KINNITATUD Sotsiaalministri … veebruari 2010. a

käskkirjaga nr …. „Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2010–2013” ja „Töötervishoiu ja tööohutuse

strateegia 2010–2013 tegevuskava” kinnitamine

Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2010–2013

2

Sissejuhatus

Käesoleva strateegia eesmärk on muuta töökeskkond töötaja tervist hoidvaks.

Strateegia tähelepanu keskmes on kolm alameesmärki:

1) töötajate tervise ja töövõime säilitamine ja edendamine;

2) töökeskkonna parendamine nii, et oleks võimalik töötada tervist ohustamata;

3) juhtimissüsteemi ja töökorralduse arendamine suunas, mis toetab tööohutust ja töötervishoidu,

edendab ettevõttes positiivset psühhosotsiaalset mikrokliimat ja loob eelduse töö tootlikkuse

suurendamiseks.

Heast töökeskkonnast ja selle arendamisest on huvitatud nii tööandjad ja töötajad kui ka riik.

• Tööandja ootused on seotud tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haigestumiste vältimise,

tootlikkuse tõstmise, töötajate hea töövõime ja töötervishoiuspetsialistide kompetentsete

nõuannetega.

• Töötaja ootused on seotud töökeskkonna parandamisega, et välistada tervisekahjustusi,

tervisehäirete õigeaegse avastamise ja vajadusel taastusraviga, tööandja toetatavate

tervisedendusvõimalustega.

• Riigi huviks on töötervishoiu ja tööohutuse hea taseme abil vähendada töötajate haigestumist ning

pikendada inimeste töövõimelisuse iga.

Eesti demograafilisest situatsioonist tulenevalt on hädavajalik säilitada tööealist elanikkonda

töövõimelisena. Seejuures on oluline tööst põhjustatud tervisekahjustuste, tööõnnetuste ja

kutsehaigestumiste ärahoidmine. Töökohal on oluline roll toetamaks tervist edendavate valikute

tegemist.

Eesti tööjõuturgu iseloomustab Euroopa keskmisest suurem naiste ja vanemaealiste töötajate

tööhõive ning sellega seonduvad spetsiifilised küsimused töökeskkonna korraldamisel. Töötajate

tervise hoidmine nõuab erilist tähelepanu uute töövormide kontekstis – renditöö, kodutöö, paindlik

tööaeg, töövõtulepingute kasutamine nii füüsilisest isikust ettevõtjate kui ka füüsiliste isikutega.

Töötajate tervist ohustavad üha enam seniste klassikaliste füüsikaliste ohutegurite nagu müra ja

vibratsioon kõrval füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid, mis põhjustavad luu- ja lihaskonna

vaevuseid ja tööstressi.

Töökeskkonna korraldamisel on teadmiste ja ressursside osas nõrgemal positsioonil mikro- (kuni 10

töötajat) ja väikeettevõtted (kuni 49 töötajat), mis moodustavad Eesti ettevõtetest 97% (Eesti statistika

aastaraamat 2008).

Rahvusvaheliselt levinud indikaatorid töötervishoiu ja tööohutuse olukorra hindamiseks riigis on:

- tööõnnetuste arv 100 000 töötaja kohta;

- surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 100 000 töötaja kohta;

- kutsehaigestumiste arv 100 000 töötaja kohta.

3

Joonis 1. Registreeritud tööõnnetuste, surmaga lõpp enud tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste

trendid Eestis 1995–2007

Tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta

565,7

0

100

200

300

400

500

600

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

Surmaga lõppenud tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta

3,2

0

2

4

6

8

10

199

5

199

6

199

7

199

8

199

9

200

0

200

1

200

2

200

3

200

4

200

5

200

6

200

7

Kutsehaigestumisi 100 000 töötaja kohta

11,3

0

10

20

30

40

50

60

70

199

5

199

6

199

7

199

8

199

9

200

0

200

1

200

2

200

3

200

4

200

5

200

6

200

7

Allikas: Tööinspektsioon

Eestis on tööõnnetused ja kutsehaigused olnud aastaid alaraporteeritud; töökeskkonna reaalse

olukorra indikaatoriks on surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Samal ajal, kui surmaga lõppenud

tööõnnetuste arv väheneb, näitab tööõnnetuste üldarv viimastel aastatel tõusutendentsi, mida võib

seletada tööõnnetuste varjamise vähenemisega. Kutsehaiguste vähese diagnoosimise põhjusteks on

puudulik kutsehaiguste diagnoosimise rahastamise skeem ja töötajate vähesed sotsiaalsed garantiid.

Kutsehaiguste esinemise ja registreerimise vahel on suur lõhe, sest eksisteeriv süsteem võimaldab

suurt hulka haigusi suunata üldisesse tervishoiusüsteemi ning ei uuri diagnoosimise käigus nende

võimalikke kutsealaseid põhjuseid.

Kui EL tasandil on seatud eesmärgiks aastaks 2012 vähendada tööõnnetuste arvu kuni 25%, siis

Eesti kontekstis saab sellest eesmärgist rääkida vaid surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul.

Lähiaastatel on oluline tagada tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste usaldusväärne statistika.

Riikidevahelist võrdlevat tööõnnetuste statistikat kogub ja avalikustab Eurostat. Et paremini

iseloomustada viimaste aastate arenguid erinevates riikides, on Eurostat võtnud kasutusele

metoodika, mis võimaldab hinnata erinevate riikide töökeskkonnaalaste tegevuste tulemuslikkust.

Eurostat peab arvestust rohkem kui kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste ja surmaga lõppenud

tööõnnetuste kohta.

2005. aastal võrdles Eurostat kõikide EL riikide tööõnnetuste tasemeid, võttes 1998. aasta näitaja

võrdseks 100%-ga. Tulemus näitas, et EL riikidest ületas tööõnnetuste arv 2005. aastal 1998. aasta

taseme ainult Eestis ja Leedus, samas kui EL-s langes tööõnnetuste arv võrreldes 1998. aastaga

keskmiselt 25%.

Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 100 000 töötaja kohta on Eestis võrreldes EL keskmisega ligi

2 korda suurem (2005. a vastavalt 4,0 ja 2,3). Võrreldes 1998. aastaga on surmaga lõppenud

tööõnnetuste arv Eestis vähenenud rohkem kui EL riikides keskmiselt. Võttes 1998. aasta näitajaks

100% on 2005. aasta EL-25 näitaja 72% ja Eesti näitaja 58%.

4

Kuigi surmaga lõppevate õnnetusjuhtumite korral on alaraporteerituse probleem minimaalne, ei saa

surmaga lõppenud tööõnnetusi pidada kõige olulisemaks indikaatoriks Eesti töökeskkonna olukorra

kohta. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on muudatused surmaga lõppenud tööõnnetuste statistikas

Eestis juhuslikud. Eesti väiksust arvestades on surmajuhte üldiselt vähe, mistõttu statistika sõltuvus

mõnest üksikust tööõnnetusest on suurem.

Joonis 2. Surmaga lõppenud tööõnnetuste võrdlus 200 5 (1998=100%)

Allikas: Eurostat

Lisaks registripõhisele statistikale kogutakse informatsiooni töökeskkonna olukorra kohta ka

küsitlusuuringute kaudu, näiteks paludes inimestel hinnata, kuidas töö mõjutab nende tervist.

