Iisaku Gümnaasiumi arengukava · Iisaku Gümnaasiumi arengukava 2014-2017 4 I. ÜLDOSA 1. Üldandmed 1750. a. – märge Jõhvi kirikuraamatus, Iisakusse kooli rajamise küsimuses,

KINNITATUD

Iisaku Vallavolikogu 20.03.2014. a

määrusega nr 7

ARENGUKAVA

2014-2017

IISAKU

2014

Iisaku Gümnaasiumi arengukava 2014-2017

SISUKORD

Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3

I. Üldosa............................................................................................................................. 4

1. Üldandmed ................................................................................................................ 4

2. Ülevaade hetkeolukorrast .......................................................................................... 5

3. Iisaku Gümnaasiumi missioon ja visioon ................................................................ 12

4. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad ............................................................... 13

5. Turvalisuse tagamine ............................................................................................... 13

6. Täiendkoolitusplaan ................................................................................................ 15

II. VALDKONDLIKUD EESMÄRGID ............................................................................. 17

7. Eestvedamine ja juhtimine....................................................................................... 17

7.1 Iisaku Gümnaasium on hästi juhitud, hea mainega kool ........................................ 17

7.2 Õpetajad saavad otsustamisel kaasa rääkida ja infolevik on tasemel ..................... 18

7.3 Koolis toimib sisehindamissüsteem ....................................................................... 19

7.4 Tuleohutuse ja turvalisuse tagamine ...................................................................... 19

8. Personalijuhtimine ................................................................................................... 20

8.1 Arenguvestlused töötajatega on organisatsiooni arengut toetavad ja töötajaid

motiveerivad ................................................................................................................. 21

8.2 Personalipoliitika väljatöötamine, tagamaks töötajate kõrget motivatsiooni ......... 21

8.3 Koolitusplaan koostatakse igaks õppeaastaks ........................................................ 21

8.4 Koolis valitseb stabiilne ja stressivaba töömeeleolu ja -keskkond ......................... 22

9. Koostöö huvigruppidega ......................................................................................... 23

9.1 Hoolekogu suurem roll ja õpetajad on teadlikud hoolekogu tööst ......................... 24

9.2 Vanemate aktiivsuse tõstmine ................................................................................ 24

9.3 Õpilasesindus on rohkem kaasatud koolielu juhtimisse ......................................... 24

9.4 Toitlustamine .......................................................................................................... 25

9.5 Koostöö teiste vallavalitsuse hallatavate sutustega ................................................ 25

10. Ressursside juhtimine .......................................................................................... 26

10.1 Tagatud on ressursside optimaalne juhtimine ...................................................... 27

10.2 Välja on selgitatud investeeringute vajadused ..................................................... 27

10.3 Õpperuumide seisund ja sisustus vastab vajadustele............................................ 28

10.4 Iisaku Gümnaasiumi raamatukogu on hästi komplekteeritud ja vastab HTM

määruse nõuetele .......................................................................................................... 28

11. Õppe- ja kasvatusprotsess .................................................................................... 30

III. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD ................................................................... 36


SISSEJUHATUS

Kooli motoks on olnud juba aastaid „Tark on olla tark“.

Iisaku Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooli arengu ja arendamise

põhisuunad ning valdkonnad, tegevuskava neljaks aastaks ja arengukava uuendamise

korra.

Iisaku Gümnaasiumi arengukava lähtub Iisaku Gümnaasiumi põhimäärusest ja kohaliku

omavalitsuse arengukavast.


4

I. ÜLDOSA

1. Üldandmed

1750. a. – märge Jõhvi kirikuraamatus, Iisakusse kooli rajamise küsimuses, määrati

ametisse Iisaku köster Michelson, kellest sai tõenäoliselt esimene Iisaku koolmeister;

1788. a. – Iisaku kooli akende klaasimise arve, mis tõendab kooli olemasolu;

1837. a. – rajati Iisaku kogukonnakool;

1868. a. – Robert Theodor Hansen avas leeritoas erakooli;

1883. a. – loodi kihelkonnakool;

1903. a. – avati Täriveres ministeeriumikool, mis 1913. a nimetati Iisaku 2-klassiliseks

ministeeriumikooliks;

1913. a. – hävis eelnimetatud koolimaja tulekahjus, samal aastal alustati Iisakusse uue

ministeeriumikooli (Iisaku Kõrgem Algkool) ehitamist;

1919. a. – nimetati Iisaku Kõrgem Algkool ümber Iisaku 6-klassiliseks Algkooliks;

1944. a. – asutati Iisaku 7-klassiline Kool;

1961. a. – asutati Iisaku 8-klassiline Kool;

1964. a. – valmis uus koolihoone;

1968. a. – avati Iisaku Keskkool;

1975. a. – pandi alus Iisaku Keskkooli koduloomuuseumi loomisele;

1976. a. – valmis koolimaja juurdeehitus;

1978. a. – rajati 120-kohaline internaat;

1979. a. – rajati uus võimla;

1988. a. – valmis normaalmõõtmetega staadion;

1996. a. – nimetati keskkool Iisaku Gümnaasiumiks;

2003. a. – avati õpilaskodu;

2006. a. – renoveeriti koolimaja vana korpus, söökla ja kogu maja fassaad;

2009. a. – renoveeriti koolimaja uus korpus, korrastati maja ümbruse platsid ja

sissesõiduteed, uuendati välisvalgustus, sisustati jõusaal ja vahetati välja kogu

amortiseerunud mööbel.


5

2. Ülevaade hetkeolukorrast

Juhtimine ja personalitöö

Iisaku Gümnaasiumi juhtimisstruktuur kehtib alates 2006/2007 õppeaastast. (Joonis 1)

Juhtkonda kuuluvad: direktor, õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog, sekretär, huvijuht ja

remondi-ja majandusspetsialist.

Joonis 1. Iisaku Gümnaasiumi struktuur

Tabel 1. Ametikohad 2013/2014 õppeaastal

Ametikoht Ametikohtade arv

Direktor 1

Õppealajuhataja 0,5

Huvijuht 1

Sotsiaalpedagoog 1

Remondi-ja majandusspetsialist 1

Sekretär 1

Õpetaja 21

Logopeed 1

Info-ja arendusjuht 1

Kasvataja 3

Õpetaja-treener 0,5


6

Raamatukoguhoidja 1

Garderoobihoidja 1

Aednik 1

Võimla abitööline 0,75

Koristaja 5

Projektipõhised (ajutised) 2

2013/2014 õppeaastal töötab koolis 42 töötajat, kelle vahel jaotuvad ülal tabelis toodud

ametikohad. Kaks töötajat on projektipõhised, kelle ülesandeks on juhendada 1-2 kursust.

Pedagoogilisi töötajaid on kokku 32. Ametijärguta pedagooge, kes omandavad

kõrgharidust on 3.

Tabel 2. Pedagoogide ametijärgud 2013/2014 õppeaatal

Ametijärk Õpetajate arv

Ametijärguta 5

Pedagoog 25

Vanempedagoog 2

Tabel 3. Pedagoogide vanuseline jaotus 2013/2014 õppeaastal

Vanus Õpetajad Neist mehed Neist naised

Kuni 29 4 2 2

30 – 39 6 2 4

40 – 49 13 1 12

50 – 59 5 1 4

Üle 60 4 1 3

Koolitused 2011-2013

Ühiskoolitustest on läbi viidud viimasel kolmel aastal: „Kujundava hindamise

põhimõtted“, „Hindamine ja õpilase areng“, „Uurimus-, loov- ja praktiliste tööde

korraldamine ning juhendamine“. Õppeaastal 2012/2013 läbisid 8 õpetajat „Kujundava

hindamise strateegia rakendamine klassiruumis“. Koolituse läbijad jätkavad kogu

õpetajaskonna koolitamist koolisiseselt 2013/2014 õppeaastal.

