Embed Size (px)
Citation preview
ANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSUURIMISMEETODID - DTI7002.DTDR. TERJE VÄLJATAGA HARIDUSTEADUSTE INSTITUUT 2019
DTI7002.DT
UURIMUSE STRUKTUUR
Õunapuu, 2014
DTI7002.DT
ANDMEKOGUMISMEETODIDAndmekogumismeetodi valimisel tuleb kaaluda, mis tüüpi andmeid – kas kvalitatiivseid või kvantitatiivseid – soovitakse saada.
▸ Kvantitatiivses uurimistöös kasutatakse näiteks otsest mõõtmist, testimist, küsitlust, intervjuud, vaatlust, sotsiomeetrilist testi ja sisuanalüüsi. Need võimaldavad koguda kvantitatiivseid andmeid, nagu arvud, mis iseloomustavad objekti füüsilisi omadusi, koefitsiendid, esinemissagedus, järjestus, jaotumus jne.
▸ Kvalitatiivses uurimistöös rakendatakse näiteks vaatlust, intervjuud, introspektsiooni, sisuanalüüsi, fenomenograafiat ja transkribeerimist. Need võimaldavad registreerida kvalitatiivseid andmeid sõna, pildi, sümboli või muu sellise kujul.
DTI7002.DT
ANDMEKOGUMISMEETODID
Meetod Vahendid Kvantitatiivne uurimistöö Kvalitatiivne uurimistöö
Otsene mõõtmine Laboriinstrumendid
Objekte mõõdetakse vahetult,kasutades selleks spetsiaalseid
laboriinstrumente. Tulemused (nt – temperatuur, tihedus, mass)
fikseeritakse arvudena
-
Testimine Ülesannetega testid
Inimeste omadusi mõõdetakseülesannete või küsimuste kaudu.
Tulemused saadakse arvudena, mis – peegeldavad omaduse määra. Näiteks
intelligentsustestiga leitakse IQ
-
Küsitlus Küsimustik
Andmeid kogutakse küsimustikega, mis koosnevad suletud,
valikvastustega küsimustest. Vastused teisendatakse (kodeeritakse) arvudeks
või tähisteks, mida on võimalik statistiliselt analüüsida
Küsimustikes kasutatakse avatud lõpuga küsimusi.
Vastused sisaldavad kirjeldusi, vabu
arvamusavaldusi ja hinnanguid
Õunapuu, 2014
DTI7002.DT
ANDMEKOGUMISMEETODIDMeetod Vahendid Kvantitatiivne uurimistöö Kvalitatiivne uurimistöö
Intervjuu Registreerimislehed, küsitluslehed,
salvestus- seadmed
Andmeid kogutakse inimesi küsitledes. Kasutatakse struktureeritud
või poolstruktureeritud intervjuud, mille küsimused on ette valmistatud. Vastused kodeeritakse arvudeks ja
analüüsitakse statistikameetoditega
-Kasutatakse struktureerimata või dialoogilist intervjuud.
Kogutud verbaalne materjal sisaldab rikkalikult
kvalitatiivseid andmeid
Vaatlus Registreerimislehed
Kasutatakse uuritava nähtuse tunnuste süstemaatiliseks jälgimiseks ja
tulemuste registreerimiseks. Näiteks märgitakse spetsiaalsetele
registreerimislehtedeleuuritavanähtuse tunnuste esinemissagedus
Vaatlusega registreeritakse teavet, mis võimaldab mõista teist kultuuri ning tähendusi, mida uuritavad omistavad sotsiaalsetele nähtustele jaisiklikelekogemustele
Sotsiomeetriline test
Küsitlusleht ja sotsiomaatriks
Kasutatakse inimrühma liikmete sotsiaalse staatuse mõõtmiseks. Test
ehitatakse üles liikmete vastastikustele valikutele ja/või mittevalikutele.
Testiga saadakse arvtulemused, mis peegeldavad grupisiseseid suhteid,
sõprussidemeid, alagruppide struktuuri ja üksikisiku staatust grupis
-
Õunapuu, 2014
DTI7002.DT
ANDMEKOGUMISMEETODIDMeetod Vahendid Kvantitatiivne uurimistöö Kvalitatiivne uurimistöö
Introspektsioon Registreerimislehed -
Introspektsioon on sisevaatlus: inimene tunnetab oma
seesmuses toimuvat ning registreerib tulemused.
Andmestiku moodustavad kirjeldused seesmisest
olemisest.
Sisuanalüüs Kodeerimis- ja registreerimislehed
Sisuanalüüs on ainesesse talletatud informatsiooni nähtavaks tegemine süstemaatiliste protseduuride abil.
Näiteks tekstide kvantitatiivse sisuanalüüsiga kogutakse teavet teksti
komponentide struktuuri ja esinemissageduse kohta
Kasutatakse tekstide või muude tähendusrikaste objektide
uurimiseks, et teha täpseid ja usaldusväärseid järeldusi
kontekstide kohta, kus neid on kasutatud
Fenomenograafia Registreerimislehed
Kasutatakse selleks, et süstematiseerida inimeste
mõtlemisviise, mille alusel nad interpreteerivad reaalsuse eri aspekte
Kasutatakse selleks, et selgitada
kvalitatiivselt erinevaid viise, kuidas inimesed maailma eri
nähtusi kogevad, mõtestavad, tajuvad ja mõistavad
Õunapuu, 2014
DTI7002.DT
KÜSITLUSKüsitluse abil uuritakse:
▸ fakte
▸ käitumist ja tegevust
▸ teadmisi
▸ väärtusi
▸ suhtumist
▸ uskumusi
▸ arusaamisi
▸ arvamust
DTI7002.DT
KÜSITLUSMis on küsitluse suurimad eelised?
‣ suure andmehulga kogumine
‣ säästab aega
‣ andmeanalüüs standardiseeritud
DTI7002.DT
KÜSITLUSMis on küsitluse/ankeedi puudused?
‣ ankeedi koostamine võtab palju aega
‣ andmed pinnapealsed
‣ teoreetiline panus tagasihoidlik
‣ raske kontrollida vastuste ausust
‣ raske kontrollida küsimustest arusaamist
‣ paljud ei vasta küsimustikele
DTI7002.DT
KÜSITLUSKüsitluse koostamise keskkonnad:
▸ Lyme survey
▸ Survey monkey
▸ Google forms
▸ Zoho creator
DTI7002.DT
KÜSIMUSTE TÜÜBID‣ avatud küsimused
‣ poolavatud (valikvastused antud ning võimalus vastajal veel lisada) küsimused
‣ suletud (valikvastustega) küsimused
‣ astmik e skaala küsimused
- lihtskaala - kujutab endast kas numbrite või nimetustega astmestikku, mis võimaldab hinnata küsimusega mõõdetavat omadust või reastada suhtumist uuritava nähtuse omadusse või objekte liigitada (nominaalskaala, binaarskaala, järjestusskaala, reitinguskaala, järjestusega reitinguskaala, vahemikskaala, suhteskaala jne.)
- liitskaalad (mõõtmiseks on välja töötatud küsimuse- või väiteplokid, N: likerti skaala)
DTI7002.DT
KÜSIMUSTE TÜÜBID‣ Nominaalskaala ehk nimiskaala moodustatakse teatud liiki nimetustest
ning seda kasutatakse objektide liigitamiseks
N: Märkige oma perekonnaseis.
□Abielus □Lahutatud □Lesk □Vabaabielus □Vallaline
DTI7002.DT
KÜSIMUSTE TÜÜBID‣ Binaarskaala on nominaalskaala variant, mis pakub vastajale kahetist
valikuvõimalust (nt jah/ei, mees/naine).
N: 1. Kas Te vaatate kanali TV3 uudistesaadet? □ JAH □ EI
Kui vastasite EI, siis jätkake küsimusest number 2. Kui vastasite JAH, siis andke hinnang uudistesaate järgmistele külgedele 5-pallisel skaalal, kus 1 = väga halb ja 5 = väga hea.
1.1 Inforikkus 1 2 3 4 5
1.2 Saatejuhtide väljendusoskus 1 2 3 4 5
DTI7002.DT
KÜSIMUSTE TÜÜBID‣ Järjestusskaala ehk ordinaalskaala sisaldab teatud liiki astmeid ning
võimaldab uurimisobjekte järjestada. Intervallid skaalajaotuste vahel ei pruugi olla ühesugused.
N: Milline on Teie haridus?
□ Algharidus □ Põhiharidus □ Keskharidus □ Kõrgharidus
DTI7002.DT
KÜSIMUSTE TÜÜBID‣ Reitinguskaala sisaldab reastatud numbreid või joont äärmiste
otspunktide vahel, mis võib olla jaotustega või ilma nendeta. Vastaja annab hinnangu, lähtudes skaala punktide väärtustest. Levinumad on 5-, 7- ja 10-pallised skaalad. Kasutatakse vastajate järjestamiseks nende hinnangute alusel.
N: Hinnake oma armukadedust 7-pallisel skaalal, kus 1 tähistab armukadeduse puudumist ning 7 äärmist armukadedust.
1 2 3 4 5 6 7
N: Märkige, kus asetseb Teie omadus järgmiste äärmuste vahel.
Armukadedus I_______I_______I_______I_______I_______I_______I______I Äärmiselt armukade
DTI7002.DT
KÜSIMUSTE TÜÜBID‣ Järjestamisega reitinguskaala koostatakse astmetest, mis võimaldavad
vastajal loetletud nähtusi tähtsuse või eelistuse järgi pingeritta seada. Sellise skaalaga saame küll eelistusjärjestuse, kuid see ei peegelda üksiku vastaja eelistuse tugevust.
N: Järjestage alljärgnevad filmižanrid selle järgi, kui huvipakkuvad need Teile on. (1 – esikoht, 2 – teine koht, 3 – kolmas koht jne)
draama, õudus, komöödia, thriller, action, ulme, põnevik, seiklus
DTI7002.DT
KÜSIMUSTE TÜÜBID‣ Semantilise diferentsiaali skaala moodustatakse vastandliku tähendusega omadussõna
paarist, mille vahele paigutatakse reastatud arvud või vastuselahtrid. Skaala võimaldab hästi mõõta uuritava hoiakuid iseenda või sotsiaalse keskkonna suhtes.
N: Kui tasakaalukas Te olete?Tasakaalutu 1 2 3 4 5 6 7 Tasakaalukas
Kuidas iseloomustate TÜ Viljandi kultuuriakadeemiat?
Avatud 3 2 1 0 -1 -2 -3 Suletud
Demoktraatlik Autokraatne
Arenev Paigalseisev
Sõbralik Ebasõbralik
DTI7002.DT
KÜSIMUSTE TÜÜBID‣ Vahemikskaalaga on võimalik mõõta kogust, kvantiteeti. Vahemikskaala
0-punkt määratakse kokkuleppeliselt. Vahemikskaalad on näiteks temperatuuriskaala või mingi testi standardpallid.
‣ Suhteskaalaga mõõdetakse füüsikalisi suurusi, näiteks pikkust ja kaalu. Suhteskaala puhul on nullpunkt fikseeritud
DTI7002.DT
KÜSIMUSTE TÜÜBID‣ Liitskaalasid kasutatakse siis, kui nähtuse omaduste mõõtmiseks on välja töötatud küsimuse- või
väiteplokid. Plokid varustatakse skaalaga, mille lõplik skaalaväärtus kujuneb vastaja kõikide väidete valikute punktiarvu summana.
‣ Likerti skaala on üks sagedamini kasutatav liitskaala. Likerti skaala peamine tunnus on keskpunkt – „ei oska öelda“. Skaalaga mõõdetakse hoiakuid ja nende tugevust. Küsimustikes varustatakse väiteplokk skaalaga ning selle alusel väljendab vastaja väidetega nõustumist või mittenõustumist:
□ üldse ei nõustu □ ei nõustu □ ei oska öelda □ nõus □ täiesti nõus (Strongly Disagree) (Disagree) (Unsure) Agree) (Strongly Agree)
Kui vastaja on väitega „täiesti nõus”, saab ta 4 punkti, ja kui ta „üldse ei nõustu“, siis 0 punkti. Lõplik skaalaväärtus kujuneb kõikide väidete punktiarvu summana.
N: Hinnake skaala põhjal, kuivõrd Te nõustuste järgmise väitega:
Integratsiooniprobleem on pseudoprobleem □ üldse ei nõustu □ ei nõustu □ ei oska öelda □ nõus □ täiesti nõus
DTI7002.DT
KÜSIMUSEDMis on valesti?
Õpitegevustega seotud pingutus oli mulle:
– Liiga kerge
– Jõukohane
– Üle jõu käiv
Parem?
Õpitegevustega seotud pingutus oli mulle jõukohane:
– Jah
– Pigem jah
– Pigem ei
– Ei
Veel parem?
Õpitegevustega seotud pingutus oli mulle jõukohane
- 5 Jah
- 4 Pigem jah
- 3 Nii ja naa
- 2 Pigem ei
- 1 Ei
- Ei oska öelda
DTI7002.DT
KÜSIMUSEDMis on valesti?
Kursuse käigus ei esinenud tähelepanu häirivaid tegureid
– 5 Jah
– 4 Pigem jah
– 3 Nii ja naa
- 2 Pigem ei
- 1 Ei
- Ei oska vastata
DTI7002.DT
KÜSIMUSEDMis on valesti?
Kui tihti sa kasutad internetti?
DTI7002.DT
KÜSIMUSEDMis on valesti?
Kas oled juba lõpetanud igahommikuse konjakijoomise?
– Ei
– Jah
DTI7002.DT
KÜSIMUSEDHalb küsimus:
‣ suunav
‣ pikk või keeruline
‣ halvasti või mitmeti mõistetav
‣ ärritav või kohatu
‣ kategooriline
‣ eitust sisaldav
DTI7002.DT
KÜSIMUSEDNõuded küsimuste sõnastamiseks:
‣ konkreetne ja üheselt mõistetav ning mõõdetav
‣ ajavahemik selgelt määratletud
‣ jaatavas vormis
‣ sõnastus neutraalne (ei sisalda hinnanguid)
‣ korrektne ja loomulik
‣ optimaalne pikkus
DTI7002.DT
Õunapuu, 2014
DTI7002.DT
KÜSIMUSTIK‣ Küsimustiku päisesse kirjutatakse niinimetatud legend, mis peab sisaldama
järgmisi olulisi punkte:
1. Pöördumine uuritava poole palvega uurimistöös osaleda. 2. Info küsitleja kohta (nt institutsiooni uurimisgrupp). 3. Teavitus küsitluse eesmärgist ning selgitus, milleks ja kuidas saadud andmeid kasutatakse. 4. Selgitus, kuidas on tagatud uuritava anonüümsus. Anonüümsuse tagamiseks ei ole küsimustikes kohta uuritava nime, aadressi ja isikukoodi märkimiseks, v.a rahvaloenduse küsimustikud. 5. Juhised küsimustiku täitmiseks või märkus, et juhised on küsimuste või küsimuseplokkide juures. 6. Tänu koostöö eest.
DTI7002.DT
INTERVJUU - VESTLUS, KUS OHJAD UURIJA KÄES
Mis on intervjuu suurim eelis?
‣ Paindlik
‣ Küsimuste järjekorda võib muuta
‣ Rohkem vastuste tõlgendamise võimalusi
DTI7002.DT
INTERVJUU
‣ Võtab palju aega
‣ Intervjueerimist on vaja õppida
‣ Intervjueeritav võib tunda end ohustatuna
‣ Võidakse anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid
‣ Soovitakse jätta enesest paremat muljet
‣ Tõlgendustega võib liiale minna
Mis on intervjuu suurim puudus?
DTI7002.DT
INTERVJUU SOBIB, KUI…… uuritav on uurimuses tähendusi loov
… valdkond on tundmatu
… vastuste suunda raske ette näha
… lisaks tekstile soovitakse koguda muid signaale
… võib oodata, et pakutakse palju erinevaid vastuseid
… soovitakse vastust täpsustada
… soovitakse saada põhjalikku teavet
… teema on problemaatiline
DTI7002.DT
INTERVJUU TÜÜBID‣ Struktureeritud - ankeetintervjuu:
- kindlad küsimused, täpselt sõnastatud ja järjestatud, palju valikvastustega
‣ Poolstruktureeritud - teemaintervjuu:
- alateemad teada, küsimused pole väga kindlalt sõnastatud ja järjestatud, intervjueerija võib muuta küsimuste järjekorda, uuesti sõnastada, küsida täiendavaid küsimusi
‣ Struktureerimata - avatud intervjuu:
- intervjuud suunavad vaid mõned teemad, järgmine küsimus sõltub eelmise vastusest, teema võib muutuda
DTI7002.DT
INTERVJUU TÜÜBID
Õunapuu, 2014
DTI7002.DT
INTERVJUU TÜÜBID‣ individuaalne
‣ dialoogiline - vaba vestlus, kus mõlemad osapooled arutavad teatavat probleemi selle mõistmise ja lahendamise eesmärgil. Osapooled jagavad vastastikku ja usalduslikult oma arusaamisi ja tõekspidamisi ning jõuavad koos vaatlusaluse teema komplekssema mõistmise poole.
