1

Lisa Avinurme Vallavalitsuse 21.05.2014.a.määrusele nr 2 AVINURME VALLA RAAMATUPIDAMISE SISE-EE SKIRI 1.peatükk ÜLDSÄTTED §1. Avinurme Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted (1 ) Avinurme valla raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi sise-eeskiri) lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad Raamatupidamise seadusest (edaspidi RPS), Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjast” (edaspidi ÜE) ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ).Eelarve koostamise ja täitmise arvestuse korraldus tuleneb Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS), Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (edaspidi KOFS) ja Avinurme valla õigusaktidest. (2 )Sise-eeskiri selgitab ja täpsustab Eesti hea raamatupidamistava nõudeid ministeeriumi kui Raamatupidamise seaduse § 2 lõikes 4 nimetatud riigiraamatupidamiskohustuslase suhtes ning on riigi raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjaks ÜE § 1 lg 4 mõistes. (3) Avinurme Vallavalitsuse ametiasutuse ja valla hallatavate asutuste ( edaspidi Hallatavate asutuste ) raamatupidamisarvestust peetakse tsentraliseeritult. Raamatupidamist korraldab pearaamatupidaja. Pearaamatupidajale allub raamatupidaja ning sekretär-kassapidaja ( edaspidi Raamatupidamisüksus ) kellede õigused, kohustused ja vastutus määratud nende ametijuhendites. (4 ) Hallatava asutuse igapäevast tegevust juhib asutuse juht, kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest. (5 ) Raamatupidamisarvestus peab olema korraldatud nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine tema finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. ( 6 ) Raamatupidamise arvestust peetakse raamatupidamistarkvara PMen abil. ( 7 ) Avinurme Vallavalitsusele on Rahandusministeeriumi poolt eraldatud tehingupartneri kood /172101/.

2.peatükk KONTOPLAAN § 2 Kontode kasutamine (1) Kontoplaan koosneb järgmistest koodidest:

1) kontode koodid 2) tehingupartnerite koodid 3) tegevusalade koodid 4) allikate koodid 5) rahavoo koodid

(2) Raamatupidamisüksus kasutab majandustehingute kirjendamiseks ÜE lisas 1 kinnitatud 6-kohalist kontot.

2

§ 3 Tehingupartneri ja allika koodide kasutamine (1) Tehingute kirjendamisel tuleb valitud kontole lisada tehingupartneri kood, kui kontoplaanis on kontol vastavas veerus märge “nõutav”. Tehingupartneri koodi lisamine on nõutav riigi konsolideerimisgrupisiseste tehingute eristamiseks ja konsolideeritud aruannete koostamiseks ning muu analüütilise informatsiooni saamiseks ( tehingud residentidega ja mitteresidentidega vms). Koodid algusega 001-799 näitavad avaliku sektori sisest konsolideerimisgruppi. Koodid 800-999 ülejäänud isikuid. (2) Põhivara kontodel on tehingupartneri kood nõutav ainult aruandeaasta põhivara soetuste (rahavoo kood 01) korral. (3) Allika kood (ÜE lisa 4) on nõutav:

1) sihtfinantseerimisega seotud nõuete ja kohustuste kontodel, sh kaasfinantseerimise nõuete ja kohustuste kontodel; 2) kontogrupis 257 – välisabi sihtfinantseerimine ja kaasfinantseerimine põhivara soetamiseks ja sellelt kogunenud kulumi kontodel; 3) saadud ja antud välisabi sihtfinantseerimise tulu- ja kulukontodel, sh kaasfinantseerimise ja sihtfinantseerimise vahendamise kontodel (kontogrupp 350, 351, 450); 4) põhivara kontodel nendel varadel, mis on renditud kapitalirendi tingimustel;

§ 4 Tegevusala koodide kasutamine (1) Tegevusala kood kajastab asutuse poolt täidetavaid funktsioone ning tegevusala kood lisatakse kõikide tulemiaruande kulukontode korral. (2) Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse põhivara kontodel lisatakse tegevusala kood ainult aruandeaasta soetuste kohta. (3)Tegevusala koodid ja tegevused Avinurme Vallavalitsuses.

1)Volikogu 01111 2)Vallavalitsus 01112 3)Reservfond 01114 4)Valitsemise muud üldised teenused –kulud 01330

muud üldised teenused hõlmavad üksusi, kes tegelevad tsentraliseeritud arhiivide korrashoiuga ning säilitamisega, valitsussektori omanduses või kasutuses olevate hoonete haldamisega jne.

5) Teadus- ja arendustegevus 01600 hõlmab arengukava kulusid 6)Muud üldised teenused/ kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 01600

muud üldised valitsussektori teenused hõlmavad valijate registreerimist, valimiste ja referendumite läbiviimist, osalemine IVOL eelarvetes ja ühistegevuses

7)Valitsussektori võla teenindamine 01700

valitsussektori võla teenindamine hõlmab valitsussektorisse kuuluvate üksuste poolt tagatud ja võetud laenudelt intresside tasumist ning muid võla teenindamisega seotud kulusid. Avinurme vallale võetud kohustustest tulenevad intressid.

8)Avinurme valla avalik kord ja julgeolek 03200

Avalik kord ja julgeolek hõlmab politsei ja päästeteenistuse kulusid.

3

9) Maakorraldus 04210 Maareformialane tegevus, maakatastrisse ja kinnisturegistisse andmete sisestamine. Maa munitsipaalomandisse taotlemise kulud.

10) Muu energia ja soojamajandus 04360 Avinurme katlamaja kulud.

11)Vallateede korrashoid 04510

045101 Kõnnitee ja 045102 valla teede korrashoid ja ehitamine. Teede ehitamise ja hoolduse järelevalve.

12)Turismiobjektide korrashoid ja projektid 04730 Turismialaste teenuste edendamine ja arendamine. Reklaamkirjanduse ja muu sarnase väljaandmine ja levitamine; Üldkasutatavate puhkealade ja turismiobjektide rajamiseks ja korrashoiuks ettenähtud kulud.

13) Jäätmekäitlus, sh. prügimajandus 05100 Jäätmekäitluse korraldamine .

14) Heakord ja haljastus 054001 Avinurme aleviku ja valla heakorra kulud

15) Tänavavalgustus 06400 Avinurmes, Ulvil ja Pärnikul

16) Vallavarade haldamine 066051

Valla hoonete arendamise korraldamine, tühjade korterite küttekulude, hooldus- ja kapitaalremondi kulude tasumine ja muud omanikupoolsed kohustused.

17) Valla korterite haldamine 066053 Valla korterite haldamise korraldamine, korterite remont.

18) Kalmistud 066054

Kalmistu korrashoiuga ja Haudi programmi hooldamisega seotud kulud. 19) Hooldus ja taastusravihaigla teenus Mustvees 07340

Toetus taastusravihaiglale 20) Ujula 081031

Vabaaja- ja sporditeenuste pakkumine Avinurme ujulas.

21) Noorsootöö 08107 Noorte tegevusega seotud kulud: ruumide kasutamine, transport, koolitused, õppepäevad, projektid. Toetus MTÜ-le Just Mind noorsootöö korraldamiseks.

22) Valdade mängud 081091 Valla esindamine maakonna-, vabariigi ja rahvusvahelistel üritustel.

23) Peipsi mängud 081092 Peipsi suve- ja talimängudel osalemine ja korraldamine

24) Muud üritused 081099

4

Mänguväljakute ja suusaradade hooldamine. Mittetulundusühingute tegevustoetus, spordi- ja kultuuriprojektide kaasfinantseerimine. Parimate noorsportlaste toetamine.

25) Avinurme Valla Raamatukogud 08201 Avinurme ja Ulvi raamatukogude personalikulud ja majanduskulud,

26) Avinurme Kultuurimaja 082021 Kultuuriteenuste pakkumine, tegevuste haldamine. Siia kuuluvad rahvuslikud, regionaalsed ja kohalikud pidustused, mille peamine eesmärk ei ole turistide meelitamine

27) Seltsitegevus Mittetulundusühingute tegevustoetus, ka eraldis MTÜ Avinurme Elulaadikeskusele muuseumi töö korraldamiseks

28) Ringhäälingu- ja kirjastamise kulud 08300 Vallalehe toimetamine, trükkimine – eraldis MTÜ Just Mindi-le ja valla kodulehe kulud.

29) EELK Avinurme Kogudus 08400 Tegevustoetus

30) Tünnilaat 086001 Tünnilaada korraldamise kulud.

31) 086001 Külaliikumune Avinurme valla küladele eraldised

32) Avinurme Lasteaed 091101

Avinurme Lasteaia tegevuskulu

33) Arveldused teiste lasteaedadega 091102 Osalemine teiste omavalitsuste kuludes laste kulude katmisel

34) Põhikooli õpetajate palk 092121 Riigi poolt antud tasandusfondi põhikooli õpetajate personalikulud

35)Arveldused teiste põhikoolidega 092122 Osalemine teiste omavalitsuste hariduskuludes koolilaste kulude katmisel

36) Gümnaasiumi õpetajate palk 09213 Riigi poolt antud tasandusfondi gümnaasiumi õpetajate personalikulud

37) Avinurme Gümnaasium 092201 Avinurme Gümnaasiumi personalikulud ja tegevuskulud ning riigi poolt antud kaudsed kulud 38) Arveldused teiste gümnaasiumidega 092202 Osalemine teiste omavalitsuste hariduskuludes koolilaste kulude katmisel. 39) Õpilasveo eriliinid, õpilastransport 09600 Kulud laste kooli ja koju veoks sealhulgas: õpilasveo eriliinid ja maakondlikud liinid Sõidupletite kompenseerimine kaugliinidel läbi toetuste. 40) 096011 Avinurme gümnaasiumi köök

5

Gümnaasiumi toitlustuskulud. 41) 096012 Avinurme Lasteaia köök Lasteaia toitlustuskulud. 42) Koduhooldus 101211

Koduhooldaja personalikulud, puuetega inimeste toetus, erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks.