Lisaks on õpetajatel võimalus osaleda koolitustel oma ainealaselt.


7

Õpilaste arv

Tabel 4. Õpilaste koosseis 2013/2014 õppeaastal

Kooliaste Klassikomplekte Õpilaste arv Poisse Tüdrukuid

I kooliaste 3 29 14 15

II kooliaste 3 45 21 24

III kooliaste 3 47 24 23

Gümnaasium 3 25 16 9

Kokku 12 146 75 71

Suureks probleemiks on õpilaste arvu langus viimastel aastatel. Õpilaste arvu vähenemist

iseloomustab alljärgnev tabel (Tabel 5).

Tabel 5. Õpilaste arv

Õppeaasta Õpilaste arv Õpilaste arv

gümnaasiumis

Õpilaste arv

põhikoolis

2013/14 146 25 121

2012/13 150 30 120

2011/12 152 25 127

2010/11 168 27 141

2009/10 179 29 150

2008/09 185 34 151

2007/08 209 41 168

2006/07 223 43 180

2005/06 234 40 194

Tabel 6. Sündide arv Iisaku vallas

Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Lapsi 12 12 9 13 18 9 6 10

Tabel 7. 1.klassi astujate prognoos

Aasta 2014 2015 2016 2017

Laste arv 11 12 8 18


8

Valikained 2013/2014 õppeaastal

Meedia;

Majandus;

Geoinformaatika;

Globaliseeruv maailm;

Filosoofia;

Töö- ja tehnoloogia;

Tekstiõpetus;

Kirjandiõpetus;

Riigikaitse;

Joonestamine;

Uurimustööde alused;

Karjääriõpetus.

Kuna gümnaasiumi astmes on õpilasi vähe, siis on loobutud 2013/2014 õppeaastal

õppesuundadest. Seda võimaldas uuenenud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.

Traditsiooniliselt jätkatakse meedia valikainetega. Sisekaitseakadeemia enam

kutsetunnistusi ei väljasta, seega on vaja leida piirivalve valikainele alternatiiv. Jätkub

majandusõpe gümnaasiumis. Põhikooliosas alustati majandusõppega 2011. aastal, alates

2.klassist.

2013. aastal alustati loovusõpetuse ainega 5.klassis, mis edaspidiselt aitab kaasa 8.klassi

loovtöö tegemisele ja vormistamisele. Aine kestab 5.-8.klassini.

Huviringid 2013/2014 õppeaastal

Algklasside spordiring;

Näitering;

Meediaring (ajaleht);

Laskering;

Liiklusring;

Käsitööring;

eSport;

Tantsuring.


9

Lisaks eelnimetatutele on tegutseb koolis 2 koori: mudilaskoor ja lastekoor. Võimalik on

harrastada suusatamist ja korvpalli vastavates treeningrühmades. Pillimängu, tantsu ja

kunsti on võimalik õppida Iisaku Kunstide Koolis, mis asub Iisaku Gümnaasiumi hoones.

Regulaarselt võtavad spordiringides osalejad osa vabariiklikest võistlustest. Suusatamises,

laskmises, korvpallis, võrkpallis ja algklasside spordivõistlustel on saavutatud parimaid

tulemusi. Tunnivälise tegevuse põhieesmärk on arendada õpilaste loovust, anda enam

võimalusi kultuuriliseks ja füüsiliseks arenguks ning eriandekuse süvaõppeks. Kool õpetab

planeerima aega, adekvaatselt hindama oma võimeid ja võimalusi, arendab loovust, annab

võimalused kultuuriliseks ja füüsiliseks arenguks.

Traditsioonilised üritused ja tähtpäevad

1. september – teadmistepäev;

Matkapäev;

Õpetajatepäev;

Mihklipäeva laat;

Isadepäev;

Mardipäev;

Kadripäev;

Advendihommikud;

Klasside kaunistamise konkurss (jõulud);

Õpilaste jõulupeod;

Sõbrapäev;

Võõrkeelte nädal;

Eesti Vabariigi aastapäeva aktus;

Emakeelepäev;

Lõpukellad;

Kooli suurüritus (olümpia, tantsupäev, teatrinädal);

Viimase koolipäeva aktus;

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpuaktused.


10

Õpilasesindus

Iisaku Gümnaasiumis on õpilasesindus, mis on õpilasi esindav organisatsioon.

Õpilasesindus aitab kaasa ürituste ja tähtpäevade korraldamisel. Õpilasesinduse president

kuulub kooli hoolekogusse.

Õpilasesinduse aktiivsus on käesoleval hetkel madal.

Õpikeskkond

Hooned ja rajatised

Iisaku Gümnaasiumi hoone valmis aastal 1964, mida laiendati uue õppekorpuse

juurdeehitusega aastal 1976. Koolihoone oli mõeldud kuni 700 õpilasele. Vaatamata

sellele, et peale renoveerimist tegutsevad vana korpuse teisel korrusel kooli- ja

külaraamatukogu on koolimaja hoone kasutamine väheefektiivne. Kool saaks hakkama

palju vähema pinnaga, seega oleks mõistlik osa hoonet välja rentida või kolida hoonesse

veel teisi asutusi. Nt lasteaed ja vallavalitsus.

1978. aastal valminud internaadikorpus on renoveeritud. Esimesel korrusel tegutseb Iisaku

Kunstide Kool, teine korrus on osaliselt lasteaia „Kurekell“ käsutuses ja ühes osas asub

jõusaal ning kolmandal korrusel asub õpilaskodu, kus on majutusvõimalus 26 õpilasele.

Iisaku Gümnaasiumi õpilaskodu alustas tööd 2003. aastal. Õpilaskodu on loodud

toimetulekuprobleemidega perede toetamiseks, pakkudes nende lastele normaalseid elu- ja

õpitingimusi. Õpilaskodus on 2013/2014 õppeaastal 20 riiklikult toetatavat kohta.

1979. aastal valmis uus võima, mis on renoveeritud 2002. ja 2003. aastal. 2006. aastal

renoveeriti kooli söökla, vana korpus ja maja fassaad ning 2009. aastal renoveeriti

ülejäänud maja ning lasketiir ja vahetati välja ka amortiseerunud koolimööbel. Samal

aastal ehitati kaasaegne jõusaal. Kooli kasutada on 1 kilomeetrine asfaltkattega valgustatud

rullirada, mida saab talvel kasutada suusarajana. Kooli 400 meetrise ja nelja jooksurajaga

(100 m sirgel 6 rada) staadion on amortiseerunud ja vajab renoveerimist.

Raamatukogu

Kooli raamatukogu avardati renoveerimise käigus 2006. aastal. Raamatukogu eesruum on

varustatud laudade ja toolidega, mida õpilastel on võimalik kasutada lugemissaalina ja

õppimiseks. Raamatukogu koosseisu kuulub ka videoklass, kus on interaktiivne

puutetahvel ja vastav tehnika õppefilmide ja -videote vaatamiseks.


11

Raamatukogu põhikogu eksemplaride arv on 10722, õpikukogu 3354, auviseid 292 ja

ajakirjandust 15 nimetust. 2012. aastal oli raamatukogu kasutajate arv 173, nendest lapsi

122. Külastuste arv oli 1361 ja laenutuste arv 1860.

Raamatukogu kasutab raamatukogude programmi RIKS alates 2012. aastast.