2005. aastal läbiviidud Euroopa töötingimuste uuringu alusel leiab ligi 60% Eesti töötajatest, et töö

kahjustab nende tervist. See näitaja on umbes kaks korda suurem kui EL-s keskmiselt (joon 3).

5

Joonis 3. Töö mõjub tervisele (% küsitletutest)

Allikas: Euroopa töötingimuste uuringud 2005

Erinevate uuringute tulemusena on leitud, et arenenud riikides moodustavad tööõnnetuste ja

haigestumistega seotud kulud suure osakaalu kogumajandusest – hinnanguliselt 2–4% majanduse

kogutoodangust. Töötajate ja tööandjate töökeskkonnaalase teadlikkuse tõstmiseks on vajalik

tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste kuluanalüüsi tulemuste esitlemine. Nendest kulukomponentidest

moodustavad suure osa nii ajutise kui pikemaajalise töölt puudumisega seotud toodangu ja teenuste

hulga kaotus kogumajanduse jaoks ehk teisisõnu väheneb tööjõu hulk, mis ühtlasi vähendab

potentsiaalset majanduse kogutoodangut.

Käesolev strateegiadokument määratleb Eesti töökeskkonna arengusuunad aastateks 2010–2013.

Strateegia koostamisel on arvesse võetud mitmeid seonduvaid dokumente, sh Euroopa Komisjoni

tööohutuse ja töötervishoiu strateegiat 2007–2012 ja Eesti rahvastiku tervise arengukava 2008–2020.

Visioon aastaks 2013

Eestis on vähenenud surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Selgelt on välja toodud ja teadvustatud

tööõnnetused ja tööga seotud haigestumised, nende põhjused ning võimalikud tegevused nende

ärahoidmiseks.

Töökeskkonda reguleerivad õigusaktid on arusaadavad, kaasajastatud ja omavahel kooskõlas.

Arvestatud on erinevate ettevõtlusvormide (sh füüsilisest isikust ettevõtjad) ja lepinguliste suhete (sh

allhanked) eripärasid, tagades regulatsiooni täidetavuse ja töötajate kaitse.

6

Eestis toimib ennetusele suunatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem.

Tööinspektsioon tegeleb tööandjate ja töötajate teadlikkuse tõstmisega ning omab head ülevaadet

Eesti töökeskkonna olukorrast.

Töötervishoiu- ja tööohutusalast koolitust teostatakse laiapõhjaliselt, see on integreeritud

õppekavadesse. Erilist tähelepanu pööratakse kutseõppele ja ettevõttes töökeskkonnaga tegelevate

spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmisele.

Teadlikkuse kasv on toonud kaasa nii tööandjate kui töötajate hoiakute muutumise töötervishoiu ja

tööohutuse suhtes.

Ettevõtted investeerivad tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamisse ja tervisedendusse. Kvaliteetne

töötervishoiuteenus on kättesaadav kõigile töötajatele.

Riigil ja omavalitsustel on tõhusad meetmed tööõnnetuse ohvrite ja kutsehaigete naasmiseks

tööturule. Toimib koostöö Töötukassa, tervisesektori ja sotsiaalhoolekandesüsteemi vahel.

Tööandjad on huvitatud vanemaealiste töötajate värbamisest, kohandades töötingimusi (sh

töökeskkonda) vastavaks vanemaealiste töötajate vajadustele.

Töökeskkond on sotsiaaldialoogi üheks olulisemaks teemaks ja selle edendamisel tunnevad oma rolli

lisaks riigile ka tööandjad ja töötajad.

Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu töökeskkonnaalases diskussioonis eesmärgiga suurendada EL-i

töökeskkonda reguleerivate aktide paindlikkust, jättes liikmesriikidele vabaduse sobivate vahendite

valimisel õigusaktide rakendamiseks.

Arenguvaldkonnad, eesmärgid ja tegevused eesmärkide

saavutamiseks

1. Töötervishoidu ja tööohutust reguleeriv õigusruu m

Eesti töökeskkonna regulatsioon põhineb töötervishoiu ja tööohutuse seadusel (TTOS) koos sellest

tulenevate Vabariigi Valitsuse ja sotsiaalministri määrustega. Valdav osa viimase 10 aasta jooksul

kehtestatud õigusaktidest on koostatud Euroopa Liidu üksikdirektiivide alusel, mis lähtuvad

töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiivist 89/391/EMÜ.

EL direktiivide ülevõtmine Eesti õigusruumi algas 1999. aastal, kui jõustus TTOS, mis põhineb EL

tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiivil 89/391/EMÜ. Sellele järgnes raamdirektiiviga seonduvate

üksikdirektiivide ülevõtmine (neid on käesolevaks ajaks ilmunud 19), ohtlike kemikaalide piirnorme

käsitlevate Euroopa Komisjoni direktiivide (3) ja isikukaitsevahendite ohutust käsitleva direktiivi

7

89/686/EMÜ ülevõtmine jne. Koostati ka mitmeid riiklikke õigusakte, mis peamiselt on seotud

töötervishoiuteenuste arendamisega ning töötajate ja nende esindajate koolitamisega TTO

valdkonnas. Kuna enamiku direktiivide ülevõtmine toimus suhteliselt lühikese aja jooksul enne EL-ga

ühinemist, ei jõutud sageli teha piisavat õigusaktide mõjuanalüüsi, mistõttu jäid regulatsioonid kohati

formaalseks ja killustunuks.

Riigi poolt on seni leidnud vähest süsteemset kasutamist nn pehme regulatsiooni vahendid –

juhendmaterjalid, hea tava levitamine. Euroopast edastatavat infomaterjali üldjuhul ei kohandata

kohalikele oludele ega levitata efektiivselt.

Eesmärk: töötervishoidu ja tööohutust reguleeriv õi gusruum on kaasaegne ja tõhus

Õigusaktide parema rakendamise tagamiseks on oluline parandada olemasolevate õigusaktide

kooskõla, vältides liiga detailset regulatsiooni, kuid samas laiendades seda uutele töövormidele. Selle

eesmärgi saavutamiseks tuleb läbi viia põhjalik olemasolevate õigusaktide analüüs, võrrelda neid

rahvusvahelise parima praktikaga ja ajakohastada töötervishoiu ja tööohutuse seadus.

Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu õigusaktide väljatöötamises, pidades oluliseks õigusaktide

mõjuanalüüsi nii EL kui ka kohalikul tasandil.

Töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide koostamisel on oluline kaasata õigusloomeprotsessi

koostööpartnereid nii avaliku kui ka erasektori asjaomastest organisatsioonidest. Töötervishoiu ja

tööohutuse küsimused peaksid sisalduma ka teisi tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide

mõjuanalüüsis.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• töökeskkonnaga tegelevate spetsialistide ja tööandjate poolt valdkonna õigusaktidele antud

hinnangute uurimine, kasutades selleks erinevaid analüüsimeetodeid (erinevate sihtgruppide

arvamused, küsitlusuuringud), et välja selgitada, missugused töötervishoiu ja tööohutuse

valdkonnad on üle- või alareguleeritud, millised on enamlevinud probleemid õigusaktide

rakendamisel jne (2009)

• TTOS-i ning selle alamaktide tekitatud halduskoormus ettevõtetele ja Tööinspektsioonile –ex-ante

mõjuanalüüsi läbiviimine, kaardistamaks olulisemad halduskoormuse kokkuhoiu kohad ning

hindamaks muudatuste mõju ettevõtetele, töötajatele ja riigile laiemalt (TTOS-i halduskoormuse

analüüs 2009)

• TTOS-i õiguslik analüüs – õigusruumi analüüsi läbiviimine ja selle võrdlemine rahvusvahelise

parima praktikaga

• vajadusel võrdleva õigusliku analüüsi käigus kaardistatud olulisemate alternatiivsete lahenduste

mõjuanalüüsi läbiviimine

8

• vajadusel reaalses elus tekkinud probleemide/valdkondade kaardistamine (tavapärasest erinevas

töösuhtes olevate töötajate töökeskkond – kaugtöö, töövõtuleping, töötute ümberõpe, õpilaste

töökeskkond ja -praktika, vabatahtlik töö, malevad, notarid jne)

• töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ajakohastamine ja muudetavate õigusaktide menetlemine.

