Compass 1/2014

1KEVAD 2012 1 COMPASS

PÕNEV PIPIMAA ll SAVONLINNA OOPERIPÄEVAD ll REISIAPTEEK ll PARIM LAEVAPOEST

SuvilaevadelSuvilaevadel

punastel

AJAKIRI KLIENDILENr 5 2014

SUUR REIS:

Sõit ümber kauni Saimaa

SIHTKOHT:

Sellel suvel suundume Stockholmi

LAEVAKÖÖGIST:

Parimad palad peakoka paunast

CO

MPA

SS NR

5 2014

COMPASS 1 NR 4, 2013

eessõna

2


sisukord

Hea lugeja!M

eil on hea meel tõdeda, et 55-aastane Viking Line on Eesti ja Soome vahet sõitnud juba 20 aastat, mille jooksul on nii mõndagi muutunud.

Kui 18. juunil 1994. aastal alustas Viking Line regulaarset laevaühendust Tallinna ja Helsingi vahel Inglise � rmalt Cordon Ferries renditud 450-kohalise katamaraaniga Con-dor, siis praegu teenindab Tallinna-Helsingi liini 2500 reisijat pardale võttev Viking XPRS, mis ühendab endas traditsioonilise reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva parimad omadused.

Juubeliaasta algas meile väga olulise ja südantsoojendava sündmusega. Viking XPRS saabus 24. jaanuaril Helsingist Tallinna sadamasse esimest korda sinimustvalge lipu all ja Eesti meeskonnaga – see näitab meie ema� rma usaldust siinsesse organisatsiooni ja inimestesse.

Sel aastal saab esimest korda puhkuste tipphooajal sõita Tallinnast Helsingisse lausa kolm korda päevas. Nimelt teevad ajavahemikul 12. juunist kuni 31. augustini Helsingi-Stockholmi liinil sõitvad Viking Line’i parvlaevad Gabriella ja Mariella kumbki Tallinna-Helsingi liinil ühe edasi-tagasi lisareisi päevas.

Kui aga soovite minna Stockholmi-kruiisile otse Tallinnast, siis Viking Line’i Gabriella ja Mariella laevadega saab ka see soov täidetud.

Kõigi 20 aasta jooksul on punased laevad olnud peresõbralikud ning sellele traditsioonile jääme truuks ka tulevikus. Kui kõik alla 12-aasta-sed lapsed sõidavad koos vanematega Viking Line’i laevadel aastaring-selt tasuta, siis suvel muudetakse laevade konverentsikeskused laste mängumaadeks. Suvi läbi toimub laevadel ka spetsiaalne laste-programm.

Suvel on uudiseid ka suuremaile reisijaile: Viking XPRS-i üheksandal tekil avatakse taas päikesetekk – suvine restoran, kus otse laevalael võib mugavalt nautida hõrgutavaid sööke-jooke, päikest ning mere ja ümbritseva saarestiku ilu.

Selleks, et parimad pakkumised ja uudised jõuaksid teieni ikka ja alati esimesena, astuge Viking Clubi liikmeks, sest püsiklient saab soodustusi nii maal kui merel. Viking Clubi liige tasub olla!

Tere tulemast meie punastele laevadele!Kohtumiseni pardal!

Sel aastal saab esimest korda puhkuste tipphooajal sõita Tallinnast Helsingisse lausa kolm korda päevas

UUDISED

SIHTKOHTSuvine Stockholm kutsub

MUUSEUMLegendaarne laev Vasa

MÕNUS AEGMölla koos Astrid Lindgreni loomingu kangelastega

ÖÖBIMISSOOVITUS STOCKHOLMIS

RESTORANISOOVITUS STOCKHOLMIS

MÕNUS AEGSkandinaavia suurim veepark

PUNASED LAEVADSelle suve staarid on Mariella ja Gabriella

SIHTKOHTRing ümber kauni Saimaa järve

ÖÖBIMIS- JA RESTORANISOOVITUSEDIdeid, kus ööbida ja süüa Lappeenrantas, Savonlinnas, Joensuus ja Mikkelis

HEA NÕUKuidas komplekteerida reisiapteeki

MÕNUS AEGMuumimaa eriline suvi

KALENDERSündmused Soomes ja Rootsis

NUPUTAMIST LASTELE

LAEVAPOE PAKKUMISED

LAEVAKÖÖK SOOVITAB

VIKING LINE’I INFO

Sisukord58

13

14

161819

20

22

36

4446

4854565862

Ajakirja annab välja VIKING LINE EESTITootja: PROFIMEEDIATrükk: PRINTALL Trükiarv: 22 000

1KEVAD 2012 1 COMPASS

PÕNEV PIPIMAA ll SAVONLINNA OOPERIPÄEVAD ll REISIAPTEEK ll PARIM LAEVAPOEST

SuvilaevadelSuvilaevadel

punastel

AJAKIRI KLIENDILENr 5 2014

SUUR REIS: Sõit ümber kauni Saimaa

SIHTKOHT: Sellel suvel suundume Stockholmi

LAEVAKÖÖGIST: Parimad palad peakoka paunast

CO

MPA

SS NR

5 2014

INNO BORODENKOviking line eesti tegevjuht

5NR 5, 2014 1 COMPASS

uudised

Kuni augusti lõpuni on võimalik osta ekskursioonipileteid Suomenlinna merekindlusse.

Ekskursiooni käigus saab teada kaitserajatiste saladustest ning Suomen-linna värvikatest ajalooetappidest. Mälestused Rootsi ja Vene võimust räägivad elust merekindluses nii sõja kui ka rahu ajal. Miks rajati suur kindlus just saartele, kes oli õnnetu Carl Olof Cronstedt ja millal ehitati kiriku torni majakas? Tule ja selgita välja ning veeda

mõnus päev Suomenlinnas! Kuni 31. maini toimuvad ekskursioonid nädalava-hetuseti kell 12.30 vene keeles ja 13.30 inglise keeles. Suveperioodil toimuvad ekskursioonid iga päev kell 11.00, 12.30 ja 14.30 inglise keeles, kell 12.00 rootsi keeles, kell 12.30 vene ja kell 13.30 soome keeles. Hind täiskasvanule on 9 eurot ja kuni 17-aastastele 2 eurot. Ekskursiooni hinnale lisandub laevasõi-du hind 5 eurot (edasi-tagasi Kauppato-rilt Suomenlinna).

Üks pael, kaks parki

Lisateenused autoga reisijatele

Tühistamiskindlustus

Park Hopperi käepaelaga saab külastada nii Tykkimäki lõbustusparki (Kanuunaku-ja 2, 45200 Kouvola) kui ka veeparki Aquapark (Käyrälammentie 20, 45200 Kouvola).

Käepaelaga saate lustida mõlemas pargis nii palju, kui soovite, ja seda käepaela kehtivusaja lõpuni. Aquapark ja Tykkimäki pakuvad põnevaid seiklusi, närvikõdi ja lõbusaid tegemisi

kogu päevaks. Lõbustuspargi parklas on parkimine tasuta. Müügil on nii ühe kui ka kahe päeva piletid. Lisainfo ja hinnad: www.vikingline.ee.

Broneerides parema asukoha autotekil, saate kindlustada laevast väljasõidu eelisjärjekorras.

Kuigi mõnikord laaditakse kaubavedu teostavad sõidukid maha esimesena, garanteerime parema asukoha tellinud sõidukitele maalepääsu nii kiiresti kui võimalik. Lisateenuse hind on 10 eurot auto kohta.

Broneerides hilise check-in’i, kindlustate bronee-ringu säilimise ka siis, kui saabute sadamasse soovituslikust ajast hiljem. Palume tähele panna, et auto peab olema laevasõiduks valmis hiljemalt 20 minutit enne reisi algust. Lisateenuse hind on 5 eurot auto kohta.

Parema asukoha ja hilise check-in’i tee-nust ei saa kombineerida.

Kui kindlustate oma reisi tühistamiskindlustusega, tagastatakse teile reisi ärajäämise korral reisi maksumus täielikult.

Lisakuludeta reisi tühistamiseks soovitame osta tühistamiskindlustuse, mille hind on 5 eurot broneeringu kohta. Reis peab olema annulleeritud hiljemalt 24 tundi enne laeva väljumist. Tühistamis-kindlustusega tagastatakse reisi maksumus täielikult. Arstitõendit pole esitada tarvis. Tühistamiskindlus-tuse maksumust ei tagastata.

Tühistamiskindlustuse saate broneeringule lisada meie online-broneerimissüsteemis, klienditeeninduse kaudu telefonil 1719 või meilitsi aadressil [email protected]. Reisibüroode kaudu pole tühistamiskindlustust osta võimalik. Kindlustuse saab lisada vaid tasumata reisidele. Tühistamiskindlustuse saab osta ka hotellipakettidele, kuid mitte rühmarei-sidele ja majutusele suvemajades.

Giidiga Suomenlinna

Alates maist tuleb broneeringu eest tasuda hiljemalt 30 päeva enne reisi. Juhul kui broneerimise hetkel on väljumiseni jäänud vähem aega, tuleb broneeringu eest tasuda koheselt.

Muutub reisi eest tasumise kordSel aastal saab esimest korda puhkuste

tipphooajal sõita Tallinnast Helsingisse lausa kolm korda päevas

MK_420x297_B.indd 1 26/03/2014 13:16

MK_420x297_B.indd 1 26/03/2014 13:16


sihtkoht

Sellel suvel pakub Viking Line unustamatut võimalust sõita suurepärase punase laevaga otse Tallinna sadamast lähima suurlinna Stockholmi kesklinna.

SuvineTEKST: TIIT EFERT

FOTOD: VISITSTOCKHOLM, SHUTTERSTOCK

Stockholm


sihtkoht

Oma väärika ajaloo, kireva restoranikul-tuuri, ärikeskuste ja maailmatasemel meelelahutusvõimalustega on Stockholm meile lähim koht, kus saab kogeda suur-linna melu. Rootsi kuninglikku pealinna

on eriti mugav saabuda just Viking Line’i laevaga, sest sadam asub otse kesklinnas.

Ainulaadne võimalusSel suvel on esmakordne võimalus suunduda punastel lae-vadel Stockholmi ilma ühegi vahepealse väljumise ja üm-beristumiseta. Kui kellelgi on huvi, võib väljuda ka vara-hommikul Ahvenamaal ja nautida ühte või kahte ööpäeva ülimõnusal ja kaunil saarestikul ning seejärel siirduda kas Stockholmi edasi või kodumaale tagasi. Meie sihtkoht on seekord ikkagi Stockholm ja põõname sel ajal mõnu-salt kajutis, kui kapten laeva Marienhamni sada-masse manööverdab ja seal reisijad peale korjab.

Stockholmi jõudes tuleb kellal tunnike tagasi keerata ja see annab võimaluse laevas hommikut veidi kauem nautida. Kes on varajasema ärkami-sega, võib soojal suvehommikul juba aegsasti teki-le minna, sest Rootsi rannik on oma saarekeste ja sopikestega äärmiselt nauditav vaatepilt. Igal saarekesel on ka suvila ja väike paadisadam – vaade on kaunis ja kadestamis-väärt.

Stiilne linnEnd Skandinaavia pealinnaks tituleeriv Stockholm on kahtle-mata üdini stiilne ja ilus linn. See laiub erinevate saarekeste peal, nii et vee-piir on piiriks ka linnajagude-

Stockholm

9

ülimõnusal ja kaunil saarestikul ning seejärel siirduda kas ülimõnusal ja kaunil saarestikul ning seejärel siirduda kas Stockholmi edasi või kodumaale tagasi. Meie sihtkoht on Stockholmi edasi või kodumaale tagasi. Meie sihtkoht on seekord ikkagi Stockholm ja põõname sel ajal mõnu-seekord ikkagi Stockholm ja põõname sel ajal mõnu-salt kajutis, kui kapten laeva Marienhamni sada-salt kajutis, kui kapten laeva Marienhamni sada-masse manööverdab ja seal reisijad peale korjab.masse manööverdab ja seal reisijad peale korjab.

Stockholmi jõudes tuleb kellal tunnike tagasi Stockholmi jõudes tuleb kellal tunnike tagasi keerata ja see annab võimaluse laevas hommikut keerata ja see annab võimaluse laevas hommikut veidi kauem nautida. Kes on varajasema ärkami-veidi kauem nautida. Kes on varajasema ärkami-sega, võib soojal suvehommikul juba aegsasti teki-sega, võib soojal suvehommikul juba aegsasti teki-le minna, sest Rootsi rannik on oma saarekeste le minna, sest Rootsi rannik on oma saarekeste ja sopikestega äärmiselt nauditav vaatepilt. ja sopikestega äärmiselt nauditav vaatepilt. Igal saarekesel on ka suvila ja väike Igal saarekesel on ka suvila ja väike paadisadam – vaade on kaunis paadisadam – vaade on kaunis ja kadestamis-

Stiilne linnEnd Skandinaavia pealinnaks tituleeriv pealinnaks tituleeriv Stockholm on kahtle-Stockholm on kahtle-mata üdini stiilne ja ilus mata üdini stiilne ja ilus linn. See laiub erinevate linn. See laiub erinevate saarekeste peal, nii et vee-saarekeste peal, nii et vee-piir on piiriks ka linnajagude-piir on piiriks ka linnajagude-


sihtkoht

le. Rootslaste jõukus on võimaldanud vanu, juba alates 13. sajandist pärit linna-hooneid kenasti korras hoida. Kahesaja-aastane rahuaeg on selle ka võrdlemisi lihtsaks teinud. Majade vahel tukslev liik-

lus toimib enamasti hästi, metrooga on probleeme ainult kõige suuremate lumesa-dude ajal ning ka jalgrattaga liiklemine on detailideni läbi mõeldud ja mugavaks teh-tud.

Oma organiseerituse, puhtuse ja hea stiili juures võib Stockholm nii mõnelegi tundu-da kõleda- või tuimavõitu. Kõneldakse ju igavast Põhjalast, kuhu alla tihti liigitatakse ka Stockholm. Tegelikult aitab väike eeltöö avastada Rootsi pealinna hoopis uuel moel.

Stockholmi nö kohustuslikud vaatamis-väärsused on muidugi kuningaloss ja selle selja taga peituv vanalinn (rootsi keeles Gamla Stan). See on aga üks turistide mee-lispaiku, seega kui loss ja vanalinn on vara-sematest reisidest tuttavad, tasuks Stock-holmi tundma õppida teiste linnajagude kaudu.

Seadke sammud näiteks kesklinnast lõu-

Üks, mis muudab

Stockholmi tõeliseks maailmalinnaks,

on rahvus vaheline söögikultuur

10

NR 5, 2014 1 COMPASS

sihtkoht

11

nas asuvasse Södermalmi. Veel mõnikümmend aastat tagasi polnud jõukas stock-holmlane oma jalga sellele saarele tõstnud, sest siin ela-sid peamiselt tehaste töölised ja piirkonda tunti kui agulit. Viimaste aastatega on sellest aga ku-junenud üks popimaid linnaosasid ja vastupidi-selt lähiajaloole tahavad kõik trendikad stock-holmlased osta endale korteri just siia – põhjuseks linnajao nooruslik ja kergelt boheemlaslik õhk-kond oma kohvikute, baaride ja ööklubidega.

Stockholmi linn ise on asunud Södermalmi reklaamima eelkõige seal asuva nn SoFo kvartali kaudu. Selles Södermalmi piirkonnas, mis paik-neb Folkungagatanist lõuna pool, on avatud noorte rootsi moedisainerite butiigid, vintage riiete- ja mööblipoed, ökopoed, toredad kohvi-kud ja baarid. Üldine õhkkond on siin hubasem ja kodusem kui mujal Stockholmis, sest siin pole turistide horde ega stressi tekitavaid ostukeskusi. Södermalmis käib küll turiste järjest rohkem, kuid tänavatel liiguvad peamiselt ikka rootsla-sed, kelle trenditeadlikku out� t’i võib pikalt imetlema jääda.

Ikka maailmalinnÜks, mis muudab Stockholmi maailmalinnaks, on rahvusvaheline söögikultuur. Siin on suurepä-raseid India, Hiina, Etioopia, Kreeka jm söögi-kohti, kus toimetavad kokad on oskused ja tra-ditsioonid kaasa võtnud kodupäikese alt. Restoranides on alati rahvast, sest kuigi hedonis-mi võiks pidada iseloomulikuks vaid lõunaeu-rooplastele, oskab siinne põhjamaine rahvas elu nautida.

Rootslaste nautlemine väljendub ka nädalava-

hetuste hilistes hommikusöökides, pühapäeva brunch’i pakub pea iga endast lugupidav kohvik ja populaarsemates kohtades tuleb isegi laud eel-nevalt kinni panna. Kes satub pühapäeva hommi-kul olema Stockholmis, peaks kindlasti ära proo-vima nn jazz brunch’i Södra Teaternis – rikkaliku hilise hommikusöögi elava džässmuusika taustal.

Maitsmist väärivad ka rootslaste endi tradit-sioonilised toidud ja küpsetised, näiteks safrani-saiad (rootsi keeles lussekatter) ja ka-neelirullid. Rootslase tööpäevas on

nas asuvasse Södermalmi. Veel mõnikümmend aastat tagasi polnud jõukas stock-holmlane oma jalga sellele saarele tõstnud, sest siin ela-sid peamiselt tehaste töölised ja piirkonda tunti kui agulit. Viimaste aastatega on sellest aga ku-

Legend eestlaste röövretkest Sigtunas-se on teinud selle linna Eestis kuulsaks. Rootslaste jaoks on see eelkõige väike vaikne Stockholmi eeslinnake, mis elavneb jõulude eel, kui seal peetakse jõululaata. Siis sõidab pool Stockholmi Sigtunasse ostma jõulukinke, sööma piparkooke ja jooma glögi. Laada ajal on linnakeses rahvast tohutult palju – on tegemist, et väikeste majade vahele ära mahtuda. Kuid omaette elamus seegi. Kes soovib tutvuda Sigtuna põhiliste vaatamisväärsuste, piparkoogimajakesi meenutavate väikeste puitelamute ja tillukese puidust raekojaga, võiks jõululaata vältida, sest siis ei pruugi majakesed rahvahordide vahelt välja paista.

Sigtuna

) ja ka-

Legend eestlaste röövretkest Sigtunas-se on teinud selle linna Eestis kuulsaks. Rootslaste jaoks on see eelkõige väike

jõululaata. Siis sõidab pool Stockholmi

piparkooke ja jooma glögi. Laada ajal on

LAI VALIK: Stockholmist leiab nii suuri kaubanduskeskusi kui ka põnevaid butiike.

12 COMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht

tihedalt kohvipause ning seetõttu ei peaks kuskil hätta jääma kohviku või pagaritöökoja leidmise-ga.

Samuti teevad rootslased suurepäraseid kreveti-võileibu, mille nautimiseks võib sisse põigata linna äripiirkonna – Stureplani – nurgataguses asuvasse Sturekatteni kohvikusse (Riddargatan 4). Kohviku pidajad ise väidavad, et tegemist on linna vanima kondiitriäriga ning sealne nostalgiline õhkkond

lubab seda ka uskuda. Peale sel-le kuulub Rootsi köögi klassi-kasse muidugi heeringas ja hea ettekujutuse rootslaste osku-sest heeringat maitsvalt servee-rida saab Slusseni väljakul aas-taringselt avatud välimüügi -kioskist, kus pakutakse imehäid heeringavõileibu.

Tagasitee sadamasseTee laevale viib mööda foto-graa� amuuseumist Fotogra� s-ka, millel on maailma parimad lahtiolekuajad: suvel iga päev hommikul kella seitsmest kuni õhtul kella üheksani. Siin on ol-nud vaatamiseks väljas tööd sel-listelt maailmakuulsustelt nagu Robert Mapplethorpe, Albert

Watson, Helen Levitt ja Annie Leibovitz. Muu-seumi sissepääsu ees on koha leidnud üks mõtle-misainet pakkuv skulptuur, mida igaüks näeb vastavalt oma fantaasiale. Suvisel ajal on foto-graa� amuuseumi juures avatud välikohvik ja laste ronimissein.

Sõites Stockholmist Uppsalas-se, on tunne, nagu jõuaksite Tallinnast Tartusse: elutempo on rahulikum, inimesed on sõb-ralikumad ja meelsus vaimsem. Võrdlus Emajõe Ateenaga on kohane ka seepoolest, et nii Stockholm kui Tallinn on mõlemad pealinnad ja ärikesku-sed, Tartu ja Uppsala aga omas

rütmis tukslevad ülikoolilinnad. Niisiis sobib Uppsala kenaks vahelduseks Stockholmi metropolielule.

Erinevalt Tartust asub Uppsala peaaegu pealinna külje all. Stockholmist sõidab rong sinna 40 minutit, mis tähendab, et Uppsalas võib vabalt ära käia ühe päevaga. See on ka piisav aeg, et teha tutvust peamiste vaatamisväär-sustega: Skandinaavia suurima toomkirikuga ning kindlusega. Loomulikult tasub vaadata ka ülikooliga seotud hooneid: uhket peamaja ja 19. sajandist pärit raamatukogu. Uppsala kesklinn asub Fyrise jõe kallastel: ühel pool ajalooline keskus, teisel pool uuem südalinn. Jalutada on mõnus jõe kummalgi küljel – ilusa ilma korral saab istuda ka vee kohale rajatud puitplatvor-midel.

Göteborg vääriks omaette artiklit, sest tegu on Stockholmist niivõrd erineva atmosfääriga linnaga. Kui Stockholm on pigem külm ja karge Põhjala, siis Göteborgis on aimata midagi ühist Norra ja Taani ranniku ning üle Põhjamere asuvate Inglise merelinnadega. Tegu on vana ja rik-ka tööstus- ning sadamalinnaga, mis asub merelahes paiknevatel kõrgen-dikel, nii et igalt kõrgendikult avaneb uhke vaade linnale, sadamale ja kõrvalasuvatele tippudele. Kõige selle keskmes on ilus ajalooline südalinn. Kes soovib nuusutada õiget merelõhna ja maitsta värskeid meresaadusi, võtku ette tee Göteborgi.

Uppsala

Göteborg

Sõites Stockholmist Uppsalas-se, on tunne, nagu jõuaksite Tallinnast Tartusse: elutempo on rahulikum, inimesed on sõb-ralikumad ja meelsus vaimsem. Võrdlus Emajõe Ateenaga on kohane ka seepoolest, et nii Stockholm kui Tallinn on mõlemad pealinnad ja ärikesku-sed, Tartu ja Uppsala aga omas

rütmis tukslevad ülikoolilinnad.

Uppsala

lubab seda ka uskuda. Peale sel-

rida saab Slusseni väljakul aas-taringselt avatud välimüügi -kioskist, kus pakutakse imehäid heeringavõileibu.