Info- ja kommunikatsioonitehnika

Koolis on üks kahe ruumiga arvutiklass, milles on 20 arvutikohta. Iga õpetaja käsutuses on

kas laua- või sülearvuti. Ainetundide läbiviimiseks on 5 videoprojektorit. Koolis on 4

interaktiivset tahvlit ja 6 klassi on varustatud statsionaarse videoprojektoriga.

Koolis on välja ehitatud arvutivõrk, mis kindlustab internetiühenduse kõikidesse

klassidesse ja kabinettidesse. Internetiühenduse ja kiiruse parandamiseks on ehitamisel

internetiühendus optilise kaabliga.

Õppetegevuse dokumenteerimiseks kasutatakse e-Kooli. Muud koolikorralduslikud

dokumendid on kättesaadavad kooli kodulehel ja kooli dokumentide registris, mis on

kättesaadav majasiseselt kooli arvutivõrgus.

Koostöö huvigruppidega

Hoolekogu

Kooli hoolekogusse kuuluvad viis lastevanemate esindajat, kaks õpetajaskonna esindajat,

üks õpilasomavalitsuse esindaja ja üks kohaliku omavalitsuse esindaja. Hoolekogu annab

arvamuse paljudele koolikohustuslikele dokumentidele ning kehtestab dokumendi „Iisaku

Gümnaasiumi pedagoogide vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise

kord“.

Hoolekogu koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid õppeaasta kestel vähemalt kord

nelja kuu jooksul. Kiiremad küsimused lahendatakse e-posti teel.

Iisaku Kunstide Kool

Kunstide kool asub Iisaku Gümnaasiumi hoones, endise internaadi esimesel korrusel.

Kunstide koolis õpib umbes kolmandik Iisaku Gümnaasiumi õpilastest. Kunstide kooli

õpilased annavad teistele õpilastele kontserte ja vajadusel esinevad kooli pidulikel aktustel.


12

Iisaku lasteaed

Lasteaia lapsed saavad osa kõikidest algklassidele esinema kutsutud lasteteatritest ja ka

teistest esinemistest. Lasteaed osaleb kooli poolt korraldavatel suurematel üritustel nagu

olümpiamängud ja tantsupäev.

Iisaku rahvamaja

Iisaku Gümnaasium kasutab rahvamajs ruume traditsiooniliste ürituste läbiviimiseks.

Iisaku Gümnaasiumi õpilased osalevad rahvamaja ringides.

Kohalik omavalitsus

Koostöö Iisaku Vallavalitsusega on plaanipärane. Koostööd tehakse eelarve- ja

dokumentatsiooni koostamisel ja erivajadustega laste toetamisel. Tõhusam võiks olla

vastastikune infovahetus.

3. Iisaku Gümnaasiumi missioon ja visioon

Missioon

Iisaku Gümnaasiumi missiooniks on aktiivseks, haritud isiksuseks kujuneva õpilase arengu

toetamine, kes väärtustab oma kodu, keskkonda ja inimest enda kõrval.

Visioon

Iisaku Gümnaasiumist kujuneb hästitoimiv traditsioone hoidev ja kaasaja vajadusi arvestav

õppe- ja loomekeskkond, kus pakutakse parimat võimalikku õpet.

Põhiväärtused

Eetilisus

1) Kooliga seotud huvigruppide (õpilased, töötajad, lapsevanemad, koolipidaja,

lasteaed ja hoolekogu) aus ja õiglane kohtlemine;

2) Vajaliku ja täpse info õigeaegne edastamine vastavatele huvigruppidele;

3) Eeskujuandev väärtushoiakute elluviimine kogukonnas.


13

Paindlikkus

1) Kogukonna, kohaliku omavalitsusüksuse (kooli pidaja) jt huvigruppide ootuste

kindlaks tegemine;

2) Avatus huvigruppide ideedele;

3) Vastutustundlik ja aktiivne tegutsemine püstitatud eesmärkide elluviimisel

koostöös sidusgruppidega.

Tulemuslikkus

1) Õppija individuaalsust arvestava parima võimaliku õppe pakkumine;

2) Töötajate initsiatiivi ja eneseteostuse toetamine ja väärtustamine;

3) Kogukonna arengu toetamine läbi oma tegevuse.

4. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad

1) Eestvedamine ja strateegiline juhtimine;

2) Sisehindamise läbiviimise parendamine;

3) Üldtööplaani koostamine vastavalt arengukavas ja sisehindamise aruandes

sätestatule;

4) Koolitöötajatega arenguvestluste läbiviimine parema töö- ja õpikeskonna

tagamiseks;

5) Staadioni renoveerimine koostöös vallavalitsusega;

6) Koostöö huvigruppidega (muuseum, lasteaed, kunstide kool, loodusmaja jne.);

7) Infotehnoloogiaalane arendustegevus;

8) Õppekava ja ainekavade arendamine vastavalt kooli eripärale;

9) Karjäärinõustamise arendamine;

10) Õpilastega arenguvestluste läbiviimise parendamine;

11) Ühtsete nõuete järgimine koolitöötajate poolt;

12) Turvalisuse tagamine koolis.

5. Turvalisuse tagamine

Turvalisuse tagamine õppetöö ajal


14

Iga aineõpetaja tagab oma tunnis rahuliku ja töise tunnimeeleolu. Aineõpetaja on

kohustatud reageerima koheselt nii vaimsele kui ka füüsilisele vägivallale.

Vahetunnis peavad korda gümnaasiumiõpilased ja korrapidajaõpetajad, kuid vajadusel ka

teised koolitöötajad ning gümnaasiumiõpilased.

Sööklas peab korda korrapidajaõpetaja.

Turvalisuse tagamine kriisiolukorras

Koolitöötajate ja õpilaste käitumist kriisiolukorras reguleerib Iisaku Gümnaasiumi

„Hädaolukorra lahendamise plaan“. Koolis on loodud kriisimeeskond, kuhu kuuluvad

juhtkonna liikmed. Õpilastele ja koolitöötajatele kriisiolukorras tegutsemiseks

korraldatakse igal aastal evakutsiooniõppus. Evakuatsiooniplaanid on koolimaja seintel

nähtaval kohal.

Hädaolukorra plaanis on reguleeritud:

Tegevusplaan äkkrünnaku ja rünnaku ähvarduse korral;

Tegevusplaan tulekahju ja pommiähvarduse korral;

Tegutsemine õpilasega või koolitöötajaga juhtunud õnnetuse korral;

Tegevus õpilase väärkohtlemise kahtluse või väärkohtlemise korral;

Hädaolukorras tegutsemise üldpõhimõtted;

Info liikumine hädaolukorras.

Sõbraliku ja üksteist mõistva keskkonna kujundamine koolis

Selleks on Iisaku Gümnaasiumis vastu võetud:

„Ühtsed nõuded koolitöötajatele“;

„Iisaku Gümnaasiumi kodukord“;

„Õpilaskodu kodukord“;

„Iisaku Gümnaasiumi võimala kasutamise kord“;

„Iisaku Gümnaasiumi jõusaali kasutamise kord“;

„Iisaku Gümnaasiumi töötajate tunnustamise kord“;

„Iisaku Gümnaasiumi õpilaste tunnustamise kord“;

„Iisaku Gümnaasiumi hindamisjuhend“;

„Iisaku Gümnaasiumi kirjalike tööde vormistamise juhend“;

„Õpilastega arenguvestluse läbiviimise kord“.


15

Turvalise füüsilise keskkonna kujundamine koolis

Koolitöötajatel on võimalik füüsilise töökeskkonna probleemidest teavitada remondi- ja

majandusspetsialisti siselisti kaudu ja vastava teadete vihiku kaudu. Õppeklasside ja

töötajate tööruumide sisustus on uuendatud ja hea väljanägemisega, õppetööd toetav ning

turvaline. Tundides on võimalik kasutada Internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat.

Õpilastel on suurepärased võimalused tegelda õppetööväliselt spordiga ning osaleda

huviringides ja samas majas asuva Kunstide kooli töös. Töötajatel ja õpilastel on võimalik

kasutada raamatukoguteenust.

6. Täiendkoolitusplaan

Iisaku Gümnaasiumi töötajatele korraldatavad koolitused toetavad töötajate järjepidevat

arengut ning aitavad kujundada ühiseid väärtushinnanguid. Koolitused lähtuvad kooli

arengukavast ja jooksvatest vajadustest.

Koolitöötajate koolitused jagunevad:

Töötajate üldkoolitused;

Juhtkonna koolitused;

Õpetajate individuaalsed koolitused.

Koolitöötajate üldkoolitused

2014 „Läbivad teemad õppekavas ja nende õpetamise võimalused koolis“;

2014 „Kujundav hindamine“;

2014 „Õpetaja pedagoogiline kompetentsus“;

2015 „Õpetaja eneseanalüüs“;

2015 „Õppimise ja arengu toetamine koolis“;

2014-2017 „Tuleohutus ja turvalisus“;

2015 „Toimetulek HEV lastega tavakoolis“;

2016 „Õpetaja ja õpilase isiksuslik areng“;

2017 „Arengukava 2017-2019 koostamine“;

2015-2017 „IT alased koolitused“.

Juhtkonna koolitused

2014 „Organisatsiooniarendus ja juhtimine“;


16

2015 „Juhtimiskompetentsid hariduses“;

2016 „Kooli sekretäri õiguslik-juriidiline pädevus“;

2017 „Meeskonnatöö koolitus“.

Õpetajate individuaalsed koolitused

Koolitusvajadus selgitatakse töötajatega arenguvestluse ja töötaja eneseanalüüsi põhjal.


17

II. VALDKONDLIKUD EESMÄRGID

7. Eestvedamine ja juhtimine

7.1 Iisaku Gümnaasium on hästi juhitud, hea mainega kool

Saavutatavad tulemused Tegevused 2014 2015 2016 2017 Vastutajad Teostajad

Juhtimisstrateegia tagab kooli arengu.

Tööülesanded on õigeaegselt jaotatud

ja täitmine kontrollitud.

Kooli arengu juhtimine, tööülesanete

jaotus ja kontroll

x

x

x

x

Direktor

Juhtkond

TUGEVUSED NÕRKUSED

Juhtimisalaste otsuste tegemisel lähtutakse õpilasele turvalise füüsilise ja kaasaegse õpikeskkonna loomisest

Koolikorralduslikele dokumentidele ligipääs kooli dokumentide registris

Heal tasemel sisehindamine

Infoliikumise korraldus

Positiivne tööõhkkond ja sisekliima

Liiga palju uuendusi põhjustab koolitöötajate rahulolematust

Koolisiseste infokanalite ebapiisav jälgimine koolitöötajate poolt

Õpetajatevahelise koostöö ressursid kasutamata

Eneseanalüüsi puudulikkus

Kõrvalekalded üldtööplaanist

VÕIMALUSED OHUD

Enne uute ideede kasutuselevõttu kaaluda nende rakendamise vajadust ning nende teostamisvariante

Koostöö tõhustamine õpetajate ja õpilaste vahel

Pöörata suutemat tähelepanu info kättesaadavusele

Kaasata õpetajaid rohkem oluliste dokumentide ja strateegiate väljatöötamisel

Täiustada IT juhtimisstrateegiat

Jooksvalt anda tagasisidet tekkinud ja arutlusel olevate küsimuste kohta

Liiga keerulised infosüsteemid tekitavad vastuseisu nende kasutuselevõtmiseks

KOV valimiste järgselt võib kooli eelarve väheneda

Õpetajad lahkuvad paremaid võimalusi pakkuvatesse koolidesse

Paljude õpetajate ülekoormatus

Negatiivse info kiire levik

Rutiini kaldumine


18

Juhtimiskoolituse on läbinud kogu

kooli juhtkond

Juhtimisalaste koolituste

korraldamine juhtkonna liikmetele

x x

Direktor

Juhtkond

Koolipere suhted on head ja õhkkond

innustav

Pööratakse tähelepanu

suhtekorraldusele, et tagada head

suhted ja meeldiv õhkkond

x x x x

Direktor

Juhtkond

Kooli tegevuse kajastamine valla lehes

ja kodulehel, tagamaks head mainet ja

objektiivset kuvandit koolist

Kooli tegevuse kajastamine

valdkondade kaupa

x x x x

Direktor

Juhtkond

Teadlik heasoovliku hoiaku võtmine

ja kajastamine verbaalselt ning

kirjalikult

x x x x Kogu

töötajaskond

Kogu

töötajaskond

Jätkatakse aastaraamatu väljaandmist x x x x Huvijuht Kogu

töötajaskond

7.2 Õpetajad saavad otsustamisel kaasa rääkida ja infolevik on tasemel


Srateegiliste dokumentide

väljatöötamisel on kaasatud kogu

õpetajaskond, dokumentide projektid

on saadetud kõikidele tutvumiseks ja

ettepanekute tegemiseks

Toimuvad ainesektsioonide

koosolekud, kus ettepanekuid

arutatakse ja esitatakse juhtkonnale

x

x

x

x

Juhtkond

Aine-

komisjonid

Õpetajate ettepanekuid arutatakse

juhtkonna koosolekutel

Õpetajate ettepanekud jõuavad

juhtkonna koosolekule läbi

ainekomisjoni protokollide, tulemisi

tagasisidestatakse õpetajatele

töökoosolekutel

x

x

x

x

Õppeala-

juhataja

Aine-

komisjonid

Vajalikud infokanalid toimivad

tõrgeteta

Lepitakse kokku info edastamise

võimalused ja moodused ning

hoitakse vastavad kanalid töös

x

x

x

x

Juhtkond

Sekretär,

infojuht


19

Informatsioon operatiivselt edastatud

listi, kodulehe ja infoekraani kaudu,

koolitöötajad ja õpilased informeeritud

Info õigeaegne ja kokkulepitud moel

edastamine

x

x

x

x

Juhtkond

Sekretär,

infojuht

7. 3 Koolis toimib sisehindamissüsteem


Sisehindamise korda on uuendatud ja

vastutusvaldkonnad jaotatud

Täiendatakse sisehindamise korda ja

jaotatakse ülesanded

vastutusvaldkondade kaupa

x

x

Õppeala-

juhataja

Juhtkond

Sisehindamise tulemusi on arvestatud

kooli arenguava uuendamisel ja

üldtööplaani koostamisel

Arvestatakse sisehindamise tulemusi

nii arengukava uuendamisel kui ka

üldtööplaani koostamisel

x

x

x

x

Direktor

Juhtkond

Rahuloluküsitluste läbiviimine on

regulaarne

Viiakse läbi rahuloluküsitlused ja

analüüsitakse tulemusi ning

teavitatakse tulemustest asjaosalisi

x

x

x

x

Juhtkond

Klassi-

juhatajad

7.4 Tuleohutuse ja turvalisuse tagamine


Uuendatud on kooli töökorralduse

reegleid

Uuendatakse töökorralduse reegleid,

mida tutvustatakse töötajate

koosolekul

x

x

Direktor

Direktor

Uuendatud on kooli hädaolukorra

lahendamise plaan

Vaadatakse üle kooli kriisikomisjoni

poolt

x x

Direktor

Kriisi-

komisjon

Kooliperel on igal aastal läbitud

evakuatsiooniõppus

Korraldatakse õppus koolimaja

ruumidest väljumiseks

x x x x

Direktor

Remondi- ja

majandus-

spetsialist


20

8. Personalijuhtimine

TUGEVUSED NÕRKUSED

Õpetaja enesetäiendamisvõimalused on head

Märgatakse õpetajate klassivälist tegevust ning tunnustatakse nende saavutusi kooli ees

Sporditulemuste kajastamine kohalikus ajalehes, stendidel jmt on väga positiivne ja tunnustamist vääriv

Eneseanalüüs ja arenguvestlused

Iisaku Gümnaasiumis töötavad kvalifitseeritud õpetajad

Arvestatakse õpetajate soovidega

Võimalus pöörduda juhtkonna poole, avatud uksed

Võimalus teha ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks

Personali tunnustussüsteem vananenud

Puuduvad ühisüritused õpetajatel ja majanduspersonalil

Töö uute õpetajatega vajab tõhustamist, määrata mentor

Koolituste tulemuslikkuse hindamine nõrk

Lahtised tunnid ei ole plaanipärased

Koolituste vahendid piiratud, ei kata vajadusi

Koolituste korraldamine ja planeerimine ei ole süsteemne

Töötajad liigselt koormatud

Õpetajate eneseanalüüs pealiskaudne

Tulenevalt õpetajate isikuomadustest, võimetest ja kasutatavast metoodikast on õpetamise tase ebaühtlane

VÕIMALUSED OHUD

Personali saavutuste parem kajastamine kodulehel ja valla lehes

Koolitöötajate tunnistussüsteemi ajakohastamine

Tagasisidet koolitustelt võiks kolleegidega rohkem jagada läbi sisekoolituste

Koolituste tulemuslikkuse hindamine ühendada kevadise õpetajate eneseanalüüsiga

Kolleegipreemia kasutuselevõtmise võimaluste väljatöötamine

Õpetajate arenguvestlused õppealajuhatajaga

Tõhustada ainekomisjonide tööd

Korraldada personalile ühiskoolitusi Eesti erinevates kohtades

Ühtsete nõuete järgimine

Uute õpetajatega ei tegeleta piisavalt, sellepärast on kohanemine raske ja tekivad pinged kollektiivis

Ühtseid nõudeid ei täideta

Kvalifikatsiooni langus, vastavaid õpetajaid raske leida

Personalivahendite nappus eelarves

Osa õpetajatest on ülekoormatud, osa panustavad nõrgalt üldisesse kooliellu


21

8.1 Arenguvestlused töötajatega on organisatsiooni arengut toetavad ja töötajaid motiveerivad


Arenguvestlused toimuvad regulaarselt

kõikide koolitöötajatega

Vestlused toimuvad töötajate

eneseanalüüsilehtede alusel

x

x

x

x

Direktor

Juhtkond

Arenguvestluste tagasisidet on arvestatud

kooli arendustegevuses

Analüüsitakse arenguvestlustelt saadud

infot

x x x

x

Direktor

Juhtkond

8.2 Personalipoliitika väljatöötamine, tagamaks töötajate kõrget motivatsiooni


Valminud on töötajaid motiveeriv ja

arengukavas kokku lepitud strateegiate ja

eesmärkide saavutamist toetav

personalipoliitika

Tervikliku personalipoliitika

väljatöötamine

x

x

Direktor

Juhtkond

Täiustatud töötajate tunnustussüsteem

Täiustatakse olemasolevat

tunnustussüsteemi

x x Juhtkond Aine-

komisjonid

Kolleegipreemia põhimõtete

väljatöötamine ja rakendamine

x x x x Juhtkond Aine-

komisjonid

Arvestatakse töötajate soove ja kooli

võimalusi

x Juhtkond Aine-

komisjonid

Koolis töötab professionaalne personal Hinnatakse hetkeolukord ja tehakse

vajadusel muudatusi

x

x

x

x

Direktor Direktor

Töötajad on kursis personalipoliitikaga Töötajatele tutvustatakse personalipoliitika

põhimõtteid

x

x

x

x

Direktor

Juhtkond

8.3 Koolitusplaan koostatakse igaks õppeaastaks


On välja selgitatud lähiaastate

koolitusvajadus ühiskoolitusteks,

juhtkonnakoolitusteks ja

Vastavalt arengukavas seatud eesmärkidele

koostatakse üldkoolituste plaan x x x x

Direktor Direktor

Juhtkonna koosolekul selgitatakse x x x x


22

individuaalseteks koolitusteks juhtkonna koolitusvajadus kooli

arengusuundadest lähtuvalt

Direktor Juhtkond

Arenguvestlustel selgitatakse isiklikest

eesmärkidest lähtuvalt ja ainespetsiifikat

arvestades töötajate koolitusvajadused

x x x x

Õppeala-

juhataja

Töötajad

Koolituste tulemuslikkuse analüüs on

pidev

Koolitustel osalemise järgselt tehakse

kokkuvõte ning tutvustatakse koolituse

sisu ja materjale kolleegidele

x

x

x

x

Õppeala-

juhataja

Töötajad

8.4 Koolis valitseb stabiilne ja stressivaba töömeeleolu ja -keskkond


Kõik koolitöötajad osalevad ühistes

ettevõtmistes, kadunud on lõhe

majanduspersonali ja õpetajaskonna

vahelt

Organiseeritakse ühiseid tegevusi kogu

personalile 1-2 korda aastas, mis

motiveerivad tegutsema kogu personali

ühtse meeskonnana

x

x

x

x

Direktor

Juhtkond

Koosolekutest ja ühistest ettevõtmistest

võtab osa kogu kollektiiv, ka osalise

koormusega töötajad

Korraldatakse meeskonnakoolitusi,

küsitlusi ja suhtlemistreeninguid

x

x

x

x

Direktor

Juhtkond

Tervislike eluviiside propageerimiseks ja

tervise tugevdamiseks on töötajatel

võimalik kasutada kooli jõusaali ja

SPA-d

Töötajatele võimaldatakse eraldi jõusaali

kasutamise aeg

x x x

Direktor

Juhtkond

Leitakse võimalused töötajate SPA

külastuse osaliseks kompenseerimiseks

x x x

Direktor

Juhtkond


23

9. Koostöö huvigruppidega

TUGEVUSED NÕRKUSED

Täiustatud kooli koduleht annab informatsiooni huvigruppidele

E-koolist saavad enamus lapsevanemaid informatsiooni oma laste kohta

Projektides osalemise suurenemine

Hea koostöö kunstide kooli, lasteaia ja rahvamajaga

Muuseumi olemasolu, Keskkonnateenistusega ühised õppeprojektid

Hoolekogu ja õpilasomavalitsuse vähene kaasatus

Koolitöötajad ja lapsevanemad ei ole piisavalt informeeritud hoolekogu tööst ja võimalustest

Kooli maine kujundamine õpetajate endi poolt

Probleemid aastaraamatu väljaandmisega

Koostöö lastevanematega

Õpilaste ja vanemate vähene kaasatus kooli põhitegevust mõjutavate otsuste tegemisel

Vähene koostöö teiste koolidega

Toitlustusteenus ei ole stabiilselt heal tasemel

VÕIMALUSED OHUD

Kajastada rohkem oma tegevust meedias

Lisaks e-koolile luua lastevanemate e-posti list klasside kaupa, sest mõni lapsevanem ei kasuta e-kooli

Kaasata õpilasi koolielu puudutavate küsimuste lahendamisele

Aktiivsem huvitegevus ja selle kajastamine

Aastaraamatute väljaandmise jätkamine

Kasutada ühistegevuseks rohkem projektide võimalusi

Muuta vanematele suunatud õppepäeva korraldust

Kaasata hoolekogu rohkem kooliellu ning vahelülina suhtluses vanematega

Erinevate rahuloluküsitluste korraldamine

Nõrk koostöö raskendab probleemide lahendamist

Uute ideede nappus

Ühe lapsevanema nägemus võib kujuneda klassi või lapse sõpruskonna nägemuseks


24

9.1 Hoolekogu suurem roll ja õpetajad on teadlikud hoolekogu tööst


Hoolekogust on kujunenud arvestatav

jõud kooli toetajana

Viia kurssi hoolekogu liikmed

võimalustega, mida saab üks kooli

hoolekogu kooli toetamisel ära teha

x

x

x

x

Direktor

Direktor

Õpetajad on teadlikud hoolekogu

tegemistest

Hoolekogu koosolekute kokkuvõte on

edastatud õpetajate listi ja kooli

dokumentide registrisse

x x

x

x

Direktor

Hoolekogu

esindaja

9.2 Vanemate aktiivsuse tõstmine


Vanemad võtavad aktiivselt osa nende

jaoks korraldatud õppepäevast

Õppepäeva korraldamiseks otsitakse uusi

väljundeid x x

x

x

Direktor

Juhtkond

Vanemad on kaasatud karjääriõppesse

Karjääriõpetuse raames vanemad räägivad

isiklikest kogemustest seoses enda

ametikoha ja elukutsega

x

x

x

x

Karjääri

õpetaja

Laste-

vanemad

Vanemad osalevad aktiivselt lastega

ühistes ettevõtmistes

Kooli ürituste plaanis nähakse ette ühiseid

tegemisi koos vanematega

x

x

x

x

Huvijuht ÕE

9.3 Õpilasesindus on rohkem kaasatud koolielu juhtimisse


Õpilasesinduse ja kooli juhtkonna ühised

koosolekud on regulaarsed

Toimuvad regulaarsed koosolekud ÕE ja

juhtkonna osavõtul x

x

x

x

Direktor

Huvijuht

Õpilaste rahuloluküsitluste analüüsi

tulemusel sõnastatakse parendus-

tegevused koos õpilasesindusega

Viiakse läbi regulaarseid rahuloluküsitlusi

õpilaste seas

x

x

x

x

Direktor

Klassi-

juhatajad


25

Jooksev info on õpilastele edastatud

infoekraani ja –stendi kaudu

Pidev informatsiooni uuendamine x x x x Sekretär Huvijuht,

infojuht

9.4 Toitlustamine


Koolitoit on muutunud

mitmekesisemaks, tervislikumaks ja

kvaliteetsemaks

Määratakse toidukvaliteedi kontrolli eest

vastutaja, kes annab tagasisidet

juhtkonnale

x x x x Direktor Toitlustamise

kontrollija

Viiakse läbi rahuloluküsitlusi toitlustamise

kohta

x x x x Direktor Klassi-

juhatajad

9.5 Koostöö teiste vallavalitsuse hallatavate asutustega


On teiste hallatavate asutustega ühine

tegevusplaan

Koostatakse ühine ürituste kava x x x x Huvijuht Klassi-

juhatajad

Kooli huvitegevuse plaan on läbi

mõeldud, traditsioonilised tegevused

toimuvad

Huvitegevuse plaani väljatöötamine kohe

õppeaasta alguses

x x x x Huvijuht Klassi-

juhatajad, ÕE

Ürituste eest vastutajate määramine x x x x Huvijuht Klassi-

juhatajad, ÕE

Igal aastal toimub kooli suurüritus, kuhu

on kaasatud kõik huvigrupid

Suurürituse planeerimisega alustatakse

kohe õppeaasta alguses

x x x x Huvijuht Klassi-

juhatajad, ÕE


26

10. Ressursside juhtimine

TUGEVUSED NÕRKUSED

Koolis on loodud kaasaegne ja turvaline õpikeskkond

Head IT- alased võimalused, kiire internetiühendus

Mitmekesised spordiväljakud loovad head tingimused erinevate spordialadega tegelemiseks

Heakorrastatud kooliümbrus

Kooliraamatukogu kaudu on tagatud ainekavas ettenähtud õppekirjandus

Õpetajad on kindlustatud vajalike töövahenditega

Stabiilne eelarve

Infoliikumist kiirendav õpetajate listi kasutuselevõtt ja infoekraan garderoobis

Algatatud kooli staadioni renoveerimise protsess

Vallavalitsusele on esitatud investeeringute vajadused

Personalikulu eelarves ei ole paindlik

Algklasside valgustus on puudulik

Aula toolide väljavahetamine looks aula kasutamiseks lisavõimalusi

Õppevahendite eelarvelised vahendid piiratud

Ressursside nappus õppekavast lähtuvate õppekäikude korraldamiseks

VÕIMALUSED OHUD

Kasutada efektiivsemalt sportirajatisi ja õpilaskodu võimalusi spordilaagrite korraldamisel

Uue korpuse akustika parandamine on vajalik, et see ruum rohkem kasutust leiaks

Õuetoolid, -pingid õuesõppeks kui ka vahetundideks peaukse juurde ja siseõue

Suurendada õppekavast lähtuva ilukirjanduse osakaalu raamatukogus

Aula toolide ümberkorraldamine võimaldaks ruumi efektiivsemalt kasutada

Klasside varustamine IT vahenditega

IT-baasi pidev kaasajastamine

Lisarahastuse leidmine projektide kaudu

Eelarve kasutamisest informeerida kaastöötajaid

Infosüsteemide keerukus tekitab nende kasutuselevõtus töötajate seas vastuseisu

KOV valimiste järgselt võib kooli eelarve väheneda

Eelarvelised vahendid mitterahuldavad

Õpetajad lahkuvad paremaid võimalusi pakkuvatesse koolidesse


27

10.1 Tagatud on ressursside optimaalne juhtimine


Erinevate jaotustega (majandus,

pedagoogid,õpilaskodu) eelarve tagab

parema ülevaate kulutustest

Eraldatakse eelarve erinevate

tegevusvaldkondade lõikes

x

x

x

x

Direktor

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Eelarve on koostatud läbimõeldult ja

tulenevalt arengukavas määratletud

vajadustele

Kulutusi põhjendatakse ja kaalutakse

vajalikkust

x

x

x

x

Direktor

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Kulutused on kontrolli all ja antakse

teavet eelarve seisust töötajatele

Töötajaskonnale antakse kooli eelarvest

igakuiselt ülevaade

x

x

x

x

Direktor

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

10.2 Välja on selgitatud investeeringute vajadused


Aula toolide vahetus Ostetakse aulasse amortiseerunud pinkide

asemele uued

x

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

On algatatud staadioni rekonstrueerimise

projekt

Koostatakse ehitusprojekt staadioni

rekonstrueerimiseks

x

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Remondi- ja

majandus-

spetsialist Alustatakse staadioni rekonstrueerimist x x

On paigaldatud veepehmendusseade Paigaldatakse katlakivi tekkimise

minimiseerimiseks veepehmendusseade

x

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Remondi- ja

majandus-

spetsialist Söökla toidulift on remonditud või välja

vahetatud

Remonditakse söökla amortiseerunud

toidulift

x

Uue korpuse akustika on parandatud Leitakse võimalused uue korpuse

jalutussaali akustika parandamiseks

x

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Remondi- ja

majandus-

spetsialist


28

Muusikaklass on saavutanud helikindluse Muusikaklassi heliisolatsiooni paigaldus

x

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Tehnoloogia klassi tööpinkidele

imursüsteem paigaldatud

Leitakse võimalused tehnoloogiaklassi

imursüsteemi paigaldamiseks.

