Avinurme PP seletuskiri · 2012-08-29 · Käesolev projektiosa käsitleb Elulaadikeskuse Mälestusparki, Elulaadikeskuse hoovi koos mänguväljakuga, terrassi, ürdiaeda ning kiriku

PPPPROJEKTEERIJA:ROJEKTEERIJA:ROJEKTEERIJA:ROJEKTEERIJA: OÜ KINO maastikuarhitektid Avinurme Riistapuupargi maastikuarhitektuurne projekt Projekti staadium: põhiprojekt PP SELETUSKIRI.SELETUSKIRI.SELETUSKIRI.SELETUSKIRI. Projekteerijad: M.Traks, K.Bachmann Töö number: 00402PP20120, 11.06.2012

Avinurme Riistapuupark-seletuskiri-PP 2

SisukordSisukordSisukordSisukord

1. Sissejuhatus _____________________________________________________________ 2

1.1.1.1.1.1.1.1. Projekteerimise alus, projektala piiridProjekteerimise alus, projektala piiridProjekteerimise alus, projektala piiridProjekteerimise alus, projektala piirid ______________________________________ 2

2. Olemasolev olukord _______________________________________________ 3

2.1.2.1.2.1.2.1. Muinsuskaitsealused objekMuinsuskaitsealused objekMuinsuskaitsealused objekMuinsuskaitsealused objektid. Mälestuskivid.tid. Mälestuskivid.tid. Mälestuskivid.tid. Mälestuskivid. _______________________________ 3

2.2.2.2.2.2.2.2. TaimestikTaimestikTaimestikTaimestik ___________________________________________________________ 3

2.3.2.3.2.3.2.3. PinnakattedPinnakattedPinnakattedPinnakatted _________________________________________________________ 4

2.4.2.4.2.4.2.4. AnalüüsAnalüüsAnalüüsAnalüüs ____________________________________________________________ 4

2.5.2.5.2.5.2.5. KontseptsioonKontseptsioonKontseptsioonKontseptsioon _______________________________________________________ 4

3. Projektlahendus __________________________________________________ 5

3.1.3.1.3.1.3.1. ELEMENDIDELEMENDIDELEMENDIDELEMENDID ________________________________________________________ 6

3.1.1. Mälestuspark ________________________________________________ 6

3.1.2. Mänguväljak _________________________________________________ 6

3.1.3. Terrass _____________________________________________________ 8

3.1.4. Jalgtee kirikusse ______________________________________________ 8

3.1.5. Haljastus ___________________________________________________ 8

3.1.6. Ürdiaed ____________________________________________________ 9

3.2.3.2.3.2.3.2. MAHUDMAHUDMAHUDMAHUD ___________________________________________________________ 10

4. Taimmaterjal ___________________________________________________ 11

4.1.4.1.4.1.4.1. Nõuded istikuteleNõuded istikuteleNõuded istikuteleNõuded istikutele ____________________________________________________ 11

4.2.4.2.4.2.4.2. IstutamineIstutamineIstutamineIstutamine _________________________________________________________ 11

4.3.4.3.4.3.4.3. HoolduspõhimõttedHoolduspõhimõttedHoolduspõhimõttedHoolduspõhimõtted __________________________________________________ 11

1. Sissejuhatus1. Sissejuhatus1. Sissejuhatus1. Sissejuhatus

1.1.1.1.1.1.1.1. Projekteerimise alus, projektala piiridProjekteerimise alus, projektala piiridProjekteerimise alus, projektala piiridProjekteerimise alus, projektala piirid

Projekt on koostatud vastavalt Avinurme Elulaadikeskus SA tellimusele. Projektala hõlmab Avinurme alevikus asuvat Avinurme kiriku krunti (16401:005:0010). Krundi pindala on 14957 m². Ala piirneb Võidu, Ööbiku ja Põllu tänavaga.



Projekt on lahendatud põhiprojekti tasemel. Lahendus koosneb joonistest, seletuskirjast ja detailjoonistest. Projekti koostamisel kasutatud alusmaterjalid:

o SA Avinurme Elulaadikeskuselt saadud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500.

2.2.2.2. Olemasolev olukordOlemasolev olukordOlemasolev olukordOlemasolev olukord

2.1.2.1.2.1.2.1. Muinsuskaitsealused objektidMuinsuskaitsealused objektidMuinsuskaitsealused objektidMuinsuskaitsealused objektid. Mälestuskivid.. Mälestuskivid.. Mälestuskivid.. Mälestuskivid.

