AVINURME VALLA EELARVESTRATEEGIA aastateks 2017 2021 · aastateks 2017 –2021 1.Sissejuhatus ... Riigieelarve . Avinurme Valla eelarvestrateegia seaduse kohaselt koostatakse eelarvestrateegia

Avinurme Valla eelarvestrateegia

AVINURME VALLA EELARVESTRATEEGIA

aastateks 2017–2021

1.Sissejuhatus Valla arengukavas püstitatud visiooni, arengueesmärkide saavutamise täitmiseks vajalikud

rahalised vahendid tuleb leida valdavalt vallaeelarvest. Oluline on kaasata täiendavaid

eelarveväliseid ressursse, ennekõike Euroopa Liidu struktuurifondide ja ka erasektori

vahendeid.

Eelarvestrateegia on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast tulenev finantsplaan viie

eelseisva eelarveaasta kohta. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt

koostatakse valla eelarvestrateegia arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja

kavandatavate tegevuste finantseerimise planeerimiseks.

Eelarvestrateegias esitatakse informatsioon arengukava eesmärkide täitmiseks kavandatavate

olulisemate tegevuste maksumuse kohta. Volikogu määrab arengukavaga valla prioriteetsed

tegevussuunad ja eelarvestrateegiaga finantsprojektsiooni. Eelarvestrateegia koostamisel ja

menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37.

Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Rahandusministeeriumile andmed eelarvestrateegia kohta

eelarveaastale eelneva aasta 30. oktoobriks.

Strateegias esitatakse eelarvepoliitilised põhimõtted, majandusolukorra analüüs ja

majandusarengu prognoos, sealhulgas põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude prognoos,

investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos

kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav

finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus.

Valla eelarvestrateegia koostamise lähtealusteks on majandusprognoosid ja valla arengukava.

Avinurme valla arengukava tegevuskavas kirjeldatud tegevuste finantseerimisel peetakse

silmas nelja omavahel seotud eelarvepoliitika üldeesmärki:

konservatiivsus, et tagada valla arenguks vajalike kokkulepitud tegevuskulude, varaliste

kohustuste ja investeeringute rahaline kaetus;

sihipärasus, et kindlustada võimalikult kõigi valla arenguvajaduste rahastamine kasutades

vallaeelarvelise osaluse sihipärast jaotamist, s.h. projektipõhist kaasrahastamist;

finantspaindlikkus, et dünaamilises keskkonnas säilitada valla finantsvõimekuse

jätkusuutlikkus; valla areng.

2. Riigi eelarve poliitika

2.1 Riigi tasandil Kohaliku omavalitsuse eelarvestrateegia on seotud üldise majanduse makrokeskkonna ja riigi

eelarvepoliitikaga.

Esimene riigi eelarvestrateegia dokument koostati 2000. aastal ning kaks aastat hiljem

kehtestati riigieelarve seadusega strateegia iga-aastase koostamise kohustus. Riigieelarve

http://www.avinurme.ee/img/avinurmevapp.gif


seaduse kohaselt koostatakse eelarvestrateegia riigieelarve eelnõu alusena järgmise

eelarveaasta ja sellele järgneva kolme eelarveaasta kohta, mille kiidab heaks Vabariigi

Valitsus rahandusministri ettepanekul.

Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada pikas perspektiivis eelarvepoliitika

jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel

tulemuslikumaks. Kehtivat riigi eelarvestrateegiat uuendatakse igal kevadel, täpsustades

kolme eelseisva aasta kavasid ning seades plaanid neljandaks aastaks.

2016.a. on rahandusministeeriumi soovitus neile valdadele, kes plaanivad ühineda, koostada

eelarve strateegia 2017-20121.a., siis ei peaks 2017.a. uut strateegiat tegema, täpsustama

peaks ainult 2016.a. andmeid.

2016. aasta suvise majandusprognoosiga saab tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel

http://www.fin.ee.

Vabariigi Valitsus on perioodiks 2016-2021 seadnud eesmärgid ja eesmärkide mõõdikud 23

tulemusvaldkonnas, milles oli Vabariigi Valitsuse prioriteetideks neli:

Vabariigi Valitsuse prioriteedid aastani 2019

1.Eesti julgeoleku tugevdamine.

2.Majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine.

3.Madalapalgaliste toimetuleku suurendamine.

