KANEPI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2017 2020 · 2016. 10. 17. · Kanepi valla eelarvestrateegia 2017-2020 koostamise lähtealuseks on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise

Kanepi Vallavolikogu 11.10.2016 a. määrus nr 22

"Kanepi valla arengukava tegevuskava ja eelarvestrateegia

aastateks 2017 – 2020 kinnitamine"

LISA 2

KANEPI VALLA

EELARVESTRATEEGIA

AASTATEKS 2017 – 2020

September 2016

2

SISUKORD

SISUKORD .......................................................................................................................................................................... 2

SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................... 3

1. SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND ........................................................................................................................ 4

1.1. Eesti makromajanduslik areng .......................................................................................................................... 4

1.1.1. Eesti statistika 2015………………………………………………………………………………………………………………………………4

1.1.2. Majandusprognoos……………………………………………………………………………………………………………………………….6

1.1.3. Lühiülevaade 2017.aasta eiigieelarvest……..………………………………………………………………………………………….7

1.2. Riigi eelarvestrateegia 2017-2020 .................................................................................................................... 8

1.3. Kanepi valla sotsiaalmajanduslik olukord ......................................................................................................... 8

2. FINANTSOLUKORD JA PÕHITEGEVUSE EELARVE ................................................................................................... 10

2.1. Kanepi valla olulisemad finantsnäitajad aastatel 2010-2015 ......................................................................... 11

2.2. Kanepi valla põhitegevuse tulud ..................................................................................................................... 12

2.2.1. Tulud aastatel 2016-2020 ...................................................................................................................... 13

2.3. Kanepi valla põhitegevuse kulud .................................................................................................................... 15

2.3.1. Kulud aastatel 2016-2020 ....................................................................................................................... 16

2.4. Kulud tegevusala järgi ..................................................................................................................................... 17

2.5. Põhitegevuse tulem ........................................................................................................................................ 19

3. INVESTEERIMISTEGEVUS ......................................................................................................................................... 20

4. EELARVE TULEM ...................................................................................................................................................... 21

5. FINANTSEERIMISTEGEVUS ...................................................................................................................................... 21

6. LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS ............................................................................................................................... 22

7. EELARVESTRATEEGIA TABELID ................................................................................................................................ 23

8. KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................................ 29

3

SISSEJUHATUS

Kanepi valla eelarvestrateegia 2017-2020 koostamise lähtealuseks on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise

seaduse (edaspidi: KOFS) § 20 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi: KOKS) § 372, samuti ka Kanepi

valla arengukava tegevuskava aastateks 2017-2020, Kanepi valla põhimäärus, Riigi eelarvestrateegia 2017-2020 ja

Rahandusministeeriumi 2016.aasta suvine majandusprognoos. Eelarvestrateegia on aluseks valla järgmiste aastate

eelarvete koostamiseks. EeIarvestrateegiat võib käsitleda valla arengukava osana. Iga-aastane vallaeelarve,

arengukava kui ka eelarvestrateegia peavad olema omavahel seoses ja üksteist toetama. Lisaks kohaliku omavalitsuse

üksuse enda andmestikule peab seaduse kohaselt andma eelarvestrateegias ülevaate ka kohaliku omavalitsuse üksuse

ja temast sõltuva üksuse majandusolukorrast, sh avaldama arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja

netovõlakoormuse määra arvutamiseks.

Eelarvestrateegia annab valla juhtkonnale ning ametiasutustele vajalikud lähteandmed valla arengu kujundamiseks

eelseisval neljal aastal ning valla kulutuste kavandamiseks selliselt, et areng ja majandustegevus oleksid jätkusuutlikud

ning vastavuses kehtiva õiguskeskkonnaga. Krediidiasutused saavad valla eelarvestrateegiast lähteandmeid valla

finantsvõimekuse hindamiseks. Valitsusasutused kasutavad valla eelarvestrateegia andmeid valla finantsmajandusliku

tegevuse seireks. Rahandusministeerium jälgib valla eelarvestrateegia alusel valla ja tema arvestusüksuse

võlakoormuse muutust, põhitegevuse tulemit ja netovõlakoormust. Avalikkus saab eelarvestrateegiast teavet valla

arengusuundade ja –võimaluste kohta, sh kavandatavate tulude, kulude, investeeringute ja võlakohustuste muutuste

kohta.

Kanepi valla eelarvestrateegia 2017-2020 koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud

tegevuste finantseerimiseks eelseisvaks neljaks aastaks. Kanepi valla eelarvestrateegia peaeesmärgiks on keskpikas

perspektiivis jätkusuutliku eelarvepoliitika tagamine. Kanepi Vallavalitsus on valla eelarvestrateegia koostamisel

lähtunud valla põhimäärusest, arengukavast ja üldistest fiskaalpoliitilistest eesmärkidest.

Strateegia lähtealused:

- Kohalike omavalitsuste tegevust reguleerivad õigusaktid, sh Kanepi valla kehtivad õigusaktid; - Riigi eelarvestrateegia 2017-2020; - 2016.aasta riigieelarve seadus ja seaduse seletuskiri; - Rahandusministeeriumi Stabiilsusprogramm 2016; - Rahandusministeeriumi 2016.aasta suvine majandusprognoos; - Eesti Panga, jt Eesti pankade majandusprognoosid ja –kommentaarid; - Euroopa Komisjoni majandusprognoosid ja –kommentaarid; - IMF-i ja Maailmapanga majandusprognoosid ja –ülevaated; - Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“.

Prognoosi eeldused:

1. Kanepi valla elanikkonna vähenemine 2% aastas, maksumaksjate osakaal järgib Eesti keskmist trendi; 2. SKP reaalkasv prognoosiperioodil ca 2-3% aastas; 3. Keskmise brutopalga kasv on ligikaudu 3-5% aastas; 4. Maksutulude prognoosimisel on arvestatud keskmise palga kasvuga olemasoleva tööhõive juures, millest

tulenevalt maksutulude kasv ca 3-5% aastas. 5. Uusi kohalikke makse vaadeldaval perioodil ei kehtestata; 6. Aktsiate ostu ega müüki vaadeldaval perioodil ei toimu; 7. Netovõlakoormuse suurendamine kuni 32%-ni eelarvestrateegia perioodil investeeringute realiseerumisel.

4

1. SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND

1.1. Eesti makromajanduslik areng

1.1.1. Eesti statistika 2015

Majandus- ja sotsiaalülevaade 2015.aastal oli maailma majanduse kasv ligikaudu 3% aastas. Maailma majanduse

pidurdajad olid Hiina ja Venemaa. Kuna Ameerika Ühendriikide majanduskasv suurenes möödunud aastal vaid 2,6%-

ni, on OECD riikide panuse kasvu taga eelkõige EL majanduse tugevnemine. Sellest hoolimata on maailma majandusel

ees rohkelt katsumusi – väliskaubanduse kasvu aeglustumine ja ka kasvav töötus (kõrge töötuse määr Kreekas ja

Hispaanias). Samuti on endiselt tunda finantskriisi mõju – riigivõla osatähtsus SKP-s suurenes aastaga 57,9%-lt 58,8%-

le. EL-i majanduskasv kiirenes 1,9%-ni. EL-i kiireim majanduskasv oli Iirimaal (7,8%), ainsana jäi EL-i riikidest

majanduslangusse Kreeka (-0,2%). Eesti majanduskasv aeglustus 1,1%-le (kriisijärgsete aastate väikseim kasvunäitaja).

Olulist mõju tootlikkuse langusele on avaldanud tööjõukulude kiire kasv. Eratarbimise kasvutempo oli 2015.aastal

4,8%. Välisturgude nõrkus pidurdas Eesti väliskaubandust. Nõrk välisnõudlus mõjus negatiivselt ka töötlevale

tööstusele ja seeläbi ka üldisele majanduskasvule. Eesti majanduskasvu veab sisetarbimine. Sisenõudlust on toetanud

valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste suurenemine, kuid tänu tasakaalus eelarvele ja vähenevale võlakoormusele ei

sea see Eesti majandusele liigseid riske.

Eesti rahvastik Statistikaameti andmetel oli 2016.aasta 01.jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 315 944 inimest (2015:

1 313 271), mis suurenes 2673 inimese võrra aasta varasemaga võrreldes. Loomulik iive oli negatiivne. Maakondadest

kasvas rahvaarv rände ja loomuliku iibe tulemusel Harju ja Tartu maakonnas, kus oli positiivne nii rändesaldo kui ka

loomulik iive. Enim kasvas elanike arv Tallinnas. Elanike arv vähenes absoluutarvudes kõige rohkem Ida-Virumaal (2145

võrra), protsentides aga Põlva, Valga ja Hiiu maakonnas (-1,5%… -1,7%). Enamiku maakondade rahvaarv kahanes

peamiselt rände tõttu. Ainult Pärnu ja Võru maakonnas oli maakonna rahvaarvu vähenemine rände tõttu pisut väiksem

kui sündide ja surmade arvu vahest tulenev vähenemine.

Haridus 2015/2016 õppeaastal omandas Eestis tasemeharidust 222 000 õppurit, neist 146 000 üldharidust (sh 15 500

1.klassi õpilast), 25 000 kutseharidust ja 51 000 kõrgharidust. Koolieelseid lasteasutusi oli 2015.aastal pisut üle 600 ja

neis käis 634 000 last. 2015.aastal oli 519 üldhariduskooli, millest kolmandik olid gümnaasiumid ja ülejäänud

põhikoolid (2011.aastal oli gümnaasiumide osatähtsus 40%). 50 üldhariduskooli on erakätes. 2015.aastal õppis

maakoolides 24% õpilaste koguarvust (2002.aastal ligi 28%). Üldhariduskoolides õpetas 2015.aastal ca 14 500

õpetajat, sh 86% naispedagoogid.

Kultuur 2015.aastal kasvas kinoskäikude arv hüppeliselt, ületades 3 miljoni piiri. Kokku linastus kinodes 379 filmi (sh

64 Eesti-, 140 Ameerika Ühendriikide-, 159 Euroopa- ja 16 muu riigi filmi). Kinopileti keskmine hind oli 5 eurot,

kinoskäijad eelistasid 59,5% komöödiaid. Muuseumide arv on püsinud viimased 3 aastat muutumatuna.

Teatriskäimise aktiivsus suurenes 1,1 miljoni korrani, teatrid andsid kokku ligi 6320 etendust ja nende mängukavades

oli kokku 540 lavastust. Raamatuid ja brošüüre anti välja 3976 nimetust, mida on 11,5% vähem kui aasta varem.

2015.aastal ilmus Eestis 122 ajalehte, sh 85 eesti keeles. Eestikeelseid ajakirju ilmus 284 nimetust.

5

Eestis oli 2015.aastal 17 teleringhäälingujaama, raadiojaamasid oli 37. Eestikeelsete saadete osatähtsus 2015 oli

63,5%. Rahvaraamatukogude arv vähenes 9 võrra 540-ni. Lugejaid oli 363 400, keskmine laenutuste arv lugeja kohta

286,6 laenutust. Eesti Kultuurkapitalile esitatud taotluste arv kasvas 3,3%, 2015.aastal esitati 16 900 taotlust, millest

rahastati 64%. Rahastatud projektide kogusumma oli 2015.aastal 17,5 miljonit eurot. Eesti alalised elanikud olid kõige

aktiivsemad kultuurimälestiste külastamises ja kontserdil käimises. Kultuurielus osalemist mõjutavad muu hulgas

hõivestaatus, haridustase, vanus ja sugu.