Eesmärk: tööandjatele on loodud hästi toimivad abiv ahendid töökeskkonnaalaste õigusaktide

järgimiseks

Ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna loomisel mängivad lisaks õigusaktidele olulist rolli

juhendmaterjalid ja abivahendid, koolitused, heade tavade levitamine ning kättesaadavad

nõustamisteenused. Tööandjal peab peamiste tööohutus- ja töötervishoiualaste tegevuste (nt

sisekontroll, riskianalüüs) läbiviimisel olema võimalik kasutada praktilisi ja lihtsalt kasutatavaid

abivahendeid ning erinevaid tegevusvaldkondi ja ohutegureid käsitlevaid juhendmaterjale.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• erinevatel huvipooltel strateegia eesmärke saavutada hõlbustavate töövahendite, juhendite ning

metoodikate väljatöötamise toetamine ESF vahenditest

• vajaduse hindamine ja haruliitude toetamine koostamaks ESF vahenditest oma valdkondadele

juhendmaterjale, nt ehitustööd, puidutööd, töö kõrgustes, terviseriskid põllumajanduses jne,

kaasates selleks eksperte

• Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööohutus- ja töötervishoiualaste juhendmaterjalide

kättesaadavaks tegemine Eesti tööandjatele; erilise tähelepanu pööramine nn uutele riskidele

töökeskkonnas

• Euroopa Komisjoni koostatud juhendmaterjalide kiire levitamine.

2. Erinevate sihtrühmade teadlikkuse tõstmine tööke skkonnast lähtuvatest

terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest

Euroopa töötingimuste uuringu andmetest järeldub, et Eesti töötajad on oluliselt vähem rahul oma

töötingimustega ja peavad tööst põhjustatud ohtu tervisele suuremaks kui EL-15 riikide töötajad.

9

Joonis 4. Rahulolu töötervishoiu ja tööohutusega tö ökohal (% küsitletutest)

0 10 20 30 40 50 60 70

töö on ohtlik

töö mõjub tervistkahjustavalt

ei ole rahultöötingimustega

EL-15 Eesti

Allikas: Euroopa töötingimuste uuringud 2005

Tööinspektsiooni tööõnnetuste uurimistulemuste ja töökeskkonna riskianalüüsi sihtkontrolli tulemuste

põhjal võib väita, et Eestis on töötajate ja tööandjate teadlikkus töökeskkonna riskidest ja nende

maandamise võimalustest madal. Head töökeskkonda sageli ei väärtustata. Üheks probleemi allikaks

võib pidada seda, et esmastel haridustasanditel ei ole kooliprogrammis tööohutust tutvustavaid

õppeaineid. Õpetajatel puuduvad sellekohased teadmised, samuti puuduvad vajalikud õppevahendid

ja õppekavad.

Euroopas on 18–24-aastastel töötajatel 50% suurem tõenäosus sattuda tööõnnetusse kui vanematel

töötajatel. Põhjuseks on eelkõige puudulikud teadmised tööga seonduvatest riskidest. Kanadas

korraldatud uurimus näitab, et uutel ja vähekogenud töötajatel on üle viie korra suurem tõenäosus

nelja esimese töönädala jooksul viga saada kui teistel töötajatel.

Eestis puudub süsteemne ja järjepidev töökeskkonnaalane teavitustegevus. Tööandjatele koostatakse

ja levitatakse infomaterjale eelkõige riigi tasandil. Töötajad saavad oma tööalase esimese

juhendamise ja väljaõppe enamasti tööandja juures.

Erinevate uuringute kohaselt on leitud, et kõige mõjusam vahend töökeskkonna parandamiseks ning

õnnetuste ja haigestumiste arvu vähendamiseks on töökeskkonnaalase teadlikkuse tõstmine

haridussüsteemi kaudu.

Töötajate teadlikkust saab tõsta, näidates neile tööõnnetuse ja kutsehaigestumise võimalikke tagajärgi

ning sellega kaasnevat rahalist ja moraalset kahju. Töötajate teadlikkuse suurendamine avaldab

kaudselt survet tööandjatele töökeskkonna parandamiseks.

Eesmärk: sihtrühmade töökeskkonnaalane teadlikkus o n tõusnud

Töötaja tervist säästva töökeskkonna kujundamiseks on oluline tõsta nii töötajate kui ka tööandjate

teadlikkust töö mõjust tervisele ja tootlikkusele ning tervisliku töökeskkonna mõjust ühiskonnale

10

tervikuna. Riiklikuks ennetustegevuste suunamiseks on oluline omada ülevaadet erinevate

tegevusalade töötajate ja sihtgruppide töökeskkonnaalase teadlikkuse tasemest. Teadlikkuse

mõõtmine peab olema regulaarne.

Tööohutust ja töötervishoidu tuleb käsitleda juba koolis – põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis ja

kõrgkoolis. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga töötatakse välja põhimõtted töökeskkonna- ja

töötervishoiuteemade integreerimiseks õppekavadesse. Töökeskkonnaalaste teemade valik ja maht

peab suurenema tasemekoolituse ning õpetajakoolituse õppekavades. Juba töötavate tööohutust ja

töötervishoidu õpetavate õppejõudude kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ühtlustamiseks on vajalik

täiendkoolituste süsteemi käivitamine.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• olemasoleva töökeskkonnaalase teadlikkuse taseme hindamine sihtrühmade kaupa ning

probleemkohtade väljaselgitamine

• teadlikkuse tõstmise meetodite uurimine sihtrühmade kaupa, tuginedes olemasolevatele

teadmistele ja kogemustele ning välisriikide uuringutele; sihtrühmade väljaselgitamine ja neile

praktiliste materjalide väljatöötamine

• 2009–2013 ESF programmi „Tööelu kvaliteedi parandamine” raames tähelepanu pööramine

töötajate esindajate ja töötajate endi informeerimisele ja toetamisele töökeskkonnaalastes

küsimustes; ajakohase teabe levitamine veebilehekülgede, juhendmaterjalide, massimeedia

kaudu

• koostöö arendamine Haridus- ja Teadusministeeriumiga tööohutus- ja töötervishoiuteemade

integreerimiseks kutsehariduse õppekavadesse; tööohutusteemalise praktilise

õppekava/programmi koostamine kutseõppeasutustele

• tööohutusalaste õppematerjalide väljatöötamine haridusasutustele (töötervishoiu- ja

tööohutusalane õpik, juhendmaterjalid, õppefilmid, plakatid jms)

• ESF toel täiendkoolitusprogrammi väljatöötamine ja esmase täiendõppetsükli läbiviimine

kutsekoolide töötervishoiu- ja tööohutusteemasid käsitlevatele õppejõududele

• vastavate koolitus- ja teabematerjalide väljatöötamine ja kasutamine, et parandada oskust lugeda

ohtlike ainete ja nendest valmistatud toodete pakenditelt ja ohutuskaartitelt infot ning selle alusel

neid tervisele ja keskkonnale ohutult käidelda.