Projektalal asub kaitsealune Avinurme kirik (registrinumber 13843), mis on ehitatud 1906-1909. Pargis asub mälestuskivi Avinurme lahingus langenuile (1944, haavatud tapeti Avinurme kirikus) ja maakivialusel mälestustahvel, mis on püstitatud Avinurmes pärit mullateadlase Alfred Lillema 80nendaks sünniaastapäevaks.

2.2.2.2.2.2.2.2. TaimestikTaimestikTaimestikTaimestik

Kirikut ja uut ning vana pastoraadihoonet ümbritseb park, kus kasvavad puud on suures osas küll istutatud, kuid näiliselt üsna stiihiliselt. Paljud puud-põõsad on parki paigutatud koolilõpetamiste jms mälestuseks, ka on kunagi koostatud haljastusprojekt, mille alusel on kirikuaia põhjapoolses osas puid-põõsaid istutatud. Pargis leidub hulgaliselt suuri ja vanu puid, millest paljud on ulatuslike kahjustustega. Liikidest on esindatud järgmised puud-põõsad: harilik tamm, harilik ja ginnala vaher,



harilik kuusk, harilik elupuu, villane lodjapuu, siberi nulg, harilik pärn, koduõunapuu, harilik pihlakas, arukask.

2.3.2.3.2.3.2.3. PinnakattedPinnakattedPinnakattedPinnakatted

Projektala on sillutamata, välja arvatud betoonplaadid õpetajamaja ümbruses ning telliskivikatend kiriku ja pastoraadihoone vahel.

2.4.2.4.2.4.2.4. AnalüüsAnalüüsAnalüüsAnalüüs

Ala lahtimõtestamisel on kasutatud analüüsiteooriat, mis pärineb R.Bunschotenilt ja CHORA’lt. Tutvudes Avinurme lähiümbruse ja pargi ajalooga, kujunes välja juhtunu põhjal ministsenaarium, mis kätkeb endas olulist juhtunud, põhjuseid ja tagajärgi. KustumineKustumineKustumineKustumine – kirikuvõimu vähenemine läbi aja. Põhjused on ajaloolised ja riigikorralduslikud. Vanade oskuste järkjärguline kadumine. TekkimineTekkimineTekkimineTekkimine – mitmeplaaniline tegevuskeskus. MuutumineMuutumineMuutumineMuutumine – eelneva identiteedi muutumine tünnilaadast puidukeskuseks. LiikumineLiikumineLiikumineLiikumine – raha projektidest liigub Avinurme. Inimesed liiguvad Avinurme. Oskused liiguvad Avinurmes käijatega maailma peale laiali. Programmigalerii.

2.5.2.5.2.5.2.5. KKKKontseptsioonontseptsioonontseptsioonontseptsioon

Avinurme Riistapuupargi lahtimõtestamiseks kasutati kolmel Avatud Ruumi1 meetodil peetud seminaridel koondunud mõtteid. Kontseptsiooni väljatöötamisel võeti aluseks Riistapuupargi kontseptsiooni ja 10 käsu töögrupis sõnastatud viit olemisviisi:

a. Keel suus, et kõnelda puudest ja puudega; b. Meel peas, et kõigi meeltega tajuda puud ja puid meeles pidada; c. Süda rinnus, et seista puude kaitseks ja söandada puust asju teha; d. Südamel hing, et hoida inimese ja puudevahelist suhet läbi põlvkondade;

1 Seminarid toimusid Avinurmes kolmel pühapäeval novembrist märtsini. Tööd juhtis Mikk Sarv.



e. Hingel eluase – pühad puud, kirik, puutööpaigad.

KEEL/MEEL/SÜDA/HING/ELUASE – RUUMILINE JAOTUS Avinurme pargiala tegevused on jaotatud vastavalt olemisviisidest tekkinud mentaalse jaotuse ruumivajadusloogikale.

Keel Meel Süda Hing Eluase näidisaiad, puude tundmaõppimine, riistapuud, istumispaigad

Mängud, peoplats, kiiged, lõkkekoht, skulptuurid

Pastoraat, töötoad sees ja väljas, väliköök, suitsuahi, riistapuud

Muusika, puude keel, puuliigid, praktikabaas, tünnid

Kristlik sümboolika, mälestused

Renoveeritud pastoraat moodustab oma aktiivete tegevustega kogu pargi südameala, kust kõik tegemised, liikumised ja mõtted lähtuvad ning kuhu koonduvad. Kirik eluasemena väärtustab minevikku, ajaloosündmusi ja annab võimaluse ise nende lugude jutustamisel osaline olla.