Tervishoid Eesti sotsiaaluuringu järgi pidas 2015.aastal 54,3% vähemalt 16-aastastest Eesti elanikest oma tervist heaks

või väga heaks. Rahva tervise hoidmiseks ja parandamiseks on oluline tagada kvaliteetse arstiabi kättesaadavus kõigile.

Perearstiabi kättesaadavus on Eestis üsna hea, kuid probleeme on eriarsti- ja hambaarstiabi kättesaadavusega. Eesti

elanik käis aasta jooksul arsti ambulatoorsel vastuvõtul keskmiselt 6,3 korda ja hambaravivastuvõtul 1,1 korda.

2014.aasta novembri seisuga töötas Eestis 4418 arsti, 1223 hambaarsti, 7551 õde 876 hambaraviõde. 75% arstidest

ja 98% õdedest on naissoost.

Tööturg Majanduse areng, rahvastiku vananemine, tööealise rahvastiku vähenemine ja elukestva õppe tähtsuse kasv

kajastub otseselt ka tööturul. Vananev rahvastik avaldab survet sotsiaalpoliitikale, mistõttu tõuseb teravama

tähelepanu alla ka tööturupoliitika. Tööealisteks loetakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni metoodika kohaselt kõiki

15-74-aastaseid elanikke. Tööjõus osalemise määr tõusis viimase 15 aasta kõrgeimale tasemele - 2015.aastal 69,4%.

Töötuse määr taandus 2015.aastaks 6,2%-ni, 2015.aastal oli Eestis hinnanguliselt 42 300 töötut. Peamises

töötamisvanuses olijate hõivemäär oli 2015.aastal 76,2%, millega täitis Eesti eesmärgi tõsta 20-64-aastaste hõivemäär

aastaks 2020 vähemalt 75%-ni. 20-64-aastaste meeste hõivemäär oli 2015.aastal 79,9%, samas vanuses naistel 72,5%.

2015.aastal oli tööturult eemal hinnanguliselt 300 500 tööealist. Enim töötajaid oli hõivatud töötlevas tööstuses (120,6

tuhat töötajat), millele järgnevad ehitus (61,8 tuhat) ja haridus (60,6 tuhat). Tööhõive määr oli 2015.aastal kõrgeim

Harjumaal (71%) ja madalaim Põlvamaal (47,6%). Peale selle, et Harjumaal on paremad töövõimalused, mõjutas

tulemust ka maakondade vanusjaotuse erinevus. Töötuse määr oli madalaim samuti Harjumaal (5,2%).

Palk 2015.aastal tõusis aasta keskmine brutokuupalk eelmise aastaga võrreldes 6%. Palgad tõusid kõigil

tegevusaladel. Keskmine täistööajale taandatud töötajate arv vähenes 2015.aastal aasta varasemaga võrreldes 2,5%.

Avalikus sektoris oli keskmine brutokuupalk 2015.aastal kõrgem kui erasektoris – avalikus 1105 ja erasektoris 1050

eurot. Avalikus sektoris oli keskmise brutokuupalga aastane tõus 6,7% ehk kiiren kui erasektoris, kus see oli 5,7%. Aasta

keskmine täistööajale taandatud töötajate arv kahanes erasektoris 2014.aastaga võrreldes 3,3% ja avalikus sektoris

0,5%. Brutokuupalk tõusis kõigis maakondades, va Hiiumaal (põhjuseks kõrge võrdlusbaas 2014.aastal). Eesti

keskmisest brutokuupalgast kõrgem oli palk ainult Harjumaal (1,1 korda kõrgem). Reaalpalk, milles on arvesse võetud

tarbijahinnaindeksi muutuse mõju ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2015.aastal aasta varasemaga võrreldes 6,5%.

Hinnad Tarbijahindade harmoneeritud indeksi järgi oli Euroopa Liidu (EL) 28 liikmesriigi 2015.aasta keskmine

hinnamuutus 0%. Piima, juustu ja munade hind langes EL-is keskmiselt 2,4% (Eestis -5,4%). Kohvi, tee ja kakao hind

tõusis kõige rohkem Rootsis (10,5%) ja Eestis (10,5%). Elekter, gaas, soojusenergia ja küte kokku odavnesid EL-is

aastaga keskmiselt 3,2% - suurim hinnalangus oli Küprosel (-19%) ja Kreekas (-11,6%), suurim hinnatõus Bulgaarias

(5,1%) ja Lätis (4,6%). Eestis langes elektrienergia hind aastaga 4,3%. Mootorikütuste hinnad langesid 2015.aastal

kõigis EL-i riikides, keskmine langus oli 11,1%. Enim odavnes mootorikütus Bulgaarias ja Lätis (-14,5%), Leedus (-14%)

ja Eestis (-13,9%).

Rahvamajanduse arvepidamine 2015.aastal oli Eesti majanduse kasvutempo üks EL aeglasemaid. Eesti sisemajanduse

koguprodukti (edaspidi: SKP) kasv aeglustus möödunud aastal hinnamuutuste mõju arvestades 1,1%-ni. Eestist

tagapool oli meie lähinaaber Soome koos Austria, Itaalia ja Kreekaga. EL majandus kokku kasvas 2%. 2015.aastal

mõjutas Eesti majandust enim veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu kahandasid

olulisel määral ka ehitus ja töötlev tööstus. Suurima panuse SKP kasvu andis põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi

tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Kaubanduse kasvu toetas jaekaubanduse stabiilne suurenemine. Tööjõu

tootlikkus vähenes, samas tööjõukulud suurenesid. 2015.aastal kasvas SKP aeglasemini kui töötatud tundide ja

6

hõivatute arv. Eksport ja import kahanesid, sisemajanduse nõudlus vähenes. Kapitali kogumahutus põhivarasse

kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 4,5%. Enim vähenesid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse

ning transpordivahenditesse. Valitsemissektori investeeringud samal ajal suurenesid. Eesti sisemajanduse

investeeringuid rahastatakse peamiselt kogumajanduse säästust ja välismaailmalt saadud kapitalisiiretest. Kui sääst ja

välismaailmalt saadud kapitalisiirded on investeeringutest suuremad, on riik netolaenuandja. Kui aga peale säästude

ja välismaailmalt saadud kapitalisiirete tuleb välismaailmalt laenata, on riik netolaenuvõtja. Nii nagu varasemal 6 aastal

oli ka 2015.aastal säästu ja välismaailmalt saadud kapitalisiirete (peamiselt EL-i tõukefondidest saadud raha)

kogusumma kapitali kogumahutusest suurem, seega oli Eesti välismaailma suhtes netolaenuandja. Eesti

netolaenuandmine on kasvanud ja selle osatähtsus kasutatavas kogutulus oli 2015.aastal 4,4%.

1.1.2. Majandusprognoos

Rahandusministeeriumi 2016.aasta suvise majandusprognoosi järgi kasvab SKP 2016.aastal 1,3% ja 2017.aastal 2,5%.

2016. Ja 2017.aasta majanduskasvu prognoose on allapoole korrigeeritud, mille põhjuseks on Eesti peamiste

kaubanduspartnerite (Soome ja Venemaa) kasvuväljavaadete halvenemine. Ekspordi kasv käesoleval aastal taastub.

Peamiseks majanduskasvu vedajaks jääb 2016.aastal sisenõudlus, kuid ekspordi mõju peaks edaspidi suurenema.

Aastatel 2019-2020 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7% aastas, tuginedes nii ekspordile kui ka

sisenõudlusele.

Sisenõudlus püsib 2016.aastal endiselt eelkõige eratarbimise toel, mis põhineb palgatulu kiire kasvu jätkumisel. Lisaks

toetas jõuliselt kasvavate sissetulekute ostujõudu tarbijahindade langus aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel

hinnatõus siiski taastub ning kiireneb 2017.aastal oluliselt. Samal ajal peaks mõnevõrra pidurduma palgakasv ning

hõive pöörduma kergesse langusesse. Sotsiaalsiirded toetavad sissetulekute suurenemist jõuliselt ka järgneval paaril

aastal. 2016.aastal langeb eratarbimise reaalkasv prognoosi kohaselt 3,3%-ni ja aeglustub 2017.aastal 2,7%-ni,

langedes edaspidi veelgi.

Koos välisnõudluse tugevnemisega võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi kasvule pöördumist 2016.aastal. Kasvu

veab kaubaeksport, tuginedes mõne kaubagrupi (elektri- ja sideseadmed, puidutooted) väljaveomahtude

suurenemisel. Eksport kasvab sel aastal 2,7%, alates 2017.aastast hakkab globaalne majandusaktiivsus paranema ning

seeläbi toob kaasa ka kaubanduspartnerite kiirema majanduskasvu ning impordinõudluse tugevnemise.

Madalate toorainehindade tõttu jääb tarbijahindade (THI) tõus 2016.aastal tagasihoidlikuks, ulatudes 0,2%-ni.

2017.aastal kiireneb THI kasv 2,7%-ni ning jääb samale tasemele ka 2018.aastal. Kaudsed maksud kergitavad

inflatsiooni sel aastal 0,8%, kus suurema osa moodustab alkoholi ja kütuse aktsiisimäärade tõus. 2017.aastal kiireneb

inflatsioon välistegurite panuse suurenemise, teenuste hinnatõusu kiirenemise ning aktsiisitõusude tulemusena 2,7%-

ni. Välisteguritest taandub välja naftahindade languse mõju, samas kui toiduhindade kasv kiireneb.

Tööturu olukorra pingestumine jätkub ning palgasurved püsivad. Hõive kasv on jätkunud vaatamata madalale

majandusaktiivsusele, kiirenedes teises kvartalis 2,6%-ni. Hõive määr ehk töötavate inimeste suhe tööealistesse

inimestesse on ajaloolisel kõrgtasemel (65,8% 2016.aastal), mis koos tööealise rahvastiku vähenemisega seab piirid

töötavate inimeste arvu edasisele kasvule. Tööturu aktiivsuse kasvu tõttu püsib tööpuudus eelmise aasta tasemel,

ulatudes prognoosi kohaselt 2016.aasta kokkuvõttes 6,2%-ni. Keskmise palga kasvutempo ei ole vaatamata

majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt muutunud ning kasv püsis maksuameti andmetel 2016.aasta esimesel

poolaastal 6% juures. Kahaneva rahvastiku ning püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega, peamiselt Soomega, ei

ole põhjust oodata palgasurvete olulist alanemist. Seetõttu oodatakse, et palgakulude suhe SKP-sse jääb lähiaastatel

praegusel tasemel püsima, kuid pikemas perspektiivis aitab seda langetada tööjõumaksude vähendamine.

Rahandusministeeriumi poolt 2016.aasta suvise majandusprognoosi makromajanduslikud näitajad on toodud

Tabelis 1 allpool.

7

Tabel 1. Eesti makromajanduslikud näitajad perioodil 2015-2020.

2015 2016* 2017* 2018* 2019* 2020*

1.SKP reaalkasv (%) 1,4 1,3 2,5 3,0 2,8 2,7

2.SKP nominaalkasv (%) 2,5 3,1 5,2 5,8 5,6 5,5

3.SKP jooksevhindades (mld €) 20,3 20,9 22,0 23,3 24,6 25,9

4.Tarbijahinnaindeks -0,5 0,2 2,7 2,7 2,6 2,6

5.Tööhõive (tuh inimest) 640,9 646,5 646,1 644,4 643,0 642,9

6.Tööhõive kasv (%) 2,6 0,9 -0,1 -0,3 -0,2 0

7.Tööpuuduse määr (%) 6,2 6,2 7,2 8,4 9,3

9,4

8.Keskmise palga reaalkasv (%) 6,5 6,5 2,8 2,8 2,7 2,4

9.Keskmine palk (€) 1065 1137 1199 1265 1332 1399

10.Keskmise palga nominaalkasv 6,0 6,7 5,5 5,5 5,3 5,0

11. Jooksevkonto 2,2 1,1 0,8 1,0 1,1 1,2

12. Eelarvepositsioon:

valitsussektor kokku

0,4 0,4 -0,8 -0,3 0,2 0,6

13. Võlakoormus

-valitsussektor kokku 9,8 9,4 10,3 11,2 10,6 10,0

-sh kohalikud omavalitsused 3,6 3,3 3,5 3,5 3,5 3,6

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet

*prognoos

1.1.3. Lühiülevaade 2017. aasta riigieelarvest

2017.aasta riigieelarves minnakse üle kassapõhiselt planeerimispõhimõttelt tekkepõhisele, milles tulude eelarve

esitatakse olulisemate tulude lõikes ning kulude eelarve jaguneb kaheks – 1) kuludeks, mis mõjutavad

eelarvepositsiooni ja 2) kuludeks, mis ei mõjuta eelarvepositsiooni (näiteks, põhivara amortisatsioon ja väärtuse

muutus, müüdava põhivara jääkväärtuse mahakandmise kulud). Tekkepõhise eelarve koondvaate osaks on

rahavoogude eelarve ehk kassapõhine eelarve, mis on informatiivne ega sea limiite.

2017.aasta riigieelarve tuludena on planeeritud 9,4 miljardit eurot ning kulud mahus 9,6 miljardit eurot, sh

mitterahalised kulud 0,2 miljardit eurot. Tulude (sh maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, mittemaksulised tulud,

edasiantavad tulud) kasvuks on prognoositud +7,4% (suurima osakaaluga käibemaks summas 2,1 miljardit eurot).

Kulud panustavad Vabariigi Valitsuse prioriteetide elluviimisse, kasvuga +7,3% võrreldes 2016.aastaga. Tegevusaladest

suurenevad kulud kõige rohkem Üldistes valitsemissektori teenustes (+13,3%, kasv on peamiselt tingitud erinevatest

tehnilistest muudatustest) ning Tervishoiu tegevusalal (+8,7%) ning vähenevad enim Keskkonnakaitse tegevusalal (-

8,1%). Hariduse tegevusala kulude suurenemine +4,1%, sh õpetajate palgakulude suurenemine +3%. Hariduse

valdkonna kulud moodustavad ca 3,7% SKP-st, olles suuremad kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Riigi investeeringutest 2017.aastal hõlmab suurima osa Rail Balticu arenduste maht välisvahenditest 42,3 miljonit

eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ja Moskva saatkonna renoveerimine mahuga 12,4

miljonit eurot Välisministeeriumi haldusalas.

Euroopa Liidu programmperioodi 2014-2020 struktuuri- ja investeerimisfondide – Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa

Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning Maaelu Arengu Euroopa

Põllumajandusfond – rakendamiseks vajaliku partnerlusleppe kinnitas Euroopa Komisjon 20.06.14. Eesti riigile on

eraldatud 2014-2020 eelarveperioodil kokku 4,4 miljardit eurot.

8

1.2. Riigi eelarvestrateegia 2017-2020

Valitsuse majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused jätkusuutlikuks majanduskasvuks, mis toob kaasa heaolu

suurenemise ja reaalse konvergentsi arenenud riikidega. Stabiilse majandusarengu eeltingimuseks on

makromajandusliku stabiilsuse ja paindlikkuse tagamine, mis toetab majanduse sise- ja välistasakaalu. Eelarvepoliitika

üks põhieesmärkidest on toetada makromajanduslikku stabiilsust turgude paindlikkuse ja efektiivsuse kaudu ning

ohjata majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske ning parandada majanduse kasvupotentsiaali ja tööhõivet.

Lisaks tuleb tagada eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus rahvastiku vananemise tingimustes. Stabiilse

majanduskeskkonna kindlustamine, eelarvevahendite suunamine majanduskasvu ja hõive parandamisele ning

pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine ongi kolm valdkonda, millele Eesti oma majanduspoliitikas keskendub.

Vabariigi Valitsuse prioriteedid aastani 2020 on alljärgnevad:

1) Eesti julgeoleku tugevdamine - kaitsekulude säilitamine tasemel 2% SKP-st, Kaitseliidu ja selle

eriorganisatsioonide liikmete arv kasvab 30 tuhandeni;

2) Majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine – tootlikkus hõivatu kohta suhtena EL

keskmisest kasvab 80%-ni; tööhõive määr vanusegrupis 20-64.a kasvab 76%-ni; tööjõu efektiivne

maksumäär püsib 2015.a taseme lähedal 34,3%;

3) Madalapalgaliste toimetuleku suurendamine – suhtelise vaesuse määr langeb 15%-ni; eri- ja kutsealase

hariduseta täiskasvanute (25-64-aastased) osakaal langeb alla 30%;

4) Lastega perede toimetuleku parandamine ja laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine – absoluutse

vaesuse määr 0-17-aastaste laste seas väheneb 7%-ni; summaarne sündimiskordaja ehk laste arv naise

kohta tõuseb 1,67%-ni;

5) Riigi ja kohaliku halduse reformimine, ääremaastumise leevendamine - valtsussektori töötajate osakaal

tööealises elanikkonnas ei suurene; tööhõivemäär maapiirkonnas (vanusegrupis 15-64) ei vähene; 2017.a

lõpuks elab vähemalt 95% elanikest kohalikes omavalitsustes, mis vastavad valitsuses kinnitatud

võimekuse ja jätkusuutlikkuse kriteeriumitele.

Kindlustunde parandamiseks otsustas valitsus tagada õpetajate, kultuuri-, siseturvalisuse ja sotsiaaltöötajate

palgafondi kasvu. Eelarvestrateegias on rahaline kate olemas juba varem kokku lepitud prioriteetidele – alates

01.07.2017 tõuseb 3 ja enama lapsega pere toetus vähemalt 400 euroni ja 2019.aasta 01.jaanuariks 420 euroni. Laste

huvitegevust toetatakse järgmisel aastal täiendava 6 miljoni euroga aastas. Sügava puudega laste vanemate

hooldustoetust suurendatakse aasta kohta kokku 1 miljoni euro võrra. 2018.aastaks langeb sotsiaalmaksu määr 1%

võrra. Maksuvaba tulu tõuseb 170 eurolt 180 eurole kuus. Alates 2017.aastast saavad alla 652 euro kuus teenivad

inimesed taotleda esimest korda maksutagastust möödunud aasta tulude eest. Lisaks tuleb 2017.aastast üksi elava

pensionäri toetus 115 eurot aastas. Käivitub elatisabifond.

1.3. Kanepi valla sotsiaalmajanduslik olukord

Seisuga 01.01.2016 elas Kanepi vallas 2421 inimest, mis teeb valla asustustiheduseks 10,5 inimest/km2 (2015.aastal

vastavalt 10,7 inimest/km2). Seisuga 06.09.2016 elab Kanepi vallas 2416 inimest, sh valla elanikest moodustavad

tööealised (19.-64.aasta vanused) elanikud 62,4% (Eestis tervikuna 61,7%) ja vanemaealised (65.aasta vanused ja

vanemad) 22,8% (Eestis tervikuna 18,8%).

Tabel 2. Kanepi valla elanikena registreeritud isikute demograafiline struktuur seisuga 06.09.2016 (sulgudes andmed

seisuga 27.08.2015):

Lapsed

0-6

Lapsed

7-18

Tööealised

19-64

Vanurid

65-...

Rahvaarv

kokku:

111 (140) 248 (243) 1507 (1484) 550 (582) 2416 (2441)

9

Aasta Elussünnid

Kanepi/Eesti

Surmad

Kanepi/Eesti

Loomulik

iive

Kanepi/Eesti

Sisseränne

Kanepi/ Eesti

Väljaränne

Kanepi/ Eesti

Elanike arv

aasta lõpu

seisuga

2012 26/ 15763 37/ 16081 -11/ -318 56/ 2639 94/ 6321 2553

2013 24/ 13531 42/ 15244 -18/ -1713 68/ 4098 92/ 6740 2510

2014 18/13692 46 /15533 -28 /-1841 82/ 3904 87/ 4637 2476

2015 18/ 13907 41/ 15243 -23 / -1336 57/ 15413 89/ 13003 2421

Allikas: Rahvastikuregister, Statistikaamet

Tabel 3. Kanepi valla elanike vanuseline struktuur 2011 – 2016 september

Allikas: Rahvastikuregister

2016.aasta juulis oli maksumaksjaid Kanepi vallas 937 inimest (2016.aasta 7 kuu keskmisena 925 inimest, jaanuaris

902 maksumaksjat). 2008.aasta jaanuaris oli Kanepi vallas 979 maksumaksjat. 2009-2011 maksumaksjate arv vähenes

(vastavalt 941, 882, ja 858 jaanuarikuus). 2012.aasta jaanuaris oli 862-, 2013.aasta jaanuaris 900 ja 2014.aasta

jaanuaris 877 maksumaksjat. 2015.aasta jaanuaris oli 924 maksumaksjat, aastakeskmine maksumaksjate arv 939

inimest (vahemikus 915 - 978 inimest).

2016.aasta II kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 1163 eurot.

Tabel 4. Palgatöötaja kuukeskmine väljamakse Kanepi vallas võrrelduna keskmise sissetulekuga Põlvamaal ja kogu

Eestis, võrdlus perioodil 2009-2016, eurodes.

Kanepi

vald**

Kasv vs

eelmine

periood

Põlvamaa Kasv vs

eelmine

periood

Kogu Eesti Kasv vs

eelmine

periood

2009 655 x 647 x 785 x

2010 642 -2% 634 -2% 770 -2%

2011 704 +9,7% 675 +6,5% 810 +5,2%

2012 721 +2,4% 703 +4,1% 856 +5,7%

2013 798 +10,7% 759 +8% 912 +6,5%

2014 860 +7,8% 809 +6,6% 967 +6%

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

2011 2012 2013 2014 2015 2016 sept

Vanurid

Täiskasvanud

Lapsed

10

Kanepi

vald**

Kasv vs

eelmine

periood

Põlvamaa Kasv vs

eelmine

periood

Kogu Eesti Kasv vs

eelmine

periood

2015 938 +9,1% 867 +7,2% 1027 +6,2%

2016* 975 +3,9% 907 +4,6% 1085 +5,6%

*2016.aasta 7 kuu andmete alusel

**Arvestuslik keskmine sissetulek TSD deklaratsioonide alusel vastavalt Rahandusministeeriumile

Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium

Lähiaastateks prognoositakse Kanepi valla elanike keskmise brutokuupalga kasvu samas tempos keskmise palga

kasvuga riigis tervikuna, kuid see jääb summaliselt Eesti keskmisest palgast endiselt väiksemaks.

Registreeritud töötuid oli Kanepi vallas seisuga 31.07.2016 44 inimest, 2015.aasta lõpus oli 60 inimest tööta.

Eelarveprognoosis lähtutakse tööhõive kasvu osas Rahandusministeeriumi prognoosist, mille kohaselt hõive kasv nii

käesoleval aastal kui kui eelarvestrateegia perioodil aastatel 2017-2020 puudub (tööhõive vähenemine keskmiselt

-0,2% aastas).

Tabel 5. Tööhõive seisund (15-74-aastased) Põlvamaal võrreldes kogu Eestiga perioodil 2009-2014.