4.Lastega perede toimetuleku parandamine, laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine.

5.Riigi ja kohaliku halduse reformimine, ääremaastumise leevendamine

2016.a. suvises majandusprognoosis on toodud välja riskistsenaarium 2015.a. - 2018.a.

Palk 2017.a. 4,7%, 2018.a. 5,5%, 2019.a. 5,7%, 2020.a. 5,5% ja 2021.a. 5,6%. Keskmine

kuupalk 2017.a. 1 169,60€, 2018.a. 1233,90€, 2019.a. 1 304,50€, 2020.a. 1 375,60€, 2021.a.

1 453€. Tööpuuduse määr 2017.a. 7,6%, 2018.a. 8,8%, 2019.a. 9,7%, 2020.a. 9,8%, 2021.a.

10,1%.

2.2 Avinurme valla tasandil Avinurme valla eelarvestrateegia koostamise aluseks on võetud omavalitsuse 2015.a eelarve

täitmine, 2016.aasta eeldatav eelarve täitmine, Rahandusministeeriumi ning vallavalitsuse

poolt koostatud prognoosid aastateks 2017-2021.

Avinurme valla 2017.aasta eelarve tulud on planeeritud 1 789 927€, kulud 1618 586€,

investeerimistegevus –209 704€, finantseerimistegevus – 60 490€. Eelarvestruktuuri

muudatus annab võimaluse eristada põhi-ja investeerimistegevust.

Sellise struktuuri korral selgub omavalitsusüksuse põhitegevuse tulude ja põhitegevuse

kulude vahekord, dünaamika ja omafinantseerimise võimekus (investeeringute tegemise ja

laenude maksmise võimekus).

Netovõlakoormuse arvestuses võetakse omafinantseerimise võimekus omakorda aluseks

omavalitsusüksuse netovõlakoormuse piirmäära suurendava näitajana. Kohaliku omavalitsuse

finantsjuhtimise (KOFS) seaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus üldjuhul tagama

positiivse põhitegevuse tulemi, mis on 2017.a. planeeritud 171 341€ ning netovõla koormus ei

tohi ületada 60% põhitegevuse tuludest, meil on see planeeritud % 40,1%.


Erandina on lubatud kavandada põhitegevuse tulemilubatud väärtusest (null) väiksemana

kaheks mittejärjestikuks aastaks või järgmiseks eelarveaastaks, kui jooksva aasta eelarve

põhitegevuse tulem on kavandatud mitte väiksemana kui null.

Eelarve tuludes kajastatakse kogu valla tulubaas. Eelarveaasta jooksul täiendatakse

eelarvetulusid sihtotstarbeliselt laekunud summadega. Laekunud tulud suunatakse vastavalt

sihtotstarbele eelarvekulude täienduseks.

Avinurme Vallavalitsus

2015 täitmine

2016 eeldatav täitmine

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

2021 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 1 697 547 1 703 801 1 789 927 1 967 041 1 897 040 1 906 839

1 930 465

Maksutulud 697 828 740 000 773 000 807 650 844 032 867 531 891 157

sh tulumaks 617 458 660 000 693 000 727 650 764 032 787 531 811 157

sh maamaks 80 370 80 000 80 000 80 000 80 000 80 000 80 000

Tulud kaupade ja teenuste müügist 328 436 315 237 328 436 305 000 311 700 318 000 318 000

Saadavad toetused tegevuskuludeks 669 878 647 214 687 141 853 041 739 958 719 958 719 958

sh tasandusfond ( lg 1) 174 923 161 878 158 640 155 467 152 357 152 357 152 357

sh toetusfond ( lg 2) 448 116 480 336 498 501 517 574 537 601 537 601 537 601

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 46 839 5 000 30 000 180 000 50 000 30 000 30 000

Muud tegevustulud 1 405 1 350 1 350 1 350 1 350 1 350 1 350

Põhitegevuse kulud kokku 1 462 452 1 588 068 1 618 586 1 687 677 1 740 530 1 796 026

1 851 297

Antavad toetused tegevuskuludeks 103 265 117 623 103 265 105 330 105 330 105 330 105 330