Koht toimib kõige paremini, kui temas on mitte niivõrd tegevust paljudele üheaegselt, kuivõrd mitmetele tegevustele erineval ajal. Pargiruumi organiseerimist kavandades on eelkõige kinni peetud tegevuspaljususe põhimõttest, kus ruum on loodud kõiki võimalusi silmas pidades selliselt, et oleks võimalikult vähe piiranguid milleks iganes.

3.3.3.3. ProjektlahendusProjektlahendusProjektlahendusProjektlahendus Käesolev projektiosa käsitleb Elulaadikeskuse Mälestusparki, Elulaadikeskuse hoovi koos mänguväljakuga, terrassi, ürdiaeda ning kiriku juurde viivat jalgteed.



3.1.3.1.3.1.3.1. ELEMENDIDELEMENDIDELEMENDIDELEMENDID

3.1.1.3.1.1.3.1.1.3.1.1. MälestusparkMälestusparkMälestusparkMälestuspark

Mälestuspargi alale on juba eelnevatel aegadel paigutatud olulisi mälestuskive erinevate sündmuste puhul. Seepärast on loogiline ja loomulik, et kus on, sinna tuleb juurde. Selleks, et mälestuspargil tekiks arusaadav ja külastaja jaoks loomulik ülesehitus, on lähtuvalt olemasolevatest mälestuskividest antud pargile struktuur, mis võimaldab nii alasisest etapiviisilist ehitamist kui mälestusmärkide järk-järgulist lisamist vastavalt vajadusele. Struktuuri läbivaks teljeks on kavandatav uus kergliiklustee. Teljelt hargnevad sirged kiired mälestusmärkide2 juurde. Teerajad mälestusmärkide juurde on laotud samadest punastest telliskividest kui kirikuesine plats, et kogu pargiala ühtlustada. Mälestusmärkide püstitamiseks, asukohtade rõhutamiseks ja külastajatele liikumismugavuse tagamiseks laotakse tellistest ringikujulised alused, mille keskosas mälestusmärk asub. Kivide muster ja ladumise viis on antud joonistel. Kivid on laotud gradiendina, et muru kasvaks kivide vahelt läbi, moodustades omakorda mustreid ning pehmendades kivist muljet.

Kontseptsioon.

3.1.2.3.1.2.3.1.2.3.1.2. MänguväljakMänguväljakMänguväljakMänguväljak

Laste mänguväljak on paigutatud Elulaadikeskuse sisehoovi, et võimaldada igas vanuses inimestele tegevusi ühises ruumis. Hoone hoovis asub terrass ja kohvik ja tulevikus väliköök oma tegevustega. Laste mänguala koondamine hoovialasse on loogiline samm – vanemad saavad ise aega veetes lastel silma peal hoida ning samas saab korraldada ühiseid sündmusi. Mänguväljak on ümbritsetud madala nö Seeneringiga, mis loob defineeritud mänguala ruumi, olles samas pingiks-lauaks-pikutamiseks. Puitpakkudest müür ümbritseb liivakasti, ronimisrada, mängumajakest, ronilat, mänguloomi. Mängukoha pinnakatteks on puitlaast. Mänguväljaku elemendid on rõõmsates värvitoonides (sead roosad, lehmad mummulised jne – värvimisse kaasatakse kohalikke lapsi). Mänguväljaku ümbruses

2 Mälestusmärk ei pea olema ainult ei kivi ega sammas, vaid võib olla puu, põõsas, kuju vms. Millega iganes mingeid sündmusi mäletada tahetakse.



on kohaliku toodanguna (värvimata) puuskulptuurid – kodumaised metsloomad-linnud, kelle seljas saab ka ronida.

LAMMAS LEHM

MÄNGUMAJAKE SIGA

SEENERING RONILA

ÄMBLIKUVÕRK PUUKUJUD



LAMAV HUNT METSISED

KIIK „KALEVIPOEG“

3.1.3.3.1.3.3.1.3.3.1.3. Terrass Terrass Terrass Terrass

Olemasolevat terrassi on pikendatud samas mahus, kattes kõrgustevahed vastavalt kahe ja kolme astmega. Terrass tuleb ehitada olemasoleva terrassiga sarnastest materjalidest (rihveldatud immutatud terrassilauad) ja kasutada samu töövõtteid, et säiliks ühtsus.