11

Eesmärk: tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas toi mivad aktiivselt erinevate tasandite

võrgustikud

Hetkel tegutsevad järgmised töötervishoiu- ja tööohutusalased võrgustikud:

1. Eesti töötervishoiu ja tööohutuse infovõrgustik, mis loodi 2001. aastal Eesti–Soome mestiprogrammi

toetusel ja hõlmab põhilisi töötervishoiuga tegelevaid institutsioone Eestis. Sisuline tegevus on

praeguseks soikunud.

2. Tervise Arengu Instituudi koordineeritav tervist edendavate töökohtade (TET) võrgustik on alates

2005. aastast tõstnud oma liikmete arvu 20-lt 70-le ja pakub töökoha tervisedendusest huvitatud

tööandjatele võimalust osaleda koolitustel ja seminaridel ning jagada omavahel head tava. Võrgustiku

arendamine toimub ESF rahvatervise programmi raames.

Kui tööandjatele on hea tava jagamise ja töökeskkonnaalase tegevuse koolitusvõimalused võrgustiku

vahendusel loodud, siis sarnane võimalus näiteks töötajate esindajatel (töökeskkonnavolinikel)

puudub. Vajadust ühistegevuse järele on Tervishoiuameti 2006. aasta uuringu alusel tunnistanud

kutsekoolides tegutsevad töökeskkonnaalase koolituse läbiviijad.

Töökoha tervisedendus on Eestis tegevuskohapõhistest tervise edendamise valdkondadest uusim –

spetsialiste ei ole piisavalt, asutustele pakutavate infomaterjalide valik on väike ning nõustamis- ja

koolitusvõimalused piiratud.

Tugivõrgustike tööks on võimalik kasutada elektroonilist keskkonda, kuid 2008. aasta seisuga ei toimi

Eestis ühtki ajakohast elektroonilist infovahetusportaali, mis käsitleks tööohutuse ja töötervishoiu

teemasid.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• Eesti töötervishoiu ja tööohutuse infovõrgu arendamine

• töökoha tervisedendusalase teabe koondamine ja levitamine, sh temaatiliste uuringute läbiviimine

ning heade praktikate tunnustamine

• olemasolevate töötervishoiu ja tööohutuse teemasid käsitlevate veebiportaalide ajakohasuse ja

jätkusuutliku toimimise tagamine

• tervist edendavate töökohtade võrgustiku laiendamine ning arendamine, töökohakesksete

tervisedendusalaste koolituste, sh temaatiliste koolitusmoodulite väljatöötamine, tervist

edendavate töökohtade võrgustiku liikmete koolitamine.

Eesmärk: loodud on mehhanism töökeskkonnaalaste enn etustegevuste stimuleerimiseks

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem toimib. Tööandjate ja töötajate majandusliku

motivatsiooni kaudu saab tagada abinõude rakendamise töökeskkonna parandamiseks, jõuda

12

senisest usaldusväärsema tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste registreerimise tasemeni ning

vähendada töökeskkonna negatiivset mõju töötajate tervisele.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu koostamisel osalemine

• tervist edendavatesse tegevustesse tehtavate investeeringute muutmine tööandjale

erisoodustusmaksuvabaks

• töökeskkonna kulude kvalitatiivne ja kvantitatiivne väljatoomine ning teadvustamine, sh

töökeskkonna investeeringute hindamine

• maine majandusliku stiimulina – töötajasõbralikuma tööandja auhinna saamise üheks

kriteeriumiks on ettevõtte töökeskkonna seisund

• koostöö Äripäeva TOP-idega, lisades sinna nn hea töökeskkonna komponendi

• EVS 18001 põhimõtete tutvustamine tööandjatele

• ohutu riigihange – töökeskkonna ja tööohutuse teemade lisamine lepingutesse ja

riigihanketingimustesse

• eeskujulik töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmine riigisektoris; Tööinspektsiooni sihtkontroll

riigiasutustes.

3. Töökeskkonnaalane koolitus

Töökeskkonnaalane koolitus hõlmab töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete,

ettevõtte esmaabiandjate, töökeskkonnaspetsialistide ja töötervishoiuspetsialistide (töötervishoiuarstid

ja -õed, tööhügieenikud, ergonoomid ja tööpsühholoogid) välja- ning täiendõpet.

Töötervishoiuspetsialistide väljaõpe toimub riiklikes kõrgkoolides. Magistriõppe tasandil koolitatakse

tööhügieenikuid Tallinna Tehnikaülikoolis, Maaülikoolis koolitatakse ergonoome nii bakalaureuse- kui

magistriõppes ning Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tervisekaitsespetsialiste diplomiõppes.

Töötervishoiuarstide residentuur toimub Tartu Ülikoolis, töötervishoiuõdedena saavad töötada Tartu ja

Tallinna Tervishoiukõrgkoolis koolitatud terviseõed. Tallinna Ülikoolis toimub psühholoogide

spetsialiseerumine organisatsioonikäitumisele, kuid töö(tervishoiu)psühholoogide erikoolitus

töötervishoiu kontekstis Eestis puudub.

Puuduvad töötervishoiuspetsialistide erialakirjeldused ja kutsestandardid ning nõuded täiendõppele.

Kohustus korraldada töötervishoiuteenuste pakkujate täiendõpet on TTOS alusel 2004. aasta juulist

alates Tervishoiuametil (alates 1. jaanuar 2010 Terviseamet), kuid reaalselt ei ole seda tegevust läbi

viidud.

Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete, ettevõtte esmaabiandjate ja

töökeskkonnaspetsialistide töökeskkonnaalane väljaõpe toimub eraõiguslikes koolitusasutustes

13

vastavalt sotsiaalministri 20. detsembri 2000. a määrusele nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase

väljaõppe ja täiendõppe kord”. 2008. aasta alguses oli töökeskkonnaalase koolitusega tegelevaid

ettevõtteid Sotsiaalministeeriumis registreeritud üle 70; lektorid neis asutuses korduvad, suur osa

lektoritest on tööinspektorid. Koolitusasutused pakuvad peamiselt töökeskkonnavolinike ja

töökeskkonnanõukogu liikmete kohustuslikku koolitusprogrammi. Töökeskkonnaspetsialistide

pädevusele ja koolituskavale seadus nõudeid ette ei näe; reeglina läbivad nad töökeskkonnavolinikele

ettenähtud kursused, mis ei ole aga vastavuses nende tööülesannete ulatuse ning vastutusega.

Eesmärk: töökeskkonnaspetsialistide välja- ja täien dõppesüsteem on tõhus

Töökeskkonnaspetsialist on spetsialist, kes korraldab töökeskkonnaalast tegevust oma tööandja

juures, pakkumata töökeskkonna korraldamise teenust väljapoole. Töökeskkonnaspetsialistide

koolitus peab põhinema ühtsetel õiguslikel alustel, kuid koolituskavad peavad olema kohandatud

vastavalt spetsialistide rollidele ettevõttes. Koolitus peab olema vabatahtlik ning sellel osalemise

vajadus sõltuma töökeskkonna reaalsest olukorrast. Töökeskkonnaprobleemide korral on

tööinspektoril õigus ettevõtte töökeskkonnaspetsialist koolitusele suunata.

