Avalik-õiguslikud Avalik-õiguslikud juriidilised isikudjuriidilised isikud

Leif KalevLeif Kalev

Avaliku õiguse Avaliku õiguse magistrikursusmagistrikursus

ÜldtunnusedÜldtunnused

Avalik-õiguslik juriidiline isik on loodud Avalik-õiguslik juriidiline isik on loodud avalikes huvides:avalikes huvides: Ta on asutatud eriseadusega (erand: avalik-Ta on asutatud eriseadusega (erand: avalik-

õiguslikud ülikoolid)õiguslikud ülikoolid) Tal on selge(d) eesmärk(-gid), mis aitavad Tal on selge(d) eesmärk(-gid), mis aitavad

saavutada avalikke huvesaavutada avalikke huve Tal ei või olla tsiviilõigusi ja –kohustusi, mis on Tal ei või olla tsiviilõigusi ja –kohustusi, mis on

eesmärkidega vastuoluseesmärkidega vastuolus Liike pole vormiliselt piiritletud (sageli Liike pole vormiliselt piiritletud (sageli

ainulaadsed), saab kasutada varem ainulaadsed), saab kasutada varem tutvustatud teoreetilist tüübijaotusttutvustatud teoreetilist tüübijaotust

Juriidiline ehk tehisisikJuriidiline ehk tehisisik Juriidiline isik on õiguskorra subjekt: ta Juriidiline isik on õiguskorra subjekt: ta

võib omandada õigusi ja võtta kohustusi, võib omandada õigusi ja võtta kohustusi, kõiki, mis pole omased ainult inimeselekõiki, mis pole omased ainult inimesele

Juriidiline isik on tuletis, abstraktsioon: Juriidiline isik on tuletis, abstraktsioon: ta on vorm isikute või vahendite ta on vorm isikute või vahendite ühendami-seks, et saavutada teatud ühendami-seks, et saavutada teatud eesmärkeeesmärke Spetsialiseerumise põhimõte: ühendus Spetsialiseerumise põhimõte: ühendus

luuakse ja toimib teatud kindla eesmärgi luuakse ja toimib teatud kindla eesmärgi saavutamisekssaavutamiseks

Juriidiline isik 2Juriidiline isik 2 Juriidilisel isikul on ainelised vahendid ja Juriidilisel isikul on ainelised vahendid ja

iseseisev varaline vastutus, mis on lahus iseseisev varaline vastutus, mis on lahus tema liikmete vahenditest ja vastutusesttema liikmete vahenditest ja vastutusest

Seaduses sätestatud juhtudel vastutavad Seaduses sätestatud juhtudel vastutavad juriidilise isiku liikmed või osanikud juriidilise isiku liikmed või osanikud juriidilise isiku kohustuste eest juriidilise isiku kohustuste eest täiendavalt ka oma varagatäiendavalt ka oma varaga

Juriidilisel isikul võivad olla oma Juriidilisel isikul võivad olla oma palgalised töötajadpalgalised töötajad

Avalikkuse määratlemineAvalikkuse määratlemine

Avalik-õigusliku juriidilise isiku Avalik-õigusliku juriidilise isiku määratlemisel tuleks:määratlemisel tuleks: kõigepealt kindlaks teha, kas vastav kõigepealt kindlaks teha, kas vastav

seadus ei ütle selgesõnaliselt, et tegu seadus ei ütle selgesõnaliselt, et tegu on avalik-õigusliku juriidilise isikuga,on avalik-õigusliku juriidilise isikuga,

seejärel vajadusel selgitada juriidilise seejärel vajadusel selgitada juriidilise isiku tekkimise asjaolusid,isiku tekkimise asjaolusid,

lõpuks vajadusel analüüsida juriidilise lõpuks vajadusel analüüsida juriidilise isiku sisulist tegevust, st kas ja mis isiku sisulist tegevust, st kas ja mis alusel too täidab avalik-õiguslikke alusel too täidab avalik-õiguslikke ülesandeid (huvi kui hindamisalus)ülesandeid (huvi kui hindamisalus)

Põhikiri vm põhiürikPõhikiri vm põhiürik Põhiürikuga sätestatakse juriidilise Põhiürikuga sätestatakse juriidilise

isiku eesmärgid, ülesanded, ülesehitus, isiku eesmärgid, ülesanded, ülesehitus, organite pädevus, vahendite kasutamise organite pädevus, vahendite kasutamise kord, töökord, lõpetamise kord jnekord, töökord, lõpetamise kord jne

