KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2014; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-13-191 Haldusasi M. S (seadusliku esindaja S. S kaudu) kaebus Arukla Phikooli 6.

klassi klassijuhataja otsuse, millega hinnati pilase M. S kitumine 2012/2013 ppeaasta I veerandil mitterahuldavaks, thistamiseks, samuti Arukla Phikooli direktori poolt 26.10.2012 kitumishinde muutmata jtmise kohta tehtud otsuse thistamiseks ning Arukla Phikooli kohustamiseks vaadata uuesti lbi M. S kitumishinde ksimus vi alternatiivselt eelnimetatud Arukla Phikooli 6. klassi klassijuhataja ja Arukla Phikooli direktori poolt 26.10.2012 kitumishinde muutmata jtmise kohta tehtud otsuste igusvastasuse tuvastamiseks

Asja lbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja (avaldaja) M. S, seaduslik esindaja S. S, volitatud esindaja Marko Jaani; Vastustaja Raasiku vald

RESOLUTSIOON Jtta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Otsuse peale vib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 peva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise pev on 28.05.2014. Apellatsioonkaebus vidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KIK

1. Arukla Phikooli 6. klassi pilase M. S kitumist hinnati 2012/2013 ppeaasta I veerandil hindega mitterahuldav. M. Si isa S. S esitas viidatud hinde vaidlustamiseks 18.10.2012 avalduse Arukla Phikooli direktorile (tl 10-11).

2. Arukla Phikooli direktor jttis 26.10.2012 kirjaga hinde muutmata, sest luges mitterahuldava hinde phjendatuks, tuginedes Arukla Phikooli ppenukogu 29.10.2009 otsuse nr 2 Arukla

2

Phikooli pilaste hindamise, jrgmisse klassi leviimise ning klassikursust kordama jtmise alused, tingimused ja kord (hindamise kord) 19 p-le 2 ja 20 p-le 2 ning klassijuhatajalt vetud selgitusele (tl 12). S. S prdus 05.12.2012 seoses M. Si mitterahuldava kitumishindega ka Harju maavanema poole (tl 13).

3. S. S esitas 29.01.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub thistada Arukla Phikooli 6. klassi klassijuhataja K. K otsuse mitterahuldava kitumishinde osas ja Arukla Phikooli direktori 26.10.2012 otsuse kitumishinde muutmata jtmise kohta ning kohustada phikooli asja uuesti otsustama. Koos kaebusega esitati ka kaebethtaja ennistamise taotlus (tl 3-9).

4. Tallinna Halduskohtus tagastas 11.03.2013 mrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudus ilmselge kaebeigus, eeldades, et tema faktilised vited on tendatud (tl 38-39). Nimetatud mruse peale esitati 26.03.2013 mruskaebus.

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.06.2013 mrusega S. Si mruskaebuse, thistas Tallinna Halduskohtu 11.03.2013 mruse ning saatis asja halduskohtule menetluse jtkamiseks.

6. Tallinna Halduskohtu 23.10.2013 mrusega veti kaebus menetlusse ja ksiti vastustaja seisukohta kaebethtaja vimaliku ennistamise osas (tl 58-60).

7. Tallinna Halduskohtu 21.11.2013 mrusega rahuldati kaebaja poolt esitatud kaebethtaja ennistamise taotlus ja kaebuse materjal edastati Raasiku vallale (sisuliseks) vastamiseks (tl 70-71).

8. M. S esitas 18.03.2014 kaebuse tienduse, milles taotleb alternatiivselt Arukla Phikooli 6. klassi klassijuhataja otsuse ning Arukla Phikooli direktori poolt 26.10.2012 kitumishinde muutmata jtmise kohta tehtud otsuse igusvastasuse tuvastamist.

9. Tallinna Halduskohtu 25.03.2014 mrusega mrati asi lbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

KAEBUSE SISU

10. Kaebaja taotleb Arukla Phikooli 6. klassi klassijuhataja otsuse thistamist, samuti Arukla Phikooli direktori poolt 26.10.2012 kitumishinde muutmata jtmise kohta tehtud otsuse thistamist ning kaebaja kitumishinde ksimuse uuesti lbivaatamist. Alternatiivselt taotleb kaebaja eelnimetatud otsuste igusvastasuse tuvastamist.