Muud tegevuskulud 1 359 187 1 470 445 1 515 321 1 582 347 1 635 200 1 690 696

1 745 967

sh personalikulud 873 295 927 267 990 043 1 057 069 1 109 922 1 165 418

1 223 689

sh majandamiskulud 483 352 522 278 522 278 522 278 522 278 522 278 522 278

sh muud kulud 2 540 20 900 3 000 3 000 3 000 3 000 0

Põhitegevuse tulem 235 095 115 733 171 341 279 364 156 910 110 813 79 168

Investeerimistegevus kokku 11 047 -124 867 -209 704 -172 000 -266 000 -235 000 -107 000

Põhivara müük (+) 25 601 6 000 0 0 0 0 0


Põhivara soetus (-) -23 806 -151 376 -1 236 554 -1 120 000 -1 450 000 -1 871 919 -135 000

sh projektide omaosalus -66 394 -35 329 -197 704 -160 000 -254 000 -206 318 -95 000

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 38 114 31 956 1 038 850 960 000 1 196 000 1 665 601 40 000

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -12 925 0 0 0 0 0 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 0 0 0 0 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0 0 0 0 0 0

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 0 0 0 0 0

Antavad laenud (-) 0 0 0 0 0 0 0

Finantstulud (+) 0 0 0 0 0 0 0

Finantskulud (-) -15 937 -11 447 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000

Eelarve tulem 246 142 -9 134 -38 363 107 364 -92 490 -124 187 -27 832

Finantseerimistegevus -58 980 -60 490 -60 490 -60 490 -60 490 -60 490 -60 490

Kohustuste võtmine (+) 0 0 0 0 0 0 0

Kohustuste tasumine (-) -58 980 -60 490 -60 490 -60 490 -60 490 -60 490 -60 490

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 187 162 -69 624 -98 853 46 874 -169 980 -184 677 -88 322

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 566 219 496 595 395 742 442 616 272 636 104 641 7 319

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 1 236 224 1 175 734 1 115 244 1 054 754 994 264 933 774 865 965

Netovõlakoormus (eurodes) 670 005 679 139 719 502 612 138 721 628 829 133 854 965

Netovõlakoormus (%) 58,0% 39,9% 40,1% 31,1% 38,0% 43,5% 44,9%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 410 569 1 022 281 1 073 956 1 676 184 1 138 224 1 144 103

1 158 279

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 85,0% 60,0% 60,0% 60,0%


Vaba netovõlakoormus (eurodes) 445 486 343 142 354 454 1 064 046 416 596 314 971 292 314

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - 0% 5% 10% -4% 1% 1%

Põhitegevuse kulude muutus - 9% 2% 4% 3% 3% 3%

Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,16 1,07 1,11 1,17 1,09 1,06 1,04

Netovõlakoormus ilma kohustusteta, mille võrra võib netovõlakoormuse piirmäära ületada 58% 39,86% 40,20% 31,12% 38,04% 43,48% 44,86%

Investeeringuprojektid* (alati "+" märgiga) 2015

2016 eeldatav täitmine

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

2021 eelarve

projekt 1 Kõnnitee 0 1 622 463 554 0 0 476 000 50 000

sh toetuse arvelt 394 000 426 000

sh muude vahendite arvelt

(omaosalus) 1 622 69 554 50 000 50 000

projekt 2 Teede ja tänavate korrashoid 30 352 43 477 80 000 40 000 40 000 40 000 40 000

sh toetuse arvelt 30 352 43 477 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000


(omaosalus) 40 000

projekt 3 Avin.Gümnaasim

Spordihoone 90 350 49 000 0 0 0 555 000 45 000

sh toetuse arvelt 31 956 31 956 510 000


(omaosalus) 58 394 17 044 45 000 45 000

projekt 4 Muud projektid 8 000 15 440 46 000 0 160 000 0 60 000

sh toetuse arvelt 5 000

136 000 51 000


(omaosalus) 8 000 10 440 46 000 24 000 9 000

projekt 5 Vesi-ja kanal. 0 21 446 30 000 700 000 750 000 700 919 0

s.h. toetuse arvelt 650 000 700 000 639 601

s.h. muude vahendite arvelt 50 000 50 000 61 318


projekt 6 Avinurme Katlamaja 0 10 723 0 0 100 000 100 000 0

s.h. toetuse arvelt 4 500 50 000 50 000

s.h. muude vahendite arvelt 6 223 50 000 50 000

projekt 7 Avinurme

Katlamaja trassii 0 0 0 140 000 140 000 0 0

s.h. toetuse arvelt 70 000 70 000

s.h. muude vahendite arvelt 70 000 70 000

projekt 8 Lasteaed 0 0 15 000 240 000 260 000 0 0

s.h .toetuse arvelt 200 000 200 000

s.h. muude vahedite arvelt 15 000 40 000 60 000

Eelpool nimetamata

muud projektid kokku 0 0 583 000 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 553 850 sh muude

