

ldquotoetab kiindumussuhte kujunemist Lapsel on keegi keda ta votildeib usaldada ning kellega ta

votildeib oma muret jagadardquo

ldquoLaps kogub kogemusi see on kotildeva alus edaspidiseks eluksrdquo ldquoKogemuse saamine tunnetab

et nii on votildeimalikrdquo

Samuti tunnistavad kotildeik et laste kaasamine valikute otsuste ja kokkulepete tegemisse avab

nende potentsiaali lapsed kes saavad osaleda ja oma ideid pakkuda on palju motiveeritumad

kokkuleppeid pidama Laste pakutud lahendid toimivad palju paremini kui otildepetaja pakutu

lapsed kuulavad paremini ja otildepivad ise probleeme lahendama

44

8 Miks Teie arvates vajavad otildepetajad Eestis sellist koolitust

Kotildeik intervjueeritud rotildehutasid vajadust lapsi lugupidavalt kohelda milleks senine kasvatus ja

ka pedagoogiline ettevalmistus oskusi ei paku Gordoni koolitusel osalenud otildepetajad peavad

kotildeige aluseks aktiivset kuulamist mille kaudu laps kogeb hoolimist ja armastust Votildeimalus

taumliskasvanu toel ise lahendusi leida kasvatab enesekindlust eneseusaldust ning arendab

probleemide lahendamise ja koostoumloumloskusi

ldquoGordoni mudel aitab lapsel saumlaumlstlikult lahendada probleeme Kuulates kolleege kotildervalt on

lastest kahju Tekib tunne et laumlheks lapsele appi sest nad teevad lapsi maha Kui mina oleks

laps ma paneks sealt ruumlhmast minema Sinakeel ja taumlnitamine teevad lapsed otildennetuks

turvalisusest jaumlaumlb kotildevasti puudu Ja lapsevanemad kaumlituvad ju samamoodirdquo

ldquoEnne olin pealiskaudne ja ldquotarkrdquo - panin ruttu hinnangu ja lahendasin asja aumlra aga ei

saanudki teada mis tal mureks oli nuumluumld jotildeuan totildeelise tuumanirdquo

ldquoPaljud otildepetajad kes ei ole koolitust saanud lahendavad ise laste probleeme Kui kaumlisin

teadliku lapsevanemana arenguvestlusel palusin et otildepetaja puumluumlaks aidata lastel leida

lahendusi ning otildepetada ka lasteaias kuidas ise oma probleeme lahendada Otildepetaja vaatas

mind kummalisel pilgul Otildepetaja ei olnud koolitust saanud Aga kuidas siis meie lastest

kasvavad kuumlpsed taumliskasvanud kui otildepetajad otsustavad ja annavad valmis vastuseidrdquo

Mitmed keskealised vastajad peavad oluliseks vabanemist suumlgavale sissejuurdunud

autoritaarsetest motildette- ja kaumlitumismallidest ldquoMeil on palju kaadrit kes saanud koolituse

notildeuka ajal neil on hoopis teine suhtuminerdquo Leiti ka et need kes on autoritaarsusest

tuumldinenud votildeivad langeda teise aumlaumlrmusesse ja taluda nii kaua kui kannatavad siis korra

kaumlratada ning kotildeik kordub algusest peale ldquoLast see ei otildepeta ega kasvata ta kaumlitub kuulekalt

vaid hirmust siis kui oled juuresrdquo

Sellele kuumlsimusele vastates toodi spontaanselt ilma intervjueerijapoolse kuumlsimuseta rohkelt

naumlited nii kolleegide kasvatusvigadest oma lapsepotildelve ja kooliaja valusatest maumllestustest kui

ise lapsevanemana kogetust Meenutati votilderdlemise ja teiste ees halvasti raumlaumlkimise motildeju

eelarvamusi ja sildistamist mida paljud otildepetajad siiamaani kasutavad Peaaegu igauumlhel oli

motildeni naumlide tuua Autorid toovad vaumllja vaid motildened neist

45

ldquoAlavaumlaumlristamisest ja lugupidamatusest votildeib eluaegse trauma saada Eluaegne

alavaumlaumlrsuskompleks ei julge oma mina vaumllja tuua kardab oma arvamust avaldada et mitte

jaumllle rumalaks jaumlaumlda sest kotildeik mis teised uumltlevad on otildeige mis mina ndash valerdquo

ldquoKui kaumlisin oma lapse koolis avatud uste paumleval kuulsin kuidas kehalise otildepetaja uumltles

poisile kes ei osanud hundiratast teha ldquoSu vend ka ei osanudrdquo Poiss vastas ldquoIsa ka ei

osanudrdquo Otildepetaja uumltles ldquoMis teist siis uumlldse tahta onrdquo ldquoAga ema oskasrdquo uumltles poiss Mul on

kohe mure oma lapse paumlrast sest minu mees on ka selles koolis kaumlinud kuidas see motildejutab

nuumluumld lapse hindeid Kuumlsisin mehelt kas ta oli otildepetaja lemmik ndash ei olnudrdquo

Uumlhe otildepetaja sotildenul votildeivad ka vaumliksel probleemil olla suured tagajaumlrjed kui ei naumlhta ega taheta

naumlha Teine otildepetaja totildei vaumllja et oskus vahet teha kelle probleemiga on tegemist aitab vaumlltida

laumlbipotildelemist ning kergendab koostoumloumld lastevanematega ldquoKui lapsevanemad teavad et

otildepetaja on valmis neid kuulama neil on kogemus et otildepetaja oskab olla notildeustaja rollis siis

tulevad lapsevanemad ka kergemini otildepetajaga raumlaumlkima rasketel teemadelrdquo

433 Kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste

kasutamise ja motildeju kohta

Kuumlsimused esitati vaid Gordoni perekoolis osalenud intervjueeritavatele

1 Mida Teile kui lasteaiaotildepetajale on andnud Gordoni koolitus Mis on muutunud

lasteaia igapaumlevases suhtluskeskkonnas

2 Kuidas on koolitus motildejutanud suhtlemist lastega Kuidas kolleegidega

Kotildeik intervjueeritavad kinnitasid et on muutunud enesekindlamaks ja oma enesevaumlljendustes

julgemaks Motildeeldakse rohkem oma sotildenade votildeimalikule motildejule puumluumltakse hoiduda

suhtlemistotildekete kasutamisest ldquoOlen hakanud rohkem motildetlema mida ja kuidas ma uumltlen

Arvestan rohkem teiste inimeste tunnetega olen teadlik et meil on kotildeigil erinevad vaumlaumlrtused

ning oskan sellega arvestadardquo

ldquoOlen otildeigel teel isegi kui ei tee 100 otildeigesti ja vajan harjutamist tean et mul on

ldquotoumloumlriistadrdquo ja mul on vaumlga hea meel et need toimivad see annab veel julgust ja kindlust

edaspidiseksrdquo

46

Kogetakse et suhted on muutunud avatumaks ja usalduslikumaks lastega kohati ka

laumlhedasemaks otildehkkond on rahulikum rotildeotildemsam Isegi ldquokonflikte on motildenus lahendadardquo

Otildepetajad on maumlrganud ka positiivsete minasotildenumite motildeju ldquoSee luumlkkab kogu halva uumlmber

jaumlaumlvad kuulama Lapsed ei taha enam halvasti kaumlituda Kuulavad kui raumlaumlgid oma tunnetest

oskavad ennast rohkem avadardquo Lapsed on hakanud julgemalt oma ideid vaumllja uumltlema ldquoMa

kaasan teadlikult lapsi endaga raumlaumlkima motildetlema ning ka lapsed vaumlljendavad oma arvamust

aktiivsemaltrdquo ldquoKui ma pole lastele vaimselt haiget teinud tulevad nad oma murest raumlaumlkima

kui olen tige mutt siis ju ei tulerdquo

Kaheksandat aastat gordonlikke suhtlemispotildehimotildetteid kasutav otildepetaja imestab siiani nende

motildeju uumlle ldquoTaumliesti vapustav see (oma motildetete vaumlljapakkumine) on nende jaoks nii loomulik

Nad teavad et idee votildeib kaumliku minna 90 laumlheb See toumloumltab loovus hakkab toumloumlle siis nad on

valmis otildeppima valmis tegema ka seda mida otildepetaja vaumllja pakubrdquo

Otildepetajad on maumlrganud kuidas lapsed on hakanud otildepetaja eeskujul nii uumlhismaumlngus kui

omavaheliste arusaamatuste puhul kokkuleppeid tegema

Kolleegidega suheldes on hakatud rohkem kuulama ja vaumlhem vaidlema ldquoSinuga ei tasu enam

vaielda sa ei votildeta tuldrdquo oumleldi naljaga pooleks nelja aasta eest Gordoni perekoolis osalenud

otildepetajale poole aasta paumlrast Noore moumloumldunud suumlgisel osalenud otildepetaja sotildenul tunneb ta peale

koolitust end ldquoparema ja votilderdvaumlaumlrsema partnerina kolleegidega kontakti luuesrdquo

Samas on hakatud rohkem maumlrkama kolleegide suhtlemisvigu mida uumlldiselt ei minda uumltlema

3 Kuivotilderd rakendate aktiivset kuulamist Milline on motildeju lapse tunnetele ja

kaumlitumisele Milline on Teie meelest motildeju lapse eneseusaldusele ja emotsionaalsele

arengule

Kotildeik otildepetajad kasutavad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt kui lastel on mured votildei probleemid

Uumlks otildepetaja nimetas aktiivse kuulamise vajadust ka siis kui laps on positiivselt erutatud

Vahetu motildejuna totildeid otildepetajad vaumllja rahunemise (sest lapsed tunnevad et neist hoolitakse)

motildeistmise et teine polnud pahatahtlik (laste omavaheliste probleemide puhul) eneseusalduse

ja koostoumloumlvalmiduse kasvu (ldquolaps saab teadmise et tema pakutud lahendused on otildeiged ja

taumliskasvanud aktsepteerivad tema lahendusirdquo)

47

ldquoKui oled ta aumlra kuulanud kas votildei uumlhe korra paumleva jooksul siis ka keerulisemad lapsed

vastavad sulle Laps on supertaumlnulik puumluumlab anda endast parima ei hakka siga maumlngima Kui

sa temani ei jotildeua maumlngib raudselt sigardquo

ldquoLaps jonnib vaumlhem tal ei ole vajadust jonnimiseks kuna ma kuulan teda ja arvestan tema

kui isiksusegardquo

Pikaajalise motildejuna toodi vaumllja oskus maumlrgata ja arvestada teisi ning oskus ennast vaumlljendada

4 Kuivotilderd rakendate lastevaheliste probleemide vahendamist Milline on vahetu motildeju

Milles Teie arvates seisneb antud meetodi pikaaegne motildeju

Kaheksa otildepetaja jaoks kuumlmnest on lastevaheliste probleemide vahendamine muutunud

loomuomaseks igapaumlevaseks tegevuseks Uumlhtlasi on nad taumlheldanud et otildepetaja eeskujul

omandavad lapsed antud oskuse vaumlga kiiresti ning ei vaja enam iga kord taumliskasvanu abi Uumlks

otildepetaja vastas et kasutab vahendamist vaumlhem kui aktiivset kuulamist ja peegeldamist

Ajapuudusel on ta suunanud tema poole poumloumlrdunud lapse ise teisele lapsele raumlaumlkima miks ta

on otildennetu ning sekkub vaid siis kui laps tuleb tagasi teatega et teine ei saanud aru

Autoritele avaldasid muljet otildepetajate kirjeldused sellest kuidas juba kahe- ja kolmeaastased

kes veel otildeieti ei raumlaumlgi puumluumlavad kasvataja eeskujul uumlksteisest aru saada ning tuumllide puhul

kokkuleppele jotildeuda ja aumlra leppida ldquoKuigi ei kasuta sotildenu laumlheb ja teeb nii nagu mina olen

teinud kaumlitumuslikult jaumlljendab kasvatajat Kuidas laps sai aru oma teost motildeistad sellest kui

laps laumlheb ning teeb teisele pai votildei kallistab tedardquo

Vahetu motildeju seisneb heas omavahelises laumlbisaamises ldquoKotildeige rohkem rotildeotildemustab et kui keegi

on teistmoodi keeruline suudetakse ikkagi arvestada votildeetakse kampa oskavad hakkama

saada armastada andestadardquo Uumlhes naumlites raumlaumlgiti uuest lapsest kes raumlaumlkis vene keeles

Teised lapsed hakkasid venekeelseid sotildenu kuumlsima et temaga suhelda Pikaajalise motildejuna

naumlhakse lastel kujunevat oskust lahendada omavahelisi probleeme ise ning teha seda uumlksteist

arvestavalt Otildepetajad on kindlad et oskus omavahelisi probleeme verbaalselt ja uumlksteist

arvestavalt lahendada vaumlhendab nii totilderjutust kui ka lastevahelist vaumlgivalda

5 Kuidas kasutate positiivset minasotildenumit Milline on motildeju lapsele Laste

omavahelistele suhetele

Positiivset minasotildenumit kasutavad kotildeik intervjueeritud otildepetajad Mitmed neist rotildehutasid et

on hakanud varasemast rohkem jaumllgima et ei uumltleks lihtsalt ldquotublirdquo vaid kirjeldaks lahti mis

48

on selle taga et laps saaks aru millega ta kiituse paumllvis Uumlks otildepetaja puumluumlab eriti tunnustada

neid kes on millegipoolest teistmoodi et lapsed hakkaks maumlrkama nende positiivseid kuumllgi

mis muidu ei pruugi naumlhtavad olla Otildepetajad on motildeistnud et lastele on vaumlga oluline

taumliskasvanutele abiks olla votildei heameelt teha ja positiivne minasotildenum innustab neid selleks

veelgi Taumlhtsaks peetakse positiivse minasotildenumiga kaasnevat rotildeotildemutunnet mis kandub

sotildenumi saajalt ka uumltlejale ning lasteaia otildehkkonda ldquoMa votildetan lapse jaoks aja isegi kui on

vaumlga kiire Juba lapse nime uumltlemine paneb kotildeik ta naumlos sulama see sulatab kogu jaumlauml isegi

kui temaga on mitu konflikti olnud See on parimrdquo

Kotildeik otildepetajad nimetasid et lapsed on hakanud uumlksteist tunnustama suuremad positiivseid

minasotildenumeid kasutades sotildeimeealised lihtsalt ldquotublirdquo oumleldes Uumlks otildepetaja tajus et positiivsed

sotildenumid on motildejutanud laste kiindumist temasse

6 Kuidas kasutate aumlrauumltlevat minasotildenumit Milline on vahetu motildeju Kuidas

aumlrauumltlevad minasotildenumid Teie arvates motildejutavad lapse sotsiaalset arengut

Ei uumltlemise vajalikkuses ei kahtle uumlkski intervjueeritav motildeistes et otildeigeaegse aumlrauumltleva

minasotildenumiga saab motildenegi pahanduse aumlra hoida ldquoKui olen aumlra potildehjendanud saavad nad

aru ja arvestavad isegi siis kui see ei pruugi meeldidardquo ldquoEsmataumlhtis on olla siiras ja oumlelda

totildeeline potildehjus mitte valetada Lapsed saavad vaumlga haumlsti aru kui sotildenum tuleb suumldamest ja

seda hirmsat ei-d potildehjendatakse Lapsed on vaumlhem trotsi taumlisrdquo Aumlrauumltleva minasotildenumi

kasutamine annab lastele teadmise et piirid on olemas ning otildepetab ka lapsi ennast oluliseks

pidama ja vajadusel ei uumltlema Otildepetajad naumlevad selles vaumlaumlrtuskasvatust olla aus votildetta ennast

totildesiselt julgeda oumlelda ei ja seda potildehjendada mitte otsida haumldavalesid ldquoLapsed otildepivad

vastutama iseenda eest Otildepivad ennast vaumlljendama kui tal on paha miski ei sobirdquo ldquoSee

motildejub ka lapse ja lapse suhetele Kui laps potildehjendab miks ta ei taha seda maumlnguasja anda

saab teine laps aru ega motildetle et oi kui kade ja paha et asju ei jagardquo Toodi mitmeid naumliteid

kuidas on tehtud kokkulepped et muumlramine maadlus votildei muu tegevus lotildepetatakse niipea kui

teine uumltleb ldquoEi ma ei tahardquo

Motildened otildepetajad uumltlesid et vahel tuleb ei oumlelda ja potildehjendada mitu korda jaumlrjest Motildened

otildepetajad kelle jaoks ei uumltlemine on kogu elu raskusi valmistanud saavad sellega kuumlll

varasemast paremini hakkama kuid tunnevad end seejuures motildenikord siiski ebamugavalt

justkui oleks ldquoliiga konkreetsedrdquo olnud Neil kellele kolleegidele ei uumltlemine on tundunud

nagu altvedamine on paumlrast koolitust kui osatakse oma keeldumist potildehjendada enesetunne

paranenud

49

7 Kuidas kasutate kehtestavat minasotildenumit ja kaumliguvahetust Milline on vahetu motildeju

Kas ja kuidas motildejutab antud meetodi kasutamine laste emotsionaalset arengut

Kehtestava minasotildenumi kasutamine on intervjueeritute arvates vajalik kuid votilderreldes teiste

oskustega ei tule veel nii loomulikult vaumllja ldquoKehtestavat minasotildenumit pean veel harjutama ja

see kipub mul tihti meelest minema Kuna mind on kasvatatud et aumlra tee seda ja teist siis

kahjuks kipun ka ise sageli enne kui motildetlen juba uumltlema et aumlra palun jookse Heal juhul

votildetab see ldquoaumlra jookserdquo tempot maha aga ainult korraks Kui mul on meeles kasutada

kehtestavat minasotildenumit saab laps aru miks ma ei taha et ta jookseb Laps kuulab ja

aktsepteerib minu soove kuna ma ei keela kunagi kiusu paumlrast Lapsed on tasakaalukamad

rahulikumadrdquo

Uumlhes ruumlhmas kus on 24 last saadetakse laps kotildeigepealt diivanile rahunema Sel ajal rahuneb

ka otildepetaja ise ja jotildeuab oma poumloumlrdumise laumlbi motildeelda Paumlrast arutatakse olukord rahulikult laumlbi

otildepetaja kasutab minasotildenumeid Tuleb ette ka suumluumldistamist eriti ekstreemsetes olukordades

kuid ldquoka siis ei tee teda maha vaid kirjeldan olukorra motildejurdquo Lapse kaumlitumise kirjeldamine

ja motildeju vaumlljatoomine ei valmista otildepetajatele raskusi kuid oma tunnete sotildenastamist ja

kaumliguvahetust (peegeldamine lapse vastureaktsiooni puhul) tajutakse raskemana

Vahetu motildeju avaldub lapse kaumlitumise muutuses ldquoLaps kuulab arvestab paremini tunneb end

votilderdsena teda pole solvatud kritiseeritud halvustatud Laps kellega arvestatakse tunneb

end enesekindlamana saab aru et kui muudab ennast on kotildeigil heardquo

Nii otildepib laps naumlgema oma kaumlitumise motildeju teistele andma hinnangut oma kaumlitumisele ldquoLaps

tunneb end kindlasti suumluumldlasena kui on kaumlki keeranud kuid tegelikult ei tea miks see nii

toimus Kui keegi istub ta kotildervale ja puumluumlab sellest aru saada naumleb laps et sa pole ta peale

vihane vaid puumluumlad motildeista - igal juhul jaumlrgmine hetk tahavad nad anda endast parima et

olukorda lahendadardquo

Toodi naumliteid lahendustest mida lapsed ise leidsid paumlrast otildepetajapoolset kehtestavat sotildenumit

ja kaumliguvahetust Nii otsustas uumlks enesevalitsuse kaotanud poiss minna teise tuppa ja trampida

seal jalgu uumlks tuumldruk aga teatas et ldquolaumlheb joob vett ja jahtub mahardquo

Maumlrgati ka et aktiivne kuulamine positiivsete minasotildenumite kasutamine ning lastevaheliste

probleemide vahendamine vaumlhendavad maumlrgatavalt vajadust kehtestamise jaumlrele

50

8 Votilderrelge palun sinasotildenumi ja kehtestava minasotildenumi motildeju lapse vastutustunde ja

enesedistsipliini arengule

Vastustes toodi esile sinasotildenumite halvustav alatoon lapse allasurumine ja tunnete

haavamine mistotildettu ei jaumlrgne positiivset kaumlitumise muutust vaid trots ja sellest tulenevalt

sageli soovitule vastupidine kaumlitumine Sinasotildenumite kasutamine ei arenda lapse sisemist

distsipliini ega vastutustunnet ka lapse enda enesekehtestamise oskus jaumlaumlb vaumlheseks

ldquoSinasotildenumitega votildetab vanem vastutuse taumlielikult endale ja saadab lapsele sotildenumi et vanem

teab kotildeike ja laps ei tea midagi Laps votildeib kaotada enesevalitsuse kuna vanem halvustab

tedardquo

Intervjueeritute arvates arendavad minasotildenumid lapses vastutustunnet ja enesedistsipliini sest

last ei halvustata lapse kaumlitumise motildeju kirjeldades jaumletakse ldquomingi osa vastutusest lapse

kandardquo Enamik vastanutest kinnitas et votildeimalus oma tundeid vaumlljendada ja motildeistmist leida

toetab lapse enesekindlust ning motildejutab last oma kaumlitumise muutmise eest vastutust votildetma

9 Kuidas lahendate igapaumlevaelus probleeme nii et keegi ei jaumlaumlks kaotajaks Milline on

Teie arvates antud meetodi pikaaegne motildeju

Juba varasematest vastustest selgus et koolitusel osalenud otildepetajad kasutavad votildeidan-votildeidan

mudelit igapaumlevaselt nii kokkulepete sotildelmimisel kui ka probleemide lahendamisel On

maumlrgatud et lapsed on mudeli otildepetajatelt uumlle votildetnud ja kasutavad ka ise ilma otildepetajata

ldquoJaumlaumlvad aumlra tuumllid kuna probleemiga tegeldakse juba eosrdquo Uumlhes ruumlhmas maumlrkasid otildepetajad

et kui keegi kes maumlngus kaotama hakkab tahab keset maumlngu reegleid muuta tuletavad lapsed

talle reegleid meelde kuid pakuvad vaumllja et jaumlrgmise maumlngu votildeib teha teisiti tema

ettepanekute jaumlrgi Otildepetajate sotildenul jaumleti lauamaumlngud varem kergesti pooleli kuid nuumluumld

maumlngitakse edasi ka paumlrast seda kui esimene maumlngija on lotildepetanud mis otildepetajate meelest

arendab lisaks koostoumloumloskustele ka puumlsivust

Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda otildeues kus tema ruumlhma lastel tekkis probleem teise ruumlhma

lastega Poisid kutsusid otildepetaja appi oumleldes ldquoOtildepetaja tule appi nemad ei oska niimoodi

raumlaumlkida nagu meierdquo

Pikaajalise motildejuna totildeid uumlle poole intervjueeritutest vaumllja uumlksteisega arvestamise ning

paindlikkuse motildetlemises ja erinevate lahenduste leidmises Uumlks otildepetaja ei tulnud varem oma

sotildenul selle pealegi et probleemide lahendamiseks peavad motildelemad osapooled valmis olema

ldquoTagajaumlrjeks oli see et probleem votildeis paisuda veelgi suuremaksrdquo Nuumluumld on ta hakanud

51

arvestama teise osapoolega valima aruteluks aega kasutama minasotildenumeid ega sunni enam

oma lahendusi peale kuna teab et ldquopealesunnitud lahendused pole lahendusedrdquo Tema jaoks

seisnebki votildeidan-votildeidan mudeli pikaajaline motildeju soovis kasutada antud meetodit eranditult

kotildeigis konfliktsituatsioonides

10 Kuivotilderd rakendatavaks peate votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit

igapaumlevaelus Palun potildehjendage

Motildenevotilderra uumlllatuslikult pidas uumlheksa intervjueeritavat kuumlmnest antud mudelit igapaumlevaelus

vaumlgagi rakendatavaks Kuigi ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmades votildeib olla motildeningaseks

takistuseks rotildehutasid intervjueeritavad et selle kasutamine sotildeltub eelkotildeige teadlikkusest ja

tahtest lahendada probleemi nii et motildelemad votildeidavad Vastajad peavad votildeidan-votildeidan

mudelit seda vajalikumaks mida rohkem on ruumlhmas lapsi Vastajate arvates on antud mudelist

palju kasu ka suhtlemisel kolleegide ja lastevanematega ldquoIga inimene leiab aega

probleemiga tegelemiseks kui seda palutakse Kotildeik me seisame oma huvide eest seega on

inimene seesmiselt motiveeritud leidmaks lahendust mis temale sobib mis teda ei

kahjustaksrdquo Uumlks vastaja kasutab kuumlll mudelit sageli kuid pole veendunud et seda igas

olukorras ja kotildeikide probleemide puhul rakendada saaks Lasteaias peetakse votildeidan-votildeidan

mudeli kasutamist oluliseks et lastest kasvaksid uumlksteist maumlrkavad hoolivad positiivsed

probleeme lahendada oskavad inimesed

11 Kuivotilderd vajalikuks peate antud koolitust lasteaiaotildepetajatele Lastevanematele

Eranditult kotildeik intervjueeritavad peavad Gordoni perekooli vaumlga oluliseks nii

lasteaiaotildepetajatele kui lapsevanematele sest ldquosuhtlemine on kotildeige alus Hea suhtleja on ka

hea koostoumloumlpartnerrdquo ldquoKui me tahame et meie lastest kasvaks sotsiaalselt kuumlpsed psuumluumlhiliselt

ja emotsionaalselt terved taumliskasvanud peaksid kotildeik kel vaumlhegi lastega kokkupuutumist

Gordoni koolitusel osalemardquo Rotildehutati erinevust gordonliku laumlhenemise ja kasvatuse vahel

kust ise paumlrit ollakse Ilma otildeppimata ei osata teisti kaumlituda toimitakse nii kuidas vanemad ja

otildepetajad nendega kaumlitusid ldquoIlma selleta ei tohikski lasteaias olla eriti kuna ruumlhmad on nii

suured vastutus on nii suur Kui oled ise abitu hakkad neid kamandama ja taumlnitama Sa teed

seda sest ei oska teisitirdquo

ldquoKui kedagi loumloumld laumlheb valu uumlle aga kui uumltled halvasti ei laumlhe see uumlle Vaumlga kurb kui

kasvataja seda teebrdquo Uumlks otildepetaja jagas oma valusat kogemust kuidas hoolimata

kotildergharidusest kardab ta oma arvamust avaldada sest teda tehti koolis kotildeigi ees maha

52

Uumlks inimene arvas et antud koolitus on vajalik kotildeigile kuid eriti noortele ja ainsa lapsena

kasvanutele

13 Millised oleksid Teie ettepanekud seoses Gordoni koolitusega lasteaiaotildepetajatele

Kotildeik intervjueeritavad olid seisukohal et antud koolitus peaks kohustuslikuna kuuluma

pedagoogide baaskoolitusse ja olema ilmtingimata praktiline Uumlhe lasteaia kaks sama ruumlhma

otildepetajat tegid ettepaneku et oleksid nouml pilootlasteaiad kus kotildeik otildepetajad oleksid laumlbinud

Gordoni koolituse kuhu tudengid peale kursuse laumlbimist saaks minna tutvuma kuidas neid

oskusi praktikas rakendatakse Samuti pidasid nad vajalikuks kursust mitu korda laumlbi teha et

oskused kinnistuksid ja muutuksid alateadlikuks Teise lasteaia otildepetajate poolt tehti ettepanek

supervisiooniks ja jaumltkukoolituseks - peeti vajalikuks kohtuda umbes kahekuise intervalliga

et omavahel vahepealseid kogemusi jagada ning raskemaid olukordi laumlbi maumlngida

Arvati et sama ruumlhma motildelemad otildepetajad votildeiksid rakendada Gordoni meetodit ning vaumlljendati

soovi et kogu lasteaia meeskond koolitusel osaleks Meeskonnana otildeppimine aga eeldab

omavahelist usaldust ja turvalisust Uumlhe otildepetaja sotildenul tuli talle kasuks just see et ta kaumlis

kursusel oma kollektiivist eraldi Kolleegid kes osalesid meeskonnana kartsid ennast avada

seetotildettu ei olnud neil koolitusest praktilist kasu ning nad ei hakanud oskusi kasutama

Leiti et teadmine suhete kohta votildeiks olemas olla olenemata elukutsest nii jaumlaumlksid motildenedki

ldquorusikas puumlsti asjadrdquo olemata Mitmed vastajad uumltlesid et peavad seda koolitust vajalikuks ka

kotildeigile kooliotildepetajatele arstidele sotsiaalpedagoogidele noorsootoumloumltajatele

434 Kokkuvotildete uurimustulemustest

Votilderreldes ankeetkuumlsitluses osalenute ja intervjueeritute vastuseid votildeib kokkuvotildetvalt oumlelda et

kotildeik uuringus osalenud peavad suhtlemisalast koolitust vaumlga oluliseks Kolmandik kuumlsitlusele

vastajaist peab suhtlemisoskusi lasteaiaotildepetajale sama oluliseks kui muid paumldevusi kahe

kolmandiku kuumlsitlusele vastanute ja kotildeigi intervjueeritute meelest on suhtlemisoskused

muudest paumldevustest veelgi olulisemad Gordoni perekooli laumlbinud hindavad antud koolitust

lasteaiaotildepetajatele vaumlga vajalikuks ning leiavad et Gordoni koolitus peaks kuuluma

alushariduse eriala tasemeotildeppesse ning toimuma kindlasti praktiliselt Ka enamus

ankeetkuumlsitlusele vastanuist leiab et suhtlemisotildepetus peaks toimuma praktiliselt Maumlrkimist

vaumlaumlrib et mida vaumliksem oli vastajate praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse taumlhtsustada

suhtlusotildeppe praktilist osa

53

Votilderreldes kuumlsitlusele vastanute ja intervjueeritute arvamusi lasteaiaotildepetajate

professionaalsuse kohta selgub et mida vaumliksem on praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse

suhtlemisoskusi pidada professionaalsuse oluliseks osaks Samasugune seisukoht selgus

intervjueeritavate vastustest kuumlsimusele kuidas osati lahendada lastega ettetulevaid

probleeme erialalasele toumloumlle minnes Paljud vastasid et sel ajal ei osanud veel probleeme

naumlha Uumlle seitsme aasta toumloumltanud otildepetajad ja Gordoni perekoolis osalenud peavad oskust

lapsega suhelda ning tema individuaalsust arvestada uumlheks lasteaiaotildepetaja professionaalsuse

tunnuseks 96 kotildeigist uuringus osalenuist peab lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga taumlhtsaks Seejuures rotildehutavad kotildeik koolituse laumlbinud et

otildepetaja on oma kaumlitumisega lastele mudeliks maumlrkides et lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskujul

isegi siis kui nad veel ei raumlaumlgi Siin avaldus oluline erinevus Gordoni koolitusel osalenud ja

mitteosalenud vastajate seas Kuumlsitlusele vastanuist vaid 35 totildei vaumllja et lapsed jaumlljendavad

otildepetaja kotildeneviisi Kursusel osalenud rotildehutasid kotildeik et olenemata sellest mida lastele

otildepetada jaumlrgivad lapsed vaid seda mida naumlevad ja kogevad Lasteaiaotildepetaja eeskujul votildeib

lapsest kasvada julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt lahendav inimene

Votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja motildeju laste sotsiaalsete oskuste arengule oskavad Gordoni

perekoolis osalenud votilderreldes baaskoolituse laumlbinutega oluliselt paremini tajuda ja arvestada

Kuigi Gordoni perekoolis osalenud peavad oluliseks kotildeiki kursusel kaumlsitletud teemasid

kasutatakse praktiliselt kotildeige rohkem aktiivset kuulamist tunnete peegeldamist lastevaheliste

probleemide vahendamist ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelit Otildepetajad on muutunud

enesekindlamaks suhted lastega laumlhedasemaks Kolleegide ja lastevanematega on suhted

avatumad Votilderreldes koolituseelse kaumlitumisega teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja puumluumltakse

neist hoiduda Julgemalt oumleldakse ldquoeirdquo ja potildehjendatakse seda Tavapaumlrase kiitmise asemel

raumlaumlgitakse lapsele lahti tema kaumlitumise motildeju ning vaumlljendatakse oma heameelt ja rotildeotildemu

Probleemolukordades ei potildergata enam lastele peale ega lahendata nende eest probleeme aumlra

vaid puumluumltakse minasotildenumeid kasutades ja lapsi kaasates olukordadele lahendusi leida

Otildepetajad on maumlrganud et lapsed on hakanud julgemalt oma arvamust avaldama uumlksteist

tunnustama ning omavaheliste probleemide puhul teineteist arvestama Lasteaia otildehkkond on

muutunud vabamaks ja rotildeotildemsamaks Otildepetajad leiavad et otildepitud oskuste paremaks

omandamiseks oleks vajalik koolitusjaumlrgne supervisioon ning hilisem jaumlrelkoolitus Kasuks

tuleks kogu meeskonna samuti lastevanemate koolitamine

54

435 Toumlouml autorite uurimuse ldquoGordoni perekooli kursuse vajalikkusest

lasteaiaotildepetajate koolitusesrdquo votilderdlus Gerdy Kanguri magistritoumloumlga ldquoTh

Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas otildepetajate

arvamusesrdquo

Autorid votilderdlesid uurimustulemusi Gerdy Kanguri tulemustega kes oma magistritoumloumls 2009

aastal uuris Th Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas

intervjueerides Gordoni Otildepetajate koolis osalenud 10 lasteaiaotildepetajat ja 11 koolis toumloumltavat

otildepetajat Kanguri valimisse kuulunud otildepetajaist enamus oli vanuses 20-30 vaid kaks

intervjueeritut olid uumlle 30 ning uumlks otildepetaja oli 19aastane Seega olid valimi moodustunud

otildepetajad oluliselt nooremad meie uuringus osalenuist

Gerdy Kanguri uurimustoumlouml fookus erines autorite omast Kangur (2009) keskendus oma toumloumls

otildeppe- ja kasvatustoumloumld puudutavatele probleemidele ja nende lahendamisele Autoreid huvitas

eelkotildeige lasteaiaotildepetaja roll laste sotsiaalse arengu toetamisele

Votilderreldes saadud andmeid Kangruri uurimustoumlouml tulemustega leidsid autorid olulisi sarnasusi

ja motildeningaid erinevusi Nii Kanguri kui ka autorite poolt intervjueeritud peavad oluliseks

otildepetaja oskust maumlrgata igat uumlksikut last Motildelemast uuringust selgub et enamus

intervjueerituid ei ole kaalunud oma toumloumlst loobumist Nii kaumlesoleva toumlouml autorite kui Kanguri

uuringus osalenud hindasid Gordoni koolituse vaumlga vajalikuks nimetades olulisemate

omandatud oskustena aktiivset kuulamist probleemide maumlaumlratlemist konfliktide lahendamist

ja minasotildenumeid Vastanud puumluumlavad otildepitut igapaumlevaselt rakendada Otildepitud oskuste

kasutamist takistavate teguritena toodi vaumllja ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmas Omandatud

oskuste uumllekordamine on motildelemas uuringus osalenute sotildenul vajalik Kotildeik nii Kanguri kui ka

autorite uuringus osalenud peavad taumlhtsaks lapse kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

rotildehutades lasteaiaotildepetaja rolli turvalise ja usaldusliku otildehkonna loomisel Positiivse meeleolu

loomist ja motivatsiooni aumlratamist peetakse igale otildepetajale vajalikuks kutseoskuseks mis

otseselt sotildeltub otildepetaja suhtlemisoskustest Motildelemast uuringus selgub Gordoni koolitusel

omandatud oskuste motildeju avaldumine otildepetajad tunnevad end kindlamat suhtlevad kolleegide

ja lastevanematega julgemalt ja vabamalt on hakanud rohkem oma arvamust avaldama ja teisi

kuulma Lastega suhtlemisel on otildepetajad muutunud teadlikumaks oma kaumlitumise motildejust ning

oskavad oma toumloumld paremini eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida Teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja

puumluumltakse neist hoiduda Enamus Kanguri intervjueeritutest ja kotildeik autorite uuringus osalenud

maumlrkasid Gordoni koolituse positiivset motildeju lastega suhtlemisele suhtlemine muutus

55

vabamaks ja sotildebralikumaks lapsi maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning kaasatakse neid

reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

Kotildeige olulisem erinevus avaldub lasteaiaotildepetaja rollinaumlgemuses Kanguri uuringus osalenuist

poolte arvates kuulub lasteaiaotildepetaja professionaalsuse juurde ka esilekerkinud probleemide

loova lahendamise oskus 50 vastanuist taumlhtsustavad otildeppimist ja toumloumlvihikute taumlitmist

Autorite poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajad peavad kotildeige aluseks just suhtlemisoskust

Kanguri valimis uumlks otildepetaja kes keeldus intervjuud andmast pidas Gordoni koolitust

motildettetuks jaumlaumldes kindlaks oma vaumlljakujunenud suhtlemisviisidele Autorite uuringus osalenud

pidasid kotildeik Gordoni koolitust vaumlga vajalikuks ja kasulikuks ning rakendasid koolitusel

omandatut tulemuslikult igapaumlevaelus Kanguri poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajatest

enamus pidas aktiivset kuulamist raskesti rakendatavaks vaumlikeste lastega kes veel ei raumlaumlgi

ning suure laste arvuga ruumlhmades Autorite uuringus seevastu kasutasid kotildeik Gordoni

perekooli lotildepetanud lasteaiaotildepetajad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt ja tulemuslikult

olenemata laste vanusest votildei ruumlhma suurusest Motildelemat tegurit mainiti kuumlll raskendavana

kuid mitte takistavana Uumlks kuumlsitletu Kanguri uuringus oli arvamusel et minasotildenumid ei motildeju

lastele vaid sobivad taumliskasvanute hulgas Autorite uuringus osalenute hulgas sellist

seisukohta ei esinenud Uumlks Kanguri uuringus osalenu avaldas et Gordoni koolitusel

osalemine on muutnud teda paremaks suhtlejaks ka kodustega autorite uuringus raumlaumlkisid

sellest omaalgatuslikult vaumlhemalt pooled inimesed

Autorite intervjueeritud kasutavad kotildeik ka votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit Kanguri

poolt kuumlsitletute hulgas kaks lasteaiaotildepetajat polnud antud mudelit kasutanud pidades seda

liialt keerukaks ja aeganotildeudvaks Pooled Gerdy Kanguri kuumlsitletuist ning kotildeik autorite

intervjueeritavad vaumlljendasid seisukohta et hea tahtmise korral saab kotildeike otildepitut rakendada

Toumlouml autorid ei saa tinglikult vaumllja tuua potildehjuseid miks pooled Kangurile vastuseid andnud ei

pea votildeimalikuks antud mudelit rakendada Votildeime oletada et maumlrkimisvaumlaumlrne erinevus on

tingitud osalenute vanusest ja elukogemusest Toumloumlstaaž oli Kanguri uuringus osalenuil vaumlhene

- kahel inimesel alla aasta kolmel aasta vaid neli inimest olid toumloumltanud 3-6 aastat Autorite

poolt intervjueeritud olid vanuses 26 ndash 57 ja nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36

aastani Autorid maumlrkasid muutust hoiakutes ja arvamustes paumlrast seitsmeaastast toumloumlkogemust

Nii Kanguri kui ka autorite uurimustulemuste analuumluumlsist ja votilderdlusest ilmnes et Gordoni

koolitusel osalenud lasteaiaotildepetajad peavad Gordoni metoodikat unikaalseks sest lihtsad

kuid olulised totildeed on esitatud arusaadavalt mudelid on igapaumlevaselt rakendatavad ning

56

tulemused avalduvad erinevates suhtlusringkondades kiiresti Suhted muutuvad avatumaks ja

laumlhedasemaks uumlksteist maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning probleeme lahendatakse

uumlksteise vajadusi arvestades Kui otildepetaja oskab kuulata ja laste tundeid peegeldada on lastele

tagatud emotsionaalne turvalisus Pingevaba otildehkkond julgustab lapsi oma arvamust avaldama

ning toetab otildepimotivatsiooni Lasteaiaotildepetajat naumlhakse mudelina kelle kaumlitumist lapsed

jaumlljendavad Koolitusel osalenud on maumlrganud et lapsed hakkavad kasvataja eeskujul uumlksteist

tunnustama aumlra kuulama oma arvamust avaldama ei uumltlema ning omavahelisi probleeme

teineteist arvestavalt lahendama Seega votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused on

vahetult seotud laste sotsiaalsete oskuste kujunemisega Motildelemas uuringus osalenud peavad

antud metoodikal potildehinevaid koolitusi vajalikuks nii lasteaia- kui ka kooliotildepetajatele ja

soovitavad koolituse sisse viia kotildeigi pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe otildeppekavadesse

57

Kokkuvotildete

Kaasaegses kasvatusteaduses vaadeldakse last taumlisvaumlaumlrtusliku inimesena kellel on otildeigus

enesemaumlaumlramisele Avatud aktiivseks vastutustundlikuks koostoumloumlvotildeimeliseks teisi

arvestavaks taumliskasvanuks kasvamine algab lapsepotildelvest ja on motildejutatud kasvukeskkonnast

Taumliskasvanute hoiakud ja suhtumine on aluseks lapse minapildi ja kaumlitumismudelite

kujunemisele Adekvaatne enesetunnetus ja ndashteadvus saavad areneda kasvukeskkonnas kus

taumliskasvanud on teadlikud kasvatuse pikaajalistest eesmaumlrkidest laste arengu

seaduspaumlrasustest oskavad arvestada laste individuaalsust motildeista laste motildettemaailma ja

tundeid ning pakkuda lisaks hoolitsusele ka soojust ja tuge mida lapsed vajavad Lapse

arengus on kodu ja vanemate kotilderval oluline roll lasteaial ja lasteaiaotildepetajal Mida noorem

laps seda olulisem on lasteaiaotildepetaja vahetu motildeju lapsele Alushariduse raamotildeppekava

kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Laste positiivse enesehinnangu omaalgatuse iseseisva motildetlemise toetamine eeldab

lastaiaotildepetajalt lisaks teadmistele ka selliste suhtlemismetoodikate valdamist mis

votildeimaldaksid eespool nimetatud eesmaumlrke taumlita Pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe

otildeppekavades ei ole uumlldjuhul suhtlusmetoodikate praktilist kursust mistotildettu otildepetajad saavad

teoreetilised teadmised kuidas lastega suhelda kuid ei oska neid teadmisi praktikas

rakendada

Toumlouml autorite eesmaumlrgiks oli selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajal toetada lapse emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud

riikliku otildeppekava taumliendamiseks

Autorite kogemusel on Thomas Gordoni suhtlusmetoodika universaalne ning votildeimaldab

lasteaiaotildepetajal taumlita alushariduse raamotildeppekava notildeudeid laste sotsiaalse ja emotsionaalse

arengu toetamisel Gordoni mudel laumlhtub inimotildeigustest on struktureeritud otildepetab probleeme

maumlaumlratlema ning valima sobivat suhtlemisoskust laumlhtudes pikaajalistest

kasvatuseesmaumlrkidest Aktiivse kuulamise ja votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudeli

kasutamine aitab luua lastele emotsionaalse turvalisuse ning jagada soojust ja motildeistmist

Minasotildenumid ja kehtestamisoskused on aluseks piiride seadmisel ning kokkulepete

sotildelmimisel

58

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus Valimi moodustasid Rakvere

Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid ning Gordoni perekooli laumlbinud

Laumlaumlne- ja Ida-Virumaa lasteaiaotildepetajad Uurimus viidi laumlbi 2011 aasta kevadel Kuumlsitlused ja

intervjuud on toumlouml autorite kaumles

Uuringu tulemuste potildehjal jaumlreldavad toumlouml autorid et Gordoni perekooli laumlbinud

lasteaiaotildepetajad

rakendavad otildepitud oskusi igapaumlevaselt

tajuvad end enesekindlamalt

suhtlevad kolleegidega ja lastevanematega vabamalt

on lastega suhtlemisel muutunud teadlikumaks oma sotildenavarast ja kaumlitumise motildejust

hoiduvad suhtlemistotildeketest

maumlrkavad ja kuulavad lapsi koolituseelse ajaga votilderreldes rohkem

peegeldavad oskuslikult laste tundeid ja maumlrkavad selle kasulikkust

kaasavad lapsi reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

oskavad oma toumloumld eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajate sotildenul on laste emotsionaalse ja sotsiaalse

arengu toetamisele eriti oluline motildeju aktiivsel kuulamisel laste tunnete peegeldamisel

lastevaheliste probleemide vahendamisel ning votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelil

Loetletud oskuste tulemusel on lapsed hakanud varasemast rohkem oma arvamust avaldama

uumlksteist tunnustama ja uumlksteisega arvestama Kotildeik otildepetajad motildeistavad et nende kaumlitumine on

mudeliks ja lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskuju jaumlrgides isegi siis kui nad veel raumlaumlgi

Uurimusest selgus et ankeetkuumlsitluses osalenud ja intervjueeritavad peavad lasteaiaotildepetaja

professionaalsuse oluliseks osaks suhtlemisoskust Kotildeik intervjueeritavad vaumlitsid et praktiline

Thomas Gordoni mudelile potildehinev suhtlemisoskuste koolitus on vaumlga vajalik igale

lasteaiaotildepetajale Need kes vastasid ankeetkuumlsitlusele ning olid toumloumltanud vaumlhem kui seitse

aastat pidasid suhtlemisoskuste alast koolitust vajalikuks kuid ei osanud vaumlaumlrtustada

praktilise otildeppe osataumlhtsust Kauem toumloumltanud otildepetajad kes ei olnud laumlbinud Gordoni koolitust

oskasid vaumllja tuua suhtlemisoskuste praktilise otildeppe vajalikkuse

59

Tulemustest jaumlrelduvalt leiavad toumlouml autorid et Gordoni koolitused on lasteaiaotildepetajatele

aumlaumlrmiselt vajalikud ning aitavad taumlita alushariduse raamotildeppekava

Uuringus osalenute ettepanekud

taumliendada alushariduse tasemeotildeppe otildeppekava Thomas Gordoni praktilise

suhtlemiskoolitusega

lisada Gordoni perekool ja Otildepetajate kool taumlienduskoolituse otildeppekavadesse

taotleda votildeimalusi lasteaiaotildepetajatele Gordoni koolituste riiklikuks rahastamiseks

Autorite ettepanek Gordon koolituste litsentsi omavale Perekeskusele Sina ja Mina

toumloumltada Gordoni perekooli ja Otildepetajate kooli baasil vaumllja koolitus lasteaiaotildepetajatele

koostada Gordoni metoodikal potildehinev kaumlsiraamat lasteaiaotildepetajatele ja anda see vaumllja

truumlkisena

60

Kasutatud kirjandus

Arvamus alushariduse raamotildeppekava kohta Eesti Lastevanemate Liit

httpwwwlapseemoodulphpmoodul=CMSampKomponent=Lehedampid=80ampsm_id=226

[20022011]

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee soovitus (2006)

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondsooline_v6vanemaharidu

sI_uemarlaudSoovitused_Positiivse_Vanemluse_Kohtapdf [06032011]

Aunap M Juske M Jt (2006) Koolist toumloumlle Haridus ja toumloumlturg Elukestva Otildeppe

Arendamise Sihtasutus Innove Tallinn

Brostroumlm S amp Wagner J (2003) Early childhood education in five nordic

countriesPerspectives on the transition from preschool to school Arhus Systime Academic

Brotherus A Hytoumlnen J KrokforsL (2001) bdquoEsi- ja algotildepetuse didaktikaldquo Tallinn

Butterworth G Harris M (2002) Arengupsuumlhholoogia alused TUuml Kirjastus

Cullen J (1995) bdquoAustralian Journal of Teacher Educationldquo EBSCO

Durrant J E (2010) Positive Discipline in Everyday Teaching Guidelines for Educator

Save the Children

httpseapsavethechildrenseGlobalscsSEAPpublicationpublication20pdfEducationPos

itive20Discipline20Everyday20Teaching20FINALpdf [01032011)]

Ebber I (1982) Otildepilase psuumluumlhika ja kodune kasvatus Tallinn

Eesti Vabariigi haridusseadus

httpwwwiseeedokumendidseadusedharidusharidusseadushtm [02022011]

Gordon T (2003) Tark lapsevanem Vaumlike Vanker

Gordon Th (2006) Otildepetajate kool Vaumlike Vanker

Heinla E (1999) Mida laps koolilt ootab Haridus 6 22 ndash 25

Hujala E (2004) Uuenev alusharidus Tallinn Ilo Kirjastus

Kangur G (2007) Lastevanemate hinnang Gordoni perekoolile Eestis Bakalaurusetoumlouml TLUuml

Kangur G (2009) Th Gordoni otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas

otildepetajate arvamuses Magistritoumlouml TLUuml

5

abil luua toimivaid inimsuhteid suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte

konstruktiivselt (Gordon 2006)

Toetudes riiklikule ainekavale tuleb igal otildepetajal leida votildeimalusi vaumlaumlrtuskasvatuse

komponentide sidumiseks oma otildepetatava aine teema votildei tegevusega Seetotildettu on oluline osa

ka suhtlemisotildepetusel kui uumlhel vaumlaumlrtuskasvatuse komponendil Lasteaiaotildepetaja kes tegeleb

lapsega tema varases eas saab motildejutada lapse suhtlemisoskusi kotildeige paremini vahetu

oskusliku suhtlemismudeli kaudu Gordoni perekool annaks suhtlemisalase

elementaarhariduse igale osalejale 2007 aastal valminud Gerdy Kanguri bakalaureusetoumlouml

uuringu potildehjal selgub et perekooli vajalikkus seisneb lapse kasvatamisel iseseisvaks

vastutustundlikuks ja teistega arvestavaks inimeseks Intervjuude potildehjal hinnati perekooli

lastevanemate jaoks oluliseks ja vajalikuks 2009 aasta magistritoumloumls uuris Kangur Gordoni

otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas Uuringus osalenud lasteaia- ja

kooliotildepetajad tegid ettepaneku viia koolitus sisse kotildeikide pedagoogiliste erialade

otildeppekavadesse Samuti pidasid nad vajalikuks suuremat riigipoolset toetust nimetatud

koolitusele (Kangur 2009)

Alushariduse otildeppejotildeududena kinnitavad kaumlesoleva toumlouml autorid et meie pedagoogilist

kotildergharidust votildeimaldavate otildeppeasutuste otildeppekavades puudub reeglina suhtlemisalaste

praktiliste baasoskuste kursus mistotildettu tulevased otildepetajad saavad kuumlll teoreetilised

teadmised mida peaks lastega suheldes arvestama kuid mitte oskusi ega metoodikat kuidas

igapaumlevaselt suhelda Enamikule tasemeotildeppes erialases taumliendkoolituses ja

mentorprogrammis osalenutele on naumliteks lastevaheliste probleemide vahendamise metoodika

taumliesti tundmatu Aktiivse kuulamise kotilderval peaks oskus vahendada lastevahelisi probleeme

olema lasteaiaotildepetaja uumlks baasoskusi Aktiivse kuulamise motildeiste on tuttav kuid seda ei osata

praktiliselt rakendada Lasteaiaotildepetajatele motildeeldud erialakirjanduses rotildehutatakse kuumlll

taumliskasvanu rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel kuid peale Th Gordoni

raamatute bdquoTark lapsevanemldquo ja bdquoOtildepetajate koolldquo ei ole leida viiteid kuidas seda teha

6

Toumlouml eesmaumlrgiks on

selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab lasteaiaotildepetajal toetada

laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud riikliku otildeppekava

taumliendamiseks

Toumlouml uumllesanded on

tutvuda teemakohase kirjandusega

anda luumlhiuumllevaade Th Gordoni suhtlemismetoodika alustest ning laste emotsionaalse

ja sotsiaalse arengu toetamise votildeimalustest suhtlemisoskuste abil

viia laumlbi intervjuud Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajatega ning kuumlsitlus TLUuml

Rakvere Kolledži alushariduse kolmanda kursuse tudengitega ja analuumluumlsida saadud

tulemusi

votilderrelda saadud tulemusi Gerdy Kanguri uurimustulemustega

Uurimus viiakse laumlbi 2011 aasta kevadel ja valimisse kuuluvad

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajad Laumlaumlne- ja Ida-Virumaal

TLUuml Rakvere Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus

Toumlouml autorid taumlnavad Gerdy Kangurit kes heasoovlikult lubas kasutada oma magistritoumloumld

Tiina Merkuljevat kasulike notildeuannete eest toumloumlprotsessi kaumligus Samuti avaldavad autorid taumlnu

kotildeigile uuringus osalenud tudengitele ja lasteaiaotildepetajatele

7

1 Alushariduse eesmaumlrgid ja otildepetaja kutsemeisterlikkus

Igauumlks meist tuleb lapsepotildelvest oma hoiakute vaumlaumlrtushinnangute ja uskumustega Vahel me ei

motildeista kaasinimese kaumlitumist ning tegutsemismotiive Me ei ole teda aumlra kuulanud et teada

saada milliste temale omaste vaumlaumlrtuste tasandil ta oma otsuseid teeb

Lapsepotildelv on inimese elu oluline ja maumlaumlrav aeg omaette vaumlaumlrtus ning just sellisena tuleb

seda vaumlaumlrtustada Lapsepotildelves pannakse alus inimese edaspidisele elule ning lapsepotildelves

kogetu motildejutab inimest kuni elu lotildepuni Inimese moraalses arengus on taumlhtsamateks

lapsepotildelveaastad mil kujunevad vaumlaumlrtushinnangud ja arusaamad elust See on aeg mille jaumllgi

ei saa muuta (Kinos Pukk 2010 Tuulik 2006)

Laps areneb sisemise aktiivsuse motildejul mida arengukeskkond paumlrsib votildei stimuleerib

Stimuleeriva kasvukeskkonna loomisel on maumlaumlrav roll last uumlmbritsevatel olulistel

taumliskasvanutel ka lasteaiaotildepetajatel (Sikka 2009)

Laps on osa oma perest ja sugulastest kuid ka lastekollektiivist riigist ja oma kultuurist

Selles kuidas lapsega kaumlitutakse avaldub tema laumlhiuumlmbruse inimkaumlsitlus ning see justkui

kristalliseerub lapses Olgugi et laps sotildeltub teatud vanuses suuresti oma vanematest ja teistest

teda uumlmbritsevatest taumliskasvanutest on laps kodanikuna taumliskasvanuga votilderdvaumlaumlrne subjekt

Taumlisvaumlaumlrtuslikuks inimeseks kasvab laps siiski vaid vastastikuses suhtlemises teda uumlmbritseva

keskkonnaga (Pukk 2006)

Seetotildettu on lapse arengus taumlhtsal kohal kasvukeskkond ennekotildeike perekond mis on tema

isiksuse kujundajaks (Niiberg Linnas 2007 Tuulik 2006) Kodu on sotsiaalse kaumlitumise

esimene harjutusvaumlli (Kurm 1985) Ka lapse kognitiivne areng toetub sotsiaalsele keskkonnale

(Nugin 2005) Pereelus maumlngitakse laumlbi peaaegu kotildeik uumlhiskonnas ettetulevad situatsioonid

pannakse paika vaumlaumlrtushinnangud vormitakse isiksus Just perekonnas otildepitakse tundma elu

igavikulisi vaumlaumlrtusi motildetestatakse lahti eluteadust mis oleks kooskotildelas maailmaga (Nekrassov

2005)

Kodu kotilderval omab kasvukeskkonnana jaumlrjest suuremat osataumlhtsust lasteaed veedavad ju

lasteaias kaumlivad lapsed suurema osa aumlrkveloleku ajast just seal

8

Traditsiooniliselt on lasteaed olnud paumlevahoiuteenust pakkuv asutus mille olemasolu on

votildeimaldanud lastevanematel toumloumll kaumlia ning lastel eakaaslastega koos maumlngida turvaliselt aega

veeta ning tasapisi ka kooliminekuks valmistuda Praeguseks on aga lasteaiast kujunenud

oluline luumlli elukestva otildeppe tsuumlklis Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele kaumlsitletakse

lasteaeda koolieelse otildeppeasutusena mis votildeimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja

alushariduse omandamist (Koolieelse lasteasutuse seadus)

11 Alushariduse sisu ja eesmaumlrgid

Alusharidus on teadmiste oskuste vilumuste ja kaumlitumisnormide kogum mis loob eeldused

edukaks edasijotildeudmiseks igapaumlevaelus ja koolis (Eesti Vabariigi haridusseadus)

Alushariduse otildepe toimub kuni lapse 7aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses votildei kodus

Koolieelsed lasteasutused toetavad ja taumliendavad kodust kasvatust Kohalik omavalitsus on

kohustatud looma kotildeigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele votildeimaluse kaumlia

teeninduspiirkonna koolieelses lasteasutuses Lasteasutuse otildeppe- ja kasvatuskorralduse

aluseks on lasteasutuse otildeppekava mis koostatakse riikliku alushariduse raamotildeppekava alusel

2005 aasta lotildepus tegutses Eestis kokku 609 koolieelset lasteasutust kus kaumlis kokku 54 560

last ja kus toumloumltas 8003 pedagoogi (Aunap Juske 2006)

Alushariduse eesmaumlrk on toetada lapse terviklikku votildeimete- ja huvidekohast arengut aumlratada

otildepihuvi kujundada kujutlusmaailma ja koostoumloumloskust luua eeldused kotildenelemis- arvutamis-

ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks (Eesti Vabariigi

haridusseadus) Alus- ja alghariduse otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel tuleb arvestada

konkreetsele uumlhiskonnale omase kultuuritraditsiooni kujunenud arusaamade vaumlaumlrtuste ja

hoiakutega Taumlhtis on inimese sotsiaalse identiteedi ja uumlhiskondliku teovotildeime kujunemine

Osalemine ja osasaamine otildeppekasvatusprotsessist votildeimaldab taumlisvaumlaumlrtusliku uumlhiskonnaliikme

kujunemise Teadvustades sotsiaalse konstruktivismi ideestikku ja jaumltkusuutliku hariduse

potildehimotildetteid on taumlhtis nendega arvestada juba lapse haridustee esimestel etappidel mis

panevad aluse tema toimetulekule edasisel haridusteel ning loovad valmisoleku elukestvaks

otildeppimiseks (Kukk A 2010) Hujala vaumlitel peavad nii lapsevanemad kui ka lasteaia personal

lasteaiakasvatuse taumlhtsaimaks eesmaumlrgiks laste sotsiaalset kasvatust (Hujala 2004)

Igapaumlevakeeles on toimetulemise maumlrksotildenana kasutusel eluoskuste motildeiste Dagmar Kutsar

Tartu Uumllikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi dotsent ja Euroopa sotsiaaluuringu

teadusnotildeukogu liige rotildehutas konverentsil bdquoKas lapsevanemaks suumlnnitakse votildei otildepitakserdquo et

eluoskused ndash inimeste tugevad ja notildergad kuumlljed mis avalduvad igapaumlevastes valikutes ja on

9

suunatud isiklikule heaolule ndash kujunevad ja saumlilivad sotsiaalse otildeppimise protsessis sisemiste

(oma motildetted ja tunded) ning vaumlliste (vaumlline kaumlitumine ja keskkonnatingimused) koosmotildejul

Eluoskuste hulka loetakse suhtlemisoskusi (enesevaumlljendus- ja kuulamisoskust oskust laumlbi

raumlaumlkida ja ei oumlelda enda eest seista oskust olla empaatiline vestluspartnerit aktiivselt kuulata

tegutseda meeskonnas kriitilise motildetlemise ja probleemilahendamise oskusi positiivse

motildetlemise oskusi stressi ja tunnetega toimetuleku oskusi) Lapse eluoskuste tugevdamine votildei

eluoskuste notilderkuse kinnistamine sotildeltub taumliskasvanute suhtumisest ja kaumlitumisest sotildeltumata

sellest kas nad on oma kaumlitumise motildejust teadlikud votildei mitte (Kutsar 2011)

Otildeppijate toimetulek sotildeltub kasvukeskkonna tingimustest ja isiksuse eripaumlrade arvesse

votildetmisest Otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel peab taumlhelepanu poumloumlrama toimetulekuoskuste

kujunemisele

Oluline on reaalne uumlmbritsev keskkond ning suhtluspartnerite avatus ja aktiivsus taumlhenduste

loomisel mille tulemusel kujuneb tunnetus iseenda kasvamisprotsessist (nt koolis kodus

klassis jne) konkreetses uumlhiskonnas ja kultuuris Samas ei rotildehuta selline laumlhenemine

olukordade ja suhete puumlsivuse taumlhtsust vaid pigem muutuvat konteksti milles toimub

uumlmbritsevast arusaamine ja selle motildetestamine (Kukk 2010)

Lapse loomulik tegevus on maumlng Kogu lapse tegevus on looming mille kaudu taumliskasvanu

toel kujuneb uumlmbritsevast arusaamine

Joy Cullen Massey Uumllikoolist kirjutab vaumlikelaste otildepetamist on tugevalt motildejutanud teadmiste

filosoofia mis toetub maumlngule alushariduse omandamise jooksul Selles laumlhenemisviisis

peegeldub Piaget motildeju Kognitiivse arengu teooria kohaselt otildepivad lapsed kotildeige totildehusamalt

fuumluumlsilises keskkonnas suhtlemise kaudu Otildeppemaumlng aitab lapsi otildeppida lugema ja kirjutama

otildepetab aspekte uumlhiskonnast ja matemaatikast kujundab nende arusaamist maailmast (Cullen

1995)

Maailmapilt sisaldab inimese uskumusi ja vaumlaumlrtushinnanguid Uurimustes on kindlaks tehtud

et peamised vaumlaumlrtused ja oskused mida vanemad koolilt ootavad on eetilised vaumlaumlrtused

sallivus austus toumloumltamise oskus iseseisvus aktiivsus suhtlemisoskus otildeppimisoskus (Heinla

1999)

10

12 Alushariduse eesmaumlrkidest Euroopa kultuuriruumis

Enamikus Euroopa riikides on vaumllja toumloumltatud riiklikud otildeppe- votildei raamotildeppekavad milles

maumlaumlratletakse eelkoolikasvatuse eesmaumlrgid toumlouml sisu ja potildehimotildetted Vaumlaumlrib maumlrkimist et

koolieelse kasvatuse eesmaumlrgid on paljudes Euroopa maades suhteliselt sarnased Potildehiliste

eesmaumlrkidena naumlhakse lapse igakuumllgse arengu ja loovuse soodustamist vastutustunde

kasvatamist kodaniku kasvatamist lapse heaolu tagamist ning kooliks ja edasiseks

haridusteeks ettevalmistamist Sageli mainitakse ka lapse iseseisvuse ja eneseusalduse

toetamist

Eesmaumlrkide juures tuuakse vaumllja ka teatud otildeppevaldkonnad suuline ja kirjalik kotildene

matemaatika kunstikasvatus teaduse ja tehnoloogia tutvustamine Eestis nagu ka paljudes

teistes maades naumlhakse eelkooliasutust kui votildeimalust otildeppida sotsiaalseid oskusi ning

omandada kultuurivaumlaumlrtusi ja traditsioone (Ugaste Otildeun 2004)

Otildeppekavade kaudu puumluumltakse edendada koolieelse kasvatuse kvaliteeti suunata ja toetada

otildepetajaid nende igapaumlevatoumloumls ning soodustada otildepetajate lastevanemate ja laste suhtlemist

Vanematega koostoumlouml valdkonnas raumlaumlgitakse suhtlemisest infovahetusest motildeistmisest

koostoumloumlst dialoogist toetamisest vastastikusest abist vanemate kaasamisest kasvatus- ja

planeerimisprotsessi Votildeib oumlelda et otildeppekavades kaumlsitletakse potildehiliselt lapse igakuumllgse

arengu ja heaolu kuumlsimusi teatud piires vaadeldakse ka kooliks ettevalmistamist Rohkem kui

pooltes Euroopa riikides defineeritakse teatud kompetentsid mis peaks lastel kujunema

koolimineku ajaks Ollakse seisukohal et otildeppekava peab olema paindlik votildeimaldama

otildepetajatel katsetada uute metoodiliste ja pedagoogiliste suundumustega ja kohandada uumlldisi

toumlouml eesmaumlrke laumlhtudes kohalikest tingimustest ning vajadustest Naumliteks Prantsusmaa

otildeppekavades on esile toodud lapse sotsiaalsete suhete rikastamise taumlhtsus vajadus luua

tingimused otildeppimiseks ja votildeimete arendamiseks Soome eelkoolikasvatuse peaeesmaumlrgina on

vaumllja toodud perekonna toetamine laste kasvatamisel ja isiksuse tasakaalustatud arengu

tagamine (vt lisa 1) (Ugaste Otildeun 2004)

Potildehjamaade otildepetajad poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele

ja igakuumllgsele arengule Otildepetajad loovad lapsele keskkonna milles ta votildeib sotsialiseeruda

osaleda demokraatlikul viisil ja vaumlljendada ennast esteetiliste tegevuste (muusika tants

joonistamine maalimine) kaudu Potildehjamaade eelkooliasutustes poumloumlratakse taumlhelepanu laste

maumlngule suhtlemisvotildeimalustele ja praktilis-esteetilistele tegevustele Akadeemilist otildepet

lasteaias on peetud vaumlheoluliseks (Brostroumlm amp Wagner 2003)

11

Eesti riikliku otildeppekava uumlldeesmaumlrk on lapse mitmekuumllgne ja jaumlrjepidev areng Otildepetajad

poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele kodu ja lasteasutuse

koostoumloumls Uumlldeesmaumlrgist laumlhtuvalt toetab otildeppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist vaimset

sotsiaalset ja emotsionaalset arengut mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne

minapilt uumlmbritseva keskkonna motildeistmine eetiline kaumlitumine ning algatusvotildeime esmased

toumloumlharjumused kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise taumlhtsusest ning arenevad

maumlngu- otildepi- sotsiaalsed ja enesekohased oskused (vt lisa 2)(Koolieelse lasteasutuse riiklik

otildeppekava)

13 Otildepetaja kutsemeisterlikkus

Otildepetaja on rahvusliku identiteedi kandja ja uumlhiskonna vaimsuse kujundaja kelle

potildehitegevused on otildeppeprotsessi planeerimine ja juhtimine otildeppija juhendamine tema arengu

ja motivatsiooni toetamine otildeppeprotsessi analuumluumlsimine ja hindamine ning tagasiside andmine

otildeppijale tema vanematelehooldajale otildeppija kaasamine otildeppesisu ja eesmaumlrkide

kavandamisse otildeppija toetamine otildepi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel (Otildepetaja

kutsestandard)

Koolieelse lasteasutuse otildepetaja

loob last arendava maumlngulise ja turvalise keskkonna

suudab juhendada maumlngulist otildeppimist

kujundab lapsest laumlhtuva kasvukeskkonna

maumlrkab varakult erivajadusi ja notildeustab lastevanemaid teavitab neid vajaduse korral

spetsialistiga konsulteerimise votildeimalustest

kujundab esmaseid suhtlemis- otildepi- ja koostoumloumloskusi

notildeustab lapsevanemaid arengu- ja kasvatusalastes kuumlsimustes

(Otildepetaja kutsestandard)

Tuginedes Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt vaumlljatoumloumltatud kutsestandardile eeldatakse

otildepetajalt sotsiaalsete oskuste otildepetamise oskust oskust ise suhelda nii probleemse lapsega kui

ka erineva kultuuritaustaga lapsevanemaga Toumlouml autorid uurisid erinevaid otildepetajatele

suunatud otildeppekavasid kuid ei leidnud otildepetatavaid aineid mis tagaksid otseselt

otildepetamisoskuse Motildene ainekirjelduse sisust Tallinna Uumllikooli alushariduse otildeppekavast tuli

12

vaumllja et kaumlsitletakse suhtlemispsuumlhholoogiat kuid aine mahu seisukohalt ei suuda selle

vaumlhene osakaal uumlldise psuumlhholoogia aine sees tagada oskust suhtlemist otildepetada

Pedagoogikateadlase Lee Schulmani ettekujutuse jaumlrgi moodustub otildepetajate pedagoogiline

paumldevus kolmest komponendist uumlldpedagoogikast otildepetatavast ainest ja selle otildepetamise

metoodikast (Krull 2000) Professionaalsuse iseloomulikud tunnused avalduvad ja

peegelduvad kutseala esindajate spetsiifiliste isikuomadustena mis kujunevad neil

loomupaumlraste eelduste ning kutseettevalmistuse ja praktika tulemusena Otildepetajatoumlouml eeldab

erakordselt head inimpsuumluumlhika tundmist ja sotsiaalse konteksti taju mistotildettu notildeuab sellel

erialal professionaalsuse saavutamine aastaid (Krull 2002)

13

2 Lapse sotsiaalne kasvukeskkond ja otildepetaja roll selle kujundamisel

Soome kasvatusteadlase Hujala sotildenul kirjeldab taumlnapaumleva lapse kasvukeskkonda kotildeige

paremini sotildena muutus Muutuvad uumlhiskonnastruktuur vaumlaumlrtusmaailmad elamistavad ja

perestruktuurid Muutus minapildis on tekitanud votildeimsa uuenduse vajaduse kasvatuse ja

otildepetamise ideoloogias Traditsiooniliselt on kasvatust puumluumltud allutada poliitilistele ja

sotsiaalsetele suumlsteemidele et selle abil kujundada uumlhiskonnakorda sobituvaid kuulekaid ja

korralikke kodanikke (Hujala 2004)

Hierarhilises suumlsteemis notildeuti ja kasvatati kuulekust et tagada suumlsteemi kestmine

Demokraatia puumlsimiseks vajame aga kodanikuuumlhiskonda mille liikmeilt oodatakse

iseseisvust vaumlaumlrikust vastutustundlikkust julgust empaatiat enesevaumlljendus- ja

kuulamisoskust koostoumloumloskusi soovi elukestvalt otildeppida ja areneda On ilmselge et neid

omadusi ei saa arendada samade kasvatusviisidega mis muudavad inimesed passiivseks ja

manipuleeritavaks (Murrik 2010)

Voldemar Kolga sotildenul on meie paratamatuseks liikumine infouumlhiskonna poole millega

kaasneb postmodernne eluviis Postmodernses uumlhiskonnas peab laps olema valmis

autoriteetide kadumiseks ja maailma pidevaks muutumiseks Vastuoluliste votildeimalustega

maailmas orienteerumisel on olulise taumlhtsusega adekvaatne minapilt terve enesehinnang

enesekindlus ja eneseusaldus Vaumlga raske on valikuid teha ja otsuseid vastu votildetta kui ei tea

kes sa oled Kolga leiab et nii lapsevanematel kui uumlhiskonnal tuleb muuta oma hoiakuid

kasvatuse suhtes ja otildeppida suhtlustehnikaid mis votildeimaldaksid toetada positiivse

enesehinnangu kujunemist lastel ning lahendada lastega seotud probleeme (Kolga 2006)

Taumlnapaumlevaste suhtlustehnikate ja konfliktilahendusmeetodite otildepetamise algatajaks votildeib

pidada Thomas Gordonit Antud toumlouml autorid notildeustuvad Kolga vaumlitega et adekvaatse minapildi

kujunemine eeldab dialoogi taumliskasvanu ja lapse vahel Infouumlhiskonna lapsevanemad ja

otildepetajad vajavad eluaegset otildeppimisvalmidust et muutuvas maailmas toime tulla Kolga peab

vaumlga oluliseks valmisolekut otildeppida lastelt Vaid taolisest osalusest kasvab vaumllja demokraatia

ja tsiviiluumlhiskond (Kolga 2006)

Autorid peavad taumlhelepanuvaumlaumlrseks et president Toomas Hendrik Ilves rotildehutas oma Eesti

Vabariigi 93 aastapaumleva kotildenes vajadust keskenduda avatusele ja sallivusele Autorite arvates

algab avatuse ja sallivuse kujundamine lapsepotildelves mis eeldab taumliskasvanute suhtumist

lapsesse kui taumlisvaumlaumlrtuslikku inimesse

14

Taumlnapaumlevane inimkaumlsitus rotildehutab isiksust aktiivse maailmakujundajana Selle kaumlsituse

kohaselt usutakse et inimene on iseennast maumlaumlrav ja vastutusvotildeimeline olend ning teda tuleb

selles suunas toetada ja julgustada Seetotildettu puumluumltakse toetada laste omaalgatust ja aktiivsust

ning usutakse et nad suudavad ise motildeelda ja oma probleeme lahendada Sellest tulenevalt

naumlhakse kasvatust ja otildepetamist uumlhiskonna arengu ainulaadse ning iseseisva jotildeuna (Hujala

2004)

Otildepetajal on keskkonna looja arengu toetaja ning suunaja roll Lasteaiaotildepetajad loovad oma

hoiakute uskumuste ja vaumlaumlrtushinnangutega lasteaia otildehkkonna (Niiberg Linnas 2007)

21 Kasvukeskkond kui lapse sotsiokultuurilise arengu motildejutaja

Kasvatusteadlane ja lasteaiakultuuri uurija Maarika Pukk rotildehutab lasteaiakultuuri rolli lapse ja

lapsepotildelve vaumlaumlrtustamisel Lasteaiakultuur on vaumlaumlrtuste normide hoiakute ja potildehimotildetete

kogum millest lasteaiatoumloumltajad oma igapaumlevategevuses juhinduvad Just lasteaiakultuur ndash

jagatud arusaam vaumlaumlrtustest ja eeskujudest ndash on vaimne fenomen mis eristab uumlht lasteaeda

teisest Eesti lasteaiakultuuris on esindatud nii taumliskasvanukeskne lapsekeskne kui ka lapsest

laumlhtuv laumlhenemine Lasteaiapedagoogika peab olema paindlik ja muutumisvotildeimeline nii

indiviidi- kui ruumlhmatasandil Terviklikku pedagoogilist laumlhenemist arendavad muutused

eeldavad teadlikke uuendusi (Pukk 2006)

Sotsiokultuurilise teooria jaumlrgi mille loojaks votildeib pidada Lev Votildegotskit on teadmiste

kujundamine ja otildeppimine olemuselt sotsiaalsed tegevused mistotildettu neid ei saa kaumlsitleda lahus

konkreetsest sotsiaalsest kultuurilisest ja ajaloolisest raamistikust Seega ei ole kuumlsimus

niivotilderd indiviidis ega keskkonnas eraldi vaid just nende vastastikuses sotsiaalses motildejus

Votildegotski jaumlrgi toimub otildeppimine esmalt sotsiaalsel seejaumlrel psuumlhholoogilisel tasandil Lapse

vaumlline tegevus muutub otildeppimise ja kogemuste kaudu jaumlrk-jaumlrgult sisemiseks vaimseks

tegevuseks Otildeppimine algab lapse ja taumliskasvanu vahelises sotsiaalses interaktsioonis

muutudes seejaumlrel sisemiseks psuumluumlhiliseks protsessiks Just tegevus moodustab vahendava luumlli

indiviidi ja kollektiivi vahel Enne kui lapsed otildepivad abstraktseid motildeisteid omal algatusel

kasutama otildepivad nad neid tundma vastastikustes sotsiaalsetes suhetes Kollektiivne tegevus

naumliteks otildeppimine ja toumlouml kujundavad selles osalevate indiviidide omadusi ja kaumlitumist (Pukk

2006)

Lapsed vajavad arenguks erinevaid sotsiaalseid keskkondi ning votildeimalust suhelda nii

eakaaslaste kui ka taumliskasvanutega Laps konstrueerib aktiivselt otildepitava taumlhendust Otildeppimine

15

leiab aset siis kui otildeppija teadvuses toimuvad muutused otildeppija seob uue otildepisisu varasemate

teadmiste ja kogemustega oskab neid seoseid maumlrgata motildeista uumlmber hinnata Niisiis tunneb

otildeppija vajadust saada aru oma olukorrast ning seda motildetestada (Krull 2001 Saumlljouml

2003)Votildegotski vaumlitis et lapsed puumluumlavad kotildene abil suhelda kuigi nad pole selle eesmaumlrgi

saavutamisel alati edukad Votildegotski sotildenul arenevad motildelemad nii keel kui ka motildetlemine ja

motildejutavad vastastikku teineteist Tema arvates toimub arenguline progressioon mis saab

alguse sotsiaalselt tasandilt ndash taumliskasvanu ja lapse vahelistest suhetest jotildeuab sisemise

dialoogini ning lotildepuks verbaalse motildetlemiseni Lapse poolt vaadatuna on sotildenad sotsiaalse

kontakti saavutamise ja taumliskasvanu kontrollimise vahendiks ning nad votildeimaldavad lapsel

lahendada neid uumllesandeid millega ta juhendamata toime ei tuleks (Butterworth Harris 2002)

Votildegotski teooria kohaselt on areng taumliuslikem siis kui lapsele antakse kogu aeg uumllesandeid

mis raskuselt vastavad laumlhimale arengutasemele Taolised uumllesanded notildeuavad lapselt

pingutust lisaks veel ka taumliskasvanu abi Niipea kui laps omandab antud uumllesande

lahendamise oskuse ongi ta oma arengus jotildeudnud uuele tasemele so laumlhimale

arengutasemele Eeldatakse et see protsess toimib vahetpidamata (Ebber 1982)

Sotsiaalse arengu all motildeistetakse ka arengu seda aspekti mis on seotud uumlhiskonnas teiste

inimeste keskel elamisega ning nendega suhtlemisega Suhtlemise kaumligus omandab laps

teatud suhtlemismudelid otildepib toime tulema oma emotsioonidega ja neid adekvaatselt

vaumlljendama otildepib taumlhele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima Laps

omandab sellele uumlhiskonnale tuumluumlpilised normid ja kaumlitumismudelid mida konkreetses

uumlhiskonnas sobivaks peetakse

Inimese maailmavaates millel potildehineb igapaumlevane kaumlitumine on sadu motildejutusi alates lapseea

kasvukeskkonnast kus potildeimuvad nii suhtlus- info- tehno- kui ka looduskeskkonna

elemendid (Kasemets 2000)

Sotsiaalne areng seostub sotsiaalsuse kujunemise ja kaumlitumisoskustega (Saarits 2005)

Koolieelses kasvatuses rotildehutatakse lapse sotsiaalse arengu motildeju otildeppimisele Toetades lapse

sotsiaalset arengut luuakse ka tema intellektuaalse arengu eeldusi Kui laps usaldab iseennast

siis on tal head eeldused uue otildeppimiseks (Brotherus Hytoumlnen Krokfors 2001)

16

Eesti Lastevanemate Liidu kodulehelt votildeib lugeda vanemate soovi et alushariduse eesmaumlrgid

peaksid silmas nii inimese praegust kui ka tulevast eksistentsi Vanemad peavad lasteaias

taumlhtsaks vaba maumlngu omavahelist suhtlemist ja votildeimalust valida millal mida ja kellega koos

ette votildetta mis eeldab otildepetajalt paindlikkust Alusharidus peaks suurendama inimese eeldusi

olla otildennelik Lapsevanemad toovad vaumllja et lasteaia kohta kaumlivates otildeigusaktides on kuumlll

detailsed notildeuded kraanikaussidele kuid mitte kasvukeskkonnale sisulises motildettes Vanemad

ise peavad kotildeige taumlhtsamaks luua toetav kasvukeskkond milles maumlaumlrav roll on otildepetajal

Toetava keskkonna tuumaks peavad vanemad otildepetaja usaldus- ehk laumlhisuhet lapsega Nagu

eespool on viidatud sotildeltub otildepetaja isiksusest ja professionaalsusest millist tuge lapsed oma

arengule saavad (Eesti Lastevanemate Liit)

22 Otildepetaja roll kasvukeskkonna kujundajana

Niibergi ja Linnase (2007) arvates peavad taumlnapaumleva alushariduse otildepetajal olema potildehjalikud

teadmised ja avar silmaring Mida noorem on laps seda parem metoodik peab olema otildepetaja

Lasteaiapedagoog ei ole lihtsalt teadmiste vahendaja vaid kogu otildeppeprotsessi kujundaja See

eeldab temalt vaumlga head ettevalmistust ja lastepsuumlhholoogia tundmist

Sikka arvates loob otildepetajate ja laste vaheline emotsionaalne side toetava otildepikeskkonna

Vastastikuste positiivsete suhete tekkimine ja areng eeldab reaalselt koosveedetud aega ja

vastastikust kogemuste jagamist Sikka sotildenul on nii tegevotildepetajad kui ka uurijad maumlrganud

just selle uumlliolulise kasvatusliku motildejuteguri (reaalselt koosveedetud aeg ja vastastikune

kogemuste jagamine) pidevat vaumlhenemistendentsi otildeppeprotsessis

Otildepetajate votildeimalused poumloumlrata rohkem taumlhelepanu emotsionaalsetele ja sotsiaalsetele teguritele

taanduvad ametlike ettekirjutuste ning kotildeige (koolivalmiduse eakohase arengu

toimetulemise akadeemiliste oskuste jne) motildeotildetmise vajaduse ees Meie uumlhiskonnas levinud

votilderdlemine konkurents surve olla edukas votildeib olla seotud laste hilisema akadeemilise

ebaotildennestumisega Otildepetajal pole aega suhelda ning edastada vaumlaumlrtushinnanguid kui ta on

orienteeritud eeldatavatele tulemustele

2003 aasta kooliettevalmistusruumlhmades laumlbiviidud uuringu potildehjal selgus et aumlraotildepitavate

teadmiste tase on kotildergem kui sotsiaalsete oskuste uumlldiste otildepioskuste eetika ja

maailmavaatega seonduvate oskuste ja arusaamade tase Lapse eneseusk ja positiivsed

otildepikogemused mis loovad eeldused edasiste otildepingute edukuseks on seotud aga just nende

valdkondadega Antud uurimuse kokkuvotildettes totildedeb Sikka et otildepetajate professionaalsed

17

oskused laste positiivse minapildi ja uumlldiste otildepieelduste kujundamisel sisaldavad piisavalt

arenguruumi Kuigi lasteaiaotildepetajad on lapsekeskse pedagoogika potildehimotildetted omaks votildetnud

on nende praktiline rakendamine keerukas (Sikka 2009)

Lapsekeskse pedagoogika rakendamiseks kinnitab Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee

2006 aastal soovituse liikmesriikidele mille kohaselt valitsused peaksid oma poliitikate ja

tegevuskavade korraldamisel silmas pidama tingimuste loomist positiivseks lastekasvatuseks

ning mis tahes seda takistavate tegurite kotildervaldamist Oluliseks peetakse sotsiaalsete hoiakute

ja elulaadi muutmisele suunatud poliitikat mis votildeimaldaks paremini arvesse votildetta laste

vanemate ja perede vajadusi ning arendada peresotildebralikke toumloumlkeskondi ja teenuseid

Nimetatud printsiipide elluviimisel peavad autorid universaalseks Th Gordoni

suhtlemismudeli laialdast rakendamist Gordon laumlhtub demokraatlikest potildehimotildetetest

arvestades votilderdselt nii laste kui taumliskasvanute potildehilisi inimotildeigusi ndash vaumlljendada ennast saada

kuulduks ning lahendada konflikte motildelema osapoole vajadusi rahuldades Samad potildehimotildetted

on positiivse kasvatuse aluseks

221 Positiivse kasvatuse potildehimotildetted

Positiivse kasvatuse all motildeeldakse kasvatusviisi kus laste otildepetamisel ja kaumlitumise suunamisel

laumlhtutakse laste otildeigusest mitmekuumllgsele arengule ja kaitstusele vaumlgivalla eest Positiivse

kasvatuse aluseks on lapse otildeiguste potildehiprintsiibid ning mitmekuumllgsed teadmised laste

arengust ja tulemuslikest kasvatuspotildehimotildetetest Positiivne kasvatus jaumlrgib pikaajalisi

eesmaumlrke ndash arendada lapses enesedistsipliini ja elukestvaid oskusi ning seisneb empaatia

eneseaustuse teistest lugupidamise inimotildeiguste ning vaumlgivallatuse otildepetamises (Durant 2010)

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee (2006) soovitab liikmesriikidel selgitada nii

lastevanematele kui ka teistele lastekasvatuse eest vastutavatele isikutele kuidas last tuleb

kohelda kui isiksust vaumllistades nii fuumluumlsilise vaimse kui ka psuumlhholoogilise vaumlaumlrkohtlemise

ning soodustades laste kaasatust Soovituses peetakse taumlhtsaks teadlikkuse suurendamist

positiivse lastekasvatuse vaumlaumlrtusest uumlhiskonnas tervikuna Sotsiaalministeeriumi aruandes

lapse otildeiguste tagamise strateegia taumlitmise kohta tuuakse vaumllja vajadus jaumltkuvalt arvesse votildetta

rahvusvahelisi suundi ja arenguid pidada silmas UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis ja selle

lisaprotokollides toodut ning Euroopa Liidu ja Euroopa Notildeukogu direktiivides

18

konventsioonides ja soovitustes ettenaumlhtut Aruandes rotildehutatakse et laste vaumlaumlrtustamine peab

olema poliitikauumllene jaumlrjepidev ja jaumltkuv tegevus (Tikerpuu Reinomaumlgi 2009)

Eespool vaumlljendatud seisukohtadele tuginedes peavad autorid vaumlga oluliseks positiivse

kasvatuse potildehimotildetetest laumlhtumist meie laste- ja haridusasutustes Otildepetaja kes jaumlrgib positiivse

kasvatuse printsiipe loob lastele kasvamiseks turvalise otildehkkonna ja toetab nende positiivse

minapildi kujunemist vahetu isikliku kogemuse kaudu kujunevad lastel uumlksteist arvestavad

suhtlemismudelid ldquoSelle otildepetamine lastele mida nad peavad teadma et olla oma elus

edukad on uumlks kotildeige taumlhtsamaid toumlid maailmasrdquo uumltleb J E Durant (2010) rahvusvaheliselt

tuntud filosoofiadoktor kliiniline lastepsuumlhholoog positiivse kasvatuse edendaja

Toumlouml autorid refereerivad JE Duranti poolt vaumlljatoodud positiivse kasvatuse potildehimotildetteid

tuginedes eelpool viidatud teosele

Positiivne kasvatus ei ole kotildeikelubamine ega reeglite puudumine

Positiivse kasvatuse alustaladeks on

pikaajaliste eesmaumlrkide seadmine lastekasvatuses

soojuse toetuse ja struktuuri pakkumine

laste motildettemaailma ja tunnete motildeistmine

individuaalsete erinevuste aktsepteerimine

probleemide lahendamine

Nendel alustel tegutsedes on loomulik et probleemide tekkimisel ei karistata lapsi vaid

lahendatakse probleeme See notildeuab motildetlemist (ja selle harjutamist) olukorra hindamist ka

lapse vaatepunktist ning reageerimist viisil mis viiks pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamisele

laumlhemale Selleks on oluline anda vajalikku infot ning vaumlljendada lugupidamist lapse suhtes

Otildepetajat naumlhakse treenerina kes toetab lapsi otildeppimisel kandes votildetmerolli laste

enesehinnangu ja enesekindluse uumllesehitamisel ja iseseisvuse ning enesetotildehususe arendamisel

Selmet karistada akadeemiliste votildei kaumlitumuslike vigade eest otildepetaja seletab demonstreerib ja

mudeldab motildeisteid ja kaumlitumist mida tuleb otildeppida Durant naumleb positiivses kasvatuses

investeeringut mis toidab elukestvat motivatsiooni otildeppida

19

Durant kirjutab et paljud otildepetajad keskenduvad liialt luumlhiajalistele eesmaumlrkidele (Lotildepeta

raumlaumlkimine Tee oma kodutoumlouml aumlra Vasta mulle kohe) motildetlemata millist motildeju nad avaldavad

oma otildepilaste hilisemale elule Pikaajalisi eesmaumlrke teadvustamata on suurem totildeenaumlosus et

otildepetaja votildeib stressi tekitavates olukordades reageerida karjumise alandamise votildei isegi

loumloumlmisega Kritiseerimine sildistamine haumlbistamine aumlhvardamine jms otildepetaja

reageerimisviis kahjustab lapse enesehinnangut ja eneseusaldust ei innusta otildeppima ega loo

haumlid maumllestusi lasteaia kooli kohta Tutistamine naumlpistamine totildeukamine loumloumlmine jms

otildepetavad lapsi probleemide puhul vaumlgivaldselt kaumlituma Iga sellise reageeringuga

demonstreerib otildepetaja soovitud kaumlitumise vastandit blokeerides sellega pikaajaliste

eesmaumlrkide saavutamist Durant peab situatsioonistressiga hakkamasaamist viisil mis aitab

saavutada pikaajalisi eesmaumlrke uumlheks raskemaks kuid mitte votildeimatuks katsumuseks

otildepetajale Just nagu eesti lastevanemadki rotildehutab ka Durant et hariduse eesmaumlrk on

valmistada otildepilasi ette nende taumliskasvanuelu otildennestumiseks Tema sotildenul votildeib otildepetaja poumloumlrata

luumlhiajalised katsumused votildeimalusteks mis viivad pikaajaliste eesmaumlrkide suunas otildepetades

lastele kuidas tulla toime stressiga austada ennast ja teisi ning olla edukad otildeppijad

Distsipliin ei seisne karistuses Otildepilane peab kogema austust motildeistmist ja turvalisust et

avaneksid tema akadeemilised votildeimed ning puumlsiks otildepimotivatsioon

Pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamise toumloumlriistadeks on soojuse toetuse ja struktuuri

pakkumine Taumlhtis on et emotsionaalselt turvalises keskkonnas tunnevad lapsed end vabalt ja

julgevad teha vigu mis on oluline osa otildeppimisest Kui otildepetajad tunnevad tegelikult huvi laste

mitte vaid kaumlsutaumlitmise vastu kogevad lapsed et neist hoolitakse nad laumlhevad kellelegi

korda Kui otildepetajad vaumlaumlrtustavad laste pingutusi tunnustavad neid ja vaatavad olukordi laste

pilgu laumlbi on lapsed rahulikumad ja koostoumloumlvalmimad neil on vaumlhem kaumlitumisprobleeme

Edukogemus toidab nende akadeemilisi huvisid ja vaumlhendab keskendumisraskusi ldquoAlles siis

kui me hakkame vaatama maailma laumlbi kuue- votildei kolmeteistaastase silmade votildeime olla

suutelised motildeistma nende kaumlitumise potildehjuseid Siis me saame olla efektiivsemad otildepetajadrdquo

uumltleb Durant

Struktuuri all motildeeldakse infot ja tuge mida lapsed otildepetajatelt saavad Kaumlitudes positiivse

rollimudelina (pikaajalisi eesmaumlrke silmas pidades) selgitades reeglite potildehjuseid kuulates

otildepilaste vaatenurka aidates neil leida lahendusi ja parandada eksimusi viisil mis votildeimaldab

oma kogemustest otildeppida olles seejuures otildeiglane kontrollides viha ja vaumlltides aumlhvardusi

varustab otildepetaja otildepilasi struktuuriga olles oma kaumlitumisega eeskujuks ja mentoriks Struktuur

sisaldub ka kindlates juhtnoumloumlrides kaumlitumiseks ja akadeemilisteks uumllesanneteks selgelt ja

20

jaumlrjepidevalt edastatud potildehjendatud ootustes laumlbiraumlaumlkimistes ning iseseisva motildetlemise

julgustamises See otildepetab lapsi arvestama enda ja teistega tulema toime frustratsiooniga

tegema otildeigeid otsuseid ning lahendama konflikte vaumlgivallata ka siis kui otildepetajat juures pole

(Durant 2010)

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et positiivne kasvatus on ennetav laumlhtutakse inimotildeigusi

arvestavatest kasvatuspotildehimotildetetest puumluumltakse motildeista kaumlitumis- ja otildepiraskuste potildehjuseid

vaumlltida luumlhiajalisi reaktsioone ning rakendada strateegiaid ja mudeleid millel on eeldused

toetada edukust ja eluoskusi

Autorite kogemus Th Gordoni metoodikaga kinnitab et antud metoodika votildeimaldab

positiivse kasvatuse potildehimotildetteid ellu viia Gordoni perekoolis ja Otildepetajate koolis praktiliselt

omandatavad suhtlemisoskused laumlhtuvad inimotildeigustest on struktureeritud ning votildeimaldavad

nii piire seada kui ka toetust soojust ja motildeistmist jagada

21

3 Thomas Gordoni efektiivsete suhete rajamise mudel

Thomas Gordon on uumllemaailmselt tuntud kui suhtlemisoskuste ja konfliktilahendusmeetodite

otildepetamise algataja Alustanud moumloumldunud sajandi viiekuumlmnendatel aastatel juhtimiskoolitusi

aumlri- tootmis- ja valitsusorganisatsioonidele ja praktiseerides hiljem kliinilise psuumlhholoogina

maumlrkas ta et sageli ei vaja tema poole poumloumlrdunud patsiendid psuumlhhoteraapiat vaid teadmisi

suhtlemisest Taumlnu psuumlhhoterapeudi vaumlljaotildeppele oskas Gordon kuulata ja motildeista nii lapsi

noori kui ka nende vanemaid Olemasolevad oskused votildeimaldasid tal maumlrgata kuidas

taumliskasvanud tahtmatult kuid jaumlrjekindlalt kahjustavad laste enesehinnangut ja enesekindlust

ning laumlmmatavad nende loovust ja algatusvotildeimet Rakendades oma vaumlljatoumloumltatud efektiivsete

suhete rajamise mudelit jaumlrgneval kuumlmnendil ka peredega toumloumltades leidis ta et nn Gordoni

mudeli (Gordon Model) abil votildeib saavutada maumlrkimisvaumlaumlrseid muutusi inimeste igapaumlevases

kaumlitumises Nii suumlndis 1962 aastal kursus lastevanematele PET Parent Effectiveness

Training Eestis Gordoni perekool (Eestis alates 1994 suumlstemaatiline koolitus alates MTUuml

Perekeskus Sina ja Mina loomisest 2004) Motildeistmine et formaalharidus ei anna kotildeige

elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest millega luua toimivaid inimsuhteid

suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte konstruktiivselt sai aluseks

otildepetajate efektiivsustreeningu loomisele 1974 aastal (TET Teacher Effectiveness Training

Eestis Otildepetajate kool) (Perekeskus Sina ja Mina perekoolantiee)

Gordoni kursused potildehinevad eeldusel et mis tahes aine teema oskuse votildei vaumlaumlrtuse

otildepetamisel on edu saavutamisel maumlaumlravaks otildepetaja ja otildepilase vahelised suhted Kui otildepilasi ei

motildeisteta ei usaldata kritiseeritakse alandatakse kaumlsutatakse surutakse alla muutuvad nad

totilderksaks ja osutavad otildeppimisele vastupanu (Gordon 2006) Otildeppimiseks ja otildepetamiseks

vajaliku otildehkkonna loomine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja vaumlaumlrtushoiakutest ja suhtlemisoskusest

Gordoni kursustel keskendutakse oskustele mida otildepetajad vajavad ehitamaks silda enda ja

laste vahele Need oskused ei sunni otildepetajaid omandama hulgaliselt teoreetilist materjali vaid

on seotud eelkotildeige raumlaumlkimise ja kuulamisega Tuginedes laumlbiviidud uuringutele peab Gordon

otildeppimise soodustamise puhul kotildeige olulisemaks kuulamist Raumlaumlkimine motildejub aga sotildeltuvalt

sellest kuidas raumlaumlgitakse kas konstruktiivselt votildei destruktiivselt Kuna otildepetaja valitud

suhtlemisviis votildeib laumlbisaamist otildepilastega soodustada votildei kahjustada peab Gordon oluliseks

et otildepetaja oskaks valida igas olukorras kotildeige sobivama suhtlemisviisi (Gordon 2006)

22

David Aspy Flora Roebucki ja Rahvusliku Inimliku Hariduse Liidu (Human Consortium for

Humanizing Education) poolt neljakuumlmne kahes USA osariigis korraldatud

longitudinaaluurimus naumlitas et kui lapsed saavad kotildergel maumlaumlral motildeistmist hoolimist ja

siirust otildepivad ja kaumlituvad nad paremini kui siis kui nad seda kotildeike vaumlhe saavad (Gordon

2006)

Th Gordonit haumlmmastas et kuigi maailm on pidevas muutumises uumlha rohkem teatakse

inimese arengust ja selle seaduspaumlrasustest ning muutuvad ka sotsiaalsed kooslused

kasutatakse lastekasvatuses endiselt mitu tuhat aastat rakendatud votildeimu- ja karistusmeetodeid

Ta eristab kolme vanemlikku stiili autoritaarne kotildeikelubav (sallivalistuv) ja demokraatlik (vt

315) Votildeimule allutatud suhted ei kasvata lastes vastutustunnet ega sisemist distsipliini

vastupidi mida rohkem votildeimu kasutada seda vaumliksem motildeju on sellel lapse kaumlitumisele ja

vaumlaumlrtustele (vt joonis 1)

Joonis 1 Autoritaarse kasvatuse motildejud lapsele ning poumloumlrdvotilderdeline

seos votildeimu ja motildeju vahel (Gordon 2003)

Vanemad kes ei taha kaumlituda autoritaarselt kalduvad sageli teise aumlaumlrmusesse ega suuda lastele

piire seada lastes neil endale bdquopaumlhe istudaldquo Sageli votildeib juhtuda et vanemad jaumlaumlvad nende

kahe aumlaumlrmuse vahel pendeldama Demokraatliku kasvatuse puhul arvestab vanem nii enda kui

ka lapse vajaduste ja vaumlaumlrtustega Demokraatlik vanem votildetab selge vastutuse oma rolli eest

kuid ei rakenda lapse soovitud kaumlitumise saavutamiseks votildeimu vaid erinevaid

motildejutusvahendeid kaasates ka lapsed otsuste tegemisse Gordon maumlrkas et lapsed kes on

saanud reeglite loomises osaleda jaumlrgivad neid palju puumlsivamalt

23

Metoodika aluseks on kindlad vaumlaumlrtuspotildehimotildetted ja kursusel arendatavad konkreetsed

oskused laumlhtuvad just neist vaumlaumlrtustest

Lapsed on olulised nad on inimesed seega on neil vajadused ja otildeigus oma vajadusi

rahuldada

Vanemad on olulised nemadki on inimesed ja neilgi on otildeigus oma vajadusi rahuldada

Inimestevahelised suhted on olulised sest omavaheliste suhete kvaliteedist sotildeltub nii

lapse kui ka vanema rahulolu suhetes on elu eesmaumlrgipaumlrane ja taumlhenduslik

Kasvukeskkond on oluline Lapse enesehinnang kujuneb suuresti selle kaudu kuidas

teda naumlevad ja temasse suhtuvad taumliskasvanud

Gordon ise on nimetanud oma programmi revolutsiooniliseks muutuseks vanemakasvatuses

sest see oli esimene omataoline kus rotildehk oli lapsevanema rollil ja kaumlitumisel mitte lapsel

votildeimaldades taumlielikult muuta seda kuidas lapsi kasvatatakse Praeguseks juba aastakuumlmnete

pikkused kogemused Gordoni mudeli rakendamisel nii vanemahariduses kui ka otildepetajate

koolitamisel on kinnitanud et nimetatud meetodite ja selles sisalduvate oskuste kasutamine

muudab inimestevahelised suhted demokraatlikumaks Demokraatlike suhete otildepetamist pidas

Gordon demokraatliku uumlhiskonna aluseks Gordoni sotildenul on need oskused bdquovajalikud ka

selleks et saumlilitada maailmas rahu Demokraatlikud perekonnad on rahumeelsed ja kui leidub

piisavalt palju rahumeelseid perekondi tekib uumlhiskond mis ei tunnusta vaumlgivalda ega notildeustu

sotildejategevusegardquo

Demokraatia arengusse panustamise eest esitati Thomas Gordon koguni kolmel korral Nobeli

rahupreemia nominendiks (1997 1998 ja 1999) Kuigi temast ei saanud nimetatud preemia

laureaati elas ta piisavalt kaua et naumlha oma elutoumlouml vilju ndash mitte ainult miljonid koolitustel

osalenud vanemad rohkem kui neljakuumlmnes riigis vaid kohtumised inimestega keda oli

kasvatatud PETi oskuste abil Need kohtumised veensid Gordonit et tema poolt elluviidud

lastekasvatusoskused aitasid inimestel kujuneda tervemaks ja otildennelikumaks ning omandatud

suhtlusmudel kandus edasi perevaumlaumlrtusena neist kelle vanemad javotildei vanavanemad olid

osalenud Gordoni koolitustel olid omakorda saanud demokraatlikud oma lapsi vaumlgivallata

kasvatavad lapsevanemad

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et kuigi mudel loodi ligi viiekuumlmne aasta eest pole see kaotanud

motildejujotildeudu pigem vastupidi ndash mida enam me jaumlrgime demokraatlikke vaumlaumlrtusi seda enam

vajame kasvatusoskusi millega neid kujundada Gordon rotildehutab et kursusel otildepitavate

24

oskuste kasutamine pole pelgalt metoodika rakendamine vaid eelkotildeige ellusuhtumise

kuumlsimus nii enda kui ka lapse votilderdne vaumlaumlrtustamine ning vastastikusest lugupidamisest

tulenev kaumlitumine (vt lisa 3) Tema meetodi keskseteks maumlrksotildenadeks on aktiivne kuulamine

adekvaatne enesekehtestamine ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudel Th Gordoni mudel

on unikaalne sest pakub tervikliku ja suumlsteemse laumlhenemise suhtlemisel esinevate olukordade

jaoks Kuna mudel on sarnane nii Gordoni perekoolis kui ka Otildepetajate koolis raumlaumlgivadki

autorid siin ja edaspidi lihtsalt Gordoni mudelist (Gordon 2003)

31 Gordoni mudeli potildehimotildeisted ja -oskused

Kotildeigi kursusel kaumlsitletavate oskuste raamistamiseks votildetab Gordon kasutusele kaumlitumisakna

motildeiste ehk metafoori vaumlites et iga inimene naumleb teisi justkui laumlbi akna

Kaumlitumine on silmaga naumlhtav votildei kotildervaga kuuldav tegevus mitte hinnang sellele Nii naumliteks

ei saa vaatleja naumlha et laps on laisk kuid votildeib naumlha tema asju mis on moumloumlda tuba laiali

Sallivuspiir vaumlljendab taumliskasvanu suhtumist hetkel toimuvasse kaumlitumisse ja maumlaumlrab

millisesse kaumlitumisakna osasse see kaumlitumine taumliskasvanu jaoks paigutub Sellest omakorda

oleneb millist suhtlemisoskust kasutada

Lapsevanema votildei otildepetaja seisukohalt on kotildeik lapse teod kogetavad kas vastuvotildeetavana votildei

vastuvotildeetamatuna Oluline on ka teadvustada kuidas enda sallivuspiir votildeib muutuda ning

millest see oleneb

25

Joonis 2 Kaumlitumisaken ( Gordon 2003)

Suhtlemiselkaumlitumisaknas votildeib eristada kolme olukorda lapse probleem probleemideta ala

ja taumliskasvanu probleem (joonis 2) Sobiliku suhtlemisoskuse valik ja edasine sihipaumlrane

kaumlitumine oleneb oskusest adekvaatselt maumlaumlratleda millise olukorraga on tegemist

Taumliskasvanu reageering maumlaumlrab millisesse kaumlitumisakna osasse mingi kaumlitumine tema jaoks

paigutub

Kui lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu on probleem taumliskasvanul ja selle

olukorra lahendamine eeldab temalt kehtestamisoskusi Oluline on ka vahet teha kas tegemist

on vajadus- votildei vaumlaumlrtusvastuoluga Kaumlitumised mis taumliskasvanut ei haumliri on temale

probleemitus alas Probleemideta ala laiendamiseks pakub Gordoni mudel oskusi selgeks

enesevaumlljenduseks minasotildenumite abil Oluline ja vanemate seas sageli haumlmmingut tekitav

arusaamine on et kaumlitumised mis annavad maumlrku lapse haumliritusest paigutuvad taumliskasvanule

vastuvotildeetavasse alasse moodustades selle uumllemise osa ndash lapse probleemala Selline jaotus ei

taumlhenda et taumliskasvanu jaumltaks lapse oma murega uumlksi vaid on vajalik selleks et adekvaatselt

olukorda maumlaumlratleda ja valida sobiv suhtlemisoskus antud juhul abistamisoskused

Taumliendavateks oskusteks on 6-astmeline probleemilahendusmudel ehk votildeidan-votildeidan mudel

lastevaheliste probleemide vahendamine kodukeskkonna kohandamine ning oskused

vaumlaumlrtusvastuolude kaumlsitlemiseks (Gordon 2003 2006)

26

311 Selge enesevaumlljendamine minasotildenumite abil

Toumloumltades peredega maumlrkas Gordon et enamasti suhtlevad vanemad lastega viisil mis ei

votildeimalda lastel kogeda vanemate armastust ning naumlitab et vanemad ei hinda last sellisena

nagu ta on Seevastu vanemad kes otildepivad oma lastega suhtlema heakskiitvalt saavad olla

neile toeks ning eneseaustuse ja positiivse enesehinnangu alusepanijaks Gordon motildeistis et

vanemate oskamatus tuleneb nende enda puudulikust kasvatusest kuid jaumlreldas samas et

vajame uut vanemate potildelvkonda kes tunnistaks vajadust otildeppida oskusi mis aitaks kasvatada

vastutustundlikke lapsi

Iga lapse elus on periood kui ta hakkab enda kohta uumltlema bdquominaldquo Sel ajal on loomulik et

laps vaumlljendab end mina-keeles ma tahan ma ei taha mulle meeldib mulle ei meeldi jms

Kui last uumlmbritseb aga sina-keelne maailm (ja nii see paraku enamasti on lapse poole

poumloumlrdutakse miks sa nii teed kas ma ei oumlelnud sulle kuidas sa ometi nii lohakas oled jms)

kaotab ka laps oma loomuliku enesevaumlljendusoskuse Samas on lapsel sina-keeles

vaumlljenduvast taumliskasvanust palju raskem aru saada kui minasotildenumitega vaumlljenduvast

inimesest Minasotildenumi kasutaja votildetab selge vastutuse oma motildetete tunnete vajaduste ja

nende vaumlljendamise eest Taumliskasvanu kes vaumlljendab end lastele minasotildenumite abil tuleb

lapsele laumlhemale ja muutub lapsele inimesena justkui laumlbipaistvamaks Oumleldes kamandamise

asemel ma vajan su abi ma palun et sa antakse lapsele signaal et temast peetakse lugu

votildeimaldades lapsel tunda end olulisena ja vaumlaumlrtustatuna

Olukorras kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanu meelest heakskiidetav soovitab Gordon

harjumuspaumlrase kiitmise asemel kasutada positiivset minasotildenumit Sel juhul kirjeldab

taumliskasvanu lapse kaumlitumist ja selle kaumlitumise motildeju endale Lisades sellele ka oma tunded

(heameel rotildeotildem taumlnulikkus vms) annab ta lapsele motildeista kui oluline see kaumlitumine temale on

Selline poumloumlrdumine votildeimaldab lapsel hakata tajuma oma kaumlitumise motildeju teistele inimestele

sest taumliskasvanu naumlitab lapsele tema kaumlitumise motildeju oma sotildenadega nagu peeglist Taumlhtis on

meeles pidada et positiivse minasotildenumi eesmaumlrk pole vaumllja pressida soovitud kaumlitumist vaid

oma heameelt vaumlljendada Kuna laste uumlheks potildehivajaduseks on olla maumlrgatud rotildeotildemustab ka

laps Uumlhtlasi aitab tunnustav tagasiside lapsel uumlles ehitada positiivset enesekuvandit

Aumlrauumltlev minasotildenum on kohane olukorras kus mingil potildehjusel ei saa lapse soovidele vastu

tulla Motildeeldes mis on aumlrauumltlemise potildehjuseks saab oumlelda selge bdquoeildquo ning seda potildehjendada oma

vajadustega N Ma ei saa sinuga kohe praegu maumlngima tulla sest mul on vaja otildehtusoumloumlk

27

valmis teha Selline oma piiride vaumlljendamine otildepetab lapsi teistega arvestama samuti otildepivad

nad sellest enda piiride ja vajaduste eest seismist ning bdquoeildquo uumltlemist (Gordon 2003)

312 Suhtlemistotildeketest hoidumine

Thomas Gordon toob vaumllja kaksteist enamlevinud sinasotildenumit ehk poumloumlrdumisviisi mida ta

nimetab suhtlemistotildeketeks (vt lisa 4) sest nii vanemad kui ka otildepetajad kasutavad neid

valdavalt probleemolukordades maumlrkamata et need ei anna soovitud tulemust ega aita

probleeme lahendada

Kui probleem on lapsel vajab ta taumliskasvanu abi probleemi maumlrkamisel aumlrakuulamisel ja

eneses selgusele jotildeudmisel et siis ise votildei taumliskasvanu toel murele lahendus leida Kui lapse

kaumlitumine on probleemiks vanemaleotildepetajale on taumliskasvanu vastutus lapsele teada anda

milline kaumlitumine ja mille totildettu teda haumlirib

Suhtlemistotildekked ei aita kummalgi juhul probleeme lahendada vaid kahjustavad nii laste

enesehinnangut kui ka lapse ja taumliskasvanu suhet uumlhtlasi votildetavad nad votildeimaluse lapse

vastutustunde ja omaalgatuse arenguks (Gordon 2003 2006)

Ajal mil suhtlemistotildeketest hoidumist otildepetatakse nii klienditeeninduses kui

juhtimiskoolituses votildeime oma kogemuste potildehjal vaumlita et kodus koolis lasteaias ja toumloumll ei ole

need kuhugi kadunud vaid moodustavad endiselt suure osa igapaumlevasest suhtlemisest Eriti

tavapaumlrane on sinasotildenumite kasutamine laste puhul juhul kui lapse kaumlitumist kogetakse

vastuvotildeetamatuna Sildistamine suumluumldistamine kamandamine kuumlsimine jt on nii

harjumuspaumlrased et nende poumloumlrdumiste varjatud alltekst ndash mina taumliskasvanu olen sinust

targem sina vaumlike lollike ei tea kuidas asjad kaumlivad ndash jaumlaumlb taumliskasvanule hoomamata lapse

kujunevat isiksust ja minapilti sellegipoolest valusalt riivates (Gordon 2003)

313 Abistamisoskused lapse probleemi korral

Kui lapsel on probleem on tavapaumlrane et taumliskasvanud tahavad last aidata Nad kuumlsivad miks

ta nutab lohutavad pakuvad lahendusi kuid vahel teevad ka etteheiteid (kas ma ei oumlelnud)

votildei riidlevad Ei teata et ise lapse probleemi lahendama asudes votildeetakse lapselt justkui otildeigus

oma tunnetele ja vastutus probleemi lahendamise eest ning suumlvendatakse seelaumlbi lapse

ebakindlust abitust ning sotildeltuvusvalmidust Laps votildeib muutuda ka trotslikuks kui pakutud

lahendused talle ei sobi ja ta tahab omamoodi toimida

28

Kui lapsel on mure on taumliskasvanu uumllesanne seda maumlrgata hoolida ning pakkuda toetust

Parim viis selleks on aktiivne kuulamine mis votildeimaldab last tema tundeid ja vajadusi motildeista

Lapse tunnete peegeldamisel on suumlgav motildeju - last on maumlrgatud (see on lapse potildehivajadusi) ta

kogeb et temast hoolitakse ndash see omakorda toetab lapse enesehinnangut ja sisemist

vaumlaumlrtustunnet Kui suhtlemistotildekkeid ei rakendata kogeb laps et ta on aktsepteeritud sellisena

nagu ta on seega on turvaline oma tundeid tunda ja neid vaumlljendada need ei pea minema

kaumlitumisse ega kehasse (haigusteks) Laps keda aktsepteeritakse otildepib hoolima ka teistest

Vanemad ja otildepetajad soovivad et laps otildepiks oma tundeid ja kaumlitumist ohjeldama Kuid

juhtida saab vaid seda mida tuntakse Selleks et otildeppida motildeistma iseennast koos oma

tunnetega vajab laps kotildeigepealt taumliskasvanuid kes tema tundeid motildeistaksid ja neid talle

peegeldaksid Nii otildepib laps oma tundeid aumlra tundma ja saab nende kohta ka sotildenad Ta ei pea

enam vaikselt nurgas istuma vaid oskab oumlelda ma olen kurb Ta ei pruugi vihasena teisele

virutada kui oskab oumlelda mulle ei meeldi et sa minu kaumlest asja aumlra kiskusid

Gordon peab aktiivset kuulamist uumlheks totildehusamaks viisiks kuidas aidata lapsel kasvada

vastutustundlikuks ja ennast suunavaks iseseisvaks inimeseks Aktiivne kuulamine suurendab

laste valmisolekut kuulata vanemaid ja otildepetajaid ning muudab lapsed avatumaks ja

omavahelised suhted laumlhedasemaks vaumlhendades nii ka distsipliiniprobleeme (Gordon 2003

2006)

314 Kehtestamisoskused lapse vastuvotildeetamatu kaumlitumise puhul

Kui lapse kaumlitumine on vanemale votildei otildepetajale vastuvotildeetamatu taotleb taumliskasvanu lapse

kaumlitumise muutust Harvem motildeeldakse sellele kas kavatsetaval sekkumisel on uumlldse eeldust

muutust tekitada veel harvem aga sellele et lapse poole poumloumlrdutaks viisil mis ei kahjustaks

lapse enesehinnangut ega omavahelisi suhteid ning aitaks kaasa lapse vastutustunde arengule

Gordoni sotildenul alahindavad taumliskasvanud laste valmisolekut nende soovidele vastu tulla Tema

kogemuste jaumlrgi kasutab 99 koolitusele tulnud vanematest ebaefektiivseid kasvatusvotildetteid

Sellest teadlikuks saades on enamik vanemaid šokeeritud sest nad pole kunagi motildeelnud

kuidas nende sotildenad votildeiksid lastele motildejuda

Gordon pakub vastuvotildeetamatule kaumlitumisele reageerimiseks kolmeosalise kehtestava

minasotildenumi koos kaumliguvahetusega ehk lapse vastuseisu aumlrakuulamisega Kehtestavas

minasotildenumis kirjeldab taumliskasvanu lapsele tema kaumlitumist (vaumlltides hinnanguid ja muid

suhtlemistotildekkeid) selle kaumlitumise konkreetset motildeju endale ja oma tundeid selle suhtes Sel

29

moel votildetab vanemotildepetaja vastutuse oma vajaduste rahuldamise eest naumlidates oma sotildenadega

lapsele justkui peeglist kuidas lapse kaumlitumine tema taumliskasvanu vajadusi riivab jaumlttes

vastutuse kaumlitumise muutmise eest lapsele Oma tunnete avamine toob esile vanemaotildepetaja

haavatavuse ja inimliku palge luues eelduse ehedaks laumlheduseks Totildeenaumlosus et laps kes

motildeistab miks taumliskasvanu on haumliritud muudab oma kaumlitumist on kordades suurem kui

sinasotildenumite puhul Sellegipoolest on taumlhtis et taumliskasvanu oleks valmis ka lapsepoolseks

enesekaitseks votildei vastuseisuks Uumlmberluumllitumist kehtestamiselt aktiivsele kuulamisele

nimetab Gordon kaumliguvahetuseks Kaumliguvahetus votildeimaldab lapsel tekkinud tunnetega toime

tulla ning kannab sotildenumit et teda aktsepteeritakse ja motildeistetakse (Gordon 2003 2006)

Gordoni meelest on selline vahetu suhtlemiskogemus ka uumlheks totildehusamaks mooduseks

kuidas lapsed otildepivad enda eest seisma ja ausalt ennast vaumlljendama

315 Konfliktide lahendamise tavapaumlrased viisid ja votildeidan-votildeidan meetod ehk

6-astmeline probleemilahendusmudel

Olukorda kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu kuid lapse kaumlitumine pole

muutunud ka paumlrast taumliskasvanu minasotildenumeid ja korduvat kaumliguvahetust nimetatakse

konfliktiks Kui taumliskasvanu on hoidunud suhtlemistotildeketest ja valinud sobiva suhtlemisviisi

on konflikti potildehjuseks vastuolud lapse ja taumliskasvanu vajaduste votildei vaumlaumlrtuste vahel Oma

kasvukogemustest tulenevalt kardavad paljud inimesed konflikte ja puumluumlavad neid vaumlltida

ometi pole see alati votildeimalik Taumlhtis on meeles pidada et konfliktide esinemine on elu

loomulik osa ning omavahelisi suhteid ei ohusta konfliktid vaid nende kaumlsitlemise viis

Autoritaarse lahendusmudeli puhul surub taumliskasvanu oma lahenduse laumlbi Kuna lapse

vajadused jaumlaumlvad arvestamata ja laps aumlra kuulamata on lapse osaks pettumus kurbus trots ja

pahameel Tihti vanemad ja otildepetajad ei motildetle et kaumlitumisega on nad lapsele mudeliks

kujundades lapse toimetulekustrateegiaid Votildeimu kasutamisele ja allutamispuumluumletele

reageerivad lapsed votildeitlemise alistumise votildei potildegenemisega (vt tabel 1) Taumliskasvanud kes ei

taha kaumlituda sel moel kuid ei oska teisiti votildeivad kalduda teise aumlaumlrmusesse ning lasta lapsel

paumlhe istuda Kui taumliskasvanu ei suuda enda eest seista teeb laps mida tahab Taumliskasvanu

tunneb end abituna lapsel aga puudub turvatunne sest ta ei saa taumliskasvanu peale kindel olla

Gordon nimetab motildelemat meetodit kaotajatega meetoditeks

30

T a b e l 1 Autoritaarse konfliktilahendusmudeli motildejud lapsele

Tunded Laste toimetulekustrateegiad

Pahameel viha vaenulikkus Vastuhakk maumlss agressioon risti vastupidine

tegutsemine hoiak

Masendus Kaumlttemaks (tagasitegemine)

Viha Valetamine vingerdamine tunnete varjamine

Kimbatus Teiste suumluumldistamine pealekaebamine

Vaumlaumlrtusetuse tunne Petmine spikerdamine plagieerimine

Hirm aumlrevus rahutus Domineerimine peremehetsemine

kiusamine provotseerimine tuumlranniseerimine

Otildennetunde puudumine kurbus depressioon Vajadus votildeita hirm kaotada

Kibedus kaumlttemaksuhimu Liitude sotildelmimine grupeerumine

vanemaotildepetaja vastu kampade teke

Votildeimetus Alistumine kuuletumine (otildepetaja lemmikuks

saamine) jaumlreleandmine

Kangekaelsus Lipitsemine ja pugemine

Votildeistluslikkus Mugandumine riskide mittevotildetmine hirm

uue ees konformsus loovuse puudumine

Alandus apaatia Endassetotildembumine potildegenemine

fantaseerimine regressioon

Gordoni sotildenul on arengut laste kasvatamises ja kohtlemisel takistanud just taumliskasvanute

kitsapiiriline ettekujutus autoriteedist ja sellest kangekaelne kinnihoidmine Treenides

kuulekust ei kasvatata lastes vastutustunnet vaid sotildeltuvust Selline kasvatus muudab lapsed

araks kartlikuks ja naumlrviliseks sageli ka trotslikuks ja kaumlttemaksuhimuliseks Taumlnapaumleval kus

otildeigussuumlsteem ei tunnista enam uumlhe rassi votildeimu teise uumlle muutunud on juhtimisviisid aumlris ja

toumloumlstuses ning rahvusvaheline uumlldsus motildeistab hukka votildeimu kasutamise nii oma riigi kui ka

teise riigi kodanike suhtes on kodu ja kool Gordoni sotildenul uumlheks viimastest paikadest kus

inimestevahelistes suhetes veel votildeimu kasutatakse Selle potildehjuseks peab Gordon jaumlllegi

31

inimeste isiklikku kogemusi ndash taumliskasvanud kasutavad lastega suhtlemisel votildeimu sest neil

puuduvad teadmised ja kogemused kuidas teisiti lahendada vastuseise inimsuhetes (Gordon

2003) Alternatiivina pakub Gordon vaumllja 6-astmelise ehk votildeidan-votildeidan mudeli mis potildehineb

nii lapse kui ka taumliskasvanu vajaduste arvestamisel (vt joonis 3) Erinevalt autoritaarsest ja

kotildeikelubavast mudelist kus uumlks osapool votildeidab teise arvelt jaumletakse siin esialgsed

lahendused hoopiski kotildervale ning keskendutakse kummagi osapoole vajadustele Lahendusi

otsitakse uumlhiselt ajuruumlnnaku meetodil ning hiljem leitakse neist laumlbiraumlaumlkimiste abil sobiv mis

rahuldab nii lapse kui ka vanemaotildepetaja vajadusi (vt lisa 5)

bdquoParadoksaalsel kombel on totildesi et votildeimu kasutades kaotavad vanemad oma motildeju ja motildeju

suureneb kui nad votildeimust loobuvad votildei selle kasutamisest lahti uumltlevadldquo On arusaadav et

omavahelise konflikti lahenduse otsimise protsessi kaasatud laps kogeb aktseptsiooni ning

tunneb end olulisena Osaledes ise lahenduste pakkumises ja valimises on lapsed ka

motiveeritud sotildelmitud kokkuleppeid pidama ning uumlhtlasi otildepivad nad ka ise probleeme

uumlksteise vajadusi arvestavalt lahendama (Gordon 2003) Autorid eeldavad et kooli minnes on

nendel lastel paremad sotsiaalsed oskused millest tulenevalt on neil kergem kohaneda uutes

olukordades ja uutes suhetes

Joonis 3 Votildeidan-votildeidan e 6-astmeline konfliktilahendusmudel (Gordon 2006)

316 Lastevaheliste probleemide vahendamine

Autorid peavad vaumlga oluliseks lasteaiaotildepetaja oskust vahendada lastevahelisi konflikte

Thomas Gordon pakub vaumllja tehnika mille aluseks on taumliskasvanu hooliv reageerimine

Lapsevanemotildepetaja maumlrkab laste vahel tekkinud vastasseisu tunneb huvi milles asi kuid ei

32

asu kaitsma kumbagi last Gordon naumleb taumliskasvanu rolli lastevaheliste konfliktide puhul

vahendajana toimimises Taumliskasvanu suunab lapsed otse teineteisega suhtlema kuulates ise

aktiivselt motildelemat ning aidates vajaduse korral peegeldada nende tundeid ja vajadusi

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et sel moel jaumletakse vastutus lahendamise eest lastele taumliskasvanul on

vaid abistav roll Kogemus kinnitab et lapsed tulevad lahendustele mis taumliskasvanuile paumlhegi

ei tuleks Kui lapsed on lahendusele jotildeudmise protsessis ise aktiivselt osalenud on nad ka

valmis leitud lahendusi ellu viima

Oskuslik lastevaheliste konfliktide vahendamine taumliskasvanu poolt aitab oluliselt kaasa laste

suutlikkusele nii ennast vaumlljendada kui ka teistest aru saada kasvatades eneseusaldust

enesekindlust ja koostoumloumloskusi Lapsed kelle omavahelisi probleeme taumliskasvanud pole

lahendanud vaid vahendanud otildepivad kiiresti ise oma probleeme lahendama Autorid usuvad

et lasteaias sellised sotsiaalsed oskused omandanud lapsed kohanevad koolis kergemini ning

oskavad omavahelisi probleeme uumlksteist arvestavalt lahendada

Eesti kasvatusteadlase Inger Kraavi sotildenul votildeib vaumlheste suhtlemisoskustega otildepetaja tulla toime

oma aine edasiandmisega kuid mitte kotildelbelise kasvatusega vaumlaumlrtushinnangute

kujundamisega kotildeige sellega mis aitaks lapsel elus esinevate keeruliste probleemidega toime

tulla (Kangur 2009 viidatud Kraav 1997)

Toumlouml autorid on seisukohal et Thomas Gordoni suhtlemismetoodika aktiivne kasutamine tagab

lasteaiaotildepetaja oskusliku toimetuleku Gordoni metoodikale tuginemine aitab taumlita

alushariduse raamotildeppekava ja jaumlrgida uumllemaailmse positiivse kasvatuse programmi

potildehimotildetteid

Voldemar Kolga (2006) on kindel et infouumlhiskond vajab unikaalseid isiksusi kes oleksid

suutelised orienteeruma erinevates infovoogudes Meie uumllesandeks peaks olema unikaalsete

isiksuste kujunemise soodustamine ning laste kaitsmine standardse hariduse ja piiratud

inimeste eest Vabaduse puudumine ja taumliskasvanute diktaat motildejuvad Kolga sotildenul lastele

haumlvitavalt (Kolga 2006) Professor Uumllo Vooglaid (2002) rotildehutab et laps areneb vaid siis kui

tal on piisav votildeimalus motildeelda oma motildetteid ning kuumlllalt vabadust et luua midagi - oma

motildetteid tekste luua seoseid kujundeid - unistada matkida ja eesmaumlrgistada

33

4 Uurimismetoodika kirjeldus

41 Uurimuse metoodika

Uurimuses on kasutatud uumlhe meetodina kvantitatiivset meetodit ndash ankeeti Ankeedi

kasutamisel laumlhtuti potildehimotildettest et sellele saadud vastuseid oleks votildeimalik standardiseerida

ning omavahel statistiliselt votilderrelda Ankeet sisaldab kaks kuumlsimust uumlldinformatsiooni

saamiseks vanuse ja toumloumlkogemuse kohta ja 11 avatud votildei valikvastustega kuumlsimust Eelistati

avatud kuumlsimusi sest need votildeimaldavad uurida otildepetajate tegelikke teadmisi ja on vaumlhem

motildejutatud kuumlsija ootustest (vt lisa 7)

Antud uurimustoumlouml metoodika potildehialuseks valiti kvalitatiivne laumlhenemine ja uurimustoumlouml

laumlbiviimiseks kvalitatiivne meetod Uurimismeetodina kasutatakse poolstruktureeritud

intervjuud mis koosneb avatud kuumlsimustega kuumlsimustikust Autorid votildetsid aluseks Gerdy

Kanguri (2009) poolt koostatud kuumlsimustiku modifitseerides seda laumlhtuvalt kaumlesoleva toumlouml

eesmaumlrkidest Kahekuumlmnest Kanguri kuumlsimusest votildetsid autorid oma intervjuusse 13 muutes

neist viit ja lisades uumlheksa kursusel praktiseeritavate suhtlemisoskustega seotud kuumlsimust

Kuumlsimustik on jaotatud plokkidesse Vajadusel oli votildeimalik esitada lisakuumlsimusi (vt lisa 8)

Intervjuu kuumlsimustiku sisu

Andmed uuritava kontingendi kohta vanus haridustase toumloumlstaaž

I plokk kuumlsimused otildepetaja professionaalsuse ja toumloumls ettetulevate raskuste kohta

II plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemade ja koolituse vajalikkuse kohta

III plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste kasutamise ja

nende motildeju kohta

42 Uurimisprotseduuri ja valimi kirjeldus

Uurimust laumlbi viies on laumlhtutud teadmisest et kotildeik otildepetajad olenemata toumloumlstaažist vajavad

suhtlemisoskusi Ankeedi taumlitsid Rakvere Kolledži alushariduse otildepetajakoolituse 2011 aasta

statsionaarotildeppe lotildepetajad kellel puudub toumloumltamise staaž kuid olid edukalt laumlbinud praktika

erinevates lasteaedades (praktikate pikkus otildeppimise aja jooksul oli 10 naumldalat) Valimisse

kuulusid ka alushariduse eriala kaugotildeppe tudengid kes toumloumltavad lasteaias ning on samuti

2011 aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledžit

34

Votildeimalus kuumlsimustikule vastata oli 45 tudengil kes ei olnud osalenud Gordoni perekoolis

Votildeimalust kasutas seitse paumlevaotildeppetudengit uumlheksast ning 10 kaugotildeppetudengit 36-st

Tagastatud ankeetide analuumluumlsiks on kasutatud kirjeldust Andmete toumloumltlemisel kasutati

rakendust MS Excel

Kotildeige vanem vastaja oli 54aastane ning kotildeige noorem 20aastane Paumlevaotildeppe uumlliotildepilased olid

keskmiselt 21aastased Kaugotildeppe uumlliotildepilaste keskmiseks vanuseks oli vastamise ajal 389

aastat Paumlevaotildeppeuumlliotildepilased nagu ka varem mainitud olid praktikal olnud vaid 10 kuud

Keskmine pedagoogiline staaž oli keskmiselt 146 aastat Uumlks otildepetaja oli lasteaias toumloumltanud 36

aastat

Intervjuu valimisse kuulusid 10 Gordoni perekooli laumlbinud lasteaiaotildepetajat Laumlaumlne- ja Ida-

Virumaal Uumlks neist oli osalenud Gordoni perekoolis kahel korral ndash seitse ja neli aastat tagasi

kaks otildepetajat laumlbisid Gordoni perekooli neli aastat tagasi ja seitse osalesid viimase poole aasta

jooksul Kolmel otildepetajal kuumlmnest on keskeri- uumlhel rakenduslik kotilderg- neljal pedagoogiline

kotildergharidus Kaks intervjueeritavat on kaumlesoleval aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledži

alushariduse eriala (olemasolevalt keskeri- ja rakenduslik kotildergharidus) Nemad ei kuulunud

ankeetkuumlsitluse valimisse sest olid laumlbinud Gordoni perekooli Intervjueeritavad on vanuses

26 kuni 57 aastat nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36 aastani

43 Uurimistulemuste kirjeldus ja analuumluumls

Uurimuse eesmaumlrgiks oli vaumllja selgitada kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajatel toetada laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Intervjueeritavatega lepiti eelnevalt kokku intervjuu aeg ning kuumlsiti luba diktofoni

kasutamiseks Taumlpsustati kuidas saadud informatsiooni kasutatakse ning lepiti kokku et

intervjuus osalemine on anonuumluumlmne Andmeid koguti loomulikus otildehkkonnas - kaheksal juhul

lasteaia ruumlhmatoas peale toumloumlpaumleva lotildeppu uumlhe otildepetajaga viidi intervjuu laumlbi privaatsetes

tingimustes meditsiiniotildee kabinetis ning uumlhe kaugotildeppe tudengiga naumldalavahetusel TLUuml

Rakvere Kolledži otildeppeklassis

Andmete kogumise ja totildelgendamise protsess koosnes viiest osast

Viidi laumlbi ankeetkuumlsitlus alushariduse eriala tudengite seas ning intervjueeriti

otildepetajaid

35

Toumloumldeldi ankeetkuumlsitluse vastuseid kuulati salvestusi ning litereeriti tekst

Analuumluumlsiti ankeetkuumlsitluse ning intervjuude tulemusi ning grupeeriti sisult sarnased

vastused motildetestati vastused lahti tehti jaumlreldusi ja uumlldistusi ning toodi vaumllja

erinevused

Votilderreldi ankeetkuumlsitluses saadud vastuseid intervjueeritute vastustega ning autorite

uuringu tulemusi Gerdy Kanguri uurimustoumlouml tulemustega

Vormistati jaumlreldused ja kokkuvotildete

431 Kuumlsimused lasteaiaotildepetaja professionaalsuse rolli toumloumls esinevate raskuste

ja suhtlemisoskuste kohta

Milles seisneb Teie arvates otildepetaja professionaalsus

Paumlevaotildeppetudengid vastasid et otildepetaja professionaalsus on suhtlemisoskus laste kolleegide

ning lastevanemate vahel neljal juhul seitsmest Uumlks vastanutest lisas et see on ka oskus

konflikte lahendada Vastuste seas ilmnesid seisukohad et olulised on teadmised kuidas

midagi otildepetada ning uumlleuumlldine suur lugemus oskamaks laste kuumlsimustele vastata Kaugotildeppe

uumlliotildepilased kes olid toumloumltanud lasteaias 3-5 aastat vaumlitsid et professionaalsus seisneb laias

silmaringis teadmiste kasutamise oskuses ning kolleegide ning lastevanematega heades

suhetes olemises Otildepetajad kes olid toumloumltanud rohkem kui 7 aastat vaumlitsid et oluline on oskus

lastega suhelda ja uumlleuumlldse suhelda kuulata ning motildeista last ning vanemat arvestada laste

eripaumlraga ning omada lastepsuumlhholoogia tundmist Kaks uumlle 30 aasta toumloumltanud otildepetajat lisasid

eelpool toodule veel konfidentsiaalsuse ja teadmise et igas lapses on midagi head ldquopositiivne

on ju meis kotildeigis olemas ja sellele proff tugineb Kotildeigepealt kaasasuumlndinud oskus motildeista ja

oskus panna end lapse rolli seda tehes arvestada igat last eraldi Oskus leida IGAS lapses

HEADrdquo

Kokkuvotildetteks votildeib tinglikult oumlelda et noored otildepetajad tajuvad otildepetajaks olemist teadmiste ja

oskuste tasandil vanemad otildepetajad aga peavad professionaalseks head suhtlemiskultuuri

Intervjueeritavad lasteaiaotildepetajad totildeid kotildeige enam vaumllja otildepetaja suhtlemisoskustealase

kompetentsuse nimetades oskust last maumlrgata ja toetada naumlha last isiksusena vaadata

situatsioone lapse seisukohast ndash rdquosee on kotildeige taumlhtsamrdquo laskuda tema tasemele arvestada

laste vajaduste eripaumlra ning reageerida kiiresti laste vajadustele ndash rdquoiga paumlev kotildeigi 24

lapsegardquo Teisena nimetasid intervjueeritavad otildepetaja enesejuhtimisega seotud kompetentsust

36

ndash head pingetaluvust ning oskust jaumlaumlda igas situatsioonis rahulikuks mitte kaotada

enesevalitsust Kolmandana hindasid intervjueeritavad toumloumltades ja otildeppides kujunenud

teadmisi oskusi ja kogemusi mis votildeimaldavad naumlha lapsi nii grupina kui ka igat uumlksikut last

eraldi Vastavalt vajadusele tuleb otildepetajal jaumllgida suunata votildei sekkuda ning planeerida ja

integreerida erinevaid valdkondi Nimetati ka laia silmaringi oma eriala valdamist

optimismi oskust luua maumlngulist keskkonda ning lapse otildepetamist laumlhtudes tema

individuaalsusest

Milliseid probleeme esinebon ette tulnud lastega suheldes mis on tundunud rasked

Rasked on tundunud lastevaheliste konfliktide lahendamised eriti siis kui sekkunud on

lapsevanemad Seda totildei esile kaheksa kuumlsitluses osalenut Kuus vastajat totildei esile aumlrritunud

lapse maharahustamise neli vastanut keelebarjaumlaumlri kui ruumlhmas on muukeelsest perest laps

Kolm vastajat pidasid keeruliseks maumlnguasjade lotildehkumise votildei omaks pidamisega seotud

olukordade ja laste majanduslikust ebavotilderdsusest tekkivate probleemide lahendamist Uumlks

otildepetaja oli noumlrdinud et kui 10 aastat tagasi ei olnud probleemi ruumlhmaruumis maumlnguasjade

koristamisega siis nuumluumld teatab motildeni laps et see on otildepetajaabi toumlouml ja teda asjade kohale

panemine ei huvita

Otildepetajad kes toumloumltanud uumlle 30 aasta totildeid vaumllja laste ebakohase sotildenavara korrigeerimise

jonnaka potildeikpaumlisuse ebameeldivate teadete edastamise vanematele ja vanemate agressiivsuse

ning lapse kaitsmise vanematepoolse fuumluumlsilise vaumlgivalla eest

Avatud kuumlsimusele antud vastused ei olnud toumlouml seisukohalt oodatavad Vaadeldes probleeme

suhtlemisoskuste seisukohast leiavad toumlouml autorid et probleemid on seotud

suhtlemisoskustega ning lisaraskusi tekitavad konfliktid uskumuste ning vaumlaumlrtushinnangute

tasandil

Intervjuus osalenud lasteaiaotildepetajate vastustes oli esikohal laste emotsioonide jaumlrsk muutus

jaumlrgnes liiga suur laste arv ruumlhmades (ldquoSoomest tulles uumltlesin et meil on karjakasvatusrdquo)

mistotildettu on keeruline jotildeuda iga lapseni sest uumlhega tegeledes jaumlaumlvad teised taumlhelepanuta ja

omapaumli Otildepetajad leidsid et ruumlhmas votildeiks olla 10-12 last praeguse 24 lapse puhul peaks

olema meeskond suurem naumliteks kaks otildepetajat korraga Ka sotildeimeruumlhma otildepetajat maumlrkisid et

vaumliksemas grupis on lapsed rahulikumad kuid muutuvad agressiivseks kui on rohkem lapsi

kohal Kolmandaks toodi vaumllja laste omavahelised tuumllid kusjuures uumlks otildepetaja nimetas siin

vaid tuumllisid mis on lotildeppenud uumlhe lapse vigastusega nt ninaverejooksuga Raskeks peeti

37

olukordi kus laps on kuumlll otildepetaja aumlra kuulanud kuid jaumlrgmisel hetkel selgub et pole kuulnud

ega oumleldut fikseerinud Uumlks otildepetaja totildei vaumllja kohanemisega seotud raskused kirjeldades

olukorda kus uuel lapsel votildettis ruumlhma ja tegevustesse sulandumine mitu kuud Kuigi laps

ruumlhmaruumis julges teiste hulgas tegutseda istus ta liikumis- ja muusikatundides endiselt

omaette ega notildeustunud osalema Otildepetajad aktsepteerisid teda ega avaldanud survet lubades

tal istuda ja vaadata Paari kuu paumlrast totildeusis laps liikumistunni ajal puumlsti ja laumlks ise teiste

hulka ldquoJotildeudsin aumlra oodata On ju hea meel kui lotildepuks laumlheb haumlstirdquo rotildeotildemustas

intervjueeritav

Neli intervjueeritavat maumlrkisid raskusena piiride proovimist Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda

uumlhe ruumlhmaga kus oli kolm huumlperaktiivse kaumlitumisega poissi Poisid olid otildeues roninud puu

otsa Otildepetaja oli just laumlinud uude toumloumlkohta ja raskem kui otsustada kuidas reageerida oli

teadmine et kotildeik toimub juhtkonna akna all Kotildeige suurem pinge tuli kartusest et kotildeik

vaatavad kas ta toimib otildeigesti

Kuidas oskasite lahendada lastega ettetulevaid probleeme

Kuumlsimus esitati intervjueeritavatele kuid ei sisaldunud ankeetkuumlsitluses Enamus

intervjueeritavatest uumltles et noorena ei naumlinud nad probleeme votildetsid last nagu ta on ja

toimisid sisetunde jaumlrgi Tagasivaateliselt osatakse oumlelda et paljud varasemad kaumlitumisviisid

olid tegelikult suhtlemistotildekked Kasutati palju hinnanguid ja sildistamist ei osatud aktiivselt

kuulata ega laste tundeid peegeldada Lastevaheliste probleemide puhul puumluumlti need ise aumlra

lahendada votildei kuumlsiti kakluses pealejaumlaumlnult miks ta teisele haiget tegi Otildepetaja kes uumltles

ldquoOlin kohesest meelestatud kes ei nuta jaumlrelikult alustas ja on suumluumldirdquo kasutas

jaumlrelemotildetlemise tooli kuid paumlrast lapsega juhtunu uumlle arutledes ei kasutanud aktiivset

kuulamist ega peegeldamist Umbes pooled otildepetajatest olid saanud algteadmised aktiivsest

kuulamisest varasematel koolitustel (Tartu Uumllikoolis Heiki Kripsi kursusel omaaegses

Rakvere Pedagoogilises Koolis Tallinna Otildepetajate Seminaris Rakvere Kolledžis) ja puumluumldsid

otildepitut rakendada Nemad said Gordoni koolitusel kinnitust et on otildeigel teel puumluumldes last motildeista

ja temaga arvestada Uumlks otildepetaja uumltles et midagi sellist lootis ta saada kui laumlks

tasemeotildeppesse TLUuml Rakvere Kolledžisse ega motildeista miks seda seal ei otildepetata

Kuivotilderd oluliseks peate lasteaiaotildepetajatele suhtlemisoskuste otildepetamist

Kuumlsimus oli esitatud valikvastusena milles sai valida nelja vastuse vahel Keegi ei valinud

etteantud vastusevariante ei vaja ja piisab teooriast Toumloumlkogemuseta paumlevaotildeppe otildeppurid ja

kuni viis aastat toumloumltanud otildepetajad valisid kuuel juhul vastuseks sama oluline kui muud

38

paumldevused Muudest paumldevustest veel olulisemaks pidasid suhtlemisoskusi kaheksa

toumloumlkogemustega otildepetajat ja kolm uumlliotildepilast Kokkuvotildettes pidas 65 vastajatest

suhtlemisoskust olulisemaks muudest paumldevustest

Intervjuus ei olnud otseselt seda kuumlsimust kuid vastates kuumlsimusele Gordoni koolituse

vajalikkusest selgus et kotildeik peavad suhtlemisoskuste otildepetamist lasteaiaotildepetajatele aumlaumlrmiselt

oluliseks

Kas suhtlemisoskusi peaks otildepetama praktiliselt

Kotildeik toumloumltavad otildepetajad vastasid et peavad vaumlga vajalikuks suhtlemisoskuste praktilist

otildepetamist Uumlliotildepilastest kellel on vaid praktika kogemus arvas seitsmest kolm et

suhtlemisoskuste praktiline otildepetamine on vaumlheoluline ja neli pidas seda vaumlga oluliseks

Kuumlsimust ei olnud otseselt intervjuus kuid vastustest teistele kuumlsimustele selgus

intervjueeritute kindel veendumus et suhtlemisoskusi on oluline otildepetada praktiliselt ning

teatud aja tagant ka uumlle korrata Votilderreldes kogenud lasteaiaotildepetajate ja Gordoni koolitusel

osalenute seisukohti paumlevaotildeppe tudengite omadega votildeib oumlelda et suur osa tudengeist kel

puudub praktiline toumlouml- ja suhtluskoolituse kogemus ei taju piisavalt praktilise suhtlusotildeppe

olulisust

Milline on teie hinnangul lasteaiaotildepetaja roll lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu

toetamisel

17 vastajast 16 pidas lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel

vaumlga taumlhtsaks Nendest 10 potildehjendas seda vaumlitega et laps veedab suurema osa ajast lasteaias

ja suhtumisega lapsesse motildejutab otildepetaja tema arengut Viie vastaja arvates otildepetab

lasteaiaotildepetaja lapsi suhtlema taumliskasvanuga ja eakaaslastega Antud kuumlsimusele vastas 94

pedagooge et emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamine on vaumlga oluline 35 arvas et

lapsed jaumlljendavad otildepetaja kotildeneviisi 23 aga arvas et otildepetaja annab suhtlemisoskustes

lisateadmisi Kotildeik intervjueeritavad peavad samuti otildepetaja rolli laste emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga oluliseks kinnitades et otildepetaja on lastele eeskujuks kelle

kaumlitumist mudeldatakse

39

Milline on lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuste motildeju lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele

arengule

Toumlouml autorid peavad totildedema et antud avatud kuumlsimus ei ole taumlitnud oma eesmaumlrki

Paumlevaotildeppetudengite ning luumlhikest toumloumlkogemust omavate otildepetajate vastus kattus eelmise

kuumlsimuse vastusega Vastajad ei olnud tajunud kuumlsimuse eripaumlra Seetotildettu ei pea autorid

vajalikuks eespool toodud vastuseid korrata Otstarbekas on vaumllja tuua pikema staažiga

otildepetajate motildetted Nende hulka kuuluvad otildepetajad kes on toumloumltanud lasteaias uumlle 7 aasta

Lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused tagavad lapsele ldquojulge hakkamasaamise erinevates

olukordadesldquo toimetulemise otildeppetoumloumls laia sotildenavara ja enesekindluse Kolm otildepetajat

vaumlidavad et positiivne suhe aitab lapsel igakuumllgselt areneda 32 aastat toumloumltanud otildepetaja kes

on hetkel lotildepetamas Rakvere Kolledžit tunnustab koostoumloumloskuste aineotildepetuse raames

tutvustatud Th Gordoni mudelit ldquoMulle meeldisid P Murrikuga otildepitud suhtlemisvotildetted

peegeldamine kuulamine sotildenumite edastamine tagasiside andmine Kuid nagu uumltles

kursusekaaslane neid oskuslikult oskamata kasutades tundun endale mittetotildesiseltvotildeetav ja

ehk isegi naeruvaumlaumlrne Seetotildettu arvan et sellist laumlbimaumlngimist votildeiks olla rohkemgi

otildeppimisprotsessis sest siis on eksimine lubatud ja harjutamine kinnistaks vajalikud mudelidrdquo

Intervjueeritavad totildeid kahele eelmisele kuumlsimusele vastates vaumllja et taumlnapaumleval veedavad

lapsed sageli kasvatajaga (nende sotildenakasutus) rohkem aega kui emaga mistotildettu on kasvataja

ldquonagu teine emardquo Vastajad peavad oluliseks lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuse motildeju lapse

positiivse minapildi kujunemisele ldquoLapsest kujuneb see kellena otildepetaja last kohtleb kuidas

otildepetaja teadvustab lapsele tema minardquo

Vastajad naumlevad lasteaiaotildepetajas eeskuju lapsele Mida paremad on otildepetaja suhtlemisoskused

seda paremaks suhtlejaks kujunevad lapsed ldquoUumlkskotildeik mida otildepetada jaumlrele teevad lapsed

seda mida nad naumlevad ja kogevadrdquo ldquoMe tahame head tulevikku oma lastele Kui meie

oskame seda oma lastele edastada oskavad nemad seda edaspidi oma lastele edasi andardquo

Intervjueeritute arvates kasvab lapsest julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt

lahendav inimene kui tal on ees mudel kuidas konkreetses olukorras kaumlituda Kooli minnes

oskavad nad ise probleeme lahendada ei kiusa teisi ega muutu ka ise kiusatavaiks Uumlks

otildepetaja avaldas arvamust et otildepetaja suhtumine (ldquokui tema peab kaumlskima ja korraldama sest

laps nagunii ei oskardquo) toob kaasa lapse negatiivse enesehinnangu millega ta laumlheb lasteaiast

kooli

40

Autorid peavad oluliseks kahe intervjueeritu taumlhelepanekut otildepetaja suhtlusoskuste ja laste

otildepivotildeime seotuse kohta ldquoInimene otildepib omandab kotildeike paremini kui ta on otildennelikrdquo Kui

laste vajadused on rahuldamata ja neid pole maumlrgatud ega kuuldud on ka otildepivotildeime paumlrsitud

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et intervjueeritud pidasid lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskust muudest

oskustest taumlhtsamaks

Olete Te motildenikord kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kui jah kas selle potildehjuseks on

olnud raskused suhtlemisel

Kuumlsimus esitati vaid intervjueeritavatele Kuumlmnest intervjueeritavast seitse ei ole kordagi

kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kaks otildepetajat ei toumloumltanud teatud perioodil lasteaias Uumlhel

ei olnud uues elukohas lasteaeda Teisel juhul oli potildehjuseks lasteaia sulgemine Vaid uumlks

otildepetaja on kaalunud ametist loobumist Tema totildei potildehjuseks raskused konkreetsete

huumlperaktiivsete lastega Nuumluumldseks on sellest mitu aastat moumloumldas otildepetaja osales neli aastat

tagasi Gordoni perekoolis ega ole enam kaalunud ameti vahetust

432 Kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemad ja koolituse vajalikkuse

kohta

Jaumlrgnevad kuumlsimused esitati vaid intervjueeritavatele

1 Millised teemad Gordoni koolituses olid Teie meelest kotildeige olulisemad

Enamik intervjueerituid pidas oluliseks kotildeiki teemasid kuid eriti rotildehutati aktiivset kuulamist

konfliktide lahendamist ja vahendamist Otildepetajad maumlrkisid siin et aktiivne kuulamine ja

peegeldamine maandavad koheselt pingeid Sellest tulenevalt on otildepetaja rahulikum ja

enesekindlam ning lihtsam on jotildeuda lapsega uumlhele lainele Kotildeik otildepetajad pidasid oluliseks

lastevaheliste probleemide vahendamist mitte ise aumlra lahendamist Lasteaias kus koolitus oli

lotildeppenud kaks kuud tagasi ning igast ruumlhmast osales vaumlhemalt uumlks otildepetaja maumlrgati et lapsed

olid sotildeltumata vanusest hakanud kasvatajate eeskujul uumlksteist tunnustama aumlra kuulama ja

puumluumldsid probleemidele ise lahendusi otsida Vajalikuks nimetati ka metoodilist selgust enda

sallivuspiiri aumlratundmist probleemi omaniku maumlaumlratlemist minasotildenumite edastamist

kehtestamist

Autorid peavad vajalikuks rotildehutada et intervjueeritavad raumlaumlkisid intervjuu kaumligus

omaalgatuslikult ka omandatud oskuste kasutamisest ja kasulikkusest vaumlljaspool

41

lasteaiaotildepetaja rolli ndash oma peres nii laste kui abikaasadega samuti muudes igapaumlevastes

suhetes

2 Mis oleks vajanud potildehjalikumat kaumlsitlemist

Kaks korda koolitusel osalenud otildepetaja (seitse ja neli aastat tagasi) vastas et kogu kursust

votildeiks korrata ja vaumlrskendada et Gordoni mudel muutuks harjumuseks Kolmandik vastanuist

oleks soovinud potildehjalikumalt harjutada aktiivset kuulamist ja peegeldamist Uumlks

intervjueeritav soovis votildeimalust korduvalt koos koolitajaga CD-plaadilt kuulata ja laumlbi

arutada probleemsituatsioone Tema jaoks oli raske peegeldamiselt edasiliikumine Kolme

intervjuul osalenu arvates votildeinuks rohkem harjutada konflikti lahendamist votildeidan-votildeidan

mudeli jaumlrgi Uumlks vastanuist kahtles selle mudeli kasutamise votildeimalikkuses kotildeikide

konfliktide lahendamisel Uumlhel inimesel on jaumltkuvalt raske ldquoeirdquo oumlelda

Enamus intervjueerituid sooviks teatud aja tagant kokku saada et teadmisi kinnistada ldquorauda

tules hoida et ei laseks rihma lotildedvaksrdquo

3 Palun kirjeldage situatsioone kus olete kasutanud votildei proovinud kasutada Th

Gordoni metoodikat

Vaumlaumlrib mainimist et otildepetajad kes olid kaumlinud koolitusel nelja votildei seitsme aasta eest ei maumlleta

kuumlll enam taumlpset terminoloogiat kuid kasutavad siiski igapaumlevaselt kotildeiki oskusi Kursusel

omandatud oskused on integreerunud nende loomuomase olemise ja kaumlitumisega Rotildeotildemu

teeb et igapaumlevaselt kasutatakse aktiivset kuulamist peegeldamist lastevaheliste probleemide

vahendamist ning votildeidan-votildeidan mudelit (mitte ainult probleemide lahendamisel vaid

kokkulepete sotildelmimisel uute ideede genereerimisel ja elluviimisel)

Intervjueeritute esitatud naumlited on toodud lisas 6

4 Kuidas kaumlitusite taolistes situatsioonides enne koolitust Mis on muutunud Votilderrelge

palun oma varasema ja praeguse kaumlitumise motildeju

Enamus otildepetajaid avaldas et enne koolitust panid nad ise asjad paika ei peegeldanud ega

jotildeudnudki asja tuumani ldquoKui laps nuttis uumltlesin vastu et aumlra selle tuumlhja asja paumlrast kuumlll

nuta Peale koolitust aga ei suru oma lahendusi peale Kui teine ei leia lahendust kuumlsin mis

ta arvab kas selline variant sobiksrdquo

42

ldquoOleksin oumlelnud ldquoSa tegid nii nii ei tehta meil on sellised reeglidrdquo Endine motildeju toumloumltas

vaumlhem usaldust ei olnud konflikt tuli kiiresti tagasi panid paika jaumllle pidid paika panema

nii kotildeigi 24 lapsega Otildepetaja oli nagu politsei kui politsei oli aumlra oli ka kord majast laumlinudrdquo

ldquoKindlasti mitte nii oleks kuidagi teistmoodi lahendanud lapsele oleks midagi hingele

jaumlaumlnudrdquo

ldquoKuulasin enne ka aga nuumluumld teen seda teadlikumalt Enne tundsin survet vaumlljastpoolt

kahtlesin kas peaks rusika lauale loumloumlma Nuumluumld tean kuidas raumlaumlkida Enne kasutasin rohkem

sinasotildenumit nuumluumld rohkem aktiivset kuulamist ja peegeldamist teadvustan rohkemrdquo

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et enne koolitust tundsid otildepetajad end ebakindlamalt kasutasid

sinasotildenumeid ja lahendasid ise laste probleeme mistotildettu lapsed hakkasid ootama et otildepetaja

nende probleeme lahendaks Samuti tekitas otildepetaja selline kaumlitumine lastes trotsi Peale

koolitust tunnevad otildepetajad end enesekindlamalt kaumlituvad teadlikumalt oskavad lapsi kuulata

ja tundeid peegeldada ning toetada lapsi omavaheliste probleemide lahendamisel Otildepetajad on

maumlrganud et lapsed on juba motildene kuu jooksul hakanud otildepetaja eeskujul ise omavahelisi

probleeme lahendama muutunud avatumaks motildetlevad otildepetajaga kaasa pakuvad oma ideid

vaumllja Kasvanud on vastastikune usaldus

Uumlks moumloumldunud suumlgisel koolitusel osalenud otildepetaja on hakanud lastevanematega vabamalt

suhtlema Enne koolitust raumlaumlkis ta vanematega rasketel teemadel vaid aumlaumlrmisel vajadusel

nuumluumld julgeb ta probleemidest koheselt raumlaumlkida vaumlltides sellega probleemide paisumist Ta on

maumlrganud et lapsevanemad on muutunud koostoumloumlvalmimaks ning hakanud omaalgatuslikult

rohkem temaga kontakti votildetma Teda rotildeotildemustab et vanemad poumloumlrduvad tema poole oma

lastekasvatuslike murede ja kuumlsimustega kuigi enamus neist on temast eakamad

5 Millistest otildepitud oskustest kogete kotildeige enam kasu

Kotildeigi arvates on kotildeige rohkem kasu aktiivsesse kuulamise ja tunnete peegeldamise oskustest

(neid nimetasid kotildeik intervjueeritud) Peaaegu sama oluliseks (vaid uumlks vastanu vaumlhem)

peetakse oskust konflikte votildeidan-votildeidan mudeli abil lahendada ja vahendada

6 Milliseid takistusi naumlete otildepitud oskuste elluviimisel igapaumlevaelus

Autorite arvates on taumlhelepanuvaumlaumlrne et vaatamata raskendavatele teguritele ei jaumlauml kursusel

omandatud oskuste kasutamine igapaumlevaelus takistuste taha Peamise raskendava asjaoluna

43

tuuakse vaumllja piiratud aeg ja laste suur arv ruumlhmas (24 last) Otildepetaja ei saa samaaegselt igal

pool olla kui kolmes kohas korraga midagi juhtub ja iga juhtum vajab otildepetaja aega ning

taumlhelepanu Vaumliksema grupi puhul naumliteks viieteistkuumlmne lapsega on otildehkkond rahulikum ja

aega jagub igale lapsele Takistavate teguritena toodi vaumllja ka notildeudmiste erinevust kodus ja

lasteaias Kotildeik intervjueeritud totildedesid siiski et oskuste kasutamine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja

motivatsioonist ning uumlletamist vajavad takistused on sisemised Uumlks vastanutest totildei vaumllja

isikliku probleemi ldquoTakistused on pigem minu sees Lastevanematega konflikte lahendades

on motildenikord emotsioonid nii laes et unustan neid maha votildetta Siis ei tule ka meelde mida

olen otildeppinud ja kuidas peaksin kaumlitumardquo

7 Miks peate oluliseks lapse kui subjekti kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

Kotildeik intervjueeritud peavad oluliseks laste kaasamist et lapsed tunneksid end

taumlisvaumlaumlrtuslikena ning kogeksid et neist hoolitakse ja nendega arvestatakse Vastajad on uumlhel

meelel et see aitab kaasa terve enesehinnangu kujunemisele ning paneb aluse laste

suhtlusmudelitele

ldquoTaumlpselt nii nagu meie suhtleme suhtlevad ju lapsed ka meie oleme eeskujurdquo

ldquoSee aitab kaasa enesekindla julge oma arvamust vaumlljendava emotsionaalselt ja

psuumluumlhiliselt terve taumliskasvanu sirgumisele Toetab lapse oskust oma probleeme verbaalset

lahendada mitte fuumluumlsilise vaumlgivallagardquo

ldquotoetab kiindumussuhte kujunemist Lapsel on keegi keda ta votildeib usaldada ning kellega ta

votildeib oma muret jagadardquo

ldquoLaps kogub kogemusi see on kotildeva alus edaspidiseks eluksrdquo ldquoKogemuse saamine tunnetab

et nii on votildeimalikrdquo

Samuti tunnistavad kotildeik et laste kaasamine valikute otsuste ja kokkulepete tegemisse avab

nende potentsiaali lapsed kes saavad osaleda ja oma ideid pakkuda on palju motiveeritumad

kokkuleppeid pidama Laste pakutud lahendid toimivad palju paremini kui otildepetaja pakutu

lapsed kuulavad paremini ja otildepivad ise probleeme lahendama

44

8 Miks Teie arvates vajavad otildepetajad Eestis sellist koolitust

Kotildeik intervjueeritud rotildehutasid vajadust lapsi lugupidavalt kohelda milleks senine kasvatus ja

ka pedagoogiline ettevalmistus oskusi ei paku Gordoni koolitusel osalenud otildepetajad peavad

kotildeige aluseks aktiivset kuulamist mille kaudu laps kogeb hoolimist ja armastust Votildeimalus

taumliskasvanu toel ise lahendusi leida kasvatab enesekindlust eneseusaldust ning arendab

probleemide lahendamise ja koostoumloumloskusi

ldquoGordoni mudel aitab lapsel saumlaumlstlikult lahendada probleeme Kuulates kolleege kotildervalt on

lastest kahju Tekib tunne et laumlheks lapsele appi sest nad teevad lapsi maha Kui mina oleks

laps ma paneks sealt ruumlhmast minema Sinakeel ja taumlnitamine teevad lapsed otildennetuks

turvalisusest jaumlaumlb kotildevasti puudu Ja lapsevanemad kaumlituvad ju samamoodirdquo

ldquoEnne olin pealiskaudne ja ldquotarkrdquo - panin ruttu hinnangu ja lahendasin asja aumlra aga ei

saanudki teada mis tal mureks oli nuumluumld jotildeuan totildeelise tuumanirdquo

ldquoPaljud otildepetajad kes ei ole koolitust saanud lahendavad ise laste probleeme Kui kaumlisin

teadliku lapsevanemana arenguvestlusel palusin et otildepetaja puumluumlaks aidata lastel leida

lahendusi ning otildepetada ka lasteaias kuidas ise oma probleeme lahendada Otildepetaja vaatas

mind kummalisel pilgul Otildepetaja ei olnud koolitust saanud Aga kuidas siis meie lastest

kasvavad kuumlpsed taumliskasvanud kui otildepetajad otsustavad ja annavad valmis vastuseidrdquo

Mitmed keskealised vastajad peavad oluliseks vabanemist suumlgavale sissejuurdunud

autoritaarsetest motildette- ja kaumlitumismallidest ldquoMeil on palju kaadrit kes saanud koolituse

notildeuka ajal neil on hoopis teine suhtuminerdquo Leiti ka et need kes on autoritaarsusest

tuumldinenud votildeivad langeda teise aumlaumlrmusesse ja taluda nii kaua kui kannatavad siis korra

kaumlratada ning kotildeik kordub algusest peale ldquoLast see ei otildepeta ega kasvata ta kaumlitub kuulekalt

vaid hirmust siis kui oled juuresrdquo

Sellele kuumlsimusele vastates toodi spontaanselt ilma intervjueerijapoolse kuumlsimuseta rohkelt

naumlited nii kolleegide kasvatusvigadest oma lapsepotildelve ja kooliaja valusatest maumllestustest kui

ise lapsevanemana kogetust Meenutati votilderdlemise ja teiste ees halvasti raumlaumlkimise motildeju

eelarvamusi ja sildistamist mida paljud otildepetajad siiamaani kasutavad Peaaegu igauumlhel oli

motildeni naumlide tuua Autorid toovad vaumllja vaid motildened neist

45

ldquoAlavaumlaumlristamisest ja lugupidamatusest votildeib eluaegse trauma saada Eluaegne

alavaumlaumlrsuskompleks ei julge oma mina vaumllja tuua kardab oma arvamust avaldada et mitte

jaumllle rumalaks jaumlaumlda sest kotildeik mis teised uumltlevad on otildeige mis mina ndash valerdquo

ldquoKui kaumlisin oma lapse koolis avatud uste paumleval kuulsin kuidas kehalise otildepetaja uumltles

poisile kes ei osanud hundiratast teha ldquoSu vend ka ei osanudrdquo Poiss vastas ldquoIsa ka ei

osanudrdquo Otildepetaja uumltles ldquoMis teist siis uumlldse tahta onrdquo ldquoAga ema oskasrdquo uumltles poiss Mul on

kohe mure oma lapse paumlrast sest minu mees on ka selles koolis kaumlinud kuidas see motildejutab

nuumluumld lapse hindeid Kuumlsisin mehelt kas ta oli otildepetaja lemmik ndash ei olnudrdquo

Uumlhe otildepetaja sotildenul votildeivad ka vaumliksel probleemil olla suured tagajaumlrjed kui ei naumlhta ega taheta

naumlha Teine otildepetaja totildei vaumllja et oskus vahet teha kelle probleemiga on tegemist aitab vaumlltida

laumlbipotildelemist ning kergendab koostoumloumld lastevanematega ldquoKui lapsevanemad teavad et

otildepetaja on valmis neid kuulama neil on kogemus et otildepetaja oskab olla notildeustaja rollis siis

tulevad lapsevanemad ka kergemini otildepetajaga raumlaumlkima rasketel teemadelrdquo

433 Kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste

kasutamise ja motildeju kohta

Kuumlsimused esitati vaid Gordoni perekoolis osalenud intervjueeritavatele

1 Mida Teile kui lasteaiaotildepetajale on andnud Gordoni koolitus Mis on muutunud

lasteaia igapaumlevases suhtluskeskkonnas

2 Kuidas on koolitus motildejutanud suhtlemist lastega Kuidas kolleegidega

Kotildeik intervjueeritavad kinnitasid et on muutunud enesekindlamaks ja oma enesevaumlljendustes

julgemaks Motildeeldakse rohkem oma sotildenade votildeimalikule motildejule puumluumltakse hoiduda

suhtlemistotildekete kasutamisest ldquoOlen hakanud rohkem motildetlema mida ja kuidas ma uumltlen

Arvestan rohkem teiste inimeste tunnetega olen teadlik et meil on kotildeigil erinevad vaumlaumlrtused

ning oskan sellega arvestadardquo

ldquoOlen otildeigel teel isegi kui ei tee 100 otildeigesti ja vajan harjutamist tean et mul on

ldquotoumloumlriistadrdquo ja mul on vaumlga hea meel et need toimivad see annab veel julgust ja kindlust

edaspidiseksrdquo

46

Kogetakse et suhted on muutunud avatumaks ja usalduslikumaks lastega kohati ka

laumlhedasemaks otildehkkond on rahulikum rotildeotildemsam Isegi ldquokonflikte on motildenus lahendadardquo

Otildepetajad on maumlrganud ka positiivsete minasotildenumite motildeju ldquoSee luumlkkab kogu halva uumlmber

jaumlaumlvad kuulama Lapsed ei taha enam halvasti kaumlituda Kuulavad kui raumlaumlgid oma tunnetest

oskavad ennast rohkem avadardquo Lapsed on hakanud julgemalt oma ideid vaumllja uumltlema ldquoMa

kaasan teadlikult lapsi endaga raumlaumlkima motildetlema ning ka lapsed vaumlljendavad oma arvamust

aktiivsemaltrdquo ldquoKui ma pole lastele vaimselt haiget teinud tulevad nad oma murest raumlaumlkima

kui olen tige mutt siis ju ei tulerdquo

Kaheksandat aastat gordonlikke suhtlemispotildehimotildetteid kasutav otildepetaja imestab siiani nende

motildeju uumlle ldquoTaumliesti vapustav see (oma motildetete vaumlljapakkumine) on nende jaoks nii loomulik

Nad teavad et idee votildeib kaumliku minna 90 laumlheb See toumloumltab loovus hakkab toumloumlle siis nad on

valmis otildeppima valmis tegema ka seda mida otildepetaja vaumllja pakubrdquo

Otildepetajad on maumlrganud kuidas lapsed on hakanud otildepetaja eeskujul nii uumlhismaumlngus kui

omavaheliste arusaamatuste puhul kokkuleppeid tegema

Kolleegidega suheldes on hakatud rohkem kuulama ja vaumlhem vaidlema ldquoSinuga ei tasu enam

vaielda sa ei votildeta tuldrdquo oumleldi naljaga pooleks nelja aasta eest Gordoni perekoolis osalenud

otildepetajale poole aasta paumlrast Noore moumloumldunud suumlgisel osalenud otildepetaja sotildenul tunneb ta peale

koolitust end ldquoparema ja votilderdvaumlaumlrsema partnerina kolleegidega kontakti luuesrdquo

Samas on hakatud rohkem maumlrkama kolleegide suhtlemisvigu mida uumlldiselt ei minda uumltlema

3 Kuivotilderd rakendate aktiivset kuulamist Milline on motildeju lapse tunnetele ja

kaumlitumisele Milline on Teie meelest motildeju lapse eneseusaldusele ja emotsionaalsele

arengule

Kotildeik otildepetajad kasutavad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt kui lastel on mured votildei probleemid

Uumlks otildepetaja nimetas aktiivse kuulamise vajadust ka siis kui laps on positiivselt erutatud

Vahetu motildejuna totildeid otildepetajad vaumllja rahunemise (sest lapsed tunnevad et neist hoolitakse)

motildeistmise et teine polnud pahatahtlik (laste omavaheliste probleemide puhul) eneseusalduse

ja koostoumloumlvalmiduse kasvu (ldquolaps saab teadmise et tema pakutud lahendused on otildeiged ja

taumliskasvanud aktsepteerivad tema lahendusirdquo)

47

ldquoKui oled ta aumlra kuulanud kas votildei uumlhe korra paumleva jooksul siis ka keerulisemad lapsed

vastavad sulle Laps on supertaumlnulik puumluumlab anda endast parima ei hakka siga maumlngima Kui

sa temani ei jotildeua maumlngib raudselt sigardquo

ldquoLaps jonnib vaumlhem tal ei ole vajadust jonnimiseks kuna ma kuulan teda ja arvestan tema

kui isiksusegardquo

Pikaajalise motildejuna toodi vaumllja oskus maumlrgata ja arvestada teisi ning oskus ennast vaumlljendada

4 Kuivotilderd rakendate lastevaheliste probleemide vahendamist Milline on vahetu motildeju

Milles Teie arvates seisneb antud meetodi pikaaegne motildeju

Kaheksa otildepetaja jaoks kuumlmnest on lastevaheliste probleemide vahendamine muutunud

loomuomaseks igapaumlevaseks tegevuseks Uumlhtlasi on nad taumlheldanud et otildepetaja eeskujul

omandavad lapsed antud oskuse vaumlga kiiresti ning ei vaja enam iga kord taumliskasvanu abi Uumlks

otildepetaja vastas et kasutab vahendamist vaumlhem kui aktiivset kuulamist ja peegeldamist

Ajapuudusel on ta suunanud tema poole poumloumlrdunud lapse ise teisele lapsele raumlaumlkima miks ta

on otildennetu ning sekkub vaid siis kui laps tuleb tagasi teatega et teine ei saanud aru

Autoritele avaldasid muljet otildepetajate kirjeldused sellest kuidas juba kahe- ja kolmeaastased

kes veel otildeieti ei raumlaumlgi puumluumlavad kasvataja eeskujul uumlksteisest aru saada ning tuumllide puhul

kokkuleppele jotildeuda ja aumlra leppida ldquoKuigi ei kasuta sotildenu laumlheb ja teeb nii nagu mina olen

teinud kaumlitumuslikult jaumlljendab kasvatajat Kuidas laps sai aru oma teost motildeistad sellest kui

laps laumlheb ning teeb teisele pai votildei kallistab tedardquo

Vahetu motildeju seisneb heas omavahelises laumlbisaamises ldquoKotildeige rohkem rotildeotildemustab et kui keegi

on teistmoodi keeruline suudetakse ikkagi arvestada votildeetakse kampa oskavad hakkama

saada armastada andestadardquo Uumlhes naumlites raumlaumlgiti uuest lapsest kes raumlaumlkis vene keeles

Teised lapsed hakkasid venekeelseid sotildenu kuumlsima et temaga suhelda Pikaajalise motildejuna

naumlhakse lastel kujunevat oskust lahendada omavahelisi probleeme ise ning teha seda uumlksteist

arvestavalt Otildepetajad on kindlad et oskus omavahelisi probleeme verbaalselt ja uumlksteist

arvestavalt lahendada vaumlhendab nii totilderjutust kui ka lastevahelist vaumlgivalda

5 Kuidas kasutate positiivset minasotildenumit Milline on motildeju lapsele Laste

omavahelistele suhetele

Positiivset minasotildenumit kasutavad kotildeik intervjueeritud otildepetajad Mitmed neist rotildehutasid et

on hakanud varasemast rohkem jaumllgima et ei uumltleks lihtsalt ldquotublirdquo vaid kirjeldaks lahti mis

48

on selle taga et laps saaks aru millega ta kiituse paumllvis Uumlks otildepetaja puumluumlab eriti tunnustada

neid kes on millegipoolest teistmoodi et lapsed hakkaks maumlrkama nende positiivseid kuumllgi

mis muidu ei pruugi naumlhtavad olla Otildepetajad on motildeistnud et lastele on vaumlga oluline

taumliskasvanutele abiks olla votildei heameelt teha ja positiivne minasotildenum innustab neid selleks

veelgi Taumlhtsaks peetakse positiivse minasotildenumiga kaasnevat rotildeotildemutunnet mis kandub

sotildenumi saajalt ka uumltlejale ning lasteaia otildehkkonda ldquoMa votildetan lapse jaoks aja isegi kui on

vaumlga kiire Juba lapse nime uumltlemine paneb kotildeik ta naumlos sulama see sulatab kogu jaumlauml isegi

kui temaga on mitu konflikti olnud See on parimrdquo

Kotildeik otildepetajad nimetasid et lapsed on hakanud uumlksteist tunnustama suuremad positiivseid

minasotildenumeid kasutades sotildeimeealised lihtsalt ldquotublirdquo oumleldes Uumlks otildepetaja tajus et positiivsed

sotildenumid on motildejutanud laste kiindumist temasse

6 Kuidas kasutate aumlrauumltlevat minasotildenumit Milline on vahetu motildeju Kuidas

aumlrauumltlevad minasotildenumid Teie arvates motildejutavad lapse sotsiaalset arengut