‣ paarikaupa
‣ rühma
‣ fookusgrupi
Eritüüpi:
võimaldavad mitmesuguseid andmeid koguda, avastada vastaja mõttekäike ja kahandada intervjueerija eelarvamusi
DTI7002.DT
INTERVJUU KÜSIMUSTE LIIGID‣ Struktureeritud – Struktureerimata
‣ Avatud küsimused – Suletud küsimused
‣ Otsesed küsimused – Kaudsed küsimused
‣ Individuaalne – Rühma – Fookusgrupi
‣ Narratiivne intervjuu
DTI7002.DT
FOOKUSGRUPI INTERVJUU‣ Fookusgrupi liikmed suhtlevad üksteisega
‣ Intervjueerija on moderaator
‣ Fookusgrupid on homogeensed, mingi tunnuse alusel sarnased, küll aga peavad olema esindatud erinevate vaadetega inimesed. Ideaalne, ku üksteist ei tunta
Kasutusvaldkonnad
– teemade avamine
– hüpoteeside genereerimine
– andmete tõlgendamine
- kogutakse eri rühmade arvamusi, seisukohti ja hoiakuid mingi probleemiga seoses.
- võimalik vaadelda ja registreerida ka rühmaliikmete vastastikust mõju ja kommunikatsioonimustrite iseärasusi.
DTI7002.DT
FOOKUSGRUPI INTERVJUU
Õunapuu, 2014
DTI7002.DT
NARRATIIVNE INTERVJUU‣ Intervjueeritav jutustab sündmustest vabalt ja sekkumatult
‣ Täpsustavad ja täiendavad küsimused pärast vestlust
DTI7002.DT
INTERVJUU VERSUS KÜSIMUSTIK
DTI7002.DT
INTERVJUEERIMISE VEAD‣ Keeruliste mõistete kasutamine
‣ Küsitletaval ei lasta häälestuda
‣ Küsimused on liiga abstraktsed
‣ Lisaselgitusi antakse liiga vähe või palju
‣ Vastuse determineerimine
‣ Ülekuulaja stiil
DTI7002.DT
INTERVJUU … on sotsiaalne interaktsioon, mitte ainult andmete kogumine
Arvesta järgmiste aspektidega:
‣ kognitiivsed
‣ eetilised
‣ inimeste suhted ja emotsioonid
‣ dünaamika
DTI7002.DT
INTERVJUU ‣ eetilised: nõusolek, konfidentsiaalsus, mis on andmed, mõnikord
öeldakse midagi off-the records
‣ inimeste suhted ja emotsioonid - näita, et väärtustad intervjueeritavat, olukorra professionaalne juhtimine, keha- ja näokeel, aktiivne kuulaja
‣ dünaamika - mõtle, kuidas intervjuu oleks sujuv ja jätkuv, motiveeri vastajat, väärtusta vaikusehetki ja anna aega vastamiseks, kergemad ja vähemhirmutavad küsimused kõigepealt, selged ja lühikesed
DTI7002.DT
INTERVJUU
Cohen, 2007
Aspketid ja küsimused, millele mõelda, kui viid läbi intervjuud
DTI7002.DT
INTERVJUU ETAPIDKvale (1996) 7 etappi:
1. teema fookuse leidmine
2. disainimine
3. intervjueerimine
4. transkribeerimine
5. analüüsimine
6. kinnitamine
7. tulemuste esitamine
DTI7002.DT
INTERVJUU ETAPID1. teema fookuse leidmine
‣ teoreetiline baas
‣ üldised eesmärgid
‣ praktilise väärtuse defineerimine
‣ üldiste eesmärkide tõlkimine spetsiifilisteks eesmärkideks
DTI7002.DT
INTERVJUU ETAPID2. disainimine
‣ intervjuu ajagraafiku planeerimine
‣ uurimuse eesmärgi tõlkimine küsimusteks
DTI7002.DT
INTERVJUU ETAPID2. disainimine
Küsimuste tüübid:
‣ kirjeldavad, faktilised: kas sa oled Facebooki kasutaja?