3.1.4.3.1.4.3.1.4.3.1.4. Jalgtee kirikusseJalgtee kirikusseJalgtee kirikusseJalgtee kirikusse

Parklast ja bussijaamast toob kiriku jalgväravast kirikuplatsile olemasoleval platsil kasutatud klinkertellisest väravalaiune tee.

3.1.5.3.1.5.3.1.5.3.1.5. HaljastusHaljastusHaljastusHaljastus

Enamus olemasolevaid suuri puid säilitatakse. Likvideerimisele kuuluvad haiged ja kujunduse edasiarendusi takistavad puud-põõsad.



3.1.6.3.1.6.3.1.6.3.1.6. Ürdiaed Ürdiaed Ürdiaed Ürdiaed

Ürdiaed on mõeldud kohalikus köögis kasvatatavate roogade maitsestamiseks. Osad ürdid külvatakse kevaditi uuesti, osad on püsikud. Ürdiaed on maapinnast kõrgemal asuvad immutatud puidust kastid, et hõlbustada taimede eest hoolitsemist ning pakkuda külastajatele võimalust lõhnavate taimede vahel ringi käia. Kastide vahekäigud on tehtud selliselt, et inimesed mahuvad seal vabalt kõndima. Vahekäikude pinnakatteks on puitlaast. Ürdiaia kuju on võetud renoveeritud pastoraadimaja akna originaalkujust. Ürdiaias kasvatatakse järgmisi taimi: harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis), lavendel (Lavendula officinalis), põld-võõrkapsas e rukola (Eruca sativa), aedtill (Anethum graveolens), aedmajoraan (Majorana hortensis), sidrunmeliss (Melissa officinalis), petersell (Petroselinum crispum), harilik salvei (Salvia officinalis), tüümian e aed-liivatee (Thymus vulgaris), vürtsbasiilik (Ocimum basilicum), harilik aniis (Pimpinella anisum), harilik pune e oregano (Origanum vulgare), aed-piparrohi (Satureja hortensis), teekummel (Chammomilla recutita), harilik rabarber (Rheum rhaponticum).



3.2.3.2.3.2.3.2. MAHUDMAHUDMAHUDMAHUD

Jrk nrJrk nrJrk nrJrk nr Töö nimetusTöö nimetusTöö nimetusTöö nimetus ÜhikÜhikÜhikÜhik KogusKogusKogusKogus

1111 TEEDE JA PLATSIDETEEDE JA PLATSIDETEEDE JA PLATSIDETEEDE JA PLATSIDE EHITAMINEEHITAMINEEHITAMINEEHITAMINE 1.1 kirikuesine teekirikuesine teekirikuesine teekirikuesine tee mmmm²²²² 127127127127 1.1.1 klinkertellis m² 127 1.1.2 liiv m³ 16 1.1.3 killustik (fr. 16-32) m³ 19 pinnasetööd kokku m³ 45 1.2 mmmmälestusparälestusparälestusparälestuspargi rajadgi rajadgi rajadgi rajad mmmm²²²² 271271271271 1.2.1 tallamimuru muruseeme kg 1.2.2 klinkertellis m² 170 1.2.3 liiv m³ 10 1.2.4 killustik (fr. 16-32) m³ 27 1.2.5 tallamismuru killustiku ja mullasegu m³ 10 1.2.5.1 killustik (fr. 16-32) m³ 7,5 1.2.5.2 muld m³ 2,5 pinnasetööd kokku m³ 55 1.3 ürdiaia alusürdiaia alusürdiaia alusürdiaia alus mmmm²²²² 84848484 1.3.1 puitääris jm 26 1.3.2 filterkangas m² 94 1.3.3 puitlaast m³ 16 pinnasetööd kokku m³ 16 1.4 mmmmänguväljakänguväljakänguväljakänguväljaku alusu alusu alusu alus mmmm²²²² 201201201201 1.4.1 filterkangas m² 214 1.4.2 puitlaast m³ 40 pinnasetööd kokku m³ 40 2222 MUUD ARHITEKTUURSED MUUD ARHITEKTUURSED MUUD ARHITEKTUURSED MUUD ARHITEKTUURSED