43) Puuetega inimeste toetus 101212 Puuetega inimeste toetus hõlmab eriabivahendite, ravimi, transpordikulude toetust.

44)Puuetega laste hooldamine /riik/ 101213 Riigi poolt antud vahendid puuetega laste hooldamiseks

45)Lapsehoiutoetus / riik LHTÜ/ 101214 Toetus puuetega lastele, tugiteenuse osutamine

46 )Puuetega laste toetus /vald/ 101215 Valla toetused.

47) Avinurme päevakeskus 102001 Personalikulud, ruumide kulud erivajadustega inimestele, transpordikulud, ürituse kulud

48) Hooldekodud 102002 Kaetakse osaliselt valla kodanike ülalpidamiskulud hooldekodudes.

49) Sünnipäevatoetus eakatele 102011 Toetused üle 80 aastastele sünnipäeva puhul.

50) Küttepuude ostu toetus 102012 Toetus üksikvanuritele ja puuetega inimestele. 51) Asenduskodud ja lastelaagrid 10400 Toetused Avinurme valla lastele, kes elavad lastekodudes ja laagrites osalemise toetus. 52) Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 104002

Sinna alla kuuluvad järgmised toetuseliigid: hooldus perekonnas riigi toetus /VPPT/, prillitoetus, matusetoetus, sünnitoetus, kriisiabi, ranitsa- ja suurperede toetus, perede jõulutoetus.

53) Töötute sotsiaalne kaitse 10500 Töötutele tehtud projektid.

54) Riiklik toimetulekutoetus 10701

Sotsiaalhoolekande seaduse alusel riiklikest vahenditest makstav toimetulekutoetus, personalikulud, administratiivkulud,koolituskulud, transpordikulud, info-ja kommunikatsioonikulud.

55) Sotsiaal haldus 10900

6

Sotsiaali haldus hõlmab sotsiaalse kaitse alaste tegevuste haldamist ja toetamist, sotsiaalse kaitse pakkumiseks vajalike õigusaktide ja standardite ettevalmistamist ja jõustamist.

§ 5 Rahavoo koodide kasutamine ( 1 ) Rahavoo koodi lisamine on nõutav investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoo aruande koostamiseks ning rahavoo kood lisatakse finantsinvesteeringute, kinnisvarainvesteeringute, põhi- ja bioloogiliste varade ning võlakohustuste kontodele. ( 2 ) Aruandeaasta jooksul kajastatakse kontode saldode muutusi vastavalt ÜE lisas 5 toodud rahavoo koodidele. § 6 Eelarveklassifikaatorite kasutamine Eelarvest väljamaksete teostamisel kasutatakse rahandusministri poolt kinnitatud eelarveklassifikaatoreid kõige detailsemates koodides.

3.peatükk ARUANDED

§ 6 Saldoandmikud ( 1 ) Raamatupidamisüksus koostab ÜE lisades 1, 2, 3, 4 ja 5 toodud kontoplaani järgi saldode järjestatud loetelu ehk saldoandmiku ÜE §-s 8 toodud perioodide kohta. (2 )Raamatupidamisüksus sisestab iga kuu saldoandmikud Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi hiljemalt vastava aruandeperioodi lõpule järgneva kuu 25. kuupäevaks. ( 3 ) Raamatupidamisüksus on kohustatud esitama oma saldoandmiku kalendriaasta kohta hiljemalt järgmise aasta 15 veebruariks, peale seda on aega muuta 31.märtsini, ja taotluse alusel olulisi muudatusi 30. aprillini. ( 4 ) Enne saldoandmike sisestamist Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi võrreldakse avaliku sektori üksuste vahel kord kvartalis omavahelisi saldosid vastavalt ÜE § 52 lõikele 8. § 7 Eelarve täitmise aruanded Eelarve täitmise aruandeid koostatakse raamatupidamises kvartaalselt. § 8 Statistilised aruanded Statistilised aruanded koostatakse ja esitatakse Statistikaametile kinnitatud mahus ja tähtaegadel. § 9 Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni, töötuskindlustusmaksete ja käibemaksu deklaratsioonid Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni, töötuskindlustusmaksete ja käibemaksu deklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektroonselt vastavalt seaduses määratud kuupäevadele ja vormidele. § 10 Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruanne koostatakse vastavuses üldeeskirjas esitatatud arvestuspõhimõtetega, lähtudes „ Raamatupidamise seaduses“ ja RTJ-des toodud nõuetest. Kohalikud omavalitsused avaldavad nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande 7 tööpäeva jooksul veebilehel ja teatavad sellest Rahandusministeeriumile.

7

4.peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.

§ 11 Asutuse juhi vastutus ( 1 ) Asutuse juht vastutab majandustehinguid tõestavate algdokumentide õigeaegse esitamise eest raamatupidajale. ( 2) Majandustehingute kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning asutuse juhi või volitatud isiku poolt allkirjastatud. ( 3 ) Hallatavas asutuses on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult määratud isik. ( 4 ) Asutuse juht või volitatud isik vastutab, et:

1)dokument vastab algdokumendile esitatavatele nõuetele; 2)dokument kajastab majandustehingut õigesti; 3)dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud

lepingutele; 4)tehing on seaduspärane ja vajalik; 5)tehing on kooskõlas eelarvega; 6)tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele; 7)kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 8)dokumendile oleksid märgitud valdkonna eest vastutava isiku poolt kulu täpsustavad

selgitused juhul, kui kulu täpsem sisu ei kajastu dokumendi sisust; 9)dokument jõuaks allkirjaga kinnitatult õigeaegselt raamatupidamisse.

( 5 ) Raamatupidamises tagavad raamatupidajad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi:

1)tehingu teostamise kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega; 2)raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja

eelarveklassifikaatori koodide õigsus; 3)maksetähtpäev; 4)tekkepõhine periood; 5)saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle

kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;

6)kas antud kauba, teenuse või mõne muu hüve eest ei ole juba varem tasutud; kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt; ( 6 ) Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse. § 12 Rahaliste tehingute allkirjaõiguslikud isikud Rahaliste tehingute esimese allkirjaõiguslikuks isikuks on ametiasutuses vallavanem, hallatavas asutuses vastava asutuse juht või tema määratud isik. Teine allkirjaõigusega isikuks on pangatehingutel on pearaamatupidaja või raamatupidaja. § 13 Ametiasutuse kassatehingute teostaja ( 1 ) Ametiasutuse kassatehinguid teostab sekretär-kassapidaja, kelle ametijuhendis on määratud vastavad tööülesanded.

8

( 2 ) Ametiasutuse kassa väljaminekuorderid allkirjastatakse vallavanema, pearaamatupidaja, kui ka kassa eest vastutava isiku poolt. ( 3 ) Kassa sisse- ja väljaminekuorderid vormistatakse raamatupidamisprogrammiga. §14 Raamatupidamise algdokumendid ( 1 ) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav õiend, millel peavad olema RPS § 7 toodud andmed:

1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava (majandustehingu

eest vastutava) isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;

8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. ( 2 ) Sõlmitavates töövõtu-, käsundus- või muu võlaõiguslikes lepingutes määratakse tehtud tööde või ostetud kaupade/teenuste vastuvõtjad nimeliselt. ( 3 ) Teostatud töid või vastuvõetud kaupu/teenuseid kajastavatele dokumentidele (arved, aktid jms) peavad asutusejuhid (kinnitama) andma allkirja ja kuupäeva, millega kinnitavad teenuse kättesaamist või kauba vastuvõtmist ning dokumendile või pöördele märgib kulujuht kulukoha selgituseks

1)kelle tellimusel kulu tehakse või vara ostetakse; 2)sõidukitele tehtavate kulude puhul sõiduki registreerimisnumbri ja/või

registreerimisnumbri; 3)hoonetele tehtavate kulude puhul kinnistu/hoone nime või aadressi; 4)projektidega seotud kulude puhul projekti nimetuse, mille arvelt kulu tehakse; 5)muu informatsiooni, mis selgitab kulu otstarvet.

( 4 ) Raamatupidamisüksuses määratakse töötajate ametijuhenditega, kes peavad tagama dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi ÜE § 15 lõikes 4 sätestatuga. ( 5 ) Kõik algdokumendid peavad olema allkirjastatud volitatud (allkirjaõigusliku) isiku poolt. Volitatud isikuks on asutuse juht või asutuse juhi poolt kirjalikult määratud isik (isikud). Volitatud isikuks ei või olla raamatupidamise korraldamise eest vastutav isik.

5.peatükk MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA RAAMATUPIDAMISREGISTRITE PIDAMINE

§ 15 Majandustehingute dokumenteerimine

9

( 1 ) Raamatupidamisüksus on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. ( 2 ) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. ( 3 ) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:

1)majandustehingu kuupäev; 2)raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3)debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4)tegevusala, tehingupartneri, allika ja rahavoo kood vastavalt ÜE lisas 1 nõutule; 5)kinnitatud objekti klassifikaator; 6)majandustehingu lühikirjeldus; 7)algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

§ 16 Raamatupidamisregistrid ( 1 ) Raamatupidamisüksuse raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtet kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras, (päevaraamat/ kannete väljavõte) ning kontode kaupa (pearaamat). ( 2 ) Raamatupidamisüksus kinnitab asutusesiseselt oma raamatupidamisarvestuses kasutatavad raamatupidamisregistrid. ( 3 ) Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada:

1)trükitud dokumendina; 2)kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus.

§ 17 Raamatupidamisdokumentide parandamine ( 1 ) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ei ole lubatud teha õienditeta parandusi. ( 2 ) Parandust selgitav raamatupidamisõiend peab sisaldama:

1)dokumendi nimetust ja numbrit; 2) koostamise kuupäeva; 3)tehingu majanduslikku sisu; 4)parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit; 5)paranduse sisu; 6)koostaja allkirja.