Üldjuhul on juriidilisel isikul põhikiri, Üldjuhul on juriidilisel isikul põhikiri, ent esineb erandeid. Nt riigil on ent esineb erandeid. Nt riigil on põhiseadus, KOV üksusel põhimäärus. põhiseadus, KOV üksusel põhimäärus. Põhimõtteliselt võiks juriidiline isik Põhimõtteliselt võiks juriidiline isik tegutseda ka ainult teda loova seaduse tegutseda ka ainult teda loova seaduse aluselalusel

Õigus- ja teovõime 1Õigus- ja teovõime 1 Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul võivad Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul võivad

põhimõtteliselt olla kõik tsiviilõigused põhimõtteliselt olla kõik tsiviilõigused ja –kohustused, välja arvatud need, mis ja –kohustused, välja arvatud need, mis on omased ainult inimeseleon omased ainult inimesele

Praktikas ei või avalik-õiguslikul Praktikas ei või avalik-õiguslikul juriidilisel isikul olla tsiviilõigusi ja –juriidilisel isikul olla tsiviilõigusi ja –kohustusi, mis on vastuolus nende kohustusi, mis on vastuolus nende eesmärkidega. Seetõttu võivad nende eesmärkidega. Seetõttu võivad nende õigused ja kohtustused olla eraõiguslike õigused ja kohtustused olla eraõiguslike juriidiliste isikutega võrreldes juriidiliste isikutega võrreldes piiratumadpiiratumad

Õigus- ja teovõime 2Õigus- ja teovõime 2

Avalik-õiguslik juriidiline isik luuakse Avalik-õiguslik juriidiline isik luuakse seadusega (nt Kultuurkapital) või selle seadusega (nt Kultuurkapital) või selle alusel (korralduskorras, nt alusel (korralduskorras, nt rahvaraamatukogu)rahvaraamatukogu)

Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkib seaduses sätestatud ajasttekkib seaduses sätestatud ajast

Juriidiline isik on teovõimeline niivõrd, kui Juriidiline isik on teovõimeline niivõrd, kui on moodustatud ja toimivad seaduse järgi on moodustatud ja toimivad seaduse järgi tema juhtimiseks ja esindamiseks nõutavad tema juhtimiseks ja esindamiseks nõutavad organidorganid

Juriidilise isiku organidJuriidilise isiku organid

Juriidiline isik tegutseb organite kaudu. Juriidiline isik tegutseb organite kaudu. OOrgani tegevus loetakse juriidilise isiku rgani tegevus loetakse juriidilise isiku tegevusekstegevuseks

Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seaduseganende pädevus nähakse ette seadusega. . OOrgani pädevust ei või üle anda muule rgani pädevust ei või üle anda muule organile või isikuleorganile või isikule, kui seaduses pole , kui seaduses pole teisiti sätestatudteisiti sätestatud

OOrgani liige ei või oma seadusest tulenergani liige ei või oma seadusest tulene--vaid organi liikme õigusi vaid organi liikme õigusi suvaliselt teisele suvaliselt teisele üle anda, kui seadusest ei tulene teisitiüle anda, kui seadusest ei tulene teisiti

Riiklik järelevalveRiiklik järelevalve

Riik teostab järelevalvet igasuguste Riik teostab järelevalvet igasuguste juriidiliste isikute üle, ent avalik-õiguslikke juriidiliste isikute üle, ent avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke eristab järelevalve ulatusja eraõiguslikke eristab järelevalve ulatus

Avalik-õigusliku juriidilise isiku sisulise Avalik-õigusliku juriidilise isiku sisulise tegevuse üle teostatav riiklik järelevalve ja tegevuse üle teostatav riiklik järelevalve ja selle teostajad määratletakse tavaliselt selle teostajad määratletakse tavaliselt juriidilise isiku alusseaduses. Järelevalve juriidilise isiku alusseaduses. Järelevalve ulatus võib isikuti erinedaulatus võib isikuti erineda

Ulatuslikum järelevalve võib toimuda ka Ulatuslikum järelevalve võib toimuda ka eraõiguslike isikute üle ulatuses, milles eraõiguslike isikute üle ulatuses, milles nad täidavad avalik-õiguslikke ülesandeidnad täidavad avalik-õiguslikke ülesandeid