Tagasitee sadamasseTee laevale viib mööda foto-graa� amuuseumist Fotogra� s-ka, millel on maailma parimad lahtiolekuajad: suvel iga päev hommikul kella seitsmest kuni õhtul kella üheksani. Siin on ol-nud vaatamiseks väljas tööd sel-listelt maailmakuulsustelt nagu Robert Mapplethorpe, Albert

artiklit, sest tegu on Stockholmist

Göteborgis on aimata midagi ühist

merelinnadega. Tegu on vana ja rik-ka tööstus- ning sadamalinnaga, mis


sihtkoht

Vasa on maailma ainuke 17. sajandist pärinev laev, mille enamik originaalosasid ja suurem osa sadadest puit-skulptuurornamentidest on säilinud. Vasa kujutab endast unikaalset kunstiväärtust.

Avastame

TEKST: TIIT EFERT

FOTO: VISITSTOCKHOLM

Vasa

Laeva eksponeeritakse muuseumis, kus asub veel üheksa temaatilist väljapane-kut, rikkaliku valikuga kauplus ja kõr-gema kvaliteediklassiga restoran. Põh-just külastamiseks on küllaga.

Vasa luguSuur sõjalaev Vasa väljus Stockholmi sadamast 10. augustil 1628. aastal. Äsja valminud laev oli saanud nime valitseva Vasa dünastia järgi. Kui võimas laev hakkas sadamast aeglaselt välja sõit-ma, tuli ootamatult tugev tuuleiil. See kõigutas suurt laeva, ent ei saanud saatuslikuks. Järgmine tuuleiil kallutas laeva juba tugevamini ning vesi paiskus sisse kahuriluukidest, mis olid avatud aupaukude laskmiseks. Vasa vajus põhja ja viis endaga hauda vähemalt 30 laeva 150 meeskon-naliikmest. 1950. aastate alguses alustas eraette-võtjast uurija Anders Franzén Vasa laeva otsin-guid. Juba lapsepõlvest alates olid teda huvitanud laevavrakid, mida leidus Stockholmi saarestikus, kus asus Franzéni vanematekodu, küllaga. 1956. aastal avastaski ta Vasa asukoha.

Oma aja kohta liiga suurVasa ehitati kuningas Gustav II Adol� käsul Stockholmis. Ehitustööd kestsid umbes kaks aas-tat. Kolmemastiline kümne purjega laev oli mõõtmetelt 52 meetrit mastitipust kiiluni ja 69 meetrit vööritäävist ahtrini ning kaalus 1200 tonni. Valmimishetkel oli see üks maailma võim-samaid laevu. Kuningas soovis, et laeval oleks rohkem kahureid kui tavaliselt. See aga tähen-das, et laeva jaoks valitud mõõtmed enam ei so-binud. Ehitati kaks kahuritekki, mis muutsid lae-

LAHTIOLEKUAJAD� KEVADEL KUNI 31. MAINI JA

1. SEPTEMBIST KUNI 30. DETSEMBRINI KL 10–17, KOLMAPÄEVITI KL 10–20 (RESTORAN VASA ON AVATUD KL 10–16).

� 1. JUUNIST KUNI 31. AUGUSTINI KL 8.30–18 (RESTORAN VASA ON AVATUD KL 9.30–17.30).

va ülaosa liiga suureks. Ballastiks täideti laeva põhi suurte kividega, kuid 120 tonni ei olnud pii-sav.

Vasast pidi saama Rootsi laevastiku tähtsaim alus. Laeval oli 64 kahurit, enamik neist 24-nae-lased (kahurikuulid kaalusid enam kui 11 kg). Vasa oleks ilmselt purjetanud Poola, mis oli tollel ajal Rootsi vaenlane number üks. Vasa tõsteti üles 24. aprillil 1961. aastal.

Kuidas jõuda Vasa muuseumi?• Muuseum asub Djurgårdeni saarel, jäädes Djurgårdsbroni sillast paremale.• Muuseumi aadress on Galärvarvsvägen 14, Stockholm. Muuseum on

Stockholmi keskraudteejaamast 30-minutilise ja Karlaplani metroopeatu-sest 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel.

• Muuseumini viib tramm nr 7 peatusest Sergels torg/Hamngatan, väljumispeatus on Nordiska museet/Vasamuseet.

• Bussiga nr 69 jõuab muuseumini Stockholmi keskraudteejaamast või peatusest Sergels torg, väljumispeatus on Djurgårdsbron.

• Karlaplani peatusest väljuv buss nr 44 viib muuseumini, kui väljuda peatuses Nordiska museet/Vasamuseet.

• Muuseumi saab sõita ka praamiga, mis väljub Djurgårdeni saarele kesklinnast peatusest Slussen/Gamla stan, suvehooajal väljub praam ka peatusest Nybroplan.

sihtkoht

Kui soovite lehvitada Karlssonile, Pipi Pikksukale ja Vahtramäe Emilile või

mängida politseinikega peitust, siis on käes aeg suureks suviseks seikluseks.

Mida rohkem olete Astrid Lindgreni raamatuid lugenud, seda suurem on äratundmisrõõm! Käesoleval aastal avatakse külastajatele uksed 14. mail.

Teater ja teemaparkAstrid Lindgreni Maa on teater ja teemapark, kus saab omal käel ringi vaadata, kohtuda tema raa-

matutegelastega ning osa saada teatrietendustest, mis põhinevad samuti tema raamatulugudel. Park, mis asutati juba aastal 1981, asub Astrid Lindgreni sünnilinnas Vimmerbys. Astrid Lindg-reni Maa on koht, mis peaks innustama lapsi nii lugema kui ka kirjutama. Igal aastal külastab par-ki umbes 450 000 inimest ja kuna Astrid Lindg-reni raamatuid on tõlgitud väga paljudesse keel-tesse, siis iga kolmas külastaja on välismaalane. Kõige arvukamad pargi külastajad on taanlased, sakslased, norrakad, hollandlased ja soomlased. Park on avatud maist septembrini ning mõned nädalad ka oktoobris ja novembris. Kõrghooajal töötab Astrid Lindgreni Maal üle 400 inimese, kellest umbes 120 on seotud teatriga – see teeb pargist Rootsi suurima suvise vabaõhuteatri.

Muinas- jutumaale!

14 COMPASS 1 NR 5, 2014

TEKST: KRISTINA EFERT

FOTOD: ASTRID LINDGRENI MAA

15

sihtkoht

Park asub 180 000 ruutmeetri suurusel maa-alal, mida võib võrrelda 20 jalgpalliväljakuga.

Pipi eluPipi Pikksukk kutsub teid külla oma toredasse kollasesse majja. Turnida saab Pipi isa laeval ja osta limonaadipudeleid kasvatava puu alt kios-kist ehtsat jääkülma mullijooki. Võimalus on osta Pipi kombel koju kaasa 18 kilogrammi komme, parvetada nagu Bullerby lapsed, mängida „Ära puutu maad“ mängu ja lunastada midagi reisilt mälestuseks Pipi-sordimendiga kauplusest. Tem-butamas on Karlsson ning röövlitütar Ronja ja röövlipoeg Birk mängivad oma vanemate kiuste. Omal käel võib käia röövlikindlust vallutamas, külastada Kirsiorus vendasid Lõvisüdameid ja vaadata, kuidas käib elu Vahtramäe Emili kodu-talus. Pipimaale võite kaasa võtta oma pikniku-korvi või maiustada kohalikes söögikohtades, kus saab oivalistest pannkookidest, lihapallidest ja muust heast-paremast end lausa lõhki süüa.

Kõik puhkuseks vajalikAstrid Lindgreni maal on 250 meetri kaugusel sissepääsust oma puhkeküla ning telkimisplats. Ruumi on varutud 1000 külastajale nii puhke-majakeste, telkimiskohtade kui ka haagissuvilate parkimiskohtade näol. Olemas on duširuumid, tualetid, köök ning mängu-, minigol� - ja palli-mänguväljak.

Selle suve õhtune teatrietendus on „Pipi lõunamerel“

Kus ja kuna?

Pipi isa kuningas Eefraimi hoitakse piraatide poolt vangis kaugel Porto Peluse saarel ja temalt püütakse välja uurida, kuhu on peidetud piraatide aare. Kõik näib lootusetu, järv mattub paksu udusse, piraadid laulavad ja aare näib olevat igaveseks kadunud. Kuid siis saab Pipi pudeliposti ja loeb, mis on juhtunud, ning suur seiklus algab! Tulge kaasa Pipi, Annika ja Tommyga, kui nad reisivad Porto Pelusele, et vabastada kuningas Eefraim. Nad võitlevad piraatidega ja sõidavad kuumaõhupalliga ning, kes teab, äkki leiavad üles ka aarde, enne kui piraadid seda teevad.

Etenduse pikkus on umbes 75 minutit ja seda etendatakse esmaspäevast neljapäevani 28., 29. ja 30. nädalal kell 19.30.

Teejuht Kuni Linköpingini tuleb sõita mööda rahvusvahelist E4 kiirteed. Linköpingist saab Vimmerbysse kasutades mahasõitu 111 ja suundudes edasi kohalikule kiirteele 34. Kohalejõudmiseks kulub keskeltläbi 3 tundi.

Avatud:16. mai – 5. juuni kl 10–17.6. juuni – 31. august kl 10–18.Nädalavahetustel R–P septembris: 5.–7., 12.–14., 19.–21. ja 26.–28. september.Mängupark septembris (1.–25. september): E–N kl 10–15.Sügislaat: 25. oktoober – 2. november kl 10–17.Vaata lisa: www.alv.se


16 COMPASS 1 NR 5, 2014

ööbimissoovitus

Scandic HasselbackenHotell Scandic Hasselbacken asub ajaloolises majas suurepärases asukohas Djurgårdeni saarel. Ligiduses on Vasa muuseum, Skansen, Grona Lund, ABBA muuseum ja muud Stockholmi vaatamisväärsused. Hotellis on 113 tuba mittesuitsetajatele. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Lisatasu eest on hotelli lubatud kaasa võtta lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga.Hotellist on kesklinna 3 km, Bromma lennujaama 17 km ning rongijaama 3 km.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, föön, osades tubades istumisnurk.Restoranid, baarid: restoran, baar, suvel avatud väliterrass.Lastele: mängutuba, Jamie Oliveri lastemenüü restoranis, saabumiskingitus.Teenused: tasuline parkimine, traadita internet, jõusaal ja bassein, saun, konverentsiruumid, pesumaja, seif, jalgratta- ning käimiskeppide rent, toateenindus, pagasihoid, kauplus.

www.scandichotels.comHazeliusbacken 20, 100 55 Stockholm

Scandic Norra BantorgetHotell Scandic Norra Bantorget on väga hea asukoha-ga Stockholmi südames, Drottningatani ostutänavast vaid 100 meetri kaugusel. Hotellis on 237 tuba mittesuitsetajatele. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Lisatasu eest on hotelli lubatud kaasa võtta lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga.Hotellist on kesklinna 0 km, Bromma lennujaama 9 km ning rongijaama 0,5 km.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, föön, kohvi ja tee valmistamise vahendid, seif, triikraud ja triikimislaud.Restoranid, baarid: restoran, baar, suvel avatud väliterrass.Lastele: mängutuba, Jamie Oliveri lastemenüü restoranis, saabumiskingitus.Teenused: tasuline parkimine, traadita internet, keemiline puhastus, pesumaja, seif, jalgratta- ning käimiskeppide rent, toateenindus, pagasihoid, kauplus.

www.scandichotels.comWallingatan 15, 111 24 Stockholm


ööbimissoovitus

Best Western Premier Hotell Kung CarlElegantses 20. sajandi alguse hoones asuv hotell asub Stureplani väljaku juures, mida võib pidada Stockholmi kaupluste ja ööklubide piirkonna südameks. Best Western Premier Hotell Kung Carl asub 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel Stockholmi vanalinnast. Humle-gårdeni pargi haljasalad jäävad 150 meetri kaugusele. Hotellis on 143 tuba mittesuitsetajatele. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Hotelli on lubatud kaasa võtta lisatasu eest lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, föön, kohvi ja tee valmistamise vahendid, minibaar, hommikumantlid, triikraud ja triikimislaud.Restoranid, baarid: restoran, baar, väliterrass.Teenused: tasuline parkimine, traadita internet, jõusaal, konverentsiruumid, pesumaja, keemiline puhastus, triikimisteenus, seif, jalgratta- ja käimiskeppi-de rent, toateenindus, pagasihoid.

www.bestwestern.seBirger Jarlsgatan 21, 111 87 Stockholm

Best Western Columbus Hotell1780. aastast pärit hoones paiknev võluv hotell asub Stockholmis SoFo linnaosas – Medborgarplatseni metroopeatusest 300 meetri kaugusel. Hotelli Columbus toad on sisustatud antiikmööbli, Pärsia vaipade ja luksuslike vooditega. Paljudest tubadest avaneb vaade sisehoovi või 17. sajandist pärit Katarina kirikule. Hotell Columbus jääb Stockholmi vanalinnast vähem kui 15-minutilise jalutuskäigu ja Götgatani kaubatänavast vaid mõne kvartali kaugusele.Hotellis on 40 tuba mittesuitsetajatele. Hotelli ei ole lubatud kaasa võtta lemmikloomi.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, föön, kohvi ja tee valmistamise vahendid, minibaar, triikraud ja triikimislaud. Restoranid, baarid: restoran, baar, suvel avatud väliterrass, veinikelder.Teenused: tasuline parkimine, traadita internet, konverentsisaal, pesumaja, triikimisteenus, seif, jalgrattarent, toateenindus, keemiline puhastus, pagasihoid.

www.bestwestern.seTjärhovsgatan 11, Södermalm, 116 21 Stockhkolm

18 COMPASS 1 NR 5, 2014

restoranisoovitus

B.A.R Blasiehol-mens Akvarium O RestaurangB.A.R on mitmete auhindadega pärjatud gastronoomi-liste visionääride Henrik Norströmi ja Peter Johansso-ni kolmas restoran. Restoranis püütakse pakkuda moodsas võtmes Stockholmi maitsete paletti, kombineerides omavahel kohalikku ja valitud impordi-tud toodangut. Toidu kontseptsiooni, mis baseerub lihtsusel, hõrkusel ja mereandidel, aitavad luua erinevad aastaajad. Külastajatel on akvaariumist või jää seest võimalus ise valida kala või mereande ning sinna kõrvale laias valikus värskeid köögivilju ja muid lisandeid.

E–R: bar & take away kl 10–01, lõunasöök kl 11.30–14.30, õhtusöök kl 17–01.L: lõuna, bar & take away kl 16–01.P: lõuna, bar & take away kl 17–21.

www.restaurangbar.seBlasieholmsgatan 4A, 111 48 Stockholm

Fotografi skaFotografi ska bistroost avanevad imeilusad panoraam-vaated lahele ja Stockholmi linnale. Lõunaajal pakutak-se mitmekesist menüüd, valmistatud värskest ja hooajalisest toorainest, mille on kokku seadnud rootsi kokanduseksperdid Paul Svensson ja Peter Jälksäter. Fotografi ska spetsialiteediks on köögiviljatoidud, aga pakutakse loomulikult ka liha ja kala. Lisaks on menüüs kodused küpsetatud saiakesed, koogid ja küpsised, röstitud ja külmad võileivad, salatid, kohv, tee, karastusjoogid ja vein või õlu.

Brunch: L–P kl 11.30–13 või kl 13.30–16. Bistroo: P–K kl 09–21, N–L kl 09–23.Soe lõunasöök: E–R kl 11.30–14. Soe õhtusöök: E–L kl 17–20, P kl 17–21.

www.fotografiska.euStadsgårdshamnen 22,116 45 Stockholm


mõnus aeg

Astu seikluste ja elamuste maailma ning lase oma sisemisel lapsel hullata Skandinaavia suuri-mas veepargis Skara Sommarland.

Palaval ja seiklustest tulvil suvepäeval va-jame me kõik vahel-dust ringitatsamisele – miks mitte valida

selleks põnevad elamused tõe-liselt uhkes veepargis, kus oo-tab neli miljonit liitrit sooja vett. Skara pargis on lugematul hulgal populaarseid veeliumäge-sid ja basseine. Kes hullata ei viitsi, saab lõõgastuda männi all varjus.

Skandinaavia suurima lustipargi tohutu suurel territooriumil on põimunud veepark, tivoli, mo-topark, vee-show, suve- ja nukuteater. Vahvad veeatraktsioonid – akvatuubid, meeliülendav sur� rada ja lustakad veeliumäed – lausa kutsu-vad mõnulema. Siin saab sõita Ameerika mäge-del, tiirutada karussellidel või kiikuda. Tehnika-huvilisi on ootamas motopark. Neile, kes on kaasa võtnud piknikukorvi, on mahaistumiseks loodud spetsiaalsed piknikusaarekesed ja muru-

Pealinnast viib Skara linnakesse kiirtee E20, kust Skara piiril suundub vasakule Skövde poole tee nr 49. Edasi suunavad huvilisi veeparki juba Skara Sommarlandi suunaviidad.

Teekond Skara suveparki

LAHTIOLEKUAJAD� 6.-8. JUUNI: KELL 10-17� 13.-30. JUUNI: KELL 10-17� 1.-4. JUULI: KELL 10-17� 5.-31. JUULI: KELL 10-19 � 1.-10. AUGUST: KELL 10-19� 11.-17. AUGUST: KELL 10-17

veesplatsid. Söögi- ja joogipoolist pakuvad ka kioskid, kiirsöö-gikohad, kohvi-kud ja restora-nid, mille seast tuleb leida vaid endale sobivam.

Sel aastal on avatud uus ja põ-

nev liumägi, kus saab sõita korraga terve perega. Tähistamaks veepargi 30. sünnipäeva otsustati ehitada uus üle veepargi kõrguv liumägi, mis sai nimeks Kobra – hiiglaslik liumägi meenutabki välimuselt ründavat madu. Kobra läbimiseks tu-leb minna neljakohalisse paati. Atraktsiooni kõrghetk on 13-meetrine langus, mille käigus saab kogeda kaaluta olekut.

Veel suurema langemiselamuse pakub 82 meetri pikkune liumägi nimega Big Drop. Seal tuleb minna punasesse kabiini, tõsta käed üles, sulgeda silmad ja oodata, kuni kabiini põrand avaneb, ning juba järgmisel hetkel kihutadki 21 meetri kõrguselt allapoole kiirusega 60 km tun-nis...

Pärast lõõgastavat päeva veepargis võib minna puhkama kodusesse kämpingusse, mis asub par-gi vahetus läheduses. Võimalus on püsti panna ka kodust kaasa võetud telk.


FOTOD: SKARA SOMMARLAND

oma sisemisel lapsel hullata Skandinaavia suuri-oma sisemisel lapsel hullata Skandinaavia suuri-

dust ringitatsamisele – miks mitte valida

selleks põnevad elamused tõe-liselt uhkes veepargis, kus oo-tab neli miljonit liitrit sooja vett. Skara pargis on lugematul hulgal populaarseid veeliumäge-sid ja basseine. Kes hullata ei viitsi, saab lõõgastuda männi all

platsid. Söögi- ja joogipoolist pakuvad ka kioskid, kiirsöö-gikohad, kohvi-kud ja restora-nid, mille seast tuleb leida vaid endale sobivam.

Sel aastal on avatud uus ja põ-

Päev

20 COMPASS 1 NR 5, 2014

punased laevad

Mariella ja Gabriella on juba aastaid seilanud Helsingi-Stockholmi lii-nil, pakkudes peamiselt Rootsi ja Soome reisija-

tele liikumisvõimalusi kahe suurlinna vahel, aga ka meelelahutust laevakruii-si näol.

Avarad laevadLaevad on tulvil erinevaid või-malusi ajaveetmiseks ja mee-lelahutuseks, aga ka tervise parandamiseks.

Kuigi laevad erinevad oma vanuselt oluliselt ja on ka ehitatud teineteisest väga kaugel, on needd sarnased. Mariellal ja Gabriellal on palju erinevaid tüüpe kaju-teid. Seaside-klassi kajutid on vaatega merele, inside-klassi kajutid on sisekajutid ja eco-nomy-klassi kajutid asuvad autotekist allpool.

Laevadel leiab mitmeid eri-nevaid restorane, kus saab mitte ainult keha kinnitada,

vaid ka tõeliselt oivalisi roogasid nautida – me-nüüd on koostatud igale maitsele ning sisaldavad ka taimseid toite ja laktoosi- ning gluteenivaba-sid roogasid. Restoranide menüüga saab eelne-valt tutvuda internetis. Food Gardeni restoranis serveeritakse nii hommiku- kui ka õhtusööki.

Restorani krooniks on Food Gardeni buffet-laud, täis hõrgutavaid eelroogi ja magustoite, mille hulgas leidub toite igast maailmanurgast.

Viking Buffet pakub omakorda suurt valikut hõrgutavaid eelroogi, salateid ja põnevaid pastaroogi. Pakutavas valikus on suurepärased pearoad ja loomulikult ka magustoidud.

Ella’s on sobilik söö-gikoht peredele. Resto-rani kontseptsioon on pakkuda mõnusas ja sõbralikus keskkonnas

Ameerika ja Itaalia köögist inspiratsiooni saanud koduseid toite.

Tapas & Wine’is võib tellida mõnusa valiku suupisteid, süüa enda poolt valitud komponenti-dest kokkupandud salatit ja nautida häid veine.

Sea Side Cafés saate nautida värske õhu käes tassikest kohvi ning suurepärast valikut võilei-badest ja küpsetistest.

Alates juuni keskpaigast väljub Tallinnast igal pärastlõunal punane laev, mis viib teid

järgmiseks varahommikuks Ahvenamaale või ennelõunaks Stockholmi.

staaridSelle suve


FOTOD: VIKING LINE

• Ehitatud: 1985. aastal Soomes Turu linnas Wärtsila laevatehases

• Pikkus: 176,9 m• Laius: 28,4 m• Reisijate arv:

2500• Voodikohti:

2500• Autokohti: 430• Tekke: 10

Mariella

laud, täis hõrgutavaid eelroogi ja magustoite, mille hulgas leidub toite igast maailmanurgast.

omakorda suurt valikut hõrgutavaid eelroogi, salateid ja põnevaid pastaroogi. Pakutavas valikus on suurepärased pearoad ja loomulikult ka magustoidud.

gikoht peredele. Resto-rani kontseptsioon on pakkuda mõnusas ja sõbralikus keskkonnas

Laevad on tulvil erinevaid või-

eco--klassi kajutid asuvad

Laevadel leiab mitmeid eri-nevaid restorane, kus saab mitte ainult keha kinnitada,

toite.

mõnusa valiku suupisteid, süüa enda poolt valitud komponenti-dest kokkupandud salatit ja nautida häid veine.

värske õhu käes tassikest kohvi ning suurepärast valikut võilei-badest ja küpsetistest.


punased laevad

Sky Café & Club on imelise vaatega mõnus kohvik Gabriellal, kus võite nautida tassikest kohvi laeva üheksandal ja kümnendal tekil.

Ostuhuvilised võivad aega veeta tax-free-kaupluses, kus kaubavalik – alates lõhnadest kuni maiustuste ja snäkkideni – on lai. Soovi kor-ral saab tervist kosutada spaas, kus pakutakse 30–90 minutit kestvaid protseduure nii meestele kui naistele.

