Postkaardid ja nende kogumine Eero Kangor

Postkaardid ja nende kogumineÜlevaade postkaartide ajaloostTallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fotograafiline kogu August Rebase kollektsioon

Eero Kangor

Nooremteadur ja fotograafilise kogu hoidjaBaltika ja vanaraamatute säilitamise osakond Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu

12. detsember 2014

Miks on vaja rääkida postkaardist?

• Kogude avalikustamine, kasutusvõimaluste laiendamine, kasutajate arvu suurendamine

• Digiteerimine, andmebaasid, säilitamine ja hoiustamine

• Foto ja postkaart kui ajaloodokument ja ese

• Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fotograafiline kogu

• Käsikataloog, süstematiseerimine pildil kujutatu järgi, esmatähtis kujutatud objekt ja selle asukoht

• Kasutusviisi mõju säilikutele -> digitaliseerimine

Postkaart - mis see on?

• paksemal paberil teatavate mõõtudega toode, mida kasutatakse teadete edastamiseks

• enamasti ühelt poolt illustreeritud ning võib teisel poolel olla varustatud aadressiblanketiga ja postmargi kohta märkiva ruuduga

• vaatekaardid, õnnitluskaardid, reklaam, kunstiteoste reproduktsioonid, fotoportreed

Mõned postkaartide näited

Postkaardid 1894–1904

Esimesed postkaardid

• 1. oktoober 1869.a võttis Austria-Ungari postivalitsus kasutusele postkaardid

• Postkaarte andis välja postiamet ja neid müüdi postkontorites

• Kaardi ühele poole oli trükitud aadressi blankett ja postimaksu tähistav kujutis. Postkaardi teine pool oli jäetud teate kirjutamiseks.

Esimesed postkaardid

Emanuel Herrmann (1839–1902)

• Austria-Ungari majandusteadlane

• 26. jaanuaril 1869.a tegi Herrmann Austria päevalehes Neue Freie Presse ettepaneku võtta lühiteadete edastamiseks kasutusele avatult ilma ümbrikuta saadetavad kaardid, mille saatmistasu võiks olla tavakirjast kaks ja pool korda odavam.

V. M. von Vevanović (1808–1878)

• Austria-Ungari Posti- ja Telegraafi Peavalitsuse direktor vabahärra Vincenz Maly von Vevanović

• Correspondenzkarte

• 8,5 × 12,2 cm

• 1869.a oktooris saadeti 1,5 miljonit postkaarti

• eluaegne Saksamaa postitegelane (Stolpi postjaama abilisest Saksa Keisririigi ministriks)

• 1865.a tegi Saksa postiühingute kongressil Karlsruhes ettepaneku võtta kasutusele postkaart

• standardmõõdus kaart, postmark peale kleepida, saata ilma ümbrikuta, tasu sama, mis kirjal

Heinrich Stephan (1831–1897)

• 1874 Ülemaailmne Postiühing

• 1872 Saksa Postimuuseum

• 1877–1881 Saksamaa telefonivõrgu loomine

• 1858 Preisimaa postiajalugu

• 1885 keiser Wilhelm II tõstis Stephani aadliseisusse

Heinrich von Stephan (1831–1897)

Kambodža, India, Mehhiko, Ekvatoriaal-Guinea

• 1840 Inglismaal, 1848 USAs

• 1861 võttis leiutaja John P. Carltonit USAs postkaardile patendi

• Austria-Ungari eeskujul hakati postkaarte välja andma

• 1870 Soome, Suurbritannia

• 1871 Belgia, Holland, Taani, Kanada

• 1872 Rootsi, Norra, Venemaa (Eesti- ja Liivimaa), Tseilon

• 1873 USA, Prantsusmaa, Serbia, Rumeenia, Hispaania, Jaapan

Postkaart enne 1869

Inglise kirjaniku Theodor Hook’i kujundatud esimene pilt-postkaart 1840.a. Müüdi 2002.a Londonis oksjonil Läti kollektsionäärile

Millal tekkis postiteenistus?