Ei uumltlemise vajalikkuses ei kahtle uumlkski intervjueeritav motildeistes et otildeigeaegse aumlrauumltleva

minasotildenumiga saab motildenegi pahanduse aumlra hoida ldquoKui olen aumlra potildehjendanud saavad nad

aru ja arvestavad isegi siis kui see ei pruugi meeldidardquo ldquoEsmataumlhtis on olla siiras ja oumlelda

totildeeline potildehjus mitte valetada Lapsed saavad vaumlga haumlsti aru kui sotildenum tuleb suumldamest ja

seda hirmsat ei-d potildehjendatakse Lapsed on vaumlhem trotsi taumlisrdquo Aumlrauumltleva minasotildenumi

kasutamine annab lastele teadmise et piirid on olemas ning otildepetab ka lapsi ennast oluliseks

pidama ja vajadusel ei uumltlema Otildepetajad naumlevad selles vaumlaumlrtuskasvatust olla aus votildetta ennast

totildesiselt julgeda oumlelda ei ja seda potildehjendada mitte otsida haumldavalesid ldquoLapsed otildepivad

vastutama iseenda eest Otildepivad ennast vaumlljendama kui tal on paha miski ei sobirdquo ldquoSee

motildejub ka lapse ja lapse suhetele Kui laps potildehjendab miks ta ei taha seda maumlnguasja anda

saab teine laps aru ega motildetle et oi kui kade ja paha et asju ei jagardquo Toodi mitmeid naumliteid

kuidas on tehtud kokkulepped et muumlramine maadlus votildei muu tegevus lotildepetatakse niipea kui

teine uumltleb ldquoEi ma ei tahardquo

Motildened otildepetajad uumltlesid et vahel tuleb ei oumlelda ja potildehjendada mitu korda jaumlrjest Motildened

otildepetajad kelle jaoks ei uumltlemine on kogu elu raskusi valmistanud saavad sellega kuumlll

varasemast paremini hakkama kuid tunnevad end seejuures motildenikord siiski ebamugavalt

justkui oleks ldquoliiga konkreetsedrdquo olnud Neil kellele kolleegidele ei uumltlemine on tundunud

nagu altvedamine on paumlrast koolitust kui osatakse oma keeldumist potildehjendada enesetunne

paranenud

49

7 Kuidas kasutate kehtestavat minasotildenumit ja kaumliguvahetust Milline on vahetu motildeju

Kas ja kuidas motildejutab antud meetodi kasutamine laste emotsionaalset arengut

Kehtestava minasotildenumi kasutamine on intervjueeritute arvates vajalik kuid votilderreldes teiste

oskustega ei tule veel nii loomulikult vaumllja ldquoKehtestavat minasotildenumit pean veel harjutama ja

see kipub mul tihti meelest minema Kuna mind on kasvatatud et aumlra tee seda ja teist siis

kahjuks kipun ka ise sageli enne kui motildetlen juba uumltlema et aumlra palun jookse Heal juhul

votildetab see ldquoaumlra jookserdquo tempot maha aga ainult korraks Kui mul on meeles kasutada

kehtestavat minasotildenumit saab laps aru miks ma ei taha et ta jookseb Laps kuulab ja

aktsepteerib minu soove kuna ma ei keela kunagi kiusu paumlrast Lapsed on tasakaalukamad

rahulikumadrdquo

Uumlhes ruumlhmas kus on 24 last saadetakse laps kotildeigepealt diivanile rahunema Sel ajal rahuneb

ka otildepetaja ise ja jotildeuab oma poumloumlrdumise laumlbi motildeelda Paumlrast arutatakse olukord rahulikult laumlbi

otildepetaja kasutab minasotildenumeid Tuleb ette ka suumluumldistamist eriti ekstreemsetes olukordades

kuid ldquoka siis ei tee teda maha vaid kirjeldan olukorra motildejurdquo Lapse kaumlitumise kirjeldamine

ja motildeju vaumlljatoomine ei valmista otildepetajatele raskusi kuid oma tunnete sotildenastamist ja

kaumliguvahetust (peegeldamine lapse vastureaktsiooni puhul) tajutakse raskemana

Vahetu motildeju avaldub lapse kaumlitumise muutuses ldquoLaps kuulab arvestab paremini tunneb end

votilderdsena teda pole solvatud kritiseeritud halvustatud Laps kellega arvestatakse tunneb

end enesekindlamana saab aru et kui muudab ennast on kotildeigil heardquo

Nii otildepib laps naumlgema oma kaumlitumise motildeju teistele andma hinnangut oma kaumlitumisele ldquoLaps

tunneb end kindlasti suumluumldlasena kui on kaumlki keeranud kuid tegelikult ei tea miks see nii

toimus Kui keegi istub ta kotildervale ja puumluumlab sellest aru saada naumleb laps et sa pole ta peale

vihane vaid puumluumlad motildeista - igal juhul jaumlrgmine hetk tahavad nad anda endast parima et

olukorda lahendadardquo

Toodi naumliteid lahendustest mida lapsed ise leidsid paumlrast otildepetajapoolset kehtestavat sotildenumit

ja kaumliguvahetust Nii otsustas uumlks enesevalitsuse kaotanud poiss minna teise tuppa ja trampida

seal jalgu uumlks tuumldruk aga teatas et ldquolaumlheb joob vett ja jahtub mahardquo

Maumlrgati ka et aktiivne kuulamine positiivsete minasotildenumite kasutamine ning lastevaheliste

probleemide vahendamine vaumlhendavad maumlrgatavalt vajadust kehtestamise jaumlrele

50

8 Votilderrelge palun sinasotildenumi ja kehtestava minasotildenumi motildeju lapse vastutustunde ja

enesedistsipliini arengule

Vastustes toodi esile sinasotildenumite halvustav alatoon lapse allasurumine ja tunnete

haavamine mistotildettu ei jaumlrgne positiivset kaumlitumise muutust vaid trots ja sellest tulenevalt

sageli soovitule vastupidine kaumlitumine Sinasotildenumite kasutamine ei arenda lapse sisemist

distsipliini ega vastutustunnet ka lapse enda enesekehtestamise oskus jaumlaumlb vaumlheseks

ldquoSinasotildenumitega votildetab vanem vastutuse taumlielikult endale ja saadab lapsele sotildenumi et vanem

teab kotildeike ja laps ei tea midagi Laps votildeib kaotada enesevalitsuse kuna vanem halvustab

tedardquo

Intervjueeritute arvates arendavad minasotildenumid lapses vastutustunnet ja enesedistsipliini sest

last ei halvustata lapse kaumlitumise motildeju kirjeldades jaumletakse ldquomingi osa vastutusest lapse

kandardquo Enamik vastanutest kinnitas et votildeimalus oma tundeid vaumlljendada ja motildeistmist leida

toetab lapse enesekindlust ning motildejutab last oma kaumlitumise muutmise eest vastutust votildetma

9 Kuidas lahendate igapaumlevaelus probleeme nii et keegi ei jaumlaumlks kaotajaks Milline on

Teie arvates antud meetodi pikaaegne motildeju

Juba varasematest vastustest selgus et koolitusel osalenud otildepetajad kasutavad votildeidan-votildeidan

mudelit igapaumlevaselt nii kokkulepete sotildelmimisel kui ka probleemide lahendamisel On

maumlrgatud et lapsed on mudeli otildepetajatelt uumlle votildetnud ja kasutavad ka ise ilma otildepetajata

ldquoJaumlaumlvad aumlra tuumllid kuna probleemiga tegeldakse juba eosrdquo Uumlhes ruumlhmas maumlrkasid otildepetajad

et kui keegi kes maumlngus kaotama hakkab tahab keset maumlngu reegleid muuta tuletavad lapsed

talle reegleid meelde kuid pakuvad vaumllja et jaumlrgmise maumlngu votildeib teha teisiti tema

ettepanekute jaumlrgi Otildepetajate sotildenul jaumleti lauamaumlngud varem kergesti pooleli kuid nuumluumld

maumlngitakse edasi ka paumlrast seda kui esimene maumlngija on lotildepetanud mis otildepetajate meelest

arendab lisaks koostoumloumloskustele ka puumlsivust

Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda otildeues kus tema ruumlhma lastel tekkis probleem teise ruumlhma

lastega Poisid kutsusid otildepetaja appi oumleldes ldquoOtildepetaja tule appi nemad ei oska niimoodi

raumlaumlkida nagu meierdquo

Pikaajalise motildejuna totildeid uumlle poole intervjueeritutest vaumllja uumlksteisega arvestamise ning

paindlikkuse motildetlemises ja erinevate lahenduste leidmises Uumlks otildepetaja ei tulnud varem oma

sotildenul selle pealegi et probleemide lahendamiseks peavad motildelemad osapooled valmis olema

ldquoTagajaumlrjeks oli see et probleem votildeis paisuda veelgi suuremaksrdquo Nuumluumld on ta hakanud

51

arvestama teise osapoolega valima aruteluks aega kasutama minasotildenumeid ega sunni enam

oma lahendusi peale kuna teab et ldquopealesunnitud lahendused pole lahendusedrdquo Tema jaoks

seisnebki votildeidan-votildeidan mudeli pikaajaline motildeju soovis kasutada antud meetodit eranditult

kotildeigis konfliktsituatsioonides

10 Kuivotilderd rakendatavaks peate votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit

igapaumlevaelus Palun potildehjendage

Motildenevotilderra uumlllatuslikult pidas uumlheksa intervjueeritavat kuumlmnest antud mudelit igapaumlevaelus

vaumlgagi rakendatavaks Kuigi ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmades votildeib olla motildeningaseks

takistuseks rotildehutasid intervjueeritavad et selle kasutamine sotildeltub eelkotildeige teadlikkusest ja

tahtest lahendada probleemi nii et motildelemad votildeidavad Vastajad peavad votildeidan-votildeidan

mudelit seda vajalikumaks mida rohkem on ruumlhmas lapsi Vastajate arvates on antud mudelist

palju kasu ka suhtlemisel kolleegide ja lastevanematega ldquoIga inimene leiab aega

probleemiga tegelemiseks kui seda palutakse Kotildeik me seisame oma huvide eest seega on

inimene seesmiselt motiveeritud leidmaks lahendust mis temale sobib mis teda ei

kahjustaksrdquo Uumlks vastaja kasutab kuumlll mudelit sageli kuid pole veendunud et seda igas

olukorras ja kotildeikide probleemide puhul rakendada saaks Lasteaias peetakse votildeidan-votildeidan

mudeli kasutamist oluliseks et lastest kasvaksid uumlksteist maumlrkavad hoolivad positiivsed

probleeme lahendada oskavad inimesed

11 Kuivotilderd vajalikuks peate antud koolitust lasteaiaotildepetajatele Lastevanematele

Eranditult kotildeik intervjueeritavad peavad Gordoni perekooli vaumlga oluliseks nii

lasteaiaotildepetajatele kui lapsevanematele sest ldquosuhtlemine on kotildeige alus Hea suhtleja on ka

hea koostoumloumlpartnerrdquo ldquoKui me tahame et meie lastest kasvaks sotsiaalselt kuumlpsed psuumluumlhiliselt

ja emotsionaalselt terved taumliskasvanud peaksid kotildeik kel vaumlhegi lastega kokkupuutumist

Gordoni koolitusel osalemardquo Rotildehutati erinevust gordonliku laumlhenemise ja kasvatuse vahel

kust ise paumlrit ollakse Ilma otildeppimata ei osata teisti kaumlituda toimitakse nii kuidas vanemad ja

otildepetajad nendega kaumlitusid ldquoIlma selleta ei tohikski lasteaias olla eriti kuna ruumlhmad on nii

suured vastutus on nii suur Kui oled ise abitu hakkad neid kamandama ja taumlnitama Sa teed

seda sest ei oska teisitirdquo

ldquoKui kedagi loumloumld laumlheb valu uumlle aga kui uumltled halvasti ei laumlhe see uumlle Vaumlga kurb kui

kasvataja seda teebrdquo Uumlks otildepetaja jagas oma valusat kogemust kuidas hoolimata

kotildergharidusest kardab ta oma arvamust avaldada sest teda tehti koolis kotildeigi ees maha

52

Uumlks inimene arvas et antud koolitus on vajalik kotildeigile kuid eriti noortele ja ainsa lapsena

kasvanutele

13 Millised oleksid Teie ettepanekud seoses Gordoni koolitusega lasteaiaotildepetajatele

Kotildeik intervjueeritavad olid seisukohal et antud koolitus peaks kohustuslikuna kuuluma

pedagoogide baaskoolitusse ja olema ilmtingimata praktiline Uumlhe lasteaia kaks sama ruumlhma

otildepetajat tegid ettepaneku et oleksid nouml pilootlasteaiad kus kotildeik otildepetajad oleksid laumlbinud

Gordoni koolituse kuhu tudengid peale kursuse laumlbimist saaks minna tutvuma kuidas neid

oskusi praktikas rakendatakse Samuti pidasid nad vajalikuks kursust mitu korda laumlbi teha et

oskused kinnistuksid ja muutuksid alateadlikuks Teise lasteaia otildepetajate poolt tehti ettepanek

supervisiooniks ja jaumltkukoolituseks - peeti vajalikuks kohtuda umbes kahekuise intervalliga

et omavahel vahepealseid kogemusi jagada ning raskemaid olukordi laumlbi maumlngida

Arvati et sama ruumlhma motildelemad otildepetajad votildeiksid rakendada Gordoni meetodit ning vaumlljendati

soovi et kogu lasteaia meeskond koolitusel osaleks Meeskonnana otildeppimine aga eeldab

omavahelist usaldust ja turvalisust Uumlhe otildepetaja sotildenul tuli talle kasuks just see et ta kaumlis

kursusel oma kollektiivist eraldi Kolleegid kes osalesid meeskonnana kartsid ennast avada

seetotildettu ei olnud neil koolitusest praktilist kasu ning nad ei hakanud oskusi kasutama

Leiti et teadmine suhete kohta votildeiks olemas olla olenemata elukutsest nii jaumlaumlksid motildenedki

ldquorusikas puumlsti asjadrdquo olemata Mitmed vastajad uumltlesid et peavad seda koolitust vajalikuks ka

kotildeigile kooliotildepetajatele arstidele sotsiaalpedagoogidele noorsootoumloumltajatele

434 Kokkuvotildete uurimustulemustest

Votilderreldes ankeetkuumlsitluses osalenute ja intervjueeritute vastuseid votildeib kokkuvotildetvalt oumlelda et

kotildeik uuringus osalenud peavad suhtlemisalast koolitust vaumlga oluliseks Kolmandik kuumlsitlusele

vastajaist peab suhtlemisoskusi lasteaiaotildepetajale sama oluliseks kui muid paumldevusi kahe

kolmandiku kuumlsitlusele vastanute ja kotildeigi intervjueeritute meelest on suhtlemisoskused

muudest paumldevustest veelgi olulisemad Gordoni perekooli laumlbinud hindavad antud koolitust

lasteaiaotildepetajatele vaumlga vajalikuks ning leiavad et Gordoni koolitus peaks kuuluma

alushariduse eriala tasemeotildeppesse ning toimuma kindlasti praktiliselt Ka enamus

ankeetkuumlsitlusele vastanuist leiab et suhtlemisotildepetus peaks toimuma praktiliselt Maumlrkimist

vaumlaumlrib et mida vaumliksem oli vastajate praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse taumlhtsustada

suhtlusotildeppe praktilist osa

53

Votilderreldes kuumlsitlusele vastanute ja intervjueeritute arvamusi lasteaiaotildepetajate

professionaalsuse kohta selgub et mida vaumliksem on praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse

suhtlemisoskusi pidada professionaalsuse oluliseks osaks Samasugune seisukoht selgus

intervjueeritavate vastustest kuumlsimusele kuidas osati lahendada lastega ettetulevaid

probleeme erialalasele toumloumlle minnes Paljud vastasid et sel ajal ei osanud veel probleeme

naumlha Uumlle seitsme aasta toumloumltanud otildepetajad ja Gordoni perekoolis osalenud peavad oskust

lapsega suhelda ning tema individuaalsust arvestada uumlheks lasteaiaotildepetaja professionaalsuse

tunnuseks 96 kotildeigist uuringus osalenuist peab lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga taumlhtsaks Seejuures rotildehutavad kotildeik koolituse laumlbinud et

otildepetaja on oma kaumlitumisega lastele mudeliks maumlrkides et lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskujul

isegi siis kui nad veel ei raumlaumlgi Siin avaldus oluline erinevus Gordoni koolitusel osalenud ja

mitteosalenud vastajate seas Kuumlsitlusele vastanuist vaid 35 totildei vaumllja et lapsed jaumlljendavad

otildepetaja kotildeneviisi Kursusel osalenud rotildehutasid kotildeik et olenemata sellest mida lastele

otildepetada jaumlrgivad lapsed vaid seda mida naumlevad ja kogevad Lasteaiaotildepetaja eeskujul votildeib

lapsest kasvada julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt lahendav inimene

Votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja motildeju laste sotsiaalsete oskuste arengule oskavad Gordoni

perekoolis osalenud votilderreldes baaskoolituse laumlbinutega oluliselt paremini tajuda ja arvestada

Kuigi Gordoni perekoolis osalenud peavad oluliseks kotildeiki kursusel kaumlsitletud teemasid

kasutatakse praktiliselt kotildeige rohkem aktiivset kuulamist tunnete peegeldamist lastevaheliste

probleemide vahendamist ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelit Otildepetajad on muutunud

enesekindlamaks suhted lastega laumlhedasemaks Kolleegide ja lastevanematega on suhted

avatumad Votilderreldes koolituseelse kaumlitumisega teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja puumluumltakse

neist hoiduda Julgemalt oumleldakse ldquoeirdquo ja potildehjendatakse seda Tavapaumlrase kiitmise asemel

raumlaumlgitakse lapsele lahti tema kaumlitumise motildeju ning vaumlljendatakse oma heameelt ja rotildeotildemu

Probleemolukordades ei potildergata enam lastele peale ega lahendata nende eest probleeme aumlra

vaid puumluumltakse minasotildenumeid kasutades ja lapsi kaasates olukordadele lahendusi leida

Otildepetajad on maumlrganud et lapsed on hakanud julgemalt oma arvamust avaldama uumlksteist

tunnustama ning omavaheliste probleemide puhul teineteist arvestama Lasteaia otildehkkond on

muutunud vabamaks ja rotildeotildemsamaks Otildepetajad leiavad et otildepitud oskuste paremaks

omandamiseks oleks vajalik koolitusjaumlrgne supervisioon ning hilisem jaumlrelkoolitus Kasuks

tuleks kogu meeskonna samuti lastevanemate koolitamine

54

435 Toumlouml autorite uurimuse ldquoGordoni perekooli kursuse vajalikkusest

lasteaiaotildepetajate koolitusesrdquo votilderdlus Gerdy Kanguri magistritoumloumlga ldquoTh

Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas otildepetajate

arvamusesrdquo

Autorid votilderdlesid uurimustulemusi Gerdy Kanguri tulemustega kes oma magistritoumloumls 2009

aastal uuris Th Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas

intervjueerides Gordoni Otildepetajate koolis osalenud 10 lasteaiaotildepetajat ja 11 koolis toumloumltavat

otildepetajat Kanguri valimisse kuulunud otildepetajaist enamus oli vanuses 20-30 vaid kaks

intervjueeritut olid uumlle 30 ning uumlks otildepetaja oli 19aastane Seega olid valimi moodustunud

otildepetajad oluliselt nooremad meie uuringus osalenuist

Gerdy Kanguri uurimustoumlouml fookus erines autorite omast Kangur (2009) keskendus oma toumloumls

otildeppe- ja kasvatustoumloumld puudutavatele probleemidele ja nende lahendamisele Autoreid huvitas

eelkotildeige lasteaiaotildepetaja roll laste sotsiaalse arengu toetamisele

Votilderreldes saadud andmeid Kangruri uurimustoumlouml tulemustega leidsid autorid olulisi sarnasusi

ja motildeningaid erinevusi Nii Kanguri kui ka autorite poolt intervjueeritud peavad oluliseks

otildepetaja oskust maumlrgata igat uumlksikut last Motildelemast uuringust selgub et enamus

intervjueerituid ei ole kaalunud oma toumloumlst loobumist Nii kaumlesoleva toumlouml autorite kui Kanguri

uuringus osalenud hindasid Gordoni koolituse vaumlga vajalikuks nimetades olulisemate

omandatud oskustena aktiivset kuulamist probleemide maumlaumlratlemist konfliktide lahendamist

ja minasotildenumeid Vastanud puumluumlavad otildepitut igapaumlevaselt rakendada Otildepitud oskuste

kasutamist takistavate teguritena toodi vaumllja ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmas Omandatud

oskuste uumllekordamine on motildelemas uuringus osalenute sotildenul vajalik Kotildeik nii Kanguri kui ka

autorite uuringus osalenud peavad taumlhtsaks lapse kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

rotildehutades lasteaiaotildepetaja rolli turvalise ja usaldusliku otildehkonna loomisel Positiivse meeleolu

loomist ja motivatsiooni aumlratamist peetakse igale otildepetajale vajalikuks kutseoskuseks mis

otseselt sotildeltub otildepetaja suhtlemisoskustest Motildelemast uuringus selgub Gordoni koolitusel

omandatud oskuste motildeju avaldumine otildepetajad tunnevad end kindlamat suhtlevad kolleegide

ja lastevanematega julgemalt ja vabamalt on hakanud rohkem oma arvamust avaldama ja teisi

kuulma Lastega suhtlemisel on otildepetajad muutunud teadlikumaks oma kaumlitumise motildejust ning

oskavad oma toumloumld paremini eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida Teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja

puumluumltakse neist hoiduda Enamus Kanguri intervjueeritutest ja kotildeik autorite uuringus osalenud

maumlrkasid Gordoni koolituse positiivset motildeju lastega suhtlemisele suhtlemine muutus

55

vabamaks ja sotildebralikumaks lapsi maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning kaasatakse neid

reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

Kotildeige olulisem erinevus avaldub lasteaiaotildepetaja rollinaumlgemuses Kanguri uuringus osalenuist

poolte arvates kuulub lasteaiaotildepetaja professionaalsuse juurde ka esilekerkinud probleemide

loova lahendamise oskus 50 vastanuist taumlhtsustavad otildeppimist ja toumloumlvihikute taumlitmist

Autorite poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajad peavad kotildeige aluseks just suhtlemisoskust

Kanguri valimis uumlks otildepetaja kes keeldus intervjuud andmast pidas Gordoni koolitust

motildettetuks jaumlaumldes kindlaks oma vaumlljakujunenud suhtlemisviisidele Autorite uuringus osalenud

pidasid kotildeik Gordoni koolitust vaumlga vajalikuks ja kasulikuks ning rakendasid koolitusel

omandatut tulemuslikult igapaumlevaelus Kanguri poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajatest

enamus pidas aktiivset kuulamist raskesti rakendatavaks vaumlikeste lastega kes veel ei raumlaumlgi

ning suure laste arvuga ruumlhmades Autorite uuringus seevastu kasutasid kotildeik Gordoni

perekooli lotildepetanud lasteaiaotildepetajad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt ja tulemuslikult

olenemata laste vanusest votildei ruumlhma suurusest Motildelemat tegurit mainiti kuumlll raskendavana

kuid mitte takistavana Uumlks kuumlsitletu Kanguri uuringus oli arvamusel et minasotildenumid ei motildeju

lastele vaid sobivad taumliskasvanute hulgas Autorite uuringus osalenute hulgas sellist

seisukohta ei esinenud Uumlks Kanguri uuringus osalenu avaldas et Gordoni koolitusel

osalemine on muutnud teda paremaks suhtlejaks ka kodustega autorite uuringus raumlaumlkisid

sellest omaalgatuslikult vaumlhemalt pooled inimesed

Autorite intervjueeritud kasutavad kotildeik ka votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit Kanguri

poolt kuumlsitletute hulgas kaks lasteaiaotildepetajat polnud antud mudelit kasutanud pidades seda

liialt keerukaks ja aeganotildeudvaks Pooled Gerdy Kanguri kuumlsitletuist ning kotildeik autorite

intervjueeritavad vaumlljendasid seisukohta et hea tahtmise korral saab kotildeike otildepitut rakendada

Toumlouml autorid ei saa tinglikult vaumllja tuua potildehjuseid miks pooled Kangurile vastuseid andnud ei

pea votildeimalikuks antud mudelit rakendada Votildeime oletada et maumlrkimisvaumlaumlrne erinevus on

tingitud osalenute vanusest ja elukogemusest Toumloumlstaaž oli Kanguri uuringus osalenuil vaumlhene

- kahel inimesel alla aasta kolmel aasta vaid neli inimest olid toumloumltanud 3-6 aastat Autorite

poolt intervjueeritud olid vanuses 26 ndash 57 ja nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36

aastani Autorid maumlrkasid muutust hoiakutes ja arvamustes paumlrast seitsmeaastast toumloumlkogemust

Nii Kanguri kui ka autorite uurimustulemuste analuumluumlsist ja votilderdlusest ilmnes et Gordoni

koolitusel osalenud lasteaiaotildepetajad peavad Gordoni metoodikat unikaalseks sest lihtsad

kuid olulised totildeed on esitatud arusaadavalt mudelid on igapaumlevaselt rakendatavad ning

56

tulemused avalduvad erinevates suhtlusringkondades kiiresti Suhted muutuvad avatumaks ja

laumlhedasemaks uumlksteist maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning probleeme lahendatakse

uumlksteise vajadusi arvestades Kui otildepetaja oskab kuulata ja laste tundeid peegeldada on lastele

tagatud emotsionaalne turvalisus Pingevaba otildehkkond julgustab lapsi oma arvamust avaldama

ning toetab otildepimotivatsiooni Lasteaiaotildepetajat naumlhakse mudelina kelle kaumlitumist lapsed

jaumlljendavad Koolitusel osalenud on maumlrganud et lapsed hakkavad kasvataja eeskujul uumlksteist

tunnustama aumlra kuulama oma arvamust avaldama ei uumltlema ning omavahelisi probleeme

teineteist arvestavalt lahendama Seega votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused on

vahetult seotud laste sotsiaalsete oskuste kujunemisega Motildelemas uuringus osalenud peavad

antud metoodikal potildehinevaid koolitusi vajalikuks nii lasteaia- kui ka kooliotildepetajatele ja

soovitavad koolituse sisse viia kotildeigi pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe otildeppekavadesse

57

Kokkuvotildete

Kaasaegses kasvatusteaduses vaadeldakse last taumlisvaumlaumlrtusliku inimesena kellel on otildeigus

enesemaumlaumlramisele Avatud aktiivseks vastutustundlikuks koostoumloumlvotildeimeliseks teisi

arvestavaks taumliskasvanuks kasvamine algab lapsepotildelvest ja on motildejutatud kasvukeskkonnast

Taumliskasvanute hoiakud ja suhtumine on aluseks lapse minapildi ja kaumlitumismudelite

kujunemisele Adekvaatne enesetunnetus ja ndashteadvus saavad areneda kasvukeskkonnas kus

taumliskasvanud on teadlikud kasvatuse pikaajalistest eesmaumlrkidest laste arengu

seaduspaumlrasustest oskavad arvestada laste individuaalsust motildeista laste motildettemaailma ja

tundeid ning pakkuda lisaks hoolitsusele ka soojust ja tuge mida lapsed vajavad Lapse

arengus on kodu ja vanemate kotilderval oluline roll lasteaial ja lasteaiaotildepetajal Mida noorem

laps seda olulisem on lasteaiaotildepetaja vahetu motildeju lapsele Alushariduse raamotildeppekava

kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Laste positiivse enesehinnangu omaalgatuse iseseisva motildetlemise toetamine eeldab

lastaiaotildepetajalt lisaks teadmistele ka selliste suhtlemismetoodikate valdamist mis

votildeimaldaksid eespool nimetatud eesmaumlrke taumlita Pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe

otildeppekavades ei ole uumlldjuhul suhtlusmetoodikate praktilist kursust mistotildettu otildepetajad saavad

teoreetilised teadmised kuidas lastega suhelda kuid ei oska neid teadmisi praktikas

rakendada

Toumlouml autorite eesmaumlrgiks oli selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajal toetada lapse emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud

riikliku otildeppekava taumliendamiseks

Autorite kogemusel on Thomas Gordoni suhtlusmetoodika universaalne ning votildeimaldab

lasteaiaotildepetajal taumlita alushariduse raamotildeppekava notildeudeid laste sotsiaalse ja emotsionaalse

arengu toetamisel Gordoni mudel laumlhtub inimotildeigustest on struktureeritud otildepetab probleeme

maumlaumlratlema ning valima sobivat suhtlemisoskust laumlhtudes pikaajalistest

kasvatuseesmaumlrkidest Aktiivse kuulamise ja votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudeli

kasutamine aitab luua lastele emotsionaalse turvalisuse ning jagada soojust ja motildeistmist

Minasotildenumid ja kehtestamisoskused on aluseks piiride seadmisel ning kokkulepete

sotildelmimisel

58

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus Valimi moodustasid Rakvere

Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid ning Gordoni perekooli laumlbinud

Laumlaumlne- ja Ida-Virumaa lasteaiaotildepetajad Uurimus viidi laumlbi 2011 aasta kevadel Kuumlsitlused ja

intervjuud on toumlouml autorite kaumles

Uuringu tulemuste potildehjal jaumlreldavad toumlouml autorid et Gordoni perekooli laumlbinud

lasteaiaotildepetajad

rakendavad otildepitud oskusi igapaumlevaselt

tajuvad end enesekindlamalt

suhtlevad kolleegidega ja lastevanematega vabamalt

on lastega suhtlemisel muutunud teadlikumaks oma sotildenavarast ja kaumlitumise motildejust

hoiduvad suhtlemistotildeketest

maumlrkavad ja kuulavad lapsi koolituseelse ajaga votilderreldes rohkem

peegeldavad oskuslikult laste tundeid ja maumlrkavad selle kasulikkust

kaasavad lapsi reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

oskavad oma toumloumld eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajate sotildenul on laste emotsionaalse ja sotsiaalse

arengu toetamisele eriti oluline motildeju aktiivsel kuulamisel laste tunnete peegeldamisel

lastevaheliste probleemide vahendamisel ning votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelil

Loetletud oskuste tulemusel on lapsed hakanud varasemast rohkem oma arvamust avaldama

uumlksteist tunnustama ja uumlksteisega arvestama Kotildeik otildepetajad motildeistavad et nende kaumlitumine on

mudeliks ja lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskuju jaumlrgides isegi siis kui nad veel raumlaumlgi

Uurimusest selgus et ankeetkuumlsitluses osalenud ja intervjueeritavad peavad lasteaiaotildepetaja

professionaalsuse oluliseks osaks suhtlemisoskust Kotildeik intervjueeritavad vaumlitsid et praktiline

Thomas Gordoni mudelile potildehinev suhtlemisoskuste koolitus on vaumlga vajalik igale

lasteaiaotildepetajale Need kes vastasid ankeetkuumlsitlusele ning olid toumloumltanud vaumlhem kui seitse

aastat pidasid suhtlemisoskuste alast koolitust vajalikuks kuid ei osanud vaumlaumlrtustada

praktilise otildeppe osataumlhtsust Kauem toumloumltanud otildepetajad kes ei olnud laumlbinud Gordoni koolitust

oskasid vaumllja tuua suhtlemisoskuste praktilise otildeppe vajalikkuse

59

Tulemustest jaumlrelduvalt leiavad toumlouml autorid et Gordoni koolitused on lasteaiaotildepetajatele

aumlaumlrmiselt vajalikud ning aitavad taumlita alushariduse raamotildeppekava

Uuringus osalenute ettepanekud

taumliendada alushariduse tasemeotildeppe otildeppekava Thomas Gordoni praktilise

suhtlemiskoolitusega

lisada Gordoni perekool ja Otildepetajate kool taumlienduskoolituse otildeppekavadesse

taotleda votildeimalusi lasteaiaotildepetajatele Gordoni koolituste riiklikuks rahastamiseks

Autorite ettepanek Gordon koolituste litsentsi omavale Perekeskusele Sina ja Mina

toumloumltada Gordoni perekooli ja Otildepetajate kooli baasil vaumllja koolitus lasteaiaotildepetajatele

koostada Gordoni metoodikal potildehinev kaumlsiraamat lasteaiaotildepetajatele ja anda see vaumllja

truumlkisena

60

Kasutatud kirjandus

Arvamus alushariduse raamotildeppekava kohta Eesti Lastevanemate Liit

httpwwwlapseemoodulphpmoodul=CMSampKomponent=Lehedampid=80ampsm_id=226

[20022011]

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee soovitus (2006)

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondsooline_v6vanemaharidu

sI_uemarlaudSoovitused_Positiivse_Vanemluse_Kohtapdf [06032011]

Aunap M Juske M Jt (2006) Koolist toumloumlle Haridus ja toumloumlturg Elukestva Otildeppe

Arendamise Sihtasutus Innove Tallinn

Brostroumlm S amp Wagner J (2003) Early childhood education in five nordic

countriesPerspectives on the transition from preschool to school Arhus Systime Academic

Brotherus A Hytoumlnen J KrokforsL (2001) bdquoEsi- ja algotildepetuse didaktikaldquo Tallinn

Butterworth G Harris M (2002) Arengupsuumlhholoogia alused TUuml Kirjastus

Cullen J (1995) bdquoAustralian Journal of Teacher Educationldquo EBSCO

Durrant J E (2010) Positive Discipline in Everyday Teaching Guidelines for Educator

Save the Children

httpseapsavethechildrenseGlobalscsSEAPpublicationpublication20pdfEducationPos

itive20Discipline20Everyday20Teaching20FINALpdf [01032011)]

Ebber I (1982) Otildepilase psuumluumlhika ja kodune kasvatus Tallinn

Eesti Vabariigi haridusseadus

httpwwwiseeedokumendidseadusedharidusharidusseadushtm [02022011]

Gordon T (2003) Tark lapsevanem Vaumlike Vanker

Gordon Th (2006) Otildepetajate kool Vaumlike Vanker

Heinla E (1999) Mida laps koolilt ootab Haridus 6 22 ndash 25

Hujala E (2004) Uuenev alusharidus Tallinn Ilo Kirjastus

Kangur G (2007) Lastevanemate hinnang Gordoni perekoolile Eestis Bakalaurusetoumlouml TLUuml

Kangur G (2009) Th Gordoni otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas

otildepetajate arvamuses Magistritoumlouml TLUuml

6

Toumlouml eesmaumlrgiks on

selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab lasteaiaotildepetajal toetada

laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud riikliku otildeppekava

taumliendamiseks

Toumlouml uumllesanded on

tutvuda teemakohase kirjandusega

anda luumlhiuumllevaade Th Gordoni suhtlemismetoodika alustest ning laste emotsionaalse

ja sotsiaalse arengu toetamise votildeimalustest suhtlemisoskuste abil

viia laumlbi intervjuud Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajatega ning kuumlsitlus TLUuml

Rakvere Kolledži alushariduse kolmanda kursuse tudengitega ja analuumluumlsida saadud

tulemusi

votilderrelda saadud tulemusi Gerdy Kanguri uurimustulemustega

Uurimus viiakse laumlbi 2011 aasta kevadel ja valimisse kuuluvad

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajad Laumlaumlne- ja Ida-Virumaal

TLUuml Rakvere Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus

Toumlouml autorid taumlnavad Gerdy Kangurit kes heasoovlikult lubas kasutada oma magistritoumloumld

Tiina Merkuljevat kasulike notildeuannete eest toumloumlprotsessi kaumligus Samuti avaldavad autorid taumlnu

kotildeigile uuringus osalenud tudengitele ja lasteaiaotildepetajatele

7

1 Alushariduse eesmaumlrgid ja otildepetaja kutsemeisterlikkus

Igauumlks meist tuleb lapsepotildelvest oma hoiakute vaumlaumlrtushinnangute ja uskumustega Vahel me ei

motildeista kaasinimese kaumlitumist ning tegutsemismotiive Me ei ole teda aumlra kuulanud et teada

saada milliste temale omaste vaumlaumlrtuste tasandil ta oma otsuseid teeb

Lapsepotildelv on inimese elu oluline ja maumlaumlrav aeg omaette vaumlaumlrtus ning just sellisena tuleb

seda vaumlaumlrtustada Lapsepotildelves pannakse alus inimese edaspidisele elule ning lapsepotildelves

kogetu motildejutab inimest kuni elu lotildepuni Inimese moraalses arengus on taumlhtsamateks

lapsepotildelveaastad mil kujunevad vaumlaumlrtushinnangud ja arusaamad elust See on aeg mille jaumllgi

ei saa muuta (Kinos Pukk 2010 Tuulik 2006)

Laps areneb sisemise aktiivsuse motildejul mida arengukeskkond paumlrsib votildei stimuleerib

Stimuleeriva kasvukeskkonna loomisel on maumlaumlrav roll last uumlmbritsevatel olulistel

taumliskasvanutel ka lasteaiaotildepetajatel (Sikka 2009)

Laps on osa oma perest ja sugulastest kuid ka lastekollektiivist riigist ja oma kultuurist

Selles kuidas lapsega kaumlitutakse avaldub tema laumlhiuumlmbruse inimkaumlsitlus ning see justkui

kristalliseerub lapses Olgugi et laps sotildeltub teatud vanuses suuresti oma vanematest ja teistest

teda uumlmbritsevatest taumliskasvanutest on laps kodanikuna taumliskasvanuga votilderdvaumlaumlrne subjekt

Taumlisvaumlaumlrtuslikuks inimeseks kasvab laps siiski vaid vastastikuses suhtlemises teda uumlmbritseva

keskkonnaga (Pukk 2006)

Seetotildettu on lapse arengus taumlhtsal kohal kasvukeskkond ennekotildeike perekond mis on tema

isiksuse kujundajaks (Niiberg Linnas 2007 Tuulik 2006) Kodu on sotsiaalse kaumlitumise

esimene harjutusvaumlli (Kurm 1985) Ka lapse kognitiivne areng toetub sotsiaalsele keskkonnale

(Nugin 2005) Pereelus maumlngitakse laumlbi peaaegu kotildeik uumlhiskonnas ettetulevad situatsioonid

pannakse paika vaumlaumlrtushinnangud vormitakse isiksus Just perekonnas otildepitakse tundma elu

igavikulisi vaumlaumlrtusi motildetestatakse lahti eluteadust mis oleks kooskotildelas maailmaga (Nekrassov

2005)

Kodu kotilderval omab kasvukeskkonnana jaumlrjest suuremat osataumlhtsust lasteaed veedavad ju

lasteaias kaumlivad lapsed suurema osa aumlrkveloleku ajast just seal

8

Traditsiooniliselt on lasteaed olnud paumlevahoiuteenust pakkuv asutus mille olemasolu on

votildeimaldanud lastevanematel toumloumll kaumlia ning lastel eakaaslastega koos maumlngida turvaliselt aega

veeta ning tasapisi ka kooliminekuks valmistuda Praeguseks on aga lasteaiast kujunenud

oluline luumlli elukestva otildeppe tsuumlklis Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele kaumlsitletakse

lasteaeda koolieelse otildeppeasutusena mis votildeimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja

alushariduse omandamist (Koolieelse lasteasutuse seadus)

11 Alushariduse sisu ja eesmaumlrgid

Alusharidus on teadmiste oskuste vilumuste ja kaumlitumisnormide kogum mis loob eeldused

edukaks edasijotildeudmiseks igapaumlevaelus ja koolis (Eesti Vabariigi haridusseadus)

Alushariduse otildepe toimub kuni lapse 7aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses votildei kodus

Koolieelsed lasteasutused toetavad ja taumliendavad kodust kasvatust Kohalik omavalitsus on

kohustatud looma kotildeigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele votildeimaluse kaumlia

teeninduspiirkonna koolieelses lasteasutuses Lasteasutuse otildeppe- ja kasvatuskorralduse

aluseks on lasteasutuse otildeppekava mis koostatakse riikliku alushariduse raamotildeppekava alusel

2005 aasta lotildepus tegutses Eestis kokku 609 koolieelset lasteasutust kus kaumlis kokku 54 560

last ja kus toumloumltas 8003 pedagoogi (Aunap Juske 2006)

Alushariduse eesmaumlrk on toetada lapse terviklikku votildeimete- ja huvidekohast arengut aumlratada

otildepihuvi kujundada kujutlusmaailma ja koostoumloumloskust luua eeldused kotildenelemis- arvutamis-

ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks (Eesti Vabariigi

haridusseadus) Alus- ja alghariduse otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel tuleb arvestada

konkreetsele uumlhiskonnale omase kultuuritraditsiooni kujunenud arusaamade vaumlaumlrtuste ja

hoiakutega Taumlhtis on inimese sotsiaalse identiteedi ja uumlhiskondliku teovotildeime kujunemine

Osalemine ja osasaamine otildeppekasvatusprotsessist votildeimaldab taumlisvaumlaumlrtusliku uumlhiskonnaliikme

kujunemise Teadvustades sotsiaalse konstruktivismi ideestikku ja jaumltkusuutliku hariduse

potildehimotildetteid on taumlhtis nendega arvestada juba lapse haridustee esimestel etappidel mis

panevad aluse tema toimetulekule edasisel haridusteel ning loovad valmisoleku elukestvaks

otildeppimiseks (Kukk A 2010) Hujala vaumlitel peavad nii lapsevanemad kui ka lasteaia personal

lasteaiakasvatuse taumlhtsaimaks eesmaumlrgiks laste sotsiaalset kasvatust (Hujala 2004)

Igapaumlevakeeles on toimetulemise maumlrksotildenana kasutusel eluoskuste motildeiste Dagmar Kutsar

Tartu Uumllikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi dotsent ja Euroopa sotsiaaluuringu

teadusnotildeukogu liige rotildehutas konverentsil bdquoKas lapsevanemaks suumlnnitakse votildei otildepitakserdquo et

eluoskused ndash inimeste tugevad ja notildergad kuumlljed mis avalduvad igapaumlevastes valikutes ja on

9

suunatud isiklikule heaolule ndash kujunevad ja saumlilivad sotsiaalse otildeppimise protsessis sisemiste

(oma motildetted ja tunded) ning vaumlliste (vaumlline kaumlitumine ja keskkonnatingimused) koosmotildejul

Eluoskuste hulka loetakse suhtlemisoskusi (enesevaumlljendus- ja kuulamisoskust oskust laumlbi

raumlaumlkida ja ei oumlelda enda eest seista oskust olla empaatiline vestluspartnerit aktiivselt kuulata

tegutseda meeskonnas kriitilise motildetlemise ja probleemilahendamise oskusi positiivse

motildetlemise oskusi stressi ja tunnetega toimetuleku oskusi) Lapse eluoskuste tugevdamine votildei

eluoskuste notilderkuse kinnistamine sotildeltub taumliskasvanute suhtumisest ja kaumlitumisest sotildeltumata

sellest kas nad on oma kaumlitumise motildejust teadlikud votildei mitte (Kutsar 2011)

Otildeppijate toimetulek sotildeltub kasvukeskkonna tingimustest ja isiksuse eripaumlrade arvesse

votildetmisest Otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel peab taumlhelepanu poumloumlrama toimetulekuoskuste

kujunemisele

Oluline on reaalne uumlmbritsev keskkond ning suhtluspartnerite avatus ja aktiivsus taumlhenduste

loomisel mille tulemusel kujuneb tunnetus iseenda kasvamisprotsessist (nt koolis kodus

klassis jne) konkreetses uumlhiskonnas ja kultuuris Samas ei rotildehuta selline laumlhenemine

olukordade ja suhete puumlsivuse taumlhtsust vaid pigem muutuvat konteksti milles toimub

uumlmbritsevast arusaamine ja selle motildetestamine (Kukk 2010)

Lapse loomulik tegevus on maumlng Kogu lapse tegevus on looming mille kaudu taumliskasvanu

toel kujuneb uumlmbritsevast arusaamine

Joy Cullen Massey Uumllikoolist kirjutab vaumlikelaste otildepetamist on tugevalt motildejutanud teadmiste

filosoofia mis toetub maumlngule alushariduse omandamise jooksul Selles laumlhenemisviisis

peegeldub Piaget motildeju Kognitiivse arengu teooria kohaselt otildepivad lapsed kotildeige totildehusamalt

fuumluumlsilises keskkonnas suhtlemise kaudu Otildeppemaumlng aitab lapsi otildeppida lugema ja kirjutama

otildepetab aspekte uumlhiskonnast ja matemaatikast kujundab nende arusaamist maailmast (Cullen

1995)

Maailmapilt sisaldab inimese uskumusi ja vaumlaumlrtushinnanguid Uurimustes on kindlaks tehtud

et peamised vaumlaumlrtused ja oskused mida vanemad koolilt ootavad on eetilised vaumlaumlrtused

sallivus austus toumloumltamise oskus iseseisvus aktiivsus suhtlemisoskus otildeppimisoskus (Heinla

1999)

10

12 Alushariduse eesmaumlrkidest Euroopa kultuuriruumis

Enamikus Euroopa riikides on vaumllja toumloumltatud riiklikud otildeppe- votildei raamotildeppekavad milles

maumlaumlratletakse eelkoolikasvatuse eesmaumlrgid toumlouml sisu ja potildehimotildetted Vaumlaumlrib maumlrkimist et

koolieelse kasvatuse eesmaumlrgid on paljudes Euroopa maades suhteliselt sarnased Potildehiliste

eesmaumlrkidena naumlhakse lapse igakuumllgse arengu ja loovuse soodustamist vastutustunde

kasvatamist kodaniku kasvatamist lapse heaolu tagamist ning kooliks ja edasiseks

haridusteeks ettevalmistamist Sageli mainitakse ka lapse iseseisvuse ja eneseusalduse

toetamist

Eesmaumlrkide juures tuuakse vaumllja ka teatud otildeppevaldkonnad suuline ja kirjalik kotildene

matemaatika kunstikasvatus teaduse ja tehnoloogia tutvustamine Eestis nagu ka paljudes

teistes maades naumlhakse eelkooliasutust kui votildeimalust otildeppida sotsiaalseid oskusi ning

omandada kultuurivaumlaumlrtusi ja traditsioone (Ugaste Otildeun 2004)

Otildeppekavade kaudu puumluumltakse edendada koolieelse kasvatuse kvaliteeti suunata ja toetada

otildepetajaid nende igapaumlevatoumloumls ning soodustada otildepetajate lastevanemate ja laste suhtlemist

Vanematega koostoumlouml valdkonnas raumlaumlgitakse suhtlemisest infovahetusest motildeistmisest

koostoumloumlst dialoogist toetamisest vastastikusest abist vanemate kaasamisest kasvatus- ja

planeerimisprotsessi Votildeib oumlelda et otildeppekavades kaumlsitletakse potildehiliselt lapse igakuumllgse

arengu ja heaolu kuumlsimusi teatud piires vaadeldakse ka kooliks ettevalmistamist Rohkem kui

pooltes Euroopa riikides defineeritakse teatud kompetentsid mis peaks lastel kujunema

koolimineku ajaks Ollakse seisukohal et otildeppekava peab olema paindlik votildeimaldama

otildepetajatel katsetada uute metoodiliste ja pedagoogiliste suundumustega ja kohandada uumlldisi

toumlouml eesmaumlrke laumlhtudes kohalikest tingimustest ning vajadustest Naumliteks Prantsusmaa

otildeppekavades on esile toodud lapse sotsiaalsete suhete rikastamise taumlhtsus vajadus luua

tingimused otildeppimiseks ja votildeimete arendamiseks Soome eelkoolikasvatuse peaeesmaumlrgina on

vaumllja toodud perekonna toetamine laste kasvatamisel ja isiksuse tasakaalustatud arengu

tagamine (vt lisa 1) (Ugaste Otildeun 2004)

Potildehjamaade otildepetajad poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele

ja igakuumllgsele arengule Otildepetajad loovad lapsele keskkonna milles ta votildeib sotsialiseeruda

osaleda demokraatlikul viisil ja vaumlljendada ennast esteetiliste tegevuste (muusika tants

joonistamine maalimine) kaudu Potildehjamaade eelkooliasutustes poumloumlratakse taumlhelepanu laste

maumlngule suhtlemisvotildeimalustele ja praktilis-esteetilistele tegevustele Akadeemilist otildepet

lasteaias on peetud vaumlheoluliseks (Brostroumlm amp Wagner 2003)

11

Eesti riikliku otildeppekava uumlldeesmaumlrk on lapse mitmekuumllgne ja jaumlrjepidev areng Otildepetajad

poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele kodu ja lasteasutuse

koostoumloumls Uumlldeesmaumlrgist laumlhtuvalt toetab otildeppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist vaimset

sotsiaalset ja emotsionaalset arengut mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne

minapilt uumlmbritseva keskkonna motildeistmine eetiline kaumlitumine ning algatusvotildeime esmased

toumloumlharjumused kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise taumlhtsusest ning arenevad

maumlngu- otildepi- sotsiaalsed ja enesekohased oskused (vt lisa 2)(Koolieelse lasteasutuse riiklik

otildeppekava)

13 Otildepetaja kutsemeisterlikkus

Otildepetaja on rahvusliku identiteedi kandja ja uumlhiskonna vaimsuse kujundaja kelle

potildehitegevused on otildeppeprotsessi planeerimine ja juhtimine otildeppija juhendamine tema arengu

ja motivatsiooni toetamine otildeppeprotsessi analuumluumlsimine ja hindamine ning tagasiside andmine

otildeppijale tema vanematelehooldajale otildeppija kaasamine otildeppesisu ja eesmaumlrkide

kavandamisse otildeppija toetamine otildepi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel (Otildepetaja

kutsestandard)

Koolieelse lasteasutuse otildepetaja

loob last arendava maumlngulise ja turvalise keskkonna

suudab juhendada maumlngulist otildeppimist

kujundab lapsest laumlhtuva kasvukeskkonna

maumlrkab varakult erivajadusi ja notildeustab lastevanemaid teavitab neid vajaduse korral

spetsialistiga konsulteerimise votildeimalustest

kujundab esmaseid suhtlemis- otildepi- ja koostoumloumloskusi

notildeustab lapsevanemaid arengu- ja kasvatusalastes kuumlsimustes

(Otildepetaja kutsestandard)

Tuginedes Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt vaumlljatoumloumltatud kutsestandardile eeldatakse

otildepetajalt sotsiaalsete oskuste otildepetamise oskust oskust ise suhelda nii probleemse lapsega kui

ka erineva kultuuritaustaga lapsevanemaga Toumlouml autorid uurisid erinevaid otildepetajatele

suunatud otildeppekavasid kuid ei leidnud otildepetatavaid aineid mis tagaksid otseselt

otildepetamisoskuse Motildene ainekirjelduse sisust Tallinna Uumllikooli alushariduse otildeppekavast tuli

12

vaumllja et kaumlsitletakse suhtlemispsuumlhholoogiat kuid aine mahu seisukohalt ei suuda selle

vaumlhene osakaal uumlldise psuumlhholoogia aine sees tagada oskust suhtlemist otildepetada

Pedagoogikateadlase Lee Schulmani ettekujutuse jaumlrgi moodustub otildepetajate pedagoogiline

paumldevus kolmest komponendist uumlldpedagoogikast otildepetatavast ainest ja selle otildepetamise

metoodikast (Krull 2000) Professionaalsuse iseloomulikud tunnused avalduvad ja

peegelduvad kutseala esindajate spetsiifiliste isikuomadustena mis kujunevad neil

loomupaumlraste eelduste ning kutseettevalmistuse ja praktika tulemusena Otildepetajatoumlouml eeldab

erakordselt head inimpsuumluumlhika tundmist ja sotsiaalse konteksti taju mistotildettu notildeuab sellel

erialal professionaalsuse saavutamine aastaid (Krull 2002)

13

2 Lapse sotsiaalne kasvukeskkond ja otildepetaja roll selle kujundamisel

Soome kasvatusteadlase Hujala sotildenul kirjeldab taumlnapaumleva lapse kasvukeskkonda kotildeige

paremini sotildena muutus Muutuvad uumlhiskonnastruktuur vaumlaumlrtusmaailmad elamistavad ja

perestruktuurid Muutus minapildis on tekitanud votildeimsa uuenduse vajaduse kasvatuse ja

otildepetamise ideoloogias Traditsiooniliselt on kasvatust puumluumltud allutada poliitilistele ja

sotsiaalsetele suumlsteemidele et selle abil kujundada uumlhiskonnakorda sobituvaid kuulekaid ja

korralikke kodanikke (Hujala 2004)

Hierarhilises suumlsteemis notildeuti ja kasvatati kuulekust et tagada suumlsteemi kestmine

Demokraatia puumlsimiseks vajame aga kodanikuuumlhiskonda mille liikmeilt oodatakse

iseseisvust vaumlaumlrikust vastutustundlikkust julgust empaatiat enesevaumlljendus- ja

kuulamisoskust koostoumloumloskusi soovi elukestvalt otildeppida ja areneda On ilmselge et neid

omadusi ei saa arendada samade kasvatusviisidega mis muudavad inimesed passiivseks ja

manipuleeritavaks (Murrik 2010)

Voldemar Kolga sotildenul on meie paratamatuseks liikumine infouumlhiskonna poole millega

kaasneb postmodernne eluviis Postmodernses uumlhiskonnas peab laps olema valmis

autoriteetide kadumiseks ja maailma pidevaks muutumiseks Vastuoluliste votildeimalustega

maailmas orienteerumisel on olulise taumlhtsusega adekvaatne minapilt terve enesehinnang

enesekindlus ja eneseusaldus Vaumlga raske on valikuid teha ja otsuseid vastu votildetta kui ei tea

kes sa oled Kolga leiab et nii lapsevanematel kui uumlhiskonnal tuleb muuta oma hoiakuid

kasvatuse suhtes ja otildeppida suhtlustehnikaid mis votildeimaldaksid toetada positiivse

enesehinnangu kujunemist lastel ning lahendada lastega seotud probleeme (Kolga 2006)

Taumlnapaumlevaste suhtlustehnikate ja konfliktilahendusmeetodite otildepetamise algatajaks votildeib

pidada Thomas Gordonit Antud toumlouml autorid notildeustuvad Kolga vaumlitega et adekvaatse minapildi

kujunemine eeldab dialoogi taumliskasvanu ja lapse vahel Infouumlhiskonna lapsevanemad ja

otildepetajad vajavad eluaegset otildeppimisvalmidust et muutuvas maailmas toime tulla Kolga peab

vaumlga oluliseks valmisolekut otildeppida lastelt Vaid taolisest osalusest kasvab vaumllja demokraatia

ja tsiviiluumlhiskond (Kolga 2006)

Autorid peavad taumlhelepanuvaumlaumlrseks et president Toomas Hendrik Ilves rotildehutas oma Eesti

Vabariigi 93 aastapaumleva kotildenes vajadust keskenduda avatusele ja sallivusele Autorite arvates

algab avatuse ja sallivuse kujundamine lapsepotildelves mis eeldab taumliskasvanute suhtumist

lapsesse kui taumlisvaumlaumlrtuslikku inimesse

14

Taumlnapaumlevane inimkaumlsitus rotildehutab isiksust aktiivse maailmakujundajana Selle kaumlsituse

kohaselt usutakse et inimene on iseennast maumlaumlrav ja vastutusvotildeimeline olend ning teda tuleb

selles suunas toetada ja julgustada Seetotildettu puumluumltakse toetada laste omaalgatust ja aktiivsust

ning usutakse et nad suudavad ise motildeelda ja oma probleeme lahendada Sellest tulenevalt

naumlhakse kasvatust ja otildepetamist uumlhiskonna arengu ainulaadse ning iseseisva jotildeuna (Hujala

2004)

Otildepetajal on keskkonna looja arengu toetaja ning suunaja roll Lasteaiaotildepetajad loovad oma

hoiakute uskumuste ja vaumlaumlrtushinnangutega lasteaia otildehkkonna (Niiberg Linnas 2007)

21 Kasvukeskkond kui lapse sotsiokultuurilise arengu motildejutaja

Kasvatusteadlane ja lasteaiakultuuri uurija Maarika Pukk rotildehutab lasteaiakultuuri rolli lapse ja

lapsepotildelve vaumlaumlrtustamisel Lasteaiakultuur on vaumlaumlrtuste normide hoiakute ja potildehimotildetete

kogum millest lasteaiatoumloumltajad oma igapaumlevategevuses juhinduvad Just lasteaiakultuur ndash

jagatud arusaam vaumlaumlrtustest ja eeskujudest ndash on vaimne fenomen mis eristab uumlht lasteaeda

teisest Eesti lasteaiakultuuris on esindatud nii taumliskasvanukeskne lapsekeskne kui ka lapsest

laumlhtuv laumlhenemine Lasteaiapedagoogika peab olema paindlik ja muutumisvotildeimeline nii

indiviidi- kui ruumlhmatasandil Terviklikku pedagoogilist laumlhenemist arendavad muutused

eeldavad teadlikke uuendusi (Pukk 2006)

Sotsiokultuurilise teooria jaumlrgi mille loojaks votildeib pidada Lev Votildegotskit on teadmiste

kujundamine ja otildeppimine olemuselt sotsiaalsed tegevused mistotildettu neid ei saa kaumlsitleda lahus

konkreetsest sotsiaalsest kultuurilisest ja ajaloolisest raamistikust Seega ei ole kuumlsimus

niivotilderd indiviidis ega keskkonnas eraldi vaid just nende vastastikuses sotsiaalses motildejus

Votildegotski jaumlrgi toimub otildeppimine esmalt sotsiaalsel seejaumlrel psuumlhholoogilisel tasandil Lapse

vaumlline tegevus muutub otildeppimise ja kogemuste kaudu jaumlrk-jaumlrgult sisemiseks vaimseks

tegevuseks Otildeppimine algab lapse ja taumliskasvanu vahelises sotsiaalses interaktsioonis

muutudes seejaumlrel sisemiseks psuumluumlhiliseks protsessiks Just tegevus moodustab vahendava luumlli

indiviidi ja kollektiivi vahel Enne kui lapsed otildepivad abstraktseid motildeisteid omal algatusel

kasutama otildepivad nad neid tundma vastastikustes sotsiaalsetes suhetes Kollektiivne tegevus

naumliteks otildeppimine ja toumlouml kujundavad selles osalevate indiviidide omadusi ja kaumlitumist (Pukk

2006)

Lapsed vajavad arenguks erinevaid sotsiaalseid keskkondi ning votildeimalust suhelda nii

eakaaslaste kui ka taumliskasvanutega Laps konstrueerib aktiivselt otildepitava taumlhendust Otildeppimine

15

leiab aset siis kui otildeppija teadvuses toimuvad muutused otildeppija seob uue otildepisisu varasemate

teadmiste ja kogemustega oskab neid seoseid maumlrgata motildeista uumlmber hinnata Niisiis tunneb

otildeppija vajadust saada aru oma olukorrast ning seda motildetestada (Krull 2001 Saumlljouml

2003)Votildegotski vaumlitis et lapsed puumluumlavad kotildene abil suhelda kuigi nad pole selle eesmaumlrgi

saavutamisel alati edukad Votildegotski sotildenul arenevad motildelemad nii keel kui ka motildetlemine ja

motildejutavad vastastikku teineteist Tema arvates toimub arenguline progressioon mis saab

alguse sotsiaalselt tasandilt ndash taumliskasvanu ja lapse vahelistest suhetest jotildeuab sisemise

dialoogini ning lotildepuks verbaalse motildetlemiseni Lapse poolt vaadatuna on sotildenad sotsiaalse

kontakti saavutamise ja taumliskasvanu kontrollimise vahendiks ning nad votildeimaldavad lapsel

lahendada neid uumllesandeid millega ta juhendamata toime ei tuleks (Butterworth Harris 2002)

Votildegotski teooria kohaselt on areng taumliuslikem siis kui lapsele antakse kogu aeg uumllesandeid

mis raskuselt vastavad laumlhimale arengutasemele Taolised uumllesanded notildeuavad lapselt

pingutust lisaks veel ka taumliskasvanu abi Niipea kui laps omandab antud uumllesande

lahendamise oskuse ongi ta oma arengus jotildeudnud uuele tasemele so laumlhimale

arengutasemele Eeldatakse et see protsess toimib vahetpidamata (Ebber 1982)

Sotsiaalse arengu all motildeistetakse ka arengu seda aspekti mis on seotud uumlhiskonnas teiste

inimeste keskel elamisega ning nendega suhtlemisega Suhtlemise kaumligus omandab laps

teatud suhtlemismudelid otildepib toime tulema oma emotsioonidega ja neid adekvaatselt

vaumlljendama otildepib taumlhele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima Laps

omandab sellele uumlhiskonnale tuumluumlpilised normid ja kaumlitumismudelid mida konkreetses

uumlhiskonnas sobivaks peetakse

Inimese maailmavaates millel potildehineb igapaumlevane kaumlitumine on sadu motildejutusi alates lapseea

kasvukeskkonnast kus potildeimuvad nii suhtlus- info- tehno- kui ka looduskeskkonna

elemendid (Kasemets 2000)

Sotsiaalne areng seostub sotsiaalsuse kujunemise ja kaumlitumisoskustega (Saarits 2005)

Koolieelses kasvatuses rotildehutatakse lapse sotsiaalse arengu motildeju otildeppimisele Toetades lapse

sotsiaalset arengut luuakse ka tema intellektuaalse arengu eeldusi Kui laps usaldab iseennast

siis on tal head eeldused uue otildeppimiseks (Brotherus Hytoumlnen Krokfors 2001)

16

Eesti Lastevanemate Liidu kodulehelt votildeib lugeda vanemate soovi et alushariduse eesmaumlrgid

peaksid silmas nii inimese praegust kui ka tulevast eksistentsi Vanemad peavad lasteaias

taumlhtsaks vaba maumlngu omavahelist suhtlemist ja votildeimalust valida millal mida ja kellega koos

ette votildetta mis eeldab otildepetajalt paindlikkust Alusharidus peaks suurendama inimese eeldusi

olla otildennelik Lapsevanemad toovad vaumllja et lasteaia kohta kaumlivates otildeigusaktides on kuumlll

detailsed notildeuded kraanikaussidele kuid mitte kasvukeskkonnale sisulises motildettes Vanemad

ise peavad kotildeige taumlhtsamaks luua toetav kasvukeskkond milles maumlaumlrav roll on otildepetajal

Toetava keskkonna tuumaks peavad vanemad otildepetaja usaldus- ehk laumlhisuhet lapsega Nagu

eespool on viidatud sotildeltub otildepetaja isiksusest ja professionaalsusest millist tuge lapsed oma

arengule saavad (Eesti Lastevanemate Liit)

22 Otildepetaja roll kasvukeskkonna kujundajana

Niibergi ja Linnase (2007) arvates peavad taumlnapaumleva alushariduse otildepetajal olema potildehjalikud

teadmised ja avar silmaring Mida noorem on laps seda parem metoodik peab olema otildepetaja

Lasteaiapedagoog ei ole lihtsalt teadmiste vahendaja vaid kogu otildeppeprotsessi kujundaja See

eeldab temalt vaumlga head ettevalmistust ja lastepsuumlhholoogia tundmist

Sikka arvates loob otildepetajate ja laste vaheline emotsionaalne side toetava otildepikeskkonna

Vastastikuste positiivsete suhete tekkimine ja areng eeldab reaalselt koosveedetud aega ja

vastastikust kogemuste jagamist Sikka sotildenul on nii tegevotildepetajad kui ka uurijad maumlrganud

just selle uumlliolulise kasvatusliku motildejuteguri (reaalselt koosveedetud aeg ja vastastikune

kogemuste jagamine) pidevat vaumlhenemistendentsi otildeppeprotsessis

Otildepetajate votildeimalused poumloumlrata rohkem taumlhelepanu emotsionaalsetele ja sotsiaalsetele teguritele

taanduvad ametlike ettekirjutuste ning kotildeige (koolivalmiduse eakohase arengu

toimetulemise akadeemiliste oskuste jne) motildeotildetmise vajaduse ees Meie uumlhiskonnas levinud

votilderdlemine konkurents surve olla edukas votildeib olla seotud laste hilisema akadeemilise

ebaotildennestumisega Otildepetajal pole aega suhelda ning edastada vaumlaumlrtushinnanguid kui ta on

orienteeritud eeldatavatele tulemustele

2003 aasta kooliettevalmistusruumlhmades laumlbiviidud uuringu potildehjal selgus et aumlraotildepitavate

teadmiste tase on kotildergem kui sotsiaalsete oskuste uumlldiste otildepioskuste eetika ja

maailmavaatega seonduvate oskuste ja arusaamade tase Lapse eneseusk ja positiivsed

otildepikogemused mis loovad eeldused edasiste otildepingute edukuseks on seotud aga just nende

valdkondadega Antud uurimuse kokkuvotildettes totildedeb Sikka et otildepetajate professionaalsed

17

oskused laste positiivse minapildi ja uumlldiste otildepieelduste kujundamisel sisaldavad piisavalt

arenguruumi Kuigi lasteaiaotildepetajad on lapsekeskse pedagoogika potildehimotildetted omaks votildetnud

on nende praktiline rakendamine keerukas (Sikka 2009)

Lapsekeskse pedagoogika rakendamiseks kinnitab Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee

2006 aastal soovituse liikmesriikidele mille kohaselt valitsused peaksid oma poliitikate ja

tegevuskavade korraldamisel silmas pidama tingimuste loomist positiivseks lastekasvatuseks

ning mis tahes seda takistavate tegurite kotildervaldamist Oluliseks peetakse sotsiaalsete hoiakute

ja elulaadi muutmisele suunatud poliitikat mis votildeimaldaks paremini arvesse votildetta laste

vanemate ja perede vajadusi ning arendada peresotildebralikke toumloumlkeskondi ja teenuseid

Nimetatud printsiipide elluviimisel peavad autorid universaalseks Th Gordoni

suhtlemismudeli laialdast rakendamist Gordon laumlhtub demokraatlikest potildehimotildetetest

arvestades votilderdselt nii laste kui taumliskasvanute potildehilisi inimotildeigusi ndash vaumlljendada ennast saada

kuulduks ning lahendada konflikte motildelema osapoole vajadusi rahuldades Samad potildehimotildetted

on positiivse kasvatuse aluseks

221 Positiivse kasvatuse potildehimotildetted

Positiivse kasvatuse all motildeeldakse kasvatusviisi kus laste otildepetamisel ja kaumlitumise suunamisel

laumlhtutakse laste otildeigusest mitmekuumllgsele arengule ja kaitstusele vaumlgivalla eest Positiivse

kasvatuse aluseks on lapse otildeiguste potildehiprintsiibid ning mitmekuumllgsed teadmised laste

arengust ja tulemuslikest kasvatuspotildehimotildetetest Positiivne kasvatus jaumlrgib pikaajalisi

eesmaumlrke ndash arendada lapses enesedistsipliini ja elukestvaid oskusi ning seisneb empaatia

eneseaustuse teistest lugupidamise inimotildeiguste ning vaumlgivallatuse otildepetamises (Durant 2010)

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee (2006) soovitab liikmesriikidel selgitada nii

lastevanematele kui ka teistele lastekasvatuse eest vastutavatele isikutele kuidas last tuleb

kohelda kui isiksust vaumllistades nii fuumluumlsilise vaimse kui ka psuumlhholoogilise vaumlaumlrkohtlemise

ning soodustades laste kaasatust Soovituses peetakse taumlhtsaks teadlikkuse suurendamist

positiivse lastekasvatuse vaumlaumlrtusest uumlhiskonnas tervikuna Sotsiaalministeeriumi aruandes

lapse otildeiguste tagamise strateegia taumlitmise kohta tuuakse vaumllja vajadus jaumltkuvalt arvesse votildetta

rahvusvahelisi suundi ja arenguid pidada silmas UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis ja selle

lisaprotokollides toodut ning Euroopa Liidu ja Euroopa Notildeukogu direktiivides

18

konventsioonides ja soovitustes ettenaumlhtut Aruandes rotildehutatakse et laste vaumlaumlrtustamine peab

olema poliitikauumllene jaumlrjepidev ja jaumltkuv tegevus (Tikerpuu Reinomaumlgi 2009)

Eespool vaumlljendatud seisukohtadele tuginedes peavad autorid vaumlga oluliseks positiivse

kasvatuse potildehimotildetetest laumlhtumist meie laste- ja haridusasutustes Otildepetaja kes jaumlrgib positiivse

kasvatuse printsiipe loob lastele kasvamiseks turvalise otildehkkonna ja toetab nende positiivse

minapildi kujunemist vahetu isikliku kogemuse kaudu kujunevad lastel uumlksteist arvestavad

suhtlemismudelid ldquoSelle otildepetamine lastele mida nad peavad teadma et olla oma elus

edukad on uumlks kotildeige taumlhtsamaid toumlid maailmasrdquo uumltleb J E Durant (2010) rahvusvaheliselt

tuntud filosoofiadoktor kliiniline lastepsuumlhholoog positiivse kasvatuse edendaja

Toumlouml autorid refereerivad JE Duranti poolt vaumlljatoodud positiivse kasvatuse potildehimotildetteid

tuginedes eelpool viidatud teosele

Positiivne kasvatus ei ole kotildeikelubamine ega reeglite puudumine

Positiivse kasvatuse alustaladeks on

pikaajaliste eesmaumlrkide seadmine lastekasvatuses

soojuse toetuse ja struktuuri pakkumine

laste motildettemaailma ja tunnete motildeistmine

individuaalsete erinevuste aktsepteerimine

probleemide lahendamine

Nendel alustel tegutsedes on loomulik et probleemide tekkimisel ei karistata lapsi vaid

lahendatakse probleeme See notildeuab motildetlemist (ja selle harjutamist) olukorra hindamist ka

lapse vaatepunktist ning reageerimist viisil mis viiks pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamisele

laumlhemale Selleks on oluline anda vajalikku infot ning vaumlljendada lugupidamist lapse suhtes

Otildepetajat naumlhakse treenerina kes toetab lapsi otildeppimisel kandes votildetmerolli laste

enesehinnangu ja enesekindluse uumllesehitamisel ja iseseisvuse ning enesetotildehususe arendamisel

Selmet karistada akadeemiliste votildei kaumlitumuslike vigade eest otildepetaja seletab demonstreerib ja

mudeldab motildeisteid ja kaumlitumist mida tuleb otildeppida Durant naumleb positiivses kasvatuses

investeeringut mis toidab elukestvat motivatsiooni otildeppida

19

Durant kirjutab et paljud otildepetajad keskenduvad liialt luumlhiajalistele eesmaumlrkidele (Lotildepeta

raumlaumlkimine Tee oma kodutoumlouml aumlra Vasta mulle kohe) motildetlemata millist motildeju nad avaldavad

oma otildepilaste hilisemale elule Pikaajalisi eesmaumlrke teadvustamata on suurem totildeenaumlosus et

otildepetaja votildeib stressi tekitavates olukordades reageerida karjumise alandamise votildei isegi

loumloumlmisega Kritiseerimine sildistamine haumlbistamine aumlhvardamine jms otildepetaja

reageerimisviis kahjustab lapse enesehinnangut ja eneseusaldust ei innusta otildeppima ega loo

haumlid maumllestusi lasteaia kooli kohta Tutistamine naumlpistamine totildeukamine loumloumlmine jms

otildepetavad lapsi probleemide puhul vaumlgivaldselt kaumlituma Iga sellise reageeringuga

demonstreerib otildepetaja soovitud kaumlitumise vastandit blokeerides sellega pikaajaliste

eesmaumlrkide saavutamist Durant peab situatsioonistressiga hakkamasaamist viisil mis aitab

saavutada pikaajalisi eesmaumlrke uumlheks raskemaks kuid mitte votildeimatuks katsumuseks

otildepetajale Just nagu eesti lastevanemadki rotildehutab ka Durant et hariduse eesmaumlrk on

valmistada otildepilasi ette nende taumliskasvanuelu otildennestumiseks Tema sotildenul votildeib otildepetaja poumloumlrata

luumlhiajalised katsumused votildeimalusteks mis viivad pikaajaliste eesmaumlrkide suunas otildepetades

lastele kuidas tulla toime stressiga austada ennast ja teisi ning olla edukad otildeppijad

Distsipliin ei seisne karistuses Otildepilane peab kogema austust motildeistmist ja turvalisust et

avaneksid tema akadeemilised votildeimed ning puumlsiks otildepimotivatsioon

Pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamise toumloumlriistadeks on soojuse toetuse ja struktuuri

pakkumine Taumlhtis on et emotsionaalselt turvalises keskkonnas tunnevad lapsed end vabalt ja

julgevad teha vigu mis on oluline osa otildeppimisest Kui otildepetajad tunnevad tegelikult huvi laste

mitte vaid kaumlsutaumlitmise vastu kogevad lapsed et neist hoolitakse nad laumlhevad kellelegi

korda Kui otildepetajad vaumlaumlrtustavad laste pingutusi tunnustavad neid ja vaatavad olukordi laste

pilgu laumlbi on lapsed rahulikumad ja koostoumloumlvalmimad neil on vaumlhem kaumlitumisprobleeme

Edukogemus toidab nende akadeemilisi huvisid ja vaumlhendab keskendumisraskusi ldquoAlles siis

kui me hakkame vaatama maailma laumlbi kuue- votildei kolmeteistaastase silmade votildeime olla

suutelised motildeistma nende kaumlitumise potildehjuseid Siis me saame olla efektiivsemad otildepetajadrdquo

uumltleb Durant

Struktuuri all motildeeldakse infot ja tuge mida lapsed otildepetajatelt saavad Kaumlitudes positiivse

rollimudelina (pikaajalisi eesmaumlrke silmas pidades) selgitades reeglite potildehjuseid kuulates

otildepilaste vaatenurka aidates neil leida lahendusi ja parandada eksimusi viisil mis votildeimaldab

oma kogemustest otildeppida olles seejuures otildeiglane kontrollides viha ja vaumlltides aumlhvardusi

varustab otildepetaja otildepilasi struktuuriga olles oma kaumlitumisega eeskujuks ja mentoriks Struktuur

sisaldub ka kindlates juhtnoumloumlrides kaumlitumiseks ja akadeemilisteks uumllesanneteks selgelt ja

20

jaumlrjepidevalt edastatud potildehjendatud ootustes laumlbiraumlaumlkimistes ning iseseisva motildetlemise

julgustamises See otildepetab lapsi arvestama enda ja teistega tulema toime frustratsiooniga

tegema otildeigeid otsuseid ning lahendama konflikte vaumlgivallata ka siis kui otildepetajat juures pole

(Durant 2010)

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et positiivne kasvatus on ennetav laumlhtutakse inimotildeigusi

arvestavatest kasvatuspotildehimotildetetest puumluumltakse motildeista kaumlitumis- ja otildepiraskuste potildehjuseid

vaumlltida luumlhiajalisi reaktsioone ning rakendada strateegiaid ja mudeleid millel on eeldused

toetada edukust ja eluoskusi

Autorite kogemus Th Gordoni metoodikaga kinnitab et antud metoodika votildeimaldab

positiivse kasvatuse potildehimotildetteid ellu viia Gordoni perekoolis ja Otildepetajate koolis praktiliselt

omandatavad suhtlemisoskused laumlhtuvad inimotildeigustest on struktureeritud ning votildeimaldavad

nii piire seada kui ka toetust soojust ja motildeistmist jagada

21

3 Thomas Gordoni efektiivsete suhete rajamise mudel

Thomas Gordon on uumllemaailmselt tuntud kui suhtlemisoskuste ja konfliktilahendusmeetodite

otildepetamise algataja Alustanud moumloumldunud sajandi viiekuumlmnendatel aastatel juhtimiskoolitusi

aumlri- tootmis- ja valitsusorganisatsioonidele ja praktiseerides hiljem kliinilise psuumlhholoogina

maumlrkas ta et sageli ei vaja tema poole poumloumlrdunud patsiendid psuumlhhoteraapiat vaid teadmisi

suhtlemisest Taumlnu psuumlhhoterapeudi vaumlljaotildeppele oskas Gordon kuulata ja motildeista nii lapsi

noori kui ka nende vanemaid Olemasolevad oskused votildeimaldasid tal maumlrgata kuidas

taumliskasvanud tahtmatult kuid jaumlrjekindlalt kahjustavad laste enesehinnangut ja enesekindlust

ning laumlmmatavad nende loovust ja algatusvotildeimet Rakendades oma vaumlljatoumloumltatud efektiivsete

suhete rajamise mudelit jaumlrgneval kuumlmnendil ka peredega toumloumltades leidis ta et nn Gordoni

mudeli (Gordon Model) abil votildeib saavutada maumlrkimisvaumlaumlrseid muutusi inimeste igapaumlevases

kaumlitumises Nii suumlndis 1962 aastal kursus lastevanematele PET Parent Effectiveness

Training Eestis Gordoni perekool (Eestis alates 1994 suumlstemaatiline koolitus alates MTUuml

Perekeskus Sina ja Mina loomisest 2004) Motildeistmine et formaalharidus ei anna kotildeige

elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest millega luua toimivaid inimsuhteid

suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte konstruktiivselt sai aluseks

otildepetajate efektiivsustreeningu loomisele 1974 aastal (TET Teacher Effectiveness Training

Eestis Otildepetajate kool) (Perekeskus Sina ja Mina perekoolantiee)

Gordoni kursused potildehinevad eeldusel et mis tahes aine teema oskuse votildei vaumlaumlrtuse

otildepetamisel on edu saavutamisel maumlaumlravaks otildepetaja ja otildepilase vahelised suhted Kui otildepilasi ei

motildeisteta ei usaldata kritiseeritakse alandatakse kaumlsutatakse surutakse alla muutuvad nad

totilderksaks ja osutavad otildeppimisele vastupanu (Gordon 2006) Otildeppimiseks ja otildepetamiseks

vajaliku otildehkkonna loomine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja vaumlaumlrtushoiakutest ja suhtlemisoskusest

Gordoni kursustel keskendutakse oskustele mida otildepetajad vajavad ehitamaks silda enda ja

laste vahele Need oskused ei sunni otildepetajaid omandama hulgaliselt teoreetilist materjali vaid

on seotud eelkotildeige raumlaumlkimise ja kuulamisega Tuginedes laumlbiviidud uuringutele peab Gordon

otildeppimise soodustamise puhul kotildeige olulisemaks kuulamist Raumlaumlkimine motildejub aga sotildeltuvalt

sellest kuidas raumlaumlgitakse kas konstruktiivselt votildei destruktiivselt Kuna otildepetaja valitud

suhtlemisviis votildeib laumlbisaamist otildepilastega soodustada votildei kahjustada peab Gordon oluliseks

et otildepetaja oskaks valida igas olukorras kotildeige sobivama suhtlemisviisi (Gordon 2006)

22

David Aspy Flora Roebucki ja Rahvusliku Inimliku Hariduse Liidu (Human Consortium for

Humanizing Education) poolt neljakuumlmne kahes USA osariigis korraldatud

longitudinaaluurimus naumlitas et kui lapsed saavad kotildergel maumlaumlral motildeistmist hoolimist ja

siirust otildepivad ja kaumlituvad nad paremini kui siis kui nad seda kotildeike vaumlhe saavad (Gordon

2006)

Th Gordonit haumlmmastas et kuigi maailm on pidevas muutumises uumlha rohkem teatakse

inimese arengust ja selle seaduspaumlrasustest ning muutuvad ka sotsiaalsed kooslused

kasutatakse lastekasvatuses endiselt mitu tuhat aastat rakendatud votildeimu- ja karistusmeetodeid

Ta eristab kolme vanemlikku stiili autoritaarne kotildeikelubav (sallivalistuv) ja demokraatlik (vt

315) Votildeimule allutatud suhted ei kasvata lastes vastutustunnet ega sisemist distsipliini

vastupidi mida rohkem votildeimu kasutada seda vaumliksem motildeju on sellel lapse kaumlitumisele ja

vaumlaumlrtustele (vt joonis 1)

Joonis 1 Autoritaarse kasvatuse motildejud lapsele ning poumloumlrdvotilderdeline

seos votildeimu ja motildeju vahel (Gordon 2003)

Vanemad kes ei taha kaumlituda autoritaarselt kalduvad sageli teise aumlaumlrmusesse ega suuda lastele

piire seada lastes neil endale bdquopaumlhe istudaldquo Sageli votildeib juhtuda et vanemad jaumlaumlvad nende

kahe aumlaumlrmuse vahel pendeldama Demokraatliku kasvatuse puhul arvestab vanem nii enda kui

ka lapse vajaduste ja vaumlaumlrtustega Demokraatlik vanem votildetab selge vastutuse oma rolli eest

kuid ei rakenda lapse soovitud kaumlitumise saavutamiseks votildeimu vaid erinevaid

motildejutusvahendeid kaasates ka lapsed otsuste tegemisse Gordon maumlrkas et lapsed kes on

saanud reeglite loomises osaleda jaumlrgivad neid palju puumlsivamalt

23

Metoodika aluseks on kindlad vaumlaumlrtuspotildehimotildetted ja kursusel arendatavad konkreetsed

oskused laumlhtuvad just neist vaumlaumlrtustest

Lapsed on olulised nad on inimesed seega on neil vajadused ja otildeigus oma vajadusi

rahuldada

Vanemad on olulised nemadki on inimesed ja neilgi on otildeigus oma vajadusi rahuldada

Inimestevahelised suhted on olulised sest omavaheliste suhete kvaliteedist sotildeltub nii

lapse kui ka vanema rahulolu suhetes on elu eesmaumlrgipaumlrane ja taumlhenduslik

Kasvukeskkond on oluline Lapse enesehinnang kujuneb suuresti selle kaudu kuidas

teda naumlevad ja temasse suhtuvad taumliskasvanud

Gordon ise on nimetanud oma programmi revolutsiooniliseks muutuseks vanemakasvatuses

sest see oli esimene omataoline kus rotildehk oli lapsevanema rollil ja kaumlitumisel mitte lapsel

votildeimaldades taumlielikult muuta seda kuidas lapsi kasvatatakse Praeguseks juba aastakuumlmnete

pikkused kogemused Gordoni mudeli rakendamisel nii vanemahariduses kui ka otildepetajate

koolitamisel on kinnitanud et nimetatud meetodite ja selles sisalduvate oskuste kasutamine

muudab inimestevahelised suhted demokraatlikumaks Demokraatlike suhete otildepetamist pidas

Gordon demokraatliku uumlhiskonna aluseks Gordoni sotildenul on need oskused bdquovajalikud ka

selleks et saumlilitada maailmas rahu Demokraatlikud perekonnad on rahumeelsed ja kui leidub

piisavalt palju rahumeelseid perekondi tekib uumlhiskond mis ei tunnusta vaumlgivalda ega notildeustu

sotildejategevusegardquo

Demokraatia arengusse panustamise eest esitati Thomas Gordon koguni kolmel korral Nobeli

rahupreemia nominendiks (1997 1998 ja 1999) Kuigi temast ei saanud nimetatud preemia

laureaati elas ta piisavalt kaua et naumlha oma elutoumlouml vilju ndash mitte ainult miljonid koolitustel

osalenud vanemad rohkem kui neljakuumlmnes riigis vaid kohtumised inimestega keda oli

kasvatatud PETi oskuste abil Need kohtumised veensid Gordonit et tema poolt elluviidud

lastekasvatusoskused aitasid inimestel kujuneda tervemaks ja otildennelikumaks ning omandatud

suhtlusmudel kandus edasi perevaumlaumlrtusena neist kelle vanemad javotildei vanavanemad olid

osalenud Gordoni koolitustel olid omakorda saanud demokraatlikud oma lapsi vaumlgivallata

kasvatavad lapsevanemad

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et kuigi mudel loodi ligi viiekuumlmne aasta eest pole see kaotanud

motildejujotildeudu pigem vastupidi ndash mida enam me jaumlrgime demokraatlikke vaumlaumlrtusi seda enam

vajame kasvatusoskusi millega neid kujundada Gordon rotildehutab et kursusel otildepitavate

24

oskuste kasutamine pole pelgalt metoodika rakendamine vaid eelkotildeige ellusuhtumise

kuumlsimus nii enda kui ka lapse votilderdne vaumlaumlrtustamine ning vastastikusest lugupidamisest

tulenev kaumlitumine (vt lisa 3) Tema meetodi keskseteks maumlrksotildenadeks on aktiivne kuulamine

adekvaatne enesekehtestamine ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudel Th Gordoni mudel

on unikaalne sest pakub tervikliku ja suumlsteemse laumlhenemise suhtlemisel esinevate olukordade

jaoks Kuna mudel on sarnane nii Gordoni perekoolis kui ka Otildepetajate koolis raumlaumlgivadki

autorid siin ja edaspidi lihtsalt Gordoni mudelist (Gordon 2003)

31 Gordoni mudeli potildehimotildeisted ja -oskused

Kotildeigi kursusel kaumlsitletavate oskuste raamistamiseks votildetab Gordon kasutusele kaumlitumisakna

motildeiste ehk metafoori vaumlites et iga inimene naumleb teisi justkui laumlbi akna

Kaumlitumine on silmaga naumlhtav votildei kotildervaga kuuldav tegevus mitte hinnang sellele Nii naumliteks

ei saa vaatleja naumlha et laps on laisk kuid votildeib naumlha tema asju mis on moumloumlda tuba laiali

Sallivuspiir vaumlljendab taumliskasvanu suhtumist hetkel toimuvasse kaumlitumisse ja maumlaumlrab

millisesse kaumlitumisakna osasse see kaumlitumine taumliskasvanu jaoks paigutub Sellest omakorda

oleneb millist suhtlemisoskust kasutada

Lapsevanema votildei otildepetaja seisukohalt on kotildeik lapse teod kogetavad kas vastuvotildeetavana votildei

vastuvotildeetamatuna Oluline on ka teadvustada kuidas enda sallivuspiir votildeib muutuda ning

millest see oleneb

25

Joonis 2 Kaumlitumisaken ( Gordon 2003)

Suhtlemiselkaumlitumisaknas votildeib eristada kolme olukorda lapse probleem probleemideta ala

ja taumliskasvanu probleem (joonis 2) Sobiliku suhtlemisoskuse valik ja edasine sihipaumlrane

kaumlitumine oleneb oskusest adekvaatselt maumlaumlratleda millise olukorraga on tegemist

Taumliskasvanu reageering maumlaumlrab millisesse kaumlitumisakna osasse mingi kaumlitumine tema jaoks

paigutub

Kui lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu on probleem taumliskasvanul ja selle

olukorra lahendamine eeldab temalt kehtestamisoskusi Oluline on ka vahet teha kas tegemist

on vajadus- votildei vaumlaumlrtusvastuoluga Kaumlitumised mis taumliskasvanut ei haumliri on temale

probleemitus alas Probleemideta ala laiendamiseks pakub Gordoni mudel oskusi selgeks

enesevaumlljenduseks minasotildenumite abil Oluline ja vanemate seas sageli haumlmmingut tekitav

arusaamine on et kaumlitumised mis annavad maumlrku lapse haumliritusest paigutuvad taumliskasvanule

vastuvotildeetavasse alasse moodustades selle uumllemise osa ndash lapse probleemala Selline jaotus ei

taumlhenda et taumliskasvanu jaumltaks lapse oma murega uumlksi vaid on vajalik selleks et adekvaatselt

olukorda maumlaumlratleda ja valida sobiv suhtlemisoskus antud juhul abistamisoskused

Taumliendavateks oskusteks on 6-astmeline probleemilahendusmudel ehk votildeidan-votildeidan mudel

lastevaheliste probleemide vahendamine kodukeskkonna kohandamine ning oskused

vaumlaumlrtusvastuolude kaumlsitlemiseks (Gordon 2003 2006)

26

311 Selge enesevaumlljendamine minasotildenumite abil

Toumloumltades peredega maumlrkas Gordon et enamasti suhtlevad vanemad lastega viisil mis ei

votildeimalda lastel kogeda vanemate armastust ning naumlitab et vanemad ei hinda last sellisena

nagu ta on Seevastu vanemad kes otildepivad oma lastega suhtlema heakskiitvalt saavad olla

neile toeks ning eneseaustuse ja positiivse enesehinnangu alusepanijaks Gordon motildeistis et

vanemate oskamatus tuleneb nende enda puudulikust kasvatusest kuid jaumlreldas samas et

vajame uut vanemate potildelvkonda kes tunnistaks vajadust otildeppida oskusi mis aitaks kasvatada

vastutustundlikke lapsi

Iga lapse elus on periood kui ta hakkab enda kohta uumltlema bdquominaldquo Sel ajal on loomulik et

laps vaumlljendab end mina-keeles ma tahan ma ei taha mulle meeldib mulle ei meeldi jms

Kui last uumlmbritseb aga sina-keelne maailm (ja nii see paraku enamasti on lapse poole

poumloumlrdutakse miks sa nii teed kas ma ei oumlelnud sulle kuidas sa ometi nii lohakas oled jms)

kaotab ka laps oma loomuliku enesevaumlljendusoskuse Samas on lapsel sina-keeles

vaumlljenduvast taumliskasvanust palju raskem aru saada kui minasotildenumitega vaumlljenduvast

inimesest Minasotildenumi kasutaja votildetab selge vastutuse oma motildetete tunnete vajaduste ja

nende vaumlljendamise eest Taumliskasvanu kes vaumlljendab end lastele minasotildenumite abil tuleb

lapsele laumlhemale ja muutub lapsele inimesena justkui laumlbipaistvamaks Oumleldes kamandamise

asemel ma vajan su abi ma palun et sa antakse lapsele signaal et temast peetakse lugu

votildeimaldades lapsel tunda end olulisena ja vaumlaumlrtustatuna

Olukorras kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanu meelest heakskiidetav soovitab Gordon

harjumuspaumlrase kiitmise asemel kasutada positiivset minasotildenumit Sel juhul kirjeldab

taumliskasvanu lapse kaumlitumist ja selle kaumlitumise motildeju endale Lisades sellele ka oma tunded

(heameel rotildeotildem taumlnulikkus vms) annab ta lapsele motildeista kui oluline see kaumlitumine temale on

Selline poumloumlrdumine votildeimaldab lapsel hakata tajuma oma kaumlitumise motildeju teistele inimestele

sest taumliskasvanu naumlitab lapsele tema kaumlitumise motildeju oma sotildenadega nagu peeglist Taumlhtis on

meeles pidada et positiivse minasotildenumi eesmaumlrk pole vaumllja pressida soovitud kaumlitumist vaid

oma heameelt vaumlljendada Kuna laste uumlheks potildehivajaduseks on olla maumlrgatud rotildeotildemustab ka

laps Uumlhtlasi aitab tunnustav tagasiside lapsel uumlles ehitada positiivset enesekuvandit

Aumlrauumltlev minasotildenum on kohane olukorras kus mingil potildehjusel ei saa lapse soovidele vastu

tulla Motildeeldes mis on aumlrauumltlemise potildehjuseks saab oumlelda selge bdquoeildquo ning seda potildehjendada oma

vajadustega N Ma ei saa sinuga kohe praegu maumlngima tulla sest mul on vaja otildehtusoumloumlk

27

valmis teha Selline oma piiride vaumlljendamine otildepetab lapsi teistega arvestama samuti otildepivad

nad sellest enda piiride ja vajaduste eest seismist ning bdquoeildquo uumltlemist (Gordon 2003)

312 Suhtlemistotildeketest hoidumine

Thomas Gordon toob vaumllja kaksteist enamlevinud sinasotildenumit ehk poumloumlrdumisviisi mida ta

nimetab suhtlemistotildeketeks (vt lisa 4) sest nii vanemad kui ka otildepetajad kasutavad neid

valdavalt probleemolukordades maumlrkamata et need ei anna soovitud tulemust ega aita

probleeme lahendada

Kui probleem on lapsel vajab ta taumliskasvanu abi probleemi maumlrkamisel aumlrakuulamisel ja

eneses selgusele jotildeudmisel et siis ise votildei taumliskasvanu toel murele lahendus leida Kui lapse

kaumlitumine on probleemiks vanemaleotildepetajale on taumliskasvanu vastutus lapsele teada anda

milline kaumlitumine ja mille totildettu teda haumlirib

Suhtlemistotildekked ei aita kummalgi juhul probleeme lahendada vaid kahjustavad nii laste

enesehinnangut kui ka lapse ja taumliskasvanu suhet uumlhtlasi votildetavad nad votildeimaluse lapse

vastutustunde ja omaalgatuse arenguks (Gordon 2003 2006)

Ajal mil suhtlemistotildeketest hoidumist otildepetatakse nii klienditeeninduses kui

juhtimiskoolituses votildeime oma kogemuste potildehjal vaumlita et kodus koolis lasteaias ja toumloumll ei ole

need kuhugi kadunud vaid moodustavad endiselt suure osa igapaumlevasest suhtlemisest Eriti

tavapaumlrane on sinasotildenumite kasutamine laste puhul juhul kui lapse kaumlitumist kogetakse

vastuvotildeetamatuna Sildistamine suumluumldistamine kamandamine kuumlsimine jt on nii

harjumuspaumlrased et nende poumloumlrdumiste varjatud alltekst ndash mina taumliskasvanu olen sinust

targem sina vaumlike lollike ei tea kuidas asjad kaumlivad ndash jaumlaumlb taumliskasvanule hoomamata lapse

kujunevat isiksust ja minapilti sellegipoolest valusalt riivates (Gordon 2003)

313 Abistamisoskused lapse probleemi korral

Kui lapsel on probleem on tavapaumlrane et taumliskasvanud tahavad last aidata Nad kuumlsivad miks

ta nutab lohutavad pakuvad lahendusi kuid vahel teevad ka etteheiteid (kas ma ei oumlelnud)

votildei riidlevad Ei teata et ise lapse probleemi lahendama asudes votildeetakse lapselt justkui otildeigus

oma tunnetele ja vastutus probleemi lahendamise eest ning suumlvendatakse seelaumlbi lapse

ebakindlust abitust ning sotildeltuvusvalmidust Laps votildeib muutuda ka trotslikuks kui pakutud

lahendused talle ei sobi ja ta tahab omamoodi toimida

28

Kui lapsel on mure on taumliskasvanu uumllesanne seda maumlrgata hoolida ning pakkuda toetust

Parim viis selleks on aktiivne kuulamine mis votildeimaldab last tema tundeid ja vajadusi motildeista

Lapse tunnete peegeldamisel on suumlgav motildeju - last on maumlrgatud (see on lapse potildehivajadusi) ta

kogeb et temast hoolitakse ndash see omakorda toetab lapse enesehinnangut ja sisemist

vaumlaumlrtustunnet Kui suhtlemistotildekkeid ei rakendata kogeb laps et ta on aktsepteeritud sellisena

nagu ta on seega on turvaline oma tundeid tunda ja neid vaumlljendada need ei pea minema

kaumlitumisse ega kehasse (haigusteks) Laps keda aktsepteeritakse otildepib hoolima ka teistest

Vanemad ja otildepetajad soovivad et laps otildepiks oma tundeid ja kaumlitumist ohjeldama Kuid

juhtida saab vaid seda mida tuntakse Selleks et otildeppida motildeistma iseennast koos oma

tunnetega vajab laps kotildeigepealt taumliskasvanuid kes tema tundeid motildeistaksid ja neid talle

peegeldaksid Nii otildepib laps oma tundeid aumlra tundma ja saab nende kohta ka sotildenad Ta ei pea

enam vaikselt nurgas istuma vaid oskab oumlelda ma olen kurb Ta ei pruugi vihasena teisele

virutada kui oskab oumlelda mulle ei meeldi et sa minu kaumlest asja aumlra kiskusid

Gordon peab aktiivset kuulamist uumlheks totildehusamaks viisiks kuidas aidata lapsel kasvada

vastutustundlikuks ja ennast suunavaks iseseisvaks inimeseks Aktiivne kuulamine suurendab

laste valmisolekut kuulata vanemaid ja otildepetajaid ning muudab lapsed avatumaks ja

omavahelised suhted laumlhedasemaks vaumlhendades nii ka distsipliiniprobleeme (Gordon 2003

2006)

314 Kehtestamisoskused lapse vastuvotildeetamatu kaumlitumise puhul

Kui lapse kaumlitumine on vanemale votildei otildepetajale vastuvotildeetamatu taotleb taumliskasvanu lapse

kaumlitumise muutust Harvem motildeeldakse sellele kas kavatsetaval sekkumisel on uumlldse eeldust

muutust tekitada veel harvem aga sellele et lapse poole poumloumlrdutaks viisil mis ei kahjustaks

lapse enesehinnangut ega omavahelisi suhteid ning aitaks kaasa lapse vastutustunde arengule

Gordoni sotildenul alahindavad taumliskasvanud laste valmisolekut nende soovidele vastu tulla Tema

kogemuste jaumlrgi kasutab 99 koolitusele tulnud vanematest ebaefektiivseid kasvatusvotildetteid

Sellest teadlikuks saades on enamik vanemaid šokeeritud sest nad pole kunagi motildeelnud

kuidas nende sotildenad votildeiksid lastele motildejuda

Gordon pakub vastuvotildeetamatule kaumlitumisele reageerimiseks kolmeosalise kehtestava

minasotildenumi koos kaumliguvahetusega ehk lapse vastuseisu aumlrakuulamisega Kehtestavas

minasotildenumis kirjeldab taumliskasvanu lapsele tema kaumlitumist (vaumlltides hinnanguid ja muid

suhtlemistotildekkeid) selle kaumlitumise konkreetset motildeju endale ja oma tundeid selle suhtes Sel

29

moel votildetab vanemotildepetaja vastutuse oma vajaduste rahuldamise eest naumlidates oma sotildenadega

lapsele justkui peeglist kuidas lapse kaumlitumine tema taumliskasvanu vajadusi riivab jaumlttes

vastutuse kaumlitumise muutmise eest lapsele Oma tunnete avamine toob esile vanemaotildepetaja

haavatavuse ja inimliku palge luues eelduse ehedaks laumlheduseks Totildeenaumlosus et laps kes

motildeistab miks taumliskasvanu on haumliritud muudab oma kaumlitumist on kordades suurem kui

sinasotildenumite puhul Sellegipoolest on taumlhtis et taumliskasvanu oleks valmis ka lapsepoolseks

enesekaitseks votildei vastuseisuks Uumlmberluumllitumist kehtestamiselt aktiivsele kuulamisele

nimetab Gordon kaumliguvahetuseks Kaumliguvahetus votildeimaldab lapsel tekkinud tunnetega toime

tulla ning kannab sotildenumit et teda aktsepteeritakse ja motildeistetakse (Gordon 2003 2006)

Gordoni meelest on selline vahetu suhtlemiskogemus ka uumlheks totildehusamaks mooduseks

kuidas lapsed otildepivad enda eest seisma ja ausalt ennast vaumlljendama

315 Konfliktide lahendamise tavapaumlrased viisid ja votildeidan-votildeidan meetod ehk

6-astmeline probleemilahendusmudel

Olukorda kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu kuid lapse kaumlitumine pole

muutunud ka paumlrast taumliskasvanu minasotildenumeid ja korduvat kaumliguvahetust nimetatakse

konfliktiks Kui taumliskasvanu on hoidunud suhtlemistotildeketest ja valinud sobiva suhtlemisviisi

on konflikti potildehjuseks vastuolud lapse ja taumliskasvanu vajaduste votildei vaumlaumlrtuste vahel Oma

kasvukogemustest tulenevalt kardavad paljud inimesed konflikte ja puumluumlavad neid vaumlltida

ometi pole see alati votildeimalik Taumlhtis on meeles pidada et konfliktide esinemine on elu

loomulik osa ning omavahelisi suhteid ei ohusta konfliktid vaid nende kaumlsitlemise viis

Autoritaarse lahendusmudeli puhul surub taumliskasvanu oma lahenduse laumlbi Kuna lapse

vajadused jaumlaumlvad arvestamata ja laps aumlra kuulamata on lapse osaks pettumus kurbus trots ja

pahameel Tihti vanemad ja otildepetajad ei motildetle et kaumlitumisega on nad lapsele mudeliks

kujundades lapse toimetulekustrateegiaid Votildeimu kasutamisele ja allutamispuumluumletele

reageerivad lapsed votildeitlemise alistumise votildei potildegenemisega (vt tabel 1) Taumliskasvanud kes ei

taha kaumlituda sel moel kuid ei oska teisiti votildeivad kalduda teise aumlaumlrmusesse ning lasta lapsel

paumlhe istuda Kui taumliskasvanu ei suuda enda eest seista teeb laps mida tahab Taumliskasvanu

tunneb end abituna lapsel aga puudub turvatunne sest ta ei saa taumliskasvanu peale kindel olla

Gordon nimetab motildelemat meetodit kaotajatega meetoditeks

30

T a b e l 1 Autoritaarse konfliktilahendusmudeli motildejud lapsele

Tunded Laste toimetulekustrateegiad

Pahameel viha vaenulikkus Vastuhakk maumlss agressioon risti vastupidine

tegutsemine hoiak

Masendus Kaumlttemaks (tagasitegemine)

Viha Valetamine vingerdamine tunnete varjamine

Kimbatus Teiste suumluumldistamine pealekaebamine

Vaumlaumlrtusetuse tunne Petmine spikerdamine plagieerimine

Hirm aumlrevus rahutus Domineerimine peremehetsemine

kiusamine provotseerimine tuumlranniseerimine

Otildennetunde puudumine kurbus depressioon Vajadus votildeita hirm kaotada

Kibedus kaumlttemaksuhimu Liitude sotildelmimine grupeerumine

vanemaotildepetaja vastu kampade teke

Votildeimetus Alistumine kuuletumine (otildepetaja lemmikuks

saamine) jaumlreleandmine

Kangekaelsus Lipitsemine ja pugemine

Votildeistluslikkus Mugandumine riskide mittevotildetmine hirm

uue ees konformsus loovuse puudumine

Alandus apaatia Endassetotildembumine potildegenemine

fantaseerimine regressioon

Gordoni sotildenul on arengut laste kasvatamises ja kohtlemisel takistanud just taumliskasvanute

kitsapiiriline ettekujutus autoriteedist ja sellest kangekaelne kinnihoidmine Treenides

kuulekust ei kasvatata lastes vastutustunnet vaid sotildeltuvust Selline kasvatus muudab lapsed

araks kartlikuks ja naumlrviliseks sageli ka trotslikuks ja kaumlttemaksuhimuliseks Taumlnapaumleval kus

otildeigussuumlsteem ei tunnista enam uumlhe rassi votildeimu teise uumlle muutunud on juhtimisviisid aumlris ja

toumloumlstuses ning rahvusvaheline uumlldsus motildeistab hukka votildeimu kasutamise nii oma riigi kui ka

teise riigi kodanike suhtes on kodu ja kool Gordoni sotildenul uumlheks viimastest paikadest kus

inimestevahelistes suhetes veel votildeimu kasutatakse Selle potildehjuseks peab Gordon jaumlllegi

31

inimeste isiklikku kogemusi ndash taumliskasvanud kasutavad lastega suhtlemisel votildeimu sest neil

puuduvad teadmised ja kogemused kuidas teisiti lahendada vastuseise inimsuhetes (Gordon

2003) Alternatiivina pakub Gordon vaumllja 6-astmelise ehk votildeidan-votildeidan mudeli mis potildehineb

nii lapse kui ka taumliskasvanu vajaduste arvestamisel (vt joonis 3) Erinevalt autoritaarsest ja

kotildeikelubavast mudelist kus uumlks osapool votildeidab teise arvelt jaumletakse siin esialgsed

lahendused hoopiski kotildervale ning keskendutakse kummagi osapoole vajadustele Lahendusi

otsitakse uumlhiselt ajuruumlnnaku meetodil ning hiljem leitakse neist laumlbiraumlaumlkimiste abil sobiv mis

rahuldab nii lapse kui ka vanemaotildepetaja vajadusi (vt lisa 5)

bdquoParadoksaalsel kombel on totildesi et votildeimu kasutades kaotavad vanemad oma motildeju ja motildeju

suureneb kui nad votildeimust loobuvad votildei selle kasutamisest lahti uumltlevadldquo On arusaadav et

omavahelise konflikti lahenduse otsimise protsessi kaasatud laps kogeb aktseptsiooni ning

tunneb end olulisena Osaledes ise lahenduste pakkumises ja valimises on lapsed ka

motiveeritud sotildelmitud kokkuleppeid pidama ning uumlhtlasi otildepivad nad ka ise probleeme

uumlksteise vajadusi arvestavalt lahendama (Gordon 2003) Autorid eeldavad et kooli minnes on

nendel lastel paremad sotsiaalsed oskused millest tulenevalt on neil kergem kohaneda uutes

olukordades ja uutes suhetes

Joonis 3 Votildeidan-votildeidan e 6-astmeline konfliktilahendusmudel (Gordon 2006)

316 Lastevaheliste probleemide vahendamine

Autorid peavad vaumlga oluliseks lasteaiaotildepetaja oskust vahendada lastevahelisi konflikte

Thomas Gordon pakub vaumllja tehnika mille aluseks on taumliskasvanu hooliv reageerimine

Lapsevanemotildepetaja maumlrkab laste vahel tekkinud vastasseisu tunneb huvi milles asi kuid ei

32

asu kaitsma kumbagi last Gordon naumleb taumliskasvanu rolli lastevaheliste konfliktide puhul

vahendajana toimimises Taumliskasvanu suunab lapsed otse teineteisega suhtlema kuulates ise

aktiivselt motildelemat ning aidates vajaduse korral peegeldada nende tundeid ja vajadusi

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et sel moel jaumletakse vastutus lahendamise eest lastele taumliskasvanul on

vaid abistav roll Kogemus kinnitab et lapsed tulevad lahendustele mis taumliskasvanuile paumlhegi

ei tuleks Kui lapsed on lahendusele jotildeudmise protsessis ise aktiivselt osalenud on nad ka

valmis leitud lahendusi ellu viima

Oskuslik lastevaheliste konfliktide vahendamine taumliskasvanu poolt aitab oluliselt kaasa laste

suutlikkusele nii ennast vaumlljendada kui ka teistest aru saada kasvatades eneseusaldust

enesekindlust ja koostoumloumloskusi Lapsed kelle omavahelisi probleeme taumliskasvanud pole

lahendanud vaid vahendanud otildepivad kiiresti ise oma probleeme lahendama Autorid usuvad

et lasteaias sellised sotsiaalsed oskused omandanud lapsed kohanevad koolis kergemini ning

oskavad omavahelisi probleeme uumlksteist arvestavalt lahendada

Eesti kasvatusteadlase Inger Kraavi sotildenul votildeib vaumlheste suhtlemisoskustega otildepetaja tulla toime

oma aine edasiandmisega kuid mitte kotildelbelise kasvatusega vaumlaumlrtushinnangute

kujundamisega kotildeige sellega mis aitaks lapsel elus esinevate keeruliste probleemidega toime

tulla (Kangur 2009 viidatud Kraav 1997)

Toumlouml autorid on seisukohal et Thomas Gordoni suhtlemismetoodika aktiivne kasutamine tagab

lasteaiaotildepetaja oskusliku toimetuleku Gordoni metoodikale tuginemine aitab taumlita

alushariduse raamotildeppekava ja jaumlrgida uumllemaailmse positiivse kasvatuse programmi

potildehimotildetteid

Voldemar Kolga (2006) on kindel et infouumlhiskond vajab unikaalseid isiksusi kes oleksid

suutelised orienteeruma erinevates infovoogudes Meie uumllesandeks peaks olema unikaalsete

isiksuste kujunemise soodustamine ning laste kaitsmine standardse hariduse ja piiratud

inimeste eest Vabaduse puudumine ja taumliskasvanute diktaat motildejuvad Kolga sotildenul lastele

haumlvitavalt (Kolga 2006) Professor Uumllo Vooglaid (2002) rotildehutab et laps areneb vaid siis kui

tal on piisav votildeimalus motildeelda oma motildetteid ning kuumlllalt vabadust et luua midagi - oma

motildetteid tekste luua seoseid kujundeid - unistada matkida ja eesmaumlrgistada

33

4 Uurimismetoodika kirjeldus

41 Uurimuse metoodika

Uurimuses on kasutatud uumlhe meetodina kvantitatiivset meetodit ndash ankeeti Ankeedi

kasutamisel laumlhtuti potildehimotildettest et sellele saadud vastuseid oleks votildeimalik standardiseerida

ning omavahel statistiliselt votilderrelda Ankeet sisaldab kaks kuumlsimust uumlldinformatsiooni

saamiseks vanuse ja toumloumlkogemuse kohta ja 11 avatud votildei valikvastustega kuumlsimust Eelistati

avatud kuumlsimusi sest need votildeimaldavad uurida otildepetajate tegelikke teadmisi ja on vaumlhem

motildejutatud kuumlsija ootustest (vt lisa 7)

Antud uurimustoumlouml metoodika potildehialuseks valiti kvalitatiivne laumlhenemine ja uurimustoumlouml

laumlbiviimiseks kvalitatiivne meetod Uurimismeetodina kasutatakse poolstruktureeritud

intervjuud mis koosneb avatud kuumlsimustega kuumlsimustikust Autorid votildetsid aluseks Gerdy

Kanguri (2009) poolt koostatud kuumlsimustiku modifitseerides seda laumlhtuvalt kaumlesoleva toumlouml

eesmaumlrkidest Kahekuumlmnest Kanguri kuumlsimusest votildetsid autorid oma intervjuusse 13 muutes

neist viit ja lisades uumlheksa kursusel praktiseeritavate suhtlemisoskustega seotud kuumlsimust

Kuumlsimustik on jaotatud plokkidesse Vajadusel oli votildeimalik esitada lisakuumlsimusi (vt lisa 8)

Intervjuu kuumlsimustiku sisu

Andmed uuritava kontingendi kohta vanus haridustase toumloumlstaaž

I plokk kuumlsimused otildepetaja professionaalsuse ja toumloumls ettetulevate raskuste kohta

II plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemade ja koolituse vajalikkuse kohta

III plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste kasutamise ja

nende motildeju kohta

42 Uurimisprotseduuri ja valimi kirjeldus

Uurimust laumlbi viies on laumlhtutud teadmisest et kotildeik otildepetajad olenemata toumloumlstaažist vajavad

suhtlemisoskusi Ankeedi taumlitsid Rakvere Kolledži alushariduse otildepetajakoolituse 2011 aasta

statsionaarotildeppe lotildepetajad kellel puudub toumloumltamise staaž kuid olid edukalt laumlbinud praktika

erinevates lasteaedades (praktikate pikkus otildeppimise aja jooksul oli 10 naumldalat) Valimisse

kuulusid ka alushariduse eriala kaugotildeppe tudengid kes toumloumltavad lasteaias ning on samuti

2011 aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledžit

34

Votildeimalus kuumlsimustikule vastata oli 45 tudengil kes ei olnud osalenud Gordoni perekoolis

Votildeimalust kasutas seitse paumlevaotildeppetudengit uumlheksast ning 10 kaugotildeppetudengit 36-st

Tagastatud ankeetide analuumluumlsiks on kasutatud kirjeldust Andmete toumloumltlemisel kasutati

rakendust MS Excel

Kotildeige vanem vastaja oli 54aastane ning kotildeige noorem 20aastane Paumlevaotildeppe uumlliotildepilased olid

keskmiselt 21aastased Kaugotildeppe uumlliotildepilaste keskmiseks vanuseks oli vastamise ajal 389

aastat Paumlevaotildeppeuumlliotildepilased nagu ka varem mainitud olid praktikal olnud vaid 10 kuud

Keskmine pedagoogiline staaž oli keskmiselt 146 aastat Uumlks otildepetaja oli lasteaias toumloumltanud 36

aastat

Intervjuu valimisse kuulusid 10 Gordoni perekooli laumlbinud lasteaiaotildepetajat Laumlaumlne- ja Ida-

Virumaal Uumlks neist oli osalenud Gordoni perekoolis kahel korral ndash seitse ja neli aastat tagasi

kaks otildepetajat laumlbisid Gordoni perekooli neli aastat tagasi ja seitse osalesid viimase poole aasta

jooksul Kolmel otildepetajal kuumlmnest on keskeri- uumlhel rakenduslik kotilderg- neljal pedagoogiline

kotildergharidus Kaks intervjueeritavat on kaumlesoleval aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledži

alushariduse eriala (olemasolevalt keskeri- ja rakenduslik kotildergharidus) Nemad ei kuulunud

ankeetkuumlsitluse valimisse sest olid laumlbinud Gordoni perekooli Intervjueeritavad on vanuses

26 kuni 57 aastat nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36 aastani

43 Uurimistulemuste kirjeldus ja analuumluumls

Uurimuse eesmaumlrgiks oli vaumllja selgitada kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajatel toetada laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Intervjueeritavatega lepiti eelnevalt kokku intervjuu aeg ning kuumlsiti luba diktofoni

kasutamiseks Taumlpsustati kuidas saadud informatsiooni kasutatakse ning lepiti kokku et

intervjuus osalemine on anonuumluumlmne Andmeid koguti loomulikus otildehkkonnas - kaheksal juhul

lasteaia ruumlhmatoas peale toumloumlpaumleva lotildeppu uumlhe otildepetajaga viidi intervjuu laumlbi privaatsetes

tingimustes meditsiiniotildee kabinetis ning uumlhe kaugotildeppe tudengiga naumldalavahetusel TLUuml

Rakvere Kolledži otildeppeklassis

Andmete kogumise ja totildelgendamise protsess koosnes viiest osast

Viidi laumlbi ankeetkuumlsitlus alushariduse eriala tudengite seas ning intervjueeriti

otildepetajaid

35

Toumloumldeldi ankeetkuumlsitluse vastuseid kuulati salvestusi ning litereeriti tekst

Analuumluumlsiti ankeetkuumlsitluse ning intervjuude tulemusi ning grupeeriti sisult sarnased

vastused motildetestati vastused lahti tehti jaumlreldusi ja uumlldistusi ning toodi vaumllja

erinevused

Votilderreldi ankeetkuumlsitluses saadud vastuseid intervjueeritute vastustega ning autorite

uuringu tulemusi Gerdy Kanguri uurimustoumlouml tulemustega

Vormistati jaumlreldused ja kokkuvotildete

431 Kuumlsimused lasteaiaotildepetaja professionaalsuse rolli toumloumls esinevate raskuste

ja suhtlemisoskuste kohta

Milles seisneb Teie arvates otildepetaja professionaalsus

Paumlevaotildeppetudengid vastasid et otildepetaja professionaalsus on suhtlemisoskus laste kolleegide

ning lastevanemate vahel neljal juhul seitsmest Uumlks vastanutest lisas et see on ka oskus

konflikte lahendada Vastuste seas ilmnesid seisukohad et olulised on teadmised kuidas

midagi otildepetada ning uumlleuumlldine suur lugemus oskamaks laste kuumlsimustele vastata Kaugotildeppe

uumlliotildepilased kes olid toumloumltanud lasteaias 3-5 aastat vaumlitsid et professionaalsus seisneb laias

silmaringis teadmiste kasutamise oskuses ning kolleegide ning lastevanematega heades

suhetes olemises Otildepetajad kes olid toumloumltanud rohkem kui 7 aastat vaumlitsid et oluline on oskus

lastega suhelda ja uumlleuumlldse suhelda kuulata ning motildeista last ning vanemat arvestada laste

eripaumlraga ning omada lastepsuumlhholoogia tundmist Kaks uumlle 30 aasta toumloumltanud otildepetajat lisasid

eelpool toodule veel konfidentsiaalsuse ja teadmise et igas lapses on midagi head ldquopositiivne

on ju meis kotildeigis olemas ja sellele proff tugineb Kotildeigepealt kaasasuumlndinud oskus motildeista ja

oskus panna end lapse rolli seda tehes arvestada igat last eraldi Oskus leida IGAS lapses

HEADrdquo

Kokkuvotildetteks votildeib tinglikult oumlelda et noored otildepetajad tajuvad otildepetajaks olemist teadmiste ja

oskuste tasandil vanemad otildepetajad aga peavad professionaalseks head suhtlemiskultuuri

Intervjueeritavad lasteaiaotildepetajad totildeid kotildeige enam vaumllja otildepetaja suhtlemisoskustealase

kompetentsuse nimetades oskust last maumlrgata ja toetada naumlha last isiksusena vaadata

situatsioone lapse seisukohast ndash rdquosee on kotildeige taumlhtsamrdquo laskuda tema tasemele arvestada

laste vajaduste eripaumlra ning reageerida kiiresti laste vajadustele ndash rdquoiga paumlev kotildeigi 24

lapsegardquo Teisena nimetasid intervjueeritavad otildepetaja enesejuhtimisega seotud kompetentsust

36

ndash head pingetaluvust ning oskust jaumlaumlda igas situatsioonis rahulikuks mitte kaotada

enesevalitsust Kolmandana hindasid intervjueeritavad toumloumltades ja otildeppides kujunenud

teadmisi oskusi ja kogemusi mis votildeimaldavad naumlha lapsi nii grupina kui ka igat uumlksikut last

eraldi Vastavalt vajadusele tuleb otildepetajal jaumllgida suunata votildei sekkuda ning planeerida ja

integreerida erinevaid valdkondi Nimetati ka laia silmaringi oma eriala valdamist

optimismi oskust luua maumlngulist keskkonda ning lapse otildepetamist laumlhtudes tema

individuaalsusest

Milliseid probleeme esinebon ette tulnud lastega suheldes mis on tundunud rasked

Rasked on tundunud lastevaheliste konfliktide lahendamised eriti siis kui sekkunud on

lapsevanemad Seda totildei esile kaheksa kuumlsitluses osalenut Kuus vastajat totildei esile aumlrritunud

lapse maharahustamise neli vastanut keelebarjaumlaumlri kui ruumlhmas on muukeelsest perest laps

Kolm vastajat pidasid keeruliseks maumlnguasjade lotildehkumise votildei omaks pidamisega seotud

olukordade ja laste majanduslikust ebavotilderdsusest tekkivate probleemide lahendamist Uumlks

otildepetaja oli noumlrdinud et kui 10 aastat tagasi ei olnud probleemi ruumlhmaruumis maumlnguasjade

koristamisega siis nuumluumld teatab motildeni laps et see on otildepetajaabi toumlouml ja teda asjade kohale

panemine ei huvita

Otildepetajad kes toumloumltanud uumlle 30 aasta totildeid vaumllja laste ebakohase sotildenavara korrigeerimise

jonnaka potildeikpaumlisuse ebameeldivate teadete edastamise vanematele ja vanemate agressiivsuse

ning lapse kaitsmise vanematepoolse fuumluumlsilise vaumlgivalla eest

Avatud kuumlsimusele antud vastused ei olnud toumlouml seisukohalt oodatavad Vaadeldes probleeme

suhtlemisoskuste seisukohast leiavad toumlouml autorid et probleemid on seotud

suhtlemisoskustega ning lisaraskusi tekitavad konfliktid uskumuste ning vaumlaumlrtushinnangute

tasandil

Intervjuus osalenud lasteaiaotildepetajate vastustes oli esikohal laste emotsioonide jaumlrsk muutus

jaumlrgnes liiga suur laste arv ruumlhmades (ldquoSoomest tulles uumltlesin et meil on karjakasvatusrdquo)

mistotildettu on keeruline jotildeuda iga lapseni sest uumlhega tegeledes jaumlaumlvad teised taumlhelepanuta ja

omapaumli Otildepetajad leidsid et ruumlhmas votildeiks olla 10-12 last praeguse 24 lapse puhul peaks

olema meeskond suurem naumliteks kaks otildepetajat korraga Ka sotildeimeruumlhma otildepetajat maumlrkisid et

vaumliksemas grupis on lapsed rahulikumad kuid muutuvad agressiivseks kui on rohkem lapsi

kohal Kolmandaks toodi vaumllja laste omavahelised tuumllid kusjuures uumlks otildepetaja nimetas siin

vaid tuumllisid mis on lotildeppenud uumlhe lapse vigastusega nt ninaverejooksuga Raskeks peeti

37

olukordi kus laps on kuumlll otildepetaja aumlra kuulanud kuid jaumlrgmisel hetkel selgub et pole kuulnud

ega oumleldut fikseerinud Uumlks otildepetaja totildei vaumllja kohanemisega seotud raskused kirjeldades

olukorda kus uuel lapsel votildettis ruumlhma ja tegevustesse sulandumine mitu kuud Kuigi laps

ruumlhmaruumis julges teiste hulgas tegutseda istus ta liikumis- ja muusikatundides endiselt

omaette ega notildeustunud osalema Otildepetajad aktsepteerisid teda ega avaldanud survet lubades

tal istuda ja vaadata Paari kuu paumlrast totildeusis laps liikumistunni ajal puumlsti ja laumlks ise teiste

hulka ldquoJotildeudsin aumlra oodata On ju hea meel kui lotildepuks laumlheb haumlstirdquo rotildeotildemustas

intervjueeritav

Neli intervjueeritavat maumlrkisid raskusena piiride proovimist Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda

uumlhe ruumlhmaga kus oli kolm huumlperaktiivse kaumlitumisega poissi Poisid olid otildeues roninud puu

otsa Otildepetaja oli just laumlinud uude toumloumlkohta ja raskem kui otsustada kuidas reageerida oli

teadmine et kotildeik toimub juhtkonna akna all Kotildeige suurem pinge tuli kartusest et kotildeik

vaatavad kas ta toimib otildeigesti

Kuidas oskasite lahendada lastega ettetulevaid probleeme

Kuumlsimus esitati intervjueeritavatele kuid ei sisaldunud ankeetkuumlsitluses Enamus

intervjueeritavatest uumltles et noorena ei naumlinud nad probleeme votildetsid last nagu ta on ja

toimisid sisetunde jaumlrgi Tagasivaateliselt osatakse oumlelda et paljud varasemad kaumlitumisviisid

olid tegelikult suhtlemistotildekked Kasutati palju hinnanguid ja sildistamist ei osatud aktiivselt

kuulata ega laste tundeid peegeldada Lastevaheliste probleemide puhul puumluumlti need ise aumlra

lahendada votildei kuumlsiti kakluses pealejaumlaumlnult miks ta teisele haiget tegi Otildepetaja kes uumltles

ldquoOlin kohesest meelestatud kes ei nuta jaumlrelikult alustas ja on suumluumldirdquo kasutas

jaumlrelemotildetlemise tooli kuid paumlrast lapsega juhtunu uumlle arutledes ei kasutanud aktiivset

kuulamist ega peegeldamist Umbes pooled otildepetajatest olid saanud algteadmised aktiivsest

kuulamisest varasematel koolitustel (Tartu Uumllikoolis Heiki Kripsi kursusel omaaegses

Rakvere Pedagoogilises Koolis Tallinna Otildepetajate Seminaris Rakvere Kolledžis) ja puumluumldsid

otildepitut rakendada Nemad said Gordoni koolitusel kinnitust et on otildeigel teel puumluumldes last motildeista

ja temaga arvestada Uumlks otildepetaja uumltles et midagi sellist lootis ta saada kui laumlks

tasemeotildeppesse TLUuml Rakvere Kolledžisse ega motildeista miks seda seal ei otildepetata

Kuivotilderd oluliseks peate lasteaiaotildepetajatele suhtlemisoskuste otildepetamist

Kuumlsimus oli esitatud valikvastusena milles sai valida nelja vastuse vahel Keegi ei valinud

etteantud vastusevariante ei vaja ja piisab teooriast Toumloumlkogemuseta paumlevaotildeppe otildeppurid ja

kuni viis aastat toumloumltanud otildepetajad valisid kuuel juhul vastuseks sama oluline kui muud

38

paumldevused Muudest paumldevustest veel olulisemaks pidasid suhtlemisoskusi kaheksa

toumloumlkogemustega otildepetajat ja kolm uumlliotildepilast Kokkuvotildettes pidas 65 vastajatest

suhtlemisoskust olulisemaks muudest paumldevustest

Intervjuus ei olnud otseselt seda kuumlsimust kuid vastates kuumlsimusele Gordoni koolituse

vajalikkusest selgus et kotildeik peavad suhtlemisoskuste otildepetamist lasteaiaotildepetajatele aumlaumlrmiselt

oluliseks

Kas suhtlemisoskusi peaks otildepetama praktiliselt

Kotildeik toumloumltavad otildepetajad vastasid et peavad vaumlga vajalikuks suhtlemisoskuste praktilist

otildepetamist Uumlliotildepilastest kellel on vaid praktika kogemus arvas seitsmest kolm et

suhtlemisoskuste praktiline otildepetamine on vaumlheoluline ja neli pidas seda vaumlga oluliseks

Kuumlsimust ei olnud otseselt intervjuus kuid vastustest teistele kuumlsimustele selgus

intervjueeritute kindel veendumus et suhtlemisoskusi on oluline otildepetada praktiliselt ning

teatud aja tagant ka uumlle korrata Votilderreldes kogenud lasteaiaotildepetajate ja Gordoni koolitusel

osalenute seisukohti paumlevaotildeppe tudengite omadega votildeib oumlelda et suur osa tudengeist kel

puudub praktiline toumlouml- ja suhtluskoolituse kogemus ei taju piisavalt praktilise suhtlusotildeppe

olulisust

Milline on teie hinnangul lasteaiaotildepetaja roll lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu

toetamisel

17 vastajast 16 pidas lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel

vaumlga taumlhtsaks Nendest 10 potildehjendas seda vaumlitega et laps veedab suurema osa ajast lasteaias

ja suhtumisega lapsesse motildejutab otildepetaja tema arengut Viie vastaja arvates otildepetab

lasteaiaotildepetaja lapsi suhtlema taumliskasvanuga ja eakaaslastega Antud kuumlsimusele vastas 94

pedagooge et emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamine on vaumlga oluline 35 arvas et

lapsed jaumlljendavad otildepetaja kotildeneviisi 23 aga arvas et otildepetaja annab suhtlemisoskustes

lisateadmisi Kotildeik intervjueeritavad peavad samuti otildepetaja rolli laste emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga oluliseks kinnitades et otildepetaja on lastele eeskujuks kelle

kaumlitumist mudeldatakse

39

Milline on lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuste motildeju lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele

arengule

Toumlouml autorid peavad totildedema et antud avatud kuumlsimus ei ole taumlitnud oma eesmaumlrki

Paumlevaotildeppetudengite ning luumlhikest toumloumlkogemust omavate otildepetajate vastus kattus eelmise

kuumlsimuse vastusega Vastajad ei olnud tajunud kuumlsimuse eripaumlra Seetotildettu ei pea autorid

vajalikuks eespool toodud vastuseid korrata Otstarbekas on vaumllja tuua pikema staažiga

otildepetajate motildetted Nende hulka kuuluvad otildepetajad kes on toumloumltanud lasteaias uumlle 7 aasta

Lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused tagavad lapsele ldquojulge hakkamasaamise erinevates

olukordadesldquo toimetulemise otildeppetoumloumls laia sotildenavara ja enesekindluse Kolm otildepetajat

vaumlidavad et positiivne suhe aitab lapsel igakuumllgselt areneda 32 aastat toumloumltanud otildepetaja kes

on hetkel lotildepetamas Rakvere Kolledžit tunnustab koostoumloumloskuste aineotildepetuse raames

tutvustatud Th Gordoni mudelit ldquoMulle meeldisid P Murrikuga otildepitud suhtlemisvotildetted

peegeldamine kuulamine sotildenumite edastamine tagasiside andmine Kuid nagu uumltles

kursusekaaslane neid oskuslikult oskamata kasutades tundun endale mittetotildesiseltvotildeetav ja

ehk isegi naeruvaumlaumlrne Seetotildettu arvan et sellist laumlbimaumlngimist votildeiks olla rohkemgi

otildeppimisprotsessis sest siis on eksimine lubatud ja harjutamine kinnistaks vajalikud mudelidrdquo

Intervjueeritavad totildeid kahele eelmisele kuumlsimusele vastates vaumllja et taumlnapaumleval veedavad

lapsed sageli kasvatajaga (nende sotildenakasutus) rohkem aega kui emaga mistotildettu on kasvataja

ldquonagu teine emardquo Vastajad peavad oluliseks lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuse motildeju lapse

positiivse minapildi kujunemisele ldquoLapsest kujuneb see kellena otildepetaja last kohtleb kuidas

otildepetaja teadvustab lapsele tema minardquo

Vastajad naumlevad lasteaiaotildepetajas eeskuju lapsele Mida paremad on otildepetaja suhtlemisoskused

seda paremaks suhtlejaks kujunevad lapsed ldquoUumlkskotildeik mida otildepetada jaumlrele teevad lapsed

seda mida nad naumlevad ja kogevadrdquo ldquoMe tahame head tulevikku oma lastele Kui meie

oskame seda oma lastele edastada oskavad nemad seda edaspidi oma lastele edasi andardquo

Intervjueeritute arvates kasvab lapsest julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt

lahendav inimene kui tal on ees mudel kuidas konkreetses olukorras kaumlituda Kooli minnes

oskavad nad ise probleeme lahendada ei kiusa teisi ega muutu ka ise kiusatavaiks Uumlks

otildepetaja avaldas arvamust et otildepetaja suhtumine (ldquokui tema peab kaumlskima ja korraldama sest

laps nagunii ei oskardquo) toob kaasa lapse negatiivse enesehinnangu millega ta laumlheb lasteaiast

kooli

40

Autorid peavad oluliseks kahe intervjueeritu taumlhelepanekut otildepetaja suhtlusoskuste ja laste

otildepivotildeime seotuse kohta ldquoInimene otildepib omandab kotildeike paremini kui ta on otildennelikrdquo Kui

laste vajadused on rahuldamata ja neid pole maumlrgatud ega kuuldud on ka otildepivotildeime paumlrsitud

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et intervjueeritud pidasid lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskust muudest

oskustest taumlhtsamaks

Olete Te motildenikord kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kui jah kas selle potildehjuseks on

olnud raskused suhtlemisel

Kuumlsimus esitati vaid intervjueeritavatele Kuumlmnest intervjueeritavast seitse ei ole kordagi

kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kaks otildepetajat ei toumloumltanud teatud perioodil lasteaias Uumlhel

ei olnud uues elukohas lasteaeda Teisel juhul oli potildehjuseks lasteaia sulgemine Vaid uumlks

otildepetaja on kaalunud ametist loobumist Tema totildei potildehjuseks raskused konkreetsete

huumlperaktiivsete lastega Nuumluumldseks on sellest mitu aastat moumloumldas otildepetaja osales neli aastat

tagasi Gordoni perekoolis ega ole enam kaalunud ameti vahetust

432 Kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemad ja koolituse vajalikkuse

kohta

Jaumlrgnevad kuumlsimused esitati vaid intervjueeritavatele

1 Millised teemad Gordoni koolituses olid Teie meelest kotildeige olulisemad

Enamik intervjueerituid pidas oluliseks kotildeiki teemasid kuid eriti rotildehutati aktiivset kuulamist

konfliktide lahendamist ja vahendamist Otildepetajad maumlrkisid siin et aktiivne kuulamine ja

peegeldamine maandavad koheselt pingeid Sellest tulenevalt on otildepetaja rahulikum ja

enesekindlam ning lihtsam on jotildeuda lapsega uumlhele lainele Kotildeik otildepetajad pidasid oluliseks

lastevaheliste probleemide vahendamist mitte ise aumlra lahendamist Lasteaias kus koolitus oli

lotildeppenud kaks kuud tagasi ning igast ruumlhmast osales vaumlhemalt uumlks otildepetaja maumlrgati et lapsed

olid sotildeltumata vanusest hakanud kasvatajate eeskujul uumlksteist tunnustama aumlra kuulama ja

puumluumldsid probleemidele ise lahendusi otsida Vajalikuks nimetati ka metoodilist selgust enda

sallivuspiiri aumlratundmist probleemi omaniku maumlaumlratlemist minasotildenumite edastamist

kehtestamist

Autorid peavad vajalikuks rotildehutada et intervjueeritavad raumlaumlkisid intervjuu kaumligus

omaalgatuslikult ka omandatud oskuste kasutamisest ja kasulikkusest vaumlljaspool

41

lasteaiaotildepetaja rolli ndash oma peres nii laste kui abikaasadega samuti muudes igapaumlevastes

suhetes

2 Mis oleks vajanud potildehjalikumat kaumlsitlemist

Kaks korda koolitusel osalenud otildepetaja (seitse ja neli aastat tagasi) vastas et kogu kursust

votildeiks korrata ja vaumlrskendada et Gordoni mudel muutuks harjumuseks Kolmandik vastanuist

oleks soovinud potildehjalikumalt harjutada aktiivset kuulamist ja peegeldamist Uumlks

intervjueeritav soovis votildeimalust korduvalt koos koolitajaga CD-plaadilt kuulata ja laumlbi

arutada probleemsituatsioone Tema jaoks oli raske peegeldamiselt edasiliikumine Kolme

intervjuul osalenu arvates votildeinuks rohkem harjutada konflikti lahendamist votildeidan-votildeidan

mudeli jaumlrgi Uumlks vastanuist kahtles selle mudeli kasutamise votildeimalikkuses kotildeikide

konfliktide lahendamisel Uumlhel inimesel on jaumltkuvalt raske ldquoeirdquo oumlelda

Enamus intervjueerituid sooviks teatud aja tagant kokku saada et teadmisi kinnistada ldquorauda

tules hoida et ei laseks rihma lotildedvaksrdquo

3 Palun kirjeldage situatsioone kus olete kasutanud votildei proovinud kasutada Th

Gordoni metoodikat

Vaumlaumlrib mainimist et otildepetajad kes olid kaumlinud koolitusel nelja votildei seitsme aasta eest ei maumlleta

kuumlll enam taumlpset terminoloogiat kuid kasutavad siiski igapaumlevaselt kotildeiki oskusi Kursusel

omandatud oskused on integreerunud nende loomuomase olemise ja kaumlitumisega Rotildeotildemu

teeb et igapaumlevaselt kasutatakse aktiivset kuulamist peegeldamist lastevaheliste probleemide

vahendamist ning votildeidan-votildeidan mudelit (mitte ainult probleemide lahendamisel vaid

kokkulepete sotildelmimisel uute ideede genereerimisel ja elluviimisel)

Intervjueeritute esitatud naumlited on toodud lisas 6

4 Kuidas kaumlitusite taolistes situatsioonides enne koolitust Mis on muutunud Votilderrelge

palun oma varasema ja praeguse kaumlitumise motildeju

Enamus otildepetajaid avaldas et enne koolitust panid nad ise asjad paika ei peegeldanud ega

jotildeudnudki asja tuumani ldquoKui laps nuttis uumltlesin vastu et aumlra selle tuumlhja asja paumlrast kuumlll

nuta Peale koolitust aga ei suru oma lahendusi peale Kui teine ei leia lahendust kuumlsin mis

ta arvab kas selline variant sobiksrdquo

42

ldquoOleksin oumlelnud ldquoSa tegid nii nii ei tehta meil on sellised reeglidrdquo Endine motildeju toumloumltas

vaumlhem usaldust ei olnud konflikt tuli kiiresti tagasi panid paika jaumllle pidid paika panema

nii kotildeigi 24 lapsega Otildepetaja oli nagu politsei kui politsei oli aumlra oli ka kord majast laumlinudrdquo

ldquoKindlasti mitte nii oleks kuidagi teistmoodi lahendanud lapsele oleks midagi hingele

jaumlaumlnudrdquo

ldquoKuulasin enne ka aga nuumluumld teen seda teadlikumalt Enne tundsin survet vaumlljastpoolt

kahtlesin kas peaks rusika lauale loumloumlma Nuumluumld tean kuidas raumlaumlkida Enne kasutasin rohkem

sinasotildenumit nuumluumld rohkem aktiivset kuulamist ja peegeldamist teadvustan rohkemrdquo

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et enne koolitust tundsid otildepetajad end ebakindlamalt kasutasid

sinasotildenumeid ja lahendasid ise laste probleeme mistotildettu lapsed hakkasid ootama et otildepetaja

nende probleeme lahendaks Samuti tekitas otildepetaja selline kaumlitumine lastes trotsi Peale

koolitust tunnevad otildepetajad end enesekindlamalt kaumlituvad teadlikumalt oskavad lapsi kuulata

ja tundeid peegeldada ning toetada lapsi omavaheliste probleemide lahendamisel Otildepetajad on

maumlrganud et lapsed on juba motildene kuu jooksul hakanud otildepetaja eeskujul ise omavahelisi

probleeme lahendama muutunud avatumaks motildetlevad otildepetajaga kaasa pakuvad oma ideid

vaumllja Kasvanud on vastastikune usaldus

Uumlks moumloumldunud suumlgisel koolitusel osalenud otildepetaja on hakanud lastevanematega vabamalt

suhtlema Enne koolitust raumlaumlkis ta vanematega rasketel teemadel vaid aumlaumlrmisel vajadusel

nuumluumld julgeb ta probleemidest koheselt raumlaumlkida vaumlltides sellega probleemide paisumist Ta on

maumlrganud et lapsevanemad on muutunud koostoumloumlvalmimaks ning hakanud omaalgatuslikult

rohkem temaga kontakti votildetma Teda rotildeotildemustab et vanemad poumloumlrduvad tema poole oma

lastekasvatuslike murede ja kuumlsimustega kuigi enamus neist on temast eakamad

5 Millistest otildepitud oskustest kogete kotildeige enam kasu

Kotildeigi arvates on kotildeige rohkem kasu aktiivsesse kuulamise ja tunnete peegeldamise oskustest

(neid nimetasid kotildeik intervjueeritud) Peaaegu sama oluliseks (vaid uumlks vastanu vaumlhem)

peetakse oskust konflikte votildeidan-votildeidan mudeli abil lahendada ja vahendada

6 Milliseid takistusi naumlete otildepitud oskuste elluviimisel igapaumlevaelus

Autorite arvates on taumlhelepanuvaumlaumlrne et vaatamata raskendavatele teguritele ei jaumlauml kursusel

omandatud oskuste kasutamine igapaumlevaelus takistuste taha Peamise raskendava asjaoluna

43

tuuakse vaumllja piiratud aeg ja laste suur arv ruumlhmas (24 last) Otildepetaja ei saa samaaegselt igal

pool olla kui kolmes kohas korraga midagi juhtub ja iga juhtum vajab otildepetaja aega ning

taumlhelepanu Vaumliksema grupi puhul naumliteks viieteistkuumlmne lapsega on otildehkkond rahulikum ja

aega jagub igale lapsele Takistavate teguritena toodi vaumllja ka notildeudmiste erinevust kodus ja

lasteaias Kotildeik intervjueeritud totildedesid siiski et oskuste kasutamine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja

motivatsioonist ning uumlletamist vajavad takistused on sisemised Uumlks vastanutest totildei vaumllja

isikliku probleemi ldquoTakistused on pigem minu sees Lastevanematega konflikte lahendades

on motildenikord emotsioonid nii laes et unustan neid maha votildetta Siis ei tule ka meelde mida

olen otildeppinud ja kuidas peaksin kaumlitumardquo

7 Miks peate oluliseks lapse kui subjekti kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

Kotildeik intervjueeritud peavad oluliseks laste kaasamist et lapsed tunneksid end

taumlisvaumlaumlrtuslikena ning kogeksid et neist hoolitakse ja nendega arvestatakse Vastajad on uumlhel

meelel et see aitab kaasa terve enesehinnangu kujunemisele ning paneb aluse laste

suhtlusmudelitele

ldquoTaumlpselt nii nagu meie suhtleme suhtlevad ju lapsed ka meie oleme eeskujurdquo

ldquoSee aitab kaasa enesekindla julge oma arvamust vaumlljendava emotsionaalselt ja

psuumluumlhiliselt terve taumliskasvanu sirgumisele Toetab lapse oskust oma probleeme verbaalset

lahendada mitte fuumluumlsilise vaumlgivallagardquo

ldquotoetab kiindumussuhte kujunemist Lapsel on keegi keda ta votildeib usaldada ning kellega ta

votildeib oma muret jagadardquo

ldquoLaps kogub kogemusi see on kotildeva alus edaspidiseks eluksrdquo ldquoKogemuse saamine tunnetab

et nii on votildeimalikrdquo

Samuti tunnistavad kotildeik et laste kaasamine valikute otsuste ja kokkulepete tegemisse avab

nende potentsiaali lapsed kes saavad osaleda ja oma ideid pakkuda on palju motiveeritumad

kokkuleppeid pidama Laste pakutud lahendid toimivad palju paremini kui otildepetaja pakutu

lapsed kuulavad paremini ja otildepivad ise probleeme lahendama

44

8 Miks Teie arvates vajavad otildepetajad Eestis sellist koolitust

Kotildeik intervjueeritud rotildehutasid vajadust lapsi lugupidavalt kohelda milleks senine kasvatus ja

ka pedagoogiline ettevalmistus oskusi ei paku Gordoni koolitusel osalenud otildepetajad peavad

kotildeige aluseks aktiivset kuulamist mille kaudu laps kogeb hoolimist ja armastust Votildeimalus

taumliskasvanu toel ise lahendusi leida kasvatab enesekindlust eneseusaldust ning arendab

probleemide lahendamise ja koostoumloumloskusi

ldquoGordoni mudel aitab lapsel saumlaumlstlikult lahendada probleeme Kuulates kolleege kotildervalt on

lastest kahju Tekib tunne et laumlheks lapsele appi sest nad teevad lapsi maha Kui mina oleks

laps ma paneks sealt ruumlhmast minema Sinakeel ja taumlnitamine teevad lapsed otildennetuks

turvalisusest jaumlaumlb kotildevasti puudu Ja lapsevanemad kaumlituvad ju samamoodirdquo

ldquoEnne olin pealiskaudne ja ldquotarkrdquo - panin ruttu hinnangu ja lahendasin asja aumlra aga ei

saanudki teada mis tal mureks oli nuumluumld jotildeuan totildeelise tuumanirdquo

ldquoPaljud otildepetajad kes ei ole koolitust saanud lahendavad ise laste probleeme Kui kaumlisin

teadliku lapsevanemana arenguvestlusel palusin et otildepetaja puumluumlaks aidata lastel leida

lahendusi ning otildepetada ka lasteaias kuidas ise oma probleeme lahendada Otildepetaja vaatas

mind kummalisel pilgul Otildepetaja ei olnud koolitust saanud Aga kuidas siis meie lastest

kasvavad kuumlpsed taumliskasvanud kui otildepetajad otsustavad ja annavad valmis vastuseidrdquo

Mitmed keskealised vastajad peavad oluliseks vabanemist suumlgavale sissejuurdunud

autoritaarsetest motildette- ja kaumlitumismallidest ldquoMeil on palju kaadrit kes saanud koolituse

notildeuka ajal neil on hoopis teine suhtuminerdquo Leiti ka et need kes on autoritaarsusest

tuumldinenud votildeivad langeda teise aumlaumlrmusesse ja taluda nii kaua kui kannatavad siis korra

kaumlratada ning kotildeik kordub algusest peale ldquoLast see ei otildepeta ega kasvata ta kaumlitub kuulekalt

vaid hirmust siis kui oled juuresrdquo

Sellele kuumlsimusele vastates toodi spontaanselt ilma intervjueerijapoolse kuumlsimuseta rohkelt

naumlited nii kolleegide kasvatusvigadest oma lapsepotildelve ja kooliaja valusatest maumllestustest kui

ise lapsevanemana kogetust Meenutati votilderdlemise ja teiste ees halvasti raumlaumlkimise motildeju

eelarvamusi ja sildistamist mida paljud otildepetajad siiamaani kasutavad Peaaegu igauumlhel oli

motildeni naumlide tuua Autorid toovad vaumllja vaid motildened neist

45

ldquoAlavaumlaumlristamisest ja lugupidamatusest votildeib eluaegse trauma saada Eluaegne

alavaumlaumlrsuskompleks ei julge oma mina vaumllja tuua kardab oma arvamust avaldada et mitte

jaumllle rumalaks jaumlaumlda sest kotildeik mis teised uumltlevad on otildeige mis mina ndash valerdquo

ldquoKui kaumlisin oma lapse koolis avatud uste paumleval kuulsin kuidas kehalise otildepetaja uumltles

poisile kes ei osanud hundiratast teha ldquoSu vend ka ei osanudrdquo Poiss vastas ldquoIsa ka ei

osanudrdquo Otildepetaja uumltles ldquoMis teist siis uumlldse tahta onrdquo ldquoAga ema oskasrdquo uumltles poiss Mul on

kohe mure oma lapse paumlrast sest minu mees on ka selles koolis kaumlinud kuidas see motildejutab

nuumluumld lapse hindeid Kuumlsisin mehelt kas ta oli otildepetaja lemmik ndash ei olnudrdquo

Uumlhe otildepetaja sotildenul votildeivad ka vaumliksel probleemil olla suured tagajaumlrjed kui ei naumlhta ega taheta

naumlha Teine otildepetaja totildei vaumllja et oskus vahet teha kelle probleemiga on tegemist aitab vaumlltida

laumlbipotildelemist ning kergendab koostoumloumld lastevanematega ldquoKui lapsevanemad teavad et

otildepetaja on valmis neid kuulama neil on kogemus et otildepetaja oskab olla notildeustaja rollis siis

tulevad lapsevanemad ka kergemini otildepetajaga raumlaumlkima rasketel teemadelrdquo

433 Kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste

kasutamise ja motildeju kohta

Kuumlsimused esitati vaid Gordoni perekoolis osalenud intervjueeritavatele

1 Mida Teile kui lasteaiaotildepetajale on andnud Gordoni koolitus Mis on muutunud

lasteaia igapaumlevases suhtluskeskkonnas

2 Kuidas on koolitus motildejutanud suhtlemist lastega Kuidas kolleegidega

Kotildeik intervjueeritavad kinnitasid et on muutunud enesekindlamaks ja oma enesevaumlljendustes

julgemaks Motildeeldakse rohkem oma sotildenade votildeimalikule motildejule puumluumltakse hoiduda

suhtlemistotildekete kasutamisest ldquoOlen hakanud rohkem motildetlema mida ja kuidas ma uumltlen

Arvestan rohkem teiste inimeste tunnetega olen teadlik et meil on kotildeigil erinevad vaumlaumlrtused

ning oskan sellega arvestadardquo

ldquoOlen otildeigel teel isegi kui ei tee 100 otildeigesti ja vajan harjutamist tean et mul on

ldquotoumloumlriistadrdquo ja mul on vaumlga hea meel et need toimivad see annab veel julgust ja kindlust

edaspidiseksrdquo

46

Kogetakse et suhted on muutunud avatumaks ja usalduslikumaks lastega kohati ka

laumlhedasemaks otildehkkond on rahulikum rotildeotildemsam Isegi ldquokonflikte on motildenus lahendadardquo

Otildepetajad on maumlrganud ka positiivsete minasotildenumite motildeju ldquoSee luumlkkab kogu halva uumlmber

jaumlaumlvad kuulama Lapsed ei taha enam halvasti kaumlituda Kuulavad kui raumlaumlgid oma tunnetest

oskavad ennast rohkem avadardquo Lapsed on hakanud julgemalt oma ideid vaumllja uumltlema ldquoMa

kaasan teadlikult lapsi endaga raumlaumlkima motildetlema ning ka lapsed vaumlljendavad oma arvamust

aktiivsemaltrdquo ldquoKui ma pole lastele vaimselt haiget teinud tulevad nad oma murest raumlaumlkima

kui olen tige mutt siis ju ei tulerdquo

Kaheksandat aastat gordonlikke suhtlemispotildehimotildetteid kasutav otildepetaja imestab siiani nende

motildeju uumlle ldquoTaumliesti vapustav see (oma motildetete vaumlljapakkumine) on nende jaoks nii loomulik

Nad teavad et idee votildeib kaumliku minna 90 laumlheb See toumloumltab loovus hakkab toumloumlle siis nad on

valmis otildeppima valmis tegema ka seda mida otildepetaja vaumllja pakubrdquo

Otildepetajad on maumlrganud kuidas lapsed on hakanud otildepetaja eeskujul nii uumlhismaumlngus kui

omavaheliste arusaamatuste puhul kokkuleppeid tegema

Kolleegidega suheldes on hakatud rohkem kuulama ja vaumlhem vaidlema ldquoSinuga ei tasu enam

vaielda sa ei votildeta tuldrdquo oumleldi naljaga pooleks nelja aasta eest Gordoni perekoolis osalenud

otildepetajale poole aasta paumlrast Noore moumloumldunud suumlgisel osalenud otildepetaja sotildenul tunneb ta peale

koolitust end ldquoparema ja votilderdvaumlaumlrsema partnerina kolleegidega kontakti luuesrdquo

Samas on hakatud rohkem maumlrkama kolleegide suhtlemisvigu mida uumlldiselt ei minda uumltlema

3 Kuivotilderd rakendate aktiivset kuulamist Milline on motildeju lapse tunnetele ja

kaumlitumisele Milline on Teie meelest motildeju lapse eneseusaldusele ja emotsionaalsele

arengule

Kotildeik otildepetajad kasutavad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt kui lastel on mured votildei probleemid

Uumlks otildepetaja nimetas aktiivse kuulamise vajadust ka siis kui laps on positiivselt erutatud

Vahetu motildejuna totildeid otildepetajad vaumllja rahunemise (sest lapsed tunnevad et neist hoolitakse)

motildeistmise et teine polnud pahatahtlik (laste omavaheliste probleemide puhul) eneseusalduse

ja koostoumloumlvalmiduse kasvu (ldquolaps saab teadmise et tema pakutud lahendused on otildeiged ja

taumliskasvanud aktsepteerivad tema lahendusirdquo)

47

ldquoKui oled ta aumlra kuulanud kas votildei uumlhe korra paumleva jooksul siis ka keerulisemad lapsed

vastavad sulle Laps on supertaumlnulik puumluumlab anda endast parima ei hakka siga maumlngima Kui

sa temani ei jotildeua maumlngib raudselt sigardquo

ldquoLaps jonnib vaumlhem tal ei ole vajadust jonnimiseks kuna ma kuulan teda ja arvestan tema

kui isiksusegardquo

Pikaajalise motildejuna toodi vaumllja oskus maumlrgata ja arvestada teisi ning oskus ennast vaumlljendada

4 Kuivotilderd rakendate lastevaheliste probleemide vahendamist Milline on vahetu motildeju

Milles Teie arvates seisneb antud meetodi pikaaegne motildeju

Kaheksa otildepetaja jaoks kuumlmnest on lastevaheliste probleemide vahendamine muutunud

loomuomaseks igapaumlevaseks tegevuseks Uumlhtlasi on nad taumlheldanud et otildepetaja eeskujul

omandavad lapsed antud oskuse vaumlga kiiresti ning ei vaja enam iga kord taumliskasvanu abi Uumlks

otildepetaja vastas et kasutab vahendamist vaumlhem kui aktiivset kuulamist ja peegeldamist

Ajapuudusel on ta suunanud tema poole poumloumlrdunud lapse ise teisele lapsele raumlaumlkima miks ta

on otildennetu ning sekkub vaid siis kui laps tuleb tagasi teatega et teine ei saanud aru

Autoritele avaldasid muljet otildepetajate kirjeldused sellest kuidas juba kahe- ja kolmeaastased

kes veel otildeieti ei raumlaumlgi puumluumlavad kasvataja eeskujul uumlksteisest aru saada ning tuumllide puhul

kokkuleppele jotildeuda ja aumlra leppida ldquoKuigi ei kasuta sotildenu laumlheb ja teeb nii nagu mina olen

teinud kaumlitumuslikult jaumlljendab kasvatajat Kuidas laps sai aru oma teost motildeistad sellest kui

laps laumlheb ning teeb teisele pai votildei kallistab tedardquo

Vahetu motildeju seisneb heas omavahelises laumlbisaamises ldquoKotildeige rohkem rotildeotildemustab et kui keegi

on teistmoodi keeruline suudetakse ikkagi arvestada votildeetakse kampa oskavad hakkama

saada armastada andestadardquo Uumlhes naumlites raumlaumlgiti uuest lapsest kes raumlaumlkis vene keeles

Teised lapsed hakkasid venekeelseid sotildenu kuumlsima et temaga suhelda Pikaajalise motildejuna

naumlhakse lastel kujunevat oskust lahendada omavahelisi probleeme ise ning teha seda uumlksteist

arvestavalt Otildepetajad on kindlad et oskus omavahelisi probleeme verbaalselt ja uumlksteist

arvestavalt lahendada vaumlhendab nii totilderjutust kui ka lastevahelist vaumlgivalda

5 Kuidas kasutate positiivset minasotildenumit Milline on motildeju lapsele Laste

omavahelistele suhetele

Positiivset minasotildenumit kasutavad kotildeik intervjueeritud otildepetajad Mitmed neist rotildehutasid et

on hakanud varasemast rohkem jaumllgima et ei uumltleks lihtsalt ldquotublirdquo vaid kirjeldaks lahti mis

48

on selle taga et laps saaks aru millega ta kiituse paumllvis Uumlks otildepetaja puumluumlab eriti tunnustada

neid kes on millegipoolest teistmoodi et lapsed hakkaks maumlrkama nende positiivseid kuumllgi

mis muidu ei pruugi naumlhtavad olla Otildepetajad on motildeistnud et lastele on vaumlga oluline

taumliskasvanutele abiks olla votildei heameelt teha ja positiivne minasotildenum innustab neid selleks

veelgi Taumlhtsaks peetakse positiivse minasotildenumiga kaasnevat rotildeotildemutunnet mis kandub

sotildenumi saajalt ka uumltlejale ning lasteaia otildehkkonda ldquoMa votildetan lapse jaoks aja isegi kui on

vaumlga kiire Juba lapse nime uumltlemine paneb kotildeik ta naumlos sulama see sulatab kogu jaumlauml isegi

kui temaga on mitu konflikti olnud See on parimrdquo

Kotildeik otildepetajad nimetasid et lapsed on hakanud uumlksteist tunnustama suuremad positiivseid

minasotildenumeid kasutades sotildeimeealised lihtsalt ldquotublirdquo oumleldes Uumlks otildepetaja tajus et positiivsed

sotildenumid on motildejutanud laste kiindumist temasse

6 Kuidas kasutate aumlrauumltlevat minasotildenumit Milline on vahetu motildeju Kuidas

aumlrauumltlevad minasotildenumid Teie arvates motildejutavad lapse sotsiaalset arengut

Ei uumltlemise vajalikkuses ei kahtle uumlkski intervjueeritav motildeistes et otildeigeaegse aumlrauumltleva

minasotildenumiga saab motildenegi pahanduse aumlra hoida ldquoKui olen aumlra potildehjendanud saavad nad

aru ja arvestavad isegi siis kui see ei pruugi meeldidardquo ldquoEsmataumlhtis on olla siiras ja oumlelda

totildeeline potildehjus mitte valetada Lapsed saavad vaumlga haumlsti aru kui sotildenum tuleb suumldamest ja

seda hirmsat ei-d potildehjendatakse Lapsed on vaumlhem trotsi taumlisrdquo Aumlrauumltleva minasotildenumi

kasutamine annab lastele teadmise et piirid on olemas ning otildepetab ka lapsi ennast oluliseks

pidama ja vajadusel ei uumltlema Otildepetajad naumlevad selles vaumlaumlrtuskasvatust olla aus votildetta ennast

totildesiselt julgeda oumlelda ei ja seda potildehjendada mitte otsida haumldavalesid ldquoLapsed otildepivad

vastutama iseenda eest Otildepivad ennast vaumlljendama kui tal on paha miski ei sobirdquo ldquoSee

motildejub ka lapse ja lapse suhetele Kui laps potildehjendab miks ta ei taha seda maumlnguasja anda

saab teine laps aru ega motildetle et oi kui kade ja paha et asju ei jagardquo Toodi mitmeid naumliteid

kuidas on tehtud kokkulepped et muumlramine maadlus votildei muu tegevus lotildepetatakse niipea kui

teine uumltleb ldquoEi ma ei tahardquo

Motildened otildepetajad uumltlesid et vahel tuleb ei oumlelda ja potildehjendada mitu korda jaumlrjest Motildened

otildepetajad kelle jaoks ei uumltlemine on kogu elu raskusi valmistanud saavad sellega kuumlll

varasemast paremini hakkama kuid tunnevad end seejuures motildenikord siiski ebamugavalt

justkui oleks ldquoliiga konkreetsedrdquo olnud Neil kellele kolleegidele ei uumltlemine on tundunud

nagu altvedamine on paumlrast koolitust kui osatakse oma keeldumist potildehjendada enesetunne

paranenud

49

7 Kuidas kasutate kehtestavat minasotildenumit ja kaumliguvahetust Milline on vahetu motildeju

Kas ja kuidas motildejutab antud meetodi kasutamine laste emotsionaalset arengut

Kehtestava minasotildenumi kasutamine on intervjueeritute arvates vajalik kuid votilderreldes teiste

oskustega ei tule veel nii loomulikult vaumllja ldquoKehtestavat minasotildenumit pean veel harjutama ja

see kipub mul tihti meelest minema Kuna mind on kasvatatud et aumlra tee seda ja teist siis

kahjuks kipun ka ise sageli enne kui motildetlen juba uumltlema et aumlra palun jookse Heal juhul

votildetab see ldquoaumlra jookserdquo tempot maha aga ainult korraks Kui mul on meeles kasutada

kehtestavat minasotildenumit saab laps aru miks ma ei taha et ta jookseb Laps kuulab ja

aktsepteerib minu soove kuna ma ei keela kunagi kiusu paumlrast Lapsed on tasakaalukamad

rahulikumadrdquo

Uumlhes ruumlhmas kus on 24 last saadetakse laps kotildeigepealt diivanile rahunema Sel ajal rahuneb

ka otildepetaja ise ja jotildeuab oma poumloumlrdumise laumlbi motildeelda Paumlrast arutatakse olukord rahulikult laumlbi

otildepetaja kasutab minasotildenumeid Tuleb ette ka suumluumldistamist eriti ekstreemsetes olukordades

kuid ldquoka siis ei tee teda maha vaid kirjeldan olukorra motildejurdquo Lapse kaumlitumise kirjeldamine

ja motildeju vaumlljatoomine ei valmista otildepetajatele raskusi kuid oma tunnete sotildenastamist ja

kaumliguvahetust (peegeldamine lapse vastureaktsiooni puhul) tajutakse raskemana

Vahetu motildeju avaldub lapse kaumlitumise muutuses ldquoLaps kuulab arvestab paremini tunneb end

votilderdsena teda pole solvatud kritiseeritud halvustatud Laps kellega arvestatakse tunneb

end enesekindlamana saab aru et kui muudab ennast on kotildeigil heardquo

Nii otildepib laps naumlgema oma kaumlitumise motildeju teistele andma hinnangut oma kaumlitumisele ldquoLaps

tunneb end kindlasti suumluumldlasena kui on kaumlki keeranud kuid tegelikult ei tea miks see nii

toimus Kui keegi istub ta kotildervale ja puumluumlab sellest aru saada naumleb laps et sa pole ta peale

vihane vaid puumluumlad motildeista - igal juhul jaumlrgmine hetk tahavad nad anda endast parima et

olukorda lahendadardquo

Toodi naumliteid lahendustest mida lapsed ise leidsid paumlrast otildepetajapoolset kehtestavat sotildenumit

ja kaumliguvahetust Nii otsustas uumlks enesevalitsuse kaotanud poiss minna teise tuppa ja trampida

seal jalgu uumlks tuumldruk aga teatas et ldquolaumlheb joob vett ja jahtub mahardquo

Maumlrgati ka et aktiivne kuulamine positiivsete minasotildenumite kasutamine ning lastevaheliste

probleemide vahendamine vaumlhendavad maumlrgatavalt vajadust kehtestamise jaumlrele

50

8 Votilderrelge palun sinasotildenumi ja kehtestava minasotildenumi motildeju lapse vastutustunde ja

enesedistsipliini arengule

Vastustes toodi esile sinasotildenumite halvustav alatoon lapse allasurumine ja tunnete

haavamine mistotildettu ei jaumlrgne positiivset kaumlitumise muutust vaid trots ja sellest tulenevalt

sageli soovitule vastupidine kaumlitumine Sinasotildenumite kasutamine ei arenda lapse sisemist

distsipliini ega vastutustunnet ka lapse enda enesekehtestamise oskus jaumlaumlb vaumlheseks

ldquoSinasotildenumitega votildetab vanem vastutuse taumlielikult endale ja saadab lapsele sotildenumi et vanem

teab kotildeike ja laps ei tea midagi Laps votildeib kaotada enesevalitsuse kuna vanem halvustab

tedardquo

Intervjueeritute arvates arendavad minasotildenumid lapses vastutustunnet ja enesedistsipliini sest

last ei halvustata lapse kaumlitumise motildeju kirjeldades jaumletakse ldquomingi osa vastutusest lapse

kandardquo Enamik vastanutest kinnitas et votildeimalus oma tundeid vaumlljendada ja motildeistmist leida

toetab lapse enesekindlust ning motildejutab last oma kaumlitumise muutmise eest vastutust votildetma

9 Kuidas lahendate igapaumlevaelus probleeme nii et keegi ei jaumlaumlks kaotajaks Milline on

Teie arvates antud meetodi pikaaegne motildeju

Juba varasematest vastustest selgus et koolitusel osalenud otildepetajad kasutavad votildeidan-votildeidan

mudelit igapaumlevaselt nii kokkulepete sotildelmimisel kui ka probleemide lahendamisel On

maumlrgatud et lapsed on mudeli otildepetajatelt uumlle votildetnud ja kasutavad ka ise ilma otildepetajata

ldquoJaumlaumlvad aumlra tuumllid kuna probleemiga tegeldakse juba eosrdquo Uumlhes ruumlhmas maumlrkasid otildepetajad

et kui keegi kes maumlngus kaotama hakkab tahab keset maumlngu reegleid muuta tuletavad lapsed

talle reegleid meelde kuid pakuvad vaumllja et jaumlrgmise maumlngu votildeib teha teisiti tema

ettepanekute jaumlrgi Otildepetajate sotildenul jaumleti lauamaumlngud varem kergesti pooleli kuid nuumluumld

maumlngitakse edasi ka paumlrast seda kui esimene maumlngija on lotildepetanud mis otildepetajate meelest

arendab lisaks koostoumloumloskustele ka puumlsivust

Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda otildeues kus tema ruumlhma lastel tekkis probleem teise ruumlhma

lastega Poisid kutsusid otildepetaja appi oumleldes ldquoOtildepetaja tule appi nemad ei oska niimoodi

raumlaumlkida nagu meierdquo

Pikaajalise motildejuna totildeid uumlle poole intervjueeritutest vaumllja uumlksteisega arvestamise ning

paindlikkuse motildetlemises ja erinevate lahenduste leidmises Uumlks otildepetaja ei tulnud varem oma

sotildenul selle pealegi et probleemide lahendamiseks peavad motildelemad osapooled valmis olema

ldquoTagajaumlrjeks oli see et probleem votildeis paisuda veelgi suuremaksrdquo Nuumluumld on ta hakanud

51

arvestama teise osapoolega valima aruteluks aega kasutama minasotildenumeid ega sunni enam

oma lahendusi peale kuna teab et ldquopealesunnitud lahendused pole lahendusedrdquo Tema jaoks

seisnebki votildeidan-votildeidan mudeli pikaajaline motildeju soovis kasutada antud meetodit eranditult

kotildeigis konfliktsituatsioonides

10 Kuivotilderd rakendatavaks peate votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit

igapaumlevaelus Palun potildehjendage

Motildenevotilderra uumlllatuslikult pidas uumlheksa intervjueeritavat kuumlmnest antud mudelit igapaumlevaelus

vaumlgagi rakendatavaks Kuigi ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmades votildeib olla motildeningaseks

takistuseks rotildehutasid intervjueeritavad et selle kasutamine sotildeltub eelkotildeige teadlikkusest ja

tahtest lahendada probleemi nii et motildelemad votildeidavad Vastajad peavad votildeidan-votildeidan

mudelit seda vajalikumaks mida rohkem on ruumlhmas lapsi Vastajate arvates on antud mudelist

palju kasu ka suhtlemisel kolleegide ja lastevanematega ldquoIga inimene leiab aega

probleemiga tegelemiseks kui seda palutakse Kotildeik me seisame oma huvide eest seega on

inimene seesmiselt motiveeritud leidmaks lahendust mis temale sobib mis teda ei

kahjustaksrdquo Uumlks vastaja kasutab kuumlll mudelit sageli kuid pole veendunud et seda igas

olukorras ja kotildeikide probleemide puhul rakendada saaks Lasteaias peetakse votildeidan-votildeidan

mudeli kasutamist oluliseks et lastest kasvaksid uumlksteist maumlrkavad hoolivad positiivsed

probleeme lahendada oskavad inimesed

11 Kuivotilderd vajalikuks peate antud koolitust lasteaiaotildepetajatele Lastevanematele

Eranditult kotildeik intervjueeritavad peavad Gordoni perekooli vaumlga oluliseks nii

lasteaiaotildepetajatele kui lapsevanematele sest ldquosuhtlemine on kotildeige alus Hea suhtleja on ka

hea koostoumloumlpartnerrdquo ldquoKui me tahame et meie lastest kasvaks sotsiaalselt kuumlpsed psuumluumlhiliselt

ja emotsionaalselt terved taumliskasvanud peaksid kotildeik kel vaumlhegi lastega kokkupuutumist

Gordoni koolitusel osalemardquo Rotildehutati erinevust gordonliku laumlhenemise ja kasvatuse vahel

kust ise paumlrit ollakse Ilma otildeppimata ei osata teisti kaumlituda toimitakse nii kuidas vanemad ja

otildepetajad nendega kaumlitusid ldquoIlma selleta ei tohikski lasteaias olla eriti kuna ruumlhmad on nii

suured vastutus on nii suur Kui oled ise abitu hakkad neid kamandama ja taumlnitama Sa teed

seda sest ei oska teisitirdquo

ldquoKui kedagi loumloumld laumlheb valu uumlle aga kui uumltled halvasti ei laumlhe see uumlle Vaumlga kurb kui

kasvataja seda teebrdquo Uumlks otildepetaja jagas oma valusat kogemust kuidas hoolimata

kotildergharidusest kardab ta oma arvamust avaldada sest teda tehti koolis kotildeigi ees maha

52

Uumlks inimene arvas et antud koolitus on vajalik kotildeigile kuid eriti noortele ja ainsa lapsena

kasvanutele

13 Millised oleksid Teie ettepanekud seoses Gordoni koolitusega lasteaiaotildepetajatele

Kotildeik intervjueeritavad olid seisukohal et antud koolitus peaks kohustuslikuna kuuluma

pedagoogide baaskoolitusse ja olema ilmtingimata praktiline Uumlhe lasteaia kaks sama ruumlhma

otildepetajat tegid ettepaneku et oleksid nouml pilootlasteaiad kus kotildeik otildepetajad oleksid laumlbinud

Gordoni koolituse kuhu tudengid peale kursuse laumlbimist saaks minna tutvuma kuidas neid

oskusi praktikas rakendatakse Samuti pidasid nad vajalikuks kursust mitu korda laumlbi teha et

oskused kinnistuksid ja muutuksid alateadlikuks Teise lasteaia otildepetajate poolt tehti ettepanek

supervisiooniks ja jaumltkukoolituseks - peeti vajalikuks kohtuda umbes kahekuise intervalliga

et omavahel vahepealseid kogemusi jagada ning raskemaid olukordi laumlbi maumlngida

Arvati et sama ruumlhma motildelemad otildepetajad votildeiksid rakendada Gordoni meetodit ning vaumlljendati

soovi et kogu lasteaia meeskond koolitusel osaleks Meeskonnana otildeppimine aga eeldab

omavahelist usaldust ja turvalisust Uumlhe otildepetaja sotildenul tuli talle kasuks just see et ta kaumlis

kursusel oma kollektiivist eraldi Kolleegid kes osalesid meeskonnana kartsid ennast avada

seetotildettu ei olnud neil koolitusest praktilist kasu ning nad ei hakanud oskusi kasutama

Leiti et teadmine suhete kohta votildeiks olemas olla olenemata elukutsest nii jaumlaumlksid motildenedki

ldquorusikas puumlsti asjadrdquo olemata Mitmed vastajad uumltlesid et peavad seda koolitust vajalikuks ka

kotildeigile kooliotildepetajatele arstidele sotsiaalpedagoogidele noorsootoumloumltajatele

434 Kokkuvotildete uurimustulemustest

Votilderreldes ankeetkuumlsitluses osalenute ja intervjueeritute vastuseid votildeib kokkuvotildetvalt oumlelda et

kotildeik uuringus osalenud peavad suhtlemisalast koolitust vaumlga oluliseks Kolmandik kuumlsitlusele

vastajaist peab suhtlemisoskusi lasteaiaotildepetajale sama oluliseks kui muid paumldevusi kahe

kolmandiku kuumlsitlusele vastanute ja kotildeigi intervjueeritute meelest on suhtlemisoskused

muudest paumldevustest veelgi olulisemad Gordoni perekooli laumlbinud hindavad antud koolitust

lasteaiaotildepetajatele vaumlga vajalikuks ning leiavad et Gordoni koolitus peaks kuuluma

alushariduse eriala tasemeotildeppesse ning toimuma kindlasti praktiliselt Ka enamus

ankeetkuumlsitlusele vastanuist leiab et suhtlemisotildepetus peaks toimuma praktiliselt Maumlrkimist

vaumlaumlrib et mida vaumliksem oli vastajate praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse taumlhtsustada

suhtlusotildeppe praktilist osa

53

Votilderreldes kuumlsitlusele vastanute ja intervjueeritute arvamusi lasteaiaotildepetajate

professionaalsuse kohta selgub et mida vaumliksem on praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse

suhtlemisoskusi pidada professionaalsuse oluliseks osaks Samasugune seisukoht selgus

intervjueeritavate vastustest kuumlsimusele kuidas osati lahendada lastega ettetulevaid

probleeme erialalasele toumloumlle minnes Paljud vastasid et sel ajal ei osanud veel probleeme

naumlha Uumlle seitsme aasta toumloumltanud otildepetajad ja Gordoni perekoolis osalenud peavad oskust

lapsega suhelda ning tema individuaalsust arvestada uumlheks lasteaiaotildepetaja professionaalsuse

tunnuseks 96 kotildeigist uuringus osalenuist peab lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga taumlhtsaks Seejuures rotildehutavad kotildeik koolituse laumlbinud et

otildepetaja on oma kaumlitumisega lastele mudeliks maumlrkides et lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskujul

isegi siis kui nad veel ei raumlaumlgi Siin avaldus oluline erinevus Gordoni koolitusel osalenud ja

mitteosalenud vastajate seas Kuumlsitlusele vastanuist vaid 35 totildei vaumllja et lapsed jaumlljendavad

otildepetaja kotildeneviisi Kursusel osalenud rotildehutasid kotildeik et olenemata sellest mida lastele

otildepetada jaumlrgivad lapsed vaid seda mida naumlevad ja kogevad Lasteaiaotildepetaja eeskujul votildeib

lapsest kasvada julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt lahendav inimene

Votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja motildeju laste sotsiaalsete oskuste arengule oskavad Gordoni

perekoolis osalenud votilderreldes baaskoolituse laumlbinutega oluliselt paremini tajuda ja arvestada

