Hõrgutisi isale

Stockmann Delicatess Hõrk krevetisalat kg 12.40Stockmann Deli Kalkuni wrap, suur tk 3.70Saaremaa Juustuvorst kg 3.99Nõo Täissuitsuvorst Moskva 250 g (9.20/kg) 2.30Vici Krevetid soolvees kg 17.90Leibur Porgandi-kaerapirukas kg 3.99

Fazer Juustustritsel kg 3.90Gourmet Club Mandli-tiramisukook 130 g (13.85/kg) 1.80

LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE

Pakkumised kehtivad kuni 11.11. Piltidel on illustratiivne tähendus.

Forellimari, Soome Stockmann Delicatess Roseepipra kaelalõigud

Stockmann Meals Topelt marineeritud sea sisefi lee

Sinihallitusjuust Royal Blue

Premia Vanilli-koorejäätis 15%

Stockmann Meals Caesari salat kanaga

4490kg 5¹0kg 1190kg

850kg

2³0l

8³0kg

Kõik Stockmannist ostetud kingitused pakime alati tasuta.

Kaunist isadepäeva!

8. november 2012

EE GURMEE

Maitseelamused Raekoja platsi

ajaloolistes restoranides Raekoja Plats 8, Tallinn reserve@maikrahv.ee+372 6314 227

www.maikrahv.ee www.vanatoomas.ee www.turg.ee

–10%

SOODUSTUS

EE GURMEE EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee.Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Rain Taimre, rain.taimre@lehed.ee, tel 669 8048

Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look

3

Restorani sööma!

Eile lõppes Tallinna Restoranide Nädal, mille eesmärk oli elavdada restoranikultuuri ning tutvustada kodus väljaspool söömist kui üht

kultuurielamuse ja suhtlemise võimalust. „Restoran on ju tegelikult samasugune sotsiaalne aja veetmise vorm nagu kino või teater, peaosa mängivad aga eri-nevad maitsed,” ütles tabavalt ürituse eestvedaja Ka-lev Tanner.

Oli see vast nädal! Elavdas restoranikultuuri päris korralikult. Ma pole eales käinud nii tihti restoranis kui sel nädalal. Ja ma pole ainus! Restoranis käisid ka need, kes muidu seda ei tee. 20 eurot kolmekäigu-lise õhtusöögi eest tundus (ja oligi) tõelise ahvatlusena. Möödunud es-maspäeva hommikul kell 8, kui broneerimiskeskus avati, läks selliseks mölluks, et kohad enamikku restoranidesse said kahe tunniga otsa. Bro-neerimismöll sarnanes igakuise esimese kuupäeva kella 11-ga, kui Lin-nateatri piletid turule paisatakse. Ja siis läks lahti järelturg „Kes tahab täna õhtul sööma tulla? Mul on kaks pääset üle”.

Restoranidele pidi selline nädal kokkuvõttes kasulik olema. Söö-ki pakutakse küll omahinna piiril, aga õhtu jooksul mitu katet ja toidu kõrvale tellitud joogid teevad miinuse kuhjaga tasa, lisaks propaganda.

Siit tekkiski ettepanek: miks ei võiks selliseid nädalaid korraldada iga kuu. Või tegelikult isegi mitte nädalaid, vaid neljapäevakuid. Res-toranid on mures argipäevaõhtute täituvusega, samas näitas Restora-nide Nädal, et sõltumata nädalapäevast huvi väljas söömise vastu siis-ki on. Komplektõhtusöögid, seda enam, kui tellimuste arv teada, on söögikohtade eelarves väga tänuväärsed komponendid. Arvan, et kui 20 euro asemel 25 eurot küsida, pole nõudlus söömise järele väiksem.

Võiks ju proovida – alustuseks kohe detsembri esimesel nädalal. Kui broneerimiskeskkonda veidi lihvida, saaks sellest suurepärase töö-vahendi.

Aga milline restoran valida? Sellele annab tänane EE Gurmee vas-tuseid küllaga. Ajakirjas on täielik ülevaade oktoobri lõpus väljakuu-lutatud 50 Eesti parimast restoranist. Tutvuge ja leidke oma lemmik!

Häid maitseelamusi!Külli VäRniK

toimetaja

Tõeline maitsenauding – Valio Mustapekka gurmeetoorjuust!

Öeldakse, et söömine algab silmadega. Valio Mustapekka juustudnäevad välja ja maitsevad ühtviisi võrratult. Mõnusalt kooresed toorjuustud on kaetud küllusliku pipra, küüslaugu või magusa tšilli maitseaineseguga.

Need sobivad suurepäraselt nii pidulikuks suupisteks kui ka hõrguks maitselisandiks kastmetele, suppidele, liharoogadele.

Mustapekka valmib käsitööna Soomes Valio Kaitsori juustumeiereis.Eesti juustusõprade rõõmuks on see põhjanaabrite menutoode

nüüd saadaval ka meie poelettidel.Proovi ja naudi!

Vertigo Gourmet’st sai Gourmet Club

Gurmaanide armastatud ja ekspertide hinnatud kodumaise toidutööstuse gurmeebränd Vertigo Gourmet vahetas senise kaubamärgi uue vas­tu. Kõik Vertigo Gourmet’ brändinguga tooted hakkavad kandma Gourmet Clubi kaubamärki.

„Gourmet Club annab paremini edasi meie soovi pak­kuda senisest laiemat tootevalikut,” kommenteeris brändi loovjuht Imre Kose. „Teine põhjus on soov selgelt eristuda Vertigo kauba­märgist, millega tänaseks meie tegevus kuidagi seotud ei ole.”

Uue laiema haardega Gourmet Clubi märgi all hakkavad tarbijateni jõudma ka hoolikalt välja valitud ja kogu maailmas tuntud gurmee­valdkonna bränditooted. Esinduskauplus asub vanalinnas Viru 17.

Uus gurmeekauplus Rotermannis

Rotermanni Gurmee toiduainete keskuses, kus on juba koha sisse võtnud Juustukuningad, Gastronoom ja veinipood Kork, avas läinud kuul uksed eksklusiivne toidukauplus Nimini Gurmee.

Eesti kapitalil loodud Nimini Gurmee eesmärk on eristuda just toidu kaupade valiku poolest, mis suurtes jaekaubanduse kettides tihtilugu kattub. Kaupluse valikus on 1200 erinevat toodet. Ettevõt­te juhataja Margit Eerma lisas, et koha üks eelis on personaalsus, kus külastajad saavad luua ja parandada sortimenti koos kaupluse­ga. Nemad omakorda tegutsevad selle nimel, et küsitav kaup üles leida ja kohale toimetada.

Kauplus on avatud E–L 10–20 ja P 11–18.Iga päev toimuvad toodete degusteerimised. Rotermanni 5 / Roseni 10www.niminigurmee.euwww.facebook.com/NiminiGurmee

Uued põnevad Liptoni teedpüramiidikujulistes kotikestes

Sel sügisel esitleb Lipton lisaks senistele suure­pärastele maitsetele kaht uut ja huvitavat teed. Püramiidikujulistes teekotikestes tuleb maitse paremini esile.

London Earl Grey pikaleheline must tee on ühenda­tud rukkilille õielehtede ning apelsini­ ja sidrunikoorega, et hellitada sind erilise bergamoti­ ja tsitrusearoomiga.

Õuna ja kaneeli tee mahe, kuid kergelt virgutav maitse sobib ime­liselt külmadesse talvepäevadesse.

Kui ostad nüüd püramiidi­kujulistes teekotikestes Lip­toni teed, võid võita rei­si oma unistuste sihtkohta. Kuus võitjat jagavad oma­vahel 6000eurost võidufon­di. Kampaania kestab vaid 16.  detsembrini. Vaata lisa­infot: www.lipton.ee

KÄRME KÜÜLIKU WEEKENDER

Head Kärme Küüliku sõbrad ja tuttavad, öised näljased ja hilishommikused

brunchisõbrad!

Nüüd on reedeti ja laupäeviti Kärme Küüliku köök avatud kuni keskööni. nii saavad ka need, kes reedel või koguni laupäeval

väga hilja ... töölt jõuavad, veel meie toitudel hea maitsta lasta.

Ja see ei ole kaugeltki kõik: laupäeva ja pühapäeva hilishommikud veedab

Küülik brunchilainel. Spetsialistide komponeeritud brunchimenüü on

koostatud just nii, et puhkepäevaks taastumine

kulgeks võimalikult sujuvalt. Brunch kestab 12:00 - 16:00

Kärme Küülik - Harju tn 7 - broneerimine 6999680

Stockmanni kinkekaardid on veel üks turvaline võimalus kingituse tegijale ja saajale.

Retseptivõistlus

Gurmeesõpradel on imeliselt lihtne või­malus teha väärikas kingitus oma sõpra­dele ja koostööpartneritele. Stockmann Gourmet’ valikus on viis eksklusiivset kinke korvi neile, kes oskavad parimat maitset vääriliselt hinnata. Valida saab vahemereliste hõrgutiste, magusa unel­ma, eksklusiivse jõulu­ või juustuvaliku ja gurmeekingituste seast.

Gourmet’ kingitused leiate tutvumiseks ja tellimiseks meie kodulehelt www.stockmann.ee.

stockmann Gourmet’ kinkekorv – nauding kinkida ja rõõm vastu võtta!

Olete oodatud stockmanni, et noppida jõulumeeleolu oma koju ja südamesse!Stockmannist ostetud kingituste pakkimine alati tasuta!

Jõulud algavad stockmannist!

„Ürgne loodus” on nagu härmas klaas – puhas ja minimalistlik.

Käes on november ja aastalõpustressi vältimiseks juba õige aeg hakata mõtlema jõuluostudele. Kasutage võimalust pühadeks aegsasti valmistuda.

„Talvine aed”, mida iseloomustavad külmunud lilled pärast esimest lund.

„Maagiline sära” on pidulik, läikiv ja glamuurne.

Möödunud laupäeval avas Stockmann oma jõulupoe – 4. korruse imelise jõulu­maailma, kus leiab pühadeks endale meelepärase igaüks. Stockmanni sel­le aasta jõuluteemad on „Talvine aed”, „Maagiline sära” ja „Ürgne loodus”.

5

Jõulud

6

KOmpOtivõistlus

Oktoobri keskel kutsusi-me kokku žürii ja avasi-me hoidiste purgid. Es-

malt jagasime need välise vaatlu-se põhjal kahte rühma: magusad ja soolased.

Magus pole alati magusVäline vaatlus osutus paraku eks-likuks. Ühe kompoti keetmisel oli tšilliga liiale mindud ja magus-toiduks seda kuidagi pidada ei saa-nud. Samas üllatas üks väliselt ta-valine kõrvitsahoidis, mis pärast maitsmist pigem kompotikategoo-riasse sobitus. Üksmeelselt otsusta-ti Hannes Tamme „Magusatele kõr-vitsatele” anda üllatusauhind.

Kompottidest meeldis žüriile enim Kristiina Ilsis Lauri valmis-tatud maasikakompott „Suvi pur-ki!”. Parajalt magus ja samas hapu-kas, plusspunkte teenis selle eest, et maasikad olid terved ja värv ilus pu-nane.

Tihe soolaste hoidiste konkurentsKuigi tegu oli kompotivõistlusega, saadeti konkursile rohkem siiski soolaseid hoidiseid. Aga nagu lu-

batud sai, võistlesid need eraldi kategoorias.

Seenehoidistest võitis ülekaa-lukalt Leili Muuli „Seeneseljan-ka” ja nn letšode kategoorias Esta Leisneri „Mõnus segasalat” (vaata retsepti).

Nüüd auhindadestPeaauhinna – Eest i Ekspres-si aasta tellimuse – pälvis Kristii-na Ilsis Laur Harjumaalt. Ülejää-nud auhinnad jagasime välja soo-laste hoidiste valmistajatele. Raa-matu „Kokaraamat taimetoitlas-tele” omanikuks saab Leili Muu-li, „Kodused hoidised” läheb Esta Leisnerile Viljandisse ja „Kodune veiniaabits” Hannes Tammele Tar-tusse.

Külli VäRniK

Kompotivõistluson edukalt lõppenudKompotitegu on imelihtne: puhtad marjad või puuviljad purki, siirup peale, veidi kuumutamist, kaanetamine ja valmis see ongi. Ometigi saabus meie augustis väljakuulutatud kompotivõistlusele soolaseid hoidiseid rohkem.

„Kodused hoidised”

maire Vesingi, Kaiti pirs, malle peterson

Koostöös Olustvere hoidistemessiga valminud raamat „Kodused hoidised” on mõeldud nii al­gajale kui ka kogenud perenaisele. Raamat algab hoidistemessi parimate retseptidega ning jät­kub suure hulga soolaste ja magusate hoidiste­ga. Lisaks jagatakse häid nippe ja soovitusi, kui­das neid hoidiseid koduköögis kasutada. Autorid kutsuvad kõiki panema maitsvaid ja tervislikke kodu maiseid vilju purki, sügavkülma või kuivata­tuna köögikapiriiulile ning kasutama neid lihtsa­te ja kiiresti valmivate toitude tegemiseks.

„Koduveini aabits”

tiina Kuuler

Arvatakse, et koduvein on väga magus, käärib kaua ja tekitab hirmsat peavalu. Tegelikult saab õigete töövõtete ja uuemate vahenditega puhta, klaari ning soovi korral ka täiesti kuiva veini. Raa­mat ongi lühike õpetus sellest, mida algajad kodu­veinitegijad teadma peaks: millest koduveini val­mistada, millised on vajalikud tarvikud, millist pär­mi kasutada, mis veinis käärimise ajal toimub, kui­das käärimine lõpetada ja vein pudeldada. Lisaks hulganisti nõuandeid veini säilitamiseks, serveeri­miseks ja parimaid koduveiniretsepte.

„Kokaraamat taimetoitlastele”

sandra Vungi

„Kodused ja maitsvad taimetoidud” on taime toidu austajate hulgas hinnatud interneti­retsepti lehe www.taimetoit.ee perenaise Sandra Vungi esi­mene täismahus raamat! Kõik retseptid on auto­ri välja mõeldud, korduvalt läbi proovitud ja lih­vitud ning raamatu jaoks ka oma käega pildista­tud. Eesmärk oli koguda kokku eelkõige kõhtu täitvad, soodsad, tervislikud ja lihtsad taimsed toidud, mis paneksid ka kõige paadunuma liha­sööja rahulolust mõmisema ja kogenud taime­toitlase huviga katsetama. Raamatu alapealkiri „100% taimne” tähendab, et retseptid, sh magus­toitude omad, ei sisalda piima ja mune, mistõttu sobivad hästi ka allergikutele.

Vaja läheb:300 g sibulaid300 g paprikaid700 g punaseid tomateid300 g rohelisi tomateid100 ml suhkrut2 tl soola8 nelki5 tera pipart2 sl äädikat100 ml õlipisut kaneeli

Valmistamine:Tükelda sibulad, paprikad ja tomatid. Prae sibul õlis klaasjaks ning kalla pot­ti paprika ja tomati juurde. Pista nelk ja pipar tühja teekotikesse (nii on pärast neid lihtsam eemaldada) ja aseta segusse. Lisa sool ja suhkur ning keeda na­tuke aega. Lõpus lisa äädikas ja soovi korral veidi kaneeli. Eemalda maitse­ürtidega teekotike salatist.

mõnus seGasalat

Hoidise autor: esta leisneR

Greevin – pudeldatud rõõm

SAADAVAL HÄSTI VARUSTATUD KAUPLUSTES.

BLH Kaubanduse OÜ • tel 5553 0645 • info@greevin.ee • www.greevin.ee

8

GuRmaan

Aare Sillaga kohtusin esi-mest korda Toiduakadee-mias, kus ta meie selts-

konnale söögitegemist õpetas. Ta oli väga asjalik ja kandis kokarüüd ning sedasi ma ei osanudki arvata, et kokandus on tema jaoks hobi. Al-les hiljem sain teada, et kokapaberi-te asemel on mehel taskus inseneri-diplom ja ta on 20 aastat juhatanud logistikafirmat. Aare on hea näide, kuidas igaühest võib saada hobi-kokk ja hobikokast meisterkokk. Ta soovitab kokata südamega ja ennast usaldada: „Retsept on ainult eskiis, sinu lisatud maitsed teevad sellest kunstiteose.”

Mis maitse meenub lapse­põlvest?Hapukapsasupp. Kuna mu ema oli kokk, pakuti seda maasööklas üsna tihti. Nüüd ma seda ise enam ei tee ega ka söö. Teiseks meenuvad isa valmistatud metsloomaroad.

Nii et kokageenid pärinevad emalt?Nii võib öelda küll. Tema oli pe-res ainus paberitega kokk – algu-ses töötas kolhoosi sööklas ja siis Tehvandi suusakeskuses, kus pidas pea kokaametit 17 aastat. Ema oli ka osalenud olümpiamängudel – 1980. aastal Moskvas kokana.

Millal iseseisvalt süüa valmis­tasid?1993. aastal, kui Sauel maja val-mis sai. Toona oli moes, et igas aias peab kindlasti olema grillpann – nii ka minul. Küpsetasin kõik liharoad otsast lõpuni ise. Hiljem hakkasin üht-teist ka kõrvale valmistama ja nii see läks.

Aga päris lapsepõlves?Vaat seda ma ei mäleta. Kuna ema oli kokk, seisis söök kogu aeg laual, aga eks ma temaga vahel koos köö-gis askeldasin. Küll aga tegin ise süüa sõjaväes. Mäletan, et korjasi-me eesti poistega metsas seeni, oh-vitseride keldrist saime kartuleid ja

Hobikokk aare sild: „süüa tuleb teha südamega”

küpsetasime kokku sellise panniroa, et kõik ahhetasid.

Mis toite eelistad?Söön nii liha kui ka kala, aga roh-kem võib mind lihainimeseks pida-da. Eelistan metslooma – seda igal moel ja alati, aga heast veisefileest ei ütle samuti kunagi ära. Kala pu-hul eelistan tervet kala – siis tean, et mingit head kraami kaotsi ei lähe. Mulle meeldib ära kasutada kogu tooraine. Oma kokkamistel ja kur-sustel lähtungi alati sellest.

Metsloomad lased ise?Kuidas kunagi. Vahel ise, vahel olen lihtsalt juures. Jaht on mees-konnatöö.

Millal sinust jahimees sai?Tegelikult on mul jahimehe hing ol-nud sees kogu aeg. Lapsepõlves käi-sin isaga metsas kaasas, alguses nii-sama loodust tundma õppimas, hil-jem ka neppi laskmas. Kuna isa oli jahisektsiooni esimees, siis uluki-te nülgimine ja tükeldamine toi-mus meie juures. Eks sain selle metslooma maitse suhu juba üsna noorelt, kuid isa suri varakult ega jõudnud minust jahimeest teha. Pä-rast kooli lõpetamist kiskus mind väga linna ja maale tagasi ma mitu aastat ei kippunud.

Üheksakümnendate lõpus avas-tasin maa- ja metsaelu enda jaoks uuesti ning aastatuhande alguses hakkasin uuesti jahil osalema. Esi-

mesed kaks aastat olin n-ö jahikoer ehk ajaja või käisin lihtsalt kaasas, aga siis tekkis tunne, et mul peab ikka olema oma püss, luba ja piir-kond.

2005. aastal soetasin endale maakoha Koorastes, samal aastal sooritasin jahieksami ning seda-si minust metsa- ja jahimees uues-ti saigi. Mõned aastad hiljem moo-dustati Koorastesse jahisektsioon – olen selle asutajaliige ning seega käin jahil üsna sageli.

Kui tihti täpsemalt?Nüüd, põdrahooajal iga laupäev (põdrajaht kestab 15. septembrist 15. detsembrini – toim.). Sel aastal anti Koorastele luba seitsme põdra jaoks, nendest kolm on lastud. Äkki õnnestub seekord ka minul üks kät-te saada.

Mis loomad on püssi ette jää­nud?Püssi ette on jäänud ka põder, aga lasknud olen sokkusid ja metssigu. Kui metsas äkki suur loom vastu vaa-tab, tõuseb adrenaliin nii lakke, et esimese ehmatusega ei oska midagi teha. Selle aja peale astub uluk liht-salt rahulikult minema. Uskumatu!

Milline metsloom on taldrikul parim?Kindlasti grillitud sokuliha. Soku-jaht algab 2. juunist ja meie peres on kujunenud traditsiooniks pakku-da jaanipäeval sokušašlõkki. Mait-se poolest meeldib järgmisena mets-siga ja siis põder. Muidugi väga pal-ju sõltub sellest, kuidas on liha val-mistatud.

Tavakokkadel on metslooma valmistamisega alati jama, sest liha kipub vintskeks jää­ma. Mis nõks nende ulukite­ga on?Mitu nõksu, iga tüki jaoks oma teh-nika. Võtame näiteks põdra, kelle liha kiud on suur. Esimesena soo-vitaks teha hakklihaks ja valmis-tada kotlette (vt retsepti). Edasi-

Fo

to: V

allo

Kru

use

r

9

GuRmaan

jõudnumad võivad kätt proovida hautisega, aga selleks peab varu-ma aega. Julgematele sobib sise-fileest carpaccio – liha kelmetest puhtaks, maitseainetega pealt kok-ku, kilesse ja päevaks külmkappi laagerduma. Maksa on hea praa-dida kohe värskelt pannil või teha oivalist pasteeti. Liha sobib hästi ka rulaadiks.

Kuidas sinust kokk sai?2000. aastate a lg uses tek k is nn keskeakriis ja pidin saama min-gi uue väljundi. Toidu valmistami-ne hakkas üha rohkem põnevust pakkuma. Ilmus ka palju kokaraa-matuid, mida hea meelega lugesin. Nii see huvi süvenes.

Nõks käis 2002. aastal, kui lii-tusin Rocca al Mare Gastronoomi-de Klubiga. Kogunesime üks kord kuus ja tegime süüa Kaie Mei ju-hendamisel. See oli minu jaoks to-hutu elamus, lausa ootasin päeva, mil jälle minna. Toidutegemisele

sai käe külge panna ja kõik, mida valmistasime, oli uskumatult hea. Restorani tase! See klubi muu-tis mind täielikult. Hakkasin üha rohkem toidust ja toidutegemisest lugu pidama. Käisin seal ilma puu-dumisteta kuus aastat.

Ajapikku mu kokkamisoskused paranesid ja kasvasin klubist väl-ja. Tekkis mõte luua midagi oma ning aastal 2008 õnnestus Toidu-akadeemia kõrvale moodustada hobikokkade klubi. Nüüd käime koos juba viiendat hooaega, kok-kame kord kuus viimasel kolma-päeval. Iga kord on kindel teema: septembris alustatakse sügisan-didega ja mais lõpetatakse grilli-koolitusega.

Kes klubisse kuuluvad?Seltskond on väga kirju, kokku on nimekirjas umbes kolmkümmend inimest. Klubis on naisi ja mehi, noori ja vanu, ettevõtjaid, juriste ja arste. Korraga mahub kokkama 15–17 huvilist, seltskond jagatak-se viide meeskonda ja igale tiimi-le antakse oma ülesanne – kes te-geleb eelroa, kes pearoa, kes kast-me, kes magustoiduga. Õhtu lõ-puks sööme kõik tehtu üheskoos ära. Väga tähtis on ka roa servee-rimine – see peab sööjateni jõud-ma õigel ajal ja õigel temperatuuril.

Kas oled rohkem vaagna­ või taldrikuinimene?Kindlasti taldrikuinimene. Minu jaoks on väga tähtis, milline toit välja näeb. Ka oma perele õhtusöö-ki valmistades on tore lisada ser-veeringule natuke naeratust.

Kas kokkamine on moes?Julgen öelda, et trend on tipus. Aina rohkem kuuleb, et väljas söö-mise asemel ostetakse toorained ja tehakse ise. Samuti on moes tervis-lik toitumine – vaadatakse hoole-ga, millest toitu valmistatakse, kust on pärit tooraine, milliseid maitseaineid kasutada jne.

Kas sul on ka kokatunnistus?Kokatunnistust ette näidata ei ole, aga mul on kokatunnustus. Üks-kord toitlustasime politsei suve-päevi ja seal see meile anti. Ar-van, et tunnustuseks võib pidada ka Suure Sigaduse võitu.

Räägi sellest lähemalt.Aeg-ajalt oleme oma tiimiga osale-nud grillimis- ja BBQ-võistlustel. Vahel on läinud hästi, vahel väga hästi. Möödunud aastal panime klubi liikmetest kokku võistkonna, peale minu ka Toomas Loo ja Pee-ter Põder, ja võtsime osa terve sea küpsetamise võistlusest Suur Siga-dus. Ei osanud uneski näha, et selle võidame. Aga nii ometi juhtus. Meie selja taha jäid sellised suured tegi-jad nagu BBQ Symphony, mis koos-neb Tallinna restoranide kokkadest Rain Käärstist, Allan Kuningast, Priit Toomitsast, Vambola Moorest; BBQ Pesakond, kes on olnud edukas mitmetel võistlustel, ja paljud teised võistkonnad.

Mis tunne oli tunnistusega kokkadele ära teha?See oli ikka super tunne, seda on raske kirjeldada. Ära tegime!

Kuidas sa kodukokkade taset hindad?Meie klubi näitel võin öelda, et tase kõigub suuresti. Enamik alustab päris nullist, aga aastatega on see muidugi muutunud. Mõned klubi-liikmed otsustavad osalemise tee-ma järgi, mõned pääsukesed on jäl-legi pesast välja lennanud ja toime-tavad iseseisvalt. Paar aastat taga-si läks Merike Koger Ameerikasse ja on nüüdseks avanud seal kaks res-torani.

Aga ega see tase nii tähtis pole-gi. Klubi mõte on anda inspiratsioo-ni. Kohapeal toimetatakse juhenda-ja retsepti ja näpunäidete järgi, hil-jem kodus katsetatakse oma mait-sete ja tehnikaga. Retsept on ainult

Vaja läheb:• 700 g põdrahakkliha• 2–3 kääru ilma koorikuta saia• 4 keskmist porgandit• poole pöidla suurune tükk ingverit• 4 tublit küünt küüslauku• väike punt peterselli• väike punt värsket koriandrit• 2–3 sibulat• 300 g hapukoort• muskaatpähklit• maitse järgi soola­pipart

Valmistamine:Riivi porgand, haki peeneks sibul, ing­ver ja küüslauk. Leota sai vees peh­meks, haki petersell ja koriander.

Aseta hakkliha suuremasse kaussi ja sega kõik ained omavahel kokku. Mait­sesta soola, pipra ja muskaatpähkliga, lase massil umbes pool tundi toasoojas maitsestuda. Kui tundub, et mass on lii­ga paks, lisa vajadusel vett.

Tee käte vahel parajad pallid ja pruu­nista kuumal pannil mõlemad pooled. Aseta pruunistatud kotletid ahjuplaadi­le, soojenda ahi 220 kraadini.

Aseta kotletid ahju ja küpseta u 15 minutit. Serveeri kartulipudru ja sine­pi, mädarõika või ka punase veini kast­mega.

põdRaliHaKOtletid pORGandi Ja inGVeRiGa

eskiis, enda lisatud maitsed teevad sellest kunstiteose. Süüa tuleb teha südamega.

Rääkides eskiisist – kas ko­dus vaatad retseptiraamatut või katsetad ise?Kodus inspireerin, kokaraamatut kasutan väga harva. Ainult siis, kui proovin teha midagi täiesti uut ja erilist ning vajan selleks õpetust.

Milleks siis hunnik kokaraa­matuid?Need on rohkem inspiratsiooniks. Samas põhitõdesid saab sealt ka ammutada. Maailmaklassikasse kuuluvaid roogasid valmistan esi-mest korda ikka retsepti järgi.

Kui sa inspireerid ehk retsep­te mugandad, kas paned kirja ka enda muudatused?Nii ja naa. Kirja olen pannud terve hulga retsepte, näiteks need, mida klubis teeme. Aga igapäevaselt toi-tu valmistades ma koguseid kirja ei pane.

Millal ilmub hobikokk Aare Silla kokaraamat?Eks olen seda mõelnud, sest retsep-te on tõesti palju kogunenud, aga te-gudeni veel jõudnud ei ole. Mu põ-hitöö (logistikafirma Beweship Ees-ti juhataja – toim.) neelab suurema osa ajast ja kokaraamatut ei saa välja anda ülepeakaela. Küll aga on oma kokaraamatud mu kaaslastel RAMi klubist – Heidi Vihmal ja Tõ-nis Arrol. Tunnen nende üle uhkust ja pisut kadedustki.

Külli VäRniK

12345

6

7

seitse KiiRKüsimust

toiduaine, mis peab kodus alati olema?Kodujuust, küüslauk, soola­kala, peekon, muna.

mitu kokaraamatut sul on?Mitu riiulitäit, aga kasutan nen­dest väheseid, viimasel ajal ai­nult Jamie Oliveri ja Gordon Ramsay omi.

sinu lemmikkokk?Gordon Ramsay.

sinu tüüpiline hommikusöök?Kodujuust ja soolakala või siis peekon ja muna.

Kolmekäiguline menüü sinu firmaroogadest?Eelroaks kõrvitsa­suitsujuustu­ püreesupp. Pearoaks põdra­lihakotletid, lisandiks kauboi­kartulid, ahjutomat ja puna­se veini kaste. Magustoiduks brülee kreem.

mida armastasid, mida vihka-sid koolisöökla toitudest?Otepää keskkoolis olid vä­ga head toidud, sellised maa­lähedased. Sõin kõike, vihka­sin vaid kakaokisselli, eriti, kui seal klimbid sees olid.

milline on kõige eksootilisem roog, mida oled söönud?Hobuserupskid, mida pakuti mulle Siberi­reisil.

10

12

3

4

5

6

7

maHeliHa

Mahelembese koka tiitli vas-tu pole Toomasel midagi, sest oma söögikohtades

(ta on hooajarestorani Ku-Kuu, sa-muti Sadhu ja GOSpa peakokk) ka-sutab ta mitmesuguseid mahetoo-teid. Näiteks on temaga seotud resto-ranides tarvitusel mahejahu, mahe-lambaliha, mahe õunad, mahe mesi ning proovitud on ka mahe piima.

Peale saarele omase kala valiku, mille Toomas on mõnikord lau-sa isiklikult kinni püüdnud, on GOSpas näiteks omal kohal ka road Saaremaa talumeeste mahelam-mastest. Samas tõdeb ta, et mõni-kord on klientide nõudlus pakutava-te mahetoodete vastu nii suur, et ko-halikel tootjatel saavad näiteks lam-bad tema jaoks otsa. Nii ongi väga tähtis, et mahetalud, kellega koos-tööd tehakse, suudaksid tema res-torane vajaliku toorainega pidevalt varustada.

Kulinaariatrendidest rääkides ütleb Toomas Leedu, et kui aastaid vallutas maailma kulinaariaturgu molekulaargastronoomia, siis nüüd on hakanud populaarsust võitma põhjamaine suund puhtast metsast ja loodusest pärit ainetega. Ta toe-tab seda trendi ka ise ning on sü-gavalt veendunud, et hea toit tuleb metsast, põllult ja merest, mitte la-boratooriumist.

Peakokana peab Toomas mui-dugi arvestama igasuguste klienti-dega. „Ma ei ole selles mõttes ainult n-ö sada protsenti ökovend – pean ikkagi kliendi õnnelikuks tegema. Kui ema arvates on tema laps ainult friikartuleid süües õnnelik, pean seda pakkuma,” räägib Toomas, kui tähtis on jääda restoraniköögis paindlikuks.

Tõeline rõõm on Toomase jaoks aga see, kui ta saab kliendile pre-senteerida midagi natuke ootama-tut, kuid siirast, näiteks kannutäit

toomas leedu – mahelembene saaremaa kokk„Olen veendunud, et hea toit tuleb metsast, põllult ja merest, mitte labora­tooriumist,” ütleb toomas leedu, kes on kokaametit pidanud 1989. aastast mitmetes restoranides nii tallinnas, tartus kui ka Pärnus. Nüüd on ta pidama jäänud saaremaale.

maheliha versus tavaliha

• Liha on väärtuslik toiduaine, millest saab eluks vajalikke toitaineid ja energiat. See sisaldab palju täisväärtuslikke valke, vitamiine ja mine­raalaineid. Lihal ja lihal on aga vahe.

• Kvaliteetne liha ei ole ainult väljanägemiselt ilus ja pehme ning lõhna ja värvuse poolest meeldiv, vaid sisaldab ka kasulikke ühendeid ning on vaba põllumajanduslike kemikaalide jääkidest.

• Mahelihas on rohkem lihasesisest rasva ning sellel on parem rasvhap­peline koostis – enam on küllastumata oomega­3­rasvhappeid ning vähem küllastunud rasvhappeid.

• Lihasesisene rasv annab lihale mahlakuse ja parema maitse, kasulikud oomega­3­rasvhapped mõjuvad soodsalt närvisüsteemile ning vä­hendavad diabeedi­ ja südame­veresoonkonnahaiguste ohtu.

• Toitumissoovituste kohaselt peetakse tähtsaks oomega­6­ ja oomega­ 3­rasvhapete proportsiooni toidus, nende suhe peaks oleks vahemikus 1 : 1 – 4 : 1. On leitud, et maheveiselihas on see suhtarv väik­sem kui tavalihas ja jääb enamasti optimaalsesse vahemikku. Tava­lihas võib oomega­6­rasvhappeid olla isegi üle üheksa korra enam kui maheveiselihas.

kuuele

Vaja läheb: • 1 kg mahelambatalle­kintsu• 4 küüslauguküünt• 1 sl värsket hakitud rosmariini (võib asendada kuivatatuga, aga siis vähen­ dada kogust 1/3 võrra)• 5 kadakamarja• 2 sl kanget sinepit• 60 ml rapsiõli• soola ja purustatud musta pipart

Valmistamine:Purusta kadakamarjad uhm­ris või haki noaga peeneks. Ha­ki rosmariini lehed 0,5 cm tükki­deks. Puhasta tallekints suure­matest kõõlustest ja kelmetest ning hõõru kokku õli, küüslaugu ja kadakamarja­rosmariiniseguga. Pane õhukindlalt suletuna külm­kappi ööpäevaks marineeruma.

Võta liha paar tundi enne küpse­tamist toatemperatuurile soojene­ma. Seejärel pruunista pannil kõi­gist külgedest, aseta malmpotti, kalla põhja 4 cm jagu vett ja kata pealt kaanega.

Küpseta 180kraadises ah­jus 2,5  tundi, kastes lihatükki iga 30  minuti tagant potis tekkinud praeleemega. Kui liha on valmis, kurna leem, eemalda lusikaga pin­nale kerkinud üleliigne rasv ning serveeri lahtilõigatuna.

maHelambatalle- aHJu pRaad ROsmaRiiniGa

7 põhjust,miks eelistada

mahetoitu

mahetoit lõhnab ja maitseb paremini – see on üks peami­ne põhjus, miks tarbijad seda eelistavad.

mahetöötlemisel on lubatud kasutada vaid piiratud arvu valdavalt loodusliku päritolu-ga lisaaineid. Mahetoidus po­le kunstlikke maitse­, värv­ ja lõhnaaineid ega kauast säili­mist soodustavaid lisandeid, mis võivad põhjustada mitme­suguseid tervisehäireid. Mahe­toitu tarbivatel lastel (uuring viies Euroopa riigis) esines vä­hem allergiaid ning ka harvem ülekaalu kui tavatoidu sööjatel.

mahetoit on tervislik. Sellest võib leida rohkem vitamiine, antioksüdante ja organismi­le vajalikke mineraalaineid kui tava toidust. Mahetoit ei sisalda organismile kahjulikke sünteeti­liste taimekaitsevahendite ega antibiootikumide jääke. Samu­ti pole selles pärilikult muunda­tud organisme (GMO) ega nen­de saadusi.

Kuna mahepõllumajanduses ei kasutata sünteetilisi väeti-si ega taimekaitsevahendeid, hoiab see meie elukeskkonna puhtama ja paremini talitleva­na.

mahetootmine soodustab bio-loogilise mitmekesisuse säili-mist. Tootmiseks on tähtis häs­ti liigendatud maastik, kus põl­dudel kasvavad kultuurtaimed ning põlluäärtelt võib leida liigi­rikka loodusliku taimestiku.

mahepiim, -liha ja -munad on pärit loomadelt, kes saavad vabalt liikudes nautida päi-kest, värsket õhku ja puhast mahesööta. Vabapidamisel po­le loomadel stressi, mis oma­korda soodustab paremat ter­vist.

mahetoit peaks jõudma toidu-lauale võimalikult kiiresti ja värskelt. Kodumaist mahetoi­tu eelistades ja tarbides toetad kohalikku maaelu.

vahtra- või kasemahla kevadisel hommikul.

Restoranides pakutava menüü-ga, kus omal kohal on värske, puhas ja mahe toit, tahabki Toomas anda klientidele võimaluse saada toidu tarbimise mõttes justkui paremaks inimeseks. „Kui seeläbi hakatak-se paremat ja puhtamat toitu väär-tustama, tunnen, et olen teinud oma meeskonnaga head tööd,” ütleb ta.

tOOmas leedu Retsept

Fo

tod

: M

art

in H

allik

teleKOKKteleKOKK

Maheloomade elu on stressivaba, nad söövad puhast

kodumaist mahesööta, jalutavad vabalt karjamaal ja puhkavad laudas, kus on piisavalt ruumi

igale loomale. Maheliha sisaldab rohkelt

kasulikke rasvhappeid, mis on vajalikud inimorganismi

arenguks. Maheliha võib ka kiskjalikuma

loomu muhedaks muuta.

saaremahe.ee

pimetest

12

pimetest

Visiit kuningate veinikeldrissetundub uskumatu, aga Barolo oli kuni üheksa­teistkümnenda sajan­di keskpaigani magus vein.

Nebbiolo (kir jutasin sel-lest marjast pikemalt kuu aja eest, kui siinsamas sai

tutvustatud tema alter ego’t – Bar-barescot) valmib alles oktoobri lõ-pus, mis tähendab, et sageli jäi mui-du üsna maruliselt käiv vein kül-made saabudes uniseks ning jääk-suhkrust magusaks. Alles ülemöö-dunud sajandi keskel parandati vei-ni valmistamise tehnoloogiat, kuigi peab tunnistama, et prantsuse öno-loogi Louis Oudart’i teene seisnes põhiliselt selles, et veinide käärita-misel pandi rohkem rõhku sanitaar-eeskirjadele, tänu millele õnnestus pärm segamatult tööle saada ja vein enne külmade tulekut siiski kui-vaks kääritada. Uus ja kuiv Barolo, see, millisena teda tänapäeval tun-neme, oligi sündinud ning Torino aadel kond kuulutas selle varsti vei-nide kuningaks.

Tänapäeval käib Barolo tootmi-ne nagu peen kellavärk ning sama palju, nagu see sõltub veinimeist-

ri visioonidest ( ja on ikka veel peen käsi töö), sõltub see ka täpsest elektron arvutustehnikast.

Iga Barolo on omamoodiSuurem osa Barolodest valmib ühes viiest külast või nende lähiümbru-ses: La Morras, Barolos, Castiglio-ne Falletos, Monforte d’Alabas või Serralungas. Iga koht mõjub viina-marjadele erinevalt ja kui siia lii-ta meistrite eristuv nägemus „ku-ningate veinist”, võib kindel olla, et igas pudelis voolava siniverelise vei-ni iseloom on omamoodi.

Enamgi veel – Barolo on seda-võrd suur ja põnev vein, et tema jup-pideks lahtivõtmisel ehk kirjelda-misel võib oma mälule ja fantaasia-le küllaltki vaba voli anda. Positiiv-seks ja nauditavaks muutuvad isegi sellised assotsiatsioonid, mis mõne teise puhul kõne allagi ei tule.

Siinkohal hulk võrdlusi, mille noppisin degustatsioonilehtedelt, kirjapanduna koduriigi juhtivate veiniasjatundjate poolt: kuivatatud lilled, lagrits, suits, kohv, liköör, ro-bustne pigi, rohelised köögiviljad, ploom, šokolaad, chinato, küüne-lakk, kuivatatud kannikesed, märg hein, roosid, must ploom, palsami-äädikas, aasputk, elegantne tõrv,

silo, kohviliköör, väävel, maasika-liköör, punase õuna koor, kara mell, sigarikarp, pipar, keedetud köögi-vili, õhupallikumm, tomat, mari-naad, kuivatatud puuviljad, mari-neeritud paradiisiõunad, manda-riinikoor, maasikamoos, higi, kirsid viinas, noobel atsetoon, kukekomm, sõnnik, värske kurk, Sultana rosi-nad, mandlid, kuluhein, mustikad, toores liha, süsi, männiokkad, poh-lad, sigar, kanalisatsioon, musta lei-va koorik, kaneel, pihlakad, tünni-kapsas, tilliga kurk, kiivi, köhatil-gad, talk, kirsimahl, alusmets, eba-küdoonia, Kreeka pähkli koor, sam-mal, barbariss, põldmari, lillkapsas, toffee, kreegid, ploomikivid, piima-kohv, apteegilõhnad…

Segu kõigist BarolodestOli ka üks kõlvatu eksperiment. Maitsmise järel valasime kolleegi-ga pudelitesse jäänud jäägid kokku. Lugupidavalt super-Baroloks nime-tatud vein sai seesuguse „blendimi-se” tulemusel vabaks kõigist eelmis-te, mitme tunni jooksul läbi maits-tud üksikveinide puudustest. Liigne tanniin oli kadunud, hape ei paina-nud, puuviljasus tõusis taevani ning pasta ja küüliku kõrvale sobisid imeliselt kõik ülalnimetatud kom-ponendid, sealhulgas magus tõrv ja õhupallitalk, mis loogiliselt võttes pidid ju kõik alles olema. Päälegi ei pidanud me ootama, et vein 20 aas-taga joogikõlblikuks küpsedes meie kannatuse proovile paneks. Kõik oli valmis siin ja kohe.

Seekord veine hinnates tuli tun-nistada, et Eestisse jõudnud Baro-lod on enamikus väga väärikad ja (aadli)klassi suurepärased esinda-jad, kuigi noored ja kohati sõna ot-seses mõttes (maitse)rohelised. Aeg teeb nendega imet ja kuna hindajate hulgas polnud hiromante, kes osa-nuks ennustada, mis võiks juhtuda täna ostetud pudeliga eestlaste keld-ris seistes 20 aasta pärast, valisime lemmikud nende seast, mis kohe praegu kõige enam muljet avalda-sid.

Kalle mülleR

Roman Zaštšerinskiretsept

Barolo kõrvale

Veise-tournedos aedVilJade Ja punase Veini KastmeGa

neljale

VaJa läHeb:

• pool kilo veise­sisefileed• võid• oliiviõli, soola, pipart

blanšeeritud köögiviljad:• 4–5 tk miniporgandit• 4–5 tk minisparglit• 2–3 tk minipatissoni• 4–5 kauna suhkruherneid

punase veini kaste:• 1 tl võid• 1 väike šalottsibul• hakitud porgandit• pöidlasuurune jupp tükeldatud juursellerit• 1 küüslauguküüs• 2 kadakamarja• 5 tera musta pipart• 1 loorberileht• pool klaasi kanapuljongit• 1 klaas punast veini• 120 g demi glace’i• värsket tüümiani

Vamistamine:Pruunista juurviljad koos maitseainetega võis, lisa kanapuljong, keeda niikaua, kuni alles jääb pool esialgsest kogusest. Redutseeri eraldi punane vein (samuti poole koguseni) ja lisa koos demi glace’iga kanaleemele. Keeda, kuni konsistents muutub kastmeseks. Võta tulelt, lisa tüümianioksad. 15 minuti pärast vala läbi sõela ning maitsesta soola, musta pipra ja näpuotsatäie fariinsuhkruga.

Kõige lõpuks lõika liha nel­jaks kõrgeks viiluks, pruunis­ta kiirelt kuumal pannil oliivi­õlis ja aseta 200 kraadini kuu­mutatud ahju umbes 8 minu­tiks. Serveeri liha blanšeeritud aedviljade (selleks kuumuta neid olenevalt suurusest mõ­ni minut keevas vees, kurna ning maitsesta soola, pipra ja kvaliteetse oliiviõliga) ja veini­kastmega. Juurde sobib hästi ka murulauguga maitsestatud kartulipüree, millele võib eriti luksusliku tulemuse nimel lisa­da pisut trühvliõli.

Restoran Öpakub elamust kõigile, kes peavad lugu kohalikest ja hoolikalt valitud maitsekooslustest. Põhjamaist ja tänapäevast Eesti kööki esindava Ö peakokk on mitmete auhindadega pärjatud Roman Zaštšerinski, kes suhtub toiduvalmistamisse kui põnevasse väljakutsesse, kus suurt osa mängib traditsiooniline kohalik tooraine ja sellele uutmoodi lähe­nedes eksperimenteerimine. Tänu sellele on restoran Ö valitud kahel korral 50 Eesti parima restorani edetabeli võitjaks ja ühel korral Tal­linna parimaks restoraniks.

Restoran on avatud

e–n 12–23R 12–00p 13–22

www.restoran-o.ee

pimetest

HindaJate lemmiKud:

Ceretto barolo Zonchera 2006, 14%aroom: võimsalt lillelises ja tasakaalus­tatud, kuigi üsna tammevaadises aroo­mis annavad tooni lagrits, kuivatatud ploomid, nelk ja must pipar.maitse: tugev ja struktuurne vein, mis on tuntavalt magus, täidlane ja kohati isegi robustne, ent mahlane hape loob efektse fooni apteegirohusele ja tõr­vasele keskmaitsele. Kuivatatud puu­viljadega pikitud puutolmune lõpp jääb meelde pika ja pipraselt tulisena. väga väärikas.www.bestwine.ee

bric Cenciurio barolo 2007, 14,5%a: suitsune ja tubakane, tasakaalus tumedate marjaaroomidega vein, kus on aimata küpseid kastaneid. Magusas ploomises moosisuses leidub musta šokolaadi, lagritsat, tõrva, apteegiürte ja palsamiäädikat.m: tume ja külluslikult liköörne vein, mille pikas maitses domineerib laa­gerdunud moos. vein on samavõrd tuline kui mõru, mahlane ja happene. stiilipuhas tõrvane Barolo.www.carpevinum.ee

Rivetto barolo del Comune di serralunga d’alba 2007, 14,5% a: Palju magusat šokolaadikaramelli, sekka ploomikissell ühes magusate lilleliste aroo­mide ja röstitud puiduga. Apteegiürdid. Nii võiks lõhnata ka magus tõrv.m: täidlane, mahlakas ja nauditav vein, kus suurepärase happe ja pehmete tanniiinide tasakaalu taustal on tunda magusat mahlast kompotti.www.manipenny.ee

michele Chiarlo brunate 2004, 14%a: Kuivatatud kannikeste ja roosi lõhnale lisanduvad aeglaselt avanedes suitsused mustad ploomid, kirsid ja lagrits. Klaasis seistes muutub vein aina lopsakamaks ning annab aimu mustast leivast ja palsamiäädi­kast. Pisut tõrvane.m: Nooruslikult robustne ja täidlane, klas­sikaline ja tasakaalustatud Barolo, mille magus maitse on mahlakas ja happene ning mille pehmete tanniinide vahelt leiab ohtralt küpseid punaseid marju. Järelmaitse pikk ja pisut kibuvitsamarjane.www.leipurin.ee

Cavalieri di moasca barolo 2008, 14%a: Alguses Nebbiolo d’Albat meenutav kuivatatud puuviljade lõhn muutub pokaalis kiiresti võimsaks ja animaalseks, kus lisaks tõrvale, kõdule ja sõnnikule leidub puna­seid marju, magusat kohvilikööri, rohelist tabascot, musta šokolaadi ja lagritsat.m: väga kuiv ja täidlane, külluslik Barolo, mida on juba praegu meeldiv juua ning mil­lel on hea arengupotentsiaal. Maasikasele algmaitsele lisanduvad hiljem elegantselt happesed mustad marjad.www.carpevinum.eeN

B! Te

ge

mis

t o

n a

lko

ho

lig

a. A

lko

ho

l võ

ib k

ah

just

ad

a t

eie

te

rvis

t.

sordo barolo 2008, 13,5%a: Põnev ja äärmiselt nüansirikas mahlakas bukett: esmalt punased hapud ploomid, siis alusmets ja männiokkad, põlenud tõrva­sed aroomid ja sigarikarp. Mandariinikoor, köömned.m: täidlane ja jõuliselt vürtsikas vein, kus lei­dub nii marja­ kui ka puidutanniine. Maitses on põlenud sigarit, kaneeli ja šokolaadi samavõrd kui kirsse ja üldist marjasust. Kohe joodav ja meeldivalt magus vein.www.mediato.ee

terre da Vino barolo Villa peironte 2005, 13,5%a: liköörsed ja karamellised lõhnad liidavad endas nii maasikaid kui ka tõrva. tunda on musti ploome, mõrumandlit, sidrunikoort ja piimaga kohvi.m: Jõuline ja tanniinne nauditav vein, mis vajab küpsemiseks veel mitut aastat. Praegu on tunda pohlade mõrkjust, ploomisust ning järelmaitses kakaod.Marks & spencer

la Cacciatora barolo 2007, 14,5%a: Mahlane, punamarjane lõhn tasakaa­lustab intensiivset apteegilõhnade buketti. Avanedes lisanduvad ploomid, rosinad, ürdid ja metskannikesed. Palju šokolaadisust.m: Hea arengupotentsiaaliga tuline ja täid­lane vein – ühtaegu nii külluslikult puuvilja­mahlane kui ka hapumarjaselt noor. Mustade marjade maitse on jõuline ja veidi suitsune, hape on tugevate tanniinidega tasakaalus. Järelmaitses tubakas.www.vinicom.ee

enrico serafino barolo 2007, 14,5%a: Alusmetsa toonid – sammal ja kõdu – asenduvad avanedes kirsikivi, barbarissi ja karamellistunud õunamoosiga. Kuivatatud lilled ja kergelt suitsune lagrits. Punased ploomid ja mandlid.m: täidlase ja tulise veini magusas puuvilja­suses tõusevad esile šokolaad ja kohviliköör. Jõulised tanniinid on happega tasakaalus, järelmaitses leidub jahuseid pihlakaid ja põlenud sigarit.www.tridens.ee

Giribaldi barolo 2008, 14% a: veidi liköörselt lõhnav intensiivne ja parfüümne Barolo. Kuivatatud ploomid, šokolaad ja kokteilikirsid; ebaküdoonia ja väärishallitus ühelt poolt, marineeritud kurk, köögiviljad, kumm ja apteegilõhnad teiselt poolt.m: Mõnusalt tuline ja hea happesusega liht­salt joodav vein, kus harmooniline magus esmamulje muutub avanedes täidlaseks ja mahlakalt puuviljaseks. Keskmaitse punaste­le sõstardele järgneb pikk salvine järelmaitse.www.prike.ee

Casetta barolo Case nere 1999, 14%a: lapsepõlve köharohtu meenutavate sii­rupiste apteegilõhnade vahele mahub palju puiduseid ja animaalseid (hobuse)lõhnu, ploomikeedist ja alkoholi. Massiivne, magu­sate mustade ja punaste marjade paraad. tamme­toffee. sinihallitusjuust.

m: Mahlasuse ja puidu kuivade tanniinide kooskõla kaunistavad kerge moosine liköör­sus ning meeldiv hape, mis kannab ühtlaselt pika, piprase ja kirsikivise järelmaitseni.www.wineshop.ee

tenuta Carretta barolo Cannubi 2004, 13,5% a: Kerge oksüdatsiooninüanss kaob veini aeglasel avanemisel ning tunda on komp­leksset piparmündiga kakaod. Alusmets ja kannikesed koos Kreeka pähkliga tagavad elegantse õhustiku, kus pisut suitsusel taus­tal tunneb ploome ja punamarju.m: Keskmiselt täidlane, meeldiva happe ja pehmete tanniinidega vein, kus dominee­rivad tubakas ja mõrud mandlid. vürtsises järelmaitses on Kreeka pähkleid. Otsast lõpuni silmapaistvalt kuiv, kuid hästi joodav korralik Barolo.www.vinorama.ee

balbi soprani barolo 2007, 14,5%a: väga aeglaselt avanevas lõhnas leiab väikese tammevaadi jälgi – elegantset tõrva­sust, lagritsat, kuivatatud ploome ja liköörset musta palsamiäädikat, kohvirösti ja suitsu. Moodsat stiili esindav põldmarjane Barolo.m: Jõulist tammesust, tugevat hapet ja samaväärset alkohoolsust kandvas noores, tasakaalustatud, kuid veel kinnises veinis on lopsakust ja erksust ning pikka arengu­potentsiaali. Pikk puidutolmune lõpp. tugevat toitu nõudev vein.www.kiil.ee

patrizi barolo 2008, 14%a: Parfüümne, ploomine aroom on liköörselt karamelline. vein annab avanedes elegantse šokolaadi, lagritsa ja mandlite järele lõhnava buketi, kus lisanüansiks on kõrbenud toonid.m: Ploomiselt mahlane, keskmise täidlusega, tuline ja väga tanniinne vein, mida kaunistab pikk meeldiv järelmaitse. Happene ja moo­sine, vajab pudelis rahunemiseks veel paari aastat.www.carpevinum.ee

bersano barolo nirvasco 2006, 14%a: violetseõieliste lillede delikaatne lõhn on elegantne ja kompleksne, andes võimaluse ka magusatele sinistele ploomidele, puna­marjadele ja ­õuntele. Kohati meenutab kirsilikööri.m: Magus, väga mahlane ja marjane, heas tasakaalus Barolo, kus mustikaid ja tubakat pikendab järelmaitses alkoholi tulisus ja pigi.sPi Distribution

Fontanafredda barolo serralunga d’alba, 2008, 14%a: Algsest ploomi­ ja lagritsalõhnast areneb kiiresti välja punaste õunte kompott. Küpse buketi muudab põnevaks värske kurgi nüanss.m: täidlane, veidi mõrkjas ja massiivselt mahlane pehmete puidutanniinidega vein, kus pikale vürtsikale lõpule eelneb maasika­ne moosisus ja kakaoküpsiste maitse.www.liviko.ee

moscone barolo 2007, 14,5%a: väävlisest ja animaalsest veinist õhkub vana kooli karakterit – pole vanillisust ega tammeparki, vaid hoopis marineeritud köögi vilju, musta köömneleiba, jahvatatud kohvi, kuivatatud ploome, lagritsat, palsami­äädikat ja tõrvast suitsusust.m: täidlane ja mahlakas vein on magus, mõõdukalt happene ja mõrkja tulise järel­maitsega. Domineerivad rohelised motiivid, veidi on musta pipart ja põldmarju. liköörne ja sirgjooneline jook.www.italia.ee

la spinetta barolo Vigneto Garretti 2008, 14,5%a: Barololikult kirev – toore liha lõhnaga lii­tuvad magusad puuviljad, mustad ploomid, apteegiaroomid ja rohelised köögiviljad. Pikantsust võimendavad higi, kautšuk ja robustne, värsket asfalti meenutav pigisus. Avanedes jääb lõhnama kuluheina järele.m: Magusa ja täidlase maitsega kaasneb võimas ning tuimestav happesus. vein on jõuline ja piprane, nooruslikku, kuid meeldi­vat tanniinsust tasakaalustab ümar marjasus. lõpp on pikk ja vürtsine. tulevikuvein, avada viie aasta pärast.www.vinorama.ee

13

pimetest

barolosid uurisid restoranis Ö (vasakult): Kalle Müller, veiniajakirjanik ja juunior­sommeljee; igor sööt, veinikoolitaja ja sommeljee; Arne Pajula, veinikoolitaja ja veinikirjutaja; toivo voit, sommeljee; triinu van Buuren, sommeljee (Bestwine); tanel eigi, veiniajakirjanik; Matti timmermann, veinikoolitaja; indrek Poolak, sommeljee.

www.tridens.eu

15

teleKOKK

Saade „Cake Boss” pole pel-ga lt kok asaade, see on tõsielu sari. Ühes New Jer-

sey pagari äris töötavad koos ema, poeg, neli tütart, nende abikaasad, lapsed ja sugulased.

Kogu elu pagarikojasBuddy Valastro on neljandat põl-ve pagar. Tema anne küpsetamises ja kookide dekoreerimises avaldus juba varases eas ning oli loomulik, et juba lapsena asus ta tööle oma va-nemate pagariäris. Isa kõrval tegut-sedes ja õppides kasvas poisist tipp-kondiiter ning pere suureks unistu-seks oli viia Carlo pagariäri abso-luutsesse tippu.

Kui Buddy isa suri, oli poiss kõi-gest 17aastane ja äri tuli jätkata ilma perepeata. Ema ja neli vanemat õde usaldasid juhtimise Buddy õlgade-le. Noormees jätkas isa sissetalla-tud rada, kasutas põlvest põlve pä-randatud vanu häid retsepte, täius-tas neid uute trendidega ja võttis ka-sutusele uue tehnoloogia.

Ligi kahekümne aastaga on Buddy teinud isa pärandatud väike-sest pagariärist Hobokani linnaosas juhtiva kondiitriettevõtte New Jer-seys. Uus 55 000 m² nüüdisaegne te-

buddy tõelised tordiimedKes juhuslikult telekapulti klõpsides on sattunud tlC kanalile, see tõenäoliselt teab, kes on Buddy valastro. Kolm korda päevas jookseb sari „Cake Boss”, kus Buddy koos oma perega imelisi torte valmistab.

has toodab tuhandeid torte nädalas, samas on nende kaubamärgiks jää-nud ikkagi ülivinged tellimustordid.

„Cake Boss” – ühe pere töökas nädalSaade „Cake Boss” näitab, milliseks kujuneb ühe pagariäri töönädal. Pereäris tegutsevad peale Buddy ka tema neli õde, nende abikaasad, li-saks mõned sugulased. See on itaa-lia suurpere argielu koos murede, rõõmude ja intriigidega. Pearollis astuvad aga üles uhked tellimustor-did, mida ühe saate jooksul tehakse valmis vähemalt kaks. Sarja esma-esitlus toimus 19. aprillil 2009, tä-naseks on filmitud 109 osa.

Võib öelda, et sõnad „vinge” ja „uhke” ei ole nende tortide kirjel-damiseks piisavad – elusuuruses

bartolo „buddy” Valastro, Jr – Carlo’s Bake Shopi juhataja ja peakondiiter. Alus­tas tööd isa pagariäris 17aastaselt (1994). elisabetta „lisa” Valastro (neiupõlve­nimega Belgiovine) – Buddy abikaasa, neil on neli last: Sofia, Bartolo „Buddy” III, Marco ja Carlo Salvatore.mary Valastro pinto – Buddy ema. 2010. aastal läks pensionile, sealt alates saates episoodiliselt.salvatore „sal” picinich – Buddy kõige usaldusväärsem töötaja. Pagariäris tegev juba Buddy isa ajal (alates 1964). Sarjas ku­ni 2010. aasta alguseni, mil haigestus vähki ja suri 30. jaanuaril 2011.Grace Faugno – Buddy vanim õde. Töötab pagariäris müüjana­kassapidajana.Joseph „Joey” Faugno – peapagar. Abi­elus Buddy õe Grace’iga, neil on kaks last: Robert ja Bartolina.

maddalena Castano – Buddy õde. Töötab pagariäris müüjana­kassapidajana. mauro Castano – kondiiter ja Buddy parem käsi. Maddalena abikaasa, neil on kolm last: Dominique, Buddy ja Mary.mary sciarrone – Buddy õde. Töötab pa­gariäris konsultandina. Ta on abielus ja ka­he lapse ema.lisa Gonzalez – Buddy noorim õde. Töö­tab pagariäris müüjana­kassapidajana. Oli abielus Buddy assistendi Remigio „Remy” Gonsalezega, kolme lapse ema.danny dragone lähedane perekonnasõber. Teeb pagariäris kõiki töid, pagariäris töötab ka tema tütar Tatiana.Frank „Frankie” amato Jr – Buddy nõbu ja Buddy poja Marco ristiisa. Töötab pagari­äris dekoraatorina.anthony bellifemine ja maurizio belgiovine – Buddy sugulased. Töötavad kohaletoimetajatena.Ralph „Ralphie boy” attanasia iii – pagari­äri kujur.dana Herbert – intern, saate „Next Great Baker” 1. hooaja võitja.marissa lopez – intern, saate „Next Great Baker” 2. hooaja võitja.

pood asub, ümber Carlo’s Bakery Way’ks.

Muud kokasaated ja raamatudLisaks „Cake Bossile” on Buddy pea-osaline teises populaarses kokasaa-tes „Next Great Baker”, kus paga-rid ja kondiitrid võistlevad rahalis-te auhindade nimel. Võitja saab töö-le Carlo pagariärisse. Seda saatesar-ja on vändatud kahel hooajal.

Buddy pole mitte ainult selle saate peakohtunik. Ta on eeskuju ja etalon. Näiteks peavad võistlejad aja peale meeskonnaga valmis tegema tordid, mis sarnanevad Buddy teh-tutega. NB! Buddy teeb pumatiga kaetud, lillede ja kreemiviirudega ehitud tordid valmis minutitega(!), meeskondadel kulub selleks korda-des rohkem aega.

Möödunud aastal hakkas jooks-ma ka telesari „Kitchen Boss”, kus Valastrod jagavad oma perekonna retsepte.

Buddy’l on ilmunud kaks raa-matut. Esimene „Cake Boss: Sto-ries and Recipes from Mia Famig-lia” nägi ilmavalgust Carlo pagari-äri 100. sünnipäeval (2010) ja teine „Baking with the Cake Boss: 100 of Buddy’s Best Recipes and Decora-ting Secrets” möödunud aastal.

Külli VäRniK

Kes on kes saates „Cake Boss”?

tordist koopia oma naisele pulma-aasta päevaks, 10ruutmeetrine tort koos liikuvate rongidega Hobokani linnaosa raudteejaamale, 100 meet-ri pikkune tort Carlo pagariäri saja aasta juubeliks jne-jne – need on vaid mõned näited. Detailirohkus ja tõetruu esitlus on see, mis tegelikult tordid kuulsaks on teinud. Need on hinnatud parimateks nii kokandus- kui ka pulmaajakirjades. Populaar-se telesaate „Today’s Show” vaata-jad hääletasid Carlo pagariäri tor-did Ameerika parimateks.

Hudson Reporter nimetas tä-navu Buddy Hudsoni maakonna 50 kõige mõjukama inimese hulka, tuues põhjuseks, et Buddy on Hobo-keni linnaosale toonud samavõrra kuulsust, kui seal sündinud Frank Sinatra ja seal leiutatud pesapall. Carlo pagariäri on saanud turismi-magnetiks ja möödunud aastal ni-metati tänavanurk, kus ajalooline

50 paRimat restOrANi

17

2.1.

TchaikovskyTeine, aga ärge lootkegi, et igavene!

Senistes edetabelites on Tchaikovsky parandanud oma positsiooni järjekindlalt. Eelmise aasta teine koht seekord veel aga esimeseks ei vahetunud.

Žürii pidi otsustama, kumb kahest parimast on aasta jooksul roh­kem edasi arenenud. See ei olnud kerge otsus. Tchaikovsky tase on kõigutamatult ühtlane. Ilma selle restoranita ei oleks Tallinn nii hea toidu linn kui praegu.

Restoranide paigutamine mingisugusesse järjestusse on alati sub­jektiivne. Külastaja süda tuleb võita iga kord, kui ta uksest sisse as­tub. Sellega saab Tchaikovsky hakkama meisterlikult.

alexanderalati saab minna veel paremaks.

Eesti parimate söögikohtade edetabeli koostamise viie aasta jook­sul on olnud vaid kaks võitjat. Kolmandat aastat järjest läks võit Muhu saarele. Igav?

Kaugel sellest. Kuna hindajad on samad, loeb see, palju hinna­tav on aasta jooksul edasi arenenud. Ja esimesel on järelejäänud arengu ruumi alati kõige vähem.

Alexander on endale võtnud küllaltki kitsa niši – Põhjala saarte köök. Selles ei saa minna kuigi kaugele, küll aga sügavale. Alexand­ri võime kogu aeg midagi uut oma väikesel alal leida on hämmas­tav. See ongi talle toonud parima restorani tiitli kolm aastat järjest. Ja see võime ei näi raugevat.

2012. aasta edetabelis on söögikohad taas ilusasti ühes pingereas. Vahepealsetel aastatel oli tähtis, kes on esime­ne kohapeal või mingis kategoorias. Nüüdseks on hea toi­du tähtsus kasvanud nii määratult, et geograafia ja kate­gooriate piirid on murdunud.

Kas Hiina köök saab võistelda Eesti köögiga. Kas söök­la saab võistelda peene restoraniga? Jah, saab! Ja iga päev nad tegelikult võistlevadki. Sööja hääletab jalgade­ga – need viivad suu ühte kohta meeledi, teisele aga ei lä­he ligilähedalegi.

Edetabel sai maitsvam kui iial varem. Ja ka emotsioo­ne kutsus esile suisa mitu korda rohkem. Järelikult – hea edetabel.

Pingerida pannakse kirja Eesti söögikohtade võtmetöö­tajate arvamuste põhjal. Oma isikliku, seitsmest kõige pa­remast söögikohast koosneva edetabeli koostavad söögi­kohtade juhid, peakokad ja sommeljeed. Iga kellegi poolt paremate hulka nimetatud söögikoha töötajad saavad ka ise arvamust avaldada. Viit kuni kümmet enim nimetatud söögikohta külastavad ja hindavad veel Eesti ja välismaa toiduajakirjanikud. 50 Eesti parimat söögikohta on kõigi nende arvamuste summa.

2012. aastal valiti parimad söögikohad Baron Philippe de Rothschildi veinimaja toetusel.

Jätkuvat isu teile sellest tabelist juhindumisel!

teKst: aiVaR HansOnpilt: lauRi laan

– söögikoht asub väljaspool Tallinna

– uus tulija

Pädaste mõis, Muhu saar | tel 454 8800info@padaste.ee | www.padaste.ee

Vene 9, Tallinn | tel 600 0610tchaikovsky@telegraafhotel.com | www.telegraafhotel.com

50 paRimat restOrANi

18

4.

5.

3.

6 .

chediTallinna magnet.

Chedi on kindlasti Eesti tuntumaid restorane väljaspool kodumaad. Sel aastal toimus üks tähtis muudatus, mis peaks Chedi rahvus­vahelist tuntust ja tunnustust veelgi tõstma – vahetus peakokk. Res­torani kööki juhib nüüd varem Londoni Hakkasanis sous chef ’ina töötanud Goh Wee Boon.

Chedi on magnet, mis tõmbab ligi hea toidu sõpru lähedalt ja kau­gelt. Chedi on ainulaadne. Kui te ei usu, paluge ennast viia Chedi kööki. Toiduvalmistamist niisugusel moel, nagu seal näha võib, koh­tab vaid väga üksikutes restoranides kogu maailmas.

okorõõmujagaja.

OKO kõrge koht selle aasta edetabelis oli igati oodatud. Tallinna vana linn ei ole juba mõnda aega enam ainus võimalik paik hea res­torani avamiseks. Restoranid kolivad ridamisi kesklinnast kaugema­le ja toorainele lähemale.

OKO puhul peaks siis eeldama, et kala tuleb siitsamast merest. Aga võta näpust! OKOst sai kiiresti nii suur äri, et kohalikud ranna­kalurid selle varustamisega toime ei tule. Küll aga jagab oma mait­seid meeleldi samuti sealsamas kõrval kasvav mets.

Söö ja tunne elust rõõmu – niisugune on OKO juhtmõte. Ja seda kliendid kuulekalt teevadki. Restorane, mis suudavad pakkuda ehe­dat rõõmu, ei ole kunagi liiga palju.

PõhjakaPõhjalikult hea toit.

Põhjakal toimetatakse põhjalikult. Kui midagi ette võetakse, siis te­hakse see ka ära. Läbimõeldult, põhimõttekindlalt, eesmärgipära­selt.

Põhjaka on Eesti kohaliku toidu lipulaev. Seal viibides on külalise­le kõige kergem seletada eestlase olemust. Kui Põhjaka side ümb­ritseva maailmaga mingil põhjusel äkki ära kaoks, elataks seal oma elu ikka samamoodi edasi. Sest isetehtud hoidised on keldris, aia­maa siinsamas kõrval ja kanala samuti. Ainult sead peaks veel võt­ma ja rohkem kartulit maha panema. Küll nad ükskord nii ka teevad. Siis kui pakilisemad toimetamised tehtud.

leiblemmiklaps.

Leib Resto & Aed on pretensioonikas nimi. Leib on eestlasele toidu sümbol ja niisuguse nimega võib kas õnnestuda või täiesti kõrbeda. Vahepealseid valikuid ei ole.

Leib valis õnnestumise. Avamise päevast alates on seal iga päev palju rahvast, olenemata kella­ või aastaajast. Toit on valmista­tud kodumaisest ja alati hooajalisest toorainest. Talunikega tehtava koostöö poolest on Leib teistele teenäitaja. Jookide ja söökide sobi­tamise poolest aga klass omaette. Üks Leiva omanik Kristjan Peäske on viimaste aastate vääramatu Eesti esisommeljee.

Leib on selle aasta edetabelis kõige kõrgemale tõusnud uus resto­ran. Meie lemmiklaps.

Punase laterna 1, Kaberneeme sadam | tel 609 8148oko@okoresto.ee | www.okoresto.ee

Sulevimägi 1, Tallinn | tel 646 1676info@chedi.ee | www.chedi.ee

Mäeküla, Paide vald, Järvamaa | tel 526 7795pohjaka@pohjaka.ee | www.pohjaka.ee

Uus 31, Tallinn | tel 611 9026info@leibresto.ee | www.leibresto.ee

50 paRimat restOrANi

19

9. 10.

8.7.

Moonsaagu neid palju.

Kui Moon avati, oli tegu esimese söögikohaga, mis pakkus head toi­tu hea hinnaga. Kokkuhoid saavutati asukoha ja kunsti arvelt. Vä­hem käsitööd ning mitte kõige kallim krunt ja tooraine, aga selle eest on külalisel võimalus endale hea söögi nautimist tihedamalt lubada.

See tekitas murrangu ning nüüd on konkurents segmendis väga tugev. Erinevalt enamikust on moonikatel hea meel, kui konkuren­tidel hästi läheb. Neile ei ole tähtis olla esimene. Neile on tähtis, et häid söögikohti oleks palju.

See soov täitub pisitasa, aga järjekindlalt.

nehnii nende moodi.

Eesti on suur maa. Vastupidiselt seniarvatule. Seda tõestasid mehed ja naised väikeselt Muhu saarelt, kui avasid Tallinnas oma restorani.

Enne seda oli meil kombeks rääkida Eesti köögist ja selle väiksu­sest. Siis aga tulid muhulased ning hakkasid pakkuma toitu nii na­gu nende saarel ja teistel lähematel saartel kombeks. See toit on väga nende moodi. Aga hoopis teistmoodi kui näiteks Lõuna­Ees­tis Setu maal.

Omamoodi toit sai kiiresti populaarseks ning hooajaliseks restora­niks kavandatud Neh pakub nüüd süüa aasta ringi. Tallinnas on palju vaba ruumi toidule Eestimaa erinevaist paigust. Tulge ainult!

bordoosüdametemurdja.

Bordoo peakokk Tõnis Siigur pälvis äsja hotelliketi Relais & Châteaux trofee Rising Chef Trophy 2013. Aga kahjuks või õnneks ei lähe kõik auhinnad alati ühte kappi. Eesti 50 parima restorani lõpphindamisel ei olnud Bordoo päev.

Suure tõenäosusega on Bordoo restoranina parem, kui lubab eel­dada selle koht edetabelis. Aga niisugune on restoraniäri karm pool. Võidujooks käib iga külastaja südame võitmise nimel ja algab alati pihta sellest hetkest, mil restoraniuks avaneb.

Bordool on arvel kadedaks tegev arv võidetud südameid. Mõni jäi küll sel aastal võitmata, aga nende noppimiseks on aega veel küll.

ribenagu hea vein.

Märkamatult on restoran Ribe saanud viieaastaseks. Enamasti tä­hendab niisugusesse ikka jõudmine seda, et edaspidiseks eduks on tarvis põhjalikku värskendust. Ribe puhul mitte. Ribe värskeneb ko­gu aeg ja on tänu sellele alati heas vormis.

Vene tänavat kutsutakse Tallinnas ka restoranitänavaks. Siin on restorane igale maitsele ja konkurents käib omaette. Tänava pari­mad on kindlasti ka kogu Eesti parimate hulgas. Ribe on oma täna­va teine.

Olgu nende edetabelitega, kuidas on. Fakt on see, et Ribe on läi­nud iga aastaga aina paremaks. Täpselt nagu hea vein.

Võrgu 3, Tallinn | tel 631 4575kohvik@kohvikmoon.ee | www.kohvikmoon.ee

Lootsi 4, Tallinn | tel 602 2222info@neh.ee | www.neh.ee

Pikk 71 / Tolli 2, Tallinn | tel 630 6300info@threesistershotel.com | www.threesistershotel.com

Vene 7, Tallinn | tel 631 3084info@ribe.ee | www.ribe.ee

50 paRimat restOrANi

20

13. 14.

12.11.

boccanähtus omaette.

Enamasti tüdinevad pidevalt uut otsivad restoranikülastajad söögi­kohast, kus mitte midagi ei muutu, päris kiiresti. Siiski on üksikuid restorane, mida soovitakse näha muutumatuna. Nendes käiakse aeg­ajalt nautimas ühtesid ja samu toite. Rahulolematus vallandub siis, kui harjumuspärane roog on menüüst järsku kadunud. Niisugu­seid kohti nimetatakse aukartusega klassikaks.

Bocca tegi Tallinnas ajalugu, kui kohe avamise aastal platseerus maailma 50 parema restorani seas 15. kohale. Pärast seda pole talle erilist tähelepanu jagunud, aga nüüd on vist jälle aeg temast rääki­da. Peagi täitub juba kümme aastat muutumatust. Klassika? Pigem klassikate klassika!

la boTTegaitaalia, nagu peab.

Sellest ajast, kui Tallinn sai nime Taani linnana, on väga palju vett merre voolanud. Kui täna peaks Tallinnale nime panema, oleks see pigem Itaalia linn. Nii palju on siin Itaalia söögikohti. Kogu aeg üks avatakse ja teine suletakse.

Ja nagu ikka – kvantiteet ei tähenda veel kvaliteeti. Kui hoolite vii­masest, ei ole valikuid enam üleliia palju. Üks nendest on kindel – La Bottega. Püsinud parimate restoranide edetabelis avamisest saa­dik. Ja jääb sinna tõenäoliselt sulgemiseni, sest kõik selles kohas on nii, nagu peab.

doMinicsisemiselt ilus.

Dominic on restoran, millest räägitakse tähelepanuväärselt vähe. Kui restoranist räägitakse vähe, on see kindlasti ohu märk, sest kui ei ole põhjust rääkida, ei ole ka põhjust sinna minna.

Kui aga Dominici siiski siseneda, hakkab kohe silma, et külasta­jaid on tähelepanuväärselt palju. Küllap on see märk eestlaste kin­nisest olemusest. Sellest, mis on korras ning toimib tõrgeteta, liht­salt ei räägita.

Dominic näitab, et hea hooajaline toit ning sinna juurde valitud sobivaim vein peaksid tänapäeval olema juba nii loomulikud, et sel­lest ei olegi vaja ilmtingimata rääkida. Niisama märgiline on Domi­nici aadress internetis: www.restoran.ee. Sellega ongi kõik öeldud.

ÖTeenäitaja vaikimine.

Eelmisel neljal aastal edetabeli kõige teravamas tipus olnud Ö on sel aastal teise kümne keskpaigas. Juhtus midagi? Ei juhtunud. Ö on ol­nud võrdselt hea kõik need viis aastat, ainult esimesel neljal oli üks Eesti köögi kõige aktiivsemaid teenäitajaid. Viiendal aastal kadus aktiivsus ära.

Midagi pole teha, teenäitajalt oodatakse tee näitamist, mitte pel­galt esimeste seas olemist. Aga need, kellel on võimalus pääseda Ö söögisaalist köögipoolele, teavad rääkida, et seal keedetakse paras­jagu midagi ootustele vastavat.

Ootame põnevusega!

Olevimägi 9, Tallinn | tel 611 7290bocca@bocca.ee | twww.bocca.ee

Vene 10, Tallinn | tel 641 0400dominic@restoran.ee | www.restoran.ee

Vene 4, Tallinn | tel 627 7733info@labottega.ee | www.labottega.ee

Mere pst 6e, Tallinn | tel 661 6150restoran@restoran­o.ee | www.restoran­o.ee

50 paRimat restOrANi

22

16 .15.

17. 18.

Mekkeesti köögi mitmekesisus.

See, et MEKK on hakanud rääkima mitmekesisest Eesti köögist, on iseenesest päris suur uudis. Siiani oleme ikka kurtnud vastupidist.Moodne Eesti köök võib tunduda piiratud ja kesine. Aga siis on te­gu kammitsetud mõttemaailmaga. Kui kasutame ära oma ajalooli­sed mõjutused Saksamaalt, Venemaalt ja Skandinaaviast ning liida­me nendega kohaliku kordumatuse, saamegi niisuguse toidu, mille pärast ei peljata maha sõita pikki vahemaid.

MEKK on leidnud, et alguses kitsukesena tundunud teel on tege­likult laiemaid kohti ja põnevaid käänakuid. Mitte iga MEKKi toit ei pruugi sobida, kuid huvitavad on seal kõik road ja seda alati.

horisonTkunsti maitsmine.

Tallinna seni kõige kõrgemal asunud restoran loovutas oma posit­siooni sel aastal avatud Teletorni omale. Aga teisi positsioone käest antud ei ole. Pigem vastupidi – oma tegemistes on Horisont kind­lus ise.

Horisont lubab pakkuda Euroopa valitumaid roogasid, parimaid hooajalisi tooraineid ning oivalisi ja üllatavaid maitseelamusi. Mitte ainult ei luba, vaid pakubki.

Restoran oma tutvustuses ahvatleb maitsma kunsti. See võib kõ­lada pisut ninakalt ja ülespuhutuna, aga sealt lahkudes tuleb tun­nistada, et seda, mida maitstud sai, võib täitsa kindlasti nimetada kunstiks.

la dolce viTanagu hea vein.

Ringmäng Tartu moodi. Paremate hulgas on aasta­aastalt enamas­ti samad söögikohad, aga kõige parem on igal aastal uus. Nüüd on La Dolce Vita kord.

Restoran ei ole kaheksa tegutsemisaasta jooksul mitte millegi poolest muutunud. Ühtedele saab niisugune asi saatuslikuks, teiste­le mitte. Kui edetabelit läbi aegade vaadata, hakkab silma, et lihtsalt olemine tuleb kasuks ennekõike Itaalia restoranidele.

Ja La Dolce Vita lähebki lihtsalt olemas olles iga aastaga pare­maks. Samamoodi nagu hea Itaalia vein.

suPelsaksadnii Pärnu.

Supelsakste tänavune väga kõrge koht edetabelis on paljudele ülla­tus. Kuna Pärnu söögikohtadest pääses tabelisse vaid kaks, on see kindlasti ka mõnele pinnuks silmas.

Aga kui vaadata teisest linnast tulnu pilguga, ei ole raske mõista, miks just sellest kohvikust lugu peetakse. Aga sellepärast, et Supel­saksad on... nii Pärnu. Olgu suvi, sügis, talv või kevad.

Selle aasta edetabelis on mitteformaalsed söögikohad esitanud formaalsetele tõsise väljakutse. Kas linna parim söögikoht peab tä­hendama valgeid linu ja musta riietatud kelnereid? Ei pea. Enam ei pea.

Suur­Karja 17/19, Tallinn | tel 680 6688info@mekk.ee | www.mekk.ee

Tornimäe 3, Tallinn | tel 624 3000horisont.tallinn@swissotel.com | www.horisont­restoran.com

Kompanii 10, Tartu | tel 740 7545ladolcevita@ladolcevita.ee | www.ladolcevita.ee

Nikolai 32, Pärnu | tel 442 2448kohvik@supelsaksad.ee | www.supelsaksad.ee

50 paRimat restOrANi

23

19.

22.

20.

21.

TaMMuriuutmoodi talu.

Talu on olnud läbi aegade Eesti põllumajanduse sümbol. Talud kas­vatavad saadusi teiste toidulauale. Ja neid saadusi on tarvis palju, sest enamik eestlasi elab linnas. Rakkus pihud, raskest tööst vim­mas selg – niisugustena kujutatakse ette talunikke. Süüakse lihtsat ja rammusat toitu, sest teistsugust ei teatagi.

Tammuri talus ununevad niisugused ettekujutused silmapilk. Tootma ei pea rohkem kui iseenda tarbeks. Ning kõige õigem on see vähene toodang kohapeal maksimaalse lisaväärtusega ehk val­mis restoranitoiduna maha müüa.

Tammuri talurestoran on talupidamises täiesti uus viis. Saagu nii­suguseid talusid Eestis palju!

crukiirelt populaarseks.

Kui 50 parima restorani hääletamine algas, oli Cru vaid paar kuud vana, kuid see ei takistanud teda otsekohe nimekirja pääsemast. Kuigi restoran selgelt alles otsib oma teed ja kohta, on sinna minnes üks asi kindel. Süüa on seal alati huvitav. Menüü uueneb sageli ning söögi ja joogi sobitamisele pühendatud üritused toimuvad lausa iga nädal. See teeb Crust praegu ühe Eesti kõige aktiivsema restorani. Aktiivsus teeb aktuaalseks, aktuaalsus populaarseks.

F-hooneTõmbab ligi.

Küllap on restorani­aastad pikemad kui päris aastad. Eelmisel aas­tal oli F­hoone edetabelis ninakas uustulnuk. Sellel aastal võib teda nimetada juba magnetiks. Keset tööstuslikku tühermaad asuv koht tõmbab ligi nii tühja kõhuga inimesi kui ka asutusi – kohe üle tänava alustas tegevust veel teinegi tähelepanuväärne söögikoht.

Kalamaja kant areneb jõudsalt ja maitsvalt. F­hoone pakub süüa endiselt lihtsalt, maitsvalt ning väga taskukohaste hindadega. See eeskuju on teistele restoranidele vabalt järgimiseks ja kopeerimi­seks, sest F­hoone omanäolisust ohustada ei ole võimalik.

TruFFeTartu dändi.

Aasta­aastalt jõuavad Tartust edetabelisse peamiselt ühed ja samad söögikohad. Ainult järjestus on neil iga kord erinev. Möödunud aasta Tartu parim – Truffe – on sel aastal linna teine.

Kui Truffe’i peaks kuidagi iseloomustama, võiks selle kohta öelda Tartu dändi. Häbenematult pisut edev ja avangardne, alati moodne ja rõõmsameelne. Nad ei hoia oma oskuseid ja nippe salajas, vaid jagavad temaatiliste pidusöökide ja kokakursuste käigus kõiki oma teadmisi lahkelt teistega.

Tartu ilma Truffe’ita oleks palju igavam linn.

Tammuri talu, Mäha küla, Otepää, Valgamaa | tel 5358 5140erki@tammuri.ee | www.tammuri.ee

Telliskivi 60a, Tallinn | tel 680 1114fhoone@gmail.com

Viru 8, Tallinn | tel 614 0085indrek@crurestoran.eu | www.crurestoran.eu

Raekoja plats 16, Tartu | tel 558 3444caffe@truffe.ee | www.truffe.ee

50 paRimat restOrANi

24

23. 24.

25. 26 .

luccaToit veini juurde.

Lucca on esiviiekümne edetabelis üks kahest, mis toob kõik resto­ranis pakutavad veinid ise Eestisse. Kui mõni hakkab väga meeldi­ma, saab seda ka koju kaasa osta – ja poe­, mitte restoranihinnaga.

Veini pärast tasub päris Tallinna veeres asuvasse Luccasse aga minna kindlasti. Kõik pudelid pärinevad Itaaliast, oma piirkonna pa­rimate hulka kuuluvatelt veinimeistritelt, kes kasvatavad viina marjad ise.

Veinile pühendumisest hoolimata ei ole Lucca mitte vinoteek, vaid ikkagi restoran. Kuigi õigem oleks siin kõigepealt valida maitsmiseks üks tundmatu pudel ning lasta teenindajal selle juurde soovitada so­bivaim toit.

MerMerhobist sai töö.

Nüüd, mil Eesti 50 parimat söögikohta ei ole enam eri kategooria­tes, vaid ühtses pingereas esimesest viiekümnendani, tuleb paljudel enesekesksetel neelata alla mõru pill. Otse pingerea keskel troonib kodurestoran!

See restoran on MerMer. Kokk ei ole proff ja restoran ei ole resto­ran, sest see on inimeste kodu. Ometi meeldib kõigile. Nii tegijate­le kui ka külastajatele. Töökoha ja kodu, ameti ja hobi piirid on ka­dunud.

Restoranipidajaks ei pea ilmtingimata õppima, selleks võib ka sün­dida. Või kasvada.

aedTervisele kasulik.

Keskmise eestlase söömisharjumused on tervislikkusest kaugel. Kül­lap seepärast võib restoranis Aed einestades kuulda ka võõrkeeli keskmisest enam. Aed on nimelt üks väheseid Eesti söögikohti, mille menüüs on tähtis osa taimetoidul.

Taimetoitudega maitseüllatuste pakkumine on praegu moes. Ko­kalt nõuab see keskmisest laialdasemaid teadmisi ja oskusi. Nendest Aia köögis puudust ei tunta. Veel paar aastat tagasi oli Aed kõige ökoloogilisem restoran Tallinnas, aga siis tegi masu omad korrektii­vid. Nüüd proovib Aed jõuda tagasi sinna, kus kord juba oldud on.

sFäärMoodsalt vanamoodne.

Sfääri kauplus tõmbab ligi moekaupade väga hea valikuga. Kuigi müügipinda pole teab mis palju, jätkub siin tegevust päris pikaks ajaks.

Pika ajaga läheb kõht tühjaks või tuleb janu kallale. Aga pole hullu, sest mõlemale saab leevendust siitsamast. Nagu poes, pakutakse ka söögi kohas moodsat retrostiilis sööki. Toit on moodne, aga portsjo­nid vanamoodsalt suured, nii et ühest roast saab kõhu täis ja mõni­kord rohkemgi.

Eraldi kiitmist väärib Sfääri veinivalik. Tulemuseks on see, et aega kulub siin alati rohkem, kui algselt plaanitud.

Keskpäeva tee 1, Tiskre | tel 655 5923lucca@restoranlucca.ee | www.restoranlucca.ee

Juminda poolsaar, Kolga­Aabla, Jaaniranna | tel 513 4590merrit@mermer.ee | www.mermer.ee

Rataskaevu 8, Tallinn | tel 626 9088aed@vonkrahl.ee

Mere pst 6e, Tallinn | tel 5699 2200resto@sfaar.ee | www.sfaar.ee

50 paRimat restOrANi

25

27.

29. 30.

28.

MeaT MarkeTjulgelt eristuv.

Meat Market tõi Tartu söögikohtade sekka tubli puhangu värsket tuult ja teistmoodi mõtlemist. Tegelikult on see koht ainulaadne ko­gu Eestis. Ja julge pealehakkamine tasus ära.

Huvi steak ’ide ja kokteilide vastu on suur. Nüüd tuleb hoida taset ja mitte paigale jääda (nagu Tartus juhtuma kipub), vaid trendilainel edasi surfata. Liharestoranide seas on konkurents üllatavalt väike, kokteilimaailmas tuleb kliendist alati mõni samm ees olla.

Meat Marketi kollektiiv on noor ja tarmukas. Küllap õnnestub.

PlaTzilma sõnadeta.

Restoranidel on kombeks oma kodulehel ja muudes kohtades, kus enda tutvustuseks ruumi, rääkida pikalt filosoofiast ja põhimõtetest. Platz jagab enda kohta ainult kõige tähtsamat informatsiooni: aad­ress, menüü, joogikaart, meeskond. Rohkem juttu ei tehta. Selle ase­mel tehakse süüa.

Niisugune ülim praktilisus kandub üle ka restorani klientidele. Pla­tzis käiakse söömas, sest kõht on tühi. Platz täidab tühja kõhu hea söögi ja selle kõrvale hästi sobitatud joogiga ning see ei võta väga pikalt aega. Mida peakski ühelt restoranilt veel tahtma?

neroPõlemine.

Rooma imperaator Nero läks ajalukku sellega, et väidetavalt põle­tas maha suurema osa Rooma linnast. Tallink Spa Hotelli restorani­le on Nero väga õige nimi, sest ka seal toimub põlemine kogu aeg.Aga mitte mahapõlemine, vaid sisemine põlemine. Nero toitusid kas kiidetakse või laidetakse. Ükskõikseks ei jäta need mingil juhul.

Iseenesestmõistetavusega paneb Nero endast rääkima kõik ini­mesed, kes seal korra käinud on. Enamasti ei kulge jutt rahulikult, sest Nerost kõneldes süttitakse samuti põlema. Vot niisugune res­toran on Nero.

gloriaajaloo hiilgus.

Gloria eelkäija, lokaali Dancing Paris lugu algas 1936. aastal hiilga­valt. Ruumid olid uhked, muusika hea ning süüa sai eeskujulikult ja igal ajal. Paraku jäi see lugu üürikeseks. Algas Eesti ajaloo tuultepöö­ris, millesse ka Gloriaks ümber nimetatud asutus kaasa kisti.

Olla osa ajaloost tundub olevat selle koha saatus ja käekäik. Aga ajalooga on Eestil oma suhe. Enamasti mäletatakse raskusi ja kan­natusi. Vähem meenutatakse hiilgust ja head käekäiku. Missuguse­na mäletame Gloria praeguseid tegemisi­toimetusi, selgub mõne aja pärast.

Küütri 3, Tartu | tel 653 3455info@meatmarket.ee | www.meatmarket.ee

Sadama 11a, Tallinn | tel 630 1018spahitel@tallink.ee | www.hotels.tallink.com

Roseni 7, Tallinn | tel 664 5086info@platz.ee | www.platz.ee

Müürivahe 2, Tallinn | tel 640 6800gloria@gloria.ee | www.gloria.ee

50 paRimat restOrANi

26

33. 34.

32.31.

koMeeTei ole raketiteadus.

Kohvikult, mis kannab nime Komeet ja asub kaubanduskeskuses ni­mega Solaris, oskaks oodata täheteadlaslikku lähenemist ka söögile­ joogile. Aga võta näpust, seda ei ole! Kui viibida seal omaette, või­vad lummavad vaated viia ka lennukatele mõtetele. Aga igasugune lendamine põhineb alati palju maisematel väärtustel. Toit kaasa ar­vatud.

Nii annabki Komeet igapäevast toitu lennukatele inimestele ning mõlemad on rahul.

rucolaenam ei üllata.

Rucola tõus Eesti paremate söögikohtade hulka kohe pärast esimest tegevusaastat oli üllatus. Eelmine aasta hakkasime Rucola headuse­ga juba ära harjuma. Sel aastal on see saanud loomulikuks.

Rucolasse ei minda üllatusi otsima. Rucolasse minnakse kindla peale välja. Rucola on püsiklientidele otsekui osa igapäevasest elust. Alati avatud, kui kõht on tühi (ka hommikuti). Kui pärast söömist te­kib soov häid maitseid koju kaasa võtta, saab seda teha siinsamas asuvas kaupluses. Pikka iga Rucolale!

neikidhea kaaslane.

Neikid on edetabeli uustulnuk. Ometi tundub, et see restoran on ek­sisteerinud väga kaua. Sest teda jätkub igale poole.Olgu üritus milline tahes – kui Neikid kaasa ei löö, peab olema mida­gi juhtunud. Uus restoran soovib äratada tähelepanu ning paista sil­ma. See on neil õnnestunud.

Toit selles söögikohas sobib paljudele, jooke on samuti väga erine­vale maitsele. Õhkkond on sundimatu ja tuttavlik. Ühesõnaga, resto­ran Neikid on otsekui hea kaaslane.

sPiriThea toidu vaim.

Spirit jagab sama kööki ühe Eesti tuntuma restoraniga Ö. Praktikas tähendab see, et kui Ö­sse minek ei ole tasku­ või ajakohane, võib minna Spiritisse ning süüa seal peaaegu sama head toitu.

Kuulsate restoranide taskutel on alati hästi läinud, nii läheb ka Spi­ritil. Söögi ja joogiga ei pürgita siin üllatama, aga kõik on alati lait­matu. Siin pesitseb Ö vaim ehk hea toidu vaim.

Estonia pst 9 (4. korrus), Tallinn | tel 614 0090info@kohvikkomeet.ee | www.kohvikkomeet.ee

Ehitajate tee 114a, Tallinn | tel 564 4100info@rucola.ee | www.rucola.ee

Wismari 3, Tallinn | tel 660 4581resto@neikid.ee | www.neikid.ee

Mere pst 6e, Tallinn | tel 661 6151info@kohvikspirit.ee | www.kohvikspirit.ee

50 paRimat restOrANi

27

38.

36 .

37.

35.

alTer egoveinitark.

Neile, kes tihti Rotermanni kvartalisse ei satu, võib nimi Alter Ego ol­la päris tundmatu. Restoran toimetab tasa ja targu ning on märka­matult soetanud klientuuri veinisõpradest, kes Tallinna tihti üheülba­lisest veinivalikust tüdinenud.

Alter Ego veinikaardi kohta võib julgelt öelda, et neid jooke nii­sama lihtsalt mujalt ei leia. Kõik veinid tuuakse Eestisse Hispaaniast ise, sest üks restoraniomanik on hispaanlane. Enda toodud pudelite juurdehindlus on mõistlik ning joogi kõrvale sobiliku kehakinnituse leiab samuti hõlpsasti.

Suuremaid ambitsioone ei näi sellel restoranil olevat. Ja ega am­bitsioonidest keegi söönuks ja joonuks ju saagi.

Mahediksöö nii nagu meie.

Söögikohti, kus omanikud iga päev kohal on ning mis esindavad nende isiklikke eelistusi ja elustiili, hakkab Eestisse tekkima üha enam. Üks esimesi niisuguseid oli Mahedik Pärnus.

Enda maitseid ja elustiili ei saa peale suruda. Need peavad olema vastuvõetavad, muidu sööjaid lihtsalt ei piisa. Mahedik propageerib oma tõekspidamisi mahedal moel. Äärmustest hoidutakse. See teeb nendest tõenäoliselt ühe kõige edukama ökokohviku Eestis.

Suur osa toorainest võetakse tuttavate käest või kui tegu on too­detega kaugemalt, tuuakse need Eestisse ise. Ainult niimoodi, kõi­ke ise välja valides, maitstes ja tundes, on võimalik teha sööki, mis esindab sind ennast.

Fish & Winenagu kala vees.

Üksikutel õnnestub see, mis teistel ei taha kuidagi laabuda. Kalares­torane on mereäärses Eestis vähe ja paistab, et väheks neid jääbki. Aeg­ajalt neid alustatakse, aga pikka iga ei ole seni kellelegi antud.

Fish & Wine on noorte naiste ettevõtmine. Kui naiste endi puhul ei ole pikast east rääkida sünnis, siis nende restoranile tahaks seda soovida küll. Kuigi söögikoht ise on veel noorukieas, siis läbimõtle­mata tegusid seal siiski ei tehta ning juhuslikke toite ei pakuta.

Werneron tagasi.

Korra edetabelis olnud ning siis ära kadunud Werner on jälle tagasi. Ega teistmoodi olla saagi. Werneris on alati palju rahvast, olgu vara­hommik või hilisõhtu, päevasest ajast rääkimata.

Hea söögikoha tunneb alati ära rahvarohkusest. Aga Werner ei ole pelgalt populaarne. Linna erilisest vaimust räägitakse väheste linna­de puhul. Tartu puhul seda tehakse. Ja kui Tartul on vaim, meeldib sellel kindlasti palju kohvi juua ning seda just Werneris.

Kui ei usu, minge ja uurige järele!

Roseni 8, Tallinn | tel 5456 0339info@alterego.ee | www.alterego.ee

Pühavaimu 20, Pärnu | tel 442 5393info@mahedik.ee | www.mahedik.ee

Harju 1, Tallinn | tel 662 3013gloria@fw.ee | www.fw.ee

Ülikooli 11, Tartu | tel 742 6377cafe@werner.ee | www.werner.ee

50 paRimat restOrANi

28

1.

42.41.

39. 40.

noirMust on elegantne.

Tartu linna söögikohtades kohtab üllatavalt vähe musta värvi. Kes igatseb musta järele, selle jaoks on kogu linnas üksainus koht – Noir. Siin on kõik must, õnneks aga mitte meeleolu.

Kuigi Noir kutsub ennast kohvikuks, on tegu vinoteegiga. Veini­joomine ei olnud Tartus pikka aega kuigi populaarne. Nad vist kart­sid külastajaid eemale peletada.

Nüüd on vein Tartus moes ja Noiril ei ole peljata midagi. Interjöör ja joogid on seal elegantsed. Söögid on tehtud jookidega sobima.

villa Thailoomulik eksootika.

Eksootilisi maitseid teatakse Tallinnas hansakaubanduse aegadest alates. Seepärast on loomulik, et eksootilised restoranid on esinda­tud ka parimate söögikohtade tabelis.

Villa Thai esindab eksootikat paremate hulgas juba viimased kolm aastat. Selle aja jooksul siin midagi suurt muutunud ei ole. Menüü on niisugune nagu eksootikarestoranides ikka, aga toit on tavali­sest parem.

Nii lihtne see tabelisse pääsemine ongi. Tuleb alati oma konkuren­tidest pisut parem olla!

WiccaTaimetark.

Kunagi ja kusagil olla inimesi, kes hästi taimeriigi väge kasutada os­kasid, nimetatud wicca’deks. Wicca on ainus restoran Eestis, mis võiks uhkustada oma liivase supelrannaga, aga ometi nad seda ei tee. Nemad peavad rohkem lugu hoopis mullast ning eriti sellest, mis selles kasvab. Oma aed koosneb esialgu veel vaid mõnest peenrast, aga labidad on laiendamiseks valmis.

Wicca toitudes tunneb ära palju traditsioonilisi Eesti maitseid. Kuid need on kuidagi puhtamad ja peenemad kui ennevanasti. Vanu retsepte ajakohastatakse usinasti, aga sealjuures ei aeta toitu hirmus keeruliseks ega kasutata ühtaegu palju eri maitseid.

lüManda sÖÖgiMajaajalootund.

Tunnist söömaaega Lümanda Söögimajas võib nimetada ka ajaloo­tunniks. Kui enamasti proovitakse vanasid kohalikke retsepte mingil­gi moel ajakohastada, siis Lümandas on kõik samamoodi, nagu te­gid vanaemad.

Väikene robustsus ja rustikaalsus toitude puhul mitte ei häiri, vaid ilma selleta ei kujutaks Lümanda Söögimaja enam ettegi. Tuleb jul­gelt teha seda, mille päritolu on ehe, ja ennekõike iseendasse usku­da.

Niisuguse retsepti annab Lümanda neile, kes kardavad pakkuda vana ehedat toitu. Tehke järele, see ei ole keelatud!

Ülikooli 7 / Raekoja plats 1, Tartu | tel 744 0055info@cafenoir.ee | www.cafenoir.ee

Vilmsi 6, Tallinn | tel 641 9347villathai@villathai.ee | www.villathai.ee

Puhkekodu tee 4, Laulasmaa | tel 687 0870booking@laulasmaa.ee | www.laulasmaa.ee

Lümanda, Saaremaa | tel 457 6493, 503 3019www.soogimaja.planet.ee

50 paRimat restOrANi

29

45.

44.

46.

43.

Tondi resTolihtsa söögi võit.

Edetabeli uustulnuk Tondi Resto teeb lihtsat sööki lihtsal moel. Me­nüüs on grillitud ja barbecue­liha, pajaroad, pitsad, pastad ja salatid.

Samasugune valik on sadades teistes restoranides. Aga need tei­sed sajad ei ole edetabelis, sest puudu jääb üks asi – oskus teha liht­ne toit väga maitsvaks. Tondi Restos on see oskus olemas ja rohkem polegi tarvis.

Lõunasöögilauda pääsemiseks tuleb tihti seista järjekorras. Õhtul on ruumi lahedamalt. See räägib veel ühest tähtsast asjas – hinnad on Tondi Restos omal kohal.

gosPa resToranannab sõnadele tähenduse.

Kui Georg Ots Spa Hotell avati, ei teatud Eestis spaadest veel mida­gi. Nüüd on neid igal sammul, kuid GOSpal on õnnestunud oma nä­gu ja eripära täielikult säilitada.

Spaarestoranile ei ole antud eraldi nime, sest sellel on täita spaa­ga seonduv eesmärk – toita inimesi spaale omasel tervislikul, hoolit­seval ja poputaval moel. Aga ka seda tehakse omamoodi, mitte nii nagu igal pool mujal.

Spa Cuisine on lisaks eespool toodud kohustuslikele omadustele mõnusalt ja mitmekülgselt saaremaine. Seepärast tasub selles res­toranis süüa ka siis, kui spaasse asja ei ole.

Muhu kalakohvikviis maitsvat aastat.

Muhu Kalakohvikut enam ei ole. Aga see on rõõmus, mitte kurb lõpp. Kõike tuleb teha nii kaua, kuni kestab tegemise ind. Ja arvestada tu­leb tegijate vanusega.

Hea kohalik kodune toit on see, mida meie maanteede äärest har­va leiab. Kalakohvik näitas, et see on võimalik ja teostatav. Nüüd on Kalakohvik kinni, aga eeskuju jääb. Tehke järele. Tehke igal pool.Aitäh, Kalakohvik, viie maitsva aasta eest!

ciTy MarinaMere tembud.

Tallinn on vaieldamatult merelinn, sest enam rohkem mere ääres paikneda ei saa. Aga miks ei ole merelinnas kaldapealseid resto­rane?

Seda küsimust on targem mitte esitada. Eesti vanasõna ütleb, et üks loll jõuab rohkem küsida, kui sada tarka vastata. Ja paremat vas­tust selle küsimuse anda ei saagi.

City Marinal on lihtne olla aktuaalne. Igal kevadel ehitatakse resto­ran Admiraliteedi basseini äärde üles ning igal sügisel pakitakse jälle kokku. Nii ongi Tallinnas merekalda­restoran täitsa olemas ja samas ei ole ka. Nautigem seda aega, mil City Marina olemas on!

Tammsaare tee 64, Tallinn | tel 671 5000tondiresto@tondiresto.ee | www.tondiresto.ee

Tori 2, Kuressaare | tel 455 0000info@gospa.ee | www.gospa.ee

Kuunari, Tallinn | tel 564 2004info@citymarina.ee | www.citymarina.ee

50 paRimat restOrANi

30

49.

47.

50.

48.

dorPaTei ole ajalugu.

Kuigi restoran kannab Tartu ajaloolist nime ning teravama keelega tartlased ennustasid, et Lõuna­Eesti suurima hotelli juurde kuuluva, grupiturismile orienteeritud restorani eksisteerimine parimate nime­kirjas saab ajalooks, siis niimoodi siiski ei juhtunud.

Dorpati endistest põhijõududest sündis linna uus hea söögikoht, aga näib, et ka neid jõudusid, mis Dorpati ikka heade restoranide nimistus edasi hoiab, Tartus jagub. Raske aasta tõttu sulges linnas oma uksed nii mõnigi restoran, aga Dorpat tegi läbi noorenduskuuri ning läheb tulevikule vastu elujõulisemana kui kunagi varem.

sensoTasakaalukas.

Eelmisel aastal ilmus Senso arglikult edetabeli alumisse ossa. Sellel aastal on arglikkus kadunud. Senso on restoran, kus kõik on tasa­kaalus.

Senso venib vajadustele vastavaks. Kuna tegu on suure hotelli res­toraniga, sööb seal ühe päeva jooksul sama palju inimesi kui väik­semas kohas terve nädala jooksul. On lugupidamist väärt, et seal­juures ollakse suutelised pakkuma külalisele igati isiklikku sööki, joo­ki ja teenindust.

Väike vihje nendele, kes suuri restorane pelgavad. Proovige pea­koka soovitatud roogasid. Siis saate veenduda, et eespool kirjuta­tu peab paika!

crePPkülastajate tehtud.

Creppi edu on paljudele mõistatus. Lihtne koht ja lihtne toit. Salatid, pannkoogid, desserdid. Ise põhjendavad nad oma edu küllaltki ori­ginaalsel moel: „Meil on palju toredaid ja lojaalseid kliente, kes anna­vad kohvikule just selle õige meeleolu ja tunde.”

Meeleolu ja tunne on kohvikus tõepoolest olemas. Nooruslik ja Tartule omane. Tartu on lihtsa toidu linn, kus trikkide ja nippidega läbi ei löö. Hea hinna ja kvaliteedi suhe on tähtis ning seda Crepp ka pakub.

kaerajaanei aja lihtsat keeruliseks.

Restoraniedetabelitel on üks kummaline omadus. Kui sealt välja lan­getakse, siis tagasi enamasti asja ei ole. Eestlasi kirjeldatakse kan­gekaelsete ja järjekindlatena. Küllap on niisugused ka meie restora­nid, vähemalt Kaerajaan.

Olgu edetabelite ja moevooludega kuidas tahes, Kaerajaan teeb Eesti toitu tänapäevasel moel. Ei pürgi selle tegevusega eestkõnele­jaks ega klassikaks. Lihtsalt teeb. Ja hästi teeb.

Kaerajaan on väga lihtne Eesti rahvatants. Samasugune on ka meie toit. Kui püüda seda hirmus palju keerulisemaks ajada, ei ole see enam meile omane.

Soola 6, Tartu | tel 733 7180info@dorpat.ee | www.dorpat.ee

Liivalaia 33, Tallinn | tel 631 5870senso@radissonblu.ee | www.restoransenso.ee

Rüütli 16, Tartu | tel 742 2133crepp@crepp.ee | www.crepp.ee

Raekoja plats 17, Tallinn | tel 615 5400kaerajaan@kaerajaan.ee | www.kaerajaan.ee