Planeerimise Planeerimise õiguslik õiguslik

korralduskorraldusLeif KalevLeif Kalev

Avaliku õiguse Avaliku õiguse magistrikursusmagistrikursus

Planeerimise mõistePlaneerimise mõiste Planeerimine e. kavandamine: tulevikku Planeerimine e. kavandamine: tulevikku

suunatud eesmärkide püstitamine ja suunatud eesmärkide püstitamine ja eesmärkide saavutamiseks vajalike eesmärkide saavutamiseks vajalike rakendustegevuste ettekavandaminerakendustegevuste ettekavandamine

Eesti planeerimisseaduse määratlus Eesti planeerimisseaduse määratlus mugandatult: planeerimine on mugandatult: planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline arengu funktsionaalne, pikaajaline arengu kavandamine, mis tasakaalustatult kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna arengu kultuurilise ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi pikaajalisi suundumusi ja vajadusi

Planeerimise tähendusPlaneerimise tähendus Planeerimine kui tänapäevase sotsiaalse Planeerimine kui tänapäevase sotsiaalse

õigusriigi oluline tegutsemisvahendõigusriigi oluline tegutsemisvahend Riikliku planeerimise vajadus pole Riikliku planeerimise vajadus pole

tänapäeval põhimõtteliselt vaieldav, tänapäeval põhimõtteliselt vaieldav, tulenedes objektiivselt järjest suurenenud tulenedes objektiivselt järjest suurenenud tööjaotuse vajadusest ka avalikus tööjaotuse vajadusest ka avalikus sektoris, kasutada olevate vahendite ja sektoris, kasutada olevate vahendite ja võimaluste vähesusest ning erinevatest võimaluste vähesusest ning erinevatest huvidest pluralistlikus ühiskonnas. huvidest pluralistlikus ühiskonnas. Planeerimise vajadust kajastab ka Planeerimise vajadust kajastab ka sotsiaalriigi põhimõte põhiseadusessotsiaalriigi põhimõte põhiseaduses

Planeerimise kujuneminePlaneerimise kujunemine Planeerimine küllalt vana nähtusena, nt Planeerimine küllalt vana nähtusena, nt

absolutism ja absolutism ja PolitzeiwissenschaftPolitzeiwissenschaft/füsiokraadid/füsiokraadid

19. sajandi liberaalses õigusriigis, mis 19. sajandi liberaalses õigusriigis, mis pidas end ideaalis ohtusid ennetavaks pidas end ideaalis ohtusid ennetavaks korrariigiks, jäi tahaplaanile (riik korrariigiks, jäi tahaplaanile (riik reageeris repressiivselt korrarikkumistele)reageeris repressiivselt korrarikkumistele)

Tänapäeva sotsiaalses õigusriigis, mis Tänapäeva sotsiaalses õigusriigis, mis lisaks ohtude ärahoidmisele tegutseb lisaks ohtude ärahoidmisele tegutseb soodustava halduse ja sotsiaalhoolekande soodustava halduse ja sotsiaalhoolekande vallas, on plaan riigi tegutsemise oluliseks vallas, on plaan riigi tegutsemise oluliseks vahendiksvahendiks

Planeerimise ulatusPlaneerimise ulatus Planeerimine haakub otseselt teadmispõhise Planeerimine haakub otseselt teadmispõhise

riigivalitsemise ideestikugariigivalitsemise ideestikuga Planeerimise abil ei tuleks mitte ainult avaliku Planeerimise abil ei tuleks mitte ainult avaliku

võimu institutsioonide tegevust koordineerida võimu institutsioonide tegevust koordineerida ja sihipäraselt suunata, vaid ka anda impulsse ja sihipäraselt suunata, vaid ka anda impulsse majandus- ja sotsiaalsfäärilemajandus- ja sotsiaalsfäärile

Planeerimine peab siiski keskenduma üldise Planeerimine peab siiski keskenduma üldise huvi küsimustele: plaaniga ei tohi „ära huvi küsimustele: plaaniga ei tohi „ära korraldada” inimese eraelu, on õigus vabale korraldada” inimese eraelu, on õigus vabale eneseteostuseleeneseteostusele

Paratamatu paradoksaalsus ja delikaatne Paratamatu paradoksaalsus ja delikaatne tasakaaltasakaal

Plaanide tüüpe Saksa Plaanide tüüpe Saksa näitelnäitel

Riigieelarve, liidumaade ja kohaliku omavalitsuse Riigieelarve, liidumaade ja kohaliku omavalitsuse eelarve plaanideelarve plaanid