11. Ainepetajate poolt M. Sle antud kitumishinneteks oli neli R, kolm H ja ks E, kuid vaatamata sellele mras 6. klassi klassijuhataja K. K 2012/2013 ppeaasta I veerandil M. S kitumishindeks MR. Kuigi klassijuhatajal ei ole kohustust kitumishinde mramisel lhtuda lapsele pandud keskmisest kitumishindest, ei ole sedavrd llatusliku otsuse tegemine koosklas hindamise korra 18 lg 1.

12. E-kooli kantud mrkamiste arvesse vtmine ei ole kitumise hindamisel phjendatud. Kokku oli e-koolis I veerandil sisse kantud 18 mrkamist, millest 7 ksitlevad mitte kitumist, vaid hoolsust. ks sissekantud mrkamistest oli ldse informatiivse sisuga, seondudes kehalise kasvatuse jooksudega. Klassijuhataja on kitumisega seonduvaid mrkamisi e-kooli kandnud kolm: 06.10.2012 aktuselt lahkumine; 01.10.2012 kooli kodukorra p-i 9.5 rikkumine (vahetunnis tukerattaga sitmine ues koolimaja ees, mitte siseruumides) ja 05.09.2012 samuti kooli kodukorra p-i 9.5 rikkumine (vahetunnis tukerattaga sitmine). Kaebaja mnab, et 10 kitumisega seonduvat mrkamist on kll palju, kuid kigi puhul oli tegemist oma olemuselt kergete rikkumistega, mis ei ole vrreldavad

3

vgivaldse ja pahatahtliku kitumisega, vaid pigem lapse keskendumisraskuste ja psimatusega. M. S e-kooli mrkamiste hulgas ei ole ainsatki kaaspilaste vastu suunatud vaimse ega fsilise vgivallaga seonduvat mrkust. Kahel korral vahetunnis tukerattaga sitmine ei ole vrreldav muude ldtunnustatud kitumis- ja klblusnormide mitte titmisega, mis on Arukla Phikooli hindamise korra 16 lg 7 kohaselt mitterahuldava hinde panemise aluseks. M. S ei ole vgivaldne ega kaaspilasi kiusav laps ja tukerattaga sites ei ohustanud ta kedagi.

13. M. S ei ole kooli kodukorda tahtlikult rikkunud. Tukeratas, millega sitmist ksitlevad kaks e-kooli mrkamist, ei kuulunud ldse kaebajale, vaid teisele pilasele. Seega ei olnud tegemist ettekavatsetud rikkumisega, vaid pigem spontaanse otsusega.

14. Klassijuhataja ei ole kaebaja vanematele tutvustanud kooli kodukorda vastavalt kodukorra p 1.9. Kll aga on kaebaja isa S. S andnud 6. klassi I veerandi alguses allkirja selle kohta, et on kooli kodukorraga tutvunud iseseisvalt. Kaebaja oli veendunud, et kui koolis peaks mingeid probleeme olema, eelkige raskeid rikkumisi, millele jrgneb kitumishinne MR, teatatakse sellest telefoni vi vhemalt e-kirja teel ja kutsutakse kooli probleemi lahendama. Seda, et tnapeval asendatakse petaja-lapsevanema suhtlemine 100% elektrooniliste mrkuste-kommentaaride vahetamisega, kaebaja ei teadnud. E-kooli kaudu tsistest kitumisprobleemidest teadaandmist ei saa pidada mistlikuks mehhanismiks.

15. M. S kitumise hindamine mitterahuldavaks ei ole koosklas kodukorra p-ga 15.4.9. Mrkamiste seas ei ole mitte htegi kodukorra p-s 15.4.9 nimetatud rasket rikkumist. M. S kitumise ksimuses ei ole toimunud arutelu pilasega, ei ainepetaja ega klassijuhtaja vahel nagu seda nevad ette kodukorra punktid 15.4.1 ja 15.4.2.

16. Ainepetaja ja klassijuhataja on lasknud teadlikult tekkida olukorral, kus M. S viibis kll tunnis, kuid ei saanudki eesti keele kontrolltd sooritada, samal ajal kui lejnud klass seda tegi ning phjuseks ei olnud mitte puudulikud teadmised, vaid asjaolu, et lapsel ei olnud raamatu soetamiseks raha. Klassijuhataja teavitas e-kooli vahendusel M. S vanemaid kontrolltde raamatu soetamisest peale esimese kontrollt toimumist. Kitumishinde panemine on haldusorgani kaalutlusotsus, mille tegemisel peab haldusorgan jrgima haldusakti igusprasuse eelduseid ning muid iguse ldtunnustatud phimtteid. M. S kitumise mjutamisel on kasutatud esimese mjutusvahendina kikidest kodukorra p-s 15.4. toodud mjutusvahenditest esimesena kitumise hindamist mitterahuldavaks. htegi leebemat mjutusvahendit lapse kitumise parandamiseks kasutatud ei ole. Taoline reageerimine mitterahuldava hindega on phjendamatu ja ei ole koosklas PS -st 11 tuleneva proportsionaalsuse phimttega.

