Aruanne

Endla tn 15 kanalisatsiooni rajamise arheoloogilisest jälgimisest

Asulakoht, I aastatuhane II pool – 16. sajand

Kultuurimälestiste riiklikus registris nr 2593

Arheoloog Toomas Tamla

Tallinnas, 16. augustil 2015

Sissejuhatus Muinsuskaitseameti palvel tegin arheoloogilist jälgimist kanalisatsioonitrassi rajamisega

seotud kaevetöödel (tööde teoastaja OÜ Levinson) Tallinnas Endla tn 15 krundil 14. augustil

2015. Ala jääb arheoloogiamälestise (asulakoht, I aastatuhane II pool – 16. sajand; registri nr

2593) loodeservale. Umbes 75 m lõuna pool, Endla tn 19 paikneb kaitsealune lohukivi (nr

2603), teine lohukivi (nr 2602) jääb u 100 m ida poole (Toom-Kuninga 20a).

Ajalugu Millal Endla tn rajati, pole täpselt teada. Rootsi-aegsetel Tõnismäe plaanidel kulgeb

Tõnismäelt kagusse suunduv tee pigem Toom-Kuninga tänava sihis. 1864. aasta J. Schmidti

kaardil on tänav küll olemas, kuid terve kvartal praeguse Endla, Toom-Kuninga ja Lõkke

tänavate vahel on täielikult hoonestamata. Alles 1875.–1878. aastatel jaotati Endla, Toom-

Kuninga ja Lõkke tänavate vaheline kvartal 11 väiksemaks kinnistuks, mis seejärel ka

hoonestati. Oma praeguse nime sai Endla tn 17. jaanuaril 1923. Varem nimetati seda

Wittenhofi (ka Wittimõisa või Väike-Wittenhoffi) teeks Endla ja Mustamäe tee nurgal

asunud Wittenhofi suvemõisa järgi, mille omanikuks oli Tallinna pürgermeister Jürgen Witte

(1684–1755).

Tööde kirjeldus Tegemist on Tõnismäe kõrgendiku lõunapoolse nõlvaga, kus maapinna reljeef tõuseb laugjalt

kirde suunas Tõnismäe poole. Maapinna absoluutkõrgus kaevataval alal on u 19,5 m, kuid

seoses hoone rekonstrueerimistöödega on sealt 10–15 cm jagu pinnast eemaldatud.

Trassi kaevand paiknes hoone ja Endla tn vahele jääval haljasalal ja kulges krundi

edelanurgst alates u 20 m pikkuse, 1 m laiuse ja kuni 1,8 m sügavuse kraavina SWW–NOO

sihilisena kuni hoone esiseinani (foto 1). Järelevalve eesmärgiks oli saada ettekujutus pinnase

stratigraafiast antud alal. Selleks puhastati mõnes kohas trassi loodepoolset profiili. Kuna

Endla tänava äärne ala hävines pea täielikult 1944. aastal Nõukogude pommirünnakus ning

hoonestati uuesti 1950. aastatel, siis võis eeldada, et pinnase ülemised kihid on seal tugevasti

segatud, mida kinnitas ka trassi profiili vaatlus.

Maapinnast alates oli trassi alal 70–80 cm paksune ehitusprügist koosnev täitepinnas, mis on

ilmselt tekkinud pommitamisel purustatud hoonerusude eemaldamise ja tasaseks planeerimise

käigus. Selle all on kuni 20 cm paksune tugevasti põlenud vöönd, mis sisaldab tuhka, tules

murenenud paekive ja telliseid ning siin-seal söestunud puidujäänuseid (fotod 2 ja 3). Pole

kahtlust, et tegemist on pommitamisaegse põlengukihiga. Põlengukihi all algas hallikas

segatud pinnas, mille paksus varieerus 30–40 cm-ni. Peale siin-seal esinevate väikeste

söetükikeste ei õnnestunud selles tuvastada mingeid inimese elutegevuse jälgi (keraamikat,

luujäänuseid). Nimetatud kihi all järgnes 15–20 cm pakune, kohati katkendlik

diktüoneemakilda kiht, mida võiks pidada looduslikuks, kui selle all poleks tuvastatud uut

30–40 cm paksust halli huumuse- ja liivasegust pinnast, mis oma iseloomult sarnanes ülal

kirjeldatud hallikale pinnasekihile. Ka selles ei õnnestunud inimtegevuse jälgi tuvastada.

Edasi järgnes looduslik liiv, mis algas absoluutkõrgusel 0,15–0,20 m (foto 3).

Kokkuvõte Võib nentida, et tegemist on asulakoha äärealaga, mis on aegade jooksul ehitustöödega

tugevasti segi pööratud. Mõistatuslikuks jääb diktüoneemakilda kihi all oleva hallika

huumuse- ja liivaseguse kihi päritolu. Võimaliku oletusena võiks välja pakkuda, et see

kujutab endast algset looduslikku pinnast ning selle peal olev diktüoneemakilt pole algset

päritolu, vaid toodud sinna Tõnismäe lõunapoolse nõlva laugjamaks kujundamise käigus,

seoses siinsete elamukruntide ja tänavate (sh ka Edla tänava) planeerimisega 19. sajandi teisel

poolel. Kuid see on esialgu siiski vaid pelk oletus.

Üldiselt tundub nimetatud asulakoha ääreala vahetult Endla tn kagupoolsel küljel olevat

arheoloogia seisukohalt suhteliselt väheperspektiivikas. Samas tuleb silmas pidada, et antud

ala vahetus läheduses paiknevad 2 lohukivi, millest ühe (nr 2602) juures on tuvastatud ka

kesk- või varauusaegse asulakihi jälgi (vt asulakoha nr 2593 kirjeldust ja seal osundatud

arheoloogiliste uuringute tulemusi kultuurimälestiste registris).

Foto 1. Endla 15 trassi vaade edelast.

Foto 2. Endla 15 loodeprofiil

Foto 3. Endla 15 loodeprofiil