x

x

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

10.3 Õpperuumide seisund ja sisustus vastab vajadustele


Klassidesse on paigaldatud

statsionaarsed projektorid

Igal aastal paigaldatakse õppeklassidesse

projektoreid, kuni on kõikides klassides

x

x

x

x

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Algklassides saavutatud normatiividele

vastav valgustus

Paigaldatakse lisalambid

x

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Loodud on tingimused õuesõppeks ja

õppekäikudeks

Paigaldatakse pingid siseõue ja koolimaja

ümbrusesse, õppekäikude korraldamiseks

nähakse eelarves ette piisavalt vahendeid

x x

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

IT vahendid on järjepidevalt heas seisus IT vahendite järjepidev uuendamine

x x x x

Infojuht Remondi- ja

majandus-

spetsialist

10.4 Iisaku Gümnaasiumi raamatukogu on hästi komplekteeritud ja vastab HTM määruse nõuetele


Raamatukogu ilukirjanduse kogu on

täiendatud õppekavast tulenevate

vajaduste järgi

Analüüsitakse ilukirjanduse kogu vastavust

õppekavale

x

x

x

x

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Raamatuko-

guhoidja

Täiendatakse ilukirjanduse kogu uuemate

teostega

x

x

x

x

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Raamatuko-

guhoidja


29

On analüüsitud raamatukogu töö

vastavust HTM määruses sätestatule

Sisehindamise käigus selgitatakse

parendustegevused ja vajadused ning

lepitakse kokku tegevuskava

x

x

x

x

Remondi- ja

majandus-

spetsialist

Raamatuko-

guhoidja


30

11. Õppe- ja kasvatusprotsess

TUGEVUSED NÕRKUSED

Autojuhikoolitus õpilastele lisavõimalus

Õpilaskodu toetab toimetulekuraskustega peresid

Õpilaskodu heaks töötavad sotsiaalpedagoog ja omavalitsuse sotsiaaltöötaja

Loodud majasisene dokumentide register, kus on näha töökavad, ainekavad jne, mis võimaldab õpetajal paremini oma tööd planeerida, lõimida erinevaid aineid

Kool tunnustab olümpiaadidel, spordivõistlustel ja muudel konkurssidel hästi osalenud õpilasi

Koolis on karjääriõppe ja majandusõppe võimalused

Kujundava hindamise juurutamine

Õpilased osalevad aktiivselt erinevates projektides

Koolil on võimalused suusatundideks ja I kooliastmes toimub ujumise algõpetus

Õppekäikude võimalused

Koolis pööratakse tähelepanu tervislikele eluviisidele

Algklasside õpilased saavad peale tunde viibida pikapäevarühmas

Õpilastel võimalus osaleda tasuta huviringides

Gümnaasiumi õppesuunad nüüd ei ole enam kohustuslikud

Koolis puudub psühholoog, eripedagoog

Muukeelsed lapsed vajavad suuremat toetust

Hetkel laste riietus mittesobilik koolis käimiseks

Puudumisi on palju, eriti gümnaasiumis

Vähene õpimotivatsioon õpilastel

Tööks andekatega ei jää piisavalt aega, see kulub nõrgematele

Õpetajad ei taha sageli tulla välja oma mugavusstsoonist, midagi uut õppida, kasutusele võtta

Kõik õpetajad ei ole aru saanud päeviku e-päeviku täitmise nõuetest

Puuduvad õpilaste e-posti aadresside loendid, ekooli kasutajate andmed puudulikud

VÕIMALUSED OHUD

Järjepideva psühholoogilise nõustamise vajadus

Üleminek õpilast toetavale hindamisele

Juurutada õpilastes ja ka õpetajates koolile omane riietumisstandard

Erinevad terviseedenduse teemalised koolitused

Süvendada karjääriõpet

Jätkuv õppekava arendustöö

Pöörata rohkem tähelepanu andekatega tegelemisele, leida vastavad lisatasuvõimalused

Muuta arenguvestlused õpilastega süsteemseks

Luua andmekogu õpilaste saavutustest

Kasutada efektiivsemalt õpilaskodu võimalusi

Kasvatustöö tõhustamiseks ühtsetest nõuetest kinnipidamine õpetajate poolt

Tahetakse koolis käia, omavahel suhelda mitte õppida

Tõsiste käitumisprobleemidega õpilased ohustavad kooliahu

Pidevalt nõrgemate õpilaste järeleaitamisele orienteerudes, on oht hakata tasapisi kõigile nõudmistes järeleandmisi tegema

Võib tekkida kvalifitseeritud õpetajate puudus

Õpilaskodu tuge vajavatele õpilastele „koha kätte näitamine“ õpetajate poolt

Õpilaste isiklikud probleemid ei võimalda keskenduda õppele

Asjatundmatu info levitamine võib tekitada kogukonnas koolist väära kuvandi


31

11.1 Uus õppekava on täiel määral rakendunud


Iisaku Gümnaaium on läinud järk-järgult

üle uuele õppekavale

Lähtuvalt uuest riiklikust õppekavast

üleminek lõpetatud

x

Õppeala-

juhataja

Õpetajad

Kooli õppekava areng on järjepidev Igal aastal vaadatakse üle tunnijaotusplaan

ja valikainete vastavus

x

x

x

x

Õppeala-

juhataja

Õpetajad

Õppekava on avaldatud kooli veebilehel

ja kättesaadav kooli dokumentide

registris

Õppekava üldosa avaldatakse kooli

veebilehel ja ainekavad asuvad kooli

dokumentide registris

x

x

x

x

Õppeala-

juhataja

Õpetajad

Ainekavades on arvestatud ainetevahelist

lõimumist

Õpetajatevahelise koostöö korras nägakse

ette ainetevahelise lõimumise põhimõtted

x

x

x

x

Õppeala-

juhataja

Õpetajad

Koostatud on kohustusliku loovtöö

koostamise juhend põhikoolis ja

uurimustöö koostamise juhend

gümnaasiumis

Koostatakse ja korrigeeritakse loovtöö ja

uurimustöö koostamise, kaitsmise ja

hindamise põhimõtted

x

x

x

x

Õppeala-

juhataja

Õpetajad

11.2 Minnakse üle õppimist toetavale hindamisele


On rakendunud õppimist toetav

hindamissüsteem

Rakendatakse õppimist toetavat

hindamissüsteemi

x

x

x

Õppeala-

juhataja

Õpetajad

Õppimist toetava hindamise

meeskonnajuhid läbivad täiendava

juhendamise koolituse

x Meeskonna-

juhid

Õpetajad

Koolis moodustatakse meeskonnad, kus

juhendatakse õppimist toetavat hindamist

rakendama

x

Meeskonna-

juhid

Õpetajad

Arendatakse pidevalt oskuseid ja

toetatakse õpetaja arengut läbi

vastastikuste tunnivaatluste

x

x

x

x

Õppeala-

juhataja

Õpetajad


32

Õppimist toetava hindamise

rakendamisega on saavutatud 100%-ne

õppeedukus

Õpetajad analüüsivad pidevalt

õppetulemusi õppe edasiseks

kavandamiseks

x

x

x

Õppeala-

juhataja

Õpetajad

Töö andekatega on planeeritud ja

õpetajatel on nendega tegelemises

rohkem aega

Andekate laste juhendamine tasustatakse ja

õpetajal jätkub tööaja raames aega

andekatega tegelemiseks

x

x

x

Direktor

Õppeala-

juhataja

11.3 Arenguvestlused õpilasega ja vanemaga toimuvad regulaarselt


Regulaarselt toimuvad arenguvestlused

kõikides kooliastmetes

Arenguvestluste toimumise arvu

analüüsitakse ja küsitakse rahuloluuuringul

vanemate rahulolu arenguvestlusega.