Mõlemal laeval pakub erinevaid iluteenused Vi-king Line Travel Spa. Erinevus on selles, et Gabri-ellal asub tervisekeskus seitsmendal tekil, Mariellal aga kuuendal. Travel Spa kontseptsioon on välja töötatud, arvestades klientide soove ja ilumaailma trende. Kaasaegses ilukeskuses pakutakse ilutee-nuseid igale maitsele, valikus on hoolitsused keha-le, näole, kätele ja jalgadele. Oodatud on nii naised kui mehed. Kasutatakse Itaalia ökotooteid � rmalt Comfort Zone, mis on tuntud oma kõrge kvalitee-di ja keskkonna sõbra likkuse poolest.

Mõnusaks vahelduseks pikal merereisil on üks tore saunaskäik – kui liiga kuumaks läheb, saab end jahutada basseinis (lisaks on olemas lastebas-sein). Gabriella pakub ka aurusauna ja mullivanni.

Pardal on kruiisijuht, kes korraldab eriprog-ramme lastele. Samuti on olemas mängutuba pal-limerega ning Youth Lounge teismelistele. Suvisel perioodil muudetakse konverentsiosakond män-gumaaks, kus on palju erinevaid tegevusi pere-konna noorimatele.

AjaloostMariella sõitis kohe pärast valmimist Helsingi-Stockholmi liinile. Seoses Cinderella liiniletuleku-ga 1989. aastal oli küll kindel plaan saata laev Helsingi-Norrköpingi liinile, kus laev oleks pida-

nud teenindama autoga reisijaid, aga sellest plaa-nist ei saanud asja ning Mariella sõidab visalt edasi Stockholmi liinil. 1996. aastal tegi laev rei-se ka Tallinnasse.

Mariella on kahel korral läbinud põhjaliku uuenduskuuri Naantalis. 2000. aasta sügisel viidi muude uuendustööde käigus diskoteek kahek-sandalt tekilt üle seitsmendale, 2006. aasta sep-tembris ehitati ümber tax-free-pood ja selle par-fümeeriaosakond. Samuti uuendati diskoteeki ja restorane.

Gabriella minevik on vaatamata nooremale eale palju kirjum. Esiteks on laev ehitatud kaugel – ehitust alustati Jugoslaavia Föderatiivses Sot-sialistlikus Vabariigis 1989. aastal. Laev pidi val-mima 1991. aastal, mil Jugoslaavia lagunes ja puhkes kodusõda ning laeva merrelaskmine ve-nis. 1992. aastal, mil lagunemine sai teoks, oli laeva sünnimaa juba Horvaatia.

Laevale anti nimeks Frans Suell ja see hakkas liikuma Malmö, Travemünde ja Lübecki vahel – liinil, mis ei käivitunud kunagi korralikult. 1994. aastal sai laev nimeks Silja Scandinavia ning hak-kas liikuma Turu ja Stockholmi vahel. Laeva vas-tu tundis kohe huvi ka Viking Line ning 1996. aastal müüski rahalistes raskustes olnud Silja Line oma laeva. Järgmise aasta kevadel seilas laev Vuosaari laevatehasesse, kus see värviti mei-legi tuttavalt punaseks ja sai endale kõlava nime Gabriella. 17. aprillil 1997. aastal alustas Gabri-ella seilamist Helsingi-Stockholmi liinil. 2008. aasta mais läbis laev Rootsis Landskronas põhja-liku uuenduse.

PUHAS PUHKUS: Mariella ja Gabriella pakuvad sel suvel mõnusat pikka laevakruiisi Läänemerel tervele perele.

• Ehitatud: 1992. aastal Horvaa-tias Spliti linnas Brodospliti laevatehases

• Pikkus: 171,2 m• Laius: 27,6 m• Reisijate arv:

2400• Voodikohti:

2402• Autokohti: 400• Tekke: 12

Gabriella

Sky Café & Club on imelise vaatega mõnus kohvik Gabriellal, kus võite nautida tassikest


sihtkoht

Soomet peetakse ikka tuhande järve maaks. Neile, kes igatsevad seiklust, mis hõlmab auto aknast paistvat hoomamatus ulatuses vett, kalapüüki, järvekruiisi,

vapustavat loodust ja rannas grillimist ning päevitamist, soovitame südamest reisi ümber äärmiselt kauni Saimaa järve.

Hoomamatu

TEKST: TIIT EFERT

FOTOD: VISITFINFLAND Rääkida Soome puhul tuhandest järvest on ilmselgelt naeruväärne. Isegi Eestis on üle 1400 järve, millest suurim on Peipsi 2611 ruutkilomeetriga. Soome numbrid erinevad kordades, järvi on

kokku 187 888, millest suurim ongi Saimaa 4377 ruutkilomeetriga (suuruselt neljas järv Euroo-pas). Erinevalt naabruses asuvast Laadogast (Eu-roopa suurim järv pindalaga 18 135 ruutkilo-meetrit) ja ka meie kodusest Peipsist pole Saimaa loogilise kujuga nagu mõni porilomp. Saimaad nimetatakse teinekord ka järvistuks, mis koosneb väiksematest järvedest, aga uuringute järgi kind-laks tehtud ühtlane veetase annab talle siiski vaa-tamata tohutul arvul sopikestele ja 3507 saare olemasolule iseseisva järve tiitli.

Nagu teisedki Soome järved, tekkis ka Saimaa

22

pärast jääaega ja kogu Soomet katnud igijää su-lamist. Lõunast takistas äravoolu Lahti kandis asuv kõrgem pinnas ja põhja pool olid samuti kõrgendikud. Umbes 5000 aastat tagasi moodus-tus Vuoksi jõgi, mille kaudu osa veest ära voolas ja järve veetase alanes tänapäevaseks.

1850. aastal avati Saimaa kanal, mis ühendab Saimaad Soome lahe ja Läänemerega. Kanal on 42,9 kilomeetrit pikk ja see jõuab merre Vene-maal kuulsa piirilinna Viiburi juures. Ligi pool, täpsemalt merepoolne 19,6 km pikkune osa ka-nalist kuulub tänapäeval Venemaale. Juba üle ka-hekümne aasta korraldatakse kanalis turistidele ülikauneid looduselamusi pakkuvaid laevareise, mida soovitavad paljud Saimaa ääres tegutsevad reisibürood.

Eestimaalastena peame arvestama, et Saimaa


sihtkoht

asub meist ikka sadu kilomeetreid põhja pool. Seetõttu pole mõtet aprillis sinna sillerdavat vett otsima minna. Järv on jäävaba alates maist kuni detsembrini.

Saimaad ümbritsevad paljud asulad ja linnad. Loodus on kaunis ja vahelduv. Kilomeetreid ko-guneb kokku üle tuhande. Reis on põnev, elamu-si pakkuv, aga ka aeganõudev, kui eesmärgiks on mõnusalt aega veeta, loodust nautida ja puhata. Võimalusi, kuidas antud reisi korraldada, on mil-joneid ning me ei anna teile ühtegi konkreetset soovitust, vaid pigem jagame ideid. Isegi jätsime paaril ristmikul auto seisma ja arutasime, kumb teesuund valida. Meie kogemusest saate osa järg-nevatel lehekülgedel. Oma reisil Saimaa ranniku-le pöörame me kõigepealt Helsingi-Peterburi kiirteelt maha ja külastame Kotka linna.

PALJU VETT: Saimaad võib pidada oma lugematute saarte, poolsaarte ja sopikestega ka järvistuks.

Reis on põnev, elamusi pak-kuv, aga ka aeganõudev, kui

eesmärgiks on mõnusalt aega veeta, loodust nautida ja puhata

24 COMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht

Kütkestav KotkaEsimesed mälestused Kotka linnast seostuvad Eesti korvpalli tippajaga, kui iga-aastasel maikuisel turniiril käis Tallinnas mängi-mas Kotka KTP meeskond ja Laagna teel asus linna moodsaim, Kotka-nimeline kaubanduskeskus.

Kõik see tuleb meelde, kui võtame suuna kiirteelt kõrvale. Hommikusest laeval nauditud kohvist on möödas juba mitu tundi ning Kotka linn oma kohvikute, miljöö ja kauplustega on ootamas. Aga

meie teeme siia tõesti vaid kõr-valepõike, sest meid ootab su-vine hurmav Saimaa järv.

Vesine linnAga siiski pisut siinkohal ka Kotkast, mis on küll merelinn, aga kust voolab läbi ka Lõuna-Soome pikim jõgi Kymijoki. Kot-ka on eelkõige tuntud tänu oma sadamale, tööstusele ja merepäe-vadele, kuid siin on ka mitmesugu-seid haridus- ja kultuuriasutusi. Linn on asutatud 1878. aastal ja tä-napäeval on siin umbes 55 000 ela-

nikku. Kotka on Helsingist 130 km ja Peterburist 290 km kaugusel. Enamik linna tegevusi ja turis-mimagneteid on seotud veega. Linna külalistele pakutakse kruiise saarestiku vahel ning kalasta-mise, purjetamise ja kärestikusõidu võimalusi.

Kotka linn asub tegelikult saarel. Seega, kui olete jõudnud kesklinna, siis ükskõik kuhupoole liikudes jõuate alati mereni. Lõuna pool ootavad jahisadam ja veepark Sapokka, mis on imeline oaas keset linna.

Tosin aastat tagasi valmis Kotkas akvaariumi-te kogum Maretarium, kus on esindatud kõik siinkandis elavad kalad – looduslikes akvaariu-mides elab umbes 60 erinevat liiki. Suviti näeb ka

vees elavaid putukaid ja väikeloomi ning ka eri-nevad vähiliigid on kohal. Keskuse südames sei-sab poole miljoni liitrine klaastünn, kus on esin-datud kogu Läänemere elukeskkond. Teema -basseine on kokku 22 ja nende seast leiab näiteks Kesk-Soome järvestiku, Lapi järved ja ka sellesa-ma Kymijoki, mis Kotkas merre suubub.

Meri on, meri jääbKuus aastat tagasi avas Kotkas uksed uhke mere-keskus Vellamo, mis kujutab oma välimuselt tsu-namit. Hoones asuvad näituse-, konverentsi- ja tööruumid ning katusel saab kõndida – tsunami-harja alt avaneb suurepärane vaade Kotka linnale. Keskuse kõrval on kai muuseumilaevade ja sada-makraanadega. Lisaks autoparklale on Vellamo külastajaid ootamas ka kaiäärsed paadikohad.

Keskuse meremuuseumi saalides on üleval pü-siekspositsioon merendusest Soomes (ja ka Lää-nemerel) aegade algusest tänapäevani. Stendid, valitud esemed ja videod vahelduvad elusuuruses eksponaatidega – laevakajutite ja laevade endiga. Lisaks võib eraldi saalis uudistada piirivalve me-reteemalist ekspositsiooni.

Igal aastal juuli lõpus tulevad kõik merehuvili-sed Kotkasse kokku merepäevi tähistama. Siis linn lausa pakatab erinevatest üritustest: lauldak-se, tantsitakse, vaadatakse teatrit, peetakse laata-sid, tehakse ka sporti ja võetakse ette palju muud merega seonduvat. Toiduhuvilised saavad elamu-si erinevatest kalaroogadest.

Kohv väikese linna peatänaval asuvas kohvi-kus saab joodud ja me suundume tagasi kiirteele, et keerata autonina Lappeenranta poole.

TEKST: TIIT EFERT

FOTOD: KOTKA

Vesine linnAga siiski pisut siinkohal ka Kotkast, mis on küll merelinn, aga kust voolab läbi ka Lõuna-Soome pikim jõgi Kymijoki. Kot-ka on eelkõige tuntud tänu oma sadamale, tööstusele ja merepäe-vadele, kuid siin on ka mitmesugu-seid haridus- ja kultuuriasutusi. Linn on asutatud 1878. aastal ja tä-napäeval on siin umbes 55 000 ela-

KAUNIS LINN: mereäärne Kotka pakub suvisel ajal mõnusat ajaviidet ja silmailu.


sihtkoht

LahkeLappeenranta

Soome kaarti vaadates võib Helsingist 220 kilo-meetri kaugusel asuvat Lappeenrantat lugeda

nii Lõuna- kui Ida-Soomes asuvaks linnaks. Aga kui vaadata mitte pelgalt kaarti, vaid ka linna ja

piirkonda üldisemalt, siis on siin vägagi tunda Venemaa piiri lähedust.

Jõudes Kotkast tagasi kiirteele, mis ühendab Helsingit ja Peterburi, näeb palju Venemaa numbrimärkidega autosid. Kuigi peagi tuleb suurelt teelt maha keerata Lappeenranta poo-le, ei kao naaberriigi autod kuhugi. Neid voo-

rib vastu ning rootsikeelsed teeviidad kaovad. Oleme jõudnud piirkonda, mis on olnud rohkem Vene riigi koosseisus kui ülejäänud Soome.

Venemaa hingusLaupäeva õhtul on Lappeenrantas asuv tex-mex-restoran Gringos Locos paksult kohalikku rah-vast täis. Tõeliselt vürtsikate roogade kõrvale naudivad soome mehepojad külma õlut ja jutt käib... päevapoliitikast. Levivad uudised, et vahe-tus läheduses asuva Venemaa piiri taga käivad sõjaväeõppused ja Soome valitsuse luure ütleb, et vägesid on juurdegi toodud. Maailm käärib Uk-

TEKST: TIIT EFERT

FOTOD: TIIT EFERT, VISITFINLAND

25


sihtkoht

raina sündmuste taustal. „Putin ei taha Soomet,“ teatab üks vestleja

kõvahäälselt ja enesekindlalt, aga lisab, et Baltimaadega on teine lugu. Teema eru-tab täisjõus mehi ja juttu jätkub kaue-maks, sest piir Venemaast on 25 km kau-gusel.

Lappeenranta kohal kõrgub ka vene õigeusu kirik ning paljud hooned on seotud Venemaaga. Linnas kuuleb tihti vene keelt, aga seda mitte põhjusel, et siin palju vene rahvusest inimesi elaks,

vaid pigem vene turistide pärast. Kohali-kud on viimaste aastate jooksul mõistnud, et tu-rism on mõjus sissetulekuallikas. Turistidega kokkupuutuvatele ametikohtadele ei palgata juba ammu neid, kel vene keelt suus pole. Meidki

võtab hotellis vastu küsimus, kas soovime teenindust inglise või vene keeles. Ja hotellitoas näitab televii-sor tuntud Vene kanaleid.

Kaunis linnLappeenrantas puutume esimest kor-da kokku ka Saimaa järvega. Linna peale minnes võtamegi kõigepealt suuna sadamasse, mis on suvisel ajal linna tuiksoon. Siin on palju laevu, välikohvikuid ja laevadel asuvaid res-torane. Vaatepilt on lummav ja veelgi kaunim on vaade, kui tõuseme sada-ma kõrval asuvale kindlusemäele. Siit saab esimese tõelise pildi järve olemu-sest – vaadet taevapiiri taha ulatuvast veest ei avane, pigem näib, et järv, mida piiravad rohelised puud, lõpeb siinsa-mas.

Aga uurime, kuhu me oleme jõud-nud. Siin asus vana Saimaa kindlus, mil-le rajasid rootslased pärast kaotust põh-jasõjas, et takistada venelaste edasiliikumist. Linn on kolmest küljest ümbritsetud veega ja seega võib tundu-

da, et seda on looduslikult lihtne kaitsta, ometigi suutsid venelased kindluse 1741. aastal vallutada – aastani 1809 oligi Lappeenranta piirilinn.

Kuulsa väejuhi Aleksander Suvorovi juhtimisel tugevdati kindlust 1770. aastatel kui olulist ob-jekti Peterburi kaitsmisel. Aga kui Soomest sai 1809. aastal tervenisti Venemaa osa, kaotas kind-lus oma tähenduse, kuigi siia jäi sõjaväeosa. Osa-sid hooneid hakati kasutama vanglana. Aastatel 1976–2006 tehti siin restaureerimistöid ning praegu asuvad künkaseljakul muuseumid, kohvi-kud ja käsitööpoed ning ka õigeusu kirik.

Vene teema lõpetuseks – Lappeenrantast saab teha viisavaba kruiisi Viiburisse ja Peterburi mööda 43 kilomeetri pikkust Saimaa kanalit, 1856. aastal valminud veeteed, mis ühendab Sai-maa järvistu Soome lahe ja Läänemerega. Autoga sõitjatel on võimalus see kanal ka ületada.

Kuni 1944. aastani kuulus kanal Soomele. Kui-gi pärast II maailmasõda jäi kanal tegelikult Nõukogude Liidu valdusse, anti see pikaajalise lepinguga Soomele rendile. Kanalit ümbritseb äärmiselt kaunis loodus ja nimetatud kruiis on populaarne, kuni seda ei sega Venemaa ettearva-matu käitumine.

Lappeenranta on justkui sümbol Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Siit on Helsingisse 200 kilo-meetrit ja samapalju ka Peterburisse. Juuniks on Lappeenrantasse planeeritud kõrgetasemeline Euroopa Liidu ja Venemaa rohelise majanduse alane konverents, mille korraldajaks on Lappeenranta ülikool.

LiivalinnKui meil Eestis on tavaks teha igal talvel jääst ja lumest erinevaid skulptuure ja lumelinnasid, siis Lappeenrantas ehitatakse alates 2004. aastast igal suvel liivalinn. Igal aastal lähtutakse erine-vast teemast ning luuakse suurte ja samas häm-mastavalt � ligraansete liivakujude ja liivakind-luste kogum. Ehitamiseks kulub kokku umbes kolm miljonit kilo liiva. Hämmastav on näha, kuidas see kõik koos püsib! Väidetavalt kasuta-

Vaatepilt on lummav ja veelgi kaunim on vaade, kui tõuseme sadama kõrval asuvale kindlusemäele

raina sündmuste taustal. „Putin ei taha Soomet,“ teatab üks vestleja

ASTUGE SISSE: Kindlusemäel asuv kohvik Marjuska on ehe ajaloohõnguline kohvik, kus võib saada kena toiduelamuse.

26


sihtkoht

takse eriti peent liiva, millesse pole siduvaid ai-neid segatud. Küll aga valatakse kunstiteosed kaitseks tuule ja vihma eest üle puuliimikihiga. Sadamas asuv liivalinn on avatud 9. juunist kuni 31. augustini.

Iga päev kella kümnest hommikul (esmaspäe-viti alates kl 12) kuni viieni pealelõunal väljub igal täistunnil liivalinna juurest tänavarong lin-naringile. Ekskursioonil saab valida koguni kuue keele vahel, mille hulgas eesti keelt kahjuks küll ei ole.

ÜlikoolilinnLappeenranta on rahvusvaheliselt tuntud ka kui ülikoolilinn ja Kagu-Soome ärikeskus, kus elab umbes 72 600 naeratavat inimest, nagu nad ise ütlevad. Neid teeb rõõmsaks just Saimaa järv, mille ääres elades ei saa kunagi igav hakata.

Lappeenrantasse on lihtne jõuda nii lennuki, auto, bussi kui ka rongiga. See on linn, kus pole kunagi liiklusummikuid. Lappeenranta on sobiva suurusega linn, kus veeta perega pikka nädalava-hetust, sest lastele on linnas ja parkides piisavalt tegevust.

Imatra koskSõidame Imatrasse, mis meelitab turiste kosega, mida käidi imetlemas juba paarsada aastat tagasi ja mis on seega vanim turismi-objekt Soomes. Turistidevoo-lu algusajaks peetakse aastat 1772, kui koske saabus vaa-tama Katariina II koos saat-jaskonnaga. Kose vaba vooga-mist üle kärestikukivide saab näha suveõhtul kella kuuest al-gava spetsiaalse kose-show ajal. Elamust võimendavad üle kose kõlavad Sibeliuse „Karelia“ he-lid ja Ekku Peltomäe loodud val-gusemäng.

Adrenaliinisõltlastele pakutakse võimalust märatseva kose kohal trossi mööda üle jõe sõita.

Kose jalamil asub keskaegset rüütlilossi meenutav juugendstiilis hoone Valtionhotelli. Lossi ja koske ümbritseb Kruunupuisto (Krooni-park) – 1842. aastal tsaar Nikolai I al-gatusel rajatud Soome esimene loodus-

VESINE PUHKUS: Saimaa kanali kruiis on lummav ja pakub võimalust külastada viisavabalt Venemaad. Imatra kosk on võimas vaatepilt, mis on toonud siia huvilisi kaugetest maadest.

kaitseala endiste vaatepaviljonide ja suveteatriga.Imatra ja Lappeenranta on jätnud meile reisi

esimesel veerandil uskumatu mulje oma kauni looduse, kose ja järvega. Meie eesmärk on edasi liikuda, aga see piirkond väärib kindlasti eraldi-seisva sihtkohana kohalesõitmist. Tegevust siin jagub. Lappeenranta äärelinnas võib külastada kalafarmi Lohionginta Korpikeidas, kus keegi ilma saagita ei jää ja ülivärske kala võib kohe ka ära suitsutada. Siit leiab ka loomapargi ning gol� hu-vilised saavad kohalikel kaunitel maastikel oma lööke harjutada. Kes soo-vib siinsest loodusest täie-likku naudingut saada, võib endale järve ääres üü-rida suvemajakese. Iga ma-jakese juures on ka saun ja sõudepaat.

Meie aga võtame suuna põhja poole.

jaskonnaga. Kose vaba vooga-mist üle kärestikukivide saab näha suveõhtul kella kuuest al-

ajal. Elamust võimendavad üle kose kõlavad Sibeliuse „Karelia“ he-lid ja Ekku Peltomäe loodud val-

Adrenaliinisõltlastele pakutakse võimalust märatseva kose kohal

Kose jalamil asub keskaegset rüütlilossi meenutav juugendstiilis hoone Valtionhotelli. Lossi ja koske ümbritseb Kruunupuisto (Krooni-park) – 1842. aastal tsaar Nikolai I al-gatusel rajatud Soome esimene loodus-

27

Uskuge või mitte, Lappeenrantas on kokku 1000 kilomeetrit rannajoont. Imearmas Myllysaari koos oma rannaga asub peaaegu kesklinnas. Siin saab mängida rannavõrkpalli, turnida seikluspargis, ujuda või lihtsalt vedeleda liival. Lastele on loodud mänguväljak. Saarele võib sõita tänavarongiga või minna ka jalgsi, sest see asub sadamast vaid 500 meetri kaugusel. Saarel on ka saun ning talvel võib sealt hüpata otse jääauku. See on tõeliselt mõnus puhkeala, mille ehitamist on toetanud Euroopa Liit 700 000 euroga. Kogu ala valvatakse turvakaameratega.

Myllysaari

Imearmas Myllysaari koos oma rannaga

seikluspargis, ujuda või lihtsalt vedeleda

minna ka jalgsi, sest see asub sadamast vaid

likku naudingut saada, võib endale järve ääres üü-rida suvemajakese. Iga ma-jakese juures on ka saun ja

Meie aga võtame suuna

28 COMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht

SuvineSavonlinna

Kuigi järgmine eesmärk on jõuda õhtuks Joen-suusse, ei saa Saimaad külastades jätta vahele järvestiku keskel asuvat imeilusat Savonlinna.