Põlvamaa

tööealised,

tuhat inimest

Kogu Eesti

tööhõive,

tuhat inimest

Põlvamaa

tööhõive

määr,

%

Kogu Eesti

tööhõive

määr,

%

Põlvamaa

töötuse

määr,

%

Kogu Eesti

töötuse

määr,

%

2009 22,0 595,8 44,8 57,4 12,1 13,5

2010 21,7 570,9 42,7 55,2 15,3 16,7

2011 21,4 609,1 48,1 59,1 12,3 12,3

2012 21,1 624,4 49,1 60,8 11,4 10,0

2013 20,9 621,4 51,0 62,1 10,1 8,6

2014 20,7 624,8 52,0 63,0 11,2 7,4

2015 20,6 640,9 53,9 65,2 10,6 6,2%

2016 NA 702,0* NA 66,9* NA 6,5%

Allikas: Statistikaamet

*2016.aasta II kvartali andmetel

2. FINANTSOLUKORD JA PÕHITEGEVUSE EELARVE Põhitegevuse eelarve koosneb põhitegevuse tuludest ja põhitegevuse kuludest. Siia ei kuulu investeerimis- ega

finantseerimistegevus, mis mõlemad asuvad eraldi eelarveosades.

Kanepi valla eelarvepoliitika üldeesmärgid perioodiks 2017-2020 on alljärgnevad:

1) Valla põhitegevuse tulem peab olema tasakaalus või positiivne;

2) Valla netovõlakoormuse ülemmäära ei lasta üldjuhul üle 30%;

3) Valla aastane täiendavate kohustuste võtmise maht moodustab kuni 9% põhitegevuse tuludest.

Suurem aasta jooksul võetavate kohustuste maht on lubatud seoses sildfinantseerimise, laenude

refinantseerimise või ümberstruktureerimise ning projektide omafinantseerimise tagamise kohustuse

täitmisega;

4) Reservfondi maht planeeritakse vähemalt 1% tasemele eelarve mahust;

5) Vallale võetakse täiendavaid kohustusi investeeringute finantseerimiseks, põhitegevuse kulud

finantseeritakse põhitegevuse tulude arvel.

11

Tabel 6. Kanepi valla koondeelarve 2015-2020.a (detailsemalt vt punkti 7 „Eelarvestrateegia tabelid“).

Tuhandetes eurodes

KANEPI VALD 2015

Eelarve

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku: 2456,9 2460,8 2565,0 2640,1 2709,5 2768,1

Maksutulud 1332,2 1384,1 1448,1 1515,3 1571,7 1630,3

Tulud kaupade ja teenuste müügist 163,7 145,2 148,1 153,0 159,0 159,0

Saadavad toetused tegevuskuludeks 933,0 916,1 948,8 951,8 958,8 958,8

Muud tegevustulud 28,0 15,4 20,0 20,0 20,0 20,0

Põhitegevuse kulud kokku: 2245,8 2375,1 2405,0 2473,0 2528,5 2581,0

Antavad toetused tegevuskuludeks 252,8 222,6 202,0 202,0 202,0 202,0

Muud tegevuskulud 1993,0 2152,5 2203,0 2271,0 2326,5 2379,0

Põhitegevuse tulem 211,1 85,7 160,0 167,1 181,0 187,1

Põhitegevuse tulemi osakaal

põhitegevuse tuludest

8,6% 3,5% 6,2% 6,3% 6,7% 6,7%

Investeerimistegevus kokku: -105,4 -586,0 -474,5 -249,9 -191,9 -140,9

Eelarve tulem 105,7 -500,3 -314,5 -82,8 -10,9 46,2

Finantseerimistegevus kokku: -65,4 84,0 319,7 88,7 17,0 -39,6

Likviidsete varade muutus 40,3 -416,3 5,2 5,9 6,1 6,6

2.1. Kanepi valla olulisemad finantsnäitajad aastatel 2010-2015

Kanepi valla varade maht on perioodil 2010-2014 kasvanud 777,3 tuhande euro võrra ehk ca 28%. Samas on

vähenenud kohustused, olles 2014.aastal (572,1 tuhat eurot) 143,8 tuhat eurot väiksemad kui 2010.aastal (715,9 tuhat

eurot). Seega kohustuste osakaal varadest on vähenenud peaaegu 2 korda (26%-lt 2010.aastal 16%-le 2014.aastal).

Tabel 7. Olulisemad finantsnäitajad perioodil 2010-2014 (tuhandetes eurodes).

2015 2014 2013 2012 2011 2010

Bilansi näitajad

Varad aasta lõpus 3564,1 3575,9 3632,1 3742,2 2768,1 2798,6

Kohustused aasta lõpus 524,8 572,1 638,2 1060,7 634,8 715,9

Netovara aasta lõpus 3039,3 3003,8 2993,9 2681,5 2133,3 2082,7

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 2544,8 2288,2 2590,2 2796,9 2171,9 2045,0

Tegevuskulud -2501,1 -2266,1 -2263,5 -2234,0 -2100,1 -2180,9

Tulem 35,5 9,9 326,7 562,9 71,8 -135,9

Muud näitajad

Põhivarainvesteeringute maht 126,3 34,5 416,0 812,4 136,5 71,8

Likviidsus 2,68 3,80 2,86 1,45 2,92 2,45

Kohustuste osakaal varadest 3,94 15,99% 17,57% 28,04% 22,93% 25,58%

Laenukohustuste osakaal varadest 11,41% 13,20% 14,81% 15,71% 17,86% 19,72%

Piirmäärade täitmine

Põhitegevuse tulem* 257,1 22,1 253,9 159,5 0 0

Netovõlakoormus (tuh €)** -76,2 45,7 240,2 323,4 0 0

*Raamatupidamislikult kujunenud põhitegevuse tulem, arvestades tekkepõhiseid kulusid.

**Netovõlakoormuse määr võib olla kuni 60% põhitegevuse tuludest tingimusel, et põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude 6-kordne vahe

on väiksem kui 60% vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest (KOFS § 34 lg 4).

12

2.2. Kanepi valla põhitegevuse tulud

KOFS-i järgi jagunevad tulud põhitegevuse ja investeerimistegevuse tuludeks. Põhitegevuse tulude alla kuuluvad kõik

maksutulud, kõik tulud kaupade ja teenuste müügist, sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks,

mittesihtotstarbelised toetused ja muud tegevustulud. Põhitegevuse tulude alla ei kuulu saadavad toetused põhivara

soetuseks, põhivara müük ega finantstulud.

Kanepi valla tulud olid suurimad aastal 2015 võrreldes eelmiste aastatega, viimastel aastatel on valla tulud olnud

kasvava trendiga. 2015.aastal laekus vallale füüsilise isiku tulumaksu 1226,5 tuhat eurot (viimaste aastate suurim

laekumine), siis 2016.aasta 8 kuuga on tulumaksu laekumise kasv olnud keskmiselt +7% võrreldes eelmise aastaga

(Põlvamaa viimase 8 kuu keskmise laekumise muutus +6,6%, parim tulemus on olnud 2016.aastal senini Orava vallal -

keskmiselt +11,4%). 2016.aastal prognoositakse maamaksu laekumist samas mahus nagu 2015.aastal. Kaupade ja

teenuste müük vähenes 2014.aastal seoses lasteaia õppemaksu ja toitlustamise tulude vähenemisega alates

01.04.2014. Muu tulu, mille moodustab suuremalt jaolt maardlate kaevandustasu ja vee erikasutustasu on olnud

aastate lõikes erinev, olles suurim 2011.aastal seoses maanteede ehitusega (vt Tabel 8 allpool).

Tabel 8. Kanepi valla põhitegevuse tulud tululiikide lõikes aastatel 2011 – 2015 (täitmine, tuhandetes eurodes).

2011 2012 2013 Osakaal

tuludest

2013

2014 Osakaal

tuludest

2014

2015 Osakaal

tuludest

2015

Maksud, sh: 956,7 978,6 1108,5 50,2% 1213,3 53,1% 1332,2 54,2%

-füüsilise isiku

tulumaks

867,5 892,1 1003,7 45,5% 1107,5 48,5% 1226,5 49,9%

-maamaks 89,2 86,5 104,8 4,7% 105,8 4,6% 105,7 4,3%

Kaupade-teenuste

müük

193,3 189,1 197,3 9% 179,5 7,9% 163,7 6,7%

Toetused

(3500, 3520)

861,7 810,0 889,8 40,3% 885,5 38,7% 932,9 38%

Muud tulud, sh: 62,7 16,4 10,6 0,5% 6,9 0,3% 28,1 1,1%

-maardlate

kaevandustasu

56,1 10,7 5,0 0,2% 2,9 0,1% 17,4 0,7%

-vee erikasutustasu 4,2 4,1 5,6 0,3% 4,0 0,2% 5,9 0,2%

Põhitegevuse

t u l u d k o k k u:

2074,4 1994,1 2206,2 100% 2285,2 100% 2456,9 100%

Kanepi valla eelarve tulud moodustuvad kõige suuremas osas maksutuludest (füüsilise isiku tulumaksu osakaal

põhitegevuse tuludes kasvava trendiga), seejärel toetustest, kaupade ja teenuste müügist ning väiksemal määral

muudest tuludest. Tabelist 7 nähtub, et maksude osatähtsus valla eelarve tuludest oli suurim 2015.a (54,2%), toetuste

osakaal on järk-järgult vähenenud – 2011.aasta 41,5%-lt 2015.aasta 38%-le. Enim mõjutavad tulumaksu laekumist

maksumaksjate arv ja keskmine brutokuupalk ning ka riigipoolsed tulumaksu jaotusmetoodika muutused.

Joonis 2. Kanepi valla põhitegevuse tulude muutus tululiikide lõikes aastatel 2007-2015. (täitmine, tuhandetes eurodes)

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Füüsilise isikutulumaks

Maamaks

Toetused

13

2.2.1. Tulud aastatel 2016-2020

Põhitegevuse tulude kasv on prognoositud Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud meetodite alusel.

Riigieelarvest edasikantavate maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on

tagada kohaliku omavalitsuse üksustele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduse alusel

otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. Toetusfond koosneb

valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades maksta õpetajatele töötasu, tagada koolilõunat, maksta

toimetulekutoetusi ja vajaduspõhiselt peretoetusi ning hooldada kohalikke teid. Muud omatulud hõlmavad peamiselt

laekumisi keskkonnatasudest või kaupade-teenuste müügist. Tulud prognoositakse eelarvestrateegia perioodiks

konservatiivse kasvuga vastavalt Joonisele 3.

Kanepi valla tulude kujunemist mõjutab lisaks valla majanduslikule seisundile ja arengule ka riigi eelarve- ja

regionaalpoliitika, millest vahetult olenevad valla eelarvelised võimalused. Eesti kohalikel omavalitsustel on äärmiselt

piiratud finantsautonoomia, arenguks vajalik tulubaas sõltub oluliselt riigi kesktasandil tehtavatest fiskaalpoliitilistest

otsustest. Eesti omavalitsusüksustel on võimalik oma tulusid mõjutada vaid kohalike maksude ja maamaksumäärade

ning tasuliste teenuste tasumäärade tõstmise kehtestamisega.

Kanepi valla põhitegevuse tulude kasv aastatel 2017-2020 on planeeritud vahemikus 2-4%, arvestades Kanepi valla

elanike/maksumaksjate arvu ning vallas tegutsevaid ettevõtjaid. Lähiaastatel planeeritakse põhitegevuse tulude

laekumise suurenemist seoses füüsilise isiku tulumaksu laekumise kasvuga ja kohatasude tõstmisest laekuvate tulude

suurenemisega.