Kuigi Gordoni perekoolis osalenud peavad oluliseks kotildeiki kursusel kaumlsitletud teemasid

kasutatakse praktiliselt kotildeige rohkem aktiivset kuulamist tunnete peegeldamist lastevaheliste

probleemide vahendamist ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelit Otildepetajad on muutunud

enesekindlamaks suhted lastega laumlhedasemaks Kolleegide ja lastevanematega on suhted

avatumad Votilderreldes koolituseelse kaumlitumisega teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja puumluumltakse

neist hoiduda Julgemalt oumleldakse ldquoeirdquo ja potildehjendatakse seda Tavapaumlrase kiitmise asemel

raumlaumlgitakse lapsele lahti tema kaumlitumise motildeju ning vaumlljendatakse oma heameelt ja rotildeotildemu

Probleemolukordades ei potildergata enam lastele peale ega lahendata nende eest probleeme aumlra

vaid puumluumltakse minasotildenumeid kasutades ja lapsi kaasates olukordadele lahendusi leida

Otildepetajad on maumlrganud et lapsed on hakanud julgemalt oma arvamust avaldama uumlksteist

tunnustama ning omavaheliste probleemide puhul teineteist arvestama Lasteaia otildehkkond on

muutunud vabamaks ja rotildeotildemsamaks Otildepetajad leiavad et otildepitud oskuste paremaks

omandamiseks oleks vajalik koolitusjaumlrgne supervisioon ning hilisem jaumlrelkoolitus Kasuks

tuleks kogu meeskonna samuti lastevanemate koolitamine

54

435 Toumlouml autorite uurimuse ldquoGordoni perekooli kursuse vajalikkusest

lasteaiaotildepetajate koolitusesrdquo votilderdlus Gerdy Kanguri magistritoumloumlga ldquoTh

Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas otildepetajate

arvamusesrdquo

Autorid votilderdlesid uurimustulemusi Gerdy Kanguri tulemustega kes oma magistritoumloumls 2009

aastal uuris Th Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas

intervjueerides Gordoni Otildepetajate koolis osalenud 10 lasteaiaotildepetajat ja 11 koolis toumloumltavat

otildepetajat Kanguri valimisse kuulunud otildepetajaist enamus oli vanuses 20-30 vaid kaks

intervjueeritut olid uumlle 30 ning uumlks otildepetaja oli 19aastane Seega olid valimi moodustunud

otildepetajad oluliselt nooremad meie uuringus osalenuist

Gerdy Kanguri uurimustoumlouml fookus erines autorite omast Kangur (2009) keskendus oma toumloumls

otildeppe- ja kasvatustoumloumld puudutavatele probleemidele ja nende lahendamisele Autoreid huvitas

eelkotildeige lasteaiaotildepetaja roll laste sotsiaalse arengu toetamisele

Votilderreldes saadud andmeid Kangruri uurimustoumlouml tulemustega leidsid autorid olulisi sarnasusi

ja motildeningaid erinevusi Nii Kanguri kui ka autorite poolt intervjueeritud peavad oluliseks

otildepetaja oskust maumlrgata igat uumlksikut last Motildelemast uuringust selgub et enamus

intervjueerituid ei ole kaalunud oma toumloumlst loobumist Nii kaumlesoleva toumlouml autorite kui Kanguri

uuringus osalenud hindasid Gordoni koolituse vaumlga vajalikuks nimetades olulisemate

omandatud oskustena aktiivset kuulamist probleemide maumlaumlratlemist konfliktide lahendamist

ja minasotildenumeid Vastanud puumluumlavad otildepitut igapaumlevaselt rakendada Otildepitud oskuste

kasutamist takistavate teguritena toodi vaumllja ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmas Omandatud

oskuste uumllekordamine on motildelemas uuringus osalenute sotildenul vajalik Kotildeik nii Kanguri kui ka

autorite uuringus osalenud peavad taumlhtsaks lapse kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

rotildehutades lasteaiaotildepetaja rolli turvalise ja usaldusliku otildehkonna loomisel Positiivse meeleolu

loomist ja motivatsiooni aumlratamist peetakse igale otildepetajale vajalikuks kutseoskuseks mis

otseselt sotildeltub otildepetaja suhtlemisoskustest Motildelemast uuringus selgub Gordoni koolitusel

omandatud oskuste motildeju avaldumine otildepetajad tunnevad end kindlamat suhtlevad kolleegide

ja lastevanematega julgemalt ja vabamalt on hakanud rohkem oma arvamust avaldama ja teisi

kuulma Lastega suhtlemisel on otildepetajad muutunud teadlikumaks oma kaumlitumise motildejust ning

oskavad oma toumloumld paremini eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida Teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja

puumluumltakse neist hoiduda Enamus Kanguri intervjueeritutest ja kotildeik autorite uuringus osalenud

maumlrkasid Gordoni koolituse positiivset motildeju lastega suhtlemisele suhtlemine muutus

55

vabamaks ja sotildebralikumaks lapsi maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning kaasatakse neid

reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

Kotildeige olulisem erinevus avaldub lasteaiaotildepetaja rollinaumlgemuses Kanguri uuringus osalenuist

poolte arvates kuulub lasteaiaotildepetaja professionaalsuse juurde ka esilekerkinud probleemide

loova lahendamise oskus 50 vastanuist taumlhtsustavad otildeppimist ja toumloumlvihikute taumlitmist

Autorite poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajad peavad kotildeige aluseks just suhtlemisoskust

Kanguri valimis uumlks otildepetaja kes keeldus intervjuud andmast pidas Gordoni koolitust

motildettetuks jaumlaumldes kindlaks oma vaumlljakujunenud suhtlemisviisidele Autorite uuringus osalenud

pidasid kotildeik Gordoni koolitust vaumlga vajalikuks ja kasulikuks ning rakendasid koolitusel

omandatut tulemuslikult igapaumlevaelus Kanguri poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajatest

enamus pidas aktiivset kuulamist raskesti rakendatavaks vaumlikeste lastega kes veel ei raumlaumlgi

ning suure laste arvuga ruumlhmades Autorite uuringus seevastu kasutasid kotildeik Gordoni

perekooli lotildepetanud lasteaiaotildepetajad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt ja tulemuslikult

olenemata laste vanusest votildei ruumlhma suurusest Motildelemat tegurit mainiti kuumlll raskendavana

kuid mitte takistavana Uumlks kuumlsitletu Kanguri uuringus oli arvamusel et minasotildenumid ei motildeju

lastele vaid sobivad taumliskasvanute hulgas Autorite uuringus osalenute hulgas sellist

seisukohta ei esinenud Uumlks Kanguri uuringus osalenu avaldas et Gordoni koolitusel

osalemine on muutnud teda paremaks suhtlejaks ka kodustega autorite uuringus raumlaumlkisid

sellest omaalgatuslikult vaumlhemalt pooled inimesed

Autorite intervjueeritud kasutavad kotildeik ka votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit Kanguri

poolt kuumlsitletute hulgas kaks lasteaiaotildepetajat polnud antud mudelit kasutanud pidades seda

liialt keerukaks ja aeganotildeudvaks Pooled Gerdy Kanguri kuumlsitletuist ning kotildeik autorite

intervjueeritavad vaumlljendasid seisukohta et hea tahtmise korral saab kotildeike otildepitut rakendada

Toumlouml autorid ei saa tinglikult vaumllja tuua potildehjuseid miks pooled Kangurile vastuseid andnud ei

pea votildeimalikuks antud mudelit rakendada Votildeime oletada et maumlrkimisvaumlaumlrne erinevus on

tingitud osalenute vanusest ja elukogemusest Toumloumlstaaž oli Kanguri uuringus osalenuil vaumlhene

- kahel inimesel alla aasta kolmel aasta vaid neli inimest olid toumloumltanud 3-6 aastat Autorite

poolt intervjueeritud olid vanuses 26 ndash 57 ja nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36

aastani Autorid maumlrkasid muutust hoiakutes ja arvamustes paumlrast seitsmeaastast toumloumlkogemust

Nii Kanguri kui ka autorite uurimustulemuste analuumluumlsist ja votilderdlusest ilmnes et Gordoni

koolitusel osalenud lasteaiaotildepetajad peavad Gordoni metoodikat unikaalseks sest lihtsad

kuid olulised totildeed on esitatud arusaadavalt mudelid on igapaumlevaselt rakendatavad ning

56

tulemused avalduvad erinevates suhtlusringkondades kiiresti Suhted muutuvad avatumaks ja

laumlhedasemaks uumlksteist maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning probleeme lahendatakse

uumlksteise vajadusi arvestades Kui otildepetaja oskab kuulata ja laste tundeid peegeldada on lastele

tagatud emotsionaalne turvalisus Pingevaba otildehkkond julgustab lapsi oma arvamust avaldama

ning toetab otildepimotivatsiooni Lasteaiaotildepetajat naumlhakse mudelina kelle kaumlitumist lapsed

jaumlljendavad Koolitusel osalenud on maumlrganud et lapsed hakkavad kasvataja eeskujul uumlksteist

tunnustama aumlra kuulama oma arvamust avaldama ei uumltlema ning omavahelisi probleeme

teineteist arvestavalt lahendama Seega votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused on

vahetult seotud laste sotsiaalsete oskuste kujunemisega Motildelemas uuringus osalenud peavad

antud metoodikal potildehinevaid koolitusi vajalikuks nii lasteaia- kui ka kooliotildepetajatele ja

soovitavad koolituse sisse viia kotildeigi pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe otildeppekavadesse

57

Kokkuvotildete

Kaasaegses kasvatusteaduses vaadeldakse last taumlisvaumlaumlrtusliku inimesena kellel on otildeigus

enesemaumlaumlramisele Avatud aktiivseks vastutustundlikuks koostoumloumlvotildeimeliseks teisi

arvestavaks taumliskasvanuks kasvamine algab lapsepotildelvest ja on motildejutatud kasvukeskkonnast

Taumliskasvanute hoiakud ja suhtumine on aluseks lapse minapildi ja kaumlitumismudelite

kujunemisele Adekvaatne enesetunnetus ja ndashteadvus saavad areneda kasvukeskkonnas kus

taumliskasvanud on teadlikud kasvatuse pikaajalistest eesmaumlrkidest laste arengu

seaduspaumlrasustest oskavad arvestada laste individuaalsust motildeista laste motildettemaailma ja

tundeid ning pakkuda lisaks hoolitsusele ka soojust ja tuge mida lapsed vajavad Lapse

arengus on kodu ja vanemate kotilderval oluline roll lasteaial ja lasteaiaotildepetajal Mida noorem

laps seda olulisem on lasteaiaotildepetaja vahetu motildeju lapsele Alushariduse raamotildeppekava

kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Laste positiivse enesehinnangu omaalgatuse iseseisva motildetlemise toetamine eeldab

lastaiaotildepetajalt lisaks teadmistele ka selliste suhtlemismetoodikate valdamist mis

votildeimaldaksid eespool nimetatud eesmaumlrke taumlita Pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe

otildeppekavades ei ole uumlldjuhul suhtlusmetoodikate praktilist kursust mistotildettu otildepetajad saavad

teoreetilised teadmised kuidas lastega suhelda kuid ei oska neid teadmisi praktikas

rakendada

Toumlouml autorite eesmaumlrgiks oli selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajal toetada lapse emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud

riikliku otildeppekava taumliendamiseks

Autorite kogemusel on Thomas Gordoni suhtlusmetoodika universaalne ning votildeimaldab

lasteaiaotildepetajal taumlita alushariduse raamotildeppekava notildeudeid laste sotsiaalse ja emotsionaalse

arengu toetamisel Gordoni mudel laumlhtub inimotildeigustest on struktureeritud otildepetab probleeme

maumlaumlratlema ning valima sobivat suhtlemisoskust laumlhtudes pikaajalistest

kasvatuseesmaumlrkidest Aktiivse kuulamise ja votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudeli

kasutamine aitab luua lastele emotsionaalse turvalisuse ning jagada soojust ja motildeistmist

Minasotildenumid ja kehtestamisoskused on aluseks piiride seadmisel ning kokkulepete

sotildelmimisel

58

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus Valimi moodustasid Rakvere

Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid ning Gordoni perekooli laumlbinud

Laumlaumlne- ja Ida-Virumaa lasteaiaotildepetajad Uurimus viidi laumlbi 2011 aasta kevadel Kuumlsitlused ja

intervjuud on toumlouml autorite kaumles

Uuringu tulemuste potildehjal jaumlreldavad toumlouml autorid et Gordoni perekooli laumlbinud

lasteaiaotildepetajad

rakendavad otildepitud oskusi igapaumlevaselt

tajuvad end enesekindlamalt

suhtlevad kolleegidega ja lastevanematega vabamalt

on lastega suhtlemisel muutunud teadlikumaks oma sotildenavarast ja kaumlitumise motildejust

hoiduvad suhtlemistotildeketest

maumlrkavad ja kuulavad lapsi koolituseelse ajaga votilderreldes rohkem

peegeldavad oskuslikult laste tundeid ja maumlrkavad selle kasulikkust

kaasavad lapsi reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

oskavad oma toumloumld eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajate sotildenul on laste emotsionaalse ja sotsiaalse

arengu toetamisele eriti oluline motildeju aktiivsel kuulamisel laste tunnete peegeldamisel

lastevaheliste probleemide vahendamisel ning votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelil

Loetletud oskuste tulemusel on lapsed hakanud varasemast rohkem oma arvamust avaldama

uumlksteist tunnustama ja uumlksteisega arvestama Kotildeik otildepetajad motildeistavad et nende kaumlitumine on

mudeliks ja lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskuju jaumlrgides isegi siis kui nad veel raumlaumlgi

Uurimusest selgus et ankeetkuumlsitluses osalenud ja intervjueeritavad peavad lasteaiaotildepetaja

professionaalsuse oluliseks osaks suhtlemisoskust Kotildeik intervjueeritavad vaumlitsid et praktiline

Thomas Gordoni mudelile potildehinev suhtlemisoskuste koolitus on vaumlga vajalik igale

lasteaiaotildepetajale Need kes vastasid ankeetkuumlsitlusele ning olid toumloumltanud vaumlhem kui seitse

aastat pidasid suhtlemisoskuste alast koolitust vajalikuks kuid ei osanud vaumlaumlrtustada

praktilise otildeppe osataumlhtsust Kauem toumloumltanud otildepetajad kes ei olnud laumlbinud Gordoni koolitust

oskasid vaumllja tuua suhtlemisoskuste praktilise otildeppe vajalikkuse

59

Tulemustest jaumlrelduvalt leiavad toumlouml autorid et Gordoni koolitused on lasteaiaotildepetajatele

aumlaumlrmiselt vajalikud ning aitavad taumlita alushariduse raamotildeppekava

Uuringus osalenute ettepanekud

taumliendada alushariduse tasemeotildeppe otildeppekava Thomas Gordoni praktilise

suhtlemiskoolitusega

lisada Gordoni perekool ja Otildepetajate kool taumlienduskoolituse otildeppekavadesse

taotleda votildeimalusi lasteaiaotildepetajatele Gordoni koolituste riiklikuks rahastamiseks

Autorite ettepanek Gordon koolituste litsentsi omavale Perekeskusele Sina ja Mina

toumloumltada Gordoni perekooli ja Otildepetajate kooli baasil vaumllja koolitus lasteaiaotildepetajatele

koostada Gordoni metoodikal potildehinev kaumlsiraamat lasteaiaotildepetajatele ja anda see vaumllja

truumlkisena

60

Kasutatud kirjandus

Arvamus alushariduse raamotildeppekava kohta Eesti Lastevanemate Liit

httpwwwlapseemoodulphpmoodul=CMSampKomponent=Lehedampid=80ampsm_id=226

[20022011]

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee soovitus (2006)

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondsooline_v6vanemaharidu

sI_uemarlaudSoovitused_Positiivse_Vanemluse_Kohtapdf [06032011]

Aunap M Juske M Jt (2006) Koolist toumloumlle Haridus ja toumloumlturg Elukestva Otildeppe

Arendamise Sihtasutus Innove Tallinn

Brostroumlm S amp Wagner J (2003) Early childhood education in five nordic

countriesPerspectives on the transition from preschool to school Arhus Systime Academic

Brotherus A Hytoumlnen J KrokforsL (2001) bdquoEsi- ja algotildepetuse didaktikaldquo Tallinn

Butterworth G Harris M (2002) Arengupsuumlhholoogia alused TUuml Kirjastus

Cullen J (1995) bdquoAustralian Journal of Teacher Educationldquo EBSCO

Durrant J E (2010) Positive Discipline in Everyday Teaching Guidelines for Educator

Save the Children

httpseapsavethechildrenseGlobalscsSEAPpublicationpublication20pdfEducationPos

itive20Discipline20Everyday20Teaching20FINALpdf [01032011)]

Ebber I (1982) Otildepilase psuumluumlhika ja kodune kasvatus Tallinn

Eesti Vabariigi haridusseadus

httpwwwiseeedokumendidseadusedharidusharidusseadushtm [02022011]

Gordon T (2003) Tark lapsevanem Vaumlike Vanker

Gordon Th (2006) Otildepetajate kool Vaumlike Vanker

Heinla E (1999) Mida laps koolilt ootab Haridus 6 22 ndash 25

Hujala E (2004) Uuenev alusharidus Tallinn Ilo Kirjastus

Kangur G (2007) Lastevanemate hinnang Gordoni perekoolile Eestis Bakalaurusetoumlouml TLUuml

Kangur G (2009) Th Gordoni otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas

otildepetajate arvamuses Magistritoumlouml TLUuml

7

1 Alushariduse eesmaumlrgid ja otildepetaja kutsemeisterlikkus

Igauumlks meist tuleb lapsepotildelvest oma hoiakute vaumlaumlrtushinnangute ja uskumustega Vahel me ei

motildeista kaasinimese kaumlitumist ning tegutsemismotiive Me ei ole teda aumlra kuulanud et teada

saada milliste temale omaste vaumlaumlrtuste tasandil ta oma otsuseid teeb

Lapsepotildelv on inimese elu oluline ja maumlaumlrav aeg omaette vaumlaumlrtus ning just sellisena tuleb

seda vaumlaumlrtustada Lapsepotildelves pannakse alus inimese edaspidisele elule ning lapsepotildelves

kogetu motildejutab inimest kuni elu lotildepuni Inimese moraalses arengus on taumlhtsamateks

lapsepotildelveaastad mil kujunevad vaumlaumlrtushinnangud ja arusaamad elust See on aeg mille jaumllgi

ei saa muuta (Kinos Pukk 2010 Tuulik 2006)

Laps areneb sisemise aktiivsuse motildejul mida arengukeskkond paumlrsib votildei stimuleerib

Stimuleeriva kasvukeskkonna loomisel on maumlaumlrav roll last uumlmbritsevatel olulistel

taumliskasvanutel ka lasteaiaotildepetajatel (Sikka 2009)

Laps on osa oma perest ja sugulastest kuid ka lastekollektiivist riigist ja oma kultuurist

Selles kuidas lapsega kaumlitutakse avaldub tema laumlhiuumlmbruse inimkaumlsitlus ning see justkui

kristalliseerub lapses Olgugi et laps sotildeltub teatud vanuses suuresti oma vanematest ja teistest

teda uumlmbritsevatest taumliskasvanutest on laps kodanikuna taumliskasvanuga votilderdvaumlaumlrne subjekt

Taumlisvaumlaumlrtuslikuks inimeseks kasvab laps siiski vaid vastastikuses suhtlemises teda uumlmbritseva

keskkonnaga (Pukk 2006)

Seetotildettu on lapse arengus taumlhtsal kohal kasvukeskkond ennekotildeike perekond mis on tema

isiksuse kujundajaks (Niiberg Linnas 2007 Tuulik 2006) Kodu on sotsiaalse kaumlitumise

esimene harjutusvaumlli (Kurm 1985) Ka lapse kognitiivne areng toetub sotsiaalsele keskkonnale

(Nugin 2005) Pereelus maumlngitakse laumlbi peaaegu kotildeik uumlhiskonnas ettetulevad situatsioonid

pannakse paika vaumlaumlrtushinnangud vormitakse isiksus Just perekonnas otildepitakse tundma elu

igavikulisi vaumlaumlrtusi motildetestatakse lahti eluteadust mis oleks kooskotildelas maailmaga (Nekrassov

2005)

Kodu kotilderval omab kasvukeskkonnana jaumlrjest suuremat osataumlhtsust lasteaed veedavad ju

lasteaias kaumlivad lapsed suurema osa aumlrkveloleku ajast just seal

8

Traditsiooniliselt on lasteaed olnud paumlevahoiuteenust pakkuv asutus mille olemasolu on

votildeimaldanud lastevanematel toumloumll kaumlia ning lastel eakaaslastega koos maumlngida turvaliselt aega

veeta ning tasapisi ka kooliminekuks valmistuda Praeguseks on aga lasteaiast kujunenud

oluline luumlli elukestva otildeppe tsuumlklis Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele kaumlsitletakse

lasteaeda koolieelse otildeppeasutusena mis votildeimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja

alushariduse omandamist (Koolieelse lasteasutuse seadus)

11 Alushariduse sisu ja eesmaumlrgid

Alusharidus on teadmiste oskuste vilumuste ja kaumlitumisnormide kogum mis loob eeldused

edukaks edasijotildeudmiseks igapaumlevaelus ja koolis (Eesti Vabariigi haridusseadus)

Alushariduse otildepe toimub kuni lapse 7aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses votildei kodus

Koolieelsed lasteasutused toetavad ja taumliendavad kodust kasvatust Kohalik omavalitsus on

kohustatud looma kotildeigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele votildeimaluse kaumlia

teeninduspiirkonna koolieelses lasteasutuses Lasteasutuse otildeppe- ja kasvatuskorralduse

aluseks on lasteasutuse otildeppekava mis koostatakse riikliku alushariduse raamotildeppekava alusel

2005 aasta lotildepus tegutses Eestis kokku 609 koolieelset lasteasutust kus kaumlis kokku 54 560

last ja kus toumloumltas 8003 pedagoogi (Aunap Juske 2006)

Alushariduse eesmaumlrk on toetada lapse terviklikku votildeimete- ja huvidekohast arengut aumlratada

otildepihuvi kujundada kujutlusmaailma ja koostoumloumloskust luua eeldused kotildenelemis- arvutamis-

ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks (Eesti Vabariigi

haridusseadus) Alus- ja alghariduse otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel tuleb arvestada

konkreetsele uumlhiskonnale omase kultuuritraditsiooni kujunenud arusaamade vaumlaumlrtuste ja

hoiakutega Taumlhtis on inimese sotsiaalse identiteedi ja uumlhiskondliku teovotildeime kujunemine

Osalemine ja osasaamine otildeppekasvatusprotsessist votildeimaldab taumlisvaumlaumlrtusliku uumlhiskonnaliikme

kujunemise Teadvustades sotsiaalse konstruktivismi ideestikku ja jaumltkusuutliku hariduse

potildehimotildetteid on taumlhtis nendega arvestada juba lapse haridustee esimestel etappidel mis

panevad aluse tema toimetulekule edasisel haridusteel ning loovad valmisoleku elukestvaks

otildeppimiseks (Kukk A 2010) Hujala vaumlitel peavad nii lapsevanemad kui ka lasteaia personal

lasteaiakasvatuse taumlhtsaimaks eesmaumlrgiks laste sotsiaalset kasvatust (Hujala 2004)

Igapaumlevakeeles on toimetulemise maumlrksotildenana kasutusel eluoskuste motildeiste Dagmar Kutsar

Tartu Uumllikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi dotsent ja Euroopa sotsiaaluuringu

teadusnotildeukogu liige rotildehutas konverentsil bdquoKas lapsevanemaks suumlnnitakse votildei otildepitakserdquo et

eluoskused ndash inimeste tugevad ja notildergad kuumlljed mis avalduvad igapaumlevastes valikutes ja on

9

suunatud isiklikule heaolule ndash kujunevad ja saumlilivad sotsiaalse otildeppimise protsessis sisemiste

(oma motildetted ja tunded) ning vaumlliste (vaumlline kaumlitumine ja keskkonnatingimused) koosmotildejul

Eluoskuste hulka loetakse suhtlemisoskusi (enesevaumlljendus- ja kuulamisoskust oskust laumlbi

raumlaumlkida ja ei oumlelda enda eest seista oskust olla empaatiline vestluspartnerit aktiivselt kuulata

tegutseda meeskonnas kriitilise motildetlemise ja probleemilahendamise oskusi positiivse

motildetlemise oskusi stressi ja tunnetega toimetuleku oskusi) Lapse eluoskuste tugevdamine votildei

eluoskuste notilderkuse kinnistamine sotildeltub taumliskasvanute suhtumisest ja kaumlitumisest sotildeltumata

sellest kas nad on oma kaumlitumise motildejust teadlikud votildei mitte (Kutsar 2011)

Otildeppijate toimetulek sotildeltub kasvukeskkonna tingimustest ja isiksuse eripaumlrade arvesse

votildetmisest Otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel peab taumlhelepanu poumloumlrama toimetulekuoskuste

kujunemisele

Oluline on reaalne uumlmbritsev keskkond ning suhtluspartnerite avatus ja aktiivsus taumlhenduste

loomisel mille tulemusel kujuneb tunnetus iseenda kasvamisprotsessist (nt koolis kodus

klassis jne) konkreetses uumlhiskonnas ja kultuuris Samas ei rotildehuta selline laumlhenemine

olukordade ja suhete puumlsivuse taumlhtsust vaid pigem muutuvat konteksti milles toimub

uumlmbritsevast arusaamine ja selle motildetestamine (Kukk 2010)

Lapse loomulik tegevus on maumlng Kogu lapse tegevus on looming mille kaudu taumliskasvanu

toel kujuneb uumlmbritsevast arusaamine

Joy Cullen Massey Uumllikoolist kirjutab vaumlikelaste otildepetamist on tugevalt motildejutanud teadmiste

filosoofia mis toetub maumlngule alushariduse omandamise jooksul Selles laumlhenemisviisis

peegeldub Piaget motildeju Kognitiivse arengu teooria kohaselt otildepivad lapsed kotildeige totildehusamalt

fuumluumlsilises keskkonnas suhtlemise kaudu Otildeppemaumlng aitab lapsi otildeppida lugema ja kirjutama

otildepetab aspekte uumlhiskonnast ja matemaatikast kujundab nende arusaamist maailmast (Cullen

1995)

Maailmapilt sisaldab inimese uskumusi ja vaumlaumlrtushinnanguid Uurimustes on kindlaks tehtud

et peamised vaumlaumlrtused ja oskused mida vanemad koolilt ootavad on eetilised vaumlaumlrtused

sallivus austus toumloumltamise oskus iseseisvus aktiivsus suhtlemisoskus otildeppimisoskus (Heinla

1999)

10

12 Alushariduse eesmaumlrkidest Euroopa kultuuriruumis

Enamikus Euroopa riikides on vaumllja toumloumltatud riiklikud otildeppe- votildei raamotildeppekavad milles

maumlaumlratletakse eelkoolikasvatuse eesmaumlrgid toumlouml sisu ja potildehimotildetted Vaumlaumlrib maumlrkimist et

koolieelse kasvatuse eesmaumlrgid on paljudes Euroopa maades suhteliselt sarnased Potildehiliste

eesmaumlrkidena naumlhakse lapse igakuumllgse arengu ja loovuse soodustamist vastutustunde

kasvatamist kodaniku kasvatamist lapse heaolu tagamist ning kooliks ja edasiseks

haridusteeks ettevalmistamist Sageli mainitakse ka lapse iseseisvuse ja eneseusalduse

toetamist

Eesmaumlrkide juures tuuakse vaumllja ka teatud otildeppevaldkonnad suuline ja kirjalik kotildene

matemaatika kunstikasvatus teaduse ja tehnoloogia tutvustamine Eestis nagu ka paljudes

teistes maades naumlhakse eelkooliasutust kui votildeimalust otildeppida sotsiaalseid oskusi ning

omandada kultuurivaumlaumlrtusi ja traditsioone (Ugaste Otildeun 2004)

Otildeppekavade kaudu puumluumltakse edendada koolieelse kasvatuse kvaliteeti suunata ja toetada

otildepetajaid nende igapaumlevatoumloumls ning soodustada otildepetajate lastevanemate ja laste suhtlemist

Vanematega koostoumlouml valdkonnas raumlaumlgitakse suhtlemisest infovahetusest motildeistmisest

koostoumloumlst dialoogist toetamisest vastastikusest abist vanemate kaasamisest kasvatus- ja

planeerimisprotsessi Votildeib oumlelda et otildeppekavades kaumlsitletakse potildehiliselt lapse igakuumllgse

arengu ja heaolu kuumlsimusi teatud piires vaadeldakse ka kooliks ettevalmistamist Rohkem kui

pooltes Euroopa riikides defineeritakse teatud kompetentsid mis peaks lastel kujunema

koolimineku ajaks Ollakse seisukohal et otildeppekava peab olema paindlik votildeimaldama

otildepetajatel katsetada uute metoodiliste ja pedagoogiliste suundumustega ja kohandada uumlldisi

toumlouml eesmaumlrke laumlhtudes kohalikest tingimustest ning vajadustest Naumliteks Prantsusmaa

otildeppekavades on esile toodud lapse sotsiaalsete suhete rikastamise taumlhtsus vajadus luua

tingimused otildeppimiseks ja votildeimete arendamiseks Soome eelkoolikasvatuse peaeesmaumlrgina on

vaumllja toodud perekonna toetamine laste kasvatamisel ja isiksuse tasakaalustatud arengu

tagamine (vt lisa 1) (Ugaste Otildeun 2004)

Potildehjamaade otildepetajad poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele

ja igakuumllgsele arengule Otildepetajad loovad lapsele keskkonna milles ta votildeib sotsialiseeruda

osaleda demokraatlikul viisil ja vaumlljendada ennast esteetiliste tegevuste (muusika tants

joonistamine maalimine) kaudu Potildehjamaade eelkooliasutustes poumloumlratakse taumlhelepanu laste

maumlngule suhtlemisvotildeimalustele ja praktilis-esteetilistele tegevustele Akadeemilist otildepet

lasteaias on peetud vaumlheoluliseks (Brostroumlm amp Wagner 2003)

11

Eesti riikliku otildeppekava uumlldeesmaumlrk on lapse mitmekuumllgne ja jaumlrjepidev areng Otildepetajad

poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele kodu ja lasteasutuse

koostoumloumls Uumlldeesmaumlrgist laumlhtuvalt toetab otildeppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist vaimset

sotsiaalset ja emotsionaalset arengut mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne

minapilt uumlmbritseva keskkonna motildeistmine eetiline kaumlitumine ning algatusvotildeime esmased

toumloumlharjumused kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise taumlhtsusest ning arenevad

maumlngu- otildepi- sotsiaalsed ja enesekohased oskused (vt lisa 2)(Koolieelse lasteasutuse riiklik

otildeppekava)

13 Otildepetaja kutsemeisterlikkus

Otildepetaja on rahvusliku identiteedi kandja ja uumlhiskonna vaimsuse kujundaja kelle

potildehitegevused on otildeppeprotsessi planeerimine ja juhtimine otildeppija juhendamine tema arengu

ja motivatsiooni toetamine otildeppeprotsessi analuumluumlsimine ja hindamine ning tagasiside andmine

otildeppijale tema vanematelehooldajale otildeppija kaasamine otildeppesisu ja eesmaumlrkide

kavandamisse otildeppija toetamine otildepi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel (Otildepetaja

kutsestandard)

Koolieelse lasteasutuse otildepetaja

loob last arendava maumlngulise ja turvalise keskkonna

suudab juhendada maumlngulist otildeppimist

kujundab lapsest laumlhtuva kasvukeskkonna

maumlrkab varakult erivajadusi ja notildeustab lastevanemaid teavitab neid vajaduse korral

spetsialistiga konsulteerimise votildeimalustest

kujundab esmaseid suhtlemis- otildepi- ja koostoumloumloskusi

notildeustab lapsevanemaid arengu- ja kasvatusalastes kuumlsimustes

(Otildepetaja kutsestandard)

Tuginedes Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt vaumlljatoumloumltatud kutsestandardile eeldatakse

otildepetajalt sotsiaalsete oskuste otildepetamise oskust oskust ise suhelda nii probleemse lapsega kui

ka erineva kultuuritaustaga lapsevanemaga Toumlouml autorid uurisid erinevaid otildepetajatele

suunatud otildeppekavasid kuid ei leidnud otildepetatavaid aineid mis tagaksid otseselt

otildepetamisoskuse Motildene ainekirjelduse sisust Tallinna Uumllikooli alushariduse otildeppekavast tuli

12

vaumllja et kaumlsitletakse suhtlemispsuumlhholoogiat kuid aine mahu seisukohalt ei suuda selle

vaumlhene osakaal uumlldise psuumlhholoogia aine sees tagada oskust suhtlemist otildepetada

Pedagoogikateadlase Lee Schulmani ettekujutuse jaumlrgi moodustub otildepetajate pedagoogiline

paumldevus kolmest komponendist uumlldpedagoogikast otildepetatavast ainest ja selle otildepetamise

metoodikast (Krull 2000) Professionaalsuse iseloomulikud tunnused avalduvad ja

peegelduvad kutseala esindajate spetsiifiliste isikuomadustena mis kujunevad neil

loomupaumlraste eelduste ning kutseettevalmistuse ja praktika tulemusena Otildepetajatoumlouml eeldab

erakordselt head inimpsuumluumlhika tundmist ja sotsiaalse konteksti taju mistotildettu notildeuab sellel

erialal professionaalsuse saavutamine aastaid (Krull 2002)

13

2 Lapse sotsiaalne kasvukeskkond ja otildepetaja roll selle kujundamisel

Soome kasvatusteadlase Hujala sotildenul kirjeldab taumlnapaumleva lapse kasvukeskkonda kotildeige

paremini sotildena muutus Muutuvad uumlhiskonnastruktuur vaumlaumlrtusmaailmad elamistavad ja

perestruktuurid Muutus minapildis on tekitanud votildeimsa uuenduse vajaduse kasvatuse ja

otildepetamise ideoloogias Traditsiooniliselt on kasvatust puumluumltud allutada poliitilistele ja

sotsiaalsetele suumlsteemidele et selle abil kujundada uumlhiskonnakorda sobituvaid kuulekaid ja

korralikke kodanikke (Hujala 2004)

Hierarhilises suumlsteemis notildeuti ja kasvatati kuulekust et tagada suumlsteemi kestmine

Demokraatia puumlsimiseks vajame aga kodanikuuumlhiskonda mille liikmeilt oodatakse

iseseisvust vaumlaumlrikust vastutustundlikkust julgust empaatiat enesevaumlljendus- ja

kuulamisoskust koostoumloumloskusi soovi elukestvalt otildeppida ja areneda On ilmselge et neid

omadusi ei saa arendada samade kasvatusviisidega mis muudavad inimesed passiivseks ja

manipuleeritavaks (Murrik 2010)

Voldemar Kolga sotildenul on meie paratamatuseks liikumine infouumlhiskonna poole millega

kaasneb postmodernne eluviis Postmodernses uumlhiskonnas peab laps olema valmis

autoriteetide kadumiseks ja maailma pidevaks muutumiseks Vastuoluliste votildeimalustega

maailmas orienteerumisel on olulise taumlhtsusega adekvaatne minapilt terve enesehinnang

enesekindlus ja eneseusaldus Vaumlga raske on valikuid teha ja otsuseid vastu votildetta kui ei tea

kes sa oled Kolga leiab et nii lapsevanematel kui uumlhiskonnal tuleb muuta oma hoiakuid

kasvatuse suhtes ja otildeppida suhtlustehnikaid mis votildeimaldaksid toetada positiivse

enesehinnangu kujunemist lastel ning lahendada lastega seotud probleeme (Kolga 2006)

Taumlnapaumlevaste suhtlustehnikate ja konfliktilahendusmeetodite otildepetamise algatajaks votildeib

pidada Thomas Gordonit Antud toumlouml autorid notildeustuvad Kolga vaumlitega et adekvaatse minapildi

kujunemine eeldab dialoogi taumliskasvanu ja lapse vahel Infouumlhiskonna lapsevanemad ja

otildepetajad vajavad eluaegset otildeppimisvalmidust et muutuvas maailmas toime tulla Kolga peab

vaumlga oluliseks valmisolekut otildeppida lastelt Vaid taolisest osalusest kasvab vaumllja demokraatia

ja tsiviiluumlhiskond (Kolga 2006)

Autorid peavad taumlhelepanuvaumlaumlrseks et president Toomas Hendrik Ilves rotildehutas oma Eesti

Vabariigi 93 aastapaumleva kotildenes vajadust keskenduda avatusele ja sallivusele Autorite arvates

algab avatuse ja sallivuse kujundamine lapsepotildelves mis eeldab taumliskasvanute suhtumist

lapsesse kui taumlisvaumlaumlrtuslikku inimesse

14

Taumlnapaumlevane inimkaumlsitus rotildehutab isiksust aktiivse maailmakujundajana Selle kaumlsituse

kohaselt usutakse et inimene on iseennast maumlaumlrav ja vastutusvotildeimeline olend ning teda tuleb

selles suunas toetada ja julgustada Seetotildettu puumluumltakse toetada laste omaalgatust ja aktiivsust

ning usutakse et nad suudavad ise motildeelda ja oma probleeme lahendada Sellest tulenevalt

naumlhakse kasvatust ja otildepetamist uumlhiskonna arengu ainulaadse ning iseseisva jotildeuna (Hujala

2004)

Otildepetajal on keskkonna looja arengu toetaja ning suunaja roll Lasteaiaotildepetajad loovad oma

hoiakute uskumuste ja vaumlaumlrtushinnangutega lasteaia otildehkkonna (Niiberg Linnas 2007)

21 Kasvukeskkond kui lapse sotsiokultuurilise arengu motildejutaja

Kasvatusteadlane ja lasteaiakultuuri uurija Maarika Pukk rotildehutab lasteaiakultuuri rolli lapse ja

lapsepotildelve vaumlaumlrtustamisel Lasteaiakultuur on vaumlaumlrtuste normide hoiakute ja potildehimotildetete

kogum millest lasteaiatoumloumltajad oma igapaumlevategevuses juhinduvad Just lasteaiakultuur ndash

jagatud arusaam vaumlaumlrtustest ja eeskujudest ndash on vaimne fenomen mis eristab uumlht lasteaeda

teisest Eesti lasteaiakultuuris on esindatud nii taumliskasvanukeskne lapsekeskne kui ka lapsest

laumlhtuv laumlhenemine Lasteaiapedagoogika peab olema paindlik ja muutumisvotildeimeline nii

indiviidi- kui ruumlhmatasandil Terviklikku pedagoogilist laumlhenemist arendavad muutused

eeldavad teadlikke uuendusi (Pukk 2006)

Sotsiokultuurilise teooria jaumlrgi mille loojaks votildeib pidada Lev Votildegotskit on teadmiste

kujundamine ja otildeppimine olemuselt sotsiaalsed tegevused mistotildettu neid ei saa kaumlsitleda lahus

konkreetsest sotsiaalsest kultuurilisest ja ajaloolisest raamistikust Seega ei ole kuumlsimus

niivotilderd indiviidis ega keskkonnas eraldi vaid just nende vastastikuses sotsiaalses motildejus

Votildegotski jaumlrgi toimub otildeppimine esmalt sotsiaalsel seejaumlrel psuumlhholoogilisel tasandil Lapse

vaumlline tegevus muutub otildeppimise ja kogemuste kaudu jaumlrk-jaumlrgult sisemiseks vaimseks

tegevuseks Otildeppimine algab lapse ja taumliskasvanu vahelises sotsiaalses interaktsioonis

muutudes seejaumlrel sisemiseks psuumluumlhiliseks protsessiks Just tegevus moodustab vahendava luumlli

indiviidi ja kollektiivi vahel Enne kui lapsed otildepivad abstraktseid motildeisteid omal algatusel

kasutama otildepivad nad neid tundma vastastikustes sotsiaalsetes suhetes Kollektiivne tegevus

naumliteks otildeppimine ja toumlouml kujundavad selles osalevate indiviidide omadusi ja kaumlitumist (Pukk

2006)

Lapsed vajavad arenguks erinevaid sotsiaalseid keskkondi ning votildeimalust suhelda nii

eakaaslaste kui ka taumliskasvanutega Laps konstrueerib aktiivselt otildepitava taumlhendust Otildeppimine

15

leiab aset siis kui otildeppija teadvuses toimuvad muutused otildeppija seob uue otildepisisu varasemate

teadmiste ja kogemustega oskab neid seoseid maumlrgata motildeista uumlmber hinnata Niisiis tunneb

otildeppija vajadust saada aru oma olukorrast ning seda motildetestada (Krull 2001 Saumlljouml

2003)Votildegotski vaumlitis et lapsed puumluumlavad kotildene abil suhelda kuigi nad pole selle eesmaumlrgi

saavutamisel alati edukad Votildegotski sotildenul arenevad motildelemad nii keel kui ka motildetlemine ja

motildejutavad vastastikku teineteist Tema arvates toimub arenguline progressioon mis saab

alguse sotsiaalselt tasandilt ndash taumliskasvanu ja lapse vahelistest suhetest jotildeuab sisemise

dialoogini ning lotildepuks verbaalse motildetlemiseni Lapse poolt vaadatuna on sotildenad sotsiaalse

kontakti saavutamise ja taumliskasvanu kontrollimise vahendiks ning nad votildeimaldavad lapsel

lahendada neid uumllesandeid millega ta juhendamata toime ei tuleks (Butterworth Harris 2002)

Votildegotski teooria kohaselt on areng taumliuslikem siis kui lapsele antakse kogu aeg uumllesandeid

mis raskuselt vastavad laumlhimale arengutasemele Taolised uumllesanded notildeuavad lapselt

pingutust lisaks veel ka taumliskasvanu abi Niipea kui laps omandab antud uumllesande

lahendamise oskuse ongi ta oma arengus jotildeudnud uuele tasemele so laumlhimale

arengutasemele Eeldatakse et see protsess toimib vahetpidamata (Ebber 1982)

Sotsiaalse arengu all motildeistetakse ka arengu seda aspekti mis on seotud uumlhiskonnas teiste

inimeste keskel elamisega ning nendega suhtlemisega Suhtlemise kaumligus omandab laps

teatud suhtlemismudelid otildepib toime tulema oma emotsioonidega ja neid adekvaatselt

vaumlljendama otildepib taumlhele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima Laps

omandab sellele uumlhiskonnale tuumluumlpilised normid ja kaumlitumismudelid mida konkreetses

uumlhiskonnas sobivaks peetakse

Inimese maailmavaates millel potildehineb igapaumlevane kaumlitumine on sadu motildejutusi alates lapseea

kasvukeskkonnast kus potildeimuvad nii suhtlus- info- tehno- kui ka looduskeskkonna

elemendid (Kasemets 2000)

Sotsiaalne areng seostub sotsiaalsuse kujunemise ja kaumlitumisoskustega (Saarits 2005)

Koolieelses kasvatuses rotildehutatakse lapse sotsiaalse arengu motildeju otildeppimisele Toetades lapse

sotsiaalset arengut luuakse ka tema intellektuaalse arengu eeldusi Kui laps usaldab iseennast

siis on tal head eeldused uue otildeppimiseks (Brotherus Hytoumlnen Krokfors 2001)

16

Eesti Lastevanemate Liidu kodulehelt votildeib lugeda vanemate soovi et alushariduse eesmaumlrgid

peaksid silmas nii inimese praegust kui ka tulevast eksistentsi Vanemad peavad lasteaias

taumlhtsaks vaba maumlngu omavahelist suhtlemist ja votildeimalust valida millal mida ja kellega koos

ette votildetta mis eeldab otildepetajalt paindlikkust Alusharidus peaks suurendama inimese eeldusi

olla otildennelik Lapsevanemad toovad vaumllja et lasteaia kohta kaumlivates otildeigusaktides on kuumlll

detailsed notildeuded kraanikaussidele kuid mitte kasvukeskkonnale sisulises motildettes Vanemad

ise peavad kotildeige taumlhtsamaks luua toetav kasvukeskkond milles maumlaumlrav roll on otildepetajal

Toetava keskkonna tuumaks peavad vanemad otildepetaja usaldus- ehk laumlhisuhet lapsega Nagu

eespool on viidatud sotildeltub otildepetaja isiksusest ja professionaalsusest millist tuge lapsed oma

arengule saavad (Eesti Lastevanemate Liit)

22 Otildepetaja roll kasvukeskkonna kujundajana

Niibergi ja Linnase (2007) arvates peavad taumlnapaumleva alushariduse otildepetajal olema potildehjalikud

teadmised ja avar silmaring Mida noorem on laps seda parem metoodik peab olema otildepetaja

Lasteaiapedagoog ei ole lihtsalt teadmiste vahendaja vaid kogu otildeppeprotsessi kujundaja See

eeldab temalt vaumlga head ettevalmistust ja lastepsuumlhholoogia tundmist

Sikka arvates loob otildepetajate ja laste vaheline emotsionaalne side toetava otildepikeskkonna

Vastastikuste positiivsete suhete tekkimine ja areng eeldab reaalselt koosveedetud aega ja

vastastikust kogemuste jagamist Sikka sotildenul on nii tegevotildepetajad kui ka uurijad maumlrganud

just selle uumlliolulise kasvatusliku motildejuteguri (reaalselt koosveedetud aeg ja vastastikune

kogemuste jagamine) pidevat vaumlhenemistendentsi otildeppeprotsessis

Otildepetajate votildeimalused poumloumlrata rohkem taumlhelepanu emotsionaalsetele ja sotsiaalsetele teguritele

taanduvad ametlike ettekirjutuste ning kotildeige (koolivalmiduse eakohase arengu

toimetulemise akadeemiliste oskuste jne) motildeotildetmise vajaduse ees Meie uumlhiskonnas levinud

votilderdlemine konkurents surve olla edukas votildeib olla seotud laste hilisema akadeemilise

ebaotildennestumisega Otildepetajal pole aega suhelda ning edastada vaumlaumlrtushinnanguid kui ta on

orienteeritud eeldatavatele tulemustele

2003 aasta kooliettevalmistusruumlhmades laumlbiviidud uuringu potildehjal selgus et aumlraotildepitavate

teadmiste tase on kotildergem kui sotsiaalsete oskuste uumlldiste otildepioskuste eetika ja

maailmavaatega seonduvate oskuste ja arusaamade tase Lapse eneseusk ja positiivsed

otildepikogemused mis loovad eeldused edasiste otildepingute edukuseks on seotud aga just nende

valdkondadega Antud uurimuse kokkuvotildettes totildedeb Sikka et otildepetajate professionaalsed

17

oskused laste positiivse minapildi ja uumlldiste otildepieelduste kujundamisel sisaldavad piisavalt

arenguruumi Kuigi lasteaiaotildepetajad on lapsekeskse pedagoogika potildehimotildetted omaks votildetnud

on nende praktiline rakendamine keerukas (Sikka 2009)

Lapsekeskse pedagoogika rakendamiseks kinnitab Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee

2006 aastal soovituse liikmesriikidele mille kohaselt valitsused peaksid oma poliitikate ja

tegevuskavade korraldamisel silmas pidama tingimuste loomist positiivseks lastekasvatuseks

ning mis tahes seda takistavate tegurite kotildervaldamist Oluliseks peetakse sotsiaalsete hoiakute

ja elulaadi muutmisele suunatud poliitikat mis votildeimaldaks paremini arvesse votildetta laste

vanemate ja perede vajadusi ning arendada peresotildebralikke toumloumlkeskondi ja teenuseid

Nimetatud printsiipide elluviimisel peavad autorid universaalseks Th Gordoni

suhtlemismudeli laialdast rakendamist Gordon laumlhtub demokraatlikest potildehimotildetetest

arvestades votilderdselt nii laste kui taumliskasvanute potildehilisi inimotildeigusi ndash vaumlljendada ennast saada

kuulduks ning lahendada konflikte motildelema osapoole vajadusi rahuldades Samad potildehimotildetted

on positiivse kasvatuse aluseks

221 Positiivse kasvatuse potildehimotildetted

Positiivse kasvatuse all motildeeldakse kasvatusviisi kus laste otildepetamisel ja kaumlitumise suunamisel

laumlhtutakse laste otildeigusest mitmekuumllgsele arengule ja kaitstusele vaumlgivalla eest Positiivse

kasvatuse aluseks on lapse otildeiguste potildehiprintsiibid ning mitmekuumllgsed teadmised laste

arengust ja tulemuslikest kasvatuspotildehimotildetetest Positiivne kasvatus jaumlrgib pikaajalisi

eesmaumlrke ndash arendada lapses enesedistsipliini ja elukestvaid oskusi ning seisneb empaatia

eneseaustuse teistest lugupidamise inimotildeiguste ning vaumlgivallatuse otildepetamises (Durant 2010)

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee (2006) soovitab liikmesriikidel selgitada nii

lastevanematele kui ka teistele lastekasvatuse eest vastutavatele isikutele kuidas last tuleb

kohelda kui isiksust vaumllistades nii fuumluumlsilise vaimse kui ka psuumlhholoogilise vaumlaumlrkohtlemise

ning soodustades laste kaasatust Soovituses peetakse taumlhtsaks teadlikkuse suurendamist

positiivse lastekasvatuse vaumlaumlrtusest uumlhiskonnas tervikuna Sotsiaalministeeriumi aruandes

lapse otildeiguste tagamise strateegia taumlitmise kohta tuuakse vaumllja vajadus jaumltkuvalt arvesse votildetta

rahvusvahelisi suundi ja arenguid pidada silmas UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis ja selle

lisaprotokollides toodut ning Euroopa Liidu ja Euroopa Notildeukogu direktiivides

18

konventsioonides ja soovitustes ettenaumlhtut Aruandes rotildehutatakse et laste vaumlaumlrtustamine peab

olema poliitikauumllene jaumlrjepidev ja jaumltkuv tegevus (Tikerpuu Reinomaumlgi 2009)

Eespool vaumlljendatud seisukohtadele tuginedes peavad autorid vaumlga oluliseks positiivse

kasvatuse potildehimotildetetest laumlhtumist meie laste- ja haridusasutustes Otildepetaja kes jaumlrgib positiivse

kasvatuse printsiipe loob lastele kasvamiseks turvalise otildehkkonna ja toetab nende positiivse

minapildi kujunemist vahetu isikliku kogemuse kaudu kujunevad lastel uumlksteist arvestavad

suhtlemismudelid ldquoSelle otildepetamine lastele mida nad peavad teadma et olla oma elus

edukad on uumlks kotildeige taumlhtsamaid toumlid maailmasrdquo uumltleb J E Durant (2010) rahvusvaheliselt

tuntud filosoofiadoktor kliiniline lastepsuumlhholoog positiivse kasvatuse edendaja

Toumlouml autorid refereerivad JE Duranti poolt vaumlljatoodud positiivse kasvatuse potildehimotildetteid

tuginedes eelpool viidatud teosele

Positiivne kasvatus ei ole kotildeikelubamine ega reeglite puudumine

Positiivse kasvatuse alustaladeks on

pikaajaliste eesmaumlrkide seadmine lastekasvatuses

soojuse toetuse ja struktuuri pakkumine

laste motildettemaailma ja tunnete motildeistmine

individuaalsete erinevuste aktsepteerimine

probleemide lahendamine

Nendel alustel tegutsedes on loomulik et probleemide tekkimisel ei karistata lapsi vaid

lahendatakse probleeme See notildeuab motildetlemist (ja selle harjutamist) olukorra hindamist ka

lapse vaatepunktist ning reageerimist viisil mis viiks pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamisele

laumlhemale Selleks on oluline anda vajalikku infot ning vaumlljendada lugupidamist lapse suhtes

Otildepetajat naumlhakse treenerina kes toetab lapsi otildeppimisel kandes votildetmerolli laste

enesehinnangu ja enesekindluse uumllesehitamisel ja iseseisvuse ning enesetotildehususe arendamisel

Selmet karistada akadeemiliste votildei kaumlitumuslike vigade eest otildepetaja seletab demonstreerib ja

mudeldab motildeisteid ja kaumlitumist mida tuleb otildeppida Durant naumleb positiivses kasvatuses

investeeringut mis toidab elukestvat motivatsiooni otildeppida

19

Durant kirjutab et paljud otildepetajad keskenduvad liialt luumlhiajalistele eesmaumlrkidele (Lotildepeta

raumlaumlkimine Tee oma kodutoumlouml aumlra Vasta mulle kohe) motildetlemata millist motildeju nad avaldavad

oma otildepilaste hilisemale elule Pikaajalisi eesmaumlrke teadvustamata on suurem totildeenaumlosus et

otildepetaja votildeib stressi tekitavates olukordades reageerida karjumise alandamise votildei isegi

loumloumlmisega Kritiseerimine sildistamine haumlbistamine aumlhvardamine jms otildepetaja

reageerimisviis kahjustab lapse enesehinnangut ja eneseusaldust ei innusta otildeppima ega loo

haumlid maumllestusi lasteaia kooli kohta Tutistamine naumlpistamine totildeukamine loumloumlmine jms

otildepetavad lapsi probleemide puhul vaumlgivaldselt kaumlituma Iga sellise reageeringuga

demonstreerib otildepetaja soovitud kaumlitumise vastandit blokeerides sellega pikaajaliste

eesmaumlrkide saavutamist Durant peab situatsioonistressiga hakkamasaamist viisil mis aitab

saavutada pikaajalisi eesmaumlrke uumlheks raskemaks kuid mitte votildeimatuks katsumuseks

otildepetajale Just nagu eesti lastevanemadki rotildehutab ka Durant et hariduse eesmaumlrk on

valmistada otildepilasi ette nende taumliskasvanuelu otildennestumiseks Tema sotildenul votildeib otildepetaja poumloumlrata

luumlhiajalised katsumused votildeimalusteks mis viivad pikaajaliste eesmaumlrkide suunas otildepetades

lastele kuidas tulla toime stressiga austada ennast ja teisi ning olla edukad otildeppijad

Distsipliin ei seisne karistuses Otildepilane peab kogema austust motildeistmist ja turvalisust et

avaneksid tema akadeemilised votildeimed ning puumlsiks otildepimotivatsioon

Pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamise toumloumlriistadeks on soojuse toetuse ja struktuuri

pakkumine Taumlhtis on et emotsionaalselt turvalises keskkonnas tunnevad lapsed end vabalt ja

julgevad teha vigu mis on oluline osa otildeppimisest Kui otildepetajad tunnevad tegelikult huvi laste

mitte vaid kaumlsutaumlitmise vastu kogevad lapsed et neist hoolitakse nad laumlhevad kellelegi

korda Kui otildepetajad vaumlaumlrtustavad laste pingutusi tunnustavad neid ja vaatavad olukordi laste

pilgu laumlbi on lapsed rahulikumad ja koostoumloumlvalmimad neil on vaumlhem kaumlitumisprobleeme

Edukogemus toidab nende akadeemilisi huvisid ja vaumlhendab keskendumisraskusi ldquoAlles siis

kui me hakkame vaatama maailma laumlbi kuue- votildei kolmeteistaastase silmade votildeime olla

suutelised motildeistma nende kaumlitumise potildehjuseid Siis me saame olla efektiivsemad otildepetajadrdquo

uumltleb Durant

Struktuuri all motildeeldakse infot ja tuge mida lapsed otildepetajatelt saavad Kaumlitudes positiivse

rollimudelina (pikaajalisi eesmaumlrke silmas pidades) selgitades reeglite potildehjuseid kuulates

otildepilaste vaatenurka aidates neil leida lahendusi ja parandada eksimusi viisil mis votildeimaldab

oma kogemustest otildeppida olles seejuures otildeiglane kontrollides viha ja vaumlltides aumlhvardusi

varustab otildepetaja otildepilasi struktuuriga olles oma kaumlitumisega eeskujuks ja mentoriks Struktuur

sisaldub ka kindlates juhtnoumloumlrides kaumlitumiseks ja akadeemilisteks uumllesanneteks selgelt ja

20

jaumlrjepidevalt edastatud potildehjendatud ootustes laumlbiraumlaumlkimistes ning iseseisva motildetlemise

julgustamises See otildepetab lapsi arvestama enda ja teistega tulema toime frustratsiooniga

tegema otildeigeid otsuseid ning lahendama konflikte vaumlgivallata ka siis kui otildepetajat juures pole

(Durant 2010)

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et positiivne kasvatus on ennetav laumlhtutakse inimotildeigusi

arvestavatest kasvatuspotildehimotildetetest puumluumltakse motildeista kaumlitumis- ja otildepiraskuste potildehjuseid

vaumlltida luumlhiajalisi reaktsioone ning rakendada strateegiaid ja mudeleid millel on eeldused

toetada edukust ja eluoskusi

Autorite kogemus Th Gordoni metoodikaga kinnitab et antud metoodika votildeimaldab

positiivse kasvatuse potildehimotildetteid ellu viia Gordoni perekoolis ja Otildepetajate koolis praktiliselt

omandatavad suhtlemisoskused laumlhtuvad inimotildeigustest on struktureeritud ning votildeimaldavad

nii piire seada kui ka toetust soojust ja motildeistmist jagada

21

3 Thomas Gordoni efektiivsete suhete rajamise mudel

Thomas Gordon on uumllemaailmselt tuntud kui suhtlemisoskuste ja konfliktilahendusmeetodite

otildepetamise algataja Alustanud moumloumldunud sajandi viiekuumlmnendatel aastatel juhtimiskoolitusi

aumlri- tootmis- ja valitsusorganisatsioonidele ja praktiseerides hiljem kliinilise psuumlhholoogina

maumlrkas ta et sageli ei vaja tema poole poumloumlrdunud patsiendid psuumlhhoteraapiat vaid teadmisi

suhtlemisest Taumlnu psuumlhhoterapeudi vaumlljaotildeppele oskas Gordon kuulata ja motildeista nii lapsi

noori kui ka nende vanemaid Olemasolevad oskused votildeimaldasid tal maumlrgata kuidas

taumliskasvanud tahtmatult kuid jaumlrjekindlalt kahjustavad laste enesehinnangut ja enesekindlust

ning laumlmmatavad nende loovust ja algatusvotildeimet Rakendades oma vaumlljatoumloumltatud efektiivsete

suhete rajamise mudelit jaumlrgneval kuumlmnendil ka peredega toumloumltades leidis ta et nn Gordoni

mudeli (Gordon Model) abil votildeib saavutada maumlrkimisvaumlaumlrseid muutusi inimeste igapaumlevases

kaumlitumises Nii suumlndis 1962 aastal kursus lastevanematele PET Parent Effectiveness

Training Eestis Gordoni perekool (Eestis alates 1994 suumlstemaatiline koolitus alates MTUuml

Perekeskus Sina ja Mina loomisest 2004) Motildeistmine et formaalharidus ei anna kotildeige

elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest millega luua toimivaid inimsuhteid

suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte konstruktiivselt sai aluseks

otildepetajate efektiivsustreeningu loomisele 1974 aastal (TET Teacher Effectiveness Training

Eestis Otildepetajate kool) (Perekeskus Sina ja Mina perekoolantiee)

Gordoni kursused potildehinevad eeldusel et mis tahes aine teema oskuse votildei vaumlaumlrtuse

otildepetamisel on edu saavutamisel maumlaumlravaks otildepetaja ja otildepilase vahelised suhted Kui otildepilasi ei

motildeisteta ei usaldata kritiseeritakse alandatakse kaumlsutatakse surutakse alla muutuvad nad

totilderksaks ja osutavad otildeppimisele vastupanu (Gordon 2006) Otildeppimiseks ja otildepetamiseks

vajaliku otildehkkonna loomine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja vaumlaumlrtushoiakutest ja suhtlemisoskusest

Gordoni kursustel keskendutakse oskustele mida otildepetajad vajavad ehitamaks silda enda ja

laste vahele Need oskused ei sunni otildepetajaid omandama hulgaliselt teoreetilist materjali vaid

on seotud eelkotildeige raumlaumlkimise ja kuulamisega Tuginedes laumlbiviidud uuringutele peab Gordon

otildeppimise soodustamise puhul kotildeige olulisemaks kuulamist Raumlaumlkimine motildejub aga sotildeltuvalt

sellest kuidas raumlaumlgitakse kas konstruktiivselt votildei destruktiivselt Kuna otildepetaja valitud

suhtlemisviis votildeib laumlbisaamist otildepilastega soodustada votildei kahjustada peab Gordon oluliseks

et otildepetaja oskaks valida igas olukorras kotildeige sobivama suhtlemisviisi (Gordon 2006)

22

David Aspy Flora Roebucki ja Rahvusliku Inimliku Hariduse Liidu (Human Consortium for

Humanizing Education) poolt neljakuumlmne kahes USA osariigis korraldatud

longitudinaaluurimus naumlitas et kui lapsed saavad kotildergel maumlaumlral motildeistmist hoolimist ja

siirust otildepivad ja kaumlituvad nad paremini kui siis kui nad seda kotildeike vaumlhe saavad (Gordon

2006)

Th Gordonit haumlmmastas et kuigi maailm on pidevas muutumises uumlha rohkem teatakse

inimese arengust ja selle seaduspaumlrasustest ning muutuvad ka sotsiaalsed kooslused

kasutatakse lastekasvatuses endiselt mitu tuhat aastat rakendatud votildeimu- ja karistusmeetodeid

Ta eristab kolme vanemlikku stiili autoritaarne kotildeikelubav (sallivalistuv) ja demokraatlik (vt

315) Votildeimule allutatud suhted ei kasvata lastes vastutustunnet ega sisemist distsipliini

vastupidi mida rohkem votildeimu kasutada seda vaumliksem motildeju on sellel lapse kaumlitumisele ja

vaumlaumlrtustele (vt joonis 1)

Joonis 1 Autoritaarse kasvatuse motildejud lapsele ning poumloumlrdvotilderdeline

seos votildeimu ja motildeju vahel (Gordon 2003)

Vanemad kes ei taha kaumlituda autoritaarselt kalduvad sageli teise aumlaumlrmusesse ega suuda lastele

piire seada lastes neil endale bdquopaumlhe istudaldquo Sageli votildeib juhtuda et vanemad jaumlaumlvad nende

kahe aumlaumlrmuse vahel pendeldama Demokraatliku kasvatuse puhul arvestab vanem nii enda kui

ka lapse vajaduste ja vaumlaumlrtustega Demokraatlik vanem votildetab selge vastutuse oma rolli eest

kuid ei rakenda lapse soovitud kaumlitumise saavutamiseks votildeimu vaid erinevaid

motildejutusvahendeid kaasates ka lapsed otsuste tegemisse Gordon maumlrkas et lapsed kes on

saanud reeglite loomises osaleda jaumlrgivad neid palju puumlsivamalt

23

Metoodika aluseks on kindlad vaumlaumlrtuspotildehimotildetted ja kursusel arendatavad konkreetsed

oskused laumlhtuvad just neist vaumlaumlrtustest

Lapsed on olulised nad on inimesed seega on neil vajadused ja otildeigus oma vajadusi

rahuldada

Vanemad on olulised nemadki on inimesed ja neilgi on otildeigus oma vajadusi rahuldada

Inimestevahelised suhted on olulised sest omavaheliste suhete kvaliteedist sotildeltub nii

lapse kui ka vanema rahulolu suhetes on elu eesmaumlrgipaumlrane ja taumlhenduslik

Kasvukeskkond on oluline Lapse enesehinnang kujuneb suuresti selle kaudu kuidas

teda naumlevad ja temasse suhtuvad taumliskasvanud

Gordon ise on nimetanud oma programmi revolutsiooniliseks muutuseks vanemakasvatuses

sest see oli esimene omataoline kus rotildehk oli lapsevanema rollil ja kaumlitumisel mitte lapsel

votildeimaldades taumlielikult muuta seda kuidas lapsi kasvatatakse Praeguseks juba aastakuumlmnete

pikkused kogemused Gordoni mudeli rakendamisel nii vanemahariduses kui ka otildepetajate

koolitamisel on kinnitanud et nimetatud meetodite ja selles sisalduvate oskuste kasutamine

muudab inimestevahelised suhted demokraatlikumaks Demokraatlike suhete otildepetamist pidas

Gordon demokraatliku uumlhiskonna aluseks Gordoni sotildenul on need oskused bdquovajalikud ka

selleks et saumlilitada maailmas rahu Demokraatlikud perekonnad on rahumeelsed ja kui leidub

piisavalt palju rahumeelseid perekondi tekib uumlhiskond mis ei tunnusta vaumlgivalda ega notildeustu

sotildejategevusegardquo

Demokraatia arengusse panustamise eest esitati Thomas Gordon koguni kolmel korral Nobeli

rahupreemia nominendiks (1997 1998 ja 1999) Kuigi temast ei saanud nimetatud preemia

laureaati elas ta piisavalt kaua et naumlha oma elutoumlouml vilju ndash mitte ainult miljonid koolitustel

osalenud vanemad rohkem kui neljakuumlmnes riigis vaid kohtumised inimestega keda oli

kasvatatud PETi oskuste abil Need kohtumised veensid Gordonit et tema poolt elluviidud

lastekasvatusoskused aitasid inimestel kujuneda tervemaks ja otildennelikumaks ning omandatud

suhtlusmudel kandus edasi perevaumlaumlrtusena neist kelle vanemad javotildei vanavanemad olid

osalenud Gordoni koolitustel olid omakorda saanud demokraatlikud oma lapsi vaumlgivallata

kasvatavad lapsevanemad

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et kuigi mudel loodi ligi viiekuumlmne aasta eest pole see kaotanud

motildejujotildeudu pigem vastupidi ndash mida enam me jaumlrgime demokraatlikke vaumlaumlrtusi seda enam

vajame kasvatusoskusi millega neid kujundada Gordon rotildehutab et kursusel otildepitavate

24

oskuste kasutamine pole pelgalt metoodika rakendamine vaid eelkotildeige ellusuhtumise

kuumlsimus nii enda kui ka lapse votilderdne vaumlaumlrtustamine ning vastastikusest lugupidamisest

tulenev kaumlitumine (vt lisa 3) Tema meetodi keskseteks maumlrksotildenadeks on aktiivne kuulamine

adekvaatne enesekehtestamine ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudel Th Gordoni mudel

on unikaalne sest pakub tervikliku ja suumlsteemse laumlhenemise suhtlemisel esinevate olukordade

jaoks Kuna mudel on sarnane nii Gordoni perekoolis kui ka Otildepetajate koolis raumlaumlgivadki

autorid siin ja edaspidi lihtsalt Gordoni mudelist (Gordon 2003)

31 Gordoni mudeli potildehimotildeisted ja -oskused

Kotildeigi kursusel kaumlsitletavate oskuste raamistamiseks votildetab Gordon kasutusele kaumlitumisakna

motildeiste ehk metafoori vaumlites et iga inimene naumleb teisi justkui laumlbi akna

Kaumlitumine on silmaga naumlhtav votildei kotildervaga kuuldav tegevus mitte hinnang sellele Nii naumliteks

ei saa vaatleja naumlha et laps on laisk kuid votildeib naumlha tema asju mis on moumloumlda tuba laiali

Sallivuspiir vaumlljendab taumliskasvanu suhtumist hetkel toimuvasse kaumlitumisse ja maumlaumlrab

millisesse kaumlitumisakna osasse see kaumlitumine taumliskasvanu jaoks paigutub Sellest omakorda

oleneb millist suhtlemisoskust kasutada

Lapsevanema votildei otildepetaja seisukohalt on kotildeik lapse teod kogetavad kas vastuvotildeetavana votildei

vastuvotildeetamatuna Oluline on ka teadvustada kuidas enda sallivuspiir votildeib muutuda ning

millest see oleneb

25

Joonis 2 Kaumlitumisaken ( Gordon 2003)

Suhtlemiselkaumlitumisaknas votildeib eristada kolme olukorda lapse probleem probleemideta ala

ja taumliskasvanu probleem (joonis 2) Sobiliku suhtlemisoskuse valik ja edasine sihipaumlrane

kaumlitumine oleneb oskusest adekvaatselt maumlaumlratleda millise olukorraga on tegemist

Taumliskasvanu reageering maumlaumlrab millisesse kaumlitumisakna osasse mingi kaumlitumine tema jaoks

paigutub

Kui lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu on probleem taumliskasvanul ja selle

olukorra lahendamine eeldab temalt kehtestamisoskusi Oluline on ka vahet teha kas tegemist

on vajadus- votildei vaumlaumlrtusvastuoluga Kaumlitumised mis taumliskasvanut ei haumliri on temale

probleemitus alas Probleemideta ala laiendamiseks pakub Gordoni mudel oskusi selgeks

enesevaumlljenduseks minasotildenumite abil Oluline ja vanemate seas sageli haumlmmingut tekitav

arusaamine on et kaumlitumised mis annavad maumlrku lapse haumliritusest paigutuvad taumliskasvanule

vastuvotildeetavasse alasse moodustades selle uumllemise osa ndash lapse probleemala Selline jaotus ei

taumlhenda et taumliskasvanu jaumltaks lapse oma murega uumlksi vaid on vajalik selleks et adekvaatselt

olukorda maumlaumlratleda ja valida sobiv suhtlemisoskus antud juhul abistamisoskused

Taumliendavateks oskusteks on 6-astmeline probleemilahendusmudel ehk votildeidan-votildeidan mudel

lastevaheliste probleemide vahendamine kodukeskkonna kohandamine ning oskused

vaumlaumlrtusvastuolude kaumlsitlemiseks (Gordon 2003 2006)

26

311 Selge enesevaumlljendamine minasotildenumite abil

Toumloumltades peredega maumlrkas Gordon et enamasti suhtlevad vanemad lastega viisil mis ei

votildeimalda lastel kogeda vanemate armastust ning naumlitab et vanemad ei hinda last sellisena

nagu ta on Seevastu vanemad kes otildepivad oma lastega suhtlema heakskiitvalt saavad olla

neile toeks ning eneseaustuse ja positiivse enesehinnangu alusepanijaks Gordon motildeistis et

vanemate oskamatus tuleneb nende enda puudulikust kasvatusest kuid jaumlreldas samas et

vajame uut vanemate potildelvkonda kes tunnistaks vajadust otildeppida oskusi mis aitaks kasvatada

vastutustundlikke lapsi

Iga lapse elus on periood kui ta hakkab enda kohta uumltlema bdquominaldquo Sel ajal on loomulik et

laps vaumlljendab end mina-keeles ma tahan ma ei taha mulle meeldib mulle ei meeldi jms

Kui last uumlmbritseb aga sina-keelne maailm (ja nii see paraku enamasti on lapse poole

poumloumlrdutakse miks sa nii teed kas ma ei oumlelnud sulle kuidas sa ometi nii lohakas oled jms)

kaotab ka laps oma loomuliku enesevaumlljendusoskuse Samas on lapsel sina-keeles

vaumlljenduvast taumliskasvanust palju raskem aru saada kui minasotildenumitega vaumlljenduvast

inimesest Minasotildenumi kasutaja votildetab selge vastutuse oma motildetete tunnete vajaduste ja

nende vaumlljendamise eest Taumliskasvanu kes vaumlljendab end lastele minasotildenumite abil tuleb

lapsele laumlhemale ja muutub lapsele inimesena justkui laumlbipaistvamaks Oumleldes kamandamise

asemel ma vajan su abi ma palun et sa antakse lapsele signaal et temast peetakse lugu

votildeimaldades lapsel tunda end olulisena ja vaumlaumlrtustatuna

Olukorras kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanu meelest heakskiidetav soovitab Gordon

harjumuspaumlrase kiitmise asemel kasutada positiivset minasotildenumit Sel juhul kirjeldab

taumliskasvanu lapse kaumlitumist ja selle kaumlitumise motildeju endale Lisades sellele ka oma tunded

(heameel rotildeotildem taumlnulikkus vms) annab ta lapsele motildeista kui oluline see kaumlitumine temale on

Selline poumloumlrdumine votildeimaldab lapsel hakata tajuma oma kaumlitumise motildeju teistele inimestele

sest taumliskasvanu naumlitab lapsele tema kaumlitumise motildeju oma sotildenadega nagu peeglist Taumlhtis on

meeles pidada et positiivse minasotildenumi eesmaumlrk pole vaumllja pressida soovitud kaumlitumist vaid

oma heameelt vaumlljendada Kuna laste uumlheks potildehivajaduseks on olla maumlrgatud rotildeotildemustab ka

laps Uumlhtlasi aitab tunnustav tagasiside lapsel uumlles ehitada positiivset enesekuvandit

Aumlrauumltlev minasotildenum on kohane olukorras kus mingil potildehjusel ei saa lapse soovidele vastu

tulla Motildeeldes mis on aumlrauumltlemise potildehjuseks saab oumlelda selge bdquoeildquo ning seda potildehjendada oma

vajadustega N Ma ei saa sinuga kohe praegu maumlngima tulla sest mul on vaja otildehtusoumloumlk

27

valmis teha Selline oma piiride vaumlljendamine otildepetab lapsi teistega arvestama samuti otildepivad

nad sellest enda piiride ja vajaduste eest seismist ning bdquoeildquo uumltlemist (Gordon 2003)

312 Suhtlemistotildeketest hoidumine

Thomas Gordon toob vaumllja kaksteist enamlevinud sinasotildenumit ehk poumloumlrdumisviisi mida ta

nimetab suhtlemistotildeketeks (vt lisa 4) sest nii vanemad kui ka otildepetajad kasutavad neid

valdavalt probleemolukordades maumlrkamata et need ei anna soovitud tulemust ega aita

probleeme lahendada

Kui probleem on lapsel vajab ta taumliskasvanu abi probleemi maumlrkamisel aumlrakuulamisel ja

eneses selgusele jotildeudmisel et siis ise votildei taumliskasvanu toel murele lahendus leida Kui lapse

kaumlitumine on probleemiks vanemaleotildepetajale on taumliskasvanu vastutus lapsele teada anda

milline kaumlitumine ja mille totildettu teda haumlirib

Suhtlemistotildekked ei aita kummalgi juhul probleeme lahendada vaid kahjustavad nii laste

enesehinnangut kui ka lapse ja taumliskasvanu suhet uumlhtlasi votildetavad nad votildeimaluse lapse

vastutustunde ja omaalgatuse arenguks (Gordon 2003 2006)

Ajal mil suhtlemistotildeketest hoidumist otildepetatakse nii klienditeeninduses kui

juhtimiskoolituses votildeime oma kogemuste potildehjal vaumlita et kodus koolis lasteaias ja toumloumll ei ole

need kuhugi kadunud vaid moodustavad endiselt suure osa igapaumlevasest suhtlemisest Eriti

tavapaumlrane on sinasotildenumite kasutamine laste puhul juhul kui lapse kaumlitumist kogetakse

vastuvotildeetamatuna Sildistamine suumluumldistamine kamandamine kuumlsimine jt on nii

harjumuspaumlrased et nende poumloumlrdumiste varjatud alltekst ndash mina taumliskasvanu olen sinust

targem sina vaumlike lollike ei tea kuidas asjad kaumlivad ndash jaumlaumlb taumliskasvanule hoomamata lapse

kujunevat isiksust ja minapilti sellegipoolest valusalt riivates (Gordon 2003)

313 Abistamisoskused lapse probleemi korral

Kui lapsel on probleem on tavapaumlrane et taumliskasvanud tahavad last aidata Nad kuumlsivad miks

ta nutab lohutavad pakuvad lahendusi kuid vahel teevad ka etteheiteid (kas ma ei oumlelnud)

votildei riidlevad Ei teata et ise lapse probleemi lahendama asudes votildeetakse lapselt justkui otildeigus

oma tunnetele ja vastutus probleemi lahendamise eest ning suumlvendatakse seelaumlbi lapse

ebakindlust abitust ning sotildeltuvusvalmidust Laps votildeib muutuda ka trotslikuks kui pakutud

lahendused talle ei sobi ja ta tahab omamoodi toimida

28

Kui lapsel on mure on taumliskasvanu uumllesanne seda maumlrgata hoolida ning pakkuda toetust

Parim viis selleks on aktiivne kuulamine mis votildeimaldab last tema tundeid ja vajadusi motildeista

Lapse tunnete peegeldamisel on suumlgav motildeju - last on maumlrgatud (see on lapse potildehivajadusi) ta

kogeb et temast hoolitakse ndash see omakorda toetab lapse enesehinnangut ja sisemist

vaumlaumlrtustunnet Kui suhtlemistotildekkeid ei rakendata kogeb laps et ta on aktsepteeritud sellisena

nagu ta on seega on turvaline oma tundeid tunda ja neid vaumlljendada need ei pea minema

kaumlitumisse ega kehasse (haigusteks) Laps keda aktsepteeritakse otildepib hoolima ka teistest

Vanemad ja otildepetajad soovivad et laps otildepiks oma tundeid ja kaumlitumist ohjeldama Kuid

juhtida saab vaid seda mida tuntakse Selleks et otildeppida motildeistma iseennast koos oma

tunnetega vajab laps kotildeigepealt taumliskasvanuid kes tema tundeid motildeistaksid ja neid talle

peegeldaksid Nii otildepib laps oma tundeid aumlra tundma ja saab nende kohta ka sotildenad Ta ei pea

enam vaikselt nurgas istuma vaid oskab oumlelda ma olen kurb Ta ei pruugi vihasena teisele

virutada kui oskab oumlelda mulle ei meeldi et sa minu kaumlest asja aumlra kiskusid

Gordon peab aktiivset kuulamist uumlheks totildehusamaks viisiks kuidas aidata lapsel kasvada

vastutustundlikuks ja ennast suunavaks iseseisvaks inimeseks Aktiivne kuulamine suurendab

laste valmisolekut kuulata vanemaid ja otildepetajaid ning muudab lapsed avatumaks ja

omavahelised suhted laumlhedasemaks vaumlhendades nii ka distsipliiniprobleeme (Gordon 2003

2006)

314 Kehtestamisoskused lapse vastuvotildeetamatu kaumlitumise puhul

Kui lapse kaumlitumine on vanemale votildei otildepetajale vastuvotildeetamatu taotleb taumliskasvanu lapse

kaumlitumise muutust Harvem motildeeldakse sellele kas kavatsetaval sekkumisel on uumlldse eeldust

muutust tekitada veel harvem aga sellele et lapse poole poumloumlrdutaks viisil mis ei kahjustaks

lapse enesehinnangut ega omavahelisi suhteid ning aitaks kaasa lapse vastutustunde arengule

Gordoni sotildenul alahindavad taumliskasvanud laste valmisolekut nende soovidele vastu tulla Tema

kogemuste jaumlrgi kasutab 99 koolitusele tulnud vanematest ebaefektiivseid kasvatusvotildetteid

Sellest teadlikuks saades on enamik vanemaid šokeeritud sest nad pole kunagi motildeelnud

kuidas nende sotildenad votildeiksid lastele motildejuda

Gordon pakub vastuvotildeetamatule kaumlitumisele reageerimiseks kolmeosalise kehtestava

minasotildenumi koos kaumliguvahetusega ehk lapse vastuseisu aumlrakuulamisega Kehtestavas

minasotildenumis kirjeldab taumliskasvanu lapsele tema kaumlitumist (vaumlltides hinnanguid ja muid

suhtlemistotildekkeid) selle kaumlitumise konkreetset motildeju endale ja oma tundeid selle suhtes Sel

29

moel votildetab vanemotildepetaja vastutuse oma vajaduste rahuldamise eest naumlidates oma sotildenadega

lapsele justkui peeglist kuidas lapse kaumlitumine tema taumliskasvanu vajadusi riivab jaumlttes

vastutuse kaumlitumise muutmise eest lapsele Oma tunnete avamine toob esile vanemaotildepetaja

haavatavuse ja inimliku palge luues eelduse ehedaks laumlheduseks Totildeenaumlosus et laps kes

motildeistab miks taumliskasvanu on haumliritud muudab oma kaumlitumist on kordades suurem kui

sinasotildenumite puhul Sellegipoolest on taumlhtis et taumliskasvanu oleks valmis ka lapsepoolseks

enesekaitseks votildei vastuseisuks Uumlmberluumllitumist kehtestamiselt aktiivsele kuulamisele

nimetab Gordon kaumliguvahetuseks Kaumliguvahetus votildeimaldab lapsel tekkinud tunnetega toime

tulla ning kannab sotildenumit et teda aktsepteeritakse ja motildeistetakse (Gordon 2003 2006)

Gordoni meelest on selline vahetu suhtlemiskogemus ka uumlheks totildehusamaks mooduseks

kuidas lapsed otildepivad enda eest seisma ja ausalt ennast vaumlljendama

315 Konfliktide lahendamise tavapaumlrased viisid ja votildeidan-votildeidan meetod ehk

6-astmeline probleemilahendusmudel

Olukorda kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu kuid lapse kaumlitumine pole

muutunud ka paumlrast taumliskasvanu minasotildenumeid ja korduvat kaumliguvahetust nimetatakse

konfliktiks Kui taumliskasvanu on hoidunud suhtlemistotildeketest ja valinud sobiva suhtlemisviisi

on konflikti potildehjuseks vastuolud lapse ja taumliskasvanu vajaduste votildei vaumlaumlrtuste vahel Oma

kasvukogemustest tulenevalt kardavad paljud inimesed konflikte ja puumluumlavad neid vaumlltida

ometi pole see alati votildeimalik Taumlhtis on meeles pidada et konfliktide esinemine on elu

loomulik osa ning omavahelisi suhteid ei ohusta konfliktid vaid nende kaumlsitlemise viis

Autoritaarse lahendusmudeli puhul surub taumliskasvanu oma lahenduse laumlbi Kuna lapse

vajadused jaumlaumlvad arvestamata ja laps aumlra kuulamata on lapse osaks pettumus kurbus trots ja

pahameel Tihti vanemad ja otildepetajad ei motildetle et kaumlitumisega on nad lapsele mudeliks

kujundades lapse toimetulekustrateegiaid Votildeimu kasutamisele ja allutamispuumluumletele

reageerivad lapsed votildeitlemise alistumise votildei potildegenemisega (vt tabel 1) Taumliskasvanud kes ei

taha kaumlituda sel moel kuid ei oska teisiti votildeivad kalduda teise aumlaumlrmusesse ning lasta lapsel

paumlhe istuda Kui taumliskasvanu ei suuda enda eest seista teeb laps mida tahab Taumliskasvanu

tunneb end abituna lapsel aga puudub turvatunne sest ta ei saa taumliskasvanu peale kindel olla

Gordon nimetab motildelemat meetodit kaotajatega meetoditeks

30

T a b e l 1 Autoritaarse konfliktilahendusmudeli motildejud lapsele

Tunded Laste toimetulekustrateegiad

Pahameel viha vaenulikkus Vastuhakk maumlss agressioon risti vastupidine

tegutsemine hoiak

Masendus Kaumlttemaks (tagasitegemine)

Viha Valetamine vingerdamine tunnete varjamine

Kimbatus Teiste suumluumldistamine pealekaebamine

Vaumlaumlrtusetuse tunne Petmine spikerdamine plagieerimine

Hirm aumlrevus rahutus Domineerimine peremehetsemine

kiusamine provotseerimine tuumlranniseerimine

Otildennetunde puudumine kurbus depressioon Vajadus votildeita hirm kaotada

Kibedus kaumlttemaksuhimu Liitude sotildelmimine grupeerumine

vanemaotildepetaja vastu kampade teke

Votildeimetus Alistumine kuuletumine (otildepetaja lemmikuks

saamine) jaumlreleandmine

Kangekaelsus Lipitsemine ja pugemine

Votildeistluslikkus Mugandumine riskide mittevotildetmine hirm

uue ees konformsus loovuse puudumine

Alandus apaatia Endassetotildembumine potildegenemine

fantaseerimine regressioon

Gordoni sotildenul on arengut laste kasvatamises ja kohtlemisel takistanud just taumliskasvanute

kitsapiiriline ettekujutus autoriteedist ja sellest kangekaelne kinnihoidmine Treenides

kuulekust ei kasvatata lastes vastutustunnet vaid sotildeltuvust Selline kasvatus muudab lapsed

araks kartlikuks ja naumlrviliseks sageli ka trotslikuks ja kaumlttemaksuhimuliseks Taumlnapaumleval kus

otildeigussuumlsteem ei tunnista enam uumlhe rassi votildeimu teise uumlle muutunud on juhtimisviisid aumlris ja

toumloumlstuses ning rahvusvaheline uumlldsus motildeistab hukka votildeimu kasutamise nii oma riigi kui ka

teise riigi kodanike suhtes on kodu ja kool Gordoni sotildenul uumlheks viimastest paikadest kus

inimestevahelistes suhetes veel votildeimu kasutatakse Selle potildehjuseks peab Gordon jaumlllegi

31

inimeste isiklikku kogemusi ndash taumliskasvanud kasutavad lastega suhtlemisel votildeimu sest neil

puuduvad teadmised ja kogemused kuidas teisiti lahendada vastuseise inimsuhetes (Gordon

2003) Alternatiivina pakub Gordon vaumllja 6-astmelise ehk votildeidan-votildeidan mudeli mis potildehineb

nii lapse kui ka taumliskasvanu vajaduste arvestamisel (vt joonis 3) Erinevalt autoritaarsest ja

kotildeikelubavast mudelist kus uumlks osapool votildeidab teise arvelt jaumletakse siin esialgsed

lahendused hoopiski kotildervale ning keskendutakse kummagi osapoole vajadustele Lahendusi

otsitakse uumlhiselt ajuruumlnnaku meetodil ning hiljem leitakse neist laumlbiraumlaumlkimiste abil sobiv mis

rahuldab nii lapse kui ka vanemaotildepetaja vajadusi (vt lisa 5)

bdquoParadoksaalsel kombel on totildesi et votildeimu kasutades kaotavad vanemad oma motildeju ja motildeju

suureneb kui nad votildeimust loobuvad votildei selle kasutamisest lahti uumltlevadldquo On arusaadav et

omavahelise konflikti lahenduse otsimise protsessi kaasatud laps kogeb aktseptsiooni ning

tunneb end olulisena Osaledes ise lahenduste pakkumises ja valimises on lapsed ka

motiveeritud sotildelmitud kokkuleppeid pidama ning uumlhtlasi otildepivad nad ka ise probleeme

uumlksteise vajadusi arvestavalt lahendama (Gordon 2003) Autorid eeldavad et kooli minnes on

nendel lastel paremad sotsiaalsed oskused millest tulenevalt on neil kergem kohaneda uutes

olukordades ja uutes suhetes

Joonis 3 Votildeidan-votildeidan e 6-astmeline konfliktilahendusmudel (Gordon 2006)

316 Lastevaheliste probleemide vahendamine

Autorid peavad vaumlga oluliseks lasteaiaotildepetaja oskust vahendada lastevahelisi konflikte

Thomas Gordon pakub vaumllja tehnika mille aluseks on taumliskasvanu hooliv reageerimine

Lapsevanemotildepetaja maumlrkab laste vahel tekkinud vastasseisu tunneb huvi milles asi kuid ei

32

asu kaitsma kumbagi last Gordon naumleb taumliskasvanu rolli lastevaheliste konfliktide puhul

vahendajana toimimises Taumliskasvanu suunab lapsed otse teineteisega suhtlema kuulates ise

aktiivselt motildelemat ning aidates vajaduse korral peegeldada nende tundeid ja vajadusi

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et sel moel jaumletakse vastutus lahendamise eest lastele taumliskasvanul on

vaid abistav roll Kogemus kinnitab et lapsed tulevad lahendustele mis taumliskasvanuile paumlhegi

ei tuleks Kui lapsed on lahendusele jotildeudmise protsessis ise aktiivselt osalenud on nad ka

valmis leitud lahendusi ellu viima

Oskuslik lastevaheliste konfliktide vahendamine taumliskasvanu poolt aitab oluliselt kaasa laste

suutlikkusele nii ennast vaumlljendada kui ka teistest aru saada kasvatades eneseusaldust

enesekindlust ja koostoumloumloskusi Lapsed kelle omavahelisi probleeme taumliskasvanud pole

lahendanud vaid vahendanud otildepivad kiiresti ise oma probleeme lahendama Autorid usuvad

et lasteaias sellised sotsiaalsed oskused omandanud lapsed kohanevad koolis kergemini ning

oskavad omavahelisi probleeme uumlksteist arvestavalt lahendada

Eesti kasvatusteadlase Inger Kraavi sotildenul votildeib vaumlheste suhtlemisoskustega otildepetaja tulla toime

oma aine edasiandmisega kuid mitte kotildelbelise kasvatusega vaumlaumlrtushinnangute

kujundamisega kotildeige sellega mis aitaks lapsel elus esinevate keeruliste probleemidega toime

tulla (Kangur 2009 viidatud Kraav 1997)

Toumlouml autorid on seisukohal et Thomas Gordoni suhtlemismetoodika aktiivne kasutamine tagab

lasteaiaotildepetaja oskusliku toimetuleku Gordoni metoodikale tuginemine aitab taumlita

alushariduse raamotildeppekava ja jaumlrgida uumllemaailmse positiivse kasvatuse programmi

potildehimotildetteid

Voldemar Kolga (2006) on kindel et infouumlhiskond vajab unikaalseid isiksusi kes oleksid

suutelised orienteeruma erinevates infovoogudes Meie uumllesandeks peaks olema unikaalsete

isiksuste kujunemise soodustamine ning laste kaitsmine standardse hariduse ja piiratud

inimeste eest Vabaduse puudumine ja taumliskasvanute diktaat motildejuvad Kolga sotildenul lastele

haumlvitavalt (Kolga 2006) Professor Uumllo Vooglaid (2002) rotildehutab et laps areneb vaid siis kui

tal on piisav votildeimalus motildeelda oma motildetteid ning kuumlllalt vabadust et luua midagi - oma

motildetteid tekste luua seoseid kujundeid - unistada matkida ja eesmaumlrgistada

33

4 Uurimismetoodika kirjeldus

41 Uurimuse metoodika

Uurimuses on kasutatud uumlhe meetodina kvantitatiivset meetodit ndash ankeeti Ankeedi

kasutamisel laumlhtuti potildehimotildettest et sellele saadud vastuseid oleks votildeimalik standardiseerida

ning omavahel statistiliselt votilderrelda Ankeet sisaldab kaks kuumlsimust uumlldinformatsiooni

saamiseks vanuse ja toumloumlkogemuse kohta ja 11 avatud votildei valikvastustega kuumlsimust Eelistati

avatud kuumlsimusi sest need votildeimaldavad uurida otildepetajate tegelikke teadmisi ja on vaumlhem

motildejutatud kuumlsija ootustest (vt lisa 7)

Antud uurimustoumlouml metoodika potildehialuseks valiti kvalitatiivne laumlhenemine ja uurimustoumlouml

laumlbiviimiseks kvalitatiivne meetod Uurimismeetodina kasutatakse poolstruktureeritud

intervjuud mis koosneb avatud kuumlsimustega kuumlsimustikust Autorid votildetsid aluseks Gerdy

Kanguri (2009) poolt koostatud kuumlsimustiku modifitseerides seda laumlhtuvalt kaumlesoleva toumlouml

eesmaumlrkidest Kahekuumlmnest Kanguri kuumlsimusest votildetsid autorid oma intervjuusse 13 muutes

neist viit ja lisades uumlheksa kursusel praktiseeritavate suhtlemisoskustega seotud kuumlsimust

Kuumlsimustik on jaotatud plokkidesse Vajadusel oli votildeimalik esitada lisakuumlsimusi (vt lisa 8)

Intervjuu kuumlsimustiku sisu

Andmed uuritava kontingendi kohta vanus haridustase toumloumlstaaž

I plokk kuumlsimused otildepetaja professionaalsuse ja toumloumls ettetulevate raskuste kohta

II plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemade ja koolituse vajalikkuse kohta

III plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste kasutamise ja

nende motildeju kohta

42 Uurimisprotseduuri ja valimi kirjeldus

Uurimust laumlbi viies on laumlhtutud teadmisest et kotildeik otildepetajad olenemata toumloumlstaažist vajavad

suhtlemisoskusi Ankeedi taumlitsid Rakvere Kolledži alushariduse otildepetajakoolituse 2011 aasta

statsionaarotildeppe lotildepetajad kellel puudub toumloumltamise staaž kuid olid edukalt laumlbinud praktika

erinevates lasteaedades (praktikate pikkus otildeppimise aja jooksul oli 10 naumldalat) Valimisse

kuulusid ka alushariduse eriala kaugotildeppe tudengid kes toumloumltavad lasteaias ning on samuti

2011 aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledžit

34

Votildeimalus kuumlsimustikule vastata oli 45 tudengil kes ei olnud osalenud Gordoni perekoolis

Votildeimalust kasutas seitse paumlevaotildeppetudengit uumlheksast ning 10 kaugotildeppetudengit 36-st

Tagastatud ankeetide analuumluumlsiks on kasutatud kirjeldust Andmete toumloumltlemisel kasutati

rakendust MS Excel

Kotildeige vanem vastaja oli 54aastane ning kotildeige noorem 20aastane Paumlevaotildeppe uumlliotildepilased olid

keskmiselt 21aastased Kaugotildeppe uumlliotildepilaste keskmiseks vanuseks oli vastamise ajal 389

aastat Paumlevaotildeppeuumlliotildepilased nagu ka varem mainitud olid praktikal olnud vaid 10 kuud

Keskmine pedagoogiline staaž oli keskmiselt 146 aastat Uumlks otildepetaja oli lasteaias toumloumltanud 36

aastat

Intervjuu valimisse kuulusid 10 Gordoni perekooli laumlbinud lasteaiaotildepetajat Laumlaumlne- ja Ida-

Virumaal Uumlks neist oli osalenud Gordoni perekoolis kahel korral ndash seitse ja neli aastat tagasi

kaks otildepetajat laumlbisid Gordoni perekooli neli aastat tagasi ja seitse osalesid viimase poole aasta

jooksul Kolmel otildepetajal kuumlmnest on keskeri- uumlhel rakenduslik kotilderg- neljal pedagoogiline

kotildergharidus Kaks intervjueeritavat on kaumlesoleval aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledži

alushariduse eriala (olemasolevalt keskeri- ja rakenduslik kotildergharidus) Nemad ei kuulunud

ankeetkuumlsitluse valimisse sest olid laumlbinud Gordoni perekooli Intervjueeritavad on vanuses

26 kuni 57 aastat nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36 aastani

43 Uurimistulemuste kirjeldus ja analuumluumls

Uurimuse eesmaumlrgiks oli vaumllja selgitada kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajatel toetada laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Intervjueeritavatega lepiti eelnevalt kokku intervjuu aeg ning kuumlsiti luba diktofoni

kasutamiseks Taumlpsustati kuidas saadud informatsiooni kasutatakse ning lepiti kokku et

intervjuus osalemine on anonuumluumlmne Andmeid koguti loomulikus otildehkkonnas - kaheksal juhul

lasteaia ruumlhmatoas peale toumloumlpaumleva lotildeppu uumlhe otildepetajaga viidi intervjuu laumlbi privaatsetes

tingimustes meditsiiniotildee kabinetis ning uumlhe kaugotildeppe tudengiga naumldalavahetusel TLUuml

Rakvere Kolledži otildeppeklassis

Andmete kogumise ja totildelgendamise protsess koosnes viiest osast

Viidi laumlbi ankeetkuumlsitlus alushariduse eriala tudengite seas ning intervjueeriti

otildepetajaid

35

Toumloumldeldi ankeetkuumlsitluse vastuseid kuulati salvestusi ning litereeriti tekst

Analuumluumlsiti ankeetkuumlsitluse ning intervjuude tulemusi ning grupeeriti sisult sarnased

vastused motildetestati vastused lahti tehti jaumlreldusi ja uumlldistusi ning toodi vaumllja

erinevused

Votilderreldi ankeetkuumlsitluses saadud vastuseid intervjueeritute vastustega ning autorite

uuringu tulemusi Gerdy Kanguri uurimustoumlouml tulemustega

Vormistati jaumlreldused ja kokkuvotildete

431 Kuumlsimused lasteaiaotildepetaja professionaalsuse rolli toumloumls esinevate raskuste

ja suhtlemisoskuste kohta

Milles seisneb Teie arvates otildepetaja professionaalsus

Paumlevaotildeppetudengid vastasid et otildepetaja professionaalsus on suhtlemisoskus laste kolleegide

ning lastevanemate vahel neljal juhul seitsmest Uumlks vastanutest lisas et see on ka oskus

konflikte lahendada Vastuste seas ilmnesid seisukohad et olulised on teadmised kuidas

midagi otildepetada ning uumlleuumlldine suur lugemus oskamaks laste kuumlsimustele vastata Kaugotildeppe

uumlliotildepilased kes olid toumloumltanud lasteaias 3-5 aastat vaumlitsid et professionaalsus seisneb laias

silmaringis teadmiste kasutamise oskuses ning kolleegide ning lastevanematega heades

suhetes olemises Otildepetajad kes olid toumloumltanud rohkem kui 7 aastat vaumlitsid et oluline on oskus

lastega suhelda ja uumlleuumlldse suhelda kuulata ning motildeista last ning vanemat arvestada laste

eripaumlraga ning omada lastepsuumlhholoogia tundmist Kaks uumlle 30 aasta toumloumltanud otildepetajat lisasid

eelpool toodule veel konfidentsiaalsuse ja teadmise et igas lapses on midagi head ldquopositiivne

on ju meis kotildeigis olemas ja sellele proff tugineb Kotildeigepealt kaasasuumlndinud oskus motildeista ja

oskus panna end lapse rolli seda tehes arvestada igat last eraldi Oskus leida IGAS lapses

HEADrdquo

Kokkuvotildetteks votildeib tinglikult oumlelda et noored otildepetajad tajuvad otildepetajaks olemist teadmiste ja

oskuste tasandil vanemad otildepetajad aga peavad professionaalseks head suhtlemiskultuuri

Intervjueeritavad lasteaiaotildepetajad totildeid kotildeige enam vaumllja otildepetaja suhtlemisoskustealase

kompetentsuse nimetades oskust last maumlrgata ja toetada naumlha last isiksusena vaadata

situatsioone lapse seisukohast ndash rdquosee on kotildeige taumlhtsamrdquo laskuda tema tasemele arvestada

laste vajaduste eripaumlra ning reageerida kiiresti laste vajadustele ndash rdquoiga paumlev kotildeigi 24

lapsegardquo Teisena nimetasid intervjueeritavad otildepetaja enesejuhtimisega seotud kompetentsust

36

ndash head pingetaluvust ning oskust jaumlaumlda igas situatsioonis rahulikuks mitte kaotada

enesevalitsust Kolmandana hindasid intervjueeritavad toumloumltades ja otildeppides kujunenud

teadmisi oskusi ja kogemusi mis votildeimaldavad naumlha lapsi nii grupina kui ka igat uumlksikut last

eraldi Vastavalt vajadusele tuleb otildepetajal jaumllgida suunata votildei sekkuda ning planeerida ja

integreerida erinevaid valdkondi Nimetati ka laia silmaringi oma eriala valdamist

optimismi oskust luua maumlngulist keskkonda ning lapse otildepetamist laumlhtudes tema

individuaalsusest

Milliseid probleeme esinebon ette tulnud lastega suheldes mis on tundunud rasked

Rasked on tundunud lastevaheliste konfliktide lahendamised eriti siis kui sekkunud on

lapsevanemad Seda totildei esile kaheksa kuumlsitluses osalenut Kuus vastajat totildei esile aumlrritunud

lapse maharahustamise neli vastanut keelebarjaumlaumlri kui ruumlhmas on muukeelsest perest laps

Kolm vastajat pidasid keeruliseks maumlnguasjade lotildehkumise votildei omaks pidamisega seotud

olukordade ja laste majanduslikust ebavotilderdsusest tekkivate probleemide lahendamist Uumlks

otildepetaja oli noumlrdinud et kui 10 aastat tagasi ei olnud probleemi ruumlhmaruumis maumlnguasjade

koristamisega siis nuumluumld teatab motildeni laps et see on otildepetajaabi toumlouml ja teda asjade kohale

panemine ei huvita

Otildepetajad kes toumloumltanud uumlle 30 aasta totildeid vaumllja laste ebakohase sotildenavara korrigeerimise

jonnaka potildeikpaumlisuse ebameeldivate teadete edastamise vanematele ja vanemate agressiivsuse

ning lapse kaitsmise vanematepoolse fuumluumlsilise vaumlgivalla eest

Avatud kuumlsimusele antud vastused ei olnud toumlouml seisukohalt oodatavad Vaadeldes probleeme

suhtlemisoskuste seisukohast leiavad toumlouml autorid et probleemid on seotud

suhtlemisoskustega ning lisaraskusi tekitavad konfliktid uskumuste ning vaumlaumlrtushinnangute

tasandil

Intervjuus osalenud lasteaiaotildepetajate vastustes oli esikohal laste emotsioonide jaumlrsk muutus

jaumlrgnes liiga suur laste arv ruumlhmades (ldquoSoomest tulles uumltlesin et meil on karjakasvatusrdquo)

mistotildettu on keeruline jotildeuda iga lapseni sest uumlhega tegeledes jaumlaumlvad teised taumlhelepanuta ja

omapaumli Otildepetajad leidsid et ruumlhmas votildeiks olla 10-12 last praeguse 24 lapse puhul peaks

olema meeskond suurem naumliteks kaks otildepetajat korraga Ka sotildeimeruumlhma otildepetajat maumlrkisid et

vaumliksemas grupis on lapsed rahulikumad kuid muutuvad agressiivseks kui on rohkem lapsi

kohal Kolmandaks toodi vaumllja laste omavahelised tuumllid kusjuures uumlks otildepetaja nimetas siin

vaid tuumllisid mis on lotildeppenud uumlhe lapse vigastusega nt ninaverejooksuga Raskeks peeti

37

olukordi kus laps on kuumlll otildepetaja aumlra kuulanud kuid jaumlrgmisel hetkel selgub et pole kuulnud

ega oumleldut fikseerinud Uumlks otildepetaja totildei vaumllja kohanemisega seotud raskused kirjeldades

olukorda kus uuel lapsel votildettis ruumlhma ja tegevustesse sulandumine mitu kuud Kuigi laps

ruumlhmaruumis julges teiste hulgas tegutseda istus ta liikumis- ja muusikatundides endiselt

omaette ega notildeustunud osalema Otildepetajad aktsepteerisid teda ega avaldanud survet lubades

tal istuda ja vaadata Paari kuu paumlrast totildeusis laps liikumistunni ajal puumlsti ja laumlks ise teiste

hulka ldquoJotildeudsin aumlra oodata On ju hea meel kui lotildepuks laumlheb haumlstirdquo rotildeotildemustas

intervjueeritav

Neli intervjueeritavat maumlrkisid raskusena piiride proovimist Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda

uumlhe ruumlhmaga kus oli kolm huumlperaktiivse kaumlitumisega poissi Poisid olid otildeues roninud puu

otsa Otildepetaja oli just laumlinud uude toumloumlkohta ja raskem kui otsustada kuidas reageerida oli

teadmine et kotildeik toimub juhtkonna akna all Kotildeige suurem pinge tuli kartusest et kotildeik

vaatavad kas ta toimib otildeigesti

Kuidas oskasite lahendada lastega ettetulevaid probleeme

Kuumlsimus esitati intervjueeritavatele kuid ei sisaldunud ankeetkuumlsitluses Enamus

intervjueeritavatest uumltles et noorena ei naumlinud nad probleeme votildetsid last nagu ta on ja

toimisid sisetunde jaumlrgi Tagasivaateliselt osatakse oumlelda et paljud varasemad kaumlitumisviisid

olid tegelikult suhtlemistotildekked Kasutati palju hinnanguid ja sildistamist ei osatud aktiivselt

kuulata ega laste tundeid peegeldada Lastevaheliste probleemide puhul puumluumlti need ise aumlra

lahendada votildei kuumlsiti kakluses pealejaumlaumlnult miks ta teisele haiget tegi Otildepetaja kes uumltles

ldquoOlin kohesest meelestatud kes ei nuta jaumlrelikult alustas ja on suumluumldirdquo kasutas

jaumlrelemotildetlemise tooli kuid paumlrast lapsega juhtunu uumlle arutledes ei kasutanud aktiivset

kuulamist ega peegeldamist Umbes pooled otildepetajatest olid saanud algteadmised aktiivsest

kuulamisest varasematel koolitustel (Tartu Uumllikoolis Heiki Kripsi kursusel omaaegses

Rakvere Pedagoogilises Koolis Tallinna Otildepetajate Seminaris Rakvere Kolledžis) ja puumluumldsid

otildepitut rakendada Nemad said Gordoni koolitusel kinnitust et on otildeigel teel puumluumldes last motildeista

ja temaga arvestada Uumlks otildepetaja uumltles et midagi sellist lootis ta saada kui laumlks

tasemeotildeppesse TLUuml Rakvere Kolledžisse ega motildeista miks seda seal ei otildepetata

Kuivotilderd oluliseks peate lasteaiaotildepetajatele suhtlemisoskuste otildepetamist

Kuumlsimus oli esitatud valikvastusena milles sai valida nelja vastuse vahel Keegi ei valinud

etteantud vastusevariante ei vaja ja piisab teooriast Toumloumlkogemuseta paumlevaotildeppe otildeppurid ja

kuni viis aastat toumloumltanud otildepetajad valisid kuuel juhul vastuseks sama oluline kui muud

38

paumldevused Muudest paumldevustest veel olulisemaks pidasid suhtlemisoskusi kaheksa

toumloumlkogemustega otildepetajat ja kolm uumlliotildepilast Kokkuvotildettes pidas 65 vastajatest

suhtlemisoskust olulisemaks muudest paumldevustest

Intervjuus ei olnud otseselt seda kuumlsimust kuid vastates kuumlsimusele Gordoni koolituse

vajalikkusest selgus et kotildeik peavad suhtlemisoskuste otildepetamist lasteaiaotildepetajatele aumlaumlrmiselt

oluliseks

Kas suhtlemisoskusi peaks otildepetama praktiliselt

Kotildeik toumloumltavad otildepetajad vastasid et peavad vaumlga vajalikuks suhtlemisoskuste praktilist

otildepetamist Uumlliotildepilastest kellel on vaid praktika kogemus arvas seitsmest kolm et

suhtlemisoskuste praktiline otildepetamine on vaumlheoluline ja neli pidas seda vaumlga oluliseks

Kuumlsimust ei olnud otseselt intervjuus kuid vastustest teistele kuumlsimustele selgus

intervjueeritute kindel veendumus et suhtlemisoskusi on oluline otildepetada praktiliselt ning

teatud aja tagant ka uumlle korrata Votilderreldes kogenud lasteaiaotildepetajate ja Gordoni koolitusel

osalenute seisukohti paumlevaotildeppe tudengite omadega votildeib oumlelda et suur osa tudengeist kel

puudub praktiline toumlouml- ja suhtluskoolituse kogemus ei taju piisavalt praktilise suhtlusotildeppe

olulisust

Milline on teie hinnangul lasteaiaotildepetaja roll lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu

toetamisel

17 vastajast 16 pidas lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel

vaumlga taumlhtsaks Nendest 10 potildehjendas seda vaumlitega et laps veedab suurema osa ajast lasteaias

ja suhtumisega lapsesse motildejutab otildepetaja tema arengut Viie vastaja arvates otildepetab

lasteaiaotildepetaja lapsi suhtlema taumliskasvanuga ja eakaaslastega Antud kuumlsimusele vastas 94

pedagooge et emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamine on vaumlga oluline 35 arvas et

lapsed jaumlljendavad otildepetaja kotildeneviisi 23 aga arvas et otildepetaja annab suhtlemisoskustes

lisateadmisi Kotildeik intervjueeritavad peavad samuti otildepetaja rolli laste emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga oluliseks kinnitades et otildepetaja on lastele eeskujuks kelle

kaumlitumist mudeldatakse

39

Milline on lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuste motildeju lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele

arengule

Toumlouml autorid peavad totildedema et antud avatud kuumlsimus ei ole taumlitnud oma eesmaumlrki

Paumlevaotildeppetudengite ning luumlhikest toumloumlkogemust omavate otildepetajate vastus kattus eelmise

kuumlsimuse vastusega Vastajad ei olnud tajunud kuumlsimuse eripaumlra Seetotildettu ei pea autorid

vajalikuks eespool toodud vastuseid korrata Otstarbekas on vaumllja tuua pikema staažiga

otildepetajate motildetted Nende hulka kuuluvad otildepetajad kes on toumloumltanud lasteaias uumlle 7 aasta

Lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused tagavad lapsele ldquojulge hakkamasaamise erinevates

olukordadesldquo toimetulemise otildeppetoumloumls laia sotildenavara ja enesekindluse Kolm otildepetajat

vaumlidavad et positiivne suhe aitab lapsel igakuumllgselt areneda 32 aastat toumloumltanud otildepetaja kes

on hetkel lotildepetamas Rakvere Kolledžit tunnustab koostoumloumloskuste aineotildepetuse raames

tutvustatud Th Gordoni mudelit ldquoMulle meeldisid P Murrikuga otildepitud suhtlemisvotildetted

peegeldamine kuulamine sotildenumite edastamine tagasiside andmine Kuid nagu uumltles

kursusekaaslane neid oskuslikult oskamata kasutades tundun endale mittetotildesiseltvotildeetav ja

ehk isegi naeruvaumlaumlrne Seetotildettu arvan et sellist laumlbimaumlngimist votildeiks olla rohkemgi

otildeppimisprotsessis sest siis on eksimine lubatud ja harjutamine kinnistaks vajalikud mudelidrdquo

Intervjueeritavad totildeid kahele eelmisele kuumlsimusele vastates vaumllja et taumlnapaumleval veedavad

lapsed sageli kasvatajaga (nende sotildenakasutus) rohkem aega kui emaga mistotildettu on kasvataja

ldquonagu teine emardquo Vastajad peavad oluliseks lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuse motildeju lapse

positiivse minapildi kujunemisele ldquoLapsest kujuneb see kellena otildepetaja last kohtleb kuidas

otildepetaja teadvustab lapsele tema minardquo

Vastajad naumlevad lasteaiaotildepetajas eeskuju lapsele Mida paremad on otildepetaja suhtlemisoskused

seda paremaks suhtlejaks kujunevad lapsed ldquoUumlkskotildeik mida otildepetada jaumlrele teevad lapsed

seda mida nad naumlevad ja kogevadrdquo ldquoMe tahame head tulevikku oma lastele Kui meie

oskame seda oma lastele edastada oskavad nemad seda edaspidi oma lastele edasi andardquo

Intervjueeritute arvates kasvab lapsest julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt

lahendav inimene kui tal on ees mudel kuidas konkreetses olukorras kaumlituda Kooli minnes

oskavad nad ise probleeme lahendada ei kiusa teisi ega muutu ka ise kiusatavaiks Uumlks

otildepetaja avaldas arvamust et otildepetaja suhtumine (ldquokui tema peab kaumlskima ja korraldama sest

laps nagunii ei oskardquo) toob kaasa lapse negatiivse enesehinnangu millega ta laumlheb lasteaiast

kooli

40

Autorid peavad oluliseks kahe intervjueeritu taumlhelepanekut otildepetaja suhtlusoskuste ja laste

otildepivotildeime seotuse kohta ldquoInimene otildepib omandab kotildeike paremini kui ta on otildennelikrdquo Kui

laste vajadused on rahuldamata ja neid pole maumlrgatud ega kuuldud on ka otildepivotildeime paumlrsitud

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et intervjueeritud pidasid lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskust muudest

oskustest taumlhtsamaks

Olete Te motildenikord kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kui jah kas selle potildehjuseks on

olnud raskused suhtlemisel

Kuumlsimus esitati vaid intervjueeritavatele Kuumlmnest intervjueeritavast seitse ei ole kordagi

kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kaks otildepetajat ei toumloumltanud teatud perioodil lasteaias Uumlhel

ei olnud uues elukohas lasteaeda Teisel juhul oli potildehjuseks lasteaia sulgemine Vaid uumlks

otildepetaja on kaalunud ametist loobumist Tema totildei potildehjuseks raskused konkreetsete

huumlperaktiivsete lastega Nuumluumldseks on sellest mitu aastat moumloumldas otildepetaja osales neli aastat

tagasi Gordoni perekoolis ega ole enam kaalunud ameti vahetust

432 Kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemad ja koolituse vajalikkuse

kohta

Jaumlrgnevad kuumlsimused esitati vaid intervjueeritavatele

1 Millised teemad Gordoni koolituses olid Teie meelest kotildeige olulisemad

Enamik intervjueerituid pidas oluliseks kotildeiki teemasid kuid eriti rotildehutati aktiivset kuulamist

konfliktide lahendamist ja vahendamist Otildepetajad maumlrkisid siin et aktiivne kuulamine ja

peegeldamine maandavad koheselt pingeid Sellest tulenevalt on otildepetaja rahulikum ja

enesekindlam ning lihtsam on jotildeuda lapsega uumlhele lainele Kotildeik otildepetajad pidasid oluliseks

lastevaheliste probleemide vahendamist mitte ise aumlra lahendamist Lasteaias kus koolitus oli

lotildeppenud kaks kuud tagasi ning igast ruumlhmast osales vaumlhemalt uumlks otildepetaja maumlrgati et lapsed

olid sotildeltumata vanusest hakanud kasvatajate eeskujul uumlksteist tunnustama aumlra kuulama ja

puumluumldsid probleemidele ise lahendusi otsida Vajalikuks nimetati ka metoodilist selgust enda

sallivuspiiri aumlratundmist probleemi omaniku maumlaumlratlemist minasotildenumite edastamist

kehtestamist

Autorid peavad vajalikuks rotildehutada et intervjueeritavad raumlaumlkisid intervjuu kaumligus

omaalgatuslikult ka omandatud oskuste kasutamisest ja kasulikkusest vaumlljaspool

41

lasteaiaotildepetaja rolli ndash oma peres nii laste kui abikaasadega samuti muudes igapaumlevastes

suhetes

2 Mis oleks vajanud potildehjalikumat kaumlsitlemist

Kaks korda koolitusel osalenud otildepetaja (seitse ja neli aastat tagasi) vastas et kogu kursust

votildeiks korrata ja vaumlrskendada et Gordoni mudel muutuks harjumuseks Kolmandik vastanuist

oleks soovinud potildehjalikumalt harjutada aktiivset kuulamist ja peegeldamist Uumlks

intervjueeritav soovis votildeimalust korduvalt koos koolitajaga CD-plaadilt kuulata ja laumlbi

arutada probleemsituatsioone Tema jaoks oli raske peegeldamiselt edasiliikumine Kolme

intervjuul osalenu arvates votildeinuks rohkem harjutada konflikti lahendamist votildeidan-votildeidan

mudeli jaumlrgi Uumlks vastanuist kahtles selle mudeli kasutamise votildeimalikkuses kotildeikide

konfliktide lahendamisel Uumlhel inimesel on jaumltkuvalt raske ldquoeirdquo oumlelda

Enamus intervjueerituid sooviks teatud aja tagant kokku saada et teadmisi kinnistada ldquorauda

tules hoida et ei laseks rihma lotildedvaksrdquo

3 Palun kirjeldage situatsioone kus olete kasutanud votildei proovinud kasutada Th

Gordoni metoodikat

Vaumlaumlrib mainimist et otildepetajad kes olid kaumlinud koolitusel nelja votildei seitsme aasta eest ei maumlleta

kuumlll enam taumlpset terminoloogiat kuid kasutavad siiski igapaumlevaselt kotildeiki oskusi Kursusel

omandatud oskused on integreerunud nende loomuomase olemise ja kaumlitumisega Rotildeotildemu

teeb et igapaumlevaselt kasutatakse aktiivset kuulamist peegeldamist lastevaheliste probleemide

vahendamist ning votildeidan-votildeidan mudelit (mitte ainult probleemide lahendamisel vaid

kokkulepete sotildelmimisel uute ideede genereerimisel ja elluviimisel)

Intervjueeritute esitatud naumlited on toodud lisas 6

4 Kuidas kaumlitusite taolistes situatsioonides enne koolitust Mis on muutunud Votilderrelge

palun oma varasema ja praeguse kaumlitumise motildeju

Enamus otildepetajaid avaldas et enne koolitust panid nad ise asjad paika ei peegeldanud ega

jotildeudnudki asja tuumani ldquoKui laps nuttis uumltlesin vastu et aumlra selle tuumlhja asja paumlrast kuumlll

nuta Peale koolitust aga ei suru oma lahendusi peale Kui teine ei leia lahendust kuumlsin mis

ta arvab kas selline variant sobiksrdquo

42

ldquoOleksin oumlelnud ldquoSa tegid nii nii ei tehta meil on sellised reeglidrdquo Endine motildeju toumloumltas

vaumlhem usaldust ei olnud konflikt tuli kiiresti tagasi panid paika jaumllle pidid paika panema

nii kotildeigi 24 lapsega Otildepetaja oli nagu politsei kui politsei oli aumlra oli ka kord majast laumlinudrdquo

ldquoKindlasti mitte nii oleks kuidagi teistmoodi lahendanud lapsele oleks midagi hingele

jaumlaumlnudrdquo

ldquoKuulasin enne ka aga nuumluumld teen seda teadlikumalt Enne tundsin survet vaumlljastpoolt

kahtlesin kas peaks rusika lauale loumloumlma Nuumluumld tean kuidas raumlaumlkida Enne kasutasin rohkem

sinasotildenumit nuumluumld rohkem aktiivset kuulamist ja peegeldamist teadvustan rohkemrdquo

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et enne koolitust tundsid otildepetajad end ebakindlamalt kasutasid

sinasotildenumeid ja lahendasid ise laste probleeme mistotildettu lapsed hakkasid ootama et otildepetaja

nende probleeme lahendaks Samuti tekitas otildepetaja selline kaumlitumine lastes trotsi Peale

koolitust tunnevad otildepetajad end enesekindlamalt kaumlituvad teadlikumalt oskavad lapsi kuulata

ja tundeid peegeldada ning toetada lapsi omavaheliste probleemide lahendamisel Otildepetajad on

maumlrganud et lapsed on juba motildene kuu jooksul hakanud otildepetaja eeskujul ise omavahelisi

probleeme lahendama muutunud avatumaks motildetlevad otildepetajaga kaasa pakuvad oma ideid

vaumllja Kasvanud on vastastikune usaldus

Uumlks moumloumldunud suumlgisel koolitusel osalenud otildepetaja on hakanud lastevanematega vabamalt

suhtlema Enne koolitust raumlaumlkis ta vanematega rasketel teemadel vaid aumlaumlrmisel vajadusel

nuumluumld julgeb ta probleemidest koheselt raumlaumlkida vaumlltides sellega probleemide paisumist Ta on

maumlrganud et lapsevanemad on muutunud koostoumloumlvalmimaks ning hakanud omaalgatuslikult

rohkem temaga kontakti votildetma Teda rotildeotildemustab et vanemad poumloumlrduvad tema poole oma

lastekasvatuslike murede ja kuumlsimustega kuigi enamus neist on temast eakamad

5 Millistest otildepitud oskustest kogete kotildeige enam kasu

Kotildeigi arvates on kotildeige rohkem kasu aktiivsesse kuulamise ja tunnete peegeldamise oskustest

(neid nimetasid kotildeik intervjueeritud) Peaaegu sama oluliseks (vaid uumlks vastanu vaumlhem)

peetakse oskust konflikte votildeidan-votildeidan mudeli abil lahendada ja vahendada

6 Milliseid takistusi naumlete otildepitud oskuste elluviimisel igapaumlevaelus

Autorite arvates on taumlhelepanuvaumlaumlrne et vaatamata raskendavatele teguritele ei jaumlauml kursusel

omandatud oskuste kasutamine igapaumlevaelus takistuste taha Peamise raskendava asjaoluna

43

tuuakse vaumllja piiratud aeg ja laste suur arv ruumlhmas (24 last) Otildepetaja ei saa samaaegselt igal

pool olla kui kolmes kohas korraga midagi juhtub ja iga juhtum vajab otildepetaja aega ning

taumlhelepanu Vaumliksema grupi puhul naumliteks viieteistkuumlmne lapsega on otildehkkond rahulikum ja

aega jagub igale lapsele Takistavate teguritena toodi vaumllja ka notildeudmiste erinevust kodus ja

lasteaias Kotildeik intervjueeritud totildedesid siiski et oskuste kasutamine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja

motivatsioonist ning uumlletamist vajavad takistused on sisemised Uumlks vastanutest totildei vaumllja

isikliku probleemi ldquoTakistused on pigem minu sees Lastevanematega konflikte lahendades

on motildenikord emotsioonid nii laes et unustan neid maha votildetta Siis ei tule ka meelde mida

olen otildeppinud ja kuidas peaksin kaumlitumardquo

7 Miks peate oluliseks lapse kui subjekti kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

Kotildeik intervjueeritud peavad oluliseks laste kaasamist et lapsed tunneksid end

taumlisvaumlaumlrtuslikena ning kogeksid et neist hoolitakse ja nendega arvestatakse Vastajad on uumlhel

meelel et see aitab kaasa terve enesehinnangu kujunemisele ning paneb aluse laste

suhtlusmudelitele

ldquoTaumlpselt nii nagu meie suhtleme suhtlevad ju lapsed ka meie oleme eeskujurdquo

ldquoSee aitab kaasa enesekindla julge oma arvamust vaumlljendava emotsionaalselt ja

psuumluumlhiliselt terve taumliskasvanu sirgumisele Toetab lapse oskust oma probleeme verbaalset

lahendada mitte fuumluumlsilise vaumlgivallagardquo

ldquotoetab kiindumussuhte kujunemist Lapsel on keegi keda ta votildeib usaldada ning kellega ta

votildeib oma muret jagadardquo

ldquoLaps kogub kogemusi see on kotildeva alus edaspidiseks eluksrdquo ldquoKogemuse saamine tunnetab

et nii on votildeimalikrdquo

Samuti tunnistavad kotildeik et laste kaasamine valikute otsuste ja kokkulepete tegemisse avab

nende potentsiaali lapsed kes saavad osaleda ja oma ideid pakkuda on palju motiveeritumad

kokkuleppeid pidama Laste pakutud lahendid toimivad palju paremini kui otildepetaja pakutu

lapsed kuulavad paremini ja otildepivad ise probleeme lahendama

44

8 Miks Teie arvates vajavad otildepetajad Eestis sellist koolitust

Kotildeik intervjueeritud rotildehutasid vajadust lapsi lugupidavalt kohelda milleks senine kasvatus ja

ka pedagoogiline ettevalmistus oskusi ei paku Gordoni koolitusel osalenud otildepetajad peavad

kotildeige aluseks aktiivset kuulamist mille kaudu laps kogeb hoolimist ja armastust Votildeimalus

taumliskasvanu toel ise lahendusi leida kasvatab enesekindlust eneseusaldust ning arendab

probleemide lahendamise ja koostoumloumloskusi

ldquoGordoni mudel aitab lapsel saumlaumlstlikult lahendada probleeme Kuulates kolleege kotildervalt on

lastest kahju Tekib tunne et laumlheks lapsele appi sest nad teevad lapsi maha Kui mina oleks

laps ma paneks sealt ruumlhmast minema Sinakeel ja taumlnitamine teevad lapsed otildennetuks

turvalisusest jaumlaumlb kotildevasti puudu Ja lapsevanemad kaumlituvad ju samamoodirdquo

ldquoEnne olin pealiskaudne ja ldquotarkrdquo - panin ruttu hinnangu ja lahendasin asja aumlra aga ei

saanudki teada mis tal mureks oli nuumluumld jotildeuan totildeelise tuumanirdquo

ldquoPaljud otildepetajad kes ei ole koolitust saanud lahendavad ise laste probleeme Kui kaumlisin

teadliku lapsevanemana arenguvestlusel palusin et otildepetaja puumluumlaks aidata lastel leida

lahendusi ning otildepetada ka lasteaias kuidas ise oma probleeme lahendada Otildepetaja vaatas

mind kummalisel pilgul Otildepetaja ei olnud koolitust saanud Aga kuidas siis meie lastest

kasvavad kuumlpsed taumliskasvanud kui otildepetajad otsustavad ja annavad valmis vastuseidrdquo

Mitmed keskealised vastajad peavad oluliseks vabanemist suumlgavale sissejuurdunud

autoritaarsetest motildette- ja kaumlitumismallidest ldquoMeil on palju kaadrit kes saanud koolituse

notildeuka ajal neil on hoopis teine suhtuminerdquo Leiti ka et need kes on autoritaarsusest

tuumldinenud votildeivad langeda teise aumlaumlrmusesse ja taluda nii kaua kui kannatavad siis korra

kaumlratada ning kotildeik kordub algusest peale ldquoLast see ei otildepeta ega kasvata ta kaumlitub kuulekalt

vaid hirmust siis kui oled juuresrdquo

Sellele kuumlsimusele vastates toodi spontaanselt ilma intervjueerijapoolse kuumlsimuseta rohkelt

naumlited nii kolleegide kasvatusvigadest oma lapsepotildelve ja kooliaja valusatest maumllestustest kui

ise lapsevanemana kogetust Meenutati votilderdlemise ja teiste ees halvasti raumlaumlkimise motildeju

eelarvamusi ja sildistamist mida paljud otildepetajad siiamaani kasutavad Peaaegu igauumlhel oli

motildeni naumlide tuua Autorid toovad vaumllja vaid motildened neist

45

ldquoAlavaumlaumlristamisest ja lugupidamatusest votildeib eluaegse trauma saada Eluaegne

alavaumlaumlrsuskompleks ei julge oma mina vaumllja tuua kardab oma arvamust avaldada et mitte

jaumllle rumalaks jaumlaumlda sest kotildeik mis teised uumltlevad on otildeige mis mina ndash valerdquo

ldquoKui kaumlisin oma lapse koolis avatud uste paumleval kuulsin kuidas kehalise otildepetaja uumltles

poisile kes ei osanud hundiratast teha ldquoSu vend ka ei osanudrdquo Poiss vastas ldquoIsa ka ei

osanudrdquo Otildepetaja uumltles ldquoMis teist siis uumlldse tahta onrdquo ldquoAga ema oskasrdquo uumltles poiss Mul on

kohe mure oma lapse paumlrast sest minu mees on ka selles koolis kaumlinud kuidas see motildejutab

nuumluumld lapse hindeid Kuumlsisin mehelt kas ta oli otildepetaja lemmik ndash ei olnudrdquo

Uumlhe otildepetaja sotildenul votildeivad ka vaumliksel probleemil olla suured tagajaumlrjed kui ei naumlhta ega taheta

naumlha Teine otildepetaja totildei vaumllja et oskus vahet teha kelle probleemiga on tegemist aitab vaumlltida

laumlbipotildelemist ning kergendab koostoumloumld lastevanematega ldquoKui lapsevanemad teavad et

otildepetaja on valmis neid kuulama neil on kogemus et otildepetaja oskab olla notildeustaja rollis siis

tulevad lapsevanemad ka kergemini otildepetajaga raumlaumlkima rasketel teemadelrdquo

433 Kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste

kasutamise ja motildeju kohta

Kuumlsimused esitati vaid Gordoni perekoolis osalenud intervjueeritavatele

1 Mida Teile kui lasteaiaotildepetajale on andnud Gordoni koolitus Mis on muutunud

lasteaia igapaumlevases suhtluskeskkonnas

2 Kuidas on koolitus motildejutanud suhtlemist lastega Kuidas kolleegidega

Kotildeik intervjueeritavad kinnitasid et on muutunud enesekindlamaks ja oma enesevaumlljendustes

julgemaks Motildeeldakse rohkem oma sotildenade votildeimalikule motildejule puumluumltakse hoiduda

suhtlemistotildekete kasutamisest ldquoOlen hakanud rohkem motildetlema mida ja kuidas ma uumltlen

Arvestan rohkem teiste inimeste tunnetega olen teadlik et meil on kotildeigil erinevad vaumlaumlrtused

ning oskan sellega arvestadardquo

ldquoOlen otildeigel teel isegi kui ei tee 100 otildeigesti ja vajan harjutamist tean et mul on

ldquotoumloumlriistadrdquo ja mul on vaumlga hea meel et need toimivad see annab veel julgust ja kindlust

edaspidiseksrdquo

46

Kogetakse et suhted on muutunud avatumaks ja usalduslikumaks lastega kohati ka

laumlhedasemaks otildehkkond on rahulikum rotildeotildemsam Isegi ldquokonflikte on motildenus lahendadardquo

Otildepetajad on maumlrganud ka positiivsete minasotildenumite motildeju ldquoSee luumlkkab kogu halva uumlmber

jaumlaumlvad kuulama Lapsed ei taha enam halvasti kaumlituda Kuulavad kui raumlaumlgid oma tunnetest

oskavad ennast rohkem avadardquo Lapsed on hakanud julgemalt oma ideid vaumllja uumltlema ldquoMa

kaasan teadlikult lapsi endaga raumlaumlkima motildetlema ning ka lapsed vaumlljendavad oma arvamust

aktiivsemaltrdquo ldquoKui ma pole lastele vaimselt haiget teinud tulevad nad oma murest raumlaumlkima

kui olen tige mutt siis ju ei tulerdquo

Kaheksandat aastat gordonlikke suhtlemispotildehimotildetteid kasutav otildepetaja imestab siiani nende

motildeju uumlle ldquoTaumliesti vapustav see (oma motildetete vaumlljapakkumine) on nende jaoks nii loomulik

Nad teavad et idee votildeib kaumliku minna 90 laumlheb See toumloumltab loovus hakkab toumloumlle siis nad on

valmis otildeppima valmis tegema ka seda mida otildepetaja vaumllja pakubrdquo

Otildepetajad on maumlrganud kuidas lapsed on hakanud otildepetaja eeskujul nii uumlhismaumlngus kui

omavaheliste arusaamatuste puhul kokkuleppeid tegema

Kolleegidega suheldes on hakatud rohkem kuulama ja vaumlhem vaidlema ldquoSinuga ei tasu enam

vaielda sa ei votildeta tuldrdquo oumleldi naljaga pooleks nelja aasta eest Gordoni perekoolis osalenud

otildepetajale poole aasta paumlrast Noore moumloumldunud suumlgisel osalenud otildepetaja sotildenul tunneb ta peale

koolitust end ldquoparema ja votilderdvaumlaumlrsema partnerina kolleegidega kontakti luuesrdquo

Samas on hakatud rohkem maumlrkama kolleegide suhtlemisvigu mida uumlldiselt ei minda uumltlema

3 Kuivotilderd rakendate aktiivset kuulamist Milline on motildeju lapse tunnetele ja

kaumlitumisele Milline on Teie meelest motildeju lapse eneseusaldusele ja emotsionaalsele

arengule

Kotildeik otildepetajad kasutavad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt kui lastel on mured votildei probleemid

Uumlks otildepetaja nimetas aktiivse kuulamise vajadust ka siis kui laps on positiivselt erutatud

Vahetu motildejuna totildeid otildepetajad vaumllja rahunemise (sest lapsed tunnevad et neist hoolitakse)

motildeistmise et teine polnud pahatahtlik (laste omavaheliste probleemide puhul) eneseusalduse

ja koostoumloumlvalmiduse kasvu (ldquolaps saab teadmise et tema pakutud lahendused on otildeiged ja

taumliskasvanud aktsepteerivad tema lahendusirdquo)

47

ldquoKui oled ta aumlra kuulanud kas votildei uumlhe korra paumleva jooksul siis ka keerulisemad lapsed

vastavad sulle Laps on supertaumlnulik puumluumlab anda endast parima ei hakka siga maumlngima Kui

sa temani ei jotildeua maumlngib raudselt sigardquo

ldquoLaps jonnib vaumlhem tal ei ole vajadust jonnimiseks kuna ma kuulan teda ja arvestan tema

kui isiksusegardquo

Pikaajalise motildejuna toodi vaumllja oskus maumlrgata ja arvestada teisi ning oskus ennast vaumlljendada

4 Kuivotilderd rakendate lastevaheliste probleemide vahendamist Milline on vahetu motildeju

Milles Teie arvates seisneb antud meetodi pikaaegne motildeju

Kaheksa otildepetaja jaoks kuumlmnest on lastevaheliste probleemide vahendamine muutunud

loomuomaseks igapaumlevaseks tegevuseks Uumlhtlasi on nad taumlheldanud et otildepetaja eeskujul

omandavad lapsed antud oskuse vaumlga kiiresti ning ei vaja enam iga kord taumliskasvanu abi Uumlks

otildepetaja vastas et kasutab vahendamist vaumlhem kui aktiivset kuulamist ja peegeldamist

Ajapuudusel on ta suunanud tema poole poumloumlrdunud lapse ise teisele lapsele raumlaumlkima miks ta

on otildennetu ning sekkub vaid siis kui laps tuleb tagasi teatega et teine ei saanud aru

Autoritele avaldasid muljet otildepetajate kirjeldused sellest kuidas juba kahe- ja kolmeaastased

kes veel otildeieti ei raumlaumlgi puumluumlavad kasvataja eeskujul uumlksteisest aru saada ning tuumllide puhul

kokkuleppele jotildeuda ja aumlra leppida ldquoKuigi ei kasuta sotildenu laumlheb ja teeb nii nagu mina olen

teinud kaumlitumuslikult jaumlljendab kasvatajat Kuidas laps sai aru oma teost motildeistad sellest kui

laps laumlheb ning teeb teisele pai votildei kallistab tedardquo

Vahetu motildeju seisneb heas omavahelises laumlbisaamises ldquoKotildeige rohkem rotildeotildemustab et kui keegi

on teistmoodi keeruline suudetakse ikkagi arvestada votildeetakse kampa oskavad hakkama

saada armastada andestadardquo Uumlhes naumlites raumlaumlgiti uuest lapsest kes raumlaumlkis vene keeles

Teised lapsed hakkasid venekeelseid sotildenu kuumlsima et temaga suhelda Pikaajalise motildejuna

naumlhakse lastel kujunevat oskust lahendada omavahelisi probleeme ise ning teha seda uumlksteist

arvestavalt Otildepetajad on kindlad et oskus omavahelisi probleeme verbaalselt ja uumlksteist

arvestavalt lahendada vaumlhendab nii totilderjutust kui ka lastevahelist vaumlgivalda

5 Kuidas kasutate positiivset minasotildenumit Milline on motildeju lapsele Laste

omavahelistele suhetele

Positiivset minasotildenumit kasutavad kotildeik intervjueeritud otildepetajad Mitmed neist rotildehutasid et

on hakanud varasemast rohkem jaumllgima et ei uumltleks lihtsalt ldquotublirdquo vaid kirjeldaks lahti mis

48

on selle taga et laps saaks aru millega ta kiituse paumllvis Uumlks otildepetaja puumluumlab eriti tunnustada

neid kes on millegipoolest teistmoodi et lapsed hakkaks maumlrkama nende positiivseid kuumllgi

mis muidu ei pruugi naumlhtavad olla Otildepetajad on motildeistnud et lastele on vaumlga oluline

taumliskasvanutele abiks olla votildei heameelt teha ja positiivne minasotildenum innustab neid selleks

veelgi Taumlhtsaks peetakse positiivse minasotildenumiga kaasnevat rotildeotildemutunnet mis kandub

sotildenumi saajalt ka uumltlejale ning lasteaia otildehkkonda ldquoMa votildetan lapse jaoks aja isegi kui on

vaumlga kiire Juba lapse nime uumltlemine paneb kotildeik ta naumlos sulama see sulatab kogu jaumlauml isegi

kui temaga on mitu konflikti olnud See on parimrdquo

Kotildeik otildepetajad nimetasid et lapsed on hakanud uumlksteist tunnustama suuremad positiivseid

minasotildenumeid kasutades sotildeimeealised lihtsalt ldquotublirdquo oumleldes Uumlks otildepetaja tajus et positiivsed

sotildenumid on motildejutanud laste kiindumist temasse

6 Kuidas kasutate aumlrauumltlevat minasotildenumit Milline on vahetu motildeju Kuidas

aumlrauumltlevad minasotildenumid Teie arvates motildejutavad lapse sotsiaalset arengut

Ei uumltlemise vajalikkuses ei kahtle uumlkski intervjueeritav motildeistes et otildeigeaegse aumlrauumltleva

minasotildenumiga saab motildenegi pahanduse aumlra hoida ldquoKui olen aumlra potildehjendanud saavad nad

aru ja arvestavad isegi siis kui see ei pruugi meeldidardquo ldquoEsmataumlhtis on olla siiras ja oumlelda

totildeeline potildehjus mitte valetada Lapsed saavad vaumlga haumlsti aru kui sotildenum tuleb suumldamest ja

seda hirmsat ei-d potildehjendatakse Lapsed on vaumlhem trotsi taumlisrdquo Aumlrauumltleva minasotildenumi

kasutamine annab lastele teadmise et piirid on olemas ning otildepetab ka lapsi ennast oluliseks

pidama ja vajadusel ei uumltlema Otildepetajad naumlevad selles vaumlaumlrtuskasvatust olla aus votildetta ennast

totildesiselt julgeda oumlelda ei ja seda potildehjendada mitte otsida haumldavalesid ldquoLapsed otildepivad

vastutama iseenda eest Otildepivad ennast vaumlljendama kui tal on paha miski ei sobirdquo ldquoSee

motildejub ka lapse ja lapse suhetele Kui laps potildehjendab miks ta ei taha seda maumlnguasja anda

saab teine laps aru ega motildetle et oi kui kade ja paha et asju ei jagardquo Toodi mitmeid naumliteid

kuidas on tehtud kokkulepped et muumlramine maadlus votildei muu tegevus lotildepetatakse niipea kui

teine uumltleb ldquoEi ma ei tahardquo

Motildened otildepetajad uumltlesid et vahel tuleb ei oumlelda ja potildehjendada mitu korda jaumlrjest Motildened

otildepetajad kelle jaoks ei uumltlemine on kogu elu raskusi valmistanud saavad sellega kuumlll

varasemast paremini hakkama kuid tunnevad end seejuures motildenikord siiski ebamugavalt

justkui oleks ldquoliiga konkreetsedrdquo olnud Neil kellele kolleegidele ei uumltlemine on tundunud

nagu altvedamine on paumlrast koolitust kui osatakse oma keeldumist potildehjendada enesetunne

paranenud

49

7 Kuidas kasutate kehtestavat minasotildenumit ja kaumliguvahetust Milline on vahetu motildeju

Kas ja kuidas motildejutab antud meetodi kasutamine laste emotsionaalset arengut

Kehtestava minasotildenumi kasutamine on intervjueeritute arvates vajalik kuid votilderreldes teiste

oskustega ei tule veel nii loomulikult vaumllja ldquoKehtestavat minasotildenumit pean veel harjutama ja

see kipub mul tihti meelest minema Kuna mind on kasvatatud et aumlra tee seda ja teist siis

kahjuks kipun ka ise sageli enne kui motildetlen juba uumltlema et aumlra palun jookse Heal juhul

votildetab see ldquoaumlra jookserdquo tempot maha aga ainult korraks Kui mul on meeles kasutada

kehtestavat minasotildenumit saab laps aru miks ma ei taha et ta jookseb Laps kuulab ja

aktsepteerib minu soove kuna ma ei keela kunagi kiusu paumlrast Lapsed on tasakaalukamad

rahulikumadrdquo

Uumlhes ruumlhmas kus on 24 last saadetakse laps kotildeigepealt diivanile rahunema Sel ajal rahuneb

ka otildepetaja ise ja jotildeuab oma poumloumlrdumise laumlbi motildeelda Paumlrast arutatakse olukord rahulikult laumlbi

otildepetaja kasutab minasotildenumeid Tuleb ette ka suumluumldistamist eriti ekstreemsetes olukordades

kuid ldquoka siis ei tee teda maha vaid kirjeldan olukorra motildejurdquo Lapse kaumlitumise kirjeldamine

ja motildeju vaumlljatoomine ei valmista otildepetajatele raskusi kuid oma tunnete sotildenastamist ja

kaumliguvahetust (peegeldamine lapse vastureaktsiooni puhul) tajutakse raskemana

Vahetu motildeju avaldub lapse kaumlitumise muutuses ldquoLaps kuulab arvestab paremini tunneb end

votilderdsena teda pole solvatud kritiseeritud halvustatud Laps kellega arvestatakse tunneb

end enesekindlamana saab aru et kui muudab ennast on kotildeigil heardquo

Nii otildepib laps naumlgema oma kaumlitumise motildeju teistele andma hinnangut oma kaumlitumisele ldquoLaps

tunneb end kindlasti suumluumldlasena kui on kaumlki keeranud kuid tegelikult ei tea miks see nii

toimus Kui keegi istub ta kotildervale ja puumluumlab sellest aru saada naumleb laps et sa pole ta peale

vihane vaid puumluumlad motildeista - igal juhul jaumlrgmine hetk tahavad nad anda endast parima et

olukorda lahendadardquo

Toodi naumliteid lahendustest mida lapsed ise leidsid paumlrast otildepetajapoolset kehtestavat sotildenumit

ja kaumliguvahetust Nii otsustas uumlks enesevalitsuse kaotanud poiss minna teise tuppa ja trampida

seal jalgu uumlks tuumldruk aga teatas et ldquolaumlheb joob vett ja jahtub mahardquo

Maumlrgati ka et aktiivne kuulamine positiivsete minasotildenumite kasutamine ning lastevaheliste

probleemide vahendamine vaumlhendavad maumlrgatavalt vajadust kehtestamise jaumlrele

50

8 Votilderrelge palun sinasotildenumi ja kehtestava minasotildenumi motildeju lapse vastutustunde ja

enesedistsipliini arengule

Vastustes toodi esile sinasotildenumite halvustav alatoon lapse allasurumine ja tunnete

haavamine mistotildettu ei jaumlrgne positiivset kaumlitumise muutust vaid trots ja sellest tulenevalt

sageli soovitule vastupidine kaumlitumine Sinasotildenumite kasutamine ei arenda lapse sisemist

distsipliini ega vastutustunnet ka lapse enda enesekehtestamise oskus jaumlaumlb vaumlheseks

ldquoSinasotildenumitega votildetab vanem vastutuse taumlielikult endale ja saadab lapsele sotildenumi et vanem

teab kotildeike ja laps ei tea midagi Laps votildeib kaotada enesevalitsuse kuna vanem halvustab

tedardquo

Intervjueeritute arvates arendavad minasotildenumid lapses vastutustunnet ja enesedistsipliini sest

last ei halvustata lapse kaumlitumise motildeju kirjeldades jaumletakse ldquomingi osa vastutusest lapse

kandardquo Enamik vastanutest kinnitas et votildeimalus oma tundeid vaumlljendada ja motildeistmist leida

toetab lapse enesekindlust ning motildejutab last oma kaumlitumise muutmise eest vastutust votildetma

9 Kuidas lahendate igapaumlevaelus probleeme nii et keegi ei jaumlaumlks kaotajaks Milline on

Teie arvates antud meetodi pikaaegne motildeju

Juba varasematest vastustest selgus et koolitusel osalenud otildepetajad kasutavad votildeidan-votildeidan

mudelit igapaumlevaselt nii kokkulepete sotildelmimisel kui ka probleemide lahendamisel On

maumlrgatud et lapsed on mudeli otildepetajatelt uumlle votildetnud ja kasutavad ka ise ilma otildepetajata

ldquoJaumlaumlvad aumlra tuumllid kuna probleemiga tegeldakse juba eosrdquo Uumlhes ruumlhmas maumlrkasid otildepetajad

et kui keegi kes maumlngus kaotama hakkab tahab keset maumlngu reegleid muuta tuletavad lapsed

talle reegleid meelde kuid pakuvad vaumllja et jaumlrgmise maumlngu votildeib teha teisiti tema

ettepanekute jaumlrgi Otildepetajate sotildenul jaumleti lauamaumlngud varem kergesti pooleli kuid nuumluumld

maumlngitakse edasi ka paumlrast seda kui esimene maumlngija on lotildepetanud mis otildepetajate meelest

arendab lisaks koostoumloumloskustele ka puumlsivust

Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda otildeues kus tema ruumlhma lastel tekkis probleem teise ruumlhma

lastega Poisid kutsusid otildepetaja appi oumleldes ldquoOtildepetaja tule appi nemad ei oska niimoodi

raumlaumlkida nagu meierdquo

Pikaajalise motildejuna totildeid uumlle poole intervjueeritutest vaumllja uumlksteisega arvestamise ning

paindlikkuse motildetlemises ja erinevate lahenduste leidmises Uumlks otildepetaja ei tulnud varem oma

sotildenul selle pealegi et probleemide lahendamiseks peavad motildelemad osapooled valmis olema

ldquoTagajaumlrjeks oli see et probleem votildeis paisuda veelgi suuremaksrdquo Nuumluumld on ta hakanud

51

arvestama teise osapoolega valima aruteluks aega kasutama minasotildenumeid ega sunni enam

oma lahendusi peale kuna teab et ldquopealesunnitud lahendused pole lahendusedrdquo Tema jaoks

seisnebki votildeidan-votildeidan mudeli pikaajaline motildeju soovis kasutada antud meetodit eranditult

kotildeigis konfliktsituatsioonides

10 Kuivotilderd rakendatavaks peate votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit

igapaumlevaelus Palun potildehjendage

Motildenevotilderra uumlllatuslikult pidas uumlheksa intervjueeritavat kuumlmnest antud mudelit igapaumlevaelus

vaumlgagi rakendatavaks Kuigi ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmades votildeib olla motildeningaseks

takistuseks rotildehutasid intervjueeritavad et selle kasutamine sotildeltub eelkotildeige teadlikkusest ja

tahtest lahendada probleemi nii et motildelemad votildeidavad Vastajad peavad votildeidan-votildeidan

mudelit seda vajalikumaks mida rohkem on ruumlhmas lapsi Vastajate arvates on antud mudelist

palju kasu ka suhtlemisel kolleegide ja lastevanematega ldquoIga inimene leiab aega

probleemiga tegelemiseks kui seda palutakse Kotildeik me seisame oma huvide eest seega on

inimene seesmiselt motiveeritud leidmaks lahendust mis temale sobib mis teda ei

kahjustaksrdquo Uumlks vastaja kasutab kuumlll mudelit sageli kuid pole veendunud et seda igas

olukorras ja kotildeikide probleemide puhul rakendada saaks Lasteaias peetakse votildeidan-votildeidan

mudeli kasutamist oluliseks et lastest kasvaksid uumlksteist maumlrkavad hoolivad positiivsed

probleeme lahendada oskavad inimesed

11 Kuivotilderd vajalikuks peate antud koolitust lasteaiaotildepetajatele Lastevanematele

Eranditult kotildeik intervjueeritavad peavad Gordoni perekooli vaumlga oluliseks nii

lasteaiaotildepetajatele kui lapsevanematele sest ldquosuhtlemine on kotildeige alus Hea suhtleja on ka

hea koostoumloumlpartnerrdquo ldquoKui me tahame et meie lastest kasvaks sotsiaalselt kuumlpsed psuumluumlhiliselt

ja emotsionaalselt terved taumliskasvanud peaksid kotildeik kel vaumlhegi lastega kokkupuutumist

Gordoni koolitusel osalemardquo Rotildehutati erinevust gordonliku laumlhenemise ja kasvatuse vahel

kust ise paumlrit ollakse Ilma otildeppimata ei osata teisti kaumlituda toimitakse nii kuidas vanemad ja

otildepetajad nendega kaumlitusid ldquoIlma selleta ei tohikski lasteaias olla eriti kuna ruumlhmad on nii

suured vastutus on nii suur Kui oled ise abitu hakkad neid kamandama ja taumlnitama Sa teed

seda sest ei oska teisitirdquo

ldquoKui kedagi loumloumld laumlheb valu uumlle aga kui uumltled halvasti ei laumlhe see uumlle Vaumlga kurb kui

kasvataja seda teebrdquo Uumlks otildepetaja jagas oma valusat kogemust kuidas hoolimata

kotildergharidusest kardab ta oma arvamust avaldada sest teda tehti koolis kotildeigi ees maha

52

Uumlks inimene arvas et antud koolitus on vajalik kotildeigile kuid eriti noortele ja ainsa lapsena

kasvanutele

13 Millised oleksid Teie ettepanekud seoses Gordoni koolitusega lasteaiaotildepetajatele

Kotildeik intervjueeritavad olid seisukohal et antud koolitus peaks kohustuslikuna kuuluma

pedagoogide baaskoolitusse ja olema ilmtingimata praktiline Uumlhe lasteaia kaks sama ruumlhma

otildepetajat tegid ettepaneku et oleksid nouml pilootlasteaiad kus kotildeik otildepetajad oleksid laumlbinud

Gordoni koolituse kuhu tudengid peale kursuse laumlbimist saaks minna tutvuma kuidas neid

oskusi praktikas rakendatakse Samuti pidasid nad vajalikuks kursust mitu korda laumlbi teha et

oskused kinnistuksid ja muutuksid alateadlikuks Teise lasteaia otildepetajate poolt tehti ettepanek

supervisiooniks ja jaumltkukoolituseks - peeti vajalikuks kohtuda umbes kahekuise intervalliga

et omavahel vahepealseid kogemusi jagada ning raskemaid olukordi laumlbi maumlngida

Arvati et sama ruumlhma motildelemad otildepetajad votildeiksid rakendada Gordoni meetodit ning vaumlljendati

soovi et kogu lasteaia meeskond koolitusel osaleks Meeskonnana otildeppimine aga eeldab

omavahelist usaldust ja turvalisust Uumlhe otildepetaja sotildenul tuli talle kasuks just see et ta kaumlis

kursusel oma kollektiivist eraldi Kolleegid kes osalesid meeskonnana kartsid ennast avada

seetotildettu ei olnud neil koolitusest praktilist kasu ning nad ei hakanud oskusi kasutama

Leiti et teadmine suhete kohta votildeiks olemas olla olenemata elukutsest nii jaumlaumlksid motildenedki

ldquorusikas puumlsti asjadrdquo olemata Mitmed vastajad uumltlesid et peavad seda koolitust vajalikuks ka

kotildeigile kooliotildepetajatele arstidele sotsiaalpedagoogidele noorsootoumloumltajatele

434 Kokkuvotildete uurimustulemustest

Votilderreldes ankeetkuumlsitluses osalenute ja intervjueeritute vastuseid votildeib kokkuvotildetvalt oumlelda et

kotildeik uuringus osalenud peavad suhtlemisalast koolitust vaumlga oluliseks Kolmandik kuumlsitlusele

vastajaist peab suhtlemisoskusi lasteaiaotildepetajale sama oluliseks kui muid paumldevusi kahe

kolmandiku kuumlsitlusele vastanute ja kotildeigi intervjueeritute meelest on suhtlemisoskused

muudest paumldevustest veelgi olulisemad Gordoni perekooli laumlbinud hindavad antud koolitust

lasteaiaotildepetajatele vaumlga vajalikuks ning leiavad et Gordoni koolitus peaks kuuluma

alushariduse eriala tasemeotildeppesse ning toimuma kindlasti praktiliselt Ka enamus

ankeetkuumlsitlusele vastanuist leiab et suhtlemisotildepetus peaks toimuma praktiliselt Maumlrkimist

vaumlaumlrib et mida vaumliksem oli vastajate praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse taumlhtsustada

suhtlusotildeppe praktilist osa

53

Votilderreldes kuumlsitlusele vastanute ja intervjueeritute arvamusi lasteaiaotildepetajate

professionaalsuse kohta selgub et mida vaumliksem on praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse

suhtlemisoskusi pidada professionaalsuse oluliseks osaks Samasugune seisukoht selgus

intervjueeritavate vastustest kuumlsimusele kuidas osati lahendada lastega ettetulevaid

probleeme erialalasele toumloumlle minnes Paljud vastasid et sel ajal ei osanud veel probleeme

naumlha Uumlle seitsme aasta toumloumltanud otildepetajad ja Gordoni perekoolis osalenud peavad oskust

lapsega suhelda ning tema individuaalsust arvestada uumlheks lasteaiaotildepetaja professionaalsuse

tunnuseks 96 kotildeigist uuringus osalenuist peab lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga taumlhtsaks Seejuures rotildehutavad kotildeik koolituse laumlbinud et

otildepetaja on oma kaumlitumisega lastele mudeliks maumlrkides et lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskujul

isegi siis kui nad veel ei raumlaumlgi Siin avaldus oluline erinevus Gordoni koolitusel osalenud ja

mitteosalenud vastajate seas Kuumlsitlusele vastanuist vaid 35 totildei vaumllja et lapsed jaumlljendavad

otildepetaja kotildeneviisi Kursusel osalenud rotildehutasid kotildeik et olenemata sellest mida lastele

otildepetada jaumlrgivad lapsed vaid seda mida naumlevad ja kogevad Lasteaiaotildepetaja eeskujul votildeib

lapsest kasvada julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt lahendav inimene

Votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja motildeju laste sotsiaalsete oskuste arengule oskavad Gordoni

perekoolis osalenud votilderreldes baaskoolituse laumlbinutega oluliselt paremini tajuda ja arvestada

Kuigi Gordoni perekoolis osalenud peavad oluliseks kotildeiki kursusel kaumlsitletud teemasid

kasutatakse praktiliselt kotildeige rohkem aktiivset kuulamist tunnete peegeldamist lastevaheliste

probleemide vahendamist ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelit Otildepetajad on muutunud

enesekindlamaks suhted lastega laumlhedasemaks Kolleegide ja lastevanematega on suhted

avatumad Votilderreldes koolituseelse kaumlitumisega teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja puumluumltakse

neist hoiduda Julgemalt oumleldakse ldquoeirdquo ja potildehjendatakse seda Tavapaumlrase kiitmise asemel

raumlaumlgitakse lapsele lahti tema kaumlitumise motildeju ning vaumlljendatakse oma heameelt ja rotildeotildemu

Probleemolukordades ei potildergata enam lastele peale ega lahendata nende eest probleeme aumlra

vaid puumluumltakse minasotildenumeid kasutades ja lapsi kaasates olukordadele lahendusi leida

Otildepetajad on maumlrganud et lapsed on hakanud julgemalt oma arvamust avaldama uumlksteist

tunnustama ning omavaheliste probleemide puhul teineteist arvestama Lasteaia otildehkkond on

muutunud vabamaks ja rotildeotildemsamaks Otildepetajad leiavad et otildepitud oskuste paremaks

omandamiseks oleks vajalik koolitusjaumlrgne supervisioon ning hilisem jaumlrelkoolitus Kasuks

tuleks kogu meeskonna samuti lastevanemate koolitamine

54

435 Toumlouml autorite uurimuse ldquoGordoni perekooli kursuse vajalikkusest

lasteaiaotildepetajate koolitusesrdquo votilderdlus Gerdy Kanguri magistritoumloumlga ldquoTh

Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas otildepetajate

arvamusesrdquo

Autorid votilderdlesid uurimustulemusi Gerdy Kanguri tulemustega kes oma magistritoumloumls 2009

aastal uuris Th Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas

intervjueerides Gordoni Otildepetajate koolis osalenud 10 lasteaiaotildepetajat ja 11 koolis toumloumltavat

otildepetajat Kanguri valimisse kuulunud otildepetajaist enamus oli vanuses 20-30 vaid kaks

intervjueeritut olid uumlle 30 ning uumlks otildepetaja oli 19aastane Seega olid valimi moodustunud

otildepetajad oluliselt nooremad meie uuringus osalenuist

Gerdy Kanguri uurimustoumlouml fookus erines autorite omast Kangur (2009) keskendus oma toumloumls

otildeppe- ja kasvatustoumloumld puudutavatele probleemidele ja nende lahendamisele Autoreid huvitas

eelkotildeige lasteaiaotildepetaja roll laste sotsiaalse arengu toetamisele

Votilderreldes saadud andmeid Kangruri uurimustoumlouml tulemustega leidsid autorid olulisi sarnasusi

ja motildeningaid erinevusi Nii Kanguri kui ka autorite poolt intervjueeritud peavad oluliseks

otildepetaja oskust maumlrgata igat uumlksikut last Motildelemast uuringust selgub et enamus

intervjueerituid ei ole kaalunud oma toumloumlst loobumist Nii kaumlesoleva toumlouml autorite kui Kanguri

uuringus osalenud hindasid Gordoni koolituse vaumlga vajalikuks nimetades olulisemate

omandatud oskustena aktiivset kuulamist probleemide maumlaumlratlemist konfliktide lahendamist

ja minasotildenumeid Vastanud puumluumlavad otildepitut igapaumlevaselt rakendada Otildepitud oskuste

kasutamist takistavate teguritena toodi vaumllja ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmas Omandatud

oskuste uumllekordamine on motildelemas uuringus osalenute sotildenul vajalik Kotildeik nii Kanguri kui ka

autorite uuringus osalenud peavad taumlhtsaks lapse kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

rotildehutades lasteaiaotildepetaja rolli turvalise ja usaldusliku otildehkonna loomisel Positiivse meeleolu

loomist ja motivatsiooni aumlratamist peetakse igale otildepetajale vajalikuks kutseoskuseks mis

otseselt sotildeltub otildepetaja suhtlemisoskustest Motildelemast uuringus selgub Gordoni koolitusel

omandatud oskuste motildeju avaldumine otildepetajad tunnevad end kindlamat suhtlevad kolleegide

ja lastevanematega julgemalt ja vabamalt on hakanud rohkem oma arvamust avaldama ja teisi

kuulma Lastega suhtlemisel on otildepetajad muutunud teadlikumaks oma kaumlitumise motildejust ning

oskavad oma toumloumld paremini eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida Teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja

puumluumltakse neist hoiduda Enamus Kanguri intervjueeritutest ja kotildeik autorite uuringus osalenud

maumlrkasid Gordoni koolituse positiivset motildeju lastega suhtlemisele suhtlemine muutus

55

vabamaks ja sotildebralikumaks lapsi maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning kaasatakse neid

reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

Kotildeige olulisem erinevus avaldub lasteaiaotildepetaja rollinaumlgemuses Kanguri uuringus osalenuist

poolte arvates kuulub lasteaiaotildepetaja professionaalsuse juurde ka esilekerkinud probleemide

loova lahendamise oskus 50 vastanuist taumlhtsustavad otildeppimist ja toumloumlvihikute taumlitmist

Autorite poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajad peavad kotildeige aluseks just suhtlemisoskust

Kanguri valimis uumlks otildepetaja kes keeldus intervjuud andmast pidas Gordoni koolitust

motildettetuks jaumlaumldes kindlaks oma vaumlljakujunenud suhtlemisviisidele Autorite uuringus osalenud

pidasid kotildeik Gordoni koolitust vaumlga vajalikuks ja kasulikuks ning rakendasid koolitusel

omandatut tulemuslikult igapaumlevaelus Kanguri poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajatest

enamus pidas aktiivset kuulamist raskesti rakendatavaks vaumlikeste lastega kes veel ei raumlaumlgi

ning suure laste arvuga ruumlhmades Autorite uuringus seevastu kasutasid kotildeik Gordoni

perekooli lotildepetanud lasteaiaotildepetajad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt ja tulemuslikult

olenemata laste vanusest votildei ruumlhma suurusest Motildelemat tegurit mainiti kuumlll raskendavana

kuid mitte takistavana Uumlks kuumlsitletu Kanguri uuringus oli arvamusel et minasotildenumid ei motildeju

lastele vaid sobivad taumliskasvanute hulgas Autorite uuringus osalenute hulgas sellist

seisukohta ei esinenud Uumlks Kanguri uuringus osalenu avaldas et Gordoni koolitusel

osalemine on muutnud teda paremaks suhtlejaks ka kodustega autorite uuringus raumlaumlkisid

sellest omaalgatuslikult vaumlhemalt pooled inimesed

Autorite intervjueeritud kasutavad kotildeik ka votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit Kanguri

poolt kuumlsitletute hulgas kaks lasteaiaotildepetajat polnud antud mudelit kasutanud pidades seda

liialt keerukaks ja aeganotildeudvaks Pooled Gerdy Kanguri kuumlsitletuist ning kotildeik autorite

intervjueeritavad vaumlljendasid seisukohta et hea tahtmise korral saab kotildeike otildepitut rakendada

Toumlouml autorid ei saa tinglikult vaumllja tuua potildehjuseid miks pooled Kangurile vastuseid andnud ei

pea votildeimalikuks antud mudelit rakendada Votildeime oletada et maumlrkimisvaumlaumlrne erinevus on

tingitud osalenute vanusest ja elukogemusest Toumloumlstaaž oli Kanguri uuringus osalenuil vaumlhene

- kahel inimesel alla aasta kolmel aasta vaid neli inimest olid toumloumltanud 3-6 aastat Autorite

poolt intervjueeritud olid vanuses 26 ndash 57 ja nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36

aastani Autorid maumlrkasid muutust hoiakutes ja arvamustes paumlrast seitsmeaastast toumloumlkogemust

Nii Kanguri kui ka autorite uurimustulemuste analuumluumlsist ja votilderdlusest ilmnes et Gordoni

koolitusel osalenud lasteaiaotildepetajad peavad Gordoni metoodikat unikaalseks sest lihtsad

kuid olulised totildeed on esitatud arusaadavalt mudelid on igapaumlevaselt rakendatavad ning

56

tulemused avalduvad erinevates suhtlusringkondades kiiresti Suhted muutuvad avatumaks ja

laumlhedasemaks uumlksteist maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning probleeme lahendatakse

uumlksteise vajadusi arvestades Kui otildepetaja oskab kuulata ja laste tundeid peegeldada on lastele

tagatud emotsionaalne turvalisus Pingevaba otildehkkond julgustab lapsi oma arvamust avaldama

ning toetab otildepimotivatsiooni Lasteaiaotildepetajat naumlhakse mudelina kelle kaumlitumist lapsed

jaumlljendavad Koolitusel osalenud on maumlrganud et lapsed hakkavad kasvataja eeskujul uumlksteist

tunnustama aumlra kuulama oma arvamust avaldama ei uumltlema ning omavahelisi probleeme

teineteist arvestavalt lahendama Seega votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused on

vahetult seotud laste sotsiaalsete oskuste kujunemisega Motildelemas uuringus osalenud peavad

antud metoodikal potildehinevaid koolitusi vajalikuks nii lasteaia- kui ka kooliotildepetajatele ja

soovitavad koolituse sisse viia kotildeigi pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe otildeppekavadesse

57

Kokkuvotildete

Kaasaegses kasvatusteaduses vaadeldakse last taumlisvaumlaumlrtusliku inimesena kellel on otildeigus

enesemaumlaumlramisele Avatud aktiivseks vastutustundlikuks koostoumloumlvotildeimeliseks teisi

arvestavaks taumliskasvanuks kasvamine algab lapsepotildelvest ja on motildejutatud kasvukeskkonnast

Taumliskasvanute hoiakud ja suhtumine on aluseks lapse minapildi ja kaumlitumismudelite

kujunemisele Adekvaatne enesetunnetus ja ndashteadvus saavad areneda kasvukeskkonnas kus

taumliskasvanud on teadlikud kasvatuse pikaajalistest eesmaumlrkidest laste arengu

seaduspaumlrasustest oskavad arvestada laste individuaalsust motildeista laste motildettemaailma ja

tundeid ning pakkuda lisaks hoolitsusele ka soojust ja tuge mida lapsed vajavad Lapse

arengus on kodu ja vanemate kotilderval oluline roll lasteaial ja lasteaiaotildepetajal Mida noorem

laps seda olulisem on lasteaiaotildepetaja vahetu motildeju lapsele Alushariduse raamotildeppekava

kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Laste positiivse enesehinnangu omaalgatuse iseseisva motildetlemise toetamine eeldab

lastaiaotildepetajalt lisaks teadmistele ka selliste suhtlemismetoodikate valdamist mis

votildeimaldaksid eespool nimetatud eesmaumlrke taumlita Pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe

otildeppekavades ei ole uumlldjuhul suhtlusmetoodikate praktilist kursust mistotildettu otildepetajad saavad

teoreetilised teadmised kuidas lastega suhelda kuid ei oska neid teadmisi praktikas

rakendada

Toumlouml autorite eesmaumlrgiks oli selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajal toetada lapse emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud

riikliku otildeppekava taumliendamiseks

Autorite kogemusel on Thomas Gordoni suhtlusmetoodika universaalne ning votildeimaldab

lasteaiaotildepetajal taumlita alushariduse raamotildeppekava notildeudeid laste sotsiaalse ja emotsionaalse

arengu toetamisel Gordoni mudel laumlhtub inimotildeigustest on struktureeritud otildepetab probleeme

maumlaumlratlema ning valima sobivat suhtlemisoskust laumlhtudes pikaajalistest

kasvatuseesmaumlrkidest Aktiivse kuulamise ja votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudeli

kasutamine aitab luua lastele emotsionaalse turvalisuse ning jagada soojust ja motildeistmist

Minasotildenumid ja kehtestamisoskused on aluseks piiride seadmisel ning kokkulepete

sotildelmimisel

58

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus Valimi moodustasid Rakvere

Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid ning Gordoni perekooli laumlbinud

Laumlaumlne- ja Ida-Virumaa lasteaiaotildepetajad Uurimus viidi laumlbi 2011 aasta kevadel Kuumlsitlused ja

intervjuud on toumlouml autorite kaumles

Uuringu tulemuste potildehjal jaumlreldavad toumlouml autorid et Gordoni perekooli laumlbinud

lasteaiaotildepetajad

rakendavad otildepitud oskusi igapaumlevaselt

tajuvad end enesekindlamalt

suhtlevad kolleegidega ja lastevanematega vabamalt

on lastega suhtlemisel muutunud teadlikumaks oma sotildenavarast ja kaumlitumise motildejust

hoiduvad suhtlemistotildeketest

maumlrkavad ja kuulavad lapsi koolituseelse ajaga votilderreldes rohkem

peegeldavad oskuslikult laste tundeid ja maumlrkavad selle kasulikkust

kaasavad lapsi reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

oskavad oma toumloumld eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajate sotildenul on laste emotsionaalse ja sotsiaalse

arengu toetamisele eriti oluline motildeju aktiivsel kuulamisel laste tunnete peegeldamisel

lastevaheliste probleemide vahendamisel ning votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelil

Loetletud oskuste tulemusel on lapsed hakanud varasemast rohkem oma arvamust avaldama

uumlksteist tunnustama ja uumlksteisega arvestama Kotildeik otildepetajad motildeistavad et nende kaumlitumine on

mudeliks ja lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskuju jaumlrgides isegi siis kui nad veel raumlaumlgi

Uurimusest selgus et ankeetkuumlsitluses osalenud ja intervjueeritavad peavad lasteaiaotildepetaja

professionaalsuse oluliseks osaks suhtlemisoskust Kotildeik intervjueeritavad vaumlitsid et praktiline

Thomas Gordoni mudelile potildehinev suhtlemisoskuste koolitus on vaumlga vajalik igale

lasteaiaotildepetajale Need kes vastasid ankeetkuumlsitlusele ning olid toumloumltanud vaumlhem kui seitse

aastat pidasid suhtlemisoskuste alast koolitust vajalikuks kuid ei osanud vaumlaumlrtustada

praktilise otildeppe osataumlhtsust Kauem toumloumltanud otildepetajad kes ei olnud laumlbinud Gordoni koolitust

oskasid vaumllja tuua suhtlemisoskuste praktilise otildeppe vajalikkuse

59

Tulemustest jaumlrelduvalt leiavad toumlouml autorid et Gordoni koolitused on lasteaiaotildepetajatele

aumlaumlrmiselt vajalikud ning aitavad taumlita alushariduse raamotildeppekava

Uuringus osalenute ettepanekud

taumliendada alushariduse tasemeotildeppe otildeppekava Thomas Gordoni praktilise

suhtlemiskoolitusega

lisada Gordoni perekool ja Otildepetajate kool taumlienduskoolituse otildeppekavadesse

taotleda votildeimalusi lasteaiaotildepetajatele Gordoni koolituste riiklikuks rahastamiseks

Autorite ettepanek Gordon koolituste litsentsi omavale Perekeskusele Sina ja Mina

toumloumltada Gordoni perekooli ja Otildepetajate kooli baasil vaumllja koolitus lasteaiaotildepetajatele

koostada Gordoni metoodikal potildehinev kaumlsiraamat lasteaiaotildepetajatele ja anda see vaumllja

truumlkisena

60

Kasutatud kirjandus

Arvamus alushariduse raamotildeppekava kohta Eesti Lastevanemate Liit

httpwwwlapseemoodulphpmoodul=CMSampKomponent=Lehedampid=80ampsm_id=226

[20022011]

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee soovitus (2006)

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondsooline_v6vanemaharidu

sI_uemarlaudSoovitused_Positiivse_Vanemluse_Kohtapdf [06032011]

Aunap M Juske M Jt (2006) Koolist toumloumlle Haridus ja toumloumlturg Elukestva Otildeppe

Arendamise Sihtasutus Innove Tallinn

Brostroumlm S amp Wagner J (2003) Early childhood education in five nordic

countriesPerspectives on the transition from preschool to school Arhus Systime Academic

Brotherus A Hytoumlnen J KrokforsL (2001) bdquoEsi- ja algotildepetuse didaktikaldquo Tallinn

Butterworth G Harris M (2002) Arengupsuumlhholoogia alused TUuml Kirjastus

Cullen J (1995) bdquoAustralian Journal of Teacher Educationldquo EBSCO

Durrant J E (2010) Positive Discipline in Everyday Teaching Guidelines for Educator

Save the Children

httpseapsavethechildrenseGlobalscsSEAPpublicationpublication20pdfEducationPos

itive20Discipline20Everyday20Teaching20FINALpdf [01032011)]

Ebber I (1982) Otildepilase psuumluumlhika ja kodune kasvatus Tallinn

Eesti Vabariigi haridusseadus

httpwwwiseeedokumendidseadusedharidusharidusseadushtm [02022011]

Gordon T (2003) Tark lapsevanem Vaumlike Vanker

Gordon Th (2006) Otildepetajate kool Vaumlike Vanker

Heinla E (1999) Mida laps koolilt ootab Haridus 6 22 ndash 25

Hujala E (2004) Uuenev alusharidus Tallinn Ilo Kirjastus

Kangur G (2007) Lastevanemate hinnang Gordoni perekoolile Eestis Bakalaurusetoumlouml TLUuml

Kangur G (2009) Th Gordoni otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas

otildepetajate arvamuses Magistritoumlouml TLUuml

8

Traditsiooniliselt on lasteaed olnud paumlevahoiuteenust pakkuv asutus mille olemasolu on

votildeimaldanud lastevanematel toumloumll kaumlia ning lastel eakaaslastega koos maumlngida turvaliselt aega

veeta ning tasapisi ka kooliminekuks valmistuda Praeguseks on aga lasteaiast kujunenud

oluline luumlli elukestva otildeppe tsuumlklis Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele kaumlsitletakse

lasteaeda koolieelse otildeppeasutusena mis votildeimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja

alushariduse omandamist (Koolieelse lasteasutuse seadus)

11 Alushariduse sisu ja eesmaumlrgid

Alusharidus on teadmiste oskuste vilumuste ja kaumlitumisnormide kogum mis loob eeldused

edukaks edasijotildeudmiseks igapaumlevaelus ja koolis (Eesti Vabariigi haridusseadus)

Alushariduse otildepe toimub kuni lapse 7aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses votildei kodus

Koolieelsed lasteasutused toetavad ja taumliendavad kodust kasvatust Kohalik omavalitsus on

kohustatud looma kotildeigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele votildeimaluse kaumlia

teeninduspiirkonna koolieelses lasteasutuses Lasteasutuse otildeppe- ja kasvatuskorralduse

aluseks on lasteasutuse otildeppekava mis koostatakse riikliku alushariduse raamotildeppekava alusel

2005 aasta lotildepus tegutses Eestis kokku 609 koolieelset lasteasutust kus kaumlis kokku 54 560

last ja kus toumloumltas 8003 pedagoogi (Aunap Juske 2006)

Alushariduse eesmaumlrk on toetada lapse terviklikku votildeimete- ja huvidekohast arengut aumlratada

otildepihuvi kujundada kujutlusmaailma ja koostoumloumloskust luua eeldused kotildenelemis- arvutamis-

ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks (Eesti Vabariigi

haridusseadus) Alus- ja alghariduse otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel tuleb arvestada

konkreetsele uumlhiskonnale omase kultuuritraditsiooni kujunenud arusaamade vaumlaumlrtuste ja

hoiakutega Taumlhtis on inimese sotsiaalse identiteedi ja uumlhiskondliku teovotildeime kujunemine

Osalemine ja osasaamine otildeppekasvatusprotsessist votildeimaldab taumlisvaumlaumlrtusliku uumlhiskonnaliikme

kujunemise Teadvustades sotsiaalse konstruktivismi ideestikku ja jaumltkusuutliku hariduse

potildehimotildetteid on taumlhtis nendega arvestada juba lapse haridustee esimestel etappidel mis

panevad aluse tema toimetulekule edasisel haridusteel ning loovad valmisoleku elukestvaks

otildeppimiseks (Kukk A 2010) Hujala vaumlitel peavad nii lapsevanemad kui ka lasteaia personal

lasteaiakasvatuse taumlhtsaimaks eesmaumlrgiks laste sotsiaalset kasvatust (Hujala 2004)

Igapaumlevakeeles on toimetulemise maumlrksotildenana kasutusel eluoskuste motildeiste Dagmar Kutsar

Tartu Uumllikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi dotsent ja Euroopa sotsiaaluuringu

teadusnotildeukogu liige rotildehutas konverentsil bdquoKas lapsevanemaks suumlnnitakse votildei otildepitakserdquo et

eluoskused ndash inimeste tugevad ja notildergad kuumlljed mis avalduvad igapaumlevastes valikutes ja on

9

suunatud isiklikule heaolule ndash kujunevad ja saumlilivad sotsiaalse otildeppimise protsessis sisemiste

(oma motildetted ja tunded) ning vaumlliste (vaumlline kaumlitumine ja keskkonnatingimused) koosmotildejul

Eluoskuste hulka loetakse suhtlemisoskusi (enesevaumlljendus- ja kuulamisoskust oskust laumlbi

raumlaumlkida ja ei oumlelda enda eest seista oskust olla empaatiline vestluspartnerit aktiivselt kuulata

tegutseda meeskonnas kriitilise motildetlemise ja probleemilahendamise oskusi positiivse

motildetlemise oskusi stressi ja tunnetega toimetuleku oskusi) Lapse eluoskuste tugevdamine votildei

eluoskuste notilderkuse kinnistamine sotildeltub taumliskasvanute suhtumisest ja kaumlitumisest sotildeltumata

sellest kas nad on oma kaumlitumise motildejust teadlikud votildei mitte (Kutsar 2011)

Otildeppijate toimetulek sotildeltub kasvukeskkonna tingimustest ja isiksuse eripaumlrade arvesse

votildetmisest Otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel peab taumlhelepanu poumloumlrama toimetulekuoskuste

kujunemisele

Oluline on reaalne uumlmbritsev keskkond ning suhtluspartnerite avatus ja aktiivsus taumlhenduste

loomisel mille tulemusel kujuneb tunnetus iseenda kasvamisprotsessist (nt koolis kodus

klassis jne) konkreetses uumlhiskonnas ja kultuuris Samas ei rotildehuta selline laumlhenemine

olukordade ja suhete puumlsivuse taumlhtsust vaid pigem muutuvat konteksti milles toimub

uumlmbritsevast arusaamine ja selle motildetestamine (Kukk 2010)

Lapse loomulik tegevus on maumlng Kogu lapse tegevus on looming mille kaudu taumliskasvanu

toel kujuneb uumlmbritsevast arusaamine

Joy Cullen Massey Uumllikoolist kirjutab vaumlikelaste otildepetamist on tugevalt motildejutanud teadmiste

filosoofia mis toetub maumlngule alushariduse omandamise jooksul Selles laumlhenemisviisis

peegeldub Piaget motildeju Kognitiivse arengu teooria kohaselt otildepivad lapsed kotildeige totildehusamalt

fuumluumlsilises keskkonnas suhtlemise kaudu Otildeppemaumlng aitab lapsi otildeppida lugema ja kirjutama

otildepetab aspekte uumlhiskonnast ja matemaatikast kujundab nende arusaamist maailmast (Cullen

1995)

Maailmapilt sisaldab inimese uskumusi ja vaumlaumlrtushinnanguid Uurimustes on kindlaks tehtud

et peamised vaumlaumlrtused ja oskused mida vanemad koolilt ootavad on eetilised vaumlaumlrtused

sallivus austus toumloumltamise oskus iseseisvus aktiivsus suhtlemisoskus otildeppimisoskus (Heinla

1999)

10

12 Alushariduse eesmaumlrkidest Euroopa kultuuriruumis

Enamikus Euroopa riikides on vaumllja toumloumltatud riiklikud otildeppe- votildei raamotildeppekavad milles

maumlaumlratletakse eelkoolikasvatuse eesmaumlrgid toumlouml sisu ja potildehimotildetted Vaumlaumlrib maumlrkimist et

koolieelse kasvatuse eesmaumlrgid on paljudes Euroopa maades suhteliselt sarnased Potildehiliste

eesmaumlrkidena naumlhakse lapse igakuumllgse arengu ja loovuse soodustamist vastutustunde

kasvatamist kodaniku kasvatamist lapse heaolu tagamist ning kooliks ja edasiseks

haridusteeks ettevalmistamist Sageli mainitakse ka lapse iseseisvuse ja eneseusalduse

toetamist

Eesmaumlrkide juures tuuakse vaumllja ka teatud otildeppevaldkonnad suuline ja kirjalik kotildene

matemaatika kunstikasvatus teaduse ja tehnoloogia tutvustamine Eestis nagu ka paljudes

teistes maades naumlhakse eelkooliasutust kui votildeimalust otildeppida sotsiaalseid oskusi ning

omandada kultuurivaumlaumlrtusi ja traditsioone (Ugaste Otildeun 2004)

Otildeppekavade kaudu puumluumltakse edendada koolieelse kasvatuse kvaliteeti suunata ja toetada

otildepetajaid nende igapaumlevatoumloumls ning soodustada otildepetajate lastevanemate ja laste suhtlemist

Vanematega koostoumlouml valdkonnas raumlaumlgitakse suhtlemisest infovahetusest motildeistmisest

koostoumloumlst dialoogist toetamisest vastastikusest abist vanemate kaasamisest kasvatus- ja

planeerimisprotsessi Votildeib oumlelda et otildeppekavades kaumlsitletakse potildehiliselt lapse igakuumllgse

arengu ja heaolu kuumlsimusi teatud piires vaadeldakse ka kooliks ettevalmistamist Rohkem kui

pooltes Euroopa riikides defineeritakse teatud kompetentsid mis peaks lastel kujunema

koolimineku ajaks Ollakse seisukohal et otildeppekava peab olema paindlik votildeimaldama

otildepetajatel katsetada uute metoodiliste ja pedagoogiliste suundumustega ja kohandada uumlldisi

toumlouml eesmaumlrke laumlhtudes kohalikest tingimustest ning vajadustest Naumliteks Prantsusmaa

otildeppekavades on esile toodud lapse sotsiaalsete suhete rikastamise taumlhtsus vajadus luua

tingimused otildeppimiseks ja votildeimete arendamiseks Soome eelkoolikasvatuse peaeesmaumlrgina on

vaumllja toodud perekonna toetamine laste kasvatamisel ja isiksuse tasakaalustatud arengu

tagamine (vt lisa 1) (Ugaste Otildeun 2004)

Potildehjamaade otildepetajad poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele

ja igakuumllgsele arengule Otildepetajad loovad lapsele keskkonna milles ta votildeib sotsialiseeruda

osaleda demokraatlikul viisil ja vaumlljendada ennast esteetiliste tegevuste (muusika tants

joonistamine maalimine) kaudu Potildehjamaade eelkooliasutustes poumloumlratakse taumlhelepanu laste

maumlngule suhtlemisvotildeimalustele ja praktilis-esteetilistele tegevustele Akadeemilist otildepet

lasteaias on peetud vaumlheoluliseks (Brostroumlm amp Wagner 2003)

11

Eesti riikliku otildeppekava uumlldeesmaumlrk on lapse mitmekuumllgne ja jaumlrjepidev areng Otildepetajad

poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele kodu ja lasteasutuse

koostoumloumls Uumlldeesmaumlrgist laumlhtuvalt toetab otildeppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist vaimset

sotsiaalset ja emotsionaalset arengut mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne

minapilt uumlmbritseva keskkonna motildeistmine eetiline kaumlitumine ning algatusvotildeime esmased

toumloumlharjumused kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise taumlhtsusest ning arenevad

maumlngu- otildepi- sotsiaalsed ja enesekohased oskused (vt lisa 2)(Koolieelse lasteasutuse riiklik

otildeppekava)

13 Otildepetaja kutsemeisterlikkus

Otildepetaja on rahvusliku identiteedi kandja ja uumlhiskonna vaimsuse kujundaja kelle

potildehitegevused on otildeppeprotsessi planeerimine ja juhtimine otildeppija juhendamine tema arengu

ja motivatsiooni toetamine otildeppeprotsessi analuumluumlsimine ja hindamine ning tagasiside andmine

otildeppijale tema vanematelehooldajale otildeppija kaasamine otildeppesisu ja eesmaumlrkide

kavandamisse otildeppija toetamine otildepi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel (Otildepetaja

kutsestandard)

Koolieelse lasteasutuse otildepetaja

loob last arendava maumlngulise ja turvalise keskkonna

suudab juhendada maumlngulist otildeppimist

kujundab lapsest laumlhtuva kasvukeskkonna

maumlrkab varakult erivajadusi ja notildeustab lastevanemaid teavitab neid vajaduse korral

spetsialistiga konsulteerimise votildeimalustest

kujundab esmaseid suhtlemis- otildepi- ja koostoumloumloskusi

notildeustab lapsevanemaid arengu- ja kasvatusalastes kuumlsimustes

(Otildepetaja kutsestandard)

Tuginedes Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt vaumlljatoumloumltatud kutsestandardile eeldatakse

otildepetajalt sotsiaalsete oskuste otildepetamise oskust oskust ise suhelda nii probleemse lapsega kui

ka erineva kultuuritaustaga lapsevanemaga Toumlouml autorid uurisid erinevaid otildepetajatele

suunatud otildeppekavasid kuid ei leidnud otildepetatavaid aineid mis tagaksid otseselt

otildepetamisoskuse Motildene ainekirjelduse sisust Tallinna Uumllikooli alushariduse otildeppekavast tuli

12

vaumllja et kaumlsitletakse suhtlemispsuumlhholoogiat kuid aine mahu seisukohalt ei suuda selle

vaumlhene osakaal uumlldise psuumlhholoogia aine sees tagada oskust suhtlemist otildepetada

Pedagoogikateadlase Lee Schulmani ettekujutuse jaumlrgi moodustub otildepetajate pedagoogiline

paumldevus kolmest komponendist uumlldpedagoogikast otildepetatavast ainest ja selle otildepetamise

metoodikast (Krull 2000) Professionaalsuse iseloomulikud tunnused avalduvad ja

peegelduvad kutseala esindajate spetsiifiliste isikuomadustena mis kujunevad neil

loomupaumlraste eelduste ning kutseettevalmistuse ja praktika tulemusena Otildepetajatoumlouml eeldab

erakordselt head inimpsuumluumlhika tundmist ja sotsiaalse konteksti taju mistotildettu notildeuab sellel

erialal professionaalsuse saavutamine aastaid (Krull 2002)

13

2 Lapse sotsiaalne kasvukeskkond ja otildepetaja roll selle kujundamisel

Soome kasvatusteadlase Hujala sotildenul kirjeldab taumlnapaumleva lapse kasvukeskkonda kotildeige

paremini sotildena muutus Muutuvad uumlhiskonnastruktuur vaumlaumlrtusmaailmad elamistavad ja

perestruktuurid Muutus minapildis on tekitanud votildeimsa uuenduse vajaduse kasvatuse ja

otildepetamise ideoloogias Traditsiooniliselt on kasvatust puumluumltud allutada poliitilistele ja

sotsiaalsetele suumlsteemidele et selle abil kujundada uumlhiskonnakorda sobituvaid kuulekaid ja

korralikke kodanikke (Hujala 2004)

Hierarhilises suumlsteemis notildeuti ja kasvatati kuulekust et tagada suumlsteemi kestmine

Demokraatia puumlsimiseks vajame aga kodanikuuumlhiskonda mille liikmeilt oodatakse

iseseisvust vaumlaumlrikust vastutustundlikkust julgust empaatiat enesevaumlljendus- ja

kuulamisoskust koostoumloumloskusi soovi elukestvalt otildeppida ja areneda On ilmselge et neid

omadusi ei saa arendada samade kasvatusviisidega mis muudavad inimesed passiivseks ja

manipuleeritavaks (Murrik 2010)

Voldemar Kolga sotildenul on meie paratamatuseks liikumine infouumlhiskonna poole millega

kaasneb postmodernne eluviis Postmodernses uumlhiskonnas peab laps olema valmis

autoriteetide kadumiseks ja maailma pidevaks muutumiseks Vastuoluliste votildeimalustega

maailmas orienteerumisel on olulise taumlhtsusega adekvaatne minapilt terve enesehinnang

enesekindlus ja eneseusaldus Vaumlga raske on valikuid teha ja otsuseid vastu votildetta kui ei tea

kes sa oled Kolga leiab et nii lapsevanematel kui uumlhiskonnal tuleb muuta oma hoiakuid

kasvatuse suhtes ja otildeppida suhtlustehnikaid mis votildeimaldaksid toetada positiivse

enesehinnangu kujunemist lastel ning lahendada lastega seotud probleeme (Kolga 2006)

Taumlnapaumlevaste suhtlustehnikate ja konfliktilahendusmeetodite otildepetamise algatajaks votildeib

pidada Thomas Gordonit Antud toumlouml autorid notildeustuvad Kolga vaumlitega et adekvaatse minapildi

kujunemine eeldab dialoogi taumliskasvanu ja lapse vahel Infouumlhiskonna lapsevanemad ja

otildepetajad vajavad eluaegset otildeppimisvalmidust et muutuvas maailmas toime tulla Kolga peab

vaumlga oluliseks valmisolekut otildeppida lastelt Vaid taolisest osalusest kasvab vaumllja demokraatia

ja tsiviiluumlhiskond (Kolga 2006)

Autorid peavad taumlhelepanuvaumlaumlrseks et president Toomas Hendrik Ilves rotildehutas oma Eesti

Vabariigi 93 aastapaumleva kotildenes vajadust keskenduda avatusele ja sallivusele Autorite arvates

algab avatuse ja sallivuse kujundamine lapsepotildelves mis eeldab taumliskasvanute suhtumist

lapsesse kui taumlisvaumlaumlrtuslikku inimesse

14

Taumlnapaumlevane inimkaumlsitus rotildehutab isiksust aktiivse maailmakujundajana Selle kaumlsituse

kohaselt usutakse et inimene on iseennast maumlaumlrav ja vastutusvotildeimeline olend ning teda tuleb

selles suunas toetada ja julgustada Seetotildettu puumluumltakse toetada laste omaalgatust ja aktiivsust

ning usutakse et nad suudavad ise motildeelda ja oma probleeme lahendada Sellest tulenevalt

naumlhakse kasvatust ja otildepetamist uumlhiskonna arengu ainulaadse ning iseseisva jotildeuna (Hujala

2004)

Otildepetajal on keskkonna looja arengu toetaja ning suunaja roll Lasteaiaotildepetajad loovad oma

hoiakute uskumuste ja vaumlaumlrtushinnangutega lasteaia otildehkkonna (Niiberg Linnas 2007)

21 Kasvukeskkond kui lapse sotsiokultuurilise arengu motildejutaja

Kasvatusteadlane ja lasteaiakultuuri uurija Maarika Pukk rotildehutab lasteaiakultuuri rolli lapse ja

lapsepotildelve vaumlaumlrtustamisel Lasteaiakultuur on vaumlaumlrtuste normide hoiakute ja potildehimotildetete

kogum millest lasteaiatoumloumltajad oma igapaumlevategevuses juhinduvad Just lasteaiakultuur ndash

jagatud arusaam vaumlaumlrtustest ja eeskujudest ndash on vaimne fenomen mis eristab uumlht lasteaeda

teisest Eesti lasteaiakultuuris on esindatud nii taumliskasvanukeskne lapsekeskne kui ka lapsest

laumlhtuv laumlhenemine Lasteaiapedagoogika peab olema paindlik ja muutumisvotildeimeline nii

indiviidi- kui ruumlhmatasandil Terviklikku pedagoogilist laumlhenemist arendavad muutused

eeldavad teadlikke uuendusi (Pukk 2006)

Sotsiokultuurilise teooria jaumlrgi mille loojaks votildeib pidada Lev Votildegotskit on teadmiste

kujundamine ja otildeppimine olemuselt sotsiaalsed tegevused mistotildettu neid ei saa kaumlsitleda lahus

konkreetsest sotsiaalsest kultuurilisest ja ajaloolisest raamistikust Seega ei ole kuumlsimus

niivotilderd indiviidis ega keskkonnas eraldi vaid just nende vastastikuses sotsiaalses motildejus

Votildegotski jaumlrgi toimub otildeppimine esmalt sotsiaalsel seejaumlrel psuumlhholoogilisel tasandil Lapse

vaumlline tegevus muutub otildeppimise ja kogemuste kaudu jaumlrk-jaumlrgult sisemiseks vaimseks

tegevuseks Otildeppimine algab lapse ja taumliskasvanu vahelises sotsiaalses interaktsioonis

muutudes seejaumlrel sisemiseks psuumluumlhiliseks protsessiks Just tegevus moodustab vahendava luumlli

indiviidi ja kollektiivi vahel Enne kui lapsed otildepivad abstraktseid motildeisteid omal algatusel

kasutama otildepivad nad neid tundma vastastikustes sotsiaalsetes suhetes Kollektiivne tegevus

naumliteks otildeppimine ja toumlouml kujundavad selles osalevate indiviidide omadusi ja kaumlitumist (Pukk

2006)

Lapsed vajavad arenguks erinevaid sotsiaalseid keskkondi ning votildeimalust suhelda nii

eakaaslaste kui ka taumliskasvanutega Laps konstrueerib aktiivselt otildepitava taumlhendust Otildeppimine

15

leiab aset siis kui otildeppija teadvuses toimuvad muutused otildeppija seob uue otildepisisu varasemate

teadmiste ja kogemustega oskab neid seoseid maumlrgata motildeista uumlmber hinnata Niisiis tunneb

otildeppija vajadust saada aru oma olukorrast ning seda motildetestada (Krull 2001 Saumlljouml

2003)Votildegotski vaumlitis et lapsed puumluumlavad kotildene abil suhelda kuigi nad pole selle eesmaumlrgi

saavutamisel alati edukad Votildegotski sotildenul arenevad motildelemad nii keel kui ka motildetlemine ja

motildejutavad vastastikku teineteist Tema arvates toimub arenguline progressioon mis saab

alguse sotsiaalselt tasandilt ndash taumliskasvanu ja lapse vahelistest suhetest jotildeuab sisemise

dialoogini ning lotildepuks verbaalse motildetlemiseni Lapse poolt vaadatuna on sotildenad sotsiaalse

kontakti saavutamise ja taumliskasvanu kontrollimise vahendiks ning nad votildeimaldavad lapsel

lahendada neid uumllesandeid millega ta juhendamata toime ei tuleks (Butterworth Harris 2002)

Votildegotski teooria kohaselt on areng taumliuslikem siis kui lapsele antakse kogu aeg uumllesandeid

mis raskuselt vastavad laumlhimale arengutasemele Taolised uumllesanded notildeuavad lapselt

pingutust lisaks veel ka taumliskasvanu abi Niipea kui laps omandab antud uumllesande

lahendamise oskuse ongi ta oma arengus jotildeudnud uuele tasemele so laumlhimale

arengutasemele Eeldatakse et see protsess toimib vahetpidamata (Ebber 1982)

Sotsiaalse arengu all motildeistetakse ka arengu seda aspekti mis on seotud uumlhiskonnas teiste

inimeste keskel elamisega ning nendega suhtlemisega Suhtlemise kaumligus omandab laps

teatud suhtlemismudelid otildepib toime tulema oma emotsioonidega ja neid adekvaatselt

vaumlljendama otildepib taumlhele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima Laps

omandab sellele uumlhiskonnale tuumluumlpilised normid ja kaumlitumismudelid mida konkreetses

uumlhiskonnas sobivaks peetakse

Inimese maailmavaates millel potildehineb igapaumlevane kaumlitumine on sadu motildejutusi alates lapseea

kasvukeskkonnast kus potildeimuvad nii suhtlus- info- tehno- kui ka looduskeskkonna

elemendid (Kasemets 2000)

Sotsiaalne areng seostub sotsiaalsuse kujunemise ja kaumlitumisoskustega (Saarits 2005)

Koolieelses kasvatuses rotildehutatakse lapse sotsiaalse arengu motildeju otildeppimisele Toetades lapse

sotsiaalset arengut luuakse ka tema intellektuaalse arengu eeldusi Kui laps usaldab iseennast

siis on tal head eeldused uue otildeppimiseks (Brotherus Hytoumlnen Krokfors 2001)

16

Eesti Lastevanemate Liidu kodulehelt votildeib lugeda vanemate soovi et alushariduse eesmaumlrgid

peaksid silmas nii inimese praegust kui ka tulevast eksistentsi Vanemad peavad lasteaias

taumlhtsaks vaba maumlngu omavahelist suhtlemist ja votildeimalust valida millal mida ja kellega koos

ette votildetta mis eeldab otildepetajalt paindlikkust Alusharidus peaks suurendama inimese eeldusi

olla otildennelik Lapsevanemad toovad vaumllja et lasteaia kohta kaumlivates otildeigusaktides on kuumlll

detailsed notildeuded kraanikaussidele kuid mitte kasvukeskkonnale sisulises motildettes Vanemad

ise peavad kotildeige taumlhtsamaks luua toetav kasvukeskkond milles maumlaumlrav roll on otildepetajal

Toetava keskkonna tuumaks peavad vanemad otildepetaja usaldus- ehk laumlhisuhet lapsega Nagu

eespool on viidatud sotildeltub otildepetaja isiksusest ja professionaalsusest millist tuge lapsed oma

arengule saavad (Eesti Lastevanemate Liit)

22 Otildepetaja roll kasvukeskkonna kujundajana

Niibergi ja Linnase (2007) arvates peavad taumlnapaumleva alushariduse otildepetajal olema potildehjalikud

teadmised ja avar silmaring Mida noorem on laps seda parem metoodik peab olema otildepetaja

Lasteaiapedagoog ei ole lihtsalt teadmiste vahendaja vaid kogu otildeppeprotsessi kujundaja See

eeldab temalt vaumlga head ettevalmistust ja lastepsuumlhholoogia tundmist

Sikka arvates loob otildepetajate ja laste vaheline emotsionaalne side toetava otildepikeskkonna

Vastastikuste positiivsete suhete tekkimine ja areng eeldab reaalselt koosveedetud aega ja

vastastikust kogemuste jagamist Sikka sotildenul on nii tegevotildepetajad kui ka uurijad maumlrganud

just selle uumlliolulise kasvatusliku motildejuteguri (reaalselt koosveedetud aeg ja vastastikune

kogemuste jagamine) pidevat vaumlhenemistendentsi otildeppeprotsessis

Otildepetajate votildeimalused poumloumlrata rohkem taumlhelepanu emotsionaalsetele ja sotsiaalsetele teguritele

taanduvad ametlike ettekirjutuste ning kotildeige (koolivalmiduse eakohase arengu

toimetulemise akadeemiliste oskuste jne) motildeotildetmise vajaduse ees Meie uumlhiskonnas levinud

votilderdlemine konkurents surve olla edukas votildeib olla seotud laste hilisema akadeemilise

ebaotildennestumisega Otildepetajal pole aega suhelda ning edastada vaumlaumlrtushinnanguid kui ta on

orienteeritud eeldatavatele tulemustele

2003 aasta kooliettevalmistusruumlhmades laumlbiviidud uuringu potildehjal selgus et aumlraotildepitavate

teadmiste tase on kotildergem kui sotsiaalsete oskuste uumlldiste otildepioskuste eetika ja

maailmavaatega seonduvate oskuste ja arusaamade tase Lapse eneseusk ja positiivsed

otildepikogemused mis loovad eeldused edasiste otildepingute edukuseks on seotud aga just nende

valdkondadega Antud uurimuse kokkuvotildettes totildedeb Sikka et otildepetajate professionaalsed

17

oskused laste positiivse minapildi ja uumlldiste otildepieelduste kujundamisel sisaldavad piisavalt

arenguruumi Kuigi lasteaiaotildepetajad on lapsekeskse pedagoogika potildehimotildetted omaks votildetnud

on nende praktiline rakendamine keerukas (Sikka 2009)

Lapsekeskse pedagoogika rakendamiseks kinnitab Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee

2006 aastal soovituse liikmesriikidele mille kohaselt valitsused peaksid oma poliitikate ja

tegevuskavade korraldamisel silmas pidama tingimuste loomist positiivseks lastekasvatuseks

ning mis tahes seda takistavate tegurite kotildervaldamist Oluliseks peetakse sotsiaalsete hoiakute

ja elulaadi muutmisele suunatud poliitikat mis votildeimaldaks paremini arvesse votildetta laste

vanemate ja perede vajadusi ning arendada peresotildebralikke toumloumlkeskondi ja teenuseid

Nimetatud printsiipide elluviimisel peavad autorid universaalseks Th Gordoni

suhtlemismudeli laialdast rakendamist Gordon laumlhtub demokraatlikest potildehimotildetetest

arvestades votilderdselt nii laste kui taumliskasvanute potildehilisi inimotildeigusi ndash vaumlljendada ennast saada

kuulduks ning lahendada konflikte motildelema osapoole vajadusi rahuldades Samad potildehimotildetted

on positiivse kasvatuse aluseks

221 Positiivse kasvatuse potildehimotildetted

Positiivse kasvatuse all motildeeldakse kasvatusviisi kus laste otildepetamisel ja kaumlitumise suunamisel

laumlhtutakse laste otildeigusest mitmekuumllgsele arengule ja kaitstusele vaumlgivalla eest Positiivse

kasvatuse aluseks on lapse otildeiguste potildehiprintsiibid ning mitmekuumllgsed teadmised laste

arengust ja tulemuslikest kasvatuspotildehimotildetetest Positiivne kasvatus jaumlrgib pikaajalisi

eesmaumlrke ndash arendada lapses enesedistsipliini ja elukestvaid oskusi ning seisneb empaatia

eneseaustuse teistest lugupidamise inimotildeiguste ning vaumlgivallatuse otildepetamises (Durant 2010)

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee (2006) soovitab liikmesriikidel selgitada nii

lastevanematele kui ka teistele lastekasvatuse eest vastutavatele isikutele kuidas last tuleb

kohelda kui isiksust vaumllistades nii fuumluumlsilise vaimse kui ka psuumlhholoogilise vaumlaumlrkohtlemise

ning soodustades laste kaasatust Soovituses peetakse taumlhtsaks teadlikkuse suurendamist

positiivse lastekasvatuse vaumlaumlrtusest uumlhiskonnas tervikuna Sotsiaalministeeriumi aruandes

lapse otildeiguste tagamise strateegia taumlitmise kohta tuuakse vaumllja vajadus jaumltkuvalt arvesse votildetta

rahvusvahelisi suundi ja arenguid pidada silmas UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis ja selle

lisaprotokollides toodut ning Euroopa Liidu ja Euroopa Notildeukogu direktiivides

18

konventsioonides ja soovitustes ettenaumlhtut Aruandes rotildehutatakse et laste vaumlaumlrtustamine peab

olema poliitikauumllene jaumlrjepidev ja jaumltkuv tegevus (Tikerpuu Reinomaumlgi 2009)

Eespool vaumlljendatud seisukohtadele tuginedes peavad autorid vaumlga oluliseks positiivse

kasvatuse potildehimotildetetest laumlhtumist meie laste- ja haridusasutustes Otildepetaja kes jaumlrgib positiivse

kasvatuse printsiipe loob lastele kasvamiseks turvalise otildehkkonna ja toetab nende positiivse

minapildi kujunemist vahetu isikliku kogemuse kaudu kujunevad lastel uumlksteist arvestavad

suhtlemismudelid ldquoSelle otildepetamine lastele mida nad peavad teadma et olla oma elus

edukad on uumlks kotildeige taumlhtsamaid toumlid maailmasrdquo uumltleb J E Durant (2010) rahvusvaheliselt

tuntud filosoofiadoktor kliiniline lastepsuumlhholoog positiivse kasvatuse edendaja

Toumlouml autorid refereerivad JE Duranti poolt vaumlljatoodud positiivse kasvatuse potildehimotildetteid

tuginedes eelpool viidatud teosele

Positiivne kasvatus ei ole kotildeikelubamine ega reeglite puudumine

Positiivse kasvatuse alustaladeks on

pikaajaliste eesmaumlrkide seadmine lastekasvatuses

soojuse toetuse ja struktuuri pakkumine

laste motildettemaailma ja tunnete motildeistmine

individuaalsete erinevuste aktsepteerimine

probleemide lahendamine

Nendel alustel tegutsedes on loomulik et probleemide tekkimisel ei karistata lapsi vaid

lahendatakse probleeme See notildeuab motildetlemist (ja selle harjutamist) olukorra hindamist ka

lapse vaatepunktist ning reageerimist viisil mis viiks pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamisele

laumlhemale Selleks on oluline anda vajalikku infot ning vaumlljendada lugupidamist lapse suhtes

Otildepetajat naumlhakse treenerina kes toetab lapsi otildeppimisel kandes votildetmerolli laste

enesehinnangu ja enesekindluse uumllesehitamisel ja iseseisvuse ning enesetotildehususe arendamisel

Selmet karistada akadeemiliste votildei kaumlitumuslike vigade eest otildepetaja seletab demonstreerib ja

mudeldab motildeisteid ja kaumlitumist mida tuleb otildeppida Durant naumleb positiivses kasvatuses

investeeringut mis toidab elukestvat motivatsiooni otildeppida

19

Durant kirjutab et paljud otildepetajad keskenduvad liialt luumlhiajalistele eesmaumlrkidele (Lotildepeta

raumlaumlkimine Tee oma kodutoumlouml aumlra Vasta mulle kohe) motildetlemata millist motildeju nad avaldavad

oma otildepilaste hilisemale elule Pikaajalisi eesmaumlrke teadvustamata on suurem totildeenaumlosus et

otildepetaja votildeib stressi tekitavates olukordades reageerida karjumise alandamise votildei isegi

loumloumlmisega Kritiseerimine sildistamine haumlbistamine aumlhvardamine jms otildepetaja

reageerimisviis kahjustab lapse enesehinnangut ja eneseusaldust ei innusta otildeppima ega loo

haumlid maumllestusi lasteaia kooli kohta Tutistamine naumlpistamine totildeukamine loumloumlmine jms

otildepetavad lapsi probleemide puhul vaumlgivaldselt kaumlituma Iga sellise reageeringuga

demonstreerib otildepetaja soovitud kaumlitumise vastandit blokeerides sellega pikaajaliste

eesmaumlrkide saavutamist Durant peab situatsioonistressiga hakkamasaamist viisil mis aitab

saavutada pikaajalisi eesmaumlrke uumlheks raskemaks kuid mitte votildeimatuks katsumuseks

otildepetajale Just nagu eesti lastevanemadki rotildehutab ka Durant et hariduse eesmaumlrk on

valmistada otildepilasi ette nende taumliskasvanuelu otildennestumiseks Tema sotildenul votildeib otildepetaja poumloumlrata

luumlhiajalised katsumused votildeimalusteks mis viivad pikaajaliste eesmaumlrkide suunas otildepetades

lastele kuidas tulla toime stressiga austada ennast ja teisi ning olla edukad otildeppijad

Distsipliin ei seisne karistuses Otildepilane peab kogema austust motildeistmist ja turvalisust et

avaneksid tema akadeemilised votildeimed ning puumlsiks otildepimotivatsioon

Pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamise toumloumlriistadeks on soojuse toetuse ja struktuuri

pakkumine Taumlhtis on et emotsionaalselt turvalises keskkonnas tunnevad lapsed end vabalt ja

julgevad teha vigu mis on oluline osa otildeppimisest Kui otildepetajad tunnevad tegelikult huvi laste

mitte vaid kaumlsutaumlitmise vastu kogevad lapsed et neist hoolitakse nad laumlhevad kellelegi

korda Kui otildepetajad vaumlaumlrtustavad laste pingutusi tunnustavad neid ja vaatavad olukordi laste

pilgu laumlbi on lapsed rahulikumad ja koostoumloumlvalmimad neil on vaumlhem kaumlitumisprobleeme

Edukogemus toidab nende akadeemilisi huvisid ja vaumlhendab keskendumisraskusi ldquoAlles siis

kui me hakkame vaatama maailma laumlbi kuue- votildei kolmeteistaastase silmade votildeime olla

suutelised motildeistma nende kaumlitumise potildehjuseid Siis me saame olla efektiivsemad otildepetajadrdquo

uumltleb Durant

Struktuuri all motildeeldakse infot ja tuge mida lapsed otildepetajatelt saavad Kaumlitudes positiivse

rollimudelina (pikaajalisi eesmaumlrke silmas pidades) selgitades reeglite potildehjuseid kuulates

otildepilaste vaatenurka aidates neil leida lahendusi ja parandada eksimusi viisil mis votildeimaldab

oma kogemustest otildeppida olles seejuures otildeiglane kontrollides viha ja vaumlltides aumlhvardusi

varustab otildepetaja otildepilasi struktuuriga olles oma kaumlitumisega eeskujuks ja mentoriks Struktuur

sisaldub ka kindlates juhtnoumloumlrides kaumlitumiseks ja akadeemilisteks uumllesanneteks selgelt ja

20

jaumlrjepidevalt edastatud potildehjendatud ootustes laumlbiraumlaumlkimistes ning iseseisva motildetlemise

julgustamises See otildepetab lapsi arvestama enda ja teistega tulema toime frustratsiooniga

tegema otildeigeid otsuseid ning lahendama konflikte vaumlgivallata ka siis kui otildepetajat juures pole

(Durant 2010)

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et positiivne kasvatus on ennetav laumlhtutakse inimotildeigusi

arvestavatest kasvatuspotildehimotildetetest puumluumltakse motildeista kaumlitumis- ja otildepiraskuste potildehjuseid

vaumlltida luumlhiajalisi reaktsioone ning rakendada strateegiaid ja mudeleid millel on eeldused

toetada edukust ja eluoskusi

Autorite kogemus Th Gordoni metoodikaga kinnitab et antud metoodika votildeimaldab

positiivse kasvatuse potildehimotildetteid ellu viia Gordoni perekoolis ja Otildepetajate koolis praktiliselt

omandatavad suhtlemisoskused laumlhtuvad inimotildeigustest on struktureeritud ning votildeimaldavad

nii piire seada kui ka toetust soojust ja motildeistmist jagada

21

3 Thomas Gordoni efektiivsete suhete rajamise mudel

Thomas Gordon on uumllemaailmselt tuntud kui suhtlemisoskuste ja konfliktilahendusmeetodite

otildepetamise algataja Alustanud moumloumldunud sajandi viiekuumlmnendatel aastatel juhtimiskoolitusi

aumlri- tootmis- ja valitsusorganisatsioonidele ja praktiseerides hiljem kliinilise psuumlhholoogina

maumlrkas ta et sageli ei vaja tema poole poumloumlrdunud patsiendid psuumlhhoteraapiat vaid teadmisi

suhtlemisest Taumlnu psuumlhhoterapeudi vaumlljaotildeppele oskas Gordon kuulata ja motildeista nii lapsi

noori kui ka nende vanemaid Olemasolevad oskused votildeimaldasid tal maumlrgata kuidas

taumliskasvanud tahtmatult kuid jaumlrjekindlalt kahjustavad laste enesehinnangut ja enesekindlust

ning laumlmmatavad nende loovust ja algatusvotildeimet Rakendades oma vaumlljatoumloumltatud efektiivsete

suhete rajamise mudelit jaumlrgneval kuumlmnendil ka peredega toumloumltades leidis ta et nn Gordoni

mudeli (Gordon Model) abil votildeib saavutada maumlrkimisvaumlaumlrseid muutusi inimeste igapaumlevases

kaumlitumises Nii suumlndis 1962 aastal kursus lastevanematele PET Parent Effectiveness

Training Eestis Gordoni perekool (Eestis alates 1994 suumlstemaatiline koolitus alates MTUuml

Perekeskus Sina ja Mina loomisest 2004) Motildeistmine et formaalharidus ei anna kotildeige

elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest millega luua toimivaid inimsuhteid

suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte konstruktiivselt sai aluseks

otildepetajate efektiivsustreeningu loomisele 1974 aastal (TET Teacher Effectiveness Training

Eestis Otildepetajate kool) (Perekeskus Sina ja Mina perekoolantiee)

Gordoni kursused potildehinevad eeldusel et mis tahes aine teema oskuse votildei vaumlaumlrtuse

otildepetamisel on edu saavutamisel maumlaumlravaks otildepetaja ja otildepilase vahelised suhted Kui otildepilasi ei

motildeisteta ei usaldata kritiseeritakse alandatakse kaumlsutatakse surutakse alla muutuvad nad

totilderksaks ja osutavad otildeppimisele vastupanu (Gordon 2006) Otildeppimiseks ja otildepetamiseks

vajaliku otildehkkonna loomine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja vaumlaumlrtushoiakutest ja suhtlemisoskusest

Gordoni kursustel keskendutakse oskustele mida otildepetajad vajavad ehitamaks silda enda ja

laste vahele Need oskused ei sunni otildepetajaid omandama hulgaliselt teoreetilist materjali vaid

on seotud eelkotildeige raumlaumlkimise ja kuulamisega Tuginedes laumlbiviidud uuringutele peab Gordon

otildeppimise soodustamise puhul kotildeige olulisemaks kuulamist Raumlaumlkimine motildejub aga sotildeltuvalt

sellest kuidas raumlaumlgitakse kas konstruktiivselt votildei destruktiivselt Kuna otildepetaja valitud

suhtlemisviis votildeib laumlbisaamist otildepilastega soodustada votildei kahjustada peab Gordon oluliseks

et otildepetaja oskaks valida igas olukorras kotildeige sobivama suhtlemisviisi (Gordon 2006)

22

David Aspy Flora Roebucki ja Rahvusliku Inimliku Hariduse Liidu (Human Consortium for

Humanizing Education) poolt neljakuumlmne kahes USA osariigis korraldatud

longitudinaaluurimus naumlitas et kui lapsed saavad kotildergel maumlaumlral motildeistmist hoolimist ja

siirust otildepivad ja kaumlituvad nad paremini kui siis kui nad seda kotildeike vaumlhe saavad (Gordon

2006)

Th Gordonit haumlmmastas et kuigi maailm on pidevas muutumises uumlha rohkem teatakse

inimese arengust ja selle seaduspaumlrasustest ning muutuvad ka sotsiaalsed kooslused

kasutatakse lastekasvatuses endiselt mitu tuhat aastat rakendatud votildeimu- ja karistusmeetodeid

Ta eristab kolme vanemlikku stiili autoritaarne kotildeikelubav (sallivalistuv) ja demokraatlik (vt

315) Votildeimule allutatud suhted ei kasvata lastes vastutustunnet ega sisemist distsipliini

vastupidi mida rohkem votildeimu kasutada seda vaumliksem motildeju on sellel lapse kaumlitumisele ja

vaumlaumlrtustele (vt joonis 1)

Joonis 1 Autoritaarse kasvatuse motildejud lapsele ning poumloumlrdvotilderdeline

seos votildeimu ja motildeju vahel (Gordon 2003)

Vanemad kes ei taha kaumlituda autoritaarselt kalduvad sageli teise aumlaumlrmusesse ega suuda lastele

piire seada lastes neil endale bdquopaumlhe istudaldquo Sageli votildeib juhtuda et vanemad jaumlaumlvad nende

kahe aumlaumlrmuse vahel pendeldama Demokraatliku kasvatuse puhul arvestab vanem nii enda kui

ka lapse vajaduste ja vaumlaumlrtustega Demokraatlik vanem votildetab selge vastutuse oma rolli eest

kuid ei rakenda lapse soovitud kaumlitumise saavutamiseks votildeimu vaid erinevaid

motildejutusvahendeid kaasates ka lapsed otsuste tegemisse Gordon maumlrkas et lapsed kes on

saanud reeglite loomises osaleda jaumlrgivad neid palju puumlsivamalt

23

Metoodika aluseks on kindlad vaumlaumlrtuspotildehimotildetted ja kursusel arendatavad konkreetsed

oskused laumlhtuvad just neist vaumlaumlrtustest

Lapsed on olulised nad on inimesed seega on neil vajadused ja otildeigus oma vajadusi

rahuldada

Vanemad on olulised nemadki on inimesed ja neilgi on otildeigus oma vajadusi rahuldada

Inimestevahelised suhted on olulised sest omavaheliste suhete kvaliteedist sotildeltub nii

lapse kui ka vanema rahulolu suhetes on elu eesmaumlrgipaumlrane ja taumlhenduslik

Kasvukeskkond on oluline Lapse enesehinnang kujuneb suuresti selle kaudu kuidas

teda naumlevad ja temasse suhtuvad taumliskasvanud

Gordon ise on nimetanud oma programmi revolutsiooniliseks muutuseks vanemakasvatuses

sest see oli esimene omataoline kus rotildehk oli lapsevanema rollil ja kaumlitumisel mitte lapsel

votildeimaldades taumlielikult muuta seda kuidas lapsi kasvatatakse Praeguseks juba aastakuumlmnete

pikkused kogemused Gordoni mudeli rakendamisel nii vanemahariduses kui ka otildepetajate

koolitamisel on kinnitanud et nimetatud meetodite ja selles sisalduvate oskuste kasutamine

muudab inimestevahelised suhted demokraatlikumaks Demokraatlike suhete otildepetamist pidas

Gordon demokraatliku uumlhiskonna aluseks Gordoni sotildenul on need oskused bdquovajalikud ka

selleks et saumlilitada maailmas rahu Demokraatlikud perekonnad on rahumeelsed ja kui leidub

piisavalt palju rahumeelseid perekondi tekib uumlhiskond mis ei tunnusta vaumlgivalda ega notildeustu

sotildejategevusegardquo

Demokraatia arengusse panustamise eest esitati Thomas Gordon koguni kolmel korral Nobeli

rahupreemia nominendiks (1997 1998 ja 1999) Kuigi temast ei saanud nimetatud preemia

laureaati elas ta piisavalt kaua et naumlha oma elutoumlouml vilju ndash mitte ainult miljonid koolitustel

osalenud vanemad rohkem kui neljakuumlmnes riigis vaid kohtumised inimestega keda oli

kasvatatud PETi oskuste abil Need kohtumised veensid Gordonit et tema poolt elluviidud

lastekasvatusoskused aitasid inimestel kujuneda tervemaks ja otildennelikumaks ning omandatud

suhtlusmudel kandus edasi perevaumlaumlrtusena neist kelle vanemad javotildei vanavanemad olid

osalenud Gordoni koolitustel olid omakorda saanud demokraatlikud oma lapsi vaumlgivallata

kasvatavad lapsevanemad

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et kuigi mudel loodi ligi viiekuumlmne aasta eest pole see kaotanud

motildejujotildeudu pigem vastupidi ndash mida enam me jaumlrgime demokraatlikke vaumlaumlrtusi seda enam

vajame kasvatusoskusi millega neid kujundada Gordon rotildehutab et kursusel otildepitavate

24

oskuste kasutamine pole pelgalt metoodika rakendamine vaid eelkotildeige ellusuhtumise

kuumlsimus nii enda kui ka lapse votilderdne vaumlaumlrtustamine ning vastastikusest lugupidamisest

tulenev kaumlitumine (vt lisa 3) Tema meetodi keskseteks maumlrksotildenadeks on aktiivne kuulamine

adekvaatne enesekehtestamine ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudel Th Gordoni mudel

on unikaalne sest pakub tervikliku ja suumlsteemse laumlhenemise suhtlemisel esinevate olukordade

jaoks Kuna mudel on sarnane nii Gordoni perekoolis kui ka Otildepetajate koolis raumlaumlgivadki

autorid siin ja edaspidi lihtsalt Gordoni mudelist (Gordon 2003)

31 Gordoni mudeli potildehimotildeisted ja -oskused

Kotildeigi kursusel kaumlsitletavate oskuste raamistamiseks votildetab Gordon kasutusele kaumlitumisakna

motildeiste ehk metafoori vaumlites et iga inimene naumleb teisi justkui laumlbi akna

Kaumlitumine on silmaga naumlhtav votildei kotildervaga kuuldav tegevus mitte hinnang sellele Nii naumliteks

ei saa vaatleja naumlha et laps on laisk kuid votildeib naumlha tema asju mis on moumloumlda tuba laiali

Sallivuspiir vaumlljendab taumliskasvanu suhtumist hetkel toimuvasse kaumlitumisse ja maumlaumlrab

millisesse kaumlitumisakna osasse see kaumlitumine taumliskasvanu jaoks paigutub Sellest omakorda

oleneb millist suhtlemisoskust kasutada

Lapsevanema votildei otildepetaja seisukohalt on kotildeik lapse teod kogetavad kas vastuvotildeetavana votildei

vastuvotildeetamatuna Oluline on ka teadvustada kuidas enda sallivuspiir votildeib muutuda ning

millest see oleneb

25

Joonis 2 Kaumlitumisaken ( Gordon 2003)

Suhtlemiselkaumlitumisaknas votildeib eristada kolme olukorda lapse probleem probleemideta ala

ja taumliskasvanu probleem (joonis 2) Sobiliku suhtlemisoskuse valik ja edasine sihipaumlrane

kaumlitumine oleneb oskusest adekvaatselt maumlaumlratleda millise olukorraga on tegemist

Taumliskasvanu reageering maumlaumlrab millisesse kaumlitumisakna osasse mingi kaumlitumine tema jaoks

paigutub

Kui lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu on probleem taumliskasvanul ja selle

olukorra lahendamine eeldab temalt kehtestamisoskusi Oluline on ka vahet teha kas tegemist

on vajadus- votildei vaumlaumlrtusvastuoluga Kaumlitumised mis taumliskasvanut ei haumliri on temale

probleemitus alas Probleemideta ala laiendamiseks pakub Gordoni mudel oskusi selgeks

enesevaumlljenduseks minasotildenumite abil Oluline ja vanemate seas sageli haumlmmingut tekitav

arusaamine on et kaumlitumised mis annavad maumlrku lapse haumliritusest paigutuvad taumliskasvanule

vastuvotildeetavasse alasse moodustades selle uumllemise osa ndash lapse probleemala Selline jaotus ei

taumlhenda et taumliskasvanu jaumltaks lapse oma murega uumlksi vaid on vajalik selleks et adekvaatselt

olukorda maumlaumlratleda ja valida sobiv suhtlemisoskus antud juhul abistamisoskused

Taumliendavateks oskusteks on 6-astmeline probleemilahendusmudel ehk votildeidan-votildeidan mudel

lastevaheliste probleemide vahendamine kodukeskkonna kohandamine ning oskused

vaumlaumlrtusvastuolude kaumlsitlemiseks (Gordon 2003 2006)

26

311 Selge enesevaumlljendamine minasotildenumite abil

Toumloumltades peredega maumlrkas Gordon et enamasti suhtlevad vanemad lastega viisil mis ei

votildeimalda lastel kogeda vanemate armastust ning naumlitab et vanemad ei hinda last sellisena

nagu ta on Seevastu vanemad kes otildepivad oma lastega suhtlema heakskiitvalt saavad olla

neile toeks ning eneseaustuse ja positiivse enesehinnangu alusepanijaks Gordon motildeistis et

vanemate oskamatus tuleneb nende enda puudulikust kasvatusest kuid jaumlreldas samas et

vajame uut vanemate potildelvkonda kes tunnistaks vajadust otildeppida oskusi mis aitaks kasvatada

vastutustundlikke lapsi

Iga lapse elus on periood kui ta hakkab enda kohta uumltlema bdquominaldquo Sel ajal on loomulik et

laps vaumlljendab end mina-keeles ma tahan ma ei taha mulle meeldib mulle ei meeldi jms

Kui last uumlmbritseb aga sina-keelne maailm (ja nii see paraku enamasti on lapse poole

poumloumlrdutakse miks sa nii teed kas ma ei oumlelnud sulle kuidas sa ometi nii lohakas oled jms)

kaotab ka laps oma loomuliku enesevaumlljendusoskuse Samas on lapsel sina-keeles

vaumlljenduvast taumliskasvanust palju raskem aru saada kui minasotildenumitega vaumlljenduvast

inimesest Minasotildenumi kasutaja votildetab selge vastutuse oma motildetete tunnete vajaduste ja

nende vaumlljendamise eest Taumliskasvanu kes vaumlljendab end lastele minasotildenumite abil tuleb

lapsele laumlhemale ja muutub lapsele inimesena justkui laumlbipaistvamaks Oumleldes kamandamise

asemel ma vajan su abi ma palun et sa antakse lapsele signaal et temast peetakse lugu

votildeimaldades lapsel tunda end olulisena ja vaumlaumlrtustatuna

Olukorras kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanu meelest heakskiidetav soovitab Gordon

harjumuspaumlrase kiitmise asemel kasutada positiivset minasotildenumit Sel juhul kirjeldab

taumliskasvanu lapse kaumlitumist ja selle kaumlitumise motildeju endale Lisades sellele ka oma tunded

(heameel rotildeotildem taumlnulikkus vms) annab ta lapsele motildeista kui oluline see kaumlitumine temale on

Selline poumloumlrdumine votildeimaldab lapsel hakata tajuma oma kaumlitumise motildeju teistele inimestele

sest taumliskasvanu naumlitab lapsele tema kaumlitumise motildeju oma sotildenadega nagu peeglist Taumlhtis on

meeles pidada et positiivse minasotildenumi eesmaumlrk pole vaumllja pressida soovitud kaumlitumist vaid

oma heameelt vaumlljendada Kuna laste uumlheks potildehivajaduseks on olla maumlrgatud rotildeotildemustab ka

laps Uumlhtlasi aitab tunnustav tagasiside lapsel uumlles ehitada positiivset enesekuvandit

Aumlrauumltlev minasotildenum on kohane olukorras kus mingil potildehjusel ei saa lapse soovidele vastu

tulla Motildeeldes mis on aumlrauumltlemise potildehjuseks saab oumlelda selge bdquoeildquo ning seda potildehjendada oma

vajadustega N Ma ei saa sinuga kohe praegu maumlngima tulla sest mul on vaja otildehtusoumloumlk

27

valmis teha Selline oma piiride vaumlljendamine otildepetab lapsi teistega arvestama samuti otildepivad

nad sellest enda piiride ja vajaduste eest seismist ning bdquoeildquo uumltlemist (Gordon 2003)

312 Suhtlemistotildeketest hoidumine

Thomas Gordon toob vaumllja kaksteist enamlevinud sinasotildenumit ehk poumloumlrdumisviisi mida ta

nimetab suhtlemistotildeketeks (vt lisa 4) sest nii vanemad kui ka otildepetajad kasutavad neid

valdavalt probleemolukordades maumlrkamata et need ei anna soovitud tulemust ega aita

probleeme lahendada

Kui probleem on lapsel vajab ta taumliskasvanu abi probleemi maumlrkamisel aumlrakuulamisel ja

eneses selgusele jotildeudmisel et siis ise votildei taumliskasvanu toel murele lahendus leida Kui lapse

kaumlitumine on probleemiks vanemaleotildepetajale on taumliskasvanu vastutus lapsele teada anda

milline kaumlitumine ja mille totildettu teda haumlirib

Suhtlemistotildekked ei aita kummalgi juhul probleeme lahendada vaid kahjustavad nii laste

enesehinnangut kui ka lapse ja taumliskasvanu suhet uumlhtlasi votildetavad nad votildeimaluse lapse

vastutustunde ja omaalgatuse arenguks (Gordon 2003 2006)

Ajal mil suhtlemistotildeketest hoidumist otildepetatakse nii klienditeeninduses kui

juhtimiskoolituses votildeime oma kogemuste potildehjal vaumlita et kodus koolis lasteaias ja toumloumll ei ole

need kuhugi kadunud vaid moodustavad endiselt suure osa igapaumlevasest suhtlemisest Eriti

tavapaumlrane on sinasotildenumite kasutamine laste puhul juhul kui lapse kaumlitumist kogetakse

vastuvotildeetamatuna Sildistamine suumluumldistamine kamandamine kuumlsimine jt on nii

harjumuspaumlrased et nende poumloumlrdumiste varjatud alltekst ndash mina taumliskasvanu olen sinust

targem sina vaumlike lollike ei tea kuidas asjad kaumlivad ndash jaumlaumlb taumliskasvanule hoomamata lapse

kujunevat isiksust ja minapilti sellegipoolest valusalt riivates (Gordon 2003)

313 Abistamisoskused lapse probleemi korral

Kui lapsel on probleem on tavapaumlrane et taumliskasvanud tahavad last aidata Nad kuumlsivad miks

ta nutab lohutavad pakuvad lahendusi kuid vahel teevad ka etteheiteid (kas ma ei oumlelnud)

votildei riidlevad Ei teata et ise lapse probleemi lahendama asudes votildeetakse lapselt justkui otildeigus

oma tunnetele ja vastutus probleemi lahendamise eest ning suumlvendatakse seelaumlbi lapse

ebakindlust abitust ning sotildeltuvusvalmidust Laps votildeib muutuda ka trotslikuks kui pakutud

lahendused talle ei sobi ja ta tahab omamoodi toimida

28

Kui lapsel on mure on taumliskasvanu uumllesanne seda maumlrgata hoolida ning pakkuda toetust

Parim viis selleks on aktiivne kuulamine mis votildeimaldab last tema tundeid ja vajadusi motildeista

Lapse tunnete peegeldamisel on suumlgav motildeju - last on maumlrgatud (see on lapse potildehivajadusi) ta

kogeb et temast hoolitakse ndash see omakorda toetab lapse enesehinnangut ja sisemist

vaumlaumlrtustunnet Kui suhtlemistotildekkeid ei rakendata kogeb laps et ta on aktsepteeritud sellisena

nagu ta on seega on turvaline oma tundeid tunda ja neid vaumlljendada need ei pea minema

kaumlitumisse ega kehasse (haigusteks) Laps keda aktsepteeritakse otildepib hoolima ka teistest

Vanemad ja otildepetajad soovivad et laps otildepiks oma tundeid ja kaumlitumist ohjeldama Kuid

juhtida saab vaid seda mida tuntakse Selleks et otildeppida motildeistma iseennast koos oma

tunnetega vajab laps kotildeigepealt taumliskasvanuid kes tema tundeid motildeistaksid ja neid talle

peegeldaksid Nii otildepib laps oma tundeid aumlra tundma ja saab nende kohta ka sotildenad Ta ei pea

enam vaikselt nurgas istuma vaid oskab oumlelda ma olen kurb Ta ei pruugi vihasena teisele

virutada kui oskab oumlelda mulle ei meeldi et sa minu kaumlest asja aumlra kiskusid

Gordon peab aktiivset kuulamist uumlheks totildehusamaks viisiks kuidas aidata lapsel kasvada

vastutustundlikuks ja ennast suunavaks iseseisvaks inimeseks Aktiivne kuulamine suurendab

laste valmisolekut kuulata vanemaid ja otildepetajaid ning muudab lapsed avatumaks ja

omavahelised suhted laumlhedasemaks vaumlhendades nii ka distsipliiniprobleeme (Gordon 2003

2006)

314 Kehtestamisoskused lapse vastuvotildeetamatu kaumlitumise puhul

Kui lapse kaumlitumine on vanemale votildei otildepetajale vastuvotildeetamatu taotleb taumliskasvanu lapse

kaumlitumise muutust Harvem motildeeldakse sellele kas kavatsetaval sekkumisel on uumlldse eeldust

muutust tekitada veel harvem aga sellele et lapse poole poumloumlrdutaks viisil mis ei kahjustaks

lapse enesehinnangut ega omavahelisi suhteid ning aitaks kaasa lapse vastutustunde arengule

Gordoni sotildenul alahindavad taumliskasvanud laste valmisolekut nende soovidele vastu tulla Tema

kogemuste jaumlrgi kasutab 99 koolitusele tulnud vanematest ebaefektiivseid kasvatusvotildetteid

Sellest teadlikuks saades on enamik vanemaid šokeeritud sest nad pole kunagi motildeelnud

kuidas nende sotildenad votildeiksid lastele motildejuda

Gordon pakub vastuvotildeetamatule kaumlitumisele reageerimiseks kolmeosalise kehtestava

minasotildenumi koos kaumliguvahetusega ehk lapse vastuseisu aumlrakuulamisega Kehtestavas

minasotildenumis kirjeldab taumliskasvanu lapsele tema kaumlitumist (vaumlltides hinnanguid ja muid

suhtlemistotildekkeid) selle kaumlitumise konkreetset motildeju endale ja oma tundeid selle suhtes Sel

29

moel votildetab vanemotildepetaja vastutuse oma vajaduste rahuldamise eest naumlidates oma sotildenadega

lapsele justkui peeglist kuidas lapse kaumlitumine tema taumliskasvanu vajadusi riivab jaumlttes

vastutuse kaumlitumise muutmise eest lapsele Oma tunnete avamine toob esile vanemaotildepetaja

haavatavuse ja inimliku palge luues eelduse ehedaks laumlheduseks Totildeenaumlosus et laps kes

motildeistab miks taumliskasvanu on haumliritud muudab oma kaumlitumist on kordades suurem kui

sinasotildenumite puhul Sellegipoolest on taumlhtis et taumliskasvanu oleks valmis ka lapsepoolseks

enesekaitseks votildei vastuseisuks Uumlmberluumllitumist kehtestamiselt aktiivsele kuulamisele

nimetab Gordon kaumliguvahetuseks Kaumliguvahetus votildeimaldab lapsel tekkinud tunnetega toime

tulla ning kannab sotildenumit et teda aktsepteeritakse ja motildeistetakse (Gordon 2003 2006)

Gordoni meelest on selline vahetu suhtlemiskogemus ka uumlheks totildehusamaks mooduseks

kuidas lapsed otildepivad enda eest seisma ja ausalt ennast vaumlljendama

315 Konfliktide lahendamise tavapaumlrased viisid ja votildeidan-votildeidan meetod ehk

6-astmeline probleemilahendusmudel

Olukorda kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu kuid lapse kaumlitumine pole

muutunud ka paumlrast taumliskasvanu minasotildenumeid ja korduvat kaumliguvahetust nimetatakse

konfliktiks Kui taumliskasvanu on hoidunud suhtlemistotildeketest ja valinud sobiva suhtlemisviisi

on konflikti potildehjuseks vastuolud lapse ja taumliskasvanu vajaduste votildei vaumlaumlrtuste vahel Oma

kasvukogemustest tulenevalt kardavad paljud inimesed konflikte ja puumluumlavad neid vaumlltida

ometi pole see alati votildeimalik Taumlhtis on meeles pidada et konfliktide esinemine on elu

loomulik osa ning omavahelisi suhteid ei ohusta konfliktid vaid nende kaumlsitlemise viis

Autoritaarse lahendusmudeli puhul surub taumliskasvanu oma lahenduse laumlbi Kuna lapse

vajadused jaumlaumlvad arvestamata ja laps aumlra kuulamata on lapse osaks pettumus kurbus trots ja

pahameel Tihti vanemad ja otildepetajad ei motildetle et kaumlitumisega on nad lapsele mudeliks

kujundades lapse toimetulekustrateegiaid Votildeimu kasutamisele ja allutamispuumluumletele

reageerivad lapsed votildeitlemise alistumise votildei potildegenemisega (vt tabel 1) Taumliskasvanud kes ei

taha kaumlituda sel moel kuid ei oska teisiti votildeivad kalduda teise aumlaumlrmusesse ning lasta lapsel

paumlhe istuda Kui taumliskasvanu ei suuda enda eest seista teeb laps mida tahab Taumliskasvanu

tunneb end abituna lapsel aga puudub turvatunne sest ta ei saa taumliskasvanu peale kindel olla

Gordon nimetab motildelemat meetodit kaotajatega meetoditeks

30

T a b e l 1 Autoritaarse konfliktilahendusmudeli motildejud lapsele

Tunded Laste toimetulekustrateegiad

Pahameel viha vaenulikkus Vastuhakk maumlss agressioon risti vastupidine

tegutsemine hoiak

Masendus Kaumlttemaks (tagasitegemine)

Viha Valetamine vingerdamine tunnete varjamine

Kimbatus Teiste suumluumldistamine pealekaebamine

Vaumlaumlrtusetuse tunne Petmine spikerdamine plagieerimine

Hirm aumlrevus rahutus Domineerimine peremehetsemine

kiusamine provotseerimine tuumlranniseerimine

Otildennetunde puudumine kurbus depressioon Vajadus votildeita hirm kaotada

Kibedus kaumlttemaksuhimu Liitude sotildelmimine grupeerumine

vanemaotildepetaja vastu kampade teke

Votildeimetus Alistumine kuuletumine (otildepetaja lemmikuks

saamine) jaumlreleandmine

Kangekaelsus Lipitsemine ja pugemine

Votildeistluslikkus Mugandumine riskide mittevotildetmine hirm

uue ees konformsus loovuse puudumine

Alandus apaatia Endassetotildembumine potildegenemine

fantaseerimine regressioon

Gordoni sotildenul on arengut laste kasvatamises ja kohtlemisel takistanud just taumliskasvanute

kitsapiiriline ettekujutus autoriteedist ja sellest kangekaelne kinnihoidmine Treenides

kuulekust ei kasvatata lastes vastutustunnet vaid sotildeltuvust Selline kasvatus muudab lapsed

araks kartlikuks ja naumlrviliseks sageli ka trotslikuks ja kaumlttemaksuhimuliseks Taumlnapaumleval kus

otildeigussuumlsteem ei tunnista enam uumlhe rassi votildeimu teise uumlle muutunud on juhtimisviisid aumlris ja

toumloumlstuses ning rahvusvaheline uumlldsus motildeistab hukka votildeimu kasutamise nii oma riigi kui ka

teise riigi kodanike suhtes on kodu ja kool Gordoni sotildenul uumlheks viimastest paikadest kus

inimestevahelistes suhetes veel votildeimu kasutatakse Selle potildehjuseks peab Gordon jaumlllegi

31

inimeste isiklikku kogemusi ndash taumliskasvanud kasutavad lastega suhtlemisel votildeimu sest neil

puuduvad teadmised ja kogemused kuidas teisiti lahendada vastuseise inimsuhetes (Gordon

2003) Alternatiivina pakub Gordon vaumllja 6-astmelise ehk votildeidan-votildeidan mudeli mis potildehineb

nii lapse kui ka taumliskasvanu vajaduste arvestamisel (vt joonis 3) Erinevalt autoritaarsest ja

kotildeikelubavast mudelist kus uumlks osapool votildeidab teise arvelt jaumletakse siin esialgsed

lahendused hoopiski kotildervale ning keskendutakse kummagi osapoole vajadustele Lahendusi

otsitakse uumlhiselt ajuruumlnnaku meetodil ning hiljem leitakse neist laumlbiraumlaumlkimiste abil sobiv mis

rahuldab nii lapse kui ka vanemaotildepetaja vajadusi (vt lisa 5)

bdquoParadoksaalsel kombel on totildesi et votildeimu kasutades kaotavad vanemad oma motildeju ja motildeju

suureneb kui nad votildeimust loobuvad votildei selle kasutamisest lahti uumltlevadldquo On arusaadav et

omavahelise konflikti lahenduse otsimise protsessi kaasatud laps kogeb aktseptsiooni ning

tunneb end olulisena Osaledes ise lahenduste pakkumises ja valimises on lapsed ka

motiveeritud sotildelmitud kokkuleppeid pidama ning uumlhtlasi otildepivad nad ka ise probleeme

uumlksteise vajadusi arvestavalt lahendama (Gordon 2003) Autorid eeldavad et kooli minnes on

nendel lastel paremad sotsiaalsed oskused millest tulenevalt on neil kergem kohaneda uutes

olukordades ja uutes suhetes

Joonis 3 Votildeidan-votildeidan e 6-astmeline konfliktilahendusmudel (Gordon 2006)

316 Lastevaheliste probleemide vahendamine

Autorid peavad vaumlga oluliseks lasteaiaotildepetaja oskust vahendada lastevahelisi konflikte

Thomas Gordon pakub vaumllja tehnika mille aluseks on taumliskasvanu hooliv reageerimine

Lapsevanemotildepetaja maumlrkab laste vahel tekkinud vastasseisu tunneb huvi milles asi kuid ei

32

asu kaitsma kumbagi last Gordon naumleb taumliskasvanu rolli lastevaheliste konfliktide puhul

vahendajana toimimises Taumliskasvanu suunab lapsed otse teineteisega suhtlema kuulates ise

aktiivselt motildelemat ning aidates vajaduse korral peegeldada nende tundeid ja vajadusi

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et sel moel jaumletakse vastutus lahendamise eest lastele taumliskasvanul on

vaid abistav roll Kogemus kinnitab et lapsed tulevad lahendustele mis taumliskasvanuile paumlhegi

ei tuleks Kui lapsed on lahendusele jotildeudmise protsessis ise aktiivselt osalenud on nad ka

valmis leitud lahendusi ellu viima

Oskuslik lastevaheliste konfliktide vahendamine taumliskasvanu poolt aitab oluliselt kaasa laste

suutlikkusele nii ennast vaumlljendada kui ka teistest aru saada kasvatades eneseusaldust

enesekindlust ja koostoumloumloskusi Lapsed kelle omavahelisi probleeme taumliskasvanud pole

lahendanud vaid vahendanud otildepivad kiiresti ise oma probleeme lahendama Autorid usuvad

et lasteaias sellised sotsiaalsed oskused omandanud lapsed kohanevad koolis kergemini ning

oskavad omavahelisi probleeme uumlksteist arvestavalt lahendada

Eesti kasvatusteadlase Inger Kraavi sotildenul votildeib vaumlheste suhtlemisoskustega otildepetaja tulla toime

oma aine edasiandmisega kuid mitte kotildelbelise kasvatusega vaumlaumlrtushinnangute

kujundamisega kotildeige sellega mis aitaks lapsel elus esinevate keeruliste probleemidega toime

tulla (Kangur 2009 viidatud Kraav 1997)

Toumlouml autorid on seisukohal et Thomas Gordoni suhtlemismetoodika aktiivne kasutamine tagab

lasteaiaotildepetaja oskusliku toimetuleku Gordoni metoodikale tuginemine aitab taumlita

alushariduse raamotildeppekava ja jaumlrgida uumllemaailmse positiivse kasvatuse programmi

potildehimotildetteid

Voldemar Kolga (2006) on kindel et infouumlhiskond vajab unikaalseid isiksusi kes oleksid

suutelised orienteeruma erinevates infovoogudes Meie uumllesandeks peaks olema unikaalsete

isiksuste kujunemise soodustamine ning laste kaitsmine standardse hariduse ja piiratud

inimeste eest Vabaduse puudumine ja taumliskasvanute diktaat motildejuvad Kolga sotildenul lastele

haumlvitavalt (Kolga 2006) Professor Uumllo Vooglaid (2002) rotildehutab et laps areneb vaid siis kui

tal on piisav votildeimalus motildeelda oma motildetteid ning kuumlllalt vabadust et luua midagi - oma

motildetteid tekste luua seoseid kujundeid - unistada matkida ja eesmaumlrgistada

33

4 Uurimismetoodika kirjeldus

41 Uurimuse metoodika

Uurimuses on kasutatud uumlhe meetodina kvantitatiivset meetodit ndash ankeeti Ankeedi

kasutamisel laumlhtuti potildehimotildettest et sellele saadud vastuseid oleks votildeimalik standardiseerida

ning omavahel statistiliselt votilderrelda Ankeet sisaldab kaks kuumlsimust uumlldinformatsiooni

saamiseks vanuse ja toumloumlkogemuse kohta ja 11 avatud votildei valikvastustega kuumlsimust Eelistati

avatud kuumlsimusi sest need votildeimaldavad uurida otildepetajate tegelikke teadmisi ja on vaumlhem

motildejutatud kuumlsija ootustest (vt lisa 7)

Antud uurimustoumlouml metoodika potildehialuseks valiti kvalitatiivne laumlhenemine ja uurimustoumlouml

laumlbiviimiseks kvalitatiivne meetod Uurimismeetodina kasutatakse poolstruktureeritud

intervjuud mis koosneb avatud kuumlsimustega kuumlsimustikust Autorid votildetsid aluseks Gerdy

Kanguri (2009) poolt koostatud kuumlsimustiku modifitseerides seda laumlhtuvalt kaumlesoleva toumlouml

eesmaumlrkidest Kahekuumlmnest Kanguri kuumlsimusest votildetsid autorid oma intervjuusse 13 muutes

neist viit ja lisades uumlheksa kursusel praktiseeritavate suhtlemisoskustega seotud kuumlsimust

Kuumlsimustik on jaotatud plokkidesse Vajadusel oli votildeimalik esitada lisakuumlsimusi (vt lisa 8)

Intervjuu kuumlsimustiku sisu

Andmed uuritava kontingendi kohta vanus haridustase toumloumlstaaž

I plokk kuumlsimused otildepetaja professionaalsuse ja toumloumls ettetulevate raskuste kohta

II plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemade ja koolituse vajalikkuse kohta

III plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste kasutamise ja

nende motildeju kohta

42 Uurimisprotseduuri ja valimi kirjeldus

Uurimust laumlbi viies on laumlhtutud teadmisest et kotildeik otildepetajad olenemata toumloumlstaažist vajavad

suhtlemisoskusi Ankeedi taumlitsid Rakvere Kolledži alushariduse otildepetajakoolituse 2011 aasta

statsionaarotildeppe lotildepetajad kellel puudub toumloumltamise staaž kuid olid edukalt laumlbinud praktika

erinevates lasteaedades (praktikate pikkus otildeppimise aja jooksul oli 10 naumldalat) Valimisse

kuulusid ka alushariduse eriala kaugotildeppe tudengid kes toumloumltavad lasteaias ning on samuti

2011 aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledžit

34

Votildeimalus kuumlsimustikule vastata oli 45 tudengil kes ei olnud osalenud Gordoni perekoolis

Votildeimalust kasutas seitse paumlevaotildeppetudengit uumlheksast ning 10 kaugotildeppetudengit 36-st

Tagastatud ankeetide analuumluumlsiks on kasutatud kirjeldust Andmete toumloumltlemisel kasutati

rakendust MS Excel

Kotildeige vanem vastaja oli 54aastane ning kotildeige noorem 20aastane Paumlevaotildeppe uumlliotildepilased olid

keskmiselt 21aastased Kaugotildeppe uumlliotildepilaste keskmiseks vanuseks oli vastamise ajal 389

aastat Paumlevaotildeppeuumlliotildepilased nagu ka varem mainitud olid praktikal olnud vaid 10 kuud

Keskmine pedagoogiline staaž oli keskmiselt 146 aastat Uumlks otildepetaja oli lasteaias toumloumltanud 36

aastat

Intervjuu valimisse kuulusid 10 Gordoni perekooli laumlbinud lasteaiaotildepetajat Laumlaumlne- ja Ida-

Virumaal Uumlks neist oli osalenud Gordoni perekoolis kahel korral ndash seitse ja neli aastat tagasi

kaks otildepetajat laumlbisid Gordoni perekooli neli aastat tagasi ja seitse osalesid viimase poole aasta

jooksul Kolmel otildepetajal kuumlmnest on keskeri- uumlhel rakenduslik kotilderg- neljal pedagoogiline

kotildergharidus Kaks intervjueeritavat on kaumlesoleval aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledži

alushariduse eriala (olemasolevalt keskeri- ja rakenduslik kotildergharidus) Nemad ei kuulunud

ankeetkuumlsitluse valimisse sest olid laumlbinud Gordoni perekooli Intervjueeritavad on vanuses

26 kuni 57 aastat nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36 aastani

43 Uurimistulemuste kirjeldus ja analuumluumls

Uurimuse eesmaumlrgiks oli vaumllja selgitada kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajatel toetada laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Intervjueeritavatega lepiti eelnevalt kokku intervjuu aeg ning kuumlsiti luba diktofoni

kasutamiseks Taumlpsustati kuidas saadud informatsiooni kasutatakse ning lepiti kokku et

intervjuus osalemine on anonuumluumlmne Andmeid koguti loomulikus otildehkkonnas - kaheksal juhul

lasteaia ruumlhmatoas peale toumloumlpaumleva lotildeppu uumlhe otildepetajaga viidi intervjuu laumlbi privaatsetes

tingimustes meditsiiniotildee kabinetis ning uumlhe kaugotildeppe tudengiga naumldalavahetusel TLUuml

Rakvere Kolledži otildeppeklassis

Andmete kogumise ja totildelgendamise protsess koosnes viiest osast

Viidi laumlbi ankeetkuumlsitlus alushariduse eriala tudengite seas ning intervjueeriti

otildepetajaid

35

Toumloumldeldi ankeetkuumlsitluse vastuseid kuulati salvestusi ning litereeriti tekst

Analuumluumlsiti ankeetkuumlsitluse ning intervjuude tulemusi ning grupeeriti sisult sarnased

vastused motildetestati vastused lahti tehti jaumlreldusi ja uumlldistusi ning toodi vaumllja

erinevused

Votilderreldi ankeetkuumlsitluses saadud vastuseid intervjueeritute vastustega ning autorite

uuringu tulemusi Gerdy Kanguri uurimustoumlouml tulemustega

Vormistati jaumlreldused ja kokkuvotildete

431 Kuumlsimused lasteaiaotildepetaja professionaalsuse rolli toumloumls esinevate raskuste

ja suhtlemisoskuste kohta

Milles seisneb Teie arvates otildepetaja professionaalsus

Paumlevaotildeppetudengid vastasid et otildepetaja professionaalsus on suhtlemisoskus laste kolleegide

ning lastevanemate vahel neljal juhul seitsmest Uumlks vastanutest lisas et see on ka oskus

konflikte lahendada Vastuste seas ilmnesid seisukohad et olulised on teadmised kuidas

midagi otildepetada ning uumlleuumlldine suur lugemus oskamaks laste kuumlsimustele vastata Kaugotildeppe

uumlliotildepilased kes olid toumloumltanud lasteaias 3-5 aastat vaumlitsid et professionaalsus seisneb laias

silmaringis teadmiste kasutamise oskuses ning kolleegide ning lastevanematega heades

suhetes olemises Otildepetajad kes olid toumloumltanud rohkem kui 7 aastat vaumlitsid et oluline on oskus

lastega suhelda ja uumlleuumlldse suhelda kuulata ning motildeista last ning vanemat arvestada laste

eripaumlraga ning omada lastepsuumlhholoogia tundmist Kaks uumlle 30 aasta toumloumltanud otildepetajat lisasid

eelpool toodule veel konfidentsiaalsuse ja teadmise et igas lapses on midagi head ldquopositiivne

on ju meis kotildeigis olemas ja sellele proff tugineb Kotildeigepealt kaasasuumlndinud oskus motildeista ja

oskus panna end lapse rolli seda tehes arvestada igat last eraldi Oskus leida IGAS lapses

HEADrdquo

Kokkuvotildetteks votildeib tinglikult oumlelda et noored otildepetajad tajuvad otildepetajaks olemist teadmiste ja

oskuste tasandil vanemad otildepetajad aga peavad professionaalseks head suhtlemiskultuuri

Intervjueeritavad lasteaiaotildepetajad totildeid kotildeige enam vaumllja otildepetaja suhtlemisoskustealase

kompetentsuse nimetades oskust last maumlrgata ja toetada naumlha last isiksusena vaadata

situatsioone lapse seisukohast ndash rdquosee on kotildeige taumlhtsamrdquo laskuda tema tasemele arvestada

laste vajaduste eripaumlra ning reageerida kiiresti laste vajadustele ndash rdquoiga paumlev kotildeigi 24

lapsegardquo Teisena nimetasid intervjueeritavad otildepetaja enesejuhtimisega seotud kompetentsust

36

ndash head pingetaluvust ning oskust jaumlaumlda igas situatsioonis rahulikuks mitte kaotada

enesevalitsust Kolmandana hindasid intervjueeritavad toumloumltades ja otildeppides kujunenud

teadmisi oskusi ja kogemusi mis votildeimaldavad naumlha lapsi nii grupina kui ka igat uumlksikut last

eraldi Vastavalt vajadusele tuleb otildepetajal jaumllgida suunata votildei sekkuda ning planeerida ja

integreerida erinevaid valdkondi Nimetati ka laia silmaringi oma eriala valdamist

optimismi oskust luua maumlngulist keskkonda ning lapse otildepetamist laumlhtudes tema

individuaalsusest

Milliseid probleeme esinebon ette tulnud lastega suheldes mis on tundunud rasked

Rasked on tundunud lastevaheliste konfliktide lahendamised eriti siis kui sekkunud on

lapsevanemad Seda totildei esile kaheksa kuumlsitluses osalenut Kuus vastajat totildei esile aumlrritunud

lapse maharahustamise neli vastanut keelebarjaumlaumlri kui ruumlhmas on muukeelsest perest laps

Kolm vastajat pidasid keeruliseks maumlnguasjade lotildehkumise votildei omaks pidamisega seotud

olukordade ja laste majanduslikust ebavotilderdsusest tekkivate probleemide lahendamist Uumlks

otildepetaja oli noumlrdinud et kui 10 aastat tagasi ei olnud probleemi ruumlhmaruumis maumlnguasjade

koristamisega siis nuumluumld teatab motildeni laps et see on otildepetajaabi toumlouml ja teda asjade kohale

panemine ei huvita

Otildepetajad kes toumloumltanud uumlle 30 aasta totildeid vaumllja laste ebakohase sotildenavara korrigeerimise

jonnaka potildeikpaumlisuse ebameeldivate teadete edastamise vanematele ja vanemate agressiivsuse

ning lapse kaitsmise vanematepoolse fuumluumlsilise vaumlgivalla eest

Avatud kuumlsimusele antud vastused ei olnud toumlouml seisukohalt oodatavad Vaadeldes probleeme

suhtlemisoskuste seisukohast leiavad toumlouml autorid et probleemid on seotud

suhtlemisoskustega ning lisaraskusi tekitavad konfliktid uskumuste ning vaumlaumlrtushinnangute

tasandil

Intervjuus osalenud lasteaiaotildepetajate vastustes oli esikohal laste emotsioonide jaumlrsk muutus

jaumlrgnes liiga suur laste arv ruumlhmades (ldquoSoomest tulles uumltlesin et meil on karjakasvatusrdquo)

mistotildettu on keeruline jotildeuda iga lapseni sest uumlhega tegeledes jaumlaumlvad teised taumlhelepanuta ja

omapaumli Otildepetajad leidsid et ruumlhmas votildeiks olla 10-12 last praeguse 24 lapse puhul peaks

olema meeskond suurem naumliteks kaks otildepetajat korraga Ka sotildeimeruumlhma otildepetajat maumlrkisid et

vaumliksemas grupis on lapsed rahulikumad kuid muutuvad agressiivseks kui on rohkem lapsi

kohal Kolmandaks toodi vaumllja laste omavahelised tuumllid kusjuures uumlks otildepetaja nimetas siin

vaid tuumllisid mis on lotildeppenud uumlhe lapse vigastusega nt ninaverejooksuga Raskeks peeti

37

olukordi kus laps on kuumlll otildepetaja aumlra kuulanud kuid jaumlrgmisel hetkel selgub et pole kuulnud

ega oumleldut fikseerinud Uumlks otildepetaja totildei vaumllja kohanemisega seotud raskused kirjeldades

olukorda kus uuel lapsel votildettis ruumlhma ja tegevustesse sulandumine mitu kuud Kuigi laps

ruumlhmaruumis julges teiste hulgas tegutseda istus ta liikumis- ja muusikatundides endiselt

omaette ega notildeustunud osalema Otildepetajad aktsepteerisid teda ega avaldanud survet lubades

tal istuda ja vaadata Paari kuu paumlrast totildeusis laps liikumistunni ajal puumlsti ja laumlks ise teiste

hulka ldquoJotildeudsin aumlra oodata On ju hea meel kui lotildepuks laumlheb haumlstirdquo rotildeotildemustas

intervjueeritav

Neli intervjueeritavat maumlrkisid raskusena piiride proovimist Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda

uumlhe ruumlhmaga kus oli kolm huumlperaktiivse kaumlitumisega poissi Poisid olid otildeues roninud puu

otsa Otildepetaja oli just laumlinud uude toumloumlkohta ja raskem kui otsustada kuidas reageerida oli

teadmine et kotildeik toimub juhtkonna akna all Kotildeige suurem pinge tuli kartusest et kotildeik

vaatavad kas ta toimib otildeigesti

Kuidas oskasite lahendada lastega ettetulevaid probleeme

Kuumlsimus esitati intervjueeritavatele kuid ei sisaldunud ankeetkuumlsitluses Enamus

intervjueeritavatest uumltles et noorena ei naumlinud nad probleeme votildetsid last nagu ta on ja

toimisid sisetunde jaumlrgi Tagasivaateliselt osatakse oumlelda et paljud varasemad kaumlitumisviisid

olid tegelikult suhtlemistotildekked Kasutati palju hinnanguid ja sildistamist ei osatud aktiivselt

kuulata ega laste tundeid peegeldada Lastevaheliste probleemide puhul puumluumlti need ise aumlra

lahendada votildei kuumlsiti kakluses pealejaumlaumlnult miks ta teisele haiget tegi Otildepetaja kes uumltles

ldquoOlin kohesest meelestatud kes ei nuta jaumlrelikult alustas ja on suumluumldirdquo kasutas

jaumlrelemotildetlemise tooli kuid paumlrast lapsega juhtunu uumlle arutledes ei kasutanud aktiivset

kuulamist ega peegeldamist Umbes pooled otildepetajatest olid saanud algteadmised aktiivsest

kuulamisest varasematel koolitustel (Tartu Uumllikoolis Heiki Kripsi kursusel omaaegses

Rakvere Pedagoogilises Koolis Tallinna Otildepetajate Seminaris Rakvere Kolledžis) ja puumluumldsid

otildepitut rakendada Nemad said Gordoni koolitusel kinnitust et on otildeigel teel puumluumldes last motildeista

ja temaga arvestada Uumlks otildepetaja uumltles et midagi sellist lootis ta saada kui laumlks

tasemeotildeppesse TLUuml Rakvere Kolledžisse ega motildeista miks seda seal ei otildepetata

Kuivotilderd oluliseks peate lasteaiaotildepetajatele suhtlemisoskuste otildepetamist

Kuumlsimus oli esitatud valikvastusena milles sai valida nelja vastuse vahel Keegi ei valinud

etteantud vastusevariante ei vaja ja piisab teooriast Toumloumlkogemuseta paumlevaotildeppe otildeppurid ja

kuni viis aastat toumloumltanud otildepetajad valisid kuuel juhul vastuseks sama oluline kui muud

38

paumldevused Muudest paumldevustest veel olulisemaks pidasid suhtlemisoskusi kaheksa

toumloumlkogemustega otildepetajat ja kolm uumlliotildepilast Kokkuvotildettes pidas 65 vastajatest

suhtlemisoskust olulisemaks muudest paumldevustest

Intervjuus ei olnud otseselt seda kuumlsimust kuid vastates kuumlsimusele Gordoni koolituse

vajalikkusest selgus et kotildeik peavad suhtlemisoskuste otildepetamist lasteaiaotildepetajatele aumlaumlrmiselt

oluliseks

Kas suhtlemisoskusi peaks otildepetama praktiliselt

Kotildeik toumloumltavad otildepetajad vastasid et peavad vaumlga vajalikuks suhtlemisoskuste praktilist

otildepetamist Uumlliotildepilastest kellel on vaid praktika kogemus arvas seitsmest kolm et

suhtlemisoskuste praktiline otildepetamine on vaumlheoluline ja neli pidas seda vaumlga oluliseks

Kuumlsimust ei olnud otseselt intervjuus kuid vastustest teistele kuumlsimustele selgus

intervjueeritute kindel veendumus et suhtlemisoskusi on oluline otildepetada praktiliselt ning

teatud aja tagant ka uumlle korrata Votilderreldes kogenud lasteaiaotildepetajate ja Gordoni koolitusel

osalenute seisukohti paumlevaotildeppe tudengite omadega votildeib oumlelda et suur osa tudengeist kel

puudub praktiline toumlouml- ja suhtluskoolituse kogemus ei taju piisavalt praktilise suhtlusotildeppe

olulisust

Milline on teie hinnangul lasteaiaotildepetaja roll lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu

toetamisel

17 vastajast 16 pidas lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel

vaumlga taumlhtsaks Nendest 10 potildehjendas seda vaumlitega et laps veedab suurema osa ajast lasteaias

ja suhtumisega lapsesse motildejutab otildepetaja tema arengut Viie vastaja arvates otildepetab

lasteaiaotildepetaja lapsi suhtlema taumliskasvanuga ja eakaaslastega Antud kuumlsimusele vastas 94

pedagooge et emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamine on vaumlga oluline 35 arvas et

lapsed jaumlljendavad otildepetaja kotildeneviisi 23 aga arvas et otildepetaja annab suhtlemisoskustes

lisateadmisi Kotildeik intervjueeritavad peavad samuti otildepetaja rolli laste emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga oluliseks kinnitades et otildepetaja on lastele eeskujuks kelle

kaumlitumist mudeldatakse

39

Milline on lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuste motildeju lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele

arengule

Toumlouml autorid peavad totildedema et antud avatud kuumlsimus ei ole taumlitnud oma eesmaumlrki

Paumlevaotildeppetudengite ning luumlhikest toumloumlkogemust omavate otildepetajate vastus kattus eelmise

kuumlsimuse vastusega Vastajad ei olnud tajunud kuumlsimuse eripaumlra Seetotildettu ei pea autorid

vajalikuks eespool toodud vastuseid korrata Otstarbekas on vaumllja tuua pikema staažiga

otildepetajate motildetted Nende hulka kuuluvad otildepetajad kes on toumloumltanud lasteaias uumlle 7 aasta

Lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused tagavad lapsele ldquojulge hakkamasaamise erinevates

olukordadesldquo toimetulemise otildeppetoumloumls laia sotildenavara ja enesekindluse Kolm otildepetajat

vaumlidavad et positiivne suhe aitab lapsel igakuumllgselt areneda 32 aastat toumloumltanud otildepetaja kes

on hetkel lotildepetamas Rakvere Kolledžit tunnustab koostoumloumloskuste aineotildepetuse raames

tutvustatud Th Gordoni mudelit ldquoMulle meeldisid P Murrikuga otildepitud suhtlemisvotildetted

peegeldamine kuulamine sotildenumite edastamine tagasiside andmine Kuid nagu uumltles

kursusekaaslane neid oskuslikult oskamata kasutades tundun endale mittetotildesiseltvotildeetav ja

ehk isegi naeruvaumlaumlrne Seetotildettu arvan et sellist laumlbimaumlngimist votildeiks olla rohkemgi

otildeppimisprotsessis sest siis on eksimine lubatud ja harjutamine kinnistaks vajalikud mudelidrdquo

Intervjueeritavad totildeid kahele eelmisele kuumlsimusele vastates vaumllja et taumlnapaumleval veedavad

lapsed sageli kasvatajaga (nende sotildenakasutus) rohkem aega kui emaga mistotildettu on kasvataja

ldquonagu teine emardquo Vastajad peavad oluliseks lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuse motildeju lapse

positiivse minapildi kujunemisele ldquoLapsest kujuneb see kellena otildepetaja last kohtleb kuidas

otildepetaja teadvustab lapsele tema minardquo

Vastajad naumlevad lasteaiaotildepetajas eeskuju lapsele Mida paremad on otildepetaja suhtlemisoskused

seda paremaks suhtlejaks kujunevad lapsed ldquoUumlkskotildeik mida otildepetada jaumlrele teevad lapsed

seda mida nad naumlevad ja kogevadrdquo ldquoMe tahame head tulevikku oma lastele Kui meie

oskame seda oma lastele edastada oskavad nemad seda edaspidi oma lastele edasi andardquo

Intervjueeritute arvates kasvab lapsest julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt

lahendav inimene kui tal on ees mudel kuidas konkreetses olukorras kaumlituda Kooli minnes

oskavad nad ise probleeme lahendada ei kiusa teisi ega muutu ka ise kiusatavaiks Uumlks

otildepetaja avaldas arvamust et otildepetaja suhtumine (ldquokui tema peab kaumlskima ja korraldama sest

laps nagunii ei oskardquo) toob kaasa lapse negatiivse enesehinnangu millega ta laumlheb lasteaiast

kooli

40

Autorid peavad oluliseks kahe intervjueeritu taumlhelepanekut otildepetaja suhtlusoskuste ja laste

otildepivotildeime seotuse kohta ldquoInimene otildepib omandab kotildeike paremini kui ta on otildennelikrdquo Kui

laste vajadused on rahuldamata ja neid pole maumlrgatud ega kuuldud on ka otildepivotildeime paumlrsitud

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et intervjueeritud pidasid lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskust muudest

oskustest taumlhtsamaks

Olete Te motildenikord kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kui jah kas selle potildehjuseks on

olnud raskused suhtlemisel

Kuumlsimus esitati vaid intervjueeritavatele Kuumlmnest intervjueeritavast seitse ei ole kordagi

kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kaks otildepetajat ei toumloumltanud teatud perioodil lasteaias Uumlhel

ei olnud uues elukohas lasteaeda Teisel juhul oli potildehjuseks lasteaia sulgemine Vaid uumlks

otildepetaja on kaalunud ametist loobumist Tema totildei potildehjuseks raskused konkreetsete

huumlperaktiivsete lastega Nuumluumldseks on sellest mitu aastat moumloumldas otildepetaja osales neli aastat

tagasi Gordoni perekoolis ega ole enam kaalunud ameti vahetust

432 Kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemad ja koolituse vajalikkuse

kohta

Jaumlrgnevad kuumlsimused esitati vaid intervjueeritavatele

1 Millised teemad Gordoni koolituses olid Teie meelest kotildeige olulisemad

Enamik intervjueerituid pidas oluliseks kotildeiki teemasid kuid eriti rotildehutati aktiivset kuulamist

konfliktide lahendamist ja vahendamist Otildepetajad maumlrkisid siin et aktiivne kuulamine ja

peegeldamine maandavad koheselt pingeid Sellest tulenevalt on otildepetaja rahulikum ja

enesekindlam ning lihtsam on jotildeuda lapsega uumlhele lainele Kotildeik otildepetajad pidasid oluliseks

lastevaheliste probleemide vahendamist mitte ise aumlra lahendamist Lasteaias kus koolitus oli

lotildeppenud kaks kuud tagasi ning igast ruumlhmast osales vaumlhemalt uumlks otildepetaja maumlrgati et lapsed

olid sotildeltumata vanusest hakanud kasvatajate eeskujul uumlksteist tunnustama aumlra kuulama ja

puumluumldsid probleemidele ise lahendusi otsida Vajalikuks nimetati ka metoodilist selgust enda

sallivuspiiri aumlratundmist probleemi omaniku maumlaumlratlemist minasotildenumite edastamist

kehtestamist

Autorid peavad vajalikuks rotildehutada et intervjueeritavad raumlaumlkisid intervjuu kaumligus

omaalgatuslikult ka omandatud oskuste kasutamisest ja kasulikkusest vaumlljaspool

41

lasteaiaotildepetaja rolli ndash oma peres nii laste kui abikaasadega samuti muudes igapaumlevastes

suhetes

2 Mis oleks vajanud potildehjalikumat kaumlsitlemist

Kaks korda koolitusel osalenud otildepetaja (seitse ja neli aastat tagasi) vastas et kogu kursust

votildeiks korrata ja vaumlrskendada et Gordoni mudel muutuks harjumuseks Kolmandik vastanuist

oleks soovinud potildehjalikumalt harjutada aktiivset kuulamist ja peegeldamist Uumlks

intervjueeritav soovis votildeimalust korduvalt koos koolitajaga CD-plaadilt kuulata ja laumlbi

arutada probleemsituatsioone Tema jaoks oli raske peegeldamiselt edasiliikumine Kolme

intervjuul osalenu arvates votildeinuks rohkem harjutada konflikti lahendamist votildeidan-votildeidan

mudeli jaumlrgi Uumlks vastanuist kahtles selle mudeli kasutamise votildeimalikkuses kotildeikide

konfliktide lahendamisel Uumlhel inimesel on jaumltkuvalt raske ldquoeirdquo oumlelda

Enamus intervjueerituid sooviks teatud aja tagant kokku saada et teadmisi kinnistada ldquorauda

tules hoida et ei laseks rihma lotildedvaksrdquo

3 Palun kirjeldage situatsioone kus olete kasutanud votildei proovinud kasutada Th

Gordoni metoodikat

Vaumlaumlrib mainimist et otildepetajad kes olid kaumlinud koolitusel nelja votildei seitsme aasta eest ei maumlleta

kuumlll enam taumlpset terminoloogiat kuid kasutavad siiski igapaumlevaselt kotildeiki oskusi Kursusel

omandatud oskused on integreerunud nende loomuomase olemise ja kaumlitumisega Rotildeotildemu

teeb et igapaumlevaselt kasutatakse aktiivset kuulamist peegeldamist lastevaheliste probleemide

vahendamist ning votildeidan-votildeidan mudelit (mitte ainult probleemide lahendamisel vaid

kokkulepete sotildelmimisel uute ideede genereerimisel ja elluviimisel)

Intervjueeritute esitatud naumlited on toodud lisas 6

4 Kuidas kaumlitusite taolistes situatsioonides enne koolitust Mis on muutunud Votilderrelge

palun oma varasema ja praeguse kaumlitumise motildeju

Enamus otildepetajaid avaldas et enne koolitust panid nad ise asjad paika ei peegeldanud ega

jotildeudnudki asja tuumani ldquoKui laps nuttis uumltlesin vastu et aumlra selle tuumlhja asja paumlrast kuumlll

nuta Peale koolitust aga ei suru oma lahendusi peale Kui teine ei leia lahendust kuumlsin mis

ta arvab kas selline variant sobiksrdquo

42

ldquoOleksin oumlelnud ldquoSa tegid nii nii ei tehta meil on sellised reeglidrdquo Endine motildeju toumloumltas

vaumlhem usaldust ei olnud konflikt tuli kiiresti tagasi panid paika jaumllle pidid paika panema

nii kotildeigi 24 lapsega Otildepetaja oli nagu politsei kui politsei oli aumlra oli ka kord majast laumlinudrdquo

ldquoKindlasti mitte nii oleks kuidagi teistmoodi lahendanud lapsele oleks midagi hingele

jaumlaumlnudrdquo

ldquoKuulasin enne ka aga nuumluumld teen seda teadlikumalt Enne tundsin survet vaumlljastpoolt

kahtlesin kas peaks rusika lauale loumloumlma Nuumluumld tean kuidas raumlaumlkida Enne kasutasin rohkem

sinasotildenumit nuumluumld rohkem aktiivset kuulamist ja peegeldamist teadvustan rohkemrdquo

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et enne koolitust tundsid otildepetajad end ebakindlamalt kasutasid

sinasotildenumeid ja lahendasid ise laste probleeme mistotildettu lapsed hakkasid ootama et otildepetaja

nende probleeme lahendaks Samuti tekitas otildepetaja selline kaumlitumine lastes trotsi Peale

koolitust tunnevad otildepetajad end enesekindlamalt kaumlituvad teadlikumalt oskavad lapsi kuulata

ja tundeid peegeldada ning toetada lapsi omavaheliste probleemide lahendamisel Otildepetajad on

maumlrganud et lapsed on juba motildene kuu jooksul hakanud otildepetaja eeskujul ise omavahelisi

probleeme lahendama muutunud avatumaks motildetlevad otildepetajaga kaasa pakuvad oma ideid

vaumllja Kasvanud on vastastikune usaldus

Uumlks moumloumldunud suumlgisel koolitusel osalenud otildepetaja on hakanud lastevanematega vabamalt

suhtlema Enne koolitust raumlaumlkis ta vanematega rasketel teemadel vaid aumlaumlrmisel vajadusel

nuumluumld julgeb ta probleemidest koheselt raumlaumlkida vaumlltides sellega probleemide paisumist Ta on

maumlrganud et lapsevanemad on muutunud koostoumloumlvalmimaks ning hakanud omaalgatuslikult

rohkem temaga kontakti votildetma Teda rotildeotildemustab et vanemad poumloumlrduvad tema poole oma

lastekasvatuslike murede ja kuumlsimustega kuigi enamus neist on temast eakamad

5 Millistest otildepitud oskustest kogete kotildeige enam kasu

Kotildeigi arvates on kotildeige rohkem kasu aktiivsesse kuulamise ja tunnete peegeldamise oskustest

(neid nimetasid kotildeik intervjueeritud) Peaaegu sama oluliseks (vaid uumlks vastanu vaumlhem)

peetakse oskust konflikte votildeidan-votildeidan mudeli abil lahendada ja vahendada

6 Milliseid takistusi naumlete otildepitud oskuste elluviimisel igapaumlevaelus

Autorite arvates on taumlhelepanuvaumlaumlrne et vaatamata raskendavatele teguritele ei jaumlauml kursusel

omandatud oskuste kasutamine igapaumlevaelus takistuste taha Peamise raskendava asjaoluna

43

tuuakse vaumllja piiratud aeg ja laste suur arv ruumlhmas (24 last) Otildepetaja ei saa samaaegselt igal

pool olla kui kolmes kohas korraga midagi juhtub ja iga juhtum vajab otildepetaja aega ning

taumlhelepanu Vaumliksema grupi puhul naumliteks viieteistkuumlmne lapsega on otildehkkond rahulikum ja

aega jagub igale lapsele Takistavate teguritena toodi vaumllja ka notildeudmiste erinevust kodus ja

lasteaias Kotildeik intervjueeritud totildedesid siiski et oskuste kasutamine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja

motivatsioonist ning uumlletamist vajavad takistused on sisemised Uumlks vastanutest totildei vaumllja

isikliku probleemi ldquoTakistused on pigem minu sees Lastevanematega konflikte lahendades

on motildenikord emotsioonid nii laes et unustan neid maha votildetta Siis ei tule ka meelde mida

olen otildeppinud ja kuidas peaksin kaumlitumardquo

7 Miks peate oluliseks lapse kui subjekti kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

Kotildeik intervjueeritud peavad oluliseks laste kaasamist et lapsed tunneksid end

taumlisvaumlaumlrtuslikena ning kogeksid et neist hoolitakse ja nendega arvestatakse Vastajad on uumlhel

meelel et see aitab kaasa terve enesehinnangu kujunemisele ning paneb aluse laste

suhtlusmudelitele

ldquoTaumlpselt nii nagu meie suhtleme suhtlevad ju lapsed ka meie oleme eeskujurdquo

ldquoSee aitab kaasa enesekindla julge oma arvamust vaumlljendava emotsionaalselt ja

psuumluumlhiliselt terve taumliskasvanu sirgumisele Toetab lapse oskust oma probleeme verbaalset

lahendada mitte fuumluumlsilise vaumlgivallagardquo

ldquotoetab kiindumussuhte kujunemist Lapsel on keegi keda ta votildeib usaldada ning kellega ta

votildeib oma muret jagadardquo

ldquoLaps kogub kogemusi see on kotildeva alus edaspidiseks eluksrdquo ldquoKogemuse saamine tunnetab

et nii on votildeimalikrdquo

Samuti tunnistavad kotildeik et laste kaasamine valikute otsuste ja kokkulepete tegemisse avab

nende potentsiaali lapsed kes saavad osaleda ja oma ideid pakkuda on palju motiveeritumad

kokkuleppeid pidama Laste pakutud lahendid toimivad palju paremini kui otildepetaja pakutu

lapsed kuulavad paremini ja otildepivad ise probleeme lahendama

44

8 Miks Teie arvates vajavad otildepetajad Eestis sellist koolitust

Kotildeik intervjueeritud rotildehutasid vajadust lapsi lugupidavalt kohelda milleks senine kasvatus ja

ka pedagoogiline ettevalmistus oskusi ei paku Gordoni koolitusel osalenud otildepetajad peavad

kotildeige aluseks aktiivset kuulamist mille kaudu laps kogeb hoolimist ja armastust Votildeimalus

taumliskasvanu toel ise lahendusi leida kasvatab enesekindlust eneseusaldust ning arendab

probleemide lahendamise ja koostoumloumloskusi

ldquoGordoni mudel aitab lapsel saumlaumlstlikult lahendada probleeme Kuulates kolleege kotildervalt on

lastest kahju Tekib tunne et laumlheks lapsele appi sest nad teevad lapsi maha Kui mina oleks

laps ma paneks sealt ruumlhmast minema Sinakeel ja taumlnitamine teevad lapsed otildennetuks

turvalisusest jaumlaumlb kotildevasti puudu Ja lapsevanemad kaumlituvad ju samamoodirdquo

ldquoEnne olin pealiskaudne ja ldquotarkrdquo - panin ruttu hinnangu ja lahendasin asja aumlra aga ei

saanudki teada mis tal mureks oli nuumluumld jotildeuan totildeelise tuumanirdquo

ldquoPaljud otildepetajad kes ei ole koolitust saanud lahendavad ise laste probleeme Kui kaumlisin

teadliku lapsevanemana arenguvestlusel palusin et otildepetaja puumluumlaks aidata lastel leida

lahendusi ning otildepetada ka lasteaias kuidas ise oma probleeme lahendada Otildepetaja vaatas

mind kummalisel pilgul Otildepetaja ei olnud koolitust saanud Aga kuidas siis meie lastest

kasvavad kuumlpsed taumliskasvanud kui otildepetajad otsustavad ja annavad valmis vastuseidrdquo

Mitmed keskealised vastajad peavad oluliseks vabanemist suumlgavale sissejuurdunud

autoritaarsetest motildette- ja kaumlitumismallidest ldquoMeil on palju kaadrit kes saanud koolituse

notildeuka ajal neil on hoopis teine suhtuminerdquo Leiti ka et need kes on autoritaarsusest

tuumldinenud votildeivad langeda teise aumlaumlrmusesse ja taluda nii kaua kui kannatavad siis korra

kaumlratada ning kotildeik kordub algusest peale ldquoLast see ei otildepeta ega kasvata ta kaumlitub kuulekalt

vaid hirmust siis kui oled juuresrdquo

Sellele kuumlsimusele vastates toodi spontaanselt ilma intervjueerijapoolse kuumlsimuseta rohkelt

naumlited nii kolleegide kasvatusvigadest oma lapsepotildelve ja kooliaja valusatest maumllestustest kui

ise lapsevanemana kogetust Meenutati votilderdlemise ja teiste ees halvasti raumlaumlkimise motildeju

eelarvamusi ja sildistamist mida paljud otildepetajad siiamaani kasutavad Peaaegu igauumlhel oli

motildeni naumlide tuua Autorid toovad vaumllja vaid motildened neist

45

ldquoAlavaumlaumlristamisest ja lugupidamatusest votildeib eluaegse trauma saada Eluaegne

alavaumlaumlrsuskompleks ei julge oma mina vaumllja tuua kardab oma arvamust avaldada et mitte

jaumllle rumalaks jaumlaumlda sest kotildeik mis teised uumltlevad on otildeige mis mina ndash valerdquo

ldquoKui kaumlisin oma lapse koolis avatud uste paumleval kuulsin kuidas kehalise otildepetaja uumltles

poisile kes ei osanud hundiratast teha ldquoSu vend ka ei osanudrdquo Poiss vastas ldquoIsa ka ei

osanudrdquo Otildepetaja uumltles ldquoMis teist siis uumlldse tahta onrdquo ldquoAga ema oskasrdquo uumltles poiss Mul on

kohe mure oma lapse paumlrast sest minu mees on ka selles koolis kaumlinud kuidas see motildejutab

nuumluumld lapse hindeid Kuumlsisin mehelt kas ta oli otildepetaja lemmik ndash ei olnudrdquo

Uumlhe otildepetaja sotildenul votildeivad ka vaumliksel probleemil olla suured tagajaumlrjed kui ei naumlhta ega taheta

naumlha Teine otildepetaja totildei vaumllja et oskus vahet teha kelle probleemiga on tegemist aitab vaumlltida

laumlbipotildelemist ning kergendab koostoumloumld lastevanematega ldquoKui lapsevanemad teavad et

otildepetaja on valmis neid kuulama neil on kogemus et otildepetaja oskab olla notildeustaja rollis siis

tulevad lapsevanemad ka kergemini otildepetajaga raumlaumlkima rasketel teemadelrdquo

433 Kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste

kasutamise ja motildeju kohta

Kuumlsimused esitati vaid Gordoni perekoolis osalenud intervjueeritavatele

1 Mida Teile kui lasteaiaotildepetajale on andnud Gordoni koolitus Mis on muutunud

lasteaia igapaumlevases suhtluskeskkonnas

2 Kuidas on koolitus motildejutanud suhtlemist lastega Kuidas kolleegidega

Kotildeik intervjueeritavad kinnitasid et on muutunud enesekindlamaks ja oma enesevaumlljendustes

julgemaks Motildeeldakse rohkem oma sotildenade votildeimalikule motildejule puumluumltakse hoiduda

suhtlemistotildekete kasutamisest ldquoOlen hakanud rohkem motildetlema mida ja kuidas ma uumltlen

Arvestan rohkem teiste inimeste tunnetega olen teadlik et meil on kotildeigil erinevad vaumlaumlrtused

ning oskan sellega arvestadardquo

ldquoOlen otildeigel teel isegi kui ei tee 100 otildeigesti ja vajan harjutamist tean et mul on

ldquotoumloumlriistadrdquo ja mul on vaumlga hea meel et need toimivad see annab veel julgust ja kindlust

edaspidiseksrdquo

46

Kogetakse et suhted on muutunud avatumaks ja usalduslikumaks lastega kohati ka

laumlhedasemaks otildehkkond on rahulikum rotildeotildemsam Isegi ldquokonflikte on motildenus lahendadardquo

Otildepetajad on maumlrganud ka positiivsete minasotildenumite motildeju ldquoSee luumlkkab kogu halva uumlmber

jaumlaumlvad kuulama Lapsed ei taha enam halvasti kaumlituda Kuulavad kui raumlaumlgid oma tunnetest

oskavad ennast rohkem avadardquo Lapsed on hakanud julgemalt oma ideid vaumllja uumltlema ldquoMa

kaasan teadlikult lapsi endaga raumlaumlkima motildetlema ning ka lapsed vaumlljendavad oma arvamust

aktiivsemaltrdquo ldquoKui ma pole lastele vaimselt haiget teinud tulevad nad oma murest raumlaumlkima

kui olen tige mutt siis ju ei tulerdquo

Kaheksandat aastat gordonlikke suhtlemispotildehimotildetteid kasutav otildepetaja imestab siiani nende

motildeju uumlle ldquoTaumliesti vapustav see (oma motildetete vaumlljapakkumine) on nende jaoks nii loomulik

Nad teavad et idee votildeib kaumliku minna 90 laumlheb See toumloumltab loovus hakkab toumloumlle siis nad on

valmis otildeppima valmis tegema ka seda mida otildepetaja vaumllja pakubrdquo

Otildepetajad on maumlrganud kuidas lapsed on hakanud otildepetaja eeskujul nii uumlhismaumlngus kui

omavaheliste arusaamatuste puhul kokkuleppeid tegema

Kolleegidega suheldes on hakatud rohkem kuulama ja vaumlhem vaidlema ldquoSinuga ei tasu enam

vaielda sa ei votildeta tuldrdquo oumleldi naljaga pooleks nelja aasta eest Gordoni perekoolis osalenud

otildepetajale poole aasta paumlrast Noore moumloumldunud suumlgisel osalenud otildepetaja sotildenul tunneb ta peale

koolitust end ldquoparema ja votilderdvaumlaumlrsema partnerina kolleegidega kontakti luuesrdquo

Samas on hakatud rohkem maumlrkama kolleegide suhtlemisvigu mida uumlldiselt ei minda uumltlema

3 Kuivotilderd rakendate aktiivset kuulamist Milline on motildeju lapse tunnetele ja

kaumlitumisele Milline on Teie meelest motildeju lapse eneseusaldusele ja emotsionaalsele

arengule

Kotildeik otildepetajad kasutavad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt kui lastel on mured votildei probleemid

Uumlks otildepetaja nimetas aktiivse kuulamise vajadust ka siis kui laps on positiivselt erutatud

Vahetu motildejuna totildeid otildepetajad vaumllja rahunemise (sest lapsed tunnevad et neist hoolitakse)

motildeistmise et teine polnud pahatahtlik (laste omavaheliste probleemide puhul) eneseusalduse

ja koostoumloumlvalmiduse kasvu (ldquolaps saab teadmise et tema pakutud lahendused on otildeiged ja

taumliskasvanud aktsepteerivad tema lahendusirdquo)

47

ldquoKui oled ta aumlra kuulanud kas votildei uumlhe korra paumleva jooksul siis ka keerulisemad lapsed

vastavad sulle Laps on supertaumlnulik puumluumlab anda endast parima ei hakka siga maumlngima Kui

sa temani ei jotildeua maumlngib raudselt sigardquo

ldquoLaps jonnib vaumlhem tal ei ole vajadust jonnimiseks kuna ma kuulan teda ja arvestan tema

kui isiksusegardquo

Pikaajalise motildejuna toodi vaumllja oskus maumlrgata ja arvestada teisi ning oskus ennast vaumlljendada

4 Kuivotilderd rakendate lastevaheliste probleemide vahendamist Milline on vahetu motildeju

Milles Teie arvates seisneb antud meetodi pikaaegne motildeju

Kaheksa otildepetaja jaoks kuumlmnest on lastevaheliste probleemide vahendamine muutunud

loomuomaseks igapaumlevaseks tegevuseks Uumlhtlasi on nad taumlheldanud et otildepetaja eeskujul

omandavad lapsed antud oskuse vaumlga kiiresti ning ei vaja enam iga kord taumliskasvanu abi Uumlks

otildepetaja vastas et kasutab vahendamist vaumlhem kui aktiivset kuulamist ja peegeldamist

Ajapuudusel on ta suunanud tema poole poumloumlrdunud lapse ise teisele lapsele raumlaumlkima miks ta

on otildennetu ning sekkub vaid siis kui laps tuleb tagasi teatega et teine ei saanud aru

Autoritele avaldasid muljet otildepetajate kirjeldused sellest kuidas juba kahe- ja kolmeaastased

kes veel otildeieti ei raumlaumlgi puumluumlavad kasvataja eeskujul uumlksteisest aru saada ning tuumllide puhul

kokkuleppele jotildeuda ja aumlra leppida ldquoKuigi ei kasuta sotildenu laumlheb ja teeb nii nagu mina olen

teinud kaumlitumuslikult jaumlljendab kasvatajat Kuidas laps sai aru oma teost motildeistad sellest kui

laps laumlheb ning teeb teisele pai votildei kallistab tedardquo

Vahetu motildeju seisneb heas omavahelises laumlbisaamises ldquoKotildeige rohkem rotildeotildemustab et kui keegi

on teistmoodi keeruline suudetakse ikkagi arvestada votildeetakse kampa oskavad hakkama

saada armastada andestadardquo Uumlhes naumlites raumlaumlgiti uuest lapsest kes raumlaumlkis vene keeles

Teised lapsed hakkasid venekeelseid sotildenu kuumlsima et temaga suhelda Pikaajalise motildejuna

naumlhakse lastel kujunevat oskust lahendada omavahelisi probleeme ise ning teha seda uumlksteist

arvestavalt Otildepetajad on kindlad et oskus omavahelisi probleeme verbaalselt ja uumlksteist

arvestavalt lahendada vaumlhendab nii totilderjutust kui ka lastevahelist vaumlgivalda

5 Kuidas kasutate positiivset minasotildenumit Milline on motildeju lapsele Laste

omavahelistele suhetele

Positiivset minasotildenumit kasutavad kotildeik intervjueeritud otildepetajad Mitmed neist rotildehutasid et

on hakanud varasemast rohkem jaumllgima et ei uumltleks lihtsalt ldquotublirdquo vaid kirjeldaks lahti mis

48

on selle taga et laps saaks aru millega ta kiituse paumllvis Uumlks otildepetaja puumluumlab eriti tunnustada

neid kes on millegipoolest teistmoodi et lapsed hakkaks maumlrkama nende positiivseid kuumllgi

mis muidu ei pruugi naumlhtavad olla Otildepetajad on motildeistnud et lastele on vaumlga oluline

taumliskasvanutele abiks olla votildei heameelt teha ja positiivne minasotildenum innustab neid selleks

veelgi Taumlhtsaks peetakse positiivse minasotildenumiga kaasnevat rotildeotildemutunnet mis kandub

sotildenumi saajalt ka uumltlejale ning lasteaia otildehkkonda ldquoMa votildetan lapse jaoks aja isegi kui on

vaumlga kiire Juba lapse nime uumltlemine paneb kotildeik ta naumlos sulama see sulatab kogu jaumlauml isegi

kui temaga on mitu konflikti olnud See on parimrdquo

Kotildeik otildepetajad nimetasid et lapsed on hakanud uumlksteist tunnustama suuremad positiivseid

minasotildenumeid kasutades sotildeimeealised lihtsalt ldquotublirdquo oumleldes Uumlks otildepetaja tajus et positiivsed

sotildenumid on motildejutanud laste kiindumist temasse

6 Kuidas kasutate aumlrauumltlevat minasotildenumit Milline on vahetu motildeju Kuidas

aumlrauumltlevad minasotildenumid Teie arvates motildejutavad lapse sotsiaalset arengut

Ei uumltlemise vajalikkuses ei kahtle uumlkski intervjueeritav motildeistes et otildeigeaegse aumlrauumltleva

minasotildenumiga saab motildenegi pahanduse aumlra hoida ldquoKui olen aumlra potildehjendanud saavad nad

aru ja arvestavad isegi siis kui see ei pruugi meeldidardquo ldquoEsmataumlhtis on olla siiras ja oumlelda

totildeeline potildehjus mitte valetada Lapsed saavad vaumlga haumlsti aru kui sotildenum tuleb suumldamest ja

seda hirmsat ei-d potildehjendatakse Lapsed on vaumlhem trotsi taumlisrdquo Aumlrauumltleva minasotildenumi

kasutamine annab lastele teadmise et piirid on olemas ning otildepetab ka lapsi ennast oluliseks

pidama ja vajadusel ei uumltlema Otildepetajad naumlevad selles vaumlaumlrtuskasvatust olla aus votildetta ennast

totildesiselt julgeda oumlelda ei ja seda potildehjendada mitte otsida haumldavalesid ldquoLapsed otildepivad

vastutama iseenda eest Otildepivad ennast vaumlljendama kui tal on paha miski ei sobirdquo ldquoSee

motildejub ka lapse ja lapse suhetele Kui laps potildehjendab miks ta ei taha seda maumlnguasja anda

saab teine laps aru ega motildetle et oi kui kade ja paha et asju ei jagardquo Toodi mitmeid naumliteid

kuidas on tehtud kokkulepped et muumlramine maadlus votildei muu tegevus lotildepetatakse niipea kui

teine uumltleb ldquoEi ma ei tahardquo

Motildened otildepetajad uumltlesid et vahel tuleb ei oumlelda ja potildehjendada mitu korda jaumlrjest Motildened

otildepetajad kelle jaoks ei uumltlemine on kogu elu raskusi valmistanud saavad sellega kuumlll

varasemast paremini hakkama kuid tunnevad end seejuures motildenikord siiski ebamugavalt

justkui oleks ldquoliiga konkreetsedrdquo olnud Neil kellele kolleegidele ei uumltlemine on tundunud

nagu altvedamine on paumlrast koolitust kui osatakse oma keeldumist potildehjendada enesetunne

paranenud

49

7 Kuidas kasutate kehtestavat minasotildenumit ja kaumliguvahetust Milline on vahetu motildeju

Kas ja kuidas motildejutab antud meetodi kasutamine laste emotsionaalset arengut

Kehtestava minasotildenumi kasutamine on intervjueeritute arvates vajalik kuid votilderreldes teiste

oskustega ei tule veel nii loomulikult vaumllja ldquoKehtestavat minasotildenumit pean veel harjutama ja

see kipub mul tihti meelest minema Kuna mind on kasvatatud et aumlra tee seda ja teist siis

kahjuks kipun ka ise sageli enne kui motildetlen juba uumltlema et aumlra palun jookse Heal juhul

votildetab see ldquoaumlra jookserdquo tempot maha aga ainult korraks Kui mul on meeles kasutada

kehtestavat minasotildenumit saab laps aru miks ma ei taha et ta jookseb Laps kuulab ja

aktsepteerib minu soove kuna ma ei keela kunagi kiusu paumlrast Lapsed on tasakaalukamad

rahulikumadrdquo

Uumlhes ruumlhmas kus on 24 last saadetakse laps kotildeigepealt diivanile rahunema Sel ajal rahuneb

ka otildepetaja ise ja jotildeuab oma poumloumlrdumise laumlbi motildeelda Paumlrast arutatakse olukord rahulikult laumlbi

otildepetaja kasutab minasotildenumeid Tuleb ette ka suumluumldistamist eriti ekstreemsetes olukordades

kuid ldquoka siis ei tee teda maha vaid kirjeldan olukorra motildejurdquo Lapse kaumlitumise kirjeldamine

ja motildeju vaumlljatoomine ei valmista otildepetajatele raskusi kuid oma tunnete sotildenastamist ja

kaumliguvahetust (peegeldamine lapse vastureaktsiooni puhul) tajutakse raskemana

Vahetu motildeju avaldub lapse kaumlitumise muutuses ldquoLaps kuulab arvestab paremini tunneb end

votilderdsena teda pole solvatud kritiseeritud halvustatud Laps kellega arvestatakse tunneb

end enesekindlamana saab aru et kui muudab ennast on kotildeigil heardquo

Nii otildepib laps naumlgema oma kaumlitumise motildeju teistele andma hinnangut oma kaumlitumisele ldquoLaps

tunneb end kindlasti suumluumldlasena kui on kaumlki keeranud kuid tegelikult ei tea miks see nii

toimus Kui keegi istub ta kotildervale ja puumluumlab sellest aru saada naumleb laps et sa pole ta peale

vihane vaid puumluumlad motildeista - igal juhul jaumlrgmine hetk tahavad nad anda endast parima et

olukorda lahendadardquo

Toodi naumliteid lahendustest mida lapsed ise leidsid paumlrast otildepetajapoolset kehtestavat sotildenumit

ja kaumliguvahetust Nii otsustas uumlks enesevalitsuse kaotanud poiss minna teise tuppa ja trampida

seal jalgu uumlks tuumldruk aga teatas et ldquolaumlheb joob vett ja jahtub mahardquo

Maumlrgati ka et aktiivne kuulamine positiivsete minasotildenumite kasutamine ning lastevaheliste

probleemide vahendamine vaumlhendavad maumlrgatavalt vajadust kehtestamise jaumlrele

50

8 Votilderrelge palun sinasotildenumi ja kehtestava minasotildenumi motildeju lapse vastutustunde ja

enesedistsipliini arengule

Vastustes toodi esile sinasotildenumite halvustav alatoon lapse allasurumine ja tunnete

haavamine mistotildettu ei jaumlrgne positiivset kaumlitumise muutust vaid trots ja sellest tulenevalt

sageli soovitule vastupidine kaumlitumine Sinasotildenumite kasutamine ei arenda lapse sisemist

distsipliini ega vastutustunnet ka lapse enda enesekehtestamise oskus jaumlaumlb vaumlheseks

ldquoSinasotildenumitega votildetab vanem vastutuse taumlielikult endale ja saadab lapsele sotildenumi et vanem

teab kotildeike ja laps ei tea midagi Laps votildeib kaotada enesevalitsuse kuna vanem halvustab

tedardquo

Intervjueeritute arvates arendavad minasotildenumid lapses vastutustunnet ja enesedistsipliini sest

last ei halvustata lapse kaumlitumise motildeju kirjeldades jaumletakse ldquomingi osa vastutusest lapse

kandardquo Enamik vastanutest kinnitas et votildeimalus oma tundeid vaumlljendada ja motildeistmist leida

toetab lapse enesekindlust ning motildejutab last oma kaumlitumise muutmise eest vastutust votildetma

9 Kuidas lahendate igapaumlevaelus probleeme nii et keegi ei jaumlaumlks kaotajaks Milline on

Teie arvates antud meetodi pikaaegne motildeju

Juba varasematest vastustest selgus et koolitusel osalenud otildepetajad kasutavad votildeidan-votildeidan

mudelit igapaumlevaselt nii kokkulepete sotildelmimisel kui ka probleemide lahendamisel On

maumlrgatud et lapsed on mudeli otildepetajatelt uumlle votildetnud ja kasutavad ka ise ilma otildepetajata

ldquoJaumlaumlvad aumlra tuumllid kuna probleemiga tegeldakse juba eosrdquo Uumlhes ruumlhmas maumlrkasid otildepetajad

et kui keegi kes maumlngus kaotama hakkab tahab keset maumlngu reegleid muuta tuletavad lapsed

talle reegleid meelde kuid pakuvad vaumllja et jaumlrgmise maumlngu votildeib teha teisiti tema

ettepanekute jaumlrgi Otildepetajate sotildenul jaumleti lauamaumlngud varem kergesti pooleli kuid nuumluumld

maumlngitakse edasi ka paumlrast seda kui esimene maumlngija on lotildepetanud mis otildepetajate meelest

arendab lisaks koostoumloumloskustele ka puumlsivust

Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda otildeues kus tema ruumlhma lastel tekkis probleem teise ruumlhma

lastega Poisid kutsusid otildepetaja appi oumleldes ldquoOtildepetaja tule appi nemad ei oska niimoodi

raumlaumlkida nagu meierdquo

Pikaajalise motildejuna totildeid uumlle poole intervjueeritutest vaumllja uumlksteisega arvestamise ning

paindlikkuse motildetlemises ja erinevate lahenduste leidmises Uumlks otildepetaja ei tulnud varem oma

sotildenul selle pealegi et probleemide lahendamiseks peavad motildelemad osapooled valmis olema

ldquoTagajaumlrjeks oli see et probleem votildeis paisuda veelgi suuremaksrdquo Nuumluumld on ta hakanud

51

arvestama teise osapoolega valima aruteluks aega kasutama minasotildenumeid ega sunni enam

oma lahendusi peale kuna teab et ldquopealesunnitud lahendused pole lahendusedrdquo Tema jaoks

seisnebki votildeidan-votildeidan mudeli pikaajaline motildeju soovis kasutada antud meetodit eranditult

kotildeigis konfliktsituatsioonides

10 Kuivotilderd rakendatavaks peate votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit

igapaumlevaelus Palun potildehjendage

Motildenevotilderra uumlllatuslikult pidas uumlheksa intervjueeritavat kuumlmnest antud mudelit igapaumlevaelus

vaumlgagi rakendatavaks Kuigi ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmades votildeib olla motildeningaseks

takistuseks rotildehutasid intervjueeritavad et selle kasutamine sotildeltub eelkotildeige teadlikkusest ja

tahtest lahendada probleemi nii et motildelemad votildeidavad Vastajad peavad votildeidan-votildeidan

mudelit seda vajalikumaks mida rohkem on ruumlhmas lapsi Vastajate arvates on antud mudelist

palju kasu ka suhtlemisel kolleegide ja lastevanematega ldquoIga inimene leiab aega

probleemiga tegelemiseks kui seda palutakse Kotildeik me seisame oma huvide eest seega on

inimene seesmiselt motiveeritud leidmaks lahendust mis temale sobib mis teda ei

kahjustaksrdquo Uumlks vastaja kasutab kuumlll mudelit sageli kuid pole veendunud et seda igas

olukorras ja kotildeikide probleemide puhul rakendada saaks Lasteaias peetakse votildeidan-votildeidan

mudeli kasutamist oluliseks et lastest kasvaksid uumlksteist maumlrkavad hoolivad positiivsed

probleeme lahendada oskavad inimesed

11 Kuivotilderd vajalikuks peate antud koolitust lasteaiaotildepetajatele Lastevanematele

Eranditult kotildeik intervjueeritavad peavad Gordoni perekooli vaumlga oluliseks nii

lasteaiaotildepetajatele kui lapsevanematele sest ldquosuhtlemine on kotildeige alus Hea suhtleja on ka

hea koostoumloumlpartnerrdquo ldquoKui me tahame et meie lastest kasvaks sotsiaalselt kuumlpsed psuumluumlhiliselt

ja emotsionaalselt terved taumliskasvanud peaksid kotildeik kel vaumlhegi lastega kokkupuutumist

Gordoni koolitusel osalemardquo Rotildehutati erinevust gordonliku laumlhenemise ja kasvatuse vahel

kust ise paumlrit ollakse Ilma otildeppimata ei osata teisti kaumlituda toimitakse nii kuidas vanemad ja

otildepetajad nendega kaumlitusid ldquoIlma selleta ei tohikski lasteaias olla eriti kuna ruumlhmad on nii

suured vastutus on nii suur Kui oled ise abitu hakkad neid kamandama ja taumlnitama Sa teed

seda sest ei oska teisitirdquo

ldquoKui kedagi loumloumld laumlheb valu uumlle aga kui uumltled halvasti ei laumlhe see uumlle Vaumlga kurb kui

kasvataja seda teebrdquo Uumlks otildepetaja jagas oma valusat kogemust kuidas hoolimata

kotildergharidusest kardab ta oma arvamust avaldada sest teda tehti koolis kotildeigi ees maha

52

Uumlks inimene arvas et antud koolitus on vajalik kotildeigile kuid eriti noortele ja ainsa lapsena

kasvanutele

13 Millised oleksid Teie ettepanekud seoses Gordoni koolitusega lasteaiaotildepetajatele

Kotildeik intervjueeritavad olid seisukohal et antud koolitus peaks kohustuslikuna kuuluma

pedagoogide baaskoolitusse ja olema ilmtingimata praktiline Uumlhe lasteaia kaks sama ruumlhma

otildepetajat tegid ettepaneku et oleksid nouml pilootlasteaiad kus kotildeik otildepetajad oleksid laumlbinud

Gordoni koolituse kuhu tudengid peale kursuse laumlbimist saaks minna tutvuma kuidas neid

oskusi praktikas rakendatakse Samuti pidasid nad vajalikuks kursust mitu korda laumlbi teha et

oskused kinnistuksid ja muutuksid alateadlikuks Teise lasteaia otildepetajate poolt tehti ettepanek

supervisiooniks ja jaumltkukoolituseks - peeti vajalikuks kohtuda umbes kahekuise intervalliga

et omavahel vahepealseid kogemusi jagada ning raskemaid olukordi laumlbi maumlngida

Arvati et sama ruumlhma motildelemad otildepetajad votildeiksid rakendada Gordoni meetodit ning vaumlljendati

soovi et kogu lasteaia meeskond koolitusel osaleks Meeskonnana otildeppimine aga eeldab

omavahelist usaldust ja turvalisust Uumlhe otildepetaja sotildenul tuli talle kasuks just see et ta kaumlis

kursusel oma kollektiivist eraldi Kolleegid kes osalesid meeskonnana kartsid ennast avada

seetotildettu ei olnud neil koolitusest praktilist kasu ning nad ei hakanud oskusi kasutama

Leiti et teadmine suhete kohta votildeiks olemas olla olenemata elukutsest nii jaumlaumlksid motildenedki

ldquorusikas puumlsti asjadrdquo olemata Mitmed vastajad uumltlesid et peavad seda koolitust vajalikuks ka

kotildeigile kooliotildepetajatele arstidele sotsiaalpedagoogidele noorsootoumloumltajatele

434 Kokkuvotildete uurimustulemustest

Votilderreldes ankeetkuumlsitluses osalenute ja intervjueeritute vastuseid votildeib kokkuvotildetvalt oumlelda et

kotildeik uuringus osalenud peavad suhtlemisalast koolitust vaumlga oluliseks Kolmandik kuumlsitlusele

vastajaist peab suhtlemisoskusi lasteaiaotildepetajale sama oluliseks kui muid paumldevusi kahe

kolmandiku kuumlsitlusele vastanute ja kotildeigi intervjueeritute meelest on suhtlemisoskused

muudest paumldevustest veelgi olulisemad Gordoni perekooli laumlbinud hindavad antud koolitust

lasteaiaotildepetajatele vaumlga vajalikuks ning leiavad et Gordoni koolitus peaks kuuluma

alushariduse eriala tasemeotildeppesse ning toimuma kindlasti praktiliselt Ka enamus

ankeetkuumlsitlusele vastanuist leiab et suhtlemisotildepetus peaks toimuma praktiliselt Maumlrkimist

vaumlaumlrib et mida vaumliksem oli vastajate praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse taumlhtsustada

suhtlusotildeppe praktilist osa

53

Votilderreldes kuumlsitlusele vastanute ja intervjueeritute arvamusi lasteaiaotildepetajate

professionaalsuse kohta selgub et mida vaumliksem on praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse

suhtlemisoskusi pidada professionaalsuse oluliseks osaks Samasugune seisukoht selgus

intervjueeritavate vastustest kuumlsimusele kuidas osati lahendada lastega ettetulevaid

probleeme erialalasele toumloumlle minnes Paljud vastasid et sel ajal ei osanud veel probleeme

naumlha Uumlle seitsme aasta toumloumltanud otildepetajad ja Gordoni perekoolis osalenud peavad oskust

lapsega suhelda ning tema individuaalsust arvestada uumlheks lasteaiaotildepetaja professionaalsuse

tunnuseks 96 kotildeigist uuringus osalenuist peab lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga taumlhtsaks Seejuures rotildehutavad kotildeik koolituse laumlbinud et

otildepetaja on oma kaumlitumisega lastele mudeliks maumlrkides et lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskujul

isegi siis kui nad veel ei raumlaumlgi Siin avaldus oluline erinevus Gordoni koolitusel osalenud ja

mitteosalenud vastajate seas Kuumlsitlusele vastanuist vaid 35 totildei vaumllja et lapsed jaumlljendavad

otildepetaja kotildeneviisi Kursusel osalenud rotildehutasid kotildeik et olenemata sellest mida lastele

otildepetada jaumlrgivad lapsed vaid seda mida naumlevad ja kogevad Lasteaiaotildepetaja eeskujul votildeib

lapsest kasvada julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt lahendav inimene

Votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja motildeju laste sotsiaalsete oskuste arengule oskavad Gordoni

perekoolis osalenud votilderreldes baaskoolituse laumlbinutega oluliselt paremini tajuda ja arvestada

Kuigi Gordoni perekoolis osalenud peavad oluliseks kotildeiki kursusel kaumlsitletud teemasid

kasutatakse praktiliselt kotildeige rohkem aktiivset kuulamist tunnete peegeldamist lastevaheliste

probleemide vahendamist ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelit Otildepetajad on muutunud

enesekindlamaks suhted lastega laumlhedasemaks Kolleegide ja lastevanematega on suhted

avatumad Votilderreldes koolituseelse kaumlitumisega teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja puumluumltakse

neist hoiduda Julgemalt oumleldakse ldquoeirdquo ja potildehjendatakse seda Tavapaumlrase kiitmise asemel

raumlaumlgitakse lapsele lahti tema kaumlitumise motildeju ning vaumlljendatakse oma heameelt ja rotildeotildemu

Probleemolukordades ei potildergata enam lastele peale ega lahendata nende eest probleeme aumlra

vaid puumluumltakse minasotildenumeid kasutades ja lapsi kaasates olukordadele lahendusi leida

Otildepetajad on maumlrganud et lapsed on hakanud julgemalt oma arvamust avaldama uumlksteist

tunnustama ning omavaheliste probleemide puhul teineteist arvestama Lasteaia otildehkkond on

muutunud vabamaks ja rotildeotildemsamaks Otildepetajad leiavad et otildepitud oskuste paremaks

omandamiseks oleks vajalik koolitusjaumlrgne supervisioon ning hilisem jaumlrelkoolitus Kasuks

tuleks kogu meeskonna samuti lastevanemate koolitamine

54

435 Toumlouml autorite uurimuse ldquoGordoni perekooli kursuse vajalikkusest

lasteaiaotildepetajate koolitusesrdquo votilderdlus Gerdy Kanguri magistritoumloumlga ldquoTh

Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas otildepetajate

arvamusesrdquo

Autorid votilderdlesid uurimustulemusi Gerdy Kanguri tulemustega kes oma magistritoumloumls 2009

aastal uuris Th Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas

intervjueerides Gordoni Otildepetajate koolis osalenud 10 lasteaiaotildepetajat ja 11 koolis toumloumltavat

otildepetajat Kanguri valimisse kuulunud otildepetajaist enamus oli vanuses 20-30 vaid kaks

intervjueeritut olid uumlle 30 ning uumlks otildepetaja oli 19aastane Seega olid valimi moodustunud

otildepetajad oluliselt nooremad meie uuringus osalenuist

Gerdy Kanguri uurimustoumlouml fookus erines autorite omast Kangur (2009) keskendus oma toumloumls

otildeppe- ja kasvatustoumloumld puudutavatele probleemidele ja nende lahendamisele Autoreid huvitas

eelkotildeige lasteaiaotildepetaja roll laste sotsiaalse arengu toetamisele

Votilderreldes saadud andmeid Kangruri uurimustoumlouml tulemustega leidsid autorid olulisi sarnasusi

ja motildeningaid erinevusi Nii Kanguri kui ka autorite poolt intervjueeritud peavad oluliseks

otildepetaja oskust maumlrgata igat uumlksikut last Motildelemast uuringust selgub et enamus

intervjueerituid ei ole kaalunud oma toumloumlst loobumist Nii kaumlesoleva toumlouml autorite kui Kanguri

uuringus osalenud hindasid Gordoni koolituse vaumlga vajalikuks nimetades olulisemate

omandatud oskustena aktiivset kuulamist probleemide maumlaumlratlemist konfliktide lahendamist

ja minasotildenumeid Vastanud puumluumlavad otildepitut igapaumlevaselt rakendada Otildepitud oskuste

kasutamist takistavate teguritena toodi vaumllja ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmas Omandatud

oskuste uumllekordamine on motildelemas uuringus osalenute sotildenul vajalik Kotildeik nii Kanguri kui ka

autorite uuringus osalenud peavad taumlhtsaks lapse kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

rotildehutades lasteaiaotildepetaja rolli turvalise ja usaldusliku otildehkonna loomisel Positiivse meeleolu

loomist ja motivatsiooni aumlratamist peetakse igale otildepetajale vajalikuks kutseoskuseks mis

otseselt sotildeltub otildepetaja suhtlemisoskustest Motildelemast uuringus selgub Gordoni koolitusel

omandatud oskuste motildeju avaldumine otildepetajad tunnevad end kindlamat suhtlevad kolleegide

ja lastevanematega julgemalt ja vabamalt on hakanud rohkem oma arvamust avaldama ja teisi

kuulma Lastega suhtlemisel on otildepetajad muutunud teadlikumaks oma kaumlitumise motildejust ning

oskavad oma toumloumld paremini eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida Teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja

puumluumltakse neist hoiduda Enamus Kanguri intervjueeritutest ja kotildeik autorite uuringus osalenud

maumlrkasid Gordoni koolituse positiivset motildeju lastega suhtlemisele suhtlemine muutus

55

vabamaks ja sotildebralikumaks lapsi maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning kaasatakse neid

reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

Kotildeige olulisem erinevus avaldub lasteaiaotildepetaja rollinaumlgemuses Kanguri uuringus osalenuist

poolte arvates kuulub lasteaiaotildepetaja professionaalsuse juurde ka esilekerkinud probleemide

loova lahendamise oskus 50 vastanuist taumlhtsustavad otildeppimist ja toumloumlvihikute taumlitmist

Autorite poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajad peavad kotildeige aluseks just suhtlemisoskust

Kanguri valimis uumlks otildepetaja kes keeldus intervjuud andmast pidas Gordoni koolitust

motildettetuks jaumlaumldes kindlaks oma vaumlljakujunenud suhtlemisviisidele Autorite uuringus osalenud

pidasid kotildeik Gordoni koolitust vaumlga vajalikuks ja kasulikuks ning rakendasid koolitusel

omandatut tulemuslikult igapaumlevaelus Kanguri poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajatest

enamus pidas aktiivset kuulamist raskesti rakendatavaks vaumlikeste lastega kes veel ei raumlaumlgi

ning suure laste arvuga ruumlhmades Autorite uuringus seevastu kasutasid kotildeik Gordoni

perekooli lotildepetanud lasteaiaotildepetajad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt ja tulemuslikult

olenemata laste vanusest votildei ruumlhma suurusest Motildelemat tegurit mainiti kuumlll raskendavana

kuid mitte takistavana Uumlks kuumlsitletu Kanguri uuringus oli arvamusel et minasotildenumid ei motildeju

lastele vaid sobivad taumliskasvanute hulgas Autorite uuringus osalenute hulgas sellist

seisukohta ei esinenud Uumlks Kanguri uuringus osalenu avaldas et Gordoni koolitusel

osalemine on muutnud teda paremaks suhtlejaks ka kodustega autorite uuringus raumlaumlkisid

sellest omaalgatuslikult vaumlhemalt pooled inimesed

Autorite intervjueeritud kasutavad kotildeik ka votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit Kanguri

poolt kuumlsitletute hulgas kaks lasteaiaotildepetajat polnud antud mudelit kasutanud pidades seda

liialt keerukaks ja aeganotildeudvaks Pooled Gerdy Kanguri kuumlsitletuist ning kotildeik autorite

intervjueeritavad vaumlljendasid seisukohta et hea tahtmise korral saab kotildeike otildepitut rakendada

Toumlouml autorid ei saa tinglikult vaumllja tuua potildehjuseid miks pooled Kangurile vastuseid andnud ei

pea votildeimalikuks antud mudelit rakendada Votildeime oletada et maumlrkimisvaumlaumlrne erinevus on

tingitud osalenute vanusest ja elukogemusest Toumloumlstaaž oli Kanguri uuringus osalenuil vaumlhene

- kahel inimesel alla aasta kolmel aasta vaid neli inimest olid toumloumltanud 3-6 aastat Autorite

poolt intervjueeritud olid vanuses 26 ndash 57 ja nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36

aastani Autorid maumlrkasid muutust hoiakutes ja arvamustes paumlrast seitsmeaastast toumloumlkogemust

Nii Kanguri kui ka autorite uurimustulemuste analuumluumlsist ja votilderdlusest ilmnes et Gordoni

koolitusel osalenud lasteaiaotildepetajad peavad Gordoni metoodikat unikaalseks sest lihtsad

kuid olulised totildeed on esitatud arusaadavalt mudelid on igapaumlevaselt rakendatavad ning

56

tulemused avalduvad erinevates suhtlusringkondades kiiresti Suhted muutuvad avatumaks ja

laumlhedasemaks uumlksteist maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning probleeme lahendatakse

uumlksteise vajadusi arvestades Kui otildepetaja oskab kuulata ja laste tundeid peegeldada on lastele

tagatud emotsionaalne turvalisus Pingevaba otildehkkond julgustab lapsi oma arvamust avaldama

ning toetab otildepimotivatsiooni Lasteaiaotildepetajat naumlhakse mudelina kelle kaumlitumist lapsed

jaumlljendavad Koolitusel osalenud on maumlrganud et lapsed hakkavad kasvataja eeskujul uumlksteist

tunnustama aumlra kuulama oma arvamust avaldama ei uumltlema ning omavahelisi probleeme

teineteist arvestavalt lahendama Seega votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused on

vahetult seotud laste sotsiaalsete oskuste kujunemisega Motildelemas uuringus osalenud peavad

antud metoodikal potildehinevaid koolitusi vajalikuks nii lasteaia- kui ka kooliotildepetajatele ja

soovitavad koolituse sisse viia kotildeigi pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe otildeppekavadesse

57

Kokkuvotildete

Kaasaegses kasvatusteaduses vaadeldakse last taumlisvaumlaumlrtusliku inimesena kellel on otildeigus

enesemaumlaumlramisele Avatud aktiivseks vastutustundlikuks koostoumloumlvotildeimeliseks teisi

arvestavaks taumliskasvanuks kasvamine algab lapsepotildelvest ja on motildejutatud kasvukeskkonnast

Taumliskasvanute hoiakud ja suhtumine on aluseks lapse minapildi ja kaumlitumismudelite

kujunemisele Adekvaatne enesetunnetus ja ndashteadvus saavad areneda kasvukeskkonnas kus

taumliskasvanud on teadlikud kasvatuse pikaajalistest eesmaumlrkidest laste arengu

seaduspaumlrasustest oskavad arvestada laste individuaalsust motildeista laste motildettemaailma ja

tundeid ning pakkuda lisaks hoolitsusele ka soojust ja tuge mida lapsed vajavad Lapse

arengus on kodu ja vanemate kotilderval oluline roll lasteaial ja lasteaiaotildepetajal Mida noorem

laps seda olulisem on lasteaiaotildepetaja vahetu motildeju lapsele Alushariduse raamotildeppekava

kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Laste positiivse enesehinnangu omaalgatuse iseseisva motildetlemise toetamine eeldab

lastaiaotildepetajalt lisaks teadmistele ka selliste suhtlemismetoodikate valdamist mis

votildeimaldaksid eespool nimetatud eesmaumlrke taumlita Pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe

otildeppekavades ei ole uumlldjuhul suhtlusmetoodikate praktilist kursust mistotildettu otildepetajad saavad

teoreetilised teadmised kuidas lastega suhelda kuid ei oska neid teadmisi praktikas

rakendada

Toumlouml autorite eesmaumlrgiks oli selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajal toetada lapse emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud

riikliku otildeppekava taumliendamiseks

Autorite kogemusel on Thomas Gordoni suhtlusmetoodika universaalne ning votildeimaldab

lasteaiaotildepetajal taumlita alushariduse raamotildeppekava notildeudeid laste sotsiaalse ja emotsionaalse

arengu toetamisel Gordoni mudel laumlhtub inimotildeigustest on struktureeritud otildepetab probleeme

maumlaumlratlema ning valima sobivat suhtlemisoskust laumlhtudes pikaajalistest

kasvatuseesmaumlrkidest Aktiivse kuulamise ja votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudeli

kasutamine aitab luua lastele emotsionaalse turvalisuse ning jagada soojust ja motildeistmist

Minasotildenumid ja kehtestamisoskused on aluseks piiride seadmisel ning kokkulepete

sotildelmimisel

58

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus Valimi moodustasid Rakvere

Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid ning Gordoni perekooli laumlbinud

Laumlaumlne- ja Ida-Virumaa lasteaiaotildepetajad Uurimus viidi laumlbi 2011 aasta kevadel Kuumlsitlused ja

intervjuud on toumlouml autorite kaumles

Uuringu tulemuste potildehjal jaumlreldavad toumlouml autorid et Gordoni perekooli laumlbinud

lasteaiaotildepetajad

rakendavad otildepitud oskusi igapaumlevaselt

tajuvad end enesekindlamalt

suhtlevad kolleegidega ja lastevanematega vabamalt

on lastega suhtlemisel muutunud teadlikumaks oma sotildenavarast ja kaumlitumise motildejust

hoiduvad suhtlemistotildeketest

maumlrkavad ja kuulavad lapsi koolituseelse ajaga votilderreldes rohkem

peegeldavad oskuslikult laste tundeid ja maumlrkavad selle kasulikkust

kaasavad lapsi reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

oskavad oma toumloumld eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajate sotildenul on laste emotsionaalse ja sotsiaalse

arengu toetamisele eriti oluline motildeju aktiivsel kuulamisel laste tunnete peegeldamisel

lastevaheliste probleemide vahendamisel ning votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelil

Loetletud oskuste tulemusel on lapsed hakanud varasemast rohkem oma arvamust avaldama

uumlksteist tunnustama ja uumlksteisega arvestama Kotildeik otildepetajad motildeistavad et nende kaumlitumine on

mudeliks ja lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskuju jaumlrgides isegi siis kui nad veel raumlaumlgi

Uurimusest selgus et ankeetkuumlsitluses osalenud ja intervjueeritavad peavad lasteaiaotildepetaja

professionaalsuse oluliseks osaks suhtlemisoskust Kotildeik intervjueeritavad vaumlitsid et praktiline

Thomas Gordoni mudelile potildehinev suhtlemisoskuste koolitus on vaumlga vajalik igale

lasteaiaotildepetajale Need kes vastasid ankeetkuumlsitlusele ning olid toumloumltanud vaumlhem kui seitse

aastat pidasid suhtlemisoskuste alast koolitust vajalikuks kuid ei osanud vaumlaumlrtustada

praktilise otildeppe osataumlhtsust Kauem toumloumltanud otildepetajad kes ei olnud laumlbinud Gordoni koolitust

oskasid vaumllja tuua suhtlemisoskuste praktilise otildeppe vajalikkuse

59

Tulemustest jaumlrelduvalt leiavad toumlouml autorid et Gordoni koolitused on lasteaiaotildepetajatele

aumlaumlrmiselt vajalikud ning aitavad taumlita alushariduse raamotildeppekava

Uuringus osalenute ettepanekud

taumliendada alushariduse tasemeotildeppe otildeppekava Thomas Gordoni praktilise

suhtlemiskoolitusega

lisada Gordoni perekool ja Otildepetajate kool taumlienduskoolituse otildeppekavadesse

taotleda votildeimalusi lasteaiaotildepetajatele Gordoni koolituste riiklikuks rahastamiseks

Autorite ettepanek Gordon koolituste litsentsi omavale Perekeskusele Sina ja Mina

toumloumltada Gordoni perekooli ja Otildepetajate kooli baasil vaumllja koolitus lasteaiaotildepetajatele

koostada Gordoni metoodikal potildehinev kaumlsiraamat lasteaiaotildepetajatele ja anda see vaumllja

truumlkisena

60

Kasutatud kirjandus

Arvamus alushariduse raamotildeppekava kohta Eesti Lastevanemate Liit

httpwwwlapseemoodulphpmoodul=CMSampKomponent=Lehedampid=80ampsm_id=226

[20022011]

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee soovitus (2006)

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondsooline_v6vanemaharidu

sI_uemarlaudSoovitused_Positiivse_Vanemluse_Kohtapdf [06032011]

Aunap M Juske M Jt (2006) Koolist toumloumlle Haridus ja toumloumlturg Elukestva Otildeppe

Arendamise Sihtasutus Innove Tallinn

Brostroumlm S amp Wagner J (2003) Early childhood education in five nordic

countriesPerspectives on the transition from preschool to school Arhus Systime Academic

Brotherus A Hytoumlnen J KrokforsL (2001) bdquoEsi- ja algotildepetuse didaktikaldquo Tallinn

Butterworth G Harris M (2002) Arengupsuumlhholoogia alused TUuml Kirjastus

Cullen J (1995) bdquoAustralian Journal of Teacher Educationldquo EBSCO

Durrant J E (2010) Positive Discipline in Everyday Teaching Guidelines for Educator

Save the Children

httpseapsavethechildrenseGlobalscsSEAPpublicationpublication20pdfEducationPos

itive20Discipline20Everyday20Teaching20FINALpdf [01032011)]

Ebber I (1982) Otildepilase psuumluumlhika ja kodune kasvatus Tallinn

Eesti Vabariigi haridusseadus

httpwwwiseeedokumendidseadusedharidusharidusseadushtm [02022011]

Gordon T (2003) Tark lapsevanem Vaumlike Vanker

Gordon Th (2006) Otildepetajate kool Vaumlike Vanker

Heinla E (1999) Mida laps koolilt ootab Haridus 6 22 ndash 25

Hujala E (2004) Uuenev alusharidus Tallinn Ilo Kirjastus

Kangur G (2007) Lastevanemate hinnang Gordoni perekoolile Eestis Bakalaurusetoumlouml TLUuml

Kangur G (2009) Th Gordoni otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas

otildepetajate arvamuses Magistritoumlouml TLUuml

9

suunatud isiklikule heaolule ndash kujunevad ja saumlilivad sotsiaalse otildeppimise protsessis sisemiste

(oma motildetted ja tunded) ning vaumlliste (vaumlline kaumlitumine ja keskkonnatingimused) koosmotildejul

Eluoskuste hulka loetakse suhtlemisoskusi (enesevaumlljendus- ja kuulamisoskust oskust laumlbi

raumlaumlkida ja ei oumlelda enda eest seista oskust olla empaatiline vestluspartnerit aktiivselt kuulata

tegutseda meeskonnas kriitilise motildetlemise ja probleemilahendamise oskusi positiivse

motildetlemise oskusi stressi ja tunnetega toimetuleku oskusi) Lapse eluoskuste tugevdamine votildei

eluoskuste notilderkuse kinnistamine sotildeltub taumliskasvanute suhtumisest ja kaumlitumisest sotildeltumata

sellest kas nad on oma kaumlitumise motildejust teadlikud votildei mitte (Kutsar 2011)

Otildeppijate toimetulek sotildeltub kasvukeskkonna tingimustest ja isiksuse eripaumlrade arvesse

votildetmisest Otildeppekava eesmaumlrkide saavutamisel peab taumlhelepanu poumloumlrama toimetulekuoskuste

kujunemisele

Oluline on reaalne uumlmbritsev keskkond ning suhtluspartnerite avatus ja aktiivsus taumlhenduste

loomisel mille tulemusel kujuneb tunnetus iseenda kasvamisprotsessist (nt koolis kodus

klassis jne) konkreetses uumlhiskonnas ja kultuuris Samas ei rotildehuta selline laumlhenemine

olukordade ja suhete puumlsivuse taumlhtsust vaid pigem muutuvat konteksti milles toimub

uumlmbritsevast arusaamine ja selle motildetestamine (Kukk 2010)

Lapse loomulik tegevus on maumlng Kogu lapse tegevus on looming mille kaudu taumliskasvanu

toel kujuneb uumlmbritsevast arusaamine

Joy Cullen Massey Uumllikoolist kirjutab vaumlikelaste otildepetamist on tugevalt motildejutanud teadmiste

filosoofia mis toetub maumlngule alushariduse omandamise jooksul Selles laumlhenemisviisis

peegeldub Piaget motildeju Kognitiivse arengu teooria kohaselt otildepivad lapsed kotildeige totildehusamalt

fuumluumlsilises keskkonnas suhtlemise kaudu Otildeppemaumlng aitab lapsi otildeppida lugema ja kirjutama

otildepetab aspekte uumlhiskonnast ja matemaatikast kujundab nende arusaamist maailmast (Cullen

1995)

Maailmapilt sisaldab inimese uskumusi ja vaumlaumlrtushinnanguid Uurimustes on kindlaks tehtud

et peamised vaumlaumlrtused ja oskused mida vanemad koolilt ootavad on eetilised vaumlaumlrtused

sallivus austus toumloumltamise oskus iseseisvus aktiivsus suhtlemisoskus otildeppimisoskus (Heinla

1999)

10

12 Alushariduse eesmaumlrkidest Euroopa kultuuriruumis

Enamikus Euroopa riikides on vaumllja toumloumltatud riiklikud otildeppe- votildei raamotildeppekavad milles

maumlaumlratletakse eelkoolikasvatuse eesmaumlrgid toumlouml sisu ja potildehimotildetted Vaumlaumlrib maumlrkimist et

koolieelse kasvatuse eesmaumlrgid on paljudes Euroopa maades suhteliselt sarnased Potildehiliste

eesmaumlrkidena naumlhakse lapse igakuumllgse arengu ja loovuse soodustamist vastutustunde

kasvatamist kodaniku kasvatamist lapse heaolu tagamist ning kooliks ja edasiseks

haridusteeks ettevalmistamist Sageli mainitakse ka lapse iseseisvuse ja eneseusalduse

toetamist

Eesmaumlrkide juures tuuakse vaumllja ka teatud otildeppevaldkonnad suuline ja kirjalik kotildene

matemaatika kunstikasvatus teaduse ja tehnoloogia tutvustamine Eestis nagu ka paljudes

teistes maades naumlhakse eelkooliasutust kui votildeimalust otildeppida sotsiaalseid oskusi ning

omandada kultuurivaumlaumlrtusi ja traditsioone (Ugaste Otildeun 2004)

Otildeppekavade kaudu puumluumltakse edendada koolieelse kasvatuse kvaliteeti suunata ja toetada

otildepetajaid nende igapaumlevatoumloumls ning soodustada otildepetajate lastevanemate ja laste suhtlemist

Vanematega koostoumlouml valdkonnas raumlaumlgitakse suhtlemisest infovahetusest motildeistmisest

koostoumloumlst dialoogist toetamisest vastastikusest abist vanemate kaasamisest kasvatus- ja

planeerimisprotsessi Votildeib oumlelda et otildeppekavades kaumlsitletakse potildehiliselt lapse igakuumllgse

arengu ja heaolu kuumlsimusi teatud piires vaadeldakse ka kooliks ettevalmistamist Rohkem kui

pooltes Euroopa riikides defineeritakse teatud kompetentsid mis peaks lastel kujunema

koolimineku ajaks Ollakse seisukohal et otildeppekava peab olema paindlik votildeimaldama

otildepetajatel katsetada uute metoodiliste ja pedagoogiliste suundumustega ja kohandada uumlldisi

toumlouml eesmaumlrke laumlhtudes kohalikest tingimustest ning vajadustest Naumliteks Prantsusmaa

otildeppekavades on esile toodud lapse sotsiaalsete suhete rikastamise taumlhtsus vajadus luua

tingimused otildeppimiseks ja votildeimete arendamiseks Soome eelkoolikasvatuse peaeesmaumlrgina on

vaumllja toodud perekonna toetamine laste kasvatamisel ja isiksuse tasakaalustatud arengu

tagamine (vt lisa 1) (Ugaste Otildeun 2004)

Potildehjamaade otildepetajad poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele

ja igakuumllgsele arengule Otildepetajad loovad lapsele keskkonna milles ta votildeib sotsialiseeruda

osaleda demokraatlikul viisil ja vaumlljendada ennast esteetiliste tegevuste (muusika tants

joonistamine maalimine) kaudu Potildehjamaade eelkooliasutustes poumloumlratakse taumlhelepanu laste

maumlngule suhtlemisvotildeimalustele ja praktilis-esteetilistele tegevustele Akadeemilist otildepet

lasteaias on peetud vaumlheoluliseks (Brostroumlm amp Wagner 2003)

11

Eesti riikliku otildeppekava uumlldeesmaumlrk on lapse mitmekuumllgne ja jaumlrjepidev areng Otildepetajad

poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele kodu ja lasteasutuse

koostoumloumls Uumlldeesmaumlrgist laumlhtuvalt toetab otildeppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist vaimset

sotsiaalset ja emotsionaalset arengut mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne

minapilt uumlmbritseva keskkonna motildeistmine eetiline kaumlitumine ning algatusvotildeime esmased

toumloumlharjumused kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise taumlhtsusest ning arenevad

maumlngu- otildepi- sotsiaalsed ja enesekohased oskused (vt lisa 2)(Koolieelse lasteasutuse riiklik

otildeppekava)

13 Otildepetaja kutsemeisterlikkus

Otildepetaja on rahvusliku identiteedi kandja ja uumlhiskonna vaimsuse kujundaja kelle

potildehitegevused on otildeppeprotsessi planeerimine ja juhtimine otildeppija juhendamine tema arengu

ja motivatsiooni toetamine otildeppeprotsessi analuumluumlsimine ja hindamine ning tagasiside andmine

otildeppijale tema vanematelehooldajale otildeppija kaasamine otildeppesisu ja eesmaumlrkide

kavandamisse otildeppija toetamine otildepi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel (Otildepetaja

kutsestandard)

Koolieelse lasteasutuse otildepetaja

loob last arendava maumlngulise ja turvalise keskkonna

suudab juhendada maumlngulist otildeppimist

kujundab lapsest laumlhtuva kasvukeskkonna

maumlrkab varakult erivajadusi ja notildeustab lastevanemaid teavitab neid vajaduse korral

spetsialistiga konsulteerimise votildeimalustest

kujundab esmaseid suhtlemis- otildepi- ja koostoumloumloskusi

notildeustab lapsevanemaid arengu- ja kasvatusalastes kuumlsimustes

(Otildepetaja kutsestandard)

Tuginedes Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt vaumlljatoumloumltatud kutsestandardile eeldatakse

otildepetajalt sotsiaalsete oskuste otildepetamise oskust oskust ise suhelda nii probleemse lapsega kui

ka erineva kultuuritaustaga lapsevanemaga Toumlouml autorid uurisid erinevaid otildepetajatele

suunatud otildeppekavasid kuid ei leidnud otildepetatavaid aineid mis tagaksid otseselt

otildepetamisoskuse Motildene ainekirjelduse sisust Tallinna Uumllikooli alushariduse otildeppekavast tuli

12

vaumllja et kaumlsitletakse suhtlemispsuumlhholoogiat kuid aine mahu seisukohalt ei suuda selle

vaumlhene osakaal uumlldise psuumlhholoogia aine sees tagada oskust suhtlemist otildepetada

Pedagoogikateadlase Lee Schulmani ettekujutuse jaumlrgi moodustub otildepetajate pedagoogiline

paumldevus kolmest komponendist uumlldpedagoogikast otildepetatavast ainest ja selle otildepetamise

metoodikast (Krull 2000) Professionaalsuse iseloomulikud tunnused avalduvad ja

peegelduvad kutseala esindajate spetsiifiliste isikuomadustena mis kujunevad neil

loomupaumlraste eelduste ning kutseettevalmistuse ja praktika tulemusena Otildepetajatoumlouml eeldab

erakordselt head inimpsuumluumlhika tundmist ja sotsiaalse konteksti taju mistotildettu notildeuab sellel

erialal professionaalsuse saavutamine aastaid (Krull 2002)

13

2 Lapse sotsiaalne kasvukeskkond ja otildepetaja roll selle kujundamisel

Soome kasvatusteadlase Hujala sotildenul kirjeldab taumlnapaumleva lapse kasvukeskkonda kotildeige

paremini sotildena muutus Muutuvad uumlhiskonnastruktuur vaumlaumlrtusmaailmad elamistavad ja

perestruktuurid Muutus minapildis on tekitanud votildeimsa uuenduse vajaduse kasvatuse ja

otildepetamise ideoloogias Traditsiooniliselt on kasvatust puumluumltud allutada poliitilistele ja

sotsiaalsetele suumlsteemidele et selle abil kujundada uumlhiskonnakorda sobituvaid kuulekaid ja

korralikke kodanikke (Hujala 2004)

Hierarhilises suumlsteemis notildeuti ja kasvatati kuulekust et tagada suumlsteemi kestmine

Demokraatia puumlsimiseks vajame aga kodanikuuumlhiskonda mille liikmeilt oodatakse

iseseisvust vaumlaumlrikust vastutustundlikkust julgust empaatiat enesevaumlljendus- ja

kuulamisoskust koostoumloumloskusi soovi elukestvalt otildeppida ja areneda On ilmselge et neid

omadusi ei saa arendada samade kasvatusviisidega mis muudavad inimesed passiivseks ja

manipuleeritavaks (Murrik 2010)

Voldemar Kolga sotildenul on meie paratamatuseks liikumine infouumlhiskonna poole millega

kaasneb postmodernne eluviis Postmodernses uumlhiskonnas peab laps olema valmis

autoriteetide kadumiseks ja maailma pidevaks muutumiseks Vastuoluliste votildeimalustega

maailmas orienteerumisel on olulise taumlhtsusega adekvaatne minapilt terve enesehinnang

enesekindlus ja eneseusaldus Vaumlga raske on valikuid teha ja otsuseid vastu votildetta kui ei tea

kes sa oled Kolga leiab et nii lapsevanematel kui uumlhiskonnal tuleb muuta oma hoiakuid

kasvatuse suhtes ja otildeppida suhtlustehnikaid mis votildeimaldaksid toetada positiivse

enesehinnangu kujunemist lastel ning lahendada lastega seotud probleeme (Kolga 2006)

Taumlnapaumlevaste suhtlustehnikate ja konfliktilahendusmeetodite otildepetamise algatajaks votildeib

pidada Thomas Gordonit Antud toumlouml autorid notildeustuvad Kolga vaumlitega et adekvaatse minapildi

kujunemine eeldab dialoogi taumliskasvanu ja lapse vahel Infouumlhiskonna lapsevanemad ja

otildepetajad vajavad eluaegset otildeppimisvalmidust et muutuvas maailmas toime tulla Kolga peab

vaumlga oluliseks valmisolekut otildeppida lastelt Vaid taolisest osalusest kasvab vaumllja demokraatia

ja tsiviiluumlhiskond (Kolga 2006)

Autorid peavad taumlhelepanuvaumlaumlrseks et president Toomas Hendrik Ilves rotildehutas oma Eesti

Vabariigi 93 aastapaumleva kotildenes vajadust keskenduda avatusele ja sallivusele Autorite arvates

algab avatuse ja sallivuse kujundamine lapsepotildelves mis eeldab taumliskasvanute suhtumist

lapsesse kui taumlisvaumlaumlrtuslikku inimesse

14

Taumlnapaumlevane inimkaumlsitus rotildehutab isiksust aktiivse maailmakujundajana Selle kaumlsituse

kohaselt usutakse et inimene on iseennast maumlaumlrav ja vastutusvotildeimeline olend ning teda tuleb

selles suunas toetada ja julgustada Seetotildettu puumluumltakse toetada laste omaalgatust ja aktiivsust

ning usutakse et nad suudavad ise motildeelda ja oma probleeme lahendada Sellest tulenevalt

naumlhakse kasvatust ja otildepetamist uumlhiskonna arengu ainulaadse ning iseseisva jotildeuna (Hujala

2004)

Otildepetajal on keskkonna looja arengu toetaja ning suunaja roll Lasteaiaotildepetajad loovad oma

hoiakute uskumuste ja vaumlaumlrtushinnangutega lasteaia otildehkkonna (Niiberg Linnas 2007)

21 Kasvukeskkond kui lapse sotsiokultuurilise arengu motildejutaja

Kasvatusteadlane ja lasteaiakultuuri uurija Maarika Pukk rotildehutab lasteaiakultuuri rolli lapse ja

lapsepotildelve vaumlaumlrtustamisel Lasteaiakultuur on vaumlaumlrtuste normide hoiakute ja potildehimotildetete

kogum millest lasteaiatoumloumltajad oma igapaumlevategevuses juhinduvad Just lasteaiakultuur ndash

jagatud arusaam vaumlaumlrtustest ja eeskujudest ndash on vaimne fenomen mis eristab uumlht lasteaeda

teisest Eesti lasteaiakultuuris on esindatud nii taumliskasvanukeskne lapsekeskne kui ka lapsest

laumlhtuv laumlhenemine Lasteaiapedagoogika peab olema paindlik ja muutumisvotildeimeline nii

indiviidi- kui ruumlhmatasandil Terviklikku pedagoogilist laumlhenemist arendavad muutused

eeldavad teadlikke uuendusi (Pukk 2006)

Sotsiokultuurilise teooria jaumlrgi mille loojaks votildeib pidada Lev Votildegotskit on teadmiste

kujundamine ja otildeppimine olemuselt sotsiaalsed tegevused mistotildettu neid ei saa kaumlsitleda lahus

konkreetsest sotsiaalsest kultuurilisest ja ajaloolisest raamistikust Seega ei ole kuumlsimus

niivotilderd indiviidis ega keskkonnas eraldi vaid just nende vastastikuses sotsiaalses motildejus

Votildegotski jaumlrgi toimub otildeppimine esmalt sotsiaalsel seejaumlrel psuumlhholoogilisel tasandil Lapse

vaumlline tegevus muutub otildeppimise ja kogemuste kaudu jaumlrk-jaumlrgult sisemiseks vaimseks

tegevuseks Otildeppimine algab lapse ja taumliskasvanu vahelises sotsiaalses interaktsioonis

muutudes seejaumlrel sisemiseks psuumluumlhiliseks protsessiks Just tegevus moodustab vahendava luumlli

indiviidi ja kollektiivi vahel Enne kui lapsed otildepivad abstraktseid motildeisteid omal algatusel

kasutama otildepivad nad neid tundma vastastikustes sotsiaalsetes suhetes Kollektiivne tegevus

naumliteks otildeppimine ja toumlouml kujundavad selles osalevate indiviidide omadusi ja kaumlitumist (Pukk

2006)

Lapsed vajavad arenguks erinevaid sotsiaalseid keskkondi ning votildeimalust suhelda nii

eakaaslaste kui ka taumliskasvanutega Laps konstrueerib aktiivselt otildepitava taumlhendust Otildeppimine

15

leiab aset siis kui otildeppija teadvuses toimuvad muutused otildeppija seob uue otildepisisu varasemate

teadmiste ja kogemustega oskab neid seoseid maumlrgata motildeista uumlmber hinnata Niisiis tunneb

otildeppija vajadust saada aru oma olukorrast ning seda motildetestada (Krull 2001 Saumlljouml

2003)Votildegotski vaumlitis et lapsed puumluumlavad kotildene abil suhelda kuigi nad pole selle eesmaumlrgi

saavutamisel alati edukad Votildegotski sotildenul arenevad motildelemad nii keel kui ka motildetlemine ja

motildejutavad vastastikku teineteist Tema arvates toimub arenguline progressioon mis saab

alguse sotsiaalselt tasandilt ndash taumliskasvanu ja lapse vahelistest suhetest jotildeuab sisemise

dialoogini ning lotildepuks verbaalse motildetlemiseni Lapse poolt vaadatuna on sotildenad sotsiaalse

kontakti saavutamise ja taumliskasvanu kontrollimise vahendiks ning nad votildeimaldavad lapsel

lahendada neid uumllesandeid millega ta juhendamata toime ei tuleks (Butterworth Harris 2002)

Votildegotski teooria kohaselt on areng taumliuslikem siis kui lapsele antakse kogu aeg uumllesandeid

mis raskuselt vastavad laumlhimale arengutasemele Taolised uumllesanded notildeuavad lapselt

pingutust lisaks veel ka taumliskasvanu abi Niipea kui laps omandab antud uumllesande

lahendamise oskuse ongi ta oma arengus jotildeudnud uuele tasemele so laumlhimale

arengutasemele Eeldatakse et see protsess toimib vahetpidamata (Ebber 1982)

Sotsiaalse arengu all motildeistetakse ka arengu seda aspekti mis on seotud uumlhiskonnas teiste

inimeste keskel elamisega ning nendega suhtlemisega Suhtlemise kaumligus omandab laps

teatud suhtlemismudelid otildepib toime tulema oma emotsioonidega ja neid adekvaatselt

vaumlljendama otildepib taumlhele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima Laps

omandab sellele uumlhiskonnale tuumluumlpilised normid ja kaumlitumismudelid mida konkreetses

uumlhiskonnas sobivaks peetakse

Inimese maailmavaates millel potildehineb igapaumlevane kaumlitumine on sadu motildejutusi alates lapseea

kasvukeskkonnast kus potildeimuvad nii suhtlus- info- tehno- kui ka looduskeskkonna

elemendid (Kasemets 2000)

Sotsiaalne areng seostub sotsiaalsuse kujunemise ja kaumlitumisoskustega (Saarits 2005)

Koolieelses kasvatuses rotildehutatakse lapse sotsiaalse arengu motildeju otildeppimisele Toetades lapse

sotsiaalset arengut luuakse ka tema intellektuaalse arengu eeldusi Kui laps usaldab iseennast

siis on tal head eeldused uue otildeppimiseks (Brotherus Hytoumlnen Krokfors 2001)

16

Eesti Lastevanemate Liidu kodulehelt votildeib lugeda vanemate soovi et alushariduse eesmaumlrgid

peaksid silmas nii inimese praegust kui ka tulevast eksistentsi Vanemad peavad lasteaias

taumlhtsaks vaba maumlngu omavahelist suhtlemist ja votildeimalust valida millal mida ja kellega koos

ette votildetta mis eeldab otildepetajalt paindlikkust Alusharidus peaks suurendama inimese eeldusi

olla otildennelik Lapsevanemad toovad vaumllja et lasteaia kohta kaumlivates otildeigusaktides on kuumlll

detailsed notildeuded kraanikaussidele kuid mitte kasvukeskkonnale sisulises motildettes Vanemad

ise peavad kotildeige taumlhtsamaks luua toetav kasvukeskkond milles maumlaumlrav roll on otildepetajal

Toetava keskkonna tuumaks peavad vanemad otildepetaja usaldus- ehk laumlhisuhet lapsega Nagu

eespool on viidatud sotildeltub otildepetaja isiksusest ja professionaalsusest millist tuge lapsed oma

arengule saavad (Eesti Lastevanemate Liit)

22 Otildepetaja roll kasvukeskkonna kujundajana

Niibergi ja Linnase (2007) arvates peavad taumlnapaumleva alushariduse otildepetajal olema potildehjalikud

teadmised ja avar silmaring Mida noorem on laps seda parem metoodik peab olema otildepetaja

Lasteaiapedagoog ei ole lihtsalt teadmiste vahendaja vaid kogu otildeppeprotsessi kujundaja See

eeldab temalt vaumlga head ettevalmistust ja lastepsuumlhholoogia tundmist

Sikka arvates loob otildepetajate ja laste vaheline emotsionaalne side toetava otildepikeskkonna

Vastastikuste positiivsete suhete tekkimine ja areng eeldab reaalselt koosveedetud aega ja

vastastikust kogemuste jagamist Sikka sotildenul on nii tegevotildepetajad kui ka uurijad maumlrganud

just selle uumlliolulise kasvatusliku motildejuteguri (reaalselt koosveedetud aeg ja vastastikune

kogemuste jagamine) pidevat vaumlhenemistendentsi otildeppeprotsessis

Otildepetajate votildeimalused poumloumlrata rohkem taumlhelepanu emotsionaalsetele ja sotsiaalsetele teguritele

taanduvad ametlike ettekirjutuste ning kotildeige (koolivalmiduse eakohase arengu

toimetulemise akadeemiliste oskuste jne) motildeotildetmise vajaduse ees Meie uumlhiskonnas levinud

votilderdlemine konkurents surve olla edukas votildeib olla seotud laste hilisema akadeemilise

ebaotildennestumisega Otildepetajal pole aega suhelda ning edastada vaumlaumlrtushinnanguid kui ta on

orienteeritud eeldatavatele tulemustele

2003 aasta kooliettevalmistusruumlhmades laumlbiviidud uuringu potildehjal selgus et aumlraotildepitavate

teadmiste tase on kotildergem kui sotsiaalsete oskuste uumlldiste otildepioskuste eetika ja

maailmavaatega seonduvate oskuste ja arusaamade tase Lapse eneseusk ja positiivsed

otildepikogemused mis loovad eeldused edasiste otildepingute edukuseks on seotud aga just nende

valdkondadega Antud uurimuse kokkuvotildettes totildedeb Sikka et otildepetajate professionaalsed