( 3 ) Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja –kirjendile. § 18 Dokumendikäibe korraldamine ( 1 ) Eelarve täitmise kvartaliaruanded koostatakse rahandusministri poolt kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumile elektrooniliselt kvartalile järgneva kuu viimasks kuupäevaks. Eelarve täitmise aruandeid koostab pearaamatupidaja . ( 2 ) Maksudeklaratsioonid koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel, s.o. aruande kuu järgneva kuu 10.ndaks kuupäevaks. Maksudeklaratsioonid trükitakse igakuuliselt pärast elektroonilist edastamist maksuametile. . ( 3 ) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel. Statistika aruanded koostab ja esitab raamatupidaja, kes korraldab raamatupidamisarvestust.

10

( 4 )Dokumendikäibe korraldus peab tagama dokumentide õigeaegse töötluse ja säilitamise. ( 5 )Raamatupidamises kontrollitakse majandustehingu toimumist kinnitava dokumendi vastavust kehtestatud nõuetele ja kehtivatele seadustele ning tehing kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel deebet- ja kreeditkontodel. (6 ) Tellimis- ja garantiikirjad allkirjastatakse asutuse juhi (vallavanem) või tema poolt volitatud isiku poolt, registreeritakse kantseleis ning säilitatakse vastavalt asutuses kehtestatud nõuetele. ( 7 )Tellimis- ja garantiikirjades peab olema:

1)tarnija nimi/nimetus ja aadress; 2)dokumendi registreerimise number ja kuupäev; 3)kauba/teenuse nimetus; 4)kogus, hind ja kogumaksumus; 5)tellimuse täitmise tähtaeg; 6)pearaamatupidaja kooskõlastus.

( 8 )Nõuet ei kohaldata garantiikirjadele, kus teenuse tellimisel ei ole teada selle täpne hind või kogumaksumus. ( 9 )Tellimis- ja garantiikirjad koostatakse juhtudel, kui seda nõuab tarnija või kui see on vajalik tulenevalt kauba/teenuse iseloomust (spetsifikatsiooni, kvaliteedi, garantiide vms tingimuste määratlemiseks). ( 10 ) Kauba või teenuse tellimisel peab selle eest vastutav isik läbirääkimisi hankijaga maksete ülekandmise tingimustes, et oleks võimalik tasuda 7 kuni 30 päeva jooksul pärast kauba/teenuse saamist. ( 11 )Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetakse raamatupidamisarvestust asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Programmi kasutatakse järgmiselt:

1)pank/kassa; 2)arveldused; 3)palk; 4)põhivara; 5)pearaamat; 6)eelarve

( 12 ) Programmi väljatrükid teostatakse igakuuliselt järgmiselt: 1)panga kanded; 2)kassa kanded; 3)hankijate kanded ja koond; 4)ostjate kanded ja koond; 5)palgalehed; 6)palgalipikud.

( 13) Programmi väljatrükid teostatakse kvartaalselt järgmiselt:

1)pearaamatu koond; 2)saldoandmik.

( 14 )Raamatupidamisregistrites raamatupidamiskirjendite kajastamise õigsuse eest vastutab pearaamatupidaja.

11

6.peatükk RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS

§ 19 Tulude, kulude ja sihtfinantseerimiste kajastamine ( 1 )Maksutulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt maksude tegelikule laekumisele ja maksude edasiandja esitatud teatisele. Maksutulud kajastatakse tekkepõhiselt. ( 2 ) Tulud majandustegevusest, muud tulud ja finantstulud kajastatakse selle asutuse tuludes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas. ( 3 )Loodusressursside kasutamise eest laekuvad tulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt tegelikule laekumisele ja loodusressursside kasutamise tasude edasiandja esitatud teatisele. ( 4 )Algdokumentidel kajastatud käibemaksukulu kajastatakse kontol 601000 olenemata käibemaksu tagasisaamisest. ( 5 )Kulude edasiandmise kajastamisel lähtutakse üldeeskirja põhimõtetest ja rahandusministeeriumi juhenditest. ( 6 )Sihtfinantseerimisena arvestatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral kasutatakse neid ainult teatud kohustuste või teatud tingimuste tagamiseks. ( 7 )Toetused, mille sihtotstarve on määramata ja eritingimustega sidumata arvestatakse mittesihtotstarbeliste finantseerimistena. ( 8 )Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama, renoveerima või muul viisil soetama teatud põhivara. ( 9 )Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, siis peavad nad kokku leppima toetuse liigi, kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. ( 10 )Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. ( 11 )Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid vastavad kulutused on veel tegemata, kajastatakse saadud vahendid sihtfinantseerimise kohustustega seotud kontol. Laekunud sihtfinantseerimist arvestatakse kohustuste kontol seni kuni kõik kulutused on tehtud ja toetuse andja poolt ka aktsepteeritud. Sihtfinantseerimine kantakse tuludesse pärast kulude aktsepteerimisteatise saamist. ( 12 )Mittesihtotstarbeline sihtfinantseerimine kajastatakse toetuse laekumisel või ülekandmisel. ( 13 ) Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse üldeeskirjast ja rahandusministeeriumi juhenditest. ( 14 )Arvelduskontol peab arvestust pankade järgi vastavatel kontodel. ( 15 )Pangakontole raha laekumisel debiteeritakse kontot 100100 või selleks täiendavalt avatud kontot ja krediteeritakse vastavat tulu kontot.

12

( 16 )Pangakontolt väljamaksete tegemisel debiteeritakse vastavat kohustuse kontot ja krediteeritakse kontot 100100 või selleks täiendavalt avatud kontot. ( 17 )Tulu võetakse arvele raamatupidamisüksuses tekkepõhise kuupäevaga tehes kande: deebet maksu-, lõivu, trahvinõuded (kontogrupp 1020) või nõuded müüdud toodete ja teenuste eest (kontogrupp 1030); kreedit tegevustulud (kontorühm 3);. (18 ) Väljamaksete tegemisel teeb raamatupidamine kande: võlgnevuste korral: deebet kohustused (kontogrupp 20), ettemaksete korral: deebet ettemaksed (kontogrupp 103); kreedit kulu eelarvest (konto 100100). (19 )Tegevuskulud võetakse raamatupidamisüksuses arvele tekkepõhise kuupäevaga tehes kande: deebet tegevuskulud (kontogrupp 4, 5, 6), deebet käibemaksukulu (konto 601000). (20 )Laekumiste ja panga teenustasude kirjendamise aluseks on pangaasutuse väljavõte kontost, v-kontole laekumiste kirjendamise aluseks on väljatrükk pangast ( 21 )Rahalisi ülekandeid tehakse ainult elektrooniliselt. ( 22 )Vallavalitsuses sisestab ülekandeid raamatupidaja (määratud ametijuhendiga), tema äraolekul teda asendav isik. ( 23 )Allkirjaõiguslikud isikud pangas kinnitatakse asutuse juhi poolt, kus I allkirja õigusega (A) on asutuse juht ja II allkirjaõigusega (A) on pearaamatupidaja. § 20 Sularaha operatsioonide teostamine ( 1 ) Sularahaga arvlemisel kasutatakse kontot 100000 – kassa, vajadusel avatakse täiendavad kontod. ( 2 )Sekretär-kassapidaja ülesandeks on teostada kassaoperatsioone ja tema materiaalne vastutus määratakse ametijuhendiga. ( 3 ) Kassas sularahatehingute teostamise aluseks on elektroonilinsed kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid. 4 )Kassasse raha laekumisel vormistatakse sissetulekuorder, millel on kohustuslikud järgmised rekvisiidid:

1)asutuse nimetus; 2)orderi number; 3)kuupäev; 4)isiku ees- ja perekonnanimi, kellelt raha vastu võetakse; 5)mille alusel raha kassasse võetakse; 6)lisatud dokumendi nimetus (vajaduse korral); 7)korrespondeeruvad kontod; 8)summa numbrite ja sõnadega; 9)kassapidaja allkiri.

( 5 )Raha vastuvõtmise kohta antakse raha kassasse maksnud isikule kviitung (üks osa kassa sissetulekuorderist), millel on kassapidaja allkiri raha vastuvõtmise tõenduseks. ( 6 )Kassast väljastatakse sularaha kassa väljaminekuorderi alusel, mille kohustuslikud rekvisiidid on:

13

1)asutuse nimetus; 2)orderi number; 3)kuupäev; 4)isiku ees- ja perekonnanimi, kellele raha makstakse; 5)mille alusel raha välja makstakse; 6)summa numbrite ja sõnadega; 7)vallavanema allkiri; 8)pearaamatupidaja ja kassapidaja allkiri; 9)raha vastuvõtja allkiri;

10)summa sõnades. ( 7 )Nõuet ei kohaldata, kui väljaminekuorder on koostatud muude nõuetekohaselt vormistatud väljamaksedokumentide (näiteks palgalehtede) alusel. ( 8 )Palgad, toetused või preemiad makstakse erandkorras välja palgalehtede alusel, koostamata eraldi kassa väljaminekuorderit. Palgalehe allkirjastavad pearaamatupidaja ja vallavanem. ( 9 )Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid mahakraapimisi, ülekirjutusi ega parandusi, isegi mitte õigeks tunnistatuid. ( 10 )Kassa sularaha liikumised registreeritakse kassaregistris (päevaraamatus) ning selle kohta tehakse väljatrükk, mille kohustuslikud rekvisiidid on:

1)kuupäev; 2)dokumendi number; 3)kassa jääk päeva alguseks; 4)korrespondeeruvad kontod; 5)päeva sissetulek ja päeva väljaminek; 6)jääk päeva lõpuks; 7)pearaamatupidaja allkiri; 8)kassapidaja allkiri.

( 11 ) Sularahakassa inventeerimine teostada vähemalt 3 korda aasta, s.h. aasta lõpus.

7.peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS

§ 21 Lõivud ( 1 ) Lõivud kajastatakse kontogrupis 320. ( 2 ) Riigilõivude puhul üldjuhul nõuet ei teki, kuna lõivu tasutakse enne teenuse osutamist. kreedit lõivutulu (kontogrupp 320). ( 3 ) Lõivutulu võib võtta arvele kassapõhiselt. ( 4 ) Vähemalt üks kord aastas hinnatakse lõivu laekumise tõenäosust. (5 ) Nõude raamatupidamiskande aluseks on õiend. § 22 Muude nõuete arvestus ( 1 )Nõudeid ostjate vastu kajastatakse kontogrupis 1030, viitlaekumisi kontogrupis 1031, laenu- ja liisingnõudeid kontogrupis 1032, muid nõudeid (kinnipidamisi töötasudest, kohtutäituritele makstud ettemaksed, sihtfinantseerimise tagasinõuded jm) kontorühmas 1036. Pikaajalisi nõudeid

14

ostjate vastu, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud alates bilansipäevast, kajastatakse kontogrupis 1530, pikaajalisi laenu- ja liisingnõudeid kontogrupis 1532 ja muid pikaajalisi nõudeid kontogrupis 1536. ( 2 )Nõuded ostjate vastu võetakse arvele arve alusel ja paralleelselt müügituluga, mis kajastatakse kontogrupis 322, 323 või 381. Nõutav on tehingupartneri (kliendi) kood. ( 3 ) Viitlaekumistena kontogrupis 1031 kajastatakse tekkepõhiselt tuludena arvestatud bilansipäevaks laekumata nõudesummad, mille kohta ei ole esitatud nõudedokumenti (arvet, vms). Tehingupartnerina näidatakse, kellelt peab laekumine saabuma. ( 4 ) Laenu- ja liisingnõuetena kontogrupis 1032 kajastatakse lühiajalisi (ühe aasta jooksul tasumisele kuuluvad summad) nõudeid, millega kaasneb intress (sh järelmaksunõuded). ( 5 ) Tehingupartneri koodina kajastatakse laenu saaja või kapitalirendile võtja kood. Nõutav on rahavoo koodi kasutamine. ( 6 )Nõuete osas peetakse analüütilist arvestust iga ostja kohta eraldi käibe ja jääkide väljatoomisega aruandekuu lõpus, mida võrreldakse pearaamatu vastavate kontode jääkidega. ( 7 )Kui nõue ei laeku määratud tähtajaks, tuleb väljastada meeldetuletus. Meeldetuletuses tuleks rõhutada maksmatajätmise tagajärgi, nagu näiteks kohtumenetluse alustamine, võlanõude edastamine kohtutäiturile jms. ( 8 ) Iga nõude laekumise tõenäosust hinnatakse eraldi. Asjaolud, mille alusel hinnatakse nõuete laekumise ebatõenäolisust, on:

1)kui raamatupidamisüksus on võlgnikule saatnud meeldetuletuskirju ja neile ei ole vastatud; 2) kui võlausaldaja on esitanud ostja või asutuse vastu hagiavalduse; 3)kui ostjale on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine.

( 9 ) Individuaalsel meetodil nõude ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse õiendiga, mille allkirjastab raamatupidaja. ( 10 )Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel kajastatakse see laekumise perioodis kulu vähendamisena ning vähendatakse ka nõude ja selle kontrakonto saldot. ( 11 )Lootusetuteks nõueteks loetakse ebatõenäoliselt laekuvateks tunnistatud arved, kui puuduvad igasugused võimalused nõude tagasinõudmiseks, sh:

1)asutusel ei ole võimalik oma nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või likvideerimise korral; 2)võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada. 3)Ebatõenäolise nõude lootusetuks tunnistamisel kantakse nõue ja selle allahindlus

bilansist välja. § 23 Ettemaksete arvestus ( 1 )Lõivu- ja trahvinõuete ettemakseid kajastatakse kontogrupis 1037, ettemakstud toetusi kontogrupis 1038, ettemakstud tulevaste perioodide kulusid kontogrupis 1039, ettemakseid varude eest kontogrupis 1089, pikaajalisi ettemakseid kontogrupis 1539, ettemakseid materiaalse põhivara

15

eest ja lõpetamata ehitusi kontogrupis 1559, ettemakseid immateriaalse põhivara eest kontogrupis 1569 ja ettemakseid bioloogiliste varade eest kontogrupis 157. ( 2 )Ettemaksete osas peetakse analüütilist arvestust iga ettemakse saaja kohta eraldi käibe ja jääkide väljatoomisega aruandekuu lõpus, mida võrreldakse igakuuliselt pearaamatu vastavate kontode jääkidega. Läbiviidud võrdlused fikseeritakse kirjalikult ning selle kinnitab oma allkirjaga võrdluse teostaja. ( 3 )ÜE § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksete tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksesumma ülekandmisel. Pikka aega arvel olevate ettemaksete (rohkem kui 3 kuud) puhul tuleb välja selgitada põhjused ning vajadusel informeerida asutuse juhti. ( 4 ) Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ajakirjanduse tellimine ja koolituspakettide tellimine konto 103990 jm, võib kanda kuludesse arve saamise kuus sel juhul, kui arve summa on väiksem ÜE § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist, s.o. 2000 EUR. ( 5 )Lähetuse kulude ja päevarahade hüvitamise aluseks on asutuse juhi käskkiri lähetusse suunamiseks Hallatava asutuse juht suunatakse lähetusse vallavanema käskkirja alusel ja tema lähetusaruande kinnitab vallavanem. (6)Lähetus hõlmab nii tööalaseid- kui koolituslähetusi. ( 7 )Lähetusega seotud kulud ja päevarahad makstakse lähetatule sularahas kassast või kantakse lähetatu pangakontole hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast vajalike dokumentide esitamist raamatupidajale. ( 8 )Asutuse ametiautode kasutamise jooksva kuu sõiduleht esitatakse hiljemalt järgneva kuu 3.ndaks kuupäevaks ametiauto kasutaja poolt asutuse juhi allkirjaga kinnitatult raamatupidajale, kes korraldab asutuse raamatupidamisarvestust. Vastavalt esitatud sõidulehe andmetele koostab raamatupidaja ametiauto kasutajale arve ametiauto kasutamise kohta ametisõitudega mitteseotud sõitudeks. Aluseks võetakse juhtkonna poolt kinnitatud vastavad tasumäärad. Esitatud arve kuulub tasumisele arvel märgitud tähtajaks. ( 9 ) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise aluseks on:

1)hallatava asutuse juhile kulude hüvitamisel marsruutleht vallavanema kinnitusega; 2)ametiasutuse teenistujale või töötajale kulude hüvitamisel marsruutleht vallavanema kinnitusega; 3)hallatava asutuse töötajale kulude hüvitamisel marsruutleht hallatava asutuse juhi kinnitusega; 4)volikogu liikmele volikogu esimehe poolt kinnitatud hüvitise saaja marsruutleht;

( 10 ) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitis kantakse hüvitist saava isiku pangakontole või makstakse sularahas kassast. ( 11 ) Vallavanem kinnitab avansisaajate loetelu ning määrab avansi maksimaalsumma (kuu või kvartali kohta). Kui avansisaajate loetelu ei ole eelnevalt kinnitatud, peab vallavanem kinnitama igakordse avansi taotluse. ( 12 )Enne avansi maksmist kontrollib raamatupidaja, kas taotleja on avansisaajate nimekirjas . ( 13 ) Avansid kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse sularahas.

16

( 14 ) Avansi kasutamise kohta esitab aruandev isik aruande. Majanduskulude avansiaruanne esitatakse raamatupidamisele vastavalt raamatupidamisüksuse dokumendikäibe korralduses kinnitatud tähtaegadele ja enne uue avansi nõudmist. ( 15 )Isikutele, kellel on avansiline võlgnevus (st. kes ei ole aruandeid esitanud või saadud avansi ülejääki tagastanud), uut avanssi ei väljastata. ( 16 )Avansiaruandele lisatakse kulusid tõendavad dokumendid. Kuludokumendid on arved, tšekid, kviitungid kaupade või teenuste eest tasumise kohta, mis peavad vastama esitatud nõuetele, v.a välisriikidest saadud kuludokumendid. Nõuetele mittevastavate dokumentide alusel kulutatud summasid ei hüvitata. ( 17 )Aruandealuste summadena saadud raha ei tohi üks aruandev isik teisele üle anda. ( 18 )Aruandva isiku poolt täidetud majandus- ja lähetuskulude aruanne kinnitatakse kulude eest vastutava isiku poolt ning esitatakse raamatupidamisele. (19 )Raamatupidamises kontrollitakse aruandes olevate summade õigsust ja algdokumentide vastavust kehtestatud nõuetele ning esitatakse vallavanemale kinnitamiseks. ( 20 ) Kinnitatud aruande põhjal koostatakse raamatupidamiskirjendid ja teostatakse arveldused aruandva isikuga. ( 21 )Aruandealustena väljaantud summadest kasutamata jäänud osa tuleb tagasi maksta asutuse kulukontole pärast aruande esitamist. Töötaja nõusolekul võib avansi ülejäägid kinni pidada töötaja palgast. § 24 Arveldused hankijatega ( 1 ) Arveldusi hankijatega kajastatakse kontogrupis 201. Lühiajalised kohustused hankijatele ostetud toodete ja teenuste eest ning hankijale tasumisele kuuluv põhivara soetamisel lisatud käibemaks kajastatakse kontol 201000. Võlg hankijatele põhivarade eest kajastatakse kontol 201010. ( 2 ) Kui hankija arvel on nii põhivara kui ka koheselt kuluks kantav osa (sh käibemaks), ja ostuarvete programmis ei ole üht arvet võimalik jaotada kahele erinevale hankija kontole, siis valitakse hankija konto olenevalt sellest, kumb summa on suurem (kas põhivara maksumus või kuluks kantav osa). Bilansipäeva seisuga esitatavas saldoandmikus tuleb kohustus põhivarade ja kuluks kantava osas kajastada eraldi vastavatel kontodel. ( 3 ) Raamatupidaja võrdleb hankijatega seotud kohustuste jääke igakuuliselt pearaamatu vastava konto jäägiga. (4) Arvelduste osas hankijatega, kus tehingupartneriks on avaliku sektori üksus, võrreldakse omavahel jääke iga kvartali lõppemisel. ( 5 ) Laenulepingu järgselt sooritatud makseid võrreldakse regulaarselt lepingutingimuste ja lepingu lisaks oleva laenugraafikuga.

17

§ 25 Palkade arveldused ( 1 ) Palkade, lisatasude, juurdemaksete, toetuste, preemiate jm rahaliste tasude arvestamise alusdokumentideks on asutuse juhi käskkirjad, vallavalitsuse korraldused, võlaõiguslike lepingute korral tööde vastuvõtmise aktid, tööaja arvestuse tabelid, puhkusetasude arvestamisel käskkirjad või puhkusegraafikud jm dokumendid. Palgaarvestus sisaldab:

1)koosseisulistele ja koosseisuvälistele teenistujatele, töötajatele palgaarvestamist kõikide töötasuliikide lõikes (kuupalk, tunnipalk, toetused, preemiad, tulemustasud jm); 2)puhkusetasude arvestamist; 3)ühekordsete väljamaksete (hüvitused töö- või teenistussuhte lõpetamisel, puhkusetoetus jm) arvestamist; 4)töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötasude arvestamist; 5)kahjuhüviste (tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitis või viivis jm) arvestamist; 6)täitedokumentide järgi tehtavaid kinnipidamisi; 7)maksude kinnipidamisi; 8)muid vabatahtlikke kinnipidamisi palgast; 9)arvestatud tasude kuukoondite tegemist; 10)isikukontokaartide vormistamist ja säilitamist.

( 2 )Töötajate ja teenistujate kuu töötasude arvestamise aluseks on tööajaarvestuse tabelid. ( 3 )Asutuses peab olema määratud töötaja (töötajad), kes vastutab (vastutavad) tööajaarvestuse tabelite esitamise eest ning tähtaeg, millal need tuleb esitada raamatupidamisele. ( 4 ) Vallavalitsuses koostab tööajaarvestuse tabelid vallasekretär sekretär-kassapidaja ning esitab need raamatupidamisele hiljemalt 5 tööpäeva enne arvestuskuu lõppu. ( 5 ) Töötasu makstakse sularahas või kantakse pangakontole ning töötasu ülekandmine toimub üldjuhul arvestuskuu viimasel tööpäeval. ( 6 ) Puhkusele minevatele või töölt/teenistusest vabastatavatele töötajatele/teenistujatele tehakse töötasuarveldused vastavalt seadusest tulenevatele tähtaegadele. ( 7 ) Palga maksmise kuupäevast erineval ajal on lubatud maksta ka toetusi, preemiaid ja muid ühekordseid tasusid. ( 8 ) Töötasude (jm tasude) pangaülekannete aluseks on maksedokument, millel on järgmised kohustuslikud rekvisiidid:

1)dokumendi number ja kuupäev; 2)ees- ja perekonnanimi; 3)väljamakstav summa; 4)pearaamatupidaja ja asutuse juhi või volitatud isiku allkiri.

( 9 )Töötasude arvestamise kohta peetakse vastavat raamatupidamisregistrit, analüütilist arvestust peetakse iga töötaja kohta isikukaartidel. ( 10 )Palgalipikud väljastatakse töötaja soovil kas elektroonselt töötaja e-posti aadressile või trükitakse välja. Kui ei võimalda elektroonset palgalipikute edastamist, trükitakse see välja ning jagatakse töötajatele asutuste juhtide kaudu või individuaalselt. ( 11 ) Palgalipikutel peab olema märgitud:

1)töötaja nimi; 2)palgaarvestuse kuu ja aasta; 3)arvestatud töötasu palgaelementide lõikes;

18

4)kinnipidamised töötasust; 5)panka ülekantav summa.

( 12 ) Töötasukulud kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 500, tehingupartneri koodina kajastatakse füüsiliste isikute koodi (800699). Töötasu arvestamisel tehakse kanne: deebet töötasu (kontogrupp 500), kreedit töötasu võlgnevus (konto 202000). ( 13 ) Tegelik puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksutulu kantakse tekkepõhiselt arvestuskuudesse. Kui puhkusetasu väljamakse tehakse puhkusele eelneval kuul, kasutatakse ettemaksete kontosid. ( 14 ) Puhkusetasude väljamaksmisel veel saabumata perioodi eest tehakse alljärgnevad kanded: puhkusetasu väljamaksmise kuul: deebet töö- ja puhkusetasu ettemaksed (konto 103930), kreedit töötasu võlgnevus (konto 202000); deebet deklareeritud sotsiaalmaksukulu töötasu ettemakselt (konto 103931), kreedit sotsiaalmaksu kohustus (konto 203010); deebet deklareeritud töötuskindlustusmakse kulu (tööandja kulu) töötasu ettemakselt (konto 103932), deebet töötasu kohustus (see osa töötuskindlustusmaksest, mis peetakse kinni töötaja palgast - konto 202000), kreedit töötuskindlustusmaksete kohustus (konto 203030); deebet töötasu võlgnevus (konto 202000), kreedit kogumispensioni maksete kohustus (konto 203035), siis, kui töötaja on liitunud kogumispensioni II sambaga; deebet töötasu võlgnevus (konto 202000), kreedit üksikisiku tulumaksu kohustus (konto 203020). deebet sotsiaalmaks töötasudelt (konto 506000). ( 15 ) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. ( 16 ) Puhkusetasu ja sellega seotud maksukohustuste korrigeerimisel tehakse kanne: kui kohustus on suurem eelmise aasta kohustusest, siis vahe kantakse aruandeaasta kuludesse puhkusetasu kontodele vastavalt ametialapõhigruppidele (deebet); sotsiaalmaks sellelt kontole 506000 (deebet) ja töötuskindlustusmakse kontole 506040 (deebet), kreedit puhkusetasude kohustus (konto 202010). kui kohustus on väiksem mõne ametialapõhigrupi osas, siis näidatakse vähenemine kulu vähenemisena vastaval puhkusetasu kontol (miinusega) ja korrigeeritakse vastavalt maksukohustust. § 26 Maksude arveldused ( 1 ) Töötasudelt tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete kinnipidamine, arvestamine ja ülekandmine ning töötajatele tehtud erisoodustustelt maksude arvestamine ja ülekandmine Maksu- ja Tolliametile toimub kehtivate maksuseaduste järgi. Maksude arvestuse õigsuse eest vastutab pearaamatupidaja. ( 2 ) Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioon koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse deklaratsiooni koostaja. ( 3 ) Kontogrupis 2030 kajastatakse tekkepõhised deklareeritud maksukohustused, mis peavad võrduma Maksu- ja Tolliameti poolt näidatud tekkepõhise nõudega bilansipäeval. ( 4 )Tulu-, sotsiaal-, töötuskindlustus-, kogumispensioni makse ja käibemaksu kohustuse kajastamisel on tehingupartneri kood Maksu- ja Tolliameti kood (014003). ( 5 )Töötasudelt ja toetustelt sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse arvestamisel on tehingupartneri kood alati füüsilise isiku kood.

19

( 6 ) Kui töötasude väljamaksmine toimub arvestuskuule järgneval kuul, kasutatakse maksukohustuste kajastamiseks vahekontosid ( ÜE § 31 lg 4) – deklareerimata maksukohustused (202001 – deklareerimata sotsiaalmaksukohustus, 201002 – deklareerimata kinni peetud tulumaks, 202003 – deklareerimata kinni peetud ja arvestatud töötuskindlustusmakse, 202004 – deklareerimata kinni peetud kogumispensioni makse). Vahekontodel maksukohustuste kajastamisel on tehingupartneri kood füüsilise isiku kood. ( 7 ) Maksude ülekandmise aluseks on maksudeklaratsioon või selle alusel koostatud õiend, millele on alla kirjutanud koostaja ja pearaamatupidaja. ( 8 )Maksude ülekandmisel tehakse kanne: deebet maksukohustused (kontogrupp 2030), kreedit pank (konto 100100). ( 9 )Eri-soodustustustelt arvestatud maksud kajastatakse: deebet tulumaks erisoodustustelt (konto 506030), kreedit erisoodustuste ja ettevõtja tulumaksu kohustus (konto 203040); deebet sotsiaalmaks erisoodustustelt (konto 506010), kreedit sotsiaalmaksu kohustus (konto 203010). Maksukulude (kontogrupp 506) kajastamisel on tehingupartneri kood alati füüsilise isiku kood, maksukohustuste kajastamisel on tehingupartneri kood Maksu- ja Tolliameti kood 014003. Erisoodustustelt maksude arvestamise ja raamatupidamiskirjendite koostamise aluseks on õiend, millele kirjutab alla koostaja ja pearaamatupidaja. 8.peatükk

VARUDE ARVESTUS § 27 Varude arvestus lähtutakse RTJ 4 põhimõtetest ( 1 ) Tooraineid ja materjale võib kanda koheselt kuluks, kui arve summa on väiksem ÜE § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist. ( 2 ) Ostudokumendil peab olema asutusejuhi poolt märge kulukoha kohta , kus või milleks materjale kasutatakse. § 28 Bilansiväline varude arvestus ( 1 ) Raamatupidamisüksuses on lubatud pidada varude arvestust bilansiväliselt ( 2 ) Varade kohta, mille maksumus on 320 eurot kuni 1999 eurot (ilma käibemaksuta) ja kasutuskestvus üle ühe aasta, kantakse raamatupidamises soetamisel koheselt kuluks ning nende kohta peetakse analüütilist arvestust bilansiväliselt vara liikide ja asutuse juhi poolt määratud varade eest vastutavate isikute lõikes koguselises ja summalises väljenduses. Kuni 31.12.2003a. soetatud varad on arvel koos käibemaksuga. (3) Alla 320 eurose maksumusega ja üle ühe aastase kasutuskestvusega varad, mis enne käesolevate eeskirjade kehtestamist on kantud bilansiväliste varade registrisse, võib registrist välja kanda või arvestada seal kuni vara tegelikult kasutusest väljalangemiseni. (4) Tooraine ja materjali varude arvestamisel on lubatud kasutada lihtsustatud arvestusmeetodit, pidades laoarvestust bilansiväliselt. Sellisel juhul kantakse soetatud tooraine ja materjalid raamatupidamises koheselt kuludesse vastavale kulukontole ning käibemaksu osa kontole 601000. ( 5 )Toiduainetelao bilansivälisel arvestamisel kantakse toiduained ostmisel koheselt kuluks, s.h toiduainete kulu kontole 552100 ja käibemaks kontole 601000.

20

( 6 ) Toidu müümiseks oma (v.a õpilased, hoolealused) töötajatele kehtestatakse asutuse juhi poolt keskmise toidupäeva maksumuse alusel toidu hind. Toidu hinna kalkuleerimisel võetakse arvesse toiduainete maksumus koos käibemaksuga ja kaudsete kulude maksumus. (7) Toidu müük kajastatakse kandega: deebet nõuded ostjate vastu (konto 103000), kreedit tulud majandustegevusest (kontogrupp 322). ( 8 ) Toidu müük oma asutuse töötajatele toimub sularahas või ülekandega majandustegevusest laekuva tulu kontole. 9.peatükk

VARADE ARVESTUS § 29 Materiaalse ja immateriaalse põhivarade arvestuses lähtutakse RTJ-s 5 esitatud põhimõtetest. ( 1 ) Varade valdamine, kasutamine, kasutusse andmine, võõrandamine, koormamine ja muu viisil käsutamine (ka mahakandmine) on reguleeritud riigivaraseaduse, Vabariigi Valitsuste määruste, siseministri määruste ja asutuse juhi käskkirjadega. ( 2 ) Põhivara kajastatakse selle raamatupidamisüksuse bilansis, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (kasutab vara oma majandustegevuses) ja kannab põhilisi vara kasutamisega seotud riske. Kui vara soetamist finantseerib üks vallaasutus-üksus ja seda hakkab kasutama teine vallaasutus-üksus, antakse varad üle aktiga. ( 3 ) Põhivaradena arvestatakse: osalused konsolideerimisgrupi ja sidusüksustes (kontogrupp 150), pikaajalised finantsinvesteeringud (kontogrupp 151), ajatatud maksu-, lõivu- ja trahvinõuded (kontogrupp 152), pikaajalised nõuded ja ettemaksed (kontogrupp 153), kinnisvarainvesteeringud (kontogrupp 154), materiaalne põhivara (kontogrupp 155), immateriaalne põhivara (kontogrupp 156) ja bioloogilised varad (kontogrupp 157). ( 4 ) Vastutus põhivarade eest määratakse kindlaks teenistuja ametijuhendiga või asutuse juhi käskkirjaga. Kui vastutavat isikute ei ole määratud, on varade eest vastutav asutuse juht. ( 5 ) Põhivarade registreerimise muudes registrites (riigivararegister, hooneregister, autoregister jm) korraldab varade eest vastutav isik ning vastutab ka vajalike muudatuste tegemiste eest nendes registrites. ( 6 ) Põhivarade arvestust peetakse kontode ja varade eest vastutavate isikute lõikes. ( 7 ) Vara kajastatakse selle asutuse bilansis, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu. ( 8 ) Finantsinvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 3 nõuetest, (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid) tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises. ( 9 ) Osalused kajastatakse kontorühmas 150, lähtudes RTJ 11 nõutest.

21

( 10) Asutuste bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Sellised varad kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse asutuse raamatupidamise aruandes. ( 11 ) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste omandis oleva vara haldus, müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub volikogu poolt vastuvõetud vara valitsemise korrast lähtudes. ( 12 ) Asutuse juht võib määrata asutusesiseselt vastava valdkonna varade eest materiaalselt vastutava isiku ja sõlmida temaga materiaalse vastutuse lepingu. § 30 Kinnisvarainvesteeringud. ( 1 ) kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 põhimõtetest ja üldeeskirjast; ( 2 ) kinnisvarainvesteeringuteks loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksuse ei kasuta oma põhitegevuses; ( 3 ) kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontorühmas 154 soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumus, millest on maha arvatud kogunenud kulu ja võimalikud allahindlused); ( 4 ) kinnisvarainvesteeringud hinnatakse ühekordselt ümber vastavalt üldeeskirjas toodud põhimõtete kohaselt, kui nende õiglane väärtus erineb oluliselt nende bilansilisest jääkmaksumusest; ( 5 ) kinnisvarainvesteeringu amortisatsioon ja kinnisvarasvarainvesteeringu müügi tehing kajastatakse vastavalt üldeeskirjale; ( 6 ) kinnisvarainvesteeringute arvestust peavad ametiasutuses pearaamatupidaja. § 31 Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus: ( 1 ) materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 esitatud põhimõtetest ja üldeeskirjast; ( 2 ) põhivaraks loetakse varasid, mille hinnanguline kasulik tööiga on üle aasta ja kapitaliseerimise alampiir on alates 01.01.2011 2000 eurot ilma käibemaksuta, väljaarvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. ( 3 ) põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda- ja asukohta (vara soetamismaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele); ( 4 ) põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu, vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve), kui seda tehakse oma töötajate poolt, vara soetamiseks võetud laenude kulu (sh intressikulu), käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (va tööjõukuludelt arvestatud maksud); maa arvestatakse bilansis maa maksustamishinnaga;

22

( 5 ) põhivara parendustega seotud kulutused lisatakse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need pikendavad vara kasulikku tööiga ja tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme; ( 6 ) põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset vara kasutamisea lõpuni, samuti parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööd kajastatakse tulemiaruandes aruandeperioodi kuluna; ( 7 )põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused; ( 8 ) materiaalne põhivara võetakse raamatupidamises arvele arve, ostu-müügilepingu, vastuvõtmis-üleandmisakti või muu dokumendi alusel; ( 9 ) iga põhivaraobjekti kohta peetakse üldeeskirja kohast arvestust põhivarakaartidel, millel säilitatakse informatsioon põhivaraga toimunu kohta; ( 10 ) põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutusele võtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul; ( 11 ) juhul kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, siis kajastatakse nii soetusmaksumust kui kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud; ( 12 ) amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi vara tundva spetsialisti kirjalikul ettepanekul, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast; § 32 Põhivarade soetus ( 1 ) Põhivarade soetamisel tehakse raamatupidamiskanne: deebet põhivara (kontogrupp 15- soetusmaksumus), deebet käibemaks (konto 601000), kreedit võlad hankijatele põhivara eest (konto 201010 – põhivara soetusmaksumus), kreedit võlad hankijatele (konto 201000 – käibemaks). ( 2 ) Raamatupidamisüksuses peetakse põhivarade analüütilist arvestust põhivarakaartidel, millel peab kajastuma detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. ( 3 ) Põhivarakaarte peetakse elektrooniliselt. ( 4 ) Sihtfinantseerimisega soetatud põhivara analüütilisel arvestusel lisatakse põhivarale paralleelne konteering (deebet kontogrupp 257, kreedit kontogrupp 351), et toimuks sihtfinantseerimise kandmine tuluks põhivara kasuliku eluea jooksul. Sihtfinantseerimise amortiseerimist kajastatakse rahavoo koodiga 49. ( 5 ) Mitterahalisel sihtfinantseerimisel võetakse põhivara arvele saadud vara õiglases väärtuses kandega: deebet põhivara (kontogrupp 155 või 156), kreedit sihtfinantseerimine (konto 257000 või 257100 olenevalt sihtfinantseerimise liigist). Toetuse andja poolt finantseeritud uute põhivarade soetus võetakse arvele soetusmaksumuses rahavoo koodiga 01 ja sihtfinantseerimine rahavoo koodiga 05. Kui varade üleandja annab tasuta üle oma kasutuses olnud põhivara, siis võetakse see arvele vara õiglases väärtuses rahavoo koodiga

23

19. Kui vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, raamatupidamiskandeid vara kohta ei tehta ning vara kajastatakse bilansiväliste varade registris. ( 6 ) Varade eest vastutavad isikud peavad nende vastutusel olevate varade kohta nimestikku, mis kajastaks vara asukohta asutuses, kasutaja nime, inventari numbrit ja vajaduse korral muid iseloomulikke tunnuseid (näiteks tehase number, muudes registrites registreerimise number jms). ( 7 ) Kui vastutav isik annab tema vastutusel oleva vara tööülesannete täitmiseks teiste ametiisikute kasutusse, annab vara saaja allkirja konkreetse vara vastuvõtmise ja vastutavale hoiule ülemineku kohta. Vara vastuvõtmise ja kasutaja vastutavale hoiule ülemineku kohta vastava dokumendi koostamise ja säilitamise kohustus on vara eest vastutaval isikul. Sellekohase arvestuse pidamist ja selle õigsust kontrollib vastutava isiku vahetu juht. § 33 Amortisatsiooni arvestus ( 1 ) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates põhivara kasutuselevõtmise kuust kuni selle täieliku amortiseerumiseni või kasutusest eemaldamise kuule eelneva kuuni. ( 2 ) Olemasolevate põhivarade amortisatsiooninormi ei muudeta, kui need ei ole oluliselt erinevad vara tegelikust elueast. Uutele põhivaradele kehtestatakse alljärgnevad amortisatsiooninormid: Põhivara liik Eeldatav kasulik

eluiga aastates Amortisatsiooni norm protsentides

Hooned, eluhooned, korterid 10-50 4-13 % Rajatised (väljakud, teed, trassid, side- ja elektriliinid jms)

10-20

4-13 %

Rajatised ( sillad jms) 20 4-13 %

Masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid) inventar

5 – 10 10 – 40 %

Sõiduautod 5 20 % Eriotstarbelised sõidukid (sh veoautod, bussid jm maismaasõidukid)

5 - 10

10 – 40 %

Õhu- ja veesõidukid 5 – 10 10 – 20 % Mööbel, bürooseadmed 5-10 10-40 % Muu inventar 5-10 10 – 40 % Arvutustehnika (v.a serverid, võrguriistvara) 2-3 30 - 40 % Serverid, võrguriistvara 5 20 % Immateriaalne põhivara 2 – 20 5 – 50 %

( 3 ) Põhivara liikidel, millele ei ole määratud täpset amortisatsiooninormi, teeb ettepaneku selle kehtestamiseks vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. ( 4 ) Kui uute põhivarade soetamisel on teada, et vara tegelik kasulik eluiga on erinev, määrab vara tundev spetsialist varale amortisatsiooninormi lähtudes tegelikust kasutuseast. ( 5 ) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventuurikomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, esitab ettepanekud amortisatsiooninormi muutmiseks. ( 6 ) Amortisatsiooniperioodi muutust kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, tagasiulatuvalt amortisatsiooni ümber ei arvestata.

24

( 7 ) Põhivarade väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine, moraalne vananemine jm) viiakse läbi allahindlus. ( 8 ) Allahindluse läbiviimiseks teeb ettepaneku vara eest vastutav isik või inventuurikomisjon ning see teostatakse asutuse juhi käskkirjaga selleks moodustatud komisjoni või inventuurikomisjoni poolt. ( 9 ) Allahindlus vormistatakse allahindluse aktil, mis esitatakse kinnitamiseks vallavanemale. Aktile peab olema lisatud selgitus põhivara väärtuse languse põhjuse kohta. Vallavanema poolt kinnitatud allahindluse akt edastatakse raamatupidamisele. Varade allahindlus kajastatakse aruandeperioodi kuludes koos amortisatsiooniga. ( 10 ) Parendustega seotud kulutuste kohta, mis tõstavad vara/RTJ 5 tähendus/ väärtust, tootlustaset või kvaliteeti ja pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende kulutuste maksumus on vastavuses ÜE § 43 lg 1 toodule, koostatakse akt. Akti koostamise kohustus on parenduste (renoveerimiste) eest vastutaval isikul ning see on aluseks põhivara soetusmaksumuse suurendamiseks. ( 11 ) Akt allkirjastatakse koostaja ja vara eest vastutava isiku poolt ning edastatakse raamatupidamisele, kus tehakse vastav raamatupidamiskanne. ( 12 ) Teede ja trasside parendused võib võtta arvele iga-aastaste ehitustööde kogumitena, kui neil on ühesugune hinnanguline keskmine kasulik eluiga. § 34 Põhivarade müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine ( 1 ) Põhivarade müük toimub kooskõlas „Riigivaraseadusega“. Raamatupidamisüksuses kajastatakse põhivara müügi kanded ostjale väljastatud arve alusel alljärgnevalt: deebet nõuded müüdud põhivara eest (konto 103010), kreedit põhivara müügihind (kontogrupp 381). Müüdud põhivara bilansist välja kandmisel tehakse kanne: deebet müüdud põhivara jääkväärtus (kontogrupp 381), deebet põhivara kogunenud kulum (kontogrupp 155 või 156), kreedit põhivara soetusmaksumus (kontogrupp 155 või 156). ( 2 ) Müügiga seotud kulud kajastatakse eraldi kontogrupis 381, tehingupartneri koodina näidatakse selle üksuse kood, kes esitas kulude aluseks oleva arve. ( 3 ) Põhivara müügitulu laekub pangakontole – tulu vara müügist, ( 4 ) Varade tasuta üleandmisel riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele vormistab vara eest vastutav isik kahes eksemplaris saatelehe või vara üleandmise - vastuvõtmise akti ning mõlemapoolselt allkirjastatud saateleht või akti üks eksemplar esitatakse raamatupidamisele teatise vormistamiseks. Teatis edastatakse vara saaja raamatupidamisele elektroonselt või paberkandjal. ( 5 ) Teatisele tuleb märkida:

1) põhivara vastuvõtja asutuse nimi; 2) põhivara üleandja asutuse nimi; 3) koostamise kuupäev; 4) üleandmise aluseks oleva dokumendi nimetus, kuupäev; 5) põhivara nimetus, 6) põhivara soetusmaksumus; 7) põhivara kogunenud kulum ja jääkväärtus;

25

8) üleandja raamatupidamiskanded, nende tegemise kuupäev ja üleandja tehingupartneri kood; 9 )koostaja nimi, ametinimetus, kontakttelefon.

( 6 ) Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara üleandmisel riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele antakse üle ka sihtfinantseerimise soetusmaksumus ja kogunenud kulum. Üleandja kajastab sihtfinantseerimise kohustuste üleandmist rahavoo koodiga 35 ning sihtfinantseerimise kohustuste saaja kajastab seda rahavoo koodiga 36. ( 7 ) Põhivara üleandja raamatupidamine kannab tasuta üleantud põhivarad bilansist ja analüütilise arvestuse registrist maha üleandmise-vastuvõtmise akti kuupäeva seisuga. ( 8 ) Varad vastuvõtnud asutus kinnitab elektroonselt või paberkandjal saadud teatisel olevaid andmeid ning teeb vastuvõtmise kanded sama kuupäevaga, kasutades õigeid kontosid ja üleandja tehingupartneri koodi. (9) Põhivarad kantakse bilansist välja, kui vara enam ei eksisteeri:on hävinenud, hävitatud, kadunud jms). Põhivarade mahakandmine toimub kooskõlas „Riigivaraseadusega“ ning see vormistatakse mahakandmise aktiga. ( 12 )Vara komisjon kontrollib andmeid ja teeb otsuse põhivara mahakandmise kohta. ( 13 )Komisjonil on õigus enne otsuse tegemist nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid vara kõlbmatuse kohta. ( 14 ) Komisjoni otsus vormistatakse protokolliga kahes eksemplaris, mis sisaldab taotlusega nõustumist või mittenõustumist (nõustumisel volitamist vara bilansist mahakandmiseks ning mittenõustumisel selle põhjendust). ( 15 ) Protokolli või käskkirja koopia edastatakse asutusele, kus vormistatakse mahakandmise akt. ( 16 ) Mahakandmise aktile märgitakse:

1) vara nimetus, 2) inventari number, 3) soetamisaeg ja –maksumus, 4) jääkväärtus, 5) mahakandmise põhjus ja alus, mille põhjal akt on koostatud 6) hävitamise viis.

( 17 ) Mahakandmise akti allkirjastavad asutuse juhi poolt moodustatud komisjon ja varade eest vastutav isik. Üks eksemplar edastatakse raamatupidamisele ja teine komisjonile . ( 18 ) Vara mahakandmisel tehakse kanne: põhivara jääkmaksumus kantakse deebet põhivara amortisatsioon (kontogrupp 611 või 613), deebet põhivara kogunenud kulum (kontogrupp 155 või 156), kreedit põhivara soetusmaksumus (kontogrupp 155 või 156). § 35 Bilansiväliste varade arvestus ( 1 ) Varad maksumusega alates 320 eurost kuni 01.01.2011 soetatud varad maksumusega kuni 1999 eurot (ilma käibemaksuta) ning kasutuskestvusega üle ühe aasta, kantakse raamatupidamises soetamisel koheselt kuluks.

26

( 2 ) Nende varade kohta peetakse analüütilist arvestust bilansiväliselt varaliikide ja asutuse juhi poolt määratud varade eest vastutavate isikute lõikes koguselises ja summalises väljenduses. Kuni 31.12.2003.a soetatud varad on arvel koos käibemaksuga. ( 3 ) Maksumusega alates 0 eur alates 01.01.2005 soetatud varad maksumusega kuni 1999 eurot (ilma käibemaksuta) peetakse raamatupidamises analüütilist arvestust, arvutite, printerite, skännerite, sõidukite, erivahendite (käsiraadiojaamad, süsteemitelefonid, fotoaparaadid, videokaamerad, binoklid, mobiiltelefonid jt), rajatiste ja hoonete kohta. Raamatute kohta peetakse arvestust raamatukogu kartoteekides, raamatupidamises bilansivälist arvestust ei peeta. (4) olenemata maksumusest peetakse bilansiväliste varade nimekirjades arvestust mööbli ja rendile antud vara kohta; ( 5 ) bilansiväliste varade nimekirjas peetakse raamatuid nii nendes avalikes raamatukogudes, kus raamatute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks kui ka haridusasutuste raamatukogudes; ( 6 ) bilansiväline vara kantakse soetamise hetkel kuludesse ja arvestust jätkatakse bilansiväliselt; ( 7 )bilansivälise vara hulka kuuluva kindla valdkonna vara arvestuse pidajaks võib asutuse juht oma käskkirjaga määrata vastava valdkonna eest vastutava isiku. § 36 Tegevuskulude edasiandmine ( 1 ) Kulude üleandmiseks vormistatakse kirjalik teatis ja edastatakse teisele osapoolele elektroonselt või paberkandjal. ( 2 ) Kommunaalkulude (hoonete või korterite küte, elekter, vesi ja kanalisatsioon, jm ) edasiandmist tuleb käsitleda majandustegevusena ning kasutada kontogruppe 5511 ja 3233. ( 3 )Hankija arve alusel võetakse arvele tekkepõhised hoonete ja ruumide majandamiskulud (kontogrupp 5511) ning teiste isikute või asutuste poolt tasumisele kuuluvate kommunaalkulude kohta koostatakse arved ning võetakse arvele tulud majandustegevusest kontogrupis 3233.

10 peatükk INVENTEERIMINE

§ 37 Varade ja kohustuste inventeerimine ( 1 ) Varade ja kohustuste inventuur viiakse läbi vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga . ( 2 ) Inventuurid lõpetatakse seisuga, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks ( 3 ) Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad:

1)sularahakassa inventuur; 2)pangakontode saldode võrdlus panga väljavõtetega; 3)nõuete, ettemaksete ja kohustuste analüütiliste nimekirjade inventuur; 4)finantsinvesteeringute inventuur; 5)materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventuur; 6)bilansiväliselt arvestatava vara inventuur. 7)kohustused ja saadud ettemaksed

27

( 4 ) Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kaks korda aastas ja inventuur aasta lõpus. ( 5 ) Kassa inventeerimisel kontrollitakse sularaha olemasolu nii, et loetakse üle kassas olev sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularaha inventuuri aktiga. ( 6 ) Pangakontode ja pangaväljavõtete saldode vastavust võrreldakse igapäevaselt, vastutab sekretär- kassapidaja (7) Aasta lõpus saadetakse kõikidele finantsinstitutsioonidele, kellega on aruandeaasta jooksul toimunud rahalisi arveldusi, kinnituskirjad pangakontode saldode ja pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks. (8 ) Nõuete, ettemaksete ja kohustuste allregistreid võrreldakse igakuiselt pearaamatu vastavate kontode saldodega. ( 9 ) Vähemalt üks kord kvartalis viiakse läbi aegunud nõuete allahindlus. ( 10 ) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori üksustega omavahelisi saldosid e-posti teel. Vahesid, mille suurus on väiksem, kui 100 eur-i, ei pea parandama ( 11 ) Maksude saldosid võrreldakse vähemalt iga kvartali lõpu seisuga Maksu- ja Tolliameti kontokaartidega. ( 12 )Aasta lõpu seisuga viiakse läbi nõuete ja kohustuste analüütiliste nimekirjade inventuur. ( 13 )Kõikidele deebitoridele ja nendele kreeditoridele, kellele kohustus aasta lõpu seisuga on suurem kui 32 eurot, saadetakse välja saldokinnituskirjad. ( 14 ) Finantsinvesteeringute inventuuride läbiviimise ja avaliku sektori üksustega omavaheliste saldode võrdlemise eest vastutab pearaamatupidaja. ( 15 ) Nõuete ja kohustuste inventuuride läbiviimise eest vastutab raamatupidaja, ( 16 ) Kassa ja pangakontode inventuuride eest vastutab sekretär kassapidaja (17) Sularahakassa, varude ja materiaalsete põhivarade inventuuri läbiviijad (inventuurikomisjonid) määrab asutuse juht. ( 18 ) Inventuurikomisjonid peavad olema vähemalt kolmeliikmelised ning neile määratakse esimehed. ( 19 ) Inventuurikomisjoni ei või kuuluda varade eest vastutav isik, sest tema osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. ( 20 ) Inventeerimisel võib kasutada ettetäidetud lugemislehti. ( 21 ) Materiaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bilansiväliste varade ettetäidetud lugemislehtedel võib kajastada ka kogused ja maksumused ning inventuurikomisjoni poolt kantakse sellele tegelik seis inventuuri läbiviimise käigus.

28

( 22 ) Lugemislehed dateeritakse, allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt ning esitatakse raamatupidamisele võrdluste teostamiseks. ( 23 ) Inventuuriakti koostab komisjoni esimees või tema poolt määratud isik. Inventuuriaktile lisatakse komisjoni poolt lugemislehtedele kantud märkuste põhjal koostatud varade mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid. ( 24 ) Inventuuriaktile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja varade eest vastutav isik. Inventuuriaktid kinnitab vallavanem. ( 25 )Kinnitatud akti põhjal tehakse raamatupidamises vastavad korrektuurid raamatupidamise andmetesse: leitud puudujäägid kantakse kuluks või võetakse arvele kuni tasumiseni, ülejäägid võetakse arvele, kasutuskõlbamatud/hävinud varad kantakse maha, tehakse allahindluse kanded jne. ( 26 ) Inventuurikomisjonid vastutavad:

1)inventuuri õigeaegse läbiviimise eest; 2)lugemislehtedele kontrollitavate väärtuste tegelike koguste kohta tõepäraste ja täpsete andmete esitamise eest; 3)inventuuriaktide õigeaegse vormistamise eest.

( 27 ) Kõigi puudu- ja ülejääkide, riknemiste jt kahjude kohta peavad asjassepuutuvad isikud olema esitanud inventuurikomisjonile kirjalikud selgitused, mis on lisatud inventuuriaktidele. Selgituste võtmise kohustus on inventuurikomisjonil. ( 28 ) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumendiks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. ( 29 ) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks. ( 30 ) Inventeerimise aktile kirjutavad alla nii inventeerimiskomisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik. ( 31 ) Igapäevaselt võrdlebsekretär-kassapidaja raha tegelikku jääki sularaha kassas ja raha pangakontol raamatupidamiskontodel kajastatuga. ( 32 ) Iga kuu lõpus kontrollib raamatupidaja muude nõuete ja ettemaksude, kohustuste ja saadud ettemaksete allregistrite saldosid ja võrdleb pearaamatu konto saldodega. ( 33 ) Kord kvartalis viib raamatupidaja läbi maksunõuete ja -kohustuste võrdlus e-Maksuameti kontokaartidega. ( 34 ) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori üksuste omavahelisi saldosid e-posti teel või rahandusministeeriumi lehel oleva saldoandmikuga. ( 35 ) Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord aastas. ( 36 ) Analüütilisele dokumendile tehakse kontrolli teostaja poolt märge kontrolli teostamise kohta, tuuakse välja vahed nende olemasolul ja kinnitatakse kontrolli oma allkirjaga. Erinevuste korral tehakse paranduskanded, mis dokumenteeritakse.

29

( 37 ) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorralised inventuurid. ( 38 )Sularaha inventuur:

1)kassainventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud komisjon; 2)loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularaha inventuuri aktiga, mis allkirjastatakse inventuuri osaliste poolt ning edastatakse akt raamatupidajale; 3)raamatupidaja kontrollib sularaha inventuuriakti vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga, kinnitab oma allkirjaga ja lisab aktile võrdluse kuupäeva; 4)sularaha puudujääk kajastatakse kuni hüvitamiseni nõudena, ülejääk kantakse tuludesse;

( 39 ) puudujääk kuulub hüvitamisele kassa eest vastutava isiku poolt. ( 40 )Pangakontode kontrollimisel:

1)võrreldakse igapäevaselt telepanga pangaväljavõtete ja pangakontode vastavust; 2)aasta viimase kuupäeva seisuga võrreldakse kõikide finantsasutuste, kus asutusel pangakonto on avatud, saldosid saldokinnitusega, mis lisatakse asutuse juhi poolt kinnitatuna asutuse aastaaruande materjalidele; 3)ametiasutuse raamatupidamisosakonna juhataja/pearaamatupidaja taotleb finantsasutustelt ametiasutuse ja kõigi hallatavate asutuste pangakontode saldokinnitused ja lisab need hallatavate asutuste juhtide poolt kinnitatuna kohaliku omavalitsuse aastaaruande materjalidele.

( 41 ) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:

1)nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2)nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine; 3)välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel; 4)nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 5)intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;

( 42 ) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt; ( 43 ) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamisüksuses vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse; leitud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele vastavatele kontodele. ( 44 ) lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid, mille põhjal pearaamatupidaja või raamatupidaja koostab kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara korrigeerimiskanded. ( 45 )Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:

1)kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2)kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 3)intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus; 4)maksukohustuste võrdlemise e-Maksuameti väljavõtetega; 5)saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;

§ 38. Saldoandmike võrdlus:

30

( 1 ) avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid; 1) maksude saldosid võrreldakse e-Maksuameti kontokaartidega ja maksuameti poolt ametiasutusele esitatud teatistega; 2)saldode võrdluseks saadab asutus e-posti teel teisele tehingupartnerile saldode võrdluse kõikide saldode kohta juhul kui asutuste saldod rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemis erinevad või teine tehingupartner ei ole saldoandmiku esitamise tähtajaks Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi oma saldoandmikku esitanud; 3)kui omavahelistes saldodes on erinevused, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku; 4)kui omavahelistes saldodes on erinevused ja võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsustele, teatakse sellest Rahandusministeeriumile, kes pakub välja lahenduse või koostab ministeeriumipoolsed konsolideerivad kanded.

( 2 )Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga.

11.peatükk KOODIDE JA LÜHENDITE KASUTAMINE

§ 39. Raamatupidamise dokumentides kasutatakse alljärgnevaid lühendeid: s/o – sissetulekuorder; v/o – väljaminekuorder; m/k – maksekorraldus; m/o - memoriaalorder; stl - saateleht; pl – palgaleht; L –lausend; D –deebet; K – kreedit; TP – tehingupartneri kood; TT – tegevusala; A – allikas; R – rahavoo kood; art – artikkel; kk – käskkiri;

12.peatükk

RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE § 40. Raamatupidamisdokumentide säilitamine ( 1 ) Raamatupidamisüksuses säilitatakse raamatupidamise algdokumente, raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid, pikaajaliste kohustuste ja õigustega seotud dokumente jm majandustehinguid tõendavaid dokumente RPS §-s 12 sätestatud tähtaegadeni. ( 2 ) Majandusaasta aruandeid säilitatakse alaliselt. ( 3 ) Töötajate isikukontokaarte säilitatakse viiskümmend (50) aastat. ( 4 ) Raamatupidamisregistrite jt. dokumentide üleandmine arhiivi toimub raamatupidamisüksuses kehtiva arhiivieeskirja alusel ja vastutab sekretär

31

( 5 ) Elektroonsete raamatupidamisandmete kohta tehakse igapäevaselt varukoopiad.

13.peatükk LÕPPSÄTTED

§ 41 Lõppsätted ( 1 ) Käesoleva sise-eeskirjaga sätestatud põhimõtteid on rakendatud Avinurme valla ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamise korraldamises üldeeskirja ja kehtiva seadusandluse alusel. ( 2 ) kui asutuse raamatupidamisarvestuses tekib dokumenteerimisel olukord, mida ei kajastata käesolevates sise-eeskirjades, siis lähtutakse “Raamatupidamise seadusest”, RTJ- dest, üldeeskirjast ja rahandusministeeriumi poolsetest juhenditest. ( 3 ) Sise-eeskirjades esitatud põhimõtete muutumisel seoses seadusandluse muutusega või asutuse sisemiste raamatupidamise korraldamise vajaduste muutumisel tehakse sise-eeskirjades vastavad parandused. ( 4 ) Sise-eeskirjade muutmise ja eest vastutavaks isikuks on pearaamatupidaja.