Jarmo Liiver, KredExi ettevõtlusdivisjoni juht

E ttevõtte loomiseks või laiendamiseks on erinevaid võima-lusi, kuid sellega kaasneb ka riske ja raskusi. Üks suur raskus on idee teostamiseks vajaliku rahastuse leidmine. Sageli ei saa kiiresti arenevad, väikesed ja alustavad

ettevõtted pangast laenu, kuna neil puudub vajalik tagatis või on nende äriidee väga uudne ja seega kõrgema riskiga. Tihti annavad aga just need ettevõtted innovatsioonile hoogu ja loovad töökohti. Baltimaades on koguni 80% töökohtadest väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.

Sestap on hädavajalik luua tingimused, et sellised ettevõt-ted saaksid areneda ja kasvada ning luua innovaatilisi tooteid ja teenuseid. Euroopa investeerimiskava ehk Junckeri kava eesmärk

on kõrvaldada investeerimistakistused, muuta investeerimis-projektid nähtavamaks ja pakkuda neile rohkem tuge ning kasutada arukamalt rahalisi vahendeid. Et iga ettevõte saaks Junckeri kavast kasu, on vaja kohalikke partnereid. Eestis on üks neist KredEx.

KredExi roll fi nantsturul on eelkõige selliste turutõrgete kõr-valdamine, mille puhul fi nantsturu võimalused ei vasta ettevõtete tegelikele vajadustele. Teeme koostööd kõigi fi nantsturu osalistega, sealhulgas Euroopa Investeerimisfondiga. Suudame tänu Junckeri investeerimiskavale pakkuda pankadele täiendavat tagatist, mis omakorda võimaldab neil rahastada ka oluliselt suurema riskiga ettevõtteid ja investeerimisprojekte. Seega aitame koostöös Euroo-pa partneritega maandada riske, mis panga silmis võivad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamisel tekkida.

Teeme koostööd kõikide Eestis tegutsevate pankadega. Väike-ettevõtja ise ei pruugi meie rolli laenu saamisel tihti märgatagi. Oleme püüdnud teha taotlemise ettevõtja jaoks võimalikult lihtsaks ning sisuliselt ei erine see pankade tavapärasest laenutaotlemise protsessist. Ettevõtjat aitab tema pangahaldur, kellega arutatakse kõik üksikasjad põhjalikult läbi. Tähtis on teada, et tegemist ei ole tagastamatu abiga, vaid ettevõtja vajadustele vastava fi nants-teenuse pakkumisega.

Kõige sagedamini vajavad KredExi tuge mõne töötajaga ette-võtted, kellel puudub vara, mida pangale laenutagatiseks pakkuda. Samuti pikemalt tegutsenud ettevõtted, kes soovivad investeeri-da mõne tööprotsessi digiteerimisse, et viia oma ettevõte uuele

tasemele. Sellisel investeeringul puudub sõna otseses mõttes käegakatsutav tulemus, mida pank saaks laenutagatiseks võtta. Sellega kaasneb üldjuhul ka suurem risk, mida KredExi käendus aitab maandada.

Üks hea näide on kvaliteetseid lasteriideid tootev pereettevõte BredenKids. Ettevõte on alates selle loomisest 2013. aastal jõud-salt laienenud ning oma käivet igal aastal kahe- või kolmekordis-tanud. BredenKidsi asutajate Erko ja Merle Leemeti toodangut kannavad tänaseks lapsed üle maailma. Kui nad alustasid, seisid nad silmitsi just eespool kirjeldatud probleemiga – kasvu fi nant-seerimiseks oli vaja kapitali, ent alustaval ettevõttel oli tagatise puudumise tõttu võimatu käibevahendite fi nantseerimiseks laenu saada. Nii tuli mängu KredEx, kes tänu Euroopa investeerimiskava toele sai pangale anda puuduva tagatise. Ettevõtte asutajate sõnul ajendas laenuvõtmine neid ka oma äriplaani põhjalikult analüüsi-ma, millest hiljem oli palju kasu.