17

oskused laste positiivse minapildi ja uumlldiste otildepieelduste kujundamisel sisaldavad piisavalt

arenguruumi Kuigi lasteaiaotildepetajad on lapsekeskse pedagoogika potildehimotildetted omaks votildetnud

on nende praktiline rakendamine keerukas (Sikka 2009)

Lapsekeskse pedagoogika rakendamiseks kinnitab Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee

2006 aastal soovituse liikmesriikidele mille kohaselt valitsused peaksid oma poliitikate ja

tegevuskavade korraldamisel silmas pidama tingimuste loomist positiivseks lastekasvatuseks

ning mis tahes seda takistavate tegurite kotildervaldamist Oluliseks peetakse sotsiaalsete hoiakute

ja elulaadi muutmisele suunatud poliitikat mis votildeimaldaks paremini arvesse votildetta laste

vanemate ja perede vajadusi ning arendada peresotildebralikke toumloumlkeskondi ja teenuseid

Nimetatud printsiipide elluviimisel peavad autorid universaalseks Th Gordoni

suhtlemismudeli laialdast rakendamist Gordon laumlhtub demokraatlikest potildehimotildetetest

arvestades votilderdselt nii laste kui taumliskasvanute potildehilisi inimotildeigusi ndash vaumlljendada ennast saada

kuulduks ning lahendada konflikte motildelema osapoole vajadusi rahuldades Samad potildehimotildetted

on positiivse kasvatuse aluseks

221 Positiivse kasvatuse potildehimotildetted

Positiivse kasvatuse all motildeeldakse kasvatusviisi kus laste otildepetamisel ja kaumlitumise suunamisel

laumlhtutakse laste otildeigusest mitmekuumllgsele arengule ja kaitstusele vaumlgivalla eest Positiivse

kasvatuse aluseks on lapse otildeiguste potildehiprintsiibid ning mitmekuumllgsed teadmised laste

arengust ja tulemuslikest kasvatuspotildehimotildetetest Positiivne kasvatus jaumlrgib pikaajalisi

eesmaumlrke ndash arendada lapses enesedistsipliini ja elukestvaid oskusi ning seisneb empaatia

eneseaustuse teistest lugupidamise inimotildeiguste ning vaumlgivallatuse otildepetamises (Durant 2010)

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee (2006) soovitab liikmesriikidel selgitada nii

lastevanematele kui ka teistele lastekasvatuse eest vastutavatele isikutele kuidas last tuleb

kohelda kui isiksust vaumllistades nii fuumluumlsilise vaimse kui ka psuumlhholoogilise vaumlaumlrkohtlemise

ning soodustades laste kaasatust Soovituses peetakse taumlhtsaks teadlikkuse suurendamist

positiivse lastekasvatuse vaumlaumlrtusest uumlhiskonnas tervikuna Sotsiaalministeeriumi aruandes

lapse otildeiguste tagamise strateegia taumlitmise kohta tuuakse vaumllja vajadus jaumltkuvalt arvesse votildetta

rahvusvahelisi suundi ja arenguid pidada silmas UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis ja selle

lisaprotokollides toodut ning Euroopa Liidu ja Euroopa Notildeukogu direktiivides

18

konventsioonides ja soovitustes ettenaumlhtut Aruandes rotildehutatakse et laste vaumlaumlrtustamine peab

olema poliitikauumllene jaumlrjepidev ja jaumltkuv tegevus (Tikerpuu Reinomaumlgi 2009)

Eespool vaumlljendatud seisukohtadele tuginedes peavad autorid vaumlga oluliseks positiivse

kasvatuse potildehimotildetetest laumlhtumist meie laste- ja haridusasutustes Otildepetaja kes jaumlrgib positiivse

kasvatuse printsiipe loob lastele kasvamiseks turvalise otildehkkonna ja toetab nende positiivse

minapildi kujunemist vahetu isikliku kogemuse kaudu kujunevad lastel uumlksteist arvestavad

suhtlemismudelid ldquoSelle otildepetamine lastele mida nad peavad teadma et olla oma elus

edukad on uumlks kotildeige taumlhtsamaid toumlid maailmasrdquo uumltleb J E Durant (2010) rahvusvaheliselt

tuntud filosoofiadoktor kliiniline lastepsuumlhholoog positiivse kasvatuse edendaja

Toumlouml autorid refereerivad JE Duranti poolt vaumlljatoodud positiivse kasvatuse potildehimotildetteid

tuginedes eelpool viidatud teosele

Positiivne kasvatus ei ole kotildeikelubamine ega reeglite puudumine

Positiivse kasvatuse alustaladeks on

pikaajaliste eesmaumlrkide seadmine lastekasvatuses

soojuse toetuse ja struktuuri pakkumine

laste motildettemaailma ja tunnete motildeistmine

individuaalsete erinevuste aktsepteerimine

probleemide lahendamine

Nendel alustel tegutsedes on loomulik et probleemide tekkimisel ei karistata lapsi vaid

lahendatakse probleeme See notildeuab motildetlemist (ja selle harjutamist) olukorra hindamist ka

lapse vaatepunktist ning reageerimist viisil mis viiks pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamisele

laumlhemale Selleks on oluline anda vajalikku infot ning vaumlljendada lugupidamist lapse suhtes

Otildepetajat naumlhakse treenerina kes toetab lapsi otildeppimisel kandes votildetmerolli laste

enesehinnangu ja enesekindluse uumllesehitamisel ja iseseisvuse ning enesetotildehususe arendamisel

Selmet karistada akadeemiliste votildei kaumlitumuslike vigade eest otildepetaja seletab demonstreerib ja

mudeldab motildeisteid ja kaumlitumist mida tuleb otildeppida Durant naumleb positiivses kasvatuses

investeeringut mis toidab elukestvat motivatsiooni otildeppida

19

Durant kirjutab et paljud otildepetajad keskenduvad liialt luumlhiajalistele eesmaumlrkidele (Lotildepeta

raumlaumlkimine Tee oma kodutoumlouml aumlra Vasta mulle kohe) motildetlemata millist motildeju nad avaldavad

oma otildepilaste hilisemale elule Pikaajalisi eesmaumlrke teadvustamata on suurem totildeenaumlosus et

otildepetaja votildeib stressi tekitavates olukordades reageerida karjumise alandamise votildei isegi

loumloumlmisega Kritiseerimine sildistamine haumlbistamine aumlhvardamine jms otildepetaja

reageerimisviis kahjustab lapse enesehinnangut ja eneseusaldust ei innusta otildeppima ega loo

haumlid maumllestusi lasteaia kooli kohta Tutistamine naumlpistamine totildeukamine loumloumlmine jms

otildepetavad lapsi probleemide puhul vaumlgivaldselt kaumlituma Iga sellise reageeringuga

demonstreerib otildepetaja soovitud kaumlitumise vastandit blokeerides sellega pikaajaliste

eesmaumlrkide saavutamist Durant peab situatsioonistressiga hakkamasaamist viisil mis aitab

saavutada pikaajalisi eesmaumlrke uumlheks raskemaks kuid mitte votildeimatuks katsumuseks

otildepetajale Just nagu eesti lastevanemadki rotildehutab ka Durant et hariduse eesmaumlrk on

valmistada otildepilasi ette nende taumliskasvanuelu otildennestumiseks Tema sotildenul votildeib otildepetaja poumloumlrata

luumlhiajalised katsumused votildeimalusteks mis viivad pikaajaliste eesmaumlrkide suunas otildepetades

lastele kuidas tulla toime stressiga austada ennast ja teisi ning olla edukad otildeppijad

Distsipliin ei seisne karistuses Otildepilane peab kogema austust motildeistmist ja turvalisust et

avaneksid tema akadeemilised votildeimed ning puumlsiks otildepimotivatsioon

Pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamise toumloumlriistadeks on soojuse toetuse ja struktuuri

pakkumine Taumlhtis on et emotsionaalselt turvalises keskkonnas tunnevad lapsed end vabalt ja

julgevad teha vigu mis on oluline osa otildeppimisest Kui otildepetajad tunnevad tegelikult huvi laste

mitte vaid kaumlsutaumlitmise vastu kogevad lapsed et neist hoolitakse nad laumlhevad kellelegi

korda Kui otildepetajad vaumlaumlrtustavad laste pingutusi tunnustavad neid ja vaatavad olukordi laste

pilgu laumlbi on lapsed rahulikumad ja koostoumloumlvalmimad neil on vaumlhem kaumlitumisprobleeme

Edukogemus toidab nende akadeemilisi huvisid ja vaumlhendab keskendumisraskusi ldquoAlles siis

kui me hakkame vaatama maailma laumlbi kuue- votildei kolmeteistaastase silmade votildeime olla

suutelised motildeistma nende kaumlitumise potildehjuseid Siis me saame olla efektiivsemad otildepetajadrdquo

uumltleb Durant

Struktuuri all motildeeldakse infot ja tuge mida lapsed otildepetajatelt saavad Kaumlitudes positiivse

rollimudelina (pikaajalisi eesmaumlrke silmas pidades) selgitades reeglite potildehjuseid kuulates

otildepilaste vaatenurka aidates neil leida lahendusi ja parandada eksimusi viisil mis votildeimaldab

oma kogemustest otildeppida olles seejuures otildeiglane kontrollides viha ja vaumlltides aumlhvardusi

varustab otildepetaja otildepilasi struktuuriga olles oma kaumlitumisega eeskujuks ja mentoriks Struktuur

sisaldub ka kindlates juhtnoumloumlrides kaumlitumiseks ja akadeemilisteks uumllesanneteks selgelt ja

20

jaumlrjepidevalt edastatud potildehjendatud ootustes laumlbiraumlaumlkimistes ning iseseisva motildetlemise

julgustamises See otildepetab lapsi arvestama enda ja teistega tulema toime frustratsiooniga

tegema otildeigeid otsuseid ning lahendama konflikte vaumlgivallata ka siis kui otildepetajat juures pole

(Durant 2010)

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et positiivne kasvatus on ennetav laumlhtutakse inimotildeigusi

arvestavatest kasvatuspotildehimotildetetest puumluumltakse motildeista kaumlitumis- ja otildepiraskuste potildehjuseid

vaumlltida luumlhiajalisi reaktsioone ning rakendada strateegiaid ja mudeleid millel on eeldused

toetada edukust ja eluoskusi

Autorite kogemus Th Gordoni metoodikaga kinnitab et antud metoodika votildeimaldab

positiivse kasvatuse potildehimotildetteid ellu viia Gordoni perekoolis ja Otildepetajate koolis praktiliselt

omandatavad suhtlemisoskused laumlhtuvad inimotildeigustest on struktureeritud ning votildeimaldavad

nii piire seada kui ka toetust soojust ja motildeistmist jagada

21

3 Thomas Gordoni efektiivsete suhete rajamise mudel

Thomas Gordon on uumllemaailmselt tuntud kui suhtlemisoskuste ja konfliktilahendusmeetodite

otildepetamise algataja Alustanud moumloumldunud sajandi viiekuumlmnendatel aastatel juhtimiskoolitusi

aumlri- tootmis- ja valitsusorganisatsioonidele ja praktiseerides hiljem kliinilise psuumlhholoogina

maumlrkas ta et sageli ei vaja tema poole poumloumlrdunud patsiendid psuumlhhoteraapiat vaid teadmisi

suhtlemisest Taumlnu psuumlhhoterapeudi vaumlljaotildeppele oskas Gordon kuulata ja motildeista nii lapsi

noori kui ka nende vanemaid Olemasolevad oskused votildeimaldasid tal maumlrgata kuidas

taumliskasvanud tahtmatult kuid jaumlrjekindlalt kahjustavad laste enesehinnangut ja enesekindlust

ning laumlmmatavad nende loovust ja algatusvotildeimet Rakendades oma vaumlljatoumloumltatud efektiivsete

suhete rajamise mudelit jaumlrgneval kuumlmnendil ka peredega toumloumltades leidis ta et nn Gordoni

mudeli (Gordon Model) abil votildeib saavutada maumlrkimisvaumlaumlrseid muutusi inimeste igapaumlevases

kaumlitumises Nii suumlndis 1962 aastal kursus lastevanematele PET Parent Effectiveness

Training Eestis Gordoni perekool (Eestis alates 1994 suumlstemaatiline koolitus alates MTUuml

Perekeskus Sina ja Mina loomisest 2004) Motildeistmine et formaalharidus ei anna kotildeige

elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest millega luua toimivaid inimsuhteid

suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte konstruktiivselt sai aluseks

otildepetajate efektiivsustreeningu loomisele 1974 aastal (TET Teacher Effectiveness Training

Eestis Otildepetajate kool) (Perekeskus Sina ja Mina perekoolantiee)

Gordoni kursused potildehinevad eeldusel et mis tahes aine teema oskuse votildei vaumlaumlrtuse

otildepetamisel on edu saavutamisel maumlaumlravaks otildepetaja ja otildepilase vahelised suhted Kui otildepilasi ei

motildeisteta ei usaldata kritiseeritakse alandatakse kaumlsutatakse surutakse alla muutuvad nad

totilderksaks ja osutavad otildeppimisele vastupanu (Gordon 2006) Otildeppimiseks ja otildepetamiseks

vajaliku otildehkkonna loomine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja vaumlaumlrtushoiakutest ja suhtlemisoskusest

Gordoni kursustel keskendutakse oskustele mida otildepetajad vajavad ehitamaks silda enda ja

laste vahele Need oskused ei sunni otildepetajaid omandama hulgaliselt teoreetilist materjali vaid

on seotud eelkotildeige raumlaumlkimise ja kuulamisega Tuginedes laumlbiviidud uuringutele peab Gordon

otildeppimise soodustamise puhul kotildeige olulisemaks kuulamist Raumlaumlkimine motildejub aga sotildeltuvalt

sellest kuidas raumlaumlgitakse kas konstruktiivselt votildei destruktiivselt Kuna otildepetaja valitud

suhtlemisviis votildeib laumlbisaamist otildepilastega soodustada votildei kahjustada peab Gordon oluliseks

et otildepetaja oskaks valida igas olukorras kotildeige sobivama suhtlemisviisi (Gordon 2006)

22

David Aspy Flora Roebucki ja Rahvusliku Inimliku Hariduse Liidu (Human Consortium for

Humanizing Education) poolt neljakuumlmne kahes USA osariigis korraldatud

longitudinaaluurimus naumlitas et kui lapsed saavad kotildergel maumlaumlral motildeistmist hoolimist ja

siirust otildepivad ja kaumlituvad nad paremini kui siis kui nad seda kotildeike vaumlhe saavad (Gordon

2006)

Th Gordonit haumlmmastas et kuigi maailm on pidevas muutumises uumlha rohkem teatakse

inimese arengust ja selle seaduspaumlrasustest ning muutuvad ka sotsiaalsed kooslused

kasutatakse lastekasvatuses endiselt mitu tuhat aastat rakendatud votildeimu- ja karistusmeetodeid

Ta eristab kolme vanemlikku stiili autoritaarne kotildeikelubav (sallivalistuv) ja demokraatlik (vt

315) Votildeimule allutatud suhted ei kasvata lastes vastutustunnet ega sisemist distsipliini

vastupidi mida rohkem votildeimu kasutada seda vaumliksem motildeju on sellel lapse kaumlitumisele ja

vaumlaumlrtustele (vt joonis 1)

Joonis 1 Autoritaarse kasvatuse motildejud lapsele ning poumloumlrdvotilderdeline

seos votildeimu ja motildeju vahel (Gordon 2003)

Vanemad kes ei taha kaumlituda autoritaarselt kalduvad sageli teise aumlaumlrmusesse ega suuda lastele

piire seada lastes neil endale bdquopaumlhe istudaldquo Sageli votildeib juhtuda et vanemad jaumlaumlvad nende

kahe aumlaumlrmuse vahel pendeldama Demokraatliku kasvatuse puhul arvestab vanem nii enda kui

ka lapse vajaduste ja vaumlaumlrtustega Demokraatlik vanem votildetab selge vastutuse oma rolli eest

kuid ei rakenda lapse soovitud kaumlitumise saavutamiseks votildeimu vaid erinevaid

motildejutusvahendeid kaasates ka lapsed otsuste tegemisse Gordon maumlrkas et lapsed kes on

saanud reeglite loomises osaleda jaumlrgivad neid palju puumlsivamalt

23

Metoodika aluseks on kindlad vaumlaumlrtuspotildehimotildetted ja kursusel arendatavad konkreetsed

oskused laumlhtuvad just neist vaumlaumlrtustest

Lapsed on olulised nad on inimesed seega on neil vajadused ja otildeigus oma vajadusi

rahuldada

Vanemad on olulised nemadki on inimesed ja neilgi on otildeigus oma vajadusi rahuldada

Inimestevahelised suhted on olulised sest omavaheliste suhete kvaliteedist sotildeltub nii

lapse kui ka vanema rahulolu suhetes on elu eesmaumlrgipaumlrane ja taumlhenduslik

Kasvukeskkond on oluline Lapse enesehinnang kujuneb suuresti selle kaudu kuidas

teda naumlevad ja temasse suhtuvad taumliskasvanud

Gordon ise on nimetanud oma programmi revolutsiooniliseks muutuseks vanemakasvatuses

sest see oli esimene omataoline kus rotildehk oli lapsevanema rollil ja kaumlitumisel mitte lapsel

votildeimaldades taumlielikult muuta seda kuidas lapsi kasvatatakse Praeguseks juba aastakuumlmnete

pikkused kogemused Gordoni mudeli rakendamisel nii vanemahariduses kui ka otildepetajate

koolitamisel on kinnitanud et nimetatud meetodite ja selles sisalduvate oskuste kasutamine

muudab inimestevahelised suhted demokraatlikumaks Demokraatlike suhete otildepetamist pidas

Gordon demokraatliku uumlhiskonna aluseks Gordoni sotildenul on need oskused bdquovajalikud ka

selleks et saumlilitada maailmas rahu Demokraatlikud perekonnad on rahumeelsed ja kui leidub

piisavalt palju rahumeelseid perekondi tekib uumlhiskond mis ei tunnusta vaumlgivalda ega notildeustu

sotildejategevusegardquo

Demokraatia arengusse panustamise eest esitati Thomas Gordon koguni kolmel korral Nobeli

rahupreemia nominendiks (1997 1998 ja 1999) Kuigi temast ei saanud nimetatud preemia

laureaati elas ta piisavalt kaua et naumlha oma elutoumlouml vilju ndash mitte ainult miljonid koolitustel

osalenud vanemad rohkem kui neljakuumlmnes riigis vaid kohtumised inimestega keda oli

kasvatatud PETi oskuste abil Need kohtumised veensid Gordonit et tema poolt elluviidud

lastekasvatusoskused aitasid inimestel kujuneda tervemaks ja otildennelikumaks ning omandatud

suhtlusmudel kandus edasi perevaumlaumlrtusena neist kelle vanemad javotildei vanavanemad olid

osalenud Gordoni koolitustel olid omakorda saanud demokraatlikud oma lapsi vaumlgivallata

kasvatavad lapsevanemad

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et kuigi mudel loodi ligi viiekuumlmne aasta eest pole see kaotanud

motildejujotildeudu pigem vastupidi ndash mida enam me jaumlrgime demokraatlikke vaumlaumlrtusi seda enam

vajame kasvatusoskusi millega neid kujundada Gordon rotildehutab et kursusel otildepitavate

24

oskuste kasutamine pole pelgalt metoodika rakendamine vaid eelkotildeige ellusuhtumise

kuumlsimus nii enda kui ka lapse votilderdne vaumlaumlrtustamine ning vastastikusest lugupidamisest

tulenev kaumlitumine (vt lisa 3) Tema meetodi keskseteks maumlrksotildenadeks on aktiivne kuulamine

adekvaatne enesekehtestamine ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudel Th Gordoni mudel

on unikaalne sest pakub tervikliku ja suumlsteemse laumlhenemise suhtlemisel esinevate olukordade

jaoks Kuna mudel on sarnane nii Gordoni perekoolis kui ka Otildepetajate koolis raumlaumlgivadki

autorid siin ja edaspidi lihtsalt Gordoni mudelist (Gordon 2003)

31 Gordoni mudeli potildehimotildeisted ja -oskused

Kotildeigi kursusel kaumlsitletavate oskuste raamistamiseks votildetab Gordon kasutusele kaumlitumisakna

motildeiste ehk metafoori vaumlites et iga inimene naumleb teisi justkui laumlbi akna

Kaumlitumine on silmaga naumlhtav votildei kotildervaga kuuldav tegevus mitte hinnang sellele Nii naumliteks

ei saa vaatleja naumlha et laps on laisk kuid votildeib naumlha tema asju mis on moumloumlda tuba laiali

Sallivuspiir vaumlljendab taumliskasvanu suhtumist hetkel toimuvasse kaumlitumisse ja maumlaumlrab

millisesse kaumlitumisakna osasse see kaumlitumine taumliskasvanu jaoks paigutub Sellest omakorda

oleneb millist suhtlemisoskust kasutada

Lapsevanema votildei otildepetaja seisukohalt on kotildeik lapse teod kogetavad kas vastuvotildeetavana votildei

vastuvotildeetamatuna Oluline on ka teadvustada kuidas enda sallivuspiir votildeib muutuda ning

millest see oleneb

25

Joonis 2 Kaumlitumisaken ( Gordon 2003)

Suhtlemiselkaumlitumisaknas votildeib eristada kolme olukorda lapse probleem probleemideta ala

ja taumliskasvanu probleem (joonis 2) Sobiliku suhtlemisoskuse valik ja edasine sihipaumlrane

kaumlitumine oleneb oskusest adekvaatselt maumlaumlratleda millise olukorraga on tegemist

Taumliskasvanu reageering maumlaumlrab millisesse kaumlitumisakna osasse mingi kaumlitumine tema jaoks

paigutub

Kui lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu on probleem taumliskasvanul ja selle

olukorra lahendamine eeldab temalt kehtestamisoskusi Oluline on ka vahet teha kas tegemist

on vajadus- votildei vaumlaumlrtusvastuoluga Kaumlitumised mis taumliskasvanut ei haumliri on temale

probleemitus alas Probleemideta ala laiendamiseks pakub Gordoni mudel oskusi selgeks

enesevaumlljenduseks minasotildenumite abil Oluline ja vanemate seas sageli haumlmmingut tekitav

arusaamine on et kaumlitumised mis annavad maumlrku lapse haumliritusest paigutuvad taumliskasvanule

vastuvotildeetavasse alasse moodustades selle uumllemise osa ndash lapse probleemala Selline jaotus ei

taumlhenda et taumliskasvanu jaumltaks lapse oma murega uumlksi vaid on vajalik selleks et adekvaatselt

olukorda maumlaumlratleda ja valida sobiv suhtlemisoskus antud juhul abistamisoskused

Taumliendavateks oskusteks on 6-astmeline probleemilahendusmudel ehk votildeidan-votildeidan mudel

lastevaheliste probleemide vahendamine kodukeskkonna kohandamine ning oskused

vaumlaumlrtusvastuolude kaumlsitlemiseks (Gordon 2003 2006)

26

311 Selge enesevaumlljendamine minasotildenumite abil

Toumloumltades peredega maumlrkas Gordon et enamasti suhtlevad vanemad lastega viisil mis ei

votildeimalda lastel kogeda vanemate armastust ning naumlitab et vanemad ei hinda last sellisena

nagu ta on Seevastu vanemad kes otildepivad oma lastega suhtlema heakskiitvalt saavad olla

neile toeks ning eneseaustuse ja positiivse enesehinnangu alusepanijaks Gordon motildeistis et

vanemate oskamatus tuleneb nende enda puudulikust kasvatusest kuid jaumlreldas samas et

vajame uut vanemate potildelvkonda kes tunnistaks vajadust otildeppida oskusi mis aitaks kasvatada

vastutustundlikke lapsi

Iga lapse elus on periood kui ta hakkab enda kohta uumltlema bdquominaldquo Sel ajal on loomulik et

laps vaumlljendab end mina-keeles ma tahan ma ei taha mulle meeldib mulle ei meeldi jms

Kui last uumlmbritseb aga sina-keelne maailm (ja nii see paraku enamasti on lapse poole

poumloumlrdutakse miks sa nii teed kas ma ei oumlelnud sulle kuidas sa ometi nii lohakas oled jms)

kaotab ka laps oma loomuliku enesevaumlljendusoskuse Samas on lapsel sina-keeles

vaumlljenduvast taumliskasvanust palju raskem aru saada kui minasotildenumitega vaumlljenduvast

inimesest Minasotildenumi kasutaja votildetab selge vastutuse oma motildetete tunnete vajaduste ja

nende vaumlljendamise eest Taumliskasvanu kes vaumlljendab end lastele minasotildenumite abil tuleb

lapsele laumlhemale ja muutub lapsele inimesena justkui laumlbipaistvamaks Oumleldes kamandamise

asemel ma vajan su abi ma palun et sa antakse lapsele signaal et temast peetakse lugu

votildeimaldades lapsel tunda end olulisena ja vaumlaumlrtustatuna

Olukorras kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanu meelest heakskiidetav soovitab Gordon

harjumuspaumlrase kiitmise asemel kasutada positiivset minasotildenumit Sel juhul kirjeldab

taumliskasvanu lapse kaumlitumist ja selle kaumlitumise motildeju endale Lisades sellele ka oma tunded

(heameel rotildeotildem taumlnulikkus vms) annab ta lapsele motildeista kui oluline see kaumlitumine temale on

Selline poumloumlrdumine votildeimaldab lapsel hakata tajuma oma kaumlitumise motildeju teistele inimestele

sest taumliskasvanu naumlitab lapsele tema kaumlitumise motildeju oma sotildenadega nagu peeglist Taumlhtis on

meeles pidada et positiivse minasotildenumi eesmaumlrk pole vaumllja pressida soovitud kaumlitumist vaid

oma heameelt vaumlljendada Kuna laste uumlheks potildehivajaduseks on olla maumlrgatud rotildeotildemustab ka

laps Uumlhtlasi aitab tunnustav tagasiside lapsel uumlles ehitada positiivset enesekuvandit

Aumlrauumltlev minasotildenum on kohane olukorras kus mingil potildehjusel ei saa lapse soovidele vastu

tulla Motildeeldes mis on aumlrauumltlemise potildehjuseks saab oumlelda selge bdquoeildquo ning seda potildehjendada oma

vajadustega N Ma ei saa sinuga kohe praegu maumlngima tulla sest mul on vaja otildehtusoumloumlk

27

valmis teha Selline oma piiride vaumlljendamine otildepetab lapsi teistega arvestama samuti otildepivad

nad sellest enda piiride ja vajaduste eest seismist ning bdquoeildquo uumltlemist (Gordon 2003)

312 Suhtlemistotildeketest hoidumine

Thomas Gordon toob vaumllja kaksteist enamlevinud sinasotildenumit ehk poumloumlrdumisviisi mida ta

nimetab suhtlemistotildeketeks (vt lisa 4) sest nii vanemad kui ka otildepetajad kasutavad neid

valdavalt probleemolukordades maumlrkamata et need ei anna soovitud tulemust ega aita

probleeme lahendada

Kui probleem on lapsel vajab ta taumliskasvanu abi probleemi maumlrkamisel aumlrakuulamisel ja

eneses selgusele jotildeudmisel et siis ise votildei taumliskasvanu toel murele lahendus leida Kui lapse

kaumlitumine on probleemiks vanemaleotildepetajale on taumliskasvanu vastutus lapsele teada anda

milline kaumlitumine ja mille totildettu teda haumlirib

Suhtlemistotildekked ei aita kummalgi juhul probleeme lahendada vaid kahjustavad nii laste

enesehinnangut kui ka lapse ja taumliskasvanu suhet uumlhtlasi votildetavad nad votildeimaluse lapse

vastutustunde ja omaalgatuse arenguks (Gordon 2003 2006)

Ajal mil suhtlemistotildeketest hoidumist otildepetatakse nii klienditeeninduses kui

juhtimiskoolituses votildeime oma kogemuste potildehjal vaumlita et kodus koolis lasteaias ja toumloumll ei ole

need kuhugi kadunud vaid moodustavad endiselt suure osa igapaumlevasest suhtlemisest Eriti

tavapaumlrane on sinasotildenumite kasutamine laste puhul juhul kui lapse kaumlitumist kogetakse

vastuvotildeetamatuna Sildistamine suumluumldistamine kamandamine kuumlsimine jt on nii

harjumuspaumlrased et nende poumloumlrdumiste varjatud alltekst ndash mina taumliskasvanu olen sinust

targem sina vaumlike lollike ei tea kuidas asjad kaumlivad ndash jaumlaumlb taumliskasvanule hoomamata lapse

kujunevat isiksust ja minapilti sellegipoolest valusalt riivates (Gordon 2003)

313 Abistamisoskused lapse probleemi korral

Kui lapsel on probleem on tavapaumlrane et taumliskasvanud tahavad last aidata Nad kuumlsivad miks

ta nutab lohutavad pakuvad lahendusi kuid vahel teevad ka etteheiteid (kas ma ei oumlelnud)

votildei riidlevad Ei teata et ise lapse probleemi lahendama asudes votildeetakse lapselt justkui otildeigus

oma tunnetele ja vastutus probleemi lahendamise eest ning suumlvendatakse seelaumlbi lapse

ebakindlust abitust ning sotildeltuvusvalmidust Laps votildeib muutuda ka trotslikuks kui pakutud

lahendused talle ei sobi ja ta tahab omamoodi toimida

28

Kui lapsel on mure on taumliskasvanu uumllesanne seda maumlrgata hoolida ning pakkuda toetust

Parim viis selleks on aktiivne kuulamine mis votildeimaldab last tema tundeid ja vajadusi motildeista

Lapse tunnete peegeldamisel on suumlgav motildeju - last on maumlrgatud (see on lapse potildehivajadusi) ta

kogeb et temast hoolitakse ndash see omakorda toetab lapse enesehinnangut ja sisemist

vaumlaumlrtustunnet Kui suhtlemistotildekkeid ei rakendata kogeb laps et ta on aktsepteeritud sellisena

nagu ta on seega on turvaline oma tundeid tunda ja neid vaumlljendada need ei pea minema

kaumlitumisse ega kehasse (haigusteks) Laps keda aktsepteeritakse otildepib hoolima ka teistest

Vanemad ja otildepetajad soovivad et laps otildepiks oma tundeid ja kaumlitumist ohjeldama Kuid

juhtida saab vaid seda mida tuntakse Selleks et otildeppida motildeistma iseennast koos oma

tunnetega vajab laps kotildeigepealt taumliskasvanuid kes tema tundeid motildeistaksid ja neid talle

peegeldaksid Nii otildepib laps oma tundeid aumlra tundma ja saab nende kohta ka sotildenad Ta ei pea

enam vaikselt nurgas istuma vaid oskab oumlelda ma olen kurb Ta ei pruugi vihasena teisele

virutada kui oskab oumlelda mulle ei meeldi et sa minu kaumlest asja aumlra kiskusid

Gordon peab aktiivset kuulamist uumlheks totildehusamaks viisiks kuidas aidata lapsel kasvada

vastutustundlikuks ja ennast suunavaks iseseisvaks inimeseks Aktiivne kuulamine suurendab

laste valmisolekut kuulata vanemaid ja otildepetajaid ning muudab lapsed avatumaks ja

omavahelised suhted laumlhedasemaks vaumlhendades nii ka distsipliiniprobleeme (Gordon 2003

2006)

314 Kehtestamisoskused lapse vastuvotildeetamatu kaumlitumise puhul

Kui lapse kaumlitumine on vanemale votildei otildepetajale vastuvotildeetamatu taotleb taumliskasvanu lapse

kaumlitumise muutust Harvem motildeeldakse sellele kas kavatsetaval sekkumisel on uumlldse eeldust

muutust tekitada veel harvem aga sellele et lapse poole poumloumlrdutaks viisil mis ei kahjustaks

lapse enesehinnangut ega omavahelisi suhteid ning aitaks kaasa lapse vastutustunde arengule

Gordoni sotildenul alahindavad taumliskasvanud laste valmisolekut nende soovidele vastu tulla Tema

kogemuste jaumlrgi kasutab 99 koolitusele tulnud vanematest ebaefektiivseid kasvatusvotildetteid

Sellest teadlikuks saades on enamik vanemaid šokeeritud sest nad pole kunagi motildeelnud

kuidas nende sotildenad votildeiksid lastele motildejuda

Gordon pakub vastuvotildeetamatule kaumlitumisele reageerimiseks kolmeosalise kehtestava

minasotildenumi koos kaumliguvahetusega ehk lapse vastuseisu aumlrakuulamisega Kehtestavas

minasotildenumis kirjeldab taumliskasvanu lapsele tema kaumlitumist (vaumlltides hinnanguid ja muid

suhtlemistotildekkeid) selle kaumlitumise konkreetset motildeju endale ja oma tundeid selle suhtes Sel

29

moel votildetab vanemotildepetaja vastutuse oma vajaduste rahuldamise eest naumlidates oma sotildenadega

lapsele justkui peeglist kuidas lapse kaumlitumine tema taumliskasvanu vajadusi riivab jaumlttes

vastutuse kaumlitumise muutmise eest lapsele Oma tunnete avamine toob esile vanemaotildepetaja

haavatavuse ja inimliku palge luues eelduse ehedaks laumlheduseks Totildeenaumlosus et laps kes

motildeistab miks taumliskasvanu on haumliritud muudab oma kaumlitumist on kordades suurem kui

sinasotildenumite puhul Sellegipoolest on taumlhtis et taumliskasvanu oleks valmis ka lapsepoolseks

enesekaitseks votildei vastuseisuks Uumlmberluumllitumist kehtestamiselt aktiivsele kuulamisele

nimetab Gordon kaumliguvahetuseks Kaumliguvahetus votildeimaldab lapsel tekkinud tunnetega toime

tulla ning kannab sotildenumit et teda aktsepteeritakse ja motildeistetakse (Gordon 2003 2006)

Gordoni meelest on selline vahetu suhtlemiskogemus ka uumlheks totildehusamaks mooduseks

kuidas lapsed otildepivad enda eest seisma ja ausalt ennast vaumlljendama

315 Konfliktide lahendamise tavapaumlrased viisid ja votildeidan-votildeidan meetod ehk

6-astmeline probleemilahendusmudel

Olukorda kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu kuid lapse kaumlitumine pole

muutunud ka paumlrast taumliskasvanu minasotildenumeid ja korduvat kaumliguvahetust nimetatakse

konfliktiks Kui taumliskasvanu on hoidunud suhtlemistotildeketest ja valinud sobiva suhtlemisviisi

on konflikti potildehjuseks vastuolud lapse ja taumliskasvanu vajaduste votildei vaumlaumlrtuste vahel Oma

kasvukogemustest tulenevalt kardavad paljud inimesed konflikte ja puumluumlavad neid vaumlltida

ometi pole see alati votildeimalik Taumlhtis on meeles pidada et konfliktide esinemine on elu

loomulik osa ning omavahelisi suhteid ei ohusta konfliktid vaid nende kaumlsitlemise viis

Autoritaarse lahendusmudeli puhul surub taumliskasvanu oma lahenduse laumlbi Kuna lapse

vajadused jaumlaumlvad arvestamata ja laps aumlra kuulamata on lapse osaks pettumus kurbus trots ja

pahameel Tihti vanemad ja otildepetajad ei motildetle et kaumlitumisega on nad lapsele mudeliks

kujundades lapse toimetulekustrateegiaid Votildeimu kasutamisele ja allutamispuumluumletele

reageerivad lapsed votildeitlemise alistumise votildei potildegenemisega (vt tabel 1) Taumliskasvanud kes ei

taha kaumlituda sel moel kuid ei oska teisiti votildeivad kalduda teise aumlaumlrmusesse ning lasta lapsel

paumlhe istuda Kui taumliskasvanu ei suuda enda eest seista teeb laps mida tahab Taumliskasvanu

tunneb end abituna lapsel aga puudub turvatunne sest ta ei saa taumliskasvanu peale kindel olla

Gordon nimetab motildelemat meetodit kaotajatega meetoditeks

30

T a b e l 1 Autoritaarse konfliktilahendusmudeli motildejud lapsele

Tunded Laste toimetulekustrateegiad

Pahameel viha vaenulikkus Vastuhakk maumlss agressioon risti vastupidine

tegutsemine hoiak

Masendus Kaumlttemaks (tagasitegemine)

Viha Valetamine vingerdamine tunnete varjamine

Kimbatus Teiste suumluumldistamine pealekaebamine

Vaumlaumlrtusetuse tunne Petmine spikerdamine plagieerimine

Hirm aumlrevus rahutus Domineerimine peremehetsemine

kiusamine provotseerimine tuumlranniseerimine

Otildennetunde puudumine kurbus depressioon Vajadus votildeita hirm kaotada

Kibedus kaumlttemaksuhimu Liitude sotildelmimine grupeerumine

vanemaotildepetaja vastu kampade teke

Votildeimetus Alistumine kuuletumine (otildepetaja lemmikuks

saamine) jaumlreleandmine

Kangekaelsus Lipitsemine ja pugemine

Votildeistluslikkus Mugandumine riskide mittevotildetmine hirm

uue ees konformsus loovuse puudumine

Alandus apaatia Endassetotildembumine potildegenemine

fantaseerimine regressioon

Gordoni sotildenul on arengut laste kasvatamises ja kohtlemisel takistanud just taumliskasvanute

kitsapiiriline ettekujutus autoriteedist ja sellest kangekaelne kinnihoidmine Treenides

kuulekust ei kasvatata lastes vastutustunnet vaid sotildeltuvust Selline kasvatus muudab lapsed

araks kartlikuks ja naumlrviliseks sageli ka trotslikuks ja kaumlttemaksuhimuliseks Taumlnapaumleval kus

otildeigussuumlsteem ei tunnista enam uumlhe rassi votildeimu teise uumlle muutunud on juhtimisviisid aumlris ja

toumloumlstuses ning rahvusvaheline uumlldsus motildeistab hukka votildeimu kasutamise nii oma riigi kui ka

teise riigi kodanike suhtes on kodu ja kool Gordoni sotildenul uumlheks viimastest paikadest kus

inimestevahelistes suhetes veel votildeimu kasutatakse Selle potildehjuseks peab Gordon jaumlllegi

31

inimeste isiklikku kogemusi ndash taumliskasvanud kasutavad lastega suhtlemisel votildeimu sest neil

puuduvad teadmised ja kogemused kuidas teisiti lahendada vastuseise inimsuhetes (Gordon

2003) Alternatiivina pakub Gordon vaumllja 6-astmelise ehk votildeidan-votildeidan mudeli mis potildehineb

nii lapse kui ka taumliskasvanu vajaduste arvestamisel (vt joonis 3) Erinevalt autoritaarsest ja

kotildeikelubavast mudelist kus uumlks osapool votildeidab teise arvelt jaumletakse siin esialgsed

lahendused hoopiski kotildervale ning keskendutakse kummagi osapoole vajadustele Lahendusi

otsitakse uumlhiselt ajuruumlnnaku meetodil ning hiljem leitakse neist laumlbiraumlaumlkimiste abil sobiv mis

rahuldab nii lapse kui ka vanemaotildepetaja vajadusi (vt lisa 5)

bdquoParadoksaalsel kombel on totildesi et votildeimu kasutades kaotavad vanemad oma motildeju ja motildeju

suureneb kui nad votildeimust loobuvad votildei selle kasutamisest lahti uumltlevadldquo On arusaadav et

omavahelise konflikti lahenduse otsimise protsessi kaasatud laps kogeb aktseptsiooni ning

tunneb end olulisena Osaledes ise lahenduste pakkumises ja valimises on lapsed ka

motiveeritud sotildelmitud kokkuleppeid pidama ning uumlhtlasi otildepivad nad ka ise probleeme

uumlksteise vajadusi arvestavalt lahendama (Gordon 2003) Autorid eeldavad et kooli minnes on

nendel lastel paremad sotsiaalsed oskused millest tulenevalt on neil kergem kohaneda uutes

olukordades ja uutes suhetes

Joonis 3 Votildeidan-votildeidan e 6-astmeline konfliktilahendusmudel (Gordon 2006)

316 Lastevaheliste probleemide vahendamine

Autorid peavad vaumlga oluliseks lasteaiaotildepetaja oskust vahendada lastevahelisi konflikte

Thomas Gordon pakub vaumllja tehnika mille aluseks on taumliskasvanu hooliv reageerimine

Lapsevanemotildepetaja maumlrkab laste vahel tekkinud vastasseisu tunneb huvi milles asi kuid ei

32

asu kaitsma kumbagi last Gordon naumleb taumliskasvanu rolli lastevaheliste konfliktide puhul

vahendajana toimimises Taumliskasvanu suunab lapsed otse teineteisega suhtlema kuulates ise

aktiivselt motildelemat ning aidates vajaduse korral peegeldada nende tundeid ja vajadusi

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et sel moel jaumletakse vastutus lahendamise eest lastele taumliskasvanul on

vaid abistav roll Kogemus kinnitab et lapsed tulevad lahendustele mis taumliskasvanuile paumlhegi

ei tuleks Kui lapsed on lahendusele jotildeudmise protsessis ise aktiivselt osalenud on nad ka

valmis leitud lahendusi ellu viima

Oskuslik lastevaheliste konfliktide vahendamine taumliskasvanu poolt aitab oluliselt kaasa laste

suutlikkusele nii ennast vaumlljendada kui ka teistest aru saada kasvatades eneseusaldust

enesekindlust ja koostoumloumloskusi Lapsed kelle omavahelisi probleeme taumliskasvanud pole

lahendanud vaid vahendanud otildepivad kiiresti ise oma probleeme lahendama Autorid usuvad

et lasteaias sellised sotsiaalsed oskused omandanud lapsed kohanevad koolis kergemini ning

oskavad omavahelisi probleeme uumlksteist arvestavalt lahendada

Eesti kasvatusteadlase Inger Kraavi sotildenul votildeib vaumlheste suhtlemisoskustega otildepetaja tulla toime

oma aine edasiandmisega kuid mitte kotildelbelise kasvatusega vaumlaumlrtushinnangute

kujundamisega kotildeige sellega mis aitaks lapsel elus esinevate keeruliste probleemidega toime

tulla (Kangur 2009 viidatud Kraav 1997)

Toumlouml autorid on seisukohal et Thomas Gordoni suhtlemismetoodika aktiivne kasutamine tagab

lasteaiaotildepetaja oskusliku toimetuleku Gordoni metoodikale tuginemine aitab taumlita

alushariduse raamotildeppekava ja jaumlrgida uumllemaailmse positiivse kasvatuse programmi

potildehimotildetteid

Voldemar Kolga (2006) on kindel et infouumlhiskond vajab unikaalseid isiksusi kes oleksid

suutelised orienteeruma erinevates infovoogudes Meie uumllesandeks peaks olema unikaalsete

isiksuste kujunemise soodustamine ning laste kaitsmine standardse hariduse ja piiratud

inimeste eest Vabaduse puudumine ja taumliskasvanute diktaat motildejuvad Kolga sotildenul lastele

haumlvitavalt (Kolga 2006) Professor Uumllo Vooglaid (2002) rotildehutab et laps areneb vaid siis kui

tal on piisav votildeimalus motildeelda oma motildetteid ning kuumlllalt vabadust et luua midagi - oma

motildetteid tekste luua seoseid kujundeid - unistada matkida ja eesmaumlrgistada

33

4 Uurimismetoodika kirjeldus

41 Uurimuse metoodika

Uurimuses on kasutatud uumlhe meetodina kvantitatiivset meetodit ndash ankeeti Ankeedi

kasutamisel laumlhtuti potildehimotildettest et sellele saadud vastuseid oleks votildeimalik standardiseerida

ning omavahel statistiliselt votilderrelda Ankeet sisaldab kaks kuumlsimust uumlldinformatsiooni

saamiseks vanuse ja toumloumlkogemuse kohta ja 11 avatud votildei valikvastustega kuumlsimust Eelistati

avatud kuumlsimusi sest need votildeimaldavad uurida otildepetajate tegelikke teadmisi ja on vaumlhem

motildejutatud kuumlsija ootustest (vt lisa 7)

Antud uurimustoumlouml metoodika potildehialuseks valiti kvalitatiivne laumlhenemine ja uurimustoumlouml

laumlbiviimiseks kvalitatiivne meetod Uurimismeetodina kasutatakse poolstruktureeritud

intervjuud mis koosneb avatud kuumlsimustega kuumlsimustikust Autorid votildetsid aluseks Gerdy

Kanguri (2009) poolt koostatud kuumlsimustiku modifitseerides seda laumlhtuvalt kaumlesoleva toumlouml

eesmaumlrkidest Kahekuumlmnest Kanguri kuumlsimusest votildetsid autorid oma intervjuusse 13 muutes

neist viit ja lisades uumlheksa kursusel praktiseeritavate suhtlemisoskustega seotud kuumlsimust

Kuumlsimustik on jaotatud plokkidesse Vajadusel oli votildeimalik esitada lisakuumlsimusi (vt lisa 8)

Intervjuu kuumlsimustiku sisu

Andmed uuritava kontingendi kohta vanus haridustase toumloumlstaaž

I plokk kuumlsimused otildepetaja professionaalsuse ja toumloumls ettetulevate raskuste kohta

II plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemade ja koolituse vajalikkuse kohta

III plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste kasutamise ja

nende motildeju kohta

42 Uurimisprotseduuri ja valimi kirjeldus

Uurimust laumlbi viies on laumlhtutud teadmisest et kotildeik otildepetajad olenemata toumloumlstaažist vajavad

suhtlemisoskusi Ankeedi taumlitsid Rakvere Kolledži alushariduse otildepetajakoolituse 2011 aasta

statsionaarotildeppe lotildepetajad kellel puudub toumloumltamise staaž kuid olid edukalt laumlbinud praktika

erinevates lasteaedades (praktikate pikkus otildeppimise aja jooksul oli 10 naumldalat) Valimisse

kuulusid ka alushariduse eriala kaugotildeppe tudengid kes toumloumltavad lasteaias ning on samuti

2011 aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledžit

34

Votildeimalus kuumlsimustikule vastata oli 45 tudengil kes ei olnud osalenud Gordoni perekoolis

Votildeimalust kasutas seitse paumlevaotildeppetudengit uumlheksast ning 10 kaugotildeppetudengit 36-st

Tagastatud ankeetide analuumluumlsiks on kasutatud kirjeldust Andmete toumloumltlemisel kasutati

rakendust MS Excel

Kotildeige vanem vastaja oli 54aastane ning kotildeige noorem 20aastane Paumlevaotildeppe uumlliotildepilased olid

keskmiselt 21aastased Kaugotildeppe uumlliotildepilaste keskmiseks vanuseks oli vastamise ajal 389

aastat Paumlevaotildeppeuumlliotildepilased nagu ka varem mainitud olid praktikal olnud vaid 10 kuud

Keskmine pedagoogiline staaž oli keskmiselt 146 aastat Uumlks otildepetaja oli lasteaias toumloumltanud 36

aastat

Intervjuu valimisse kuulusid 10 Gordoni perekooli laumlbinud lasteaiaotildepetajat Laumlaumlne- ja Ida-

Virumaal Uumlks neist oli osalenud Gordoni perekoolis kahel korral ndash seitse ja neli aastat tagasi

kaks otildepetajat laumlbisid Gordoni perekooli neli aastat tagasi ja seitse osalesid viimase poole aasta

jooksul Kolmel otildepetajal kuumlmnest on keskeri- uumlhel rakenduslik kotilderg- neljal pedagoogiline

kotildergharidus Kaks intervjueeritavat on kaumlesoleval aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledži

alushariduse eriala (olemasolevalt keskeri- ja rakenduslik kotildergharidus) Nemad ei kuulunud

ankeetkuumlsitluse valimisse sest olid laumlbinud Gordoni perekooli Intervjueeritavad on vanuses

26 kuni 57 aastat nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36 aastani

43 Uurimistulemuste kirjeldus ja analuumluumls

Uurimuse eesmaumlrgiks oli vaumllja selgitada kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajatel toetada laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Intervjueeritavatega lepiti eelnevalt kokku intervjuu aeg ning kuumlsiti luba diktofoni

kasutamiseks Taumlpsustati kuidas saadud informatsiooni kasutatakse ning lepiti kokku et

intervjuus osalemine on anonuumluumlmne Andmeid koguti loomulikus otildehkkonnas - kaheksal juhul

lasteaia ruumlhmatoas peale toumloumlpaumleva lotildeppu uumlhe otildepetajaga viidi intervjuu laumlbi privaatsetes

tingimustes meditsiiniotildee kabinetis ning uumlhe kaugotildeppe tudengiga naumldalavahetusel TLUuml

Rakvere Kolledži otildeppeklassis

Andmete kogumise ja totildelgendamise protsess koosnes viiest osast

Viidi laumlbi ankeetkuumlsitlus alushariduse eriala tudengite seas ning intervjueeriti

otildepetajaid

35

Toumloumldeldi ankeetkuumlsitluse vastuseid kuulati salvestusi ning litereeriti tekst

Analuumluumlsiti ankeetkuumlsitluse ning intervjuude tulemusi ning grupeeriti sisult sarnased

vastused motildetestati vastused lahti tehti jaumlreldusi ja uumlldistusi ning toodi vaumllja

erinevused

Votilderreldi ankeetkuumlsitluses saadud vastuseid intervjueeritute vastustega ning autorite

uuringu tulemusi Gerdy Kanguri uurimustoumlouml tulemustega

Vormistati jaumlreldused ja kokkuvotildete

431 Kuumlsimused lasteaiaotildepetaja professionaalsuse rolli toumloumls esinevate raskuste

ja suhtlemisoskuste kohta

Milles seisneb Teie arvates otildepetaja professionaalsus

Paumlevaotildeppetudengid vastasid et otildepetaja professionaalsus on suhtlemisoskus laste kolleegide

ning lastevanemate vahel neljal juhul seitsmest Uumlks vastanutest lisas et see on ka oskus

konflikte lahendada Vastuste seas ilmnesid seisukohad et olulised on teadmised kuidas

midagi otildepetada ning uumlleuumlldine suur lugemus oskamaks laste kuumlsimustele vastata Kaugotildeppe

uumlliotildepilased kes olid toumloumltanud lasteaias 3-5 aastat vaumlitsid et professionaalsus seisneb laias

silmaringis teadmiste kasutamise oskuses ning kolleegide ning lastevanematega heades

suhetes olemises Otildepetajad kes olid toumloumltanud rohkem kui 7 aastat vaumlitsid et oluline on oskus

lastega suhelda ja uumlleuumlldse suhelda kuulata ning motildeista last ning vanemat arvestada laste

eripaumlraga ning omada lastepsuumlhholoogia tundmist Kaks uumlle 30 aasta toumloumltanud otildepetajat lisasid

eelpool toodule veel konfidentsiaalsuse ja teadmise et igas lapses on midagi head ldquopositiivne

on ju meis kotildeigis olemas ja sellele proff tugineb Kotildeigepealt kaasasuumlndinud oskus motildeista ja

oskus panna end lapse rolli seda tehes arvestada igat last eraldi Oskus leida IGAS lapses

HEADrdquo

Kokkuvotildetteks votildeib tinglikult oumlelda et noored otildepetajad tajuvad otildepetajaks olemist teadmiste ja

oskuste tasandil vanemad otildepetajad aga peavad professionaalseks head suhtlemiskultuuri

Intervjueeritavad lasteaiaotildepetajad totildeid kotildeige enam vaumllja otildepetaja suhtlemisoskustealase

kompetentsuse nimetades oskust last maumlrgata ja toetada naumlha last isiksusena vaadata

situatsioone lapse seisukohast ndash rdquosee on kotildeige taumlhtsamrdquo laskuda tema tasemele arvestada

laste vajaduste eripaumlra ning reageerida kiiresti laste vajadustele ndash rdquoiga paumlev kotildeigi 24

lapsegardquo Teisena nimetasid intervjueeritavad otildepetaja enesejuhtimisega seotud kompetentsust

36

ndash head pingetaluvust ning oskust jaumlaumlda igas situatsioonis rahulikuks mitte kaotada

enesevalitsust Kolmandana hindasid intervjueeritavad toumloumltades ja otildeppides kujunenud

teadmisi oskusi ja kogemusi mis votildeimaldavad naumlha lapsi nii grupina kui ka igat uumlksikut last

eraldi Vastavalt vajadusele tuleb otildepetajal jaumllgida suunata votildei sekkuda ning planeerida ja

integreerida erinevaid valdkondi Nimetati ka laia silmaringi oma eriala valdamist

optimismi oskust luua maumlngulist keskkonda ning lapse otildepetamist laumlhtudes tema

individuaalsusest

Milliseid probleeme esinebon ette tulnud lastega suheldes mis on tundunud rasked

Rasked on tundunud lastevaheliste konfliktide lahendamised eriti siis kui sekkunud on

lapsevanemad Seda totildei esile kaheksa kuumlsitluses osalenut Kuus vastajat totildei esile aumlrritunud

lapse maharahustamise neli vastanut keelebarjaumlaumlri kui ruumlhmas on muukeelsest perest laps

Kolm vastajat pidasid keeruliseks maumlnguasjade lotildehkumise votildei omaks pidamisega seotud

olukordade ja laste majanduslikust ebavotilderdsusest tekkivate probleemide lahendamist Uumlks

otildepetaja oli noumlrdinud et kui 10 aastat tagasi ei olnud probleemi ruumlhmaruumis maumlnguasjade

koristamisega siis nuumluumld teatab motildeni laps et see on otildepetajaabi toumlouml ja teda asjade kohale

panemine ei huvita

Otildepetajad kes toumloumltanud uumlle 30 aasta totildeid vaumllja laste ebakohase sotildenavara korrigeerimise

jonnaka potildeikpaumlisuse ebameeldivate teadete edastamise vanematele ja vanemate agressiivsuse

ning lapse kaitsmise vanematepoolse fuumluumlsilise vaumlgivalla eest

Avatud kuumlsimusele antud vastused ei olnud toumlouml seisukohalt oodatavad Vaadeldes probleeme

suhtlemisoskuste seisukohast leiavad toumlouml autorid et probleemid on seotud

suhtlemisoskustega ning lisaraskusi tekitavad konfliktid uskumuste ning vaumlaumlrtushinnangute

tasandil

Intervjuus osalenud lasteaiaotildepetajate vastustes oli esikohal laste emotsioonide jaumlrsk muutus

jaumlrgnes liiga suur laste arv ruumlhmades (ldquoSoomest tulles uumltlesin et meil on karjakasvatusrdquo)

mistotildettu on keeruline jotildeuda iga lapseni sest uumlhega tegeledes jaumlaumlvad teised taumlhelepanuta ja

omapaumli Otildepetajad leidsid et ruumlhmas votildeiks olla 10-12 last praeguse 24 lapse puhul peaks

olema meeskond suurem naumliteks kaks otildepetajat korraga Ka sotildeimeruumlhma otildepetajat maumlrkisid et

vaumliksemas grupis on lapsed rahulikumad kuid muutuvad agressiivseks kui on rohkem lapsi

kohal Kolmandaks toodi vaumllja laste omavahelised tuumllid kusjuures uumlks otildepetaja nimetas siin

vaid tuumllisid mis on lotildeppenud uumlhe lapse vigastusega nt ninaverejooksuga Raskeks peeti

37

olukordi kus laps on kuumlll otildepetaja aumlra kuulanud kuid jaumlrgmisel hetkel selgub et pole kuulnud

ega oumleldut fikseerinud Uumlks otildepetaja totildei vaumllja kohanemisega seotud raskused kirjeldades

olukorda kus uuel lapsel votildettis ruumlhma ja tegevustesse sulandumine mitu kuud Kuigi laps

ruumlhmaruumis julges teiste hulgas tegutseda istus ta liikumis- ja muusikatundides endiselt

omaette ega notildeustunud osalema Otildepetajad aktsepteerisid teda ega avaldanud survet lubades

tal istuda ja vaadata Paari kuu paumlrast totildeusis laps liikumistunni ajal puumlsti ja laumlks ise teiste

hulka ldquoJotildeudsin aumlra oodata On ju hea meel kui lotildepuks laumlheb haumlstirdquo rotildeotildemustas

intervjueeritav

Neli intervjueeritavat maumlrkisid raskusena piiride proovimist Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda

uumlhe ruumlhmaga kus oli kolm huumlperaktiivse kaumlitumisega poissi Poisid olid otildeues roninud puu

otsa Otildepetaja oli just laumlinud uude toumloumlkohta ja raskem kui otsustada kuidas reageerida oli

teadmine et kotildeik toimub juhtkonna akna all Kotildeige suurem pinge tuli kartusest et kotildeik

vaatavad kas ta toimib otildeigesti

Kuidas oskasite lahendada lastega ettetulevaid probleeme

Kuumlsimus esitati intervjueeritavatele kuid ei sisaldunud ankeetkuumlsitluses Enamus

intervjueeritavatest uumltles et noorena ei naumlinud nad probleeme votildetsid last nagu ta on ja

toimisid sisetunde jaumlrgi Tagasivaateliselt osatakse oumlelda et paljud varasemad kaumlitumisviisid

olid tegelikult suhtlemistotildekked Kasutati palju hinnanguid ja sildistamist ei osatud aktiivselt

kuulata ega laste tundeid peegeldada Lastevaheliste probleemide puhul puumluumlti need ise aumlra

lahendada votildei kuumlsiti kakluses pealejaumlaumlnult miks ta teisele haiget tegi Otildepetaja kes uumltles

ldquoOlin kohesest meelestatud kes ei nuta jaumlrelikult alustas ja on suumluumldirdquo kasutas

jaumlrelemotildetlemise tooli kuid paumlrast lapsega juhtunu uumlle arutledes ei kasutanud aktiivset

kuulamist ega peegeldamist Umbes pooled otildepetajatest olid saanud algteadmised aktiivsest

kuulamisest varasematel koolitustel (Tartu Uumllikoolis Heiki Kripsi kursusel omaaegses

Rakvere Pedagoogilises Koolis Tallinna Otildepetajate Seminaris Rakvere Kolledžis) ja puumluumldsid

otildepitut rakendada Nemad said Gordoni koolitusel kinnitust et on otildeigel teel puumluumldes last motildeista

ja temaga arvestada Uumlks otildepetaja uumltles et midagi sellist lootis ta saada kui laumlks

tasemeotildeppesse TLUuml Rakvere Kolledžisse ega motildeista miks seda seal ei otildepetata

Kuivotilderd oluliseks peate lasteaiaotildepetajatele suhtlemisoskuste otildepetamist

Kuumlsimus oli esitatud valikvastusena milles sai valida nelja vastuse vahel Keegi ei valinud

etteantud vastusevariante ei vaja ja piisab teooriast Toumloumlkogemuseta paumlevaotildeppe otildeppurid ja

kuni viis aastat toumloumltanud otildepetajad valisid kuuel juhul vastuseks sama oluline kui muud

38

paumldevused Muudest paumldevustest veel olulisemaks pidasid suhtlemisoskusi kaheksa

toumloumlkogemustega otildepetajat ja kolm uumlliotildepilast Kokkuvotildettes pidas 65 vastajatest

suhtlemisoskust olulisemaks muudest paumldevustest

Intervjuus ei olnud otseselt seda kuumlsimust kuid vastates kuumlsimusele Gordoni koolituse

vajalikkusest selgus et kotildeik peavad suhtlemisoskuste otildepetamist lasteaiaotildepetajatele aumlaumlrmiselt

oluliseks

Kas suhtlemisoskusi peaks otildepetama praktiliselt

Kotildeik toumloumltavad otildepetajad vastasid et peavad vaumlga vajalikuks suhtlemisoskuste praktilist

otildepetamist Uumlliotildepilastest kellel on vaid praktika kogemus arvas seitsmest kolm et

suhtlemisoskuste praktiline otildepetamine on vaumlheoluline ja neli pidas seda vaumlga oluliseks

Kuumlsimust ei olnud otseselt intervjuus kuid vastustest teistele kuumlsimustele selgus

intervjueeritute kindel veendumus et suhtlemisoskusi on oluline otildepetada praktiliselt ning

teatud aja tagant ka uumlle korrata Votilderreldes kogenud lasteaiaotildepetajate ja Gordoni koolitusel

osalenute seisukohti paumlevaotildeppe tudengite omadega votildeib oumlelda et suur osa tudengeist kel

puudub praktiline toumlouml- ja suhtluskoolituse kogemus ei taju piisavalt praktilise suhtlusotildeppe

olulisust

Milline on teie hinnangul lasteaiaotildepetaja roll lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu

toetamisel

17 vastajast 16 pidas lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel

vaumlga taumlhtsaks Nendest 10 potildehjendas seda vaumlitega et laps veedab suurema osa ajast lasteaias

ja suhtumisega lapsesse motildejutab otildepetaja tema arengut Viie vastaja arvates otildepetab

lasteaiaotildepetaja lapsi suhtlema taumliskasvanuga ja eakaaslastega Antud kuumlsimusele vastas 94

pedagooge et emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamine on vaumlga oluline 35 arvas et

lapsed jaumlljendavad otildepetaja kotildeneviisi 23 aga arvas et otildepetaja annab suhtlemisoskustes

lisateadmisi Kotildeik intervjueeritavad peavad samuti otildepetaja rolli laste emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga oluliseks kinnitades et otildepetaja on lastele eeskujuks kelle

kaumlitumist mudeldatakse

39

Milline on lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuste motildeju lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele

arengule

Toumlouml autorid peavad totildedema et antud avatud kuumlsimus ei ole taumlitnud oma eesmaumlrki

Paumlevaotildeppetudengite ning luumlhikest toumloumlkogemust omavate otildepetajate vastus kattus eelmise

kuumlsimuse vastusega Vastajad ei olnud tajunud kuumlsimuse eripaumlra Seetotildettu ei pea autorid

vajalikuks eespool toodud vastuseid korrata Otstarbekas on vaumllja tuua pikema staažiga

otildepetajate motildetted Nende hulka kuuluvad otildepetajad kes on toumloumltanud lasteaias uumlle 7 aasta

Lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused tagavad lapsele ldquojulge hakkamasaamise erinevates

olukordadesldquo toimetulemise otildeppetoumloumls laia sotildenavara ja enesekindluse Kolm otildepetajat

vaumlidavad et positiivne suhe aitab lapsel igakuumllgselt areneda 32 aastat toumloumltanud otildepetaja kes

on hetkel lotildepetamas Rakvere Kolledžit tunnustab koostoumloumloskuste aineotildepetuse raames

tutvustatud Th Gordoni mudelit ldquoMulle meeldisid P Murrikuga otildepitud suhtlemisvotildetted

peegeldamine kuulamine sotildenumite edastamine tagasiside andmine Kuid nagu uumltles

kursusekaaslane neid oskuslikult oskamata kasutades tundun endale mittetotildesiseltvotildeetav ja

ehk isegi naeruvaumlaumlrne Seetotildettu arvan et sellist laumlbimaumlngimist votildeiks olla rohkemgi

otildeppimisprotsessis sest siis on eksimine lubatud ja harjutamine kinnistaks vajalikud mudelidrdquo

Intervjueeritavad totildeid kahele eelmisele kuumlsimusele vastates vaumllja et taumlnapaumleval veedavad

lapsed sageli kasvatajaga (nende sotildenakasutus) rohkem aega kui emaga mistotildettu on kasvataja

ldquonagu teine emardquo Vastajad peavad oluliseks lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuse motildeju lapse

positiivse minapildi kujunemisele ldquoLapsest kujuneb see kellena otildepetaja last kohtleb kuidas

otildepetaja teadvustab lapsele tema minardquo

Vastajad naumlevad lasteaiaotildepetajas eeskuju lapsele Mida paremad on otildepetaja suhtlemisoskused

seda paremaks suhtlejaks kujunevad lapsed ldquoUumlkskotildeik mida otildepetada jaumlrele teevad lapsed

seda mida nad naumlevad ja kogevadrdquo ldquoMe tahame head tulevikku oma lastele Kui meie

oskame seda oma lastele edastada oskavad nemad seda edaspidi oma lastele edasi andardquo

Intervjueeritute arvates kasvab lapsest julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt

lahendav inimene kui tal on ees mudel kuidas konkreetses olukorras kaumlituda Kooli minnes

oskavad nad ise probleeme lahendada ei kiusa teisi ega muutu ka ise kiusatavaiks Uumlks

otildepetaja avaldas arvamust et otildepetaja suhtumine (ldquokui tema peab kaumlskima ja korraldama sest

laps nagunii ei oskardquo) toob kaasa lapse negatiivse enesehinnangu millega ta laumlheb lasteaiast

kooli

40

Autorid peavad oluliseks kahe intervjueeritu taumlhelepanekut otildepetaja suhtlusoskuste ja laste

otildepivotildeime seotuse kohta ldquoInimene otildepib omandab kotildeike paremini kui ta on otildennelikrdquo Kui

laste vajadused on rahuldamata ja neid pole maumlrgatud ega kuuldud on ka otildepivotildeime paumlrsitud

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et intervjueeritud pidasid lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskust muudest

oskustest taumlhtsamaks

Olete Te motildenikord kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kui jah kas selle potildehjuseks on

olnud raskused suhtlemisel

Kuumlsimus esitati vaid intervjueeritavatele Kuumlmnest intervjueeritavast seitse ei ole kordagi

kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kaks otildepetajat ei toumloumltanud teatud perioodil lasteaias Uumlhel

ei olnud uues elukohas lasteaeda Teisel juhul oli potildehjuseks lasteaia sulgemine Vaid uumlks

otildepetaja on kaalunud ametist loobumist Tema totildei potildehjuseks raskused konkreetsete

huumlperaktiivsete lastega Nuumluumldseks on sellest mitu aastat moumloumldas otildepetaja osales neli aastat

tagasi Gordoni perekoolis ega ole enam kaalunud ameti vahetust

432 Kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemad ja koolituse vajalikkuse

kohta

Jaumlrgnevad kuumlsimused esitati vaid intervjueeritavatele

1 Millised teemad Gordoni koolituses olid Teie meelest kotildeige olulisemad

Enamik intervjueerituid pidas oluliseks kotildeiki teemasid kuid eriti rotildehutati aktiivset kuulamist

konfliktide lahendamist ja vahendamist Otildepetajad maumlrkisid siin et aktiivne kuulamine ja

peegeldamine maandavad koheselt pingeid Sellest tulenevalt on otildepetaja rahulikum ja

enesekindlam ning lihtsam on jotildeuda lapsega uumlhele lainele Kotildeik otildepetajad pidasid oluliseks

lastevaheliste probleemide vahendamist mitte ise aumlra lahendamist Lasteaias kus koolitus oli

lotildeppenud kaks kuud tagasi ning igast ruumlhmast osales vaumlhemalt uumlks otildepetaja maumlrgati et lapsed

olid sotildeltumata vanusest hakanud kasvatajate eeskujul uumlksteist tunnustama aumlra kuulama ja

puumluumldsid probleemidele ise lahendusi otsida Vajalikuks nimetati ka metoodilist selgust enda

sallivuspiiri aumlratundmist probleemi omaniku maumlaumlratlemist minasotildenumite edastamist

kehtestamist

Autorid peavad vajalikuks rotildehutada et intervjueeritavad raumlaumlkisid intervjuu kaumligus

omaalgatuslikult ka omandatud oskuste kasutamisest ja kasulikkusest vaumlljaspool

41

lasteaiaotildepetaja rolli ndash oma peres nii laste kui abikaasadega samuti muudes igapaumlevastes

suhetes

2 Mis oleks vajanud potildehjalikumat kaumlsitlemist

Kaks korda koolitusel osalenud otildepetaja (seitse ja neli aastat tagasi) vastas et kogu kursust

votildeiks korrata ja vaumlrskendada et Gordoni mudel muutuks harjumuseks Kolmandik vastanuist

oleks soovinud potildehjalikumalt harjutada aktiivset kuulamist ja peegeldamist Uumlks

intervjueeritav soovis votildeimalust korduvalt koos koolitajaga CD-plaadilt kuulata ja laumlbi

arutada probleemsituatsioone Tema jaoks oli raske peegeldamiselt edasiliikumine Kolme

intervjuul osalenu arvates votildeinuks rohkem harjutada konflikti lahendamist votildeidan-votildeidan

mudeli jaumlrgi Uumlks vastanuist kahtles selle mudeli kasutamise votildeimalikkuses kotildeikide

konfliktide lahendamisel Uumlhel inimesel on jaumltkuvalt raske ldquoeirdquo oumlelda

Enamus intervjueerituid sooviks teatud aja tagant kokku saada et teadmisi kinnistada ldquorauda

tules hoida et ei laseks rihma lotildedvaksrdquo

3 Palun kirjeldage situatsioone kus olete kasutanud votildei proovinud kasutada Th

Gordoni metoodikat

Vaumlaumlrib mainimist et otildepetajad kes olid kaumlinud koolitusel nelja votildei seitsme aasta eest ei maumlleta

kuumlll enam taumlpset terminoloogiat kuid kasutavad siiski igapaumlevaselt kotildeiki oskusi Kursusel

omandatud oskused on integreerunud nende loomuomase olemise ja kaumlitumisega Rotildeotildemu

teeb et igapaumlevaselt kasutatakse aktiivset kuulamist peegeldamist lastevaheliste probleemide

vahendamist ning votildeidan-votildeidan mudelit (mitte ainult probleemide lahendamisel vaid

kokkulepete sotildelmimisel uute ideede genereerimisel ja elluviimisel)

Intervjueeritute esitatud naumlited on toodud lisas 6

4 Kuidas kaumlitusite taolistes situatsioonides enne koolitust Mis on muutunud Votilderrelge

palun oma varasema ja praeguse kaumlitumise motildeju

Enamus otildepetajaid avaldas et enne koolitust panid nad ise asjad paika ei peegeldanud ega

jotildeudnudki asja tuumani ldquoKui laps nuttis uumltlesin vastu et aumlra selle tuumlhja asja paumlrast kuumlll

nuta Peale koolitust aga ei suru oma lahendusi peale Kui teine ei leia lahendust kuumlsin mis

ta arvab kas selline variant sobiksrdquo

42

ldquoOleksin oumlelnud ldquoSa tegid nii nii ei tehta meil on sellised reeglidrdquo Endine motildeju toumloumltas

vaumlhem usaldust ei olnud konflikt tuli kiiresti tagasi panid paika jaumllle pidid paika panema

nii kotildeigi 24 lapsega Otildepetaja oli nagu politsei kui politsei oli aumlra oli ka kord majast laumlinudrdquo

ldquoKindlasti mitte nii oleks kuidagi teistmoodi lahendanud lapsele oleks midagi hingele

jaumlaumlnudrdquo

ldquoKuulasin enne ka aga nuumluumld teen seda teadlikumalt Enne tundsin survet vaumlljastpoolt

kahtlesin kas peaks rusika lauale loumloumlma Nuumluumld tean kuidas raumlaumlkida Enne kasutasin rohkem

sinasotildenumit nuumluumld rohkem aktiivset kuulamist ja peegeldamist teadvustan rohkemrdquo

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et enne koolitust tundsid otildepetajad end ebakindlamalt kasutasid

sinasotildenumeid ja lahendasid ise laste probleeme mistotildettu lapsed hakkasid ootama et otildepetaja

nende probleeme lahendaks Samuti tekitas otildepetaja selline kaumlitumine lastes trotsi Peale

koolitust tunnevad otildepetajad end enesekindlamalt kaumlituvad teadlikumalt oskavad lapsi kuulata

ja tundeid peegeldada ning toetada lapsi omavaheliste probleemide lahendamisel Otildepetajad on

maumlrganud et lapsed on juba motildene kuu jooksul hakanud otildepetaja eeskujul ise omavahelisi

probleeme lahendama muutunud avatumaks motildetlevad otildepetajaga kaasa pakuvad oma ideid

vaumllja Kasvanud on vastastikune usaldus

Uumlks moumloumldunud suumlgisel koolitusel osalenud otildepetaja on hakanud lastevanematega vabamalt

suhtlema Enne koolitust raumlaumlkis ta vanematega rasketel teemadel vaid aumlaumlrmisel vajadusel

nuumluumld julgeb ta probleemidest koheselt raumlaumlkida vaumlltides sellega probleemide paisumist Ta on

maumlrganud et lapsevanemad on muutunud koostoumloumlvalmimaks ning hakanud omaalgatuslikult

rohkem temaga kontakti votildetma Teda rotildeotildemustab et vanemad poumloumlrduvad tema poole oma

lastekasvatuslike murede ja kuumlsimustega kuigi enamus neist on temast eakamad

5 Millistest otildepitud oskustest kogete kotildeige enam kasu

Kotildeigi arvates on kotildeige rohkem kasu aktiivsesse kuulamise ja tunnete peegeldamise oskustest

(neid nimetasid kotildeik intervjueeritud) Peaaegu sama oluliseks (vaid uumlks vastanu vaumlhem)

peetakse oskust konflikte votildeidan-votildeidan mudeli abil lahendada ja vahendada

6 Milliseid takistusi naumlete otildepitud oskuste elluviimisel igapaumlevaelus

Autorite arvates on taumlhelepanuvaumlaumlrne et vaatamata raskendavatele teguritele ei jaumlauml kursusel

omandatud oskuste kasutamine igapaumlevaelus takistuste taha Peamise raskendava asjaoluna

43

tuuakse vaumllja piiratud aeg ja laste suur arv ruumlhmas (24 last) Otildepetaja ei saa samaaegselt igal

pool olla kui kolmes kohas korraga midagi juhtub ja iga juhtum vajab otildepetaja aega ning

taumlhelepanu Vaumliksema grupi puhul naumliteks viieteistkuumlmne lapsega on otildehkkond rahulikum ja

aega jagub igale lapsele Takistavate teguritena toodi vaumllja ka notildeudmiste erinevust kodus ja

lasteaias Kotildeik intervjueeritud totildedesid siiski et oskuste kasutamine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja

motivatsioonist ning uumlletamist vajavad takistused on sisemised Uumlks vastanutest totildei vaumllja

isikliku probleemi ldquoTakistused on pigem minu sees Lastevanematega konflikte lahendades

on motildenikord emotsioonid nii laes et unustan neid maha votildetta Siis ei tule ka meelde mida

olen otildeppinud ja kuidas peaksin kaumlitumardquo

7 Miks peate oluliseks lapse kui subjekti kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

Kotildeik intervjueeritud peavad oluliseks laste kaasamist et lapsed tunneksid end

taumlisvaumlaumlrtuslikena ning kogeksid et neist hoolitakse ja nendega arvestatakse Vastajad on uumlhel

meelel et see aitab kaasa terve enesehinnangu kujunemisele ning paneb aluse laste

suhtlusmudelitele

ldquoTaumlpselt nii nagu meie suhtleme suhtlevad ju lapsed ka meie oleme eeskujurdquo

ldquoSee aitab kaasa enesekindla julge oma arvamust vaumlljendava emotsionaalselt ja

psuumluumlhiliselt terve taumliskasvanu sirgumisele Toetab lapse oskust oma probleeme verbaalset

lahendada mitte fuumluumlsilise vaumlgivallagardquo

ldquotoetab kiindumussuhte kujunemist Lapsel on keegi keda ta votildeib usaldada ning kellega ta

votildeib oma muret jagadardquo

ldquoLaps kogub kogemusi see on kotildeva alus edaspidiseks eluksrdquo ldquoKogemuse saamine tunnetab

et nii on votildeimalikrdquo

Samuti tunnistavad kotildeik et laste kaasamine valikute otsuste ja kokkulepete tegemisse avab

nende potentsiaali lapsed kes saavad osaleda ja oma ideid pakkuda on palju motiveeritumad

kokkuleppeid pidama Laste pakutud lahendid toimivad palju paremini kui otildepetaja pakutu

lapsed kuulavad paremini ja otildepivad ise probleeme lahendama

44

8 Miks Teie arvates vajavad otildepetajad Eestis sellist koolitust

Kotildeik intervjueeritud rotildehutasid vajadust lapsi lugupidavalt kohelda milleks senine kasvatus ja

ka pedagoogiline ettevalmistus oskusi ei paku Gordoni koolitusel osalenud otildepetajad peavad

kotildeige aluseks aktiivset kuulamist mille kaudu laps kogeb hoolimist ja armastust Votildeimalus

taumliskasvanu toel ise lahendusi leida kasvatab enesekindlust eneseusaldust ning arendab

probleemide lahendamise ja koostoumloumloskusi

ldquoGordoni mudel aitab lapsel saumlaumlstlikult lahendada probleeme Kuulates kolleege kotildervalt on

lastest kahju Tekib tunne et laumlheks lapsele appi sest nad teevad lapsi maha Kui mina oleks

laps ma paneks sealt ruumlhmast minema Sinakeel ja taumlnitamine teevad lapsed otildennetuks

turvalisusest jaumlaumlb kotildevasti puudu Ja lapsevanemad kaumlituvad ju samamoodirdquo

ldquoEnne olin pealiskaudne ja ldquotarkrdquo - panin ruttu hinnangu ja lahendasin asja aumlra aga ei

saanudki teada mis tal mureks oli nuumluumld jotildeuan totildeelise tuumanirdquo

ldquoPaljud otildepetajad kes ei ole koolitust saanud lahendavad ise laste probleeme Kui kaumlisin

teadliku lapsevanemana arenguvestlusel palusin et otildepetaja puumluumlaks aidata lastel leida

lahendusi ning otildepetada ka lasteaias kuidas ise oma probleeme lahendada Otildepetaja vaatas

mind kummalisel pilgul Otildepetaja ei olnud koolitust saanud Aga kuidas siis meie lastest

kasvavad kuumlpsed taumliskasvanud kui otildepetajad otsustavad ja annavad valmis vastuseidrdquo

Mitmed keskealised vastajad peavad oluliseks vabanemist suumlgavale sissejuurdunud

autoritaarsetest motildette- ja kaumlitumismallidest ldquoMeil on palju kaadrit kes saanud koolituse

notildeuka ajal neil on hoopis teine suhtuminerdquo Leiti ka et need kes on autoritaarsusest

tuumldinenud votildeivad langeda teise aumlaumlrmusesse ja taluda nii kaua kui kannatavad siis korra

kaumlratada ning kotildeik kordub algusest peale ldquoLast see ei otildepeta ega kasvata ta kaumlitub kuulekalt

vaid hirmust siis kui oled juuresrdquo

Sellele kuumlsimusele vastates toodi spontaanselt ilma intervjueerijapoolse kuumlsimuseta rohkelt

naumlited nii kolleegide kasvatusvigadest oma lapsepotildelve ja kooliaja valusatest maumllestustest kui

ise lapsevanemana kogetust Meenutati votilderdlemise ja teiste ees halvasti raumlaumlkimise motildeju

eelarvamusi ja sildistamist mida paljud otildepetajad siiamaani kasutavad Peaaegu igauumlhel oli

motildeni naumlide tuua Autorid toovad vaumllja vaid motildened neist

45

ldquoAlavaumlaumlristamisest ja lugupidamatusest votildeib eluaegse trauma saada Eluaegne

alavaumlaumlrsuskompleks ei julge oma mina vaumllja tuua kardab oma arvamust avaldada et mitte

jaumllle rumalaks jaumlaumlda sest kotildeik mis teised uumltlevad on otildeige mis mina ndash valerdquo

ldquoKui kaumlisin oma lapse koolis avatud uste paumleval kuulsin kuidas kehalise otildepetaja uumltles

poisile kes ei osanud hundiratast teha ldquoSu vend ka ei osanudrdquo Poiss vastas ldquoIsa ka ei

osanudrdquo Otildepetaja uumltles ldquoMis teist siis uumlldse tahta onrdquo ldquoAga ema oskasrdquo uumltles poiss Mul on

kohe mure oma lapse paumlrast sest minu mees on ka selles koolis kaumlinud kuidas see motildejutab

nuumluumld lapse hindeid Kuumlsisin mehelt kas ta oli otildepetaja lemmik ndash ei olnudrdquo

Uumlhe otildepetaja sotildenul votildeivad ka vaumliksel probleemil olla suured tagajaumlrjed kui ei naumlhta ega taheta

naumlha Teine otildepetaja totildei vaumllja et oskus vahet teha kelle probleemiga on tegemist aitab vaumlltida

laumlbipotildelemist ning kergendab koostoumloumld lastevanematega ldquoKui lapsevanemad teavad et

otildepetaja on valmis neid kuulama neil on kogemus et otildepetaja oskab olla notildeustaja rollis siis

tulevad lapsevanemad ka kergemini otildepetajaga raumlaumlkima rasketel teemadelrdquo

433 Kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste

kasutamise ja motildeju kohta

Kuumlsimused esitati vaid Gordoni perekoolis osalenud intervjueeritavatele

1 Mida Teile kui lasteaiaotildepetajale on andnud Gordoni koolitus Mis on muutunud

lasteaia igapaumlevases suhtluskeskkonnas

2 Kuidas on koolitus motildejutanud suhtlemist lastega Kuidas kolleegidega

Kotildeik intervjueeritavad kinnitasid et on muutunud enesekindlamaks ja oma enesevaumlljendustes

julgemaks Motildeeldakse rohkem oma sotildenade votildeimalikule motildejule puumluumltakse hoiduda

suhtlemistotildekete kasutamisest ldquoOlen hakanud rohkem motildetlema mida ja kuidas ma uumltlen

Arvestan rohkem teiste inimeste tunnetega olen teadlik et meil on kotildeigil erinevad vaumlaumlrtused

ning oskan sellega arvestadardquo

ldquoOlen otildeigel teel isegi kui ei tee 100 otildeigesti ja vajan harjutamist tean et mul on

ldquotoumloumlriistadrdquo ja mul on vaumlga hea meel et need toimivad see annab veel julgust ja kindlust

edaspidiseksrdquo

46

Kogetakse et suhted on muutunud avatumaks ja usalduslikumaks lastega kohati ka

laumlhedasemaks otildehkkond on rahulikum rotildeotildemsam Isegi ldquokonflikte on motildenus lahendadardquo

Otildepetajad on maumlrganud ka positiivsete minasotildenumite motildeju ldquoSee luumlkkab kogu halva uumlmber

jaumlaumlvad kuulama Lapsed ei taha enam halvasti kaumlituda Kuulavad kui raumlaumlgid oma tunnetest

oskavad ennast rohkem avadardquo Lapsed on hakanud julgemalt oma ideid vaumllja uumltlema ldquoMa

kaasan teadlikult lapsi endaga raumlaumlkima motildetlema ning ka lapsed vaumlljendavad oma arvamust

aktiivsemaltrdquo ldquoKui ma pole lastele vaimselt haiget teinud tulevad nad oma murest raumlaumlkima

kui olen tige mutt siis ju ei tulerdquo

Kaheksandat aastat gordonlikke suhtlemispotildehimotildetteid kasutav otildepetaja imestab siiani nende

motildeju uumlle ldquoTaumliesti vapustav see (oma motildetete vaumlljapakkumine) on nende jaoks nii loomulik

Nad teavad et idee votildeib kaumliku minna 90 laumlheb See toumloumltab loovus hakkab toumloumlle siis nad on

valmis otildeppima valmis tegema ka seda mida otildepetaja vaumllja pakubrdquo

Otildepetajad on maumlrganud kuidas lapsed on hakanud otildepetaja eeskujul nii uumlhismaumlngus kui

omavaheliste arusaamatuste puhul kokkuleppeid tegema

Kolleegidega suheldes on hakatud rohkem kuulama ja vaumlhem vaidlema ldquoSinuga ei tasu enam

vaielda sa ei votildeta tuldrdquo oumleldi naljaga pooleks nelja aasta eest Gordoni perekoolis osalenud

otildepetajale poole aasta paumlrast Noore moumloumldunud suumlgisel osalenud otildepetaja sotildenul tunneb ta peale

koolitust end ldquoparema ja votilderdvaumlaumlrsema partnerina kolleegidega kontakti luuesrdquo

Samas on hakatud rohkem maumlrkama kolleegide suhtlemisvigu mida uumlldiselt ei minda uumltlema

3 Kuivotilderd rakendate aktiivset kuulamist Milline on motildeju lapse tunnetele ja

kaumlitumisele Milline on Teie meelest motildeju lapse eneseusaldusele ja emotsionaalsele

arengule

Kotildeik otildepetajad kasutavad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt kui lastel on mured votildei probleemid

Uumlks otildepetaja nimetas aktiivse kuulamise vajadust ka siis kui laps on positiivselt erutatud

Vahetu motildejuna totildeid otildepetajad vaumllja rahunemise (sest lapsed tunnevad et neist hoolitakse)

motildeistmise et teine polnud pahatahtlik (laste omavaheliste probleemide puhul) eneseusalduse

ja koostoumloumlvalmiduse kasvu (ldquolaps saab teadmise et tema pakutud lahendused on otildeiged ja

taumliskasvanud aktsepteerivad tema lahendusirdquo)

47

ldquoKui oled ta aumlra kuulanud kas votildei uumlhe korra paumleva jooksul siis ka keerulisemad lapsed

vastavad sulle Laps on supertaumlnulik puumluumlab anda endast parima ei hakka siga maumlngima Kui

sa temani ei jotildeua maumlngib raudselt sigardquo

ldquoLaps jonnib vaumlhem tal ei ole vajadust jonnimiseks kuna ma kuulan teda ja arvestan tema

kui isiksusegardquo

Pikaajalise motildejuna toodi vaumllja oskus maumlrgata ja arvestada teisi ning oskus ennast vaumlljendada

4 Kuivotilderd rakendate lastevaheliste probleemide vahendamist Milline on vahetu motildeju

Milles Teie arvates seisneb antud meetodi pikaaegne motildeju

Kaheksa otildepetaja jaoks kuumlmnest on lastevaheliste probleemide vahendamine muutunud

loomuomaseks igapaumlevaseks tegevuseks Uumlhtlasi on nad taumlheldanud et otildepetaja eeskujul

omandavad lapsed antud oskuse vaumlga kiiresti ning ei vaja enam iga kord taumliskasvanu abi Uumlks

otildepetaja vastas et kasutab vahendamist vaumlhem kui aktiivset kuulamist ja peegeldamist

Ajapuudusel on ta suunanud tema poole poumloumlrdunud lapse ise teisele lapsele raumlaumlkima miks ta

on otildennetu ning sekkub vaid siis kui laps tuleb tagasi teatega et teine ei saanud aru

Autoritele avaldasid muljet otildepetajate kirjeldused sellest kuidas juba kahe- ja kolmeaastased

kes veel otildeieti ei raumlaumlgi puumluumlavad kasvataja eeskujul uumlksteisest aru saada ning tuumllide puhul

kokkuleppele jotildeuda ja aumlra leppida ldquoKuigi ei kasuta sotildenu laumlheb ja teeb nii nagu mina olen

teinud kaumlitumuslikult jaumlljendab kasvatajat Kuidas laps sai aru oma teost motildeistad sellest kui

laps laumlheb ning teeb teisele pai votildei kallistab tedardquo

Vahetu motildeju seisneb heas omavahelises laumlbisaamises ldquoKotildeige rohkem rotildeotildemustab et kui keegi

on teistmoodi keeruline suudetakse ikkagi arvestada votildeetakse kampa oskavad hakkama

saada armastada andestadardquo Uumlhes naumlites raumlaumlgiti uuest lapsest kes raumlaumlkis vene keeles

Teised lapsed hakkasid venekeelseid sotildenu kuumlsima et temaga suhelda Pikaajalise motildejuna

naumlhakse lastel kujunevat oskust lahendada omavahelisi probleeme ise ning teha seda uumlksteist

arvestavalt Otildepetajad on kindlad et oskus omavahelisi probleeme verbaalselt ja uumlksteist

arvestavalt lahendada vaumlhendab nii totilderjutust kui ka lastevahelist vaumlgivalda

5 Kuidas kasutate positiivset minasotildenumit Milline on motildeju lapsele Laste

omavahelistele suhetele

Positiivset minasotildenumit kasutavad kotildeik intervjueeritud otildepetajad Mitmed neist rotildehutasid et

on hakanud varasemast rohkem jaumllgima et ei uumltleks lihtsalt ldquotublirdquo vaid kirjeldaks lahti mis

48

on selle taga et laps saaks aru millega ta kiituse paumllvis Uumlks otildepetaja puumluumlab eriti tunnustada

neid kes on millegipoolest teistmoodi et lapsed hakkaks maumlrkama nende positiivseid kuumllgi

mis muidu ei pruugi naumlhtavad olla Otildepetajad on motildeistnud et lastele on vaumlga oluline

taumliskasvanutele abiks olla votildei heameelt teha ja positiivne minasotildenum innustab neid selleks

veelgi Taumlhtsaks peetakse positiivse minasotildenumiga kaasnevat rotildeotildemutunnet mis kandub

sotildenumi saajalt ka uumltlejale ning lasteaia otildehkkonda ldquoMa votildetan lapse jaoks aja isegi kui on

vaumlga kiire Juba lapse nime uumltlemine paneb kotildeik ta naumlos sulama see sulatab kogu jaumlauml isegi

kui temaga on mitu konflikti olnud See on parimrdquo

Kotildeik otildepetajad nimetasid et lapsed on hakanud uumlksteist tunnustama suuremad positiivseid

minasotildenumeid kasutades sotildeimeealised lihtsalt ldquotublirdquo oumleldes Uumlks otildepetaja tajus et positiivsed

sotildenumid on motildejutanud laste kiindumist temasse

6 Kuidas kasutate aumlrauumltlevat minasotildenumit Milline on vahetu motildeju Kuidas

aumlrauumltlevad minasotildenumid Teie arvates motildejutavad lapse sotsiaalset arengut

Ei uumltlemise vajalikkuses ei kahtle uumlkski intervjueeritav motildeistes et otildeigeaegse aumlrauumltleva

minasotildenumiga saab motildenegi pahanduse aumlra hoida ldquoKui olen aumlra potildehjendanud saavad nad

aru ja arvestavad isegi siis kui see ei pruugi meeldidardquo ldquoEsmataumlhtis on olla siiras ja oumlelda

totildeeline potildehjus mitte valetada Lapsed saavad vaumlga haumlsti aru kui sotildenum tuleb suumldamest ja

seda hirmsat ei-d potildehjendatakse Lapsed on vaumlhem trotsi taumlisrdquo Aumlrauumltleva minasotildenumi

kasutamine annab lastele teadmise et piirid on olemas ning otildepetab ka lapsi ennast oluliseks

pidama ja vajadusel ei uumltlema Otildepetajad naumlevad selles vaumlaumlrtuskasvatust olla aus votildetta ennast

totildesiselt julgeda oumlelda ei ja seda potildehjendada mitte otsida haumldavalesid ldquoLapsed otildepivad

vastutama iseenda eest Otildepivad ennast vaumlljendama kui tal on paha miski ei sobirdquo ldquoSee

motildejub ka lapse ja lapse suhetele Kui laps potildehjendab miks ta ei taha seda maumlnguasja anda

saab teine laps aru ega motildetle et oi kui kade ja paha et asju ei jagardquo Toodi mitmeid naumliteid

kuidas on tehtud kokkulepped et muumlramine maadlus votildei muu tegevus lotildepetatakse niipea kui

teine uumltleb ldquoEi ma ei tahardquo

Motildened otildepetajad uumltlesid et vahel tuleb ei oumlelda ja potildehjendada mitu korda jaumlrjest Motildened

otildepetajad kelle jaoks ei uumltlemine on kogu elu raskusi valmistanud saavad sellega kuumlll

varasemast paremini hakkama kuid tunnevad end seejuures motildenikord siiski ebamugavalt

justkui oleks ldquoliiga konkreetsedrdquo olnud Neil kellele kolleegidele ei uumltlemine on tundunud

nagu altvedamine on paumlrast koolitust kui osatakse oma keeldumist potildehjendada enesetunne

paranenud

49

7 Kuidas kasutate kehtestavat minasotildenumit ja kaumliguvahetust Milline on vahetu motildeju

Kas ja kuidas motildejutab antud meetodi kasutamine laste emotsionaalset arengut

Kehtestava minasotildenumi kasutamine on intervjueeritute arvates vajalik kuid votilderreldes teiste

oskustega ei tule veel nii loomulikult vaumllja ldquoKehtestavat minasotildenumit pean veel harjutama ja

see kipub mul tihti meelest minema Kuna mind on kasvatatud et aumlra tee seda ja teist siis

kahjuks kipun ka ise sageli enne kui motildetlen juba uumltlema et aumlra palun jookse Heal juhul

votildetab see ldquoaumlra jookserdquo tempot maha aga ainult korraks Kui mul on meeles kasutada

kehtestavat minasotildenumit saab laps aru miks ma ei taha et ta jookseb Laps kuulab ja

aktsepteerib minu soove kuna ma ei keela kunagi kiusu paumlrast Lapsed on tasakaalukamad

rahulikumadrdquo

Uumlhes ruumlhmas kus on 24 last saadetakse laps kotildeigepealt diivanile rahunema Sel ajal rahuneb

ka otildepetaja ise ja jotildeuab oma poumloumlrdumise laumlbi motildeelda Paumlrast arutatakse olukord rahulikult laumlbi

otildepetaja kasutab minasotildenumeid Tuleb ette ka suumluumldistamist eriti ekstreemsetes olukordades

kuid ldquoka siis ei tee teda maha vaid kirjeldan olukorra motildejurdquo Lapse kaumlitumise kirjeldamine

ja motildeju vaumlljatoomine ei valmista otildepetajatele raskusi kuid oma tunnete sotildenastamist ja

kaumliguvahetust (peegeldamine lapse vastureaktsiooni puhul) tajutakse raskemana

Vahetu motildeju avaldub lapse kaumlitumise muutuses ldquoLaps kuulab arvestab paremini tunneb end

votilderdsena teda pole solvatud kritiseeritud halvustatud Laps kellega arvestatakse tunneb

end enesekindlamana saab aru et kui muudab ennast on kotildeigil heardquo

Nii otildepib laps naumlgema oma kaumlitumise motildeju teistele andma hinnangut oma kaumlitumisele ldquoLaps

tunneb end kindlasti suumluumldlasena kui on kaumlki keeranud kuid tegelikult ei tea miks see nii

toimus Kui keegi istub ta kotildervale ja puumluumlab sellest aru saada naumleb laps et sa pole ta peale

vihane vaid puumluumlad motildeista - igal juhul jaumlrgmine hetk tahavad nad anda endast parima et

olukorda lahendadardquo

Toodi naumliteid lahendustest mida lapsed ise leidsid paumlrast otildepetajapoolset kehtestavat sotildenumit

ja kaumliguvahetust Nii otsustas uumlks enesevalitsuse kaotanud poiss minna teise tuppa ja trampida

seal jalgu uumlks tuumldruk aga teatas et ldquolaumlheb joob vett ja jahtub mahardquo

Maumlrgati ka et aktiivne kuulamine positiivsete minasotildenumite kasutamine ning lastevaheliste

probleemide vahendamine vaumlhendavad maumlrgatavalt vajadust kehtestamise jaumlrele

50

8 Votilderrelge palun sinasotildenumi ja kehtestava minasotildenumi motildeju lapse vastutustunde ja

enesedistsipliini arengule

Vastustes toodi esile sinasotildenumite halvustav alatoon lapse allasurumine ja tunnete

haavamine mistotildettu ei jaumlrgne positiivset kaumlitumise muutust vaid trots ja sellest tulenevalt

sageli soovitule vastupidine kaumlitumine Sinasotildenumite kasutamine ei arenda lapse sisemist

distsipliini ega vastutustunnet ka lapse enda enesekehtestamise oskus jaumlaumlb vaumlheseks

ldquoSinasotildenumitega votildetab vanem vastutuse taumlielikult endale ja saadab lapsele sotildenumi et vanem

teab kotildeike ja laps ei tea midagi Laps votildeib kaotada enesevalitsuse kuna vanem halvustab

tedardquo

Intervjueeritute arvates arendavad minasotildenumid lapses vastutustunnet ja enesedistsipliini sest

last ei halvustata lapse kaumlitumise motildeju kirjeldades jaumletakse ldquomingi osa vastutusest lapse

kandardquo Enamik vastanutest kinnitas et votildeimalus oma tundeid vaumlljendada ja motildeistmist leida

toetab lapse enesekindlust ning motildejutab last oma kaumlitumise muutmise eest vastutust votildetma

9 Kuidas lahendate igapaumlevaelus probleeme nii et keegi ei jaumlaumlks kaotajaks Milline on

Teie arvates antud meetodi pikaaegne motildeju

Juba varasematest vastustest selgus et koolitusel osalenud otildepetajad kasutavad votildeidan-votildeidan

mudelit igapaumlevaselt nii kokkulepete sotildelmimisel kui ka probleemide lahendamisel On

maumlrgatud et lapsed on mudeli otildepetajatelt uumlle votildetnud ja kasutavad ka ise ilma otildepetajata

ldquoJaumlaumlvad aumlra tuumllid kuna probleemiga tegeldakse juba eosrdquo Uumlhes ruumlhmas maumlrkasid otildepetajad

et kui keegi kes maumlngus kaotama hakkab tahab keset maumlngu reegleid muuta tuletavad lapsed

talle reegleid meelde kuid pakuvad vaumllja et jaumlrgmise maumlngu votildeib teha teisiti tema

ettepanekute jaumlrgi Otildepetajate sotildenul jaumleti lauamaumlngud varem kergesti pooleli kuid nuumluumld

maumlngitakse edasi ka paumlrast seda kui esimene maumlngija on lotildepetanud mis otildepetajate meelest

arendab lisaks koostoumloumloskustele ka puumlsivust

Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda otildeues kus tema ruumlhma lastel tekkis probleem teise ruumlhma

lastega Poisid kutsusid otildepetaja appi oumleldes ldquoOtildepetaja tule appi nemad ei oska niimoodi

raumlaumlkida nagu meierdquo

Pikaajalise motildejuna totildeid uumlle poole intervjueeritutest vaumllja uumlksteisega arvestamise ning

paindlikkuse motildetlemises ja erinevate lahenduste leidmises Uumlks otildepetaja ei tulnud varem oma

sotildenul selle pealegi et probleemide lahendamiseks peavad motildelemad osapooled valmis olema

ldquoTagajaumlrjeks oli see et probleem votildeis paisuda veelgi suuremaksrdquo Nuumluumld on ta hakanud

51

arvestama teise osapoolega valima aruteluks aega kasutama minasotildenumeid ega sunni enam

oma lahendusi peale kuna teab et ldquopealesunnitud lahendused pole lahendusedrdquo Tema jaoks

seisnebki votildeidan-votildeidan mudeli pikaajaline motildeju soovis kasutada antud meetodit eranditult

kotildeigis konfliktsituatsioonides

10 Kuivotilderd rakendatavaks peate votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit

igapaumlevaelus Palun potildehjendage

Motildenevotilderra uumlllatuslikult pidas uumlheksa intervjueeritavat kuumlmnest antud mudelit igapaumlevaelus

vaumlgagi rakendatavaks Kuigi ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmades votildeib olla motildeningaseks

takistuseks rotildehutasid intervjueeritavad et selle kasutamine sotildeltub eelkotildeige teadlikkusest ja

tahtest lahendada probleemi nii et motildelemad votildeidavad Vastajad peavad votildeidan-votildeidan

mudelit seda vajalikumaks mida rohkem on ruumlhmas lapsi Vastajate arvates on antud mudelist

palju kasu ka suhtlemisel kolleegide ja lastevanematega ldquoIga inimene leiab aega

probleemiga tegelemiseks kui seda palutakse Kotildeik me seisame oma huvide eest seega on

inimene seesmiselt motiveeritud leidmaks lahendust mis temale sobib mis teda ei

kahjustaksrdquo Uumlks vastaja kasutab kuumlll mudelit sageli kuid pole veendunud et seda igas

olukorras ja kotildeikide probleemide puhul rakendada saaks Lasteaias peetakse votildeidan-votildeidan

mudeli kasutamist oluliseks et lastest kasvaksid uumlksteist maumlrkavad hoolivad positiivsed

probleeme lahendada oskavad inimesed

11 Kuivotilderd vajalikuks peate antud koolitust lasteaiaotildepetajatele Lastevanematele

Eranditult kotildeik intervjueeritavad peavad Gordoni perekooli vaumlga oluliseks nii

lasteaiaotildepetajatele kui lapsevanematele sest ldquosuhtlemine on kotildeige alus Hea suhtleja on ka

hea koostoumloumlpartnerrdquo ldquoKui me tahame et meie lastest kasvaks sotsiaalselt kuumlpsed psuumluumlhiliselt

ja emotsionaalselt terved taumliskasvanud peaksid kotildeik kel vaumlhegi lastega kokkupuutumist

Gordoni koolitusel osalemardquo Rotildehutati erinevust gordonliku laumlhenemise ja kasvatuse vahel

kust ise paumlrit ollakse Ilma otildeppimata ei osata teisti kaumlituda toimitakse nii kuidas vanemad ja

otildepetajad nendega kaumlitusid ldquoIlma selleta ei tohikski lasteaias olla eriti kuna ruumlhmad on nii

suured vastutus on nii suur Kui oled ise abitu hakkad neid kamandama ja taumlnitama Sa teed

seda sest ei oska teisitirdquo

ldquoKui kedagi loumloumld laumlheb valu uumlle aga kui uumltled halvasti ei laumlhe see uumlle Vaumlga kurb kui

kasvataja seda teebrdquo Uumlks otildepetaja jagas oma valusat kogemust kuidas hoolimata

kotildergharidusest kardab ta oma arvamust avaldada sest teda tehti koolis kotildeigi ees maha

52

Uumlks inimene arvas et antud koolitus on vajalik kotildeigile kuid eriti noortele ja ainsa lapsena

kasvanutele

13 Millised oleksid Teie ettepanekud seoses Gordoni koolitusega lasteaiaotildepetajatele

Kotildeik intervjueeritavad olid seisukohal et antud koolitus peaks kohustuslikuna kuuluma

pedagoogide baaskoolitusse ja olema ilmtingimata praktiline Uumlhe lasteaia kaks sama ruumlhma

otildepetajat tegid ettepaneku et oleksid nouml pilootlasteaiad kus kotildeik otildepetajad oleksid laumlbinud

Gordoni koolituse kuhu tudengid peale kursuse laumlbimist saaks minna tutvuma kuidas neid

oskusi praktikas rakendatakse Samuti pidasid nad vajalikuks kursust mitu korda laumlbi teha et

oskused kinnistuksid ja muutuksid alateadlikuks Teise lasteaia otildepetajate poolt tehti ettepanek

supervisiooniks ja jaumltkukoolituseks - peeti vajalikuks kohtuda umbes kahekuise intervalliga

et omavahel vahepealseid kogemusi jagada ning raskemaid olukordi laumlbi maumlngida

Arvati et sama ruumlhma motildelemad otildepetajad votildeiksid rakendada Gordoni meetodit ning vaumlljendati

soovi et kogu lasteaia meeskond koolitusel osaleks Meeskonnana otildeppimine aga eeldab

omavahelist usaldust ja turvalisust Uumlhe otildepetaja sotildenul tuli talle kasuks just see et ta kaumlis

kursusel oma kollektiivist eraldi Kolleegid kes osalesid meeskonnana kartsid ennast avada

seetotildettu ei olnud neil koolitusest praktilist kasu ning nad ei hakanud oskusi kasutama

Leiti et teadmine suhete kohta votildeiks olemas olla olenemata elukutsest nii jaumlaumlksid motildenedki

ldquorusikas puumlsti asjadrdquo olemata Mitmed vastajad uumltlesid et peavad seda koolitust vajalikuks ka

kotildeigile kooliotildepetajatele arstidele sotsiaalpedagoogidele noorsootoumloumltajatele

434 Kokkuvotildete uurimustulemustest

Votilderreldes ankeetkuumlsitluses osalenute ja intervjueeritute vastuseid votildeib kokkuvotildetvalt oumlelda et

kotildeik uuringus osalenud peavad suhtlemisalast koolitust vaumlga oluliseks Kolmandik kuumlsitlusele

vastajaist peab suhtlemisoskusi lasteaiaotildepetajale sama oluliseks kui muid paumldevusi kahe

kolmandiku kuumlsitlusele vastanute ja kotildeigi intervjueeritute meelest on suhtlemisoskused

muudest paumldevustest veelgi olulisemad Gordoni perekooli laumlbinud hindavad antud koolitust

lasteaiaotildepetajatele vaumlga vajalikuks ning leiavad et Gordoni koolitus peaks kuuluma

alushariduse eriala tasemeotildeppesse ning toimuma kindlasti praktiliselt Ka enamus

ankeetkuumlsitlusele vastanuist leiab et suhtlemisotildepetus peaks toimuma praktiliselt Maumlrkimist

vaumlaumlrib et mida vaumliksem oli vastajate praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse taumlhtsustada

suhtlusotildeppe praktilist osa

53

Votilderreldes kuumlsitlusele vastanute ja intervjueeritute arvamusi lasteaiaotildepetajate

professionaalsuse kohta selgub et mida vaumliksem on praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse

suhtlemisoskusi pidada professionaalsuse oluliseks osaks Samasugune seisukoht selgus

intervjueeritavate vastustest kuumlsimusele kuidas osati lahendada lastega ettetulevaid

probleeme erialalasele toumloumlle minnes Paljud vastasid et sel ajal ei osanud veel probleeme

naumlha Uumlle seitsme aasta toumloumltanud otildepetajad ja Gordoni perekoolis osalenud peavad oskust

lapsega suhelda ning tema individuaalsust arvestada uumlheks lasteaiaotildepetaja professionaalsuse

tunnuseks 96 kotildeigist uuringus osalenuist peab lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga taumlhtsaks Seejuures rotildehutavad kotildeik koolituse laumlbinud et

otildepetaja on oma kaumlitumisega lastele mudeliks maumlrkides et lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskujul

isegi siis kui nad veel ei raumlaumlgi Siin avaldus oluline erinevus Gordoni koolitusel osalenud ja

mitteosalenud vastajate seas Kuumlsitlusele vastanuist vaid 35 totildei vaumllja et lapsed jaumlljendavad

otildepetaja kotildeneviisi Kursusel osalenud rotildehutasid kotildeik et olenemata sellest mida lastele

otildepetada jaumlrgivad lapsed vaid seda mida naumlevad ja kogevad Lasteaiaotildepetaja eeskujul votildeib

lapsest kasvada julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt lahendav inimene

Votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja motildeju laste sotsiaalsete oskuste arengule oskavad Gordoni

perekoolis osalenud votilderreldes baaskoolituse laumlbinutega oluliselt paremini tajuda ja arvestada

Kuigi Gordoni perekoolis osalenud peavad oluliseks kotildeiki kursusel kaumlsitletud teemasid

kasutatakse praktiliselt kotildeige rohkem aktiivset kuulamist tunnete peegeldamist lastevaheliste

probleemide vahendamist ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelit Otildepetajad on muutunud

enesekindlamaks suhted lastega laumlhedasemaks Kolleegide ja lastevanematega on suhted

avatumad Votilderreldes koolituseelse kaumlitumisega teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja puumluumltakse

neist hoiduda Julgemalt oumleldakse ldquoeirdquo ja potildehjendatakse seda Tavapaumlrase kiitmise asemel

raumlaumlgitakse lapsele lahti tema kaumlitumise motildeju ning vaumlljendatakse oma heameelt ja rotildeotildemu

Probleemolukordades ei potildergata enam lastele peale ega lahendata nende eest probleeme aumlra

vaid puumluumltakse minasotildenumeid kasutades ja lapsi kaasates olukordadele lahendusi leida

Otildepetajad on maumlrganud et lapsed on hakanud julgemalt oma arvamust avaldama uumlksteist

tunnustama ning omavaheliste probleemide puhul teineteist arvestama Lasteaia otildehkkond on

muutunud vabamaks ja rotildeotildemsamaks Otildepetajad leiavad et otildepitud oskuste paremaks

omandamiseks oleks vajalik koolitusjaumlrgne supervisioon ning hilisem jaumlrelkoolitus Kasuks

tuleks kogu meeskonna samuti lastevanemate koolitamine

54

435 Toumlouml autorite uurimuse ldquoGordoni perekooli kursuse vajalikkusest

lasteaiaotildepetajate koolitusesrdquo votilderdlus Gerdy Kanguri magistritoumloumlga ldquoTh

Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas otildepetajate

arvamusesrdquo

Autorid votilderdlesid uurimustulemusi Gerdy Kanguri tulemustega kes oma magistritoumloumls 2009

aastal uuris Th Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas

intervjueerides Gordoni Otildepetajate koolis osalenud 10 lasteaiaotildepetajat ja 11 koolis toumloumltavat

otildepetajat Kanguri valimisse kuulunud otildepetajaist enamus oli vanuses 20-30 vaid kaks

intervjueeritut olid uumlle 30 ning uumlks otildepetaja oli 19aastane Seega olid valimi moodustunud

otildepetajad oluliselt nooremad meie uuringus osalenuist

Gerdy Kanguri uurimustoumlouml fookus erines autorite omast Kangur (2009) keskendus oma toumloumls

otildeppe- ja kasvatustoumloumld puudutavatele probleemidele ja nende lahendamisele Autoreid huvitas

eelkotildeige lasteaiaotildepetaja roll laste sotsiaalse arengu toetamisele

Votilderreldes saadud andmeid Kangruri uurimustoumlouml tulemustega leidsid autorid olulisi sarnasusi

ja motildeningaid erinevusi Nii Kanguri kui ka autorite poolt intervjueeritud peavad oluliseks

otildepetaja oskust maumlrgata igat uumlksikut last Motildelemast uuringust selgub et enamus

intervjueerituid ei ole kaalunud oma toumloumlst loobumist Nii kaumlesoleva toumlouml autorite kui Kanguri

uuringus osalenud hindasid Gordoni koolituse vaumlga vajalikuks nimetades olulisemate

omandatud oskustena aktiivset kuulamist probleemide maumlaumlratlemist konfliktide lahendamist

ja minasotildenumeid Vastanud puumluumlavad otildepitut igapaumlevaselt rakendada Otildepitud oskuste

kasutamist takistavate teguritena toodi vaumllja ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmas Omandatud

oskuste uumllekordamine on motildelemas uuringus osalenute sotildenul vajalik Kotildeik nii Kanguri kui ka

autorite uuringus osalenud peavad taumlhtsaks lapse kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

rotildehutades lasteaiaotildepetaja rolli turvalise ja usaldusliku otildehkonna loomisel Positiivse meeleolu

loomist ja motivatsiooni aumlratamist peetakse igale otildepetajale vajalikuks kutseoskuseks mis

otseselt sotildeltub otildepetaja suhtlemisoskustest Motildelemast uuringus selgub Gordoni koolitusel

omandatud oskuste motildeju avaldumine otildepetajad tunnevad end kindlamat suhtlevad kolleegide

ja lastevanematega julgemalt ja vabamalt on hakanud rohkem oma arvamust avaldama ja teisi

kuulma Lastega suhtlemisel on otildepetajad muutunud teadlikumaks oma kaumlitumise motildejust ning

oskavad oma toumloumld paremini eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida Teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja

puumluumltakse neist hoiduda Enamus Kanguri intervjueeritutest ja kotildeik autorite uuringus osalenud

maumlrkasid Gordoni koolituse positiivset motildeju lastega suhtlemisele suhtlemine muutus

55

vabamaks ja sotildebralikumaks lapsi maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning kaasatakse neid

reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

Kotildeige olulisem erinevus avaldub lasteaiaotildepetaja rollinaumlgemuses Kanguri uuringus osalenuist

poolte arvates kuulub lasteaiaotildepetaja professionaalsuse juurde ka esilekerkinud probleemide

loova lahendamise oskus 50 vastanuist taumlhtsustavad otildeppimist ja toumloumlvihikute taumlitmist

Autorite poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajad peavad kotildeige aluseks just suhtlemisoskust

Kanguri valimis uumlks otildepetaja kes keeldus intervjuud andmast pidas Gordoni koolitust

motildettetuks jaumlaumldes kindlaks oma vaumlljakujunenud suhtlemisviisidele Autorite uuringus osalenud

pidasid kotildeik Gordoni koolitust vaumlga vajalikuks ja kasulikuks ning rakendasid koolitusel

omandatut tulemuslikult igapaumlevaelus Kanguri poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajatest

enamus pidas aktiivset kuulamist raskesti rakendatavaks vaumlikeste lastega kes veel ei raumlaumlgi

ning suure laste arvuga ruumlhmades Autorite uuringus seevastu kasutasid kotildeik Gordoni

perekooli lotildepetanud lasteaiaotildepetajad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt ja tulemuslikult

olenemata laste vanusest votildei ruumlhma suurusest Motildelemat tegurit mainiti kuumlll raskendavana

kuid mitte takistavana Uumlks kuumlsitletu Kanguri uuringus oli arvamusel et minasotildenumid ei motildeju

lastele vaid sobivad taumliskasvanute hulgas Autorite uuringus osalenute hulgas sellist

seisukohta ei esinenud Uumlks Kanguri uuringus osalenu avaldas et Gordoni koolitusel

osalemine on muutnud teda paremaks suhtlejaks ka kodustega autorite uuringus raumlaumlkisid

sellest omaalgatuslikult vaumlhemalt pooled inimesed

Autorite intervjueeritud kasutavad kotildeik ka votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit Kanguri

poolt kuumlsitletute hulgas kaks lasteaiaotildepetajat polnud antud mudelit kasutanud pidades seda

liialt keerukaks ja aeganotildeudvaks Pooled Gerdy Kanguri kuumlsitletuist ning kotildeik autorite

intervjueeritavad vaumlljendasid seisukohta et hea tahtmise korral saab kotildeike otildepitut rakendada

Toumlouml autorid ei saa tinglikult vaumllja tuua potildehjuseid miks pooled Kangurile vastuseid andnud ei

pea votildeimalikuks antud mudelit rakendada Votildeime oletada et maumlrkimisvaumlaumlrne erinevus on

tingitud osalenute vanusest ja elukogemusest Toumloumlstaaž oli Kanguri uuringus osalenuil vaumlhene

- kahel inimesel alla aasta kolmel aasta vaid neli inimest olid toumloumltanud 3-6 aastat Autorite

poolt intervjueeritud olid vanuses 26 ndash 57 ja nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36

aastani Autorid maumlrkasid muutust hoiakutes ja arvamustes paumlrast seitsmeaastast toumloumlkogemust

Nii Kanguri kui ka autorite uurimustulemuste analuumluumlsist ja votilderdlusest ilmnes et Gordoni

koolitusel osalenud lasteaiaotildepetajad peavad Gordoni metoodikat unikaalseks sest lihtsad

kuid olulised totildeed on esitatud arusaadavalt mudelid on igapaumlevaselt rakendatavad ning

56

tulemused avalduvad erinevates suhtlusringkondades kiiresti Suhted muutuvad avatumaks ja

laumlhedasemaks uumlksteist maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning probleeme lahendatakse

uumlksteise vajadusi arvestades Kui otildepetaja oskab kuulata ja laste tundeid peegeldada on lastele

tagatud emotsionaalne turvalisus Pingevaba otildehkkond julgustab lapsi oma arvamust avaldama

ning toetab otildepimotivatsiooni Lasteaiaotildepetajat naumlhakse mudelina kelle kaumlitumist lapsed

jaumlljendavad Koolitusel osalenud on maumlrganud et lapsed hakkavad kasvataja eeskujul uumlksteist

tunnustama aumlra kuulama oma arvamust avaldama ei uumltlema ning omavahelisi probleeme

teineteist arvestavalt lahendama Seega votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused on

vahetult seotud laste sotsiaalsete oskuste kujunemisega Motildelemas uuringus osalenud peavad

antud metoodikal potildehinevaid koolitusi vajalikuks nii lasteaia- kui ka kooliotildepetajatele ja

soovitavad koolituse sisse viia kotildeigi pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe otildeppekavadesse

57

Kokkuvotildete

Kaasaegses kasvatusteaduses vaadeldakse last taumlisvaumlaumlrtusliku inimesena kellel on otildeigus

enesemaumlaumlramisele Avatud aktiivseks vastutustundlikuks koostoumloumlvotildeimeliseks teisi

arvestavaks taumliskasvanuks kasvamine algab lapsepotildelvest ja on motildejutatud kasvukeskkonnast

Taumliskasvanute hoiakud ja suhtumine on aluseks lapse minapildi ja kaumlitumismudelite

kujunemisele Adekvaatne enesetunnetus ja ndashteadvus saavad areneda kasvukeskkonnas kus

taumliskasvanud on teadlikud kasvatuse pikaajalistest eesmaumlrkidest laste arengu

seaduspaumlrasustest oskavad arvestada laste individuaalsust motildeista laste motildettemaailma ja

tundeid ning pakkuda lisaks hoolitsusele ka soojust ja tuge mida lapsed vajavad Lapse

arengus on kodu ja vanemate kotilderval oluline roll lasteaial ja lasteaiaotildepetajal Mida noorem

laps seda olulisem on lasteaiaotildepetaja vahetu motildeju lapsele Alushariduse raamotildeppekava

kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Laste positiivse enesehinnangu omaalgatuse iseseisva motildetlemise toetamine eeldab

lastaiaotildepetajalt lisaks teadmistele ka selliste suhtlemismetoodikate valdamist mis

votildeimaldaksid eespool nimetatud eesmaumlrke taumlita Pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe

otildeppekavades ei ole uumlldjuhul suhtlusmetoodikate praktilist kursust mistotildettu otildepetajad saavad

teoreetilised teadmised kuidas lastega suhelda kuid ei oska neid teadmisi praktikas

rakendada

Toumlouml autorite eesmaumlrgiks oli selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajal toetada lapse emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud

riikliku otildeppekava taumliendamiseks

Autorite kogemusel on Thomas Gordoni suhtlusmetoodika universaalne ning votildeimaldab

lasteaiaotildepetajal taumlita alushariduse raamotildeppekava notildeudeid laste sotsiaalse ja emotsionaalse

arengu toetamisel Gordoni mudel laumlhtub inimotildeigustest on struktureeritud otildepetab probleeme

maumlaumlratlema ning valima sobivat suhtlemisoskust laumlhtudes pikaajalistest

kasvatuseesmaumlrkidest Aktiivse kuulamise ja votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudeli

kasutamine aitab luua lastele emotsionaalse turvalisuse ning jagada soojust ja motildeistmist

Minasotildenumid ja kehtestamisoskused on aluseks piiride seadmisel ning kokkulepete

sotildelmimisel

58

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus Valimi moodustasid Rakvere

Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid ning Gordoni perekooli laumlbinud

Laumlaumlne- ja Ida-Virumaa lasteaiaotildepetajad Uurimus viidi laumlbi 2011 aasta kevadel Kuumlsitlused ja

intervjuud on toumlouml autorite kaumles

Uuringu tulemuste potildehjal jaumlreldavad toumlouml autorid et Gordoni perekooli laumlbinud

lasteaiaotildepetajad

rakendavad otildepitud oskusi igapaumlevaselt

tajuvad end enesekindlamalt

suhtlevad kolleegidega ja lastevanematega vabamalt

on lastega suhtlemisel muutunud teadlikumaks oma sotildenavarast ja kaumlitumise motildejust

hoiduvad suhtlemistotildeketest

maumlrkavad ja kuulavad lapsi koolituseelse ajaga votilderreldes rohkem

peegeldavad oskuslikult laste tundeid ja maumlrkavad selle kasulikkust

kaasavad lapsi reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

oskavad oma toumloumld eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajate sotildenul on laste emotsionaalse ja sotsiaalse

arengu toetamisele eriti oluline motildeju aktiivsel kuulamisel laste tunnete peegeldamisel

lastevaheliste probleemide vahendamisel ning votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelil

Loetletud oskuste tulemusel on lapsed hakanud varasemast rohkem oma arvamust avaldama

uumlksteist tunnustama ja uumlksteisega arvestama Kotildeik otildepetajad motildeistavad et nende kaumlitumine on

mudeliks ja lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskuju jaumlrgides isegi siis kui nad veel raumlaumlgi

Uurimusest selgus et ankeetkuumlsitluses osalenud ja intervjueeritavad peavad lasteaiaotildepetaja

professionaalsuse oluliseks osaks suhtlemisoskust Kotildeik intervjueeritavad vaumlitsid et praktiline

Thomas Gordoni mudelile potildehinev suhtlemisoskuste koolitus on vaumlga vajalik igale

lasteaiaotildepetajale Need kes vastasid ankeetkuumlsitlusele ning olid toumloumltanud vaumlhem kui seitse

aastat pidasid suhtlemisoskuste alast koolitust vajalikuks kuid ei osanud vaumlaumlrtustada

praktilise otildeppe osataumlhtsust Kauem toumloumltanud otildepetajad kes ei olnud laumlbinud Gordoni koolitust

oskasid vaumllja tuua suhtlemisoskuste praktilise otildeppe vajalikkuse

59

Tulemustest jaumlrelduvalt leiavad toumlouml autorid et Gordoni koolitused on lasteaiaotildepetajatele

aumlaumlrmiselt vajalikud ning aitavad taumlita alushariduse raamotildeppekava

Uuringus osalenute ettepanekud

taumliendada alushariduse tasemeotildeppe otildeppekava Thomas Gordoni praktilise

suhtlemiskoolitusega

lisada Gordoni perekool ja Otildepetajate kool taumlienduskoolituse otildeppekavadesse

taotleda votildeimalusi lasteaiaotildepetajatele Gordoni koolituste riiklikuks rahastamiseks

Autorite ettepanek Gordon koolituste litsentsi omavale Perekeskusele Sina ja Mina

toumloumltada Gordoni perekooli ja Otildepetajate kooli baasil vaumllja koolitus lasteaiaotildepetajatele

koostada Gordoni metoodikal potildehinev kaumlsiraamat lasteaiaotildepetajatele ja anda see vaumllja

truumlkisena

60

Kasutatud kirjandus

Arvamus alushariduse raamotildeppekava kohta Eesti Lastevanemate Liit

httpwwwlapseemoodulphpmoodul=CMSampKomponent=Lehedampid=80ampsm_id=226

[20022011]

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee soovitus (2006)

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondsooline_v6vanemaharidu

sI_uemarlaudSoovitused_Positiivse_Vanemluse_Kohtapdf [06032011]

Aunap M Juske M Jt (2006) Koolist toumloumlle Haridus ja toumloumlturg Elukestva Otildeppe

Arendamise Sihtasutus Innove Tallinn

Brostroumlm S amp Wagner J (2003) Early childhood education in five nordic

countriesPerspectives on the transition from preschool to school Arhus Systime Academic

Brotherus A Hytoumlnen J KrokforsL (2001) bdquoEsi- ja algotildepetuse didaktikaldquo Tallinn

Butterworth G Harris M (2002) Arengupsuumlhholoogia alused TUuml Kirjastus

Cullen J (1995) bdquoAustralian Journal of Teacher Educationldquo EBSCO

Durrant J E (2010) Positive Discipline in Everyday Teaching Guidelines for Educator

Save the Children

httpseapsavethechildrenseGlobalscsSEAPpublicationpublication20pdfEducationPos

itive20Discipline20Everyday20Teaching20FINALpdf [01032011)]

Ebber I (1982) Otildepilase psuumluumlhika ja kodune kasvatus Tallinn

Eesti Vabariigi haridusseadus

httpwwwiseeedokumendidseadusedharidusharidusseadushtm [02022011]

Gordon T (2003) Tark lapsevanem Vaumlike Vanker

Gordon Th (2006) Otildepetajate kool Vaumlike Vanker

Heinla E (1999) Mida laps koolilt ootab Haridus 6 22 ndash 25

Hujala E (2004) Uuenev alusharidus Tallinn Ilo Kirjastus

Kangur G (2007) Lastevanemate hinnang Gordoni perekoolile Eestis Bakalaurusetoumlouml TLUuml

Kangur G (2009) Th Gordoni otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas

otildepetajate arvamuses Magistritoumlouml TLUuml

10

12 Alushariduse eesmaumlrkidest Euroopa kultuuriruumis

Enamikus Euroopa riikides on vaumllja toumloumltatud riiklikud otildeppe- votildei raamotildeppekavad milles

maumlaumlratletakse eelkoolikasvatuse eesmaumlrgid toumlouml sisu ja potildehimotildetted Vaumlaumlrib maumlrkimist et

koolieelse kasvatuse eesmaumlrgid on paljudes Euroopa maades suhteliselt sarnased Potildehiliste

eesmaumlrkidena naumlhakse lapse igakuumllgse arengu ja loovuse soodustamist vastutustunde

kasvatamist kodaniku kasvatamist lapse heaolu tagamist ning kooliks ja edasiseks

haridusteeks ettevalmistamist Sageli mainitakse ka lapse iseseisvuse ja eneseusalduse

toetamist

Eesmaumlrkide juures tuuakse vaumllja ka teatud otildeppevaldkonnad suuline ja kirjalik kotildene

matemaatika kunstikasvatus teaduse ja tehnoloogia tutvustamine Eestis nagu ka paljudes

teistes maades naumlhakse eelkooliasutust kui votildeimalust otildeppida sotsiaalseid oskusi ning

omandada kultuurivaumlaumlrtusi ja traditsioone (Ugaste Otildeun 2004)

Otildeppekavade kaudu puumluumltakse edendada koolieelse kasvatuse kvaliteeti suunata ja toetada

otildepetajaid nende igapaumlevatoumloumls ning soodustada otildepetajate lastevanemate ja laste suhtlemist

Vanematega koostoumlouml valdkonnas raumlaumlgitakse suhtlemisest infovahetusest motildeistmisest

koostoumloumlst dialoogist toetamisest vastastikusest abist vanemate kaasamisest kasvatus- ja

planeerimisprotsessi Votildeib oumlelda et otildeppekavades kaumlsitletakse potildehiliselt lapse igakuumllgse

arengu ja heaolu kuumlsimusi teatud piires vaadeldakse ka kooliks ettevalmistamist Rohkem kui

pooltes Euroopa riikides defineeritakse teatud kompetentsid mis peaks lastel kujunema

koolimineku ajaks Ollakse seisukohal et otildeppekava peab olema paindlik votildeimaldama

otildepetajatel katsetada uute metoodiliste ja pedagoogiliste suundumustega ja kohandada uumlldisi

toumlouml eesmaumlrke laumlhtudes kohalikest tingimustest ning vajadustest Naumliteks Prantsusmaa

otildeppekavades on esile toodud lapse sotsiaalsete suhete rikastamise taumlhtsus vajadus luua

tingimused otildeppimiseks ja votildeimete arendamiseks Soome eelkoolikasvatuse peaeesmaumlrgina on

vaumllja toodud perekonna toetamine laste kasvatamisel ja isiksuse tasakaalustatud arengu

tagamine (vt lisa 1) (Ugaste Otildeun 2004)

Potildehjamaade otildepetajad poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele

ja igakuumllgsele arengule Otildepetajad loovad lapsele keskkonna milles ta votildeib sotsialiseeruda

osaleda demokraatlikul viisil ja vaumlljendada ennast esteetiliste tegevuste (muusika tants

joonistamine maalimine) kaudu Potildehjamaade eelkooliasutustes poumloumlratakse taumlhelepanu laste

maumlngule suhtlemisvotildeimalustele ja praktilis-esteetilistele tegevustele Akadeemilist otildepet

lasteaias on peetud vaumlheoluliseks (Brostroumlm amp Wagner 2003)

11

Eesti riikliku otildeppekava uumlldeesmaumlrk on lapse mitmekuumllgne ja jaumlrjepidev areng Otildepetajad

poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele kodu ja lasteasutuse

koostoumloumls Uumlldeesmaumlrgist laumlhtuvalt toetab otildeppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist vaimset

sotsiaalset ja emotsionaalset arengut mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne

minapilt uumlmbritseva keskkonna motildeistmine eetiline kaumlitumine ning algatusvotildeime esmased

toumloumlharjumused kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise taumlhtsusest ning arenevad

maumlngu- otildepi- sotsiaalsed ja enesekohased oskused (vt lisa 2)(Koolieelse lasteasutuse riiklik

otildeppekava)

13 Otildepetaja kutsemeisterlikkus

Otildepetaja on rahvusliku identiteedi kandja ja uumlhiskonna vaimsuse kujundaja kelle

potildehitegevused on otildeppeprotsessi planeerimine ja juhtimine otildeppija juhendamine tema arengu

ja motivatsiooni toetamine otildeppeprotsessi analuumluumlsimine ja hindamine ning tagasiside andmine

otildeppijale tema vanematelehooldajale otildeppija kaasamine otildeppesisu ja eesmaumlrkide

kavandamisse otildeppija toetamine otildepi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel (Otildepetaja

kutsestandard)

Koolieelse lasteasutuse otildepetaja

loob last arendava maumlngulise ja turvalise keskkonna

suudab juhendada maumlngulist otildeppimist

kujundab lapsest laumlhtuva kasvukeskkonna

maumlrkab varakult erivajadusi ja notildeustab lastevanemaid teavitab neid vajaduse korral

spetsialistiga konsulteerimise votildeimalustest

kujundab esmaseid suhtlemis- otildepi- ja koostoumloumloskusi

notildeustab lapsevanemaid arengu- ja kasvatusalastes kuumlsimustes

(Otildepetaja kutsestandard)

Tuginedes Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt vaumlljatoumloumltatud kutsestandardile eeldatakse

otildepetajalt sotsiaalsete oskuste otildepetamise oskust oskust ise suhelda nii probleemse lapsega kui

ka erineva kultuuritaustaga lapsevanemaga Toumlouml autorid uurisid erinevaid otildepetajatele

suunatud otildeppekavasid kuid ei leidnud otildepetatavaid aineid mis tagaksid otseselt

otildepetamisoskuse Motildene ainekirjelduse sisust Tallinna Uumllikooli alushariduse otildeppekavast tuli

12

vaumllja et kaumlsitletakse suhtlemispsuumlhholoogiat kuid aine mahu seisukohalt ei suuda selle

vaumlhene osakaal uumlldise psuumlhholoogia aine sees tagada oskust suhtlemist otildepetada

Pedagoogikateadlase Lee Schulmani ettekujutuse jaumlrgi moodustub otildepetajate pedagoogiline

paumldevus kolmest komponendist uumlldpedagoogikast otildepetatavast ainest ja selle otildepetamise

metoodikast (Krull 2000) Professionaalsuse iseloomulikud tunnused avalduvad ja

peegelduvad kutseala esindajate spetsiifiliste isikuomadustena mis kujunevad neil

loomupaumlraste eelduste ning kutseettevalmistuse ja praktika tulemusena Otildepetajatoumlouml eeldab

erakordselt head inimpsuumluumlhika tundmist ja sotsiaalse konteksti taju mistotildettu notildeuab sellel

erialal professionaalsuse saavutamine aastaid (Krull 2002)

13

2 Lapse sotsiaalne kasvukeskkond ja otildepetaja roll selle kujundamisel

Soome kasvatusteadlase Hujala sotildenul kirjeldab taumlnapaumleva lapse kasvukeskkonda kotildeige

paremini sotildena muutus Muutuvad uumlhiskonnastruktuur vaumlaumlrtusmaailmad elamistavad ja

perestruktuurid Muutus minapildis on tekitanud votildeimsa uuenduse vajaduse kasvatuse ja

otildepetamise ideoloogias Traditsiooniliselt on kasvatust puumluumltud allutada poliitilistele ja

sotsiaalsetele suumlsteemidele et selle abil kujundada uumlhiskonnakorda sobituvaid kuulekaid ja

korralikke kodanikke (Hujala 2004)

Hierarhilises suumlsteemis notildeuti ja kasvatati kuulekust et tagada suumlsteemi kestmine

Demokraatia puumlsimiseks vajame aga kodanikuuumlhiskonda mille liikmeilt oodatakse

iseseisvust vaumlaumlrikust vastutustundlikkust julgust empaatiat enesevaumlljendus- ja

kuulamisoskust koostoumloumloskusi soovi elukestvalt otildeppida ja areneda On ilmselge et neid

omadusi ei saa arendada samade kasvatusviisidega mis muudavad inimesed passiivseks ja

manipuleeritavaks (Murrik 2010)

Voldemar Kolga sotildenul on meie paratamatuseks liikumine infouumlhiskonna poole millega

kaasneb postmodernne eluviis Postmodernses uumlhiskonnas peab laps olema valmis

autoriteetide kadumiseks ja maailma pidevaks muutumiseks Vastuoluliste votildeimalustega

maailmas orienteerumisel on olulise taumlhtsusega adekvaatne minapilt terve enesehinnang

enesekindlus ja eneseusaldus Vaumlga raske on valikuid teha ja otsuseid vastu votildetta kui ei tea

kes sa oled Kolga leiab et nii lapsevanematel kui uumlhiskonnal tuleb muuta oma hoiakuid

kasvatuse suhtes ja otildeppida suhtlustehnikaid mis votildeimaldaksid toetada positiivse

enesehinnangu kujunemist lastel ning lahendada lastega seotud probleeme (Kolga 2006)

Taumlnapaumlevaste suhtlustehnikate ja konfliktilahendusmeetodite otildepetamise algatajaks votildeib

pidada Thomas Gordonit Antud toumlouml autorid notildeustuvad Kolga vaumlitega et adekvaatse minapildi

kujunemine eeldab dialoogi taumliskasvanu ja lapse vahel Infouumlhiskonna lapsevanemad ja

otildepetajad vajavad eluaegset otildeppimisvalmidust et muutuvas maailmas toime tulla Kolga peab

vaumlga oluliseks valmisolekut otildeppida lastelt Vaid taolisest osalusest kasvab vaumllja demokraatia

ja tsiviiluumlhiskond (Kolga 2006)

Autorid peavad taumlhelepanuvaumlaumlrseks et president Toomas Hendrik Ilves rotildehutas oma Eesti

Vabariigi 93 aastapaumleva kotildenes vajadust keskenduda avatusele ja sallivusele Autorite arvates

algab avatuse ja sallivuse kujundamine lapsepotildelves mis eeldab taumliskasvanute suhtumist

lapsesse kui taumlisvaumlaumlrtuslikku inimesse

14

Taumlnapaumlevane inimkaumlsitus rotildehutab isiksust aktiivse maailmakujundajana Selle kaumlsituse

kohaselt usutakse et inimene on iseennast maumlaumlrav ja vastutusvotildeimeline olend ning teda tuleb

selles suunas toetada ja julgustada Seetotildettu puumluumltakse toetada laste omaalgatust ja aktiivsust

ning usutakse et nad suudavad ise motildeelda ja oma probleeme lahendada Sellest tulenevalt

naumlhakse kasvatust ja otildepetamist uumlhiskonna arengu ainulaadse ning iseseisva jotildeuna (Hujala

2004)

Otildepetajal on keskkonna looja arengu toetaja ning suunaja roll Lasteaiaotildepetajad loovad oma

hoiakute uskumuste ja vaumlaumlrtushinnangutega lasteaia otildehkkonna (Niiberg Linnas 2007)

21 Kasvukeskkond kui lapse sotsiokultuurilise arengu motildejutaja

Kasvatusteadlane ja lasteaiakultuuri uurija Maarika Pukk rotildehutab lasteaiakultuuri rolli lapse ja

lapsepotildelve vaumlaumlrtustamisel Lasteaiakultuur on vaumlaumlrtuste normide hoiakute ja potildehimotildetete

kogum millest lasteaiatoumloumltajad oma igapaumlevategevuses juhinduvad Just lasteaiakultuur ndash

jagatud arusaam vaumlaumlrtustest ja eeskujudest ndash on vaimne fenomen mis eristab uumlht lasteaeda

teisest Eesti lasteaiakultuuris on esindatud nii taumliskasvanukeskne lapsekeskne kui ka lapsest

laumlhtuv laumlhenemine Lasteaiapedagoogika peab olema paindlik ja muutumisvotildeimeline nii

indiviidi- kui ruumlhmatasandil Terviklikku pedagoogilist laumlhenemist arendavad muutused

eeldavad teadlikke uuendusi (Pukk 2006)

Sotsiokultuurilise teooria jaumlrgi mille loojaks votildeib pidada Lev Votildegotskit on teadmiste

kujundamine ja otildeppimine olemuselt sotsiaalsed tegevused mistotildettu neid ei saa kaumlsitleda lahus

konkreetsest sotsiaalsest kultuurilisest ja ajaloolisest raamistikust Seega ei ole kuumlsimus

niivotilderd indiviidis ega keskkonnas eraldi vaid just nende vastastikuses sotsiaalses motildejus

Votildegotski jaumlrgi toimub otildeppimine esmalt sotsiaalsel seejaumlrel psuumlhholoogilisel tasandil Lapse

vaumlline tegevus muutub otildeppimise ja kogemuste kaudu jaumlrk-jaumlrgult sisemiseks vaimseks

tegevuseks Otildeppimine algab lapse ja taumliskasvanu vahelises sotsiaalses interaktsioonis

muutudes seejaumlrel sisemiseks psuumluumlhiliseks protsessiks Just tegevus moodustab vahendava luumlli

indiviidi ja kollektiivi vahel Enne kui lapsed otildepivad abstraktseid motildeisteid omal algatusel

kasutama otildepivad nad neid tundma vastastikustes sotsiaalsetes suhetes Kollektiivne tegevus

naumliteks otildeppimine ja toumlouml kujundavad selles osalevate indiviidide omadusi ja kaumlitumist (Pukk

2006)

Lapsed vajavad arenguks erinevaid sotsiaalseid keskkondi ning votildeimalust suhelda nii

eakaaslaste kui ka taumliskasvanutega Laps konstrueerib aktiivselt otildepitava taumlhendust Otildeppimine

15

leiab aset siis kui otildeppija teadvuses toimuvad muutused otildeppija seob uue otildepisisu varasemate

teadmiste ja kogemustega oskab neid seoseid maumlrgata motildeista uumlmber hinnata Niisiis tunneb

otildeppija vajadust saada aru oma olukorrast ning seda motildetestada (Krull 2001 Saumlljouml

2003)Votildegotski vaumlitis et lapsed puumluumlavad kotildene abil suhelda kuigi nad pole selle eesmaumlrgi

saavutamisel alati edukad Votildegotski sotildenul arenevad motildelemad nii keel kui ka motildetlemine ja

motildejutavad vastastikku teineteist Tema arvates toimub arenguline progressioon mis saab

alguse sotsiaalselt tasandilt ndash taumliskasvanu ja lapse vahelistest suhetest jotildeuab sisemise

dialoogini ning lotildepuks verbaalse motildetlemiseni Lapse poolt vaadatuna on sotildenad sotsiaalse

kontakti saavutamise ja taumliskasvanu kontrollimise vahendiks ning nad votildeimaldavad lapsel

lahendada neid uumllesandeid millega ta juhendamata toime ei tuleks (Butterworth Harris 2002)

Votildegotski teooria kohaselt on areng taumliuslikem siis kui lapsele antakse kogu aeg uumllesandeid

mis raskuselt vastavad laumlhimale arengutasemele Taolised uumllesanded notildeuavad lapselt

pingutust lisaks veel ka taumliskasvanu abi Niipea kui laps omandab antud uumllesande

lahendamise oskuse ongi ta oma arengus jotildeudnud uuele tasemele so laumlhimale

arengutasemele Eeldatakse et see protsess toimib vahetpidamata (Ebber 1982)

Sotsiaalse arengu all motildeistetakse ka arengu seda aspekti mis on seotud uumlhiskonnas teiste

inimeste keskel elamisega ning nendega suhtlemisega Suhtlemise kaumligus omandab laps

teatud suhtlemismudelid otildepib toime tulema oma emotsioonidega ja neid adekvaatselt

vaumlljendama otildepib taumlhele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima Laps

omandab sellele uumlhiskonnale tuumluumlpilised normid ja kaumlitumismudelid mida konkreetses

uumlhiskonnas sobivaks peetakse

Inimese maailmavaates millel potildehineb igapaumlevane kaumlitumine on sadu motildejutusi alates lapseea

kasvukeskkonnast kus potildeimuvad nii suhtlus- info- tehno- kui ka looduskeskkonna

elemendid (Kasemets 2000)

Sotsiaalne areng seostub sotsiaalsuse kujunemise ja kaumlitumisoskustega (Saarits 2005)

Koolieelses kasvatuses rotildehutatakse lapse sotsiaalse arengu motildeju otildeppimisele Toetades lapse

sotsiaalset arengut luuakse ka tema intellektuaalse arengu eeldusi Kui laps usaldab iseennast

siis on tal head eeldused uue otildeppimiseks (Brotherus Hytoumlnen Krokfors 2001)

16

Eesti Lastevanemate Liidu kodulehelt votildeib lugeda vanemate soovi et alushariduse eesmaumlrgid

peaksid silmas nii inimese praegust kui ka tulevast eksistentsi Vanemad peavad lasteaias

taumlhtsaks vaba maumlngu omavahelist suhtlemist ja votildeimalust valida millal mida ja kellega koos

ette votildetta mis eeldab otildepetajalt paindlikkust Alusharidus peaks suurendama inimese eeldusi

olla otildennelik Lapsevanemad toovad vaumllja et lasteaia kohta kaumlivates otildeigusaktides on kuumlll

detailsed notildeuded kraanikaussidele kuid mitte kasvukeskkonnale sisulises motildettes Vanemad

ise peavad kotildeige taumlhtsamaks luua toetav kasvukeskkond milles maumlaumlrav roll on otildepetajal

Toetava keskkonna tuumaks peavad vanemad otildepetaja usaldus- ehk laumlhisuhet lapsega Nagu

eespool on viidatud sotildeltub otildepetaja isiksusest ja professionaalsusest millist tuge lapsed oma

arengule saavad (Eesti Lastevanemate Liit)

22 Otildepetaja roll kasvukeskkonna kujundajana

Niibergi ja Linnase (2007) arvates peavad taumlnapaumleva alushariduse otildepetajal olema potildehjalikud

teadmised ja avar silmaring Mida noorem on laps seda parem metoodik peab olema otildepetaja

Lasteaiapedagoog ei ole lihtsalt teadmiste vahendaja vaid kogu otildeppeprotsessi kujundaja See

eeldab temalt vaumlga head ettevalmistust ja lastepsuumlhholoogia tundmist

Sikka arvates loob otildepetajate ja laste vaheline emotsionaalne side toetava otildepikeskkonna

Vastastikuste positiivsete suhete tekkimine ja areng eeldab reaalselt koosveedetud aega ja

vastastikust kogemuste jagamist Sikka sotildenul on nii tegevotildepetajad kui ka uurijad maumlrganud

just selle uumlliolulise kasvatusliku motildejuteguri (reaalselt koosveedetud aeg ja vastastikune

kogemuste jagamine) pidevat vaumlhenemistendentsi otildeppeprotsessis

Otildepetajate votildeimalused poumloumlrata rohkem taumlhelepanu emotsionaalsetele ja sotsiaalsetele teguritele

taanduvad ametlike ettekirjutuste ning kotildeige (koolivalmiduse eakohase arengu

toimetulemise akadeemiliste oskuste jne) motildeotildetmise vajaduse ees Meie uumlhiskonnas levinud

votilderdlemine konkurents surve olla edukas votildeib olla seotud laste hilisema akadeemilise

ebaotildennestumisega Otildepetajal pole aega suhelda ning edastada vaumlaumlrtushinnanguid kui ta on

orienteeritud eeldatavatele tulemustele

2003 aasta kooliettevalmistusruumlhmades laumlbiviidud uuringu potildehjal selgus et aumlraotildepitavate

teadmiste tase on kotildergem kui sotsiaalsete oskuste uumlldiste otildepioskuste eetika ja

maailmavaatega seonduvate oskuste ja arusaamade tase Lapse eneseusk ja positiivsed

otildepikogemused mis loovad eeldused edasiste otildepingute edukuseks on seotud aga just nende

valdkondadega Antud uurimuse kokkuvotildettes totildedeb Sikka et otildepetajate professionaalsed

17

oskused laste positiivse minapildi ja uumlldiste otildepieelduste kujundamisel sisaldavad piisavalt

arenguruumi Kuigi lasteaiaotildepetajad on lapsekeskse pedagoogika potildehimotildetted omaks votildetnud

on nende praktiline rakendamine keerukas (Sikka 2009)

Lapsekeskse pedagoogika rakendamiseks kinnitab Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee

2006 aastal soovituse liikmesriikidele mille kohaselt valitsused peaksid oma poliitikate ja

tegevuskavade korraldamisel silmas pidama tingimuste loomist positiivseks lastekasvatuseks

ning mis tahes seda takistavate tegurite kotildervaldamist Oluliseks peetakse sotsiaalsete hoiakute

ja elulaadi muutmisele suunatud poliitikat mis votildeimaldaks paremini arvesse votildetta laste

vanemate ja perede vajadusi ning arendada peresotildebralikke toumloumlkeskondi ja teenuseid

Nimetatud printsiipide elluviimisel peavad autorid universaalseks Th Gordoni

suhtlemismudeli laialdast rakendamist Gordon laumlhtub demokraatlikest potildehimotildetetest

arvestades votilderdselt nii laste kui taumliskasvanute potildehilisi inimotildeigusi ndash vaumlljendada ennast saada

kuulduks ning lahendada konflikte motildelema osapoole vajadusi rahuldades Samad potildehimotildetted

on positiivse kasvatuse aluseks

221 Positiivse kasvatuse potildehimotildetted

Positiivse kasvatuse all motildeeldakse kasvatusviisi kus laste otildepetamisel ja kaumlitumise suunamisel

laumlhtutakse laste otildeigusest mitmekuumllgsele arengule ja kaitstusele vaumlgivalla eest Positiivse

kasvatuse aluseks on lapse otildeiguste potildehiprintsiibid ning mitmekuumllgsed teadmised laste

arengust ja tulemuslikest kasvatuspotildehimotildetetest Positiivne kasvatus jaumlrgib pikaajalisi

eesmaumlrke ndash arendada lapses enesedistsipliini ja elukestvaid oskusi ning seisneb empaatia

eneseaustuse teistest lugupidamise inimotildeiguste ning vaumlgivallatuse otildepetamises (Durant 2010)

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee (2006) soovitab liikmesriikidel selgitada nii

lastevanematele kui ka teistele lastekasvatuse eest vastutavatele isikutele kuidas last tuleb

kohelda kui isiksust vaumllistades nii fuumluumlsilise vaimse kui ka psuumlhholoogilise vaumlaumlrkohtlemise

ning soodustades laste kaasatust Soovituses peetakse taumlhtsaks teadlikkuse suurendamist

positiivse lastekasvatuse vaumlaumlrtusest uumlhiskonnas tervikuna Sotsiaalministeeriumi aruandes

lapse otildeiguste tagamise strateegia taumlitmise kohta tuuakse vaumllja vajadus jaumltkuvalt arvesse votildetta

rahvusvahelisi suundi ja arenguid pidada silmas UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis ja selle

lisaprotokollides toodut ning Euroopa Liidu ja Euroopa Notildeukogu direktiivides

18

konventsioonides ja soovitustes ettenaumlhtut Aruandes rotildehutatakse et laste vaumlaumlrtustamine peab

olema poliitikauumllene jaumlrjepidev ja jaumltkuv tegevus (Tikerpuu Reinomaumlgi 2009)

Eespool vaumlljendatud seisukohtadele tuginedes peavad autorid vaumlga oluliseks positiivse

kasvatuse potildehimotildetetest laumlhtumist meie laste- ja haridusasutustes Otildepetaja kes jaumlrgib positiivse

kasvatuse printsiipe loob lastele kasvamiseks turvalise otildehkkonna ja toetab nende positiivse

minapildi kujunemist vahetu isikliku kogemuse kaudu kujunevad lastel uumlksteist arvestavad

suhtlemismudelid ldquoSelle otildepetamine lastele mida nad peavad teadma et olla oma elus

edukad on uumlks kotildeige taumlhtsamaid toumlid maailmasrdquo uumltleb J E Durant (2010) rahvusvaheliselt

tuntud filosoofiadoktor kliiniline lastepsuumlhholoog positiivse kasvatuse edendaja

Toumlouml autorid refereerivad JE Duranti poolt vaumlljatoodud positiivse kasvatuse potildehimotildetteid

tuginedes eelpool viidatud teosele

Positiivne kasvatus ei ole kotildeikelubamine ega reeglite puudumine

Positiivse kasvatuse alustaladeks on

pikaajaliste eesmaumlrkide seadmine lastekasvatuses

soojuse toetuse ja struktuuri pakkumine

laste motildettemaailma ja tunnete motildeistmine

individuaalsete erinevuste aktsepteerimine

probleemide lahendamine

Nendel alustel tegutsedes on loomulik et probleemide tekkimisel ei karistata lapsi vaid

lahendatakse probleeme See notildeuab motildetlemist (ja selle harjutamist) olukorra hindamist ka

lapse vaatepunktist ning reageerimist viisil mis viiks pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamisele

laumlhemale Selleks on oluline anda vajalikku infot ning vaumlljendada lugupidamist lapse suhtes

Otildepetajat naumlhakse treenerina kes toetab lapsi otildeppimisel kandes votildetmerolli laste

enesehinnangu ja enesekindluse uumllesehitamisel ja iseseisvuse ning enesetotildehususe arendamisel

Selmet karistada akadeemiliste votildei kaumlitumuslike vigade eest otildepetaja seletab demonstreerib ja

mudeldab motildeisteid ja kaumlitumist mida tuleb otildeppida Durant naumleb positiivses kasvatuses

investeeringut mis toidab elukestvat motivatsiooni otildeppida

19

Durant kirjutab et paljud otildepetajad keskenduvad liialt luumlhiajalistele eesmaumlrkidele (Lotildepeta

raumlaumlkimine Tee oma kodutoumlouml aumlra Vasta mulle kohe) motildetlemata millist motildeju nad avaldavad

oma otildepilaste hilisemale elule Pikaajalisi eesmaumlrke teadvustamata on suurem totildeenaumlosus et

otildepetaja votildeib stressi tekitavates olukordades reageerida karjumise alandamise votildei isegi

loumloumlmisega Kritiseerimine sildistamine haumlbistamine aumlhvardamine jms otildepetaja

reageerimisviis kahjustab lapse enesehinnangut ja eneseusaldust ei innusta otildeppima ega loo

haumlid maumllestusi lasteaia kooli kohta Tutistamine naumlpistamine totildeukamine loumloumlmine jms

otildepetavad lapsi probleemide puhul vaumlgivaldselt kaumlituma Iga sellise reageeringuga

demonstreerib otildepetaja soovitud kaumlitumise vastandit blokeerides sellega pikaajaliste

eesmaumlrkide saavutamist Durant peab situatsioonistressiga hakkamasaamist viisil mis aitab

saavutada pikaajalisi eesmaumlrke uumlheks raskemaks kuid mitte votildeimatuks katsumuseks

otildepetajale Just nagu eesti lastevanemadki rotildehutab ka Durant et hariduse eesmaumlrk on

valmistada otildepilasi ette nende taumliskasvanuelu otildennestumiseks Tema sotildenul votildeib otildepetaja poumloumlrata

luumlhiajalised katsumused votildeimalusteks mis viivad pikaajaliste eesmaumlrkide suunas otildepetades

lastele kuidas tulla toime stressiga austada ennast ja teisi ning olla edukad otildeppijad

Distsipliin ei seisne karistuses Otildepilane peab kogema austust motildeistmist ja turvalisust et

avaneksid tema akadeemilised votildeimed ning puumlsiks otildepimotivatsioon

Pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamise toumloumlriistadeks on soojuse toetuse ja struktuuri

pakkumine Taumlhtis on et emotsionaalselt turvalises keskkonnas tunnevad lapsed end vabalt ja

julgevad teha vigu mis on oluline osa otildeppimisest Kui otildepetajad tunnevad tegelikult huvi laste

mitte vaid kaumlsutaumlitmise vastu kogevad lapsed et neist hoolitakse nad laumlhevad kellelegi

korda Kui otildepetajad vaumlaumlrtustavad laste pingutusi tunnustavad neid ja vaatavad olukordi laste

pilgu laumlbi on lapsed rahulikumad ja koostoumloumlvalmimad neil on vaumlhem kaumlitumisprobleeme

Edukogemus toidab nende akadeemilisi huvisid ja vaumlhendab keskendumisraskusi ldquoAlles siis

kui me hakkame vaatama maailma laumlbi kuue- votildei kolmeteistaastase silmade votildeime olla

suutelised motildeistma nende kaumlitumise potildehjuseid Siis me saame olla efektiivsemad otildepetajadrdquo

uumltleb Durant

Struktuuri all motildeeldakse infot ja tuge mida lapsed otildepetajatelt saavad Kaumlitudes positiivse

rollimudelina (pikaajalisi eesmaumlrke silmas pidades) selgitades reeglite potildehjuseid kuulates

otildepilaste vaatenurka aidates neil leida lahendusi ja parandada eksimusi viisil mis votildeimaldab

oma kogemustest otildeppida olles seejuures otildeiglane kontrollides viha ja vaumlltides aumlhvardusi

varustab otildepetaja otildepilasi struktuuriga olles oma kaumlitumisega eeskujuks ja mentoriks Struktuur

sisaldub ka kindlates juhtnoumloumlrides kaumlitumiseks ja akadeemilisteks uumllesanneteks selgelt ja

20

jaumlrjepidevalt edastatud potildehjendatud ootustes laumlbiraumlaumlkimistes ning iseseisva motildetlemise

julgustamises See otildepetab lapsi arvestama enda ja teistega tulema toime frustratsiooniga

tegema otildeigeid otsuseid ning lahendama konflikte vaumlgivallata ka siis kui otildepetajat juures pole

(Durant 2010)

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et positiivne kasvatus on ennetav laumlhtutakse inimotildeigusi

arvestavatest kasvatuspotildehimotildetetest puumluumltakse motildeista kaumlitumis- ja otildepiraskuste potildehjuseid

vaumlltida luumlhiajalisi reaktsioone ning rakendada strateegiaid ja mudeleid millel on eeldused

toetada edukust ja eluoskusi

Autorite kogemus Th Gordoni metoodikaga kinnitab et antud metoodika votildeimaldab

positiivse kasvatuse potildehimotildetteid ellu viia Gordoni perekoolis ja Otildepetajate koolis praktiliselt

omandatavad suhtlemisoskused laumlhtuvad inimotildeigustest on struktureeritud ning votildeimaldavad

nii piire seada kui ka toetust soojust ja motildeistmist jagada

21

3 Thomas Gordoni efektiivsete suhete rajamise mudel

Thomas Gordon on uumllemaailmselt tuntud kui suhtlemisoskuste ja konfliktilahendusmeetodite

otildepetamise algataja Alustanud moumloumldunud sajandi viiekuumlmnendatel aastatel juhtimiskoolitusi

aumlri- tootmis- ja valitsusorganisatsioonidele ja praktiseerides hiljem kliinilise psuumlhholoogina

maumlrkas ta et sageli ei vaja tema poole poumloumlrdunud patsiendid psuumlhhoteraapiat vaid teadmisi

suhtlemisest Taumlnu psuumlhhoterapeudi vaumlljaotildeppele oskas Gordon kuulata ja motildeista nii lapsi

noori kui ka nende vanemaid Olemasolevad oskused votildeimaldasid tal maumlrgata kuidas

taumliskasvanud tahtmatult kuid jaumlrjekindlalt kahjustavad laste enesehinnangut ja enesekindlust

ning laumlmmatavad nende loovust ja algatusvotildeimet Rakendades oma vaumlljatoumloumltatud efektiivsete

suhete rajamise mudelit jaumlrgneval kuumlmnendil ka peredega toumloumltades leidis ta et nn Gordoni

mudeli (Gordon Model) abil votildeib saavutada maumlrkimisvaumlaumlrseid muutusi inimeste igapaumlevases

kaumlitumises Nii suumlndis 1962 aastal kursus lastevanematele PET Parent Effectiveness

Training Eestis Gordoni perekool (Eestis alates 1994 suumlstemaatiline koolitus alates MTUuml

Perekeskus Sina ja Mina loomisest 2004) Motildeistmine et formaalharidus ei anna kotildeige

elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest millega luua toimivaid inimsuhteid

suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte konstruktiivselt sai aluseks

otildepetajate efektiivsustreeningu loomisele 1974 aastal (TET Teacher Effectiveness Training

Eestis Otildepetajate kool) (Perekeskus Sina ja Mina perekoolantiee)

Gordoni kursused potildehinevad eeldusel et mis tahes aine teema oskuse votildei vaumlaumlrtuse

otildepetamisel on edu saavutamisel maumlaumlravaks otildepetaja ja otildepilase vahelised suhted Kui otildepilasi ei

motildeisteta ei usaldata kritiseeritakse alandatakse kaumlsutatakse surutakse alla muutuvad nad

totilderksaks ja osutavad otildeppimisele vastupanu (Gordon 2006) Otildeppimiseks ja otildepetamiseks

vajaliku otildehkkonna loomine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja vaumlaumlrtushoiakutest ja suhtlemisoskusest

Gordoni kursustel keskendutakse oskustele mida otildepetajad vajavad ehitamaks silda enda ja

laste vahele Need oskused ei sunni otildepetajaid omandama hulgaliselt teoreetilist materjali vaid

on seotud eelkotildeige raumlaumlkimise ja kuulamisega Tuginedes laumlbiviidud uuringutele peab Gordon

otildeppimise soodustamise puhul kotildeige olulisemaks kuulamist Raumlaumlkimine motildejub aga sotildeltuvalt

sellest kuidas raumlaumlgitakse kas konstruktiivselt votildei destruktiivselt Kuna otildepetaja valitud

suhtlemisviis votildeib laumlbisaamist otildepilastega soodustada votildei kahjustada peab Gordon oluliseks

et otildepetaja oskaks valida igas olukorras kotildeige sobivama suhtlemisviisi (Gordon 2006)

22

David Aspy Flora Roebucki ja Rahvusliku Inimliku Hariduse Liidu (Human Consortium for

Humanizing Education) poolt neljakuumlmne kahes USA osariigis korraldatud

longitudinaaluurimus naumlitas et kui lapsed saavad kotildergel maumlaumlral motildeistmist hoolimist ja

siirust otildepivad ja kaumlituvad nad paremini kui siis kui nad seda kotildeike vaumlhe saavad (Gordon

2006)

Th Gordonit haumlmmastas et kuigi maailm on pidevas muutumises uumlha rohkem teatakse

inimese arengust ja selle seaduspaumlrasustest ning muutuvad ka sotsiaalsed kooslused

kasutatakse lastekasvatuses endiselt mitu tuhat aastat rakendatud votildeimu- ja karistusmeetodeid

Ta eristab kolme vanemlikku stiili autoritaarne kotildeikelubav (sallivalistuv) ja demokraatlik (vt

315) Votildeimule allutatud suhted ei kasvata lastes vastutustunnet ega sisemist distsipliini

vastupidi mida rohkem votildeimu kasutada seda vaumliksem motildeju on sellel lapse kaumlitumisele ja

vaumlaumlrtustele (vt joonis 1)

Joonis 1 Autoritaarse kasvatuse motildejud lapsele ning poumloumlrdvotilderdeline

seos votildeimu ja motildeju vahel (Gordon 2003)

Vanemad kes ei taha kaumlituda autoritaarselt kalduvad sageli teise aumlaumlrmusesse ega suuda lastele

piire seada lastes neil endale bdquopaumlhe istudaldquo Sageli votildeib juhtuda et vanemad jaumlaumlvad nende

kahe aumlaumlrmuse vahel pendeldama Demokraatliku kasvatuse puhul arvestab vanem nii enda kui

ka lapse vajaduste ja vaumlaumlrtustega Demokraatlik vanem votildetab selge vastutuse oma rolli eest

kuid ei rakenda lapse soovitud kaumlitumise saavutamiseks votildeimu vaid erinevaid

motildejutusvahendeid kaasates ka lapsed otsuste tegemisse Gordon maumlrkas et lapsed kes on

saanud reeglite loomises osaleda jaumlrgivad neid palju puumlsivamalt

23

Metoodika aluseks on kindlad vaumlaumlrtuspotildehimotildetted ja kursusel arendatavad konkreetsed

oskused laumlhtuvad just neist vaumlaumlrtustest

Lapsed on olulised nad on inimesed seega on neil vajadused ja otildeigus oma vajadusi

rahuldada

Vanemad on olulised nemadki on inimesed ja neilgi on otildeigus oma vajadusi rahuldada

Inimestevahelised suhted on olulised sest omavaheliste suhete kvaliteedist sotildeltub nii

lapse kui ka vanema rahulolu suhetes on elu eesmaumlrgipaumlrane ja taumlhenduslik

Kasvukeskkond on oluline Lapse enesehinnang kujuneb suuresti selle kaudu kuidas

teda naumlevad ja temasse suhtuvad taumliskasvanud

Gordon ise on nimetanud oma programmi revolutsiooniliseks muutuseks vanemakasvatuses

sest see oli esimene omataoline kus rotildehk oli lapsevanema rollil ja kaumlitumisel mitte lapsel

votildeimaldades taumlielikult muuta seda kuidas lapsi kasvatatakse Praeguseks juba aastakuumlmnete

pikkused kogemused Gordoni mudeli rakendamisel nii vanemahariduses kui ka otildepetajate

koolitamisel on kinnitanud et nimetatud meetodite ja selles sisalduvate oskuste kasutamine

muudab inimestevahelised suhted demokraatlikumaks Demokraatlike suhete otildepetamist pidas

Gordon demokraatliku uumlhiskonna aluseks Gordoni sotildenul on need oskused bdquovajalikud ka

selleks et saumlilitada maailmas rahu Demokraatlikud perekonnad on rahumeelsed ja kui leidub

piisavalt palju rahumeelseid perekondi tekib uumlhiskond mis ei tunnusta vaumlgivalda ega notildeustu

sotildejategevusegardquo

Demokraatia arengusse panustamise eest esitati Thomas Gordon koguni kolmel korral Nobeli

rahupreemia nominendiks (1997 1998 ja 1999) Kuigi temast ei saanud nimetatud preemia

laureaati elas ta piisavalt kaua et naumlha oma elutoumlouml vilju ndash mitte ainult miljonid koolitustel

osalenud vanemad rohkem kui neljakuumlmnes riigis vaid kohtumised inimestega keda oli

kasvatatud PETi oskuste abil Need kohtumised veensid Gordonit et tema poolt elluviidud

lastekasvatusoskused aitasid inimestel kujuneda tervemaks ja otildennelikumaks ning omandatud

suhtlusmudel kandus edasi perevaumlaumlrtusena neist kelle vanemad javotildei vanavanemad olid

osalenud Gordoni koolitustel olid omakorda saanud demokraatlikud oma lapsi vaumlgivallata

kasvatavad lapsevanemad

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et kuigi mudel loodi ligi viiekuumlmne aasta eest pole see kaotanud

motildejujotildeudu pigem vastupidi ndash mida enam me jaumlrgime demokraatlikke vaumlaumlrtusi seda enam

vajame kasvatusoskusi millega neid kujundada Gordon rotildehutab et kursusel otildepitavate

24

oskuste kasutamine pole pelgalt metoodika rakendamine vaid eelkotildeige ellusuhtumise

kuumlsimus nii enda kui ka lapse votilderdne vaumlaumlrtustamine ning vastastikusest lugupidamisest

tulenev kaumlitumine (vt lisa 3) Tema meetodi keskseteks maumlrksotildenadeks on aktiivne kuulamine

adekvaatne enesekehtestamine ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudel Th Gordoni mudel

on unikaalne sest pakub tervikliku ja suumlsteemse laumlhenemise suhtlemisel esinevate olukordade

jaoks Kuna mudel on sarnane nii Gordoni perekoolis kui ka Otildepetajate koolis raumlaumlgivadki

autorid siin ja edaspidi lihtsalt Gordoni mudelist (Gordon 2003)

31 Gordoni mudeli potildehimotildeisted ja -oskused

Kotildeigi kursusel kaumlsitletavate oskuste raamistamiseks votildetab Gordon kasutusele kaumlitumisakna

motildeiste ehk metafoori vaumlites et iga inimene naumleb teisi justkui laumlbi akna

Kaumlitumine on silmaga naumlhtav votildei kotildervaga kuuldav tegevus mitte hinnang sellele Nii naumliteks

ei saa vaatleja naumlha et laps on laisk kuid votildeib naumlha tema asju mis on moumloumlda tuba laiali

Sallivuspiir vaumlljendab taumliskasvanu suhtumist hetkel toimuvasse kaumlitumisse ja maumlaumlrab

millisesse kaumlitumisakna osasse see kaumlitumine taumliskasvanu jaoks paigutub Sellest omakorda

oleneb millist suhtlemisoskust kasutada

Lapsevanema votildei otildepetaja seisukohalt on kotildeik lapse teod kogetavad kas vastuvotildeetavana votildei

vastuvotildeetamatuna Oluline on ka teadvustada kuidas enda sallivuspiir votildeib muutuda ning

millest see oleneb

25

Joonis 2 Kaumlitumisaken ( Gordon 2003)

Suhtlemiselkaumlitumisaknas votildeib eristada kolme olukorda lapse probleem probleemideta ala

ja taumliskasvanu probleem (joonis 2) Sobiliku suhtlemisoskuse valik ja edasine sihipaumlrane

kaumlitumine oleneb oskusest adekvaatselt maumlaumlratleda millise olukorraga on tegemist

Taumliskasvanu reageering maumlaumlrab millisesse kaumlitumisakna osasse mingi kaumlitumine tema jaoks

paigutub

Kui lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu on probleem taumliskasvanul ja selle

olukorra lahendamine eeldab temalt kehtestamisoskusi Oluline on ka vahet teha kas tegemist

on vajadus- votildei vaumlaumlrtusvastuoluga Kaumlitumised mis taumliskasvanut ei haumliri on temale

probleemitus alas Probleemideta ala laiendamiseks pakub Gordoni mudel oskusi selgeks

enesevaumlljenduseks minasotildenumite abil Oluline ja vanemate seas sageli haumlmmingut tekitav

arusaamine on et kaumlitumised mis annavad maumlrku lapse haumliritusest paigutuvad taumliskasvanule

vastuvotildeetavasse alasse moodustades selle uumllemise osa ndash lapse probleemala Selline jaotus ei

taumlhenda et taumliskasvanu jaumltaks lapse oma murega uumlksi vaid on vajalik selleks et adekvaatselt

olukorda maumlaumlratleda ja valida sobiv suhtlemisoskus antud juhul abistamisoskused

Taumliendavateks oskusteks on 6-astmeline probleemilahendusmudel ehk votildeidan-votildeidan mudel

lastevaheliste probleemide vahendamine kodukeskkonna kohandamine ning oskused

vaumlaumlrtusvastuolude kaumlsitlemiseks (Gordon 2003 2006)

26

311 Selge enesevaumlljendamine minasotildenumite abil

Toumloumltades peredega maumlrkas Gordon et enamasti suhtlevad vanemad lastega viisil mis ei

votildeimalda lastel kogeda vanemate armastust ning naumlitab et vanemad ei hinda last sellisena

nagu ta on Seevastu vanemad kes otildepivad oma lastega suhtlema heakskiitvalt saavad olla

neile toeks ning eneseaustuse ja positiivse enesehinnangu alusepanijaks Gordon motildeistis et

vanemate oskamatus tuleneb nende enda puudulikust kasvatusest kuid jaumlreldas samas et

vajame uut vanemate potildelvkonda kes tunnistaks vajadust otildeppida oskusi mis aitaks kasvatada

vastutustundlikke lapsi

Iga lapse elus on periood kui ta hakkab enda kohta uumltlema bdquominaldquo Sel ajal on loomulik et

laps vaumlljendab end mina-keeles ma tahan ma ei taha mulle meeldib mulle ei meeldi jms

Kui last uumlmbritseb aga sina-keelne maailm (ja nii see paraku enamasti on lapse poole

poumloumlrdutakse miks sa nii teed kas ma ei oumlelnud sulle kuidas sa ometi nii lohakas oled jms)

kaotab ka laps oma loomuliku enesevaumlljendusoskuse Samas on lapsel sina-keeles

vaumlljenduvast taumliskasvanust palju raskem aru saada kui minasotildenumitega vaumlljenduvast

inimesest Minasotildenumi kasutaja votildetab selge vastutuse oma motildetete tunnete vajaduste ja

nende vaumlljendamise eest Taumliskasvanu kes vaumlljendab end lastele minasotildenumite abil tuleb

lapsele laumlhemale ja muutub lapsele inimesena justkui laumlbipaistvamaks Oumleldes kamandamise

asemel ma vajan su abi ma palun et sa antakse lapsele signaal et temast peetakse lugu

votildeimaldades lapsel tunda end olulisena ja vaumlaumlrtustatuna

Olukorras kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanu meelest heakskiidetav soovitab Gordon

harjumuspaumlrase kiitmise asemel kasutada positiivset minasotildenumit Sel juhul kirjeldab

taumliskasvanu lapse kaumlitumist ja selle kaumlitumise motildeju endale Lisades sellele ka oma tunded

(heameel rotildeotildem taumlnulikkus vms) annab ta lapsele motildeista kui oluline see kaumlitumine temale on

Selline poumloumlrdumine votildeimaldab lapsel hakata tajuma oma kaumlitumise motildeju teistele inimestele

sest taumliskasvanu naumlitab lapsele tema kaumlitumise motildeju oma sotildenadega nagu peeglist Taumlhtis on

meeles pidada et positiivse minasotildenumi eesmaumlrk pole vaumllja pressida soovitud kaumlitumist vaid

oma heameelt vaumlljendada Kuna laste uumlheks potildehivajaduseks on olla maumlrgatud rotildeotildemustab ka

laps Uumlhtlasi aitab tunnustav tagasiside lapsel uumlles ehitada positiivset enesekuvandit

Aumlrauumltlev minasotildenum on kohane olukorras kus mingil potildehjusel ei saa lapse soovidele vastu

tulla Motildeeldes mis on aumlrauumltlemise potildehjuseks saab oumlelda selge bdquoeildquo ning seda potildehjendada oma

vajadustega N Ma ei saa sinuga kohe praegu maumlngima tulla sest mul on vaja otildehtusoumloumlk

27

valmis teha Selline oma piiride vaumlljendamine otildepetab lapsi teistega arvestama samuti otildepivad

nad sellest enda piiride ja vajaduste eest seismist ning bdquoeildquo uumltlemist (Gordon 2003)

