Andmed töö kohta

Autor: Ene Lehtmets

Kool : Tabasalu Ühisgümnaasium

Maakond: Harjumaa

Õppeaine: Bioloogia

Töö teema: Sammaltaimed

Klass: III kooliaste 7. klass

Kasutus: Tunni toetamiseks ja frontaalse töö juhtimiseks uue osa õpetamisel või kordamisel

Koolitas: Kärt Matiisen

Koostas Ene Lehtmets Tabasalu ÜG õpetaja

• Sammaltaime ehitus• Paljunemine• Erinevad samblaliigid• Turba tekkimine • Sammalde tähtsus• Miks samblikud pole samblad?• Teadmiste kontroll

eoskupar

lehed

varsrisoidid

Karusammaltagasi

Eelniidist areneb

eoskupar

eosedeosest areneb eelniit

emastaim

isastaim

sugurakkude viljastumine

eoskupraga emastaim

viljastatud munarakk

tagasi

Palusammal Laanik

kasvavad kuivemates palumetsadestagasi

Teravtipp kasvab soostunud metsades ja niitudel

Soovildik kasvab madalsoodes ja soometsades

tagasi

Kaksikhammas kasvab varjulistes kuusikutes

Turbasammal kasvab rabades ja soodes

tagasi

Sammal laguneb osaliselt ja muutub turbaks

Raba on liigniiske ja happeline

Eesti rabade turbakihi paksus on enamasti 2-3 m

Turvast tekib aastas umbes 1mm

tagasi

Kõdunemisel tekib huumus ja turvas

Takistavad vihmavee kiiret äravoolu

Elupaigaks paljudele selgrootutele

Freesturbaväljad tagasi

Sambliku keha on tallus

Tallusel puuduvad juured, varred, lehed

Tallus koosneb seeneniitidest ja rohevetikatestSamblikud puu oksal tagasi

1. Samblal on juurte asemel ...

2. Sambla eosest areneb ……..

3. Emastaime tippu areneb ….

4. Aastas tekib turvast ……….

5. Samblikul puuduvad ……...

6. Raba keskkond on … ja …..

risoidid

eelniit

eoskupar

1 mm

lehed, varred

liigniiske ja happeline

vastused tagasi