Tegevused eesmärkide saavutamiseks:

• töökeskkonnaspetsialisti kutsestandardi koostamine

• töökeskkonnaspetsialisti standardõppekava koostamine

• töökeskkonnaspetsialisti väljaõppekursuste läbiviimine.

Eesmärk: töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukog u liikmete välja- ja täiendõppesüsteem

on tõhus

Tegevused eesmärkide saavutamiseks:

• vajadusel kogu töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse süsteemi ülevaatamine ja ajakohastamine

• Sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutuste kontrollimine eesmärgiga parandada

koolituse kvaliteeti.

Eesmärk: Eestis on piisav arv pädevaid ennetavat tö ötervishoiuteenust pakkuvaid

töötervishoiuspetsialiste; spetsialistide täiendkoo litussüsteem toimib

Töötervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks on oluline määratleda kriteeriumid

töötervishoiuspetsialistide pädevusele ja teenuse kvaliteedile ning korraldada kvaliteedi järelevalve

süsteem.

14

Alates 2003. aastast on töötervishoiuarstiteenuse pakkujate arv Eestis kahekordistunud ning tänu

teenusepakkujate suurenenud mobiilsusele on oluliselt paranenud ka teenuse levik maakondades,

kuid siiski jääb selle kättesaadavus alla EL keskmisele (vt tabel 1), eriti tööhügieenikute osas.

Tabel 1. Töötervishoiuspetsialistide koosseis (november 2007)

töötajate arv ühe spetsialisti kohta spetsialistide arv

Eestis Eestis EL keskmiselt

töötervishoiuarste 95 6 384 3 233 töötervishoiuõdesid 29 20 913 1 518 tööhügieenikuid 11 55 135 2 753 ergonoomiaspetsialiste 7 86 640 ...

Allikas: Terviseamet

Töötervishoiuteenuse kättesaadavus on puudulik eelkõige väikeettevõtetele väljaspool suuremaid

linnu.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• Terviseamet analüüsib Eesti vajadust erinevate töötervishoiuspetsialistide järele

• vajadusel töötervishoiupsühholoogia õpetamine kas spetsialiseerumisvõimaluse loomisega mõne

Eesti kõrgkooli juurde (eelduseks õppekava loomine) või välja- või täiendõppe toetamisega

välisülikooli juures stipendiumiprogrammide abil

• erinevates valdkondades ühtsetel alustel toimiva esmaabikoolitussüsteemi väljatöötamine

koostöös tervishoiuosakonnaga

• mittemeditsiiniliste töötervishoiuspetsialistide täiendõppe läbiviimine

• töötervishoiuga seonduvate erialade populariseerimine.

4. Töötervishoiuteenused tervishoiusüsteemi osana

Töötervishoid on tervishoiusüsteemi oluline osa. Töötervishoiuteenuse osutaja abistab ettevõtet tööga

seotud terviseprobleemide ennetamisel. Praegusel ajal osutavad seda teenust erinevas ulatuses

töötervishoiuarst, töötervishoiuõde, tööhügieenik ja ergonoom, vähemal määral ka tööpsühholoog.

Hetkel on töötervishoiu riigipoolne koordineerimine Eestis jagunenud mitme valdkonna ja asutuse

vahel – töötervishoiualane vastutus on osaliselt nii Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonnal kui ka

töövaldkonnal, samuti nimetatud valdkondade allasutustel – Terviseametil ja Tööinspektsioonil.

Töötervishoiuteenuse osutajad tegelevad suures osas juba tekkinud terviseprobleemide

lahendamisega, vähe pööratakse tähelepanu töötervishoiuteenuse ennetavale rollile. Tööandjad ja

15

töötajad ei taju kohustuslikust tervisekontrollist saadavat reaalset kasu. Tervisekontroll on sageli

formaalne. Töötervishoiuteenus aga peab lähtuma ettevõtte spetsiifikast.

2006. aastal moodustasid töövõimetushüvitised ligi 17% laekunud sotsiaalmaksust. Viimase 5 aasta

jooksul on haiguslehtede arv suurenenud üle kolmandiku võrra (35,8%). Samas puuduvad andmed

selle kohta, kui suur osa muudest tervishoiukuludest (nt ravi maksumus) on seotud tööst tulenevate

põhjustega. Andmeid kutsehaiguste ja tööõnnetuste kohta koguvad hetkel Tööinspektsioon ja

Haigekassa, kuid need andmed ei ole ühitatavad – ei ole võimalik välja selgitada konkreetse

tööõnnetuse ravikulu või teatud tegevusvaldkonnas kutsehaigestumiste tõttu tervishoiusüsteemi poolt

kantud kulusid.

Puudub töötervishoiuteenuse osutajate sisulist tööd koordineeriv ja abistav tugiasutus (nagu endine

Töötervishoiukeskus). Terviseametil on selleks tööks vähe ressurssi.

Eesmärk: korraldatud on tööst põhjustatud haiguste ning kutsehaiguste varajane

diagnoosimine ühtses tervishoiusüsteemis

Kutsehaiguse diagnoosimine peab toimuma riigi rahastatuna ühtsetel alustel üle Eesti. Haiguse tööga

seotuse hindamine peab olema osa üldisest tervishoiusüsteemist; sellesse protsessi on lisaks

töötervishoiuarstidele kaasatud nii perearstid kui ka eriarstid.

Töötajate haigestumise ja tööõnnetustega seotud andmete süstemaatiline kogumine ja põhjalik

analüüs aitaks välja selgitada suurema terviseriskiga tegevusalad, et siis suunata ohutusalane

ennetustöö nendesse valdkondadesse.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• Haigekassa rahastuse laiendamine kutsehaiguse ekspertiisile

• perearstide koolitamine ja haiguste kodeerimine, võimaldamaks tuvastada võimalikku seost

töökeskkonna ohuteguri ja haiguse esinemise vahel

• riigi töötervishoiu (tööga seotud haigestumiste) analüüs

• ettevõtte/ühiskonna tööga seotud tervisekahjustuse kulude kindlaksmääramine, sh

töökeskkonnainvesteeringute tasuvuse näitamine

• töötervishoiuteenuste kvaliteedi määratlemine (standardiseerimine)

• E-tervise andmesüsteemi kättesaadavuse tagamine töötervishoiuarstidele.

Eesmärk: töötervishoiuspetsialistide pädevusnõuded on selged ja järelevalve

töötervishoiuteenuse osutamise üle on korraldatud

16

TTOS ei sätesta töötervishoiuteenuse osutajate pädevuskriteeriumeid ehk seda, millise pädevusega

isik millist teenust võib osutada. See on tekitanud praktikas (eelkõige teenuseosutajate registreerimisel

Terviseametis) palju segadust ja vääriti tõlgendamist.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• töötervishoiuspetsialistide pädevuse miinimumnõuete kindlaksmääramine; mittemeditsiiniliste

töötervishoiuspetsialistide (tööhügieenik, ergonoom, tööpsühholoog) kutsestandardite koostamine

• toimiva järelevalvesüsteemi loomine mittemeditsiiniliste töötervishoiuspetsialistide tegevuse üle.