312 Suhtlemistotildeketest hoidumine

Thomas Gordon toob vaumllja kaksteist enamlevinud sinasotildenumit ehk poumloumlrdumisviisi mida ta

nimetab suhtlemistotildeketeks (vt lisa 4) sest nii vanemad kui ka otildepetajad kasutavad neid

valdavalt probleemolukordades maumlrkamata et need ei anna soovitud tulemust ega aita

probleeme lahendada

Kui probleem on lapsel vajab ta taumliskasvanu abi probleemi maumlrkamisel aumlrakuulamisel ja

eneses selgusele jotildeudmisel et siis ise votildei taumliskasvanu toel murele lahendus leida Kui lapse

kaumlitumine on probleemiks vanemaleotildepetajale on taumliskasvanu vastutus lapsele teada anda

milline kaumlitumine ja mille totildettu teda haumlirib

Suhtlemistotildekked ei aita kummalgi juhul probleeme lahendada vaid kahjustavad nii laste

enesehinnangut kui ka lapse ja taumliskasvanu suhet uumlhtlasi votildetavad nad votildeimaluse lapse

vastutustunde ja omaalgatuse arenguks (Gordon 2003 2006)

Ajal mil suhtlemistotildeketest hoidumist otildepetatakse nii klienditeeninduses kui

juhtimiskoolituses votildeime oma kogemuste potildehjal vaumlita et kodus koolis lasteaias ja toumloumll ei ole

need kuhugi kadunud vaid moodustavad endiselt suure osa igapaumlevasest suhtlemisest Eriti

tavapaumlrane on sinasotildenumite kasutamine laste puhul juhul kui lapse kaumlitumist kogetakse

vastuvotildeetamatuna Sildistamine suumluumldistamine kamandamine kuumlsimine jt on nii

harjumuspaumlrased et nende poumloumlrdumiste varjatud alltekst ndash mina taumliskasvanu olen sinust

targem sina vaumlike lollike ei tea kuidas asjad kaumlivad ndash jaumlaumlb taumliskasvanule hoomamata lapse

kujunevat isiksust ja minapilti sellegipoolest valusalt riivates (Gordon 2003)

313 Abistamisoskused lapse probleemi korral

Kui lapsel on probleem on tavapaumlrane et taumliskasvanud tahavad last aidata Nad kuumlsivad miks

ta nutab lohutavad pakuvad lahendusi kuid vahel teevad ka etteheiteid (kas ma ei oumlelnud)

votildei riidlevad Ei teata et ise lapse probleemi lahendama asudes votildeetakse lapselt justkui otildeigus

oma tunnetele ja vastutus probleemi lahendamise eest ning suumlvendatakse seelaumlbi lapse

ebakindlust abitust ning sotildeltuvusvalmidust Laps votildeib muutuda ka trotslikuks kui pakutud

lahendused talle ei sobi ja ta tahab omamoodi toimida

28

Kui lapsel on mure on taumliskasvanu uumllesanne seda maumlrgata hoolida ning pakkuda toetust

Parim viis selleks on aktiivne kuulamine mis votildeimaldab last tema tundeid ja vajadusi motildeista

Lapse tunnete peegeldamisel on suumlgav motildeju - last on maumlrgatud (see on lapse potildehivajadusi) ta

kogeb et temast hoolitakse ndash see omakorda toetab lapse enesehinnangut ja sisemist

vaumlaumlrtustunnet Kui suhtlemistotildekkeid ei rakendata kogeb laps et ta on aktsepteeritud sellisena

nagu ta on seega on turvaline oma tundeid tunda ja neid vaumlljendada need ei pea minema

kaumlitumisse ega kehasse (haigusteks) Laps keda aktsepteeritakse otildepib hoolima ka teistest

Vanemad ja otildepetajad soovivad et laps otildepiks oma tundeid ja kaumlitumist ohjeldama Kuid

juhtida saab vaid seda mida tuntakse Selleks et otildeppida motildeistma iseennast koos oma

tunnetega vajab laps kotildeigepealt taumliskasvanuid kes tema tundeid motildeistaksid ja neid talle

peegeldaksid Nii otildepib laps oma tundeid aumlra tundma ja saab nende kohta ka sotildenad Ta ei pea

enam vaikselt nurgas istuma vaid oskab oumlelda ma olen kurb Ta ei pruugi vihasena teisele

virutada kui oskab oumlelda mulle ei meeldi et sa minu kaumlest asja aumlra kiskusid

Gordon peab aktiivset kuulamist uumlheks totildehusamaks viisiks kuidas aidata lapsel kasvada

vastutustundlikuks ja ennast suunavaks iseseisvaks inimeseks Aktiivne kuulamine suurendab

laste valmisolekut kuulata vanemaid ja otildepetajaid ning muudab lapsed avatumaks ja

omavahelised suhted laumlhedasemaks vaumlhendades nii ka distsipliiniprobleeme (Gordon 2003

2006)

314 Kehtestamisoskused lapse vastuvotildeetamatu kaumlitumise puhul

Kui lapse kaumlitumine on vanemale votildei otildepetajale vastuvotildeetamatu taotleb taumliskasvanu lapse

kaumlitumise muutust Harvem motildeeldakse sellele kas kavatsetaval sekkumisel on uumlldse eeldust

muutust tekitada veel harvem aga sellele et lapse poole poumloumlrdutaks viisil mis ei kahjustaks

lapse enesehinnangut ega omavahelisi suhteid ning aitaks kaasa lapse vastutustunde arengule

Gordoni sotildenul alahindavad taumliskasvanud laste valmisolekut nende soovidele vastu tulla Tema

kogemuste jaumlrgi kasutab 99 koolitusele tulnud vanematest ebaefektiivseid kasvatusvotildetteid

Sellest teadlikuks saades on enamik vanemaid šokeeritud sest nad pole kunagi motildeelnud

kuidas nende sotildenad votildeiksid lastele motildejuda

Gordon pakub vastuvotildeetamatule kaumlitumisele reageerimiseks kolmeosalise kehtestava

minasotildenumi koos kaumliguvahetusega ehk lapse vastuseisu aumlrakuulamisega Kehtestavas

minasotildenumis kirjeldab taumliskasvanu lapsele tema kaumlitumist (vaumlltides hinnanguid ja muid

suhtlemistotildekkeid) selle kaumlitumise konkreetset motildeju endale ja oma tundeid selle suhtes Sel

29

moel votildetab vanemotildepetaja vastutuse oma vajaduste rahuldamise eest naumlidates oma sotildenadega

lapsele justkui peeglist kuidas lapse kaumlitumine tema taumliskasvanu vajadusi riivab jaumlttes

vastutuse kaumlitumise muutmise eest lapsele Oma tunnete avamine toob esile vanemaotildepetaja

haavatavuse ja inimliku palge luues eelduse ehedaks laumlheduseks Totildeenaumlosus et laps kes

motildeistab miks taumliskasvanu on haumliritud muudab oma kaumlitumist on kordades suurem kui

sinasotildenumite puhul Sellegipoolest on taumlhtis et taumliskasvanu oleks valmis ka lapsepoolseks

enesekaitseks votildei vastuseisuks Uumlmberluumllitumist kehtestamiselt aktiivsele kuulamisele

nimetab Gordon kaumliguvahetuseks Kaumliguvahetus votildeimaldab lapsel tekkinud tunnetega toime

tulla ning kannab sotildenumit et teda aktsepteeritakse ja motildeistetakse (Gordon 2003 2006)

Gordoni meelest on selline vahetu suhtlemiskogemus ka uumlheks totildehusamaks mooduseks

kuidas lapsed otildepivad enda eest seisma ja ausalt ennast vaumlljendama

315 Konfliktide lahendamise tavapaumlrased viisid ja votildeidan-votildeidan meetod ehk

6-astmeline probleemilahendusmudel

Olukorda kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu kuid lapse kaumlitumine pole

muutunud ka paumlrast taumliskasvanu minasotildenumeid ja korduvat kaumliguvahetust nimetatakse

konfliktiks Kui taumliskasvanu on hoidunud suhtlemistotildeketest ja valinud sobiva suhtlemisviisi

on konflikti potildehjuseks vastuolud lapse ja taumliskasvanu vajaduste votildei vaumlaumlrtuste vahel Oma

kasvukogemustest tulenevalt kardavad paljud inimesed konflikte ja puumluumlavad neid vaumlltida

ometi pole see alati votildeimalik Taumlhtis on meeles pidada et konfliktide esinemine on elu

loomulik osa ning omavahelisi suhteid ei ohusta konfliktid vaid nende kaumlsitlemise viis

Autoritaarse lahendusmudeli puhul surub taumliskasvanu oma lahenduse laumlbi Kuna lapse

vajadused jaumlaumlvad arvestamata ja laps aumlra kuulamata on lapse osaks pettumus kurbus trots ja

pahameel Tihti vanemad ja otildepetajad ei motildetle et kaumlitumisega on nad lapsele mudeliks

kujundades lapse toimetulekustrateegiaid Votildeimu kasutamisele ja allutamispuumluumletele

reageerivad lapsed votildeitlemise alistumise votildei potildegenemisega (vt tabel 1) Taumliskasvanud kes ei

taha kaumlituda sel moel kuid ei oska teisiti votildeivad kalduda teise aumlaumlrmusesse ning lasta lapsel

paumlhe istuda Kui taumliskasvanu ei suuda enda eest seista teeb laps mida tahab Taumliskasvanu

tunneb end abituna lapsel aga puudub turvatunne sest ta ei saa taumliskasvanu peale kindel olla

Gordon nimetab motildelemat meetodit kaotajatega meetoditeks

30

T a b e l 1 Autoritaarse konfliktilahendusmudeli motildejud lapsele

Tunded Laste toimetulekustrateegiad

Pahameel viha vaenulikkus Vastuhakk maumlss agressioon risti vastupidine

tegutsemine hoiak

Masendus Kaumlttemaks (tagasitegemine)

Viha Valetamine vingerdamine tunnete varjamine

Kimbatus Teiste suumluumldistamine pealekaebamine

Vaumlaumlrtusetuse tunne Petmine spikerdamine plagieerimine

Hirm aumlrevus rahutus Domineerimine peremehetsemine

kiusamine provotseerimine tuumlranniseerimine

Otildennetunde puudumine kurbus depressioon Vajadus votildeita hirm kaotada

Kibedus kaumlttemaksuhimu Liitude sotildelmimine grupeerumine

vanemaotildepetaja vastu kampade teke

Votildeimetus Alistumine kuuletumine (otildepetaja lemmikuks

saamine) jaumlreleandmine

Kangekaelsus Lipitsemine ja pugemine

Votildeistluslikkus Mugandumine riskide mittevotildetmine hirm

uue ees konformsus loovuse puudumine

Alandus apaatia Endassetotildembumine potildegenemine

fantaseerimine regressioon

Gordoni sotildenul on arengut laste kasvatamises ja kohtlemisel takistanud just taumliskasvanute

kitsapiiriline ettekujutus autoriteedist ja sellest kangekaelne kinnihoidmine Treenides

kuulekust ei kasvatata lastes vastutustunnet vaid sotildeltuvust Selline kasvatus muudab lapsed

araks kartlikuks ja naumlrviliseks sageli ka trotslikuks ja kaumlttemaksuhimuliseks Taumlnapaumleval kus

otildeigussuumlsteem ei tunnista enam uumlhe rassi votildeimu teise uumlle muutunud on juhtimisviisid aumlris ja

toumloumlstuses ning rahvusvaheline uumlldsus motildeistab hukka votildeimu kasutamise nii oma riigi kui ka

teise riigi kodanike suhtes on kodu ja kool Gordoni sotildenul uumlheks viimastest paikadest kus

inimestevahelistes suhetes veel votildeimu kasutatakse Selle potildehjuseks peab Gordon jaumlllegi

31

inimeste isiklikku kogemusi ndash taumliskasvanud kasutavad lastega suhtlemisel votildeimu sest neil

puuduvad teadmised ja kogemused kuidas teisiti lahendada vastuseise inimsuhetes (Gordon

2003) Alternatiivina pakub Gordon vaumllja 6-astmelise ehk votildeidan-votildeidan mudeli mis potildehineb

nii lapse kui ka taumliskasvanu vajaduste arvestamisel (vt joonis 3) Erinevalt autoritaarsest ja

kotildeikelubavast mudelist kus uumlks osapool votildeidab teise arvelt jaumletakse siin esialgsed

lahendused hoopiski kotildervale ning keskendutakse kummagi osapoole vajadustele Lahendusi

otsitakse uumlhiselt ajuruumlnnaku meetodil ning hiljem leitakse neist laumlbiraumlaumlkimiste abil sobiv mis

rahuldab nii lapse kui ka vanemaotildepetaja vajadusi (vt lisa 5)

bdquoParadoksaalsel kombel on totildesi et votildeimu kasutades kaotavad vanemad oma motildeju ja motildeju

suureneb kui nad votildeimust loobuvad votildei selle kasutamisest lahti uumltlevadldquo On arusaadav et

omavahelise konflikti lahenduse otsimise protsessi kaasatud laps kogeb aktseptsiooni ning

tunneb end olulisena Osaledes ise lahenduste pakkumises ja valimises on lapsed ka

motiveeritud sotildelmitud kokkuleppeid pidama ning uumlhtlasi otildepivad nad ka ise probleeme

uumlksteise vajadusi arvestavalt lahendama (Gordon 2003) Autorid eeldavad et kooli minnes on

nendel lastel paremad sotsiaalsed oskused millest tulenevalt on neil kergem kohaneda uutes

olukordades ja uutes suhetes

Joonis 3 Votildeidan-votildeidan e 6-astmeline konfliktilahendusmudel (Gordon 2006)

316 Lastevaheliste probleemide vahendamine

Autorid peavad vaumlga oluliseks lasteaiaotildepetaja oskust vahendada lastevahelisi konflikte

Thomas Gordon pakub vaumllja tehnika mille aluseks on taumliskasvanu hooliv reageerimine

Lapsevanemotildepetaja maumlrkab laste vahel tekkinud vastasseisu tunneb huvi milles asi kuid ei

32

asu kaitsma kumbagi last Gordon naumleb taumliskasvanu rolli lastevaheliste konfliktide puhul

vahendajana toimimises Taumliskasvanu suunab lapsed otse teineteisega suhtlema kuulates ise

aktiivselt motildelemat ning aidates vajaduse korral peegeldada nende tundeid ja vajadusi

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et sel moel jaumletakse vastutus lahendamise eest lastele taumliskasvanul on

vaid abistav roll Kogemus kinnitab et lapsed tulevad lahendustele mis taumliskasvanuile paumlhegi

ei tuleks Kui lapsed on lahendusele jotildeudmise protsessis ise aktiivselt osalenud on nad ka

valmis leitud lahendusi ellu viima

Oskuslik lastevaheliste konfliktide vahendamine taumliskasvanu poolt aitab oluliselt kaasa laste

suutlikkusele nii ennast vaumlljendada kui ka teistest aru saada kasvatades eneseusaldust

enesekindlust ja koostoumloumloskusi Lapsed kelle omavahelisi probleeme taumliskasvanud pole

lahendanud vaid vahendanud otildepivad kiiresti ise oma probleeme lahendama Autorid usuvad

et lasteaias sellised sotsiaalsed oskused omandanud lapsed kohanevad koolis kergemini ning

oskavad omavahelisi probleeme uumlksteist arvestavalt lahendada

Eesti kasvatusteadlase Inger Kraavi sotildenul votildeib vaumlheste suhtlemisoskustega otildepetaja tulla toime

oma aine edasiandmisega kuid mitte kotildelbelise kasvatusega vaumlaumlrtushinnangute

kujundamisega kotildeige sellega mis aitaks lapsel elus esinevate keeruliste probleemidega toime

tulla (Kangur 2009 viidatud Kraav 1997)

Toumlouml autorid on seisukohal et Thomas Gordoni suhtlemismetoodika aktiivne kasutamine tagab

lasteaiaotildepetaja oskusliku toimetuleku Gordoni metoodikale tuginemine aitab taumlita

alushariduse raamotildeppekava ja jaumlrgida uumllemaailmse positiivse kasvatuse programmi

potildehimotildetteid

Voldemar Kolga (2006) on kindel et infouumlhiskond vajab unikaalseid isiksusi kes oleksid

suutelised orienteeruma erinevates infovoogudes Meie uumllesandeks peaks olema unikaalsete

isiksuste kujunemise soodustamine ning laste kaitsmine standardse hariduse ja piiratud

inimeste eest Vabaduse puudumine ja taumliskasvanute diktaat motildejuvad Kolga sotildenul lastele

haumlvitavalt (Kolga 2006) Professor Uumllo Vooglaid (2002) rotildehutab et laps areneb vaid siis kui

tal on piisav votildeimalus motildeelda oma motildetteid ning kuumlllalt vabadust et luua midagi - oma

motildetteid tekste luua seoseid kujundeid - unistada matkida ja eesmaumlrgistada

33

4 Uurimismetoodika kirjeldus

41 Uurimuse metoodika

Uurimuses on kasutatud uumlhe meetodina kvantitatiivset meetodit ndash ankeeti Ankeedi

kasutamisel laumlhtuti potildehimotildettest et sellele saadud vastuseid oleks votildeimalik standardiseerida

ning omavahel statistiliselt votilderrelda Ankeet sisaldab kaks kuumlsimust uumlldinformatsiooni

saamiseks vanuse ja toumloumlkogemuse kohta ja 11 avatud votildei valikvastustega kuumlsimust Eelistati

avatud kuumlsimusi sest need votildeimaldavad uurida otildepetajate tegelikke teadmisi ja on vaumlhem

motildejutatud kuumlsija ootustest (vt lisa 7)

Antud uurimustoumlouml metoodika potildehialuseks valiti kvalitatiivne laumlhenemine ja uurimustoumlouml

laumlbiviimiseks kvalitatiivne meetod Uurimismeetodina kasutatakse poolstruktureeritud

intervjuud mis koosneb avatud kuumlsimustega kuumlsimustikust Autorid votildetsid aluseks Gerdy

Kanguri (2009) poolt koostatud kuumlsimustiku modifitseerides seda laumlhtuvalt kaumlesoleva toumlouml

eesmaumlrkidest Kahekuumlmnest Kanguri kuumlsimusest votildetsid autorid oma intervjuusse 13 muutes

neist viit ja lisades uumlheksa kursusel praktiseeritavate suhtlemisoskustega seotud kuumlsimust

Kuumlsimustik on jaotatud plokkidesse Vajadusel oli votildeimalik esitada lisakuumlsimusi (vt lisa 8)

Intervjuu kuumlsimustiku sisu

Andmed uuritava kontingendi kohta vanus haridustase toumloumlstaaž

I plokk kuumlsimused otildepetaja professionaalsuse ja toumloumls ettetulevate raskuste kohta

II plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemade ja koolituse vajalikkuse kohta

III plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste kasutamise ja

nende motildeju kohta

42 Uurimisprotseduuri ja valimi kirjeldus

Uurimust laumlbi viies on laumlhtutud teadmisest et kotildeik otildepetajad olenemata toumloumlstaažist vajavad

suhtlemisoskusi Ankeedi taumlitsid Rakvere Kolledži alushariduse otildepetajakoolituse 2011 aasta

statsionaarotildeppe lotildepetajad kellel puudub toumloumltamise staaž kuid olid edukalt laumlbinud praktika

erinevates lasteaedades (praktikate pikkus otildeppimise aja jooksul oli 10 naumldalat) Valimisse

kuulusid ka alushariduse eriala kaugotildeppe tudengid kes toumloumltavad lasteaias ning on samuti

2011 aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledžit

34

Votildeimalus kuumlsimustikule vastata oli 45 tudengil kes ei olnud osalenud Gordoni perekoolis

Votildeimalust kasutas seitse paumlevaotildeppetudengit uumlheksast ning 10 kaugotildeppetudengit 36-st

Tagastatud ankeetide analuumluumlsiks on kasutatud kirjeldust Andmete toumloumltlemisel kasutati

rakendust MS Excel

Kotildeige vanem vastaja oli 54aastane ning kotildeige noorem 20aastane Paumlevaotildeppe uumlliotildepilased olid

keskmiselt 21aastased Kaugotildeppe uumlliotildepilaste keskmiseks vanuseks oli vastamise ajal 389

aastat Paumlevaotildeppeuumlliotildepilased nagu ka varem mainitud olid praktikal olnud vaid 10 kuud

Keskmine pedagoogiline staaž oli keskmiselt 146 aastat Uumlks otildepetaja oli lasteaias toumloumltanud 36

aastat

Intervjuu valimisse kuulusid 10 Gordoni perekooli laumlbinud lasteaiaotildepetajat Laumlaumlne- ja Ida-

Virumaal Uumlks neist oli osalenud Gordoni perekoolis kahel korral ndash seitse ja neli aastat tagasi

kaks otildepetajat laumlbisid Gordoni perekooli neli aastat tagasi ja seitse osalesid viimase poole aasta

jooksul Kolmel otildepetajal kuumlmnest on keskeri- uumlhel rakenduslik kotilderg- neljal pedagoogiline

kotildergharidus Kaks intervjueeritavat on kaumlesoleval aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledži

alushariduse eriala (olemasolevalt keskeri- ja rakenduslik kotildergharidus) Nemad ei kuulunud

ankeetkuumlsitluse valimisse sest olid laumlbinud Gordoni perekooli Intervjueeritavad on vanuses

26 kuni 57 aastat nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36 aastani

43 Uurimistulemuste kirjeldus ja analuumluumls

Uurimuse eesmaumlrgiks oli vaumllja selgitada kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajatel toetada laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Intervjueeritavatega lepiti eelnevalt kokku intervjuu aeg ning kuumlsiti luba diktofoni

kasutamiseks Taumlpsustati kuidas saadud informatsiooni kasutatakse ning lepiti kokku et

intervjuus osalemine on anonuumluumlmne Andmeid koguti loomulikus otildehkkonnas - kaheksal juhul

lasteaia ruumlhmatoas peale toumloumlpaumleva lotildeppu uumlhe otildepetajaga viidi intervjuu laumlbi privaatsetes

tingimustes meditsiiniotildee kabinetis ning uumlhe kaugotildeppe tudengiga naumldalavahetusel TLUuml

Rakvere Kolledži otildeppeklassis

Andmete kogumise ja totildelgendamise protsess koosnes viiest osast

Viidi laumlbi ankeetkuumlsitlus alushariduse eriala tudengite seas ning intervjueeriti

otildepetajaid

35

Toumloumldeldi ankeetkuumlsitluse vastuseid kuulati salvestusi ning litereeriti tekst

Analuumluumlsiti ankeetkuumlsitluse ning intervjuude tulemusi ning grupeeriti sisult sarnased

vastused motildetestati vastused lahti tehti jaumlreldusi ja uumlldistusi ning toodi vaumllja

erinevused

Votilderreldi ankeetkuumlsitluses saadud vastuseid intervjueeritute vastustega ning autorite

uuringu tulemusi Gerdy Kanguri uurimustoumlouml tulemustega

Vormistati jaumlreldused ja kokkuvotildete

431 Kuumlsimused lasteaiaotildepetaja professionaalsuse rolli toumloumls esinevate raskuste

ja suhtlemisoskuste kohta

Milles seisneb Teie arvates otildepetaja professionaalsus

Paumlevaotildeppetudengid vastasid et otildepetaja professionaalsus on suhtlemisoskus laste kolleegide

ning lastevanemate vahel neljal juhul seitsmest Uumlks vastanutest lisas et see on ka oskus

konflikte lahendada Vastuste seas ilmnesid seisukohad et olulised on teadmised kuidas

midagi otildepetada ning uumlleuumlldine suur lugemus oskamaks laste kuumlsimustele vastata Kaugotildeppe

uumlliotildepilased kes olid toumloumltanud lasteaias 3-5 aastat vaumlitsid et professionaalsus seisneb laias

silmaringis teadmiste kasutamise oskuses ning kolleegide ning lastevanematega heades

suhetes olemises Otildepetajad kes olid toumloumltanud rohkem kui 7 aastat vaumlitsid et oluline on oskus

lastega suhelda ja uumlleuumlldse suhelda kuulata ning motildeista last ning vanemat arvestada laste

eripaumlraga ning omada lastepsuumlhholoogia tundmist Kaks uumlle 30 aasta toumloumltanud otildepetajat lisasid

eelpool toodule veel konfidentsiaalsuse ja teadmise et igas lapses on midagi head ldquopositiivne

on ju meis kotildeigis olemas ja sellele proff tugineb Kotildeigepealt kaasasuumlndinud oskus motildeista ja

oskus panna end lapse rolli seda tehes arvestada igat last eraldi Oskus leida IGAS lapses

HEADrdquo

Kokkuvotildetteks votildeib tinglikult oumlelda et noored otildepetajad tajuvad otildepetajaks olemist teadmiste ja

oskuste tasandil vanemad otildepetajad aga peavad professionaalseks head suhtlemiskultuuri

Intervjueeritavad lasteaiaotildepetajad totildeid kotildeige enam vaumllja otildepetaja suhtlemisoskustealase

kompetentsuse nimetades oskust last maumlrgata ja toetada naumlha last isiksusena vaadata

situatsioone lapse seisukohast ndash rdquosee on kotildeige taumlhtsamrdquo laskuda tema tasemele arvestada

laste vajaduste eripaumlra ning reageerida kiiresti laste vajadustele ndash rdquoiga paumlev kotildeigi 24

lapsegardquo Teisena nimetasid intervjueeritavad otildepetaja enesejuhtimisega seotud kompetentsust

36

ndash head pingetaluvust ning oskust jaumlaumlda igas situatsioonis rahulikuks mitte kaotada

enesevalitsust Kolmandana hindasid intervjueeritavad toumloumltades ja otildeppides kujunenud

teadmisi oskusi ja kogemusi mis votildeimaldavad naumlha lapsi nii grupina kui ka igat uumlksikut last

eraldi Vastavalt vajadusele tuleb otildepetajal jaumllgida suunata votildei sekkuda ning planeerida ja

integreerida erinevaid valdkondi Nimetati ka laia silmaringi oma eriala valdamist

optimismi oskust luua maumlngulist keskkonda ning lapse otildepetamist laumlhtudes tema

individuaalsusest

Milliseid probleeme esinebon ette tulnud lastega suheldes mis on tundunud rasked

Rasked on tundunud lastevaheliste konfliktide lahendamised eriti siis kui sekkunud on

lapsevanemad Seda totildei esile kaheksa kuumlsitluses osalenut Kuus vastajat totildei esile aumlrritunud

lapse maharahustamise neli vastanut keelebarjaumlaumlri kui ruumlhmas on muukeelsest perest laps

Kolm vastajat pidasid keeruliseks maumlnguasjade lotildehkumise votildei omaks pidamisega seotud

olukordade ja laste majanduslikust ebavotilderdsusest tekkivate probleemide lahendamist Uumlks

otildepetaja oli noumlrdinud et kui 10 aastat tagasi ei olnud probleemi ruumlhmaruumis maumlnguasjade

koristamisega siis nuumluumld teatab motildeni laps et see on otildepetajaabi toumlouml ja teda asjade kohale

panemine ei huvita

Otildepetajad kes toumloumltanud uumlle 30 aasta totildeid vaumllja laste ebakohase sotildenavara korrigeerimise

jonnaka potildeikpaumlisuse ebameeldivate teadete edastamise vanematele ja vanemate agressiivsuse

ning lapse kaitsmise vanematepoolse fuumluumlsilise vaumlgivalla eest

Avatud kuumlsimusele antud vastused ei olnud toumlouml seisukohalt oodatavad Vaadeldes probleeme

suhtlemisoskuste seisukohast leiavad toumlouml autorid et probleemid on seotud

suhtlemisoskustega ning lisaraskusi tekitavad konfliktid uskumuste ning vaumlaumlrtushinnangute

tasandil

Intervjuus osalenud lasteaiaotildepetajate vastustes oli esikohal laste emotsioonide jaumlrsk muutus

jaumlrgnes liiga suur laste arv ruumlhmades (ldquoSoomest tulles uumltlesin et meil on karjakasvatusrdquo)

mistotildettu on keeruline jotildeuda iga lapseni sest uumlhega tegeledes jaumlaumlvad teised taumlhelepanuta ja

omapaumli Otildepetajad leidsid et ruumlhmas votildeiks olla 10-12 last praeguse 24 lapse puhul peaks

olema meeskond suurem naumliteks kaks otildepetajat korraga Ka sotildeimeruumlhma otildepetajat maumlrkisid et

vaumliksemas grupis on lapsed rahulikumad kuid muutuvad agressiivseks kui on rohkem lapsi

kohal Kolmandaks toodi vaumllja laste omavahelised tuumllid kusjuures uumlks otildepetaja nimetas siin

vaid tuumllisid mis on lotildeppenud uumlhe lapse vigastusega nt ninaverejooksuga Raskeks peeti

37

olukordi kus laps on kuumlll otildepetaja aumlra kuulanud kuid jaumlrgmisel hetkel selgub et pole kuulnud

ega oumleldut fikseerinud Uumlks otildepetaja totildei vaumllja kohanemisega seotud raskused kirjeldades

olukorda kus uuel lapsel votildettis ruumlhma ja tegevustesse sulandumine mitu kuud Kuigi laps

ruumlhmaruumis julges teiste hulgas tegutseda istus ta liikumis- ja muusikatundides endiselt

omaette ega notildeustunud osalema Otildepetajad aktsepteerisid teda ega avaldanud survet lubades

tal istuda ja vaadata Paari kuu paumlrast totildeusis laps liikumistunni ajal puumlsti ja laumlks ise teiste

hulka ldquoJotildeudsin aumlra oodata On ju hea meel kui lotildepuks laumlheb haumlstirdquo rotildeotildemustas

intervjueeritav

Neli intervjueeritavat maumlrkisid raskusena piiride proovimist Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda

uumlhe ruumlhmaga kus oli kolm huumlperaktiivse kaumlitumisega poissi Poisid olid otildeues roninud puu

otsa Otildepetaja oli just laumlinud uude toumloumlkohta ja raskem kui otsustada kuidas reageerida oli

teadmine et kotildeik toimub juhtkonna akna all Kotildeige suurem pinge tuli kartusest et kotildeik

vaatavad kas ta toimib otildeigesti

Kuidas oskasite lahendada lastega ettetulevaid probleeme

Kuumlsimus esitati intervjueeritavatele kuid ei sisaldunud ankeetkuumlsitluses Enamus

intervjueeritavatest uumltles et noorena ei naumlinud nad probleeme votildetsid last nagu ta on ja

toimisid sisetunde jaumlrgi Tagasivaateliselt osatakse oumlelda et paljud varasemad kaumlitumisviisid

olid tegelikult suhtlemistotildekked Kasutati palju hinnanguid ja sildistamist ei osatud aktiivselt

kuulata ega laste tundeid peegeldada Lastevaheliste probleemide puhul puumluumlti need ise aumlra

lahendada votildei kuumlsiti kakluses pealejaumlaumlnult miks ta teisele haiget tegi Otildepetaja kes uumltles

ldquoOlin kohesest meelestatud kes ei nuta jaumlrelikult alustas ja on suumluumldirdquo kasutas

jaumlrelemotildetlemise tooli kuid paumlrast lapsega juhtunu uumlle arutledes ei kasutanud aktiivset

kuulamist ega peegeldamist Umbes pooled otildepetajatest olid saanud algteadmised aktiivsest

kuulamisest varasematel koolitustel (Tartu Uumllikoolis Heiki Kripsi kursusel omaaegses

Rakvere Pedagoogilises Koolis Tallinna Otildepetajate Seminaris Rakvere Kolledžis) ja puumluumldsid

otildepitut rakendada Nemad said Gordoni koolitusel kinnitust et on otildeigel teel puumluumldes last motildeista

ja temaga arvestada Uumlks otildepetaja uumltles et midagi sellist lootis ta saada kui laumlks

tasemeotildeppesse TLUuml Rakvere Kolledžisse ega motildeista miks seda seal ei otildepetata

Kuivotilderd oluliseks peate lasteaiaotildepetajatele suhtlemisoskuste otildepetamist

Kuumlsimus oli esitatud valikvastusena milles sai valida nelja vastuse vahel Keegi ei valinud

etteantud vastusevariante ei vaja ja piisab teooriast Toumloumlkogemuseta paumlevaotildeppe otildeppurid ja

kuni viis aastat toumloumltanud otildepetajad valisid kuuel juhul vastuseks sama oluline kui muud

38

paumldevused Muudest paumldevustest veel olulisemaks pidasid suhtlemisoskusi kaheksa

toumloumlkogemustega otildepetajat ja kolm uumlliotildepilast Kokkuvotildettes pidas 65 vastajatest

suhtlemisoskust olulisemaks muudest paumldevustest

Intervjuus ei olnud otseselt seda kuumlsimust kuid vastates kuumlsimusele Gordoni koolituse

vajalikkusest selgus et kotildeik peavad suhtlemisoskuste otildepetamist lasteaiaotildepetajatele aumlaumlrmiselt

oluliseks

Kas suhtlemisoskusi peaks otildepetama praktiliselt

Kotildeik toumloumltavad otildepetajad vastasid et peavad vaumlga vajalikuks suhtlemisoskuste praktilist

otildepetamist Uumlliotildepilastest kellel on vaid praktika kogemus arvas seitsmest kolm et

suhtlemisoskuste praktiline otildepetamine on vaumlheoluline ja neli pidas seda vaumlga oluliseks

Kuumlsimust ei olnud otseselt intervjuus kuid vastustest teistele kuumlsimustele selgus

intervjueeritute kindel veendumus et suhtlemisoskusi on oluline otildepetada praktiliselt ning

teatud aja tagant ka uumlle korrata Votilderreldes kogenud lasteaiaotildepetajate ja Gordoni koolitusel

osalenute seisukohti paumlevaotildeppe tudengite omadega votildeib oumlelda et suur osa tudengeist kel

puudub praktiline toumlouml- ja suhtluskoolituse kogemus ei taju piisavalt praktilise suhtlusotildeppe

olulisust

Milline on teie hinnangul lasteaiaotildepetaja roll lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu

toetamisel

17 vastajast 16 pidas lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel

vaumlga taumlhtsaks Nendest 10 potildehjendas seda vaumlitega et laps veedab suurema osa ajast lasteaias

ja suhtumisega lapsesse motildejutab otildepetaja tema arengut Viie vastaja arvates otildepetab

lasteaiaotildepetaja lapsi suhtlema taumliskasvanuga ja eakaaslastega Antud kuumlsimusele vastas 94

pedagooge et emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamine on vaumlga oluline 35 arvas et

lapsed jaumlljendavad otildepetaja kotildeneviisi 23 aga arvas et otildepetaja annab suhtlemisoskustes

lisateadmisi Kotildeik intervjueeritavad peavad samuti otildepetaja rolli laste emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga oluliseks kinnitades et otildepetaja on lastele eeskujuks kelle

kaumlitumist mudeldatakse

39

Milline on lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuste motildeju lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele

arengule

Toumlouml autorid peavad totildedema et antud avatud kuumlsimus ei ole taumlitnud oma eesmaumlrki

Paumlevaotildeppetudengite ning luumlhikest toumloumlkogemust omavate otildepetajate vastus kattus eelmise

kuumlsimuse vastusega Vastajad ei olnud tajunud kuumlsimuse eripaumlra Seetotildettu ei pea autorid

vajalikuks eespool toodud vastuseid korrata Otstarbekas on vaumllja tuua pikema staažiga

otildepetajate motildetted Nende hulka kuuluvad otildepetajad kes on toumloumltanud lasteaias uumlle 7 aasta

Lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused tagavad lapsele ldquojulge hakkamasaamise erinevates

olukordadesldquo toimetulemise otildeppetoumloumls laia sotildenavara ja enesekindluse Kolm otildepetajat

vaumlidavad et positiivne suhe aitab lapsel igakuumllgselt areneda 32 aastat toumloumltanud otildepetaja kes

on hetkel lotildepetamas Rakvere Kolledžit tunnustab koostoumloumloskuste aineotildepetuse raames

tutvustatud Th Gordoni mudelit ldquoMulle meeldisid P Murrikuga otildepitud suhtlemisvotildetted

peegeldamine kuulamine sotildenumite edastamine tagasiside andmine Kuid nagu uumltles

kursusekaaslane neid oskuslikult oskamata kasutades tundun endale mittetotildesiseltvotildeetav ja

ehk isegi naeruvaumlaumlrne Seetotildettu arvan et sellist laumlbimaumlngimist votildeiks olla rohkemgi

otildeppimisprotsessis sest siis on eksimine lubatud ja harjutamine kinnistaks vajalikud mudelidrdquo

Intervjueeritavad totildeid kahele eelmisele kuumlsimusele vastates vaumllja et taumlnapaumleval veedavad

lapsed sageli kasvatajaga (nende sotildenakasutus) rohkem aega kui emaga mistotildettu on kasvataja

ldquonagu teine emardquo Vastajad peavad oluliseks lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuse motildeju lapse

positiivse minapildi kujunemisele ldquoLapsest kujuneb see kellena otildepetaja last kohtleb kuidas

otildepetaja teadvustab lapsele tema minardquo

Vastajad naumlevad lasteaiaotildepetajas eeskuju lapsele Mida paremad on otildepetaja suhtlemisoskused

seda paremaks suhtlejaks kujunevad lapsed ldquoUumlkskotildeik mida otildepetada jaumlrele teevad lapsed

seda mida nad naumlevad ja kogevadrdquo ldquoMe tahame head tulevikku oma lastele Kui meie

oskame seda oma lastele edastada oskavad nemad seda edaspidi oma lastele edasi andardquo

Intervjueeritute arvates kasvab lapsest julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt

lahendav inimene kui tal on ees mudel kuidas konkreetses olukorras kaumlituda Kooli minnes

oskavad nad ise probleeme lahendada ei kiusa teisi ega muutu ka ise kiusatavaiks Uumlks

otildepetaja avaldas arvamust et otildepetaja suhtumine (ldquokui tema peab kaumlskima ja korraldama sest

laps nagunii ei oskardquo) toob kaasa lapse negatiivse enesehinnangu millega ta laumlheb lasteaiast

kooli

40

Autorid peavad oluliseks kahe intervjueeritu taumlhelepanekut otildepetaja suhtlusoskuste ja laste

otildepivotildeime seotuse kohta ldquoInimene otildepib omandab kotildeike paremini kui ta on otildennelikrdquo Kui

laste vajadused on rahuldamata ja neid pole maumlrgatud ega kuuldud on ka otildepivotildeime paumlrsitud

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et intervjueeritud pidasid lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskust muudest

oskustest taumlhtsamaks

Olete Te motildenikord kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kui jah kas selle potildehjuseks on

olnud raskused suhtlemisel

Kuumlsimus esitati vaid intervjueeritavatele Kuumlmnest intervjueeritavast seitse ei ole kordagi

kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kaks otildepetajat ei toumloumltanud teatud perioodil lasteaias Uumlhel

ei olnud uues elukohas lasteaeda Teisel juhul oli potildehjuseks lasteaia sulgemine Vaid uumlks

otildepetaja on kaalunud ametist loobumist Tema totildei potildehjuseks raskused konkreetsete

huumlperaktiivsete lastega Nuumluumldseks on sellest mitu aastat moumloumldas otildepetaja osales neli aastat

tagasi Gordoni perekoolis ega ole enam kaalunud ameti vahetust

432 Kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemad ja koolituse vajalikkuse

kohta

Jaumlrgnevad kuumlsimused esitati vaid intervjueeritavatele

1 Millised teemad Gordoni koolituses olid Teie meelest kotildeige olulisemad

Enamik intervjueerituid pidas oluliseks kotildeiki teemasid kuid eriti rotildehutati aktiivset kuulamist

konfliktide lahendamist ja vahendamist Otildepetajad maumlrkisid siin et aktiivne kuulamine ja

peegeldamine maandavad koheselt pingeid Sellest tulenevalt on otildepetaja rahulikum ja

enesekindlam ning lihtsam on jotildeuda lapsega uumlhele lainele Kotildeik otildepetajad pidasid oluliseks

lastevaheliste probleemide vahendamist mitte ise aumlra lahendamist Lasteaias kus koolitus oli

lotildeppenud kaks kuud tagasi ning igast ruumlhmast osales vaumlhemalt uumlks otildepetaja maumlrgati et lapsed

olid sotildeltumata vanusest hakanud kasvatajate eeskujul uumlksteist tunnustama aumlra kuulama ja

puumluumldsid probleemidele ise lahendusi otsida Vajalikuks nimetati ka metoodilist selgust enda

sallivuspiiri aumlratundmist probleemi omaniku maumlaumlratlemist minasotildenumite edastamist

kehtestamist

Autorid peavad vajalikuks rotildehutada et intervjueeritavad raumlaumlkisid intervjuu kaumligus

omaalgatuslikult ka omandatud oskuste kasutamisest ja kasulikkusest vaumlljaspool

41

lasteaiaotildepetaja rolli ndash oma peres nii laste kui abikaasadega samuti muudes igapaumlevastes

suhetes

2 Mis oleks vajanud potildehjalikumat kaumlsitlemist

Kaks korda koolitusel osalenud otildepetaja (seitse ja neli aastat tagasi) vastas et kogu kursust

votildeiks korrata ja vaumlrskendada et Gordoni mudel muutuks harjumuseks Kolmandik vastanuist

oleks soovinud potildehjalikumalt harjutada aktiivset kuulamist ja peegeldamist Uumlks

intervjueeritav soovis votildeimalust korduvalt koos koolitajaga CD-plaadilt kuulata ja laumlbi

arutada probleemsituatsioone Tema jaoks oli raske peegeldamiselt edasiliikumine Kolme

intervjuul osalenu arvates votildeinuks rohkem harjutada konflikti lahendamist votildeidan-votildeidan

mudeli jaumlrgi Uumlks vastanuist kahtles selle mudeli kasutamise votildeimalikkuses kotildeikide

konfliktide lahendamisel Uumlhel inimesel on jaumltkuvalt raske ldquoeirdquo oumlelda

Enamus intervjueerituid sooviks teatud aja tagant kokku saada et teadmisi kinnistada ldquorauda

tules hoida et ei laseks rihma lotildedvaksrdquo

3 Palun kirjeldage situatsioone kus olete kasutanud votildei proovinud kasutada Th

Gordoni metoodikat

Vaumlaumlrib mainimist et otildepetajad kes olid kaumlinud koolitusel nelja votildei seitsme aasta eest ei maumlleta

kuumlll enam taumlpset terminoloogiat kuid kasutavad siiski igapaumlevaselt kotildeiki oskusi Kursusel

omandatud oskused on integreerunud nende loomuomase olemise ja kaumlitumisega Rotildeotildemu

teeb et igapaumlevaselt kasutatakse aktiivset kuulamist peegeldamist lastevaheliste probleemide

vahendamist ning votildeidan-votildeidan mudelit (mitte ainult probleemide lahendamisel vaid

kokkulepete sotildelmimisel uute ideede genereerimisel ja elluviimisel)

Intervjueeritute esitatud naumlited on toodud lisas 6

4 Kuidas kaumlitusite taolistes situatsioonides enne koolitust Mis on muutunud Votilderrelge

palun oma varasema ja praeguse kaumlitumise motildeju

Enamus otildepetajaid avaldas et enne koolitust panid nad ise asjad paika ei peegeldanud ega

jotildeudnudki asja tuumani ldquoKui laps nuttis uumltlesin vastu et aumlra selle tuumlhja asja paumlrast kuumlll

nuta Peale koolitust aga ei suru oma lahendusi peale Kui teine ei leia lahendust kuumlsin mis

ta arvab kas selline variant sobiksrdquo

42

ldquoOleksin oumlelnud ldquoSa tegid nii nii ei tehta meil on sellised reeglidrdquo Endine motildeju toumloumltas

vaumlhem usaldust ei olnud konflikt tuli kiiresti tagasi panid paika jaumllle pidid paika panema

nii kotildeigi 24 lapsega Otildepetaja oli nagu politsei kui politsei oli aumlra oli ka kord majast laumlinudrdquo

ldquoKindlasti mitte nii oleks kuidagi teistmoodi lahendanud lapsele oleks midagi hingele

jaumlaumlnudrdquo

ldquoKuulasin enne ka aga nuumluumld teen seda teadlikumalt Enne tundsin survet vaumlljastpoolt

kahtlesin kas peaks rusika lauale loumloumlma Nuumluumld tean kuidas raumlaumlkida Enne kasutasin rohkem

sinasotildenumit nuumluumld rohkem aktiivset kuulamist ja peegeldamist teadvustan rohkemrdquo

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et enne koolitust tundsid otildepetajad end ebakindlamalt kasutasid

sinasotildenumeid ja lahendasid ise laste probleeme mistotildettu lapsed hakkasid ootama et otildepetaja

nende probleeme lahendaks Samuti tekitas otildepetaja selline kaumlitumine lastes trotsi Peale

koolitust tunnevad otildepetajad end enesekindlamalt kaumlituvad teadlikumalt oskavad lapsi kuulata

ja tundeid peegeldada ning toetada lapsi omavaheliste probleemide lahendamisel Otildepetajad on

maumlrganud et lapsed on juba motildene kuu jooksul hakanud otildepetaja eeskujul ise omavahelisi

probleeme lahendama muutunud avatumaks motildetlevad otildepetajaga kaasa pakuvad oma ideid

vaumllja Kasvanud on vastastikune usaldus

Uumlks moumloumldunud suumlgisel koolitusel osalenud otildepetaja on hakanud lastevanematega vabamalt

suhtlema Enne koolitust raumlaumlkis ta vanematega rasketel teemadel vaid aumlaumlrmisel vajadusel

nuumluumld julgeb ta probleemidest koheselt raumlaumlkida vaumlltides sellega probleemide paisumist Ta on

maumlrganud et lapsevanemad on muutunud koostoumloumlvalmimaks ning hakanud omaalgatuslikult

rohkem temaga kontakti votildetma Teda rotildeotildemustab et vanemad poumloumlrduvad tema poole oma

lastekasvatuslike murede ja kuumlsimustega kuigi enamus neist on temast eakamad

5 Millistest otildepitud oskustest kogete kotildeige enam kasu

Kotildeigi arvates on kotildeige rohkem kasu aktiivsesse kuulamise ja tunnete peegeldamise oskustest

(neid nimetasid kotildeik intervjueeritud) Peaaegu sama oluliseks (vaid uumlks vastanu vaumlhem)

peetakse oskust konflikte votildeidan-votildeidan mudeli abil lahendada ja vahendada

6 Milliseid takistusi naumlete otildepitud oskuste elluviimisel igapaumlevaelus

Autorite arvates on taumlhelepanuvaumlaumlrne et vaatamata raskendavatele teguritele ei jaumlauml kursusel

omandatud oskuste kasutamine igapaumlevaelus takistuste taha Peamise raskendava asjaoluna

43

tuuakse vaumllja piiratud aeg ja laste suur arv ruumlhmas (24 last) Otildepetaja ei saa samaaegselt igal

pool olla kui kolmes kohas korraga midagi juhtub ja iga juhtum vajab otildepetaja aega ning

taumlhelepanu Vaumliksema grupi puhul naumliteks viieteistkuumlmne lapsega on otildehkkond rahulikum ja

aega jagub igale lapsele Takistavate teguritena toodi vaumllja ka notildeudmiste erinevust kodus ja

lasteaias Kotildeik intervjueeritud totildedesid siiski et oskuste kasutamine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja

motivatsioonist ning uumlletamist vajavad takistused on sisemised Uumlks vastanutest totildei vaumllja

isikliku probleemi ldquoTakistused on pigem minu sees Lastevanematega konflikte lahendades

on motildenikord emotsioonid nii laes et unustan neid maha votildetta Siis ei tule ka meelde mida

olen otildeppinud ja kuidas peaksin kaumlitumardquo

7 Miks peate oluliseks lapse kui subjekti kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

Kotildeik intervjueeritud peavad oluliseks laste kaasamist et lapsed tunneksid end

taumlisvaumlaumlrtuslikena ning kogeksid et neist hoolitakse ja nendega arvestatakse Vastajad on uumlhel

meelel et see aitab kaasa terve enesehinnangu kujunemisele ning paneb aluse laste

suhtlusmudelitele

ldquoTaumlpselt nii nagu meie suhtleme suhtlevad ju lapsed ka meie oleme eeskujurdquo

ldquoSee aitab kaasa enesekindla julge oma arvamust vaumlljendava emotsionaalselt ja

psuumluumlhiliselt terve taumliskasvanu sirgumisele Toetab lapse oskust oma probleeme verbaalset

lahendada mitte fuumluumlsilise vaumlgivallagardquo

ldquotoetab kiindumussuhte kujunemist Lapsel on keegi keda ta votildeib usaldada ning kellega ta

votildeib oma muret jagadardquo

ldquoLaps kogub kogemusi see on kotildeva alus edaspidiseks eluksrdquo ldquoKogemuse saamine tunnetab

et nii on votildeimalikrdquo

Samuti tunnistavad kotildeik et laste kaasamine valikute otsuste ja kokkulepete tegemisse avab

nende potentsiaali lapsed kes saavad osaleda ja oma ideid pakkuda on palju motiveeritumad

kokkuleppeid pidama Laste pakutud lahendid toimivad palju paremini kui otildepetaja pakutu

lapsed kuulavad paremini ja otildepivad ise probleeme lahendama

44

8 Miks Teie arvates vajavad otildepetajad Eestis sellist koolitust

Kotildeik intervjueeritud rotildehutasid vajadust lapsi lugupidavalt kohelda milleks senine kasvatus ja

ka pedagoogiline ettevalmistus oskusi ei paku Gordoni koolitusel osalenud otildepetajad peavad

kotildeige aluseks aktiivset kuulamist mille kaudu laps kogeb hoolimist ja armastust Votildeimalus

taumliskasvanu toel ise lahendusi leida kasvatab enesekindlust eneseusaldust ning arendab

probleemide lahendamise ja koostoumloumloskusi

ldquoGordoni mudel aitab lapsel saumlaumlstlikult lahendada probleeme Kuulates kolleege kotildervalt on

lastest kahju Tekib tunne et laumlheks lapsele appi sest nad teevad lapsi maha Kui mina oleks

laps ma paneks sealt ruumlhmast minema Sinakeel ja taumlnitamine teevad lapsed otildennetuks

turvalisusest jaumlaumlb kotildevasti puudu Ja lapsevanemad kaumlituvad ju samamoodirdquo

ldquoEnne olin pealiskaudne ja ldquotarkrdquo - panin ruttu hinnangu ja lahendasin asja aumlra aga ei

saanudki teada mis tal mureks oli nuumluumld jotildeuan totildeelise tuumanirdquo

ldquoPaljud otildepetajad kes ei ole koolitust saanud lahendavad ise laste probleeme Kui kaumlisin

teadliku lapsevanemana arenguvestlusel palusin et otildepetaja puumluumlaks aidata lastel leida

lahendusi ning otildepetada ka lasteaias kuidas ise oma probleeme lahendada Otildepetaja vaatas

mind kummalisel pilgul Otildepetaja ei olnud koolitust saanud Aga kuidas siis meie lastest

kasvavad kuumlpsed taumliskasvanud kui otildepetajad otsustavad ja annavad valmis vastuseidrdquo

Mitmed keskealised vastajad peavad oluliseks vabanemist suumlgavale sissejuurdunud

autoritaarsetest motildette- ja kaumlitumismallidest ldquoMeil on palju kaadrit kes saanud koolituse

notildeuka ajal neil on hoopis teine suhtuminerdquo Leiti ka et need kes on autoritaarsusest

tuumldinenud votildeivad langeda teise aumlaumlrmusesse ja taluda nii kaua kui kannatavad siis korra

kaumlratada ning kotildeik kordub algusest peale ldquoLast see ei otildepeta ega kasvata ta kaumlitub kuulekalt

vaid hirmust siis kui oled juuresrdquo

Sellele kuumlsimusele vastates toodi spontaanselt ilma intervjueerijapoolse kuumlsimuseta rohkelt

naumlited nii kolleegide kasvatusvigadest oma lapsepotildelve ja kooliaja valusatest maumllestustest kui

ise lapsevanemana kogetust Meenutati votilderdlemise ja teiste ees halvasti raumlaumlkimise motildeju

eelarvamusi ja sildistamist mida paljud otildepetajad siiamaani kasutavad Peaaegu igauumlhel oli

motildeni naumlide tuua Autorid toovad vaumllja vaid motildened neist

45

ldquoAlavaumlaumlristamisest ja lugupidamatusest votildeib eluaegse trauma saada Eluaegne

alavaumlaumlrsuskompleks ei julge oma mina vaumllja tuua kardab oma arvamust avaldada et mitte

jaumllle rumalaks jaumlaumlda sest kotildeik mis teised uumltlevad on otildeige mis mina ndash valerdquo

ldquoKui kaumlisin oma lapse koolis avatud uste paumleval kuulsin kuidas kehalise otildepetaja uumltles

poisile kes ei osanud hundiratast teha ldquoSu vend ka ei osanudrdquo Poiss vastas ldquoIsa ka ei

osanudrdquo Otildepetaja uumltles ldquoMis teist siis uumlldse tahta onrdquo ldquoAga ema oskasrdquo uumltles poiss Mul on

kohe mure oma lapse paumlrast sest minu mees on ka selles koolis kaumlinud kuidas see motildejutab

nuumluumld lapse hindeid Kuumlsisin mehelt kas ta oli otildepetaja lemmik ndash ei olnudrdquo

Uumlhe otildepetaja sotildenul votildeivad ka vaumliksel probleemil olla suured tagajaumlrjed kui ei naumlhta ega taheta

naumlha Teine otildepetaja totildei vaumllja et oskus vahet teha kelle probleemiga on tegemist aitab vaumlltida

laumlbipotildelemist ning kergendab koostoumloumld lastevanematega ldquoKui lapsevanemad teavad et

otildepetaja on valmis neid kuulama neil on kogemus et otildepetaja oskab olla notildeustaja rollis siis

tulevad lapsevanemad ka kergemini otildepetajaga raumlaumlkima rasketel teemadelrdquo

433 Kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste

kasutamise ja motildeju kohta

Kuumlsimused esitati vaid Gordoni perekoolis osalenud intervjueeritavatele

1 Mida Teile kui lasteaiaotildepetajale on andnud Gordoni koolitus Mis on muutunud

lasteaia igapaumlevases suhtluskeskkonnas

2 Kuidas on koolitus motildejutanud suhtlemist lastega Kuidas kolleegidega

Kotildeik intervjueeritavad kinnitasid et on muutunud enesekindlamaks ja oma enesevaumlljendustes

julgemaks Motildeeldakse rohkem oma sotildenade votildeimalikule motildejule puumluumltakse hoiduda

suhtlemistotildekete kasutamisest ldquoOlen hakanud rohkem motildetlema mida ja kuidas ma uumltlen

Arvestan rohkem teiste inimeste tunnetega olen teadlik et meil on kotildeigil erinevad vaumlaumlrtused

ning oskan sellega arvestadardquo

ldquoOlen otildeigel teel isegi kui ei tee 100 otildeigesti ja vajan harjutamist tean et mul on

ldquotoumloumlriistadrdquo ja mul on vaumlga hea meel et need toimivad see annab veel julgust ja kindlust

edaspidiseksrdquo

46

Kogetakse et suhted on muutunud avatumaks ja usalduslikumaks lastega kohati ka

laumlhedasemaks otildehkkond on rahulikum rotildeotildemsam Isegi ldquokonflikte on motildenus lahendadardquo

Otildepetajad on maumlrganud ka positiivsete minasotildenumite motildeju ldquoSee luumlkkab kogu halva uumlmber

jaumlaumlvad kuulama Lapsed ei taha enam halvasti kaumlituda Kuulavad kui raumlaumlgid oma tunnetest

oskavad ennast rohkem avadardquo Lapsed on hakanud julgemalt oma ideid vaumllja uumltlema ldquoMa

kaasan teadlikult lapsi endaga raumlaumlkima motildetlema ning ka lapsed vaumlljendavad oma arvamust

aktiivsemaltrdquo ldquoKui ma pole lastele vaimselt haiget teinud tulevad nad oma murest raumlaumlkima

kui olen tige mutt siis ju ei tulerdquo

Kaheksandat aastat gordonlikke suhtlemispotildehimotildetteid kasutav otildepetaja imestab siiani nende

motildeju uumlle ldquoTaumliesti vapustav see (oma motildetete vaumlljapakkumine) on nende jaoks nii loomulik

Nad teavad et idee votildeib kaumliku minna 90 laumlheb See toumloumltab loovus hakkab toumloumlle siis nad on

valmis otildeppima valmis tegema ka seda mida otildepetaja vaumllja pakubrdquo

Otildepetajad on maumlrganud kuidas lapsed on hakanud otildepetaja eeskujul nii uumlhismaumlngus kui

omavaheliste arusaamatuste puhul kokkuleppeid tegema

Kolleegidega suheldes on hakatud rohkem kuulama ja vaumlhem vaidlema ldquoSinuga ei tasu enam

vaielda sa ei votildeta tuldrdquo oumleldi naljaga pooleks nelja aasta eest Gordoni perekoolis osalenud

otildepetajale poole aasta paumlrast Noore moumloumldunud suumlgisel osalenud otildepetaja sotildenul tunneb ta peale

koolitust end ldquoparema ja votilderdvaumlaumlrsema partnerina kolleegidega kontakti luuesrdquo

Samas on hakatud rohkem maumlrkama kolleegide suhtlemisvigu mida uumlldiselt ei minda uumltlema

3 Kuivotilderd rakendate aktiivset kuulamist Milline on motildeju lapse tunnetele ja

kaumlitumisele Milline on Teie meelest motildeju lapse eneseusaldusele ja emotsionaalsele

arengule

Kotildeik otildepetajad kasutavad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt kui lastel on mured votildei probleemid

Uumlks otildepetaja nimetas aktiivse kuulamise vajadust ka siis kui laps on positiivselt erutatud

Vahetu motildejuna totildeid otildepetajad vaumllja rahunemise (sest lapsed tunnevad et neist hoolitakse)

motildeistmise et teine polnud pahatahtlik (laste omavaheliste probleemide puhul) eneseusalduse

ja koostoumloumlvalmiduse kasvu (ldquolaps saab teadmise et tema pakutud lahendused on otildeiged ja

taumliskasvanud aktsepteerivad tema lahendusirdquo)

47

ldquoKui oled ta aumlra kuulanud kas votildei uumlhe korra paumleva jooksul siis ka keerulisemad lapsed

vastavad sulle Laps on supertaumlnulik puumluumlab anda endast parima ei hakka siga maumlngima Kui

sa temani ei jotildeua maumlngib raudselt sigardquo

ldquoLaps jonnib vaumlhem tal ei ole vajadust jonnimiseks kuna ma kuulan teda ja arvestan tema

kui isiksusegardquo

Pikaajalise motildejuna toodi vaumllja oskus maumlrgata ja arvestada teisi ning oskus ennast vaumlljendada

4 Kuivotilderd rakendate lastevaheliste probleemide vahendamist Milline on vahetu motildeju

Milles Teie arvates seisneb antud meetodi pikaaegne motildeju

Kaheksa otildepetaja jaoks kuumlmnest on lastevaheliste probleemide vahendamine muutunud

loomuomaseks igapaumlevaseks tegevuseks Uumlhtlasi on nad taumlheldanud et otildepetaja eeskujul

omandavad lapsed antud oskuse vaumlga kiiresti ning ei vaja enam iga kord taumliskasvanu abi Uumlks

otildepetaja vastas et kasutab vahendamist vaumlhem kui aktiivset kuulamist ja peegeldamist

Ajapuudusel on ta suunanud tema poole poumloumlrdunud lapse ise teisele lapsele raumlaumlkima miks ta

on otildennetu ning sekkub vaid siis kui laps tuleb tagasi teatega et teine ei saanud aru

Autoritele avaldasid muljet otildepetajate kirjeldused sellest kuidas juba kahe- ja kolmeaastased

kes veel otildeieti ei raumlaumlgi puumluumlavad kasvataja eeskujul uumlksteisest aru saada ning tuumllide puhul

kokkuleppele jotildeuda ja aumlra leppida ldquoKuigi ei kasuta sotildenu laumlheb ja teeb nii nagu mina olen

teinud kaumlitumuslikult jaumlljendab kasvatajat Kuidas laps sai aru oma teost motildeistad sellest kui

laps laumlheb ning teeb teisele pai votildei kallistab tedardquo

Vahetu motildeju seisneb heas omavahelises laumlbisaamises ldquoKotildeige rohkem rotildeotildemustab et kui keegi

on teistmoodi keeruline suudetakse ikkagi arvestada votildeetakse kampa oskavad hakkama

saada armastada andestadardquo Uumlhes naumlites raumlaumlgiti uuest lapsest kes raumlaumlkis vene keeles

Teised lapsed hakkasid venekeelseid sotildenu kuumlsima et temaga suhelda Pikaajalise motildejuna

naumlhakse lastel kujunevat oskust lahendada omavahelisi probleeme ise ning teha seda uumlksteist

arvestavalt Otildepetajad on kindlad et oskus omavahelisi probleeme verbaalselt ja uumlksteist

arvestavalt lahendada vaumlhendab nii totilderjutust kui ka lastevahelist vaumlgivalda

5 Kuidas kasutate positiivset minasotildenumit Milline on motildeju lapsele Laste

omavahelistele suhetele

Positiivset minasotildenumit kasutavad kotildeik intervjueeritud otildepetajad Mitmed neist rotildehutasid et

on hakanud varasemast rohkem jaumllgima et ei uumltleks lihtsalt ldquotublirdquo vaid kirjeldaks lahti mis

48

on selle taga et laps saaks aru millega ta kiituse paumllvis Uumlks otildepetaja puumluumlab eriti tunnustada

neid kes on millegipoolest teistmoodi et lapsed hakkaks maumlrkama nende positiivseid kuumllgi

mis muidu ei pruugi naumlhtavad olla Otildepetajad on motildeistnud et lastele on vaumlga oluline

taumliskasvanutele abiks olla votildei heameelt teha ja positiivne minasotildenum innustab neid selleks

veelgi Taumlhtsaks peetakse positiivse minasotildenumiga kaasnevat rotildeotildemutunnet mis kandub

sotildenumi saajalt ka uumltlejale ning lasteaia otildehkkonda ldquoMa votildetan lapse jaoks aja isegi kui on

vaumlga kiire Juba lapse nime uumltlemine paneb kotildeik ta naumlos sulama see sulatab kogu jaumlauml isegi

kui temaga on mitu konflikti olnud See on parimrdquo

Kotildeik otildepetajad nimetasid et lapsed on hakanud uumlksteist tunnustama suuremad positiivseid

minasotildenumeid kasutades sotildeimeealised lihtsalt ldquotublirdquo oumleldes Uumlks otildepetaja tajus et positiivsed

sotildenumid on motildejutanud laste kiindumist temasse

6 Kuidas kasutate aumlrauumltlevat minasotildenumit Milline on vahetu motildeju Kuidas

aumlrauumltlevad minasotildenumid Teie arvates motildejutavad lapse sotsiaalset arengut

Ei uumltlemise vajalikkuses ei kahtle uumlkski intervjueeritav motildeistes et otildeigeaegse aumlrauumltleva

minasotildenumiga saab motildenegi pahanduse aumlra hoida ldquoKui olen aumlra potildehjendanud saavad nad

aru ja arvestavad isegi siis kui see ei pruugi meeldidardquo ldquoEsmataumlhtis on olla siiras ja oumlelda

totildeeline potildehjus mitte valetada Lapsed saavad vaumlga haumlsti aru kui sotildenum tuleb suumldamest ja

seda hirmsat ei-d potildehjendatakse Lapsed on vaumlhem trotsi taumlisrdquo Aumlrauumltleva minasotildenumi

kasutamine annab lastele teadmise et piirid on olemas ning otildepetab ka lapsi ennast oluliseks

pidama ja vajadusel ei uumltlema Otildepetajad naumlevad selles vaumlaumlrtuskasvatust olla aus votildetta ennast

totildesiselt julgeda oumlelda ei ja seda potildehjendada mitte otsida haumldavalesid ldquoLapsed otildepivad

vastutama iseenda eest Otildepivad ennast vaumlljendama kui tal on paha miski ei sobirdquo ldquoSee

motildejub ka lapse ja lapse suhetele Kui laps potildehjendab miks ta ei taha seda maumlnguasja anda

saab teine laps aru ega motildetle et oi kui kade ja paha et asju ei jagardquo Toodi mitmeid naumliteid

kuidas on tehtud kokkulepped et muumlramine maadlus votildei muu tegevus lotildepetatakse niipea kui

teine uumltleb ldquoEi ma ei tahardquo

Motildened otildepetajad uumltlesid et vahel tuleb ei oumlelda ja potildehjendada mitu korda jaumlrjest Motildened

otildepetajad kelle jaoks ei uumltlemine on kogu elu raskusi valmistanud saavad sellega kuumlll

varasemast paremini hakkama kuid tunnevad end seejuures motildenikord siiski ebamugavalt

justkui oleks ldquoliiga konkreetsedrdquo olnud Neil kellele kolleegidele ei uumltlemine on tundunud

nagu altvedamine on paumlrast koolitust kui osatakse oma keeldumist potildehjendada enesetunne

paranenud

49

7 Kuidas kasutate kehtestavat minasotildenumit ja kaumliguvahetust Milline on vahetu motildeju

Kas ja kuidas motildejutab antud meetodi kasutamine laste emotsionaalset arengut

Kehtestava minasotildenumi kasutamine on intervjueeritute arvates vajalik kuid votilderreldes teiste

oskustega ei tule veel nii loomulikult vaumllja ldquoKehtestavat minasotildenumit pean veel harjutama ja

see kipub mul tihti meelest minema Kuna mind on kasvatatud et aumlra tee seda ja teist siis

kahjuks kipun ka ise sageli enne kui motildetlen juba uumltlema et aumlra palun jookse Heal juhul

votildetab see ldquoaumlra jookserdquo tempot maha aga ainult korraks Kui mul on meeles kasutada

kehtestavat minasotildenumit saab laps aru miks ma ei taha et ta jookseb Laps kuulab ja

aktsepteerib minu soove kuna ma ei keela kunagi kiusu paumlrast Lapsed on tasakaalukamad

rahulikumadrdquo

Uumlhes ruumlhmas kus on 24 last saadetakse laps kotildeigepealt diivanile rahunema Sel ajal rahuneb

ka otildepetaja ise ja jotildeuab oma poumloumlrdumise laumlbi motildeelda Paumlrast arutatakse olukord rahulikult laumlbi

otildepetaja kasutab minasotildenumeid Tuleb ette ka suumluumldistamist eriti ekstreemsetes olukordades

kuid ldquoka siis ei tee teda maha vaid kirjeldan olukorra motildejurdquo Lapse kaumlitumise kirjeldamine

ja motildeju vaumlljatoomine ei valmista otildepetajatele raskusi kuid oma tunnete sotildenastamist ja

kaumliguvahetust (peegeldamine lapse vastureaktsiooni puhul) tajutakse raskemana

Vahetu motildeju avaldub lapse kaumlitumise muutuses ldquoLaps kuulab arvestab paremini tunneb end

votilderdsena teda pole solvatud kritiseeritud halvustatud Laps kellega arvestatakse tunneb

end enesekindlamana saab aru et kui muudab ennast on kotildeigil heardquo

Nii otildepib laps naumlgema oma kaumlitumise motildeju teistele andma hinnangut oma kaumlitumisele ldquoLaps

tunneb end kindlasti suumluumldlasena kui on kaumlki keeranud kuid tegelikult ei tea miks see nii

toimus Kui keegi istub ta kotildervale ja puumluumlab sellest aru saada naumleb laps et sa pole ta peale

vihane vaid puumluumlad motildeista - igal juhul jaumlrgmine hetk tahavad nad anda endast parima et

olukorda lahendadardquo

Toodi naumliteid lahendustest mida lapsed ise leidsid paumlrast otildepetajapoolset kehtestavat sotildenumit

ja kaumliguvahetust Nii otsustas uumlks enesevalitsuse kaotanud poiss minna teise tuppa ja trampida

seal jalgu uumlks tuumldruk aga teatas et ldquolaumlheb joob vett ja jahtub mahardquo

Maumlrgati ka et aktiivne kuulamine positiivsete minasotildenumite kasutamine ning lastevaheliste

probleemide vahendamine vaumlhendavad maumlrgatavalt vajadust kehtestamise jaumlrele

50

8 Votilderrelge palun sinasotildenumi ja kehtestava minasotildenumi motildeju lapse vastutustunde ja

enesedistsipliini arengule

Vastustes toodi esile sinasotildenumite halvustav alatoon lapse allasurumine ja tunnete

haavamine mistotildettu ei jaumlrgne positiivset kaumlitumise muutust vaid trots ja sellest tulenevalt

sageli soovitule vastupidine kaumlitumine Sinasotildenumite kasutamine ei arenda lapse sisemist

distsipliini ega vastutustunnet ka lapse enda enesekehtestamise oskus jaumlaumlb vaumlheseks

ldquoSinasotildenumitega votildetab vanem vastutuse taumlielikult endale ja saadab lapsele sotildenumi et vanem

teab kotildeike ja laps ei tea midagi Laps votildeib kaotada enesevalitsuse kuna vanem halvustab

tedardquo

Intervjueeritute arvates arendavad minasotildenumid lapses vastutustunnet ja enesedistsipliini sest

last ei halvustata lapse kaumlitumise motildeju kirjeldades jaumletakse ldquomingi osa vastutusest lapse

kandardquo Enamik vastanutest kinnitas et votildeimalus oma tundeid vaumlljendada ja motildeistmist leida

toetab lapse enesekindlust ning motildejutab last oma kaumlitumise muutmise eest vastutust votildetma

9 Kuidas lahendate igapaumlevaelus probleeme nii et keegi ei jaumlaumlks kaotajaks Milline on

Teie arvates antud meetodi pikaaegne motildeju

Juba varasematest vastustest selgus et koolitusel osalenud otildepetajad kasutavad votildeidan-votildeidan

mudelit igapaumlevaselt nii kokkulepete sotildelmimisel kui ka probleemide lahendamisel On

maumlrgatud et lapsed on mudeli otildepetajatelt uumlle votildetnud ja kasutavad ka ise ilma otildepetajata

ldquoJaumlaumlvad aumlra tuumllid kuna probleemiga tegeldakse juba eosrdquo Uumlhes ruumlhmas maumlrkasid otildepetajad

et kui keegi kes maumlngus kaotama hakkab tahab keset maumlngu reegleid muuta tuletavad lapsed

talle reegleid meelde kuid pakuvad vaumllja et jaumlrgmise maumlngu votildeib teha teisiti tema

ettepanekute jaumlrgi Otildepetajate sotildenul jaumleti lauamaumlngud varem kergesti pooleli kuid nuumluumld

maumlngitakse edasi ka paumlrast seda kui esimene maumlngija on lotildepetanud mis otildepetajate meelest

arendab lisaks koostoumloumloskustele ka puumlsivust

Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda otildeues kus tema ruumlhma lastel tekkis probleem teise ruumlhma

lastega Poisid kutsusid otildepetaja appi oumleldes ldquoOtildepetaja tule appi nemad ei oska niimoodi

raumlaumlkida nagu meierdquo

Pikaajalise motildejuna totildeid uumlle poole intervjueeritutest vaumllja uumlksteisega arvestamise ning

paindlikkuse motildetlemises ja erinevate lahenduste leidmises Uumlks otildepetaja ei tulnud varem oma

sotildenul selle pealegi et probleemide lahendamiseks peavad motildelemad osapooled valmis olema

ldquoTagajaumlrjeks oli see et probleem votildeis paisuda veelgi suuremaksrdquo Nuumluumld on ta hakanud

51

arvestama teise osapoolega valima aruteluks aega kasutama minasotildenumeid ega sunni enam

oma lahendusi peale kuna teab et ldquopealesunnitud lahendused pole lahendusedrdquo Tema jaoks

seisnebki votildeidan-votildeidan mudeli pikaajaline motildeju soovis kasutada antud meetodit eranditult

kotildeigis konfliktsituatsioonides

10 Kuivotilderd rakendatavaks peate votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit

igapaumlevaelus Palun potildehjendage

Motildenevotilderra uumlllatuslikult pidas uumlheksa intervjueeritavat kuumlmnest antud mudelit igapaumlevaelus

vaumlgagi rakendatavaks Kuigi ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmades votildeib olla motildeningaseks

takistuseks rotildehutasid intervjueeritavad et selle kasutamine sotildeltub eelkotildeige teadlikkusest ja

tahtest lahendada probleemi nii et motildelemad votildeidavad Vastajad peavad votildeidan-votildeidan

mudelit seda vajalikumaks mida rohkem on ruumlhmas lapsi Vastajate arvates on antud mudelist

palju kasu ka suhtlemisel kolleegide ja lastevanematega ldquoIga inimene leiab aega

probleemiga tegelemiseks kui seda palutakse Kotildeik me seisame oma huvide eest seega on

inimene seesmiselt motiveeritud leidmaks lahendust mis temale sobib mis teda ei

kahjustaksrdquo Uumlks vastaja kasutab kuumlll mudelit sageli kuid pole veendunud et seda igas

olukorras ja kotildeikide probleemide puhul rakendada saaks Lasteaias peetakse votildeidan-votildeidan

mudeli kasutamist oluliseks et lastest kasvaksid uumlksteist maumlrkavad hoolivad positiivsed

probleeme lahendada oskavad inimesed

11 Kuivotilderd vajalikuks peate antud koolitust lasteaiaotildepetajatele Lastevanematele

Eranditult kotildeik intervjueeritavad peavad Gordoni perekooli vaumlga oluliseks nii

lasteaiaotildepetajatele kui lapsevanematele sest ldquosuhtlemine on kotildeige alus Hea suhtleja on ka

hea koostoumloumlpartnerrdquo ldquoKui me tahame et meie lastest kasvaks sotsiaalselt kuumlpsed psuumluumlhiliselt

ja emotsionaalselt terved taumliskasvanud peaksid kotildeik kel vaumlhegi lastega kokkupuutumist

Gordoni koolitusel osalemardquo Rotildehutati erinevust gordonliku laumlhenemise ja kasvatuse vahel

kust ise paumlrit ollakse Ilma otildeppimata ei osata teisti kaumlituda toimitakse nii kuidas vanemad ja

otildepetajad nendega kaumlitusid ldquoIlma selleta ei tohikski lasteaias olla eriti kuna ruumlhmad on nii

suured vastutus on nii suur Kui oled ise abitu hakkad neid kamandama ja taumlnitama Sa teed

seda sest ei oska teisitirdquo

ldquoKui kedagi loumloumld laumlheb valu uumlle aga kui uumltled halvasti ei laumlhe see uumlle Vaumlga kurb kui

kasvataja seda teebrdquo Uumlks otildepetaja jagas oma valusat kogemust kuidas hoolimata

kotildergharidusest kardab ta oma arvamust avaldada sest teda tehti koolis kotildeigi ees maha

52

Uumlks inimene arvas et antud koolitus on vajalik kotildeigile kuid eriti noortele ja ainsa lapsena

kasvanutele

13 Millised oleksid Teie ettepanekud seoses Gordoni koolitusega lasteaiaotildepetajatele

Kotildeik intervjueeritavad olid seisukohal et antud koolitus peaks kohustuslikuna kuuluma

pedagoogide baaskoolitusse ja olema ilmtingimata praktiline Uumlhe lasteaia kaks sama ruumlhma

otildepetajat tegid ettepaneku et oleksid nouml pilootlasteaiad kus kotildeik otildepetajad oleksid laumlbinud

Gordoni koolituse kuhu tudengid peale kursuse laumlbimist saaks minna tutvuma kuidas neid

oskusi praktikas rakendatakse Samuti pidasid nad vajalikuks kursust mitu korda laumlbi teha et

oskused kinnistuksid ja muutuksid alateadlikuks Teise lasteaia otildepetajate poolt tehti ettepanek

supervisiooniks ja jaumltkukoolituseks - peeti vajalikuks kohtuda umbes kahekuise intervalliga

et omavahel vahepealseid kogemusi jagada ning raskemaid olukordi laumlbi maumlngida

Arvati et sama ruumlhma motildelemad otildepetajad votildeiksid rakendada Gordoni meetodit ning vaumlljendati

soovi et kogu lasteaia meeskond koolitusel osaleks Meeskonnana otildeppimine aga eeldab

omavahelist usaldust ja turvalisust Uumlhe otildepetaja sotildenul tuli talle kasuks just see et ta kaumlis

kursusel oma kollektiivist eraldi Kolleegid kes osalesid meeskonnana kartsid ennast avada

seetotildettu ei olnud neil koolitusest praktilist kasu ning nad ei hakanud oskusi kasutama

Leiti et teadmine suhete kohta votildeiks olemas olla olenemata elukutsest nii jaumlaumlksid motildenedki

ldquorusikas puumlsti asjadrdquo olemata Mitmed vastajad uumltlesid et peavad seda koolitust vajalikuks ka

kotildeigile kooliotildepetajatele arstidele sotsiaalpedagoogidele noorsootoumloumltajatele

434 Kokkuvotildete uurimustulemustest

Votilderreldes ankeetkuumlsitluses osalenute ja intervjueeritute vastuseid votildeib kokkuvotildetvalt oumlelda et

kotildeik uuringus osalenud peavad suhtlemisalast koolitust vaumlga oluliseks Kolmandik kuumlsitlusele

vastajaist peab suhtlemisoskusi lasteaiaotildepetajale sama oluliseks kui muid paumldevusi kahe

kolmandiku kuumlsitlusele vastanute ja kotildeigi intervjueeritute meelest on suhtlemisoskused

muudest paumldevustest veelgi olulisemad Gordoni perekooli laumlbinud hindavad antud koolitust

lasteaiaotildepetajatele vaumlga vajalikuks ning leiavad et Gordoni koolitus peaks kuuluma

alushariduse eriala tasemeotildeppesse ning toimuma kindlasti praktiliselt Ka enamus

ankeetkuumlsitlusele vastanuist leiab et suhtlemisotildepetus peaks toimuma praktiliselt Maumlrkimist

vaumlaumlrib et mida vaumliksem oli vastajate praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse taumlhtsustada

suhtlusotildeppe praktilist osa

53

Votilderreldes kuumlsitlusele vastanute ja intervjueeritute arvamusi lasteaiaotildepetajate

professionaalsuse kohta selgub et mida vaumliksem on praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse

suhtlemisoskusi pidada professionaalsuse oluliseks osaks Samasugune seisukoht selgus

intervjueeritavate vastustest kuumlsimusele kuidas osati lahendada lastega ettetulevaid

probleeme erialalasele toumloumlle minnes Paljud vastasid et sel ajal ei osanud veel probleeme

naumlha Uumlle seitsme aasta toumloumltanud otildepetajad ja Gordoni perekoolis osalenud peavad oskust

lapsega suhelda ning tema individuaalsust arvestada uumlheks lasteaiaotildepetaja professionaalsuse

tunnuseks 96 kotildeigist uuringus osalenuist peab lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga taumlhtsaks Seejuures rotildehutavad kotildeik koolituse laumlbinud et

otildepetaja on oma kaumlitumisega lastele mudeliks maumlrkides et lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskujul

isegi siis kui nad veel ei raumlaumlgi Siin avaldus oluline erinevus Gordoni koolitusel osalenud ja

mitteosalenud vastajate seas Kuumlsitlusele vastanuist vaid 35 totildei vaumllja et lapsed jaumlljendavad

otildepetaja kotildeneviisi Kursusel osalenud rotildehutasid kotildeik et olenemata sellest mida lastele

otildepetada jaumlrgivad lapsed vaid seda mida naumlevad ja kogevad Lasteaiaotildepetaja eeskujul votildeib

lapsest kasvada julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt lahendav inimene

Votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja motildeju laste sotsiaalsete oskuste arengule oskavad Gordoni

perekoolis osalenud votilderreldes baaskoolituse laumlbinutega oluliselt paremini tajuda ja arvestada

Kuigi Gordoni perekoolis osalenud peavad oluliseks kotildeiki kursusel kaumlsitletud teemasid

kasutatakse praktiliselt kotildeige rohkem aktiivset kuulamist tunnete peegeldamist lastevaheliste

probleemide vahendamist ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelit Otildepetajad on muutunud

enesekindlamaks suhted lastega laumlhedasemaks Kolleegide ja lastevanematega on suhted

avatumad Votilderreldes koolituseelse kaumlitumisega teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja puumluumltakse

neist hoiduda Julgemalt oumleldakse ldquoeirdquo ja potildehjendatakse seda Tavapaumlrase kiitmise asemel

raumlaumlgitakse lapsele lahti tema kaumlitumise motildeju ning vaumlljendatakse oma heameelt ja rotildeotildemu

Probleemolukordades ei potildergata enam lastele peale ega lahendata nende eest probleeme aumlra

vaid puumluumltakse minasotildenumeid kasutades ja lapsi kaasates olukordadele lahendusi leida

Otildepetajad on maumlrganud et lapsed on hakanud julgemalt oma arvamust avaldama uumlksteist

tunnustama ning omavaheliste probleemide puhul teineteist arvestama Lasteaia otildehkkond on

muutunud vabamaks ja rotildeotildemsamaks Otildepetajad leiavad et otildepitud oskuste paremaks

omandamiseks oleks vajalik koolitusjaumlrgne supervisioon ning hilisem jaumlrelkoolitus Kasuks

tuleks kogu meeskonna samuti lastevanemate koolitamine

54

435 Toumlouml autorite uurimuse ldquoGordoni perekooli kursuse vajalikkusest

lasteaiaotildepetajate koolitusesrdquo votilderdlus Gerdy Kanguri magistritoumloumlga ldquoTh

Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas otildepetajate

arvamusesrdquo

Autorid votilderdlesid uurimustulemusi Gerdy Kanguri tulemustega kes oma magistritoumloumls 2009

aastal uuris Th Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas

intervjueerides Gordoni Otildepetajate koolis osalenud 10 lasteaiaotildepetajat ja 11 koolis toumloumltavat

otildepetajat Kanguri valimisse kuulunud otildepetajaist enamus oli vanuses 20-30 vaid kaks

intervjueeritut olid uumlle 30 ning uumlks otildepetaja oli 19aastane Seega olid valimi moodustunud

otildepetajad oluliselt nooremad meie uuringus osalenuist

Gerdy Kanguri uurimustoumlouml fookus erines autorite omast Kangur (2009) keskendus oma toumloumls

otildeppe- ja kasvatustoumloumld puudutavatele probleemidele ja nende lahendamisele Autoreid huvitas

eelkotildeige lasteaiaotildepetaja roll laste sotsiaalse arengu toetamisele

Votilderreldes saadud andmeid Kangruri uurimustoumlouml tulemustega leidsid autorid olulisi sarnasusi

ja motildeningaid erinevusi Nii Kanguri kui ka autorite poolt intervjueeritud peavad oluliseks

otildepetaja oskust maumlrgata igat uumlksikut last Motildelemast uuringust selgub et enamus

intervjueerituid ei ole kaalunud oma toumloumlst loobumist Nii kaumlesoleva toumlouml autorite kui Kanguri

uuringus osalenud hindasid Gordoni koolituse vaumlga vajalikuks nimetades olulisemate

omandatud oskustena aktiivset kuulamist probleemide maumlaumlratlemist konfliktide lahendamist

ja minasotildenumeid Vastanud puumluumlavad otildepitut igapaumlevaselt rakendada Otildepitud oskuste

kasutamist takistavate teguritena toodi vaumllja ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmas Omandatud

oskuste uumllekordamine on motildelemas uuringus osalenute sotildenul vajalik Kotildeik nii Kanguri kui ka

autorite uuringus osalenud peavad taumlhtsaks lapse kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

rotildehutades lasteaiaotildepetaja rolli turvalise ja usaldusliku otildehkonna loomisel Positiivse meeleolu

loomist ja motivatsiooni aumlratamist peetakse igale otildepetajale vajalikuks kutseoskuseks mis

otseselt sotildeltub otildepetaja suhtlemisoskustest Motildelemast uuringus selgub Gordoni koolitusel

omandatud oskuste motildeju avaldumine otildepetajad tunnevad end kindlamat suhtlevad kolleegide

ja lastevanematega julgemalt ja vabamalt on hakanud rohkem oma arvamust avaldama ja teisi

kuulma Lastega suhtlemisel on otildepetajad muutunud teadlikumaks oma kaumlitumise motildejust ning

oskavad oma toumloumld paremini eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida Teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja

puumluumltakse neist hoiduda Enamus Kanguri intervjueeritutest ja kotildeik autorite uuringus osalenud

maumlrkasid Gordoni koolituse positiivset motildeju lastega suhtlemisele suhtlemine muutus

55

vabamaks ja sotildebralikumaks lapsi maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning kaasatakse neid

reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

Kotildeige olulisem erinevus avaldub lasteaiaotildepetaja rollinaumlgemuses Kanguri uuringus osalenuist

poolte arvates kuulub lasteaiaotildepetaja professionaalsuse juurde ka esilekerkinud probleemide

loova lahendamise oskus 50 vastanuist taumlhtsustavad otildeppimist ja toumloumlvihikute taumlitmist

Autorite poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajad peavad kotildeige aluseks just suhtlemisoskust

Kanguri valimis uumlks otildepetaja kes keeldus intervjuud andmast pidas Gordoni koolitust

motildettetuks jaumlaumldes kindlaks oma vaumlljakujunenud suhtlemisviisidele Autorite uuringus osalenud

pidasid kotildeik Gordoni koolitust vaumlga vajalikuks ja kasulikuks ning rakendasid koolitusel

omandatut tulemuslikult igapaumlevaelus Kanguri poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajatest

enamus pidas aktiivset kuulamist raskesti rakendatavaks vaumlikeste lastega kes veel ei raumlaumlgi

ning suure laste arvuga ruumlhmades Autorite uuringus seevastu kasutasid kotildeik Gordoni

perekooli lotildepetanud lasteaiaotildepetajad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt ja tulemuslikult

olenemata laste vanusest votildei ruumlhma suurusest Motildelemat tegurit mainiti kuumlll raskendavana

kuid mitte takistavana Uumlks kuumlsitletu Kanguri uuringus oli arvamusel et minasotildenumid ei motildeju

lastele vaid sobivad taumliskasvanute hulgas Autorite uuringus osalenute hulgas sellist

seisukohta ei esinenud Uumlks Kanguri uuringus osalenu avaldas et Gordoni koolitusel

osalemine on muutnud teda paremaks suhtlejaks ka kodustega autorite uuringus raumlaumlkisid

sellest omaalgatuslikult vaumlhemalt pooled inimesed

Autorite intervjueeritud kasutavad kotildeik ka votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit Kanguri

poolt kuumlsitletute hulgas kaks lasteaiaotildepetajat polnud antud mudelit kasutanud pidades seda

liialt keerukaks ja aeganotildeudvaks Pooled Gerdy Kanguri kuumlsitletuist ning kotildeik autorite

intervjueeritavad vaumlljendasid seisukohta et hea tahtmise korral saab kotildeike otildepitut rakendada

Toumlouml autorid ei saa tinglikult vaumllja tuua potildehjuseid miks pooled Kangurile vastuseid andnud ei

pea votildeimalikuks antud mudelit rakendada Votildeime oletada et maumlrkimisvaumlaumlrne erinevus on

tingitud osalenute vanusest ja elukogemusest Toumloumlstaaž oli Kanguri uuringus osalenuil vaumlhene

- kahel inimesel alla aasta kolmel aasta vaid neli inimest olid toumloumltanud 3-6 aastat Autorite

poolt intervjueeritud olid vanuses 26 ndash 57 ja nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36

aastani Autorid maumlrkasid muutust hoiakutes ja arvamustes paumlrast seitsmeaastast toumloumlkogemust

Nii Kanguri kui ka autorite uurimustulemuste analuumluumlsist ja votilderdlusest ilmnes et Gordoni

koolitusel osalenud lasteaiaotildepetajad peavad Gordoni metoodikat unikaalseks sest lihtsad

kuid olulised totildeed on esitatud arusaadavalt mudelid on igapaumlevaselt rakendatavad ning

56

tulemused avalduvad erinevates suhtlusringkondades kiiresti Suhted muutuvad avatumaks ja

laumlhedasemaks uumlksteist maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning probleeme lahendatakse

uumlksteise vajadusi arvestades Kui otildepetaja oskab kuulata ja laste tundeid peegeldada on lastele

tagatud emotsionaalne turvalisus Pingevaba otildehkkond julgustab lapsi oma arvamust avaldama

ning toetab otildepimotivatsiooni Lasteaiaotildepetajat naumlhakse mudelina kelle kaumlitumist lapsed

jaumlljendavad Koolitusel osalenud on maumlrganud et lapsed hakkavad kasvataja eeskujul uumlksteist

tunnustama aumlra kuulama oma arvamust avaldama ei uumltlema ning omavahelisi probleeme

teineteist arvestavalt lahendama Seega votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused on

vahetult seotud laste sotsiaalsete oskuste kujunemisega Motildelemas uuringus osalenud peavad

antud metoodikal potildehinevaid koolitusi vajalikuks nii lasteaia- kui ka kooliotildepetajatele ja

soovitavad koolituse sisse viia kotildeigi pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe otildeppekavadesse

57

Kokkuvotildete

Kaasaegses kasvatusteaduses vaadeldakse last taumlisvaumlaumlrtusliku inimesena kellel on otildeigus

enesemaumlaumlramisele Avatud aktiivseks vastutustundlikuks koostoumloumlvotildeimeliseks teisi

arvestavaks taumliskasvanuks kasvamine algab lapsepotildelvest ja on motildejutatud kasvukeskkonnast

Taumliskasvanute hoiakud ja suhtumine on aluseks lapse minapildi ja kaumlitumismudelite

kujunemisele Adekvaatne enesetunnetus ja ndashteadvus saavad areneda kasvukeskkonnas kus

taumliskasvanud on teadlikud kasvatuse pikaajalistest eesmaumlrkidest laste arengu

seaduspaumlrasustest oskavad arvestada laste individuaalsust motildeista laste motildettemaailma ja

tundeid ning pakkuda lisaks hoolitsusele ka soojust ja tuge mida lapsed vajavad Lapse

arengus on kodu ja vanemate kotilderval oluline roll lasteaial ja lasteaiaotildepetajal Mida noorem

laps seda olulisem on lasteaiaotildepetaja vahetu motildeju lapsele Alushariduse raamotildeppekava

kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Laste positiivse enesehinnangu omaalgatuse iseseisva motildetlemise toetamine eeldab

lastaiaotildepetajalt lisaks teadmistele ka selliste suhtlemismetoodikate valdamist mis

votildeimaldaksid eespool nimetatud eesmaumlrke taumlita Pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe

otildeppekavades ei ole uumlldjuhul suhtlusmetoodikate praktilist kursust mistotildettu otildepetajad saavad

teoreetilised teadmised kuidas lastega suhelda kuid ei oska neid teadmisi praktikas

rakendada

Toumlouml autorite eesmaumlrgiks oli selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajal toetada lapse emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud

riikliku otildeppekava taumliendamiseks

Autorite kogemusel on Thomas Gordoni suhtlusmetoodika universaalne ning votildeimaldab

lasteaiaotildepetajal taumlita alushariduse raamotildeppekava notildeudeid laste sotsiaalse ja emotsionaalse

arengu toetamisel Gordoni mudel laumlhtub inimotildeigustest on struktureeritud otildepetab probleeme

maumlaumlratlema ning valima sobivat suhtlemisoskust laumlhtudes pikaajalistest

kasvatuseesmaumlrkidest Aktiivse kuulamise ja votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudeli

kasutamine aitab luua lastele emotsionaalse turvalisuse ning jagada soojust ja motildeistmist

Minasotildenumid ja kehtestamisoskused on aluseks piiride seadmisel ning kokkulepete

sotildelmimisel

58

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus Valimi moodustasid Rakvere

Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid ning Gordoni perekooli laumlbinud

Laumlaumlne- ja Ida-Virumaa lasteaiaotildepetajad Uurimus viidi laumlbi 2011 aasta kevadel Kuumlsitlused ja

intervjuud on toumlouml autorite kaumles

Uuringu tulemuste potildehjal jaumlreldavad toumlouml autorid et Gordoni perekooli laumlbinud

lasteaiaotildepetajad

rakendavad otildepitud oskusi igapaumlevaselt

tajuvad end enesekindlamalt

suhtlevad kolleegidega ja lastevanematega vabamalt

on lastega suhtlemisel muutunud teadlikumaks oma sotildenavarast ja kaumlitumise motildejust

hoiduvad suhtlemistotildeketest

maumlrkavad ja kuulavad lapsi koolituseelse ajaga votilderreldes rohkem

peegeldavad oskuslikult laste tundeid ja maumlrkavad selle kasulikkust

kaasavad lapsi reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

oskavad oma toumloumld eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajate sotildenul on laste emotsionaalse ja sotsiaalse

arengu toetamisele eriti oluline motildeju aktiivsel kuulamisel laste tunnete peegeldamisel

lastevaheliste probleemide vahendamisel ning votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelil

Loetletud oskuste tulemusel on lapsed hakanud varasemast rohkem oma arvamust avaldama

uumlksteist tunnustama ja uumlksteisega arvestama Kotildeik otildepetajad motildeistavad et nende kaumlitumine on

mudeliks ja lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskuju jaumlrgides isegi siis kui nad veel raumlaumlgi

Uurimusest selgus et ankeetkuumlsitluses osalenud ja intervjueeritavad peavad lasteaiaotildepetaja

professionaalsuse oluliseks osaks suhtlemisoskust Kotildeik intervjueeritavad vaumlitsid et praktiline

Thomas Gordoni mudelile potildehinev suhtlemisoskuste koolitus on vaumlga vajalik igale

lasteaiaotildepetajale Need kes vastasid ankeetkuumlsitlusele ning olid toumloumltanud vaumlhem kui seitse

aastat pidasid suhtlemisoskuste alast koolitust vajalikuks kuid ei osanud vaumlaumlrtustada

praktilise otildeppe osataumlhtsust Kauem toumloumltanud otildepetajad kes ei olnud laumlbinud Gordoni koolitust

oskasid vaumllja tuua suhtlemisoskuste praktilise otildeppe vajalikkuse

59

Tulemustest jaumlrelduvalt leiavad toumlouml autorid et Gordoni koolitused on lasteaiaotildepetajatele

aumlaumlrmiselt vajalikud ning aitavad taumlita alushariduse raamotildeppekava

Uuringus osalenute ettepanekud

taumliendada alushariduse tasemeotildeppe otildeppekava Thomas Gordoni praktilise

suhtlemiskoolitusega

lisada Gordoni perekool ja Otildepetajate kool taumlienduskoolituse otildeppekavadesse

taotleda votildeimalusi lasteaiaotildepetajatele Gordoni koolituste riiklikuks rahastamiseks

Autorite ettepanek Gordon koolituste litsentsi omavale Perekeskusele Sina ja Mina

toumloumltada Gordoni perekooli ja Otildepetajate kooli baasil vaumllja koolitus lasteaiaotildepetajatele

koostada Gordoni metoodikal potildehinev kaumlsiraamat lasteaiaotildepetajatele ja anda see vaumllja

truumlkisena

60

Kasutatud kirjandus

Arvamus alushariduse raamotildeppekava kohta Eesti Lastevanemate Liit

httpwwwlapseemoodulphpmoodul=CMSampKomponent=Lehedampid=80ampsm_id=226

[20022011]

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee soovitus (2006)

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondsooline_v6vanemaharidu

sI_uemarlaudSoovitused_Positiivse_Vanemluse_Kohtapdf [06032011]

Aunap M Juske M Jt (2006) Koolist toumloumlle Haridus ja toumloumlturg Elukestva Otildeppe

Arendamise Sihtasutus Innove Tallinn

Brostroumlm S amp Wagner J (2003) Early childhood education in five nordic

countriesPerspectives on the transition from preschool to school Arhus Systime Academic

Brotherus A Hytoumlnen J KrokforsL (2001) bdquoEsi- ja algotildepetuse didaktikaldquo Tallinn

Butterworth G Harris M (2002) Arengupsuumlhholoogia alused TUuml Kirjastus

Cullen J (1995) bdquoAustralian Journal of Teacher Educationldquo EBSCO

Durrant J E (2010) Positive Discipline in Everyday Teaching Guidelines for Educator

Save the Children

httpseapsavethechildrenseGlobalscsSEAPpublicationpublication20pdfEducationPos

itive20Discipline20Everyday20Teaching20FINALpdf [01032011)]

Ebber I (1982) Otildepilase psuumluumlhika ja kodune kasvatus Tallinn

Eesti Vabariigi haridusseadus

httpwwwiseeedokumendidseadusedharidusharidusseadushtm [02022011]

Gordon T (2003) Tark lapsevanem Vaumlike Vanker

Gordon Th (2006) Otildepetajate kool Vaumlike Vanker

Heinla E (1999) Mida laps koolilt ootab Haridus 6 22 ndash 25

Hujala E (2004) Uuenev alusharidus Tallinn Ilo Kirjastus

Kangur G (2007) Lastevanemate hinnang Gordoni perekoolile Eestis Bakalaurusetoumlouml TLUuml

Kangur G (2009) Th Gordoni otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas

otildepetajate arvamuses Magistritoumlouml TLUuml

11

Eesti riikliku otildeppekava uumlldeesmaumlrk on lapse mitmekuumllgne ja jaumlrjepidev areng Otildepetajad

poumloumlravad lasteaedades taumlhelepanu lapse uumlldisele heaolule turvalisusele kodu ja lasteasutuse

koostoumloumls Uumlldeesmaumlrgist laumlhtuvalt toetab otildeppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist vaimset

sotsiaalset ja emotsionaalset arengut mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne

minapilt uumlmbritseva keskkonna motildeistmine eetiline kaumlitumine ning algatusvotildeime esmased

toumloumlharjumused kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise taumlhtsusest ning arenevad

maumlngu- otildepi- sotsiaalsed ja enesekohased oskused (vt lisa 2)(Koolieelse lasteasutuse riiklik

otildeppekava)

13 Otildepetaja kutsemeisterlikkus

Otildepetaja on rahvusliku identiteedi kandja ja uumlhiskonna vaimsuse kujundaja kelle

potildehitegevused on otildeppeprotsessi planeerimine ja juhtimine otildeppija juhendamine tema arengu

ja motivatsiooni toetamine otildeppeprotsessi analuumluumlsimine ja hindamine ning tagasiside andmine

otildeppijale tema vanematelehooldajale otildeppija kaasamine otildeppesisu ja eesmaumlrkide

kavandamisse otildeppija toetamine otildepi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel (Otildepetaja

kutsestandard)

Koolieelse lasteasutuse otildepetaja

loob last arendava maumlngulise ja turvalise keskkonna

suudab juhendada maumlngulist otildeppimist

kujundab lapsest laumlhtuva kasvukeskkonna

maumlrkab varakult erivajadusi ja notildeustab lastevanemaid teavitab neid vajaduse korral

spetsialistiga konsulteerimise votildeimalustest

kujundab esmaseid suhtlemis- otildepi- ja koostoumloumloskusi

notildeustab lapsevanemaid arengu- ja kasvatusalastes kuumlsimustes

(Otildepetaja kutsestandard)

Tuginedes Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt vaumlljatoumloumltatud kutsestandardile eeldatakse

otildepetajalt sotsiaalsete oskuste otildepetamise oskust oskust ise suhelda nii probleemse lapsega kui

ka erineva kultuuritaustaga lapsevanemaga Toumlouml autorid uurisid erinevaid otildepetajatele

suunatud otildeppekavasid kuid ei leidnud otildepetatavaid aineid mis tagaksid otseselt

otildepetamisoskuse Motildene ainekirjelduse sisust Tallinna Uumllikooli alushariduse otildeppekavast tuli

12

vaumllja et kaumlsitletakse suhtlemispsuumlhholoogiat kuid aine mahu seisukohalt ei suuda selle

vaumlhene osakaal uumlldise psuumlhholoogia aine sees tagada oskust suhtlemist otildepetada

Pedagoogikateadlase Lee Schulmani ettekujutuse jaumlrgi moodustub otildepetajate pedagoogiline

paumldevus kolmest komponendist uumlldpedagoogikast otildepetatavast ainest ja selle otildepetamise

metoodikast (Krull 2000) Professionaalsuse iseloomulikud tunnused avalduvad ja

peegelduvad kutseala esindajate spetsiifiliste isikuomadustena mis kujunevad neil

loomupaumlraste eelduste ning kutseettevalmistuse ja praktika tulemusena Otildepetajatoumlouml eeldab

erakordselt head inimpsuumluumlhika tundmist ja sotsiaalse konteksti taju mistotildettu notildeuab sellel

erialal professionaalsuse saavutamine aastaid (Krull 2002)

13

2 Lapse sotsiaalne kasvukeskkond ja otildepetaja roll selle kujundamisel

Soome kasvatusteadlase Hujala sotildenul kirjeldab taumlnapaumleva lapse kasvukeskkonda kotildeige

paremini sotildena muutus Muutuvad uumlhiskonnastruktuur vaumlaumlrtusmaailmad elamistavad ja

perestruktuurid Muutus minapildis on tekitanud votildeimsa uuenduse vajaduse kasvatuse ja

otildepetamise ideoloogias Traditsiooniliselt on kasvatust puumluumltud allutada poliitilistele ja

sotsiaalsetele suumlsteemidele et selle abil kujundada uumlhiskonnakorda sobituvaid kuulekaid ja

korralikke kodanikke (Hujala 2004)

Hierarhilises suumlsteemis notildeuti ja kasvatati kuulekust et tagada suumlsteemi kestmine

Demokraatia puumlsimiseks vajame aga kodanikuuumlhiskonda mille liikmeilt oodatakse

iseseisvust vaumlaumlrikust vastutustundlikkust julgust empaatiat enesevaumlljendus- ja

kuulamisoskust koostoumloumloskusi soovi elukestvalt otildeppida ja areneda On ilmselge et neid

omadusi ei saa arendada samade kasvatusviisidega mis muudavad inimesed passiivseks ja

manipuleeritavaks (Murrik 2010)

Voldemar Kolga sotildenul on meie paratamatuseks liikumine infouumlhiskonna poole millega

kaasneb postmodernne eluviis Postmodernses uumlhiskonnas peab laps olema valmis

autoriteetide kadumiseks ja maailma pidevaks muutumiseks Vastuoluliste votildeimalustega

maailmas orienteerumisel on olulise taumlhtsusega adekvaatne minapilt terve enesehinnang

enesekindlus ja eneseusaldus Vaumlga raske on valikuid teha ja otsuseid vastu votildetta kui ei tea

kes sa oled Kolga leiab et nii lapsevanematel kui uumlhiskonnal tuleb muuta oma hoiakuid

kasvatuse suhtes ja otildeppida suhtlustehnikaid mis votildeimaldaksid toetada positiivse

enesehinnangu kujunemist lastel ning lahendada lastega seotud probleeme (Kolga 2006)

Taumlnapaumlevaste suhtlustehnikate ja konfliktilahendusmeetodite otildepetamise algatajaks votildeib

pidada Thomas Gordonit Antud toumlouml autorid notildeustuvad Kolga vaumlitega et adekvaatse minapildi

kujunemine eeldab dialoogi taumliskasvanu ja lapse vahel Infouumlhiskonna lapsevanemad ja

otildepetajad vajavad eluaegset otildeppimisvalmidust et muutuvas maailmas toime tulla Kolga peab

vaumlga oluliseks valmisolekut otildeppida lastelt Vaid taolisest osalusest kasvab vaumllja demokraatia

ja tsiviiluumlhiskond (Kolga 2006)

Autorid peavad taumlhelepanuvaumlaumlrseks et president Toomas Hendrik Ilves rotildehutas oma Eesti

Vabariigi 93 aastapaumleva kotildenes vajadust keskenduda avatusele ja sallivusele Autorite arvates

algab avatuse ja sallivuse kujundamine lapsepotildelves mis eeldab taumliskasvanute suhtumist

lapsesse kui taumlisvaumlaumlrtuslikku inimesse

14

Taumlnapaumlevane inimkaumlsitus rotildehutab isiksust aktiivse maailmakujundajana Selle kaumlsituse

kohaselt usutakse et inimene on iseennast maumlaumlrav ja vastutusvotildeimeline olend ning teda tuleb

selles suunas toetada ja julgustada Seetotildettu puumluumltakse toetada laste omaalgatust ja aktiivsust

ning usutakse et nad suudavad ise motildeelda ja oma probleeme lahendada Sellest tulenevalt

naumlhakse kasvatust ja otildepetamist uumlhiskonna arengu ainulaadse ning iseseisva jotildeuna (Hujala

2004)

Otildepetajal on keskkonna looja arengu toetaja ning suunaja roll Lasteaiaotildepetajad loovad oma

hoiakute uskumuste ja vaumlaumlrtushinnangutega lasteaia otildehkkonna (Niiberg Linnas 2007)

21 Kasvukeskkond kui lapse sotsiokultuurilise arengu motildejutaja

Kasvatusteadlane ja lasteaiakultuuri uurija Maarika Pukk rotildehutab lasteaiakultuuri rolli lapse ja

lapsepotildelve vaumlaumlrtustamisel Lasteaiakultuur on vaumlaumlrtuste normide hoiakute ja potildehimotildetete

kogum millest lasteaiatoumloumltajad oma igapaumlevategevuses juhinduvad Just lasteaiakultuur ndash

jagatud arusaam vaumlaumlrtustest ja eeskujudest ndash on vaimne fenomen mis eristab uumlht lasteaeda

teisest Eesti lasteaiakultuuris on esindatud nii taumliskasvanukeskne lapsekeskne kui ka lapsest

laumlhtuv laumlhenemine Lasteaiapedagoogika peab olema paindlik ja muutumisvotildeimeline nii

indiviidi- kui ruumlhmatasandil Terviklikku pedagoogilist laumlhenemist arendavad muutused

eeldavad teadlikke uuendusi (Pukk 2006)

Sotsiokultuurilise teooria jaumlrgi mille loojaks votildeib pidada Lev Votildegotskit on teadmiste

kujundamine ja otildeppimine olemuselt sotsiaalsed tegevused mistotildettu neid ei saa kaumlsitleda lahus

konkreetsest sotsiaalsest kultuurilisest ja ajaloolisest raamistikust Seega ei ole kuumlsimus

niivotilderd indiviidis ega keskkonnas eraldi vaid just nende vastastikuses sotsiaalses motildejus

Votildegotski jaumlrgi toimub otildeppimine esmalt sotsiaalsel seejaumlrel psuumlhholoogilisel tasandil Lapse

vaumlline tegevus muutub otildeppimise ja kogemuste kaudu jaumlrk-jaumlrgult sisemiseks vaimseks

tegevuseks Otildeppimine algab lapse ja taumliskasvanu vahelises sotsiaalses interaktsioonis

muutudes seejaumlrel sisemiseks psuumluumlhiliseks protsessiks Just tegevus moodustab vahendava luumlli

indiviidi ja kollektiivi vahel Enne kui lapsed otildepivad abstraktseid motildeisteid omal algatusel

kasutama otildepivad nad neid tundma vastastikustes sotsiaalsetes suhetes Kollektiivne tegevus

naumliteks otildeppimine ja toumlouml kujundavad selles osalevate indiviidide omadusi ja kaumlitumist (Pukk

2006)

Lapsed vajavad arenguks erinevaid sotsiaalseid keskkondi ning votildeimalust suhelda nii

eakaaslaste kui ka taumliskasvanutega Laps konstrueerib aktiivselt otildepitava taumlhendust Otildeppimine

15

leiab aset siis kui otildeppija teadvuses toimuvad muutused otildeppija seob uue otildepisisu varasemate

teadmiste ja kogemustega oskab neid seoseid maumlrgata motildeista uumlmber hinnata Niisiis tunneb

otildeppija vajadust saada aru oma olukorrast ning seda motildetestada (Krull 2001 Saumlljouml

2003)Votildegotski vaumlitis et lapsed puumluumlavad kotildene abil suhelda kuigi nad pole selle eesmaumlrgi

saavutamisel alati edukad Votildegotski sotildenul arenevad motildelemad nii keel kui ka motildetlemine ja

motildejutavad vastastikku teineteist Tema arvates toimub arenguline progressioon mis saab

alguse sotsiaalselt tasandilt ndash taumliskasvanu ja lapse vahelistest suhetest jotildeuab sisemise

dialoogini ning lotildepuks verbaalse motildetlemiseni Lapse poolt vaadatuna on sotildenad sotsiaalse

kontakti saavutamise ja taumliskasvanu kontrollimise vahendiks ning nad votildeimaldavad lapsel

lahendada neid uumllesandeid millega ta juhendamata toime ei tuleks (Butterworth Harris 2002)

Votildegotski teooria kohaselt on areng taumliuslikem siis kui lapsele antakse kogu aeg uumllesandeid

mis raskuselt vastavad laumlhimale arengutasemele Taolised uumllesanded notildeuavad lapselt

pingutust lisaks veel ka taumliskasvanu abi Niipea kui laps omandab antud uumllesande

lahendamise oskuse ongi ta oma arengus jotildeudnud uuele tasemele so laumlhimale

arengutasemele Eeldatakse et see protsess toimib vahetpidamata (Ebber 1982)

Sotsiaalse arengu all motildeistetakse ka arengu seda aspekti mis on seotud uumlhiskonnas teiste

inimeste keskel elamisega ning nendega suhtlemisega Suhtlemise kaumligus omandab laps

teatud suhtlemismudelid otildepib toime tulema oma emotsioonidega ja neid adekvaatselt

vaumlljendama otildepib taumlhele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima Laps

omandab sellele uumlhiskonnale tuumluumlpilised normid ja kaumlitumismudelid mida konkreetses

uumlhiskonnas sobivaks peetakse

Inimese maailmavaates millel potildehineb igapaumlevane kaumlitumine on sadu motildejutusi alates lapseea

kasvukeskkonnast kus potildeimuvad nii suhtlus- info- tehno- kui ka looduskeskkonna

elemendid (Kasemets 2000)

Sotsiaalne areng seostub sotsiaalsuse kujunemise ja kaumlitumisoskustega (Saarits 2005)

Koolieelses kasvatuses rotildehutatakse lapse sotsiaalse arengu motildeju otildeppimisele Toetades lapse

sotsiaalset arengut luuakse ka tema intellektuaalse arengu eeldusi Kui laps usaldab iseennast

siis on tal head eeldused uue otildeppimiseks (Brotherus Hytoumlnen Krokfors 2001)

16

Eesti Lastevanemate Liidu kodulehelt votildeib lugeda vanemate soovi et alushariduse eesmaumlrgid

peaksid silmas nii inimese praegust kui ka tulevast eksistentsi Vanemad peavad lasteaias

taumlhtsaks vaba maumlngu omavahelist suhtlemist ja votildeimalust valida millal mida ja kellega koos

ette votildetta mis eeldab otildepetajalt paindlikkust Alusharidus peaks suurendama inimese eeldusi

olla otildennelik Lapsevanemad toovad vaumllja et lasteaia kohta kaumlivates otildeigusaktides on kuumlll

detailsed notildeuded kraanikaussidele kuid mitte kasvukeskkonnale sisulises motildettes Vanemad

ise peavad kotildeige taumlhtsamaks luua toetav kasvukeskkond milles maumlaumlrav roll on otildepetajal

Toetava keskkonna tuumaks peavad vanemad otildepetaja usaldus- ehk laumlhisuhet lapsega Nagu

eespool on viidatud sotildeltub otildepetaja isiksusest ja professionaalsusest millist tuge lapsed oma

arengule saavad (Eesti Lastevanemate Liit)

22 Otildepetaja roll kasvukeskkonna kujundajana

Niibergi ja Linnase (2007) arvates peavad taumlnapaumleva alushariduse otildepetajal olema potildehjalikud

teadmised ja avar silmaring Mida noorem on laps seda parem metoodik peab olema otildepetaja

Lasteaiapedagoog ei ole lihtsalt teadmiste vahendaja vaid kogu otildeppeprotsessi kujundaja See

eeldab temalt vaumlga head ettevalmistust ja lastepsuumlhholoogia tundmist

Sikka arvates loob otildepetajate ja laste vaheline emotsionaalne side toetava otildepikeskkonna

Vastastikuste positiivsete suhete tekkimine ja areng eeldab reaalselt koosveedetud aega ja

vastastikust kogemuste jagamist Sikka sotildenul on nii tegevotildepetajad kui ka uurijad maumlrganud

just selle uumlliolulise kasvatusliku motildejuteguri (reaalselt koosveedetud aeg ja vastastikune

kogemuste jagamine) pidevat vaumlhenemistendentsi otildeppeprotsessis

Otildepetajate votildeimalused poumloumlrata rohkem taumlhelepanu emotsionaalsetele ja sotsiaalsetele teguritele

taanduvad ametlike ettekirjutuste ning kotildeige (koolivalmiduse eakohase arengu

toimetulemise akadeemiliste oskuste jne) motildeotildetmise vajaduse ees Meie uumlhiskonnas levinud

votilderdlemine konkurents surve olla edukas votildeib olla seotud laste hilisema akadeemilise

ebaotildennestumisega Otildepetajal pole aega suhelda ning edastada vaumlaumlrtushinnanguid kui ta on

orienteeritud eeldatavatele tulemustele

2003 aasta kooliettevalmistusruumlhmades laumlbiviidud uuringu potildehjal selgus et aumlraotildepitavate

teadmiste tase on kotildergem kui sotsiaalsete oskuste uumlldiste otildepioskuste eetika ja

maailmavaatega seonduvate oskuste ja arusaamade tase Lapse eneseusk ja positiivsed

otildepikogemused mis loovad eeldused edasiste otildepingute edukuseks on seotud aga just nende

valdkondadega Antud uurimuse kokkuvotildettes totildedeb Sikka et otildepetajate professionaalsed

17

oskused laste positiivse minapildi ja uumlldiste otildepieelduste kujundamisel sisaldavad piisavalt

arenguruumi Kuigi lasteaiaotildepetajad on lapsekeskse pedagoogika potildehimotildetted omaks votildetnud

on nende praktiline rakendamine keerukas (Sikka 2009)

Lapsekeskse pedagoogika rakendamiseks kinnitab Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee

2006 aastal soovituse liikmesriikidele mille kohaselt valitsused peaksid oma poliitikate ja

tegevuskavade korraldamisel silmas pidama tingimuste loomist positiivseks lastekasvatuseks

ning mis tahes seda takistavate tegurite kotildervaldamist Oluliseks peetakse sotsiaalsete hoiakute

ja elulaadi muutmisele suunatud poliitikat mis votildeimaldaks paremini arvesse votildetta laste

vanemate ja perede vajadusi ning arendada peresotildebralikke toumloumlkeskondi ja teenuseid

Nimetatud printsiipide elluviimisel peavad autorid universaalseks Th Gordoni

suhtlemismudeli laialdast rakendamist Gordon laumlhtub demokraatlikest potildehimotildetetest

arvestades votilderdselt nii laste kui taumliskasvanute potildehilisi inimotildeigusi ndash vaumlljendada ennast saada

kuulduks ning lahendada konflikte motildelema osapoole vajadusi rahuldades Samad potildehimotildetted

on positiivse kasvatuse aluseks

221 Positiivse kasvatuse potildehimotildetted

Positiivse kasvatuse all motildeeldakse kasvatusviisi kus laste otildepetamisel ja kaumlitumise suunamisel

laumlhtutakse laste otildeigusest mitmekuumllgsele arengule ja kaitstusele vaumlgivalla eest Positiivse

kasvatuse aluseks on lapse otildeiguste potildehiprintsiibid ning mitmekuumllgsed teadmised laste

arengust ja tulemuslikest kasvatuspotildehimotildetetest Positiivne kasvatus jaumlrgib pikaajalisi

eesmaumlrke ndash arendada lapses enesedistsipliini ja elukestvaid oskusi ning seisneb empaatia

eneseaustuse teistest lugupidamise inimotildeiguste ning vaumlgivallatuse otildepetamises (Durant 2010)

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee (2006) soovitab liikmesriikidel selgitada nii

lastevanematele kui ka teistele lastekasvatuse eest vastutavatele isikutele kuidas last tuleb

kohelda kui isiksust vaumllistades nii fuumluumlsilise vaimse kui ka psuumlhholoogilise vaumlaumlrkohtlemise

ning soodustades laste kaasatust Soovituses peetakse taumlhtsaks teadlikkuse suurendamist

positiivse lastekasvatuse vaumlaumlrtusest uumlhiskonnas tervikuna Sotsiaalministeeriumi aruandes

lapse otildeiguste tagamise strateegia taumlitmise kohta tuuakse vaumllja vajadus jaumltkuvalt arvesse votildetta

rahvusvahelisi suundi ja arenguid pidada silmas UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis ja selle

lisaprotokollides toodut ning Euroopa Liidu ja Euroopa Notildeukogu direktiivides

18

konventsioonides ja soovitustes ettenaumlhtut Aruandes rotildehutatakse et laste vaumlaumlrtustamine peab

olema poliitikauumllene jaumlrjepidev ja jaumltkuv tegevus (Tikerpuu Reinomaumlgi 2009)

Eespool vaumlljendatud seisukohtadele tuginedes peavad autorid vaumlga oluliseks positiivse

kasvatuse potildehimotildetetest laumlhtumist meie laste- ja haridusasutustes Otildepetaja kes jaumlrgib positiivse

kasvatuse printsiipe loob lastele kasvamiseks turvalise otildehkkonna ja toetab nende positiivse

minapildi kujunemist vahetu isikliku kogemuse kaudu kujunevad lastel uumlksteist arvestavad

suhtlemismudelid ldquoSelle otildepetamine lastele mida nad peavad teadma et olla oma elus

edukad on uumlks kotildeige taumlhtsamaid toumlid maailmasrdquo uumltleb J E Durant (2010) rahvusvaheliselt

tuntud filosoofiadoktor kliiniline lastepsuumlhholoog positiivse kasvatuse edendaja

Toumlouml autorid refereerivad JE Duranti poolt vaumlljatoodud positiivse kasvatuse potildehimotildetteid

tuginedes eelpool viidatud teosele

Positiivne kasvatus ei ole kotildeikelubamine ega reeglite puudumine

Positiivse kasvatuse alustaladeks on

pikaajaliste eesmaumlrkide seadmine lastekasvatuses

soojuse toetuse ja struktuuri pakkumine

laste motildettemaailma ja tunnete motildeistmine

individuaalsete erinevuste aktsepteerimine

probleemide lahendamine

Nendel alustel tegutsedes on loomulik et probleemide tekkimisel ei karistata lapsi vaid

lahendatakse probleeme See notildeuab motildetlemist (ja selle harjutamist) olukorra hindamist ka

lapse vaatepunktist ning reageerimist viisil mis viiks pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamisele

laumlhemale Selleks on oluline anda vajalikku infot ning vaumlljendada lugupidamist lapse suhtes

Otildepetajat naumlhakse treenerina kes toetab lapsi otildeppimisel kandes votildetmerolli laste

enesehinnangu ja enesekindluse uumllesehitamisel ja iseseisvuse ning enesetotildehususe arendamisel

Selmet karistada akadeemiliste votildei kaumlitumuslike vigade eest otildepetaja seletab demonstreerib ja

mudeldab motildeisteid ja kaumlitumist mida tuleb otildeppida Durant naumleb positiivses kasvatuses

investeeringut mis toidab elukestvat motivatsiooni otildeppida

19

Durant kirjutab et paljud otildepetajad keskenduvad liialt luumlhiajalistele eesmaumlrkidele (Lotildepeta

raumlaumlkimine Tee oma kodutoumlouml aumlra Vasta mulle kohe) motildetlemata millist motildeju nad avaldavad

oma otildepilaste hilisemale elule Pikaajalisi eesmaumlrke teadvustamata on suurem totildeenaumlosus et

otildepetaja votildeib stressi tekitavates olukordades reageerida karjumise alandamise votildei isegi

loumloumlmisega Kritiseerimine sildistamine haumlbistamine aumlhvardamine jms otildepetaja

reageerimisviis kahjustab lapse enesehinnangut ja eneseusaldust ei innusta otildeppima ega loo

haumlid maumllestusi lasteaia kooli kohta Tutistamine naumlpistamine totildeukamine loumloumlmine jms

otildepetavad lapsi probleemide puhul vaumlgivaldselt kaumlituma Iga sellise reageeringuga

demonstreerib otildepetaja soovitud kaumlitumise vastandit blokeerides sellega pikaajaliste

eesmaumlrkide saavutamist Durant peab situatsioonistressiga hakkamasaamist viisil mis aitab

saavutada pikaajalisi eesmaumlrke uumlheks raskemaks kuid mitte votildeimatuks katsumuseks

otildepetajale Just nagu eesti lastevanemadki rotildehutab ka Durant et hariduse eesmaumlrk on

valmistada otildepilasi ette nende taumliskasvanuelu otildennestumiseks Tema sotildenul votildeib otildepetaja poumloumlrata

luumlhiajalised katsumused votildeimalusteks mis viivad pikaajaliste eesmaumlrkide suunas otildepetades

lastele kuidas tulla toime stressiga austada ennast ja teisi ning olla edukad otildeppijad

Distsipliin ei seisne karistuses Otildepilane peab kogema austust motildeistmist ja turvalisust et

avaneksid tema akadeemilised votildeimed ning puumlsiks otildepimotivatsioon

Pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamise toumloumlriistadeks on soojuse toetuse ja struktuuri

pakkumine Taumlhtis on et emotsionaalselt turvalises keskkonnas tunnevad lapsed end vabalt ja

julgevad teha vigu mis on oluline osa otildeppimisest Kui otildepetajad tunnevad tegelikult huvi laste

mitte vaid kaumlsutaumlitmise vastu kogevad lapsed et neist hoolitakse nad laumlhevad kellelegi

korda Kui otildepetajad vaumlaumlrtustavad laste pingutusi tunnustavad neid ja vaatavad olukordi laste

pilgu laumlbi on lapsed rahulikumad ja koostoumloumlvalmimad neil on vaumlhem kaumlitumisprobleeme

Edukogemus toidab nende akadeemilisi huvisid ja vaumlhendab keskendumisraskusi ldquoAlles siis

kui me hakkame vaatama maailma laumlbi kuue- votildei kolmeteistaastase silmade votildeime olla

suutelised motildeistma nende kaumlitumise potildehjuseid Siis me saame olla efektiivsemad otildepetajadrdquo

uumltleb Durant

Struktuuri all motildeeldakse infot ja tuge mida lapsed otildepetajatelt saavad Kaumlitudes positiivse

rollimudelina (pikaajalisi eesmaumlrke silmas pidades) selgitades reeglite potildehjuseid kuulates

otildepilaste vaatenurka aidates neil leida lahendusi ja parandada eksimusi viisil mis votildeimaldab

oma kogemustest otildeppida olles seejuures otildeiglane kontrollides viha ja vaumlltides aumlhvardusi

varustab otildepetaja otildepilasi struktuuriga olles oma kaumlitumisega eeskujuks ja mentoriks Struktuur

sisaldub ka kindlates juhtnoumloumlrides kaumlitumiseks ja akadeemilisteks uumllesanneteks selgelt ja

20

jaumlrjepidevalt edastatud potildehjendatud ootustes laumlbiraumlaumlkimistes ning iseseisva motildetlemise

julgustamises See otildepetab lapsi arvestama enda ja teistega tulema toime frustratsiooniga

tegema otildeigeid otsuseid ning lahendama konflikte vaumlgivallata ka siis kui otildepetajat juures pole

(Durant 2010)

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et positiivne kasvatus on ennetav laumlhtutakse inimotildeigusi

arvestavatest kasvatuspotildehimotildetetest puumluumltakse motildeista kaumlitumis- ja otildepiraskuste potildehjuseid

vaumlltida luumlhiajalisi reaktsioone ning rakendada strateegiaid ja mudeleid millel on eeldused

toetada edukust ja eluoskusi

Autorite kogemus Th Gordoni metoodikaga kinnitab et antud metoodika votildeimaldab

positiivse kasvatuse potildehimotildetteid ellu viia Gordoni perekoolis ja Otildepetajate koolis praktiliselt

omandatavad suhtlemisoskused laumlhtuvad inimotildeigustest on struktureeritud ning votildeimaldavad

nii piire seada kui ka toetust soojust ja motildeistmist jagada

21

3 Thomas Gordoni efektiivsete suhete rajamise mudel

Thomas Gordon on uumllemaailmselt tuntud kui suhtlemisoskuste ja konfliktilahendusmeetodite

otildepetamise algataja Alustanud moumloumldunud sajandi viiekuumlmnendatel aastatel juhtimiskoolitusi

aumlri- tootmis- ja valitsusorganisatsioonidele ja praktiseerides hiljem kliinilise psuumlhholoogina

maumlrkas ta et sageli ei vaja tema poole poumloumlrdunud patsiendid psuumlhhoteraapiat vaid teadmisi

suhtlemisest Taumlnu psuumlhhoterapeudi vaumlljaotildeppele oskas Gordon kuulata ja motildeista nii lapsi

noori kui ka nende vanemaid Olemasolevad oskused votildeimaldasid tal maumlrgata kuidas

taumliskasvanud tahtmatult kuid jaumlrjekindlalt kahjustavad laste enesehinnangut ja enesekindlust

ning laumlmmatavad nende loovust ja algatusvotildeimet Rakendades oma vaumlljatoumloumltatud efektiivsete

suhete rajamise mudelit jaumlrgneval kuumlmnendil ka peredega toumloumltades leidis ta et nn Gordoni

mudeli (Gordon Model) abil votildeib saavutada maumlrkimisvaumlaumlrseid muutusi inimeste igapaumlevases

kaumlitumises Nii suumlndis 1962 aastal kursus lastevanematele PET Parent Effectiveness

Training Eestis Gordoni perekool (Eestis alates 1994 suumlstemaatiline koolitus alates MTUuml

Perekeskus Sina ja Mina loomisest 2004) Motildeistmine et formaalharidus ei anna kotildeige

elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest millega luua toimivaid inimsuhteid

suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte konstruktiivselt sai aluseks

otildepetajate efektiivsustreeningu loomisele 1974 aastal (TET Teacher Effectiveness Training

Eestis Otildepetajate kool) (Perekeskus Sina ja Mina perekoolantiee)

Gordoni kursused potildehinevad eeldusel et mis tahes aine teema oskuse votildei vaumlaumlrtuse

otildepetamisel on edu saavutamisel maumlaumlravaks otildepetaja ja otildepilase vahelised suhted Kui otildepilasi ei

motildeisteta ei usaldata kritiseeritakse alandatakse kaumlsutatakse surutakse alla muutuvad nad

totilderksaks ja osutavad otildeppimisele vastupanu (Gordon 2006) Otildeppimiseks ja otildepetamiseks

vajaliku otildehkkonna loomine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja vaumlaumlrtushoiakutest ja suhtlemisoskusest

Gordoni kursustel keskendutakse oskustele mida otildepetajad vajavad ehitamaks silda enda ja

laste vahele Need oskused ei sunni otildepetajaid omandama hulgaliselt teoreetilist materjali vaid

on seotud eelkotildeige raumlaumlkimise ja kuulamisega Tuginedes laumlbiviidud uuringutele peab Gordon

otildeppimise soodustamise puhul kotildeige olulisemaks kuulamist Raumlaumlkimine motildejub aga sotildeltuvalt

sellest kuidas raumlaumlgitakse kas konstruktiivselt votildei destruktiivselt Kuna otildepetaja valitud

suhtlemisviis votildeib laumlbisaamist otildepilastega soodustada votildei kahjustada peab Gordon oluliseks

et otildepetaja oskaks valida igas olukorras kotildeige sobivama suhtlemisviisi (Gordon 2006)

22

David Aspy Flora Roebucki ja Rahvusliku Inimliku Hariduse Liidu (Human Consortium for

Humanizing Education) poolt neljakuumlmne kahes USA osariigis korraldatud

longitudinaaluurimus naumlitas et kui lapsed saavad kotildergel maumlaumlral motildeistmist hoolimist ja

siirust otildepivad ja kaumlituvad nad paremini kui siis kui nad seda kotildeike vaumlhe saavad (Gordon

2006)

Th Gordonit haumlmmastas et kuigi maailm on pidevas muutumises uumlha rohkem teatakse

inimese arengust ja selle seaduspaumlrasustest ning muutuvad ka sotsiaalsed kooslused

kasutatakse lastekasvatuses endiselt mitu tuhat aastat rakendatud votildeimu- ja karistusmeetodeid

Ta eristab kolme vanemlikku stiili autoritaarne kotildeikelubav (sallivalistuv) ja demokraatlik (vt

315) Votildeimule allutatud suhted ei kasvata lastes vastutustunnet ega sisemist distsipliini

vastupidi mida rohkem votildeimu kasutada seda vaumliksem motildeju on sellel lapse kaumlitumisele ja

vaumlaumlrtustele (vt joonis 1)

Joonis 1 Autoritaarse kasvatuse motildejud lapsele ning poumloumlrdvotilderdeline

seos votildeimu ja motildeju vahel (Gordon 2003)

Vanemad kes ei taha kaumlituda autoritaarselt kalduvad sageli teise aumlaumlrmusesse ega suuda lastele

piire seada lastes neil endale bdquopaumlhe istudaldquo Sageli votildeib juhtuda et vanemad jaumlaumlvad nende

kahe aumlaumlrmuse vahel pendeldama Demokraatliku kasvatuse puhul arvestab vanem nii enda kui

ka lapse vajaduste ja vaumlaumlrtustega Demokraatlik vanem votildetab selge vastutuse oma rolli eest

kuid ei rakenda lapse soovitud kaumlitumise saavutamiseks votildeimu vaid erinevaid

motildejutusvahendeid kaasates ka lapsed otsuste tegemisse Gordon maumlrkas et lapsed kes on

saanud reeglite loomises osaleda jaumlrgivad neid palju puumlsivamalt

23

Metoodika aluseks on kindlad vaumlaumlrtuspotildehimotildetted ja kursusel arendatavad konkreetsed

oskused laumlhtuvad just neist vaumlaumlrtustest

Lapsed on olulised nad on inimesed seega on neil vajadused ja otildeigus oma vajadusi

rahuldada

Vanemad on olulised nemadki on inimesed ja neilgi on otildeigus oma vajadusi rahuldada

Inimestevahelised suhted on olulised sest omavaheliste suhete kvaliteedist sotildeltub nii

lapse kui ka vanema rahulolu suhetes on elu eesmaumlrgipaumlrane ja taumlhenduslik

Kasvukeskkond on oluline Lapse enesehinnang kujuneb suuresti selle kaudu kuidas

teda naumlevad ja temasse suhtuvad taumliskasvanud

Gordon ise on nimetanud oma programmi revolutsiooniliseks muutuseks vanemakasvatuses

sest see oli esimene omataoline kus rotildehk oli lapsevanema rollil ja kaumlitumisel mitte lapsel

votildeimaldades taumlielikult muuta seda kuidas lapsi kasvatatakse Praeguseks juba aastakuumlmnete

pikkused kogemused Gordoni mudeli rakendamisel nii vanemahariduses kui ka otildepetajate

koolitamisel on kinnitanud et nimetatud meetodite ja selles sisalduvate oskuste kasutamine

muudab inimestevahelised suhted demokraatlikumaks Demokraatlike suhete otildepetamist pidas

Gordon demokraatliku uumlhiskonna aluseks Gordoni sotildenul on need oskused bdquovajalikud ka

selleks et saumlilitada maailmas rahu Demokraatlikud perekonnad on rahumeelsed ja kui leidub

piisavalt palju rahumeelseid perekondi tekib uumlhiskond mis ei tunnusta vaumlgivalda ega notildeustu

sotildejategevusegardquo

Demokraatia arengusse panustamise eest esitati Thomas Gordon koguni kolmel korral Nobeli

rahupreemia nominendiks (1997 1998 ja 1999) Kuigi temast ei saanud nimetatud preemia

laureaati elas ta piisavalt kaua et naumlha oma elutoumlouml vilju ndash mitte ainult miljonid koolitustel

osalenud vanemad rohkem kui neljakuumlmnes riigis vaid kohtumised inimestega keda oli

kasvatatud PETi oskuste abil Need kohtumised veensid Gordonit et tema poolt elluviidud

lastekasvatusoskused aitasid inimestel kujuneda tervemaks ja otildennelikumaks ning omandatud

suhtlusmudel kandus edasi perevaumlaumlrtusena neist kelle vanemad javotildei vanavanemad olid

osalenud Gordoni koolitustel olid omakorda saanud demokraatlikud oma lapsi vaumlgivallata

kasvatavad lapsevanemad

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et kuigi mudel loodi ligi viiekuumlmne aasta eest pole see kaotanud

motildejujotildeudu pigem vastupidi ndash mida enam me jaumlrgime demokraatlikke vaumlaumlrtusi seda enam

vajame kasvatusoskusi millega neid kujundada Gordon rotildehutab et kursusel otildepitavate

24

oskuste kasutamine pole pelgalt metoodika rakendamine vaid eelkotildeige ellusuhtumise

kuumlsimus nii enda kui ka lapse votilderdne vaumlaumlrtustamine ning vastastikusest lugupidamisest

tulenev kaumlitumine (vt lisa 3) Tema meetodi keskseteks maumlrksotildenadeks on aktiivne kuulamine

adekvaatne enesekehtestamine ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudel Th Gordoni mudel

on unikaalne sest pakub tervikliku ja suumlsteemse laumlhenemise suhtlemisel esinevate olukordade

jaoks Kuna mudel on sarnane nii Gordoni perekoolis kui ka Otildepetajate koolis raumlaumlgivadki

autorid siin ja edaspidi lihtsalt Gordoni mudelist (Gordon 2003)

31 Gordoni mudeli potildehimotildeisted ja -oskused

Kotildeigi kursusel kaumlsitletavate oskuste raamistamiseks votildetab Gordon kasutusele kaumlitumisakna

motildeiste ehk metafoori vaumlites et iga inimene naumleb teisi justkui laumlbi akna

Kaumlitumine on silmaga naumlhtav votildei kotildervaga kuuldav tegevus mitte hinnang sellele Nii naumliteks

ei saa vaatleja naumlha et laps on laisk kuid votildeib naumlha tema asju mis on moumloumlda tuba laiali

Sallivuspiir vaumlljendab taumliskasvanu suhtumist hetkel toimuvasse kaumlitumisse ja maumlaumlrab

millisesse kaumlitumisakna osasse see kaumlitumine taumliskasvanu jaoks paigutub Sellest omakorda

oleneb millist suhtlemisoskust kasutada

Lapsevanema votildei otildepetaja seisukohalt on kotildeik lapse teod kogetavad kas vastuvotildeetavana votildei

vastuvotildeetamatuna Oluline on ka teadvustada kuidas enda sallivuspiir votildeib muutuda ning

millest see oleneb

25

Joonis 2 Kaumlitumisaken ( Gordon 2003)

Suhtlemiselkaumlitumisaknas votildeib eristada kolme olukorda lapse probleem probleemideta ala

ja taumliskasvanu probleem (joonis 2) Sobiliku suhtlemisoskuse valik ja edasine sihipaumlrane

kaumlitumine oleneb oskusest adekvaatselt maumlaumlratleda millise olukorraga on tegemist

Taumliskasvanu reageering maumlaumlrab millisesse kaumlitumisakna osasse mingi kaumlitumine tema jaoks

paigutub

Kui lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu on probleem taumliskasvanul ja selle

olukorra lahendamine eeldab temalt kehtestamisoskusi Oluline on ka vahet teha kas tegemist

on vajadus- votildei vaumlaumlrtusvastuoluga Kaumlitumised mis taumliskasvanut ei haumliri on temale

probleemitus alas Probleemideta ala laiendamiseks pakub Gordoni mudel oskusi selgeks

enesevaumlljenduseks minasotildenumite abil Oluline ja vanemate seas sageli haumlmmingut tekitav

arusaamine on et kaumlitumised mis annavad maumlrku lapse haumliritusest paigutuvad taumliskasvanule

vastuvotildeetavasse alasse moodustades selle uumllemise osa ndash lapse probleemala Selline jaotus ei

taumlhenda et taumliskasvanu jaumltaks lapse oma murega uumlksi vaid on vajalik selleks et adekvaatselt

olukorda maumlaumlratleda ja valida sobiv suhtlemisoskus antud juhul abistamisoskused

Taumliendavateks oskusteks on 6-astmeline probleemilahendusmudel ehk votildeidan-votildeidan mudel

lastevaheliste probleemide vahendamine kodukeskkonna kohandamine ning oskused

vaumlaumlrtusvastuolude kaumlsitlemiseks (Gordon 2003 2006)

26

311 Selge enesevaumlljendamine minasotildenumite abil

Toumloumltades peredega maumlrkas Gordon et enamasti suhtlevad vanemad lastega viisil mis ei

votildeimalda lastel kogeda vanemate armastust ning naumlitab et vanemad ei hinda last sellisena

nagu ta on Seevastu vanemad kes otildepivad oma lastega suhtlema heakskiitvalt saavad olla

neile toeks ning eneseaustuse ja positiivse enesehinnangu alusepanijaks Gordon motildeistis et

vanemate oskamatus tuleneb nende enda puudulikust kasvatusest kuid jaumlreldas samas et

vajame uut vanemate potildelvkonda kes tunnistaks vajadust otildeppida oskusi mis aitaks kasvatada

vastutustundlikke lapsi

Iga lapse elus on periood kui ta hakkab enda kohta uumltlema bdquominaldquo Sel ajal on loomulik et

laps vaumlljendab end mina-keeles ma tahan ma ei taha mulle meeldib mulle ei meeldi jms

Kui last uumlmbritseb aga sina-keelne maailm (ja nii see paraku enamasti on lapse poole

poumloumlrdutakse miks sa nii teed kas ma ei oumlelnud sulle kuidas sa ometi nii lohakas oled jms)

kaotab ka laps oma loomuliku enesevaumlljendusoskuse Samas on lapsel sina-keeles

vaumlljenduvast taumliskasvanust palju raskem aru saada kui minasotildenumitega vaumlljenduvast

inimesest Minasotildenumi kasutaja votildetab selge vastutuse oma motildetete tunnete vajaduste ja

nende vaumlljendamise eest Taumliskasvanu kes vaumlljendab end lastele minasotildenumite abil tuleb

lapsele laumlhemale ja muutub lapsele inimesena justkui laumlbipaistvamaks Oumleldes kamandamise

asemel ma vajan su abi ma palun et sa antakse lapsele signaal et temast peetakse lugu

votildeimaldades lapsel tunda end olulisena ja vaumlaumlrtustatuna

Olukorras kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanu meelest heakskiidetav soovitab Gordon

harjumuspaumlrase kiitmise asemel kasutada positiivset minasotildenumit Sel juhul kirjeldab

taumliskasvanu lapse kaumlitumist ja selle kaumlitumise motildeju endale Lisades sellele ka oma tunded

(heameel rotildeotildem taumlnulikkus vms) annab ta lapsele motildeista kui oluline see kaumlitumine temale on

Selline poumloumlrdumine votildeimaldab lapsel hakata tajuma oma kaumlitumise motildeju teistele inimestele

sest taumliskasvanu naumlitab lapsele tema kaumlitumise motildeju oma sotildenadega nagu peeglist Taumlhtis on

meeles pidada et positiivse minasotildenumi eesmaumlrk pole vaumllja pressida soovitud kaumlitumist vaid

oma heameelt vaumlljendada Kuna laste uumlheks potildehivajaduseks on olla maumlrgatud rotildeotildemustab ka

laps Uumlhtlasi aitab tunnustav tagasiside lapsel uumlles ehitada positiivset enesekuvandit

Aumlrauumltlev minasotildenum on kohane olukorras kus mingil potildehjusel ei saa lapse soovidele vastu

tulla Motildeeldes mis on aumlrauumltlemise potildehjuseks saab oumlelda selge bdquoeildquo ning seda potildehjendada oma

vajadustega N Ma ei saa sinuga kohe praegu maumlngima tulla sest mul on vaja otildehtusoumloumlk

27

valmis teha Selline oma piiride vaumlljendamine otildepetab lapsi teistega arvestama samuti otildepivad

nad sellest enda piiride ja vajaduste eest seismist ning bdquoeildquo uumltlemist (Gordon 2003)

312 Suhtlemistotildeketest hoidumine

Thomas Gordon toob vaumllja kaksteist enamlevinud sinasotildenumit ehk poumloumlrdumisviisi mida ta

nimetab suhtlemistotildeketeks (vt lisa 4) sest nii vanemad kui ka otildepetajad kasutavad neid

valdavalt probleemolukordades maumlrkamata et need ei anna soovitud tulemust ega aita

probleeme lahendada

Kui probleem on lapsel vajab ta taumliskasvanu abi probleemi maumlrkamisel aumlrakuulamisel ja

eneses selgusele jotildeudmisel et siis ise votildei taumliskasvanu toel murele lahendus leida Kui lapse

kaumlitumine on probleemiks vanemaleotildepetajale on taumliskasvanu vastutus lapsele teada anda

milline kaumlitumine ja mille totildettu teda haumlirib

Suhtlemistotildekked ei aita kummalgi juhul probleeme lahendada vaid kahjustavad nii laste

enesehinnangut kui ka lapse ja taumliskasvanu suhet uumlhtlasi votildetavad nad votildeimaluse lapse

vastutustunde ja omaalgatuse arenguks (Gordon 2003 2006)

Ajal mil suhtlemistotildeketest hoidumist otildepetatakse nii klienditeeninduses kui

juhtimiskoolituses votildeime oma kogemuste potildehjal vaumlita et kodus koolis lasteaias ja toumloumll ei ole

need kuhugi kadunud vaid moodustavad endiselt suure osa igapaumlevasest suhtlemisest Eriti

tavapaumlrane on sinasotildenumite kasutamine laste puhul juhul kui lapse kaumlitumist kogetakse

vastuvotildeetamatuna Sildistamine suumluumldistamine kamandamine kuumlsimine jt on nii

harjumuspaumlrased et nende poumloumlrdumiste varjatud alltekst ndash mina taumliskasvanu olen sinust

targem sina vaumlike lollike ei tea kuidas asjad kaumlivad ndash jaumlaumlb taumliskasvanule hoomamata lapse

kujunevat isiksust ja minapilti sellegipoolest valusalt riivates (Gordon 2003)

313 Abistamisoskused lapse probleemi korral

Kui lapsel on probleem on tavapaumlrane et taumliskasvanud tahavad last aidata Nad kuumlsivad miks

ta nutab lohutavad pakuvad lahendusi kuid vahel teevad ka etteheiteid (kas ma ei oumlelnud)

votildei riidlevad Ei teata et ise lapse probleemi lahendama asudes votildeetakse lapselt justkui otildeigus

oma tunnetele ja vastutus probleemi lahendamise eest ning suumlvendatakse seelaumlbi lapse

ebakindlust abitust ning sotildeltuvusvalmidust Laps votildeib muutuda ka trotslikuks kui pakutud

lahendused talle ei sobi ja ta tahab omamoodi toimida

28

Kui lapsel on mure on taumliskasvanu uumllesanne seda maumlrgata hoolida ning pakkuda toetust

Parim viis selleks on aktiivne kuulamine mis votildeimaldab last tema tundeid ja vajadusi motildeista

Lapse tunnete peegeldamisel on suumlgav motildeju - last on maumlrgatud (see on lapse potildehivajadusi) ta

kogeb et temast hoolitakse ndash see omakorda toetab lapse enesehinnangut ja sisemist

vaumlaumlrtustunnet Kui suhtlemistotildekkeid ei rakendata kogeb laps et ta on aktsepteeritud sellisena

nagu ta on seega on turvaline oma tundeid tunda ja neid vaumlljendada need ei pea minema

kaumlitumisse ega kehasse (haigusteks) Laps keda aktsepteeritakse otildepib hoolima ka teistest

Vanemad ja otildepetajad soovivad et laps otildepiks oma tundeid ja kaumlitumist ohjeldama Kuid

juhtida saab vaid seda mida tuntakse Selleks et otildeppida motildeistma iseennast koos oma

tunnetega vajab laps kotildeigepealt taumliskasvanuid kes tema tundeid motildeistaksid ja neid talle

peegeldaksid Nii otildepib laps oma tundeid aumlra tundma ja saab nende kohta ka sotildenad Ta ei pea

enam vaikselt nurgas istuma vaid oskab oumlelda ma olen kurb Ta ei pruugi vihasena teisele

virutada kui oskab oumlelda mulle ei meeldi et sa minu kaumlest asja aumlra kiskusid

Gordon peab aktiivset kuulamist uumlheks totildehusamaks viisiks kuidas aidata lapsel kasvada

vastutustundlikuks ja ennast suunavaks iseseisvaks inimeseks Aktiivne kuulamine suurendab

laste valmisolekut kuulata vanemaid ja otildepetajaid ning muudab lapsed avatumaks ja

omavahelised suhted laumlhedasemaks vaumlhendades nii ka distsipliiniprobleeme (Gordon 2003

2006)

314 Kehtestamisoskused lapse vastuvotildeetamatu kaumlitumise puhul

Kui lapse kaumlitumine on vanemale votildei otildepetajale vastuvotildeetamatu taotleb taumliskasvanu lapse

kaumlitumise muutust Harvem motildeeldakse sellele kas kavatsetaval sekkumisel on uumlldse eeldust

muutust tekitada veel harvem aga sellele et lapse poole poumloumlrdutaks viisil mis ei kahjustaks

lapse enesehinnangut ega omavahelisi suhteid ning aitaks kaasa lapse vastutustunde arengule

Gordoni sotildenul alahindavad taumliskasvanud laste valmisolekut nende soovidele vastu tulla Tema

kogemuste jaumlrgi kasutab 99 koolitusele tulnud vanematest ebaefektiivseid kasvatusvotildetteid

Sellest teadlikuks saades on enamik vanemaid šokeeritud sest nad pole kunagi motildeelnud

kuidas nende sotildenad votildeiksid lastele motildejuda

Gordon pakub vastuvotildeetamatule kaumlitumisele reageerimiseks kolmeosalise kehtestava

minasotildenumi koos kaumliguvahetusega ehk lapse vastuseisu aumlrakuulamisega Kehtestavas

minasotildenumis kirjeldab taumliskasvanu lapsele tema kaumlitumist (vaumlltides hinnanguid ja muid

suhtlemistotildekkeid) selle kaumlitumise konkreetset motildeju endale ja oma tundeid selle suhtes Sel

29

moel votildetab vanemotildepetaja vastutuse oma vajaduste rahuldamise eest naumlidates oma sotildenadega

lapsele justkui peeglist kuidas lapse kaumlitumine tema taumliskasvanu vajadusi riivab jaumlttes

vastutuse kaumlitumise muutmise eest lapsele Oma tunnete avamine toob esile vanemaotildepetaja

haavatavuse ja inimliku palge luues eelduse ehedaks laumlheduseks Totildeenaumlosus et laps kes

motildeistab miks taumliskasvanu on haumliritud muudab oma kaumlitumist on kordades suurem kui

sinasotildenumite puhul Sellegipoolest on taumlhtis et taumliskasvanu oleks valmis ka lapsepoolseks

enesekaitseks votildei vastuseisuks Uumlmberluumllitumist kehtestamiselt aktiivsele kuulamisele

nimetab Gordon kaumliguvahetuseks Kaumliguvahetus votildeimaldab lapsel tekkinud tunnetega toime

tulla ning kannab sotildenumit et teda aktsepteeritakse ja motildeistetakse (Gordon 2003 2006)

Gordoni meelest on selline vahetu suhtlemiskogemus ka uumlheks totildehusamaks mooduseks

kuidas lapsed otildepivad enda eest seisma ja ausalt ennast vaumlljendama

315 Konfliktide lahendamise tavapaumlrased viisid ja votildeidan-votildeidan meetod ehk

6-astmeline probleemilahendusmudel

Olukorda kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu kuid lapse kaumlitumine pole

muutunud ka paumlrast taumliskasvanu minasotildenumeid ja korduvat kaumliguvahetust nimetatakse

konfliktiks Kui taumliskasvanu on hoidunud suhtlemistotildeketest ja valinud sobiva suhtlemisviisi

on konflikti potildehjuseks vastuolud lapse ja taumliskasvanu vajaduste votildei vaumlaumlrtuste vahel Oma

kasvukogemustest tulenevalt kardavad paljud inimesed konflikte ja puumluumlavad neid vaumlltida

ometi pole see alati votildeimalik Taumlhtis on meeles pidada et konfliktide esinemine on elu

loomulik osa ning omavahelisi suhteid ei ohusta konfliktid vaid nende kaumlsitlemise viis

Autoritaarse lahendusmudeli puhul surub taumliskasvanu oma lahenduse laumlbi Kuna lapse

vajadused jaumlaumlvad arvestamata ja laps aumlra kuulamata on lapse osaks pettumus kurbus trots ja

pahameel Tihti vanemad ja otildepetajad ei motildetle et kaumlitumisega on nad lapsele mudeliks

kujundades lapse toimetulekustrateegiaid Votildeimu kasutamisele ja allutamispuumluumletele

reageerivad lapsed votildeitlemise alistumise votildei potildegenemisega (vt tabel 1) Taumliskasvanud kes ei

taha kaumlituda sel moel kuid ei oska teisiti votildeivad kalduda teise aumlaumlrmusesse ning lasta lapsel

paumlhe istuda Kui taumliskasvanu ei suuda enda eest seista teeb laps mida tahab Taumliskasvanu

tunneb end abituna lapsel aga puudub turvatunne sest ta ei saa taumliskasvanu peale kindel olla

Gordon nimetab motildelemat meetodit kaotajatega meetoditeks

30

T a b e l 1 Autoritaarse konfliktilahendusmudeli motildejud lapsele

Tunded Laste toimetulekustrateegiad

Pahameel viha vaenulikkus Vastuhakk maumlss agressioon risti vastupidine

tegutsemine hoiak

Masendus Kaumlttemaks (tagasitegemine)

Viha Valetamine vingerdamine tunnete varjamine

Kimbatus Teiste suumluumldistamine pealekaebamine

Vaumlaumlrtusetuse tunne Petmine spikerdamine plagieerimine

Hirm aumlrevus rahutus Domineerimine peremehetsemine

kiusamine provotseerimine tuumlranniseerimine

Otildennetunde puudumine kurbus depressioon Vajadus votildeita hirm kaotada

Kibedus kaumlttemaksuhimu Liitude sotildelmimine grupeerumine

vanemaotildepetaja vastu kampade teke

Votildeimetus Alistumine kuuletumine (otildepetaja lemmikuks

saamine) jaumlreleandmine

Kangekaelsus Lipitsemine ja pugemine

Votildeistluslikkus Mugandumine riskide mittevotildetmine hirm

uue ees konformsus loovuse puudumine

Alandus apaatia Endassetotildembumine potildegenemine

fantaseerimine regressioon

Gordoni sotildenul on arengut laste kasvatamises ja kohtlemisel takistanud just taumliskasvanute

kitsapiiriline ettekujutus autoriteedist ja sellest kangekaelne kinnihoidmine Treenides

kuulekust ei kasvatata lastes vastutustunnet vaid sotildeltuvust Selline kasvatus muudab lapsed

araks kartlikuks ja naumlrviliseks sageli ka trotslikuks ja kaumlttemaksuhimuliseks Taumlnapaumleval kus

otildeigussuumlsteem ei tunnista enam uumlhe rassi votildeimu teise uumlle muutunud on juhtimisviisid aumlris ja

toumloumlstuses ning rahvusvaheline uumlldsus motildeistab hukka votildeimu kasutamise nii oma riigi kui ka

teise riigi kodanike suhtes on kodu ja kool Gordoni sotildenul uumlheks viimastest paikadest kus

inimestevahelistes suhetes veel votildeimu kasutatakse Selle potildehjuseks peab Gordon jaumlllegi

31

inimeste isiklikku kogemusi ndash taumliskasvanud kasutavad lastega suhtlemisel votildeimu sest neil

puuduvad teadmised ja kogemused kuidas teisiti lahendada vastuseise inimsuhetes (Gordon

2003) Alternatiivina pakub Gordon vaumllja 6-astmelise ehk votildeidan-votildeidan mudeli mis potildehineb

nii lapse kui ka taumliskasvanu vajaduste arvestamisel (vt joonis 3) Erinevalt autoritaarsest ja

kotildeikelubavast mudelist kus uumlks osapool votildeidab teise arvelt jaumletakse siin esialgsed

lahendused hoopiski kotildervale ning keskendutakse kummagi osapoole vajadustele Lahendusi

otsitakse uumlhiselt ajuruumlnnaku meetodil ning hiljem leitakse neist laumlbiraumlaumlkimiste abil sobiv mis

rahuldab nii lapse kui ka vanemaotildepetaja vajadusi (vt lisa 5)

bdquoParadoksaalsel kombel on totildesi et votildeimu kasutades kaotavad vanemad oma motildeju ja motildeju

suureneb kui nad votildeimust loobuvad votildei selle kasutamisest lahti uumltlevadldquo On arusaadav et

omavahelise konflikti lahenduse otsimise protsessi kaasatud laps kogeb aktseptsiooni ning

tunneb end olulisena Osaledes ise lahenduste pakkumises ja valimises on lapsed ka

motiveeritud sotildelmitud kokkuleppeid pidama ning uumlhtlasi otildepivad nad ka ise probleeme

uumlksteise vajadusi arvestavalt lahendama (Gordon 2003) Autorid eeldavad et kooli minnes on

nendel lastel paremad sotsiaalsed oskused millest tulenevalt on neil kergem kohaneda uutes

olukordades ja uutes suhetes

Joonis 3 Votildeidan-votildeidan e 6-astmeline konfliktilahendusmudel (Gordon 2006)

316 Lastevaheliste probleemide vahendamine

Autorid peavad vaumlga oluliseks lasteaiaotildepetaja oskust vahendada lastevahelisi konflikte

Thomas Gordon pakub vaumllja tehnika mille aluseks on taumliskasvanu hooliv reageerimine

Lapsevanemotildepetaja maumlrkab laste vahel tekkinud vastasseisu tunneb huvi milles asi kuid ei

32

asu kaitsma kumbagi last Gordon naumleb taumliskasvanu rolli lastevaheliste konfliktide puhul

vahendajana toimimises Taumliskasvanu suunab lapsed otse teineteisega suhtlema kuulates ise

aktiivselt motildelemat ning aidates vajaduse korral peegeldada nende tundeid ja vajadusi

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et sel moel jaumletakse vastutus lahendamise eest lastele taumliskasvanul on

vaid abistav roll Kogemus kinnitab et lapsed tulevad lahendustele mis taumliskasvanuile paumlhegi

ei tuleks Kui lapsed on lahendusele jotildeudmise protsessis ise aktiivselt osalenud on nad ka

valmis leitud lahendusi ellu viima

Oskuslik lastevaheliste konfliktide vahendamine taumliskasvanu poolt aitab oluliselt kaasa laste

suutlikkusele nii ennast vaumlljendada kui ka teistest aru saada kasvatades eneseusaldust

enesekindlust ja koostoumloumloskusi Lapsed kelle omavahelisi probleeme taumliskasvanud pole

lahendanud vaid vahendanud otildepivad kiiresti ise oma probleeme lahendama Autorid usuvad

et lasteaias sellised sotsiaalsed oskused omandanud lapsed kohanevad koolis kergemini ning

oskavad omavahelisi probleeme uumlksteist arvestavalt lahendada

Eesti kasvatusteadlase Inger Kraavi sotildenul votildeib vaumlheste suhtlemisoskustega otildepetaja tulla toime

oma aine edasiandmisega kuid mitte kotildelbelise kasvatusega vaumlaumlrtushinnangute

kujundamisega kotildeige sellega mis aitaks lapsel elus esinevate keeruliste probleemidega toime

tulla (Kangur 2009 viidatud Kraav 1997)

Toumlouml autorid on seisukohal et Thomas Gordoni suhtlemismetoodika aktiivne kasutamine tagab

lasteaiaotildepetaja oskusliku toimetuleku Gordoni metoodikale tuginemine aitab taumlita

alushariduse raamotildeppekava ja jaumlrgida uumllemaailmse positiivse kasvatuse programmi

potildehimotildetteid

Voldemar Kolga (2006) on kindel et infouumlhiskond vajab unikaalseid isiksusi kes oleksid

suutelised orienteeruma erinevates infovoogudes Meie uumllesandeks peaks olema unikaalsete

isiksuste kujunemise soodustamine ning laste kaitsmine standardse hariduse ja piiratud

inimeste eest Vabaduse puudumine ja taumliskasvanute diktaat motildejuvad Kolga sotildenul lastele

haumlvitavalt (Kolga 2006) Professor Uumllo Vooglaid (2002) rotildehutab et laps areneb vaid siis kui

tal on piisav votildeimalus motildeelda oma motildetteid ning kuumlllalt vabadust et luua midagi - oma

motildetteid tekste luua seoseid kujundeid - unistada matkida ja eesmaumlrgistada

33

4 Uurimismetoodika kirjeldus

41 Uurimuse metoodika

Uurimuses on kasutatud uumlhe meetodina kvantitatiivset meetodit ndash ankeeti Ankeedi

kasutamisel laumlhtuti potildehimotildettest et sellele saadud vastuseid oleks votildeimalik standardiseerida

ning omavahel statistiliselt votilderrelda Ankeet sisaldab kaks kuumlsimust uumlldinformatsiooni

saamiseks vanuse ja toumloumlkogemuse kohta ja 11 avatud votildei valikvastustega kuumlsimust Eelistati

avatud kuumlsimusi sest need votildeimaldavad uurida otildepetajate tegelikke teadmisi ja on vaumlhem

motildejutatud kuumlsija ootustest (vt lisa 7)

Antud uurimustoumlouml metoodika potildehialuseks valiti kvalitatiivne laumlhenemine ja uurimustoumlouml

laumlbiviimiseks kvalitatiivne meetod Uurimismeetodina kasutatakse poolstruktureeritud

intervjuud mis koosneb avatud kuumlsimustega kuumlsimustikust Autorid votildetsid aluseks Gerdy

Kanguri (2009) poolt koostatud kuumlsimustiku modifitseerides seda laumlhtuvalt kaumlesoleva toumlouml

eesmaumlrkidest Kahekuumlmnest Kanguri kuumlsimusest votildetsid autorid oma intervjuusse 13 muutes

neist viit ja lisades uumlheksa kursusel praktiseeritavate suhtlemisoskustega seotud kuumlsimust

Kuumlsimustik on jaotatud plokkidesse Vajadusel oli votildeimalik esitada lisakuumlsimusi (vt lisa 8)

Intervjuu kuumlsimustiku sisu

Andmed uuritava kontingendi kohta vanus haridustase toumloumlstaaž

I plokk kuumlsimused otildepetaja professionaalsuse ja toumloumls ettetulevate raskuste kohta

II plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemade ja koolituse vajalikkuse kohta

III plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste kasutamise ja

nende motildeju kohta

42 Uurimisprotseduuri ja valimi kirjeldus

Uurimust laumlbi viies on laumlhtutud teadmisest et kotildeik otildepetajad olenemata toumloumlstaažist vajavad

suhtlemisoskusi Ankeedi taumlitsid Rakvere Kolledži alushariduse otildepetajakoolituse 2011 aasta

statsionaarotildeppe lotildepetajad kellel puudub toumloumltamise staaž kuid olid edukalt laumlbinud praktika

erinevates lasteaedades (praktikate pikkus otildeppimise aja jooksul oli 10 naumldalat) Valimisse

kuulusid ka alushariduse eriala kaugotildeppe tudengid kes toumloumltavad lasteaias ning on samuti

2011 aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledžit

34

Votildeimalus kuumlsimustikule vastata oli 45 tudengil kes ei olnud osalenud Gordoni perekoolis

Votildeimalust kasutas seitse paumlevaotildeppetudengit uumlheksast ning 10 kaugotildeppetudengit 36-st

Tagastatud ankeetide analuumluumlsiks on kasutatud kirjeldust Andmete toumloumltlemisel kasutati

rakendust MS Excel

Kotildeige vanem vastaja oli 54aastane ning kotildeige noorem 20aastane Paumlevaotildeppe uumlliotildepilased olid

keskmiselt 21aastased Kaugotildeppe uumlliotildepilaste keskmiseks vanuseks oli vastamise ajal 389

aastat Paumlevaotildeppeuumlliotildepilased nagu ka varem mainitud olid praktikal olnud vaid 10 kuud

Keskmine pedagoogiline staaž oli keskmiselt 146 aastat Uumlks otildepetaja oli lasteaias toumloumltanud 36

aastat

Intervjuu valimisse kuulusid 10 Gordoni perekooli laumlbinud lasteaiaotildepetajat Laumlaumlne- ja Ida-

Virumaal Uumlks neist oli osalenud Gordoni perekoolis kahel korral ndash seitse ja neli aastat tagasi

kaks otildepetajat laumlbisid Gordoni perekooli neli aastat tagasi ja seitse osalesid viimase poole aasta

jooksul Kolmel otildepetajal kuumlmnest on keskeri- uumlhel rakenduslik kotilderg- neljal pedagoogiline

kotildergharidus Kaks intervjueeritavat on kaumlesoleval aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledži

alushariduse eriala (olemasolevalt keskeri- ja rakenduslik kotildergharidus) Nemad ei kuulunud

ankeetkuumlsitluse valimisse sest olid laumlbinud Gordoni perekooli Intervjueeritavad on vanuses

26 kuni 57 aastat nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36 aastani

43 Uurimistulemuste kirjeldus ja analuumluumls

Uurimuse eesmaumlrgiks oli vaumllja selgitada kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajatel toetada laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Intervjueeritavatega lepiti eelnevalt kokku intervjuu aeg ning kuumlsiti luba diktofoni

kasutamiseks Taumlpsustati kuidas saadud informatsiooni kasutatakse ning lepiti kokku et

intervjuus osalemine on anonuumluumlmne Andmeid koguti loomulikus otildehkkonnas - kaheksal juhul

lasteaia ruumlhmatoas peale toumloumlpaumleva lotildeppu uumlhe otildepetajaga viidi intervjuu laumlbi privaatsetes

tingimustes meditsiiniotildee kabinetis ning uumlhe kaugotildeppe tudengiga naumldalavahetusel TLUuml

Rakvere Kolledži otildeppeklassis

Andmete kogumise ja totildelgendamise protsess koosnes viiest osast

Viidi laumlbi ankeetkuumlsitlus alushariduse eriala tudengite seas ning intervjueeriti

otildepetajaid

35

Toumloumldeldi ankeetkuumlsitluse vastuseid kuulati salvestusi ning litereeriti tekst

Analuumluumlsiti ankeetkuumlsitluse ning intervjuude tulemusi ning grupeeriti sisult sarnased

vastused motildetestati vastused lahti tehti jaumlreldusi ja uumlldistusi ning toodi vaumllja

erinevused

Votilderreldi ankeetkuumlsitluses saadud vastuseid intervjueeritute vastustega ning autorite

uuringu tulemusi Gerdy Kanguri uurimustoumlouml tulemustega

Vormistati jaumlreldused ja kokkuvotildete

431 Kuumlsimused lasteaiaotildepetaja professionaalsuse rolli toumloumls esinevate raskuste

ja suhtlemisoskuste kohta

Milles seisneb Teie arvates otildepetaja professionaalsus

Paumlevaotildeppetudengid vastasid et otildepetaja professionaalsus on suhtlemisoskus laste kolleegide

ning lastevanemate vahel neljal juhul seitsmest Uumlks vastanutest lisas et see on ka oskus

konflikte lahendada Vastuste seas ilmnesid seisukohad et olulised on teadmised kuidas

midagi otildepetada ning uumlleuumlldine suur lugemus oskamaks laste kuumlsimustele vastata Kaugotildeppe

uumlliotildepilased kes olid toumloumltanud lasteaias 3-5 aastat vaumlitsid et professionaalsus seisneb laias

silmaringis teadmiste kasutamise oskuses ning kolleegide ning lastevanematega heades

suhetes olemises Otildepetajad kes olid toumloumltanud rohkem kui 7 aastat vaumlitsid et oluline on oskus

lastega suhelda ja uumlleuumlldse suhelda kuulata ning motildeista last ning vanemat arvestada laste

eripaumlraga ning omada lastepsuumlhholoogia tundmist Kaks uumlle 30 aasta toumloumltanud otildepetajat lisasid

eelpool toodule veel konfidentsiaalsuse ja teadmise et igas lapses on midagi head ldquopositiivne

on ju meis kotildeigis olemas ja sellele proff tugineb Kotildeigepealt kaasasuumlndinud oskus motildeista ja

oskus panna end lapse rolli seda tehes arvestada igat last eraldi Oskus leida IGAS lapses

HEADrdquo

Kokkuvotildetteks votildeib tinglikult oumlelda et noored otildepetajad tajuvad otildepetajaks olemist teadmiste ja

oskuste tasandil vanemad otildepetajad aga peavad professionaalseks head suhtlemiskultuuri

Intervjueeritavad lasteaiaotildepetajad totildeid kotildeige enam vaumllja otildepetaja suhtlemisoskustealase

kompetentsuse nimetades oskust last maumlrgata ja toetada naumlha last isiksusena vaadata

situatsioone lapse seisukohast ndash rdquosee on kotildeige taumlhtsamrdquo laskuda tema tasemele arvestada

laste vajaduste eripaumlra ning reageerida kiiresti laste vajadustele ndash rdquoiga paumlev kotildeigi 24

lapsegardquo Teisena nimetasid intervjueeritavad otildepetaja enesejuhtimisega seotud kompetentsust

36

ndash head pingetaluvust ning oskust jaumlaumlda igas situatsioonis rahulikuks mitte kaotada

enesevalitsust Kolmandana hindasid intervjueeritavad toumloumltades ja otildeppides kujunenud

teadmisi oskusi ja kogemusi mis votildeimaldavad naumlha lapsi nii grupina kui ka igat uumlksikut last

eraldi Vastavalt vajadusele tuleb otildepetajal jaumllgida suunata votildei sekkuda ning planeerida ja

integreerida erinevaid valdkondi Nimetati ka laia silmaringi oma eriala valdamist

optimismi oskust luua maumlngulist keskkonda ning lapse otildepetamist laumlhtudes tema

individuaalsusest

Milliseid probleeme esinebon ette tulnud lastega suheldes mis on tundunud rasked

Rasked on tundunud lastevaheliste konfliktide lahendamised eriti siis kui sekkunud on

lapsevanemad Seda totildei esile kaheksa kuumlsitluses osalenut Kuus vastajat totildei esile aumlrritunud

lapse maharahustamise neli vastanut keelebarjaumlaumlri kui ruumlhmas on muukeelsest perest laps

Kolm vastajat pidasid keeruliseks maumlnguasjade lotildehkumise votildei omaks pidamisega seotud

olukordade ja laste majanduslikust ebavotilderdsusest tekkivate probleemide lahendamist Uumlks

otildepetaja oli noumlrdinud et kui 10 aastat tagasi ei olnud probleemi ruumlhmaruumis maumlnguasjade

koristamisega siis nuumluumld teatab motildeni laps et see on otildepetajaabi toumlouml ja teda asjade kohale

panemine ei huvita

Otildepetajad kes toumloumltanud uumlle 30 aasta totildeid vaumllja laste ebakohase sotildenavara korrigeerimise

jonnaka potildeikpaumlisuse ebameeldivate teadete edastamise vanematele ja vanemate agressiivsuse

ning lapse kaitsmise vanematepoolse fuumluumlsilise vaumlgivalla eest

Avatud kuumlsimusele antud vastused ei olnud toumlouml seisukohalt oodatavad Vaadeldes probleeme

suhtlemisoskuste seisukohast leiavad toumlouml autorid et probleemid on seotud

suhtlemisoskustega ning lisaraskusi tekitavad konfliktid uskumuste ning vaumlaumlrtushinnangute

tasandil

Intervjuus osalenud lasteaiaotildepetajate vastustes oli esikohal laste emotsioonide jaumlrsk muutus

jaumlrgnes liiga suur laste arv ruumlhmades (ldquoSoomest tulles uumltlesin et meil on karjakasvatusrdquo)

mistotildettu on keeruline jotildeuda iga lapseni sest uumlhega tegeledes jaumlaumlvad teised taumlhelepanuta ja

omapaumli Otildepetajad leidsid et ruumlhmas votildeiks olla 10-12 last praeguse 24 lapse puhul peaks

olema meeskond suurem naumliteks kaks otildepetajat korraga Ka sotildeimeruumlhma otildepetajat maumlrkisid et

vaumliksemas grupis on lapsed rahulikumad kuid muutuvad agressiivseks kui on rohkem lapsi

kohal Kolmandaks toodi vaumllja laste omavahelised tuumllid kusjuures uumlks otildepetaja nimetas siin

vaid tuumllisid mis on lotildeppenud uumlhe lapse vigastusega nt ninaverejooksuga Raskeks peeti

37

olukordi kus laps on kuumlll otildepetaja aumlra kuulanud kuid jaumlrgmisel hetkel selgub et pole kuulnud

ega oumleldut fikseerinud Uumlks otildepetaja totildei vaumllja kohanemisega seotud raskused kirjeldades

olukorda kus uuel lapsel votildettis ruumlhma ja tegevustesse sulandumine mitu kuud Kuigi laps

ruumlhmaruumis julges teiste hulgas tegutseda istus ta liikumis- ja muusikatundides endiselt

omaette ega notildeustunud osalema Otildepetajad aktsepteerisid teda ega avaldanud survet lubades

tal istuda ja vaadata Paari kuu paumlrast totildeusis laps liikumistunni ajal puumlsti ja laumlks ise teiste

hulka ldquoJotildeudsin aumlra oodata On ju hea meel kui lotildepuks laumlheb haumlstirdquo rotildeotildemustas

intervjueeritav

Neli intervjueeritavat maumlrkisid raskusena piiride proovimist Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda

uumlhe ruumlhmaga kus oli kolm huumlperaktiivse kaumlitumisega poissi Poisid olid otildeues roninud puu

otsa Otildepetaja oli just laumlinud uude toumloumlkohta ja raskem kui otsustada kuidas reageerida oli

teadmine et kotildeik toimub juhtkonna akna all Kotildeige suurem pinge tuli kartusest et kotildeik

vaatavad kas ta toimib otildeigesti

Kuidas oskasite lahendada lastega ettetulevaid probleeme

Kuumlsimus esitati intervjueeritavatele kuid ei sisaldunud ankeetkuumlsitluses Enamus

intervjueeritavatest uumltles et noorena ei naumlinud nad probleeme votildetsid last nagu ta on ja

toimisid sisetunde jaumlrgi Tagasivaateliselt osatakse oumlelda et paljud varasemad kaumlitumisviisid

olid tegelikult suhtlemistotildekked Kasutati palju hinnanguid ja sildistamist ei osatud aktiivselt

kuulata ega laste tundeid peegeldada Lastevaheliste probleemide puhul puumluumlti need ise aumlra

lahendada votildei kuumlsiti kakluses pealejaumlaumlnult miks ta teisele haiget tegi Otildepetaja kes uumltles

ldquoOlin kohesest meelestatud kes ei nuta jaumlrelikult alustas ja on suumluumldirdquo kasutas

jaumlrelemotildetlemise tooli kuid paumlrast lapsega juhtunu uumlle arutledes ei kasutanud aktiivset

kuulamist ega peegeldamist Umbes pooled otildepetajatest olid saanud algteadmised aktiivsest

kuulamisest varasematel koolitustel (Tartu Uumllikoolis Heiki Kripsi kursusel omaaegses

Rakvere Pedagoogilises Koolis Tallinna Otildepetajate Seminaris Rakvere Kolledžis) ja puumluumldsid

otildepitut rakendada Nemad said Gordoni koolitusel kinnitust et on otildeigel teel puumluumldes last motildeista

ja temaga arvestada Uumlks otildepetaja uumltles et midagi sellist lootis ta saada kui laumlks

tasemeotildeppesse TLUuml Rakvere Kolledžisse ega motildeista miks seda seal ei otildepetata

Kuivotilderd oluliseks peate lasteaiaotildepetajatele suhtlemisoskuste otildepetamist

Kuumlsimus oli esitatud valikvastusena milles sai valida nelja vastuse vahel Keegi ei valinud

etteantud vastusevariante ei vaja ja piisab teooriast Toumloumlkogemuseta paumlevaotildeppe otildeppurid ja

kuni viis aastat toumloumltanud otildepetajad valisid kuuel juhul vastuseks sama oluline kui muud

38

paumldevused Muudest paumldevustest veel olulisemaks pidasid suhtlemisoskusi kaheksa

toumloumlkogemustega otildepetajat ja kolm uumlliotildepilast Kokkuvotildettes pidas 65 vastajatest

suhtlemisoskust olulisemaks muudest paumldevustest

Intervjuus ei olnud otseselt seda kuumlsimust kuid vastates kuumlsimusele Gordoni koolituse

vajalikkusest selgus et kotildeik peavad suhtlemisoskuste otildepetamist lasteaiaotildepetajatele aumlaumlrmiselt

oluliseks

Kas suhtlemisoskusi peaks otildepetama praktiliselt

Kotildeik toumloumltavad otildepetajad vastasid et peavad vaumlga vajalikuks suhtlemisoskuste praktilist

otildepetamist Uumlliotildepilastest kellel on vaid praktika kogemus arvas seitsmest kolm et

suhtlemisoskuste praktiline otildepetamine on vaumlheoluline ja neli pidas seda vaumlga oluliseks

Kuumlsimust ei olnud otseselt intervjuus kuid vastustest teistele kuumlsimustele selgus

intervjueeritute kindel veendumus et suhtlemisoskusi on oluline otildepetada praktiliselt ning

teatud aja tagant ka uumlle korrata Votilderreldes kogenud lasteaiaotildepetajate ja Gordoni koolitusel

osalenute seisukohti paumlevaotildeppe tudengite omadega votildeib oumlelda et suur osa tudengeist kel

puudub praktiline toumlouml- ja suhtluskoolituse kogemus ei taju piisavalt praktilise suhtlusotildeppe

olulisust

Milline on teie hinnangul lasteaiaotildepetaja roll lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu

toetamisel

17 vastajast 16 pidas lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel

vaumlga taumlhtsaks Nendest 10 potildehjendas seda vaumlitega et laps veedab suurema osa ajast lasteaias

ja suhtumisega lapsesse motildejutab otildepetaja tema arengut Viie vastaja arvates otildepetab

lasteaiaotildepetaja lapsi suhtlema taumliskasvanuga ja eakaaslastega Antud kuumlsimusele vastas 94

pedagooge et emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamine on vaumlga oluline 35 arvas et

lapsed jaumlljendavad otildepetaja kotildeneviisi 23 aga arvas et otildepetaja annab suhtlemisoskustes

lisateadmisi Kotildeik intervjueeritavad peavad samuti otildepetaja rolli laste emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga oluliseks kinnitades et otildepetaja on lastele eeskujuks kelle

kaumlitumist mudeldatakse

39

Milline on lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuste motildeju lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele

arengule

Toumlouml autorid peavad totildedema et antud avatud kuumlsimus ei ole taumlitnud oma eesmaumlrki

Paumlevaotildeppetudengite ning luumlhikest toumloumlkogemust omavate otildepetajate vastus kattus eelmise

kuumlsimuse vastusega Vastajad ei olnud tajunud kuumlsimuse eripaumlra Seetotildettu ei pea autorid

vajalikuks eespool toodud vastuseid korrata Otstarbekas on vaumllja tuua pikema staažiga

otildepetajate motildetted Nende hulka kuuluvad otildepetajad kes on toumloumltanud lasteaias uumlle 7 aasta

Lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused tagavad lapsele ldquojulge hakkamasaamise erinevates

olukordadesldquo toimetulemise otildeppetoumloumls laia sotildenavara ja enesekindluse Kolm otildepetajat

vaumlidavad et positiivne suhe aitab lapsel igakuumllgselt areneda 32 aastat toumloumltanud otildepetaja kes

on hetkel lotildepetamas Rakvere Kolledžit tunnustab koostoumloumloskuste aineotildepetuse raames

tutvustatud Th Gordoni mudelit ldquoMulle meeldisid P Murrikuga otildepitud suhtlemisvotildetted

peegeldamine kuulamine sotildenumite edastamine tagasiside andmine Kuid nagu uumltles

kursusekaaslane neid oskuslikult oskamata kasutades tundun endale mittetotildesiseltvotildeetav ja

ehk isegi naeruvaumlaumlrne Seetotildettu arvan et sellist laumlbimaumlngimist votildeiks olla rohkemgi

otildeppimisprotsessis sest siis on eksimine lubatud ja harjutamine kinnistaks vajalikud mudelidrdquo

Intervjueeritavad totildeid kahele eelmisele kuumlsimusele vastates vaumllja et taumlnapaumleval veedavad

lapsed sageli kasvatajaga (nende sotildenakasutus) rohkem aega kui emaga mistotildettu on kasvataja

ldquonagu teine emardquo Vastajad peavad oluliseks lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuse motildeju lapse

positiivse minapildi kujunemisele ldquoLapsest kujuneb see kellena otildepetaja last kohtleb kuidas

otildepetaja teadvustab lapsele tema minardquo

Vastajad naumlevad lasteaiaotildepetajas eeskuju lapsele Mida paremad on otildepetaja suhtlemisoskused

seda paremaks suhtlejaks kujunevad lapsed ldquoUumlkskotildeik mida otildepetada jaumlrele teevad lapsed

seda mida nad naumlevad ja kogevadrdquo ldquoMe tahame head tulevikku oma lastele Kui meie

oskame seda oma lastele edastada oskavad nemad seda edaspidi oma lastele edasi andardquo

Intervjueeritute arvates kasvab lapsest julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt

lahendav inimene kui tal on ees mudel kuidas konkreetses olukorras kaumlituda Kooli minnes

oskavad nad ise probleeme lahendada ei kiusa teisi ega muutu ka ise kiusatavaiks Uumlks

otildepetaja avaldas arvamust et otildepetaja suhtumine (ldquokui tema peab kaumlskima ja korraldama sest

laps nagunii ei oskardquo) toob kaasa lapse negatiivse enesehinnangu millega ta laumlheb lasteaiast

kooli

40

Autorid peavad oluliseks kahe intervjueeritu taumlhelepanekut otildepetaja suhtlusoskuste ja laste

otildepivotildeime seotuse kohta ldquoInimene otildepib omandab kotildeike paremini kui ta on otildennelikrdquo Kui

laste vajadused on rahuldamata ja neid pole maumlrgatud ega kuuldud on ka otildepivotildeime paumlrsitud

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et intervjueeritud pidasid lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskust muudest

oskustest taumlhtsamaks

Olete Te motildenikord kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kui jah kas selle potildehjuseks on

olnud raskused suhtlemisel

Kuumlsimus esitati vaid intervjueeritavatele Kuumlmnest intervjueeritavast seitse ei ole kordagi

kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kaks otildepetajat ei toumloumltanud teatud perioodil lasteaias Uumlhel

ei olnud uues elukohas lasteaeda Teisel juhul oli potildehjuseks lasteaia sulgemine Vaid uumlks

otildepetaja on kaalunud ametist loobumist Tema totildei potildehjuseks raskused konkreetsete

huumlperaktiivsete lastega Nuumluumldseks on sellest mitu aastat moumloumldas otildepetaja osales neli aastat

tagasi Gordoni perekoolis ega ole enam kaalunud ameti vahetust

432 Kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemad ja koolituse vajalikkuse

kohta

Jaumlrgnevad kuumlsimused esitati vaid intervjueeritavatele

1 Millised teemad Gordoni koolituses olid Teie meelest kotildeige olulisemad

Enamik intervjueerituid pidas oluliseks kotildeiki teemasid kuid eriti rotildehutati aktiivset kuulamist

konfliktide lahendamist ja vahendamist Otildepetajad maumlrkisid siin et aktiivne kuulamine ja

peegeldamine maandavad koheselt pingeid Sellest tulenevalt on otildepetaja rahulikum ja

enesekindlam ning lihtsam on jotildeuda lapsega uumlhele lainele Kotildeik otildepetajad pidasid oluliseks

lastevaheliste probleemide vahendamist mitte ise aumlra lahendamist Lasteaias kus koolitus oli

lotildeppenud kaks kuud tagasi ning igast ruumlhmast osales vaumlhemalt uumlks otildepetaja maumlrgati et lapsed

olid sotildeltumata vanusest hakanud kasvatajate eeskujul uumlksteist tunnustama aumlra kuulama ja

puumluumldsid probleemidele ise lahendusi otsida Vajalikuks nimetati ka metoodilist selgust enda

sallivuspiiri aumlratundmist probleemi omaniku maumlaumlratlemist minasotildenumite edastamist

kehtestamist

Autorid peavad vajalikuks rotildehutada et intervjueeritavad raumlaumlkisid intervjuu kaumligus

omaalgatuslikult ka omandatud oskuste kasutamisest ja kasulikkusest vaumlljaspool

41

lasteaiaotildepetaja rolli ndash oma peres nii laste kui abikaasadega samuti muudes igapaumlevastes

suhetes

2 Mis oleks vajanud potildehjalikumat kaumlsitlemist

Kaks korda koolitusel osalenud otildepetaja (seitse ja neli aastat tagasi) vastas et kogu kursust

votildeiks korrata ja vaumlrskendada et Gordoni mudel muutuks harjumuseks Kolmandik vastanuist

oleks soovinud potildehjalikumalt harjutada aktiivset kuulamist ja peegeldamist Uumlks

intervjueeritav soovis votildeimalust korduvalt koos koolitajaga CD-plaadilt kuulata ja laumlbi

arutada probleemsituatsioone Tema jaoks oli raske peegeldamiselt edasiliikumine Kolme

intervjuul osalenu arvates votildeinuks rohkem harjutada konflikti lahendamist votildeidan-votildeidan

mudeli jaumlrgi Uumlks vastanuist kahtles selle mudeli kasutamise votildeimalikkuses kotildeikide

konfliktide lahendamisel Uumlhel inimesel on jaumltkuvalt raske ldquoeirdquo oumlelda

Enamus intervjueerituid sooviks teatud aja tagant kokku saada et teadmisi kinnistada ldquorauda

tules hoida et ei laseks rihma lotildedvaksrdquo

3 Palun kirjeldage situatsioone kus olete kasutanud votildei proovinud kasutada Th

Gordoni metoodikat

Vaumlaumlrib mainimist et otildepetajad kes olid kaumlinud koolitusel nelja votildei seitsme aasta eest ei maumlleta

kuumlll enam taumlpset terminoloogiat kuid kasutavad siiski igapaumlevaselt kotildeiki oskusi Kursusel

omandatud oskused on integreerunud nende loomuomase olemise ja kaumlitumisega Rotildeotildemu

teeb et igapaumlevaselt kasutatakse aktiivset kuulamist peegeldamist lastevaheliste probleemide

vahendamist ning votildeidan-votildeidan mudelit (mitte ainult probleemide lahendamisel vaid

kokkulepete sotildelmimisel uute ideede genereerimisel ja elluviimisel)

Intervjueeritute esitatud naumlited on toodud lisas 6

4 Kuidas kaumlitusite taolistes situatsioonides enne koolitust Mis on muutunud Votilderrelge

palun oma varasema ja praeguse kaumlitumise motildeju

Enamus otildepetajaid avaldas et enne koolitust panid nad ise asjad paika ei peegeldanud ega

jotildeudnudki asja tuumani ldquoKui laps nuttis uumltlesin vastu et aumlra selle tuumlhja asja paumlrast kuumlll

nuta Peale koolitust aga ei suru oma lahendusi peale Kui teine ei leia lahendust kuumlsin mis

ta arvab kas selline variant sobiksrdquo

42

ldquoOleksin oumlelnud ldquoSa tegid nii nii ei tehta meil on sellised reeglidrdquo Endine motildeju toumloumltas

vaumlhem usaldust ei olnud konflikt tuli kiiresti tagasi panid paika jaumllle pidid paika panema

nii kotildeigi 24 lapsega Otildepetaja oli nagu politsei kui politsei oli aumlra oli ka kord majast laumlinudrdquo

ldquoKindlasti mitte nii oleks kuidagi teistmoodi lahendanud lapsele oleks midagi hingele

jaumlaumlnudrdquo

ldquoKuulasin enne ka aga nuumluumld teen seda teadlikumalt Enne tundsin survet vaumlljastpoolt

kahtlesin kas peaks rusika lauale loumloumlma Nuumluumld tean kuidas raumlaumlkida Enne kasutasin rohkem

sinasotildenumit nuumluumld rohkem aktiivset kuulamist ja peegeldamist teadvustan rohkemrdquo

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et enne koolitust tundsid otildepetajad end ebakindlamalt kasutasid

sinasotildenumeid ja lahendasid ise laste probleeme mistotildettu lapsed hakkasid ootama et otildepetaja

nende probleeme lahendaks Samuti tekitas otildepetaja selline kaumlitumine lastes trotsi Peale

koolitust tunnevad otildepetajad end enesekindlamalt kaumlituvad teadlikumalt oskavad lapsi kuulata

ja tundeid peegeldada ning toetada lapsi omavaheliste probleemide lahendamisel Otildepetajad on

maumlrganud et lapsed on juba motildene kuu jooksul hakanud otildepetaja eeskujul ise omavahelisi

probleeme lahendama muutunud avatumaks motildetlevad otildepetajaga kaasa pakuvad oma ideid

vaumllja Kasvanud on vastastikune usaldus

Uumlks moumloumldunud suumlgisel koolitusel osalenud otildepetaja on hakanud lastevanematega vabamalt

suhtlema Enne koolitust raumlaumlkis ta vanematega rasketel teemadel vaid aumlaumlrmisel vajadusel

nuumluumld julgeb ta probleemidest koheselt raumlaumlkida vaumlltides sellega probleemide paisumist Ta on

maumlrganud et lapsevanemad on muutunud koostoumloumlvalmimaks ning hakanud omaalgatuslikult

rohkem temaga kontakti votildetma Teda rotildeotildemustab et vanemad poumloumlrduvad tema poole oma

lastekasvatuslike murede ja kuumlsimustega kuigi enamus neist on temast eakamad

5 Millistest otildepitud oskustest kogete kotildeige enam kasu

Kotildeigi arvates on kotildeige rohkem kasu aktiivsesse kuulamise ja tunnete peegeldamise oskustest

(neid nimetasid kotildeik intervjueeritud) Peaaegu sama oluliseks (vaid uumlks vastanu vaumlhem)

peetakse oskust konflikte votildeidan-votildeidan mudeli abil lahendada ja vahendada

6 Milliseid takistusi naumlete otildepitud oskuste elluviimisel igapaumlevaelus

Autorite arvates on taumlhelepanuvaumlaumlrne et vaatamata raskendavatele teguritele ei jaumlauml kursusel

omandatud oskuste kasutamine igapaumlevaelus takistuste taha Peamise raskendava asjaoluna

43

tuuakse vaumllja piiratud aeg ja laste suur arv ruumlhmas (24 last) Otildepetaja ei saa samaaegselt igal

pool olla kui kolmes kohas korraga midagi juhtub ja iga juhtum vajab otildepetaja aega ning

taumlhelepanu Vaumliksema grupi puhul naumliteks viieteistkuumlmne lapsega on otildehkkond rahulikum ja

aega jagub igale lapsele Takistavate teguritena toodi vaumllja ka notildeudmiste erinevust kodus ja

lasteaias Kotildeik intervjueeritud totildedesid siiski et oskuste kasutamine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja

motivatsioonist ning uumlletamist vajavad takistused on sisemised Uumlks vastanutest totildei vaumllja

isikliku probleemi ldquoTakistused on pigem minu sees Lastevanematega konflikte lahendades

on motildenikord emotsioonid nii laes et unustan neid maha votildetta Siis ei tule ka meelde mida

olen otildeppinud ja kuidas peaksin kaumlitumardquo

7 Miks peate oluliseks lapse kui subjekti kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

Kotildeik intervjueeritud peavad oluliseks laste kaasamist et lapsed tunneksid end

taumlisvaumlaumlrtuslikena ning kogeksid et neist hoolitakse ja nendega arvestatakse Vastajad on uumlhel

meelel et see aitab kaasa terve enesehinnangu kujunemisele ning paneb aluse laste

suhtlusmudelitele

ldquoTaumlpselt nii nagu meie suhtleme suhtlevad ju lapsed ka meie oleme eeskujurdquo

ldquoSee aitab kaasa enesekindla julge oma arvamust vaumlljendava emotsionaalselt ja

psuumluumlhiliselt terve taumliskasvanu sirgumisele Toetab lapse oskust oma probleeme verbaalset

lahendada mitte fuumluumlsilise vaumlgivallagardquo

ldquotoetab kiindumussuhte kujunemist Lapsel on keegi keda ta votildeib usaldada ning kellega ta

votildeib oma muret jagadardquo

ldquoLaps kogub kogemusi see on kotildeva alus edaspidiseks eluksrdquo ldquoKogemuse saamine tunnetab

et nii on votildeimalikrdquo

Samuti tunnistavad kotildeik et laste kaasamine valikute otsuste ja kokkulepete tegemisse avab

nende potentsiaali lapsed kes saavad osaleda ja oma ideid pakkuda on palju motiveeritumad

kokkuleppeid pidama Laste pakutud lahendid toimivad palju paremini kui otildepetaja pakutu

lapsed kuulavad paremini ja otildepivad ise probleeme lahendama

44

8 Miks Teie arvates vajavad otildepetajad Eestis sellist koolitust

Kotildeik intervjueeritud rotildehutasid vajadust lapsi lugupidavalt kohelda milleks senine kasvatus ja

ka pedagoogiline ettevalmistus oskusi ei paku Gordoni koolitusel osalenud otildepetajad peavad

kotildeige aluseks aktiivset kuulamist mille kaudu laps kogeb hoolimist ja armastust Votildeimalus

taumliskasvanu toel ise lahendusi leida kasvatab enesekindlust eneseusaldust ning arendab

probleemide lahendamise ja koostoumloumloskusi

ldquoGordoni mudel aitab lapsel saumlaumlstlikult lahendada probleeme Kuulates kolleege kotildervalt on

lastest kahju Tekib tunne et laumlheks lapsele appi sest nad teevad lapsi maha Kui mina oleks

laps ma paneks sealt ruumlhmast minema Sinakeel ja taumlnitamine teevad lapsed otildennetuks

turvalisusest jaumlaumlb kotildevasti puudu Ja lapsevanemad kaumlituvad ju samamoodirdquo

ldquoEnne olin pealiskaudne ja ldquotarkrdquo - panin ruttu hinnangu ja lahendasin asja aumlra aga ei

saanudki teada mis tal mureks oli nuumluumld jotildeuan totildeelise tuumanirdquo

ldquoPaljud otildepetajad kes ei ole koolitust saanud lahendavad ise laste probleeme Kui kaumlisin

teadliku lapsevanemana arenguvestlusel palusin et otildepetaja puumluumlaks aidata lastel leida

lahendusi ning otildepetada ka lasteaias kuidas ise oma probleeme lahendada Otildepetaja vaatas

mind kummalisel pilgul Otildepetaja ei olnud koolitust saanud Aga kuidas siis meie lastest

kasvavad kuumlpsed taumliskasvanud kui otildepetajad otsustavad ja annavad valmis vastuseidrdquo

Mitmed keskealised vastajad peavad oluliseks vabanemist suumlgavale sissejuurdunud

autoritaarsetest motildette- ja kaumlitumismallidest ldquoMeil on palju kaadrit kes saanud koolituse

notildeuka ajal neil on hoopis teine suhtuminerdquo Leiti ka et need kes on autoritaarsusest

tuumldinenud votildeivad langeda teise aumlaumlrmusesse ja taluda nii kaua kui kannatavad siis korra

kaumlratada ning kotildeik kordub algusest peale ldquoLast see ei otildepeta ega kasvata ta kaumlitub kuulekalt

vaid hirmust siis kui oled juuresrdquo

Sellele kuumlsimusele vastates toodi spontaanselt ilma intervjueerijapoolse kuumlsimuseta rohkelt

naumlited nii kolleegide kasvatusvigadest oma lapsepotildelve ja kooliaja valusatest maumllestustest kui

ise lapsevanemana kogetust Meenutati votilderdlemise ja teiste ees halvasti raumlaumlkimise motildeju

eelarvamusi ja sildistamist mida paljud otildepetajad siiamaani kasutavad Peaaegu igauumlhel oli

motildeni naumlide tuua Autorid toovad vaumllja vaid motildened neist

45

ldquoAlavaumlaumlristamisest ja lugupidamatusest votildeib eluaegse trauma saada Eluaegne

alavaumlaumlrsuskompleks ei julge oma mina vaumllja tuua kardab oma arvamust avaldada et mitte

jaumllle rumalaks jaumlaumlda sest kotildeik mis teised uumltlevad on otildeige mis mina ndash valerdquo

ldquoKui kaumlisin oma lapse koolis avatud uste paumleval kuulsin kuidas kehalise otildepetaja uumltles

poisile kes ei osanud hundiratast teha ldquoSu vend ka ei osanudrdquo Poiss vastas ldquoIsa ka ei

osanudrdquo Otildepetaja uumltles ldquoMis teist siis uumlldse tahta onrdquo ldquoAga ema oskasrdquo uumltles poiss Mul on

kohe mure oma lapse paumlrast sest minu mees on ka selles koolis kaumlinud kuidas see motildejutab

nuumluumld lapse hindeid Kuumlsisin mehelt kas ta oli otildepetaja lemmik ndash ei olnudrdquo

Uumlhe otildepetaja sotildenul votildeivad ka vaumliksel probleemil olla suured tagajaumlrjed kui ei naumlhta ega taheta

naumlha Teine otildepetaja totildei vaumllja et oskus vahet teha kelle probleemiga on tegemist aitab vaumlltida

laumlbipotildelemist ning kergendab koostoumloumld lastevanematega ldquoKui lapsevanemad teavad et

otildepetaja on valmis neid kuulama neil on kogemus et otildepetaja oskab olla notildeustaja rollis siis

tulevad lapsevanemad ka kergemini otildepetajaga raumlaumlkima rasketel teemadelrdquo

433 Kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste

kasutamise ja motildeju kohta

Kuumlsimused esitati vaid Gordoni perekoolis osalenud intervjueeritavatele

1 Mida Teile kui lasteaiaotildepetajale on andnud Gordoni koolitus Mis on muutunud

lasteaia igapaumlevases suhtluskeskkonnas

2 Kuidas on koolitus motildejutanud suhtlemist lastega Kuidas kolleegidega

Kotildeik intervjueeritavad kinnitasid et on muutunud enesekindlamaks ja oma enesevaumlljendustes

julgemaks Motildeeldakse rohkem oma sotildenade votildeimalikule motildejule puumluumltakse hoiduda

suhtlemistotildekete kasutamisest ldquoOlen hakanud rohkem motildetlema mida ja kuidas ma uumltlen

Arvestan rohkem teiste inimeste tunnetega olen teadlik et meil on kotildeigil erinevad vaumlaumlrtused

ning oskan sellega arvestadardquo

ldquoOlen otildeigel teel isegi kui ei tee 100 otildeigesti ja vajan harjutamist tean et mul on

ldquotoumloumlriistadrdquo ja mul on vaumlga hea meel et need toimivad see annab veel julgust ja kindlust

edaspidiseksrdquo

46

Kogetakse et suhted on muutunud avatumaks ja usalduslikumaks lastega kohati ka

laumlhedasemaks otildehkkond on rahulikum rotildeotildemsam Isegi ldquokonflikte on motildenus lahendadardquo

Otildepetajad on maumlrganud ka positiivsete minasotildenumite motildeju ldquoSee luumlkkab kogu halva uumlmber

jaumlaumlvad kuulama Lapsed ei taha enam halvasti kaumlituda Kuulavad kui raumlaumlgid oma tunnetest

oskavad ennast rohkem avadardquo Lapsed on hakanud julgemalt oma ideid vaumllja uumltlema ldquoMa

kaasan teadlikult lapsi endaga raumlaumlkima motildetlema ning ka lapsed vaumlljendavad oma arvamust

aktiivsemaltrdquo ldquoKui ma pole lastele vaimselt haiget teinud tulevad nad oma murest raumlaumlkima

kui olen tige mutt siis ju ei tulerdquo

Kaheksandat aastat gordonlikke suhtlemispotildehimotildetteid kasutav otildepetaja imestab siiani nende

motildeju uumlle ldquoTaumliesti vapustav see (oma motildetete vaumlljapakkumine) on nende jaoks nii loomulik

Nad teavad et idee votildeib kaumliku minna 90 laumlheb See toumloumltab loovus hakkab toumloumlle siis nad on

valmis otildeppima valmis tegema ka seda mida otildepetaja vaumllja pakubrdquo

Otildepetajad on maumlrganud kuidas lapsed on hakanud otildepetaja eeskujul nii uumlhismaumlngus kui

omavaheliste arusaamatuste puhul kokkuleppeid tegema

Kolleegidega suheldes on hakatud rohkem kuulama ja vaumlhem vaidlema ldquoSinuga ei tasu enam

vaielda sa ei votildeta tuldrdquo oumleldi naljaga pooleks nelja aasta eest Gordoni perekoolis osalenud

otildepetajale poole aasta paumlrast Noore moumloumldunud suumlgisel osalenud otildepetaja sotildenul tunneb ta peale

koolitust end ldquoparema ja votilderdvaumlaumlrsema partnerina kolleegidega kontakti luuesrdquo

Samas on hakatud rohkem maumlrkama kolleegide suhtlemisvigu mida uumlldiselt ei minda uumltlema

3 Kuivotilderd rakendate aktiivset kuulamist Milline on motildeju lapse tunnetele ja

kaumlitumisele Milline on Teie meelest motildeju lapse eneseusaldusele ja emotsionaalsele

arengule

Kotildeik otildepetajad kasutavad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt kui lastel on mured votildei probleemid

Uumlks otildepetaja nimetas aktiivse kuulamise vajadust ka siis kui laps on positiivselt erutatud

Vahetu motildejuna totildeid otildepetajad vaumllja rahunemise (sest lapsed tunnevad et neist hoolitakse)

motildeistmise et teine polnud pahatahtlik (laste omavaheliste probleemide puhul) eneseusalduse

ja koostoumloumlvalmiduse kasvu (ldquolaps saab teadmise et tema pakutud lahendused on otildeiged ja

taumliskasvanud aktsepteerivad tema lahendusirdquo)

47

ldquoKui oled ta aumlra kuulanud kas votildei uumlhe korra paumleva jooksul siis ka keerulisemad lapsed

vastavad sulle Laps on supertaumlnulik puumluumlab anda endast parima ei hakka siga maumlngima Kui

sa temani ei jotildeua maumlngib raudselt sigardquo

ldquoLaps jonnib vaumlhem tal ei ole vajadust jonnimiseks kuna ma kuulan teda ja arvestan tema

kui isiksusegardquo

Pikaajalise motildejuna toodi vaumllja oskus maumlrgata ja arvestada teisi ning oskus ennast vaumlljendada

4 Kuivotilderd rakendate lastevaheliste probleemide vahendamist Milline on vahetu motildeju

Milles Teie arvates seisneb antud meetodi pikaaegne motildeju

Kaheksa otildepetaja jaoks kuumlmnest on lastevaheliste probleemide vahendamine muutunud

loomuomaseks igapaumlevaseks tegevuseks Uumlhtlasi on nad taumlheldanud et otildepetaja eeskujul

omandavad lapsed antud oskuse vaumlga kiiresti ning ei vaja enam iga kord taumliskasvanu abi Uumlks

otildepetaja vastas et kasutab vahendamist vaumlhem kui aktiivset kuulamist ja peegeldamist

Ajapuudusel on ta suunanud tema poole poumloumlrdunud lapse ise teisele lapsele raumlaumlkima miks ta

on otildennetu ning sekkub vaid siis kui laps tuleb tagasi teatega et teine ei saanud aru

Autoritele avaldasid muljet otildepetajate kirjeldused sellest kuidas juba kahe- ja kolmeaastased

kes veel otildeieti ei raumlaumlgi puumluumlavad kasvataja eeskujul uumlksteisest aru saada ning tuumllide puhul

kokkuleppele jotildeuda ja aumlra leppida ldquoKuigi ei kasuta sotildenu laumlheb ja teeb nii nagu mina olen

teinud kaumlitumuslikult jaumlljendab kasvatajat Kuidas laps sai aru oma teost motildeistad sellest kui

laps laumlheb ning teeb teisele pai votildei kallistab tedardquo

Vahetu motildeju seisneb heas omavahelises laumlbisaamises ldquoKotildeige rohkem rotildeotildemustab et kui keegi

on teistmoodi keeruline suudetakse ikkagi arvestada votildeetakse kampa oskavad hakkama

saada armastada andestadardquo Uumlhes naumlites raumlaumlgiti uuest lapsest kes raumlaumlkis vene keeles

Teised lapsed hakkasid venekeelseid sotildenu kuumlsima et temaga suhelda Pikaajalise motildejuna

naumlhakse lastel kujunevat oskust lahendada omavahelisi probleeme ise ning teha seda uumlksteist

arvestavalt Otildepetajad on kindlad et oskus omavahelisi probleeme verbaalselt ja uumlksteist

arvestavalt lahendada vaumlhendab nii totilderjutust kui ka lastevahelist vaumlgivalda

5 Kuidas kasutate positiivset minasotildenumit Milline on motildeju lapsele Laste

omavahelistele suhetele

Positiivset minasotildenumit kasutavad kotildeik intervjueeritud otildepetajad Mitmed neist rotildehutasid et

on hakanud varasemast rohkem jaumllgima et ei uumltleks lihtsalt ldquotublirdquo vaid kirjeldaks lahti mis

48

on selle taga et laps saaks aru millega ta kiituse paumllvis Uumlks otildepetaja puumluumlab eriti tunnustada

neid kes on millegipoolest teistmoodi et lapsed hakkaks maumlrkama nende positiivseid kuumllgi

mis muidu ei pruugi naumlhtavad olla Otildepetajad on motildeistnud et lastele on vaumlga oluline

taumliskasvanutele abiks olla votildei heameelt teha ja positiivne minasotildenum innustab neid selleks

veelgi Taumlhtsaks peetakse positiivse minasotildenumiga kaasnevat rotildeotildemutunnet mis kandub

sotildenumi saajalt ka uumltlejale ning lasteaia otildehkkonda ldquoMa votildetan lapse jaoks aja isegi kui on

vaumlga kiire Juba lapse nime uumltlemine paneb kotildeik ta naumlos sulama see sulatab kogu jaumlauml isegi

kui temaga on mitu konflikti olnud See on parimrdquo

Kotildeik otildepetajad nimetasid et lapsed on hakanud uumlksteist tunnustama suuremad positiivseid

minasotildenumeid kasutades sotildeimeealised lihtsalt ldquotublirdquo oumleldes Uumlks otildepetaja tajus et positiivsed

sotildenumid on motildejutanud laste kiindumist temasse

6 Kuidas kasutate aumlrauumltlevat minasotildenumit Milline on vahetu motildeju Kuidas

aumlrauumltlevad minasotildenumid Teie arvates motildejutavad lapse sotsiaalset arengut

Ei uumltlemise vajalikkuses ei kahtle uumlkski intervjueeritav motildeistes et otildeigeaegse aumlrauumltleva

minasotildenumiga saab motildenegi pahanduse aumlra hoida ldquoKui olen aumlra potildehjendanud saavad nad

aru ja arvestavad isegi siis kui see ei pruugi meeldidardquo ldquoEsmataumlhtis on olla siiras ja oumlelda

totildeeline potildehjus mitte valetada Lapsed saavad vaumlga haumlsti aru kui sotildenum tuleb suumldamest ja

seda hirmsat ei-d potildehjendatakse Lapsed on vaumlhem trotsi taumlisrdquo Aumlrauumltleva minasotildenumi

kasutamine annab lastele teadmise et piirid on olemas ning otildepetab ka lapsi ennast oluliseks

pidama ja vajadusel ei uumltlema Otildepetajad naumlevad selles vaumlaumlrtuskasvatust olla aus votildetta ennast

totildesiselt julgeda oumlelda ei ja seda potildehjendada mitte otsida haumldavalesid ldquoLapsed otildepivad

vastutama iseenda eest Otildepivad ennast vaumlljendama kui tal on paha miski ei sobirdquo ldquoSee

motildejub ka lapse ja lapse suhetele Kui laps potildehjendab miks ta ei taha seda maumlnguasja anda

saab teine laps aru ega motildetle et oi kui kade ja paha et asju ei jagardquo Toodi mitmeid naumliteid

kuidas on tehtud kokkulepped et muumlramine maadlus votildei muu tegevus lotildepetatakse niipea kui

teine uumltleb ldquoEi ma ei tahardquo

Motildened otildepetajad uumltlesid et vahel tuleb ei oumlelda ja potildehjendada mitu korda jaumlrjest Motildened

otildepetajad kelle jaoks ei uumltlemine on kogu elu raskusi valmistanud saavad sellega kuumlll

varasemast paremini hakkama kuid tunnevad end seejuures motildenikord siiski ebamugavalt

justkui oleks ldquoliiga konkreetsedrdquo olnud Neil kellele kolleegidele ei uumltlemine on tundunud

nagu altvedamine on paumlrast koolitust kui osatakse oma keeldumist potildehjendada enesetunne

paranenud

49

7 Kuidas kasutate kehtestavat minasotildenumit ja kaumliguvahetust Milline on vahetu motildeju

Kas ja kuidas motildejutab antud meetodi kasutamine laste emotsionaalset arengut

Kehtestava minasotildenumi kasutamine on intervjueeritute arvates vajalik kuid votilderreldes teiste

oskustega ei tule veel nii loomulikult vaumllja ldquoKehtestavat minasotildenumit pean veel harjutama ja

see kipub mul tihti meelest minema Kuna mind on kasvatatud et aumlra tee seda ja teist siis

kahjuks kipun ka ise sageli enne kui motildetlen juba uumltlema et aumlra palun jookse Heal juhul

votildetab see ldquoaumlra jookserdquo tempot maha aga ainult korraks Kui mul on meeles kasutada

kehtestavat minasotildenumit saab laps aru miks ma ei taha et ta jookseb Laps kuulab ja

aktsepteerib minu soove kuna ma ei keela kunagi kiusu paumlrast Lapsed on tasakaalukamad

rahulikumadrdquo

Uumlhes ruumlhmas kus on 24 last saadetakse laps kotildeigepealt diivanile rahunema Sel ajal rahuneb

ka otildepetaja ise ja jotildeuab oma poumloumlrdumise laumlbi motildeelda Paumlrast arutatakse olukord rahulikult laumlbi

otildepetaja kasutab minasotildenumeid Tuleb ette ka suumluumldistamist eriti ekstreemsetes olukordades

kuid ldquoka siis ei tee teda maha vaid kirjeldan olukorra motildejurdquo Lapse kaumlitumise kirjeldamine

ja motildeju vaumlljatoomine ei valmista otildepetajatele raskusi kuid oma tunnete sotildenastamist ja

kaumliguvahetust (peegeldamine lapse vastureaktsiooni puhul) tajutakse raskemana

Vahetu motildeju avaldub lapse kaumlitumise muutuses ldquoLaps kuulab arvestab paremini tunneb end

votilderdsena teda pole solvatud kritiseeritud halvustatud Laps kellega arvestatakse tunneb

end enesekindlamana saab aru et kui muudab ennast on kotildeigil heardquo

Nii otildepib laps naumlgema oma kaumlitumise motildeju teistele andma hinnangut oma kaumlitumisele ldquoLaps

tunneb end kindlasti suumluumldlasena kui on kaumlki keeranud kuid tegelikult ei tea miks see nii

toimus Kui keegi istub ta kotildervale ja puumluumlab sellest aru saada naumleb laps et sa pole ta peale

vihane vaid puumluumlad motildeista - igal juhul jaumlrgmine hetk tahavad nad anda endast parima et

olukorda lahendadardquo

Toodi naumliteid lahendustest mida lapsed ise leidsid paumlrast otildepetajapoolset kehtestavat sotildenumit

ja kaumliguvahetust Nii otsustas uumlks enesevalitsuse kaotanud poiss minna teise tuppa ja trampida

seal jalgu uumlks tuumldruk aga teatas et ldquolaumlheb joob vett ja jahtub mahardquo

Maumlrgati ka et aktiivne kuulamine positiivsete minasotildenumite kasutamine ning lastevaheliste

probleemide vahendamine vaumlhendavad maumlrgatavalt vajadust kehtestamise jaumlrele

50

8 Votilderrelge palun sinasotildenumi ja kehtestava minasotildenumi motildeju lapse vastutustunde ja

enesedistsipliini arengule

Vastustes toodi esile sinasotildenumite halvustav alatoon lapse allasurumine ja tunnete

haavamine mistotildettu ei jaumlrgne positiivset kaumlitumise muutust vaid trots ja sellest tulenevalt

sageli soovitule vastupidine kaumlitumine Sinasotildenumite kasutamine ei arenda lapse sisemist

distsipliini ega vastutustunnet ka lapse enda enesekehtestamise oskus jaumlaumlb vaumlheseks

ldquoSinasotildenumitega votildetab vanem vastutuse taumlielikult endale ja saadab lapsele sotildenumi et vanem

teab kotildeike ja laps ei tea midagi Laps votildeib kaotada enesevalitsuse kuna vanem halvustab

tedardquo

Intervjueeritute arvates arendavad minasotildenumid lapses vastutustunnet ja enesedistsipliini sest

last ei halvustata lapse kaumlitumise motildeju kirjeldades jaumletakse ldquomingi osa vastutusest lapse

kandardquo Enamik vastanutest kinnitas et votildeimalus oma tundeid vaumlljendada ja motildeistmist leida

toetab lapse enesekindlust ning motildejutab last oma kaumlitumise muutmise eest vastutust votildetma

9 Kuidas lahendate igapaumlevaelus probleeme nii et keegi ei jaumlaumlks kaotajaks Milline on

Teie arvates antud meetodi pikaaegne motildeju

Juba varasematest vastustest selgus et koolitusel osalenud otildepetajad kasutavad votildeidan-votildeidan

mudelit igapaumlevaselt nii kokkulepete sotildelmimisel kui ka probleemide lahendamisel On

maumlrgatud et lapsed on mudeli otildepetajatelt uumlle votildetnud ja kasutavad ka ise ilma otildepetajata

ldquoJaumlaumlvad aumlra tuumllid kuna probleemiga tegeldakse juba eosrdquo Uumlhes ruumlhmas maumlrkasid otildepetajad

et kui keegi kes maumlngus kaotama hakkab tahab keset maumlngu reegleid muuta tuletavad lapsed

talle reegleid meelde kuid pakuvad vaumllja et jaumlrgmise maumlngu votildeib teha teisiti tema

ettepanekute jaumlrgi Otildepetajate sotildenul jaumleti lauamaumlngud varem kergesti pooleli kuid nuumluumld

maumlngitakse edasi ka paumlrast seda kui esimene maumlngija on lotildepetanud mis otildepetajate meelest

arendab lisaks koostoumloumloskustele ka puumlsivust

Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda otildeues kus tema ruumlhma lastel tekkis probleem teise ruumlhma

lastega Poisid kutsusid otildepetaja appi oumleldes ldquoOtildepetaja tule appi nemad ei oska niimoodi

raumlaumlkida nagu meierdquo

Pikaajalise motildejuna totildeid uumlle poole intervjueeritutest vaumllja uumlksteisega arvestamise ning

paindlikkuse motildetlemises ja erinevate lahenduste leidmises Uumlks otildepetaja ei tulnud varem oma

sotildenul selle pealegi et probleemide lahendamiseks peavad motildelemad osapooled valmis olema

ldquoTagajaumlrjeks oli see et probleem votildeis paisuda veelgi suuremaksrdquo Nuumluumld on ta hakanud

51

arvestama teise osapoolega valima aruteluks aega kasutama minasotildenumeid ega sunni enam

oma lahendusi peale kuna teab et ldquopealesunnitud lahendused pole lahendusedrdquo Tema jaoks

seisnebki votildeidan-votildeidan mudeli pikaajaline motildeju soovis kasutada antud meetodit eranditult

kotildeigis konfliktsituatsioonides

10 Kuivotilderd rakendatavaks peate votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit

igapaumlevaelus Palun potildehjendage

Motildenevotilderra uumlllatuslikult pidas uumlheksa intervjueeritavat kuumlmnest antud mudelit igapaumlevaelus

vaumlgagi rakendatavaks Kuigi ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmades votildeib olla motildeningaseks

takistuseks rotildehutasid intervjueeritavad et selle kasutamine sotildeltub eelkotildeige teadlikkusest ja

tahtest lahendada probleemi nii et motildelemad votildeidavad Vastajad peavad votildeidan-votildeidan

mudelit seda vajalikumaks mida rohkem on ruumlhmas lapsi Vastajate arvates on antud mudelist

palju kasu ka suhtlemisel kolleegide ja lastevanematega ldquoIga inimene leiab aega

probleemiga tegelemiseks kui seda palutakse Kotildeik me seisame oma huvide eest seega on

inimene seesmiselt motiveeritud leidmaks lahendust mis temale sobib mis teda ei

kahjustaksrdquo Uumlks vastaja kasutab kuumlll mudelit sageli kuid pole veendunud et seda igas

olukorras ja kotildeikide probleemide puhul rakendada saaks Lasteaias peetakse votildeidan-votildeidan

mudeli kasutamist oluliseks et lastest kasvaksid uumlksteist maumlrkavad hoolivad positiivsed

probleeme lahendada oskavad inimesed

11 Kuivotilderd vajalikuks peate antud koolitust lasteaiaotildepetajatele Lastevanematele

Eranditult kotildeik intervjueeritavad peavad Gordoni perekooli vaumlga oluliseks nii

lasteaiaotildepetajatele kui lapsevanematele sest ldquosuhtlemine on kotildeige alus Hea suhtleja on ka

hea koostoumloumlpartnerrdquo ldquoKui me tahame et meie lastest kasvaks sotsiaalselt kuumlpsed psuumluumlhiliselt

ja emotsionaalselt terved taumliskasvanud peaksid kotildeik kel vaumlhegi lastega kokkupuutumist

Gordoni koolitusel osalemardquo Rotildehutati erinevust gordonliku laumlhenemise ja kasvatuse vahel

kust ise paumlrit ollakse Ilma otildeppimata ei osata teisti kaumlituda toimitakse nii kuidas vanemad ja

otildepetajad nendega kaumlitusid ldquoIlma selleta ei tohikski lasteaias olla eriti kuna ruumlhmad on nii

suured vastutus on nii suur Kui oled ise abitu hakkad neid kamandama ja taumlnitama Sa teed

seda sest ei oska teisitirdquo

ldquoKui kedagi loumloumld laumlheb valu uumlle aga kui uumltled halvasti ei laumlhe see uumlle Vaumlga kurb kui

kasvataja seda teebrdquo Uumlks otildepetaja jagas oma valusat kogemust kuidas hoolimata

kotildergharidusest kardab ta oma arvamust avaldada sest teda tehti koolis kotildeigi ees maha

52

Uumlks inimene arvas et antud koolitus on vajalik kotildeigile kuid eriti noortele ja ainsa lapsena

kasvanutele

13 Millised oleksid Teie ettepanekud seoses Gordoni koolitusega lasteaiaotildepetajatele

Kotildeik intervjueeritavad olid seisukohal et antud koolitus peaks kohustuslikuna kuuluma

pedagoogide baaskoolitusse ja olema ilmtingimata praktiline Uumlhe lasteaia kaks sama ruumlhma

otildepetajat tegid ettepaneku et oleksid nouml pilootlasteaiad kus kotildeik otildepetajad oleksid laumlbinud

Gordoni koolituse kuhu tudengid peale kursuse laumlbimist saaks minna tutvuma kuidas neid

oskusi praktikas rakendatakse Samuti pidasid nad vajalikuks kursust mitu korda laumlbi teha et

oskused kinnistuksid ja muutuksid alateadlikuks Teise lasteaia otildepetajate poolt tehti ettepanek

supervisiooniks ja jaumltkukoolituseks - peeti vajalikuks kohtuda umbes kahekuise intervalliga

et omavahel vahepealseid kogemusi jagada ning raskemaid olukordi laumlbi maumlngida

Arvati et sama ruumlhma motildelemad otildepetajad votildeiksid rakendada Gordoni meetodit ning vaumlljendati

soovi et kogu lasteaia meeskond koolitusel osaleks Meeskonnana otildeppimine aga eeldab

omavahelist usaldust ja turvalisust Uumlhe otildepetaja sotildenul tuli talle kasuks just see et ta kaumlis

kursusel oma kollektiivist eraldi Kolleegid kes osalesid meeskonnana kartsid ennast avada

seetotildettu ei olnud neil koolitusest praktilist kasu ning nad ei hakanud oskusi kasutama

Leiti et teadmine suhete kohta votildeiks olemas olla olenemata elukutsest nii jaumlaumlksid motildenedki

ldquorusikas puumlsti asjadrdquo olemata Mitmed vastajad uumltlesid et peavad seda koolitust vajalikuks ka

kotildeigile kooliotildepetajatele arstidele sotsiaalpedagoogidele noorsootoumloumltajatele

434 Kokkuvotildete uurimustulemustest

Votilderreldes ankeetkuumlsitluses osalenute ja intervjueeritute vastuseid votildeib kokkuvotildetvalt oumlelda et

kotildeik uuringus osalenud peavad suhtlemisalast koolitust vaumlga oluliseks Kolmandik kuumlsitlusele

vastajaist peab suhtlemisoskusi lasteaiaotildepetajale sama oluliseks kui muid paumldevusi kahe

kolmandiku kuumlsitlusele vastanute ja kotildeigi intervjueeritute meelest on suhtlemisoskused

muudest paumldevustest veelgi olulisemad Gordoni perekooli laumlbinud hindavad antud koolitust

lasteaiaotildepetajatele vaumlga vajalikuks ning leiavad et Gordoni koolitus peaks kuuluma

alushariduse eriala tasemeotildeppesse ning toimuma kindlasti praktiliselt Ka enamus

ankeetkuumlsitlusele vastanuist leiab et suhtlemisotildepetus peaks toimuma praktiliselt Maumlrkimist

vaumlaumlrib et mida vaumliksem oli vastajate praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse taumlhtsustada

suhtlusotildeppe praktilist osa

53

Votilderreldes kuumlsitlusele vastanute ja intervjueeritute arvamusi lasteaiaotildepetajate

professionaalsuse kohta selgub et mida vaumliksem on praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse

suhtlemisoskusi pidada professionaalsuse oluliseks osaks Samasugune seisukoht selgus

intervjueeritavate vastustest kuumlsimusele kuidas osati lahendada lastega ettetulevaid

probleeme erialalasele toumloumlle minnes Paljud vastasid et sel ajal ei osanud veel probleeme

naumlha Uumlle seitsme aasta toumloumltanud otildepetajad ja Gordoni perekoolis osalenud peavad oskust

lapsega suhelda ning tema individuaalsust arvestada uumlheks lasteaiaotildepetaja professionaalsuse

tunnuseks 96 kotildeigist uuringus osalenuist peab lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga taumlhtsaks Seejuures rotildehutavad kotildeik koolituse laumlbinud et

otildepetaja on oma kaumlitumisega lastele mudeliks maumlrkides et lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskujul

isegi siis kui nad veel ei raumlaumlgi Siin avaldus oluline erinevus Gordoni koolitusel osalenud ja

mitteosalenud vastajate seas Kuumlsitlusele vastanuist vaid 35 totildei vaumllja et lapsed jaumlljendavad

otildepetaja kotildeneviisi Kursusel osalenud rotildehutasid kotildeik et olenemata sellest mida lastele

otildepetada jaumlrgivad lapsed vaid seda mida naumlevad ja kogevad Lasteaiaotildepetaja eeskujul votildeib

lapsest kasvada julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt lahendav inimene

Votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja motildeju laste sotsiaalsete oskuste arengule oskavad Gordoni

perekoolis osalenud votilderreldes baaskoolituse laumlbinutega oluliselt paremini tajuda ja arvestada

Kuigi Gordoni perekoolis osalenud peavad oluliseks kotildeiki kursusel kaumlsitletud teemasid

kasutatakse praktiliselt kotildeige rohkem aktiivset kuulamist tunnete peegeldamist lastevaheliste

probleemide vahendamist ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelit Otildepetajad on muutunud

enesekindlamaks suhted lastega laumlhedasemaks Kolleegide ja lastevanematega on suhted

avatumad Votilderreldes koolituseelse kaumlitumisega teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja puumluumltakse

neist hoiduda Julgemalt oumleldakse ldquoeirdquo ja potildehjendatakse seda Tavapaumlrase kiitmise asemel

raumlaumlgitakse lapsele lahti tema kaumlitumise motildeju ning vaumlljendatakse oma heameelt ja rotildeotildemu

Probleemolukordades ei potildergata enam lastele peale ega lahendata nende eest probleeme aumlra

vaid puumluumltakse minasotildenumeid kasutades ja lapsi kaasates olukordadele lahendusi leida

Otildepetajad on maumlrganud et lapsed on hakanud julgemalt oma arvamust avaldama uumlksteist

tunnustama ning omavaheliste probleemide puhul teineteist arvestama Lasteaia otildehkkond on

muutunud vabamaks ja rotildeotildemsamaks Otildepetajad leiavad et otildepitud oskuste paremaks

omandamiseks oleks vajalik koolitusjaumlrgne supervisioon ning hilisem jaumlrelkoolitus Kasuks

tuleks kogu meeskonna samuti lastevanemate koolitamine

54

435 Toumlouml autorite uurimuse ldquoGordoni perekooli kursuse vajalikkusest

lasteaiaotildepetajate koolitusesrdquo votilderdlus Gerdy Kanguri magistritoumloumlga ldquoTh

Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas otildepetajate

arvamusesrdquo

Autorid votilderdlesid uurimustulemusi Gerdy Kanguri tulemustega kes oma magistritoumloumls 2009

aastal uuris Th Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas

intervjueerides Gordoni Otildepetajate koolis osalenud 10 lasteaiaotildepetajat ja 11 koolis toumloumltavat

otildepetajat Kanguri valimisse kuulunud otildepetajaist enamus oli vanuses 20-30 vaid kaks

intervjueeritut olid uumlle 30 ning uumlks otildepetaja oli 19aastane Seega olid valimi moodustunud

otildepetajad oluliselt nooremad meie uuringus osalenuist

Gerdy Kanguri uurimustoumlouml fookus erines autorite omast Kangur (2009) keskendus oma toumloumls

otildeppe- ja kasvatustoumloumld puudutavatele probleemidele ja nende lahendamisele Autoreid huvitas

eelkotildeige lasteaiaotildepetaja roll laste sotsiaalse arengu toetamisele

Votilderreldes saadud andmeid Kangruri uurimustoumlouml tulemustega leidsid autorid olulisi sarnasusi

ja motildeningaid erinevusi Nii Kanguri kui ka autorite poolt intervjueeritud peavad oluliseks

otildepetaja oskust maumlrgata igat uumlksikut last Motildelemast uuringust selgub et enamus

intervjueerituid ei ole kaalunud oma toumloumlst loobumist Nii kaumlesoleva toumlouml autorite kui Kanguri

uuringus osalenud hindasid Gordoni koolituse vaumlga vajalikuks nimetades olulisemate

omandatud oskustena aktiivset kuulamist probleemide maumlaumlratlemist konfliktide lahendamist

ja minasotildenumeid Vastanud puumluumlavad otildepitut igapaumlevaselt rakendada Otildepitud oskuste

kasutamist takistavate teguritena toodi vaumllja ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmas Omandatud

oskuste uumllekordamine on motildelemas uuringus osalenute sotildenul vajalik Kotildeik nii Kanguri kui ka

autorite uuringus osalenud peavad taumlhtsaks lapse kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

rotildehutades lasteaiaotildepetaja rolli turvalise ja usaldusliku otildehkonna loomisel Positiivse meeleolu

loomist ja motivatsiooni aumlratamist peetakse igale otildepetajale vajalikuks kutseoskuseks mis

otseselt sotildeltub otildepetaja suhtlemisoskustest Motildelemast uuringus selgub Gordoni koolitusel

omandatud oskuste motildeju avaldumine otildepetajad tunnevad end kindlamat suhtlevad kolleegide

ja lastevanematega julgemalt ja vabamalt on hakanud rohkem oma arvamust avaldama ja teisi

kuulma Lastega suhtlemisel on otildepetajad muutunud teadlikumaks oma kaumlitumise motildejust ning

oskavad oma toumloumld paremini eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida Teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja

puumluumltakse neist hoiduda Enamus Kanguri intervjueeritutest ja kotildeik autorite uuringus osalenud

maumlrkasid Gordoni koolituse positiivset motildeju lastega suhtlemisele suhtlemine muutus

55

vabamaks ja sotildebralikumaks lapsi maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning kaasatakse neid

reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

Kotildeige olulisem erinevus avaldub lasteaiaotildepetaja rollinaumlgemuses Kanguri uuringus osalenuist

poolte arvates kuulub lasteaiaotildepetaja professionaalsuse juurde ka esilekerkinud probleemide

loova lahendamise oskus 50 vastanuist taumlhtsustavad otildeppimist ja toumloumlvihikute taumlitmist

Autorite poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajad peavad kotildeige aluseks just suhtlemisoskust

Kanguri valimis uumlks otildepetaja kes keeldus intervjuud andmast pidas Gordoni koolitust

motildettetuks jaumlaumldes kindlaks oma vaumlljakujunenud suhtlemisviisidele Autorite uuringus osalenud

pidasid kotildeik Gordoni koolitust vaumlga vajalikuks ja kasulikuks ning rakendasid koolitusel

omandatut tulemuslikult igapaumlevaelus Kanguri poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajatest

enamus pidas aktiivset kuulamist raskesti rakendatavaks vaumlikeste lastega kes veel ei raumlaumlgi

ning suure laste arvuga ruumlhmades Autorite uuringus seevastu kasutasid kotildeik Gordoni

perekooli lotildepetanud lasteaiaotildepetajad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt ja tulemuslikult

olenemata laste vanusest votildei ruumlhma suurusest Motildelemat tegurit mainiti kuumlll raskendavana

kuid mitte takistavana Uumlks kuumlsitletu Kanguri uuringus oli arvamusel et minasotildenumid ei motildeju

lastele vaid sobivad taumliskasvanute hulgas Autorite uuringus osalenute hulgas sellist

seisukohta ei esinenud Uumlks Kanguri uuringus osalenu avaldas et Gordoni koolitusel

osalemine on muutnud teda paremaks suhtlejaks ka kodustega autorite uuringus raumlaumlkisid

sellest omaalgatuslikult vaumlhemalt pooled inimesed

Autorite intervjueeritud kasutavad kotildeik ka votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit Kanguri

poolt kuumlsitletute hulgas kaks lasteaiaotildepetajat polnud antud mudelit kasutanud pidades seda

liialt keerukaks ja aeganotildeudvaks Pooled Gerdy Kanguri kuumlsitletuist ning kotildeik autorite

intervjueeritavad vaumlljendasid seisukohta et hea tahtmise korral saab kotildeike otildepitut rakendada

Toumlouml autorid ei saa tinglikult vaumllja tuua potildehjuseid miks pooled Kangurile vastuseid andnud ei

pea votildeimalikuks antud mudelit rakendada Votildeime oletada et maumlrkimisvaumlaumlrne erinevus on

tingitud osalenute vanusest ja elukogemusest Toumloumlstaaž oli Kanguri uuringus osalenuil vaumlhene

- kahel inimesel alla aasta kolmel aasta vaid neli inimest olid toumloumltanud 3-6 aastat Autorite

poolt intervjueeritud olid vanuses 26 ndash 57 ja nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36

aastani Autorid maumlrkasid muutust hoiakutes ja arvamustes paumlrast seitsmeaastast toumloumlkogemust

Nii Kanguri kui ka autorite uurimustulemuste analuumluumlsist ja votilderdlusest ilmnes et Gordoni

koolitusel osalenud lasteaiaotildepetajad peavad Gordoni metoodikat unikaalseks sest lihtsad

kuid olulised totildeed on esitatud arusaadavalt mudelid on igapaumlevaselt rakendatavad ning

56

tulemused avalduvad erinevates suhtlusringkondades kiiresti Suhted muutuvad avatumaks ja

laumlhedasemaks uumlksteist maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning probleeme lahendatakse

uumlksteise vajadusi arvestades Kui otildepetaja oskab kuulata ja laste tundeid peegeldada on lastele

tagatud emotsionaalne turvalisus Pingevaba otildehkkond julgustab lapsi oma arvamust avaldama

ning toetab otildepimotivatsiooni Lasteaiaotildepetajat naumlhakse mudelina kelle kaumlitumist lapsed

jaumlljendavad Koolitusel osalenud on maumlrganud et lapsed hakkavad kasvataja eeskujul uumlksteist

tunnustama aumlra kuulama oma arvamust avaldama ei uumltlema ning omavahelisi probleeme

teineteist arvestavalt lahendama Seega votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused on

vahetult seotud laste sotsiaalsete oskuste kujunemisega Motildelemas uuringus osalenud peavad

antud metoodikal potildehinevaid koolitusi vajalikuks nii lasteaia- kui ka kooliotildepetajatele ja

soovitavad koolituse sisse viia kotildeigi pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe otildeppekavadesse

57

Kokkuvotildete

Kaasaegses kasvatusteaduses vaadeldakse last taumlisvaumlaumlrtusliku inimesena kellel on otildeigus

enesemaumlaumlramisele Avatud aktiivseks vastutustundlikuks koostoumloumlvotildeimeliseks teisi

arvestavaks taumliskasvanuks kasvamine algab lapsepotildelvest ja on motildejutatud kasvukeskkonnast

Taumliskasvanute hoiakud ja suhtumine on aluseks lapse minapildi ja kaumlitumismudelite

kujunemisele Adekvaatne enesetunnetus ja ndashteadvus saavad areneda kasvukeskkonnas kus

taumliskasvanud on teadlikud kasvatuse pikaajalistest eesmaumlrkidest laste arengu

seaduspaumlrasustest oskavad arvestada laste individuaalsust motildeista laste motildettemaailma ja

tundeid ning pakkuda lisaks hoolitsusele ka soojust ja tuge mida lapsed vajavad Lapse

arengus on kodu ja vanemate kotilderval oluline roll lasteaial ja lasteaiaotildepetajal Mida noorem

laps seda olulisem on lasteaiaotildepetaja vahetu motildeju lapsele Alushariduse raamotildeppekava

kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Laste positiivse enesehinnangu omaalgatuse iseseisva motildetlemise toetamine eeldab

lastaiaotildepetajalt lisaks teadmistele ka selliste suhtlemismetoodikate valdamist mis

votildeimaldaksid eespool nimetatud eesmaumlrke taumlita Pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe

otildeppekavades ei ole uumlldjuhul suhtlusmetoodikate praktilist kursust mistotildettu otildepetajad saavad

teoreetilised teadmised kuidas lastega suhelda kuid ei oska neid teadmisi praktikas

rakendada

Toumlouml autorite eesmaumlrgiks oli selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajal toetada lapse emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud

riikliku otildeppekava taumliendamiseks

Autorite kogemusel on Thomas Gordoni suhtlusmetoodika universaalne ning votildeimaldab

lasteaiaotildepetajal taumlita alushariduse raamotildeppekava notildeudeid laste sotsiaalse ja emotsionaalse

arengu toetamisel Gordoni mudel laumlhtub inimotildeigustest on struktureeritud otildepetab probleeme

maumlaumlratlema ning valima sobivat suhtlemisoskust laumlhtudes pikaajalistest

kasvatuseesmaumlrkidest Aktiivse kuulamise ja votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudeli

kasutamine aitab luua lastele emotsionaalse turvalisuse ning jagada soojust ja motildeistmist

Minasotildenumid ja kehtestamisoskused on aluseks piiride seadmisel ning kokkulepete

sotildelmimisel

58

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus Valimi moodustasid Rakvere

Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid ning Gordoni perekooli laumlbinud

Laumlaumlne- ja Ida-Virumaa lasteaiaotildepetajad Uurimus viidi laumlbi 2011 aasta kevadel Kuumlsitlused ja

intervjuud on toumlouml autorite kaumles

Uuringu tulemuste potildehjal jaumlreldavad toumlouml autorid et Gordoni perekooli laumlbinud

lasteaiaotildepetajad

rakendavad otildepitud oskusi igapaumlevaselt

tajuvad end enesekindlamalt

suhtlevad kolleegidega ja lastevanematega vabamalt

on lastega suhtlemisel muutunud teadlikumaks oma sotildenavarast ja kaumlitumise motildejust

hoiduvad suhtlemistotildeketest

maumlrkavad ja kuulavad lapsi koolituseelse ajaga votilderreldes rohkem

peegeldavad oskuslikult laste tundeid ja maumlrkavad selle kasulikkust

kaasavad lapsi reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

oskavad oma toumloumld eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajate sotildenul on laste emotsionaalse ja sotsiaalse

arengu toetamisele eriti oluline motildeju aktiivsel kuulamisel laste tunnete peegeldamisel

lastevaheliste probleemide vahendamisel ning votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelil

Loetletud oskuste tulemusel on lapsed hakanud varasemast rohkem oma arvamust avaldama

uumlksteist tunnustama ja uumlksteisega arvestama Kotildeik otildepetajad motildeistavad et nende kaumlitumine on

mudeliks ja lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskuju jaumlrgides isegi siis kui nad veel raumlaumlgi

Uurimusest selgus et ankeetkuumlsitluses osalenud ja intervjueeritavad peavad lasteaiaotildepetaja

professionaalsuse oluliseks osaks suhtlemisoskust Kotildeik intervjueeritavad vaumlitsid et praktiline

Thomas Gordoni mudelile potildehinev suhtlemisoskuste koolitus on vaumlga vajalik igale

lasteaiaotildepetajale Need kes vastasid ankeetkuumlsitlusele ning olid toumloumltanud vaumlhem kui seitse

aastat pidasid suhtlemisoskuste alast koolitust vajalikuks kuid ei osanud vaumlaumlrtustada

praktilise otildeppe osataumlhtsust Kauem toumloumltanud otildepetajad kes ei olnud laumlbinud Gordoni koolitust

oskasid vaumllja tuua suhtlemisoskuste praktilise otildeppe vajalikkuse

59

Tulemustest jaumlrelduvalt leiavad toumlouml autorid et Gordoni koolitused on lasteaiaotildepetajatele

aumlaumlrmiselt vajalikud ning aitavad taumlita alushariduse raamotildeppekava

Uuringus osalenute ettepanekud

taumliendada alushariduse tasemeotildeppe otildeppekava Thomas Gordoni praktilise

suhtlemiskoolitusega

lisada Gordoni perekool ja Otildepetajate kool taumlienduskoolituse otildeppekavadesse

taotleda votildeimalusi lasteaiaotildepetajatele Gordoni koolituste riiklikuks rahastamiseks

Autorite ettepanek Gordon koolituste litsentsi omavale Perekeskusele Sina ja Mina

toumloumltada Gordoni perekooli ja Otildepetajate kooli baasil vaumllja koolitus lasteaiaotildepetajatele

koostada Gordoni metoodikal potildehinev kaumlsiraamat lasteaiaotildepetajatele ja anda see vaumllja

truumlkisena

60

Kasutatud kirjandus

Arvamus alushariduse raamotildeppekava kohta Eesti Lastevanemate Liit

httpwwwlapseemoodulphpmoodul=CMSampKomponent=Lehedampid=80ampsm_id=226

[20022011]

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee soovitus (2006)

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondsooline_v6vanemaharidu

sI_uemarlaudSoovitused_Positiivse_Vanemluse_Kohtapdf [06032011]

Aunap M Juske M Jt (2006) Koolist toumloumlle Haridus ja toumloumlturg Elukestva Otildeppe

Arendamise Sihtasutus Innove Tallinn

Brostroumlm S amp Wagner J (2003) Early childhood education in five nordic

countriesPerspectives on the transition from preschool to school Arhus Systime Academic

Brotherus A Hytoumlnen J KrokforsL (2001) bdquoEsi- ja algotildepetuse didaktikaldquo Tallinn

Butterworth G Harris M (2002) Arengupsuumlhholoogia alused TUuml Kirjastus

Cullen J (1995) bdquoAustralian Journal of Teacher Educationldquo EBSCO

Durrant J E (2010) Positive Discipline in Everyday Teaching Guidelines for Educator

Save the Children

httpseapsavethechildrenseGlobalscsSEAPpublicationpublication20pdfEducationPos

itive20Discipline20Everyday20Teaching20FINALpdf [01032011)]

Ebber I (1982) Otildepilase psuumluumlhika ja kodune kasvatus Tallinn

Eesti Vabariigi haridusseadus

httpwwwiseeedokumendidseadusedharidusharidusseadushtm [02022011]

Gordon T (2003) Tark lapsevanem Vaumlike Vanker

Gordon Th (2006) Otildepetajate kool Vaumlike Vanker

Heinla E (1999) Mida laps koolilt ootab Haridus 6 22 ndash 25

Hujala E (2004) Uuenev alusharidus Tallinn Ilo Kirjastus

Kangur G (2007) Lastevanemate hinnang Gordoni perekoolile Eestis Bakalaurusetoumlouml TLUuml

Kangur G (2009) Th Gordoni otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas

otildepetajate arvamuses Magistritoumlouml TLUuml

12

vaumllja et kaumlsitletakse suhtlemispsuumlhholoogiat kuid aine mahu seisukohalt ei suuda selle

vaumlhene osakaal uumlldise psuumlhholoogia aine sees tagada oskust suhtlemist otildepetada

Pedagoogikateadlase Lee Schulmani ettekujutuse jaumlrgi moodustub otildepetajate pedagoogiline

paumldevus kolmest komponendist uumlldpedagoogikast otildepetatavast ainest ja selle otildepetamise

metoodikast (Krull 2000) Professionaalsuse iseloomulikud tunnused avalduvad ja

peegelduvad kutseala esindajate spetsiifiliste isikuomadustena mis kujunevad neil

loomupaumlraste eelduste ning kutseettevalmistuse ja praktika tulemusena Otildepetajatoumlouml eeldab

erakordselt head inimpsuumluumlhika tundmist ja sotsiaalse konteksti taju mistotildettu notildeuab sellel

erialal professionaalsuse saavutamine aastaid (Krull 2002)

13

2 Lapse sotsiaalne kasvukeskkond ja otildepetaja roll selle kujundamisel

Soome kasvatusteadlase Hujala sotildenul kirjeldab taumlnapaumleva lapse kasvukeskkonda kotildeige

paremini sotildena muutus Muutuvad uumlhiskonnastruktuur vaumlaumlrtusmaailmad elamistavad ja

perestruktuurid Muutus minapildis on tekitanud votildeimsa uuenduse vajaduse kasvatuse ja

otildepetamise ideoloogias Traditsiooniliselt on kasvatust puumluumltud allutada poliitilistele ja

sotsiaalsetele suumlsteemidele et selle abil kujundada uumlhiskonnakorda sobituvaid kuulekaid ja

korralikke kodanikke (Hujala 2004)

Hierarhilises suumlsteemis notildeuti ja kasvatati kuulekust et tagada suumlsteemi kestmine

Demokraatia puumlsimiseks vajame aga kodanikuuumlhiskonda mille liikmeilt oodatakse

iseseisvust vaumlaumlrikust vastutustundlikkust julgust empaatiat enesevaumlljendus- ja

kuulamisoskust koostoumloumloskusi soovi elukestvalt otildeppida ja areneda On ilmselge et neid

omadusi ei saa arendada samade kasvatusviisidega mis muudavad inimesed passiivseks ja

manipuleeritavaks (Murrik 2010)

Voldemar Kolga sotildenul on meie paratamatuseks liikumine infouumlhiskonna poole millega

kaasneb postmodernne eluviis Postmodernses uumlhiskonnas peab laps olema valmis

autoriteetide kadumiseks ja maailma pidevaks muutumiseks Vastuoluliste votildeimalustega

maailmas orienteerumisel on olulise taumlhtsusega adekvaatne minapilt terve enesehinnang

enesekindlus ja eneseusaldus Vaumlga raske on valikuid teha ja otsuseid vastu votildetta kui ei tea

kes sa oled Kolga leiab et nii lapsevanematel kui uumlhiskonnal tuleb muuta oma hoiakuid

kasvatuse suhtes ja otildeppida suhtlustehnikaid mis votildeimaldaksid toetada positiivse

enesehinnangu kujunemist lastel ning lahendada lastega seotud probleeme (Kolga 2006)

Taumlnapaumlevaste suhtlustehnikate ja konfliktilahendusmeetodite otildepetamise algatajaks votildeib

pidada Thomas Gordonit Antud toumlouml autorid notildeustuvad Kolga vaumlitega et adekvaatse minapildi

kujunemine eeldab dialoogi taumliskasvanu ja lapse vahel Infouumlhiskonna lapsevanemad ja

otildepetajad vajavad eluaegset otildeppimisvalmidust et muutuvas maailmas toime tulla Kolga peab

vaumlga oluliseks valmisolekut otildeppida lastelt Vaid taolisest osalusest kasvab vaumllja demokraatia

ja tsiviiluumlhiskond (Kolga 2006)

Autorid peavad taumlhelepanuvaumlaumlrseks et president Toomas Hendrik Ilves rotildehutas oma Eesti

Vabariigi 93 aastapaumleva kotildenes vajadust keskenduda avatusele ja sallivusele Autorite arvates

algab avatuse ja sallivuse kujundamine lapsepotildelves mis eeldab taumliskasvanute suhtumist

lapsesse kui taumlisvaumlaumlrtuslikku inimesse

14

Taumlnapaumlevane inimkaumlsitus rotildehutab isiksust aktiivse maailmakujundajana Selle kaumlsituse

kohaselt usutakse et inimene on iseennast maumlaumlrav ja vastutusvotildeimeline olend ning teda tuleb

selles suunas toetada ja julgustada Seetotildettu puumluumltakse toetada laste omaalgatust ja aktiivsust

ning usutakse et nad suudavad ise motildeelda ja oma probleeme lahendada Sellest tulenevalt

naumlhakse kasvatust ja otildepetamist uumlhiskonna arengu ainulaadse ning iseseisva jotildeuna (Hujala

2004)

Otildepetajal on keskkonna looja arengu toetaja ning suunaja roll Lasteaiaotildepetajad loovad oma

hoiakute uskumuste ja vaumlaumlrtushinnangutega lasteaia otildehkkonna (Niiberg Linnas 2007)

21 Kasvukeskkond kui lapse sotsiokultuurilise arengu motildejutaja

Kasvatusteadlane ja lasteaiakultuuri uurija Maarika Pukk rotildehutab lasteaiakultuuri rolli lapse ja

lapsepotildelve vaumlaumlrtustamisel Lasteaiakultuur on vaumlaumlrtuste normide hoiakute ja potildehimotildetete

kogum millest lasteaiatoumloumltajad oma igapaumlevategevuses juhinduvad Just lasteaiakultuur ndash

jagatud arusaam vaumlaumlrtustest ja eeskujudest ndash on vaimne fenomen mis eristab uumlht lasteaeda

teisest Eesti lasteaiakultuuris on esindatud nii taumliskasvanukeskne lapsekeskne kui ka lapsest

laumlhtuv laumlhenemine Lasteaiapedagoogika peab olema paindlik ja muutumisvotildeimeline nii

indiviidi- kui ruumlhmatasandil Terviklikku pedagoogilist laumlhenemist arendavad muutused

eeldavad teadlikke uuendusi (Pukk 2006)

Sotsiokultuurilise teooria jaumlrgi mille loojaks votildeib pidada Lev Votildegotskit on teadmiste

kujundamine ja otildeppimine olemuselt sotsiaalsed tegevused mistotildettu neid ei saa kaumlsitleda lahus

konkreetsest sotsiaalsest kultuurilisest ja ajaloolisest raamistikust Seega ei ole kuumlsimus

niivotilderd indiviidis ega keskkonnas eraldi vaid just nende vastastikuses sotsiaalses motildejus

Votildegotski jaumlrgi toimub otildeppimine esmalt sotsiaalsel seejaumlrel psuumlhholoogilisel tasandil Lapse

vaumlline tegevus muutub otildeppimise ja kogemuste kaudu jaumlrk-jaumlrgult sisemiseks vaimseks

tegevuseks Otildeppimine algab lapse ja taumliskasvanu vahelises sotsiaalses interaktsioonis

muutudes seejaumlrel sisemiseks psuumluumlhiliseks protsessiks Just tegevus moodustab vahendava luumlli

indiviidi ja kollektiivi vahel Enne kui lapsed otildepivad abstraktseid motildeisteid omal algatusel

kasutama otildepivad nad neid tundma vastastikustes sotsiaalsetes suhetes Kollektiivne tegevus

naumliteks otildeppimine ja toumlouml kujundavad selles osalevate indiviidide omadusi ja kaumlitumist (Pukk

2006)

Lapsed vajavad arenguks erinevaid sotsiaalseid keskkondi ning votildeimalust suhelda nii

eakaaslaste kui ka taumliskasvanutega Laps konstrueerib aktiivselt otildepitava taumlhendust Otildeppimine

15

leiab aset siis kui otildeppija teadvuses toimuvad muutused otildeppija seob uue otildepisisu varasemate

teadmiste ja kogemustega oskab neid seoseid maumlrgata motildeista uumlmber hinnata Niisiis tunneb

otildeppija vajadust saada aru oma olukorrast ning seda motildetestada (Krull 2001 Saumlljouml

2003)Votildegotski vaumlitis et lapsed puumluumlavad kotildene abil suhelda kuigi nad pole selle eesmaumlrgi

saavutamisel alati edukad Votildegotski sotildenul arenevad motildelemad nii keel kui ka motildetlemine ja

motildejutavad vastastikku teineteist Tema arvates toimub arenguline progressioon mis saab

alguse sotsiaalselt tasandilt ndash taumliskasvanu ja lapse vahelistest suhetest jotildeuab sisemise

dialoogini ning lotildepuks verbaalse motildetlemiseni Lapse poolt vaadatuna on sotildenad sotsiaalse

kontakti saavutamise ja taumliskasvanu kontrollimise vahendiks ning nad votildeimaldavad lapsel

lahendada neid uumllesandeid millega ta juhendamata toime ei tuleks (Butterworth Harris 2002)

Votildegotski teooria kohaselt on areng taumliuslikem siis kui lapsele antakse kogu aeg uumllesandeid

mis raskuselt vastavad laumlhimale arengutasemele Taolised uumllesanded notildeuavad lapselt

pingutust lisaks veel ka taumliskasvanu abi Niipea kui laps omandab antud uumllesande

lahendamise oskuse ongi ta oma arengus jotildeudnud uuele tasemele so laumlhimale

arengutasemele Eeldatakse et see protsess toimib vahetpidamata (Ebber 1982)

Sotsiaalse arengu all motildeistetakse ka arengu seda aspekti mis on seotud uumlhiskonnas teiste

inimeste keskel elamisega ning nendega suhtlemisega Suhtlemise kaumligus omandab laps

teatud suhtlemismudelid otildepib toime tulema oma emotsioonidega ja neid adekvaatselt

vaumlljendama otildepib taumlhele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima Laps

omandab sellele uumlhiskonnale tuumluumlpilised normid ja kaumlitumismudelid mida konkreetses

uumlhiskonnas sobivaks peetakse

Inimese maailmavaates millel potildehineb igapaumlevane kaumlitumine on sadu motildejutusi alates lapseea

kasvukeskkonnast kus potildeimuvad nii suhtlus- info- tehno- kui ka looduskeskkonna

elemendid (Kasemets 2000)

Sotsiaalne areng seostub sotsiaalsuse kujunemise ja kaumlitumisoskustega (Saarits 2005)

Koolieelses kasvatuses rotildehutatakse lapse sotsiaalse arengu motildeju otildeppimisele Toetades lapse

sotsiaalset arengut luuakse ka tema intellektuaalse arengu eeldusi Kui laps usaldab iseennast

siis on tal head eeldused uue otildeppimiseks (Brotherus Hytoumlnen Krokfors 2001)

16

Eesti Lastevanemate Liidu kodulehelt votildeib lugeda vanemate soovi et alushariduse eesmaumlrgid

peaksid silmas nii inimese praegust kui ka tulevast eksistentsi Vanemad peavad lasteaias

taumlhtsaks vaba maumlngu omavahelist suhtlemist ja votildeimalust valida millal mida ja kellega koos

ette votildetta mis eeldab otildepetajalt paindlikkust Alusharidus peaks suurendama inimese eeldusi

olla otildennelik Lapsevanemad toovad vaumllja et lasteaia kohta kaumlivates otildeigusaktides on kuumlll

detailsed notildeuded kraanikaussidele kuid mitte kasvukeskkonnale sisulises motildettes Vanemad

ise peavad kotildeige taumlhtsamaks luua toetav kasvukeskkond milles maumlaumlrav roll on otildepetajal

Toetava keskkonna tuumaks peavad vanemad otildepetaja usaldus- ehk laumlhisuhet lapsega Nagu

eespool on viidatud sotildeltub otildepetaja isiksusest ja professionaalsusest millist tuge lapsed oma

arengule saavad (Eesti Lastevanemate Liit)

22 Otildepetaja roll kasvukeskkonna kujundajana

Niibergi ja Linnase (2007) arvates peavad taumlnapaumleva alushariduse otildepetajal olema potildehjalikud

teadmised ja avar silmaring Mida noorem on laps seda parem metoodik peab olema otildepetaja

Lasteaiapedagoog ei ole lihtsalt teadmiste vahendaja vaid kogu otildeppeprotsessi kujundaja See

eeldab temalt vaumlga head ettevalmistust ja lastepsuumlhholoogia tundmist

Sikka arvates loob otildepetajate ja laste vaheline emotsionaalne side toetava otildepikeskkonna

Vastastikuste positiivsete suhete tekkimine ja areng eeldab reaalselt koosveedetud aega ja

vastastikust kogemuste jagamist Sikka sotildenul on nii tegevotildepetajad kui ka uurijad maumlrganud

just selle uumlliolulise kasvatusliku motildejuteguri (reaalselt koosveedetud aeg ja vastastikune

kogemuste jagamine) pidevat vaumlhenemistendentsi otildeppeprotsessis

Otildepetajate votildeimalused poumloumlrata rohkem taumlhelepanu emotsionaalsetele ja sotsiaalsetele teguritele

taanduvad ametlike ettekirjutuste ning kotildeige (koolivalmiduse eakohase arengu

toimetulemise akadeemiliste oskuste jne) motildeotildetmise vajaduse ees Meie uumlhiskonnas levinud

votilderdlemine konkurents surve olla edukas votildeib olla seotud laste hilisema akadeemilise

ebaotildennestumisega Otildepetajal pole aega suhelda ning edastada vaumlaumlrtushinnanguid kui ta on

orienteeritud eeldatavatele tulemustele

2003 aasta kooliettevalmistusruumlhmades laumlbiviidud uuringu potildehjal selgus et aumlraotildepitavate

teadmiste tase on kotildergem kui sotsiaalsete oskuste uumlldiste otildepioskuste eetika ja

maailmavaatega seonduvate oskuste ja arusaamade tase Lapse eneseusk ja positiivsed

otildepikogemused mis loovad eeldused edasiste otildepingute edukuseks on seotud aga just nende

valdkondadega Antud uurimuse kokkuvotildettes totildedeb Sikka et otildepetajate professionaalsed

17

oskused laste positiivse minapildi ja uumlldiste otildepieelduste kujundamisel sisaldavad piisavalt

arenguruumi Kuigi lasteaiaotildepetajad on lapsekeskse pedagoogika potildehimotildetted omaks votildetnud

on nende praktiline rakendamine keerukas (Sikka 2009)

Lapsekeskse pedagoogika rakendamiseks kinnitab Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee

2006 aastal soovituse liikmesriikidele mille kohaselt valitsused peaksid oma poliitikate ja

tegevuskavade korraldamisel silmas pidama tingimuste loomist positiivseks lastekasvatuseks

ning mis tahes seda takistavate tegurite kotildervaldamist Oluliseks peetakse sotsiaalsete hoiakute

ja elulaadi muutmisele suunatud poliitikat mis votildeimaldaks paremini arvesse votildetta laste

vanemate ja perede vajadusi ning arendada peresotildebralikke toumloumlkeskondi ja teenuseid

Nimetatud printsiipide elluviimisel peavad autorid universaalseks Th Gordoni

suhtlemismudeli laialdast rakendamist Gordon laumlhtub demokraatlikest potildehimotildetetest

arvestades votilderdselt nii laste kui taumliskasvanute potildehilisi inimotildeigusi ndash vaumlljendada ennast saada

kuulduks ning lahendada konflikte motildelema osapoole vajadusi rahuldades Samad potildehimotildetted

on positiivse kasvatuse aluseks

221 Positiivse kasvatuse potildehimotildetted

Positiivse kasvatuse all motildeeldakse kasvatusviisi kus laste otildepetamisel ja kaumlitumise suunamisel

laumlhtutakse laste otildeigusest mitmekuumllgsele arengule ja kaitstusele vaumlgivalla eest Positiivse

kasvatuse aluseks on lapse otildeiguste potildehiprintsiibid ning mitmekuumllgsed teadmised laste

arengust ja tulemuslikest kasvatuspotildehimotildetetest Positiivne kasvatus jaumlrgib pikaajalisi

eesmaumlrke ndash arendada lapses enesedistsipliini ja elukestvaid oskusi ning seisneb empaatia

eneseaustuse teistest lugupidamise inimotildeiguste ning vaumlgivallatuse otildepetamises (Durant 2010)

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee (2006) soovitab liikmesriikidel selgitada nii

lastevanematele kui ka teistele lastekasvatuse eest vastutavatele isikutele kuidas last tuleb

kohelda kui isiksust vaumllistades nii fuumluumlsilise vaimse kui ka psuumlhholoogilise vaumlaumlrkohtlemise

ning soodustades laste kaasatust Soovituses peetakse taumlhtsaks teadlikkuse suurendamist

positiivse lastekasvatuse vaumlaumlrtusest uumlhiskonnas tervikuna Sotsiaalministeeriumi aruandes

lapse otildeiguste tagamise strateegia taumlitmise kohta tuuakse vaumllja vajadus jaumltkuvalt arvesse votildetta

rahvusvahelisi suundi ja arenguid pidada silmas UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis ja selle

lisaprotokollides toodut ning Euroopa Liidu ja Euroopa Notildeukogu direktiivides

18

konventsioonides ja soovitustes ettenaumlhtut Aruandes rotildehutatakse et laste vaumlaumlrtustamine peab

olema poliitikauumllene jaumlrjepidev ja jaumltkuv tegevus (Tikerpuu Reinomaumlgi 2009)

Eespool vaumlljendatud seisukohtadele tuginedes peavad autorid vaumlga oluliseks positiivse

kasvatuse potildehimotildetetest laumlhtumist meie laste- ja haridusasutustes Otildepetaja kes jaumlrgib positiivse

kasvatuse printsiipe loob lastele kasvamiseks turvalise otildehkkonna ja toetab nende positiivse

minapildi kujunemist vahetu isikliku kogemuse kaudu kujunevad lastel uumlksteist arvestavad

suhtlemismudelid ldquoSelle otildepetamine lastele mida nad peavad teadma et olla oma elus

edukad on uumlks kotildeige taumlhtsamaid toumlid maailmasrdquo uumltleb J E Durant (2010) rahvusvaheliselt

tuntud filosoofiadoktor kliiniline lastepsuumlhholoog positiivse kasvatuse edendaja

Toumlouml autorid refereerivad JE Duranti poolt vaumlljatoodud positiivse kasvatuse potildehimotildetteid

tuginedes eelpool viidatud teosele

Positiivne kasvatus ei ole kotildeikelubamine ega reeglite puudumine

Positiivse kasvatuse alustaladeks on

pikaajaliste eesmaumlrkide seadmine lastekasvatuses

soojuse toetuse ja struktuuri pakkumine

laste motildettemaailma ja tunnete motildeistmine

individuaalsete erinevuste aktsepteerimine

probleemide lahendamine

Nendel alustel tegutsedes on loomulik et probleemide tekkimisel ei karistata lapsi vaid

lahendatakse probleeme See notildeuab motildetlemist (ja selle harjutamist) olukorra hindamist ka

lapse vaatepunktist ning reageerimist viisil mis viiks pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamisele

laumlhemale Selleks on oluline anda vajalikku infot ning vaumlljendada lugupidamist lapse suhtes

Otildepetajat naumlhakse treenerina kes toetab lapsi otildeppimisel kandes votildetmerolli laste

enesehinnangu ja enesekindluse uumllesehitamisel ja iseseisvuse ning enesetotildehususe arendamisel

Selmet karistada akadeemiliste votildei kaumlitumuslike vigade eest otildepetaja seletab demonstreerib ja

mudeldab motildeisteid ja kaumlitumist mida tuleb otildeppida Durant naumleb positiivses kasvatuses

investeeringut mis toidab elukestvat motivatsiooni otildeppida

19

Durant kirjutab et paljud otildepetajad keskenduvad liialt luumlhiajalistele eesmaumlrkidele (Lotildepeta

raumlaumlkimine Tee oma kodutoumlouml aumlra Vasta mulle kohe) motildetlemata millist motildeju nad avaldavad

oma otildepilaste hilisemale elule Pikaajalisi eesmaumlrke teadvustamata on suurem totildeenaumlosus et

otildepetaja votildeib stressi tekitavates olukordades reageerida karjumise alandamise votildei isegi

loumloumlmisega Kritiseerimine sildistamine haumlbistamine aumlhvardamine jms otildepetaja

reageerimisviis kahjustab lapse enesehinnangut ja eneseusaldust ei innusta otildeppima ega loo

haumlid maumllestusi lasteaia kooli kohta Tutistamine naumlpistamine totildeukamine loumloumlmine jms

otildepetavad lapsi probleemide puhul vaumlgivaldselt kaumlituma Iga sellise reageeringuga

demonstreerib otildepetaja soovitud kaumlitumise vastandit blokeerides sellega pikaajaliste

eesmaumlrkide saavutamist Durant peab situatsioonistressiga hakkamasaamist viisil mis aitab

saavutada pikaajalisi eesmaumlrke uumlheks raskemaks kuid mitte votildeimatuks katsumuseks

otildepetajale Just nagu eesti lastevanemadki rotildehutab ka Durant et hariduse eesmaumlrk on

valmistada otildepilasi ette nende taumliskasvanuelu otildennestumiseks Tema sotildenul votildeib otildepetaja poumloumlrata

luumlhiajalised katsumused votildeimalusteks mis viivad pikaajaliste eesmaumlrkide suunas otildepetades

lastele kuidas tulla toime stressiga austada ennast ja teisi ning olla edukad otildeppijad

Distsipliin ei seisne karistuses Otildepilane peab kogema austust motildeistmist ja turvalisust et

avaneksid tema akadeemilised votildeimed ning puumlsiks otildepimotivatsioon

Pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamise toumloumlriistadeks on soojuse toetuse ja struktuuri

pakkumine Taumlhtis on et emotsionaalselt turvalises keskkonnas tunnevad lapsed end vabalt ja

julgevad teha vigu mis on oluline osa otildeppimisest Kui otildepetajad tunnevad tegelikult huvi laste

mitte vaid kaumlsutaumlitmise vastu kogevad lapsed et neist hoolitakse nad laumlhevad kellelegi

korda Kui otildepetajad vaumlaumlrtustavad laste pingutusi tunnustavad neid ja vaatavad olukordi laste

pilgu laumlbi on lapsed rahulikumad ja koostoumloumlvalmimad neil on vaumlhem kaumlitumisprobleeme

Edukogemus toidab nende akadeemilisi huvisid ja vaumlhendab keskendumisraskusi ldquoAlles siis

kui me hakkame vaatama maailma laumlbi kuue- votildei kolmeteistaastase silmade votildeime olla

suutelised motildeistma nende kaumlitumise potildehjuseid Siis me saame olla efektiivsemad otildepetajadrdquo

uumltleb Durant

Struktuuri all motildeeldakse infot ja tuge mida lapsed otildepetajatelt saavad Kaumlitudes positiivse

rollimudelina (pikaajalisi eesmaumlrke silmas pidades) selgitades reeglite potildehjuseid kuulates

otildepilaste vaatenurka aidates neil leida lahendusi ja parandada eksimusi viisil mis votildeimaldab

oma kogemustest otildeppida olles seejuures otildeiglane kontrollides viha ja vaumlltides aumlhvardusi

varustab otildepetaja otildepilasi struktuuriga olles oma kaumlitumisega eeskujuks ja mentoriks Struktuur

sisaldub ka kindlates juhtnoumloumlrides kaumlitumiseks ja akadeemilisteks uumllesanneteks selgelt ja

20

jaumlrjepidevalt edastatud potildehjendatud ootustes laumlbiraumlaumlkimistes ning iseseisva motildetlemise

julgustamises See otildepetab lapsi arvestama enda ja teistega tulema toime frustratsiooniga

tegema otildeigeid otsuseid ning lahendama konflikte vaumlgivallata ka siis kui otildepetajat juures pole

(Durant 2010)

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et positiivne kasvatus on ennetav laumlhtutakse inimotildeigusi

arvestavatest kasvatuspotildehimotildetetest puumluumltakse motildeista kaumlitumis- ja otildepiraskuste potildehjuseid

vaumlltida luumlhiajalisi reaktsioone ning rakendada strateegiaid ja mudeleid millel on eeldused

toetada edukust ja eluoskusi

Autorite kogemus Th Gordoni metoodikaga kinnitab et antud metoodika votildeimaldab

positiivse kasvatuse potildehimotildetteid ellu viia Gordoni perekoolis ja Otildepetajate koolis praktiliselt

omandatavad suhtlemisoskused laumlhtuvad inimotildeigustest on struktureeritud ning votildeimaldavad

nii piire seada kui ka toetust soojust ja motildeistmist jagada

21

3 Thomas Gordoni efektiivsete suhete rajamise mudel

Thomas Gordon on uumllemaailmselt tuntud kui suhtlemisoskuste ja konfliktilahendusmeetodite

otildepetamise algataja Alustanud moumloumldunud sajandi viiekuumlmnendatel aastatel juhtimiskoolitusi

aumlri- tootmis- ja valitsusorganisatsioonidele ja praktiseerides hiljem kliinilise psuumlhholoogina

maumlrkas ta et sageli ei vaja tema poole poumloumlrdunud patsiendid psuumlhhoteraapiat vaid teadmisi

suhtlemisest Taumlnu psuumlhhoterapeudi vaumlljaotildeppele oskas Gordon kuulata ja motildeista nii lapsi

noori kui ka nende vanemaid Olemasolevad oskused votildeimaldasid tal maumlrgata kuidas

taumliskasvanud tahtmatult kuid jaumlrjekindlalt kahjustavad laste enesehinnangut ja enesekindlust

ning laumlmmatavad nende loovust ja algatusvotildeimet Rakendades oma vaumlljatoumloumltatud efektiivsete

suhete rajamise mudelit jaumlrgneval kuumlmnendil ka peredega toumloumltades leidis ta et nn Gordoni

mudeli (Gordon Model) abil votildeib saavutada maumlrkimisvaumlaumlrseid muutusi inimeste igapaumlevases

kaumlitumises Nii suumlndis 1962 aastal kursus lastevanematele PET Parent Effectiveness

Training Eestis Gordoni perekool (Eestis alates 1994 suumlstemaatiline koolitus alates MTUuml

Perekeskus Sina ja Mina loomisest 2004) Motildeistmine et formaalharidus ei anna kotildeige

elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest millega luua toimivaid inimsuhteid

suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte konstruktiivselt sai aluseks

otildepetajate efektiivsustreeningu loomisele 1974 aastal (TET Teacher Effectiveness Training

Eestis Otildepetajate kool) (Perekeskus Sina ja Mina perekoolantiee)

Gordoni kursused potildehinevad eeldusel et mis tahes aine teema oskuse votildei vaumlaumlrtuse

otildepetamisel on edu saavutamisel maumlaumlravaks otildepetaja ja otildepilase vahelised suhted Kui otildepilasi ei

motildeisteta ei usaldata kritiseeritakse alandatakse kaumlsutatakse surutakse alla muutuvad nad

totilderksaks ja osutavad otildeppimisele vastupanu (Gordon 2006) Otildeppimiseks ja otildepetamiseks

vajaliku otildehkkonna loomine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja vaumlaumlrtushoiakutest ja suhtlemisoskusest

Gordoni kursustel keskendutakse oskustele mida otildepetajad vajavad ehitamaks silda enda ja

laste vahele Need oskused ei sunni otildepetajaid omandama hulgaliselt teoreetilist materjali vaid

on seotud eelkotildeige raumlaumlkimise ja kuulamisega Tuginedes laumlbiviidud uuringutele peab Gordon

otildeppimise soodustamise puhul kotildeige olulisemaks kuulamist Raumlaumlkimine motildejub aga sotildeltuvalt

sellest kuidas raumlaumlgitakse kas konstruktiivselt votildei destruktiivselt Kuna otildepetaja valitud

suhtlemisviis votildeib laumlbisaamist otildepilastega soodustada votildei kahjustada peab Gordon oluliseks

et otildepetaja oskaks valida igas olukorras kotildeige sobivama suhtlemisviisi (Gordon 2006)

22

David Aspy Flora Roebucki ja Rahvusliku Inimliku Hariduse Liidu (Human Consortium for

Humanizing Education) poolt neljakuumlmne kahes USA osariigis korraldatud

longitudinaaluurimus naumlitas et kui lapsed saavad kotildergel maumlaumlral motildeistmist hoolimist ja

siirust otildepivad ja kaumlituvad nad paremini kui siis kui nad seda kotildeike vaumlhe saavad (Gordon

2006)

Th Gordonit haumlmmastas et kuigi maailm on pidevas muutumises uumlha rohkem teatakse

inimese arengust ja selle seaduspaumlrasustest ning muutuvad ka sotsiaalsed kooslused

kasutatakse lastekasvatuses endiselt mitu tuhat aastat rakendatud votildeimu- ja karistusmeetodeid

Ta eristab kolme vanemlikku stiili autoritaarne kotildeikelubav (sallivalistuv) ja demokraatlik (vt

315) Votildeimule allutatud suhted ei kasvata lastes vastutustunnet ega sisemist distsipliini

vastupidi mida rohkem votildeimu kasutada seda vaumliksem motildeju on sellel lapse kaumlitumisele ja

vaumlaumlrtustele (vt joonis 1)

Joonis 1 Autoritaarse kasvatuse motildejud lapsele ning poumloumlrdvotilderdeline

seos votildeimu ja motildeju vahel (Gordon 2003)

Vanemad kes ei taha kaumlituda autoritaarselt kalduvad sageli teise aumlaumlrmusesse ega suuda lastele

piire seada lastes neil endale bdquopaumlhe istudaldquo Sageli votildeib juhtuda et vanemad jaumlaumlvad nende

kahe aumlaumlrmuse vahel pendeldama Demokraatliku kasvatuse puhul arvestab vanem nii enda kui

ka lapse vajaduste ja vaumlaumlrtustega Demokraatlik vanem votildetab selge vastutuse oma rolli eest

kuid ei rakenda lapse soovitud kaumlitumise saavutamiseks votildeimu vaid erinevaid

motildejutusvahendeid kaasates ka lapsed otsuste tegemisse Gordon maumlrkas et lapsed kes on

saanud reeglite loomises osaleda jaumlrgivad neid palju puumlsivamalt

23

Metoodika aluseks on kindlad vaumlaumlrtuspotildehimotildetted ja kursusel arendatavad konkreetsed

oskused laumlhtuvad just neist vaumlaumlrtustest

Lapsed on olulised nad on inimesed seega on neil vajadused ja otildeigus oma vajadusi

rahuldada

Vanemad on olulised nemadki on inimesed ja neilgi on otildeigus oma vajadusi rahuldada

Inimestevahelised suhted on olulised sest omavaheliste suhete kvaliteedist sotildeltub nii

lapse kui ka vanema rahulolu suhetes on elu eesmaumlrgipaumlrane ja taumlhenduslik

Kasvukeskkond on oluline Lapse enesehinnang kujuneb suuresti selle kaudu kuidas

teda naumlevad ja temasse suhtuvad taumliskasvanud

Gordon ise on nimetanud oma programmi revolutsiooniliseks muutuseks vanemakasvatuses

sest see oli esimene omataoline kus rotildehk oli lapsevanema rollil ja kaumlitumisel mitte lapsel

votildeimaldades taumlielikult muuta seda kuidas lapsi kasvatatakse Praeguseks juba aastakuumlmnete

pikkused kogemused Gordoni mudeli rakendamisel nii vanemahariduses kui ka otildepetajate

koolitamisel on kinnitanud et nimetatud meetodite ja selles sisalduvate oskuste kasutamine

muudab inimestevahelised suhted demokraatlikumaks Demokraatlike suhete otildepetamist pidas

Gordon demokraatliku uumlhiskonna aluseks Gordoni sotildenul on need oskused bdquovajalikud ka

selleks et saumlilitada maailmas rahu Demokraatlikud perekonnad on rahumeelsed ja kui leidub

piisavalt palju rahumeelseid perekondi tekib uumlhiskond mis ei tunnusta vaumlgivalda ega notildeustu

sotildejategevusegardquo

Demokraatia arengusse panustamise eest esitati Thomas Gordon koguni kolmel korral Nobeli

rahupreemia nominendiks (1997 1998 ja 1999) Kuigi temast ei saanud nimetatud preemia

laureaati elas ta piisavalt kaua et naumlha oma elutoumlouml vilju ndash mitte ainult miljonid koolitustel

osalenud vanemad rohkem kui neljakuumlmnes riigis vaid kohtumised inimestega keda oli

kasvatatud PETi oskuste abil Need kohtumised veensid Gordonit et tema poolt elluviidud

lastekasvatusoskused aitasid inimestel kujuneda tervemaks ja otildennelikumaks ning omandatud

suhtlusmudel kandus edasi perevaumlaumlrtusena neist kelle vanemad javotildei vanavanemad olid

osalenud Gordoni koolitustel olid omakorda saanud demokraatlikud oma lapsi vaumlgivallata

kasvatavad lapsevanemad

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et kuigi mudel loodi ligi viiekuumlmne aasta eest pole see kaotanud

motildejujotildeudu pigem vastupidi ndash mida enam me jaumlrgime demokraatlikke vaumlaumlrtusi seda enam

vajame kasvatusoskusi millega neid kujundada Gordon rotildehutab et kursusel otildepitavate

24

oskuste kasutamine pole pelgalt metoodika rakendamine vaid eelkotildeige ellusuhtumise

kuumlsimus nii enda kui ka lapse votilderdne vaumlaumlrtustamine ning vastastikusest lugupidamisest

tulenev kaumlitumine (vt lisa 3) Tema meetodi keskseteks maumlrksotildenadeks on aktiivne kuulamine

adekvaatne enesekehtestamine ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudel Th Gordoni mudel

on unikaalne sest pakub tervikliku ja suumlsteemse laumlhenemise suhtlemisel esinevate olukordade

jaoks Kuna mudel on sarnane nii Gordoni perekoolis kui ka Otildepetajate koolis raumlaumlgivadki

autorid siin ja edaspidi lihtsalt Gordoni mudelist (Gordon 2003)

31 Gordoni mudeli potildehimotildeisted ja -oskused

Kotildeigi kursusel kaumlsitletavate oskuste raamistamiseks votildetab Gordon kasutusele kaumlitumisakna

motildeiste ehk metafoori vaumlites et iga inimene naumleb teisi justkui laumlbi akna

Kaumlitumine on silmaga naumlhtav votildei kotildervaga kuuldav tegevus mitte hinnang sellele Nii naumliteks

ei saa vaatleja naumlha et laps on laisk kuid votildeib naumlha tema asju mis on moumloumlda tuba laiali

Sallivuspiir vaumlljendab taumliskasvanu suhtumist hetkel toimuvasse kaumlitumisse ja maumlaumlrab

millisesse kaumlitumisakna osasse see kaumlitumine taumliskasvanu jaoks paigutub Sellest omakorda

oleneb millist suhtlemisoskust kasutada

Lapsevanema votildei otildepetaja seisukohalt on kotildeik lapse teod kogetavad kas vastuvotildeetavana votildei

vastuvotildeetamatuna Oluline on ka teadvustada kuidas enda sallivuspiir votildeib muutuda ning

millest see oleneb

25

Joonis 2 Kaumlitumisaken ( Gordon 2003)

Suhtlemiselkaumlitumisaknas votildeib eristada kolme olukorda lapse probleem probleemideta ala

ja taumliskasvanu probleem (joonis 2) Sobiliku suhtlemisoskuse valik ja edasine sihipaumlrane

kaumlitumine oleneb oskusest adekvaatselt maumlaumlratleda millise olukorraga on tegemist

Taumliskasvanu reageering maumlaumlrab millisesse kaumlitumisakna osasse mingi kaumlitumine tema jaoks

paigutub

Kui lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu on probleem taumliskasvanul ja selle

olukorra lahendamine eeldab temalt kehtestamisoskusi Oluline on ka vahet teha kas tegemist

on vajadus- votildei vaumlaumlrtusvastuoluga Kaumlitumised mis taumliskasvanut ei haumliri on temale

probleemitus alas Probleemideta ala laiendamiseks pakub Gordoni mudel oskusi selgeks

enesevaumlljenduseks minasotildenumite abil Oluline ja vanemate seas sageli haumlmmingut tekitav

arusaamine on et kaumlitumised mis annavad maumlrku lapse haumliritusest paigutuvad taumliskasvanule

vastuvotildeetavasse alasse moodustades selle uumllemise osa ndash lapse probleemala Selline jaotus ei

taumlhenda et taumliskasvanu jaumltaks lapse oma murega uumlksi vaid on vajalik selleks et adekvaatselt

olukorda maumlaumlratleda ja valida sobiv suhtlemisoskus antud juhul abistamisoskused

Taumliendavateks oskusteks on 6-astmeline probleemilahendusmudel ehk votildeidan-votildeidan mudel

lastevaheliste probleemide vahendamine kodukeskkonna kohandamine ning oskused

vaumlaumlrtusvastuolude kaumlsitlemiseks (Gordon 2003 2006)

26

311 Selge enesevaumlljendamine minasotildenumite abil

Toumloumltades peredega maumlrkas Gordon et enamasti suhtlevad vanemad lastega viisil mis ei

votildeimalda lastel kogeda vanemate armastust ning naumlitab et vanemad ei hinda last sellisena

nagu ta on Seevastu vanemad kes otildepivad oma lastega suhtlema heakskiitvalt saavad olla

neile toeks ning eneseaustuse ja positiivse enesehinnangu alusepanijaks Gordon motildeistis et

vanemate oskamatus tuleneb nende enda puudulikust kasvatusest kuid jaumlreldas samas et

vajame uut vanemate potildelvkonda kes tunnistaks vajadust otildeppida oskusi mis aitaks kasvatada

vastutustundlikke lapsi

Iga lapse elus on periood kui ta hakkab enda kohta uumltlema bdquominaldquo Sel ajal on loomulik et

laps vaumlljendab end mina-keeles ma tahan ma ei taha mulle meeldib mulle ei meeldi jms

Kui last uumlmbritseb aga sina-keelne maailm (ja nii see paraku enamasti on lapse poole

poumloumlrdutakse miks sa nii teed kas ma ei oumlelnud sulle kuidas sa ometi nii lohakas oled jms)

kaotab ka laps oma loomuliku enesevaumlljendusoskuse Samas on lapsel sina-keeles

vaumlljenduvast taumliskasvanust palju raskem aru saada kui minasotildenumitega vaumlljenduvast

inimesest Minasotildenumi kasutaja votildetab selge vastutuse oma motildetete tunnete vajaduste ja

nende vaumlljendamise eest Taumliskasvanu kes vaumlljendab end lastele minasotildenumite abil tuleb

lapsele laumlhemale ja muutub lapsele inimesena justkui laumlbipaistvamaks Oumleldes kamandamise

asemel ma vajan su abi ma palun et sa antakse lapsele signaal et temast peetakse lugu

votildeimaldades lapsel tunda end olulisena ja vaumlaumlrtustatuna

Olukorras kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanu meelest heakskiidetav soovitab Gordon

harjumuspaumlrase kiitmise asemel kasutada positiivset minasotildenumit Sel juhul kirjeldab

taumliskasvanu lapse kaumlitumist ja selle kaumlitumise motildeju endale Lisades sellele ka oma tunded

(heameel rotildeotildem taumlnulikkus vms) annab ta lapsele motildeista kui oluline see kaumlitumine temale on

Selline poumloumlrdumine votildeimaldab lapsel hakata tajuma oma kaumlitumise motildeju teistele inimestele

sest taumliskasvanu naumlitab lapsele tema kaumlitumise motildeju oma sotildenadega nagu peeglist Taumlhtis on

meeles pidada et positiivse minasotildenumi eesmaumlrk pole vaumllja pressida soovitud kaumlitumist vaid

oma heameelt vaumlljendada Kuna laste uumlheks potildehivajaduseks on olla maumlrgatud rotildeotildemustab ka

laps Uumlhtlasi aitab tunnustav tagasiside lapsel uumlles ehitada positiivset enesekuvandit

Aumlrauumltlev minasotildenum on kohane olukorras kus mingil potildehjusel ei saa lapse soovidele vastu

tulla Motildeeldes mis on aumlrauumltlemise potildehjuseks saab oumlelda selge bdquoeildquo ning seda potildehjendada oma

vajadustega N Ma ei saa sinuga kohe praegu maumlngima tulla sest mul on vaja otildehtusoumloumlk

27

valmis teha Selline oma piiride vaumlljendamine otildepetab lapsi teistega arvestama samuti otildepivad

nad sellest enda piiride ja vajaduste eest seismist ning bdquoeildquo uumltlemist (Gordon 2003)

312 Suhtlemistotildeketest hoidumine

Thomas Gordon toob vaumllja kaksteist enamlevinud sinasotildenumit ehk poumloumlrdumisviisi mida ta

nimetab suhtlemistotildeketeks (vt lisa 4) sest nii vanemad kui ka otildepetajad kasutavad neid

valdavalt probleemolukordades maumlrkamata et need ei anna soovitud tulemust ega aita

probleeme lahendada

Kui probleem on lapsel vajab ta taumliskasvanu abi probleemi maumlrkamisel aumlrakuulamisel ja

eneses selgusele jotildeudmisel et siis ise votildei taumliskasvanu toel murele lahendus leida Kui lapse

kaumlitumine on probleemiks vanemaleotildepetajale on taumliskasvanu vastutus lapsele teada anda

milline kaumlitumine ja mille totildettu teda haumlirib

Suhtlemistotildekked ei aita kummalgi juhul probleeme lahendada vaid kahjustavad nii laste

enesehinnangut kui ka lapse ja taumliskasvanu suhet uumlhtlasi votildetavad nad votildeimaluse lapse

vastutustunde ja omaalgatuse arenguks (Gordon 2003 2006)

Ajal mil suhtlemistotildeketest hoidumist otildepetatakse nii klienditeeninduses kui

juhtimiskoolituses votildeime oma kogemuste potildehjal vaumlita et kodus koolis lasteaias ja toumloumll ei ole

need kuhugi kadunud vaid moodustavad endiselt suure osa igapaumlevasest suhtlemisest Eriti

tavapaumlrane on sinasotildenumite kasutamine laste puhul juhul kui lapse kaumlitumist kogetakse

vastuvotildeetamatuna Sildistamine suumluumldistamine kamandamine kuumlsimine jt on nii

harjumuspaumlrased et nende poumloumlrdumiste varjatud alltekst ndash mina taumliskasvanu olen sinust

targem sina vaumlike lollike ei tea kuidas asjad kaumlivad ndash jaumlaumlb taumliskasvanule hoomamata lapse

kujunevat isiksust ja minapilti sellegipoolest valusalt riivates (Gordon 2003)

313 Abistamisoskused lapse probleemi korral

Kui lapsel on probleem on tavapaumlrane et taumliskasvanud tahavad last aidata Nad kuumlsivad miks

ta nutab lohutavad pakuvad lahendusi kuid vahel teevad ka etteheiteid (kas ma ei oumlelnud)

votildei riidlevad Ei teata et ise lapse probleemi lahendama asudes votildeetakse lapselt justkui otildeigus

oma tunnetele ja vastutus probleemi lahendamise eest ning suumlvendatakse seelaumlbi lapse

ebakindlust abitust ning sotildeltuvusvalmidust Laps votildeib muutuda ka trotslikuks kui pakutud

lahendused talle ei sobi ja ta tahab omamoodi toimida

28

Kui lapsel on mure on taumliskasvanu uumllesanne seda maumlrgata hoolida ning pakkuda toetust

Parim viis selleks on aktiivne kuulamine mis votildeimaldab last tema tundeid ja vajadusi motildeista

Lapse tunnete peegeldamisel on suumlgav motildeju - last on maumlrgatud (see on lapse potildehivajadusi) ta

kogeb et temast hoolitakse ndash see omakorda toetab lapse enesehinnangut ja sisemist

vaumlaumlrtustunnet Kui suhtlemistotildekkeid ei rakendata kogeb laps et ta on aktsepteeritud sellisena

nagu ta on seega on turvaline oma tundeid tunda ja neid vaumlljendada need ei pea minema

kaumlitumisse ega kehasse (haigusteks) Laps keda aktsepteeritakse otildepib hoolima ka teistest

Vanemad ja otildepetajad soovivad et laps otildepiks oma tundeid ja kaumlitumist ohjeldama Kuid

juhtida saab vaid seda mida tuntakse Selleks et otildeppida motildeistma iseennast koos oma

tunnetega vajab laps kotildeigepealt taumliskasvanuid kes tema tundeid motildeistaksid ja neid talle

peegeldaksid Nii otildepib laps oma tundeid aumlra tundma ja saab nende kohta ka sotildenad Ta ei pea

enam vaikselt nurgas istuma vaid oskab oumlelda ma olen kurb Ta ei pruugi vihasena teisele

virutada kui oskab oumlelda mulle ei meeldi et sa minu kaumlest asja aumlra kiskusid

Gordon peab aktiivset kuulamist uumlheks totildehusamaks viisiks kuidas aidata lapsel kasvada

vastutustundlikuks ja ennast suunavaks iseseisvaks inimeseks Aktiivne kuulamine suurendab

laste valmisolekut kuulata vanemaid ja otildepetajaid ning muudab lapsed avatumaks ja

omavahelised suhted laumlhedasemaks vaumlhendades nii ka distsipliiniprobleeme (Gordon 2003

2006)

314 Kehtestamisoskused lapse vastuvotildeetamatu kaumlitumise puhul

Kui lapse kaumlitumine on vanemale votildei otildepetajale vastuvotildeetamatu taotleb taumliskasvanu lapse

kaumlitumise muutust Harvem motildeeldakse sellele kas kavatsetaval sekkumisel on uumlldse eeldust

muutust tekitada veel harvem aga sellele et lapse poole poumloumlrdutaks viisil mis ei kahjustaks

lapse enesehinnangut ega omavahelisi suhteid ning aitaks kaasa lapse vastutustunde arengule

Gordoni sotildenul alahindavad taumliskasvanud laste valmisolekut nende soovidele vastu tulla Tema

kogemuste jaumlrgi kasutab 99 koolitusele tulnud vanematest ebaefektiivseid kasvatusvotildetteid

Sellest teadlikuks saades on enamik vanemaid šokeeritud sest nad pole kunagi motildeelnud

kuidas nende sotildenad votildeiksid lastele motildejuda

Gordon pakub vastuvotildeetamatule kaumlitumisele reageerimiseks kolmeosalise kehtestava

minasotildenumi koos kaumliguvahetusega ehk lapse vastuseisu aumlrakuulamisega Kehtestavas

minasotildenumis kirjeldab taumliskasvanu lapsele tema kaumlitumist (vaumlltides hinnanguid ja muid

suhtlemistotildekkeid) selle kaumlitumise konkreetset motildeju endale ja oma tundeid selle suhtes Sel

29

moel votildetab vanemotildepetaja vastutuse oma vajaduste rahuldamise eest naumlidates oma sotildenadega

lapsele justkui peeglist kuidas lapse kaumlitumine tema taumliskasvanu vajadusi riivab jaumlttes

vastutuse kaumlitumise muutmise eest lapsele Oma tunnete avamine toob esile vanemaotildepetaja

haavatavuse ja inimliku palge luues eelduse ehedaks laumlheduseks Totildeenaumlosus et laps kes

motildeistab miks taumliskasvanu on haumliritud muudab oma kaumlitumist on kordades suurem kui

sinasotildenumite puhul Sellegipoolest on taumlhtis et taumliskasvanu oleks valmis ka lapsepoolseks

enesekaitseks votildei vastuseisuks Uumlmberluumllitumist kehtestamiselt aktiivsele kuulamisele

nimetab Gordon kaumliguvahetuseks Kaumliguvahetus votildeimaldab lapsel tekkinud tunnetega toime

tulla ning kannab sotildenumit et teda aktsepteeritakse ja motildeistetakse (Gordon 2003 2006)

Gordoni meelest on selline vahetu suhtlemiskogemus ka uumlheks totildehusamaks mooduseks

kuidas lapsed otildepivad enda eest seisma ja ausalt ennast vaumlljendama

315 Konfliktide lahendamise tavapaumlrased viisid ja votildeidan-votildeidan meetod ehk

6-astmeline probleemilahendusmudel

Olukorda kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu kuid lapse kaumlitumine pole

muutunud ka paumlrast taumliskasvanu minasotildenumeid ja korduvat kaumliguvahetust nimetatakse

konfliktiks Kui taumliskasvanu on hoidunud suhtlemistotildeketest ja valinud sobiva suhtlemisviisi

on konflikti potildehjuseks vastuolud lapse ja taumliskasvanu vajaduste votildei vaumlaumlrtuste vahel Oma

kasvukogemustest tulenevalt kardavad paljud inimesed konflikte ja puumluumlavad neid vaumlltida

ometi pole see alati votildeimalik Taumlhtis on meeles pidada et konfliktide esinemine on elu

loomulik osa ning omavahelisi suhteid ei ohusta konfliktid vaid nende kaumlsitlemise viis

Autoritaarse lahendusmudeli puhul surub taumliskasvanu oma lahenduse laumlbi Kuna lapse

vajadused jaumlaumlvad arvestamata ja laps aumlra kuulamata on lapse osaks pettumus kurbus trots ja

pahameel Tihti vanemad ja otildepetajad ei motildetle et kaumlitumisega on nad lapsele mudeliks

kujundades lapse toimetulekustrateegiaid Votildeimu kasutamisele ja allutamispuumluumletele

reageerivad lapsed votildeitlemise alistumise votildei potildegenemisega (vt tabel 1) Taumliskasvanud kes ei

taha kaumlituda sel moel kuid ei oska teisiti votildeivad kalduda teise aumlaumlrmusesse ning lasta lapsel

paumlhe istuda Kui taumliskasvanu ei suuda enda eest seista teeb laps mida tahab Taumliskasvanu

tunneb end abituna lapsel aga puudub turvatunne sest ta ei saa taumliskasvanu peale kindel olla

Gordon nimetab motildelemat meetodit kaotajatega meetoditeks

30

T a b e l 1 Autoritaarse konfliktilahendusmudeli motildejud lapsele

Tunded Laste toimetulekustrateegiad

Pahameel viha vaenulikkus Vastuhakk maumlss agressioon risti vastupidine

tegutsemine hoiak

Masendus Kaumlttemaks (tagasitegemine)

Viha Valetamine vingerdamine tunnete varjamine

Kimbatus Teiste suumluumldistamine pealekaebamine

Vaumlaumlrtusetuse tunne Petmine spikerdamine plagieerimine

Hirm aumlrevus rahutus Domineerimine peremehetsemine

kiusamine provotseerimine tuumlranniseerimine

Otildennetunde puudumine kurbus depressioon Vajadus votildeita hirm kaotada

Kibedus kaumlttemaksuhimu Liitude sotildelmimine grupeerumine

vanemaotildepetaja vastu kampade teke

Votildeimetus Alistumine kuuletumine (otildepetaja lemmikuks

saamine) jaumlreleandmine

Kangekaelsus Lipitsemine ja pugemine

Votildeistluslikkus Mugandumine riskide mittevotildetmine hirm

uue ees konformsus loovuse puudumine

Alandus apaatia Endassetotildembumine potildegenemine

fantaseerimine regressioon

Gordoni sotildenul on arengut laste kasvatamises ja kohtlemisel takistanud just taumliskasvanute

kitsapiiriline ettekujutus autoriteedist ja sellest kangekaelne kinnihoidmine Treenides

kuulekust ei kasvatata lastes vastutustunnet vaid sotildeltuvust Selline kasvatus muudab lapsed

araks kartlikuks ja naumlrviliseks sageli ka trotslikuks ja kaumlttemaksuhimuliseks Taumlnapaumleval kus

otildeigussuumlsteem ei tunnista enam uumlhe rassi votildeimu teise uumlle muutunud on juhtimisviisid aumlris ja

toumloumlstuses ning rahvusvaheline uumlldsus motildeistab hukka votildeimu kasutamise nii oma riigi kui ka

teise riigi kodanike suhtes on kodu ja kool Gordoni sotildenul uumlheks viimastest paikadest kus

inimestevahelistes suhetes veel votildeimu kasutatakse Selle potildehjuseks peab Gordon jaumlllegi

31

inimeste isiklikku kogemusi ndash taumliskasvanud kasutavad lastega suhtlemisel votildeimu sest neil

puuduvad teadmised ja kogemused kuidas teisiti lahendada vastuseise inimsuhetes (Gordon

2003) Alternatiivina pakub Gordon vaumllja 6-astmelise ehk votildeidan-votildeidan mudeli mis potildehineb

nii lapse kui ka taumliskasvanu vajaduste arvestamisel (vt joonis 3) Erinevalt autoritaarsest ja

kotildeikelubavast mudelist kus uumlks osapool votildeidab teise arvelt jaumletakse siin esialgsed

lahendused hoopiski kotildervale ning keskendutakse kummagi osapoole vajadustele Lahendusi

otsitakse uumlhiselt ajuruumlnnaku meetodil ning hiljem leitakse neist laumlbiraumlaumlkimiste abil sobiv mis

rahuldab nii lapse kui ka vanemaotildepetaja vajadusi (vt lisa 5)

bdquoParadoksaalsel kombel on totildesi et votildeimu kasutades kaotavad vanemad oma motildeju ja motildeju

suureneb kui nad votildeimust loobuvad votildei selle kasutamisest lahti uumltlevadldquo On arusaadav et

omavahelise konflikti lahenduse otsimise protsessi kaasatud laps kogeb aktseptsiooni ning

tunneb end olulisena Osaledes ise lahenduste pakkumises ja valimises on lapsed ka

motiveeritud sotildelmitud kokkuleppeid pidama ning uumlhtlasi otildepivad nad ka ise probleeme

uumlksteise vajadusi arvestavalt lahendama (Gordon 2003) Autorid eeldavad et kooli minnes on

nendel lastel paremad sotsiaalsed oskused millest tulenevalt on neil kergem kohaneda uutes

olukordades ja uutes suhetes

Joonis 3 Votildeidan-votildeidan e 6-astmeline konfliktilahendusmudel (Gordon 2006)

316 Lastevaheliste probleemide vahendamine

Autorid peavad vaumlga oluliseks lasteaiaotildepetaja oskust vahendada lastevahelisi konflikte

Thomas Gordon pakub vaumllja tehnika mille aluseks on taumliskasvanu hooliv reageerimine

Lapsevanemotildepetaja maumlrkab laste vahel tekkinud vastasseisu tunneb huvi milles asi kuid ei

32

asu kaitsma kumbagi last Gordon naumleb taumliskasvanu rolli lastevaheliste konfliktide puhul

vahendajana toimimises Taumliskasvanu suunab lapsed otse teineteisega suhtlema kuulates ise

aktiivselt motildelemat ning aidates vajaduse korral peegeldada nende tundeid ja vajadusi

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et sel moel jaumletakse vastutus lahendamise eest lastele taumliskasvanul on

vaid abistav roll Kogemus kinnitab et lapsed tulevad lahendustele mis taumliskasvanuile paumlhegi

ei tuleks Kui lapsed on lahendusele jotildeudmise protsessis ise aktiivselt osalenud on nad ka

valmis leitud lahendusi ellu viima

Oskuslik lastevaheliste konfliktide vahendamine taumliskasvanu poolt aitab oluliselt kaasa laste

suutlikkusele nii ennast vaumlljendada kui ka teistest aru saada kasvatades eneseusaldust

enesekindlust ja koostoumloumloskusi Lapsed kelle omavahelisi probleeme taumliskasvanud pole

lahendanud vaid vahendanud otildepivad kiiresti ise oma probleeme lahendama Autorid usuvad

et lasteaias sellised sotsiaalsed oskused omandanud lapsed kohanevad koolis kergemini ning

oskavad omavahelisi probleeme uumlksteist arvestavalt lahendada

Eesti kasvatusteadlase Inger Kraavi sotildenul votildeib vaumlheste suhtlemisoskustega otildepetaja tulla toime

oma aine edasiandmisega kuid mitte kotildelbelise kasvatusega vaumlaumlrtushinnangute

kujundamisega kotildeige sellega mis aitaks lapsel elus esinevate keeruliste probleemidega toime

tulla (Kangur 2009 viidatud Kraav 1997)

Toumlouml autorid on seisukohal et Thomas Gordoni suhtlemismetoodika aktiivne kasutamine tagab

lasteaiaotildepetaja oskusliku toimetuleku Gordoni metoodikale tuginemine aitab taumlita

alushariduse raamotildeppekava ja jaumlrgida uumllemaailmse positiivse kasvatuse programmi

potildehimotildetteid

Voldemar Kolga (2006) on kindel et infouumlhiskond vajab unikaalseid isiksusi kes oleksid

suutelised orienteeruma erinevates infovoogudes Meie uumllesandeks peaks olema unikaalsete

isiksuste kujunemise soodustamine ning laste kaitsmine standardse hariduse ja piiratud

inimeste eest Vabaduse puudumine ja taumliskasvanute diktaat motildejuvad Kolga sotildenul lastele

haumlvitavalt (Kolga 2006) Professor Uumllo Vooglaid (2002) rotildehutab et laps areneb vaid siis kui

tal on piisav votildeimalus motildeelda oma motildetteid ning kuumlllalt vabadust et luua midagi - oma

motildetteid tekste luua seoseid kujundeid - unistada matkida ja eesmaumlrgistada

33

4 Uurimismetoodika kirjeldus

41 Uurimuse metoodika

Uurimuses on kasutatud uumlhe meetodina kvantitatiivset meetodit ndash ankeeti Ankeedi

kasutamisel laumlhtuti potildehimotildettest et sellele saadud vastuseid oleks votildeimalik standardiseerida

ning omavahel statistiliselt votilderrelda Ankeet sisaldab kaks kuumlsimust uumlldinformatsiooni

saamiseks vanuse ja toumloumlkogemuse kohta ja 11 avatud votildei valikvastustega kuumlsimust Eelistati

avatud kuumlsimusi sest need votildeimaldavad uurida otildepetajate tegelikke teadmisi ja on vaumlhem

motildejutatud kuumlsija ootustest (vt lisa 7)

Antud uurimustoumlouml metoodika potildehialuseks valiti kvalitatiivne laumlhenemine ja uurimustoumlouml

laumlbiviimiseks kvalitatiivne meetod Uurimismeetodina kasutatakse poolstruktureeritud

intervjuud mis koosneb avatud kuumlsimustega kuumlsimustikust Autorid votildetsid aluseks Gerdy

Kanguri (2009) poolt koostatud kuumlsimustiku modifitseerides seda laumlhtuvalt kaumlesoleva toumlouml

eesmaumlrkidest Kahekuumlmnest Kanguri kuumlsimusest votildetsid autorid oma intervjuusse 13 muutes

neist viit ja lisades uumlheksa kursusel praktiseeritavate suhtlemisoskustega seotud kuumlsimust

Kuumlsimustik on jaotatud plokkidesse Vajadusel oli votildeimalik esitada lisakuumlsimusi (vt lisa 8)

Intervjuu kuumlsimustiku sisu

Andmed uuritava kontingendi kohta vanus haridustase toumloumlstaaž

I plokk kuumlsimused otildepetaja professionaalsuse ja toumloumls ettetulevate raskuste kohta

II plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemade ja koolituse vajalikkuse kohta

III plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste kasutamise ja

nende motildeju kohta

42 Uurimisprotseduuri ja valimi kirjeldus

Uurimust laumlbi viies on laumlhtutud teadmisest et kotildeik otildepetajad olenemata toumloumlstaažist vajavad

suhtlemisoskusi Ankeedi taumlitsid Rakvere Kolledži alushariduse otildepetajakoolituse 2011 aasta

statsionaarotildeppe lotildepetajad kellel puudub toumloumltamise staaž kuid olid edukalt laumlbinud praktika

erinevates lasteaedades (praktikate pikkus otildeppimise aja jooksul oli 10 naumldalat) Valimisse

kuulusid ka alushariduse eriala kaugotildeppe tudengid kes toumloumltavad lasteaias ning on samuti

2011 aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledžit

34

Votildeimalus kuumlsimustikule vastata oli 45 tudengil kes ei olnud osalenud Gordoni perekoolis

Votildeimalust kasutas seitse paumlevaotildeppetudengit uumlheksast ning 10 kaugotildeppetudengit 36-st

Tagastatud ankeetide analuumluumlsiks on kasutatud kirjeldust Andmete toumloumltlemisel kasutati

rakendust MS Excel

Kotildeige vanem vastaja oli 54aastane ning kotildeige noorem 20aastane Paumlevaotildeppe uumlliotildepilased olid

keskmiselt 21aastased Kaugotildeppe uumlliotildepilaste keskmiseks vanuseks oli vastamise ajal 389

aastat Paumlevaotildeppeuumlliotildepilased nagu ka varem mainitud olid praktikal olnud vaid 10 kuud

Keskmine pedagoogiline staaž oli keskmiselt 146 aastat Uumlks otildepetaja oli lasteaias toumloumltanud 36

aastat

Intervjuu valimisse kuulusid 10 Gordoni perekooli laumlbinud lasteaiaotildepetajat Laumlaumlne- ja Ida-

Virumaal Uumlks neist oli osalenud Gordoni perekoolis kahel korral ndash seitse ja neli aastat tagasi

kaks otildepetajat laumlbisid Gordoni perekooli neli aastat tagasi ja seitse osalesid viimase poole aasta

jooksul Kolmel otildepetajal kuumlmnest on keskeri- uumlhel rakenduslik kotilderg- neljal pedagoogiline

kotildergharidus Kaks intervjueeritavat on kaumlesoleval aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledži

alushariduse eriala (olemasolevalt keskeri- ja rakenduslik kotildergharidus) Nemad ei kuulunud

ankeetkuumlsitluse valimisse sest olid laumlbinud Gordoni perekooli Intervjueeritavad on vanuses

26 kuni 57 aastat nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36 aastani

43 Uurimistulemuste kirjeldus ja analuumluumls

Uurimuse eesmaumlrgiks oli vaumllja selgitada kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajatel toetada laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Intervjueeritavatega lepiti eelnevalt kokku intervjuu aeg ning kuumlsiti luba diktofoni

kasutamiseks Taumlpsustati kuidas saadud informatsiooni kasutatakse ning lepiti kokku et

intervjuus osalemine on anonuumluumlmne Andmeid koguti loomulikus otildehkkonnas - kaheksal juhul

lasteaia ruumlhmatoas peale toumloumlpaumleva lotildeppu uumlhe otildepetajaga viidi intervjuu laumlbi privaatsetes

tingimustes meditsiiniotildee kabinetis ning uumlhe kaugotildeppe tudengiga naumldalavahetusel TLUuml

Rakvere Kolledži otildeppeklassis

Andmete kogumise ja totildelgendamise protsess koosnes viiest osast

Viidi laumlbi ankeetkuumlsitlus alushariduse eriala tudengite seas ning intervjueeriti

otildepetajaid

35

Toumloumldeldi ankeetkuumlsitluse vastuseid kuulati salvestusi ning litereeriti tekst

Analuumluumlsiti ankeetkuumlsitluse ning intervjuude tulemusi ning grupeeriti sisult sarnased

vastused motildetestati vastused lahti tehti jaumlreldusi ja uumlldistusi ning toodi vaumllja

erinevused

Votilderreldi ankeetkuumlsitluses saadud vastuseid intervjueeritute vastustega ning autorite

uuringu tulemusi Gerdy Kanguri uurimustoumlouml tulemustega

Vormistati jaumlreldused ja kokkuvotildete

431 Kuumlsimused lasteaiaotildepetaja professionaalsuse rolli toumloumls esinevate raskuste

ja suhtlemisoskuste kohta

Milles seisneb Teie arvates otildepetaja professionaalsus

Paumlevaotildeppetudengid vastasid et otildepetaja professionaalsus on suhtlemisoskus laste kolleegide

ning lastevanemate vahel neljal juhul seitsmest Uumlks vastanutest lisas et see on ka oskus

konflikte lahendada Vastuste seas ilmnesid seisukohad et olulised on teadmised kuidas

midagi otildepetada ning uumlleuumlldine suur lugemus oskamaks laste kuumlsimustele vastata Kaugotildeppe

uumlliotildepilased kes olid toumloumltanud lasteaias 3-5 aastat vaumlitsid et professionaalsus seisneb laias

silmaringis teadmiste kasutamise oskuses ning kolleegide ning lastevanematega heades

suhetes olemises Otildepetajad kes olid toumloumltanud rohkem kui 7 aastat vaumlitsid et oluline on oskus

lastega suhelda ja uumlleuumlldse suhelda kuulata ning motildeista last ning vanemat arvestada laste

eripaumlraga ning omada lastepsuumlhholoogia tundmist Kaks uumlle 30 aasta toumloumltanud otildepetajat lisasid

eelpool toodule veel konfidentsiaalsuse ja teadmise et igas lapses on midagi head ldquopositiivne

on ju meis kotildeigis olemas ja sellele proff tugineb Kotildeigepealt kaasasuumlndinud oskus motildeista ja

oskus panna end lapse rolli seda tehes arvestada igat last eraldi Oskus leida IGAS lapses

HEADrdquo

Kokkuvotildetteks votildeib tinglikult oumlelda et noored otildepetajad tajuvad otildepetajaks olemist teadmiste ja

oskuste tasandil vanemad otildepetajad aga peavad professionaalseks head suhtlemiskultuuri

Intervjueeritavad lasteaiaotildepetajad totildeid kotildeige enam vaumllja otildepetaja suhtlemisoskustealase

kompetentsuse nimetades oskust last maumlrgata ja toetada naumlha last isiksusena vaadata

situatsioone lapse seisukohast ndash rdquosee on kotildeige taumlhtsamrdquo laskuda tema tasemele arvestada

laste vajaduste eripaumlra ning reageerida kiiresti laste vajadustele ndash rdquoiga paumlev kotildeigi 24

lapsegardquo Teisena nimetasid intervjueeritavad otildepetaja enesejuhtimisega seotud kompetentsust

36

ndash head pingetaluvust ning oskust jaumlaumlda igas situatsioonis rahulikuks mitte kaotada

enesevalitsust Kolmandana hindasid intervjueeritavad toumloumltades ja otildeppides kujunenud

teadmisi oskusi ja kogemusi mis votildeimaldavad naumlha lapsi nii grupina kui ka igat uumlksikut last

eraldi Vastavalt vajadusele tuleb otildepetajal jaumllgida suunata votildei sekkuda ning planeerida ja

integreerida erinevaid valdkondi Nimetati ka laia silmaringi oma eriala valdamist

optimismi oskust luua maumlngulist keskkonda ning lapse otildepetamist laumlhtudes tema

individuaalsusest

Milliseid probleeme esinebon ette tulnud lastega suheldes mis on tundunud rasked

Rasked on tundunud lastevaheliste konfliktide lahendamised eriti siis kui sekkunud on

lapsevanemad Seda totildei esile kaheksa kuumlsitluses osalenut Kuus vastajat totildei esile aumlrritunud

lapse maharahustamise neli vastanut keelebarjaumlaumlri kui ruumlhmas on muukeelsest perest laps

Kolm vastajat pidasid keeruliseks maumlnguasjade lotildehkumise votildei omaks pidamisega seotud

olukordade ja laste majanduslikust ebavotilderdsusest tekkivate probleemide lahendamist Uumlks

otildepetaja oli noumlrdinud et kui 10 aastat tagasi ei olnud probleemi ruumlhmaruumis maumlnguasjade

koristamisega siis nuumluumld teatab motildeni laps et see on otildepetajaabi toumlouml ja teda asjade kohale

panemine ei huvita

Otildepetajad kes toumloumltanud uumlle 30 aasta totildeid vaumllja laste ebakohase sotildenavara korrigeerimise

jonnaka potildeikpaumlisuse ebameeldivate teadete edastamise vanematele ja vanemate agressiivsuse

ning lapse kaitsmise vanematepoolse fuumluumlsilise vaumlgivalla eest

Avatud kuumlsimusele antud vastused ei olnud toumlouml seisukohalt oodatavad Vaadeldes probleeme

suhtlemisoskuste seisukohast leiavad toumlouml autorid et probleemid on seotud

suhtlemisoskustega ning lisaraskusi tekitavad konfliktid uskumuste ning vaumlaumlrtushinnangute

tasandil

Intervjuus osalenud lasteaiaotildepetajate vastustes oli esikohal laste emotsioonide jaumlrsk muutus

jaumlrgnes liiga suur laste arv ruumlhmades (ldquoSoomest tulles uumltlesin et meil on karjakasvatusrdquo)

mistotildettu on keeruline jotildeuda iga lapseni sest uumlhega tegeledes jaumlaumlvad teised taumlhelepanuta ja

omapaumli Otildepetajad leidsid et ruumlhmas votildeiks olla 10-12 last praeguse 24 lapse puhul peaks

olema meeskond suurem naumliteks kaks otildepetajat korraga Ka sotildeimeruumlhma otildepetajat maumlrkisid et

vaumliksemas grupis on lapsed rahulikumad kuid muutuvad agressiivseks kui on rohkem lapsi

kohal Kolmandaks toodi vaumllja laste omavahelised tuumllid kusjuures uumlks otildepetaja nimetas siin

vaid tuumllisid mis on lotildeppenud uumlhe lapse vigastusega nt ninaverejooksuga Raskeks peeti

37

olukordi kus laps on kuumlll otildepetaja aumlra kuulanud kuid jaumlrgmisel hetkel selgub et pole kuulnud

ega oumleldut fikseerinud Uumlks otildepetaja totildei vaumllja kohanemisega seotud raskused kirjeldades

olukorda kus uuel lapsel votildettis ruumlhma ja tegevustesse sulandumine mitu kuud Kuigi laps

ruumlhmaruumis julges teiste hulgas tegutseda istus ta liikumis- ja muusikatundides endiselt

omaette ega notildeustunud osalema Otildepetajad aktsepteerisid teda ega avaldanud survet lubades

tal istuda ja vaadata Paari kuu paumlrast totildeusis laps liikumistunni ajal puumlsti ja laumlks ise teiste

hulka ldquoJotildeudsin aumlra oodata On ju hea meel kui lotildepuks laumlheb haumlstirdquo rotildeotildemustas

intervjueeritav

Neli intervjueeritavat maumlrkisid raskusena piiride proovimist Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda

uumlhe ruumlhmaga kus oli kolm huumlperaktiivse kaumlitumisega poissi Poisid olid otildeues roninud puu

otsa Otildepetaja oli just laumlinud uude toumloumlkohta ja raskem kui otsustada kuidas reageerida oli

teadmine et kotildeik toimub juhtkonna akna all Kotildeige suurem pinge tuli kartusest et kotildeik

vaatavad kas ta toimib otildeigesti

Kuidas oskasite lahendada lastega ettetulevaid probleeme

Kuumlsimus esitati intervjueeritavatele kuid ei sisaldunud ankeetkuumlsitluses Enamus

intervjueeritavatest uumltles et noorena ei naumlinud nad probleeme votildetsid last nagu ta on ja

toimisid sisetunde jaumlrgi Tagasivaateliselt osatakse oumlelda et paljud varasemad kaumlitumisviisid

olid tegelikult suhtlemistotildekked Kasutati palju hinnanguid ja sildistamist ei osatud aktiivselt

kuulata ega laste tundeid peegeldada Lastevaheliste probleemide puhul puumluumlti need ise aumlra

lahendada votildei kuumlsiti kakluses pealejaumlaumlnult miks ta teisele haiget tegi Otildepetaja kes uumltles

ldquoOlin kohesest meelestatud kes ei nuta jaumlrelikult alustas ja on suumluumldirdquo kasutas

jaumlrelemotildetlemise tooli kuid paumlrast lapsega juhtunu uumlle arutledes ei kasutanud aktiivset

kuulamist ega peegeldamist Umbes pooled otildepetajatest olid saanud algteadmised aktiivsest

kuulamisest varasematel koolitustel (Tartu Uumllikoolis Heiki Kripsi kursusel omaaegses

Rakvere Pedagoogilises Koolis Tallinna Otildepetajate Seminaris Rakvere Kolledžis) ja puumluumldsid

otildepitut rakendada Nemad said Gordoni koolitusel kinnitust et on otildeigel teel puumluumldes last motildeista

ja temaga arvestada Uumlks otildepetaja uumltles et midagi sellist lootis ta saada kui laumlks

tasemeotildeppesse TLUuml Rakvere Kolledžisse ega motildeista miks seda seal ei otildepetata

Kuivotilderd oluliseks peate lasteaiaotildepetajatele suhtlemisoskuste otildepetamist

Kuumlsimus oli esitatud valikvastusena milles sai valida nelja vastuse vahel Keegi ei valinud

etteantud vastusevariante ei vaja ja piisab teooriast Toumloumlkogemuseta paumlevaotildeppe otildeppurid ja

kuni viis aastat toumloumltanud otildepetajad valisid kuuel juhul vastuseks sama oluline kui muud

38

paumldevused Muudest paumldevustest veel olulisemaks pidasid suhtlemisoskusi kaheksa

toumloumlkogemustega otildepetajat ja kolm uumlliotildepilast Kokkuvotildettes pidas 65 vastajatest

suhtlemisoskust olulisemaks muudest paumldevustest

Intervjuus ei olnud otseselt seda kuumlsimust kuid vastates kuumlsimusele Gordoni koolituse

vajalikkusest selgus et kotildeik peavad suhtlemisoskuste otildepetamist lasteaiaotildepetajatele aumlaumlrmiselt

oluliseks

Kas suhtlemisoskusi peaks otildepetama praktiliselt

Kotildeik toumloumltavad otildepetajad vastasid et peavad vaumlga vajalikuks suhtlemisoskuste praktilist

otildepetamist Uumlliotildepilastest kellel on vaid praktika kogemus arvas seitsmest kolm et

suhtlemisoskuste praktiline otildepetamine on vaumlheoluline ja neli pidas seda vaumlga oluliseks

Kuumlsimust ei olnud otseselt intervjuus kuid vastustest teistele kuumlsimustele selgus

intervjueeritute kindel veendumus et suhtlemisoskusi on oluline otildepetada praktiliselt ning

teatud aja tagant ka uumlle korrata Votilderreldes kogenud lasteaiaotildepetajate ja Gordoni koolitusel

osalenute seisukohti paumlevaotildeppe tudengite omadega votildeib oumlelda et suur osa tudengeist kel

puudub praktiline toumlouml- ja suhtluskoolituse kogemus ei taju piisavalt praktilise suhtlusotildeppe

olulisust

Milline on teie hinnangul lasteaiaotildepetaja roll lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu

toetamisel

17 vastajast 16 pidas lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel

vaumlga taumlhtsaks Nendest 10 potildehjendas seda vaumlitega et laps veedab suurema osa ajast lasteaias

ja suhtumisega lapsesse motildejutab otildepetaja tema arengut Viie vastaja arvates otildepetab

lasteaiaotildepetaja lapsi suhtlema taumliskasvanuga ja eakaaslastega Antud kuumlsimusele vastas 94

pedagooge et emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamine on vaumlga oluline 35 arvas et

lapsed jaumlljendavad otildepetaja kotildeneviisi 23 aga arvas et otildepetaja annab suhtlemisoskustes

lisateadmisi Kotildeik intervjueeritavad peavad samuti otildepetaja rolli laste emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga oluliseks kinnitades et otildepetaja on lastele eeskujuks kelle

kaumlitumist mudeldatakse

39

Milline on lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuste motildeju lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele

arengule

Toumlouml autorid peavad totildedema et antud avatud kuumlsimus ei ole taumlitnud oma eesmaumlrki

Paumlevaotildeppetudengite ning luumlhikest toumloumlkogemust omavate otildepetajate vastus kattus eelmise

kuumlsimuse vastusega Vastajad ei olnud tajunud kuumlsimuse eripaumlra Seetotildettu ei pea autorid

vajalikuks eespool toodud vastuseid korrata Otstarbekas on vaumllja tuua pikema staažiga

otildepetajate motildetted Nende hulka kuuluvad otildepetajad kes on toumloumltanud lasteaias uumlle 7 aasta

Lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused tagavad lapsele ldquojulge hakkamasaamise erinevates

olukordadesldquo toimetulemise otildeppetoumloumls laia sotildenavara ja enesekindluse Kolm otildepetajat

vaumlidavad et positiivne suhe aitab lapsel igakuumllgselt areneda 32 aastat toumloumltanud otildepetaja kes

on hetkel lotildepetamas Rakvere Kolledžit tunnustab koostoumloumloskuste aineotildepetuse raames

tutvustatud Th Gordoni mudelit ldquoMulle meeldisid P Murrikuga otildepitud suhtlemisvotildetted

peegeldamine kuulamine sotildenumite edastamine tagasiside andmine Kuid nagu uumltles

kursusekaaslane neid oskuslikult oskamata kasutades tundun endale mittetotildesiseltvotildeetav ja

ehk isegi naeruvaumlaumlrne Seetotildettu arvan et sellist laumlbimaumlngimist votildeiks olla rohkemgi

otildeppimisprotsessis sest siis on eksimine lubatud ja harjutamine kinnistaks vajalikud mudelidrdquo

Intervjueeritavad totildeid kahele eelmisele kuumlsimusele vastates vaumllja et taumlnapaumleval veedavad

lapsed sageli kasvatajaga (nende sotildenakasutus) rohkem aega kui emaga mistotildettu on kasvataja

ldquonagu teine emardquo Vastajad peavad oluliseks lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuse motildeju lapse

positiivse minapildi kujunemisele ldquoLapsest kujuneb see kellena otildepetaja last kohtleb kuidas

otildepetaja teadvustab lapsele tema minardquo

Vastajad naumlevad lasteaiaotildepetajas eeskuju lapsele Mida paremad on otildepetaja suhtlemisoskused

seda paremaks suhtlejaks kujunevad lapsed ldquoUumlkskotildeik mida otildepetada jaumlrele teevad lapsed

seda mida nad naumlevad ja kogevadrdquo ldquoMe tahame head tulevikku oma lastele Kui meie

oskame seda oma lastele edastada oskavad nemad seda edaspidi oma lastele edasi andardquo

Intervjueeritute arvates kasvab lapsest julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt

lahendav inimene kui tal on ees mudel kuidas konkreetses olukorras kaumlituda Kooli minnes

oskavad nad ise probleeme lahendada ei kiusa teisi ega muutu ka ise kiusatavaiks Uumlks

otildepetaja avaldas arvamust et otildepetaja suhtumine (ldquokui tema peab kaumlskima ja korraldama sest

laps nagunii ei oskardquo) toob kaasa lapse negatiivse enesehinnangu millega ta laumlheb lasteaiast

kooli

40

Autorid peavad oluliseks kahe intervjueeritu taumlhelepanekut otildepetaja suhtlusoskuste ja laste

otildepivotildeime seotuse kohta ldquoInimene otildepib omandab kotildeike paremini kui ta on otildennelikrdquo Kui

laste vajadused on rahuldamata ja neid pole maumlrgatud ega kuuldud on ka otildepivotildeime paumlrsitud

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et intervjueeritud pidasid lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskust muudest

oskustest taumlhtsamaks

Olete Te motildenikord kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kui jah kas selle potildehjuseks on

olnud raskused suhtlemisel

Kuumlsimus esitati vaid intervjueeritavatele Kuumlmnest intervjueeritavast seitse ei ole kordagi

kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kaks otildepetajat ei toumloumltanud teatud perioodil lasteaias Uumlhel

ei olnud uues elukohas lasteaeda Teisel juhul oli potildehjuseks lasteaia sulgemine Vaid uumlks

otildepetaja on kaalunud ametist loobumist Tema totildei potildehjuseks raskused konkreetsete

huumlperaktiivsete lastega Nuumluumldseks on sellest mitu aastat moumloumldas otildepetaja osales neli aastat

tagasi Gordoni perekoolis ega ole enam kaalunud ameti vahetust

432 Kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemad ja koolituse vajalikkuse

kohta

Jaumlrgnevad kuumlsimused esitati vaid intervjueeritavatele

1 Millised teemad Gordoni koolituses olid Teie meelest kotildeige olulisemad

Enamik intervjueerituid pidas oluliseks kotildeiki teemasid kuid eriti rotildehutati aktiivset kuulamist

konfliktide lahendamist ja vahendamist Otildepetajad maumlrkisid siin et aktiivne kuulamine ja

peegeldamine maandavad koheselt pingeid Sellest tulenevalt on otildepetaja rahulikum ja

enesekindlam ning lihtsam on jotildeuda lapsega uumlhele lainele Kotildeik otildepetajad pidasid oluliseks

lastevaheliste probleemide vahendamist mitte ise aumlra lahendamist Lasteaias kus koolitus oli

lotildeppenud kaks kuud tagasi ning igast ruumlhmast osales vaumlhemalt uumlks otildepetaja maumlrgati et lapsed

olid sotildeltumata vanusest hakanud kasvatajate eeskujul uumlksteist tunnustama aumlra kuulama ja

puumluumldsid probleemidele ise lahendusi otsida Vajalikuks nimetati ka metoodilist selgust enda

sallivuspiiri aumlratundmist probleemi omaniku maumlaumlratlemist minasotildenumite edastamist

kehtestamist

Autorid peavad vajalikuks rotildehutada et intervjueeritavad raumlaumlkisid intervjuu kaumligus

omaalgatuslikult ka omandatud oskuste kasutamisest ja kasulikkusest vaumlljaspool

41

lasteaiaotildepetaja rolli ndash oma peres nii laste kui abikaasadega samuti muudes igapaumlevastes

suhetes

2 Mis oleks vajanud potildehjalikumat kaumlsitlemist

Kaks korda koolitusel osalenud otildepetaja (seitse ja neli aastat tagasi) vastas et kogu kursust

votildeiks korrata ja vaumlrskendada et Gordoni mudel muutuks harjumuseks Kolmandik vastanuist

oleks soovinud potildehjalikumalt harjutada aktiivset kuulamist ja peegeldamist Uumlks

intervjueeritav soovis votildeimalust korduvalt koos koolitajaga CD-plaadilt kuulata ja laumlbi

arutada probleemsituatsioone Tema jaoks oli raske peegeldamiselt edasiliikumine Kolme

intervjuul osalenu arvates votildeinuks rohkem harjutada konflikti lahendamist votildeidan-votildeidan

mudeli jaumlrgi Uumlks vastanuist kahtles selle mudeli kasutamise votildeimalikkuses kotildeikide

konfliktide lahendamisel Uumlhel inimesel on jaumltkuvalt raske ldquoeirdquo oumlelda

Enamus intervjueerituid sooviks teatud aja tagant kokku saada et teadmisi kinnistada ldquorauda

tules hoida et ei laseks rihma lotildedvaksrdquo

3 Palun kirjeldage situatsioone kus olete kasutanud votildei proovinud kasutada Th

Gordoni metoodikat

Vaumlaumlrib mainimist et otildepetajad kes olid kaumlinud koolitusel nelja votildei seitsme aasta eest ei maumlleta

kuumlll enam taumlpset terminoloogiat kuid kasutavad siiski igapaumlevaselt kotildeiki oskusi Kursusel

omandatud oskused on integreerunud nende loomuomase olemise ja kaumlitumisega Rotildeotildemu

teeb et igapaumlevaselt kasutatakse aktiivset kuulamist peegeldamist lastevaheliste probleemide

vahendamist ning votildeidan-votildeidan mudelit (mitte ainult probleemide lahendamisel vaid

kokkulepete sotildelmimisel uute ideede genereerimisel ja elluviimisel)

Intervjueeritute esitatud naumlited on toodud lisas 6

4 Kuidas kaumlitusite taolistes situatsioonides enne koolitust Mis on muutunud Votilderrelge

palun oma varasema ja praeguse kaumlitumise motildeju

Enamus otildepetajaid avaldas et enne koolitust panid nad ise asjad paika ei peegeldanud ega

jotildeudnudki asja tuumani ldquoKui laps nuttis uumltlesin vastu et aumlra selle tuumlhja asja paumlrast kuumlll

nuta Peale koolitust aga ei suru oma lahendusi peale Kui teine ei leia lahendust kuumlsin mis

ta arvab kas selline variant sobiksrdquo

42

ldquoOleksin oumlelnud ldquoSa tegid nii nii ei tehta meil on sellised reeglidrdquo Endine motildeju toumloumltas

vaumlhem usaldust ei olnud konflikt tuli kiiresti tagasi panid paika jaumllle pidid paika panema

nii kotildeigi 24 lapsega Otildepetaja oli nagu politsei kui politsei oli aumlra oli ka kord majast laumlinudrdquo

ldquoKindlasti mitte nii oleks kuidagi teistmoodi lahendanud lapsele oleks midagi hingele

jaumlaumlnudrdquo

ldquoKuulasin enne ka aga nuumluumld teen seda teadlikumalt Enne tundsin survet vaumlljastpoolt

kahtlesin kas peaks rusika lauale loumloumlma Nuumluumld tean kuidas raumlaumlkida Enne kasutasin rohkem

sinasotildenumit nuumluumld rohkem aktiivset kuulamist ja peegeldamist teadvustan rohkemrdquo

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et enne koolitust tundsid otildepetajad end ebakindlamalt kasutasid

sinasotildenumeid ja lahendasid ise laste probleeme mistotildettu lapsed hakkasid ootama et otildepetaja

nende probleeme lahendaks Samuti tekitas otildepetaja selline kaumlitumine lastes trotsi Peale

koolitust tunnevad otildepetajad end enesekindlamalt kaumlituvad teadlikumalt oskavad lapsi kuulata

ja tundeid peegeldada ning toetada lapsi omavaheliste probleemide lahendamisel Otildepetajad on

maumlrganud et lapsed on juba motildene kuu jooksul hakanud otildepetaja eeskujul ise omavahelisi

probleeme lahendama muutunud avatumaks motildetlevad otildepetajaga kaasa pakuvad oma ideid

vaumllja Kasvanud on vastastikune usaldus

Uumlks moumloumldunud suumlgisel koolitusel osalenud otildepetaja on hakanud lastevanematega vabamalt

suhtlema Enne koolitust raumlaumlkis ta vanematega rasketel teemadel vaid aumlaumlrmisel vajadusel

nuumluumld julgeb ta probleemidest koheselt raumlaumlkida vaumlltides sellega probleemide paisumist Ta on

maumlrganud et lapsevanemad on muutunud koostoumloumlvalmimaks ning hakanud omaalgatuslikult

rohkem temaga kontakti votildetma Teda rotildeotildemustab et vanemad poumloumlrduvad tema poole oma

lastekasvatuslike murede ja kuumlsimustega kuigi enamus neist on temast eakamad

5 Millistest otildepitud oskustest kogete kotildeige enam kasu

Kotildeigi arvates on kotildeige rohkem kasu aktiivsesse kuulamise ja tunnete peegeldamise oskustest

(neid nimetasid kotildeik intervjueeritud) Peaaegu sama oluliseks (vaid uumlks vastanu vaumlhem)

peetakse oskust konflikte votildeidan-votildeidan mudeli abil lahendada ja vahendada

6 Milliseid takistusi naumlete otildepitud oskuste elluviimisel igapaumlevaelus

Autorite arvates on taumlhelepanuvaumlaumlrne et vaatamata raskendavatele teguritele ei jaumlauml kursusel

omandatud oskuste kasutamine igapaumlevaelus takistuste taha Peamise raskendava asjaoluna

43

tuuakse vaumllja piiratud aeg ja laste suur arv ruumlhmas (24 last) Otildepetaja ei saa samaaegselt igal

pool olla kui kolmes kohas korraga midagi juhtub ja iga juhtum vajab otildepetaja aega ning

taumlhelepanu Vaumliksema grupi puhul naumliteks viieteistkuumlmne lapsega on otildehkkond rahulikum ja

aega jagub igale lapsele Takistavate teguritena toodi vaumllja ka notildeudmiste erinevust kodus ja

lasteaias Kotildeik intervjueeritud totildedesid siiski et oskuste kasutamine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja

motivatsioonist ning uumlletamist vajavad takistused on sisemised Uumlks vastanutest totildei vaumllja

isikliku probleemi ldquoTakistused on pigem minu sees Lastevanematega konflikte lahendades

on motildenikord emotsioonid nii laes et unustan neid maha votildetta Siis ei tule ka meelde mida

olen otildeppinud ja kuidas peaksin kaumlitumardquo

7 Miks peate oluliseks lapse kui subjekti kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

Kotildeik intervjueeritud peavad oluliseks laste kaasamist et lapsed tunneksid end

taumlisvaumlaumlrtuslikena ning kogeksid et neist hoolitakse ja nendega arvestatakse Vastajad on uumlhel

meelel et see aitab kaasa terve enesehinnangu kujunemisele ning paneb aluse laste

suhtlusmudelitele

ldquoTaumlpselt nii nagu meie suhtleme suhtlevad ju lapsed ka meie oleme eeskujurdquo

ldquoSee aitab kaasa enesekindla julge oma arvamust vaumlljendava emotsionaalselt ja

psuumluumlhiliselt terve taumliskasvanu sirgumisele Toetab lapse oskust oma probleeme verbaalset

lahendada mitte fuumluumlsilise vaumlgivallagardquo

ldquotoetab kiindumussuhte kujunemist Lapsel on keegi keda ta votildeib usaldada ning kellega ta

votildeib oma muret jagadardquo

ldquoLaps kogub kogemusi see on kotildeva alus edaspidiseks eluksrdquo ldquoKogemuse saamine tunnetab

et nii on votildeimalikrdquo

Samuti tunnistavad kotildeik et laste kaasamine valikute otsuste ja kokkulepete tegemisse avab

nende potentsiaali lapsed kes saavad osaleda ja oma ideid pakkuda on palju motiveeritumad

kokkuleppeid pidama Laste pakutud lahendid toimivad palju paremini kui otildepetaja pakutu

lapsed kuulavad paremini ja otildepivad ise probleeme lahendama

44

8 Miks Teie arvates vajavad otildepetajad Eestis sellist koolitust

Kotildeik intervjueeritud rotildehutasid vajadust lapsi lugupidavalt kohelda milleks senine kasvatus ja

ka pedagoogiline ettevalmistus oskusi ei paku Gordoni koolitusel osalenud otildepetajad peavad

kotildeige aluseks aktiivset kuulamist mille kaudu laps kogeb hoolimist ja armastust Votildeimalus

taumliskasvanu toel ise lahendusi leida kasvatab enesekindlust eneseusaldust ning arendab

probleemide lahendamise ja koostoumloumloskusi

ldquoGordoni mudel aitab lapsel saumlaumlstlikult lahendada probleeme Kuulates kolleege kotildervalt on

lastest kahju Tekib tunne et laumlheks lapsele appi sest nad teevad lapsi maha Kui mina oleks

laps ma paneks sealt ruumlhmast minema Sinakeel ja taumlnitamine teevad lapsed otildennetuks

turvalisusest jaumlaumlb kotildevasti puudu Ja lapsevanemad kaumlituvad ju samamoodirdquo

ldquoEnne olin pealiskaudne ja ldquotarkrdquo - panin ruttu hinnangu ja lahendasin asja aumlra aga ei

saanudki teada mis tal mureks oli nuumluumld jotildeuan totildeelise tuumanirdquo

ldquoPaljud otildepetajad kes ei ole koolitust saanud lahendavad ise laste probleeme Kui kaumlisin

teadliku lapsevanemana arenguvestlusel palusin et otildepetaja puumluumlaks aidata lastel leida

lahendusi ning otildepetada ka lasteaias kuidas ise oma probleeme lahendada Otildepetaja vaatas

mind kummalisel pilgul Otildepetaja ei olnud koolitust saanud Aga kuidas siis meie lastest

kasvavad kuumlpsed taumliskasvanud kui otildepetajad otsustavad ja annavad valmis vastuseidrdquo

Mitmed keskealised vastajad peavad oluliseks vabanemist suumlgavale sissejuurdunud

autoritaarsetest motildette- ja kaumlitumismallidest ldquoMeil on palju kaadrit kes saanud koolituse

notildeuka ajal neil on hoopis teine suhtuminerdquo Leiti ka et need kes on autoritaarsusest

tuumldinenud votildeivad langeda teise aumlaumlrmusesse ja taluda nii kaua kui kannatavad siis korra

kaumlratada ning kotildeik kordub algusest peale ldquoLast see ei otildepeta ega kasvata ta kaumlitub kuulekalt

vaid hirmust siis kui oled juuresrdquo

Sellele kuumlsimusele vastates toodi spontaanselt ilma intervjueerijapoolse kuumlsimuseta rohkelt

naumlited nii kolleegide kasvatusvigadest oma lapsepotildelve ja kooliaja valusatest maumllestustest kui

ise lapsevanemana kogetust Meenutati votilderdlemise ja teiste ees halvasti raumlaumlkimise motildeju

eelarvamusi ja sildistamist mida paljud otildepetajad siiamaani kasutavad Peaaegu igauumlhel oli

motildeni naumlide tuua Autorid toovad vaumllja vaid motildened neist

45

ldquoAlavaumlaumlristamisest ja lugupidamatusest votildeib eluaegse trauma saada Eluaegne

alavaumlaumlrsuskompleks ei julge oma mina vaumllja tuua kardab oma arvamust avaldada et mitte

jaumllle rumalaks jaumlaumlda sest kotildeik mis teised uumltlevad on otildeige mis mina ndash valerdquo

ldquoKui kaumlisin oma lapse koolis avatud uste paumleval kuulsin kuidas kehalise otildepetaja uumltles

poisile kes ei osanud hundiratast teha ldquoSu vend ka ei osanudrdquo Poiss vastas ldquoIsa ka ei

osanudrdquo Otildepetaja uumltles ldquoMis teist siis uumlldse tahta onrdquo ldquoAga ema oskasrdquo uumltles poiss Mul on

kohe mure oma lapse paumlrast sest minu mees on ka selles koolis kaumlinud kuidas see motildejutab

nuumluumld lapse hindeid Kuumlsisin mehelt kas ta oli otildepetaja lemmik ndash ei olnudrdquo

Uumlhe otildepetaja sotildenul votildeivad ka vaumliksel probleemil olla suured tagajaumlrjed kui ei naumlhta ega taheta

naumlha Teine otildepetaja totildei vaumllja et oskus vahet teha kelle probleemiga on tegemist aitab vaumlltida

laumlbipotildelemist ning kergendab koostoumloumld lastevanematega ldquoKui lapsevanemad teavad et

otildepetaja on valmis neid kuulama neil on kogemus et otildepetaja oskab olla notildeustaja rollis siis

tulevad lapsevanemad ka kergemini otildepetajaga raumlaumlkima rasketel teemadelrdquo

433 Kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste

kasutamise ja motildeju kohta

Kuumlsimused esitati vaid Gordoni perekoolis osalenud intervjueeritavatele

1 Mida Teile kui lasteaiaotildepetajale on andnud Gordoni koolitus Mis on muutunud

lasteaia igapaumlevases suhtluskeskkonnas

2 Kuidas on koolitus motildejutanud suhtlemist lastega Kuidas kolleegidega

Kotildeik intervjueeritavad kinnitasid et on muutunud enesekindlamaks ja oma enesevaumlljendustes

julgemaks Motildeeldakse rohkem oma sotildenade votildeimalikule motildejule puumluumltakse hoiduda

suhtlemistotildekete kasutamisest ldquoOlen hakanud rohkem motildetlema mida ja kuidas ma uumltlen

Arvestan rohkem teiste inimeste tunnetega olen teadlik et meil on kotildeigil erinevad vaumlaumlrtused

ning oskan sellega arvestadardquo

ldquoOlen otildeigel teel isegi kui ei tee 100 otildeigesti ja vajan harjutamist tean et mul on

ldquotoumloumlriistadrdquo ja mul on vaumlga hea meel et need toimivad see annab veel julgust ja kindlust

edaspidiseksrdquo

46

Kogetakse et suhted on muutunud avatumaks ja usalduslikumaks lastega kohati ka

laumlhedasemaks otildehkkond on rahulikum rotildeotildemsam Isegi ldquokonflikte on motildenus lahendadardquo

Otildepetajad on maumlrganud ka positiivsete minasotildenumite motildeju ldquoSee luumlkkab kogu halva uumlmber

jaumlaumlvad kuulama Lapsed ei taha enam halvasti kaumlituda Kuulavad kui raumlaumlgid oma tunnetest

oskavad ennast rohkem avadardquo Lapsed on hakanud julgemalt oma ideid vaumllja uumltlema ldquoMa

kaasan teadlikult lapsi endaga raumlaumlkima motildetlema ning ka lapsed vaumlljendavad oma arvamust

aktiivsemaltrdquo ldquoKui ma pole lastele vaimselt haiget teinud tulevad nad oma murest raumlaumlkima

kui olen tige mutt siis ju ei tulerdquo

Kaheksandat aastat gordonlikke suhtlemispotildehimotildetteid kasutav otildepetaja imestab siiani nende

motildeju uumlle ldquoTaumliesti vapustav see (oma motildetete vaumlljapakkumine) on nende jaoks nii loomulik

Nad teavad et idee votildeib kaumliku minna 90 laumlheb See toumloumltab loovus hakkab toumloumlle siis nad on

valmis otildeppima valmis tegema ka seda mida otildepetaja vaumllja pakubrdquo

Otildepetajad on maumlrganud kuidas lapsed on hakanud otildepetaja eeskujul nii uumlhismaumlngus kui

omavaheliste arusaamatuste puhul kokkuleppeid tegema

Kolleegidega suheldes on hakatud rohkem kuulama ja vaumlhem vaidlema ldquoSinuga ei tasu enam

vaielda sa ei votildeta tuldrdquo oumleldi naljaga pooleks nelja aasta eest Gordoni perekoolis osalenud

otildepetajale poole aasta paumlrast Noore moumloumldunud suumlgisel osalenud otildepetaja sotildenul tunneb ta peale

koolitust end ldquoparema ja votilderdvaumlaumlrsema partnerina kolleegidega kontakti luuesrdquo

Samas on hakatud rohkem maumlrkama kolleegide suhtlemisvigu mida uumlldiselt ei minda uumltlema

3 Kuivotilderd rakendate aktiivset kuulamist Milline on motildeju lapse tunnetele ja

kaumlitumisele Milline on Teie meelest motildeju lapse eneseusaldusele ja emotsionaalsele

arengule

Kotildeik otildepetajad kasutavad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt kui lastel on mured votildei probleemid

Uumlks otildepetaja nimetas aktiivse kuulamise vajadust ka siis kui laps on positiivselt erutatud

Vahetu motildejuna totildeid otildepetajad vaumllja rahunemise (sest lapsed tunnevad et neist hoolitakse)

motildeistmise et teine polnud pahatahtlik (laste omavaheliste probleemide puhul) eneseusalduse

ja koostoumloumlvalmiduse kasvu (ldquolaps saab teadmise et tema pakutud lahendused on otildeiged ja

taumliskasvanud aktsepteerivad tema lahendusirdquo)

47

ldquoKui oled ta aumlra kuulanud kas votildei uumlhe korra paumleva jooksul siis ka keerulisemad lapsed

vastavad sulle Laps on supertaumlnulik puumluumlab anda endast parima ei hakka siga maumlngima Kui

sa temani ei jotildeua maumlngib raudselt sigardquo

ldquoLaps jonnib vaumlhem tal ei ole vajadust jonnimiseks kuna ma kuulan teda ja arvestan tema

kui isiksusegardquo

Pikaajalise motildejuna toodi vaumllja oskus maumlrgata ja arvestada teisi ning oskus ennast vaumlljendada

4 Kuivotilderd rakendate lastevaheliste probleemide vahendamist Milline on vahetu motildeju

Milles Teie arvates seisneb antud meetodi pikaaegne motildeju

Kaheksa otildepetaja jaoks kuumlmnest on lastevaheliste probleemide vahendamine muutunud

loomuomaseks igapaumlevaseks tegevuseks Uumlhtlasi on nad taumlheldanud et otildepetaja eeskujul

omandavad lapsed antud oskuse vaumlga kiiresti ning ei vaja enam iga kord taumliskasvanu abi Uumlks

otildepetaja vastas et kasutab vahendamist vaumlhem kui aktiivset kuulamist ja peegeldamist

Ajapuudusel on ta suunanud tema poole poumloumlrdunud lapse ise teisele lapsele raumlaumlkima miks ta

on otildennetu ning sekkub vaid siis kui laps tuleb tagasi teatega et teine ei saanud aru

Autoritele avaldasid muljet otildepetajate kirjeldused sellest kuidas juba kahe- ja kolmeaastased

kes veel otildeieti ei raumlaumlgi puumluumlavad kasvataja eeskujul uumlksteisest aru saada ning tuumllide puhul

kokkuleppele jotildeuda ja aumlra leppida ldquoKuigi ei kasuta sotildenu laumlheb ja teeb nii nagu mina olen

teinud kaumlitumuslikult jaumlljendab kasvatajat Kuidas laps sai aru oma teost motildeistad sellest kui

laps laumlheb ning teeb teisele pai votildei kallistab tedardquo

Vahetu motildeju seisneb heas omavahelises laumlbisaamises ldquoKotildeige rohkem rotildeotildemustab et kui keegi

on teistmoodi keeruline suudetakse ikkagi arvestada votildeetakse kampa oskavad hakkama

saada armastada andestadardquo Uumlhes naumlites raumlaumlgiti uuest lapsest kes raumlaumlkis vene keeles

Teised lapsed hakkasid venekeelseid sotildenu kuumlsima et temaga suhelda Pikaajalise motildejuna

naumlhakse lastel kujunevat oskust lahendada omavahelisi probleeme ise ning teha seda uumlksteist

arvestavalt Otildepetajad on kindlad et oskus omavahelisi probleeme verbaalselt ja uumlksteist

arvestavalt lahendada vaumlhendab nii totilderjutust kui ka lastevahelist vaumlgivalda

5 Kuidas kasutate positiivset minasotildenumit Milline on motildeju lapsele Laste

omavahelistele suhetele

Positiivset minasotildenumit kasutavad kotildeik intervjueeritud otildepetajad Mitmed neist rotildehutasid et

on hakanud varasemast rohkem jaumllgima et ei uumltleks lihtsalt ldquotublirdquo vaid kirjeldaks lahti mis

48

on selle taga et laps saaks aru millega ta kiituse paumllvis Uumlks otildepetaja puumluumlab eriti tunnustada

neid kes on millegipoolest teistmoodi et lapsed hakkaks maumlrkama nende positiivseid kuumllgi

mis muidu ei pruugi naumlhtavad olla Otildepetajad on motildeistnud et lastele on vaumlga oluline

taumliskasvanutele abiks olla votildei heameelt teha ja positiivne minasotildenum innustab neid selleks

veelgi Taumlhtsaks peetakse positiivse minasotildenumiga kaasnevat rotildeotildemutunnet mis kandub

sotildenumi saajalt ka uumltlejale ning lasteaia otildehkkonda ldquoMa votildetan lapse jaoks aja isegi kui on

vaumlga kiire Juba lapse nime uumltlemine paneb kotildeik ta naumlos sulama see sulatab kogu jaumlauml isegi

kui temaga on mitu konflikti olnud See on parimrdquo

Kotildeik otildepetajad nimetasid et lapsed on hakanud uumlksteist tunnustama suuremad positiivseid

minasotildenumeid kasutades sotildeimeealised lihtsalt ldquotublirdquo oumleldes Uumlks otildepetaja tajus et positiivsed

sotildenumid on motildejutanud laste kiindumist temasse

6 Kuidas kasutate aumlrauumltlevat minasotildenumit Milline on vahetu motildeju Kuidas

aumlrauumltlevad minasotildenumid Teie arvates motildejutavad lapse sotsiaalset arengut