Joonis 3. Põhitegevuse tulude prognoos 2016–2020 (võrdluseks 2014. ja 2015.a tulude täitmine, tuhandetes eurodes).

0

500

1000

1500

2000

2500

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Muud tulud

Tulud kaupade/teenuste müügist

Toetused

Maamaks

Füüsilise isiku tulumaks

0 500 1000 1500 2000 2500 3000

2014T

2015T

2016*

2017*

2018*

2019*

2020*Maksutulud

Saadavad toetusedtegevuskuludeks

Tulud teenuste/kaupademüügist

Muud tegevustulud

14

Kõige suurema osakaaluga põhitegevuse tuludeks on Kanepi vallal füüsilise isiku tulumaks ning toetused

riigieelarvest. Kui varasematel perioodidel, st 2007-2011 olid suurima osakaaluga tululiigiks toetused, siis alates

aastast 2012 on Kanepi vallas suurima osakaaluga tululiigiks maksutulud. Tasandusfondi eraldis suurenes 2013.aastal,

vähenes perioodil 2014-2016. Eelarvestrateegia perioodiks on tasandusfondi eraldis planeeritud 2016.aasta tasemel,

lootuses, et elanike arv väheneb vähem kui teistes omavalitsusüksustes ning füüsilise isiku tulumaksu laekumise kasv

on Eesti keskmisest laekumisest väiksem. Eelarvestrateegia perioodil on üksikisiku tulumaksu tulude puhul arvestatud

Rahandusministeeriumi 2016.aasta kevadise majandusprognoosiga ja eeldusega, et kohalikele omavalitsustele

eraldatava tulumaksu määr ei vähene ning on 11,6% perioodi lõpuni.

Tabel 9. Füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete ja maksumaksjate arvu muutus kuude lõikes 2015-2016.aastal

(protsentides).

2015

Väljamak-

sed füüsilis-

tele

isikutele

Kanepi vald

2015

Kogu

Eesti

2015

MM arv

Kanepi

vald

2015

Kogu

Eesti

2016

Väljamaksed

füüsilistele

isikutele

Kanepi vald

2016

Kogu

Eesti

2016

MM arv

Kanepi

vald

2016

Kogu

Eesti

Jaanuar 6% 4,6% 5,2% 3,4% -18,7% 5,1% -7,8% -0,2%

Veebruar 7% 1,6% 6,5% 3,1% 5,5% 6,6% 2,4% 0,6%

Märts 19,5% 15,9% 4,6% 3,1% 2,2% 7,4% 0,1&% 0,5%

Aprill 16,5% 9,6% 4,0% 2,8% 3,6% 6,6% 0,4% 0,7%

Mai 17,6% 8,9% 2,9% 2,5% -4,6% 6,0% -3,3% 0,4%

Juuni 8,9% 7,6% -0,3% 2,1% N/A N/A N/A N/A

Juuli 8,4% 4,8% -3,5% 2,6% N/A N/A N/A N/A

Aastakeskmi

ne kasv/ arv

11,8% 7,5% 3,8% 2,8% 2,6% 6,3% -1,4% 0,4%

Allikas: Rahandusministeerium

*MM – maksumaksjad

Tabel 10. Füüsilise isiku tulumaksu andmed ja prognoos

2014 2015 2016* 2017* 2018* 2019* 2020*

Maksumaksjate arv 915 930 920 920 920 920 920

Maksumaksjate arvu

muutus

1,7% 1,6% -1,1% 0% 0% 0% 0%

Väljamaksed füüsilistele

isikutele

9 448 572 10 339 816 11 027 155 11 578 517 12 157 439 12 643 741 13 149 491

Sissetulek inimese

kohta

860 930 998 1 048 1 101 1 145 1 191

Sissetuleku kasv 8,7% 8,1% 7,3% 5% 5,1% 4% 4%

Keskmine palk (Eesti) 1 001 1 065 1 117 1 170 1 234 1 305 1 376

Sissetuleku kasv (Eesti) 6% 6% 4,9% 4,7% 5,5% 5,7% 5,5%

Tulumaksu laekumine 1 107 473 1 226 238 1 279 150 1 343 108 1 410 263 1 466 674 1 525 341

Tulumaksu laekumise

kasv (Kanepi vald)

10,3%** 10% 4,3% 5% 5% 4% 4%

Tulumaksu laekumise

kasv (Kogu Eesti)

8,9% 8,1% 6,7%*** 5%**** 6% 6% 6%

Tulumaksu laekumise

määr

11,6% 11,6% 11,6% 11,6% 11,6% 11,6% 11,6%

*Prognoos

**Kui 2014.aastal taandada andmed (eraldise määr 11,6%) võrreldavaks 2013.a määraga (11,57%), siis saab laekumise kasvuks lugeda 10,1%.

15

***Rahandusministeeriumi 8 kuu andmete põhjal;

****Vastavalt Riigieelarvestrateegias 2017-2020 kajastatud kohalike omavalitsuste prognoositud tulumaksu kasvule.

Maamaks on riiklik maks, mis laekub täies ulatuses kohalike omavalitsuste eelarvesse. Maamaksu makstakse vastavalt

vallavolikogu poolt määratud maksumäärale, mis on kuni 2,5% maa maksustamishinnast. Seadusega nähti ette

maamaksu kaotamine kodualusele maale tiheasustusega piirkonnas 1500 m2 ja hajaasustusega piirkonnas kuni 2 ha

ulatuses alates 01.01.2013, mis on kompenseeritud tulumaksu määra tõstmisega 0,17% võrra (11,4%-lt 2012.aastal

11,57%-le 2013.aastal, hetkel 11,6%). Maamaksu laekumine on planeeritud muutumatuna nelja aasta jooksul mahus

105 000 eurot aastas.

Kohalike maksude prognoosimisel on eelduseks, et uusi makse vaadeldaval perioodil ei kehtestata.

Kaupade ja teenuste müügist laekuvad tulud kasvavad üldise kaupade ja teenuste hindade kallinemise tasemel ja

samuti on arvestatud Põlgaste pansionaadi hooldetulude kasvuga hinnatõusu arvel alates 2016.aastast. 2014.aastal

moodustasid laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest ca 60% kaupade ja teenuste müügi tuludest,

2015.aastal 68% ja 2016.aasta 8 kuuga ca 81%. Väiksema osakaaluga on tulud haridusasutuste- ja muude tegevusalade

majandustegevusest.

Toetuste kavandamisel on arvestatud, et need kasvavad üldise majanduskasvu tasemel. Tasandusfondist laekuvad

summad on planeeritud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud arvutusmeetodile, arvestades

tasandusfondi eraldisega samas mahus nagu 2016.aastal (eelduseks – elanike arve vähenemine väiksem kui teistes

kohalikes omavalitsustes ja tulumaksu laekumise suurenemine väiksemas ulatuses kui Eestis keskmiselt). Enamus

toetustest laekuvad riigieelarvest.

Muud tulud on viimastel aastatel moodustanud alla 1% põhitegevuse tuludest. Siia alla kuuluvad näiteks maardlate

kaevandamise tasu, saastetasud, tasu vee erikasutusest. Prognoosis on arvestatud osakaaluga samas mahus, st ca 1%

põhitegevuse tuludest, mis on marginaalne osakaal. Muude tulude osakaal suureneb oluliselt maardlate

kaevandamisse tasude ulatuses, kui Kanepi vallas viiakse ellu laiaulatuslikke tee-ehitusprojekte.

2.3. Kanepi valla põhitegevuse kulud

Põhitegevuse kulude täitmise eelarvelised kulud on aastatel 2007-2015 jagunenud vastavalt Joonisele 4.

Joonis 4. Kanepi valla põhitegevuse kulude struktuur kululiikide lõikes 2007-2015, täitmine tuhandetes eurodes.

0

500

1000

1500

2000

2500

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Muud kulud

Antud toetused

Tööjõukulud

Majandamiskulud

16

Vastavalt joonisele 4 on olnud 2011-2012.aastal tööjõukulud väiksemad kui nimetatud aastatele eelnenud- ning

samuti järgnenud aastatel. Majandamiskulude suurus on sõltunud suuresti teede korrashoiuteenuste mahust,

õppevahendite ja kinnistute, hoonete, ruumide ülalpidamiskulude suurusest aastate lõikes, lisaks ka iga-aastaselt

mittekorduvate ehk aastateks soetatava inventari ning renoveerimiskuludest tingituna.

Antud toetused tegevuskuludeks hõlmavad nii sotsiaaltoetusi kui ka liikmemaksusid ning antud spordi- ja

seltsitegevuse toetusi. Muude kulude muutumist aastate lõikes on mõjutanud saastetasude maksed.

2.3.1. Kulud aastatel 2016-2020

Põhitegevuse kulude eelarveosas on kulud jaotatud vastavalt Joonisele 5.

Joonis 5. Põhitegevuse kulude prognoos 2016 – 2020 (võrdluseks 2014 ja 2015.aasta kulude täitmine, tuhandetes

eurodes).

Põhitegevuse kulud on prognoositud konservatiivsena. Personalikulude kasv on planeeritud 2017-2018.aastaks +4%

aastas ja 2019-2020.aastaks +3% aastas. Personalikulud suurenesid 2014.aastal Eestis keskmiselt 9% võrreldes

2013.aastaga, järgnevateks aastateks prognoositakse keskmise palga kasvu +6% aastas. Kui suureneb riigipoolne

eraldis tööjõukuludeks (näiteks, pedagoogide palgavahendid), siis suurendatakse vastavalt tegevusalade

personalikulusid järgnevate aastate eelarvete koostamisel.

Majandamiskulude prognoosimisel on arvestatud tarbijahinnaindeksi ja üldise elukalliduse kasvuga. Samas on suund

kulude kokkuhoiule – rakendades energia säästmise (küttesüsteemide rekonstrueerimised ja ümberehitused) ja muid

kokkuhoiu meetmeid. Majandamiskulude kujunemine sõltub suuresti ka ilmastikutingimustest, kuna lumerohketel

aastatel on suuremad kulud teede ja tänavate korrashoidmiseks ning pakaselise talvega on ka ka hoonete elektri- ja

küttekulud suuremad. Õppevahendite ja koolituskulud (sh ka ostetud lasteaia- ja koolitusteenused - õpilaskoha

maksumus - teistele linnadele/valdadele) moodustavad 2016.aasta 8 kuu andmetel ca 8% kogu majandamiskuludest.

Aastatel 2017-2020 on majandamiskulude kasvuks arvestatud ligikaudselt 2% aastas.

Antavad toetused koosnevad tegevus- ja projektitoetustest mittetulundusühingutele ja teistele organisatsioonidele

ning sotsiaaltoetustest füüsilistele isikutele. Antavad toetused jooksvateks kuludeks on planeeritud olulise kasvuta ja

on võrreldavad 2015-2016.aastal antud toetustega, millest on elimineeritud nendel aastatel eraldatud ühekordse

iseloomuga toetused.

Muud kulud on viimastel perioodidel olnud väga väikesed, st tasemel alla 1% põhitegevuse kuludest, millest tulenevalt

prognoosiperioodil on arvestatud sama osakaaluga põhitegevuse kuludest. Muude kulude all kajastatakse peamiselt

saastetasusid ja riigilõivukulusid.

0 500 1000 1500 2000 2500 3000

2014T

2015T

2016*

2017*

2018*

2019*

2020*

Majandamiskulud

Personalikulud

Antud toetused tegevuskuludeks

Muud kulud

17

2.4. Kulud tegevusala järgi

Kanepi valla arengukava sisaldab vallale püstitatud ülesandeid ja kavandatud tegevusi detailselt. Eelarvestrateegia

toetab neid.

Üldvalitsemise valdkonnas on suund efektiivsuse suurendamisele. Püütakse optimeerida struktuure, arendada

olemasolevaid ja võtta kasutusele uusi IT lahendusi. Valdkonna põhitegevuse kulude osakaal kogukuludest aastatel

2017-2020 vahemikus 9-12%. Lisaks igapäevastele kulutustele on Kanepi valla jaoks oluline panustada ka töötajate

arendamisse ning koostöösse teiste omavalitsustega, sh väliskoostöö. Eelarvestrateegia perioodil toimuvad ka

kohalike omavalitsuste valimised, millest tulenevalt on planeeritud täiendavad vahendid 2017.aasta kuludeks.

Majanduse valdkonnas on kajastatud põhitegevuse kuludena saadud toetuste arvel vallale laekuvad vahendid

riigieelarvest kohalike teede hoiuks 2015.aasta tasemel kogu eelarvestrateegia perioodiks, kuna riigi

eelarvestrateegias 2017-2020 on arvestatud sama summaga igaks aastaks (riigieelarve toetusfondis 2017-2020 ette

nähtud igaks aastaks 29,3 miljonit eurot kohalike omavalitsuste toetamiseks teehoiul). Valdkonna prioriteediks on

elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine. Tihendatakse koostööd lähivaldadega valla piire ületavate planeeringute

koostamisel. 2017-2018.aastal planeeritakse rajada Põlgastesse kergliiklustee koos valgustusega, projekti

finantseerimist toetavad 2017.aastal Maanteeamet ja 2018.aastal Ettevõtluse Arendamise SA (edaspidi: EAS). Kanepi

aleviku termotrasside ehitust teostatakse perioodil 2016-2017.

Keskkonnakaitse kuludes on arvestatud rajatiste korrashoiukuludega jäätmekäitluse tegevusalal. Jooksvate kulude

olulist suurenemist ei ole planeeritud. Alates 01.01.2017 kajastatakse suvise ja talvise teede ja tänavate,

parkimisplatside, ühistranspordipeatuste, jt avalike alade puhastus, millest tulenevalt on planeeritud

tegevusvaldkonna kulude kasv.

Elamu- ja kommunaalmajanduse viiakse ellu suuremahulisi investeerimisprojekte ja eraldatakse toetuseid

hajaasutusprogrammi investeeringuteks. Valdkonna kulud on aastatel 2017-2020 vahemikus 9-12% kogukuludest.

Põhitegevuse kulude prognoosimisel võetakse aluseks 2016.aasta eelarve eeldatav täitmine ning kulude suurenemine

prognoositakse vastavalt tarbijahindade kasvule. 2017.aastal planeeritakse rekonstrueerida Kanepi valla

tänavavalgustus – minna üle LED-valgustite kasutamisele, projekti kogumaksumuseks ca 200 000 eurot.

Tervishoiu valdkonnas ei planeerita investeeringuid perioodiks 2017-2020, põhitegevuse kulude olulist suurenemist

ei ole ette näha.

Vabaaeg ja kultuur – valdkonna kulude osakaal aastatel 2017-2020 planeeritud keskmiselt 12%-18% tasemel

põhitegevuse kuludest. Kultuuri- ja vabaaja tegevuste elluviimiseks (raamatukogud, kultuuriüritused, noorsootöö,

spordi- ja seltsitegevus, jms). Põhitegevuse kulude prognoosimisel võetakse aluseks 2016.aasta eelarvelised kulud

ning kulude suurenemine prognoositakse vastavuses tarbijahindade kasvule, elimineerides aastasisesed ühekordsed

kulud, mis ei kordu iga-aastaselt.

Elanike vabaaja veetmise võimaluste avardamise nimel on Kanepi vald seadnud prioriteediks kultuuriobjektide

renoveerimise ja kaasajastamise. Valdkonnas planeeritakse investeeringukulusid Kanepi Seltsimaja (küttesüsteem,

saali põrand, parkla väljaehitus) renoveerimiseks ning Põlgaste Raamatukogu-Külakeskuse küttesüsteemi ja parkla

renoveerimiseks.

Hariduse valdkonna esmane ülesanne on seadusega kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmine.

Eesmärgiks on, et Kanepi vallas oleks võimalik saada heal tasemel ja konkurentsivõimelist põhi- ja keskharidust.

Valdkonna kulud moodustavad valla eelarvest kõige suurema osakaalu – ulatudes 41-46%-ni kogukuludest.

Prioriteediks alushariduses on kaasaegse õpikeskkonna väljaarendamine, mitmekülgsete ja huvitavate, laste loovust

arendavate õppemetoodikate rakendamine. 2016/2017 õppeaastal käib Kanepi Lasteaias 59 last, Põlgaste Lasteaias

13 last ja Põlgaste Lapsehoiu rühmas 7 last. Kanepi valla koolieelsetes lasteasutustes käivatest lastest on 73 last Kanepi

18

vallast ja 6 last väljastpoolt Kanepi valda (Põlgaste Lasteaias 1 laps Mikitamäe vallast ja Kanepi Lasteaias 3 last Urvaste

vallast, 1 laps Tartu linnast ning 1 laps Sõmerpalu vallast). Samas käivad Kanepi valla 23 last (sh 7 last alustasid lasteaias

käimist käesoleval õppeaastal) lasteaias väljaspool Kanepi valda järgmiselt:

a) Põlva valla lasteaedades 10 last,

b) Tartu linna lasteaedades 3 last;

c) Võrumaa lasteaedades 7 last (Võru linnas 3 last; Võru vallas 4 last);

d) Otepää valla lasteaias 1 laps;

e) Saverna valla lasteaias 1 laps;

f) Vastse-Kuuste valla lasteaias 1 laps.

Põhihariduse valdkonnas keskendutakse hariduse maine ja konkurentsivõime tõstmisele läbi kvaliteetsete

tänapäevaste atraktiivsete õppekavade, hea õpikeskkonna, seda toetava huvihariduse ning aktiivse noorsootöö

väljaarendamisele ja tugiteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisele.

Kanepi Gümnaasiumis õpib 2016/2017 õppeaastal kokku 181 õpilast, sh põhikoolis 159 õpilast (sh Kanepi vallast 154

ja väljastpoolt 5 õpilast – 2 Valgjärve vallast, 2 Põlva vallast ja 1 Haaslava vallast) ja gümnaasiumis 22 õpilast (sh Kanepi

vallast 19 ja väljastpoolt 3 õpilast – 1 Tallinnast, 1 Võrust ja 1 Valgjärve vallast).

Kanepi valla kooliealistest lastest käib koolis väljaspool Kanepi valla lasteasutusi 55 õpilast, sh 40 põhikoolis ja 15

gümnaasiumis, kelle eest tasutakse kohamaks teistele kohalikele omavalitsustele. Põhikooli koha eest tasutakse 40

lapse puhul järgmiselt:

a) Põlvamaa kokku 18 õpilast: Põlva vald – 12 õpilast, Valgjärve vald - 2 õpilast, Laheda vald - 2 õpilast, Mooste

vald - 1 õpilane ja Räpina vald - 1 õpilane;

b) Tartumaa kokku 12 õpilast: Tartu linn – 7 õpilast, Kambja vald 3 õpilast, Elva linn – 1 õpilane ja Ülenurme vald

– 1 õpilane;

c) Võrumaa 6 õpilast: Sõmerpalu vald – 3 õpilast, Võru linn – 2 õpilast, Urvaste vald – 1 õpilane;

d) Lääne-Virumaa 3 õpilast: Rakvere linn – 3 õpilast;

e) Viljandimaa 1 õpilane: Viljandi linn – 1 õpilane.

Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis

võimaldaksid jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes. Gümnaasiumi koha eest

tasutakse 15 lapse puhul järgmiselt:

a) Põlvamaa kokku 2 õpilast: Põlva vald – 2 õpilast riigigümnaasiumis – rahastajaks Haridus-

Teadusministeerium;

b) Tartu linnas kokku 10 õpilast, sh 1 õpilane riigigümnaasiumis – Tartu Tamme Gümnaasium: Tartu linn – 10

õpilast (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium 8 õpilast; Tartu Jaan Poska Gümnaasium 1 õpilane);

c) Võru linnas kokku 2 õpilast - Võru Täiskasvanute Gümnaasiumis 2 õpilast;

d) Tallinnas 1 õpilane – Gustav Adolfi Gümnaasium.

Huvihariduses osalevad Kanepi valla lapsed Tallinna haridusasutustes 9 last (JJ.Street Tantsukool 2 last; Stassi

tantsustuudio 6 last; Crause Tantsukool 1 laps). Põlva Muusikakoolis käib 6 last ja Põlva Spordikoolis 6 last. Võru

Muusikakooli töös osaleb 5 last, Võru Näpustuudio Käsitöökoolis 3 last ja Heliose Võru Jalgpallikoolis 1 laps. Tartu

huvitegevusega tegelevates asutustes käib 11 last, sh Tartu Loodusmajas 3 last, Tartu Ujumiskoolis 2 last, Tartu Ülikooli

Akadeemilises Spordiklubis 2 last, Vanemuise Tantsu- ja Ballettikoolis 1 laps, VK Janika Võimlemiskoolis 1 laps, Santose

Jalgpallikoolis 1 laps ja Tammeka Jalgpallikoolis 1 laps.

Investeeringud on planeeritud kogu eelarvestrateegia perioodile vastavalt Kanepi Gümnaasiumi erinevate ruumide

renoveerimise kavale, investeeringute elluviimiseks loodetakse saada toetust regionaalsete investeeringutoetuste

19

programmist ning renoveerida koolihoone tervikuna. Kanepi Lasteaia katuse rekonstrueerimisega loodetakse jätkata

2019.aastal, väiksemahulised renoveerimistööd (summas alla 5000 euro) kajastatakse põhitegevuse kuludes.

Sotsiaalse kaitse valdkonnas toimub olemasolevate teenuste arendamine ja liikumine parema kvaliteedi ning

kättesaadavuse suunas. Sotsiaalteenuste kaudu säilitatakse pereliikmete töövõime. Sotsiaalsele kaitsele kulutab vald

keskmiselt 12% eelarve kogukuludest prognoositaval perioodil. 2017.aastaks on planeeritud rajada Põlgaste

Pansionaadi vajadusteks puhkeala kivisillutis ja varjualune, millega lahendatakse värskes õhus viibimise probleem

vihmaste ilmade korral.

Kokkuvõtlikult on Kanepi valla kogukulud esitatud Joonisel 6 aastate lõikes, ajavahemikul 2014-2020. 2014 ja

2015.aasta kulud kajastavad tegelikku eelarve (kassapõhist) täitmist tegevusaladel (sh põhitegevuse-,

investeerimistegevuse- ja finantskulud).

Joonis 6. Kogukulud (sh investeeringud) tegevusalade lõikes 2015-2020 (tuhandetes eurodes).

2.5. Põhitegevuse tulem Põhitegevuse tulem võrdub põhitegevuse tulude ja kulude vahega. KOFS-i kohaselt on põhitegevuse tulemi väärtuseks

lubatud ainult null või positiivne summa. Kui põhitegevuse väärtus on negatiivne, siis see tähendab, et omavalitsus ei

suuda katta jooksvate tulude arvelt jooksvaid kulusid. Sellisel juhul finantseeritakse põhitegevuse kulusid põhivara

müügi ja reservide arvelt. Ühekordsete tulude arvelt põhitegevuse kulude finantseerimine pikemal perioodil on

riskantne ning nende tulude halvema laekumise korral võib tekkida oht sattuda finantsraskustesse.