17. Arukla Phikooli direktori A. M poolt 26.10.2012 kitumishinde muutmata jtmise kohta tehtud otsus ei vasta HMS 86 nuetele. Direktori otsuses puudub viide halduskohtusse prdumise vimaluse ja thtaegade kohta. Samuti ei ole direktor oma keeldumist mitte mingil moel phistanud, piirdutud on ksnes viitega klassijuhataja selgitustele.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

18. Raasiku vald ei nustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja nustub Arukla Phikooli 6. klassi (2012/2013 ppeaastal) klassijuhataja K. K poolt kooli direktorile esitatud kirjas toodud seisukohtadega, millest ilmnevad selgelt jrgmised asjaolud.

18.1. Kooli kodukorda on pilasele ning lapsevanemale tutvustatud ja seda on kinnitatud allkirjaga;

4

18.2. M. S on rikkunud kooli kodukorda I ppeveerandi jooksul korduvalt ja tahtlikult;

18.3 Rikkumiste kohta on tehtud vastavad mrkused e-kooli, millele on lapsevanem avaldanud ka arvamust. Kuna lapsevanem on kinnitanud, et on peale igat mrkust lapsega vestelnud ja selgitanud talle kuidas edaspidi kituda, siis olid kaebaja vanemad lapse rikkumistest teadlikud.

19. Nustuda ei saa kaebajaga selles, et lapsevanemaid ei ole informeeritud probleemi tsidusest ega ole tehtud koostd. Lbi e-kooli peetavat kirjavahetust vib pidada pilase kitumise arutamiseks lapsevanemaga, nii on leidnud ka Harju Maavalitsus oma 17.12.2012 vastuses kaebajale. Kaebaja vanemad ei ole nidanud les mingit omapoolset initsiatiivi koostks kooliga rikkumiste phjuste vljaselgitamiseks ning nende kordumiste vltimiseks.

KOHTU PHJENDUSED

20. Kesolevas haldusasjas on vaidlustatud Arukla Phikooli 6. klassi klassijuhataja otsust, millega hinnati pilase M. S kitumine 2012/2013 ppeaasta I veerandil mitterahuldavaks, samuti Arukla Phikooli direktori poolt 26.10.2012 kitumishinde muutmata jtmise kohta tehtud otsust ning taotletud M. S 2012/2013 ppeaasta I veerandi kitumishinde uue lbivaatamise kohustamist. Alternatiivselt on taotletud eelnimetatud Arukla Phikooli 6. klassi klassijuhataja otsuse ning Arukla Phikooli direktori poolt 26.10.2012 kitumishinde muutmata jtmise kohta tehtud otsuse igusvastasuse tuvastamist.

21. Halduskohtu vimalused hinnete revideerimiseks on sna piiratud ning taoliste vaidluste puhul tusetub tavaliselt ka kaebeiguse ksimus. Samas on asutud kohtupraktikas seisukohale, et hinnete vaidlustamine on erandkorras vimalik kui eksami tulemusest vib sltuda isiku igus valida vabalt tegevusala, elukutset ja tkohta vi siis gmnaasiumi lpetamine. Antud juhul pidas ringkonnakohus kaebuse tagastamise mruse peale esitatud mruskaebuse lahendamisel thenduslikuks M. S poolt osundatud asjaolu, mille kohaselt vib (varasem) kitumishinne olla oluline Tallinna Reaalkooli vi Gustav Adolfi Gmnaasiumisse astumisel. Seetttu vib ka 6. klassi mitterahuldav kitumishinne osutuda selliseks haridusalaseks otsustuseks, mis vlistab vi piirab teatud haridusalaseid valikuid. Lhtuvalt eeltoodust on vetud kaebus menetlusse ja rahuldatud kaebethtaja ennistamise taotlus. Vastustajaks on kesolevas haldusasjas tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku paragrahvist 17 Raasiku vald, kuid Arukla Phikoolil on olnud vimalik esitada oma seisukohti valla kaudu.