Ei uumltlemise vajalikkuses ei kahtle uumlkski intervjueeritav motildeistes et otildeigeaegse aumlrauumltleva

minasotildenumiga saab motildenegi pahanduse aumlra hoida ldquoKui olen aumlra potildehjendanud saavad nad

aru ja arvestavad isegi siis kui see ei pruugi meeldidardquo ldquoEsmataumlhtis on olla siiras ja oumlelda

totildeeline potildehjus mitte valetada Lapsed saavad vaumlga haumlsti aru kui sotildenum tuleb suumldamest ja

seda hirmsat ei-d potildehjendatakse Lapsed on vaumlhem trotsi taumlisrdquo Aumlrauumltleva minasotildenumi

kasutamine annab lastele teadmise et piirid on olemas ning otildepetab ka lapsi ennast oluliseks

pidama ja vajadusel ei uumltlema Otildepetajad naumlevad selles vaumlaumlrtuskasvatust olla aus votildetta ennast

totildesiselt julgeda oumlelda ei ja seda potildehjendada mitte otsida haumldavalesid ldquoLapsed otildepivad

vastutama iseenda eest Otildepivad ennast vaumlljendama kui tal on paha miski ei sobirdquo ldquoSee

motildejub ka lapse ja lapse suhetele Kui laps potildehjendab miks ta ei taha seda maumlnguasja anda

saab teine laps aru ega motildetle et oi kui kade ja paha et asju ei jagardquo Toodi mitmeid naumliteid

kuidas on tehtud kokkulepped et muumlramine maadlus votildei muu tegevus lotildepetatakse niipea kui

teine uumltleb ldquoEi ma ei tahardquo

Motildened otildepetajad uumltlesid et vahel tuleb ei oumlelda ja potildehjendada mitu korda jaumlrjest Motildened

otildepetajad kelle jaoks ei uumltlemine on kogu elu raskusi valmistanud saavad sellega kuumlll

varasemast paremini hakkama kuid tunnevad end seejuures motildenikord siiski ebamugavalt

justkui oleks ldquoliiga konkreetsedrdquo olnud Neil kellele kolleegidele ei uumltlemine on tundunud

nagu altvedamine on paumlrast koolitust kui osatakse oma keeldumist potildehjendada enesetunne

paranenud

49

7 Kuidas kasutate kehtestavat minasotildenumit ja kaumliguvahetust Milline on vahetu motildeju

Kas ja kuidas motildejutab antud meetodi kasutamine laste emotsionaalset arengut

Kehtestava minasotildenumi kasutamine on intervjueeritute arvates vajalik kuid votilderreldes teiste

oskustega ei tule veel nii loomulikult vaumllja ldquoKehtestavat minasotildenumit pean veel harjutama ja

see kipub mul tihti meelest minema Kuna mind on kasvatatud et aumlra tee seda ja teist siis

kahjuks kipun ka ise sageli enne kui motildetlen juba uumltlema et aumlra palun jookse Heal juhul

votildetab see ldquoaumlra jookserdquo tempot maha aga ainult korraks Kui mul on meeles kasutada

kehtestavat minasotildenumit saab laps aru miks ma ei taha et ta jookseb Laps kuulab ja

aktsepteerib minu soove kuna ma ei keela kunagi kiusu paumlrast Lapsed on tasakaalukamad

rahulikumadrdquo

Uumlhes ruumlhmas kus on 24 last saadetakse laps kotildeigepealt diivanile rahunema Sel ajal rahuneb

ka otildepetaja ise ja jotildeuab oma poumloumlrdumise laumlbi motildeelda Paumlrast arutatakse olukord rahulikult laumlbi

otildepetaja kasutab minasotildenumeid Tuleb ette ka suumluumldistamist eriti ekstreemsetes olukordades

kuid ldquoka siis ei tee teda maha vaid kirjeldan olukorra motildejurdquo Lapse kaumlitumise kirjeldamine

ja motildeju vaumlljatoomine ei valmista otildepetajatele raskusi kuid oma tunnete sotildenastamist ja

kaumliguvahetust (peegeldamine lapse vastureaktsiooni puhul) tajutakse raskemana

Vahetu motildeju avaldub lapse kaumlitumise muutuses ldquoLaps kuulab arvestab paremini tunneb end

votilderdsena teda pole solvatud kritiseeritud halvustatud Laps kellega arvestatakse tunneb

end enesekindlamana saab aru et kui muudab ennast on kotildeigil heardquo

Nii otildepib laps naumlgema oma kaumlitumise motildeju teistele andma hinnangut oma kaumlitumisele ldquoLaps

tunneb end kindlasti suumluumldlasena kui on kaumlki keeranud kuid tegelikult ei tea miks see nii

toimus Kui keegi istub ta kotildervale ja puumluumlab sellest aru saada naumleb laps et sa pole ta peale

vihane vaid puumluumlad motildeista - igal juhul jaumlrgmine hetk tahavad nad anda endast parima et

olukorda lahendadardquo

Toodi naumliteid lahendustest mida lapsed ise leidsid paumlrast otildepetajapoolset kehtestavat sotildenumit

ja kaumliguvahetust Nii otsustas uumlks enesevalitsuse kaotanud poiss minna teise tuppa ja trampida

seal jalgu uumlks tuumldruk aga teatas et ldquolaumlheb joob vett ja jahtub mahardquo

Maumlrgati ka et aktiivne kuulamine positiivsete minasotildenumite kasutamine ning lastevaheliste

probleemide vahendamine vaumlhendavad maumlrgatavalt vajadust kehtestamise jaumlrele

50

8 Votilderrelge palun sinasotildenumi ja kehtestava minasotildenumi motildeju lapse vastutustunde ja

enesedistsipliini arengule

Vastustes toodi esile sinasotildenumite halvustav alatoon lapse allasurumine ja tunnete

haavamine mistotildettu ei jaumlrgne positiivset kaumlitumise muutust vaid trots ja sellest tulenevalt

sageli soovitule vastupidine kaumlitumine Sinasotildenumite kasutamine ei arenda lapse sisemist

distsipliini ega vastutustunnet ka lapse enda enesekehtestamise oskus jaumlaumlb vaumlheseks

ldquoSinasotildenumitega votildetab vanem vastutuse taumlielikult endale ja saadab lapsele sotildenumi et vanem

teab kotildeike ja laps ei tea midagi Laps votildeib kaotada enesevalitsuse kuna vanem halvustab

tedardquo

Intervjueeritute arvates arendavad minasotildenumid lapses vastutustunnet ja enesedistsipliini sest

last ei halvustata lapse kaumlitumise motildeju kirjeldades jaumletakse ldquomingi osa vastutusest lapse

kandardquo Enamik vastanutest kinnitas et votildeimalus oma tundeid vaumlljendada ja motildeistmist leida

toetab lapse enesekindlust ning motildejutab last oma kaumlitumise muutmise eest vastutust votildetma

9 Kuidas lahendate igapaumlevaelus probleeme nii et keegi ei jaumlaumlks kaotajaks Milline on

Teie arvates antud meetodi pikaaegne motildeju

Juba varasematest vastustest selgus et koolitusel osalenud otildepetajad kasutavad votildeidan-votildeidan

mudelit igapaumlevaselt nii kokkulepete sotildelmimisel kui ka probleemide lahendamisel On

maumlrgatud et lapsed on mudeli otildepetajatelt uumlle votildetnud ja kasutavad ka ise ilma otildepetajata

ldquoJaumlaumlvad aumlra tuumllid kuna probleemiga tegeldakse juba eosrdquo Uumlhes ruumlhmas maumlrkasid otildepetajad

et kui keegi kes maumlngus kaotama hakkab tahab keset maumlngu reegleid muuta tuletavad lapsed

talle reegleid meelde kuid pakuvad vaumllja et jaumlrgmise maumlngu votildeib teha teisiti tema

ettepanekute jaumlrgi Otildepetajate sotildenul jaumleti lauamaumlngud varem kergesti pooleli kuid nuumluumld

maumlngitakse edasi ka paumlrast seda kui esimene maumlngija on lotildepetanud mis otildepetajate meelest

arendab lisaks koostoumloumloskustele ka puumlsivust

Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda otildeues kus tema ruumlhma lastel tekkis probleem teise ruumlhma

lastega Poisid kutsusid otildepetaja appi oumleldes ldquoOtildepetaja tule appi nemad ei oska niimoodi

raumlaumlkida nagu meierdquo

Pikaajalise motildejuna totildeid uumlle poole intervjueeritutest vaumllja uumlksteisega arvestamise ning

paindlikkuse motildetlemises ja erinevate lahenduste leidmises Uumlks otildepetaja ei tulnud varem oma

sotildenul selle pealegi et probleemide lahendamiseks peavad motildelemad osapooled valmis olema

ldquoTagajaumlrjeks oli see et probleem votildeis paisuda veelgi suuremaksrdquo Nuumluumld on ta hakanud

51

arvestama teise osapoolega valima aruteluks aega kasutama minasotildenumeid ega sunni enam

oma lahendusi peale kuna teab et ldquopealesunnitud lahendused pole lahendusedrdquo Tema jaoks

seisnebki votildeidan-votildeidan mudeli pikaajaline motildeju soovis kasutada antud meetodit eranditult

kotildeigis konfliktsituatsioonides

10 Kuivotilderd rakendatavaks peate votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit

igapaumlevaelus Palun potildehjendage

Motildenevotilderra uumlllatuslikult pidas uumlheksa intervjueeritavat kuumlmnest antud mudelit igapaumlevaelus

vaumlgagi rakendatavaks Kuigi ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmades votildeib olla motildeningaseks

takistuseks rotildehutasid intervjueeritavad et selle kasutamine sotildeltub eelkotildeige teadlikkusest ja

tahtest lahendada probleemi nii et motildelemad votildeidavad Vastajad peavad votildeidan-votildeidan

mudelit seda vajalikumaks mida rohkem on ruumlhmas lapsi Vastajate arvates on antud mudelist

palju kasu ka suhtlemisel kolleegide ja lastevanematega ldquoIga inimene leiab aega

probleemiga tegelemiseks kui seda palutakse Kotildeik me seisame oma huvide eest seega on

inimene seesmiselt motiveeritud leidmaks lahendust mis temale sobib mis teda ei

kahjustaksrdquo Uumlks vastaja kasutab kuumlll mudelit sageli kuid pole veendunud et seda igas

olukorras ja kotildeikide probleemide puhul rakendada saaks Lasteaias peetakse votildeidan-votildeidan

mudeli kasutamist oluliseks et lastest kasvaksid uumlksteist maumlrkavad hoolivad positiivsed

probleeme lahendada oskavad inimesed

11 Kuivotilderd vajalikuks peate antud koolitust lasteaiaotildepetajatele Lastevanematele

Eranditult kotildeik intervjueeritavad peavad Gordoni perekooli vaumlga oluliseks nii

lasteaiaotildepetajatele kui lapsevanematele sest ldquosuhtlemine on kotildeige alus Hea suhtleja on ka

hea koostoumloumlpartnerrdquo ldquoKui me tahame et meie lastest kasvaks sotsiaalselt kuumlpsed psuumluumlhiliselt

ja emotsionaalselt terved taumliskasvanud peaksid kotildeik kel vaumlhegi lastega kokkupuutumist

Gordoni koolitusel osalemardquo Rotildehutati erinevust gordonliku laumlhenemise ja kasvatuse vahel

kust ise paumlrit ollakse Ilma otildeppimata ei osata teisti kaumlituda toimitakse nii kuidas vanemad ja

otildepetajad nendega kaumlitusid ldquoIlma selleta ei tohikski lasteaias olla eriti kuna ruumlhmad on nii

suured vastutus on nii suur Kui oled ise abitu hakkad neid kamandama ja taumlnitama Sa teed

seda sest ei oska teisitirdquo

ldquoKui kedagi loumloumld laumlheb valu uumlle aga kui uumltled halvasti ei laumlhe see uumlle Vaumlga kurb kui

kasvataja seda teebrdquo Uumlks otildepetaja jagas oma valusat kogemust kuidas hoolimata

kotildergharidusest kardab ta oma arvamust avaldada sest teda tehti koolis kotildeigi ees maha

52

Uumlks inimene arvas et antud koolitus on vajalik kotildeigile kuid eriti noortele ja ainsa lapsena

kasvanutele

13 Millised oleksid Teie ettepanekud seoses Gordoni koolitusega lasteaiaotildepetajatele

Kotildeik intervjueeritavad olid seisukohal et antud koolitus peaks kohustuslikuna kuuluma

pedagoogide baaskoolitusse ja olema ilmtingimata praktiline Uumlhe lasteaia kaks sama ruumlhma

otildepetajat tegid ettepaneku et oleksid nouml pilootlasteaiad kus kotildeik otildepetajad oleksid laumlbinud

Gordoni koolituse kuhu tudengid peale kursuse laumlbimist saaks minna tutvuma kuidas neid

oskusi praktikas rakendatakse Samuti pidasid nad vajalikuks kursust mitu korda laumlbi teha et

oskused kinnistuksid ja muutuksid alateadlikuks Teise lasteaia otildepetajate poolt tehti ettepanek

supervisiooniks ja jaumltkukoolituseks - peeti vajalikuks kohtuda umbes kahekuise intervalliga

et omavahel vahepealseid kogemusi jagada ning raskemaid olukordi laumlbi maumlngida

Arvati et sama ruumlhma motildelemad otildepetajad votildeiksid rakendada Gordoni meetodit ning vaumlljendati

soovi et kogu lasteaia meeskond koolitusel osaleks Meeskonnana otildeppimine aga eeldab

omavahelist usaldust ja turvalisust Uumlhe otildepetaja sotildenul tuli talle kasuks just see et ta kaumlis

kursusel oma kollektiivist eraldi Kolleegid kes osalesid meeskonnana kartsid ennast avada

seetotildettu ei olnud neil koolitusest praktilist kasu ning nad ei hakanud oskusi kasutama

Leiti et teadmine suhete kohta votildeiks olemas olla olenemata elukutsest nii jaumlaumlksid motildenedki

ldquorusikas puumlsti asjadrdquo olemata Mitmed vastajad uumltlesid et peavad seda koolitust vajalikuks ka

kotildeigile kooliotildepetajatele arstidele sotsiaalpedagoogidele noorsootoumloumltajatele

434 Kokkuvotildete uurimustulemustest

Votilderreldes ankeetkuumlsitluses osalenute ja intervjueeritute vastuseid votildeib kokkuvotildetvalt oumlelda et

kotildeik uuringus osalenud peavad suhtlemisalast koolitust vaumlga oluliseks Kolmandik kuumlsitlusele

vastajaist peab suhtlemisoskusi lasteaiaotildepetajale sama oluliseks kui muid paumldevusi kahe

kolmandiku kuumlsitlusele vastanute ja kotildeigi intervjueeritute meelest on suhtlemisoskused

muudest paumldevustest veelgi olulisemad Gordoni perekooli laumlbinud hindavad antud koolitust

lasteaiaotildepetajatele vaumlga vajalikuks ning leiavad et Gordoni koolitus peaks kuuluma

alushariduse eriala tasemeotildeppesse ning toimuma kindlasti praktiliselt Ka enamus

ankeetkuumlsitlusele vastanuist leiab et suhtlemisotildepetus peaks toimuma praktiliselt Maumlrkimist

vaumlaumlrib et mida vaumliksem oli vastajate praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse taumlhtsustada

suhtlusotildeppe praktilist osa

53

Votilderreldes kuumlsitlusele vastanute ja intervjueeritute arvamusi lasteaiaotildepetajate

professionaalsuse kohta selgub et mida vaumliksem on praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse

suhtlemisoskusi pidada professionaalsuse oluliseks osaks Samasugune seisukoht selgus

intervjueeritavate vastustest kuumlsimusele kuidas osati lahendada lastega ettetulevaid

probleeme erialalasele toumloumlle minnes Paljud vastasid et sel ajal ei osanud veel probleeme

naumlha Uumlle seitsme aasta toumloumltanud otildepetajad ja Gordoni perekoolis osalenud peavad oskust

lapsega suhelda ning tema individuaalsust arvestada uumlheks lasteaiaotildepetaja professionaalsuse

tunnuseks 96 kotildeigist uuringus osalenuist peab lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga taumlhtsaks Seejuures rotildehutavad kotildeik koolituse laumlbinud et

otildepetaja on oma kaumlitumisega lastele mudeliks maumlrkides et lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskujul

isegi siis kui nad veel ei raumlaumlgi Siin avaldus oluline erinevus Gordoni koolitusel osalenud ja

mitteosalenud vastajate seas Kuumlsitlusele vastanuist vaid 35 totildei vaumllja et lapsed jaumlljendavad

otildepetaja kotildeneviisi Kursusel osalenud rotildehutasid kotildeik et olenemata sellest mida lastele

otildepetada jaumlrgivad lapsed vaid seda mida naumlevad ja kogevad Lasteaiaotildepetaja eeskujul votildeib

lapsest kasvada julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt lahendav inimene

Votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja motildeju laste sotsiaalsete oskuste arengule oskavad Gordoni

perekoolis osalenud votilderreldes baaskoolituse laumlbinutega oluliselt paremini tajuda ja arvestada

Kuigi Gordoni perekoolis osalenud peavad oluliseks kotildeiki kursusel kaumlsitletud teemasid

kasutatakse praktiliselt kotildeige rohkem aktiivset kuulamist tunnete peegeldamist lastevaheliste

probleemide vahendamist ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelit Otildepetajad on muutunud

enesekindlamaks suhted lastega laumlhedasemaks Kolleegide ja lastevanematega on suhted

avatumad Votilderreldes koolituseelse kaumlitumisega teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja puumluumltakse

neist hoiduda Julgemalt oumleldakse ldquoeirdquo ja potildehjendatakse seda Tavapaumlrase kiitmise asemel

raumlaumlgitakse lapsele lahti tema kaumlitumise motildeju ning vaumlljendatakse oma heameelt ja rotildeotildemu

Probleemolukordades ei potildergata enam lastele peale ega lahendata nende eest probleeme aumlra

vaid puumluumltakse minasotildenumeid kasutades ja lapsi kaasates olukordadele lahendusi leida

Otildepetajad on maumlrganud et lapsed on hakanud julgemalt oma arvamust avaldama uumlksteist

tunnustama ning omavaheliste probleemide puhul teineteist arvestama Lasteaia otildehkkond on

muutunud vabamaks ja rotildeotildemsamaks Otildepetajad leiavad et otildepitud oskuste paremaks

omandamiseks oleks vajalik koolitusjaumlrgne supervisioon ning hilisem jaumlrelkoolitus Kasuks

tuleks kogu meeskonna samuti lastevanemate koolitamine

54

435 Toumlouml autorite uurimuse ldquoGordoni perekooli kursuse vajalikkusest

lasteaiaotildepetajate koolitusesrdquo votilderdlus Gerdy Kanguri magistritoumloumlga ldquoTh

Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas otildepetajate

arvamusesrdquo

Autorid votilderdlesid uurimustulemusi Gerdy Kanguri tulemustega kes oma magistritoumloumls 2009

aastal uuris Th Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas

intervjueerides Gordoni Otildepetajate koolis osalenud 10 lasteaiaotildepetajat ja 11 koolis toumloumltavat

otildepetajat Kanguri valimisse kuulunud otildepetajaist enamus oli vanuses 20-30 vaid kaks

intervjueeritut olid uumlle 30 ning uumlks otildepetaja oli 19aastane Seega olid valimi moodustunud

otildepetajad oluliselt nooremad meie uuringus osalenuist

Gerdy Kanguri uurimustoumlouml fookus erines autorite omast Kangur (2009) keskendus oma toumloumls

otildeppe- ja kasvatustoumloumld puudutavatele probleemidele ja nende lahendamisele Autoreid huvitas

eelkotildeige lasteaiaotildepetaja roll laste sotsiaalse arengu toetamisele

Votilderreldes saadud andmeid Kangruri uurimustoumlouml tulemustega leidsid autorid olulisi sarnasusi

ja motildeningaid erinevusi Nii Kanguri kui ka autorite poolt intervjueeritud peavad oluliseks

otildepetaja oskust maumlrgata igat uumlksikut last Motildelemast uuringust selgub et enamus

intervjueerituid ei ole kaalunud oma toumloumlst loobumist Nii kaumlesoleva toumlouml autorite kui Kanguri

uuringus osalenud hindasid Gordoni koolituse vaumlga vajalikuks nimetades olulisemate

omandatud oskustena aktiivset kuulamist probleemide maumlaumlratlemist konfliktide lahendamist

ja minasotildenumeid Vastanud puumluumlavad otildepitut igapaumlevaselt rakendada Otildepitud oskuste

kasutamist takistavate teguritena toodi vaumllja ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmas Omandatud

oskuste uumllekordamine on motildelemas uuringus osalenute sotildenul vajalik Kotildeik nii Kanguri kui ka

autorite uuringus osalenud peavad taumlhtsaks lapse kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

rotildehutades lasteaiaotildepetaja rolli turvalise ja usaldusliku otildehkonna loomisel Positiivse meeleolu

loomist ja motivatsiooni aumlratamist peetakse igale otildepetajale vajalikuks kutseoskuseks mis

otseselt sotildeltub otildepetaja suhtlemisoskustest Motildelemast uuringus selgub Gordoni koolitusel

omandatud oskuste motildeju avaldumine otildepetajad tunnevad end kindlamat suhtlevad kolleegide

ja lastevanematega julgemalt ja vabamalt on hakanud rohkem oma arvamust avaldama ja teisi

kuulma Lastega suhtlemisel on otildepetajad muutunud teadlikumaks oma kaumlitumise motildejust ning

oskavad oma toumloumld paremini eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida Teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja

puumluumltakse neist hoiduda Enamus Kanguri intervjueeritutest ja kotildeik autorite uuringus osalenud

maumlrkasid Gordoni koolituse positiivset motildeju lastega suhtlemisele suhtlemine muutus

55

vabamaks ja sotildebralikumaks lapsi maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning kaasatakse neid

reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

Kotildeige olulisem erinevus avaldub lasteaiaotildepetaja rollinaumlgemuses Kanguri uuringus osalenuist

poolte arvates kuulub lasteaiaotildepetaja professionaalsuse juurde ka esilekerkinud probleemide

loova lahendamise oskus 50 vastanuist taumlhtsustavad otildeppimist ja toumloumlvihikute taumlitmist

Autorite poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajad peavad kotildeige aluseks just suhtlemisoskust

Kanguri valimis uumlks otildepetaja kes keeldus intervjuud andmast pidas Gordoni koolitust

motildettetuks jaumlaumldes kindlaks oma vaumlljakujunenud suhtlemisviisidele Autorite uuringus osalenud

pidasid kotildeik Gordoni koolitust vaumlga vajalikuks ja kasulikuks ning rakendasid koolitusel

omandatut tulemuslikult igapaumlevaelus Kanguri poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajatest

enamus pidas aktiivset kuulamist raskesti rakendatavaks vaumlikeste lastega kes veel ei raumlaumlgi

ning suure laste arvuga ruumlhmades Autorite uuringus seevastu kasutasid kotildeik Gordoni

perekooli lotildepetanud lasteaiaotildepetajad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt ja tulemuslikult

olenemata laste vanusest votildei ruumlhma suurusest Motildelemat tegurit mainiti kuumlll raskendavana

kuid mitte takistavana Uumlks kuumlsitletu Kanguri uuringus oli arvamusel et minasotildenumid ei motildeju

lastele vaid sobivad taumliskasvanute hulgas Autorite uuringus osalenute hulgas sellist

seisukohta ei esinenud Uumlks Kanguri uuringus osalenu avaldas et Gordoni koolitusel

osalemine on muutnud teda paremaks suhtlejaks ka kodustega autorite uuringus raumlaumlkisid

sellest omaalgatuslikult vaumlhemalt pooled inimesed

Autorite intervjueeritud kasutavad kotildeik ka votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit Kanguri

poolt kuumlsitletute hulgas kaks lasteaiaotildepetajat polnud antud mudelit kasutanud pidades seda

liialt keerukaks ja aeganotildeudvaks Pooled Gerdy Kanguri kuumlsitletuist ning kotildeik autorite

intervjueeritavad vaumlljendasid seisukohta et hea tahtmise korral saab kotildeike otildepitut rakendada

Toumlouml autorid ei saa tinglikult vaumllja tuua potildehjuseid miks pooled Kangurile vastuseid andnud ei

pea votildeimalikuks antud mudelit rakendada Votildeime oletada et maumlrkimisvaumlaumlrne erinevus on

tingitud osalenute vanusest ja elukogemusest Toumloumlstaaž oli Kanguri uuringus osalenuil vaumlhene

- kahel inimesel alla aasta kolmel aasta vaid neli inimest olid toumloumltanud 3-6 aastat Autorite

poolt intervjueeritud olid vanuses 26 ndash 57 ja nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36

aastani Autorid maumlrkasid muutust hoiakutes ja arvamustes paumlrast seitsmeaastast toumloumlkogemust

Nii Kanguri kui ka autorite uurimustulemuste analuumluumlsist ja votilderdlusest ilmnes et Gordoni

koolitusel osalenud lasteaiaotildepetajad peavad Gordoni metoodikat unikaalseks sest lihtsad

kuid olulised totildeed on esitatud arusaadavalt mudelid on igapaumlevaselt rakendatavad ning

56

tulemused avalduvad erinevates suhtlusringkondades kiiresti Suhted muutuvad avatumaks ja

laumlhedasemaks uumlksteist maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning probleeme lahendatakse

uumlksteise vajadusi arvestades Kui otildepetaja oskab kuulata ja laste tundeid peegeldada on lastele

tagatud emotsionaalne turvalisus Pingevaba otildehkkond julgustab lapsi oma arvamust avaldama

ning toetab otildepimotivatsiooni Lasteaiaotildepetajat naumlhakse mudelina kelle kaumlitumist lapsed

jaumlljendavad Koolitusel osalenud on maumlrganud et lapsed hakkavad kasvataja eeskujul uumlksteist

tunnustama aumlra kuulama oma arvamust avaldama ei uumltlema ning omavahelisi probleeme

teineteist arvestavalt lahendama Seega votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused on

vahetult seotud laste sotsiaalsete oskuste kujunemisega Motildelemas uuringus osalenud peavad

antud metoodikal potildehinevaid koolitusi vajalikuks nii lasteaia- kui ka kooliotildepetajatele ja

soovitavad koolituse sisse viia kotildeigi pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe otildeppekavadesse

57

Kokkuvotildete

Kaasaegses kasvatusteaduses vaadeldakse last taumlisvaumlaumlrtusliku inimesena kellel on otildeigus

enesemaumlaumlramisele Avatud aktiivseks vastutustundlikuks koostoumloumlvotildeimeliseks teisi

arvestavaks taumliskasvanuks kasvamine algab lapsepotildelvest ja on motildejutatud kasvukeskkonnast

Taumliskasvanute hoiakud ja suhtumine on aluseks lapse minapildi ja kaumlitumismudelite

kujunemisele Adekvaatne enesetunnetus ja ndashteadvus saavad areneda kasvukeskkonnas kus

taumliskasvanud on teadlikud kasvatuse pikaajalistest eesmaumlrkidest laste arengu

seaduspaumlrasustest oskavad arvestada laste individuaalsust motildeista laste motildettemaailma ja

tundeid ning pakkuda lisaks hoolitsusele ka soojust ja tuge mida lapsed vajavad Lapse

arengus on kodu ja vanemate kotilderval oluline roll lasteaial ja lasteaiaotildepetajal Mida noorem

laps seda olulisem on lasteaiaotildepetaja vahetu motildeju lapsele Alushariduse raamotildeppekava

kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Laste positiivse enesehinnangu omaalgatuse iseseisva motildetlemise toetamine eeldab

lastaiaotildepetajalt lisaks teadmistele ka selliste suhtlemismetoodikate valdamist mis

votildeimaldaksid eespool nimetatud eesmaumlrke taumlita Pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe

otildeppekavades ei ole uumlldjuhul suhtlusmetoodikate praktilist kursust mistotildettu otildepetajad saavad

teoreetilised teadmised kuidas lastega suhelda kuid ei oska neid teadmisi praktikas

rakendada

Toumlouml autorite eesmaumlrgiks oli selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajal toetada lapse emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud

riikliku otildeppekava taumliendamiseks

Autorite kogemusel on Thomas Gordoni suhtlusmetoodika universaalne ning votildeimaldab

lasteaiaotildepetajal taumlita alushariduse raamotildeppekava notildeudeid laste sotsiaalse ja emotsionaalse

arengu toetamisel Gordoni mudel laumlhtub inimotildeigustest on struktureeritud otildepetab probleeme

maumlaumlratlema ning valima sobivat suhtlemisoskust laumlhtudes pikaajalistest

kasvatuseesmaumlrkidest Aktiivse kuulamise ja votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudeli

kasutamine aitab luua lastele emotsionaalse turvalisuse ning jagada soojust ja motildeistmist

Minasotildenumid ja kehtestamisoskused on aluseks piiride seadmisel ning kokkulepete

sotildelmimisel

58

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus Valimi moodustasid Rakvere

Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid ning Gordoni perekooli laumlbinud

Laumlaumlne- ja Ida-Virumaa lasteaiaotildepetajad Uurimus viidi laumlbi 2011 aasta kevadel Kuumlsitlused ja

intervjuud on toumlouml autorite kaumles

Uuringu tulemuste potildehjal jaumlreldavad toumlouml autorid et Gordoni perekooli laumlbinud

lasteaiaotildepetajad

rakendavad otildepitud oskusi igapaumlevaselt

tajuvad end enesekindlamalt

suhtlevad kolleegidega ja lastevanematega vabamalt

on lastega suhtlemisel muutunud teadlikumaks oma sotildenavarast ja kaumlitumise motildejust

hoiduvad suhtlemistotildeketest

maumlrkavad ja kuulavad lapsi koolituseelse ajaga votilderreldes rohkem

peegeldavad oskuslikult laste tundeid ja maumlrkavad selle kasulikkust

kaasavad lapsi reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

oskavad oma toumloumld eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajate sotildenul on laste emotsionaalse ja sotsiaalse

arengu toetamisele eriti oluline motildeju aktiivsel kuulamisel laste tunnete peegeldamisel

lastevaheliste probleemide vahendamisel ning votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelil

Loetletud oskuste tulemusel on lapsed hakanud varasemast rohkem oma arvamust avaldama

uumlksteist tunnustama ja uumlksteisega arvestama Kotildeik otildepetajad motildeistavad et nende kaumlitumine on

mudeliks ja lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskuju jaumlrgides isegi siis kui nad veel raumlaumlgi

Uurimusest selgus et ankeetkuumlsitluses osalenud ja intervjueeritavad peavad lasteaiaotildepetaja

professionaalsuse oluliseks osaks suhtlemisoskust Kotildeik intervjueeritavad vaumlitsid et praktiline

Thomas Gordoni mudelile potildehinev suhtlemisoskuste koolitus on vaumlga vajalik igale

lasteaiaotildepetajale Need kes vastasid ankeetkuumlsitlusele ning olid toumloumltanud vaumlhem kui seitse

aastat pidasid suhtlemisoskuste alast koolitust vajalikuks kuid ei osanud vaumlaumlrtustada

praktilise otildeppe osataumlhtsust Kauem toumloumltanud otildepetajad kes ei olnud laumlbinud Gordoni koolitust

oskasid vaumllja tuua suhtlemisoskuste praktilise otildeppe vajalikkuse

59

Tulemustest jaumlrelduvalt leiavad toumlouml autorid et Gordoni koolitused on lasteaiaotildepetajatele

aumlaumlrmiselt vajalikud ning aitavad taumlita alushariduse raamotildeppekava

Uuringus osalenute ettepanekud

taumliendada alushariduse tasemeotildeppe otildeppekava Thomas Gordoni praktilise

suhtlemiskoolitusega

lisada Gordoni perekool ja Otildepetajate kool taumlienduskoolituse otildeppekavadesse

taotleda votildeimalusi lasteaiaotildepetajatele Gordoni koolituste riiklikuks rahastamiseks

Autorite ettepanek Gordon koolituste litsentsi omavale Perekeskusele Sina ja Mina

toumloumltada Gordoni perekooli ja Otildepetajate kooli baasil vaumllja koolitus lasteaiaotildepetajatele

koostada Gordoni metoodikal potildehinev kaumlsiraamat lasteaiaotildepetajatele ja anda see vaumllja

truumlkisena

60

Kasutatud kirjandus

Arvamus alushariduse raamotildeppekava kohta Eesti Lastevanemate Liit

httpwwwlapseemoodulphpmoodul=CMSampKomponent=Lehedampid=80ampsm_id=226

[20022011]

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee soovitus (2006)

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondsooline_v6vanemaharidu

sI_uemarlaudSoovitused_Positiivse_Vanemluse_Kohtapdf [06032011]

Aunap M Juske M Jt (2006) Koolist toumloumlle Haridus ja toumloumlturg Elukestva Otildeppe

Arendamise Sihtasutus Innove Tallinn

Brostroumlm S amp Wagner J (2003) Early childhood education in five nordic

countriesPerspectives on the transition from preschool to school Arhus Systime Academic

Brotherus A Hytoumlnen J KrokforsL (2001) bdquoEsi- ja algotildepetuse didaktikaldquo Tallinn

Butterworth G Harris M (2002) Arengupsuumlhholoogia alused TUuml Kirjastus

Cullen J (1995) bdquoAustralian Journal of Teacher Educationldquo EBSCO

Durrant J E (2010) Positive Discipline in Everyday Teaching Guidelines for Educator

Save the Children

httpseapsavethechildrenseGlobalscsSEAPpublicationpublication20pdfEducationPos

itive20Discipline20Everyday20Teaching20FINALpdf [01032011)]

Ebber I (1982) Otildepilase psuumluumlhika ja kodune kasvatus Tallinn

Eesti Vabariigi haridusseadus

httpwwwiseeedokumendidseadusedharidusharidusseadushtm [02022011]

Gordon T (2003) Tark lapsevanem Vaumlike Vanker

Gordon Th (2006) Otildepetajate kool Vaumlike Vanker

Heinla E (1999) Mida laps koolilt ootab Haridus 6 22 ndash 25

Hujala E (2004) Uuenev alusharidus Tallinn Ilo Kirjastus

Kangur G (2007) Lastevanemate hinnang Gordoni perekoolile Eestis Bakalaurusetoumlouml TLUuml

Kangur G (2009) Th Gordoni otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas

otildepetajate arvamuses Magistritoumlouml TLUuml

13

2 Lapse sotsiaalne kasvukeskkond ja otildepetaja roll selle kujundamisel

Soome kasvatusteadlase Hujala sotildenul kirjeldab taumlnapaumleva lapse kasvukeskkonda kotildeige

paremini sotildena muutus Muutuvad uumlhiskonnastruktuur vaumlaumlrtusmaailmad elamistavad ja

perestruktuurid Muutus minapildis on tekitanud votildeimsa uuenduse vajaduse kasvatuse ja

otildepetamise ideoloogias Traditsiooniliselt on kasvatust puumluumltud allutada poliitilistele ja

sotsiaalsetele suumlsteemidele et selle abil kujundada uumlhiskonnakorda sobituvaid kuulekaid ja

korralikke kodanikke (Hujala 2004)

Hierarhilises suumlsteemis notildeuti ja kasvatati kuulekust et tagada suumlsteemi kestmine

Demokraatia puumlsimiseks vajame aga kodanikuuumlhiskonda mille liikmeilt oodatakse

iseseisvust vaumlaumlrikust vastutustundlikkust julgust empaatiat enesevaumlljendus- ja

kuulamisoskust koostoumloumloskusi soovi elukestvalt otildeppida ja areneda On ilmselge et neid

omadusi ei saa arendada samade kasvatusviisidega mis muudavad inimesed passiivseks ja

manipuleeritavaks (Murrik 2010)

Voldemar Kolga sotildenul on meie paratamatuseks liikumine infouumlhiskonna poole millega

kaasneb postmodernne eluviis Postmodernses uumlhiskonnas peab laps olema valmis

autoriteetide kadumiseks ja maailma pidevaks muutumiseks Vastuoluliste votildeimalustega

maailmas orienteerumisel on olulise taumlhtsusega adekvaatne minapilt terve enesehinnang

enesekindlus ja eneseusaldus Vaumlga raske on valikuid teha ja otsuseid vastu votildetta kui ei tea

kes sa oled Kolga leiab et nii lapsevanematel kui uumlhiskonnal tuleb muuta oma hoiakuid

kasvatuse suhtes ja otildeppida suhtlustehnikaid mis votildeimaldaksid toetada positiivse

enesehinnangu kujunemist lastel ning lahendada lastega seotud probleeme (Kolga 2006)

Taumlnapaumlevaste suhtlustehnikate ja konfliktilahendusmeetodite otildepetamise algatajaks votildeib

pidada Thomas Gordonit Antud toumlouml autorid notildeustuvad Kolga vaumlitega et adekvaatse minapildi

kujunemine eeldab dialoogi taumliskasvanu ja lapse vahel Infouumlhiskonna lapsevanemad ja

otildepetajad vajavad eluaegset otildeppimisvalmidust et muutuvas maailmas toime tulla Kolga peab

vaumlga oluliseks valmisolekut otildeppida lastelt Vaid taolisest osalusest kasvab vaumllja demokraatia

ja tsiviiluumlhiskond (Kolga 2006)

Autorid peavad taumlhelepanuvaumlaumlrseks et president Toomas Hendrik Ilves rotildehutas oma Eesti

Vabariigi 93 aastapaumleva kotildenes vajadust keskenduda avatusele ja sallivusele Autorite arvates

algab avatuse ja sallivuse kujundamine lapsepotildelves mis eeldab taumliskasvanute suhtumist

lapsesse kui taumlisvaumlaumlrtuslikku inimesse

14

Taumlnapaumlevane inimkaumlsitus rotildehutab isiksust aktiivse maailmakujundajana Selle kaumlsituse

kohaselt usutakse et inimene on iseennast maumlaumlrav ja vastutusvotildeimeline olend ning teda tuleb

selles suunas toetada ja julgustada Seetotildettu puumluumltakse toetada laste omaalgatust ja aktiivsust

ning usutakse et nad suudavad ise motildeelda ja oma probleeme lahendada Sellest tulenevalt

naumlhakse kasvatust ja otildepetamist uumlhiskonna arengu ainulaadse ning iseseisva jotildeuna (Hujala

2004)

Otildepetajal on keskkonna looja arengu toetaja ning suunaja roll Lasteaiaotildepetajad loovad oma

hoiakute uskumuste ja vaumlaumlrtushinnangutega lasteaia otildehkkonna (Niiberg Linnas 2007)

21 Kasvukeskkond kui lapse sotsiokultuurilise arengu motildejutaja

Kasvatusteadlane ja lasteaiakultuuri uurija Maarika Pukk rotildehutab lasteaiakultuuri rolli lapse ja

lapsepotildelve vaumlaumlrtustamisel Lasteaiakultuur on vaumlaumlrtuste normide hoiakute ja potildehimotildetete

kogum millest lasteaiatoumloumltajad oma igapaumlevategevuses juhinduvad Just lasteaiakultuur ndash

jagatud arusaam vaumlaumlrtustest ja eeskujudest ndash on vaimne fenomen mis eristab uumlht lasteaeda

teisest Eesti lasteaiakultuuris on esindatud nii taumliskasvanukeskne lapsekeskne kui ka lapsest

laumlhtuv laumlhenemine Lasteaiapedagoogika peab olema paindlik ja muutumisvotildeimeline nii

indiviidi- kui ruumlhmatasandil Terviklikku pedagoogilist laumlhenemist arendavad muutused

eeldavad teadlikke uuendusi (Pukk 2006)

Sotsiokultuurilise teooria jaumlrgi mille loojaks votildeib pidada Lev Votildegotskit on teadmiste

kujundamine ja otildeppimine olemuselt sotsiaalsed tegevused mistotildettu neid ei saa kaumlsitleda lahus

konkreetsest sotsiaalsest kultuurilisest ja ajaloolisest raamistikust Seega ei ole kuumlsimus

niivotilderd indiviidis ega keskkonnas eraldi vaid just nende vastastikuses sotsiaalses motildejus

Votildegotski jaumlrgi toimub otildeppimine esmalt sotsiaalsel seejaumlrel psuumlhholoogilisel tasandil Lapse

vaumlline tegevus muutub otildeppimise ja kogemuste kaudu jaumlrk-jaumlrgult sisemiseks vaimseks

tegevuseks Otildeppimine algab lapse ja taumliskasvanu vahelises sotsiaalses interaktsioonis

muutudes seejaumlrel sisemiseks psuumluumlhiliseks protsessiks Just tegevus moodustab vahendava luumlli

indiviidi ja kollektiivi vahel Enne kui lapsed otildepivad abstraktseid motildeisteid omal algatusel

kasutama otildepivad nad neid tundma vastastikustes sotsiaalsetes suhetes Kollektiivne tegevus

naumliteks otildeppimine ja toumlouml kujundavad selles osalevate indiviidide omadusi ja kaumlitumist (Pukk

2006)

Lapsed vajavad arenguks erinevaid sotsiaalseid keskkondi ning votildeimalust suhelda nii

eakaaslaste kui ka taumliskasvanutega Laps konstrueerib aktiivselt otildepitava taumlhendust Otildeppimine

15

leiab aset siis kui otildeppija teadvuses toimuvad muutused otildeppija seob uue otildepisisu varasemate

teadmiste ja kogemustega oskab neid seoseid maumlrgata motildeista uumlmber hinnata Niisiis tunneb

otildeppija vajadust saada aru oma olukorrast ning seda motildetestada (Krull 2001 Saumlljouml

2003)Votildegotski vaumlitis et lapsed puumluumlavad kotildene abil suhelda kuigi nad pole selle eesmaumlrgi

saavutamisel alati edukad Votildegotski sotildenul arenevad motildelemad nii keel kui ka motildetlemine ja

motildejutavad vastastikku teineteist Tema arvates toimub arenguline progressioon mis saab

alguse sotsiaalselt tasandilt ndash taumliskasvanu ja lapse vahelistest suhetest jotildeuab sisemise

dialoogini ning lotildepuks verbaalse motildetlemiseni Lapse poolt vaadatuna on sotildenad sotsiaalse

kontakti saavutamise ja taumliskasvanu kontrollimise vahendiks ning nad votildeimaldavad lapsel

lahendada neid uumllesandeid millega ta juhendamata toime ei tuleks (Butterworth Harris 2002)

Votildegotski teooria kohaselt on areng taumliuslikem siis kui lapsele antakse kogu aeg uumllesandeid

mis raskuselt vastavad laumlhimale arengutasemele Taolised uumllesanded notildeuavad lapselt

pingutust lisaks veel ka taumliskasvanu abi Niipea kui laps omandab antud uumllesande

lahendamise oskuse ongi ta oma arengus jotildeudnud uuele tasemele so laumlhimale

arengutasemele Eeldatakse et see protsess toimib vahetpidamata (Ebber 1982)

Sotsiaalse arengu all motildeistetakse ka arengu seda aspekti mis on seotud uumlhiskonnas teiste

inimeste keskel elamisega ning nendega suhtlemisega Suhtlemise kaumligus omandab laps

teatud suhtlemismudelid otildepib toime tulema oma emotsioonidega ja neid adekvaatselt

vaumlljendama otildepib taumlhele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima Laps

omandab sellele uumlhiskonnale tuumluumlpilised normid ja kaumlitumismudelid mida konkreetses

uumlhiskonnas sobivaks peetakse

Inimese maailmavaates millel potildehineb igapaumlevane kaumlitumine on sadu motildejutusi alates lapseea

kasvukeskkonnast kus potildeimuvad nii suhtlus- info- tehno- kui ka looduskeskkonna

elemendid (Kasemets 2000)

Sotsiaalne areng seostub sotsiaalsuse kujunemise ja kaumlitumisoskustega (Saarits 2005)

Koolieelses kasvatuses rotildehutatakse lapse sotsiaalse arengu motildeju otildeppimisele Toetades lapse

sotsiaalset arengut luuakse ka tema intellektuaalse arengu eeldusi Kui laps usaldab iseennast

siis on tal head eeldused uue otildeppimiseks (Brotherus Hytoumlnen Krokfors 2001)

16

Eesti Lastevanemate Liidu kodulehelt votildeib lugeda vanemate soovi et alushariduse eesmaumlrgid

peaksid silmas nii inimese praegust kui ka tulevast eksistentsi Vanemad peavad lasteaias

taumlhtsaks vaba maumlngu omavahelist suhtlemist ja votildeimalust valida millal mida ja kellega koos

ette votildetta mis eeldab otildepetajalt paindlikkust Alusharidus peaks suurendama inimese eeldusi

olla otildennelik Lapsevanemad toovad vaumllja et lasteaia kohta kaumlivates otildeigusaktides on kuumlll

detailsed notildeuded kraanikaussidele kuid mitte kasvukeskkonnale sisulises motildettes Vanemad

ise peavad kotildeige taumlhtsamaks luua toetav kasvukeskkond milles maumlaumlrav roll on otildepetajal

Toetava keskkonna tuumaks peavad vanemad otildepetaja usaldus- ehk laumlhisuhet lapsega Nagu

eespool on viidatud sotildeltub otildepetaja isiksusest ja professionaalsusest millist tuge lapsed oma

arengule saavad (Eesti Lastevanemate Liit)

22 Otildepetaja roll kasvukeskkonna kujundajana

Niibergi ja Linnase (2007) arvates peavad taumlnapaumleva alushariduse otildepetajal olema potildehjalikud

teadmised ja avar silmaring Mida noorem on laps seda parem metoodik peab olema otildepetaja

Lasteaiapedagoog ei ole lihtsalt teadmiste vahendaja vaid kogu otildeppeprotsessi kujundaja See

eeldab temalt vaumlga head ettevalmistust ja lastepsuumlhholoogia tundmist

Sikka arvates loob otildepetajate ja laste vaheline emotsionaalne side toetava otildepikeskkonna

Vastastikuste positiivsete suhete tekkimine ja areng eeldab reaalselt koosveedetud aega ja

vastastikust kogemuste jagamist Sikka sotildenul on nii tegevotildepetajad kui ka uurijad maumlrganud

just selle uumlliolulise kasvatusliku motildejuteguri (reaalselt koosveedetud aeg ja vastastikune

kogemuste jagamine) pidevat vaumlhenemistendentsi otildeppeprotsessis

Otildepetajate votildeimalused poumloumlrata rohkem taumlhelepanu emotsionaalsetele ja sotsiaalsetele teguritele

taanduvad ametlike ettekirjutuste ning kotildeige (koolivalmiduse eakohase arengu

toimetulemise akadeemiliste oskuste jne) motildeotildetmise vajaduse ees Meie uumlhiskonnas levinud

votilderdlemine konkurents surve olla edukas votildeib olla seotud laste hilisema akadeemilise

ebaotildennestumisega Otildepetajal pole aega suhelda ning edastada vaumlaumlrtushinnanguid kui ta on

orienteeritud eeldatavatele tulemustele

2003 aasta kooliettevalmistusruumlhmades laumlbiviidud uuringu potildehjal selgus et aumlraotildepitavate

teadmiste tase on kotildergem kui sotsiaalsete oskuste uumlldiste otildepioskuste eetika ja

maailmavaatega seonduvate oskuste ja arusaamade tase Lapse eneseusk ja positiivsed

otildepikogemused mis loovad eeldused edasiste otildepingute edukuseks on seotud aga just nende

valdkondadega Antud uurimuse kokkuvotildettes totildedeb Sikka et otildepetajate professionaalsed

17

oskused laste positiivse minapildi ja uumlldiste otildepieelduste kujundamisel sisaldavad piisavalt

arenguruumi Kuigi lasteaiaotildepetajad on lapsekeskse pedagoogika potildehimotildetted omaks votildetnud

on nende praktiline rakendamine keerukas (Sikka 2009)

Lapsekeskse pedagoogika rakendamiseks kinnitab Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee

2006 aastal soovituse liikmesriikidele mille kohaselt valitsused peaksid oma poliitikate ja

tegevuskavade korraldamisel silmas pidama tingimuste loomist positiivseks lastekasvatuseks

ning mis tahes seda takistavate tegurite kotildervaldamist Oluliseks peetakse sotsiaalsete hoiakute

ja elulaadi muutmisele suunatud poliitikat mis votildeimaldaks paremini arvesse votildetta laste

vanemate ja perede vajadusi ning arendada peresotildebralikke toumloumlkeskondi ja teenuseid

Nimetatud printsiipide elluviimisel peavad autorid universaalseks Th Gordoni

suhtlemismudeli laialdast rakendamist Gordon laumlhtub demokraatlikest potildehimotildetetest

arvestades votilderdselt nii laste kui taumliskasvanute potildehilisi inimotildeigusi ndash vaumlljendada ennast saada

kuulduks ning lahendada konflikte motildelema osapoole vajadusi rahuldades Samad potildehimotildetted

on positiivse kasvatuse aluseks

221 Positiivse kasvatuse potildehimotildetted

Positiivse kasvatuse all motildeeldakse kasvatusviisi kus laste otildepetamisel ja kaumlitumise suunamisel

laumlhtutakse laste otildeigusest mitmekuumllgsele arengule ja kaitstusele vaumlgivalla eest Positiivse

kasvatuse aluseks on lapse otildeiguste potildehiprintsiibid ning mitmekuumllgsed teadmised laste

arengust ja tulemuslikest kasvatuspotildehimotildetetest Positiivne kasvatus jaumlrgib pikaajalisi

eesmaumlrke ndash arendada lapses enesedistsipliini ja elukestvaid oskusi ning seisneb empaatia

eneseaustuse teistest lugupidamise inimotildeiguste ning vaumlgivallatuse otildepetamises (Durant 2010)

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee (2006) soovitab liikmesriikidel selgitada nii

lastevanematele kui ka teistele lastekasvatuse eest vastutavatele isikutele kuidas last tuleb

kohelda kui isiksust vaumllistades nii fuumluumlsilise vaimse kui ka psuumlhholoogilise vaumlaumlrkohtlemise

ning soodustades laste kaasatust Soovituses peetakse taumlhtsaks teadlikkuse suurendamist

positiivse lastekasvatuse vaumlaumlrtusest uumlhiskonnas tervikuna Sotsiaalministeeriumi aruandes

lapse otildeiguste tagamise strateegia taumlitmise kohta tuuakse vaumllja vajadus jaumltkuvalt arvesse votildetta

rahvusvahelisi suundi ja arenguid pidada silmas UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis ja selle

lisaprotokollides toodut ning Euroopa Liidu ja Euroopa Notildeukogu direktiivides

18

konventsioonides ja soovitustes ettenaumlhtut Aruandes rotildehutatakse et laste vaumlaumlrtustamine peab

olema poliitikauumllene jaumlrjepidev ja jaumltkuv tegevus (Tikerpuu Reinomaumlgi 2009)

Eespool vaumlljendatud seisukohtadele tuginedes peavad autorid vaumlga oluliseks positiivse

kasvatuse potildehimotildetetest laumlhtumist meie laste- ja haridusasutustes Otildepetaja kes jaumlrgib positiivse

kasvatuse printsiipe loob lastele kasvamiseks turvalise otildehkkonna ja toetab nende positiivse

minapildi kujunemist vahetu isikliku kogemuse kaudu kujunevad lastel uumlksteist arvestavad

suhtlemismudelid ldquoSelle otildepetamine lastele mida nad peavad teadma et olla oma elus

edukad on uumlks kotildeige taumlhtsamaid toumlid maailmasrdquo uumltleb J E Durant (2010) rahvusvaheliselt

tuntud filosoofiadoktor kliiniline lastepsuumlhholoog positiivse kasvatuse edendaja

Toumlouml autorid refereerivad JE Duranti poolt vaumlljatoodud positiivse kasvatuse potildehimotildetteid

tuginedes eelpool viidatud teosele

Positiivne kasvatus ei ole kotildeikelubamine ega reeglite puudumine

Positiivse kasvatuse alustaladeks on

pikaajaliste eesmaumlrkide seadmine lastekasvatuses

soojuse toetuse ja struktuuri pakkumine

laste motildettemaailma ja tunnete motildeistmine

individuaalsete erinevuste aktsepteerimine

probleemide lahendamine

Nendel alustel tegutsedes on loomulik et probleemide tekkimisel ei karistata lapsi vaid

lahendatakse probleeme See notildeuab motildetlemist (ja selle harjutamist) olukorra hindamist ka

lapse vaatepunktist ning reageerimist viisil mis viiks pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamisele

laumlhemale Selleks on oluline anda vajalikku infot ning vaumlljendada lugupidamist lapse suhtes

Otildepetajat naumlhakse treenerina kes toetab lapsi otildeppimisel kandes votildetmerolli laste

enesehinnangu ja enesekindluse uumllesehitamisel ja iseseisvuse ning enesetotildehususe arendamisel

Selmet karistada akadeemiliste votildei kaumlitumuslike vigade eest otildepetaja seletab demonstreerib ja

mudeldab motildeisteid ja kaumlitumist mida tuleb otildeppida Durant naumleb positiivses kasvatuses

investeeringut mis toidab elukestvat motivatsiooni otildeppida

19

Durant kirjutab et paljud otildepetajad keskenduvad liialt luumlhiajalistele eesmaumlrkidele (Lotildepeta

raumlaumlkimine Tee oma kodutoumlouml aumlra Vasta mulle kohe) motildetlemata millist motildeju nad avaldavad

oma otildepilaste hilisemale elule Pikaajalisi eesmaumlrke teadvustamata on suurem totildeenaumlosus et

otildepetaja votildeib stressi tekitavates olukordades reageerida karjumise alandamise votildei isegi

loumloumlmisega Kritiseerimine sildistamine haumlbistamine aumlhvardamine jms otildepetaja

reageerimisviis kahjustab lapse enesehinnangut ja eneseusaldust ei innusta otildeppima ega loo

haumlid maumllestusi lasteaia kooli kohta Tutistamine naumlpistamine totildeukamine loumloumlmine jms

otildepetavad lapsi probleemide puhul vaumlgivaldselt kaumlituma Iga sellise reageeringuga

demonstreerib otildepetaja soovitud kaumlitumise vastandit blokeerides sellega pikaajaliste

eesmaumlrkide saavutamist Durant peab situatsioonistressiga hakkamasaamist viisil mis aitab

saavutada pikaajalisi eesmaumlrke uumlheks raskemaks kuid mitte votildeimatuks katsumuseks

otildepetajale Just nagu eesti lastevanemadki rotildehutab ka Durant et hariduse eesmaumlrk on

valmistada otildepilasi ette nende taumliskasvanuelu otildennestumiseks Tema sotildenul votildeib otildepetaja poumloumlrata

luumlhiajalised katsumused votildeimalusteks mis viivad pikaajaliste eesmaumlrkide suunas otildepetades

lastele kuidas tulla toime stressiga austada ennast ja teisi ning olla edukad otildeppijad

Distsipliin ei seisne karistuses Otildepilane peab kogema austust motildeistmist ja turvalisust et

avaneksid tema akadeemilised votildeimed ning puumlsiks otildepimotivatsioon

Pikaajaliste eesmaumlrkide saavutamise toumloumlriistadeks on soojuse toetuse ja struktuuri

pakkumine Taumlhtis on et emotsionaalselt turvalises keskkonnas tunnevad lapsed end vabalt ja

julgevad teha vigu mis on oluline osa otildeppimisest Kui otildepetajad tunnevad tegelikult huvi laste

mitte vaid kaumlsutaumlitmise vastu kogevad lapsed et neist hoolitakse nad laumlhevad kellelegi

korda Kui otildepetajad vaumlaumlrtustavad laste pingutusi tunnustavad neid ja vaatavad olukordi laste

pilgu laumlbi on lapsed rahulikumad ja koostoumloumlvalmimad neil on vaumlhem kaumlitumisprobleeme

Edukogemus toidab nende akadeemilisi huvisid ja vaumlhendab keskendumisraskusi ldquoAlles siis

kui me hakkame vaatama maailma laumlbi kuue- votildei kolmeteistaastase silmade votildeime olla

suutelised motildeistma nende kaumlitumise potildehjuseid Siis me saame olla efektiivsemad otildepetajadrdquo

uumltleb Durant

Struktuuri all motildeeldakse infot ja tuge mida lapsed otildepetajatelt saavad Kaumlitudes positiivse

rollimudelina (pikaajalisi eesmaumlrke silmas pidades) selgitades reeglite potildehjuseid kuulates

otildepilaste vaatenurka aidates neil leida lahendusi ja parandada eksimusi viisil mis votildeimaldab

oma kogemustest otildeppida olles seejuures otildeiglane kontrollides viha ja vaumlltides aumlhvardusi

varustab otildepetaja otildepilasi struktuuriga olles oma kaumlitumisega eeskujuks ja mentoriks Struktuur

sisaldub ka kindlates juhtnoumloumlrides kaumlitumiseks ja akadeemilisteks uumllesanneteks selgelt ja

20

jaumlrjepidevalt edastatud potildehjendatud ootustes laumlbiraumlaumlkimistes ning iseseisva motildetlemise

julgustamises See otildepetab lapsi arvestama enda ja teistega tulema toime frustratsiooniga

tegema otildeigeid otsuseid ning lahendama konflikte vaumlgivallata ka siis kui otildepetajat juures pole

(Durant 2010)

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et positiivne kasvatus on ennetav laumlhtutakse inimotildeigusi

arvestavatest kasvatuspotildehimotildetetest puumluumltakse motildeista kaumlitumis- ja otildepiraskuste potildehjuseid

vaumlltida luumlhiajalisi reaktsioone ning rakendada strateegiaid ja mudeleid millel on eeldused

toetada edukust ja eluoskusi

Autorite kogemus Th Gordoni metoodikaga kinnitab et antud metoodika votildeimaldab

positiivse kasvatuse potildehimotildetteid ellu viia Gordoni perekoolis ja Otildepetajate koolis praktiliselt

omandatavad suhtlemisoskused laumlhtuvad inimotildeigustest on struktureeritud ning votildeimaldavad

nii piire seada kui ka toetust soojust ja motildeistmist jagada

21

3 Thomas Gordoni efektiivsete suhete rajamise mudel

Thomas Gordon on uumllemaailmselt tuntud kui suhtlemisoskuste ja konfliktilahendusmeetodite

otildepetamise algataja Alustanud moumloumldunud sajandi viiekuumlmnendatel aastatel juhtimiskoolitusi

aumlri- tootmis- ja valitsusorganisatsioonidele ja praktiseerides hiljem kliinilise psuumlhholoogina

maumlrkas ta et sageli ei vaja tema poole poumloumlrdunud patsiendid psuumlhhoteraapiat vaid teadmisi

suhtlemisest Taumlnu psuumlhhoterapeudi vaumlljaotildeppele oskas Gordon kuulata ja motildeista nii lapsi

noori kui ka nende vanemaid Olemasolevad oskused votildeimaldasid tal maumlrgata kuidas

taumliskasvanud tahtmatult kuid jaumlrjekindlalt kahjustavad laste enesehinnangut ja enesekindlust

ning laumlmmatavad nende loovust ja algatusvotildeimet Rakendades oma vaumlljatoumloumltatud efektiivsete

suhete rajamise mudelit jaumlrgneval kuumlmnendil ka peredega toumloumltades leidis ta et nn Gordoni

mudeli (Gordon Model) abil votildeib saavutada maumlrkimisvaumlaumlrseid muutusi inimeste igapaumlevases

kaumlitumises Nii suumlndis 1962 aastal kursus lastevanematele PET Parent Effectiveness

Training Eestis Gordoni perekool (Eestis alates 1994 suumlstemaatiline koolitus alates MTUuml

Perekeskus Sina ja Mina loomisest 2004) Motildeistmine et formaalharidus ei anna kotildeige

elementaarsemaidki teadmisi potildehimotildetetest ja oskustest millega luua toimivaid inimsuhteid

suhelda uumlksteisega ausalt ja avatult ning lahendada konflikte konstruktiivselt sai aluseks

otildepetajate efektiivsustreeningu loomisele 1974 aastal (TET Teacher Effectiveness Training

Eestis Otildepetajate kool) (Perekeskus Sina ja Mina perekoolantiee)

Gordoni kursused potildehinevad eeldusel et mis tahes aine teema oskuse votildei vaumlaumlrtuse

otildepetamisel on edu saavutamisel maumlaumlravaks otildepetaja ja otildepilase vahelised suhted Kui otildepilasi ei

motildeisteta ei usaldata kritiseeritakse alandatakse kaumlsutatakse surutakse alla muutuvad nad

totilderksaks ja osutavad otildeppimisele vastupanu (Gordon 2006) Otildeppimiseks ja otildepetamiseks

vajaliku otildehkkonna loomine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja vaumlaumlrtushoiakutest ja suhtlemisoskusest

Gordoni kursustel keskendutakse oskustele mida otildepetajad vajavad ehitamaks silda enda ja

laste vahele Need oskused ei sunni otildepetajaid omandama hulgaliselt teoreetilist materjali vaid

on seotud eelkotildeige raumlaumlkimise ja kuulamisega Tuginedes laumlbiviidud uuringutele peab Gordon

otildeppimise soodustamise puhul kotildeige olulisemaks kuulamist Raumlaumlkimine motildejub aga sotildeltuvalt

sellest kuidas raumlaumlgitakse kas konstruktiivselt votildei destruktiivselt Kuna otildepetaja valitud

suhtlemisviis votildeib laumlbisaamist otildepilastega soodustada votildei kahjustada peab Gordon oluliseks

et otildepetaja oskaks valida igas olukorras kotildeige sobivama suhtlemisviisi (Gordon 2006)

22

David Aspy Flora Roebucki ja Rahvusliku Inimliku Hariduse Liidu (Human Consortium for

Humanizing Education) poolt neljakuumlmne kahes USA osariigis korraldatud

longitudinaaluurimus naumlitas et kui lapsed saavad kotildergel maumlaumlral motildeistmist hoolimist ja

siirust otildepivad ja kaumlituvad nad paremini kui siis kui nad seda kotildeike vaumlhe saavad (Gordon

2006)

Th Gordonit haumlmmastas et kuigi maailm on pidevas muutumises uumlha rohkem teatakse

inimese arengust ja selle seaduspaumlrasustest ning muutuvad ka sotsiaalsed kooslused

kasutatakse lastekasvatuses endiselt mitu tuhat aastat rakendatud votildeimu- ja karistusmeetodeid

Ta eristab kolme vanemlikku stiili autoritaarne kotildeikelubav (sallivalistuv) ja demokraatlik (vt

315) Votildeimule allutatud suhted ei kasvata lastes vastutustunnet ega sisemist distsipliini

vastupidi mida rohkem votildeimu kasutada seda vaumliksem motildeju on sellel lapse kaumlitumisele ja

vaumlaumlrtustele (vt joonis 1)

Joonis 1 Autoritaarse kasvatuse motildejud lapsele ning poumloumlrdvotilderdeline

seos votildeimu ja motildeju vahel (Gordon 2003)

Vanemad kes ei taha kaumlituda autoritaarselt kalduvad sageli teise aumlaumlrmusesse ega suuda lastele

piire seada lastes neil endale bdquopaumlhe istudaldquo Sageli votildeib juhtuda et vanemad jaumlaumlvad nende

kahe aumlaumlrmuse vahel pendeldama Demokraatliku kasvatuse puhul arvestab vanem nii enda kui

ka lapse vajaduste ja vaumlaumlrtustega Demokraatlik vanem votildetab selge vastutuse oma rolli eest

kuid ei rakenda lapse soovitud kaumlitumise saavutamiseks votildeimu vaid erinevaid

motildejutusvahendeid kaasates ka lapsed otsuste tegemisse Gordon maumlrkas et lapsed kes on

saanud reeglite loomises osaleda jaumlrgivad neid palju puumlsivamalt

23

Metoodika aluseks on kindlad vaumlaumlrtuspotildehimotildetted ja kursusel arendatavad konkreetsed

oskused laumlhtuvad just neist vaumlaumlrtustest

Lapsed on olulised nad on inimesed seega on neil vajadused ja otildeigus oma vajadusi

rahuldada

Vanemad on olulised nemadki on inimesed ja neilgi on otildeigus oma vajadusi rahuldada

Inimestevahelised suhted on olulised sest omavaheliste suhete kvaliteedist sotildeltub nii

lapse kui ka vanema rahulolu suhetes on elu eesmaumlrgipaumlrane ja taumlhenduslik

Kasvukeskkond on oluline Lapse enesehinnang kujuneb suuresti selle kaudu kuidas

teda naumlevad ja temasse suhtuvad taumliskasvanud

Gordon ise on nimetanud oma programmi revolutsiooniliseks muutuseks vanemakasvatuses

sest see oli esimene omataoline kus rotildehk oli lapsevanema rollil ja kaumlitumisel mitte lapsel

votildeimaldades taumlielikult muuta seda kuidas lapsi kasvatatakse Praeguseks juba aastakuumlmnete

pikkused kogemused Gordoni mudeli rakendamisel nii vanemahariduses kui ka otildepetajate

koolitamisel on kinnitanud et nimetatud meetodite ja selles sisalduvate oskuste kasutamine

muudab inimestevahelised suhted demokraatlikumaks Demokraatlike suhete otildepetamist pidas

Gordon demokraatliku uumlhiskonna aluseks Gordoni sotildenul on need oskused bdquovajalikud ka

selleks et saumlilitada maailmas rahu Demokraatlikud perekonnad on rahumeelsed ja kui leidub

piisavalt palju rahumeelseid perekondi tekib uumlhiskond mis ei tunnusta vaumlgivalda ega notildeustu

sotildejategevusegardquo

Demokraatia arengusse panustamise eest esitati Thomas Gordon koguni kolmel korral Nobeli

rahupreemia nominendiks (1997 1998 ja 1999) Kuigi temast ei saanud nimetatud preemia

laureaati elas ta piisavalt kaua et naumlha oma elutoumlouml vilju ndash mitte ainult miljonid koolitustel

osalenud vanemad rohkem kui neljakuumlmnes riigis vaid kohtumised inimestega keda oli

kasvatatud PETi oskuste abil Need kohtumised veensid Gordonit et tema poolt elluviidud

lastekasvatusoskused aitasid inimestel kujuneda tervemaks ja otildennelikumaks ning omandatud

suhtlusmudel kandus edasi perevaumlaumlrtusena neist kelle vanemad javotildei vanavanemad olid

osalenud Gordoni koolitustel olid omakorda saanud demokraatlikud oma lapsi vaumlgivallata

kasvatavad lapsevanemad

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et kuigi mudel loodi ligi viiekuumlmne aasta eest pole see kaotanud

motildejujotildeudu pigem vastupidi ndash mida enam me jaumlrgime demokraatlikke vaumlaumlrtusi seda enam

vajame kasvatusoskusi millega neid kujundada Gordon rotildehutab et kursusel otildepitavate

24

oskuste kasutamine pole pelgalt metoodika rakendamine vaid eelkotildeige ellusuhtumise

kuumlsimus nii enda kui ka lapse votilderdne vaumlaumlrtustamine ning vastastikusest lugupidamisest

tulenev kaumlitumine (vt lisa 3) Tema meetodi keskseteks maumlrksotildenadeks on aktiivne kuulamine

adekvaatne enesekehtestamine ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudel Th Gordoni mudel

on unikaalne sest pakub tervikliku ja suumlsteemse laumlhenemise suhtlemisel esinevate olukordade

jaoks Kuna mudel on sarnane nii Gordoni perekoolis kui ka Otildepetajate koolis raumlaumlgivadki

autorid siin ja edaspidi lihtsalt Gordoni mudelist (Gordon 2003)

31 Gordoni mudeli potildehimotildeisted ja -oskused

Kotildeigi kursusel kaumlsitletavate oskuste raamistamiseks votildetab Gordon kasutusele kaumlitumisakna

motildeiste ehk metafoori vaumlites et iga inimene naumleb teisi justkui laumlbi akna

Kaumlitumine on silmaga naumlhtav votildei kotildervaga kuuldav tegevus mitte hinnang sellele Nii naumliteks

ei saa vaatleja naumlha et laps on laisk kuid votildeib naumlha tema asju mis on moumloumlda tuba laiali

Sallivuspiir vaumlljendab taumliskasvanu suhtumist hetkel toimuvasse kaumlitumisse ja maumlaumlrab

millisesse kaumlitumisakna osasse see kaumlitumine taumliskasvanu jaoks paigutub Sellest omakorda

oleneb millist suhtlemisoskust kasutada

Lapsevanema votildei otildepetaja seisukohalt on kotildeik lapse teod kogetavad kas vastuvotildeetavana votildei

vastuvotildeetamatuna Oluline on ka teadvustada kuidas enda sallivuspiir votildeib muutuda ning

millest see oleneb

25

Joonis 2 Kaumlitumisaken ( Gordon 2003)

Suhtlemiselkaumlitumisaknas votildeib eristada kolme olukorda lapse probleem probleemideta ala

ja taumliskasvanu probleem (joonis 2) Sobiliku suhtlemisoskuse valik ja edasine sihipaumlrane

kaumlitumine oleneb oskusest adekvaatselt maumlaumlratleda millise olukorraga on tegemist

Taumliskasvanu reageering maumlaumlrab millisesse kaumlitumisakna osasse mingi kaumlitumine tema jaoks

paigutub

Kui lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu on probleem taumliskasvanul ja selle

olukorra lahendamine eeldab temalt kehtestamisoskusi Oluline on ka vahet teha kas tegemist

on vajadus- votildei vaumlaumlrtusvastuoluga Kaumlitumised mis taumliskasvanut ei haumliri on temale

probleemitus alas Probleemideta ala laiendamiseks pakub Gordoni mudel oskusi selgeks

enesevaumlljenduseks minasotildenumite abil Oluline ja vanemate seas sageli haumlmmingut tekitav

arusaamine on et kaumlitumised mis annavad maumlrku lapse haumliritusest paigutuvad taumliskasvanule

vastuvotildeetavasse alasse moodustades selle uumllemise osa ndash lapse probleemala Selline jaotus ei

taumlhenda et taumliskasvanu jaumltaks lapse oma murega uumlksi vaid on vajalik selleks et adekvaatselt

olukorda maumlaumlratleda ja valida sobiv suhtlemisoskus antud juhul abistamisoskused

Taumliendavateks oskusteks on 6-astmeline probleemilahendusmudel ehk votildeidan-votildeidan mudel

lastevaheliste probleemide vahendamine kodukeskkonna kohandamine ning oskused

vaumlaumlrtusvastuolude kaumlsitlemiseks (Gordon 2003 2006)

26

311 Selge enesevaumlljendamine minasotildenumite abil

Toumloumltades peredega maumlrkas Gordon et enamasti suhtlevad vanemad lastega viisil mis ei

votildeimalda lastel kogeda vanemate armastust ning naumlitab et vanemad ei hinda last sellisena

nagu ta on Seevastu vanemad kes otildepivad oma lastega suhtlema heakskiitvalt saavad olla

neile toeks ning eneseaustuse ja positiivse enesehinnangu alusepanijaks Gordon motildeistis et

vanemate oskamatus tuleneb nende enda puudulikust kasvatusest kuid jaumlreldas samas et

vajame uut vanemate potildelvkonda kes tunnistaks vajadust otildeppida oskusi mis aitaks kasvatada

vastutustundlikke lapsi

Iga lapse elus on periood kui ta hakkab enda kohta uumltlema bdquominaldquo Sel ajal on loomulik et

laps vaumlljendab end mina-keeles ma tahan ma ei taha mulle meeldib mulle ei meeldi jms

Kui last uumlmbritseb aga sina-keelne maailm (ja nii see paraku enamasti on lapse poole

poumloumlrdutakse miks sa nii teed kas ma ei oumlelnud sulle kuidas sa ometi nii lohakas oled jms)

kaotab ka laps oma loomuliku enesevaumlljendusoskuse Samas on lapsel sina-keeles

vaumlljenduvast taumliskasvanust palju raskem aru saada kui minasotildenumitega vaumlljenduvast

inimesest Minasotildenumi kasutaja votildetab selge vastutuse oma motildetete tunnete vajaduste ja

nende vaumlljendamise eest Taumliskasvanu kes vaumlljendab end lastele minasotildenumite abil tuleb

lapsele laumlhemale ja muutub lapsele inimesena justkui laumlbipaistvamaks Oumleldes kamandamise

asemel ma vajan su abi ma palun et sa antakse lapsele signaal et temast peetakse lugu

votildeimaldades lapsel tunda end olulisena ja vaumlaumlrtustatuna

Olukorras kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanu meelest heakskiidetav soovitab Gordon

harjumuspaumlrase kiitmise asemel kasutada positiivset minasotildenumit Sel juhul kirjeldab

taumliskasvanu lapse kaumlitumist ja selle kaumlitumise motildeju endale Lisades sellele ka oma tunded

(heameel rotildeotildem taumlnulikkus vms) annab ta lapsele motildeista kui oluline see kaumlitumine temale on

Selline poumloumlrdumine votildeimaldab lapsel hakata tajuma oma kaumlitumise motildeju teistele inimestele

sest taumliskasvanu naumlitab lapsele tema kaumlitumise motildeju oma sotildenadega nagu peeglist Taumlhtis on

meeles pidada et positiivse minasotildenumi eesmaumlrk pole vaumllja pressida soovitud kaumlitumist vaid

oma heameelt vaumlljendada Kuna laste uumlheks potildehivajaduseks on olla maumlrgatud rotildeotildemustab ka

laps Uumlhtlasi aitab tunnustav tagasiside lapsel uumlles ehitada positiivset enesekuvandit

Aumlrauumltlev minasotildenum on kohane olukorras kus mingil potildehjusel ei saa lapse soovidele vastu

tulla Motildeeldes mis on aumlrauumltlemise potildehjuseks saab oumlelda selge bdquoeildquo ning seda potildehjendada oma

vajadustega N Ma ei saa sinuga kohe praegu maumlngima tulla sest mul on vaja otildehtusoumloumlk

27

valmis teha Selline oma piiride vaumlljendamine otildepetab lapsi teistega arvestama samuti otildepivad

nad sellest enda piiride ja vajaduste eest seismist ning bdquoeildquo uumltlemist (Gordon 2003)

312 Suhtlemistotildeketest hoidumine

Thomas Gordon toob vaumllja kaksteist enamlevinud sinasotildenumit ehk poumloumlrdumisviisi mida ta

nimetab suhtlemistotildeketeks (vt lisa 4) sest nii vanemad kui ka otildepetajad kasutavad neid

valdavalt probleemolukordades maumlrkamata et need ei anna soovitud tulemust ega aita

probleeme lahendada

Kui probleem on lapsel vajab ta taumliskasvanu abi probleemi maumlrkamisel aumlrakuulamisel ja

eneses selgusele jotildeudmisel et siis ise votildei taumliskasvanu toel murele lahendus leida Kui lapse

kaumlitumine on probleemiks vanemaleotildepetajale on taumliskasvanu vastutus lapsele teada anda

milline kaumlitumine ja mille totildettu teda haumlirib

Suhtlemistotildekked ei aita kummalgi juhul probleeme lahendada vaid kahjustavad nii laste

enesehinnangut kui ka lapse ja taumliskasvanu suhet uumlhtlasi votildetavad nad votildeimaluse lapse

vastutustunde ja omaalgatuse arenguks (Gordon 2003 2006)

Ajal mil suhtlemistotildeketest hoidumist otildepetatakse nii klienditeeninduses kui

juhtimiskoolituses votildeime oma kogemuste potildehjal vaumlita et kodus koolis lasteaias ja toumloumll ei ole

need kuhugi kadunud vaid moodustavad endiselt suure osa igapaumlevasest suhtlemisest Eriti

tavapaumlrane on sinasotildenumite kasutamine laste puhul juhul kui lapse kaumlitumist kogetakse

vastuvotildeetamatuna Sildistamine suumluumldistamine kamandamine kuumlsimine jt on nii

harjumuspaumlrased et nende poumloumlrdumiste varjatud alltekst ndash mina taumliskasvanu olen sinust

targem sina vaumlike lollike ei tea kuidas asjad kaumlivad ndash jaumlaumlb taumliskasvanule hoomamata lapse

kujunevat isiksust ja minapilti sellegipoolest valusalt riivates (Gordon 2003)

313 Abistamisoskused lapse probleemi korral

Kui lapsel on probleem on tavapaumlrane et taumliskasvanud tahavad last aidata Nad kuumlsivad miks

ta nutab lohutavad pakuvad lahendusi kuid vahel teevad ka etteheiteid (kas ma ei oumlelnud)

votildei riidlevad Ei teata et ise lapse probleemi lahendama asudes votildeetakse lapselt justkui otildeigus

oma tunnetele ja vastutus probleemi lahendamise eest ning suumlvendatakse seelaumlbi lapse

ebakindlust abitust ning sotildeltuvusvalmidust Laps votildeib muutuda ka trotslikuks kui pakutud

lahendused talle ei sobi ja ta tahab omamoodi toimida

28

Kui lapsel on mure on taumliskasvanu uumllesanne seda maumlrgata hoolida ning pakkuda toetust

Parim viis selleks on aktiivne kuulamine mis votildeimaldab last tema tundeid ja vajadusi motildeista

Lapse tunnete peegeldamisel on suumlgav motildeju - last on maumlrgatud (see on lapse potildehivajadusi) ta

kogeb et temast hoolitakse ndash see omakorda toetab lapse enesehinnangut ja sisemist

vaumlaumlrtustunnet Kui suhtlemistotildekkeid ei rakendata kogeb laps et ta on aktsepteeritud sellisena

nagu ta on seega on turvaline oma tundeid tunda ja neid vaumlljendada need ei pea minema

kaumlitumisse ega kehasse (haigusteks) Laps keda aktsepteeritakse otildepib hoolima ka teistest

Vanemad ja otildepetajad soovivad et laps otildepiks oma tundeid ja kaumlitumist ohjeldama Kuid

juhtida saab vaid seda mida tuntakse Selleks et otildeppida motildeistma iseennast koos oma

tunnetega vajab laps kotildeigepealt taumliskasvanuid kes tema tundeid motildeistaksid ja neid talle

peegeldaksid Nii otildepib laps oma tundeid aumlra tundma ja saab nende kohta ka sotildenad Ta ei pea

enam vaikselt nurgas istuma vaid oskab oumlelda ma olen kurb Ta ei pruugi vihasena teisele

virutada kui oskab oumlelda mulle ei meeldi et sa minu kaumlest asja aumlra kiskusid

Gordon peab aktiivset kuulamist uumlheks totildehusamaks viisiks kuidas aidata lapsel kasvada

vastutustundlikuks ja ennast suunavaks iseseisvaks inimeseks Aktiivne kuulamine suurendab

laste valmisolekut kuulata vanemaid ja otildepetajaid ning muudab lapsed avatumaks ja

omavahelised suhted laumlhedasemaks vaumlhendades nii ka distsipliiniprobleeme (Gordon 2003

2006)

314 Kehtestamisoskused lapse vastuvotildeetamatu kaumlitumise puhul

Kui lapse kaumlitumine on vanemale votildei otildepetajale vastuvotildeetamatu taotleb taumliskasvanu lapse

kaumlitumise muutust Harvem motildeeldakse sellele kas kavatsetaval sekkumisel on uumlldse eeldust

muutust tekitada veel harvem aga sellele et lapse poole poumloumlrdutaks viisil mis ei kahjustaks

lapse enesehinnangut ega omavahelisi suhteid ning aitaks kaasa lapse vastutustunde arengule

Gordoni sotildenul alahindavad taumliskasvanud laste valmisolekut nende soovidele vastu tulla Tema

kogemuste jaumlrgi kasutab 99 koolitusele tulnud vanematest ebaefektiivseid kasvatusvotildetteid

Sellest teadlikuks saades on enamik vanemaid šokeeritud sest nad pole kunagi motildeelnud

kuidas nende sotildenad votildeiksid lastele motildejuda

Gordon pakub vastuvotildeetamatule kaumlitumisele reageerimiseks kolmeosalise kehtestava

minasotildenumi koos kaumliguvahetusega ehk lapse vastuseisu aumlrakuulamisega Kehtestavas

minasotildenumis kirjeldab taumliskasvanu lapsele tema kaumlitumist (vaumlltides hinnanguid ja muid

suhtlemistotildekkeid) selle kaumlitumise konkreetset motildeju endale ja oma tundeid selle suhtes Sel

29

moel votildetab vanemotildepetaja vastutuse oma vajaduste rahuldamise eest naumlidates oma sotildenadega

lapsele justkui peeglist kuidas lapse kaumlitumine tema taumliskasvanu vajadusi riivab jaumlttes

vastutuse kaumlitumise muutmise eest lapsele Oma tunnete avamine toob esile vanemaotildepetaja

haavatavuse ja inimliku palge luues eelduse ehedaks laumlheduseks Totildeenaumlosus et laps kes

motildeistab miks taumliskasvanu on haumliritud muudab oma kaumlitumist on kordades suurem kui

sinasotildenumite puhul Sellegipoolest on taumlhtis et taumliskasvanu oleks valmis ka lapsepoolseks

enesekaitseks votildei vastuseisuks Uumlmberluumllitumist kehtestamiselt aktiivsele kuulamisele

nimetab Gordon kaumliguvahetuseks Kaumliguvahetus votildeimaldab lapsel tekkinud tunnetega toime

tulla ning kannab sotildenumit et teda aktsepteeritakse ja motildeistetakse (Gordon 2003 2006)

Gordoni meelest on selline vahetu suhtlemiskogemus ka uumlheks totildehusamaks mooduseks

kuidas lapsed otildepivad enda eest seisma ja ausalt ennast vaumlljendama

315 Konfliktide lahendamise tavapaumlrased viisid ja votildeidan-votildeidan meetod ehk

6-astmeline probleemilahendusmudel

Olukorda kus lapse kaumlitumine on taumliskasvanule vastuvotildeetamatu kuid lapse kaumlitumine pole

muutunud ka paumlrast taumliskasvanu minasotildenumeid ja korduvat kaumliguvahetust nimetatakse

konfliktiks Kui taumliskasvanu on hoidunud suhtlemistotildeketest ja valinud sobiva suhtlemisviisi

on konflikti potildehjuseks vastuolud lapse ja taumliskasvanu vajaduste votildei vaumlaumlrtuste vahel Oma

kasvukogemustest tulenevalt kardavad paljud inimesed konflikte ja puumluumlavad neid vaumlltida

ometi pole see alati votildeimalik Taumlhtis on meeles pidada et konfliktide esinemine on elu

loomulik osa ning omavahelisi suhteid ei ohusta konfliktid vaid nende kaumlsitlemise viis

Autoritaarse lahendusmudeli puhul surub taumliskasvanu oma lahenduse laumlbi Kuna lapse

vajadused jaumlaumlvad arvestamata ja laps aumlra kuulamata on lapse osaks pettumus kurbus trots ja

pahameel Tihti vanemad ja otildepetajad ei motildetle et kaumlitumisega on nad lapsele mudeliks

kujundades lapse toimetulekustrateegiaid Votildeimu kasutamisele ja allutamispuumluumletele

reageerivad lapsed votildeitlemise alistumise votildei potildegenemisega (vt tabel 1) Taumliskasvanud kes ei

taha kaumlituda sel moel kuid ei oska teisiti votildeivad kalduda teise aumlaumlrmusesse ning lasta lapsel

paumlhe istuda Kui taumliskasvanu ei suuda enda eest seista teeb laps mida tahab Taumliskasvanu

tunneb end abituna lapsel aga puudub turvatunne sest ta ei saa taumliskasvanu peale kindel olla

Gordon nimetab motildelemat meetodit kaotajatega meetoditeks

30

T a b e l 1 Autoritaarse konfliktilahendusmudeli motildejud lapsele

Tunded Laste toimetulekustrateegiad

Pahameel viha vaenulikkus Vastuhakk maumlss agressioon risti vastupidine

tegutsemine hoiak

Masendus Kaumlttemaks (tagasitegemine)

Viha Valetamine vingerdamine tunnete varjamine

Kimbatus Teiste suumluumldistamine pealekaebamine

Vaumlaumlrtusetuse tunne Petmine spikerdamine plagieerimine

Hirm aumlrevus rahutus Domineerimine peremehetsemine

kiusamine provotseerimine tuumlranniseerimine

Otildennetunde puudumine kurbus depressioon Vajadus votildeita hirm kaotada

Kibedus kaumlttemaksuhimu Liitude sotildelmimine grupeerumine

vanemaotildepetaja vastu kampade teke

Votildeimetus Alistumine kuuletumine (otildepetaja lemmikuks

saamine) jaumlreleandmine

Kangekaelsus Lipitsemine ja pugemine

Votildeistluslikkus Mugandumine riskide mittevotildetmine hirm

uue ees konformsus loovuse puudumine

Alandus apaatia Endassetotildembumine potildegenemine

fantaseerimine regressioon

Gordoni sotildenul on arengut laste kasvatamises ja kohtlemisel takistanud just taumliskasvanute

kitsapiiriline ettekujutus autoriteedist ja sellest kangekaelne kinnihoidmine Treenides

kuulekust ei kasvatata lastes vastutustunnet vaid sotildeltuvust Selline kasvatus muudab lapsed

araks kartlikuks ja naumlrviliseks sageli ka trotslikuks ja kaumlttemaksuhimuliseks Taumlnapaumleval kus

otildeigussuumlsteem ei tunnista enam uumlhe rassi votildeimu teise uumlle muutunud on juhtimisviisid aumlris ja

toumloumlstuses ning rahvusvaheline uumlldsus motildeistab hukka votildeimu kasutamise nii oma riigi kui ka

teise riigi kodanike suhtes on kodu ja kool Gordoni sotildenul uumlheks viimastest paikadest kus

inimestevahelistes suhetes veel votildeimu kasutatakse Selle potildehjuseks peab Gordon jaumlllegi

31

inimeste isiklikku kogemusi ndash taumliskasvanud kasutavad lastega suhtlemisel votildeimu sest neil

puuduvad teadmised ja kogemused kuidas teisiti lahendada vastuseise inimsuhetes (Gordon

2003) Alternatiivina pakub Gordon vaumllja 6-astmelise ehk votildeidan-votildeidan mudeli mis potildehineb

nii lapse kui ka taumliskasvanu vajaduste arvestamisel (vt joonis 3) Erinevalt autoritaarsest ja

kotildeikelubavast mudelist kus uumlks osapool votildeidab teise arvelt jaumletakse siin esialgsed

lahendused hoopiski kotildervale ning keskendutakse kummagi osapoole vajadustele Lahendusi

otsitakse uumlhiselt ajuruumlnnaku meetodil ning hiljem leitakse neist laumlbiraumlaumlkimiste abil sobiv mis

rahuldab nii lapse kui ka vanemaotildepetaja vajadusi (vt lisa 5)

bdquoParadoksaalsel kombel on totildesi et votildeimu kasutades kaotavad vanemad oma motildeju ja motildeju

suureneb kui nad votildeimust loobuvad votildei selle kasutamisest lahti uumltlevadldquo On arusaadav et

omavahelise konflikti lahenduse otsimise protsessi kaasatud laps kogeb aktseptsiooni ning

tunneb end olulisena Osaledes ise lahenduste pakkumises ja valimises on lapsed ka

motiveeritud sotildelmitud kokkuleppeid pidama ning uumlhtlasi otildepivad nad ka ise probleeme

uumlksteise vajadusi arvestavalt lahendama (Gordon 2003) Autorid eeldavad et kooli minnes on

nendel lastel paremad sotsiaalsed oskused millest tulenevalt on neil kergem kohaneda uutes

olukordades ja uutes suhetes

Joonis 3 Votildeidan-votildeidan e 6-astmeline konfliktilahendusmudel (Gordon 2006)

316 Lastevaheliste probleemide vahendamine

Autorid peavad vaumlga oluliseks lasteaiaotildepetaja oskust vahendada lastevahelisi konflikte

Thomas Gordon pakub vaumllja tehnika mille aluseks on taumliskasvanu hooliv reageerimine

Lapsevanemotildepetaja maumlrkab laste vahel tekkinud vastasseisu tunneb huvi milles asi kuid ei

32

asu kaitsma kumbagi last Gordon naumleb taumliskasvanu rolli lastevaheliste konfliktide puhul

vahendajana toimimises Taumliskasvanu suunab lapsed otse teineteisega suhtlema kuulates ise

aktiivselt motildelemat ning aidates vajaduse korral peegeldada nende tundeid ja vajadusi

Taumlhelepanuvaumlaumlrne on et sel moel jaumletakse vastutus lahendamise eest lastele taumliskasvanul on

vaid abistav roll Kogemus kinnitab et lapsed tulevad lahendustele mis taumliskasvanuile paumlhegi

ei tuleks Kui lapsed on lahendusele jotildeudmise protsessis ise aktiivselt osalenud on nad ka

valmis leitud lahendusi ellu viima

Oskuslik lastevaheliste konfliktide vahendamine taumliskasvanu poolt aitab oluliselt kaasa laste

suutlikkusele nii ennast vaumlljendada kui ka teistest aru saada kasvatades eneseusaldust

enesekindlust ja koostoumloumloskusi Lapsed kelle omavahelisi probleeme taumliskasvanud pole

lahendanud vaid vahendanud otildepivad kiiresti ise oma probleeme lahendama Autorid usuvad

et lasteaias sellised sotsiaalsed oskused omandanud lapsed kohanevad koolis kergemini ning

oskavad omavahelisi probleeme uumlksteist arvestavalt lahendada

Eesti kasvatusteadlase Inger Kraavi sotildenul votildeib vaumlheste suhtlemisoskustega otildepetaja tulla toime

oma aine edasiandmisega kuid mitte kotildelbelise kasvatusega vaumlaumlrtushinnangute

kujundamisega kotildeige sellega mis aitaks lapsel elus esinevate keeruliste probleemidega toime

tulla (Kangur 2009 viidatud Kraav 1997)

Toumlouml autorid on seisukohal et Thomas Gordoni suhtlemismetoodika aktiivne kasutamine tagab

lasteaiaotildepetaja oskusliku toimetuleku Gordoni metoodikale tuginemine aitab taumlita

alushariduse raamotildeppekava ja jaumlrgida uumllemaailmse positiivse kasvatuse programmi

potildehimotildetteid

Voldemar Kolga (2006) on kindel et infouumlhiskond vajab unikaalseid isiksusi kes oleksid

suutelised orienteeruma erinevates infovoogudes Meie uumllesandeks peaks olema unikaalsete

isiksuste kujunemise soodustamine ning laste kaitsmine standardse hariduse ja piiratud

inimeste eest Vabaduse puudumine ja taumliskasvanute diktaat motildejuvad Kolga sotildenul lastele

haumlvitavalt (Kolga 2006) Professor Uumllo Vooglaid (2002) rotildehutab et laps areneb vaid siis kui

tal on piisav votildeimalus motildeelda oma motildetteid ning kuumlllalt vabadust et luua midagi - oma

motildetteid tekste luua seoseid kujundeid - unistada matkida ja eesmaumlrgistada

33

4 Uurimismetoodika kirjeldus

41 Uurimuse metoodika

Uurimuses on kasutatud uumlhe meetodina kvantitatiivset meetodit ndash ankeeti Ankeedi

kasutamisel laumlhtuti potildehimotildettest et sellele saadud vastuseid oleks votildeimalik standardiseerida

ning omavahel statistiliselt votilderrelda Ankeet sisaldab kaks kuumlsimust uumlldinformatsiooni

saamiseks vanuse ja toumloumlkogemuse kohta ja 11 avatud votildei valikvastustega kuumlsimust Eelistati

avatud kuumlsimusi sest need votildeimaldavad uurida otildepetajate tegelikke teadmisi ja on vaumlhem

motildejutatud kuumlsija ootustest (vt lisa 7)

Antud uurimustoumlouml metoodika potildehialuseks valiti kvalitatiivne laumlhenemine ja uurimustoumlouml

laumlbiviimiseks kvalitatiivne meetod Uurimismeetodina kasutatakse poolstruktureeritud

intervjuud mis koosneb avatud kuumlsimustega kuumlsimustikust Autorid votildetsid aluseks Gerdy

Kanguri (2009) poolt koostatud kuumlsimustiku modifitseerides seda laumlhtuvalt kaumlesoleva toumlouml

eesmaumlrkidest Kahekuumlmnest Kanguri kuumlsimusest votildetsid autorid oma intervjuusse 13 muutes

neist viit ja lisades uumlheksa kursusel praktiseeritavate suhtlemisoskustega seotud kuumlsimust

Kuumlsimustik on jaotatud plokkidesse Vajadusel oli votildeimalik esitada lisakuumlsimusi (vt lisa 8)

Intervjuu kuumlsimustiku sisu

Andmed uuritava kontingendi kohta vanus haridustase toumloumlstaaž

I plokk kuumlsimused otildepetaja professionaalsuse ja toumloumls ettetulevate raskuste kohta

II plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemade ja koolituse vajalikkuse kohta

III plokk kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste kasutamise ja

nende motildeju kohta

42 Uurimisprotseduuri ja valimi kirjeldus

Uurimust laumlbi viies on laumlhtutud teadmisest et kotildeik otildepetajad olenemata toumloumlstaažist vajavad

suhtlemisoskusi Ankeedi taumlitsid Rakvere Kolledži alushariduse otildepetajakoolituse 2011 aasta

statsionaarotildeppe lotildepetajad kellel puudub toumloumltamise staaž kuid olid edukalt laumlbinud praktika

erinevates lasteaedades (praktikate pikkus otildeppimise aja jooksul oli 10 naumldalat) Valimisse

kuulusid ka alushariduse eriala kaugotildeppe tudengid kes toumloumltavad lasteaias ning on samuti

2011 aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledžit

34

Votildeimalus kuumlsimustikule vastata oli 45 tudengil kes ei olnud osalenud Gordoni perekoolis

Votildeimalust kasutas seitse paumlevaotildeppetudengit uumlheksast ning 10 kaugotildeppetudengit 36-st

Tagastatud ankeetide analuumluumlsiks on kasutatud kirjeldust Andmete toumloumltlemisel kasutati

rakendust MS Excel

Kotildeige vanem vastaja oli 54aastane ning kotildeige noorem 20aastane Paumlevaotildeppe uumlliotildepilased olid

keskmiselt 21aastased Kaugotildeppe uumlliotildepilaste keskmiseks vanuseks oli vastamise ajal 389

aastat Paumlevaotildeppeuumlliotildepilased nagu ka varem mainitud olid praktikal olnud vaid 10 kuud

Keskmine pedagoogiline staaž oli keskmiselt 146 aastat Uumlks otildepetaja oli lasteaias toumloumltanud 36

aastat

Intervjuu valimisse kuulusid 10 Gordoni perekooli laumlbinud lasteaiaotildepetajat Laumlaumlne- ja Ida-

Virumaal Uumlks neist oli osalenud Gordoni perekoolis kahel korral ndash seitse ja neli aastat tagasi

kaks otildepetajat laumlbisid Gordoni perekooli neli aastat tagasi ja seitse osalesid viimase poole aasta

jooksul Kolmel otildepetajal kuumlmnest on keskeri- uumlhel rakenduslik kotilderg- neljal pedagoogiline

kotildergharidus Kaks intervjueeritavat on kaumlesoleval aastal lotildepetamas TLUuml Rakvere Kolledži

alushariduse eriala (olemasolevalt keskeri- ja rakenduslik kotildergharidus) Nemad ei kuulunud

ankeetkuumlsitluse valimisse sest olid laumlbinud Gordoni perekooli Intervjueeritavad on vanuses

26 kuni 57 aastat nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36 aastani

43 Uurimistulemuste kirjeldus ja analuumluumls

Uurimuse eesmaumlrgiks oli vaumllja selgitada kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajatel toetada laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Intervjueeritavatega lepiti eelnevalt kokku intervjuu aeg ning kuumlsiti luba diktofoni

kasutamiseks Taumlpsustati kuidas saadud informatsiooni kasutatakse ning lepiti kokku et

intervjuus osalemine on anonuumluumlmne Andmeid koguti loomulikus otildehkkonnas - kaheksal juhul

lasteaia ruumlhmatoas peale toumloumlpaumleva lotildeppu uumlhe otildepetajaga viidi intervjuu laumlbi privaatsetes

tingimustes meditsiiniotildee kabinetis ning uumlhe kaugotildeppe tudengiga naumldalavahetusel TLUuml

Rakvere Kolledži otildeppeklassis

Andmete kogumise ja totildelgendamise protsess koosnes viiest osast

Viidi laumlbi ankeetkuumlsitlus alushariduse eriala tudengite seas ning intervjueeriti

otildepetajaid

35

Toumloumldeldi ankeetkuumlsitluse vastuseid kuulati salvestusi ning litereeriti tekst

Analuumluumlsiti ankeetkuumlsitluse ning intervjuude tulemusi ning grupeeriti sisult sarnased

vastused motildetestati vastused lahti tehti jaumlreldusi ja uumlldistusi ning toodi vaumllja

erinevused

Votilderreldi ankeetkuumlsitluses saadud vastuseid intervjueeritute vastustega ning autorite

uuringu tulemusi Gerdy Kanguri uurimustoumlouml tulemustega

Vormistati jaumlreldused ja kokkuvotildete

431 Kuumlsimused lasteaiaotildepetaja professionaalsuse rolli toumloumls esinevate raskuste

ja suhtlemisoskuste kohta

Milles seisneb Teie arvates otildepetaja professionaalsus

Paumlevaotildeppetudengid vastasid et otildepetaja professionaalsus on suhtlemisoskus laste kolleegide

ning lastevanemate vahel neljal juhul seitsmest Uumlks vastanutest lisas et see on ka oskus

konflikte lahendada Vastuste seas ilmnesid seisukohad et olulised on teadmised kuidas

midagi otildepetada ning uumlleuumlldine suur lugemus oskamaks laste kuumlsimustele vastata Kaugotildeppe

uumlliotildepilased kes olid toumloumltanud lasteaias 3-5 aastat vaumlitsid et professionaalsus seisneb laias

silmaringis teadmiste kasutamise oskuses ning kolleegide ning lastevanematega heades

suhetes olemises Otildepetajad kes olid toumloumltanud rohkem kui 7 aastat vaumlitsid et oluline on oskus

lastega suhelda ja uumlleuumlldse suhelda kuulata ning motildeista last ning vanemat arvestada laste

eripaumlraga ning omada lastepsuumlhholoogia tundmist Kaks uumlle 30 aasta toumloumltanud otildepetajat lisasid

eelpool toodule veel konfidentsiaalsuse ja teadmise et igas lapses on midagi head ldquopositiivne

on ju meis kotildeigis olemas ja sellele proff tugineb Kotildeigepealt kaasasuumlndinud oskus motildeista ja

oskus panna end lapse rolli seda tehes arvestada igat last eraldi Oskus leida IGAS lapses

HEADrdquo

Kokkuvotildetteks votildeib tinglikult oumlelda et noored otildepetajad tajuvad otildepetajaks olemist teadmiste ja

oskuste tasandil vanemad otildepetajad aga peavad professionaalseks head suhtlemiskultuuri

Intervjueeritavad lasteaiaotildepetajad totildeid kotildeige enam vaumllja otildepetaja suhtlemisoskustealase

kompetentsuse nimetades oskust last maumlrgata ja toetada naumlha last isiksusena vaadata

situatsioone lapse seisukohast ndash rdquosee on kotildeige taumlhtsamrdquo laskuda tema tasemele arvestada

laste vajaduste eripaumlra ning reageerida kiiresti laste vajadustele ndash rdquoiga paumlev kotildeigi 24

lapsegardquo Teisena nimetasid intervjueeritavad otildepetaja enesejuhtimisega seotud kompetentsust

36

ndash head pingetaluvust ning oskust jaumlaumlda igas situatsioonis rahulikuks mitte kaotada

enesevalitsust Kolmandana hindasid intervjueeritavad toumloumltades ja otildeppides kujunenud

teadmisi oskusi ja kogemusi mis votildeimaldavad naumlha lapsi nii grupina kui ka igat uumlksikut last

eraldi Vastavalt vajadusele tuleb otildepetajal jaumllgida suunata votildei sekkuda ning planeerida ja

integreerida erinevaid valdkondi Nimetati ka laia silmaringi oma eriala valdamist

optimismi oskust luua maumlngulist keskkonda ning lapse otildepetamist laumlhtudes tema

individuaalsusest

Milliseid probleeme esinebon ette tulnud lastega suheldes mis on tundunud rasked

Rasked on tundunud lastevaheliste konfliktide lahendamised eriti siis kui sekkunud on

lapsevanemad Seda totildei esile kaheksa kuumlsitluses osalenut Kuus vastajat totildei esile aumlrritunud

lapse maharahustamise neli vastanut keelebarjaumlaumlri kui ruumlhmas on muukeelsest perest laps

Kolm vastajat pidasid keeruliseks maumlnguasjade lotildehkumise votildei omaks pidamisega seotud

olukordade ja laste majanduslikust ebavotilderdsusest tekkivate probleemide lahendamist Uumlks

otildepetaja oli noumlrdinud et kui 10 aastat tagasi ei olnud probleemi ruumlhmaruumis maumlnguasjade

koristamisega siis nuumluumld teatab motildeni laps et see on otildepetajaabi toumlouml ja teda asjade kohale

panemine ei huvita

Otildepetajad kes toumloumltanud uumlle 30 aasta totildeid vaumllja laste ebakohase sotildenavara korrigeerimise

jonnaka potildeikpaumlisuse ebameeldivate teadete edastamise vanematele ja vanemate agressiivsuse

ning lapse kaitsmise vanematepoolse fuumluumlsilise vaumlgivalla eest

Avatud kuumlsimusele antud vastused ei olnud toumlouml seisukohalt oodatavad Vaadeldes probleeme

suhtlemisoskuste seisukohast leiavad toumlouml autorid et probleemid on seotud

suhtlemisoskustega ning lisaraskusi tekitavad konfliktid uskumuste ning vaumlaumlrtushinnangute

tasandil

Intervjuus osalenud lasteaiaotildepetajate vastustes oli esikohal laste emotsioonide jaumlrsk muutus

jaumlrgnes liiga suur laste arv ruumlhmades (ldquoSoomest tulles uumltlesin et meil on karjakasvatusrdquo)

mistotildettu on keeruline jotildeuda iga lapseni sest uumlhega tegeledes jaumlaumlvad teised taumlhelepanuta ja

omapaumli Otildepetajad leidsid et ruumlhmas votildeiks olla 10-12 last praeguse 24 lapse puhul peaks

olema meeskond suurem naumliteks kaks otildepetajat korraga Ka sotildeimeruumlhma otildepetajat maumlrkisid et

vaumliksemas grupis on lapsed rahulikumad kuid muutuvad agressiivseks kui on rohkem lapsi

kohal Kolmandaks toodi vaumllja laste omavahelised tuumllid kusjuures uumlks otildepetaja nimetas siin

vaid tuumllisid mis on lotildeppenud uumlhe lapse vigastusega nt ninaverejooksuga Raskeks peeti

37

olukordi kus laps on kuumlll otildepetaja aumlra kuulanud kuid jaumlrgmisel hetkel selgub et pole kuulnud

ega oumleldut fikseerinud Uumlks otildepetaja totildei vaumllja kohanemisega seotud raskused kirjeldades

olukorda kus uuel lapsel votildettis ruumlhma ja tegevustesse sulandumine mitu kuud Kuigi laps

ruumlhmaruumis julges teiste hulgas tegutseda istus ta liikumis- ja muusikatundides endiselt

omaette ega notildeustunud osalema Otildepetajad aktsepteerisid teda ega avaldanud survet lubades

tal istuda ja vaadata Paari kuu paumlrast totildeusis laps liikumistunni ajal puumlsti ja laumlks ise teiste

hulka ldquoJotildeudsin aumlra oodata On ju hea meel kui lotildepuks laumlheb haumlstirdquo rotildeotildemustas

intervjueeritav

Neli intervjueeritavat maumlrkisid raskusena piiride proovimist Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda

uumlhe ruumlhmaga kus oli kolm huumlperaktiivse kaumlitumisega poissi Poisid olid otildeues roninud puu

otsa Otildepetaja oli just laumlinud uude toumloumlkohta ja raskem kui otsustada kuidas reageerida oli

teadmine et kotildeik toimub juhtkonna akna all Kotildeige suurem pinge tuli kartusest et kotildeik

vaatavad kas ta toimib otildeigesti

Kuidas oskasite lahendada lastega ettetulevaid probleeme

Kuumlsimus esitati intervjueeritavatele kuid ei sisaldunud ankeetkuumlsitluses Enamus

intervjueeritavatest uumltles et noorena ei naumlinud nad probleeme votildetsid last nagu ta on ja

toimisid sisetunde jaumlrgi Tagasivaateliselt osatakse oumlelda et paljud varasemad kaumlitumisviisid

olid tegelikult suhtlemistotildekked Kasutati palju hinnanguid ja sildistamist ei osatud aktiivselt

kuulata ega laste tundeid peegeldada Lastevaheliste probleemide puhul puumluumlti need ise aumlra

lahendada votildei kuumlsiti kakluses pealejaumlaumlnult miks ta teisele haiget tegi Otildepetaja kes uumltles

ldquoOlin kohesest meelestatud kes ei nuta jaumlrelikult alustas ja on suumluumldirdquo kasutas

jaumlrelemotildetlemise tooli kuid paumlrast lapsega juhtunu uumlle arutledes ei kasutanud aktiivset

kuulamist ega peegeldamist Umbes pooled otildepetajatest olid saanud algteadmised aktiivsest

kuulamisest varasematel koolitustel (Tartu Uumllikoolis Heiki Kripsi kursusel omaaegses

Rakvere Pedagoogilises Koolis Tallinna Otildepetajate Seminaris Rakvere Kolledžis) ja puumluumldsid

otildepitut rakendada Nemad said Gordoni koolitusel kinnitust et on otildeigel teel puumluumldes last motildeista

ja temaga arvestada Uumlks otildepetaja uumltles et midagi sellist lootis ta saada kui laumlks

tasemeotildeppesse TLUuml Rakvere Kolledžisse ega motildeista miks seda seal ei otildepetata

Kuivotilderd oluliseks peate lasteaiaotildepetajatele suhtlemisoskuste otildepetamist

Kuumlsimus oli esitatud valikvastusena milles sai valida nelja vastuse vahel Keegi ei valinud

etteantud vastusevariante ei vaja ja piisab teooriast Toumloumlkogemuseta paumlevaotildeppe otildeppurid ja

kuni viis aastat toumloumltanud otildepetajad valisid kuuel juhul vastuseks sama oluline kui muud

38

paumldevused Muudest paumldevustest veel olulisemaks pidasid suhtlemisoskusi kaheksa

toumloumlkogemustega otildepetajat ja kolm uumlliotildepilast Kokkuvotildettes pidas 65 vastajatest

suhtlemisoskust olulisemaks muudest paumldevustest

Intervjuus ei olnud otseselt seda kuumlsimust kuid vastates kuumlsimusele Gordoni koolituse

vajalikkusest selgus et kotildeik peavad suhtlemisoskuste otildepetamist lasteaiaotildepetajatele aumlaumlrmiselt

oluliseks

Kas suhtlemisoskusi peaks otildepetama praktiliselt

Kotildeik toumloumltavad otildepetajad vastasid et peavad vaumlga vajalikuks suhtlemisoskuste praktilist

otildepetamist Uumlliotildepilastest kellel on vaid praktika kogemus arvas seitsmest kolm et

suhtlemisoskuste praktiline otildepetamine on vaumlheoluline ja neli pidas seda vaumlga oluliseks

Kuumlsimust ei olnud otseselt intervjuus kuid vastustest teistele kuumlsimustele selgus

intervjueeritute kindel veendumus et suhtlemisoskusi on oluline otildepetada praktiliselt ning

teatud aja tagant ka uumlle korrata Votilderreldes kogenud lasteaiaotildepetajate ja Gordoni koolitusel

osalenute seisukohti paumlevaotildeppe tudengite omadega votildeib oumlelda et suur osa tudengeist kel

puudub praktiline toumlouml- ja suhtluskoolituse kogemus ei taju piisavalt praktilise suhtlusotildeppe

olulisust

Milline on teie hinnangul lasteaiaotildepetaja roll lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu

toetamisel

17 vastajast 16 pidas lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel

vaumlga taumlhtsaks Nendest 10 potildehjendas seda vaumlitega et laps veedab suurema osa ajast lasteaias

ja suhtumisega lapsesse motildejutab otildepetaja tema arengut Viie vastaja arvates otildepetab

lasteaiaotildepetaja lapsi suhtlema taumliskasvanuga ja eakaaslastega Antud kuumlsimusele vastas 94

pedagooge et emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamine on vaumlga oluline 35 arvas et

lapsed jaumlljendavad otildepetaja kotildeneviisi 23 aga arvas et otildepetaja annab suhtlemisoskustes

lisateadmisi Kotildeik intervjueeritavad peavad samuti otildepetaja rolli laste emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga oluliseks kinnitades et otildepetaja on lastele eeskujuks kelle

kaumlitumist mudeldatakse

39

Milline on lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuste motildeju lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele

arengule

Toumlouml autorid peavad totildedema et antud avatud kuumlsimus ei ole taumlitnud oma eesmaumlrki

Paumlevaotildeppetudengite ning luumlhikest toumloumlkogemust omavate otildepetajate vastus kattus eelmise

kuumlsimuse vastusega Vastajad ei olnud tajunud kuumlsimuse eripaumlra Seetotildettu ei pea autorid

vajalikuks eespool toodud vastuseid korrata Otstarbekas on vaumllja tuua pikema staažiga

otildepetajate motildetted Nende hulka kuuluvad otildepetajad kes on toumloumltanud lasteaias uumlle 7 aasta

Lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused tagavad lapsele ldquojulge hakkamasaamise erinevates

olukordadesldquo toimetulemise otildeppetoumloumls laia sotildenavara ja enesekindluse Kolm otildepetajat

vaumlidavad et positiivne suhe aitab lapsel igakuumllgselt areneda 32 aastat toumloumltanud otildepetaja kes

on hetkel lotildepetamas Rakvere Kolledžit tunnustab koostoumloumloskuste aineotildepetuse raames

tutvustatud Th Gordoni mudelit ldquoMulle meeldisid P Murrikuga otildepitud suhtlemisvotildetted

peegeldamine kuulamine sotildenumite edastamine tagasiside andmine Kuid nagu uumltles

kursusekaaslane neid oskuslikult oskamata kasutades tundun endale mittetotildesiseltvotildeetav ja

ehk isegi naeruvaumlaumlrne Seetotildettu arvan et sellist laumlbimaumlngimist votildeiks olla rohkemgi

otildeppimisprotsessis sest siis on eksimine lubatud ja harjutamine kinnistaks vajalikud mudelidrdquo

Intervjueeritavad totildeid kahele eelmisele kuumlsimusele vastates vaumllja et taumlnapaumleval veedavad

lapsed sageli kasvatajaga (nende sotildenakasutus) rohkem aega kui emaga mistotildettu on kasvataja

ldquonagu teine emardquo Vastajad peavad oluliseks lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskuse motildeju lapse

positiivse minapildi kujunemisele ldquoLapsest kujuneb see kellena otildepetaja last kohtleb kuidas

otildepetaja teadvustab lapsele tema minardquo

Vastajad naumlevad lasteaiaotildepetajas eeskuju lapsele Mida paremad on otildepetaja suhtlemisoskused

seda paremaks suhtlejaks kujunevad lapsed ldquoUumlkskotildeik mida otildepetada jaumlrele teevad lapsed

seda mida nad naumlevad ja kogevadrdquo ldquoMe tahame head tulevikku oma lastele Kui meie

oskame seda oma lastele edastada oskavad nemad seda edaspidi oma lastele edasi andardquo

Intervjueeritute arvates kasvab lapsest julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt

lahendav inimene kui tal on ees mudel kuidas konkreetses olukorras kaumlituda Kooli minnes

oskavad nad ise probleeme lahendada ei kiusa teisi ega muutu ka ise kiusatavaiks Uumlks

otildepetaja avaldas arvamust et otildepetaja suhtumine (ldquokui tema peab kaumlskima ja korraldama sest

laps nagunii ei oskardquo) toob kaasa lapse negatiivse enesehinnangu millega ta laumlheb lasteaiast

kooli

40

Autorid peavad oluliseks kahe intervjueeritu taumlhelepanekut otildepetaja suhtlusoskuste ja laste

otildepivotildeime seotuse kohta ldquoInimene otildepib omandab kotildeike paremini kui ta on otildennelikrdquo Kui

laste vajadused on rahuldamata ja neid pole maumlrgatud ega kuuldud on ka otildepivotildeime paumlrsitud

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et intervjueeritud pidasid lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskust muudest

oskustest taumlhtsamaks

Olete Te motildenikord kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kui jah kas selle potildehjuseks on

olnud raskused suhtlemisel

Kuumlsimus esitati vaid intervjueeritavatele Kuumlmnest intervjueeritavast seitse ei ole kordagi

kaalunud otildepetaja ametist loobumist Kaks otildepetajat ei toumloumltanud teatud perioodil lasteaias Uumlhel

ei olnud uues elukohas lasteaeda Teisel juhul oli potildehjuseks lasteaia sulgemine Vaid uumlks

otildepetaja on kaalunud ametist loobumist Tema totildei potildehjuseks raskused konkreetsete

huumlperaktiivsete lastega Nuumluumldseks on sellest mitu aastat moumloumldas otildepetaja osales neli aastat

tagasi Gordoni perekoolis ega ole enam kaalunud ameti vahetust

432 Kuumlsimused Gordoni koolitusel kaumlsitletud teemad ja koolituse vajalikkuse

kohta

Jaumlrgnevad kuumlsimused esitati vaid intervjueeritavatele

1 Millised teemad Gordoni koolituses olid Teie meelest kotildeige olulisemad

Enamik intervjueerituid pidas oluliseks kotildeiki teemasid kuid eriti rotildehutati aktiivset kuulamist

konfliktide lahendamist ja vahendamist Otildepetajad maumlrkisid siin et aktiivne kuulamine ja

peegeldamine maandavad koheselt pingeid Sellest tulenevalt on otildepetaja rahulikum ja

enesekindlam ning lihtsam on jotildeuda lapsega uumlhele lainele Kotildeik otildepetajad pidasid oluliseks

lastevaheliste probleemide vahendamist mitte ise aumlra lahendamist Lasteaias kus koolitus oli

lotildeppenud kaks kuud tagasi ning igast ruumlhmast osales vaumlhemalt uumlks otildepetaja maumlrgati et lapsed

olid sotildeltumata vanusest hakanud kasvatajate eeskujul uumlksteist tunnustama aumlra kuulama ja

puumluumldsid probleemidele ise lahendusi otsida Vajalikuks nimetati ka metoodilist selgust enda

sallivuspiiri aumlratundmist probleemi omaniku maumlaumlratlemist minasotildenumite edastamist

kehtestamist

Autorid peavad vajalikuks rotildehutada et intervjueeritavad raumlaumlkisid intervjuu kaumligus

omaalgatuslikult ka omandatud oskuste kasutamisest ja kasulikkusest vaumlljaspool

41

lasteaiaotildepetaja rolli ndash oma peres nii laste kui abikaasadega samuti muudes igapaumlevastes

suhetes

2 Mis oleks vajanud potildehjalikumat kaumlsitlemist

Kaks korda koolitusel osalenud otildepetaja (seitse ja neli aastat tagasi) vastas et kogu kursust

votildeiks korrata ja vaumlrskendada et Gordoni mudel muutuks harjumuseks Kolmandik vastanuist

oleks soovinud potildehjalikumalt harjutada aktiivset kuulamist ja peegeldamist Uumlks

intervjueeritav soovis votildeimalust korduvalt koos koolitajaga CD-plaadilt kuulata ja laumlbi

arutada probleemsituatsioone Tema jaoks oli raske peegeldamiselt edasiliikumine Kolme

intervjuul osalenu arvates votildeinuks rohkem harjutada konflikti lahendamist votildeidan-votildeidan

mudeli jaumlrgi Uumlks vastanuist kahtles selle mudeli kasutamise votildeimalikkuses kotildeikide

konfliktide lahendamisel Uumlhel inimesel on jaumltkuvalt raske ldquoeirdquo oumlelda

Enamus intervjueerituid sooviks teatud aja tagant kokku saada et teadmisi kinnistada ldquorauda

tules hoida et ei laseks rihma lotildedvaksrdquo

3 Palun kirjeldage situatsioone kus olete kasutanud votildei proovinud kasutada Th

Gordoni metoodikat

Vaumlaumlrib mainimist et otildepetajad kes olid kaumlinud koolitusel nelja votildei seitsme aasta eest ei maumlleta

kuumlll enam taumlpset terminoloogiat kuid kasutavad siiski igapaumlevaselt kotildeiki oskusi Kursusel

omandatud oskused on integreerunud nende loomuomase olemise ja kaumlitumisega Rotildeotildemu

teeb et igapaumlevaselt kasutatakse aktiivset kuulamist peegeldamist lastevaheliste probleemide

vahendamist ning votildeidan-votildeidan mudelit (mitte ainult probleemide lahendamisel vaid

kokkulepete sotildelmimisel uute ideede genereerimisel ja elluviimisel)

Intervjueeritute esitatud naumlited on toodud lisas 6

4 Kuidas kaumlitusite taolistes situatsioonides enne koolitust Mis on muutunud Votilderrelge

palun oma varasema ja praeguse kaumlitumise motildeju

Enamus otildepetajaid avaldas et enne koolitust panid nad ise asjad paika ei peegeldanud ega

jotildeudnudki asja tuumani ldquoKui laps nuttis uumltlesin vastu et aumlra selle tuumlhja asja paumlrast kuumlll

nuta Peale koolitust aga ei suru oma lahendusi peale Kui teine ei leia lahendust kuumlsin mis

ta arvab kas selline variant sobiksrdquo

42

ldquoOleksin oumlelnud ldquoSa tegid nii nii ei tehta meil on sellised reeglidrdquo Endine motildeju toumloumltas

vaumlhem usaldust ei olnud konflikt tuli kiiresti tagasi panid paika jaumllle pidid paika panema

nii kotildeigi 24 lapsega Otildepetaja oli nagu politsei kui politsei oli aumlra oli ka kord majast laumlinudrdquo

ldquoKindlasti mitte nii oleks kuidagi teistmoodi lahendanud lapsele oleks midagi hingele

jaumlaumlnudrdquo

ldquoKuulasin enne ka aga nuumluumld teen seda teadlikumalt Enne tundsin survet vaumlljastpoolt

kahtlesin kas peaks rusika lauale loumloumlma Nuumluumld tean kuidas raumlaumlkida Enne kasutasin rohkem

sinasotildenumit nuumluumld rohkem aktiivset kuulamist ja peegeldamist teadvustan rohkemrdquo

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et enne koolitust tundsid otildepetajad end ebakindlamalt kasutasid

sinasotildenumeid ja lahendasid ise laste probleeme mistotildettu lapsed hakkasid ootama et otildepetaja

nende probleeme lahendaks Samuti tekitas otildepetaja selline kaumlitumine lastes trotsi Peale

koolitust tunnevad otildepetajad end enesekindlamalt kaumlituvad teadlikumalt oskavad lapsi kuulata

ja tundeid peegeldada ning toetada lapsi omavaheliste probleemide lahendamisel Otildepetajad on

maumlrganud et lapsed on juba motildene kuu jooksul hakanud otildepetaja eeskujul ise omavahelisi

probleeme lahendama muutunud avatumaks motildetlevad otildepetajaga kaasa pakuvad oma ideid

vaumllja Kasvanud on vastastikune usaldus

Uumlks moumloumldunud suumlgisel koolitusel osalenud otildepetaja on hakanud lastevanematega vabamalt

suhtlema Enne koolitust raumlaumlkis ta vanematega rasketel teemadel vaid aumlaumlrmisel vajadusel

nuumluumld julgeb ta probleemidest koheselt raumlaumlkida vaumlltides sellega probleemide paisumist Ta on

maumlrganud et lapsevanemad on muutunud koostoumloumlvalmimaks ning hakanud omaalgatuslikult

rohkem temaga kontakti votildetma Teda rotildeotildemustab et vanemad poumloumlrduvad tema poole oma

lastekasvatuslike murede ja kuumlsimustega kuigi enamus neist on temast eakamad

5 Millistest otildepitud oskustest kogete kotildeige enam kasu

Kotildeigi arvates on kotildeige rohkem kasu aktiivsesse kuulamise ja tunnete peegeldamise oskustest

(neid nimetasid kotildeik intervjueeritud) Peaaegu sama oluliseks (vaid uumlks vastanu vaumlhem)

peetakse oskust konflikte votildeidan-votildeidan mudeli abil lahendada ja vahendada

6 Milliseid takistusi naumlete otildepitud oskuste elluviimisel igapaumlevaelus

Autorite arvates on taumlhelepanuvaumlaumlrne et vaatamata raskendavatele teguritele ei jaumlauml kursusel

omandatud oskuste kasutamine igapaumlevaelus takistuste taha Peamise raskendava asjaoluna

43

tuuakse vaumllja piiratud aeg ja laste suur arv ruumlhmas (24 last) Otildepetaja ei saa samaaegselt igal

pool olla kui kolmes kohas korraga midagi juhtub ja iga juhtum vajab otildepetaja aega ning

taumlhelepanu Vaumliksema grupi puhul naumliteks viieteistkuumlmne lapsega on otildehkkond rahulikum ja

aega jagub igale lapsele Takistavate teguritena toodi vaumllja ka notildeudmiste erinevust kodus ja

lasteaias Kotildeik intervjueeritud totildedesid siiski et oskuste kasutamine sotildeltub eelkotildeige otildepetaja

motivatsioonist ning uumlletamist vajavad takistused on sisemised Uumlks vastanutest totildei vaumllja

isikliku probleemi ldquoTakistused on pigem minu sees Lastevanematega konflikte lahendades

on motildenikord emotsioonid nii laes et unustan neid maha votildetta Siis ei tule ka meelde mida

olen otildeppinud ja kuidas peaksin kaumlitumardquo

7 Miks peate oluliseks lapse kui subjekti kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

Kotildeik intervjueeritud peavad oluliseks laste kaasamist et lapsed tunneksid end

taumlisvaumlaumlrtuslikena ning kogeksid et neist hoolitakse ja nendega arvestatakse Vastajad on uumlhel

meelel et see aitab kaasa terve enesehinnangu kujunemisele ning paneb aluse laste

suhtlusmudelitele

ldquoTaumlpselt nii nagu meie suhtleme suhtlevad ju lapsed ka meie oleme eeskujurdquo

ldquoSee aitab kaasa enesekindla julge oma arvamust vaumlljendava emotsionaalselt ja

psuumluumlhiliselt terve taumliskasvanu sirgumisele Toetab lapse oskust oma probleeme verbaalset

lahendada mitte fuumluumlsilise vaumlgivallagardquo

ldquotoetab kiindumussuhte kujunemist Lapsel on keegi keda ta votildeib usaldada ning kellega ta

votildeib oma muret jagadardquo

ldquoLaps kogub kogemusi see on kotildeva alus edaspidiseks eluksrdquo ldquoKogemuse saamine tunnetab

et nii on votildeimalikrdquo

Samuti tunnistavad kotildeik et laste kaasamine valikute otsuste ja kokkulepete tegemisse avab

nende potentsiaali lapsed kes saavad osaleda ja oma ideid pakkuda on palju motiveeritumad

kokkuleppeid pidama Laste pakutud lahendid toimivad palju paremini kui otildepetaja pakutu

lapsed kuulavad paremini ja otildepivad ise probleeme lahendama

44

8 Miks Teie arvates vajavad otildepetajad Eestis sellist koolitust

Kotildeik intervjueeritud rotildehutasid vajadust lapsi lugupidavalt kohelda milleks senine kasvatus ja

ka pedagoogiline ettevalmistus oskusi ei paku Gordoni koolitusel osalenud otildepetajad peavad

kotildeige aluseks aktiivset kuulamist mille kaudu laps kogeb hoolimist ja armastust Votildeimalus

taumliskasvanu toel ise lahendusi leida kasvatab enesekindlust eneseusaldust ning arendab

probleemide lahendamise ja koostoumloumloskusi

ldquoGordoni mudel aitab lapsel saumlaumlstlikult lahendada probleeme Kuulates kolleege kotildervalt on

lastest kahju Tekib tunne et laumlheks lapsele appi sest nad teevad lapsi maha Kui mina oleks

laps ma paneks sealt ruumlhmast minema Sinakeel ja taumlnitamine teevad lapsed otildennetuks

turvalisusest jaumlaumlb kotildevasti puudu Ja lapsevanemad kaumlituvad ju samamoodirdquo

ldquoEnne olin pealiskaudne ja ldquotarkrdquo - panin ruttu hinnangu ja lahendasin asja aumlra aga ei

saanudki teada mis tal mureks oli nuumluumld jotildeuan totildeelise tuumanirdquo

ldquoPaljud otildepetajad kes ei ole koolitust saanud lahendavad ise laste probleeme Kui kaumlisin

teadliku lapsevanemana arenguvestlusel palusin et otildepetaja puumluumlaks aidata lastel leida

lahendusi ning otildepetada ka lasteaias kuidas ise oma probleeme lahendada Otildepetaja vaatas

mind kummalisel pilgul Otildepetaja ei olnud koolitust saanud Aga kuidas siis meie lastest

kasvavad kuumlpsed taumliskasvanud kui otildepetajad otsustavad ja annavad valmis vastuseidrdquo

Mitmed keskealised vastajad peavad oluliseks vabanemist suumlgavale sissejuurdunud

autoritaarsetest motildette- ja kaumlitumismallidest ldquoMeil on palju kaadrit kes saanud koolituse

notildeuka ajal neil on hoopis teine suhtuminerdquo Leiti ka et need kes on autoritaarsusest

tuumldinenud votildeivad langeda teise aumlaumlrmusesse ja taluda nii kaua kui kannatavad siis korra

kaumlratada ning kotildeik kordub algusest peale ldquoLast see ei otildepeta ega kasvata ta kaumlitub kuulekalt

vaid hirmust siis kui oled juuresrdquo

Sellele kuumlsimusele vastates toodi spontaanselt ilma intervjueerijapoolse kuumlsimuseta rohkelt

naumlited nii kolleegide kasvatusvigadest oma lapsepotildelve ja kooliaja valusatest maumllestustest kui

ise lapsevanemana kogetust Meenutati votilderdlemise ja teiste ees halvasti raumlaumlkimise motildeju

eelarvamusi ja sildistamist mida paljud otildepetajad siiamaani kasutavad Peaaegu igauumlhel oli

motildeni naumlide tuua Autorid toovad vaumllja vaid motildened neist

45

ldquoAlavaumlaumlristamisest ja lugupidamatusest votildeib eluaegse trauma saada Eluaegne

alavaumlaumlrsuskompleks ei julge oma mina vaumllja tuua kardab oma arvamust avaldada et mitte

jaumllle rumalaks jaumlaumlda sest kotildeik mis teised uumltlevad on otildeige mis mina ndash valerdquo

ldquoKui kaumlisin oma lapse koolis avatud uste paumleval kuulsin kuidas kehalise otildepetaja uumltles

poisile kes ei osanud hundiratast teha ldquoSu vend ka ei osanudrdquo Poiss vastas ldquoIsa ka ei

osanudrdquo Otildepetaja uumltles ldquoMis teist siis uumlldse tahta onrdquo ldquoAga ema oskasrdquo uumltles poiss Mul on

kohe mure oma lapse paumlrast sest minu mees on ka selles koolis kaumlinud kuidas see motildejutab

nuumluumld lapse hindeid Kuumlsisin mehelt kas ta oli otildepetaja lemmik ndash ei olnudrdquo

Uumlhe otildepetaja sotildenul votildeivad ka vaumliksel probleemil olla suured tagajaumlrjed kui ei naumlhta ega taheta

naumlha Teine otildepetaja totildei vaumllja et oskus vahet teha kelle probleemiga on tegemist aitab vaumlltida

laumlbipotildelemist ning kergendab koostoumloumld lastevanematega ldquoKui lapsevanemad teavad et

otildepetaja on valmis neid kuulama neil on kogemus et otildepetaja oskab olla notildeustaja rollis siis

tulevad lapsevanemad ka kergemini otildepetajaga raumlaumlkima rasketel teemadelrdquo

433 Kuumlsimused Gordoni koolitusel praktiseeritavate suhtlemisoskuste

kasutamise ja motildeju kohta

Kuumlsimused esitati vaid Gordoni perekoolis osalenud intervjueeritavatele

1 Mida Teile kui lasteaiaotildepetajale on andnud Gordoni koolitus Mis on muutunud

lasteaia igapaumlevases suhtluskeskkonnas

2 Kuidas on koolitus motildejutanud suhtlemist lastega Kuidas kolleegidega

Kotildeik intervjueeritavad kinnitasid et on muutunud enesekindlamaks ja oma enesevaumlljendustes

julgemaks Motildeeldakse rohkem oma sotildenade votildeimalikule motildejule puumluumltakse hoiduda

suhtlemistotildekete kasutamisest ldquoOlen hakanud rohkem motildetlema mida ja kuidas ma uumltlen

Arvestan rohkem teiste inimeste tunnetega olen teadlik et meil on kotildeigil erinevad vaumlaumlrtused

ning oskan sellega arvestadardquo

ldquoOlen otildeigel teel isegi kui ei tee 100 otildeigesti ja vajan harjutamist tean et mul on

ldquotoumloumlriistadrdquo ja mul on vaumlga hea meel et need toimivad see annab veel julgust ja kindlust

edaspidiseksrdquo

46

Kogetakse et suhted on muutunud avatumaks ja usalduslikumaks lastega kohati ka

laumlhedasemaks otildehkkond on rahulikum rotildeotildemsam Isegi ldquokonflikte on motildenus lahendadardquo

Otildepetajad on maumlrganud ka positiivsete minasotildenumite motildeju ldquoSee luumlkkab kogu halva uumlmber

jaumlaumlvad kuulama Lapsed ei taha enam halvasti kaumlituda Kuulavad kui raumlaumlgid oma tunnetest

oskavad ennast rohkem avadardquo Lapsed on hakanud julgemalt oma ideid vaumllja uumltlema ldquoMa

kaasan teadlikult lapsi endaga raumlaumlkima motildetlema ning ka lapsed vaumlljendavad oma arvamust

aktiivsemaltrdquo ldquoKui ma pole lastele vaimselt haiget teinud tulevad nad oma murest raumlaumlkima

kui olen tige mutt siis ju ei tulerdquo

Kaheksandat aastat gordonlikke suhtlemispotildehimotildetteid kasutav otildepetaja imestab siiani nende

motildeju uumlle ldquoTaumliesti vapustav see (oma motildetete vaumlljapakkumine) on nende jaoks nii loomulik

Nad teavad et idee votildeib kaumliku minna 90 laumlheb See toumloumltab loovus hakkab toumloumlle siis nad on

valmis otildeppima valmis tegema ka seda mida otildepetaja vaumllja pakubrdquo

Otildepetajad on maumlrganud kuidas lapsed on hakanud otildepetaja eeskujul nii uumlhismaumlngus kui

omavaheliste arusaamatuste puhul kokkuleppeid tegema

Kolleegidega suheldes on hakatud rohkem kuulama ja vaumlhem vaidlema ldquoSinuga ei tasu enam

vaielda sa ei votildeta tuldrdquo oumleldi naljaga pooleks nelja aasta eest Gordoni perekoolis osalenud

otildepetajale poole aasta paumlrast Noore moumloumldunud suumlgisel osalenud otildepetaja sotildenul tunneb ta peale

koolitust end ldquoparema ja votilderdvaumlaumlrsema partnerina kolleegidega kontakti luuesrdquo

Samas on hakatud rohkem maumlrkama kolleegide suhtlemisvigu mida uumlldiselt ei minda uumltlema

3 Kuivotilderd rakendate aktiivset kuulamist Milline on motildeju lapse tunnetele ja

kaumlitumisele Milline on Teie meelest motildeju lapse eneseusaldusele ja emotsionaalsele

arengule

Kotildeik otildepetajad kasutavad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt kui lastel on mured votildei probleemid

Uumlks otildepetaja nimetas aktiivse kuulamise vajadust ka siis kui laps on positiivselt erutatud

Vahetu motildejuna totildeid otildepetajad vaumllja rahunemise (sest lapsed tunnevad et neist hoolitakse)

motildeistmise et teine polnud pahatahtlik (laste omavaheliste probleemide puhul) eneseusalduse

ja koostoumloumlvalmiduse kasvu (ldquolaps saab teadmise et tema pakutud lahendused on otildeiged ja

taumliskasvanud aktsepteerivad tema lahendusirdquo)

47

ldquoKui oled ta aumlra kuulanud kas votildei uumlhe korra paumleva jooksul siis ka keerulisemad lapsed

vastavad sulle Laps on supertaumlnulik puumluumlab anda endast parima ei hakka siga maumlngima Kui

sa temani ei jotildeua maumlngib raudselt sigardquo

ldquoLaps jonnib vaumlhem tal ei ole vajadust jonnimiseks kuna ma kuulan teda ja arvestan tema

kui isiksusegardquo

Pikaajalise motildejuna toodi vaumllja oskus maumlrgata ja arvestada teisi ning oskus ennast vaumlljendada

4 Kuivotilderd rakendate lastevaheliste probleemide vahendamist Milline on vahetu motildeju

Milles Teie arvates seisneb antud meetodi pikaaegne motildeju

Kaheksa otildepetaja jaoks kuumlmnest on lastevaheliste probleemide vahendamine muutunud

loomuomaseks igapaumlevaseks tegevuseks Uumlhtlasi on nad taumlheldanud et otildepetaja eeskujul

omandavad lapsed antud oskuse vaumlga kiiresti ning ei vaja enam iga kord taumliskasvanu abi Uumlks

otildepetaja vastas et kasutab vahendamist vaumlhem kui aktiivset kuulamist ja peegeldamist

Ajapuudusel on ta suunanud tema poole poumloumlrdunud lapse ise teisele lapsele raumlaumlkima miks ta

on otildennetu ning sekkub vaid siis kui laps tuleb tagasi teatega et teine ei saanud aru

Autoritele avaldasid muljet otildepetajate kirjeldused sellest kuidas juba kahe- ja kolmeaastased

kes veel otildeieti ei raumlaumlgi puumluumlavad kasvataja eeskujul uumlksteisest aru saada ning tuumllide puhul

kokkuleppele jotildeuda ja aumlra leppida ldquoKuigi ei kasuta sotildenu laumlheb ja teeb nii nagu mina olen

teinud kaumlitumuslikult jaumlljendab kasvatajat Kuidas laps sai aru oma teost motildeistad sellest kui

laps laumlheb ning teeb teisele pai votildei kallistab tedardquo

Vahetu motildeju seisneb heas omavahelises laumlbisaamises ldquoKotildeige rohkem rotildeotildemustab et kui keegi

on teistmoodi keeruline suudetakse ikkagi arvestada votildeetakse kampa oskavad hakkama

saada armastada andestadardquo Uumlhes naumlites raumlaumlgiti uuest lapsest kes raumlaumlkis vene keeles

Teised lapsed hakkasid venekeelseid sotildenu kuumlsima et temaga suhelda Pikaajalise motildejuna

naumlhakse lastel kujunevat oskust lahendada omavahelisi probleeme ise ning teha seda uumlksteist

arvestavalt Otildepetajad on kindlad et oskus omavahelisi probleeme verbaalselt ja uumlksteist

arvestavalt lahendada vaumlhendab nii totilderjutust kui ka lastevahelist vaumlgivalda

5 Kuidas kasutate positiivset minasotildenumit Milline on motildeju lapsele Laste

omavahelistele suhetele

Positiivset minasotildenumit kasutavad kotildeik intervjueeritud otildepetajad Mitmed neist rotildehutasid et

on hakanud varasemast rohkem jaumllgima et ei uumltleks lihtsalt ldquotublirdquo vaid kirjeldaks lahti mis

48

on selle taga et laps saaks aru millega ta kiituse paumllvis Uumlks otildepetaja puumluumlab eriti tunnustada

neid kes on millegipoolest teistmoodi et lapsed hakkaks maumlrkama nende positiivseid kuumllgi

mis muidu ei pruugi naumlhtavad olla Otildepetajad on motildeistnud et lastele on vaumlga oluline

taumliskasvanutele abiks olla votildei heameelt teha ja positiivne minasotildenum innustab neid selleks

veelgi Taumlhtsaks peetakse positiivse minasotildenumiga kaasnevat rotildeotildemutunnet mis kandub

sotildenumi saajalt ka uumltlejale ning lasteaia otildehkkonda ldquoMa votildetan lapse jaoks aja isegi kui on

vaumlga kiire Juba lapse nime uumltlemine paneb kotildeik ta naumlos sulama see sulatab kogu jaumlauml isegi

kui temaga on mitu konflikti olnud See on parimrdquo

Kotildeik otildepetajad nimetasid et lapsed on hakanud uumlksteist tunnustama suuremad positiivseid

minasotildenumeid kasutades sotildeimeealised lihtsalt ldquotublirdquo oumleldes Uumlks otildepetaja tajus et positiivsed

sotildenumid on motildejutanud laste kiindumist temasse

6 Kuidas kasutate aumlrauumltlevat minasotildenumit Milline on vahetu motildeju Kuidas

aumlrauumltlevad minasotildenumid Teie arvates motildejutavad lapse sotsiaalset arengut

Ei uumltlemise vajalikkuses ei kahtle uumlkski intervjueeritav motildeistes et otildeigeaegse aumlrauumltleva

minasotildenumiga saab motildenegi pahanduse aumlra hoida ldquoKui olen aumlra potildehjendanud saavad nad

aru ja arvestavad isegi siis kui see ei pruugi meeldidardquo ldquoEsmataumlhtis on olla siiras ja oumlelda

totildeeline potildehjus mitte valetada Lapsed saavad vaumlga haumlsti aru kui sotildenum tuleb suumldamest ja

seda hirmsat ei-d potildehjendatakse Lapsed on vaumlhem trotsi taumlisrdquo Aumlrauumltleva minasotildenumi

kasutamine annab lastele teadmise et piirid on olemas ning otildepetab ka lapsi ennast oluliseks

pidama ja vajadusel ei uumltlema Otildepetajad naumlevad selles vaumlaumlrtuskasvatust olla aus votildetta ennast

totildesiselt julgeda oumlelda ei ja seda potildehjendada mitte otsida haumldavalesid ldquoLapsed otildepivad

vastutama iseenda eest Otildepivad ennast vaumlljendama kui tal on paha miski ei sobirdquo ldquoSee

motildejub ka lapse ja lapse suhetele Kui laps potildehjendab miks ta ei taha seda maumlnguasja anda

saab teine laps aru ega motildetle et oi kui kade ja paha et asju ei jagardquo Toodi mitmeid naumliteid

kuidas on tehtud kokkulepped et muumlramine maadlus votildei muu tegevus lotildepetatakse niipea kui

teine uumltleb ldquoEi ma ei tahardquo

Motildened otildepetajad uumltlesid et vahel tuleb ei oumlelda ja potildehjendada mitu korda jaumlrjest Motildened

otildepetajad kelle jaoks ei uumltlemine on kogu elu raskusi valmistanud saavad sellega kuumlll

varasemast paremini hakkama kuid tunnevad end seejuures motildenikord siiski ebamugavalt

justkui oleks ldquoliiga konkreetsedrdquo olnud Neil kellele kolleegidele ei uumltlemine on tundunud

nagu altvedamine on paumlrast koolitust kui osatakse oma keeldumist potildehjendada enesetunne

paranenud

49

7 Kuidas kasutate kehtestavat minasotildenumit ja kaumliguvahetust Milline on vahetu motildeju

Kas ja kuidas motildejutab antud meetodi kasutamine laste emotsionaalset arengut

Kehtestava minasotildenumi kasutamine on intervjueeritute arvates vajalik kuid votilderreldes teiste

oskustega ei tule veel nii loomulikult vaumllja ldquoKehtestavat minasotildenumit pean veel harjutama ja

see kipub mul tihti meelest minema Kuna mind on kasvatatud et aumlra tee seda ja teist siis

kahjuks kipun ka ise sageli enne kui motildetlen juba uumltlema et aumlra palun jookse Heal juhul

votildetab see ldquoaumlra jookserdquo tempot maha aga ainult korraks Kui mul on meeles kasutada

kehtestavat minasotildenumit saab laps aru miks ma ei taha et ta jookseb Laps kuulab ja

aktsepteerib minu soove kuna ma ei keela kunagi kiusu paumlrast Lapsed on tasakaalukamad

rahulikumadrdquo

Uumlhes ruumlhmas kus on 24 last saadetakse laps kotildeigepealt diivanile rahunema Sel ajal rahuneb

ka otildepetaja ise ja jotildeuab oma poumloumlrdumise laumlbi motildeelda Paumlrast arutatakse olukord rahulikult laumlbi

otildepetaja kasutab minasotildenumeid Tuleb ette ka suumluumldistamist eriti ekstreemsetes olukordades

kuid ldquoka siis ei tee teda maha vaid kirjeldan olukorra motildejurdquo Lapse kaumlitumise kirjeldamine

ja motildeju vaumlljatoomine ei valmista otildepetajatele raskusi kuid oma tunnete sotildenastamist ja

kaumliguvahetust (peegeldamine lapse vastureaktsiooni puhul) tajutakse raskemana

Vahetu motildeju avaldub lapse kaumlitumise muutuses ldquoLaps kuulab arvestab paremini tunneb end

votilderdsena teda pole solvatud kritiseeritud halvustatud Laps kellega arvestatakse tunneb

end enesekindlamana saab aru et kui muudab ennast on kotildeigil heardquo

Nii otildepib laps naumlgema oma kaumlitumise motildeju teistele andma hinnangut oma kaumlitumisele ldquoLaps

tunneb end kindlasti suumluumldlasena kui on kaumlki keeranud kuid tegelikult ei tea miks see nii

toimus Kui keegi istub ta kotildervale ja puumluumlab sellest aru saada naumleb laps et sa pole ta peale

vihane vaid puumluumlad motildeista - igal juhul jaumlrgmine hetk tahavad nad anda endast parima et

olukorda lahendadardquo

Toodi naumliteid lahendustest mida lapsed ise leidsid paumlrast otildepetajapoolset kehtestavat sotildenumit

ja kaumliguvahetust Nii otsustas uumlks enesevalitsuse kaotanud poiss minna teise tuppa ja trampida

seal jalgu uumlks tuumldruk aga teatas et ldquolaumlheb joob vett ja jahtub mahardquo

Maumlrgati ka et aktiivne kuulamine positiivsete minasotildenumite kasutamine ning lastevaheliste

probleemide vahendamine vaumlhendavad maumlrgatavalt vajadust kehtestamise jaumlrele

50

8 Votilderrelge palun sinasotildenumi ja kehtestava minasotildenumi motildeju lapse vastutustunde ja

enesedistsipliini arengule

Vastustes toodi esile sinasotildenumite halvustav alatoon lapse allasurumine ja tunnete

haavamine mistotildettu ei jaumlrgne positiivset kaumlitumise muutust vaid trots ja sellest tulenevalt

sageli soovitule vastupidine kaumlitumine Sinasotildenumite kasutamine ei arenda lapse sisemist

distsipliini ega vastutustunnet ka lapse enda enesekehtestamise oskus jaumlaumlb vaumlheseks

ldquoSinasotildenumitega votildetab vanem vastutuse taumlielikult endale ja saadab lapsele sotildenumi et vanem

teab kotildeike ja laps ei tea midagi Laps votildeib kaotada enesevalitsuse kuna vanem halvustab

tedardquo

Intervjueeritute arvates arendavad minasotildenumid lapses vastutustunnet ja enesedistsipliini sest

last ei halvustata lapse kaumlitumise motildeju kirjeldades jaumletakse ldquomingi osa vastutusest lapse

kandardquo Enamik vastanutest kinnitas et votildeimalus oma tundeid vaumlljendada ja motildeistmist leida

toetab lapse enesekindlust ning motildejutab last oma kaumlitumise muutmise eest vastutust votildetma

9 Kuidas lahendate igapaumlevaelus probleeme nii et keegi ei jaumlaumlks kaotajaks Milline on

Teie arvates antud meetodi pikaaegne motildeju

Juba varasematest vastustest selgus et koolitusel osalenud otildepetajad kasutavad votildeidan-votildeidan

mudelit igapaumlevaselt nii kokkulepete sotildelmimisel kui ka probleemide lahendamisel On

maumlrgatud et lapsed on mudeli otildepetajatelt uumlle votildetnud ja kasutavad ka ise ilma otildepetajata

ldquoJaumlaumlvad aumlra tuumllid kuna probleemiga tegeldakse juba eosrdquo Uumlhes ruumlhmas maumlrkasid otildepetajad

et kui keegi kes maumlngus kaotama hakkab tahab keset maumlngu reegleid muuta tuletavad lapsed

talle reegleid meelde kuid pakuvad vaumllja et jaumlrgmise maumlngu votildeib teha teisiti tema

ettepanekute jaumlrgi Otildepetajate sotildenul jaumleti lauamaumlngud varem kergesti pooleli kuid nuumluumld

maumlngitakse edasi ka paumlrast seda kui esimene maumlngija on lotildepetanud mis otildepetajate meelest

arendab lisaks koostoumloumloskustele ka puumlsivust

Uumlks otildepetaja kirjeldas olukorda otildeues kus tema ruumlhma lastel tekkis probleem teise ruumlhma

lastega Poisid kutsusid otildepetaja appi oumleldes ldquoOtildepetaja tule appi nemad ei oska niimoodi

raumlaumlkida nagu meierdquo

Pikaajalise motildejuna totildeid uumlle poole intervjueeritutest vaumllja uumlksteisega arvestamise ning

paindlikkuse motildetlemises ja erinevate lahenduste leidmises Uumlks otildepetaja ei tulnud varem oma

sotildenul selle pealegi et probleemide lahendamiseks peavad motildelemad osapooled valmis olema

ldquoTagajaumlrjeks oli see et probleem votildeis paisuda veelgi suuremaksrdquo Nuumluumld on ta hakanud

51

arvestama teise osapoolega valima aruteluks aega kasutama minasotildenumeid ega sunni enam

oma lahendusi peale kuna teab et ldquopealesunnitud lahendused pole lahendusedrdquo Tema jaoks

seisnebki votildeidan-votildeidan mudeli pikaajaline motildeju soovis kasutada antud meetodit eranditult

kotildeigis konfliktsituatsioonides

10 Kuivotilderd rakendatavaks peate votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit

igapaumlevaelus Palun potildehjendage

Motildenevotilderra uumlllatuslikult pidas uumlheksa intervjueeritavat kuumlmnest antud mudelit igapaumlevaelus

vaumlgagi rakendatavaks Kuigi ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmades votildeib olla motildeningaseks

takistuseks rotildehutasid intervjueeritavad et selle kasutamine sotildeltub eelkotildeige teadlikkusest ja

tahtest lahendada probleemi nii et motildelemad votildeidavad Vastajad peavad votildeidan-votildeidan

mudelit seda vajalikumaks mida rohkem on ruumlhmas lapsi Vastajate arvates on antud mudelist

palju kasu ka suhtlemisel kolleegide ja lastevanematega ldquoIga inimene leiab aega

probleemiga tegelemiseks kui seda palutakse Kotildeik me seisame oma huvide eest seega on

inimene seesmiselt motiveeritud leidmaks lahendust mis temale sobib mis teda ei

kahjustaksrdquo Uumlks vastaja kasutab kuumlll mudelit sageli kuid pole veendunud et seda igas

olukorras ja kotildeikide probleemide puhul rakendada saaks Lasteaias peetakse votildeidan-votildeidan

mudeli kasutamist oluliseks et lastest kasvaksid uumlksteist maumlrkavad hoolivad positiivsed

probleeme lahendada oskavad inimesed

11 Kuivotilderd vajalikuks peate antud koolitust lasteaiaotildepetajatele Lastevanematele

Eranditult kotildeik intervjueeritavad peavad Gordoni perekooli vaumlga oluliseks nii

lasteaiaotildepetajatele kui lapsevanematele sest ldquosuhtlemine on kotildeige alus Hea suhtleja on ka

hea koostoumloumlpartnerrdquo ldquoKui me tahame et meie lastest kasvaks sotsiaalselt kuumlpsed psuumluumlhiliselt

ja emotsionaalselt terved taumliskasvanud peaksid kotildeik kel vaumlhegi lastega kokkupuutumist

Gordoni koolitusel osalemardquo Rotildehutati erinevust gordonliku laumlhenemise ja kasvatuse vahel

kust ise paumlrit ollakse Ilma otildeppimata ei osata teisti kaumlituda toimitakse nii kuidas vanemad ja

otildepetajad nendega kaumlitusid ldquoIlma selleta ei tohikski lasteaias olla eriti kuna ruumlhmad on nii

suured vastutus on nii suur Kui oled ise abitu hakkad neid kamandama ja taumlnitama Sa teed

seda sest ei oska teisitirdquo

ldquoKui kedagi loumloumld laumlheb valu uumlle aga kui uumltled halvasti ei laumlhe see uumlle Vaumlga kurb kui

kasvataja seda teebrdquo Uumlks otildepetaja jagas oma valusat kogemust kuidas hoolimata

kotildergharidusest kardab ta oma arvamust avaldada sest teda tehti koolis kotildeigi ees maha

52

Uumlks inimene arvas et antud koolitus on vajalik kotildeigile kuid eriti noortele ja ainsa lapsena

kasvanutele

13 Millised oleksid Teie ettepanekud seoses Gordoni koolitusega lasteaiaotildepetajatele

Kotildeik intervjueeritavad olid seisukohal et antud koolitus peaks kohustuslikuna kuuluma

pedagoogide baaskoolitusse ja olema ilmtingimata praktiline Uumlhe lasteaia kaks sama ruumlhma

otildepetajat tegid ettepaneku et oleksid nouml pilootlasteaiad kus kotildeik otildepetajad oleksid laumlbinud

Gordoni koolituse kuhu tudengid peale kursuse laumlbimist saaks minna tutvuma kuidas neid

oskusi praktikas rakendatakse Samuti pidasid nad vajalikuks kursust mitu korda laumlbi teha et

oskused kinnistuksid ja muutuksid alateadlikuks Teise lasteaia otildepetajate poolt tehti ettepanek

supervisiooniks ja jaumltkukoolituseks - peeti vajalikuks kohtuda umbes kahekuise intervalliga

et omavahel vahepealseid kogemusi jagada ning raskemaid olukordi laumlbi maumlngida

Arvati et sama ruumlhma motildelemad otildepetajad votildeiksid rakendada Gordoni meetodit ning vaumlljendati

soovi et kogu lasteaia meeskond koolitusel osaleks Meeskonnana otildeppimine aga eeldab

omavahelist usaldust ja turvalisust Uumlhe otildepetaja sotildenul tuli talle kasuks just see et ta kaumlis

kursusel oma kollektiivist eraldi Kolleegid kes osalesid meeskonnana kartsid ennast avada

seetotildettu ei olnud neil koolitusest praktilist kasu ning nad ei hakanud oskusi kasutama

Leiti et teadmine suhete kohta votildeiks olemas olla olenemata elukutsest nii jaumlaumlksid motildenedki

ldquorusikas puumlsti asjadrdquo olemata Mitmed vastajad uumltlesid et peavad seda koolitust vajalikuks ka

kotildeigile kooliotildepetajatele arstidele sotsiaalpedagoogidele noorsootoumloumltajatele

434 Kokkuvotildete uurimustulemustest

Votilderreldes ankeetkuumlsitluses osalenute ja intervjueeritute vastuseid votildeib kokkuvotildetvalt oumlelda et

kotildeik uuringus osalenud peavad suhtlemisalast koolitust vaumlga oluliseks Kolmandik kuumlsitlusele

vastajaist peab suhtlemisoskusi lasteaiaotildepetajale sama oluliseks kui muid paumldevusi kahe

kolmandiku kuumlsitlusele vastanute ja kotildeigi intervjueeritute meelest on suhtlemisoskused

muudest paumldevustest veelgi olulisemad Gordoni perekooli laumlbinud hindavad antud koolitust

lasteaiaotildepetajatele vaumlga vajalikuks ning leiavad et Gordoni koolitus peaks kuuluma

alushariduse eriala tasemeotildeppesse ning toimuma kindlasti praktiliselt Ka enamus

ankeetkuumlsitlusele vastanuist leiab et suhtlemisotildepetus peaks toimuma praktiliselt Maumlrkimist

vaumlaumlrib et mida vaumliksem oli vastajate praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse taumlhtsustada

suhtlusotildeppe praktilist osa

53

Votilderreldes kuumlsitlusele vastanute ja intervjueeritute arvamusi lasteaiaotildepetajate

professionaalsuse kohta selgub et mida vaumliksem on praktiline kogemus seda vaumlhem osatakse

suhtlemisoskusi pidada professionaalsuse oluliseks osaks Samasugune seisukoht selgus

intervjueeritavate vastustest kuumlsimusele kuidas osati lahendada lastega ettetulevaid

probleeme erialalasele toumloumlle minnes Paljud vastasid et sel ajal ei osanud veel probleeme

naumlha Uumlle seitsme aasta toumloumltanud otildepetajad ja Gordoni perekoolis osalenud peavad oskust

lapsega suhelda ning tema individuaalsust arvestada uumlheks lasteaiaotildepetaja professionaalsuse

tunnuseks 96 kotildeigist uuringus osalenuist peab lasteaiaotildepetaja rolli lapse emotsionaalse ja

sotsiaalse arengu toetamisel vaumlga taumlhtsaks Seejuures rotildehutavad kotildeik koolituse laumlbinud et

otildepetaja on oma kaumlitumisega lastele mudeliks maumlrkides et lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskujul

isegi siis kui nad veel ei raumlaumlgi Siin avaldus oluline erinevus Gordoni koolitusel osalenud ja

mitteosalenud vastajate seas Kuumlsitlusele vastanuist vaid 35 totildei vaumllja et lapsed jaumlljendavad

otildepetaja kotildeneviisi Kursusel osalenud rotildehutasid kotildeik et olenemata sellest mida lastele

otildepetada jaumlrgivad lapsed vaid seda mida naumlevad ja kogevad Lasteaiaotildepetaja eeskujul votildeib

lapsest kasvada julge oma arvamust vaumllja uumltlev ja konflikte verbaalselt lahendav inimene

Votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja motildeju laste sotsiaalsete oskuste arengule oskavad Gordoni

perekoolis osalenud votilderreldes baaskoolituse laumlbinutega oluliselt paremini tajuda ja arvestada

Kuigi Gordoni perekoolis osalenud peavad oluliseks kotildeiki kursusel kaumlsitletud teemasid

kasutatakse praktiliselt kotildeige rohkem aktiivset kuulamist tunnete peegeldamist lastevaheliste

probleemide vahendamist ja votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelit Otildepetajad on muutunud

enesekindlamaks suhted lastega laumlhedasemaks Kolleegide ja lastevanematega on suhted

avatumad Votilderreldes koolituseelse kaumlitumisega teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja puumluumltakse

neist hoiduda Julgemalt oumleldakse ldquoeirdquo ja potildehjendatakse seda Tavapaumlrase kiitmise asemel

raumlaumlgitakse lapsele lahti tema kaumlitumise motildeju ning vaumlljendatakse oma heameelt ja rotildeotildemu

Probleemolukordades ei potildergata enam lastele peale ega lahendata nende eest probleeme aumlra

vaid puumluumltakse minasotildenumeid kasutades ja lapsi kaasates olukordadele lahendusi leida

Otildepetajad on maumlrganud et lapsed on hakanud julgemalt oma arvamust avaldama uumlksteist

tunnustama ning omavaheliste probleemide puhul teineteist arvestama Lasteaia otildehkkond on

muutunud vabamaks ja rotildeotildemsamaks Otildepetajad leiavad et otildepitud oskuste paremaks

omandamiseks oleks vajalik koolitusjaumlrgne supervisioon ning hilisem jaumlrelkoolitus Kasuks

tuleks kogu meeskonna samuti lastevanemate koolitamine

54

435 Toumlouml autorite uurimuse ldquoGordoni perekooli kursuse vajalikkusest

lasteaiaotildepetajate koolitusesrdquo votilderdlus Gerdy Kanguri magistritoumloumlga ldquoTh

Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas otildepetajate

arvamusesrdquo

Autorid votilderdlesid uurimustulemusi Gerdy Kanguri tulemustega kes oma magistritoumloumls 2009

aastal uuris Th Gordoni Otildepetajate kooli rakendatavust alushariduse valdkonnas

intervjueerides Gordoni Otildepetajate koolis osalenud 10 lasteaiaotildepetajat ja 11 koolis toumloumltavat

otildepetajat Kanguri valimisse kuulunud otildepetajaist enamus oli vanuses 20-30 vaid kaks

intervjueeritut olid uumlle 30 ning uumlks otildepetaja oli 19aastane Seega olid valimi moodustunud

otildepetajad oluliselt nooremad meie uuringus osalenuist

Gerdy Kanguri uurimustoumlouml fookus erines autorite omast Kangur (2009) keskendus oma toumloumls

otildeppe- ja kasvatustoumloumld puudutavatele probleemidele ja nende lahendamisele Autoreid huvitas

eelkotildeige lasteaiaotildepetaja roll laste sotsiaalse arengu toetamisele

Votilderreldes saadud andmeid Kangruri uurimustoumlouml tulemustega leidsid autorid olulisi sarnasusi

ja motildeningaid erinevusi Nii Kanguri kui ka autorite poolt intervjueeritud peavad oluliseks

otildepetaja oskust maumlrgata igat uumlksikut last Motildelemast uuringust selgub et enamus

intervjueerituid ei ole kaalunud oma toumloumlst loobumist Nii kaumlesoleva toumlouml autorite kui Kanguri

uuringus osalenud hindasid Gordoni koolituse vaumlga vajalikuks nimetades olulisemate

omandatud oskustena aktiivset kuulamist probleemide maumlaumlratlemist konfliktide lahendamist

ja minasotildenumeid Vastanud puumluumlavad otildepitut igapaumlevaselt rakendada Otildepitud oskuste

kasutamist takistavate teguritena toodi vaumllja ajapuudus ja laste suur arv ruumlhmas Omandatud

oskuste uumllekordamine on motildelemas uuringus osalenute sotildenul vajalik Kotildeik nii Kanguri kui ka

autorite uuringus osalenud peavad taumlhtsaks lapse kaasamist aktiivse suhtluspartnerina

rotildehutades lasteaiaotildepetaja rolli turvalise ja usaldusliku otildehkonna loomisel Positiivse meeleolu

loomist ja motivatsiooni aumlratamist peetakse igale otildepetajale vajalikuks kutseoskuseks mis

otseselt sotildeltub otildepetaja suhtlemisoskustest Motildelemast uuringus selgub Gordoni koolitusel

omandatud oskuste motildeju avaldumine otildepetajad tunnevad end kindlamat suhtlevad kolleegide

ja lastevanematega julgemalt ja vabamalt on hakanud rohkem oma arvamust avaldama ja teisi

kuulma Lastega suhtlemisel on otildepetajad muutunud teadlikumaks oma kaumlitumise motildejust ning

oskavad oma toumloumld paremini eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida Teadvustatakse suhtlemistotildekkeid ja

puumluumltakse neist hoiduda Enamus Kanguri intervjueeritutest ja kotildeik autorite uuringus osalenud

maumlrkasid Gordoni koolituse positiivset motildeju lastega suhtlemisele suhtlemine muutus

55

vabamaks ja sotildebralikumaks lapsi maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning kaasatakse neid

reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

Kotildeige olulisem erinevus avaldub lasteaiaotildepetaja rollinaumlgemuses Kanguri uuringus osalenuist

poolte arvates kuulub lasteaiaotildepetaja professionaalsuse juurde ka esilekerkinud probleemide

loova lahendamise oskus 50 vastanuist taumlhtsustavad otildeppimist ja toumloumlvihikute taumlitmist

Autorite poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajad peavad kotildeige aluseks just suhtlemisoskust

Kanguri valimis uumlks otildepetaja kes keeldus intervjuud andmast pidas Gordoni koolitust

motildettetuks jaumlaumldes kindlaks oma vaumlljakujunenud suhtlemisviisidele Autorite uuringus osalenud

pidasid kotildeik Gordoni koolitust vaumlga vajalikuks ja kasulikuks ning rakendasid koolitusel

omandatut tulemuslikult igapaumlevaelus Kanguri poolt intervjueeritud lasteaiaotildepetajatest

enamus pidas aktiivset kuulamist raskesti rakendatavaks vaumlikeste lastega kes veel ei raumlaumlgi

ning suure laste arvuga ruumlhmades Autorite uuringus seevastu kasutasid kotildeik Gordoni

perekooli lotildepetanud lasteaiaotildepetajad aktiivset kuulamist igapaumlevaselt ja tulemuslikult

olenemata laste vanusest votildei ruumlhma suurusest Motildelemat tegurit mainiti kuumlll raskendavana

kuid mitte takistavana Uumlks kuumlsitletu Kanguri uuringus oli arvamusel et minasotildenumid ei motildeju

lastele vaid sobivad taumliskasvanute hulgas Autorite uuringus osalenute hulgas sellist

seisukohta ei esinenud Uumlks Kanguri uuringus osalenu avaldas et Gordoni koolitusel

osalemine on muutnud teda paremaks suhtlejaks ka kodustega autorite uuringus raumlaumlkisid

sellest omaalgatuslikult vaumlhemalt pooled inimesed

Autorite intervjueeritud kasutavad kotildeik ka votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudelit Kanguri

poolt kuumlsitletute hulgas kaks lasteaiaotildepetajat polnud antud mudelit kasutanud pidades seda

liialt keerukaks ja aeganotildeudvaks Pooled Gerdy Kanguri kuumlsitletuist ning kotildeik autorite

intervjueeritavad vaumlljendasid seisukohta et hea tahtmise korral saab kotildeike otildepitut rakendada

Toumlouml autorid ei saa tinglikult vaumllja tuua potildehjuseid miks pooled Kangurile vastuseid andnud ei

pea votildeimalikuks antud mudelit rakendada Votildeime oletada et maumlrkimisvaumlaumlrne erinevus on

tingitud osalenute vanusest ja elukogemusest Toumloumlstaaž oli Kanguri uuringus osalenuil vaumlhene

- kahel inimesel alla aasta kolmel aasta vaid neli inimest olid toumloumltanud 3-6 aastat Autorite

poolt intervjueeritud olid vanuses 26 ndash 57 ja nende pedagoogiline staaž ulatub uumlhest aastast 36

aastani Autorid maumlrkasid muutust hoiakutes ja arvamustes paumlrast seitsmeaastast toumloumlkogemust

Nii Kanguri kui ka autorite uurimustulemuste analuumluumlsist ja votilderdlusest ilmnes et Gordoni

koolitusel osalenud lasteaiaotildepetajad peavad Gordoni metoodikat unikaalseks sest lihtsad

kuid olulised totildeed on esitatud arusaadavalt mudelid on igapaumlevaselt rakendatavad ning

56

tulemused avalduvad erinevates suhtlusringkondades kiiresti Suhted muutuvad avatumaks ja

laumlhedasemaks uumlksteist maumlrgatakse ja kuulatakse rohkem ning probleeme lahendatakse

uumlksteise vajadusi arvestades Kui otildepetaja oskab kuulata ja laste tundeid peegeldada on lastele

tagatud emotsionaalne turvalisus Pingevaba otildehkkond julgustab lapsi oma arvamust avaldama

ning toetab otildepimotivatsiooni Lasteaiaotildepetajat naumlhakse mudelina kelle kaumlitumist lapsed

jaumlljendavad Koolitusel osalenud on maumlrganud et lapsed hakkavad kasvataja eeskujul uumlksteist

tunnustama aumlra kuulama oma arvamust avaldama ei uumltlema ning omavahelisi probleeme

teineteist arvestavalt lahendama Seega votildeib oumlelda et lasteaiaotildepetaja suhtlemisoskused on

vahetult seotud laste sotsiaalsete oskuste kujunemisega Motildelemas uuringus osalenud peavad

antud metoodikal potildehinevaid koolitusi vajalikuks nii lasteaia- kui ka kooliotildepetajatele ja

soovitavad koolituse sisse viia kotildeigi pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe otildeppekavadesse

57

Kokkuvotildete

Kaasaegses kasvatusteaduses vaadeldakse last taumlisvaumlaumlrtusliku inimesena kellel on otildeigus

enesemaumlaumlramisele Avatud aktiivseks vastutustundlikuks koostoumloumlvotildeimeliseks teisi

arvestavaks taumliskasvanuks kasvamine algab lapsepotildelvest ja on motildejutatud kasvukeskkonnast

Taumliskasvanute hoiakud ja suhtumine on aluseks lapse minapildi ja kaumlitumismudelite

kujunemisele Adekvaatne enesetunnetus ja ndashteadvus saavad areneda kasvukeskkonnas kus

taumliskasvanud on teadlikud kasvatuse pikaajalistest eesmaumlrkidest laste arengu

seaduspaumlrasustest oskavad arvestada laste individuaalsust motildeista laste motildettemaailma ja

tundeid ning pakkuda lisaks hoolitsusele ka soojust ja tuge mida lapsed vajavad Lapse

arengus on kodu ja vanemate kotilderval oluline roll lasteaial ja lasteaiaotildepetajal Mida noorem

laps seda olulisem on lasteaiaotildepetaja vahetu motildeju lapsele Alushariduse raamotildeppekava

kohaselt peab otildeppe- ja kasvatustegevus toetama laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut

Laste positiivse enesehinnangu omaalgatuse iseseisva motildetlemise toetamine eeldab

lastaiaotildepetajalt lisaks teadmistele ka selliste suhtlemismetoodikate valdamist mis

votildeimaldaksid eespool nimetatud eesmaumlrke taumlita Pedagoogiliste erialade tasemeotildeppe

otildeppekavades ei ole uumlldjuhul suhtlusmetoodikate praktilist kursust mistotildettu otildepetajad saavad

teoreetilised teadmised kuidas lastega suhelda kuid ei oska neid teadmisi praktikas

rakendada

Toumlouml autorite eesmaumlrgiks oli selgitada vaumllja kuidas Gordoni perekoolis omandatu aitab

lasteaiaotildepetajal toetada lapse emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning teha ettepanekud

riikliku otildeppekava taumliendamiseks

Autorite kogemusel on Thomas Gordoni suhtlusmetoodika universaalne ning votildeimaldab

lasteaiaotildepetajal taumlita alushariduse raamotildeppekava notildeudeid laste sotsiaalse ja emotsionaalse

arengu toetamisel Gordoni mudel laumlhtub inimotildeigustest on struktureeritud otildepetab probleeme

maumlaumlratlema ning valima sobivat suhtlemisoskust laumlhtudes pikaajalistest

kasvatuseesmaumlrkidest Aktiivse kuulamise ja votildeidan-votildeidan probleemilahendusmudeli

kasutamine aitab luua lastele emotsionaalse turvalisuse ning jagada soojust ja motildeistmist

Minasotildenumid ja kehtestamisoskused on aluseks piiride seadmisel ning kokkulepete

sotildelmimisel

58

Uurimismeetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ja kuumlsitlus Valimi moodustasid Rakvere

Kolledži alushariduse eriala kolmanda kursuse tudengid ning Gordoni perekooli laumlbinud

Laumlaumlne- ja Ida-Virumaa lasteaiaotildepetajad Uurimus viidi laumlbi 2011 aasta kevadel Kuumlsitlused ja

intervjuud on toumlouml autorite kaumles

Uuringu tulemuste potildehjal jaumlreldavad toumlouml autorid et Gordoni perekooli laumlbinud

lasteaiaotildepetajad

rakendavad otildepitud oskusi igapaumlevaselt

tajuvad end enesekindlamalt

suhtlevad kolleegidega ja lastevanematega vabamalt

on lastega suhtlemisel muutunud teadlikumaks oma sotildenavarast ja kaumlitumise motildejust

hoiduvad suhtlemistotildeketest

maumlrkavad ja kuulavad lapsi koolituseelse ajaga votilderreldes rohkem

peegeldavad oskuslikult laste tundeid ja maumlrkavad selle kasulikkust

kaasavad lapsi reeglite ja kokkulepete sotildelmimisse

oskavad oma toumloumld eesmaumlrgistada ja analuumluumlsida

Gordoni perekoolis osalenud lasteaiaotildepetajate sotildenul on laste emotsionaalse ja sotsiaalse

arengu toetamisele eriti oluline motildeju aktiivsel kuulamisel laste tunnete peegeldamisel

lastevaheliste probleemide vahendamisel ning votildeidan-votildeidan konfliktilahendusmudelil

Loetletud oskuste tulemusel on lapsed hakanud varasemast rohkem oma arvamust avaldama

uumlksteist tunnustama ja uumlksteisega arvestama Kotildeik otildepetajad motildeistavad et nende kaumlitumine on

mudeliks ja lapsed kaumlituvad otildepetaja eeskuju jaumlrgides isegi siis kui nad veel raumlaumlgi

Uurimusest selgus et ankeetkuumlsitluses osalenud ja intervjueeritavad peavad lasteaiaotildepetaja

professionaalsuse oluliseks osaks suhtlemisoskust Kotildeik intervjueeritavad vaumlitsid et praktiline

Thomas Gordoni mudelile potildehinev suhtlemisoskuste koolitus on vaumlga vajalik igale

lasteaiaotildepetajale Need kes vastasid ankeetkuumlsitlusele ning olid toumloumltanud vaumlhem kui seitse

aastat pidasid suhtlemisoskuste alast koolitust vajalikuks kuid ei osanud vaumlaumlrtustada

praktilise otildeppe osataumlhtsust Kauem toumloumltanud otildepetajad kes ei olnud laumlbinud Gordoni koolitust

oskasid vaumllja tuua suhtlemisoskuste praktilise otildeppe vajalikkuse

59

Tulemustest jaumlrelduvalt leiavad toumlouml autorid et Gordoni koolitused on lasteaiaotildepetajatele

aumlaumlrmiselt vajalikud ning aitavad taumlita alushariduse raamotildeppekava

Uuringus osalenute ettepanekud

taumliendada alushariduse tasemeotildeppe otildeppekava Thomas Gordoni praktilise

suhtlemiskoolitusega

lisada Gordoni perekool ja Otildepetajate kool taumlienduskoolituse otildeppekavadesse

taotleda votildeimalusi lasteaiaotildepetajatele Gordoni koolituste riiklikuks rahastamiseks

Autorite ettepanek Gordon koolituste litsentsi omavale Perekeskusele Sina ja Mina

toumloumltada Gordoni perekooli ja Otildepetajate kooli baasil vaumllja koolitus lasteaiaotildepetajatele

koostada Gordoni metoodikal potildehinev kaumlsiraamat lasteaiaotildepetajatele ja anda see vaumllja

truumlkisena

60

Kasutatud kirjandus

Arvamus alushariduse raamotildeppekava kohta Eesti Lastevanemate Liit

httpwwwlapseemoodulphpmoodul=CMSampKomponent=Lehedampid=80ampsm_id=226

[20022011]

Euroopa Notildeukogu Ministrite Komitee soovitus (2006)

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondsooline_v6vanemaharidu

sI_uemarlaudSoovitused_Positiivse_Vanemluse_Kohtapdf [06032011]

Aunap M Juske M Jt (2006) Koolist toumloumlle Haridus ja toumloumlturg Elukestva Otildeppe

Arendamise Sihtasutus Innove Tallinn

Brostroumlm S amp Wagner J (2003) Early childhood education in five nordic

countriesPerspectives on the transition from preschool to school Arhus Systime Academic

Brotherus A Hytoumlnen J KrokforsL (2001) bdquoEsi- ja algotildepetuse didaktikaldquo Tallinn

Butterworth G Harris M (2002) Arengupsuumlhholoogia alused TUuml Kirjastus

Cullen J (1995) bdquoAustralian Journal of Teacher Educationldquo EBSCO

Durrant J E (2010) Positive Discipline in Everyday Teaching Guidelines for Educator

Save the Children

httpseapsavethechildrenseGlobalscsSEAPpublicationpublication20pdfEducationPos

itive20Discipline20Everyday20Teaching20FINALpdf [01032011)]

Ebber I (1982) Otildepilase psuumluumlhika ja kodune kasvatus Tallinn

Eesti Vabariigi haridusseadus

httpwwwiseeedokumendidseadusedharidusharidusseadushtm [02022011]

Gordon T (2003) Tark lapsevanem Vaumlike Vanker

Gordon Th (2006) Otildepetajate kool Vaumlike Vanker

Heinla E (1999) Mida laps koolilt ootab Haridus 6 22 ndash 25

Hujala E (2004) Uuenev alusharidus Tallinn Ilo Kirjastus

Kangur G (2007) Lastevanemate hinnang Gordoni perekoolile Eestis Bakalaurusetoumlouml TLUuml

Kangur G (2009) Th Gordoni otildepetajate kooli rakendatavus alushariduse valdkonnas

otildepetajate arvamuses Magistritoumlouml TLUuml