x

x

x

x

Õppeala-

juhataja

Klassi-

juhatajad

Klassijuhatajatel on koostatud õppeaasta

lõpul arenguvestluste aruanne koos

tagasisidega arenguvestlusel ilmsiks

tulnud probleemidega

Klassijuhatajad koostavad õppeaasta lõpul

arenguvestluste aruande

x

x

x

x

Õppeala-

juhataja

Klassi-

juhatajad

Arenguvestlustelt saadud tagasisidet

arvestatakse üldtööplaani ja arengukava

koostamisel

x

x

x

x

E-koolis on välja töötatud küsimustikud

kõikidele kooliastmetele ja toimuvad e-

arenguvestlused

Kõik klassijuhatajad on valmis läbi viima

e-arenguvestlust, kõikidele õpilastele

võimaldatakse ligipääs e-kooli ja tehakse

kooli e-posti aadress

x

x

x

x

Direktor

Infojuht

11.4 Õpilastele on tagatud vajalikud tugiteenused


Koolis töötavad logopeed, abiõpetaja ja

sotsiaalpedagoog

Selgitatakse välja abi vajavad õpilased

ning osutatakse vajaminevat abiteenust

x

x

x

x

Direktor

Õppeala-

juhataja

On leitud võimalus palgata kooli osalise

töökoormusega psühholoog

Selgitatakse psühholoogi vajadus, leitakse

vahendid ja kuulutatakse välja konkurss

x

Direktor

Direktor


33

Õpilaskodu teenus töötab jätkuvalt täie

võimsusega, vastavalt riigi poolt

eraldatud kohtadele

Selgitatakse abi vajavad lapsed ja

osutatakse neile abi õpilaskodu kaudu

x

x

x

x

Direktor

Sotsiaal-

pedagoog

Rakendunud on tugiisikute süsteem Tugiisikud toetavad muukeelsest

keskkonnast pärit õpilasi

x x x Direktor HEV kooli-

meeskond

11.5 Koolis toimib karjäärinõustamise süsteem


Karjäärinõustamine toimub nii

põhikoolis kui gümnaasiumis

Tunnijaotusplaanis on ette nähtud

karjääriõpetuse tunnid põhikoolile ja

gümnaasiumile

x

x

x

x

Õppeala-

juhataja

Karjääri-

õpetaja

Põhikooli lõpuklass on kursis

gümnaasiumisse astumise tingimustega

ja pakuravate valikainetega

Tutvustatakse õpilastele õppimisvõimalusi

gümnaasiumiosas

x

x

x

x

Õppeala-

juhataja

Karjääri-

õpetaja

Gümnaasiumiõpilastele on korraldatud

karjääriloeng

Koostatakse karjääriloengute plaan,

kasutatakse „tagasi kooli“ võimalusi

x

x

x

x

Õppeala-

juhataja

Karjääri-

õpetaja

11.6 Koolipere lähtub ühtsetset nõuetest ja väärtustest


Kõik koolitöötajad järgivad ühtseid

nõudeid, mis on õppenõukogu poolt

heakskiidetud

Vajadusel uuendatakse ühtsete nõuete

reegleid, tutvustatakse kõikidele uutele

töötajatele

x

x

x

x

Direktor

Juhtkond

On välja töötatud ühtne riietumisstandard

töötajatele ja õpilastele ning peetakse

sellest kinni

Töötatakse välja ühtne riietumisstandard

ning jälgitakse selle täitmist

x

x

x

x

Direktor

Juhtkond,

ÕE,

hoolekogu,

koolitöötajad,

õpilased

11.7 Õpilastel on võimalus osaleda huviringides ja sportlikes tegevustas



34

Huviringe on piisavalt, ning õpilased

osalevad neis aktiivselt

Leitakse huviringide juhendajad ning

võimalikud vahendid ringi toimumise

tarbeks

x

x

x

x

Huvijuht

Ringijuhid

Huviringis loodut kasutatakse

kooliüritustel

x

x

x

x

Huvijuht

Ringijuhid

On välja selgitatud õpilaste ootused

huvitegevuse suhtes

Viiakse läbi küsitlus

x

x

x

x

Direktor

Huvijuht

On käivitunud jalgpallitreening Leitakse vahendid juhendaja palkamiseks

x

x

x

x

Direktor

Direktor

11.8 Koolile omased valikained on jätkuvalt heal tasemel


Meediaõpetuse raames valmivad

erinevad õpilastööd

Tõhustatakse meediaõpetuse praktilist

tegevust

x x x x Õppeala-

juhataja

Meedia-

õpetajad

Õpilastel on võimalik osaleda politsei- ja

piirivalvealases õppes

Taaskäivitatakse vastav valikkursus x x Direktor Õppeala-

juhataja

Majandusõpetus- ja ettevõtlusõpe on

oluline osa nii algklassides kui ka

gümnaasiumis

Laiendame ja süvendame majandus- ja

ettevõtlusõpet

x x x x Õppeala-

juhataja

Majandus-

õpetaja

On liitutud Ida-Virumaa

Ettevõtluskeskusega

Liitutakse IVEK-ga ja osaletakse

Ettevõtliku Kooli tegevustes

x x x x Õppeala-

juhataja

Õpetajad

11.9 Tervist edendav tegevus on koolis igapäevane


Koolipere järgib tervislikke eluviise Koolis korraldatakse terviseedenduslikke

tegevusi

x x x x Direktor Õpetajad,

klassi-

juhatajad

Õpilased on teadlikud uimastite

kasutamise mõjudest

Järjepidev teavitustöö x x x x Direktor Õpetajad,

klassi-


35

juhatajad

Ainekavades on terviseedendus läbivaks

teemaks

Ainekavades ja tööplaanides on

terviseedendus olulisel kohal

x x x x Õppeala-

juhataja

Õpetajad,

klassi-

juhatajad


36

III. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta lõpus, vajadusel korrigeeritakse kooli

arengusuundi ja täpsustatakse valdkondade arendamise eesmärgid.

Kooli arengukava muudetakse kui:

Muutub haridusalane seadusandlus;

Muutub riiklik õppekava;

Täiendatakse kooli investeeringutevajadust;

Sisehindamistulemused näevad ette ja õppenõukogu teeb vastavad

ettepanekud;

Möödub arengukava tähtaeg.

Arengukava tegevuskava muudatused kooskõlastab direktor kooli õppenõukoguga ja

kooli hoolekoguga.

Arengukava koostamine, ülevaatamine ja muutmine toimub volikogu poolt

kehtestatud korras.

Arengukava kinnitab Iisaku Vallavolikogu.

Documents

Iisaku Gümnaasiumi arengukava · Iisaku Gümnaasiumi arengukava 2014-2017 4 I. ÜLDOSA 1. Üldandmed 1750. a. – märge Jõhvi kirikuraamatus, Iisakusse kooli rajamise küsimuses,