VÄIKEVORMIDVÄIKEVORMIDVÄIKEVORMIDVÄIKEVORMID

2.1 terrassterrassterrassterrass 2.1.1 soonega laud 25X95X6100 tk 77 2.1.2 laag 50X200X5400 tk 16 2.1.3 pärlin 50X200X6100 tk 3 2.1.4 kahvelplaat tk 12 2.1.5 pruss 100X150X400 tk 80 2.1.6 pruss 100X150 jm 50 2.1.7 sarrus D16X1300 tk 12 2.1.8 soonega küljelaud jm ca 50 2.1.9 vaivundament D250X1500(kokku 8,1

m²) tk 12

2.1.10 lihtvundament m³ 2,2 2.2 Kalevipoja kiik tk 1 2.3 Tammsaare lehm tk 1 2.4 Tammsaare siga tk 1 2.5 Tammsaare lammas tk 1 2.6 väikelaste kiik ja liumägi tk 1 2.7 ronimismaja tk 1 2.8 ämblikuvõrk tk 1 2.9 lillekujuline liivakast tk 1



2.10 rõngas tk 3 2.11 puukujude paigaldamine tk 12

4.4.4.4. TaimmaterjalTaimmaterjalTaimmaterjalTaimmaterjal

4.1.4.1.4.1.4.1. Nõuded istikuteleNõuded istikuteleNõuded istikuteleNõuded istikutele

Istutatavad taimed peavad vastama EVS 778:2001 ”Ilupuude ja põõsaste istikud” standardis toodud tingimustele. Kasutada järgmises suurusklassis istikuid:

• lehtpuud kõrgusega 3 m ja tüve läbimõõduga soovitavalt mitte alla 8 cm;

4.2.4.2.4.2.4.2. IstutamineIstutamineIstutamineIstutamine

Vastavalt EVS 778:2001 ”Ilupuude ja põõsaste istikud” standardile peavad istikud vastama järgmistele tingimustele:

• paljasjuursetel istikutel peab olema juurestik liigiomaselt arenenud, narmasjuurtega, maapealse osaga tasakaalus ning oluliste vigastusteta;

• mullapalliga istiku juurepalli suurus peab olema tasakaalus maapealse osa mõõtmetega;

• nõuistik peab olema kasvualuses hästi juurdunud. Istikutealune pind multšitakse okaspuukoorepuruga min 20 cm paksuselt ja istutusaugud täidetakse viljaka kasvumullaga. Puuistikud kõrgusega üle 120 cm toestatakse soovitavalt 2...4 tugiteibaga. Tugiteivas rammitakse maasse 1/3 ulatuses, maapealse osa pikkus peab ulatuma vähemalt poole puu kõrguseni. Tugiteibad hoitakse vähemalt 2 aastat peale istutamist ja seejärel eemaldatakse. Et istikuid mitte kahjustada, tuleb tüve ja toe kinnituskonstruktsiooni vahele paigutada tüve kaitsev mähis. Jälgida, et puuistikud oleksid istutusjärgselt vertikaalsuunas otse. Istutustööd paljasjuurelistel istikutel, okaspuudel ja suure mullapalliga lehtpuudel teha aprilli II-III dekaadis ja mai I-II dekaadis või septembri II-III dekaadis ja oktoobri I dekaadis. Konteineristikuid võib istutada terve vegetatsiooniperioodi jooksul. Istutamisel lõigata ära kuivanud ja vigastatud oksad ning juured. Peale istutamist rikkalikult kasta. Istutusjärgselt tuleb taimi kasta regulaarselt kahe aasta jooksul, vähemalt kord nädalas.

4.3.4.3.4.3.4.3. HoolduspõhimõttedHoolduspõhimõttedHoolduspõhimõttedHoolduspõhimõtted

Istutatud taimedel tuleb vajaduse korral igal kevadel ära lõigata kuivanud ja vigastatud oksad. Samuti tuleb kevadeti täiendada istutusaladel (sh üksikistutuste alused alad) okaspuukoorepuru kihti. Kaks aastat peale istutamist (so 3. aasta kevadel), kui taimed on juurdunud ja normaalselt kasvavad, võib koorepuru enam mitte täiendada, ent umbrohutõrjet tuleb resti vahelt endiselt jätkata. Kaks aastat peale istutamist võib eemaldada ka tugiteibad. Ilupuudele ja põõsastele tuleb teha hoolduslõikust, mis seisneb kuivanud, sammaldunud, murdunud ja vigastatud okste äralõikamises. Hoolduslõikust võivad teostada vaid vastava koolitusega spetsialistid. Säilitatavate puude tüved tuleb ehitustööde ajaks kaitsta!

Documents

Avinurme PP seletuskiri · 2012-08-29 · Käesolev projektiosa käsitleb Elulaadikeskuse Mälestusparki, Elulaadikeskuse hoovi koos mänguväljakuga, terrassi, ürdiaeda ning kiriku