Kanepi valla põhitegevuse tulemi väärtused prognoosiperioodi jooksul on positiivsed ning esitatud alljärgnevalt

joonisel 7.

0 200 400 600 800 1000 1200 1400

Üldvalitsemine

Majandus

Keskkonnakaitse

Elamu-kommunaalmajandus

Tervishoid

Vabaaeg, kultuur

Haridus

Sotsiaalne kaitse

2020*

2019*

2018*

2017*

2016*

2015

2014

20

Joonis 7. Põhitegevuse tulem 2014-2020 (tuhandetes eurodes).

3. INVESTEERIMISTEGEVUS Investeerimistegevuse eelarveosa koosneb investeerimiseks saadavatest tuludest (põhivara müük, saadavad

toetused), investeerimistegevuse kuludest (põhivara soetus, antavad toetused) ja finantseerimistegevusest (võetud

laenud ja saadud intressid (+), tagasimakstavad laenud ja makstud intressid (-).

Investeerimistegevuse tulude (projektitoetused, vara müük, jms) ja kulude kujunemine on esitatud allpool oleval

Joonisel 8.

Joonis 8. Investeerimistegevuse eelarve 2014-2020 (tuhandetes eurodes).

Investeerimistegevuse eelarve on negatiivne kogu prognoosiperioodil ehk investeerimistegevuse kulud ületavad

tulusid. Negatiivset investeerimistegevust võimaldavad tasakaalustada ülaltoodud positiivne põhitegevuse tulem ja

finantseerimistegevus.

Tabel 11. Ülevaade 2017.aasta investeerimistegevuse tuludest ja kuludest (eurodes)

Nimetus Summa Sh toetus Valla omaosalus

Põhivara investeeringud -718 000 300 000 -418 000

04510 Maanteetransport vallateed

(kergliiklustee projekt 2017-2018)

-100 000 65 000

-35 000

06400 Tänavavalgustus (valla

tänavavalgustuse rekonstrueerim)

-200 000 160 000

-40 000

08203 Kanepi ajaloomuuseum

(ruumi rajamine)

-45 000 0

-45 000

08201 Põlgaste Külakeskus/

Raamatukogu (küttesüsteemi

ümberehitus)

-150 000 75 000

-75 000

08202 Kanepi Seltsimaja

(küttesüsteemi ja põranda

rekonstrueerimine, parkla ehitus)

-80 000 0

-80 000

09110 Kanepi Lasteaed

(trepikodade-, ruumide-,

välisfassaadi rek; katuse vahetus)

-55 000

0

-55 000

0

100

200

300

0

1000

2000

3000

2014T 2015T 2016* 2017* 2018* 2019* 2020*

Põhitegevuse tulud Põhitegevuse kulud Põhitegevuse tulem

-800

-600

-400

-200

0

200

400

600

800

1000

2014T 2015T 2016* 2017* 2018* 2019* 2020*

Investeerimistegevuse tulud Investeerimistegevuse kulud Investeerimistegevuse tulem

21

Nimetus Summa Sh toetus Valla omaosalus

09220 Kanepi Gümnaasium

(I korruse koridori, fuajee, trepikoja

ja klassi renoveerimine)

-73 000

0

-73 000

10200 Põlgaste Pansionaat

(puhkeala kivisillutis ja varjualune)

-15 000 0

-15 000

Sihtotstarbelised eraldised

põhivara soetuseks

-60 000 10 000

-50 000

06300 Veevarustus

(Hajaasustuse programm 2016)

-20 000 10 000

-10 000

06300 Veevarustus (OÜ Kanepi

Haldus kaasfinantseerimine)

-10 000 0

-10 000

08400 Religiooniteenused (Jaani

koguduse müüri ehituse toetamine)

-30 000

0

-30 000

Finantstulud 100 0 100

Finantskulud -6 600 0 -6 600

Kokku investeerimistegevus: -784 500 310 000 -474 500

Kuna valla võimekus panustada investeerimistegevusse omavahenditest on piiratud, siis konkreetsed

investeeringuobjektid eelarvestrateegias aastateks 2017-2020 lähtuvad valla arengukava tegevuskavas toodud

eelistustest. Valla investeeringute omaosaluse finantseerimiseks kasutatakse pikaajalisi investeerimislaenusid

pankadest.

4. EELARVE TULEM Eelarve tulem võrdub põhitegevuse eelarveosa ja investeerimistegevuse eelarveosa summaga. Aastatel 2015-2019 on

eelarve tulemid planeeritud negatiivsena, mis kaetakse uute laenude- ja likviidsete vahendite kasutuselevõtmisega.

2015.aasta lõpus oli likviidsete vahendite jääk summas 476,1 tuhat eurot. Põhitegevuse tulemi, eelarve tulemi,

finantseerimistegevuse ja likviidsete vahendite vahelisi seoseid ilmestab Joonis 9.

Joonis 9. Põhitegevuse- ja eelarve tulemi ning finantseerimistegevuse vahelised seosed aastatel 2014-2020.

Tuhandetes eurodes

5. FINANTSEERIMISTEGEVUS Kanepi valla olemasolevad laenukohustused on esitatud allolevas Tabelis 12.

-600

-500

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

400

2014T 2015T 2016* 2017* 2018* 2019* 2020*

Põhitegevuse tulem

Eelarve tulem

Finantseerimistegevus

Likviidsete vahendite muutus

22

Tabel 12. Laenukohustuste tasumine perioodil 2017-2020 (eurodes). Maksed:

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 2017 2017 2018 2018 2019 2019 2020 2020 alat.2021 alat.2021

Algsumma Jääk* Intress Tähtaeg Põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress

198126,00 95867 1,42% 01.03.24 12782,32 1274 12782,32 1101 12782,32 922 12782,32 752 44738,16 x

95867 KOKKU: 12782,32 12782,32 12782,32 12782,32 44738,16

1274 1101 922 752 x

Maksed:

Swedbank AS 2017 2017 2018 2018 2019 2019 2020 2020 alat.2021 alat.2021

Algsumma Jääk Intress Tähtaeg Põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress

315310,61 246140,37 0,80 20.09.21 51877,68 1806 51877,68 1400 51877,68 1000 51877,68 600 38629,65 x

KOKKU: 51877,68 51877,68 51877,68 51877,68 38629,65

1806 1400 1000 600 x

*Laenu jääk on näidatud seisuga 31.12.2016.a (prognoositav).

Lisaks Tabelis 12 kajastatud laenu põhiosa- ja intressimaksetele on eelarvestrateegias arvestatud ka täiendavalt

võetavate investeerimislaenude põhiosa- ja intressimaksetega ning ka lepingu sõlmimise tasuga aastatel 2016-2020.

Kanepi valla laenukoormus on olnud madalal tasemel, 2014.aasta netovõlakoormus oli 1,6% ja 2015.aasta

netovõlakoormus oli null. 2016.aasta netovõlakoormus peaks kujunema 18% tasemel (maksimaalselt võimalik 60%).

Investeerimislaenuga on finantseeritud vaid suurte investeeringute teostamisel omaosalust. Planeeritud mahus

laenukohustuste lisandumine aastatel 2017-2020 ei suurenda valla netovõlakoormuse taset üle 32%, seega jäävad

valla kohustused lubatud piirmäärast oluliselt madalamaks ka edaspidi.

Joonis 10. Ülevaade põhitegevuse tulude ja netovõlakoormuse kujunemisest 2014-2020.a (tuhandetes eurodes, %)

6. LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS Likviidsete varade olemasolu kergendab valla rahavoogude planeerimist ja vähendab netovõlakoormust. 2015.aasta

lõpus oli Kanepi vallal likviidsete vahendite jääk 476,1 tuhat eurot, millest 416,3 tuhat eurot on planeeritud kasutada

Kanepi valla investeeringute omaosaluse finantseerimiseks 2016.aastal. Likviidsed vahendid hoitakse peamiselt

pangakontodel. Perioodiks 2017-2020 koostatakse eelarve selliselt, et uute laenudega ja olemasolevate likviidsete

varadega saaksid finantseeritud olulisemad investeeringud.

0,00%

5,00%

10,00%

15,00%

20,00%

25,00%

30,00%

35,00%

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

2014T 2015T 2016* 2017* 2018* 2019* 2020*

Põhitegevuse tulud Netovõlakoormus (tuh eurodes) Netovõlakoormus (%)

23

7. EELARVESTRATEEGIA TABELID Eurodes

Kanepi vald 2015

täitmine

2016 eeldatav täitmine

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 2 456 922 2 460 826 2 565 012 2 640 063 2 709 474 2 768 141

Maksutulud 1 332 198 1 384 150 1 448 108 1 515 263 1 571 674 1 630 341

sh tulumaks 1 226 481 1 279 150 1 343 108 1 410 263 1 466 674 1 525 341

sh maamaks 105 717 105 000 105 000 105 000 105 000 105 000

sh muud maksutulud 0 0 0 0 0 0

Tulud kaupade ja teenuste müügist 163 695 145 200 148 104 153 000 159 000 159 000

Saadavad toetused tegevuskuludeks 932 967 916 082 948 800 951 800 958 800 958 800

sh tasandusfond 390 076 334 828 334 800 334 800 334 800 334 800

sh toetusfond 513 397 539 895 567 000 567 000 567 000 567 000

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 29 494 41 359 47 000 50 000 57 000 57 000

Muud tegevustulud 28 062 15 394 20 000 20 000 20 000 20 000

Põhitegevuse kulud kokku 2 245 788 2 375 124 2 405 000 2 473 000 2 528 500 2 581 000

Antavad toetused tegevuskuludeks 252 857 222 601 202 000 202 000 202 000 202 000

Muud tegevuskulud 1 992 932 2 152 523 2 203 000 2 271 000 2 326 500 2 379 000

sh personalikulud 1 172 553 1 249 763 1 300 000 1 352 000 1 392 500 1 430 000

sh majandamiskulud 815 592 901 872 901 000 917 000 932 000 947 000 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 2 465 2 194 2 194 2 194 2 194

sh muud kulud 4 787 887 2 000 2 000 2 000 2 000

Põhitegevuse tulem 211 133 85 703 160 012 167 063 180 974 187 141

Investeerimistegevus kokku -105 440 -585 996 -474 500 -249 900 -191 900 -140 900

Põhivara müük (+) 501 0 0 0 0 0

Põhivara soetus (-) -125 292 -570 269 -718 000 -214 000 -109 300 -67 000

sh projektide omaosalus -97 396 -270 269 -418 000 -129 000 -109 300 -67 000

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 27 895 306 773 310 000 95 000 10 000 10 000

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) 0 -317 000 -60 000 -120 000 -80 000 -70 000

Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 0 0 0 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0 0 0 0 0

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 0 0 0 0

Antavad laenud (-) 0 0 0 0 0 0

Finantstulud (+) 68 100 100 100 100 100

Finantskulud (-) -8 612 -5 600 -6 600 -11 000 -12 700 -14 000

Eelarve tulem 105 694 -500 293 -314 488 -82 837 -10 926 46 241

Finantseerimistegevus -65 400 84 000 319 700 88 700 17 000 -39 600

Kohustuste võtmine (+) 315 311 150 000 400 000 210 000 160 000 120 000

Kohustuste tasumine (-) -380 711 -66 000 -80 300 -121 300 -143 000 -159 600

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 40 293 -416 293 5 212 5 863 6 074 6 641

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 476 066 59 773 64 985 70 848 76 922 83 563

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 406 668 501 063 819 079 906 069 921 334 879 972

sh kohustused, mis ei kajastu finantseerimistegevuses 10 395 8 711 7 001 5 266 3 504

24

Kanepi vald 2015

täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 0 441 290 754 094 835 221 844 412 796 409

Netovõlakoormus (%) 0,0% 17,9% 29,4% 31,6% 31,2% 28,8%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 474 153 1 476 496 1 539 007 1 584 038 1 625 684 1 660 885

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 474 153 1 035 206 784 913 748 817 781 272 864 476

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - 0% 4% 3% 3% 2%

Põhitegevuse kulude muutus - 6% 1% 3% 2% 2%

Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,09 1,04 1,07 1,07 1,07 1,07

Investeeringuobjektid* (alati "+" märgiga)


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

04 Majandus Põlgaste asula vahelise kergliiklustee ja valgustuse rajamine (AK TK 8.2.2.6) 0 100 000 100 000 0 0

sh toetuse arvelt 65 000 85 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 35 000 15 000

10 Sotsiaalne kaitse Põlgaste pansionaadi puhkeala kivisillutis ja varjualune (AK TK 8.5.4.3) 0 15 000 0 0 0

sh toetuse arvelt 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000

04 Majandus Kanepi aleviku termotrasside ehitus (AK TK 8.1.5.2) 350 000 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 300 000


08 Vabaaeg, kultuur, sport, religioon Kanepi seltsimaja küttesüsteemi ja põranda rek, parkla väljaehitamine (AK TK 8.4.13) 0 80 000 15 000 0 0



08 Vabaaeg, kultuur, sport, religioon Kanepi ajaloomuuseumi ruumi rajamine (AK TK 8.4.13.9) 0 45 000 0 0 0

sh toetuse arvelt 0


08 Vabaaeg, kultuur, sport, religioon Põlgaste Keskuse küttesüsteemi ümberehitus, parkla renoveerimine (AK TK 8.4.13) 0 150 000 0 25 000 0

sh toetuse arvelt 75 000 0


25

Investeeringuobjektid* (alati "+" märgiga)


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

06 Elamu-kommunaalmajandus Kanepi valla tänavavalgustuse rekonstrueerimine (AK TK 8.2.2.7) 0 200 000 0 0 0



09 Haridus Kanepi Lasteaia kütte- ja veetorustike, trepikodade, ruumide, välisfassaadi, vundamendi ja katuse rekonstrueerimine (AK TK 8.4.2) 81 300 55 000 26 000 0 0

sh toetuse arvelt 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 81 300 55 000 26 000

09 Haridus Kanepi Gümnaasiumi ruumide renoveerimine (AK TK 8.4.2) 75 000 73 000 73 000 84 300 67 000

sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 75 000 73 000 73 000 84 300 67 000

Muud investeeringud kokku 63 969 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 0


KÕIK KOKKU 570 269 718 000 214 000 109 300 67 000

sh toetuse arvelt 300 000 300 000 85 000 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 270 269 418 000 129 000 109 300 67 000

Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG)* (kõik "+" märgiga)

2015 täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

01 Üldised valitsussektori teenused 277 763 271 490 290 600 326 000 327 700 329 000

Põhitegevuse kulud 267 571 264 784 284 000 315 000 315 000 315 000

sh saadud toetuste arvelt 0 3 813

sh muude vahendite arvelt 267 571 260 971 284 000 315 000 315 000 315 000

Investeerimistegevuse kulud 10 192 6 706 6 600 11 000 12 700 14 000

sh saadud toetuste arvelt


02 Riigikaitse 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt

Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0



03 Avalik kord ja julgeolek 0 0 0 0 0 0







04 Majandus 157 481 500 395 247 591 251 591 156 591 162 591


sh saadud toetuste arvelt 68 101 85 591 85 591 85 591 85 591 85 591

26


2015 täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve


Investeerimistegevuse kulud 37 368 352 861 100 000 100 000 0 0

sh saadud toetuste arvelt 0 300 000 65 000 85 000

sh muude vahendite arvelt 37 368 52 861 35 000 15 000

05 Keskkonnakaitse 31 028 51 406 52 500 53 000 58 000 62 000


sh saadud toetuste arvelt 5 500


Investeerimistegevuse kulud 1 512 10 812 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt 1 512 10 812

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 175 638 386 414 310 000 207 000 178 000 177 000


sh saadud toetuste arvelt 5 353 1 850



sh saadud toetuste arvelt 6 773 170 000 10 000 10 000 10 000


07 Tervishoid 1 319 3 845 1 350 1 350 1 350 1 350




Investeerimistegevuse kulud 0 2 020 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt 2 020

08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 302 839 346 311 618 572 337 000 357 000 340 000




Investeerimistegevuse kulud 31 637 42 000 305 000 15 000 25 000 0

sh saadud toetuste arvelt 27 895 0 75 000

sh muude vahendite arvelt 3 742 42 000 230 000 15 000 25 000

09 Haridus 1 083 537 1 310 471 1 313 409 1 298 409 1 298 409 1 296 209

Põhitegevuse kulud 1 055 835 1 149 507 1 185 409 1 199 409 1 214 109 1 229 209




sh saadud toetuste arvelt 2 400 0 0 0 0 0


10 Sotsiaalne kaitse 350 087 397 661 355 578 343 650 353 450 363 850






sh muude vahendite arvelt 0 7 256 15 000 0 0 0

KOKKU 2 379 692 3 267 993 3 189 600 2 818 000 2 730 500 2 732 000



sh muude vahendite arvelt 1 705 298 1 792 020 1 831 000 1 899 000 1 954 500 2 007 000


27


2015 täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve



Muude vahendite arvelt tehtud väljaminekud

2015 täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Üldised valitsussektori teenused 277 763 267 677 290 600 326 000 327 700 329 000



Riigikaitse 0 0 0 0 0 0



Avalik kord ja julgeolek 0 0 0 0 0 0



Majandus 89 380 114 804 97 000 81 000 71 000 77 000


Investeerimistegevuse kulud 37 368 52 861 35 000 15 000 0 0

Keskkonnakaitse 31 028 45 906 52 500 53 000 58 000 62 000



Elamu- ja kommunaalmajandus 170 285 377 791 140 000 197 000 168 000 167 000



Tervishoid 1 319 3 845 1 350 1 350 1 350 1 350


Investeerimistegevuse kulud 0 2 020 0 0 0 0

Vabaaeg, kultuur ja religioon 262 934 342 511 538 572 332 000 352 000 335 000


Investeerimistegevuse kulud 3 742 42 000 230 000 15 000 25 000 0

Haridus 696 173 893 413 895 000 880 000 880 000 877 800



Sotsiaalne kaitse 280 026 332 169 290 578 278 650 288 450 298 850



KOKKU 1 808 906 2 378 116 2 305 600 2 149 000 2 146 500 2 148 000



Sõltuv üksus (Kanepi Haldus OÜ) 2015

täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 71 914 73 000 84 400 90 000

96 000 105 000

sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 35 262 36 000 37 000 37 000 38 000 38 000 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed

sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt

Põhitegevuse kulud kokku (+) 57 102 73 000 84 400 90 000 96 000 105 000

sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega

28

Sõltuv üksus (Kanepi Haldus OÜ) 2015

täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega

sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele)

Põhitegevustulem 14 812 0 0 0 0 0

Investeerimistegevus kokku (+/-) 0 -17 312 0 0 0 0

Eelarve tulem 14 812 -17 312 0 0 0 0

Finantseerimistegevus (-/+) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 14 812 -17 312

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-)

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 17 312 0 0 0

0 0

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

0 0 0 0

0 0

sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline)

sh võlakohustused (arvestusüksuse sisene) sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis

Netovõlakoormus (eurodes)

0

0

0

0

0 0

Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% ´0,0% 0,0%

Kanepi vald 2015

täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 2 493 574 2 497 826 2 612 412 2 693 063 2 767 474 2 835 141

Põhitegevuse kulud kokku 2 267 628 2 412 124 2 452 400 2 526 000 2 586 500 2 648 000 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 0 2 465 2 194 2 194 2 194 2 194

Põhitegevustulem 225 945 85 703 160 012 167 063 180 974 187 141

Investeerimistegevus kokku -105 440 -603 308 -474 500 -249 900 -191 900 -140 900

Eelarve tulem 120 506 -517 605 -314 488 -82 837 -10 926 46 241

Finantseerimistegevus -65 400 84 000 319 700 88 700 17 000 -39 600

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 55 105 -433 605 5 212 5 863 6 074 6 641

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 493 378 59 773 64 985 70 848 76 922 83 563

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 406 668 501 063 819 079 906 069 921 334 879 972 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0

29

Kanepi vald 2015

täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Netovõlakoormus (eurodes) 0 441 290 754 094 835 221 844 412 796 409

Netovõlakoormus (%) 0,0% 17,7% 28,9% 31,0% 30,5% 28,1%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 496 144 1 498 696 1 567 447 1 615 838 1 660 484 1 701 085

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 496 144 1 057 406 813 353 780 617 816 072 904 676

8. KOKKUVÕTE Kanepi valla eelarvestrateegia koostamise eesmärgiks on üldises plaanis tagada omavalitsuse finantspoliitika

jätkusuutlikkus: positiivne eelarve tulem, reservide olemasolu, piisav laenuteenindamise- ja investeerimisvõimekus.

Käesolevas eelarvestrateegias on antud ülevaade Kanepi valla eelarve põhitegevuse tuludest, -kuludest, investeerimis-

ja finantseerimistegevusest aastatel 2014-2016 ning koostatud prognoosid nelja eelseisva aasta kohta. Eelarve on

struktureeritud vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatule.

Tulude prognoos lähtub eelkõige valla eelarve senistest trendidest. Kõige raskemini prognoositavad on kaks olulist

tululiiki – üksikisiku tulumaks ja riigi eraldis tasandusfondi. Tulumaks moodustab valla tuludest ca 52-55%

eelarvestrateegia perioodil. Tulumaksu laekumise suurenemine on ühelt poolt vallale kasulik, teisalt väheneb sellega

ka riigipoolne toetus tasandusfondi näol. Eelarvestrateegiaperioodiks kavandatud tulude maht võimaldab täita

omavalitsusüksusele seadustega pandud kohustused ja jätkata investeerimistegevust. Valla vahendite võimalikult

tõhusa kasutamise eesmärgil annab eelarvestrateegia eelseisvaks neljaks aastaks rahalise orientiiri valla

tegevusvaldkondade finantseerimise võimalustele. Kanepi valla põhitegevuse tulem on eelarvestrateegia perioodil

positiivne, investeerimistegevusest tulenevad negatiivsed tulemid kaetakse finantseerimistegevuse ja likviidsete

varade arvel.

Eelarvestrateegia annab kindluse, et sõltumata võlakoormusest on vald olnud ja on ka edaspidi võimeline oma tegevusi

finantseerima ja võetud kohustusi tasuma. Euroopa Liidu uuel finantsperioodil suudetakse eraldada vajalikku

omafinantseeringut investeerimisprojektidele. Eelarvestrateegias kavandatud tegevusi täpsustatakse iga-aastase

eelarve koostamisega.

Mikk Järv

Vallavanem

Koostaja: Kersti Kaaver, finantsnõunik

Documents

KANEPI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2017 2020 · 2016. 10. 17. · Kanepi valla eelarvestrateegia 2017-2020 koostamise lähtealuseks on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise