Bologna: väljundipõhine õppekavaarendus ja

VÕTA

Aune Valk

Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskus

12.12.2006.

Sorbonne’i deklaratsioon (1998)

„Põhiõppe üliõpilased peavad saamas õppida väga erinevatel programmidel, mis sisaldavad mh võimalusi multidistiplinaarseteks õpinguteks, keelteoskuse arendamiseks ja uute tehnoloogiate kasutamise õppimiseks.“

Berliini Kommünikee (2003)

“Ministrid julgustavad liikmesriike töötama oma kõrgharidussüsteemidele välja võrreldavaid ja haakuvaid kvalifikatsiooniraamistikke, mis kirjeldaksid kvalifikatsioone töömahus, tasemes, õpiväljundites, kompetentsides ja profiilis (üldine suunitlus).”

Õpiväljundid kvalifikatsiooniraamistikus

• Learning outcomes are statements of what a learner is expected to know, understand and/or be able to do at the end of a period of learning

• Õpiväljundid on kirjeldus sellest, mida õppija peaks teadma, mõistma ja/või oskama teha õppimisperiood lõpus“Using Learning outcomes” Bologna seminar 1-

2.07.2004 report, QF of the EHEA

Profiil (üldeesmärk)

Õppekava üldine eesmärk, valdkond, omapära, rõhuasetus, suunitlus

“Profile is used here to refer to specific field of learning of a qualification” QF for EHEA

Õpiväljundid

• Kirjeldus õppimise tulemusel saavutatavatest– Teadmistest ja mõistmisest– Oskustest ja vilumustest – Hoiakutest, väärtustest

• Mida saab demonstreerida ja hinnata

• Millega saab kirjeldada/kirjeldatakse nii õppekava, mooduleid kui aineid

Õpiväljundite kolm osa

(a) Mida õppija teeb õpitu demonstreerimiseks

(b) Demonstreerimise kontekst (juhendamine, lisainfo hulk, kiirus jne)

(c)Kui hästi peab õppija õpitut demonstreerima

Nt. Kursuse edukal läbimisel tudeng oskab koostöös teistega kirjutada ETF nõuetele vastavat projekti, kasutades projekti

kirjutamise juures teaduslikku kirjandust.

Õpiväljundite liigid

• Üldised – ülekantavad (generic)

• Ainespetsiifilised (subject-specific)

Õpiväljundite tase

• Miinimum (vajalik reguleeritud erialadel, UK lähenemine)

• Tüüpiline (ECTSs keskmise tudengi keskmine tööpanus)

• Maksimum (Eesti praegune hindamissüsteem)

Descriptors of learning outcome statements need to be explicit about whether the are, for example, written to represent minimum treshold statements or written as reference points describing the typical (QF)

Õpiväljundite tase (praegune lahendus)

• Minimaalne hulk õpiväljundeid (st kõik õpiväljundid peavad olema saavutatud, et saada positiivne hinne)

• Õpiväljundite tase minimaalne (selge määratlemine sageli raske)

• Konkreetne hinnang väljundi saavutamise tasemele hindamisel

Väljundipõhine õppekavaarendus

• Õppekava profiili kokku leppimine ja sõnastamine– Ülikooli, allüksuse traditsioonid ja üldine orientatsioon

(akad., rakenduslik)

• Õppekava õpiväljundite kokku leppimine ja sõnastamine– Kõrgharidusstandard (ja Dublini deskriptorid*)– Rahvusvaheline kogemus – Tööandjate ja vilistlaste soovitused, arvamused– Üliõpilaste tagasiside– Kutsestandardid

Väljundipõhine õppekavaarendus

• Õppekava jagamine loogilisteks ja funktsionaalseteks ühikuteks - mooduliteks

• Moodulite väljundite kokku leppimine ja sõnastamine

• Mooduli jagamine aineteks/moodulisse ainete valimine, nende õpiväljundite sõnastamine

• Hindamismeetodite valik• Sisu- ja õpetamismeetodite valik

I ja II tsükli õpiväljundid – teadmised (Dublini deskriptorid)

• Kasutab teoreetilisi ja praktilisi teadmisi, mis on sageli valdkonna-spetsiifilised ja on teadlik oma teadmiste piiridest

• Kasutab valdkonna teoreetilisi ja praktilisi teadmisi. Mõned teadmised on teadusvaldkonna eesliinilt ja sisaldavad teooriate ja põhimõtete kriitilist mõistmist.

Miks head?• Õppekava-arendus

– Vastavus tööturu nõuetele– Rahvusvaheline võrreldavus

• Selgus ja läbipaistvus• Tunnustamine, sh VÕTA (varasemate õpingute ja

töökogemuse arvestamine)• Mobiilsus• Õppija tähtsuse ja teadlikkuse tõus, seeläbi õppija

vastutuse (aktiivsuse, iseseisvuse) tõus• Ennekõike: uus oluline vaatenurk senitehtu üle

vaatamiseks, hindamiseks, edasi arendamiseks

Miks head?

“In terms of curriculum design and development, learning outcomes are at the forefront of educational change. … They represent a change in emphasis from ‘teaching’ to ‘learning’ …. Student-centred learning produces a focus on the teaching – learning – assessment relationships” (QF of the EHEA)

Ohud, takistused

• Eesti õppimis-õpetamiskultuurile võõras – nõuab paradigmamuutust

• Kogu tähelepanu sõnastamisele, vähe tähelepanu sellele, mis õppeprotsessis seeläbi muutub

• Oht kalduda liigsesse õpiväljundite kesksesse mõtlemisse – Sisend ja protsess on tähtis! – Kõik ei ole täpselt hinnatav!

VÕTA – varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine

Berliini kommünikee, 2003: 6

„ Ministrid rõhutavad kõrghariduse olulist rolli elukestva õppe reaalsuseks muutmisel. Nad toetavad läbi riiklike poliitikate selle eesmärgi saavutamist ning võtavad ette samme, et mõjutada kõrgharidusasutusi loomaks juurde elukestva õppe võimalusi kõrgharidustasemel, sh tunnustades varem õpitut. Nad rõhutavad, et selline tegevus peab olema lahutamatu osa kõrgharidusest. Nad toovad esile vajaduse parandada kõigi elanike võimalusi elukestvateks õpiteedeks kõrgharidusse ja kõrghariduses, mis oleksid kooskõlas nende püüdluste ja võimetega.”

Trends IV report (2005)

• “The recognition of non-formal/non-academic qualifications […] is part of the wider theme of lifelong learning that has been very much neglected so far in the Bologna discussion. […] the question on APL/APEL was often not clearly understood by the different groups, which shows the limited awareness that exists in many HEIs, although this kind of recognition clearly is part of the Bologna objectives of increased mobility and LLL.“

Ühtsed Euroopa põhimõtted (2004)

• Õpiväljundite arvestamine sõltumata nende omandamise kohast

• Individuaalsed õigused: vabatahtlikkus, privaatsuse austamine, appelleerimisõigus

• Institutsioonide (haridusasutused, ettevõtted, NGOd jne) vastutus luua legaalne ja praktiline alus arvestamiseks: info, nõustamine

• Protseduuride läbipaistvus ja info kättesaadavus• Hindajate professionaalsus ja erapooletus • Kõigi osapoolte kaasamine (protseduuride,

finantseerimise jne) väljatöötamisse

VÕTA Euroopa riikides

• Maad, kus protsess on enam vähem paigas ja toodab tulemusi (e.g. Prantsusmaa, UK, Norra)

• Maad, kus protseduurid on paigas, kuid tulemused on juhuslikud (e.g. Eesti, Itaalia)

• Maad, kus printsiibid on aktsepteeritud, kuid tulemusi pole (e.g. Sloveenia)

• Maad, kus midagi ei juhtu (nt Bulgaaria, Leedu)

UK

• VÕTA on osa “widening participation” poliitikast

• See ei ole kohustuslik

• Enamikel ülikoolidel on nn VÕTA-poliitika, kuid tegelikkuses toimib see vaid 1/3 ülikoolides

• VÕTA võimalik nii sisseastumiseks, kui õppekava (osade/terviku) arvestamiseks

• Nn VÕTA-kursused

Prantsusmaa

• Seadusega (2002) kohustuslik kõigile haridusasustustele

• Võimalik taotleda kogu kraadi töökogemuse baasil

• VÕTA võimalik sisseastumisel

Norra

• AÜde algatatud Realkompetanse reform 2001 – nõue täienduskoolituseks ja nn “uue võimaluse” loomiseks

• Kohustuslik kõigil haridustasemetel• Võimalik nii vastuvõtt (üle 25a) VÕTA

alusel kui ainete/õppekava arvestamine (kogu õppekava sisuliselt ei arvestata)

• Riiklik üksus VÕTA arvestamiseks vastuvõtul

Eesti• « (2) Rakenduskõrgkool võib õppekava täitmisel

arvestada rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes isiku eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust kuni 50 protsendi ulatuses, kui Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingust ei tulene teisiti. Rakenduskõrgkool võib arvestada üliõpilase eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust tervise õppesuunal või eelnevaid õpitulemusi samas rakenduskõrgkoolis või ühisõppekava läbimisel enam kui 50 protsendi ulatuses rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.»;

LÜKKA projekt• LÜKKA = ÜlikooliLõpetajate

Konkurentsivõime tõstmine läbi õppetegevuse Kvaliteedi Arenduse

• Projekti eesmärk on läbi õppetegevuse arenduse ülikoolilõpetajate konkurentsivõime ja pädevuse tõstmine, et neid ette valmistada töötamiseks teadmistepõhise ühiskonna tööturul

• Projekti kestus - 01.08.05 - 30.06.08 = 35 kuud• 15 partnerit• www.ut.ee/esf

Alaprojektid

• Õppetöö kvaliteet• Õppekavaarendus• Õppejõudude koolitus • Praktikaarendus• Nõustamissüsteemi arendus• Üliõpilaste sotsiaal-majandusliku

toimetuleku kontseptsioon• VÕTA süsteem

Pilootõppekavarühmade arendus

• Haridus/kasvatus-teadused (TLÜ, TÜ, EMTA)

• Psühholoogia (TLÜ, TÜ)• Sotsiaaltöö (TLÜ; TÜ)• Saksa keel (TÜ, TLÜ)• Ajalugu (TÜ, TLÜ)• Ärijuhtimine (TÜ, TTÜ; TLÜ, EBS)• Bioloogia (TÜ, TLÜ, EMÜ, TTÜ)• Füüsika (TÜ, TLÜ)

Õppekavarühmade arendus

• Muusika (EMTA, TÜ, TLÜ)• Maalikunst (EKA, TÜ)• Põllundus ja loomakasvatus (EMÜ)• Keskkonnakaitse (EMÜ, TÜ, TTÜ, TLÜ)• Materjalitehnoloogia (TTÜ, TÜ)• Elektrotehnika ja energeetika (TTÜ, EMÜ)• Informaatika (TTÜ, TÜ, TLÜ)

Näide katkestajate uuringust

• Katkestajate uuring (Rein Murakas, Aili Saluveer)– Uuringus 4 suuremat avalikku ülikooli ja 3

kutsekooli (Võru, Tartu, Tallinna tööstus), TKK– Esialgsed tulemused TÜ põhjal

Õpingute jätkamine

0%

20%

40%

60%

80%

100%T

ah

aks

jätk

ata

Kin

de

l pla

an

jätk

ata

Uu

rin

ud

jätk

am

isvõ

ima

lusi

Ta

ha

ks a

rve

sta

da

töö

kog

em

ust

Arv

ab

, et t

öö

an

dja

toe

tab

jätk

am

ist

Tänan tähelepanu eest!www.ut.ee/lykka