vahendite arvelt (omaosalus) 29 150

KÕIK KOKKU 128 702 120 262 1 187 554 1 120 000 1 450 000 1 871 919 195 000

sh toetuse arvelt 62 308 84 933 987 850 960 000 1 196 000 1 665 601 91 000


(omaosalus) 66 394 35 329 197 704 160 000 254 000 223 000 104 000

3. Tulubaasi prognoos Põhitegevuse tuludena käsitletakse eelarvestrateegias vastavalt KOFS-ile järgmisi tulusid:

maksutulud

tulud kaupade ja teenuste müügist

saadavad toetused

muud tegevustulud

Põhitegevuse tulude kasv tuleb põhiliselt maksutulude kasvust, mille peamine osakaal on

üksikisiku tulumaksu laekumisel

3.1 Maksutulud Tulumaks ja maamaks on omavalitsuse põhiline tuluallikas. 2017 aastal on tulumaksu osa

põhitegevuse tulust 39,00 % ja maamaksul 4,46 % kokku 43,46 %. Tulumaksu summa

aastatel 2017-2021 peaks suurenema kokku 17,01 %, s.h. 2017.a. 5,00%, 2018.a. 5%, 2019.a.

5%, 2020.a. 3% ja 2021.a. 3%.

2017.a. on riigil planeeritud miinimum palga tõus 9,3%.


Maamaksumääraks on kehtestatud alates 2014.a. 2% maa maksustamishinnast. Alates 2014.a.

näeb seadus ette elamu- ja õuemaade puhul üldise maksuvabastuse. (0,15 ha maa omaniku ja

kasutaja kohta tiheasustusega aladelt ning 2,0 ha mujal).

Maamaksu laekumine on planeeritud sama, s.o 80 000€ 2016.a. – 2021.a.

Tulumaksu prognoosimine põhineb kolme eelduse prognoosimisel ─ maksumaksjate arvu

muutus, sissetulekute suuruse muutus ning tulumaksu laekumise ja sisstulekute suhe.

Riigi poolt omavalitsustele eraldatud tulumaksumäär oli 2008.a. 11,9% brutopalgalt, kuni

2009.a. 01.04. 11,93% ja edasi 2012.a. 11,4% ja alates 2014.a. 11,6%, suurendus on tingitud

maa maksuvabastuse kompensatsioonist.

3.2 Tulud kaupade ja teenuste müügist Olulise osa tuludest 18,35% moodustavad tulud kaupade ja teenuste müügist. 2017.a. kokku

328 436€.

3.3 Saadavad toetused Tasandusfond on riigilt saadav mittesihtotstarbeline eraldis omavalitsuste tulude

tasandamiseks. Tasandusfondi prognoosimisel on lähtutud 2015.a riigieelarvega kinnitatud

tasandusfondi arvutamise mudelist. Tasandusfondi arvutamise valem võtab arvesse

arvestuslikud tulud ja arvestuslikud kulud ning tulude puudujäägi vabariigi keskmisest

tasemest kompenseerib koefitsiendiga 0,9.

Arvestuslike tulude leidmisel võetakse aluseks kolmel eelneval aastal laekunud tulumaksu ja

loodusvarade kasutamisõiguse tasude kaalutud keskmine ning eelneva aasta arvestusliku

maamaksu suurus.

Arvestuslike kulude planeerimisel võetakse arvesse laste, tööealiste inimeste ja vanurite arv,

arvestuslikud teepikkused ja andmed puuetega inimeste kohta.

Tasandusfondi eraldis moodustab 2017.a. 8,86 % põhitegevuse tuludest.