Regionaalplaneeringud:Regionaalplaneeringud: Regionaalsed üldplaneeringud, nt liidumaade ja piirkondade Regionaalsed üldplaneeringud, nt liidumaade ja piirkondade

arengukavad, kohaliku omavalitsuse ehitus-, hoonestus- ja arengukavad, kohaliku omavalitsuse ehitus-, hoonestus- ja maakasutusplaanidmaakasutusplaanid

Territoriaalsed infrastruktuuri rajamise planeeringudTerritoriaalsed infrastruktuuri rajamise planeeringud Liidu ja liidumaade ühisülesannete plaanidLiidu ja liidumaade ühisülesannete plaanid Liidumaanteede vajaduse plaanLiidumaanteede vajaduse plaan Plaanid keskkonnaõiguse valdkonnas, nt Plaanid keskkonnaõiguse valdkonnas, nt

maastikuplaanid, õhu puhtuse säilitamise plaanid, müra maastikuplaanid, õhu puhtuse säilitamise plaanid, müra vähendamise ja reovete ärajuhtimise plaanidvähendamise ja reovete ärajuhtimise plaanid

Vajaduste plaanid sotsiaalvaldkonnas, nt haiglate Vajaduste plaanid sotsiaalvaldkonnas, nt haiglate vajaduse plaanvajaduse plaan

Plaanid hariduse ja kõrghariduse valdkonnas, nt Plaanid hariduse ja kõrghariduse valdkonnas, nt ülikoolide struktuuri- ja arengukavadülikoolide struktuuri- ja arengukavad

Ühe isikut puudutavad plaanid, nt puuetega inimese Ühe isikut puudutavad plaanid, nt puuetega inimese ühiskonda lõimimise ja karistuse täideviimise plaanidühiskonda lõimimise ja karistuse täideviimise plaanid

Planeerimise Planeerimise põhiseadusõiguslikud põhiseadusõiguslikud

probleemidprobleemid Seadused kui plaanidSeadused kui plaanid Põhiõiguste kaitsePõhiõiguste kaitse Võimude tasakaalu tagamine (EL!)Võimude tasakaalu tagamine (EL!) Kohaliku autonoomia ulatusKohaliku autonoomia ulatus Üksikisiku planeerimises osalemise Üksikisiku planeerimises osalemise

võimalused (Viljandi vangla, Saaremaa võimalused (Viljandi vangla, Saaremaa süvasadam vs. Tallinna Sakala keskus, süvasadam vs. Tallinna Sakala keskus, Tallinna laululava pilvelõhkuja, Tartu Tallinna laululava pilvelõhkuja, Tartu Audentese Erakool)Audentese Erakool)

Plaani tagaminePlaani tagamine

Halduslik planeerimineHalduslik planeerimine

TäidesaatevTäidesaatev (seaduse täitmiseks) vs. (seaduse täitmiseks) vs. planeerivplaneeriv tegevus (halduse õigus tegevus (halduse õigus püstitatud eesmärkide saavutamiseks püstitatud eesmärkide saavutamiseks ise endale tööeesmärgid ja ise endale tööeesmärgid ja rakendustegevused määrata, haldus n-rakendustegevused määrata, haldus n-ö programmeerib iseennast)ö programmeerib iseennast)

Plaani Plaani järgiminejärgimine (tegevuses mitte (tegevuses mitte vastuollu minek) vs. vastuollu minek) vs. täitminetäitmine (aktiivne (aktiivne tegevus plaani ellurakendamiseks)tegevus plaani ellurakendamiseks)

Plaanide liigid ja õiguslik Plaanide liigid ja õiguslik iseloomiseloom

Suunavad plaanid:Suunavad plaanid: statistilised andmed ja statistilised andmed ja eelkalku-latsioonid, võimalikest arenguteedest eelkalku-latsioonid, võimalikest arenguteedest teavitav iseloom, õigussiduvus puudub; võib teavitav iseloom, õigussiduvus puudub; võib liigitada reaaltoiminguteksliigitada reaaltoiminguteks

Mõjutavad plaanid:Mõjutavad plaanid: määratlevad arengutee ja määratlevad arengutee ja rakendavad stiimuleid selle soodustamiseks rakendavad stiimuleid selle soodustamiseks (maksusoodustused või -lisad, maa sihtotstarbe (maksusoodustused või -lisad, maa sihtotstarbe määratlemine), ent ei ole ühemõtteliselt määratlemine), ent ei ole ühemõtteliselt kohustavad; lai ring, siduvus ja õiguslik liik kohustavad; lai ring, siduvus ja õiguslik liik varieerubvarieerub