Kui mõlgutad mõtteid ettevõtlusega alustamisest või soovid oma ettevõtet laiendada, siis KredEx koostöös pankadega aitab leida selleks vajaliku rahastuse. Tänu investeerimiskavale ja pa-kutavatele tagatistele suudame võimendada ühte eurot kuni 40 korda! Kindlasti tuleb hoolikalt läbi mõelda ettevõtte äriplaan, et näha ette piisav rahavoog, mis võimaldaks laenu teenindada. Ka selle kohta oskab nõu anda panga kliendihaldur. Euroopa investeerimiskava aitab fi nantsturu osalistel pakkuda senisest paindlikumaid tingimusi ning võtta suuremaid riske – ikka selleks, et Eesti ettevõtjate lennukad ideed tuule tiibadesse saaks.

KredEx pakub Euroopa investeerimiskava abil Eesti ettevõtjatele paindlikke rahastamisvõimalusi

INVESTEERINGUD TEGEVUSVALDKONDADE KAUPA

Kaks kolmandikku investeeritud 359,9 miljardist tuleb erasektorist.

Investeerimiskava abil loodetakse 2020. aastaks luua 1,4 miljardit uut töökohta. Fondi 500 miljar-di euro suurusest mahust 56,2 miljardit on Euroopa Investeerimispanga garantiid, ülejäänud miljardid tulevad erasektorilt.

Selline rahastamismudel jätkub ka järgmises Euroopa Liidu pikaajalises eelarves (2021–2027) InvestEU programmi näol, millega soovitakse kaasata seitsme aasta jooksul 650 miljardi euro väärtuses inves-teeringuid.

KUIDAS FOND TOIMIB?

Euroopa Liit annab oma eelarvest tagatise Euroopa Investeerimispangale, kes omakorda pakub kom-mertspankadele ettevõtluslaenude lisagarantiid. Eeskätt aitab fond ettevõtjaid, kel on julge idee ja hea äriplaan, kuid neil puudub laenuvõtmiseks piisav tagatis või on tegemist väga innovaatilise ideega. Investeerimiskava toel laenu saavad ettevõtted võivad seda kasutada näiteks eksporditurgudele min-emiseks, kui ka tootmise digiteerimiseks ja automatiseerimiseks või ettevõtte laienemiseks.

Laenutingimused on ettevõtjale paindlikumad ja soodsamad kui tavalaenu puhul, kuna panga jaoks on riskid tänu Euroopa Liidu garantiile rohkem maandatud.

Fondi eesmärk on:

toetada eriti uuenduslikke projekte, näiteks meditsiiniuuringute või energiatõhususe valdkonnasrahastada riskantsemaid investeeringuid, mis hõlmavad näiteks uut tehnoloogiatpakkuda väikeettevõtjatele paremat ligipääsu rahastamisele

SUURPROJEKTID

Kui ettevõtte investeeringu maht ulatub üle 15 miljoni euro, võib pöörduda otse Euroopa Investeerimis-panga poole, kellega koostöös leitakse lahendus plaanitava investeeringu rahastamiseks.

Esimesena Eestist sai Euroopa investeerimisfondist 15 miljoni euro suuruse laenu superkondensaatoreidtootev ettevõte Skeleton Technologies. Suurprojektide rahastamiseks on 30 miljoni suuruse laenu saanud ka Tallinna Lennujaam mitmesugusteks uuendus- ja arendustöödeks nagu lennuraja rekonst-rueerimine ja reisiterminali laiendamine.

JUNCKERI KAVA EESTIS

Eesti ettevõtjad on olnud investeerimiskava võimaluste kasutamisel Euroopas esimeste seas.

Eestis on tagatud laene 128 miljoni euro ulatuses.

Rohkem kui saja miljoni euro suurune tagatis aitab Eesti majandusse investeerida üle 1 miljardi euro, mis on veidi rohkem kui kogu Eesti riigieelarve aastane investeeringute maht. Eesti majanduse suurust arvestades oleme sellega Kreeka järel Euroopa Liidus teisel kohal.

EUROOPA INVESTEERIMISKAVA

Euroopa investeerimiskava ehk nn Junckeri kava eesmärk on innustada ettevõtjaid rohkem investeerima ning seeläbi aidata kaasa majanduse kasvule ja töökohtade loomisele.

Investeerimiskavaga loodud fondi toel plaanitakse aastaks 2020 tuua Euroopa majandusse täiendavalt 500 miljardi euro väärtuses investeeringuid.

Kava elluviimine on läinud oodatust paremini ning tänaseks on fondi toel Euroopa majandusse investeeri-tud 359 miljardit eurot, millest Eestisse 1,1 miljardit eurot.

KUIDAS LAENU SAADA?

Väikeettevõtja esmane koostööpartner on pank.Näiteks Swedbank pakub koostöös Euroopa Investeerimisfondiga kahte erinevat programmi:

* EIP heakskiidetud: EUR 52,4 mld EIFi heakskiidetud: EUR 16,4 mld

HEAKSKIIDETUD EFSI

FINANTSEERINGUD*

Sellest

on allkirjastatud

€47,7mld

€68,8 mld €359,9 mld

EFSI HEAKSKIITUDEGA SEOTUD KOGUINVESTEERINGUD

33%

19%21%

11%

8%

4% 4%

Sotsiaalne taristu

Energeetika

Väiksemad ettevõtted

Teadus- ja arendustegevus ning

innovatsioon

Digitaal- valdkond

Transport

Keskkond ja ressursitõhusus

EFSI INVESTEERINGUD TEGEVUSVALDKONDADE KAUPA - NOVEMBER 2018

€500 mldEesmärk 2020. aastaks

€315 mldEesmärk 2018. aasta keskpaigaks

€359,9mld

brochure-investment-plan-17x17-nov18_et.indd 5 20/11/18 10:44

COSME – keskmise suurusega ettevõtjatele

Investeeringud põhivarasse ja käibevahenditesse

Laenusumma kuni 1,5 miljonit eurot

Laenuperiood kuni 5 aastat, käibevahenditel kuni 18 kuud

Töötajaid kuni 249

Käive kuni 50 miljonit eurot aastas või bilansimaht kuni 43 miljonit eurot

EaSI – mikroettevõtjatele

Investeeringud põhivarasse ja käibevahenditesse

Laenusumma kuni 25 000 eurot

Laenuperiood kuni 6 aastat, käibevahenditel kuni 18 kuud

Töötajaid kuni 9

Käive kuni 2 miljonit eurot aastas või bilansimaht kuni 2 miljonit eurot

Konsultatsioon ei maksa midagi!

Junckeri fondi tagatisega ettevõtluslaenu taotlemine on sama lihtne nagu tavalise pangalaenu taotlemine. Pane paberile lühike äriplaan, kus on kirjas, millega ettevõte tegeleb, milleks raha vaja on, millist arengut oodatakse ning kuidas kuumakset teenindada kavatsetakse.

Liimala külas asuva Tulivee turismikompleksi juurde kuuluvad nii Purtse jahisadam kui restoran, plaanis on rajada salapiirituse vedu tutvustav muuseumitorn, välilava ja hotell. Euroopa Liidu abi aitab keskuse välja ehitada. Muuseumi ehitust toetatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist ligi 466 000 euroga. Kogu keskus läheb maksma 1,2 miljonit eurot, koos sadama ja restoraniga kokku aga 2 miljonit eurot.

“Nn Junckeri fondi abi kasutasime selleks, et teha ennast pangale söödavamaks ja lõdvendada turutõrget, mis on kõikjal väljaspool Harjumaad. Oleme suutnud oma projekti osaliselt ise rahastada, aga Euroopa Liidu toetuste ja pangalaenu abil saime anda oma projektile teise jume ning kiiruse,” tõdes Tulivee turismikompleksi arendaja Heigo Prits.

1 000 000 000 €mis on veidi rohkem kui kogu Eesti riigieelarve aastane mis on veidi rohkem kui kogu Eesti riigieelarve aastane

128 000 000 €....

........

Junckeri fondi garantii toel sõlmib Swedbank iga kuu ligikaudu 80 lepingut, kokku on sõlmitud juba üle 1000 laenulepingu. Laenu on saanud ettevõtjad üle Eesti – näiteks Lääne-Virumaa väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad summas 22 miljonit, Tartumaal 23 miljonit, Põlvas 4,1 miljonit ja Viljandis 13 miljonit eurot.

Loe lisaks: https://www.investeu.ee