Tabel 2. Saadavad toetused tegevuskuludeks

2012 2013 2014 2015 2016

Tasandusfond 177 900 194 167 179 316 174 923 161 878

% 13,22% 13,17 -8,14% 10,30% 9,50%

Toetusfond 309 774 333 531 369 283 405 804 432 041

s.h. hariduskulud 285 726 309 380 345 407 365 978 403 154

Toimetulekutoetus 15 757 10518 7 856 7 128 14 278

Sotsiaalteenuste toetus ja vajaduspõhine toetus 8 227 13 577 15 967 32 653 14 562

Sündide ja surmade toetus 64 56 53 45 47

KOKKU 567 910 527 698 487 674 580 727 593 919

% -3 % 0 0 0 0

2017 2018 2019 2020 2021

Tasandusfond 158 640 155 467 152 357 152 357 152 357

% 9,0% 8,0% 8,03% 7,99% 7,89%

Toetusfond 458 501 477 574 497 601 497 601 497 601

s.h. Hariduskulud 421 319 440 392 365 978 365 978 365 978

Toimetulekutoetus 14 278 14 278 8 326 8 326 8 326

Sotsiaalteenuste toetus 22 857 22 857 31 456 31 456 31 456

Sündide ja surmade toetus 47 47 47 47 47

KOKKU 617 141 633 041 649 958 649 958 649 958


2017.a. toetusfondi on 458 501 eurot, mis moodustab 25,62 % põhitegevuse tuludest. See

koosneb riigi poolt eraldatavatest vahenditest hariduskuludeks, toimetulekutoetuseks ja

sotsiaalteenuste osutamiseks.

Kõige suurem toetusfondi osa on toetus hariduskuludeks. See toetus on ette nähtud õpetajate

ja koolijuhtide palkadeks (kogu haridustoetusest ca 85,0%), koolituseks, õppevahendite

soetamiseks, investeeringuks, ainesektsioonide tööks, õpilasüritusteks, koolilõuna toetuseks.

Haridustoetus arvutatakse mudeli järgi, milles kõige suurem osatähtsus on õpilaste arvul, aga

arvesse võetakse ka klassikomplektide arvu ja muid näitajaid.

Haridustoetuse suurus on 2017 aastal 421 319€.

Toimetulekutoetus on ette nähtud kehtestatud reeglite järgse toimetulekutoetuse maksmiseks.

Toimetulekutoetuse suuruseks on prognoositud 2017.a. 14 278 €. Seejuures tuleb arvestada,

et aasta kasutamata toimetulekutoetuse jääk on üle kantud järgmisse aastasse ja vajaduse

korral korrigeeritakse ka järgnevate aastate toimetulekutoetuse summat.

Toetusfondi eraldatakse ka kohalike teede ehituseks ja remondiks.

3.4 Muud tegevustulud Muud saadud toetused tegevuskuludeks on saastetasud, vee erisoodustus maks ning

rahandusministeeriumilt pedagoogide õppelaenu kustutamiseks eraldatavad summad, samuti

põllumajandusministeeriumilt eraldatavad koolipiima toetused, raamatukogudele eraldis

raamatute ostmiseks, projektide tegevuskulude toetused.

2018.a. on tegevustuludesse on arvestatud ka 150 000€ ja 2019.a. 20 000€ ühinemistoetust.

4. Põhitegevuse kulud Põhitegevuse kuludena käsitletakse eelarvestrateegias vastavalt KOFS-ile järgmisi kulusid:

- antavad toetused

- muud tegevuskulud

Põhitegevuse kulud on prognoositud järgmistest printsiipidest lähtudes:

antavate toetuste summa on aastast 2015 103 265€, 2017.a. sama summa, alates 2018.a. –

2021.a. planeeritud 2% suurem.

Muud tegevuskulud jagunevad personalikuludeks ja majandamiskuludeks.

2017.a. on personalikuludel on arvestatud tõus 6,77 %, 2018.a. 6,77%, 2019.a. 5%, 2020.a.

5%, 2021.a. 5% võrreldes eelneva aastaga. 2017.a. on miinimumpalga tõus riigi poolt

arvestatud 9,3%.

Avinurme valla allasutustes majandamiskulud 2017.a. 522 278.a. ja planeeritud 2021.a. sama

summa..

5. Põhitegevuse tulem Põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe on põhitegevuse tulem. Tulenevalt KOFS-

ist peab põhitegevuse tulem olema 0 või positiivne alates. Tegelikkuses peab põhitegevuse

tulem olema siiski positiivne, sest lisaks põhitegevuse kulude katmisele on vaja teha ka

investeeringuid, tasuda võetud laene ja intresse.


Tabel 3. Põhitegevuse tulem

2016 2017 2018 2019 2020 2021

Põhitegevuse tulem 115 733 171 341 279 364 156 910 110 813 79 168

Tabel 4. Finantskulud

2016 2017 2018 2019 2020 2021

Finantskulud -11 447 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000

Finantskulud koosnevad SA Keskkonnainvesteeringute keskusele ja Riigi Kinnisvara AS-le

makstavatest intressidest.

6. Investeerimistegevus Investeeringute finantseerimiseks on võimalik kasutada kolme allikat: omavahendeid, laenu

võtmist ning sihtfinantseerimise vahendeid.

Investeerimise teoreetiline võime peab olema selline, et eelarve tulem peab tagama eelnevalt

võetud laenude teenindamise ja uute rahastuse saanud ning vajalike investeeringute

teostumise.

Vastavalt strateegiale on Avinurme vallas omafinantseerimise võimekuse näitaja.

Netovõlakoormus 2015.a. 1,16 ja 58,00 %, 2016.a. 1,07 ja 39,86 %, 2017.a. 1,11 ja 40,09%,

2018.a. 1,17 ja 31,02 %, 2019.a. 1,09 ja 37,93%. 2020.a. 1,06 ja 43,38%, 2021.a. 1,04 ja

44,29%.

Investeerimistegevuse rahavoogudes käsitletakse eelarvestrateegias KOFS-i regulatsioonist

tulenevalt järgmisi elemente:

Põhivara soetus

Põhivara müük

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine

Osaluse soetus

Osaluse müük

Muude aktsiate ja osakute soetus

Muude aktsiate ja osakute müük

Antavad laenud

Tagasilaekuvad laenud

Finantstulud ja kulud

2017.a. planeeritavad investeeringud kokku 1 187 554€, s.h. toetuste arvelt 987 850€ ja

omaosalus 199 704€.

1. Projekt „Kõnnitee“ 463 554€, s.h. toetus 394 000€, omaosalus 69 554€

2. Projekt „Teede ja tänavate korrashoid“ kokku 80 000€, s.h. teede rekonstrueerimine

toetuse arvelt 40 000€ ja bussijaama ehitus 40 000€.

3. Muud projektid 46 000€, s.h. omaosalus ujula remont 9 000€, kultuurikeskuse remont

20 000€ ja üldplaneering 17 000€.


4. Lasteaia rekonstrueerimise projekteerimine omaosalus 15 000€.

5. Projekt „Mustvee Tervisekeskus“ 583 000€ s.h. toetus 553 850€ omaosalus 29 150€.

2018.a. planeeritavad investeeringud kokku 1 120 000€, s.h. toetuste arvelt 960 000€ ja


1. Projekt „Teede ja tänavate korrashoid“ toetuse arvelt 40 000€.

2. Projekt „ Vee ja kanalisatsiooni edasi arendamine“ 700 000€, s.h. toetuse arvelt 650 000€ ja

omaosalus 50 000€. Projekti kogumaksumus on 2 150 912€ ja kestus 2018-2025.a.

3. Avinurme Katlamaja trassid 140 000€, sh. toetuse arvelt 70 000€ ja omaosalus 70 000€.

Projekti kestus 2016-2019.a.

4. Projekt Avinurme Lasteaia rekonstrueerimine 240 000€, s.h. 200 000€ toetuse arvelt ja

40 000 omaosalus. Kestus 2018-2020.a. kogu summas 500 000€.

2019.a. planeeritavad investeeringud kokku 1 450 000€, s.h. toetuste arvelt 1 196 000€ ja



2. Muud projektid 160 000€, s.h. Ulvi keskuse arendamine 100 000€, toetuse arvelt 85 000€

ja omaosalus 15 000€ ja tänavavalgustuse rekonstrueerimine 60 000€, toetuse arvelt 51 000e

ning omaosalus 9 000€.

3. Avinurme Katlamaja rekonstrueerimine 100 000€, s.h. toetuse arvelt 50 000€ ja omaosalus

50 000€. Kokku maksumus 200 000€, kestus 2018-2020.a.

4. Projekt Avinurme Lasteaia rekonstrueerimine 260 000€, s.h. toetuse arvelt 200 000€ ja


5. Projekt „ Vee ja kanalisatsiooni edasi arendamine“ 750 000€, s.h. toetus 700 000€ ja

50 000€ omaosalus.