• Vana-Egiptus 2400 a eKr

• Hiina 2000 a eKr

• Babülon 17.saj eKr, Pärsia 6 saj eKr

• Vana-Rooma, cursus publicus

• Keskaeg, lõuna pool Alpe

• Tšingis Khan, örtöö, zam>jaam

• Louis XIV Prantsusmaa, teede rajamine, postijaamad ja postitõllad

• 1636 Rootsi üleriigiline postimäärus

• Eesti alal postikorralduse algus 1638

• 1840 postmark Suurbritannias

• 1858 postmark Venemaal

• 1859 Eesti esimene kiri Tartust Riiga

Miks?

• Saime vastuse ainult sellele, miks postkaart just selline välja näeb, millal ning kus ta kasutusele võeti, aga ...

• ... miks tekkis üldse vajadus postkaartide järele?

• ... miks nad kohe nii populaarseks muutusid? (samamoodi nagu näiteks fotoportreed)

• ... millised eeskujud, tavad või traditsioonid mõjutasid postkaartide kasutuselevõttu ja ajendasid nende kogumist?

• ... postkaardil on peale tarbimisväärtuse võib-olla ka mingi sümboolne väärtus.

Moderniseerimine

• infrastruktuur : postikorraldus, aurutransport, raud- ja maanteed

• tehnilised eeldused : paberi valmistamise, trükkimise ja fototehnoloogiate areng

• sotsiaalsed põhjused : rahvastiku kasv, linnastumine, industrialiseerimine, kaupade ja info liikumise ulatuse ja kiiruse kasv, kirjaoskuse kasv, tarbijaskonna harjumused

Kaader filmist “Metropolis” (1925)

Moodsad ajad, vanad kombed

• Pierre Bourdieu : klassiühiskonna madalamad kihid imiteerivad kõrgemate kihtide käitumist ja elustiili, kohandades need oma võimalustele

• massitoodete eeskujuks on eksklusiivsed tooted, mis realiseeritakse odavas materjalis ja tehnoloogia abil

• massitoodete loomiseks peab olema nõudlus, tehnoloogia ja sobivad (odavad) materjalid

August Sander. Noored talupojad. 1914

Kaartide vahetamise žest

• etikett ja enda esitlemine

• visiitkaartide kasutamine hakkas välja kujunema 15. sajandi Itaalias

• 18. sajandil hakati trükkima spetsiaalselt kujundatud visiitkaarte

• 19. sajandil enda ja/või oma ettevõtte reklaam

• visiitfoto - carte de visite

Inglise visiitkaart 19. sajandi algusest

Grand Tour

• Traditsioon sai alguse 17. sajandi Inglismaa aadelkonnas

• Dover – Calais/Ostend – Pariis – Genf / Lausanne – üle Alpide – Torino / Milano – Firenze – Padova – Bologna – Veneetsia – Rooma – Napoli (Pompeii) – Paestum – Sitsiilia (–) Kreeka

• 1772 sõna turist esmakasutus

• 1811 sõna turism esmakasutus

Album – lugusid mäletavate esemete kogum

• Album (ld k albus valge) algselt tahvel avalike teadaannete jaoks, ametiisikute nimekiri või külaliste- raamat

• Eelduseks paberi valmistamisoskuse levik Euroopasse.

• Pildialbumite eelkäijateks peetakse tühjade puhaste lehtedega köiteid, kuhu kasutaja kogus näiteks ajaleheväljalõiked, kuivatatud taimi, graafilisi lehti, joonistusi, postkaarte vms.

• Kogutud esemeid võidi sealjuures kirjeldada, lisada luuletusi, filosoofilisi tsitaate vms.

• Pildialbumite ajaloo võib tagasi viia 15. sajandi Itaaliasse ning see oli seotud kunstikollektsionääride tegevusega. Album võimaldas kunstiteoseid kompaktselt esitleda ja levitada.

• Seoses trükitehnika odavnemisega, laienes ka pildialbumite kasutajaskond ning 18.-19. sajandil olid need üsna tavalised.

Joonistamine ja fotograafia

• haritus ja joonistusoskus

• joonistusoskus ja teadus

• joonistamise abivahendid (camera obscura, camera lucida)

• valgusega joonistamine – fotograafia

• William Henry Fox Talbot (1800–1877)

• “Pencil of Nature” - 1846.a esimene fotoalbum.

William Henry Fox Talbot

Tehnilised eeldused

• fototehnikate areng

• trükitehnikate areng

• värvitrükk

• litograafia (18. sajandi lõpp)

• tsinkograafia (1920.aa)

• kvaliteetne paber

Trükiladumise masinad 1910.-40.aastatel

Kasutusviisid

• Suveniirkaart

• Õnnitluskaart

• Reklaam

• Visuaalne reportaaž (piltuudised) enne Esimest maailmasõda. Seejärel võeti kasutusele kerged lühema säriajaga ja välguga varustatud kaamerad ning uued tehnoloogiad piltide avaldamiseks ajalehtedes)

Tallinna laulupidu 1910.a.

Eesti postkaart 1894–1944

• 1872 Venemaal hakatakse välja andma postkaarte, 9x14 cm

• 1894 Venemaal lubatakse eraettevõtjatel postkaarte välja andma hakata

• 1910 Jaan Kristin ja Eesti vaatekaardid

• 1911 Johannes ja Peeter Parikas

• postkaarte trükiti välismaal

• peamiselt anti Eestis välja fotopostkaarte (paljundatud fotograafiliselt)

• 1930.aa hakati Eestis trükkima värvilisi postkaarte

• õnnitluskaardid

• avaliku elu tegelaste portreed

• kunstipostkaardid alates 1930.aa

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fotograafiline kogu

• 1965 Kaarli Naanuri raamatukogust Viljandist ca 900 postkaarti

• 1966 Jüri Rebane annetas oma sugulase, kollektsionäär August Rebase kogu

• 1981 algas fotograafilise kogu inventeerimine

• 1987–1999 kõige suuremad annetused ja ostud

• al 2000 rahalised võimalused kogu täiendamiseks vähenesid, tekkis internetil baseeruv postkaarditurg

• 2013 fotograafilise kogu inventeerimine ja digiteerimine

• 2015 osa kogust tehakse digitaalselt interneti kaudu kättesaadavaks

• digitaalannetused ja fotode kollektsioneerimise ajalugu Eestis

Fotograafilise kogu kollektsioonid ja albumid

• August Rebase (1885–1965) kollektsioon – 2300

• Viktor Kuiki (s. 1937) kollektsioon – 485 + digiannetus

• Toomas Karjahärmi (s. 1944) Jaapani kollektsioon – 681

• Tatrikute perekonna fotoalbum (1900–1910.aa)

• Tallinna album (20. sajandi alguse tänavapilt)

• Paul Lanzi Pärnu album (19. sajandi lõpp)

• Oskar Haidaku Narva-fotode album (1923);

• Haapsalu album (1922–1926).

• Raudtee-ehituse albumid : Narva raudteesild (1923), Valga-Koikküla raudtee (1923), Tartu-Petseri raudtee (enne 1931),

• Kohtla-Järve III õlivabriku käivitamine (1938).

• Eldor Renteri Tallinna Sõjakooli album (1920.aa)

• Eesti õigeusukirikute album

August Rebane (1885–1965)

• sündinud Tartumaal sepa peres

• 1900–1904 õpipoiss Grenzsteini ja Laasi türkikojas Tartus

• 1904–1907 trükiladuja Keiserlikus Senati trükikojas

• 1907–1908 trükiladuja Helsingi Uues Kirjastuses

• 1908–1944(?) Tallinna Eesti Kirjastusühisuse (“Päevalehe”) trükikoda

August Rebase perekond 1915.a.

August Rebase kogu

• Fotograafilise kogu suurim kollektsioon – ca 2300 fotot ja postkaarti

• postkaardid ja fotod 1890.–1960.aa, peamiselt Tallinna, Tartu ja teiste suuremate linnade vaated

• Vabadussõja monumentide kogu

• Eestist lahkunud baltisakslaste postkaardid 20. saj algusest

Kollektsionäär August Rebane 1957.a

Nõukogude Eesti ringvaade nr 3 / 1957

http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=4186&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=nõukogude+eesti&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1418204412

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu 2015.aasta kalender (kujundus Ly Lestberg)

• Anu Iho

• Aija Sakkova-Merivee

• Ly Lestberg (kujundus)

• Harry Liivrand (toimetaja)

• Janusz Peters (tõlke korrektuur)

• Jaana Roos

• Kärt Ots

• Kertu Maasik

• Kelly Adamson

• Anu Mänd

• Merike Ivask

Täname!