22. Arvestades asjaolu, et kitumishinde puhul ei ole tegemist klassikalise haldusaktiga, tuleb antud juhul hinnata eelkige seda kas vastav otsustus on koosklas Arukla Phikooli pilaste hindamise, jrgmisse klassi leviimise ning klassikursust kordama jtmise aluste, tingimuste ja korraga, mis on vastu vetud 29.10.2009 kooli ppenukogu otsusega nr. 2. Nimetatud hindamise kord on haldusasja materjali juurde esitatud (tl 14-20). Haldusasja materjalide juures on ka Arukla Phikooli kodukord, mis on kinnitatud kooli direktori 08.02.2011 kskkirjaga (tl 23-30). Seega tuleb hinnata kas kitumishinde puhul on lhtutud kooli kodukorraga kehtestatud reeglitest ja kas vaidlustatud otsustus on nendega koosklas. Tiendavalt tuleb hinnata vaidlustatud otsustuste vastavust haldusmenetluse seaduse -s 54 stestatud haldusakti igusprasuse (ldistele) eeldustele. Haldusakt on igusprane kui ta on antud pdeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva iguse alusel ja sellega koosklas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminuetele. pilaste kitumishinnete puhul tuleb samuti eelnimetatud ldphimtetega arvestada.

23. Kaebuse esitaja phivited taanduvadki sisuliselt sellele, et hindamise korrast ja kodukorrast ei ole lhtutud igesti, et eiratud on proportsionaalsuse ja vrdse kohtlemise phimtet ning kitumise

5

hindamisel tehti ka kaalutlusvigu. Muuhulgas mrgib kaebaja, et lapsevanemale kooli kodukorda ei tutvustatud, mis oli kodukorra punkti 1.9. kohaselt klassijuhataja lesanne. Siinkohal leiab kohus, et etteheide on formaalne ning nustub vastustajaga selles, et kaebaja oli kodukorra nuetest (sisuliselt) teadlik ja mis puutub lapsevanema tutvustamisse, siis ilmneb kaebusest, et lapsevanem oli tutvunud kooli kodukorraga iseseisvalt. Haldusakti ei saa thistada ksnes seetttu, et klassijuhataja ei tutvustanud lapsevanemale kooli kodukorda vahetult. Kaebaja arvates ei ole kitumishinne koosklas ka hindamise korra 16 likega 7 ja 18 likega 1. Hindamise korra 16 seitsmenda like esimese lause kohaselt hinnatakse kitumishindega mitterahuldav pilast, kes ei tida kooli kodukorra nudeid ega jrgi ldtunnustatud kitumis- ja klblusnorme, ei allu petajate ega lastevanemate nudmistele. Sama hindamise korra 18 esimese like kohaselt peab aga klassijuhataja hindama kitumist ja hoolsust koosts ainepetajatega. ks kaebaja phietteheidetest vljendub selles, et klassijuhataja ei arvestanud ainepetajate poolt pandud hindeid vi nende hinnete keskmist ning eiras sellega hindamise korra paragrahvi 18 esimeses likes toodud nuet. Vald nimetatud etteheitega ei nustu, sest hindamise korrast ei tulene otseselt erinevate ainepetajate poolt pandud hinnete keskmisest lhtumise kohustust. Vastustaja seisukohaga tuleb siinkohal nustuda, sest menetlusosaliste poolt osundatud hindamise regulatsioon eeldab kll kitumise hindamist koosts ainepetajatega, kuid see ei thenda ainepetaja poolt pandud hinde vi seisukohaga seotud olemist. Pigem thendab see ainepetajate arvamuse rakuulamist vi vastavat arutelu. Vastustaja viitas selles osas ka M. S klassijuhataja poolt kooli direktorile saadetud kirjale, milles on phjendatud negatiivset kitumishinnet muu hulgas sellega, et ainepetajad ei teadnud kiki asjaolusid, mistttu lhtuti ennekike e-kooli kirjutatud mrkustest. Seega taandub vaidlusalune ksimus kokkuvttes pigem sellele kas mitterahuldav kitumishinne oli esiletoodud rikkumiste pinnalt piisavalt kaalutletud ja proportsionaalne abinu. Sisulist vaidlust ei saa olla selles, et kooli kodukorra rikkumisi on toimunud, seda mnab ka kaebuse esitaja.