5. Uued riskid töökeskkonnas

Ühiskonnas toimuva arengu tulemusena suureneb paratamatult erinevate töövormide kasutamine

(renditöö, kaugtöö, võõrtööjõu kasutamine, FIE-de töö jne). Demograafilised muudatused toovad

fookusesse eakate töötajate töötervishoiuga seotud probleemid. Tehnoloogia areng toob kaasa uute

ohutegurite ilmnemise töökohal, järjest olulisemaks muutub üheaegselt esinevate ohutegurite

koosmõju hindamine. Töökeskkonna uute riskidena käsitletakse kokkupuudet tehisliku optilise kiirguse

ja elektromagnetväljadega, samuti luu- ja lihaskonnaprobleemide järjest ulatuslikumat esinemist

(järjest rohkem tehakse istuvat tööd, liigutakse vähem) ning kemikaalide järjest suuremat kasutamist

tööstuses ja põllumajanduses. Üha suureneva konkurentsi ja töötempo ning nõudmiste kasvuga

kaasneb psühhosotsiaalsete riskide süvenemine.

Vähese teaduspotentsiaali ja piiratud ressursside tõttu ei korraldata Eestis uute riskidega seoses

süsteemset uurimis- ja teavitustööd. Meie tegevuse põhirõhk on olnud traditsiooniliste ehk

füüsikalistest ohuteguritest tulenevate riskidega tegelemisel. Uute riskidega seonduvaid probleeme on

küll teadvustatud, kuid reaalselt piirdub sellealane tegevus reeglina Euroopa Liidu töötervishoiu- ja

tööohutusalaste struktuuride koostatud infomaterjalide jaotamisega.

Probleemiks on vähemlevinud ohutegurite parameetrite mõõtmisvõimaluste puudumine või vähene

kättesaadavus, nt asbestisisalduse mõõtmisega tegeleb vaid üks akrediteeritud labor ühe töötajaga,

raskusi on elektromagnetvälja parameetrite mõõtmisega jne.

Eesmärk: käivitatud on süsteem uute riskide identif itseerimiseks ja maandamiseks

Töökeskkonna uute riskide identifitseerimine, sellekohase teabe kogumine, juhiste koostamine riskide

maandamiseks ning tööandjate ja töötajate teavitamine riskide maandamise võimalustest on

süsteemne tegevus. Valdkonnas toimib koostöö riigi institutsioonide, teadusasutuste ning

rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.

Uued riskid hõlmatakse jätkuvalt abivahenditesse ja infomaterjalidesse, mis aitavad tööandjat

riskianalüüsi läbiviimisel. Tööinspektorid on töökeskkonna uutest riskidest teadlikud ning võimelised

nende üle tõhusat järelevalvet teostama.

17

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• vajadusel 2008. aastal ESF programmis „Tööelu kvaliteedi parandamine” välja töötatud

elektroonilise riskianalüüsi abivahendi (OTT) arendamise jätkamine ja laiendamine sobilikuks

muudele tegevusaladele peale kontoritöö

• 2004/40/EÜ (elektromagnetväljad) ja 2006/25/EÜ (optiline kiirgus) jm rakendamiseks

Töötervishoiu ja Tööohutuse Nõuandva Komitee (ACHS) poolt koostatud juhendite tõlkimine ning

tööandjatele ja töötajatele kättesaadavaks tegemine

• tööandjate ja töötajate teavitamine tööohutuse ja töötervishoiu ebatüüpiliste töövormide (kaugtöö,

renditöö) ja uute ohuteguritega kaasnevate riskide avastamisest ja maandamisest

• tööohutusalases teavitustegevuses eraldi tähelepanu pööramine võõrtööjõu tööohutuse

teemadele: oluliste õigusaktide tõlkimine vene keelde, võõrkeelsete teavitusmaterjalide

koostamine ja tõlkimine.

Eesmärk: ohutegurite parameetrite mõõtmisteenus on tööandjale kättesaadav

Akrediteeritud mõõtelaborite võrgustik peab tagama tööandjale võimaluse tellida vajadusel kõikide

mõõdetavate ohutegurite parameetrite mõõtmise vastavalt TTOS-le, sh asbest, elektromagnetväljad,

optiline kiirgus. Mõõtmistulemused peavad olema tellijale arusaadavad, et nende alusel saaks

vajadusel töökeskkonda parandada.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• olemasolevate mõõtmisvajaduste ja -võimaluste kaardistamine

• võimalusel riiklikult rahastatavate mõõtevõimaluste loomine (toetamine).

6. Teadmispõhisuse ja haldussuutlikkuse tõstmine po liitika kujundamisel ja

rakendamisel

Poliitika kujundamiseks on esmatähtis omada olukorrast adekvaatset ülevaadet ja osata hinnata

alternatiivsete lahenduste potentsiaalseid mõjusid ning valida parim eesmärki tagav lahendus.

Olemasolev töökeskkonnaalane statistika on aga lünklik ning ei võimalda adekvaatselt hinnata riigi

töökeskkonna olukorda – nt tööõnnetuste, kutsehaiguste ning tööst põhjustatud haiguste arvu, sellega

kaasnevaid kulusid töötajale, ettevõtjale ja ühiskonnale tervikuna jne. Lisaks Tööinspektsiooni

statistika usaldusväärsuse tõstmisele tuleb edasi arendada ka teiste andmeallikate kasutamise

võimalusi, nt Haigekassa andmestik, küsitlusuuringud jms. Samuti ei ole senini väga tähtsustatud ega

tehtud regulaarseid ex-ante ja ex-post mõju analüüse riiklike töökeskkonnaregulatsioonide

kehtestamisel ja riigi tegevuste tulemuslikkuse hindamisel. Kaasuvalt ei ole teadvustatud vajadust

18

hinnata nende regulatsioonide ja poliitikate mõju töökeskkonnale ja inimeste tervisele, mis otseselt ei

ole suunatud töökeskkonnateemale, kuid mille kõrvaltoimed mõjutavad töökeskkonna ohutut ja tervist

hoidvat korraldust.

Eesmärk: poliitikaotsused töötervishoiu ja tööohutu se valdkonnas on teadmistepõhised

Objektiivse informatsiooni olemasolu ja kasutamine on teadmistepõhise poliitikakujundamise aluseks.

Kvaliteetsete poliitikaanalüüside tegemine ja kasutamine on oluline selleks, et teha põhjendatud ja

teadlikke otsuseid riigi uute töökeskkonnapoliitikate planeerimisel ning olemasolevate poliitikate

ülevaatamisel ja täiustamisel. Senisest enam tuleb tagada poliitikaanalüüside muutumine loomulikuks

osaks poliitikategemise tsüklis – seda nii poliitikameetmete väljatöötamisel, kirjeldades olulisi,

sekkumist nõudvaid ühiskonnaprobleeme ja prognoosides nende probleemide erinevate

lahendusvõimaluste võimalikke tagajärgi kui ka väljatöötatud poliitikate elluviimisel, analüüsides

saavutatud tulemusi. Samuti on vaja eraldada vajalik ressurss poliitikaanalüüside läbiviimiseks, sh

tõsta poliitikaanalüüside tegemise kompetentsi.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• töökeskkonna poliitikaanalüüsi tegemise põhimõtetes kokkuleppimine ja poliitikaanalüüsi

usaldatavuse suurendamine (sh eriti teiste riikide hea tava ja metoodikatega tutvumine ning nende

ülevõtmine) Sotsiaalministeeriumis

• töökeskkonna poliitikaanalüüsi tegemise põhimõtetes kokkuleppimine teiste tööpoliitikat

mõjutavate ministeeriumidega; juhise tegemine (Justiitsministeeriumi õigusaktide mõjude

hindamise töögrupi tegevusega seotult)

• olulisemate töökeskkonnapoliitika muutustele ex-ante ja ex-post analüüside läbiviimine

• Tööinspektsiooni tegevuse tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi väljatöötamine

• süsteemi loomine strateegia tulemuslikkuse hindamiseks Töötervishoiu ja Tööohutuse Nõuandva

Komitee (ACHS) poolt väljatöötatavate hindamiskriteeriumide (Scoreboard) alusel.