Lappeenrantast sõidame esialgu mööda kiirteed põhja poole edasi. Varem Põhja-Venemaad või Karjalat külastanule muu-tub loodus järjest tuttavamaks. Tee ääres on peenikeste kasepuude salud, justkui

oleks keegi neid tikkudena sinna mulda pistnud. Aga me oleme ju ka Karjalas ning piir Venemaa-ga tuleb järjest lähemale. Nimetatud kiirtee rii-vab 80 kilomeetri kaugusel Lappeenrantast Soo-me ja Venemaa vahelist piiri 600 meetri kauguselt. Teeviidad näitavad Svetogorski linnale. Läheks sealt ka läbi, kuid viisakohustus keelab. Mõjub

päris müstiliselt, kui mõelda, et siinsamas metsatukkade taga on ka Euroopa suu-rim, Saimaad neli korda ületav Laadoga järv.

Suund SavonlinnaleVarsti pärast Venemaa piiri riivamist tuleb meil kiirteelt maha keerata, et jõuda väga vesisesse piirkonda – Saimaa südames asu-vasse Savonlinna. Vahepeal tekitab segadust asjaolu, et tahvelarvuti kaardiprogramm näi-tab Savonlinna hoopis teises kohas, kui teeäär-sed viidad suunavad. Ühel hetkel saab viga sel-

TEKST: TIIT EFERT


geks. Üks neist linnadest on hoopis Savonrantaa, aga see pole probleem, sest viidad viivad kenasti kohale.

Teekond on üpris vesine. Suur osa teest on sil-dadel ja hüppame järjest ühelt saarelt teisele. Sel-line reis pakub uskumatuid vaateid ja elamusi. Midagi sarnast võib kogeda ka Ahvenamaal au-toga ringi sõites. Savonlinna keskus asub samuti saare peal – peagi oleme päral ja 157 kilomeetrit autosõitu on seljataga.

Loss keset vettSavonlinnal on paljuski ühist meie koduse Kures-saarega. Mõlema linna sümboliks on väga hästi säilinud keskaegne kindlus. Ja mitte ainult, mõle-mas kindluses peetakse keset suve ooperifestivali. Savonlinna kindluses peetakse 2000. aastast ka mobiiltelefonide viskamise maailmameistrivõist-lusi.

Savonlinna kindlus on Euroopa kõige põhja-poolsem keskaegne kivikindlus, mis on ehitatud 1470. aastatel Tallinnast abiks toodud müüri-meistrite kätega. Kindlus oli mõeldud kaitsma Rootsit venelaste rünnakute eest. 1743. aastal õnnestus venelastel kindlus siiski vallutada.

Lossis on kaks püsinäitust, millest üks käsitleb lossi ajalugu ja teine on usuteemaline, käsitledes nii Soome kui ka Venemaa ajalugu.

Savonlinna, kus elab üle 36 000 inimese, on Eesti mõistes päris pirakas linn, aga Soomes ta sellisena ei mõju. Mis veelgi põnevam, linn laiub

28

Suund SavonlinnaleVarsti pärast Venemaa piiri riivamist tuleb meil kiirteelt maha keerata, et jõuda väga vesisesse piirkonda – Saimaa südames asu-vasse Savonlinna. Vahepeal tekitab segadust asjaolu, et tahvelarvuti kaardiprogramm näi-tab Savonlinna hoopis teises kohas, kui teeäär-sed viidad suunavad. Ühel hetkel saab viga sel-

IN THE MIDDLE OF NOWHERE: Ehk mitte midagi pole lähedal. Kõik suuremad ja väiksemad linnad on kümnete kilomeetrite kaugusel. Vastu ei tule ka ühtegi autot ning ainsana pakuvad seltsi Karjala kased.


sihtkoht

3598 ruutkilomeetril, millest 1358 ruutkilomeet-rit katab vesi.

Savonlinna piirkond on õigustatult saanud maine kohana, kus elu on ilus – siin on pikk aja-lugu ning kultuur ja kunst on kõrgeimal tasemel, äri on hea ajada ning elukeskkond on puhas ja turvaline. See on atraktiivne koht nii elamiseks, puhkamiseks kui ka õppimiseks – siin asub Ida-Soome ülikooli linnak. Ülikoolis omandatakse peamiselt õpetaja elukutset.

Suvisel ajal on linna keskväljakul turg, kus ko-halikud tootjad pakuvad oma toodangut.

RannadSavonlinnas on nii suuremaid kui väiksemaid avalikke randu. Suuremad on need, kus käib päe-vas üle saja inimese. Sellised on Karkulahti, Kou-lukatu ja Heikinpohja. Randade eest hoolitsetak-se regulaarselt, siin on riietuskabiinid ja prügi -kastid, Koulukatu ja Heikinpohja randades ka tualetid. Väiksemaid avalikke randu koristatakse kord nädalas.

Savonlinna veega harjunud elanikele on ehita-tud ka ujula, kus on kuue rajaga bassein (suuru-sega 12,5 x 25 m), lastebassein (5 x 10 m), mulli-vann, 3,5 meetri kõrgusel asuv vettehüppelaud ja 37 meetri pikkune liumägi. Ujula kõrval on kaks tenniseväljakut ja rand.

OoperipäevadSavonlinna puhul ei saa üle ega ümber Olavinlin-na kindlusest ja seal peetavatest ooperipäevadest, millest on kujunenud rahvusvaheliselt kõige tun-tum Soome kultuurisündmus ja juhtiv turistide meelitaja meie põhjanaabrite juurde.

Savonlinna ooperipäevade sünd on otseselt seotud Soome iseseisvumisega 20. sajandi algu-ses. Nimelt korraldati kindluses 1907. aastal po-liitiline kohtumine, kus osales ka maailmakuulus soome sopran Aino Ackté. Ta mõistis kohe, et kindlus on suurepärane koht ooperi esitamiseks. Esimene festival sai teoks 1912. aastal. Festivali plaanid lõi sassi suur sõdade periood ning alles 1960. aastate alguses tehti plaane ooperifestivali taaskorraldamiseks. Plaan sai teoks 1967. aastal,

mil sündmust austas president Urho Kekkonen ja festivalilt tehti ka teleülekanne.

Aastatega on üritusest kasvanud rahvusvaheli-ne kuu aega kestev festival, mis tänavu toimub 4. juulist kuni 2. augustini. Viimastel aastatel on seda külastanud ligi 60 000 huvilist, kellest küm-nendik on tulnud kohale välismaalt. Savonlinna ooperifestival pakub publikule äärmiselt kõrge-tasemelisi ooperietendusi ja kontserte ainulaadse keskaegse kivikindluse miljöös.

Ooperipäevade raames on ette kantud maailma kuulsamaid teoseid ja esinejaid on käinud maailma tun-tumatelt ooperilavadelt. Võib vaid arvata, kui palju on siin aastatega käinud erinevaid esinejaid ja kuivõrd paljud on siin ooperielamusi kogenud.

Tänavuste ooperipäevade eelarve on 8,3 miljonit eurot, millest 80 protsenti teenitakse tagasi piletimüügist ja 20 protsenti tuleb toetusena Soome riigilt ning Savonlinna linnaeelarvest.

EdasiAga lähme edasi. Savonlinnast põhja poole liiku-des võib valida kahe tee vahel – kas kihutada ta-gasi kiirteele või sõita mööda väiksemaid küla-teid, mis meenutavad ka meie Eesti metsavaheteid. Liiklus pole siin väga tihe ja kilomeetrite viisi ei pruugi kaasautosid kohata. Kiirtee suunas sõitja-tele jääb linnast 23 kilomeetri kaugusele Kerimä-ki kirik, mis on maailma suurim puukirik. Siin esitatakse sel suvel ooperipäevade raames Mozar-ti „Reekviemi“. Kirikus on 3000 istekohta, koos seisjatega mahub siia kuni 5000 inimest.

Meie aga keerame väiksematele metsavahetee-dele.

Savonlinna puhul ei saa üle ega ümber Olavinlinna kindlusest ja seal peetavatest ooperipäevadest

OOPERIRAHVAS: Kuigi Kuressaare kindlus on suvel ooperihuvilisi soomlasi täis, jagub neid ka Olavinlinna müstiliste müüride vahele.

käinud erinevaid esinejaid ja kuivõrd paljud on siin ooperielamusi kogenud.

Tänavuste ooperipäevade eelarve on 8,3 miljonit eurot, millest 80 protsenti teenitakse tagasi piletimüügist ja 20 protsenti tuleb toetusena Soome riigilt


sihtkoht

Läbisime korralikke külateid, aga ka väga-gi vesiseid piirkondi ning sõita tuli päris tihedate metsamassiivide vahel. Meie ees-märk oli jõuda õhtuks Saimaa põhjapool-seimasse linna Joensuusse, mis asub Sai-

maa südamest Savonlinnast 133 kilomeetri kaugusel. Ligi 75 000 elanikuga Joensuud pee-takse Põhja-Karjala pealinnaks.

Karjala on põnev piirkond väga eripärase maastikuga. Leiab nii kaljuseid kõrgendikke ja mägesid kui ka madalaid soid, jõgesid oma liivas-te randadega ning palju saari. Siin on lisaks Sai-maale tohutult järvesid ning kaks kolmandikku maastikust on kaetud metsaga. Peaks sügisel siia tagasi seenele tulema.

Karjalaste jaoks on mets midagi palju enamat kui lihtsalt elatusallikas. Siinne rahvas on alati uskunud metsa- ja vetejõududesse, millega inime-ne pidi elama harmoonias.

Loodus on tõeliselt rikkalik ja pakub tohutuid elamusi nö metsikult matkajaile. Samas on raja-tud ka tähistatud matkaradasid, kust leiab ka tel-kimisvõimalusi ja kämpinguid.

Joensuust põhja poole jääb Koli rahvuspark, mis oma suurepäraste vaadetega tõmbab ligi roh-kem turiste kui ükski teine rahvuspark Soomes. On imeline tunne seista kõrgel kaljunukil ja vaa-data alla Pielineni järvele. Seda vaadet, mis on inspireerinud mitmeid soome kuulsaid heliloo-jaid ja kunstnikke, peab ise kogema. Talvisel ajal töötab 30 ruutkilomeetri suuruse rahvuspargi territooriumil kaks suusakuurorti.

Kohalik köökSoomlase söögilauda ja maitse-eelistusi on mõju-tanud siinne ajalugu ning piirkonnas valitsenud võim ja usk. Karjala toidutraditsioone on mõju-tanud vene õigeusk – siinkandis on isegi leib eri-nev. Karjala köök on unikaalne kombinatsioon lääne köögist, millel on mõjutused Vene köögist ning ortodoksi traditsioonidest. Mitmekesisus, rikkus ja nüanss on kolm võtmesõna ning toidu-valmistamine baseerub kohalikul toorainel, nagu kala ja metsloomaliha, marjad ja seened.

Karjala restoranides, mis kannavad Karelia à la Carte märki, on garanteeritud autentne Karjala toit. Karelia à la Carte on Põhja-Karjala võrgus-

Oleme jõudnud Joensuusse, 529 kilomeetri kaugusele kodust, ja sees on julge tunne –

reis on siiani kulgenud suurepäraselt ja miks see ei peaks nii ka jätkuma.

JoensuuJulgustav

TEKST: TIIT EFERT

FOTOD: JOENSUU LINN, SHUTTERSTOCK

maale tohutult järvesid ning kaks kolmandikku maastikust on kaetud metsaga. Peaks sügisel siia tagasi seenele tulema. tagasi seenele tulema.

reis on siiani kulgenud suurepäraselt ja

Koli rahvuspargis on tore matkata ja puhata.


sihtkoht

tik, kuhu kuulub üle 80 ettevõtte (restoranid, tu-rismi-, toiduainete- ning käsitööettevõtted). Ka-relia à la Carte laualt võib leida hautatud mets-sealiha, siiga ja teisi järvekalasid, lamba- ja Kar-jala pajaroogasid, shiitake- ja metsaseeni ning rukkileiba, mida on maitsestatud näiteks erineva-te meede, sinepite, marjamahlade, mooside, mar-japulbrite ja kasemahlaga. Hämmastavalt maits-vad on traditsioonilised pirukad – sultsinad, olandjad, kukkosed, sulhaspiirakad ja vatruškad.

Karjalas kohapeal olles ei saa üle ega ümber ka Karjala pirukatest. Juuni algusest kuni augusti esimese nädala lõpuni korraldab Joensuu turu-väljaku ääres asuv Martta Café lastele kokandus-kursuseid, kus jagatakse Karjala piruka tegemise nippe. Koolitused toimuvad teisipäeviti ja nelja-päeviti (juulis ka kolmapäeviti) kell 13–14.

AjaluguOleme küll vaikselt ja järjepidevalt Venemaa pii-rist kaugenenud, kuid suurriigi mõju pole kuhugi kadunud. Joensuu asutas 1948. aastal Vene tsaar Nikolai I. 19. sajandil oli Joensuu tööstus- ja kau-banduslinn ning kui 1860. aastal anti linnale eri-õigused, hakkasid arenema ka kohalikud sae-kaatrid. Ehitati Saimaa kanal, mis hõlbustas kaubavahetust Joensuu, Peterburi ja Kesk-Eu-roopa vahel. 19. sajandi lõpus oli Joensuu üks suurimaid Soome sadamalinnu.

Tänapäeval on Joensuu ka ülikoolilinn, kus üle 15 000 üliõpilase õpib Joensuu ülikoolis ja 4000 Põhja-Karjala polütehnikumis

Joensuu raekoda, mis valmis 1914. aastal, on sellest ajast alates olnud oluline osa linna panoraamist. Tänapäevalgi töötab hoones linnavalitsus, aga siin tegutseb ka Joensuu linnateater ja uksed on avanud Teatri restoran.

Linnas saab ka head muusikat nautida. Kõigile muusikahuvilistele pakub elamusi Joensuu linna-orkester, nooremate jaoks on kohustuslik festival Ilosaarirock, mis toimub sel aastal 11.–13. juulini. Lisaks rohkel arvul esinejatele on tänavu peaesinejaks Alice In Chains Ameerika Ühendriikidest.

Kultuuri- ja ajaloohuvilised võiksid külastada Joensuu kunstimuu-seumi, mis asub Kirkkokatul. See on tõeline aardelaegas oma püsikollekt-siooni ja vahelduvate näitustega.

Turuväljaku kõrval asuv Care-licum on kultuuri-, muuseumi- ja turismikeskus, kust leiate Põhja-Karjala muuseumi väljapaneku ja turismiinfopunkti. Siin on ka Laste tänav – tõeline muinasjutulinn, kus saab mängida ja perega aega veeta. Laste tänaval on puidust majakesed, turuplatsid ja sadamad ning siin leiab palju tegevust.

Joensuus võib külastada ka varjendite muuseumi, mis on osa Salpalinja kaitseliinist, mille ehitamist alustati kohe pärast talvesõda 1940. aasta kevadel. Salpalinja oli mõeldud kaitsma tervet Soome idapiiri ning plaanide kohaselt pidi selle pikkuseks tulema 1200 kilomeetrit. Salpalinja on ülekaalukalt kõige kallim ehituspro-jekt, mis Soomes on kavandatud, aga mis ei leidnud kunagi rakendust.

Lisaks asub Joensuus päris kena botaanikaaed koos troopiliste liblikate aiaga. Botaanikaaia kollekt-sioonis on üle 700 erineva liigi taimi ning kasvuhoonetes on esindatud neli makrokliimat: troopika, suvine subtroopika, talvine sademeterikas subtroopika ja kõrb. Botaanikaaia väliaias on kollektsioonid söödavatest, mürgistest ja ravimtaimedest ning ka vürtsi- ja ilutaimedest.

Kes ei soovi Saimaa järves ujuda, võib minna Vesikko ujulasse, kus on erinevad basseinid, liumäed, saunad, jõusaal ja kohvik.

Juuni algusest kuni augusti keskpaigani liigub linnas hommikul kella kümnest kuni kella neljani pealelõunal tänavarong, mille pilet maksab täiskasvanutele 4 eurot ja kuni 12-aastastele lastele 2 eurot. Rong ei liigu kahjuks vihmase ilmaga.

Joensuu vaatamisväärsused

32 COMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht

Vahepeatus

Pool reisist on läbi saanud ja me võtame suuna Mikkeli poole ehk siis tegelikult kodu poole, sest reisi kaugeim punkt jääb seljataha ja kilomeetrid

kodu suunas hakkavad taas vähenema.

Esialgu liigume päris kiiresti, sest oleme jälle kiirteel. Kuid meie eesmärk pole au-toga mööda kiirteid kihutada, vaid uusi ja huvitavaid paiku avastada. Seetõttu keerame 53. kilomeetril pärast Joensuud

Vallantielt maha Valamontiele, et külastada ühte huvitavat paika.

Uus ja vanaKümnekonna minuti pärast jõuame Uus-Valamo kloostri juurde, mis on ainuke õigeusu munga-klooster Soomes. Valamo on teatavasti 25 ruutki-lomeetri suuruse peasaarega 50 saarest koosnev saarestik Laadoga põhjaosas, mis on kuulus selle poolest, et mitmel Venemaa prominendil, kaasa arvatud president Vladimir Putinil, on seal suvila. Enne II maailmasõda aga kuulusid saared Soo-mele. 10. sajandil rajati saarestiku suurimale saa-rele samanimeline õigeusu klooster. Vahetult pä-rast talvesõja puhkemist 1939. aastal okupeerisid saarestiku ja sealhulgas kloostri Nõukogude Lii-du sõdurid. Kloostris elanud 190 munka eva-kueeriti Soome sisemaale ja nii nad jõudsidki siia

TEKST: TIIT EFERT


Heinävesile ja rajasid uue kloostri. Kohavalik oli seotud ka jumaliku ilmutusega, aga las see olla. Mis puudutab vana kloostrit, siis pärast Nõuko-gude Liidu lagunemist tegutseb saarel oma algses kohas uuesti mungaklooster ning nüüd on sinna rajatud ka nunnaklooster.

Uus-Valamo kloostrikompleks sisaldab palju huvipakkuvat, seda ümbritseb rahu ja kaunis loo-dus. Külalisi oodatakse kloostrisse aastaringselt. Kõigil on lubatud tutvuda kloostriga ja ümber-kaudse loodusega ning osaleda jumalateenistus-tel. Siin võib viibida hetke või veeta aega ka pike-malt. Turism ongi peamine sissetulekuallikas – igal aastal külastab kloostrit üle 160 000 turisti ning 2012. aastal sai klooster parima kodumaise turismiatraktsiooni tiitli.

Kloostris asuvas restoranis saab einestada ning kingipoest osta endale kaasa mälestusesemeid. Kel huvi, võib kaasa osta ka mõne kloostris val-mistatud veini, valikust leiab nii dessert-, punase, valge kui ka vahuveini ning likööri. Vein ja kloostrielu on teadupärast alati kokku sobinud.

Kloostris valitsev rahu ja vaikus on tõeliselt mõnus vaheldus igapäevasele närvilisele elule.

Soome avastamine jätkubSuundunud tagasi kiirteele, jätkame sõitu Mikke-li poole ja leiame end ühtäkki linnast, kus meid võtab vastu võimas tööstuskompleks. Oleme jõudnud Varkausi, kus asub suur paberivabrik Stora Enso.

AEG ELU ÜLE JÄRELE MÕELDA: Uus-Valamo klooster on sobiv paik iseenda sisse vaatamiseks ja mõtete kogumiseks.

Valamo ja Varkaus


sihtkoht

Kuna antud linn on üks viimaseid kokkupuu-teid Saimaa järvega, siis tundub see piisavalt põ-nev, et teha väike vahepeatus. Kindlasti väärib koht ka põhjalikumat tutvumist, ent meie peatu-sime siin päeva ja sõitsime õhtul edasi. Seetõttu ei oska me teile ka jagada soovitusi Varkausi ööbi-miskohtade ja restoranide osas.

Varkaus on tegelikult 23 000 elanikuga väike linn, mis asub järvistu keskel. Linna süda asub saarel, sildadega ühendatud elukeskkond on kompaktne ja kõik on ühe väikese jalutuskäigu kaugusel.

Kohalikud on uhked oma tööstuste ja vabriku-te üle. Lisaks puidu- ja paberitööstusele avati hil-juti biodiislitehas ning liitiumakude vabrik. Peale rasketööstuse on linnas ka tuurakalafarm ning Varkausi nimetatakse ka kaaviaripealinnaks.

Loodus oma veekogudega on siin lummav. Su-vel saab nii ujuda kui ka paadiga sõita, samuti võib püüda kala või käia järvel kruiisita-mas. Elektrilaevaga, mille nimi on Lady of the Lake, korraldatakse ökokruiise.

Veetorni tipus on Satenkaari vaate-platvorm, kust saab kaunist linna ja selle ümbrust imetleda.

Linnas on mitmeid kirikuid, muuseume ja kultuuriasutusi, mil-lest populaarseim on mehaanili-se muusika muuseum. Vah-vaid eksponaate, millest vanimad ulatuvad üle-eel-

mise sajandi keskpaika, leidub maja ka-hel korrusel hulgi. Ruumid on kujunda-tud vastavalt ajastule, kust muusikariistad on pärit. Enamik ekspo-

naate on muuseumitöötajate endi restau-reeritud – see tegevus jätkub järjepi-

devalt ja seega kollektsioon kasvab pidevalt.

Külastusele annab lisaväärtuse humoo-rikas giid ning ainu-laadne muuseum on märgitud kui esi-kümnesse kuuluv sihtkoht Soomes. Seega, Varkausi ta-sub tulla.

MITMEKÜLGNE LINN: Lisaks raskele tööstusele asub linnas ka mehaanilise muusika muu-seum ja tuurakalakasvandus, mille tõttu kutsutakse Varkausi ka kaaviaripealinnaks.

Valamo ja Varkausteid Saimaa järvega, siis tundub see piisavalt põ-nev, et teha väike vahepeatus. Kindlasti väärib koht ka põhjalikumat tutvumist, ent meie peatu-sime siin päeva ja sõitsime õhtul edasi. Seetõttu ei oska me teile ka jagada soovitusi Varkausi ööbi-miskohtade ja restoranide osas. miskohtade ja restoranide osas.

Varkaus on tegelikult 23 000 elanikuga väike linn, mis asub järvistu keskel. Linna süda asub saarel, sildadega ühendatud elukeskkond on kompaktne ja kõik on ühe väikese jalutuskäigu

Kohalikud on uhked oma tööstuste ja vabriku-te üle. Lisaks puidu- ja paberitööstusele avati hil-juti biodiislitehas ning liitiumakude vabrik. Peale rasketööstuse on linnas ka tuurakalafarm ning Varkausi nimetatakse ka kaaviaripealinnaks.

Loodus oma veekogudega on siin lummav. Su-vel saab nii ujuda kui ka paadiga sõita, samuti võib püüda kala või käia järvel kruiisita-mas. Elektrilaevaga, mille nimi on Lady of the Lake, korraldatakse ökokruiise.

Veetorni tipus on Satenkaari vaate-platvorm, kust saab kaunist linna ja

Linnas on mitmeid kirikuid, muuseume ja kultuuriasutusi, mil-lest populaarseim on mehaanili-se muusika muuseum. Vah-

mise sajandi keskpaika, leidub maja ka-hel korrusel hulgi. Ruumid on kujunda-tud vastavalt ajastule, kust muusikariistad on pärit. Enamik ekspo-

naate on muuseumitöötajate endi restau-reeritud – see tegevus jätkub järjepi-

devalt ja seega kollektsioon kasvab pidevalt.

lisaväärtuse humoo-rikas giid ning ainu-

ka mehaanilise muusika muu-seum ja tuurakalakasvandus, mille tõttu kutsutakse Varkausi ka kaaviaripealinnaks.

34 COMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht

MõnusJärgmine ja viimane sihtkoht meie reisil ümber Saimaa järve on Mikkeli linn. Tunne on juba päris kodune, kaarti vaadates ei tundugi meile linn enam nii kaugel põhjas asuvat ja Helsingisse on vaid 230 kilomeetrit.

Kui veel kilomeetritest rääki-da, siis Varkausist Mikkelis-se on ligi 90 kilomeetrit ja selle maa läbimine võtab aega natuke üle tunni.

Pisike linnLinna jõudes tuleb jällegi ületada sild. Saimaa siia enam ei ulatu, järve lähim kallas jääb poole kilomeetri kaugusele. Linna ümber ja linnas sees on aga mitmeid järvi – idaosas asuvad järved kuuluvad Vuoksi jõe vesikonda, idaosa ise aga ulatub Puula järveni, mis kuulub sellesama Ky-mijoki vesikonda, millega me puutusime kokku reisi esimesel päeval Kotkat külastades (seal suu-bub jõgi Soome lahte).

Mikkelis elab kokku ligi 55 000 inimest, mis pole tegelikult üldse väike number. Tõsi küll, lin-na keskuses elab 34 000 inimest, aga ka see pole Eesti mõistes just asula. Ometigi tundub linn kompaktne ja kõik on väikese jalutuskäigu kau-gusel. Linna servas asuvasse kaubanduskeskuses-se tuleb siiski minna autoga.

Mikkelis on ka lennujaam siseriiklike lendude TEKST: TIIT EFERT

FOTOD: TIIT EFERT, SHUTTERSTOCK

teenindamiseks, raudteejaam ja maailmatasemel kontserdimaja, mis ehitati 1988. aastal linna 150. sünnipäevaks. Kontserdimaja on koduks Mikkeli linnaorkestrile ja ka Mikkeli rahvusvahelise muu-sikafestivali pealava. Festival meelitab igal aastal muusikuid ja pealtvaatajaid kogu Euroopast. Linna suurim tööandja on rakenduskõrgkool, kus töötab üle tuhande inimese.

Kena ülevaate linnast saab Naisvuori mäelt, kus asub vaatetorn. Torn ehitati sõja ajal vaatlus-torniks ning siis asus tornis ka sõjaväe raadiosi-desaatja.

Linn täis sõjaajaluguKuigi Mikkeli piirkonda on ürikutes mainitud juba 14. sajandil, sai linn oma praeguse nime peaingel Miikaeli järgi alles 16. sajandi alguses.

Soome verises kodusõjas, kus aastatel 1917–1918 hukkus ligikaudu 37 000 inimest, oli Mik-keli selgelt valgete linn. Mikkeli oli tol ajal põllu-majanduspiirkond ja valgete poolel. Piirkonnas asunud Vene garnison pooldas punaseid. Mänty-harju rongijaama juures, mis asub umbes 20 kilo-meetrit linnast lõunas, peeti maha lahing ja val-

MARSSAL: Carl Gustaf Emil Mannerheim pidas erinevate sõdade vältel Mikkelit oma kodukantsiks, kus ta juhtis edukalt Soome kaitsmist.

Mõnus

K

Mikkeli


sihtkoht

ged kaitsesid linna edukalt. Kuovolast tulnud punaste jõud tõrjuti tagasi. See oli keeruline pe-riood Soome ajaloos – oma riiki veel polnud ja Soome ala oleks võinud minna Nõukogude Vene-maa võimu alla.

Aga läks teisiti ja Soomel õnnestus luua Euroo-pa riikide eeskujul demokraatlik riik ning lükata käima areng, mida ei suutnud väärata ka Stalini II maailmasõja aegsed katsed Soomet vallutada. Kui Soome lin-nades ringi jalutada, siis on tunda, et soom-lased on oma riigiga rahul. Linnad on puhtad ja hooldatud, inimesed rõõmsad.

Valgete ülemjuhataja Carl Gustaf Emil Man-nerheim, olles talvesõja ajal Soome kaitsejõudude juhataja, valis Mikkeli oma peastaabi asukohaks. Peastaap jäi siia ka jätkusõjaks ja asus kohalikus

algkoolis, mis tänapäeval kannab Päämaja-koulu ehk Peastaabi kooli nime. Nagu te arvata võite, asub kooli ruumides muuseum, kus saab ajalooga täpse-malt tutvuda.

Tänu peastaabile langes Mikkeli tu-geva pommitamise alla. Linnas ei ol-nud ühtegi kõrghoonet ja kahjustused parandati kiiresti, kuid arhitektuuriliselt pole sõjaeelsest linnast midagi säilinud. Mikkeli kuulsusrikas minevik kajastub ka linna vapil, millel on kaks marssalikeppi, ja linna on tunnus-tatud Soome Vabadusristi ordeniga.

Suvilate piirkondKõik sõjaaegsed kannatused on

ammu unustatud ning rõõmsa-meelne Mikkeli on äärmiselt po-pulaarne puhkepaik Soomes. Siin on puhkamiseks kõik vajalik ole-

mas – kaunis loodus, veekogud ja vajalikud linnateenused –, samas on

tegu küllaltki üksildase kohaga, kus saab ennast muudest asjadest välja lülita-

da. Ja see teebki Mikkeli mõnusaks.Kõik teenused, millega oleme ümber Sai-

maa sõites kokku puutunud, on igas sihtpunk-tis olnud enam-vähem samad. Kui on veekogu,

siis on ka rand ning võimalus endale ööpäevaks, nädalavahetuseks või ka pikemaks perioodiks suvila rentida, saab kalale minna ja paadiga sõita või Saimaal kruiisitada.

Meie oleme edukalt Saimaale tiiru peale tei-nud. Õhtuks tuleb jõuda Tallinnasse väljuvale laevale. Auto spidomeeter näitab, et kokku sai lä-bitud korralikult üle tuhande kilomeetri.

Siin on puhkami-seks kõik vajalik olemas –

kaunis loodus, vee-kogud ja vajalikud linnateenused.

MARSRUUT: punasega on joonistatud ring, mis sai autoga läbitud. Paremal alumisel pildi on koolihoone, kus Mannerheim tegutses.

Suvilate piirkond

Soome ala oleks võinud minna Nõukogude Vene-

Aga läks teisiti ja Soomel õnnestus luua Euroo-pa riikide eeskujul demokraatlik riik ning

nades ringi jalutada, siis on tunda, et soom-lased on oma riigiga rahul. Linnad on puhtad

Valgete ülemjuhataja Carl Gustaf Emil Man-nerheim, olles talvesõja ajal Soome kaitsejõudude juhataja, valis Mikkeli oma peastaabi asukohaks. Peastaap jäi siia ka jätkusõjaks ja asus kohalikus

algkoolis, mis tänapäeval kannab Päämaja-koulu ehk Peastaabi kooli nime. Nagu te

Suvilate piirkond

tegu küllaltki üksildase kohaga, kus saab ennast muudest asjadest välja lülita-

da. Ja see teebki Mikkeli mõnusaks.Kõik teenused, millega oleme ümber Sai-

maa sõites kokku puutunud, on igas sihtpunk-tis olnud enam-vähem samad. Kui on veekogu,

siis on ka rand ning võimalus endale ööpäevaks, nädalavahetuseks või ka pikemaks perioodiks

Siin on puhkami-seks kõik vajalik

kaunis loodus, vee-

tegutses.

Suvilate piirkond

36 COMPASS 1 NR 5, 2014

ööbimissoovitus

Scandic PatriaHotell Patria asub kesklinnas – vaid 400 m kaugusel 17. sajandist pärinevast Lappeenranta kindlusest ning sadamast.Hotellis on 133 tuba mittesuitsetajatele. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Lisatasu eest on hotelli lubatud kaasa võtta lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga.Hotellist on kesklinna 0,2 km, Lappeenranta lennujaa-ma 2,5 km ning rongijaama 2 km.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, föön, triikimislaud ja triikraud, seif, minibaar, osadel tubadel on olemas rõdud.Restoranid, baarid: restoran, baar.Lastele: mängutuba, saabumisel kingitus, restoranis lastemenüü ja lastetoolid.Teenused: tasuline parkimine, traadita internet, saun, mullivann, jõusaal, konverentsiruumid, keemiline puhastus, seif, jalgratta- ja käimiskeppide rent, toateenindus, pagasihoid, kauplus.

www.scandichotels.comKauppakatu 21, 53100 Lappeenranta

Cumulus LappeenrantaHotell Cumulus asub kesklinnas peatänava ligiduses. Lappeenranta linna nimetatakse Saimaa pärliks ja linn on eriti populaarne peatuspaik suvisel perioodil. Lappeenrantast on väga mugav teha päevakruiise Saimaale või kaubareise Viiburisse.Hotellis on 95 tuba, millest 67 on mittesuitsetajatele. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergiku-tele. Lisatasu eest on hotelli lubatud kaasa võtta lemmikloomi, esitades vastava päringu koos bronee-ringuga. Hotellist on kesklinna 0 km, Lappeenranta lennujaama 3 km ning sadamasse 1 km.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, tasuline filmikanal, föön, osades tubades on minibaar, padjamenüü.Restoranid, baarid: restoran, baar.Teenused: tasuline parkimine, 30 tasuta parkimiskohta katuseparklas hotelli külalistele (vajalik parkimisloa saamine hotelli vastuvõtulauast), traadita internet, saun, piljard, sisebassein, konverentsiruumid, pesumaja, keemiline puhastus, triikimisteenus, seif, toateenindus, pagasihoid.

www.cumulus.fiValtakatu 31, 53100 Lappeenranta


restoranisoovitus

Linnoituksen KrouviRahuliku atmosfääriga restoran, kus kogu pere saab nautida klassikalise muusika saatel kohalikust toorainest inspireeritud à la carte menüüd. Restoranis pakutavad veinid on valitud enamasti väiketootjatelt. Tooraine pärineb ligidal asuvatest järvedest ja metsadest, näiteks marjad ja metsaseened korjab tädi Oili, rääbised püüab Saimaa järvedest kalur Häkkinen.Restoranis on lisaks ka näitus, kus eksponeeritakse nii kodu- kui välismaiste kunstnike töid.

Restoran on avatud: 1. mai–19. juuni: K–N kl 15–20, R–L kl 14–21, P suletud. 20.–22. juuni: suletud. 23. juuni–11. august: E–N kl 12–21, R–L kl 12–22, P suletud.12. august–1. september: T–N kl 14–20, R–L kl 14–21, P suletud.

www.linnoituksenkrouvi.fiVesiportinkuja 5, Lappeenrannan linnoitus

Wolko� restoran & veinikelderRestoran Wolko� pakub innovaatilist Euroopa stiilis toitu. Idülliline pererestoran on eksisteerinud Wolko� majamuuseumi kõrval juba alates 1998. aastast. Üle 160 aasta vanune restoranihoone on üks vanimaid Lappeenrantas. Restoranis panustatakse palju toidu kvaliteeti ja välimusse ning teenindusse. Valikus on üle 60 kvaliteetveini.Veinikelder asub Wolko� restorani hoovis ja kesken-dub muuhulgas Euroopa väiketootjate veinitoodangu tutvustamisele. Kvaliteetse joogipoolise kõrvale pakutakse erinevaid snäkke. Samuti on asjahuvilistel toidu ja joogi kõrvale võimalus lugeda erialast kirjandust.

Restoran on avatud:E–R kl 11–23, L 16.30–23, P suletud.Köök on avatud kuni kella kümneni õhtul. Lõunapakkumised kl 11–14.Veinikelder on avatud:T–N kl 17–22, R–L kl 17–01, P–E suletud.

www.wolkoff.fiKauppakatu 26, 53100 Lappeenranta

38 COMPASS 1 NR 5, 2014

ööbimissoovitus

Best Western Spahotel CasinoHotell Best Western Spahotel Casino asub väikesel Saimaa järve laiul Savonlinna keskuses. Jalutuskäigu kaugusel on linna turuplats ning keskaegne Olavinlinna loss. Hotellis on 81 tuba mittesuitsetajatele, olemas on ka toad erivajadustega inimestele. Hotelli on lubatud kaasa võtta lisatasu eest lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga. Hotellist on kesklinna 0 km, lennujaama 15 km, raudteejaama 0,1 km, bussijaama 1 km ning sadamasse 50 m.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, tasulised kanalid, minibaar, föön, kohvi ja tee valmistamise vahendid, hommikumantlid, rõdu.Restoranid, baarid: restoran, baar, suveterrass.Lastele: mängutuba, restoranis lastemenüü.Teenused: tasuta parkimine, traadita internet, spaa, saunad, bassein, jõusaal, konverentsiruum, pesupese-misteenus, seif, toateenindus, piljard, jalgrattalaenutus, pagasihoid.

www.spahotelcasino.fiKylpylaitoksentie 7, 57130 Savonlinnaa

Original Sokos Hotel SeurahuoneOriginal Sokos Hotel asub Savonlinna kesklinnas turuväljaku ja sadama vahetus läheduses. Keskajast pärit Olavinlinna on hotellist vaid mõnesaja meetri kaugusel.Hotellis on 84 tuba mittesuitsetajatele, olemas on ka toad erivajadustega inimestele. Hotelli on lubatud kaasa võtta lisatasu eest lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga.Hotellist on kesklinna 0 km, lennujaama 15 km, raudteejaama 0,1 km, bussijaama 1 km ning sadamasse 50 m.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, tasulised kanalid, minibaar, föön, triikraud, triikimislaud.Restoranid, baarid: 3 restorani, baar, katuseterrass suvel, ööklubi.Teenused: tasuline parkimine, traadita internet, 3 sauna, konverentsiruum, pesupesemisteenus, seif, toateenindus, pagasihoid.

www.sokoshotels.fiKauppatori 4–6, 57130 Savonlinna


restoranisoovitus

WaahtoWaahto on meeldiv restoran Savonlinna keskuses Saimaa järve ääres. Restorani ümbritsevat maastikku saab nautida aastaringselt, sest soojendusega terrass on avatud isegi talvel.Toidud on valmistatud kohalikust värskest toorainest. Lisaks korraldatakse restoranis erinevaid teemanäda-laid ja pakkumises on ka degustatsioonimenüü ning Waahto ja Saimaa erimenüüd. Kuna Waahtos on ka lastemenüü, siis sobib restoran ideaalselt perekülastu-seks.

Restoran on avatud: E–N kl 11–22, R kl 11–23, L kl 12–23, P kl 12–22.Lõunapakkumised: E–R kl 11–14.30.

www.ravintolawaahto.fiSatamapuistonkatu 5, 57100 Savonlinna

HuvilaÕlletehase 11 aasta vanune restoran Huvila asub Saimaa järve kaldal pargis – 1912. aastal ehitatud vaimuhaigla ruumides. Huvila köögimenüü alustala on kohalik tooraine ning ümberringi asuvatest järvedest püütud kala. Märksõnadeks on kvaliteet ja värskus. Toidu kõrvale pakutakse hoolega valitud ja restorani enda poolt maale toodud veine ning kohapeal valmistatud kuute erinevat sorti õlut ja kuiva õunasiid-rit, mida saab mekkida vaid Huvila restoranis.Restorani teisel korrusel paiknevad 2 kaheinimesetuba, pakutakse B&B majutust.

www.panimoravintolahuvila.fiPuistokatu 4, 57100 Savonlinna

40 COMPASS 1 NR 5, 2014

ööbimissoovitus

Cumulus JoensuuHotell Cumulus Joensuu avas külastajatele oma uksed Joensuu kesklinnas 2009. aastal.Hotellis on 80 tuba mittesuitsetajatele. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Lisatasu eest on hotelli lubatud kaasa võtta lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga.Hotellist on kesklinna 0 km, lennujaama 9 km, raudteejaama 800 m, bussijaama 1 km ning sadamasse 500 m.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, tasuline filmikanal, föön, minibaar, padjamenüü, kohvi ja tee valmistamise vahendid.Restoranid, baarid: restoran, baar.Teenused: tasuline parkimine, tasuta parkimiskohad hotelli külalistele hoovis (vajalik parkimisloa saamine hotelli vastuvõtulauast), traadita internet, 2 sauna, konverentsiruum, pesupesemisteenus, seif, toateenin-dus, pagasihoid.

www.cumulus.fiKirkkokatu 20, 80100 Joensuu

Sokos Hotel KimmelSokos Hotel Kimmel on kõrgetasemeline hotell Pielisjoki jõe kaldal asuvas kaunis Sirkkala pargis. Hotelli restoranid pakuvad mitmekülgset valikut ning hotellis on ka 11 hiljuti renoveeritud moodsat ja valgusküllast konverentsiruumi.Hotellis on 230 tuba. Olemas on toad mittesuitsetaja-tele ja erivajadustega inimestele. Lisatasu eest on hotelli lubatud kaasa võtta lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga.Hotellist on kesklinna 1 km, lennujaama 11 km, raudteejaama 0,2 km, bussijaama 0,2 km ning sadamasse 0,5 km.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, minibaar, föön, triikraud, triikimislaud.Restoranid, baarid: restoran, baar.Lastele: mängutuba, restoranis lastemenüü.Teenused: parkimismaja, traadita internet, saun, bassein, jõusaal, konverentsiruum, pesupesemisteenus, seif, toateenindus, pagasihoid.

www.sokoshotels.fiItäranta 1, 80100 Joensuu


restoranisoovitus

KieloRestoran Kielo ootab kõiki nautima unustamatuid restoranielamusi. Toiduvalmistamisel kasutatakse kõrgekvaliteedilist toorainet ning roogasid valmistatak-se tõelise kirega. Menüü on inspireeritud Karjala loodusest ja traditsioonidest. Restoranis on 42 istekohta, suvel on avatud 30 kohaga päikeseline terrass.Hinnad jäävad vahemikku 9–30 eurot ning proovida saab ka kahte erinevat degustatsioonimenüüd.

Restoran on avatud: E–R 16–22, L 12–22.

www.ravintolakielo.fiSuvantokatu 12, 80100 Joensuu

TeatteriravintolaRestoran Teatteriravintola asub unikaalses paigas kesklinnas – raekojahoones, mille projekteeris Eliel Saarinen ja mis valmis 1914. aastal. Pakutakse suurepärast toitu ning kvaliteetset teenindust. Toiduvalmistamisel kasutatakse Põhja-Karjalast pärit toorainet. Restoranis on suur saal 80 külastajale, 3 väiksemat privaatsemat söögisaali, kohvibaar, klaaster-rass ning väliterrass.

Restoran on avatud: E–T 10.30–(22), K–N 10.30–(23), R 10.30–(24), L 11.30–(24), P suletud.

teatteriravintola.fiRantakatu 20, 80100 Joensuu

42 COMPASS 1 NR 5, 2014

ööbimissoovitus

Cumulus MikkeliHotell Cumulus Mikkeli asub kesklinnas suurima kaubanduskeskuse Akseli kõrval. Mitmed kauplused, kohvikud ja restoranid asuvad hotelli lähiümbruses. Soome jalaväemuuseum on 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Hotellis on 136 tuba , millest 134 on mittesuitsetajatele. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Hotelli on lubatud kaasa võtta lisatasu eest lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga. Hotellist on kesklinna 0 km, lennujaama 3 km, raudteejaama 500 m, bussijaama 500 m ning sadamasse 500 m.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, tasuline fi lmikanal, föön, minibaar, seif, padjamenüü.Restoranid, baarid: restoran, baar, terrass.Lastele: mängutuba.Teenused: tasuline parkimine, tasuta parkimiskohad katuseparklas hotelli külalistele (vajalik parkimisloa saamine hotelli vastuvõtulauast), traadita internet, 2 sauna, bassein, lauatennis, jõusaal, konverentsiruumid, triikimisteenus, keemiline puhastus, pesupesemistee-nus, seif, toateenindus, pagasihoid.

www.cumulus.fiMikonkatu 9, 50100 Mikkeli

Original Sokos Hotel Vaakuna Mikkeli Original Sokos Hotel Vaakuna asub Mikkeli südalinnas – keset linnamelu, vaid 600 meetri kaugusel Mikkeli katedraalist. Hotellis on 176 tuba. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Hotelli on lubatud kaasa võtta lisatasu eest lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga. Hotellist on kesklinna 0 km, lennujaama 5 km, raudteejaama 300 m, bussijaama 300 m ning sadamasse 700 m.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, tasuline fi lmikanal, föön, minibaar, seif, triikraud, triikimislaud, osades tubades hommikumantlid ning kohvi ja tee valmistamise vahendid.Restoranid, baarid: 2 restorani, baar.Lastele: mänguväljak.Teenused: tasuline parkimine parkimismajas ning tasuta parkimiskohad katuseparklas, traadita internet, saun, mullivann, massaažiteenus, ilusalong, jõusaal, konverentsiruumid, jalgrattalaenutus, pesupesemistee-nus, seif, toateenindus, pagasihoid.

www.sokoshotels.fiPorrassalmenkatu 9, 50100 Mikkeli


restoranisoovitus

Gastropub EinoLegend räägib, et Lõuna-Savomaal, kesk rohetavaid metsi ning selgeid kalarikkaid järvi, elas kord mees nimega Eino. Suur loodusearmastaja Eino elas omaette, suurtest rahvahulkadest eemal. Samal ajal ringlesid põhja pool jutud Savomaa mehest, kes kostitas kõiki sinnakanti sattunud reisijaid maitsvate hõrgutistega.Mikkeli kesklinnas asuv Eino pubi pakub ajaloolises keskkonnas Skandinaavia-pärast menüüd. Pubi peamised võlud on pingevaba õhkkond ning suurepä-rane toit ja jook. Eino köögist leiab maitsvaid suppe, kergeid kala- ja kanaroogi ning unustatud ei ole ka pubile sobivaid snäkke.Pubi teisel korrusel asub baar Vintti.

Restoran on avatud:E–N kl 11–22 (köök suletakse kl 21.30), R–L kl 11–24 (köök suletakse kl 23), P kl 12–21 (köök suletakse kl 20.30)

www.kattaasavon.fi/ravintolat/gastropub-eino-mikkeliHallituskatu 3, 50100 Mikkeli

Kekkola mõisa restoranKekkola mõisa restoran on tuntud hea toidu poolest. Kekkola köögis valmivad nii gurmeeõhtusöögid kui ka traditsioonilised kodusemad road kohalikust toorai-nest. Kogu söögipoolis valmistatakse ise, ilma igasugus-te lisa- ja säilitusaineteta. Restorani eestvedajad on tõelised kohaliku toidu patroonid. Kõik koostisained tulevad Lõuna-Savomaalt, marjad ja seened korjatakse ise ning leivad ja küpsetised küpsetatakse naaberala-delt ostetud jahust.

www.kekkolankartano.fiVanhamäentie 36, 50600 Mikkeli


tervis

TEKST: TRIINU ENTSIK-GRÜNBERGSÜDAMEAPTEEKIDE NÕUSTAMIS-TEENUSTE JUHT

FOTOD: PIRET PAKLER

mis on reisi eesmärk ehk mida plaanitakse reisil teha.

Esmajärjekorras peaksid krooniliste haiguste-ga inimesed kontrollima, et kaasa saavad kõik igapäevaselt kasutatavad ravimid.

AllergiaravimidNeed on suured abimehed suvisel ajal või puh-kuse nautimisel võõras keskkonnas, kus erine-vad taimed, marjad ja toiduained võivad tekita-da allergiat. Samuti on sagedased allergeenid

Talv on jäänud seljataha ja kindlasti mõlguvad enamusel meist juba mõttes saabuvad kevad-suvised puhkused. Kuidas tagada, et väljateenitud puhkust saaks nautida täiel rinnal?

Tõhus reisiapteek

Viimane, mida keegi meist kogeda ta-haks, on see, et reisiplaanid mõne hai-guse või kergema trauma tõttu lörri lähevad. Üheks võimaluseks seda väl-tida on võtta endaga reisile kaasa kor-

ralik reisiapteek.Reisiapteeki ravimeid ja esmaabikaupu valides

tuleks lähtuda reisiva pere suurusest. Arvesse tu-leb võtta seda, kas reisile minnakse koos lastega (ja kui, siis mis vanuses nad on), kas reisijate hul-gas on eakamaid inimesi, kuhu reisile minnakse ja


tervis

Lisaks

erinevate putukate (sääsed, parmud, mesilased) hammustused. Täiskasvanu-te jaoks on olemas erineva toimeainega tablette, mida saab manustada 1–2 kor-da päevas, lastele sobib paremini siirup.Putukahammustuste või nõgesekõrvetu-se korral pakub leevendust ka kiheleva naha tupsutamine aaloegeeli, teepuuõli või saialilletinktuuriga.

Valuvaigistid ja palavikualandajadTäiskasvanutele sobivad paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad tabletid, millel on nii valuvaigistav kui ka palavikku alan-dav toime. Lastele sobivad paratsetamooli-siirup või -küünlad ja ibuprofeeni sisaldav siirup.

HaavaraviAktiivset sportlikku puhkust veetes või koos lastega reisides ei saa üle ega ümber väiksema-test või suurematest õnnetustest, kus vaja hoolt kanda haavade eest. Haavapuhastusva-hendina soovitame kasutada pihustatavat anti-septilist vedelikku või aerosooli. Vesinikperok-siidilahust enam haavahoolduseks kasutada ei soovitata.

Antiseptikumidega käivad käsikäes kõikvõi-malikud plaastrid ja sidumisvahendid, millega puhastatud haavapind katta. Lastega peredele soovitame erineva suuruse ja laiusega plaastreid ja sidemeid. Mugav on kasutada isekleepuvaid si-demeid. Plaastrite valikus on nii antibakteriaal-seid hõbedaioonidega plaastreid kui ka kile -tatud pinnaga veekindlaid plaastreid. Geelplaast-rid püsivad nahal kõige paremini, on pehmed ja sobivad ka villile. Samuti on apteekides saadaval aerosool-haavaliim, mis on ühtlasi veekindel.

Kuna suvisel ajal on rohkem tegemist ka villi-dega, siis on soovitatav kaasa varuda spetsiaal-seid villiplaastreid ja abiks võib olla ka villipulk.

Päikesekaitse ja -põletus Päikesel on soodumus hoolimatule puhkajale lii-ga teha nii soojal suvepuhkusel kui ka varakeva-disel suusareisil. Naised oskavad end selles suh-tes reeglina paremini hoida, aga lapsed ja mehed vajavad kindlasti erilisemat hoolt.

Päikesepõletuse vältimiseks tuleks päikese-kreem valida vastavalt oma nahatüübile. Samas ei tohiks kreem olla nõrgema kaitsefaktoriga kui SPF15 ja laste puhul SPF30, ka näonahal, kus nahk on õrnem, tuleks kasutada tugevama kait-sefaktoriga kreemi (nt SPF30).

Kui päikese nautimisega on liiale mindud, võib päikesepõletusele määrida teepuuõli sisaldavat hüdrogeeli. Geel sobib nii lastele kui täiskasvanu-tele, sellel on desin� tseeriv ja põletusnähte lee-vendav toime, tänu millele saab põlenud nahk leevendust vähem kui viie minutiga. Lisaks sobib geeli kasutada nii kuuma vee, tule, kuuma pinna

kui ka keemiliste reaktsioonide põhjustatud põle-tuste ning kergemate marrastuste ja ka näiteks putukahammustuste korral.

Kergema põletuse puhul võib appi võtta pante-nooli sisaldava vahu või kreemi, mida sobib mää-rida ka kriimustustele ja marrastustele.

SeedeprobleemidKõhulahtisuse puhul sobivad hästi söetabletid, mis absorbeerivad organismist mürke. Müüakse ka kummeliga söetablette, millel on lisaks põleti-kuvastane toime. Söetablette võiks kaasas olla mitu lehte, sest ägeda mürgistuse puhul tuleb korraga sisse võtta 8–10 tabletti. Ägeda kõhulah-tisuse puhul võib kasutada ka loperamiidi sisal-davaid tablette ja Smecta pulbrit. Lastele sobib nii söetablett, mille võiks manustamise lihtsusta-miseks purustada ja vähese veega sisse anda, kui ka lahustatud Smecta pulber. Kaasas võiksid olla ka soolestiku normaalse mikro� oora taastami-seks probiootikumid – lastele pulbrina ja täiskas-vanutele kapslitena.

Ägeda kõhulahtisuse ja oksendamisega kaas-neva viiruse puhuks võiks varuda mõne mineraa-lide kaotust vältiva preparaadi.

Ebaharilik toit võib tekitada kõhupuhitust, mida aitavad leevendada simetikooni sisaldavad kapslid. Samuti võib harjumatu söögivalik kõhu kinni panna. Selle tarbeks võiks kaasas olla Mic-rolax.

Kergemad traumad ja kukkumisedSoovitame kaasa varuda külmageeli või -aero-sooli ning mõne põletiku- ja valuvastase geeli või kreemi. Valutavatele ja tursunud jalgadele sobib hepariini sisaldav geel, mis värskendab pi-kast bussireisist või loodusmatkast väsinud jal-gu.

Sääse- ja putuka-hammustuste vastuOn riike, kuhu reisides tuleks kaasa võtta putu-katõrjevahendeid, mille valikul võiks eelistada toodet, mis aitab nii sääskede, parmude kui puu-kide vastu. Lastele mõeldud vahendid võiksid pigem sisaldada looduslikke komponente.

Putukahammustustele võib määrida jahutavat teepuuõli sisaldavat hüdrogeeli, mida sobib kasu-tada ka päikesepõletuse korral, ning mentoolpiiri-tust või saialilletinktuuri. Sügelust ja punetust aita-

võib reisitalumatuse leevendamiseks vaja minna ingveritablette või nö reisikapsleid. Oluline on teada, et need tuleks kindlasti sisse võtta juba 30 minutit enne reisi algust. Igaks elujuhtumiks võiksid kaasas olla rahustava toimega südametilgad ning palderjanitilgad või -tabletid.Kui puhkus on kenasti läbi mõeldud ja reisiplaane silmas pidades on eelmainitute hulgast kaasa varutud tarvilikud ravimid ning esmaabikaubad, on tõenäosus, et puhkus kulub tarbetu põdemise peale, tunduvalt väiksem.Oma tervist on soovitatav jälgida ka pärast reisi, kuna paljudel haigustel esineb peiteperiood ja probleem võib tekkida alles siis, kui on koju tagasi jõutud. Vajadusel tuleb pöörduda perearsti poole, keda tuleks kindlasti ka äsjasest reisilt saabumisest teavitada.

Viimane, mida keegi meist kogeda tahaks, on see,

et reisiplaanid mõne haiguse või kergema trauma tõttu lörri lähevad


mõnus aeg


FOTOD: MUUMIMAA

viite korrust. Muumimaja kõrval asub Koduvana kollane maja. Uudistada võib ka Muumimamma kööki, Nuuskmõmmiku telki, tuletõrjejaama, nõia maja, Urri koobast, Muumipapa paati ja palju muud. Külastajad saavad kohtuda ka kõi-kide tegelastega.

Tänavune Muumimaa teema on „Muinasjutt elab“. Muinasjutumetsas saavad lapsed kuulata lugusid muumidest. Emma teatris etendatakse kahte erinevat etendust: „Head ööd muumit-roll“ ja „Muumimaa lood“. Tähistamaks autori 100. sünniaastapäeva, annetatakse tänavu osa piletitulust ülemaailmsele lastekaitseorganisat-sioonile UNICEF.

Nunnu NaantaliKindlasti tuleks aega võtta, et jalutada idüllilises suvituslinnas Naantalis, kus on õhkamapanevalt kaunid ja ülemöödunud sajandist pärit puitpitsi-liste suverestoranidega ääristatud rannaprome-naadid, vanalinn, mille vanimad puitmajad on elu näinud 1700. aastatest saati, ning jahisada-masse viiva peatänava ääres õdusad käsitöö- ja kunstipoekesed, suurepärased restoranid ja hu-based kohvikud. Naantalis paikneb ka Soome presidendi suveresidents Kultaranta, mille aed on hingematvalt kaunis.

Muumimaa loodi Kailo saarele „Muumide“

Tänavu on Muumimaal eriline põhjus pidutsemiseks, sest tähistatakse muumide autori, soome-rootsi kirjaniku ja kunstniku Tove Janssoni 100. sünniaastapäeva.

Pileteid Muumimaale saab osta Viking Line’ilt koos Tallinna-Helsingi laevapi-letitega. Viking Line müüb ainult kahe päeva pileteid (ühe päeva pileti hinnaga). Pileti hind on 26 eurot, kuni 2-aastastele lastele on sissepääs tasuta. Muumimaa kahe päeva piletid kehtivad järjestikustel päevadel, kuid ei sisalda sissepääsu Väski seiklussaarele. Muumimaa piletile lisandub laevapileti hind.Vaata lisa: www.vikingline.ee.

Muumimaa piletid

Hei, Hei, muumid!Hei,

Esimene raamat muumidest ilmus 1945. aastal ja juba kolmanda raamatuga tuli rahvusvaheline läbimurre. Tove Janssoni teoseid võib lugeda enam kui neljaküm-nes keeles.

Muumitrollid on ühe Skandinaavia trollipere liikmed. Välimuselt on nad valged, ümarad ja karvased ning oma suurte ninadega meenutavad nad pisut jõehobu.

Muumide koduMuretu ja seikluslik pere elab Muumiorus Muu-mimajas, kuigi varasemad ajutised peatuspaigad on neil asunud ka ujuvas teatris ning tuletornis. Mustika-värvi majas on lubatud külastada kõiki


mõnus aeg

MUUMIMAA LAHTIOLEKUAJAD� 7. JUUNI–10.AUGUST:

IGA PÄEV KELL 10–18. � 11.–24. AUGUST:

IGA PÄEV KELL 12–18.

Planeeri piisavalt aegaKõigepealt tutvu Muumimaa kaardiga – see aitab hinnalist aega kokku hoida. Muumimaa avastamisega tasub algust teha kohe hommi-kul, et ära näha Emma teatri etendused, tutvuda kõikide tegelastega ning lihtsalt jalutada saare kaunis looduses.

Õige varustusVõta kindlasti kaasa ujumisriided, sest Muumimaal on armas rand. Riietu vastavalt ilmale, kanna mugavaid jalanõusid. Muumid armastavad elu lahtise taeva all, päikeses ja vihmas.

� Kibekiire aeg Muumimaal on juulis. Juuni ja august on rahulikumad kuud.

� Muumimaal on mitmed hästi varustatud toad väikelaste hoolduseks. Restoranides on olemas mikrolaineahjud, kus saab soojenda-da toitu kõige pisematele.

� Laste ja isiklike asjade kaasaskandmiseks võib rentida käru Väski piletikassast (hinnaga 5 eurot päev). Väski piletikassa asub Naantali vanalinnas, Muumimaale viiva silla läheduses.

� Infokeskus asub postkontori ja Sni� poe vahel. Sealt leiad oma kaotatud asjad ja kohal on ka inimene, kes annab esmaabi.

� Muumimaa söögikohad kasutavad kohalikku orgaanilist toorainet nii palju kui võimalik. Restoranide menüüde koostamisel on arvestatud ka enamlevinud allergiate ja erinevate toidupiirangutega.

� Restoranides, Sni� poes ning vanalinna Muumipoes aktsepteeritakse enamikku tuntud deebet- ja krediitkaarte. Sularaha on vajalik ostude tegemiseks väiksemates kioskites. Lähim sularahaautomaat asub Naantali kesklinnas.

� Reisi planeerides tuleb arvestada, et lemmikloomi Muumimaale ei lubata. Kui reisid koos loomaga, saad jätta ta Muumi-maa külastuse ajaks loomade hostelisse Gomak. Vaata lisa: www.gomak.fi .

� Muumimaa metsarajad sobivad ka ratastoo-lis liikujatele. Kuna rajad on eri tasanditel, tasub liikumisvõimalustega eelnevalt tutvuda, vajaduse korral on Muumimaa personal valmis lahkelt abistama. Muumima-ja ümbrus on sillutatud, et lihtsustada liikumist. Puudega inimese saatjale on Muumimaa külastamine tasuta. Invatualetid asuvad Emma teatri ja Muumimamma köögi läheduses.

Õnnestunud päeva meelespea

muumid!joonis� lmisarja tootja Dennis Livsoni initsiatiivil. Looduskaunis Kailo saar asub Turust 16 km ja Helsingist 180 km kaugusel. Sinna on hea ühendus nii auto, bussi, rongi, laeva kui ka len-nukiga.

MajutusVeeta mitu päeva Muumimaal pere selt-sis on imelihtne. Majutus tuleb kindlasti ette broneerida, eriti suvisel ajal. Selleks on palju võimalusi: lähedal asuvad spaad, hotellid, hoste-lid. Majutuse võib mugavalt broneerida ka Vi-king Line’i kaudu.

vajalik ostude tegemiseks väiksemates kioskites. Lähim sularahaautomaat asub Naantali kesklinnas.

� Reisi planeerides tuleb arvestada, et lemmikloomi Muumimaale ei lubata. Kui reisid koos loomaga, saad jätta ta Muumi-maa külastuse ajaks loomade hostelisse

� Muumimaa metsarajad sobivad ka ratastoo-

Veeta mitu päeva Muumimaal pere selt-sis on imelihtne. Majutus tuleb kindlasti ette broneerida, eriti suvisel ajal. Selleks on palju võimalusi: lähedal asuvad spaad, hotellid, hoste-lid. Majutuse võib mugavalt broneerida ka Vi-king Line’i kaudu.

Muumi nänn Armsad unejutud, pehmed mänguasjad, mida kaissu võtta, ning magusad maiused jäävad meenutama sinu puhkuse kõige vahvamaid hetki.Sni� pood Muumimaal Kailo saarel, avatud Muumimaaga samadel aegadel.Muumipood Naantali vanalinnas, Mannerheiminkatu 3, avatud Muumimaa-ga samadel aegadel.Muumimaa pood netis www.moominworldshop.fi .

joonis� lmisarja tootja Dennis Livsoni initsiatiivil. Looduskaunis Kailo saar asub Turust 16 km ja Helsingist 180 km kaugusel. Sinna on hea ühendus nii auto, bussi, rongi, laeva kui ka len-

48 COMPASS 1 NR 5, 2014

kalender

SoomesKuhu

minna

Riverdance’i 20. aastapäeva tuur3.–5. juunil Helsingis Hartwall Arenal6.–8. juunil TurusIiri tants sai kuulsaks aastal 1994, kui Dublinis Eurovisiooni lauluvõistlusel esitati tantsu „Riverdance“. Sellest kasvas välja terve show, mis saavutas kohe ka ülemaa-

ilmse kuulsuse ja tähistab sel aastal oma 20. sünnipäeva. Show kombineerib iiri tradit-sioonilise tantsu, muusika ja laulu ning on inspireeritud Iirimaa kaunist loodusest. Muusika on kirjutanud Bill Whelan.www.riverdance.com

Jaanipäevapidu Seurasaaril20. juunil Jaanipäevapidu on suve tähtsaim pidu, mida tähistavad ühel või teisel viisil kõik soomla-sed. Jaanipäevapidu märgib kevade lõppu ja suve algust. Jaaniöö kõrghetk on jaanitule süütamine. Algselt kuulus jaanitule

Sündmussüütamine vaid Ida-Soome traditsioonide hulka, nüüd süüdatakse lõkked üle terve Soome kell 18.00–01.00. www.seurasaarisaatio.fi

FCI World Dog Show8.–10. augustil Helsingi messikeskusesSoome Kennelliidul, mis tähistab sel aastal oma 125. sünnipäeva, on suur au korralda-da FCI 2014. aasta rahvusvaheline tõukoer-tenäitus. Kolmepäevane üritus leiab aset Helsingi messikeskuses ning kulmineerub parima koera valimisega.www.worlddogshow2014.fi

Finland International Airshow16.–17. augustilRahvusvaheline lennu-show toimub Helsinki-Malmi lennuväljal, kus leiavad aset nii Soome kui ka rahvusvaheliste lennukite ja helikopterite vigurlennuetendused.www.fi nlandairshow.fi

Kunstide Öö29. augustil HelsingisKunstide Öö programmist leiab üle 100 erinäolise sündmuse. Linna kunstigaleriid, raamatukogud ja -poed on sel õhtul avatud hiliste tundideni.

Helsingi rahvusvaheline hobuste-show23.–26. oktoobril Helsingi jäähallisTegu on Soome suurima välispordivõistlu-

sega – parimate etteastest võtab osa üle 300 hobuse. Helsingi hobustesõu on tuntud oma sõbraliku õhkkonna poolest.www.helsinkihorseshow.fi

Justin Timberlake12. mail Hartwall ArenalPoplaulja Justin Timberlake külastab Helsingit The 20/20 Experience World Touri raames. Aastal 2013 ilmusid tema kolmas ja neljas album „The 20/20 Experience“ ja „The 20/20 Experience – 2 of 2“, mis mõlemad olid väga edukad.www.justintimberlake.com

Robbie Williams18.–19 mail Hartwall ArenalBriti popstaar Robbie Williams tuuritab Swings Both Ways Touriga ja annab ka kaks kontserti Helsingis.

Kontsert


kalender

Robbie sai tuule tiibadesse poistebändist Take That. Viimasel albumil, mis ilmus novembris, saab kuulda tema duette koos Olly Mursi, Lily Alleni, Michael Bublé, Kelly Clarksoni ja Rufus Wainwrightiga.www.robbiewilliams.com

Peter Gabriel20. mail Hartwall ArenalBriti rock-staar Peter Gabriel esineb Hartwall Arenal tuuri Back To Front käigus, mis tähistab tema 1986. aastal väljaantud albumit „So“. Albumilt pärinevad hitid nagu „Sledgehammer“, „Don’t Give Up“, „Red Rain“ ja „In Your Eyes“.www.petergabriel.com

Aerosmith30. mail Hartwall ArenalSteven Tyler toob Aerosmithi Hartwall Arenale ning seekordne kontsert on osa nende Global Warming World Tourist. Aerosmith on maailma üks kuulsamaid rock-bände, mis alustas oma karjääri juba seitsmekümnendatel. Müüdud on üle 150 miljoni plaadi. Nende uusim stuudioalbum „Music From Another Dimension!“ nägi ilmavalgust 2012. aastal.www.aerosmith.com

The Queen Extravaganza31. mail The CircusesAustusavaldus Queenile, suurejooneline show, mis ülistab Queeni muusikat ja legendaarseid kontsertetendusi, on olnud Suurbritannias ja Põhja-Ameerikas väga menukas. Queeni trummari Roger Taylori produtseeritud etendus toob bändi muusika lavale sellisena, nagu see algupära-selt kontsertidel kõlada võis.www.thecircus.fi

Miley Cyrus1. juunil Hartwall ArenalMiley Cyrus, kes on hetkel maailma kuumimaid ja enim jutuainet pakkuvaid

Ameerika popstaare, külastab Soomet Bangerz World Touri raames. Tema uusimad hitid on „Wrecking Ball“ ja „We Can’t Stop“. 21-aastane Miley on jõudnud teha karjääri ka filmi- ja telenäitlejana.www.mileycyrus.com

Manowar21. augustil Helsingis SuvilahtisRaskeima rock’i sünonüüm Manowar on tulemas Soome oma etendusega „Magic Circle Festival“.www.helsinginjuhlaviikot.fi

Il Divo10. septembril Hartwall ArenalRahvusvahelise kuulsusega meeskvartett Il Divo saabub Soome oma uue programmi-ga, mis kannab nime „The Greatest Songs of Broadway Live“. Tegemist on ainulaadse ooperi-popansambliga, mille moodustas nimekas muusikatööstur ja populaarse telesaate „American Idol“ karm kohtunik Simon Cowell, kes on ka kvarteti impres-saario. Il Divot peetakse tänase muusika-maailma üheks suuremaks imeks ja

sensatsiooniks. Suhteliselt lühikese karjääri jooksul on nad suutnud müüa üle 12 miljoni albumi ja pälvinud üle 80 kõrge tunnustuse.www.ildivo.com

Accept28. septembril The Circuses Saksa heavy metal bändi Accept kontsert on kohustuslik kõigile muusikasõpradele, kes on üles kasvanud lugude „Metal Heart“ ja „Balls to the Walls“ saatel, sest siiani pole need lood puudunud bändi kontserdi-

repertuaarist. Accept on üks edukamaid metal-bände Euroopas üle 17 miljoni müüdud albumiga ja ka oma turneede arvu

poolest. Juulis 2014 ilmub bändil album „Blind Rage“, mis on alates 2010. aastast nende kolmas kauamängiv.www.thecircus.fi

Brit Floyd Discovery World Tour8. oktoobril Hartwall ArenalInglismaa ansambli Brit Floyd live-esinemist peetakse maailma parimaks Pink Floydi loomingule pühendatud tribuut-show’ks. Kontserdi raames kõlavad palad kõigilt neljateistkümnelt Pink Floydi stuudioalbu-milt aastatest 1967–1994. Kolmetunnine kontsertetendus sai nime hiljuti avaldatud Pink Floydi samanimelise albumite kogumi-ku järgi. Brit Floydi esinemist saadavad originaalvideod koos spetsiaalselt uue kava jaoks loodud animatsioonidega, mis on innustust saanud Storm Thorgersoni käe all valminud Pink Floydi plaadiümbristest.www.britfloyd.com

Miley Cyrus

50 COMPASS 1 NR 5, 2014

kalender

Sonisphere Festival 2014 28. mail Hietaniemi rannasFestivalisuvi algab hevihõngulise üritusega Hietaniemi rannas. Publiku ette astuvad tippklassi bändid, nagu Metallica ja Slayer, Rootsist pärit Ghost, Prantsusmaalt Gojirat ning USAst Mastodon. Kõik, kes ostavad endale festivalipileti internetist, saavad

osaleda esitamisele tulevate Metallica laulude valimisel, millest kantakse ette 17 enim hääli saanud lugu.fi.sonisphere.eu

Helsingi sambakarneval7. juunilTaas kord puhub üle Helsingi tänavate värs-kendav briis Brasiiliast. Inimesed igas vanuses on oodatud vaatama, kuidas Esplanaadi park täitub toretsevates kostüümides tantsijate ja muusikutega ning vapustavate karnevalivagunitega. Karneval on üks Helsingi suurimaid vabaõhuüritusi, millest võtab osa üle 20 000 inimese.www.helsinkisambacarnaval.fi

Helsingi Maitse (Taste of Helsinki)12.–15. juunil Kansalaistori pargisSooviksite osa saada mõne Helsingi parima restorani menüüst ja seda nii, et päike paistab peade kohal, sõpradega jagamiseks on pudel šampanjat ning taustal mängivad särtsakad rütmid? Helsingi Maitse on üks suur piknik, kus linna parimad restoranid valmistavad teile toitu. Sissepääs parki on Musiikkitalo tagant, lühikese jalutuskäigu kaugusel bussi- ja pearaudteejaamast.www.tasteofhelsinki.fi

Rockin’ Hellsinki 14. juunil Kaisaniemi pargisBluusroki ning kõige pikemate habemetega meeste bänd ZZ Top annab kontserdi Rockin’ Hellsinkil. Bänd, mille koosseis on püsinud muutumatuna, on rohkem kui 40-aastase karjääri jooksul välja andnud 15 albumit, mida on müüdud üle 50 miljoni. www.rockinhellsinki.fi

Helsinki Pride 23.–29. juunilHelsinki Pride on suurim seksuaalvähemus-te festival Soomes, mis toimub igal aastal juunikuu viimasel nädalal. Üle 10 000 külastajaga festival on üks suurimaid nädalapikkusi sündmusi Helsingis. Helsinki

Pride koosneb pidudest, kohtumistest, aruteludest ning selle kõrghetk on paraad, mis leiab aset Helsingi kesklinnas. www.helsinkipride.fi

Suured õlled – väikesed pruulikojad26.–28. juunil Lahtis24.–26. juulil Helsingi pearaudteejaama väljakulSuurimad üritused sarjast „Suured õlled – väikesed pruulikojad“ toimuvad juunis Lahtis ja juulis Helsingis. Festival pakub

tervikliku valiku kodumaiste väikeste pruulikodade kvaliteet-setest õlledest ja siidritest. Terviseks!www.pienpanimoliitto.fi

Helsinki Classic Festival: Stevie Wonder9. juulil Kaisaniemi pargisHelsingi klassikafestivalil Kaisaniemi pargis astub üles üks R&B ja soul’i tunnustatumaid staare Stevie Wonder. Tema sulest on ilmunud suur hulk armastatud soul’i-hitte muusikaajaloos nagu „Supersti-tion“, „I Just Called To Say I Love You“, „Isn’t She Lovely“, „You Are The Sunshine Of My Life“ ja „Happy Birthday“. Kuulda saab ka Ameerika soul’i ja rütmibluusi artisti Cody ChesnuTT’i ning kahte soome tuntud tegijat – Ricky-Tick Big Band & Julkinen Sana ja Nicole Willis & The Soul Investiga-tors. www.livenation.fi

Hõrgutiste Soome & Syystober21.–23. augustilToidu- ja õllefestival toimub Rautatientori väljakul. Festival toob kokku kõikide Soome maakondade tootjad, sh ka mahetootjad. Hõrgutisi saab maitsta Syystoberi paviljonis, aga kes soovib, võib neid ka kaasa osta. Toidufestival Delicacies of Finland toob Helsingisse provintsimaail-ma ja Soome köögi maitsed. Õllefestival Syystober tutvustab väikeste pruulikodade koduseid õllesid.www.mtk.fi

Me armastame 90ndaid29.–30. augustil SuvilahtisLaval on paljud 90. aastate staarid – Tho-mas Anders, Bad Boys Blue, Mr President, DJ Sash, E-Rotic ja Captain Hollywood Project, Rootsist tulevad Dr Alban, E-Type,

Festival

Metallica

ZZ Top


kalender

Pandora, Basic Element, Rednex ja Gunther, Itaaliast Alexia ja Cappella, lisaks esinevad ka mitmed Soome artistid.www.tiketti.fi

Rahvusvaheline �lmifestival19. septembril Helsingis Iga-aastane Helsingi rahvusvaheline filmifestival toob linna kinoekraanidele üle 40 000 filmi. Üritusel osalevad filmitegijad üle maailma. Vaatajatel on võimalus näha lühi-, täispikki, dokumentaal- ja multifilme nii tuntud tegijatelt kui ka talendikatelt uustulijatelt.www.hi�.fi

Habitare, ValoLight, Salon, ArtHelsinki10.–14. septembril Helsingi messikeskusesSoome suurim mööbli-, siseku-jundus- ja disainimess pakub ohtrasti värve, vorme ja ideid! Peetakse palju seminare ning avatud on ka erinevad töötoad.www.habitare.fi; www.arthelsinki.com; www.salonki.com; www.valotapahtuma.fi; www.messukeskus.com

Helsingi silgulaat5.–11. oktoobril Helsingi Vanaturu platsilSilgulaat on üks vanimaid Helsingi tradit-sioonilisi sündmusi, mida peetakse alates 1743. aastast. Kohalikud kalamehed kogunevad turuväljakule, et müüa oma parimaid tooteid.

Mess

Tervise-, ilu-, moe- ja aksessuaaride mess17.–19. oktoobril Helsingi messikeskusesTegemist on suurima tervise- ja ilumessiga Põhja-Euroopas. Lisaks saab sama piletiga külastada moe- ja aksessuaaride messi. www.iloveme.fi

Helsingi raamatumess, muusikamess, veini- ja toidumess ning Art Forum 23.–26. oktoobril Helsingi raamatumess on kirjandushuviliste ning raamatuäri professionaalide tähtsaim sündmus. Messist on saanud tähelepanu-väärne kultuurisündmus, kus meie aja probleeme ja nähtusi arutatakse kirjandusli-kus võtmes. Messi raames toimub ka antiikraamatute mess, mida korraldab Soome antikvaaride liit. Samal ajal toimu-vad messikeskuses ka Helsingi muusika-mess, Art Forum Helsinki ning „Vein, toit & hea elu“ üritused.www.helsinginkirjamessut.fi; www.helsinginmusiikkimessut.fi; www.viiniruoka.fi; www.artforum.fi

Naistejooks25. mailSoome suurim spordisündmus naistele, millest osavõtjaid on 15 000 ringis. Distantsi võib omal soovil läbida kas joostes, sörkides või jalutades. Start

antakse Töölö spordihalli juurest, mis asub olümpiastaadioni ligidal.www.naistenkymppi.fi

EM purjetamises06.–13. juulilKlassi 49er purjekad võistlevad juulis Helsingi saarestikus toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel. Üritus toimub Hernesaa-ri piirkonnas – kruiisilaevade terminali ja populaarse Merisatama vahetus läheduses. Osa võtma oodatakse umbes 110 kaheliikmelist mees- või naiskonda. 49er on kiire ja atraktiivne purjekaklass ning vilunud meeskonnad suudavad saavutada keskmistes tuultes kiiruse üle 20 sõlme (10 m/s) ja tugevates tuultes üle 30 sõlme (15 m/s).www.49er.org

Celtic FC vs Bayeri Leverkusen2. augustil olümpiastaadionilCeltic FC ja Bayeri Leverkusen peavad sõp-rusmängu Helsingi olümpiastaadionil.www.stadion.fi

Helsingi maraton16. augustilHelsingi maraton on suurim jooksuüritus Soomes, millest võtab igal aastal osa üle 6500 jooksja kogu maailmast. Lausa pool marsruudist kulgeb piki Läänemere rannikut. Hommikul oodatakse kõiki lapsi Chiquita minimaratoni starti.www.helsinkicitymarathon.com

Tour de Helsinki 201431. augustil HelsingisTour de Helsinki on 140 km pikkune rattasõit ümber Helsingi ja selle eeslinnade. Algus ja lõpp velodroomil. www.tourdehelsinki.fi

Sport

Rednex

Glasgow Celtic

52 COMPASS 1 NR 5, 2014

kalender

Nine Inch Nails10. mail Stockholmis Globe ArenalAmeerika industriaalroki bänd Nine Inch Nails on sisuliselt Trent Reznori üheme-heprojekt, mis alustas 1988. aastal. Aastate jooksul on koostööd tehtud erinevate muusikute ja bändidega, sealhulgas ka Marylin Mansoniga. Nende uusim album „Hesitation Marks“ ilmus 2013. aasta septembris.www.nin.com

The Rolling Stones1. juulil Stockholmis Tele2 ArenalMaailma ühe legendaarsema bändi ilmselt üks viimaseid turneesid (vähemalt selles koosseisus), mille kava on paigas juba järgmise aasta lõpuni. Kes tahab kuulata otseesituses vanu häid hitte, peab mine-ma kohale – kui seekord ei lähe, siis hilisemat võimalust ei pruugi enam tulla. Stockholmist lähemale rollingud meile sel korral ei tule, kuigi 16 aastat tagasi külastasid nad ka Tallinna lauluväljakut.www.rollingstones.com

Distribution ta ka koostööd tegema hakkas. Lady Gagalt on ilmunud neli albumit.www.ladygaga.com James Blunt8. oktoobril Globe ArenalJames Blunt on briti helilooja ja muusik, kellele tõi tuntuse tema debüütalbum „Back to Bedlam“. Tema muusika on segu džässist, rokist ja soulist. Ülikoolis õppis ta lennukiehitust ja sotsioloogiat, astus seejärel NATO rahutagamisjõududesse Ko-sovos ning teenis välja kapteni auastme. Ta on öelnud, et tema pihta on tulistatud rohkem kordi kui 50 Centi pihta.www.jamesblunt.com

Dolly Parton11. juulil Globe ArenalLaulja, laulukirjutaja ja näitlejanna Dolly Parton kasvas üles tubakafarmis Smoky Mountainsis. Dolly mõtles lugusid välja enne seda, kui ta oskas lugeda ja kirjutada. Ta on ka nutikas ärinaine, kes oma erakordse isiksuse ja ande abil on loonud saja miljoni dollarilise meediaimpeeriumi Dolly Parton Enterprises. Tema lõbustus-pargid Dollywood ja Dollywood Splash Country tõmbavad igal aastal miljoneid külastajaid Pigeon Forge’i Tennessees. Dolly kirjutab ja lindistab jätkuvalt lugusid, näitleb ja käib tuuridel.www.dollyparton.com

Lady Gaga30. septembril Globe ArenalLady Gaga, pärisnimega Stefani Joanne Angelina Germanotta, on ameerika laulja ja helilooja, kes alustas karjääri New Yorgi kesklinna klubides. Esialgu töötas Gaga eelkõige heliloojana. Oma häälega jäi ta silma Akonile, kelle plaadifirmaga Kon Live

Kontsert

RootsisKuhu

minna


kalender

Festival

Summerburst13.–14. juunil Gärdetis Stockholmi staadionil Skandinaavia suurim elektroonilise tantsumuusika festival, mis toimus esimest korda aastal 2011 ning saavutas kohe suure populaarsuse. Sel aastal astuvad üles Calvin Harris, Hardwell, Tiesto, David Guetta, Re3ab, Showtek, Krewella jt.www.summerburst.se

Stockholmi Maitse4.–8. juunilStockholmi Maitse on varasuvine festival, mis meelitab igal aastal sadu tuhandeid inimesi, keda ühendab huvi toidu ja joogi vastu. Juuni esimesel nädalal muudetakse kesklinna park Kungsträdgården ehk Kuninga aed kulinaarseks peopaigaks. Esinevad paljud tuntud artistid ja festivalist võtavad osa umbes 25 Stockholmi põnevamat restorani – paku-takse palju erinevat, alates traditsioonilis-test Rootsi roogadest ja lõpetades eksootiliste maitseelamustega mujalt maailmast.www.smakapastockholm.se

Stockholmi džässifestival10.–19. oktoobril10 päeva, 20 erinevat lava ja üle 100 kontserdi. Stockholm Jazz on üks Rootsi vanematest festivalidest ning Stockholmi suurim džässiüritus.www.stockholmjazz.com

Stockholm Pride28. juuli – 2. augustAlates 1998. aastast, mil festival toimus esimest korda, on sellest saanud Põhjamaa-de suurim ja mõjukaim seksuaalvähemuste üritus. Lisaks paraadile saavad osalejad osa võtta erinevatest seminaridest, kontserti-dest, töötubadest ja etendustest.www.stockholmpride.org

Gran Fondo Stockholm24. mailUus suur jalgrattasõit ümber Rootsi kauni pealinna on mõeldud nii pro�dele kui ka asjaarmastajatele jalgratturitele. Võimalus on valida kahe distantsi vahel: 150 km (Gran Fondo) või 60 km (Medio Fondo). Mõlemal distantsil on rohkesti söögi- ja joogipunkte ning olemas on ka tehniline tugi.www.granfondostockholm.se

Stockholmi maraton31. mail2014. aasta ASICSi maratoni stardipauk antakse kell 12.00. Registreerunud on juba 21 942 jooksjat 92 riigist.www.stockholmmarathon.se

Nordea Scandinavian Masters29. mai – 1. juuni MalmösNordea Masters on üks Euroopa kümnest suurest golfiturniirist, mida

koguneb vaatama üle 100 000 golfisõbra. Sel aastal peetakse turniir PGA Sweden National Baras.www.nordeamasters.se

Tenniseturniir Skistar Swedish Open5.–13. juulil Bastadis Juba 1948. aastast peetav turniir toob kokku maailma paremikku kuuluvad mängijaid.

Tenniseturniir Collector Swedish Open12.–20. juulil BastadisSellel turniiril osalevad naistennisistid on oma ala tõelised tipud. Eelmisel aastal võitis turniiri maailma esireket Serena Williams.

Göteborgi rahvus-vaheline raamatumess25.–28. septembrilGöteborgi rahvusvaheline raamatumess on suurim Skandinaavias. See on kokkusaamis-koht paljudele kirjanikele, kirjastajatele, agentidele, õpetajatele ja raamatukogutöö-tajatele, aga ka suurüritus meediainimeste-le. Raamatumess on õige koht, kus kohtuda nii tuntud autoritega kui ka tutvuda uute nimedega.www.bokmassan.se

Festival

Sport

Mess

David Guetta

54 COMPASS 1 NR 5, 2014

nuputamist

LEIA 10 ERINEVUST!

LAHENDA SUDOKU10 erinevust: 1. Taeva värv teine 2. Üks veepiisk puudu 3. Üks vetikas puudu 4. Üks kala roosa 5. Üks mullike puudu 6. Allveelaevniku suu 7. Kalal pole enam hambaid 8. Üks lind taevast puudu 9. Sukelduja-linnu sabasulg puudu 10. Vaatava linnu nokk teist värvi

9 1 3 4

1 2 6

8 1 5 7

8 6 4

7 4 3

4 7 2

6 8 7 4

5 9 2

2 3 5 6

7 3 8 9

3 9 1 2

2

5 4 8 1 7

9 4 2

7 9 3 5 6

5

9 5 6 8

1 3 2 6

4 8 6 9 2 1

9 4

1 8 5

5 4

7 4 9 5 8

3 9

1 5 3

3 8

6 9 8 1 3 7

9 3 8 4

5 7 3 2

1 2 5 8

5

4 2 3 7 6

8

1 9 3 4

4 5 7 6

3 1 6 5

4 7 8

7 5

2 8 6 3

8 4 7

4 9 7 5 2 1 8

3 7 1

8 4 7 6

2 4

3 2 1

9 5 7 8

8 9 5

2 4 6

1 8

2 4 8 9 1 3 6

1 4

6 9 1

7 6 4

1 4 7 8


nuputamist

Saada õige vastus enne 31.10.2014 aadressile [email protected]. Vastajate vahel loosime välja vahvat Ville Vikingi nänni. Eelmise ristsõna õige vastus oli: LÄHME SOOME SUUSATAMA. Võitjaks osutus Cevin Caius Koemets. Palju õnne!

55

ÜHENDA NUMBRID JA VAATA, MIS ELUKASMEREPÕHJAST VÄLJA ILMUB

56 COMPASS 1 NR 5, 2014

laevapoe pakkumised

Laevapoe pakkumised

Modern Muse EdP, 50ml 57,90 eur

OSTES KAKS ESTĒE LAUDER TOODET, MILLEST ÜKS ON MODERN MUSE EDP, SAAD KINGITUSE. *

OSTES KAKS BIOTHERM`I TOODET, MILLEST ÜKS ON NÄOKREEM VÕI SEERUM, SAAD KINGITUSE. *N

B! P

akku

min

e ke

htib

, kun

i kau

pa jä

tkub

.

Karl Lagerfeld for Women EdP, 45ml 49,90 eur (XPRICE) tavahind 67 eurKarl Lagerfeld for Men EdT, 50ml 45 eur (XPRICE) tavahind 60 eurKarl Lagerfeld for Men Deodorant Stick, 75g 23,20 (XPRICE) tavahind 31 eur

Skin Best Serum In Cream, 30ml 47,90 eurSkin Best Serum In Cream, 50ml 58,30 eurSkin Best Eyes, 15ml 36,90 eurSkin Best Day Cream, 50 ml 49,70 eurSkin Best Night Balm, 50 ml 50,90 eur

OSTES KAKS KARL LAGERFELDI TOODET, MILLEST ÜKS ON EDT VÕI EDP, SAAD KINGITUSE. *


laevapoe pakkumised

NB!

Pak

kum

ine

keht

ib, k

uni k

aupa

jätk

ub.

Brit Rhythm EdT, 50ml 42,80 eur Brit Rhythm After Shave Balm, 150 ml 23,90 eurBrit Rhytm for Women EdT, 50 ml 49,80 eur

Eau De Lacoste Femme EdP, 50 ml 51,80 eurEau De Lacoste Sensuelle EdP, 50 ml 51,80 eurEau De Lacoste L. 12.121 Blanc EdT, 100 ml 57,80 eurEau De Lacoste L. 12.12. Noir EdT, 100 ml 57,80 eur

Boss Deodorant SprayBoss Deodorant StickBoss Bottled Night Deodorant StickBoss Bottled Sport Deodorant Stick

OSTES KAKS BURBERRY TOODET, MILLEST ÜKS ON EDT VÕI EDP, SAAD KINGITUSE. * OSTES LACOSTE EDT VÕI EDP SAAD KINGITUSE.*

OSTA KOLM TOODET, MAKSA KAHE EEST! HIND 44,60 EUR

58 COMPASS 1 NR 5, 2014

laevaköök soovitab

Kastme valmistamiseks küpseta paprika ja tšilli ahjus soola ja oliiviõliga pehmeks. Pane köögikombaini või blenderisse, lisa basiilik ning vurista siledaks kastmeks, kontrolli maitset. Maitsesta salati-ürdisegu soola ja pipraga, nirista peale oliiviõli ning tõsta salat serveerimistaldrikule. Küpseta lõhe kiirelt kuumal pannil ning aseta salati peale. Lisa tšillikaste, kaunista sidruniviilude ja tomatisektoritega.

• 400 g külmsuitsulõhet• 100 g rohelise salati ja

ürtide segu• 8 kirsstomatit• 100 g paprikat• pool tšillit• värsket basiilikut• 0,5 dl oliiviõli• soola, pipart• 4 sidruniviilu

Praetud lõhe tšillikastmega (neljale)

FOTOD: JAREK JÕEPERA



Lõika köögiviljad ja kartulid suuremateks tükkideks ning aseta ahjuplaadile. Nirista peale oliiviõli ning maitsesta soola ja ürtidega. Küpseta ahjus 200 kraadi juures umbes 30 minutit või kuni juurikad on pehmed. Maitsesta karree korralikult soolaga ning kata õhukese kihi Dijoni sinepiga. Seejärel määri peale ürdi-küüslau-gusegu ja raputa peale õhuke kiht riivsaia. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 15 minutit (liha sisetempera-tuur peaks olema 53 kraadi). Tõsta ahjust välja, kata fooliumiga ja lase vähemalt 15 minutit puhata. Lõika karree luude vahelt lahti. Valmista rosmariinikaste: keeda punase veini kastet vaikselt koos rosmariiniga umbes 0,5 tundi. Tõsta taldrikule ahjujuurikad, aseta peale lahtilõigatud karree, nirista üle punase veini kastmega ning kaunista ürtidega.

Sulata pannil või, lisa jahu, sega korralikult. Lisa vein, puljong ja želee ning keeda, kuni pool kastmest on redutseerunud.

• 1 kg tallekarreed• 400 g kartuleid• 150 g pastinaaki• 150 g porgandeid• 150 g sellerijuurt• 5 peeneks hakitud

küüslauguküünt• 1 dl hakitud ürte

(tüümianit, rosmariini, peterselli, münti)

• punase veini kastet• rosmariinioksi

Punase veini kaste:• 1 sl jahu• 350 ml punast veini• 300 ml veisepuljongit• 2 tl punasesõstraželeed• võid

Küpsetatud tallekarree rosmariinikastme ja ahjujuurikatega (neljale)



Vala vahukoor väiksesse potti, lisa suhkur ja pikuti poolitatud vanillikaun. Keeda madalal tulel, kuni suhkur on sulanud. Võta vanillikaun välja, kraabi seemned seest ning lisa need kooresegule. Kontrolli maitset: kui vaja, lisa veel veidike suhkrut. Tõsta segu pliidilt, kurna läbi sõela ning lisa pidevalt segades munakollased ja sidrunikoor. Vala segu vormidesse ja küpseta ahjus 95 kraadi juures umbes 60 minutit või kuni segu on hüübinud. Puista peale kiht suhkrut ja karamellista leeklambiga või ahjus grillelemendi all. Serveeri kohe koos värskete marjadega.

• 4 dl vahukoort• 0,75 dl suhkrut• 1 vanillikaun• 4 munakollast• riivitud sidrunikoort

Crème brûlée (neljale)


Crème brûlée (neljale)

Saada õige vastus enne 31.10.2014 aadressile [email protected]. Vastajate vahel loosime välja Viking XPRSi edasi-tagasi pileti kahele. Eelmise ristsõna õige vastus oli: VIKING GRACE VIIB UNELMATE KRUIISILE. Võitjaks osutus Kaupo Lang. Palju õnne!

ristsõna

62 COMPASS 1 NR 5, 2014

Viking Line’i laevastik

M/S GabriellaHelsingi-Mariehamn-Stockholm

pikkus 171,2 m − laius 27,6 m − reisijaid 2420 − kajutikohti 2402 − sõiduautosid 400

LXB-kajut

M/S MariellaHelsingi-Mariehamn-Stockholm


A2-kajut

M/S AmorellaTuru-Mariehamn-Stockholm


B2L-kajut

M/S Viking XPRSTallinn-Helsingi Südalinnast südalinna 2,5 tunniga


Lyx-kajut

M/S Viking GraceTuru -Mariehamn-Stockholm

pikkus 214 m - laius 31,8 m - reisijaid 2800 - kahjutikohti 1080 - sõiduautosid 200

Premium

M/S Viking CinderellaStockholm-Mariehamni kruiisid

pikkus 191 m − laius 29 m − reisijaid 2560 − kajutikohti 2500 − sõiduautosid 100

Sviit

M/S RosellaMariehamn-Kapellskär


C4-kajut

NR 3 2013 1 COMPASS 63

Sõidugraafi k

Helsingi-Mariehamn-Stockholm

Tallinn-Helsingi-Mariehamn-Stockholm 12.06.–31.08.2014

Turu-Ahvenamaa-StockholmLångnäsi liiklus: Amorella ja Viking Grace saabuvad öösel Långnäsi sadamasse, päeval Mariehamni sadamasse.Långnäsi sadam asub Mariehamnist 28 km kaugusel.

Tallinn-Helsingi

Pühapäev

Esmaspäev−laupäev

Reisijate check-in Tallinnas: Reisisadama A-terminalis.Reisijate check-in Helsingis: Katajanokka terminalis, autoga reisijatele u 150 m peale terminalihoonet paremat kätt sissesõit väravast C (portti C).

Tallinn Helsingi Tallinn Laev

08.00 10.40 11.30 14.00 Viking XPRS

18.00 20.30 21.30 24.00 Viking XPRS


08.00 10.40 11.30 14.00 Viking XPRS16.30 19.00 20.00 22.30 Viking XPRS

Helsingi Mariehamn Stockholm Laevad

17.30 04.25 04.30 10.00 Gabriella/Mariella10.10 23.45 23.40 16.30 Gabriella/Mariella

Tallinn Helsingi Mariehamn Stockholm Laevad

14.25 17.05 17.30 04.25 04.30 10.00 Gabriella/Mariella13.40 11.00 10.10 23.45 23.40 16.30 Gabriella/Mariella

Turu Mariehamn/Långnäs Stockholm Laevad

08.45 14.10 14.25 18.55 Amorella20.55 01.05 01.10 06.30 Viking Grace

19.50 14.25 14.10 07.35 Viking Grace07.35 03.20 03.15 20.00 Amorella


Tallinn-Helsingi 12.06.–31.08.2014


07.00 9.15 10.00 12.25 Viking XPRS

14.25 17.05 11.00 13.40 Gabriella/Mariella18.00 20.30 21.30 24.00 Viking XPRS

rubriikrubriik

64 COMPASS 1 NR 5, 2014

Liitu Viking Club'iga!

1. Sulle kui Viking Club’i liikmele on alati tagatud parim piletihind ning klubi sooduspakkumised Viking Line’i pardal.

2. Esitades oma Viking Club’i kaardi laeva kauplustes, restoranides ning kohvikutes, kehtivad Sulle eksklusiivsed eripakkumised.

3. Viking Club’i liikmena naudid eripakkumisi ka paljudes sihtkohtades – mitmed resto-ranid, muuseumid ja spaad pakuvad märkimisväärseid soodustusi.

4. Saad esimesena teada Viking Line’i pakkumistest, kui liitud meie elektroonilise uudiskirja saajatega.

5. Viking Club’i liikmelisus on tasuta ja sellega ei kaasne siduvaid kohustusi.

Viking Club ühendab Viking Line’i püsikliendid Eestist, Soomest, Rootsist ja Ahvenamaalt.

Viking Club’i liikmeks saad registreeruda meie kodulehel www.vikingline.ee/vikingclub või täites laeva infost saadava registreerumisvormi. Klubikaart jõuab Sinu postiaadressile kuu aja jooksul.

Miks tasub olla Viking Club'i liige?

Ajakohast infot Viking Club’i pakkumiste kohta leiad aadressilt www.vikingline.ee/vikingclub.

Palume Sul reisile minnes klubikaart alati kaasa võtta.Esita klubikaart piletite registreerimisel ning alati, kui soovid kasutada sooduspakkumisi. Kliendisoodustused kehtivad vaid klubikaardi esitamisel.

NR 3 2013 1 COMPASS

NORRA

ROOTSISOOME

POOLA

LÄTI

EESTI

Parken Zoo, Eskilstuna

Skokloster SlottPelle Svanslösi maja, Uppsala

Furuviksparken

Givskud Zoo

LEGOLAND

Villa Villekulla,Kneippby

65

Helsingi-Turu 160 kmHelsingi-Tampere 175 km Stockholm-Eskilstuna 110 kmStockholm-Kolmården 130 kmStockholm-Uppsala 70 kmStockholm-Göteborg 485 kmStockholm-Helsingborg 571 km

Viking Line’i sihtkohad

Stockholm-Oslo 525 kmKopenhaagen-Odense 160 kmKopenhaagen-Kolding 235 kmKolding-Fredrikshavn 259 kmKolding-Legoland 35 kmOdense-Legoland 60 km

Oslo

Skallerup Klit

Frederikshavn

Billund

Helsingör

Varberg

Öland

Uppsala

MarienhamnLångnäs

Eskilstuna StockholmHiiumaa

Saaremaa

Visby

Gotland

Nynäshamn

Palanga

Jurmala

Pärnu

Helsingi

Tallinn

Turu

Tampere

Narva

Tartu

Varssavi

Vilnius

LEEDU

Riia

Muumimaailm, NaantaliHoliday Club Caribia, Turu

Lisebergi lõbustuspark

KolmårdenNorrköping

Astrid Lingrens Vårld

Vimmerby

Puttgarden

Hamburg

Trelleborg

SassnitzRostock

Rödby

TAANIGrøna

Kopenhaagen

Odense

Helsingborg

Västerås

Gävle

Kapellskär

High Chaparral

Kolding

SAKSAMAA

Travemünde

Södertälje

Oskarshamn

Göteborg


rubriikrubriik

66 COMPASS 1 NR 5, 2014

ÜLDINFOBroneering ja pilet •Broneeringu vormistamisel tuleb teatada kõikide reisijate perekonna- ja eesnimed, sugu, sünniaeg, kodakondsus, telefoninumber ning võimalik puue, millega laeva meeskond teaks arvestada häireolukorras. •Hotellipakettide broneerimisel tuleb teatada kehtiv postiaadress. •Kuni 5-aastase lapsega reisides ei saa osta kajutitest üksikuid kohti. •Kui reisija lunastab pileti terminalist samale väljumisele registreerimise käigus (check-in), tuleb tasuda eelbroneerimistasu väärtuses 3 EUR/broneering Tallinnas või väärtuses 5 EUR/broneering teistes terminalides. •Kui piletit soovitakse kasutada teisiti, kui see on esialgses broneeringus, siis tuleb see broneering annulleerida ja vormistada uus broneering. Piletile tuleb märkida muutus ja hinnamuutuse korral tasuda hinnavahe. •Kaotatud pileti asemele tuleb osta uus pilet. Kui pilet leitakse üles, võib Viking Line selle korvata. •Kasutamata jäetud pileti hind makstakse tagasi ainult juhul, kui broneering on reeglitekohaselt annulleeritud ja sellekohane märge on piletil. Antud toimingu kulud vastavalt annulleerimis-tingimustele. •Pilet on kehtiv 6 kuud alates ostmiskuupäevast juhul, kui reisi kuupäeva muutmisest reeglitekohaselt teatatud. • Sõiduki broneerimisel tuleb teatada sõiduki täpsed pikkus- ja kõrgusmõõdud, mis sisaldavad ka võimalikku koormat. Tallinn-Helsingi liinil reisides tuleb teatada ka auto reg. number. Piletite registreerimise käigus (check-in) mõõdetakse sõidukite pikkust ja kõrgust. Kui broneerimisel on teatatud valed mõõdud, siis tuleb tasuda lisamaks ja võimaluse korral paigutatakse sõiduk laeva, mida aga ei ole võimalik garanteerida.

Piletite registreerimine (check-in) •Piletite registreerimine algab ca. 1,5 tundi enne laeva väljumist. •Piletite registreerimisel esitatakse pilet ja reisidokumendid, mille alusel väljastatakse pardakaardid. Reisidokumendi esitamise kohustus on kõikidel reisijatel. Juhul, kui reisija keeldub esitamast kehtivat reisidokumenti või kui reisijal ei ole esitada kehtivat reisidokumenti, on Viking Line’i õigus keelduda piletite registreerimisest ja pardale lubamisest. •Pardakaardi olemasolu kontrollitakse enne laevale pääsemist. Pardakaart kehtib ainult antud reisil. Piletite registreerimise käigus saab ka muud ettemakstud teenuste kupongid nagu söögikupongid, kajutikaardid jms. Kasutamata pardakaarte ja teenuste kuponge ei osteta tagasi. Kaotatud pardakaarte ei hüvitata. •Piletite registreerimine ja pääs laeva suletakse Tallinnas 20 minutit enne väljumist, teistes sadamates 10 minutit enne väljumist. • Sõidukiga reisijad peavad olema sadamas hiljemalt 1,5 tundi enne laeva väljumist. Auto peab olema valmis sõiduks laeva hiljemalt 45 minutit enne väljumist. Cargo sõidukid peavad olema valmis sõitma laeva hiljemalt 60 minutit enne väljumist. Hiljem saabunud reisijate ja autode broneeringud ei ole enam kehtivad. Autotekile reisi ajal ei pääse. •Autota reisijad peavad olema sadamas hiljemalt 1 tund enne laeva väljumist. Autota reisijad peavad olema valmis pardale minekuks hiljemalt 30 minutit enne väljumist. Hiljem saabunud reisijate broneeringud ei ole enam kehtivad.

Passi- ja viisaeeskirjad •Reisijal peab olema kaasas kehtiv reisidokument. Piletite registreerimine ja pardale minek toimuvad ainult kehtivate reisidokumentide alusel. •Eesti, Soome ja Rootsi vahel kehtib viisavabadus. Reisija on ise kohustatud välja selgitama, kas talle kehtib tema reisi puhul viisa- või elamisloa kohustus. Reisija hangib ise reisiks vajalikud dokumendid ja vastutab nende kehtivuse ja õigsuse eest. Kui viisa või muud reisija dokumendid ei ole korras ja reisija saadetakse tagasi, kannab reisija

tekkinud kulutused ise. Viking Line ei hüvita reisijale laevapiletit, kui reis jääb toimumata puudulikult vormistatud või kehtetute reisidokumentide tõttu.

Reisija kohustused •Reisijad peavad järgmina Viking Line’i korranõudeid ja laevakapteni käsklusi, mis puudutavad korda ja turvalisust laeval. •Viking Line’i esindajad jätavad endale õiguse tagasi saata reisijad, kes on alkoholi või narkootiliste ainete mõju all, kes käituvad häirivalt või ähvardavalt või kes muul viisil ei täida vanuse-, korra- või muid nõudeid. Juhul, kui reisija saadetakse tagasi, vastutab reisija tekkinud kulude eest ise. Viking Line ei hüvita reisijale laevapiletit, kui reis jääb toimumata reisija süül ülaltoodud põhjustel.

Sõidukid •Reisijate sõidukid, mis ei sisalda tollitavat kaupa, broneeritakse Viking Line’i müügipunkti/broneerimiskeskuse kaudu. Kõik muud sõidukid broneeritakse kaubaveo/cargo osakonna kaudu, millele kehtivad eri hinnatarii� d. •Reisija võib olla korraga vaid ühe sõiduki juhiks. Enamatest sõidukitest tuleb informeerida broneerimisel. Neile sõidukitele kehtivad ilma juhita sõidukite hinnad ning neid ei saa ajada ise laevale/laevast välja. Hinnad saadaval Viking Line’i kaubaveo/cargo osakonnas.

Turvalisus •Turvalisust puudutavat infot on võimalik saada laevadel asuvatelt tabloodelt ja stendidelt. Terminalidest saab ka turvaeeskirjade voldiku. •Laeva kajutites on turvalisusinformatsioon selle kohta, kuidas häireolukorras toimida ja kuhu minna. •Viking Line’i turvalisussüsteem on Soome ja Rootsi Mereliikluse Ameti poolt kinnitatud. Süsteem täidab rahvusvahelise turvakoodi ja ISM-koodi nõudmised. Viking Line’le on antud rahvusvaheline ISMC-turvalisusserti� kaat, mis näitab, et Viking Line täidab eriti kõrgeid turvalisuse nõudeid, mis saavad tulevikus kõikidele laeva� rmadele kohustuslikuks.

Autojuhid peavad arvesse võtma järgmist: •Kõik esemed tuleb autos korralikult kinnitada; •Autos ei tohi transportida tuleohtlikke ega kergestisüttivaid aineid; •Reisi ajal on autotekil viibimine keelatud; •Autotekil on keelatud suitsetamine ja lahtise tule kasutamine; •Vagunelamute gaasiballoonide ventiilid peavad reisi ajal olema suletud.

Force majeure •Viking Line ei vastuta reisigraa� kust kõrvalekaldumiste eest, mis on põhjustatud ilmastikutingimustest või muudest vedajast mittesõltuvatest asjaoludest. Reisi ärajäämisel ilmastikutingimuste või muude Viking Line’st mitte olenemata asjaolude tõttu kliendile tekkinud lisakulu, samuti saamata jäänud tulu ei kompenseerita.

Kindlustus •Laeva� rma kohustused on sõltuvalt reisija veotingimustest piiratud. Vältimaks ebameeldivusi reisiplaanides ning võimaliku kahju ärahoidmiseks, mis ei kuulu laeva� rma vastutusalasse, soovitame teha sobiva reisikindlustuse.

Lemmikloomad •Lemmikloomi ei tohi kaasa võtta kruiisidele. •Reisija on kohustatud jälgima, et kaasasreisiv loom ei häiriks teisi reisijaid, laeva meeskonda ega ohustaks laeva turvalisust. •Lemmikloomaga ei ole lubatud minna laeva restoranidesse. •Reisijal peavad kaasas olema looma kohta nõutavad dokumendid. Reisija on vastutav kehtivate ning ajakohaste dokumentide olemasolu eest. •Lemmikloomade arv on laeval piiratud. •Tallinn-Helsingi liinil on võimalik lemmiklooma transportida autos tasuta.

Loom on reisi ajal autotekil autos reisija vastutusel ja teda ei ole võimalik reisi ajal vaatamas käia. Lemmiklooma olemasolust tuleb teatada broneerimise käigus.

Toitlustus •Vähemalt 24 tundi enne reisi algust broneeritud toidukorrad on soodsamad, kui pardalt ostes. Ostetud toitlustuskupongid kehtivad märgitud summa väärtuses kõikides laeva toitlustuspunktides.

Tollireeglid •Kehtivad tollireeglid on toodud Viking Line’i laevadel asuvate Tax Free kaupluste hinnakirjades, samuti võib infot küsida laevapersonalilt.

Rühmad •Rühmaks loetakse seltskonda, kuhu kuulub vähemalt 10 täiskasvanud reisijat, kellel on ühine broneering ja ühine pilet.

SISEKORRA EESKIRJAD •Viking Line jätab endale õiguse alkoholijoobes või kaasreisijaid häirivat inimest laevale mitte lasta või nõuda inimese laevalt lahkumist järgmises sadamas. •Relvad, seadmed ja esemed, mis võivad olla ohtlikud reisijatele, laevameeskonnale või laevale, on keelatud. Nende laevale toomine on lubatud ainult laevaomaniku loaga ning sellest peab terminalipersonali informeerima pileti registreerimisel. Nende esemete loata laevale toomine või personali informeerima-ta jätmine on karistatav. •Toiduainete toomine laevale toiduvalmista-mise eesmärgil on keelatud. Turvalisuse tagamise eesmärgil on keelatud toidu valmistamine kajutis või laeva muudes ruumides. Samuti on laeval keelatud kaasatoodud või tax-free kauplusest ostetud alkoholi tarbimine. Reegli rikkumisel on Viking Line’l õigus alkohol kon� skeerida. Kruiisireisijatel pole lubatud kaasa võtta oma alkoholi. Toiduained, mida võib laeva kaasa võtta on nt. imikutoit ja allergikutele mõeldud eritoiduained. Imikutoitu on võimalik soojendada lastehoiutoas asuvas mikrolaineahjus või kohvikus. Vajadusel peab reisija olema valmis loovutama esemed, mis võivad endast kujutada ohtu kaasreisijatele või ei ole kooskõlas Viking Line sisekorraees-kirjadega. Kui reisija ei ole nõus oma kohvrit avama, on Viking Line’l õigus nõuda inimese laevalt lahkumist järgmises sadamas. Laevalt ära saadetud klientidel ei ole õigus nõuda laevapileti kompensatsiooni. •Häirivalt ja ähvardavalt käituv reisija vahistatakse laeval. • Suitsetamine on kajutis keelatud. Keelust üleastumise korral on laeval õigus teha väärteo-protokoll, millega kaasneb rahaline trahv. •Kajutiosakonnas häirivalt käituvalt reisijalt on õigus ära võtta tema kajut ja on õigus nõuda tema lahkumist kajutosakonnast. •Oma raadio või maki kuulamine kajutites ei ole lubatud. Laeva turvameestel on õigus need esemed ajutiselt kon� skeerida. •Kõik laeval tekitatud materiaalne kahju tuleb korvata. Kui laeval kokkuleppele ei jõuta, teavitatakse juhtunust politseid. •Laeva turva- ja päästeelementide rikkumisel vahistatakse reisija ja antakse politseile üle järgmises sadamas, millega kaasneb ka väärteoprotokoll. •Vargustest teavitatakse alati politseid. Kui tegemist on alaealisega, teavitatakse ka lapsevanemat või hooldajat. •Noorterühmade juhid vastutavad kogu rühma eest laeval. Vastutatakse ka ülalmainitud sisekorraeeskirjade täitmise eest. Kui keegi rühma liikmetest rikub korda, peab rühma juht laeva meeskonda sellest teavitama ning tegema koostööd. Rühmajuht peab laeva infopunkti jätma nimekirja rühma-liikmetest ja nende kajutijaotusest. •Kõik reisijad peavad olema valmis vajadusel esitama isikuttõendavat dokumenti. •Teiste reisijate ja laeva meeskonnaliikmete pildistamine ilma nende nõusolekuta on keelatud ja karistatav.

ReisitingimusedVIKING LINE’I MAKSE- JA ANNULLEERIMIS-TINGIMUSED

ÜksikreisijateleMaksetingimused •Reisi maksumus peab olema tasutud 10 päeva enne reisi algust. Juhul, kui broneering vormistatakse hiljem, kui 10 päeva enne reisi algust, tuleb reisi maksumus tasuda koheselt. Viking Line Abp jätab endale õiguse annulleerida broneeringud juhul, kui maksumus ei ole tasutud tähtajaks. Osadel pakettidel võivad olla kehtestatud täiendavad maksetähtajad.

Annulleerimistingimused •Reisi saab annulleerida kuni 24 tundi enne reisi algust. Reisi annulleerimisel võetakse kuludeks 10% reisi hinnast. Reisi annulleerimisel hiljem, kui 24 tundi enne reisi algust, on annulleerimise kulu 100% reisi maksumusest. Viking Line Abp laevabroneeringusse kaasatud kolmandate osapoolte ööbimisteenuste annulleerimise tähtaeg on 7 päeva enne reisi algust. Hilisema annulleerimise puhul võetakse kuludeks 100% annulleeritud kogumaksumusest. Juhul, kui broneeringusse lisatud kolmandate osapoolte teenuste annulleerimistingimu-sed on ulatuslikumad Viking Line Abp poolt kehtestatutest, rakendatakse kolmandate osapoolte poolt määratud annulleerimistingimusi. •Osadel pakettidel võivad olla kehtestatud täiendavad annulleerimistähtajad.

RühmadeleMaksetingimused •Rühmabroneeringutele makse- ja annulleerimistingimused sõltuvad grupi suurusest ja tellitud teenuste mahust. Võimalikud personaalsed, rühma suurusest tulenevad tingimused, määratakse rühmabroneeringu kinnitamisel. •Reisi lõplik maksumus peab olema täielikult tasutud arvel näidatud kuupäevaks. Sõltuvalt tellitud teenustest ja mahust võib rühmabroneeringu kinnitamisega kaasneda ettemaks. •Reisipakettide puhul, mille sisse kuuluvad kolmandate osapoolte teenused, rakendatakse tingimusi tulenevalt teenuste osutajate poolt kehtestatud normidele. •Viking Line Abp jätab endale õiguse annulleerida broneeringud juhul, kui maksumus ei ole tasutud tähtajaks.

VANUSEPIIRANGUDÜhe suuna reisid •Tallinn-Helsingi ja Helsingi/Turu-Stockholm laevaliinidel peab reisija vanus olema vähemalt 16 aastat. Kuni 16-aastane võib reisida ilma vanema või muu täiskasvanud saatjata, kui tal on vanema või hooldaja poolt allkirjastatud luba. Tallinn-Helsingi liinil alla 9-aastane reisida üksi ei saa. Viking Line’l on õigus kontrollida loa vastavust kehtivatele nõuetele vahetult enne laeva väljumist ja reisi ajal kuni laeva sihtkohta jõudmiseni. Alla 16-aastase noore eest vastutab reisil lapsevanem/hooldaja. Laeva meeskond ei vastutada üksi reisiva noore eest. •Reisilaeval Viking Cinderella on vanuse-piirang 21 aastat kõikidel reisidel.

Kruiisid •Kruiisidel on vanusepiirang 21 aastat. •Ülaltoodud vanusepiirangutest nooremad võivad reisida vanema/hooldajaga, vanavanemate, tädi või onuga. Üks saatja saab vastutada maksimaalselt ühe kajuti eest. •Reisija peab vajadusel tõestama oma isikut ja vanust. Isikut tõendava dokumendina aktsepteeritakse kehtivat reisidokumenti.

SUVISED

LISAVÄLJUMISED

HELSINGISSE

SUVISED

LISAVÄLJUMISED

HELSINGISSE

ww

w.d

ior.c

om

THE FRESH NEW ESSENCE OF MISS DIOR

071_MissDior_BloomingBouquet(210x297)VikingLineFinlande.indd 1 01/04/2014 10:15

Documents

Compass 1/2014