6. Avinurme Katlamaja trassid 140 000€, s.h. toetuse arvelt 70 000€ ja omaosalus 70 000€.

2020.a. planeeritavad investeeringud kokku 1 871 919€, s.h. toetuste arvelt 1 665 601€ ja


1. Projekt „Kõnnitee“ kokku 476 000€, s.h. toetuse arvelt 426 000€, omaosalus 50 000€.

Kogu projekt on 560 000€ aastatel 2020-2021.


3. Avinurme Gümnaasium III ja IV etapp 555 000€, s.h. toetused 510 000€ ja omaosalus

45 000€. Kogu projekti maksumus 600 000€ aastatel 2020-2021.

4. Projekt „ Vee ja kanalisatsiooni edasi arendamine“ 700 919€, toetuse arvelt 639 601€ ja

omaosalus 61 318€

5. Avinurme Katlamaja rekonstrueerimine kokku 100 000€, s.h. toetused 50 000€ ja


2021.a. planeeritavad investeeringud kokku 195 000€, s.h. toetuse arvelt 91 000€ ja



2. Projekt „Kõnnitee“ omaosalus 50 000€.

3. Avinurme Gümnaasium III ja IV etapp omaosalus 45 000€.


4. Muud projektid Ulvi maja lammutus kokku 60 000€, s.h. toetus 51 000€ ja omaosalus 9

000€

7. Finantseerimistegevus Finantseerimistehingud on eelarve põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe katmaks

teostatavaid finantstehinguid ( laenude võtmine)

Finantseerimistegevuse rahavoogudes käsitletakse vastavalt KOFS-ile järgmisi elemente:

Laenude-, kapitalirendi võtmine, võlakirjade emiteerimine

Võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi kohustuste täitmine ja emiteeritud võlakirjade

lunastamine

Finantseerimistegevuse rahavoogudes on kesksel kohal netovõlakoormus. Netovõlakoormus

on võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe, kus netovõla koormuse

arvestuses võetakse võlakohustusena arvesse bilansis kajastatud kohustused.

Tabel 5. Laenukohustused

2016 2017 2018 2019 2020 2021

Laenukohustused -60 490 -60 490 -60 490 -60 490 -60 490 -60 490

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse laenuleping sõlmiti 06.04.2005.a. summas 127 823€

AS Emajõe Veevärk projektis osalemiseks. Tagasimaksmine algas 2014.a. ja kestab 2023.a.

Riigi Kinnisvara AS on sõlmitud kapitalirendi leping Avinurme Gümnaasiumi

rekonstrueerimiseks 2008.a. kestab 2031.a.

8. Likviidsed varad Likviidsete varadena võetakse arvesse bilansis kajastatud raha ja pangakontodel olevaid

vahendeid.

2016.a. on planeeritud likviidsete varade vähenemine 69 624€, 2017.a. on 98 853€, 2018.a.

suurenenud 46 874€, 2019 vähenenud 169 980€, 2020.a. 184 677€, 2021.a. 88 322€.

2015.a. oli likviidsete varade jääk 566 219€ ja 2021.a. lõpuks on likviidsete varade jääk

1 637€

9. Finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmine Põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus on arvutatud kassapõhise raamatupidamise

arvestuse andmete alusel ja aasta lõpu seisuga. Netovõla koormuse piirmäär mahub

lubatavasse 60% sisse alates 2015.a. eelarvest.

KOFS-i p§ 34 lg 4 järgi võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60%-ni vastava aasta

põhitegevuse tuludest kuni 2016.a. lõpuni.

10. Kokkuvõte Koostatud eelarvestrateegia põhjal saab teha järeldused:

- Avinurme valla finantsolukord on rahuldav

- Põhitegevuse tulem on plaanitud positiivne, tagab see valmisoleku ka võimaliku

majanduslanguse tingimustes


- Omavalitsusel on vajadusel võimalik kaasata täiendavaid vahendeid investeeringuteks

- Omavalitsuse suureks riskiks on tulubaasi tuginemine ühele tulu allikale – tulumaksule

- Netovõla piirmäär ei ületa enam 60%.

Documents

AVINURME VALLA EELARVESTRATEEGIA aastateks 2017 2021 · aastateks 2017 –2021 1.Sissejuhatus ... Riigieelarve . Avinurme Valla eelarvestrateegia seaduse kohaselt koostatakse eelarvestrateegia