Kohustuslikud plaanid:Kohustuslikud plaanid: adressaatidele adressaatidele õiguslikult siduvad (kas igaühte puudutavad või õiguslikult siduvad (kas igaühte puudutavad või avaliku võimu sisesed); kõikvõimalikud vormid: avaliku võimu sisesed); kõikvõimalikud vormid: seadus, otsus, määrus, korraldus, haldusakt, seadus, otsus, määrus, korraldus, haldusakt, halduseeskiri, reaaltoiming jnehalduseeskiri, reaaltoiming jne

Plaani tagaminePlaani tagamine

Stabiilsus vs. paindlikkusStabiilsus vs. paindlikkus Paratamatu riski jaotamise viisParatamatu riski jaotamise viis Erinevused liigiti ja Saksa vs. Eesti Erinevused liigiti ja Saksa vs. Eesti

praktikapraktika Plaani kehtimajäämise nõuePlaani kehtimajäämise nõue Plaani järgmise vs. täitmise nõuePlaani järgmise vs. täitmise nõue Üleminekusätete kehtestamise ja Üleminekusätete kehtestamise ja

kohanemistoetuse andmise nõuekohanemistoetuse andmise nõue Kahju hüvitamise nõueKahju hüvitamise nõue

Plaanid Eestis: Plaanid Eestis: ruumiplaneeringudruumiplaneeringud

Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Planeeringute liigid on:koosneb tekstist ja kaartidest. Planeeringute liigid on: 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja

asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine;asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna

territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine;määramine;

3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks;kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks;

4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel.detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel.

Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse:ehitusmääruse: 1) valla või linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste 1) valla või linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste

põhimõtete ja reeglite seadmiseks;põhimõtete ja reeglite seadmiseks; 2) kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks 2) kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks

planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.

Planeerimise põhimõttedPlaneerimise põhimõtted Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on

kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. koostamise käigus.

Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel:piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: 1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila 1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila

kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m 2 kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks;püstitamise aluseks;

2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja 2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks;aluseks;

3) maa-alade kruntideks jaotamise korral. 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest

tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi:tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud

detailplaneeringu alusel;detailplaneeringu alusel; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral –

kehtestatud üldplaneeringu alusel. kehtestatud üldplaneeringu alusel.

Sisulise arengu Sisulise arengu kavandaminekavandamine

Kohaliku omavalitsuse arengukava: vallal või Kohaliku omavalitsuse arengukava: vallal või linnal peab olema arengukava, ja mis tahes linnal peab olema arengukava, ja mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat (KOKS § 37 lg 3)eelarveaastat (KOKS § 37 lg 3)

KoalitsioonilepingKoalitsioonileping RiigieelarveRiigieelarve Seaduste sisulised taotlusedSeaduste sisulised taotlused Üldised (Säästev Eesti 21) ja valdkondlikud Üldised (Säästev Eesti 21) ja valdkondlikud

(kõrgharidusstrateegia) üleriigilised (kõrgharidusstrateegia) üleriigilised arengustrateegiad (koordineerimisüksus arengustrateegiad (koordineerimisüksus Riigikantseleis)Riigikantseleis)

RiigivaraõigusRiigivaraõigus

Leif KalevLeif Kalev

Avaliku õiguse Avaliku õiguse magistrikursusmagistrikursus

Käsitletavad teemadKäsitletavad teemad

RiigivaraseadusRiigivaraseadus Riigihangete seadusRiigihangete seadus Riigi eraõiguslikes juriidilistes Riigi eraõiguslikes juriidilistes

isikutes osalemise seadusisikutes osalemise seadus Halduskoostöö seadusHalduskoostöö seadus

AlusedAlused PS § 114. Riigi vara valdamise, kasutamise PS § 114. Riigi vara valdamise, kasutamise

ja käsutamise korra sätestab seadusja käsutamise korra sätestab seadus Riigivara on riigile kuuluvad asjad, Riigivara on riigile kuuluvad asjad,

rahaliselt hinnatavad õigused ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. kohustused.

Valdamine on tegelik võim asja üle, Valdamine on tegelik võim asja üle, Kasutamine on asja kasulike omaduste Kasutamine on asja kasulike omaduste

tarbiminetarbimine Käsutamine on asja saatuse üle Käsutamine on asja saatuse üle

otsustamineotsustamine