‣ arvamused, kogemused, suhtumised: mida sa arvad Facebooki privaatsussätetest?
‣ käitumine: kui mitu korda sa oled Facebooki sisse loginud viimase 5 päeva jooksul?
‣ teadmised: milliseid funktsioone Facebook pakub?
‣ vastanduvad küsimused: vastajal palutakse midagi vastandada millelegi
‣ tunded
‣ taustaküsimused
‣ demograafilised küsimused
DTI7002.DT
INTERVJUU ETAPID2. disainimine
Vastuste tüübid:
‣ mittestruktureeritud: miks sa läksid ülikooli?
‣ struktureeritud: nimeta 2 kõige tähtsamat põhjust, miks sa läksid ülikooli?
‣ valikvastused: mis on sinu amet?
‣ skaleeritud vastused: kui rahul sa oled antud kursusega? väga rahul - nii ja naa - ei ole üldse rahul
‣ järjestamine: järjesta järgmised inimesed nende kasulikkuse alusel sinu õpingute jaoks
‣ loend
‣ kategooriad: pakub vaid kaks võimalust: õige/vale, jah/ei
DTI7002.DT
INTERVJUU 3. Transkribeerimine - intervjuu vastuste esitamine kirjalikus vormis
transkribeerimine on selektiivne, kontekstist väljatõmmatud, seega kaotab originaalset infot
Mõnikord oluline arvesse võtta:
‣ vastaja hääletoon
‣ sõnade rõhutamine
‣ pausid
‣ segamised
‣ tuju
‣ rääkimise kiirus, pidevalt või pausidega
‣ kehakeel
DTI7002.DT
INTERVJUU 5. analüüsimine
6. kinnitamine
7. tulemuste esitamine
DTI7002.DT
ERITÜÜPI INTERVJUUD‣ häälega mõtlemine (think aloud)
‣ mõistekaart (concept mapping)
‣ korrastatud raamistikuga intervjuu (repertory grid interview)
‣ kognitiivne läbikõnd (cognitive walkthrough)
DTI7002.DT
ERITÜÜPI INTERVJUUDHäälega mõtlemine (think aloud) - räägid, mida tegevuse ajal mõtled ning see lindistatakse. Vastajale antakse teha tegevus ja palutakse häälega mõelda
https://www.youtube.com/watch?v=nJ2udLjdsx4
Mida saad teada:
‣ mõistad protseduure, mida vastajad teevad, kui viivad läbi tegevust
‣ mõistad nende mõttekäiku
‣ saad teada, kas inimene on midagi õppinud või mitte ja mis tasemel on teadmine omandatud
‣ näiteks tarkvara puhul saad teada, kas tarkvara sobib või mitte tegema teatud tegevust
DTI7002.DT
ERITÜÜPI INTERVJUUDHäälega mõtlemine (think aloud) eelised ja puudused:
‣ kerge teha
‣ intervjueerija vaba
‣ mõned vastajad tunnevad end ebakindlalt ja ebamugavalt valjusti rääkides
‣ mõnedele peab meelde tuletama, et nad räägiksid
‣ võib mõjutada, kuidas tegevust tehakse
‣ võib mõjutada, kuidas infot protsessitakse
DTI7002.DT
ERITÜÜPI INTERVJUUDKognitiivne läbikõnd (cognitive walkthrough)
‣ eksperdid simuleerivad kasutaja tegevusi läbi mitme ülesande
‣ ekspertidel peaks olema hea arusaam võimalikust kasutajast
‣ tegevuse-keskne (eeldab, et kasutajad tahavad kasutada ilma, et peaks lugema manuaale)
DTI7002.DT
ERITÜÜPI INTERVJUUDKorrastatud raamistikuga intervjuu (repertory grid interview)
‣ struktureeritud intervjuu + võrgustikul baseeruv hindamistehnika
‣ et avastada vastaja personaalsed konstruktid teema kohta
‣ et avastada, kuidas vastaja konstrueerib teatud nähtust
‣ personaalsed konstruktid defineerivad, kuidas inimene kategoriseerib või kirjeldab teatud objekte
DTI7002.DT
ERITÜÜPI INTERVJUUDKorrastatud raamistikuga intervjuu (repertory grid interview)
… on polaarsused
N: rakenduste kasutamisel
kerge kasutada - raske kasutada
lõbus - tõsine
…on objektid
N: erinev tarkvara, erinevad kasutajad, erinevad dokumendid jne.
DTI7002.DT
ERITÜÜPI INTERVJUUDKorrastatud raamistikuga intervjuu (repertory grid interview) protsess:
- intervjueerija kirjutab objektid kaartidele
- intervjueerija valib 3 kaarti ja paneb lauale
- intervjueerija küsib:
Mil moel on kaks nendest kolmest sarnased ja erinevad kolmandast?
Toimub seni, kuni polaarsuste ideed saavad otsa
- intervjueerija võtab järgmised kaardid
objekt 1 objekt 2 objekt 3
DTI7002.DT
Author:bthomasLicense:CCAttribution-NonCommercial-NoDerivsLicense
DTI7002.DT
Author:bthomasLicense:CCAttribution-NonCommercial-NoDerivsLicense
DTI7002.DT
Author:bthomasLicense:CCAttribution-NonCommercial-NoDerivsLicense
DTI7002.DT
Author:bthomasLicense:CCAttribution-NonCommercial-NoDerivsLicense
DTI7002.DT
Author:bthomasLicense:CCAttribution-NonCommercial-NoDerivsLicense
DTI7002.DT
DTI7002.DT
VAATLUS SOBIB, KUI…… uuritavad ei soovi rääkida
… olukord muutub kiiresti
… protsess on raskesti ennustatav
DTI7002.DT
VAATLUSMis on vaatluse suurim eelis?
‣ Pakub teavet, mis toimub tegelikkuses
‣ Vahetu otsese teabe hankimine
‣ Uurib loomulikku keskkonda
DTI7002.DT
VAATLUSMis on vaatluse suurim puudus?
‣ Töömahukas ja aeganõudev
‣ Vaatleja kohalolek võib uuritavaid mõjutada
‣ Uurija emotsionaalne suhe uuritavatega
‣ Eetilised probleemid
‣ Interpreteerimine
DTI7002.DT
VAATLUSE LIIGID‣ Süstemaatiline vaatlus
- struktureeritud sisu
– vaatleja kõrvalseisja
‣ Osalusvaatlus
– paindlik sisu
– vaatleja osaleb rühma tegevuses
DTI7002.DT
VAATLUSE LIIGID‣ Süsteemitu – Süstemaatiline
‣ Ühekordne – Episoodiline
‣ Loomulik – Katseline
‣ Konstateeriv – Hinnanguline – Tõlgendav
‣ Avatud – Varjatud
‣ Osalev – Eemale jääv
DTI7002.DT
DOKUMENDIUURINGAllikad:
‣ Elulood
‣ Päevikud
‣ Kirjad
‣ Mälestused
‣ Ametlikud dokumendid
DTI7002.DT
KODUNE TÖÖTähtaeg: 03.05.2019
Lugeda: Õunapuu, L. (2014). Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes.
• Peatükk 13: Andmestiku koostamine, andmeanalüüs (kellel on juba huvi kvantitatiivse lähenemise vastu)
• Peatükk 14: Uurimisprotsessi kuues etapp: tõlgendamine
Kes soovib juba tagasisidet oma andmekogumismeetodile, siis viimases loengus on võimalus seda testida.
DTI7002.DT
ARVESTUSE SAAMINEUurimisplaani esitamine:
Kes soovib enne arvestustöö esitamist tagasisidet, siis palun anda sellest e-maili teel mulle teada ning lisa oma uurimisplaan personaalsesse kausta Drive’s
Esmase versiooni esitamise tähtaeg 28.04.2019
Arvestuse ajad: 04.05.2019 ja 12.05.2019
Vali üks aegadest ja registreeri end ÕIS’is
Arvestus tähendab oma uurimisplaani üleslaadimist Drive’i kausta valitud arvestuse ajaks