Eesmärk: töötervishoiu ja tööohutuse statistika on usaldusväärne

Kvaliteetsete andmeteta on võimatu teha kvaliteetseid poliitikaanalüüse. Siinjuures on olulised

andmeallikad – nii riigi operatiivregistrid kui küsitlusuuringud. Nagu eespool välja toodud, on

töökeskkonnastatistika Eesti reaalse töökeskkonna olukorra hindamiseks enamasti ebapiisav.

Tööõnnetuste arv, kutsehaiguste arv ja tööga seotud haigestumine on alaraporteeritud ning

ebastabiilse kvaliteediga. Selgele ja süsteemsele lahendusele ei ole jõutud ka alternatiivsete

andmeallikate arenduses (küsitlusuuringud, Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse tulemused), millega

saaks kompenseerida registreeritud statistika puudujääke. Erinevate operatiivregistrite andmete

linkimisvõimalus on raskendatud, pärssides veelgi olukorrast ülevaate saamist ja analüüsivõimalusi (nt

Haigekassa ja Äriregistri andmete linkimine haigestumise väljatoomiseks tegevusala-põhiselt,

19

Tööinspektsiooni ning Maksu- ja Tolliameti või Sotsiaalkindlustusameti andmete linkimine

analüüsimaks tööõnnetuste mõju inimeste hilisematele sissetulekutele, tööõnnetustega kaasnevate

kulude suurust jne).

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• registreeritud tööõnnetuste ja kutsehaigestumise statistika kvaliteedi parandamiseks tööandjate ja

arstide raportite/teatiste alaste koolituste ning juhtumeid registreerivate tööinspektorite koolituste

läbiviimine Tööinspektsiooni poolt

• elektroonilise võimaluse loomine tööõnnetuste ja kutsehaigestumise teatiste/raportite

edastamiseks

• tööõnnetuste õige arvu saamiseks tööõnnetuste võimalikult usaldusväärse kaalumise süsteemi

väljatöötamine, kasutades algandmete saamiseks elanikkonna seas läbiviidavaid

küsitlusuuringuid; aktiivse koostöö tegemine EUROSTATi ja Statistikaametiga tööõnnetuste ja

kutsehaiguste statistika arendamiseks

• töökeskkonnapoliitika jaoks oluliste küsitlusuuringute sisu ja metoodika ning järjepidevuseks

vajaliku regulaarsuse ülevaatamine ja täiendamine (sh koostöö Statistikaametiga)

• töötervishoiuteenuste pakkujate ja teenuste sisu kohta kvaliteetsete andmete olemasolu ning

nende kättesaadavuse tagamine. Terviseamet koos vastavate erialaasjatundjatega koostab

töötervishoiuteenuste kirjeldused, töötab välja ühtsed dokumendivormid kõikide

töötervishoiuteenuste kohta; koos Eesti E-tervise Sihtasutuse ja Sotsiaalministeeriumiga töötab

välja elektroonilise aruandluse süsteemi ja kehtestab aruandluse korra kõigile

töötervishoiuteenuse pakkujatele.

Eesmärk: Tööinspektsioon on haldussuutlik ning hea partner töötajale, tööandjale ja teistele

riigiasutustele

Järelevalvetegevus on tõhus ja ajakohane, selle tulemuste alusel on võimalik hinnata töökeskkonna

olukorda ja selles toimunud muutusi. Järelevalve keskendub peamiselt reaalsele töökeskkonnale ja

vähem dokumentide kontrollile, tegeletakse tööohutusalase teavitustööga. Tööinspektsioon omab

ülevaadet reaalsest olukorrast Eesti töökeskkonnas.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• Tööinspektsiooni haldussuutlikkuse tõstmine – ESF programmi „Tööelu kvaliteedi parandamine”

raames tööinspektorite kompetentsimudeli pädevuskoolituse läbiviimine (2008–2009)

• tööinspektorite täiendkoolituse läbiviimine nende oskuse suurendamiseks ettevõtetes ohtlike

ainete ja neid sisaldavate toodete ohutu käitlemise tagamiseks rakendatud meetmete

asjakohasuse hindamisel

20

• koostöö tõhustamine erinevate järelevalveametite ja asjaomaste institutsioonidega koos

vastutusvaldkondade täpsustamisega

• järelevalvemetoodika pidev ajakohastamine ja tõhustamine seoses ebatüüpiliste töösuhete

levikuga

• efektiivse nõustamis- ja teavitustegevuste raamistiku loomine

• Tööinspektsiooni tegevusena muu hulgas ka info kogumine ja levitamine tööandjatele ja

töötajatele, spetsialistidele jne.

7. Töökeskkonnaalane teadustegevus

Töötervishoiu- ja tööohutusalaste teadmiste parandamiseks, ohuolukordade kirjeldamiseks, põhjuste

ja mõjude tuvastamiseks ning ennetavate lahenduste ja innovaatiliste tehnoloogiate arendamiseks on

vajalik nii alus-, rakendus- kui ka poliitikauuringute läbiviimine. Eesti väiksust ning töökeskkonnaalase

teadustegevuse lünklikkust arvestades on otstarbekas arendada järjepidevat koostööd teiste Euroopa

riikidega (Põhjamaad, Inglismaa, Iirimaa), kellel on antud valdkonnas aastatepikkune kogemus ning

tugev teaduslik kandepind.

Eestis on töökeskkonnaalane teadustegevus läbinud mitmeid etappe ning viimase viie aasta

ümberkorralduste tulemusena on jõutud stagnatsiooni. Järelejäänud töökeskkonnaga tegelevad

institutsioonid paiknevad hajali ning puudub ühtne koordineeriv ja toetav süsteem teaduspotentsiaali

kasutamiseks töökeskkonnapoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Institutsioonidevaheline koostöö on

lünklik või olematu ning rahvusvaheline koostöö juhusliku iseloomuga. Vähe on neid asutusi, kes

oleksid võimelised tegema pikaajalisi ja mitmeid valdkondi hõlmavaid uuringuid.

Eesmärk: töökeskkonnaalase pädevuse tagamine

Võimalusel keskse ja koordineeriva pädevuskeskuse (edaspidi keskus) loomine. Pädevuskeskus

luuakse võimalusel Tervise Arengu Instituudi või Tööinspektsiooni juurde. Keskuse tegevus on

peamiselt rakendusliku suunaga, selle käivitamiseks oleks oluline rahvusvahelise kogemuse

sissetoomine, nt Soomest.

Keskus võiks koosneda 4–5 oma ala asjatundjast (teadus- ja arendustegevus, uuringud,

suhtekorraldus jt), kellele lisaks on võimalik paindlikult kaasata eksperte ja teadlasi (tööhügieenikud,

ergonoomid, psühholoogid, sotsiaalteadlased, majandusteadlased jt). Keskus tegeleb nii

teadustegevuse, arendustegevuse ja uuringutega kui ka koostöövõrgustike arendamise ja

ülalhoidmisega.

Keskus omab ja avalikustab järjepidevalt ülevaadet töökeskkonnaalasest teadus- ja uurimistegevusest

nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

21

Eesmärk: toimiva töökeskkonnaalase teadustöö järjep idevuse tagamine

Töökeskkonnaalase teadustegevuse edendamisel tehakse sisulist koostööd riigi- ja teadusasutuste

vahel. Töökeskkonnauuringute läbiviimisel on arvestatavad tegijad Tervise Arengu Instituut, Tartu

Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Maaülikool ning teemavaldkonna üldisemal käsitlemisel

uuringutekeskus PRAXIS ja teised uurimisasutused.

Töötervishoiu teadus- ja rakendusuuringute otstarbekuse ja tulemuslikkuse indikaatoriteks on

uuringute alusel välja töötatud soovitused ja ettepanekud, arengumudelid, teadusartiklid, metoodilised

õppematerjalid, temaatilised seminarid jne.

8. Riigisisene ja rahvusvaheline koostöö

Koostöö sotsiaalpartneritega on nõrk ning toimib peamiselt eelnõude edastamisena arvamuse

avaldamiseks. Tööturu osapoolte esindusorganisatsioonid ei pööra tööohutuse ja töötervishoiu

teemadele erilist tähelepanu ning puuduvad nendepoolsed initsiatiivid valdkonna olulisuse

tõstatamiseks, näiteks toetades töökeskkonnaalase info levikut või korraldades valdkonnaspetsiifilisi

infopäevi või koolitusi. Alates 2006. aastast ei ole osapoolte vähese huvitatuse ja senise töö

ebaefektiivsuse tõttu tegutsenud kolmepoolne töökeskkonnaalane nõuandev organ – Töökeskkonna

Nõukoda.

Erialaliitude teadlikkus töötervishoiust ja tööohutusest on madal, mistõttu ei osata partnerina kaasa

rääkida ka riiklike regulatsioonide vajaduse nägemisel ja nende väljatöötamisel.

Rahvusvahelises koostöös osaleb Eesti mitmes EL töötervishoiu- ja tööohutusalase komisjoni töös:

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, Euroopa (Dublini) Fond, EK juures paiknev

Töötervishoiu ja Tööohutuse Nõuandev Komitee (ACHS), ILO, WHO jne.

Eesmärk: sotsiaalpartnerite kaasamine ja Töökeskkon na Nõukoja tegevuse uutele

tööpõhimõtetele üleviimine

Sotsiaalpartnerid on töökeskkonnaalasesse poliitikakujundamisesse kaasatud tõhusalt toimiva

Töökeskkonna Nõukoja kaudu. Selleks, et Töökeskkonna Nõukoda toimiks tõhusalt, tuleb välja

töötada selle uued tööpõhimõtted.

Sotsiaalpartnerite kesk- ja haruliidud osalevad töökeskkonnaalase info ja hea tava levitamises oma

liikmeskonna hulgas. Riigi toetuse abil (ESF) koostavad sotsiaalpartnerid sektorispetsiifilisi

juhendmaterjale.

22

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• Töökeskkonna Nõukoja kui kolmepoolse koostööorgani uute tööpõhimõtete väljatöötamine ja

rakendamine

• sotsiaalpartnerite kaasamine töötervishoiu ja tööohutuse teemade käsitlemisel, arutamisel,

juhendmaterjalide levitamisel.

Eesmärk: töötervishoid ja tööohutus on integreeritu d teiste riigijuhtimise valdkondadega

Töökeskkonnateemad on integreeritud erinevate ministeeriumide, ülikoolide ja instituutide tegevusse,

toimib koostöö erinevate valdkondade ja institutsioonide vahel. Uute õigusaktide eelnõude

mõjuanalüüsis käsitletakse ka muudatuste mõju töökeskkonnale.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• töökeskkonna mõjude hindamine teiste ministeeriumide eelnõudes (vajadusel)

• järjepideva koostöö arendamine riigisiseselt ning välisriikidega projektide, seminaride,

konverentside, stažeerimise jt osas

• töötervishoiuga tegelevate institutsioonide vahel koostöölepingute ja kokkulepete sõlmimine, mis

sätestavad omavahelised suhted, ühised töösuunad jne.

Eesmärk: Eesti huvide aktiivne esindamine rahvusvah eliste institutsioonide juures

Eesti väiksuse tõttu on rahvusvaheline koostöö ja suhtlemine väga oluline. Väliskoostöö aitab meil

tuua Eestisse ajakohast informatsiooni, teha koostööd teiste liikmeriikidega, saada kogemusi ja head

praktikat, teavitada oma probleemidest ja leida neile lahendusi EL tasandil.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• Eesti aktiivne osalemine ACHS töös, edastades seisukohad meile oluliste probleemide kohta ning

tehes koostööd teiste liikmesriikidega

• töötervishoiu- ja tööohutusalase koostöö jätkamine Läänemere riikide töötervishoiu ja tööohutuse

võrgustiku (Baltic Sea Network on Occupational Health and Safety) kaudu

• osalemine ILO tegevustes

• osalemine Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (OSHA) töös

• koostöö partnerriikidega konkreetsetel teemadel; sobivad teemad ja partnerid selgitatakse välja

iga eesistumise alguses.

23

Strateegia koostamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu strateegiat

2007–2012 ja rahvastiku tervise arengukava 2009–2020.

Institutsioonid

Tööinspektsioon – viib läbi ettevõtete töökeskkonnaalast järelevalvet ning peab töökeskkonna

andmekogu (tööõnnetused, tööga seotud haigused, järelevalve andmed).

Terviseamet – registreerib töötervishoiuteenuse pakkujaid, töötab välja töötervishoiuteenuste

kvaliteedistandardid ning töötervishoiuteenuse aruandluse korra.

Haigekassa – edastab vastavalt lepingule Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonnale Haigekassa

andmebaasist mikroandmed tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste kohta.

Sotsiaalkindlustusamet – edastab andmeid tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste tagajärjel saadud

töövõimetuse kohta.

Tervise Arengu Instituut – tegeleb tervisedendusprogrammide läbiviimisega.

Eesti Töötervishoiuarstide Selts – koondab Eestis tegutsevaid töötervishoiuarste.

Sotsiaalministeerium

rahvatervise osakond (RTO) – juhtiv roll tervisepoliitika kujundajana keskkonnast tulenevate

terviseriskide ning tervisekäitumise valdkonnas.

tervishoiu osakond (THO) – kavandab tervishoiupoliitikat ja korraldab selle elluviimist

eesmärgiga tagada tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning

elanike teadlikkus ja rahulolu tervishoiuteenustega.

terviseinfo ja analüüsi osakond (TIAO) – kavandab tervisepoliitikat ja korraldab selle

elluviimist eesmärgiga tagada vajaliku informatsiooni olemasolu (terviseuuringud, vigastuste

register, digitaalne terviselugu).

tööelu arengu osakond (TAO) – kavandab tööelu- ja töökeskkonnapoliitikat.

tööpoliitika info ja analüüsi osakond (TPIAO) – loob eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, tagades objektiivse ülevaate

töövaldkonna arengust, rakendatud või kavandatavate poliitikate mõjususest, parimast

rahvusvahelisest praktikast ning toetades selleks vajaliku intellektuaalse kapitali arendamist ja

efektiivset rakendamist.