24. Kooli kodukorra rikkumised, mille pinnalt hinnati pilase M. S kitumine 2012/2013 ppeaasta I veerandil mitterahuldavaks, kajastuvad kokkuvtlikult e-kooli mrkustes ja klassijuhataja poolt kooli direktorile esitatud selgitustes. Negatiivseid hinnanguid vi mrkusi on tehtud kokku seitsmeteistkmnel korral ja need jvad ajavahemikku 05.09.2012 kuni 19.10.2012. Klassijuhataja hinnangul oli 5 mrkuse puhul tegemist korduvate etteheidetega. Lapsevanema kommentaarid on samuti vastavas tabelis vlja toodud (tl 21-22). Kaebaja leiab, et 7 mrkust vi mrkamist puudutavad pigem hoolsusega seonduvaid ksimusi ja seega ei oleks pidanud neid kitumise hindamisel ldse arvesse vtma. Eelnimetatuga ei saa nustuda, sest kodukorrale vastavuse hindamisel vivad need misted osaliselt kattuda ning tiel mral neid eristada ei saa. Mis puutub tukerattaga sitmisesse vahetunni ajal, siis ei ole see kaebaja arvates vrreldav muude kitumis- ja klblusnormide titmata jtmisega. Kaebusest nhtuvalt viks aga olla tegemist ka vabandatava asjaoluga ja seda selles mttes, et tukeratas ei kuulunud ldse kaebajale, vaid hele teisele pilasele ja et hel juhul ei sidetud mitte kooli siseruumides, vaid koolimaja ees ues. Kohus eelnimetatuga ei nustu, sest kooli kodukorra punkti 9.5. kohaselt ei vinud vahetundide ajal sita jalgratastega, mopeedidega, tukeratastega, rulluiskudega ja rulaga. Antud kontekstis ei ole thenduslik, kellele nimelt konkreetne siduvahend kuulus. Klassijuhataja on pidanud suhteliselt demonstratiivseks suhtumiseks ka lahkumist petajatepeva aktuselt ja kohatut kitumist I veerandi lpuaktusel, samuti traaditkkide laialiloopimist ning tunnis nrimiskummi nrimist. Asjaolude tpsem kirjeldus on kooli direktori nimele kirjutatud selgitavas vastuses (tl 31-32).

25. Kohus nustub vastustajaga selles, et kitumise hindamisel ei ole mindud vastuollu hindamise korra paragrahvi 16 likega 7. Eelnimetatud stte snastus vimaldab kooli kodukorra sstemaatilist eiramist ka mitterahuldavaks hinnata. Seejuures ei kajastu haldusasja juurde esitatud kirjalikust materjalist see, mida vahetult tunnetatakse ja mis htlasi thendab seda, et taoliste otsustuste otstarbekus ja proportsionaalsus on kooli kaalutleda, kusjuures koolil on selles osas kllaltki avar kaalutlusruum. Seetttu ei saa lhtuda ka kaebaja poolt esile toodud kahest nitest, mille puhul kool

6

hindas pilase kitumishinde rahuldavaks, kusjuures kaebaja arvates oli tegemist tsisemate rikkumistega. Kik asjaolud nendes lakoonilistes nidetes ei kajastu, mistttu ei saa asuda ka seisukohale, et vrdse kohtlemise phimtteid on rikutud. Kesoleva haldusasja raames kontrollib kohus kaebuse esitaja suhtes tehtud otsustuse vastavust philistele kaalutlusreeglitele ning siinkohal tuleb asuda seisukohale, et ilmselgeid kaalutlusvigu ei ole kool teinud. Lhtuvalt eeltoodust tuleb jtta kaebus selles osas rahuldamata. Arvestades asjaolu, et klassijuhataja poolt kaebaja kitumishinde kohta tehtud otsustuse peale esitatud kaebus jb rahuldamata, ei saa thistada ka vaideotsusena vaadeldavat vi sellena vrreldavat direktori 26.10.2012 otsustust kitumishinde muutmata jtmisest. Seetttu jb rahuldamata ka kaebaja 2012/2013 ppeaasta I veerandi kitumishinde uue lbivaatamise kohustamisele suunatud nue. Samuti ei saa rahuldada alternatiivsena esitatud Arukla Phikooli 6. klassi klassijuhataja ja Arukla Phikooli direktori poolt 26.10.2012 kitumishinde muutmata jtmise kohta tehtud otsuste igusvastasuse tuvastamise nuet, sest kaebuse rahuldamata jtmine phivaidlusena vaadeldavas haldusaktide thistamise nudes thendabki seda, et vastavad otsustused ei olnud igusvastased. Seega jb kaebus tervikuna rahuldamata.

26. Halduskohtumenetluse seadustiku 108 lg-s 1 on stestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude vljamistmist taotlenud. Seega jvad protsessiosaliste vimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik