25. aprill 2013

EE GURMEEPäikselist kevadet!

Stockmann Meals Kurgi-paprikasalat kg 3,50Oskar E-vaba naturaalne piimaviiner 280 g (6,07/kg) 1,70Parmacotto Bresaola veiseliha sink, viilutatud 100 g (55,00/kg) 5,50Valio Alma Meierivõi 80% soolata 500 g (6,40/kg) 3,20

Mirabo Juust kreekapähkliga kg 16,90Reval Kondiiter Kohupiimaõunamuffi n 80 g (8,63/kg) 6,69Kalev Pralineekompvek Maiuspala 200 g (14,95/kg) 2,99Fazer Fazermint 350 g (11,14/kg) 3,90

LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE

Kevadpühal, 1. mail on kogu kaubamaja avatud kell 9-19. Pakkumised kehtivad kuni 28.4. Piltidel on illustratiivne tähendus.

Stockmann Meals BBQ lõhesalat

Sea sisefi lee, jahutatud

Täidetud viinamarjalehed

Christis Halloumi juust 200 g (14,95/kg)

Frens Kohupiima-martsipanitort690kg

6²0kg

8²0kg

299

799kg

Stockmann Delicatess Marinaadis sealihakotlet kg 5,30Stockmann Delicatess Broileri poolkoivad tomatimarinaadis kg 2,96Stockmann Delicatess Lõhetasku pestoga kg 12,60

Stockmann Delikatessist leiate iga päev üle 250 hea hinnaga toote.

Stockmann Meals Marineeritud kalkun

799kg

LINNU TALU KOLLASEID TALUMUNE SAAB OSTA Kaupmees & Ko’st, Selverist, Prismast, ETK poodidest, Stockmannist, Maximast, Tartu ja Tallinna Kaubamajast.

Kui soovite, et munadest tehtud TOIT OLEKS ISUÄRATAV,

tuleb kasutada LINNU TALU TUMEKOLLASE REBUGA MUNE.

Just munakollane on see, mis annab praele või küpsetisele ligitõmbava välimuse.

Tumekollane rebu on MEIE MUNADE TUNNUSJOON ja tugevaim eelis turul.

Tõeline gurmaan valib toidu tegemiseks LINNU TALU KOLLASED TALUMUNAD.

EE GURMEE Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.KOOSTÖÖPARTNERID: Stockmann, Looduspere,

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Meriton Hotels GroupEE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee.

Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Rain Taimre, rain.taimre@lehed.ee, tel 669 8048

Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look

LINNU TALU KOLLASEID TALUMUNE SAAB OSTA Kaupmees & Ko’st, Selverist, Prismast, ETK poodidest, Stockmannist, Maximast, Tartu ja Tallinna Kaubamajast.

Kui soovite, et munadest tehtud TOIT OLEKS ISUÄRATAV,

tuleb kasutada LINNU TALU TUMEKOLLASE REBUGA MUNE.

Just munakollane on see, mis annab praele või küpsetisele ligitõmbava välimuse.

Tumekollane rebu on MEIE MUNADE TUNNUSJOON ja tugevaim eelis turul.

Tõeline gurmaan valib toidu tegemiseks LINNU TALU KOLLASED TALUMUNAD.

3

uus ja HuVITaV

Tänane persoonilugu on Aivar Hansoni-ga, kes juba kuuendat aastat korraldab 50 parima restorani valimist. Temaga teh-

tud intervjuust sain teada palju uut Eesti restora-nide kohta ning tema vihjetest leidsin endale uusi lemmikuid. 8. mail selguvad tänavused 50 resto-rani, kes hakkavad võistlema koha eest edetabe-lis. Ootan seda nimekirja suure huviga. Hea on ju teada, millised restoranid teistele meeldivad ja kas sinu lemmik samuti väljavalitute hulka kuulub. Ent kõigest sellest lähemalt järgmises, 9. mail ilmuvas EE Gurmees.

Vesteldes Meritoni kokkadega, süvenesin Vene köögi avarustesse. Sain teada, kuidas valmivad õiged pelmeenid, mis asi on štšii ja mis vahe on eri-nevatel kotlettidel. Oma üllatuseks avastasin, et ka eestlaste igapäevane kartulisalat pärineb meie ida-naabrite köögist.

Kalle Mülleri loost selgub, et Eestisse on jõud-nud müügile uusi kvaliteetseid šampanjasid – mõ-nest polnud ma isegi kuulnud, rääkimata siis maits-misest. Jookide kirjeldustest leidsin uue lemmiku, mis mõnel tähtpäeval kindlasti käiku läheb.

Sain teada, et tooršokolaadi söömine polegi kah-julik. Vastupidi, see on lausa kasulik. Tükike kva-liteetset maiust annab energiat, samas vähendab söögiisu ja hoiab kontrolli all kehakaalu. On tähel-datud, et tooršokolaad aitab vähendada südame- veresoonkonnahaiguste ja vähi riski, ennetab va-nanemisilminguid ning pikendab eluiga. Mulle kui šokohoolikule tuli see teadmine õnnistusena, nüüd jääb üle vaid igapäevased tavašokolaaditahv-lid tooršokolaaditahvlite vastu välja vahetada.

Tänane EE Gurmee on väga minu maitsele. Loo-dan, et see meeldib ka sulle. Kui sul on ideid, millis-tel gastronoomilistel teemadel kirjutada võiksime, anna meilile kylli.varnik@lehed.ee teada.

Külli VärniK

Alma Eesti või

Valio Eesti toob tarbijateni alma tootesarjas 82%-lise klassikalise või, mis hakkab kandma nime „Eesti või”.

„alma on Eesti piimatoodete seas üks armastatumaid kaubamärke. Või lisandumine sellesse igapäeva toodete sarja oli meie ammune soov ja vastus tarbijate ootustele,” ütles Valio Eesti turundusdirektor Krista Kalbin.

Või tarbimine näitab kasvavat trendi, sest tarbijad on hakanud taas teadvustama ja hindama puhta koorese või eeliseid teiste rasvainete ees. „Oleme jõudnud tagasi va-navanemate köökides selgeks õpitud põhitõe juurde, et

kõige õigema maitse annab toidule just naturaalne või. Lisaks on või puhul tegu maitsva ja inimese organismile hästi omastatava naturaalse toiduainega,” selgitas Kalbin.

alma Eesti või valmib parimast kodumaisest koorest, sellel on naturaalne kuldkollane välimus ning meeldivalt aromaatne lõhn. Lisaks aitab võipakendile lisatud mõõteriba ko-dukokkadel mugavamalt küpsetamiseks vajalikku kogust määrata.

Küpsetusšokolaadid Kalevilt

Kalevi tootesortimenti on lisandunud šokolaadid, mis tänu ühtlasele sulavusele ja voolavusele sobi-vad eriti hästi küpsetistesse ja šokolaadimagus-toitudesse. Küpsetusšokolaade on kolm: valge, piima- ja tume šokolaad. Tooted on saadaval 200 g tahvlitena. Retseptis öeldud vajaliku koguse mää-ramise teeb lihtsaks pakendil olev märge: 4 ruutu = 25 g. Soovitame šokolaadi sulatada kuumal vesi-vannil aeg-ajalt segades.

Prantsuse gurmeepood Kukk ja Konn saab aastaseks

Kadriorus, Raua ja Vilmsi tä-nava nurgal avati aasta ta-gasi tore ja armas Prantsu-se veinide ja delikatesside pood Kukk ja Konn. Selle ajaga on pood leidnud ko-ha paljude Prantsuse köögi austajate südames. Iga kuu toimuvad klientidele kooli-tused-degusteerimised, kus tutvustatakse üht Prantsusmaa piirkonda.

Prantsuse delikatesstoodete butiigis on laias va-likus veine, paljud neist sellised, mida mujalt ei leia. Samuti on müügil kange alkohol. Värskest toidu-kaubast pakutakse juuste ja lihatooteid (sinke, vors-te ja pasteete), loomulikult ei puudu foie gras valik. juustude ja lihatoodete kõrvale leiab sobiliku moo-si, kastme, hoidise ja maitsvad küpsised. Kohapeal valmivad värsked Prantsuse saiad.

Sügavkülmaletist leiab konna koibi ja tigusid. Telli-da saab mereande: austreid, krevette, meritigusid... Tellimus tuleb anda enne teisipäeva, kätte saab os-tu nädala pärast. Rohkem infot kohapeal, Raua 65, tel 621 1640 või e-post kukkjakonn@iddbaltic.ee.

Nimini Gurmeepakub erilisi juuste

ja juustumoose

Rotermanni kvartali aatriumis asuv Nimini Gurmee on poo-le tegutsemisaastaga leidnud palju sõpru. Klientide soove arvesse võttes laieneb kauba-valik iga kuu. aprillis lisandu-sid Itaalia kvaliteetsed Venchi šokolaadid. Nimini Gurmees on müügil kümme šokolaadi, erilised chocaviar’id ning tu-me ja hele šokolaad. Eriti täh-tis on, et valikust leiab vaid gluteenivabasid šokolaade.

Pidevalt laieneb juustu-de valik. Enim tähelepanu on võitnud kvaliteetsed Prantsu-se juustud: Comtè, poolpeh-me Morbier, püramiidikujuli-ne kitsepiimajuust Valenįay ja Burgundia piirkonna kuul-saim Epoisses. juustude kõr-vale leiab valiku juustumoose ja kastmeid.

SUUPISTERULLID8 tk

• 1 baklažaan• 8 viilu toorsuitsusinki• 1–2 sl õli• 8 sl maitsestamata määrdejuustu• 50 g Dziugase juustu• pipart, lemmikmaitseained

(nt tüümiani, peterselli)

Peske baklažaan, kuivatage hoolikalt ja lõi-gake kaheksaks õhukeseks piklikuks viiluks. Asetage küpsetuspanni põhja küpsetuspaber ja laduge sellele baklažaaniviilud. Piserda-ge neid õliga, maitsestage pipra ja maitse-ainetega. Küpsetage 200 kraadi juures umbes 10 minutit, kuni viilud pruunistuvad.

Viilutage juust või riivige jämedama riiviga. Asetage baklažaanidele toorsuitsusingi viilud ja määrige määrdejuustuga. Puistake peale pipart, maitseaineid ja riivitud juustu ning rulli-ge kokku. Serveerige veini juurde suupistena.

4

uus ja HuVITaV

Maailma parim viin

Tänavu märtsi lõpus San Franciscos peetud ajaloo suurimal rahvus vahelisel kangete alkohool-sete jookide võistlusel osales üle 1400 kange alkohoolse joogi. Pa-rimaks viinaks tunnistati ja kõrgei-ma ehk topelt kuldse medaliga au-hinnati unikaalse tehnoloogia järgi valmistatav absolut Elyx.

absolut Elyxi tehakse kind-la aasta käigu Rootsi talinisust ning destilleeritakse käsitööna 1929. aastast pärinevas unikaal-ses vasest kolonnis, mis annab joo-gile iseloomulikult puhta ja peh-me maitse. Vask toimib loodusliku katalüsaatorina, puhastades viina destillatsiooniprotsessi käigus tek-kivatest jääkainetest. Kolonni ope-reeritakse käsitsi ning iga partii läbib enne villimist põhjaliku maitsetesti.

absolut Elyxi tootmisel kasutatakse ainult loo-duslikke komponente. Iga tootmistsükli osa esime-se nisu seemne külvamisest kuni villimiseni toimub 25 kilo meetri raadiuses, Lõuna-Rootsis Åhusis. Toot-mises kasutatakse ühel ainsal, Råbelöfi maavaldusel kasvatatud talinisu, milles tärklise ja proteiini tasakaal on parim võimalikest. Igal aastal toodetakse viljasaa-gist vaid üks partii. Ka vesi on pärit lähedal asuvast maa-alusest allikast ning tänu paekivist pinnasele eri-ti puhas, madala mineraalsusega ja pehme.

alates 2012. aasta oktoobrist müüb Pernod Ricard Estonia absolut Elyxi viina ka Eesti turul.nB! Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! alkohol võib kahjustada teie tervist.

Menüü.ee nutikas mobiilirakendus

Menüü.ee on välja arendanud nutitelefoni rakenduse. Toidu-portaal pakub peale retsep-tide ka mugavusteenuseid, nagu nädalamenüü ja ostu-nimekirja koostamise võima-lus. alates aprillist on toidu-portaali teenused kasutatavad nii iPhone’i kui ka androidi te-lefonides.

„Paljudele on igapäevaseks küsimuseks, mida perele süüa valmistada. Kui enne poodi minekut ei ole mahti asju lä-bi mõelda ja planeerida, saab sobilikud toidud nutitelefoni abil välja valida kasvõi poe-riiuli ees. Menüü.ee mobiilira-kendus võimaldab luua ja ku-vada ostunimekirja vajalikest toiduainetest,” selgitas tegev-juht Margus Tapupere.

Kliendid on uue ja nutika toiduportaali hästi vastu võt-nud ning iga päev liitub kesk-konnaga umbes poolsada uut kasutajat. Menüü.ee mobiili-rakenduse kasutamine nõuab internetikeskkonnas regist-reerumist, pakutav põhitee-nus on kasutajatele tasuta.

Retseptid ja muusika nutitelefonist

Retsepti Äpp pakub lisaks anni arro ja toidublogi-ja Eneli Kaarna retseptidele isuäratavat muusikat Trafficult, Kerli Puusepalt, Eliis Pärnalt ja Tiit Bornilt. Kasutajatel on hõlpsalt võimalik leida nii toitvad kui ka muusikalised hõrgutised.„Idee tundus vahva, sest tean, et paljud naised otsi-vad retsepte nutitelefoniga,” räägib arro. „Nüüd on tore võimalus – pliidi kõrval arvutist spikerdamisele pakub alternatiivi mobiilirakendus, mis on palju mu-gavam.”

Idee sai lõpliku hoo sisse „Garage48 Tallinn Music 2013” startup-nädalavahetusel, kus tekkis mõte luua just muusikaline retseptirakendus. Idee elluviimist julgustas Stig Rästa, sest tema sõnul paneb kodu-kokk toidu valmistamise ajal sageli mängima ka muu-sika. Stig on lahenduse muusikaline suunaja, valides sobivaid palu ning olles konsultandi rollis.

Retsepti Äpp on allalaetav androidi telefonidele Goog-le Play’s, iPhone’i kasutajad ja mobiilse veebi austajad saavad rakendust kasutada aadressil www.retseptiapp.ee/mobiilis.

Felixi supiklassikasarja lisandus

hapukapsasupp sealihaga

„Hapukapsasupp on eestlas-tele hästi tuntud ja suitsu-lihaga valmivat versiooni võib lugeda lausa meie supi-klassikaks,” põhjendas uue su-pi turule toomist ettevõtte tu-rundusdirektor Marek Viilol. Viilol lisas, et supp on kodu-se mekiga, toitev ja maitseb iseäranis hästi serveerituna hapu koore ja tumeda leivaga.

Nagu kõik teised Felixi purgi supid, on ka hapukapsa-supp naatriumglutamaadi-vaba. 530grammise Felixi hapu kapsasupi soovituslik jaehind on 1,95 eurot. Ühest purgist saab neli portsjonit.

5

Kodu

Pakume köögirätikuid, säilituspurke, voodipesu, voodikatteid, käterätikuid, põrandamatte, vannitoaaksessuaare, dekoratiivpatju, pleede, dekoratiiv-tooteid, pildiraame, laternaid, säilituskorve ja -kaste, küünlaid, küünlajalgu, kellasid, nagisid, riiuleid, nimeplaate, peegleid, kapinuppe...

Kodu kevadiselt kauniks!Stockmann Decori sarjas leidub suures valikus pehmelt naiselikke, romantilisi ja igapäevaseid tooteid kodu kaunistamiseks ning hubase meeleolu loomiseks.

Stockmanni Decori disainielemendid põhinevad traditsioonilistel motiividel ja klassikalisel disainil, mis sobivad hästi moodsasse koju.

stockmann decor 19.–28. aprillilpüsikliendile –20%

Midagi armsat ja praktilist kööki,

vannituppa, elu- ja magamistuppa –

romantika on alati täis üllatusi.

6

gurmaan

Aivar Hanson oli turunduskommunikatsiooni tee-nust pakkuva firmadegrupi juht, kes töökohustus-te tõttu reisis palju. Igalt reisilt tõi ta kaasa mõne erilise maitseelamuse ning nii kujunes temast Eestis toidu- ja restoranivaldkonna arvamusliider. Viimastel aastatel on Aivari harrastusest saanud osaliselt ka tema töö. Kuuendat aastat reastatakse tema eestvõtmisel Eesti parimaid söögikohti.

aivar Hanson: Restoranide tipp on meil maailmatasemel

Kust pärineb sinu huvi toidu vastu?Võttes arvesse minu vanust, on see päris noor harrastus, vist 1996. aas-tast. Kuulusin rahvusvahelise firma juhatusse ja pidin käima koosoleku-tel kõikjal Euroopas. Paraku ei või-malda Tallinna geograafiline asu-koht igal õhtul koju lennata ning tihti tuli üksinda võõras linnas en-dale tegevust otsida. Hakkasin kü-

lastama võimalikult häid söögikoh-ti ja sellest sai harrastus.

Nüüd ongi su töö seotud ainult toiduga. Milline su tavaline töönädal välja näeb?Hästi palju arvutis olemist, suhtle-mist – õnneks saab nüüd koosole-kuid pidada ilma koledate lennuki-tundideta – ja üle mõistuse palju söömist.

Restoranide külastamine on ebaregulaarne. Näiteks sellel näda-lal vaatan kolme päeva jooksul üle pooled Tallinn Music Weekil kaasa löövatest restoranidest. Eile käisin neljas, nuusutasin õhku ja meeleolu, kokku saab neid kaheksa.

Tundub selline kuninglik elu. Kas vahel on tüdimus ka?Kuning l ik k u pole s i in mida-gi. Keskmistes restoranides on mitme kesisust vähe – kohast koh-ta korduvad samad toorained, mil-lest tehakse sarnaseid sööke ning pakutakse kõrvale sarnaseid vei-ne. See ei ole kuigi huvitav. On suur vahe, kas lähed restorani ko-hustustest vabana või tööd tege-ma (artiklit kirjutama, hindama, uut menüüd testima, võistlusroo-gi maitsma jne).

Millal käisid viimati restora-nis kohustustest vabana?Sellele ei ole ühest vastust. Seda pii-ri, kus lõpeb kohustus ja algab nau-ding, on väga raske tõmmata. Käib töö ja vile koos.

Kas sa kodus ka vahel sööd?Loomulikult, mulle väga meeldib kodus süüa. Abikaasa Piret (tuntud toidublogija Piret Hanson – toim.) teeb väga hästi süüa ja ta ei valmista kuu aja jooksul kunagi ühte ja sama toitu. Piret on julge otsija ja katse-taja. Usun, et meie toidulaud erineb n-ö keskmisest kõvasti. Restoranide puhul on tahes-tahtmata minu esi-mene hindamiskriteerium see, kas kannatab võrdluse kodutoiduga väl-ja või mitte.

Kas ise ka süüa teed?Kodune konkurents on nii suur, et ma ei löö läbi. Ka tütar valmis-tab oma lemmikroogasid väga häs-ti, seepärast on mul kogu aeg toit laual, ilma et peaksin seda ise te-gema. Grillimisel löön ikka kampa.

Kui kõvaks kokaks sa ennast pead?Kümnepalliskaalal paneme tub-li ühe ära. Ma ei ole kindlasti min-gi kokk.

Kas sa oled liha- või kala-inimene?On väga vähe asju, mida ma ei

söö. Viimase aja huvi on vegetaar-ne. Mitte et ma nüüd taimetoitla-seks olen hakanud või hakkaksin, aga olen avastanud, et me absoluut-selt alahindame taimetoidust saa-davaid maitseelamusi ja kõhutäite-võimalust.

Ka sind võib pidada gurmeetu-ristiks?„Gurmee” on minu meelest äralört-situd sõna. See aeg, kus Michelini tähti kollektsioneerisin, on samuti möödas. Olen need tähed endale sel-geks söönud ning nüüd otsin pigem tänavakööke ja algupäraseid mait-seid. Nimetaksin end toidu reisijaks: igal reisil (ka puhkuse reisil) on mul nimekiri kohtadest, kus tahan süüa ja mida tahan avastada.

Kas Michelini tärnita resto-ran võib osutuda paremaks kui tärniga koht?Kindlasti, maailma parima 50 res-torani nimekirjas pole kaugeltki kõik Michelini tärniga. Restoran on üks osa elamusmajandusest (joo-niksin alla sõna „elamus”), toit on sellest ainult üks osa. Lisaks söögile on joogivalik, serveerimine, teenin-dus, miljöö jne. Elamus tekib nen-dest kõigest kokku ja need on oma-vahel võrreldavad – nii nagu saab tahtmise korral võrrelda kontserdi-elamust spordivõistlustel saadava elamusega.

Milline on kõige suurem toidu-elamus?Olen kogenud nii palju toiduela-musi, et mõõt hakkab vist saama täis. Ainult toiduga mind enamas-ti ei üllata, pigem uudse lähenemi-sega. Näiteks Madridis käisin tre-pirestoranis (kujutage ette treppi-del asuvaid laudu ja toole – pooled laua jalad on lühemad, istmeteks on suusatõstuki toolid jne). Sealset toi-tu ma ausalt öeldes ei mäleta, aga elamuse sain küll.

Kus on kõige vingemad resto-ranid?Kaks tuntud kulinaariapealinna on London ja New York, lisandunud on veel Aasiast Tokyo ja Singapur. Need on linnad, kus väga heal tase-mel restoranide kontsentratsioon on suurim, sealne konkurents tu-gevaim. Aga maailmas pole linna,

Fo

tod

: L

au

ri L

aan

7

gurmaan

Järelikult kehvemad kukuvad kogu aeg ära. Turg reguleerib ja areng siiski toimub. Kehva söögikoha äri-mudel on liiga lihtne, selle saab kok-ku võtta ainult kahe sõnaga: kõhu täitmine – ükskõik mida odavalt sisse ostes ja kallilt edasi müües ilma tegelikku lisaväärtust andma-ta. Teiste valmistatud toidu edasi-müümine või poolfabrikaadi liht-salt lõpuni tegemine on liiga valdav.

Koolidest tulevad tööle noored, kellel on haridust tõendav dokument, aga praktiline kogemus puudub. Puu-dub ka piisav läbikäimine tooraine-tootjate ja restoranide vahel.

Liiga suur arv söögikohti „te-gutseb hooajaliselt”. Talvel ollak-se küll valmis tööd tegema ja vae-va nägema, aga siis ei jätku kliente. Suvel „teenitakse raha” ja sealjuures klienti pigem tõrjutakse. Head näi-ted teistmoodi mõtlemisest on uue laine söögikohad (Kolm Sibulat, Salt, Sesoon, Kohalik), kus kliendid on kohal sõltumata aastaajast ja ise-gi kellaajast.

Jõuamegi nüüd parimate Ees-ti söögikohtade juurde. Kas on õige, et samas nimekirjas on kõrvuti gurmeerestoranid, päevased söögikohad ja kohvi-kud?Tänavu valitakse 50 parimat resto-rani kuuendat aastat. Alguses jaga-sime nad kolme kategooriasse, aga selliseid kategooriate põhjal hinda-misi on teisigi. Miks peab ennast gurmeerestoraniks pidav söögikoht olema automaatselt parem, kui end lihtsalt restoks tituleeriv söögikoht? Inimesed ei otsusta einestamiskoh-ta valides ammu enam mingite ka-tegooriate põhjal.

Selged piirid puuduvad ka söögi-kohtade kontseptsioonis. Läbi aega-de on sel teemal häälekalt sõna võt-nud kokku kolme restorani esinda-jad, kelle mure seisneb tegelikult hoopis selles, et nad ise peavad en-nast kolleegidest paremaks. 50 pa-rima restorani valimise metoodika ei ole minu välja mõeldud – see on sama maailma parimate restorani-de valimisel ja üksikutes riikides, kus kohalikku 50 parimat valitakse.

Kuidas see edetabel sünnib?See sünnib Eesti söögikohtade võtme töötajate häälte põhjal. Iga

söögikoht saab esitada kolm hää-letajat, kes koostavad oma isikli-ku seitsme kõige parema söögi-koha edetabeli. Oma esiseitsme esitavad ka toiduajakirjanikud ja -kriitikud. Kriteeriumiks on see, et hääletaja peab olema neid kohti kü-lastanud ja nimekirja ei tohi kanda kodu restorani. Hääletajate nime-kiri laieneb, kui kellegi poolt nime-tatakse seitsme parema hulka mõni uus söögikoht. Hääletusõiguse ka-sutamine on vabatahtlik, mitte ko-hustuslik. Samas, ükski söögikoht ei saa ennast hääletamisele spetsiaal-selt esitada või enda poolt hääleta-mist keelata.

50 Eesti parima edetabelis-se pääsevad niisugusel moel kok-ku kõige enam hääli saanud söögi-kohad. Tänavuse nimekirja avalda-me 8. mail.

Mis saab edasi?8. mail avaldatud nimekiri pole veel edetabel, vaid need 50 restora-ni, kes on pääsenud järgmisse voo-ru. Esiviiekümnest enam keegi väl-ja ei kuku, aga järgmise vooru hää-letuse tulemusena selgub paremus-järjekord.

Kuna hääletamine on lõpu-sirgel, siis oskad ehk öelda tä-navused trendid?Eesti restoranimaastikul on aastaid olnud tooniandjateks fine dining’u poole pealt Bordoo, Tchaikovsky, Alexander ja Horisont. Eelmine aasta paistis, et fine dining on hoo-pis kokku kuivamas, aga tänavune aasta tõestas, et see nii ei ole. Vihu-la mõisa La Boheme ja Kõue mõisa

Kaheksa Jalga on sellesse sektoris-se head uustulnukad.

Casual dining’us on seni samuti neli tooniandjat: Moon, OKO, Põhja-ka ja Leib. Selles sektoris on uute tu-lijate arv suurem, kui oodata oska-sin. Igal aasta on tabelis kolmandi-ku jagu uusi tegijaid.

Edetabelist võiks veel välja tuua selle, et tänavu läheb tipus tihedaks. Kui 2011. aastal oli teistest ette rebi-nud kuus ja möödunud aastal ühek-sa söögikohta, siis praegu on neid 15.

Kui raske on tippu pääseda?Kõigepealt pean ütlema, et kõik, kes on 50 parima hulka pääsenud, on väga tublid. Iga hääletaja saab nime-tada ainult seitse tema arvates pari-mat söögikohta. See on ju tegelikult imeõhuke šanss – 1200st seitse.

Nimekirja saab sattuda siis, kui sinu restoranis on käidud ja külas-tus on millegi poolest väga hästi meelde jäänud. Valik, kas koht on hea, tehakse tegelikult enne, kui sinna minnakse. Ja minnakse res-torani, mis on millegi poolest ak-tuaalne.

Praktika on näidanud, et kohe pärast avamist nimekirja pääseda on lihtne, sinna jääda aga tundu-valt raskem. Eksisteerimise teine aasta paneb paika, kas söögi kohal on sisu.

Tippudest rääkides – just vaa-tasin möödunud aastate statisti-kat. Selgus, et koha kümne hulgas garanteerib see, kui 25 inimest ar-vavad sinu parima olevat. Hindajate suur arv (umbes 300) on parimate selekteerimiseks piisavalt hea filter.

Külli VärniK

Peekonis grillitudseasisefilee

• seasisefileed

• 1 pk peekonit (Soome HK oma, muudega ei pruugi õnnestuda)

• soola (maitseaineid jms ei ole vaja)

Võta seasisefilee, puhasta kel-mest ja mähi peekonisse nii, et kogu filee oleks sellega ühtlaselt kaetud. Grilli neljalt poolt kokku 20 minutit. Liha tuleb süüa kohe pärast lahtilõikamist, et mahl ka-duma ei läheks.

123

4

5

6

Kuus KiirKüsimusT

Toiduaine, mis peab kodus alati olema?Selleks on toiduaine, mil-lega ma oma number-üks- koka tasemega hakkama saan – muna.

mitu kokaraamatut sul kodus on? Pole kokku lugenud, ei kollekt-sioneeri, aga neid on kogune-nud päris palju, sadakond.

sinu lemmikkokk?Ei ole kindlat. Täna on üks, homme teine.

sinu tüüpiline hommikusöök?Puder.

Kolmekäiguline menüü sinu firmaroogadest?Eelroaks värske salat, pea-roaks grillitud seasisefilee kee-ratuna peekoni sisse, magus-toiduks midagi smuutide maa-ilmast.

mida armastasid, mida vihka-sid koolisöökla toitudest?Halb mälestus seoses kooli-sööklaga on lõhn, mille tõt-tu ei meeldinud mitte mida-gi. Lume pallisupp oli vast üks, mida ei õnnestunud ka kooli-sööklal kihva keerata.

kus poleks head restorani – see tu-leb vaid üles leida.

Milline on Eesti restoranide tase võrreldes muu maailmaga?Väga hea ja küllalt halb ühteaegu. Kujutame ette restoranide püra-miidi: lihtsad söögikohad all ja pa-remad üleval. Eestis on püramiidi alus ligadi-logadi. Tegelikult on us-kumatu, kuidas sellisele baasile nii tugev tipp üldse sündinud on.

Kui mulle pakutakse võimalus teha viie parima restoraniga New Yorgis silmapaistev toidu üritus, läheksin küll ega kardaks sugu-gi. Tipp on meil igati maailmatase-mel, aga baasiga peab lähemal ajal tugevasti tööd tegema. Selleks ole-me asutanud Kulinaaria Assotsiat-siooni.

Mis on sellele baasile ette heita?Uued restoranid tulevad kogu aeg peale, aga ometi söögikohtade üld-arv ei kasva, see on ikka 1200 ringis.

Et saavutada viina kodumaal staatus, on vaja midagi erakordset.

Vaid Venemaa lõunasteppide talinisust ja puhtast liustikulisest Laadoga järve veest valmistatakse seda suurepärast viina, mida venelased on nautinud juba aastast 1894. Proovi ja sa mõistad, miks nad eelistavad Russian Standard viina ühelegi teisele.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Vene hing on tunda ka Vene köögisNeed, kes arvavad, et Vene köök on pelmeenid, pliinid ja kalamari, eksivad. Kuigi need kolm rooga moodustavad Vene köögi tuumiku, pärineb meie toidulaual idanaabritelt ohtralt suppe, salateid ja pirukaid. Venemaa on lai ja kirev, samasugune on ka Vene köök.

Vene köök ei ole ainult söök, see on ka suhtlemine ja elu-stiil. „Eelkõige meeldib mul-

le nende toiduvalmistamise filosoo-fia. Toitu teha ja süüa tuleb ala-ti hea tujuga,” ütleb Meriton Hotel-si vanemkokk Timo Ruuto. Meriton Hotels Groupi kuulub koguni kolm Vene restorani – Balalaika, Vana Moskva ja Vene söögituba –, mistõt-tu on üsna arusaadav, et Vene köögi-ga tutvust tegemas käisime just seal.

Avastusretk Vene restoranides-se toob veendumuse, et slaavlaste hing ja suur süda peegeldub ka nen-de toidu laual.

Salatid ja supid„Vene köögi omapäraks on suupiste-te küllus. Külalistele pakutakse ko-duseid hoidiseid: hapendatud kap-sast, seeni ja kurke, heeringat ja sül-ti ning salateid,” toob eelroogadest näiteid Vene söögitoa perenaine Na-taša Burõhh. See, et rosolje ja „ka-sukas” pärinevad Vene köögist, on kõigile teada, aga ehk on uudiseks, et idanaabritelt pärineb ka meie igapäevane kartulisalat. Tõsi, Vene köögis kannab see peenemat nime-tust – Olivier’ ehk pealinnasalat.

Vene söögitoas kasutatavad ret-septid pärinevad Nataša emalt või

vanaemalt ning kõik söögid – alates pelmeenidest ja lõpetades kookide- pirukatega – teeb ta otsast lõpuni ise valmis.

Vene köögis on tähtsal kohal supid. Kui euroopalikud supid on nn isutekitajad, siis klassikalised Vene supid võivad asendada mitme-käigulist lõunat. Borš, seljanka, rassolnik, seenesupp, hernesupp, uhhaa… Üks vene rahvussupp on štšii , nn hapukas kapsasupp, mida talvekuudel tehakse hapukapsast, kevadel- suvel naadist või nõgesest, sügisel värskest kapsast.

KotletidKotletid on Vene köögis strooga-novi kõrval (veiselihast ribad ala-ti tomatipõhises kastmes) üheks tuntumaks liharoaks. Kotlette on väga erinevaid ja igaüks teeb neid isemoodi. Hakkliha valmistatak-se veiselihast või osaliselt sealihast (30%). „Pealinna kotletid paneeri-takse riivsaias, aga Požarski kotle-tid saiakuubikutega. Zrazad on täi-disega (keedumuna, seened, aedvil-jad) kotletid, Kiievi kotletid valmis-tatakse kanafileest ja täidiseks on maitsevõi,” toob Nataša mõne näi-te mitmekesisest köögist.

Pelmeenid„Pelmeenitaina teen kuuma veega, sest siis tuleb see pehme ja seda on kerge voolida,” jagab Balalaika kokk Niina Nikulina õpetussõnu. Klassi-kaliselt pelmeenid keedetakse ja serveeritakse hapukoore, äädika või sulavõiga.

Poest ostetud sügavkülmuta-tud pelmeenid ei näe keedetult eri-ti isuäratavad välja. „Pelmeene võib ka praadida või ahjus küpsetada,” leiab Niina lahenduse. „Restorani-

des Balalaika ja Vana Moskva on üheks firma roaks Kaasani pelmee-nid, mida serveeritakse seenekast-mes ja tainast kaane all. Miks mit-te ka kodus pelmeene seenekastme-ga serveerida,” lisab peakokk Timo Ruuto. Peagi on algamas grillihoo-aeg, selleks annab Timo veel ühe soovituse: „Külmutatud pelmeenid ajage vaheldumisi köögiviljadega (kirsstomat, suvikõrvits, paprika) vardasse ja küpsetage vaiksel tulel.”

Vene söögitoas korraldab Na-taša Burõhh ka pelmeenikoolitu-si. „Õpetame valmistama tainast ja mitmesuguseid täidiseid, igaüks saab pelmeenid ja vareenikud ise valmis teha ning pärast ühise suu-re laua taga tehtud töö vilju nauti-da,” tutvustab Nataša. Koolitused on mõeldud 12–40 inimesele, kes-tavad 2–3 tundi ja maksavad 29 eu-rot inimese kohta.

Midagi magusatKõige levinumad magustoidud Vene köögis on kissell ja kompotid. Ära ei saa unustada ka pliine – pann-kooke, nii pakse kui ka õhukesi, nii väikeseid kui ka suuri, nii soolaseid täidisega kui ka magusaid keedise-ga. Eriline koht Vene köögis kuulub kõikvõimalikele pirukatele, neid te-hakse hapnemata tainast, pärmi-tainast ja lehttainast.

Traditsioonilised joogid on kali, mõdu, morss, meejoogid ja loomu-likult tee, millele võib lisada ürte, piima, koort ja sidrunit. Söögikor-ra lõpetuseks pakutakse tee kõrva-le präänikuid või barankasid.

Külli VärniK

Kolm sooViTusT KoduKoKKadele

1. Õige tekstuuri ja maitsega kot-

letid ja pelmeenid tulevad siis, kui

veiseliha on ülekaalus (70/30).

2. Kasutage Vene roogade tege-

misel Peipsi sibulaid, need anna-

vad autentsema maitse.

3. Kui väldite küüslauku tema lõh-

na pärast, lõigake küünel sisu (ro-

heline osa) välja, sest just see te-

kitab lõhna.

Sõrnikud

• 1 pakk kohupiima• 2 sl jahu• 1–2 sl suhkrut (maitse järgi)• 1 muna• veidi vanilli• 1 sl vanillikastme pulbrit (annab

kohevust)• näpuotsatäis soola• 1 tl võid• võib lisada rosinaid, sukaadi,

õuna tükke jm

Sega kõik koostisained kokku,

mätsi neist „kotletid”, paneeri ker-

gelt jahus ja küpseta kuumal pan-

nil õlis mõlemalt poolt kuldpruu-

niks. Serveeri hapukoore, vanilli-

kastmega, moosi või marjadega.

MERITON HOTElSI VENE RESTORANID

Vana moskva

Pikk 33, Tallinn

avatud E–P 12–23

tel 664 8880

Balalaika

Paldiski mnt 4, Tallinn

Meriton Grand Conference & Spa

hotelli 1. korrus

avatud E–P 12–15, 18–23

tel 667 7120

Vene söögituba

Lai 49, Tallinn

Meriton Old Town hotelli 1. korrus

avatud P–N 11–19, R–L 11–20

tel 614 1350

Et saavutada viina kodumaal staatus, on vaja midagi erakordset.

Vaid Venemaa lõunasteppide talinisust ja puhtast liustikulisest Laadoga järve veest valmistatakse seda suurepärast viina, mida venelased on nautinud juba aastast 1894. Proovi ja sa mõistad, miks nad eelistavad Russian Standard viina ühelegi teisele.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.9

Vene KööK

Balalaika restorani interjöör reedab Vene köögi rikkust ja kirevust.

10

šampanja

Champagne’is, õnnistatud maal, kus hektar põldu maksab keskmiselt miljon

eurot, ei lähe enamik marju mitte otse pressi, vaid müügiks. Neil, kel-lele läbi röögatu pärandimaksu on jagunud esivanematelt saadud päi-keselist platsikest suurepärase pin-nasega grand cru või premier cru põldu, on õnne – suurtootjad, kes valmistavad 70% aastas müüdavast 370 miljonist pudelist, on suve lõ-pul magusate marjade peale maiad ja pidanud viimastel aastatel aina 3% kõrgemat hinda maksma...

15 000 viinamarjakasvataja hul-gas on vaid 4000 neid, kellel istan-duse suurus, oskused, kujutlusvõi-me ja traditsioonid võimaldavad ise veini valmistada. Mõned neist on sellised, kelle veinid on köitva-mad kui ränga (turundus)töö ja ra-haga nime teinud supertootjatel. Nii nagu sellised tootjad on hakanud vähehaaval ilmestama ka gurmee-ilma tähtrestoranide veinikaarte, on nad end kihinal ilmutanud Eestiski.

Egly-Ouriet, hedonisti unelmVeinianalüütik Robert Parker, kes tööpäeviti maitseb 75–100 eri veini, deklareerib, et Egly-Ouriet’d ostab ta omale koju ja et see on kindlas-ti üks 13 parimast šampanjamajast. Hoolimata sellest, et Egly-Ouriet’ veinistiil on kõike muud kui tagasi-hoidlik, teevad veinimaja omanik Francis ja tema isa Michel kõik või-maliku, et säilitada privaatsus ning vältida veinituristide voogu: veebi-lehega ennast ei vaevata, ja üldse peab olema peaaegu et kohalik, et neid Ambonnayst üles leida.

Väiketootjana võib Egly-Ouriet endale üht-teist keelata: ta ei kasu-ta kunstväetiseid ega herbitsiide, putukamürke ega kangeid seene-tapjaid ning koonerdab väävliga. Ta on üks väheseid, kes pole kuna-gi väetanud oma istandusi Pariisi või Reimsi peenestatud linnaheit-metega (kuni keelustamiseni 1998. aastal peeti seda heaks tooniks)... Ta hoiab saagikuse ülimadala, kor-jab kõik marjad oma Ambonnay, Verzenay ja Bouzy grand cru või Vrigny premier cru põldudelt ning

Suured ja väikesed mullidteeb muuseas üheistandusešampan-jat, mida siis armulikult koos liht-samate veinidega näpuotsaga väl-ja jagab. Tema šampanja on kuulus oma kuivuse poolest (dosage – vei-nile lisatav magus komponent, mida sageli kasutatakse veini vigade peit-miseks, on Egly-Ouriet’ šampanja-des pea olematu), kuid see ei välista maitses magusaid puuvilju.

Kõigele lisaks on ta ostja vas-tu aus – igal pudelil on kirjas šampanja sõbra jaoks tähtis veini ümberkorkimise aeg.

Maaletooja: Baltic Pack AS, www.vinsdefrance.eeSaadaval: WineWay, Kaubamaja ja Veinipööning Tallinnas ning vinoteek Reserva Tartus

Canard-Duchêne, kotka ja mõõgagaAastal 1860 kohtas tündersepp Victor Canard naisveinimeistrit Léonie Duchêne’i ja kaheksa aastat hiljem valmis esimene partii väga kvaliteetset šampanjat, mille etiketil on armunute nimed kõrvuti siiani. Ka tänapäeval on Canard-Duchêne üks väheseid Champagne’i perekon-naveinimaju ning kuulub oma ligi kuuemiljonilise aasta toodanguga kahtlemata suurte ja tuntud tegijate hulka, äratades tähelepanu ka oma Montage de Reimsi all 12–48 meetri sügavusel asuvate ja 10 miljonit pu-delit mahutavate neljakorruseliste keldritega. Kuus kilomeetrit pude-leid maa-alustes käikudes…

Suure Prantsuse revolutsioo-ni järel keerises suutis Canard-Douchêne elus püsida mitte üksnes mõistlike hindadega – nad oskasid profiiti lõigata ka Napoleoni mullivei-niarmastusest ja eriti parasjagu moo-di läinud sabraažist. Pudelite avami-ne mõõga abil muutus pärast Napo-leoni spontaanset trikki peaaegu et Canard-Douchêne’i tunnusmärgiks ning šampanjamaja korraldab som-meljeede sabraaživõistlusi tänaseni.

Aristokraatlikku joont, mis ka-jastub, muide, ka veini maitse-buketis, ilmestab šampanjade kae-lust ehtiv keiserlik kahe peaga kot-kas – meenutus 19. sajandi lõpust, mil šampanjamaja oli Vene tsaari

Nikolai II heade sõprade ja varus-tajate hulgas.

Arvestades, et ebatraditsiooniline šampanjaavamine on piisavalt intri-geeriv, ei ole imekspandav, et Canard-Douchêne on olnud üks väheseid, kel-le müük on viimase viie aasta jook-sul, kui mulliturgu hõivavad oda-vad kihisejad, hoopis tõusnud. Oma osa on kindlasti selles, et veinimaja on kõvasti panustanud orgaanilisse tootmisse ja juba 2015. aastast peaks ta 100 000pudelise orgaanilise šam-panja aastatoodanguga tõusma piir-konna suurimaks.

www.canard-duchene.frMaaletooja: Dylan Distribution OÜ, www.dylandistribution.eeSaadaval: Gloria veinikelder ja Kaubamaja Tallinnas ning Vinoteek Reserva Tartus

Besserat de Bellefon, loodud gurmaanideleÜks teine edukas armastuslugu kul-mineerus 1927. aastal, kui 1843 asu-tatud Besserat’ šampanjamaja oma-niku pojapoeg Edmund pani veinid ühte keldrisse samuti šampanja-perekonnast pärit Yvonne de Meric de Bellefoniga. Oma stiili otsinguil sai kolm aastat hiljem määravaks Pariisi ühe noobleima restorani Sa-maritaine de Luxe direktori ahvat-lev ettepanek luua täiuslik toidu-šampanja, mis oleks nii lõhnalt kui ka maitselt suunatud peenemale restoranipublikule. Katsetuste tule-musel valmisid nii Cuvee des Moi-nes kui ka leping restoraniga. Täna-päeval juuakse Besserat de Bellefoni enam ligi poolesajas Michelini täht-restoranis ja see number kasvab iga aastaga.

Besserat’ crémant-tüüpi šam-panja gurmeesõbralikkuse aluseks on madalam rõhk pudelis (vähem vahutamist toitu täis suus!) ning aromaatne ja rikkalik, kreemine stiil. Jooke iseloomustab mahe ja puuviljane järelmaitse ning teiste šampanjadega võrreldes 30% väik-semad mullid – vähemalt väidab nii šampanjast ja mullidest mitu raamatut kirjutanud Reimsi üli-kooli füüsikaprofessor Gérard Li-ger Belair.

Marjad korjatakse Avize, Bouzy, Chouilly ja Cramant’ küladest, kõi-kidele pudelitele on märgitud ka vei-ni ümberkorkimise aeg.

www.besseratdebellefon.comMaaletooja: France Import OÜ, www.kukkjakonn.comSaadaval: Gurmeepood Kukk ja Konn Tallinnas ning Vinoteek Reserva Tartus

Thiénot, Oscari lemmikThiénot šampanjast rääkides on raske valida, kas pühenduda nende mulli-veini moodsale disainsisule või hoopis tootja nutikale turundusele – sedavõrd

Egly-Ouriet

Canard-Duchêne

Besserat de Bellefon

Thiénot

Forget-Brimont

11

šampanja

läbipõimunud on need kaks. Olles asu-tatud alles 1985. aastal, on Alain Thié-not’ šampanjamaja üks Champagne’i uuemaid ning tema põhi omanik ja tu-rundusjuht, 1976. aastal sündinud Stanislas Thiénot ilmselt noorimaid te-gijaid selles keerulises äris. Stanislase strateegiat kirjeldab hästi tema ütlus: „Kui müüd oma toodangut 40 väike-riigis, igas 25 000 pudelit, teebki see kokku ju miljon pudelit.”

Noorel šampanjamajal pole põh-just ega ka võimalust klammerdu-da traditsioonidesse – nii Thiénot’ erksa värviline etikett, peamaja ar-hitektuur kui ka Stanislase laitma-tult istuv ülikond räägivad selgelt orienteeritusest nüüdisaja tarbijale.

se ära just Prantsusmaal. Tagasi-hoidliku mahuga tootjana (täna-päeval villitakse 300 000 pudelit) segatakse veinid kokku kolme aas-ta korjest – seega on maja stiilitun-nuste püsimiseks vaja üsna häid se-gamisoskusi.

Forget-Brimont’ tavašampanja küpseb 15 meetri sügavustes keldri-tes pärmisettel vähemalt kaks aas-tat, aastakäigušampanja aga kuni kümme.

www.champagne-forget-brimont.frMaaletooja: Dietro OÜ, www.dietro.eeSaadaval: Kaubamaja Tallinnas ja Vinoteek Reserva Tartus

Kalle müllerveiniajakirjanik

egly-ouriet Tradition Brut grand Cru (70% Pinot Noir, 30% Chardonnay)Klassikaline mitte-aastakäigu-cuvée on pokaalis heitlik ja tujukas. Algne tihe mulli-keeris lõhnab tumedalt ja mõrkjalt – siis on avanenud aroom helge ja tsitrustega piki-tud, soojenedes muutub aga kreemiseks nagu cappuchino või iiris. Maitse on avar ja vähemalt sama pöörane – eeterlikule sidrunikoorele laotub mahlaseid apelsine, mandariine ja värsket õlist vanillikauna. Elav, võimas ja kaunilt tasakaalus pikk šampanja.

egly-ouriet Blanc de noirs Vieilles Vignes Brut grand Cru (100% Pinot Noir)Pudelis veedetud 54 kuud ja ülinapp dosage (2 g) on selle 0,3hektarise istan-duse Pinot-Noirist elava ja elegantse aroomi peensusteni lihvinud: siit leiab troopiliste puuviljade suhkrustunud lõhnu, apelsinikoore eeterlikku värskust ja šam-panjasõpra erutavat suurejoonelist rösti-mängu. Erk, kuid talitsetud hape paneb suu vett jooksma, mineraalne tekstuurne maitse väärib oma rohkusega kõrvutamist maailma tuntuimate mainešampanjade-ga. Lõputu järelmaitse. Kahtlemata kõige erakordsemate päevade ja ööde jook.

Forget-Brimont Brut premier Cru (40%  Pinot Noir, 40% Pinot Meunier, 20% Chardonnay)Kuldkollane ja vahutab pokaalis maruliselt. Mineraalne ja rahulik, magusate lillede ja õunte aroomid on vaoshoitult karged ning harmoneeruvad maitse puhta ja puuvil-jase, virsiku-õunase loomusega. See on helge, mõistliku happesuga aperitiivne šampanja, mis avab ennast joojale aega-mööda. 30 kuud pudelivangistust on veini

jätnud nooreks ja reipaks, hape püsib mõistlik ja sobitub väga hästi magusa järelmaitsega.

Forget-Brimont Blanc de Blancs Brut grand Cru (100% Chardonnay)Balansseerib kuiva ja mitte-nii-väga-kui-va veini piiril. Elevil puuviljaaroomid on beseekoogiselt tuhksuhkrused, entusiast-likud ja nooruslikud; magusad õunad on värsked ja kuivatatud virsikud meelde-jäävad. Kreemises maitses suudab hape konkureerida naiselike magusate nüans-sidega, järelmaitsesse on kootud kerget mõrusust. Kuiv blond üleminekušampanja neile, kes seni magusa peal püsinud.

Forget-Brimont millésime 2004 Brut premier Cru (50% Chardonnay, 50% Pinto Noir)Lõhn on mineraalsusest värske ja soo-lakalt mereline. Värsket stiili kannavad lõhnas mereäärsed märjad kaljud ja niiske ürdipeenar, brioche’ine röstitud maitse on pähkliselt mõrkjas ja annab kreemise puu-viljasuse kätte alles pisut pärast esimest lonksu. Veel natuke ja magus, suhkrus-tatud pirnidega järelmaitse loksub paika, suhkur ja hape leiavad igatsetud tasa-kaalu. Meelde jääb põnev kooslus: natuke puuviljakompotti, natuke seeni.

Champagne Thiénot Brut (45%  Chardonnay, 35% Pinot Noir, 20% Pinot Meunier)Modernne disainšampanja: mineraal-sesse lillearoomi on suudetud sulanda-da mõõdukas annus röstisust, lõhn näib ühtaegu värske ja küps. Ka maitse järgib sama joont, puuviljad, keskmine hape ja kerglane lillelisus tasakaalustavad teine-

teist, heledad puuviljad – õunad, virsikud ja valged sõstrad – sobivad ühtviisi nii lounge’i kui ka punase vaibaga vastuvõ-tule. Noobel, hästi lõhnastatud härrade karge ja kestva maitsega jook.

Besserat de Bellefon Cuvée des moines Brut rosé (30% Chardonnay, 30% Pinot Noir, 40% Pinot Meunier)Vaskne, pöörase mullikeerisega, pisut ani-maalse, pihlakaid ja paradiisiõunu meenu-tava aroomiga vein, kust aimub eelmisel päeval nopitud metsmaasikaid, kibuvitsa ja kartuliroosi. Värskendava happega, mah-lane ja sõstrane maitse on laagerdunult röstine, järelmaitses on vürtsikat õhetust. Proovisin – suurepärane klapp brülee-kreemi ja teiste kreemiste dessertidega.

Besserat de Bellefon Brut Blanc de Blancs (100% Chardonnay)Ohjeldamatult imepisikesi mulle. Palju kestvat kihinat. Õunase ja pehme kreemja stiiliga valge šampanja, mille magus lille-nektari ja puuviljade lõhn maandub üht-aegu nii mesisesse kui ka soolasesse apri-koosimaitsesse. Hape on tugevate magu-sate nootidega kooskõlas, kestab kaua ja vaibub alles pikas, sidruni marmelaadises järelmaitses, kus tuntavad Jaapani yuzu-apelsinid. Helge joonega pidulik šampan-ja, mis lausa karjub romantika ja austrite järele.

Canard-duchêne authentic Brut (45%  Pinot Noir, 30% Pinot Meunier, 25% Chardonnay)Kerge, kreemjas ja südasuviselt puuvilja-ne. Valged, magusad, mahlased õunad juhivad veini nii aroomis kui ka maitses, kuhu lisanduvad virsikud, aprikoosid ja

troopilised mahlased puuviljad. Kuhugi nende vahele mahub ka tagasihoidlik rös-tisus ning lõppmaitse kerge ja üleannetu mõrkjus. Reibas, tütarlapselikult elav, ape-ritiivne ja ülipuuviljane šampanja.

Canard-duchêne Charles Vii Brut rosé (50% Pinot Noir, 50% Chardonnay)Prantsusmaa kuninga nime kandev cuvée manab silme ette kuningliku roosi roosad kroonlehed vihmamärjal graniidil… Lõhnas on ka natuke vanilli ja punaseid marju. Mineraalne ja voolav on see šampanja, mille ümarat kreemist punasõstramaitset jääb efektselt lõpetama musta pipra õrn õhetus. Elegantne, ajatu ja suursugune rosé. Ühestki toidust selle kõrvale poleks kahju.

Canard-duchêne authentic demi sec (45% Pinot Noir, 20% Chardonnay, 45% Pinot Meunier)Lihtne, vanamoodsas magusas stiilis lopsakas šampanja, kus aroomis iseloo-mulikke magusaid õunu ja kuivatatud puuvilju täiendavad kerge kohviröst ja praesai. Maitse on mesiselt murakane ja järelmaitses tunneb valgeid virsikuid. Mullisnoobide jaoks ehk liigagi klassika-line, kuid suurepärane vahuvein just ker-gemate dessertide ja puuviljasalati juurde.

Hea šampanja kinnituseks on pikem leping filmimaailma tipp-show, Oscari-gala korraldajatega. Aastaid selle ürituse külalistele pa-kutud Moët & Chandoni asemel ava-ti tänavu 24. veebruaril seni vähe-tuntud Thiénot’ šampanjamaja 1500 pudelit...

www.thienot.frMaaletooja: Dylan Distribution OÜ, www.dylandistribution.eeSaadaval: Gloria veinikelder ja Kaubamaja Tallinnas ning Vinoteek Reserva Tartus

Forget-Brimont, eine murulJuba kuus põlvkonda on Craon de Ludes’is asuvas šampanjamajas vei-

ni tehtud. Michel Forget on maja praegune omanik ja ka veinimeis-ter, kes vormib Mailly ja Verzenay grand cru ning Chigny-Les-Roses’, Ludes’ ja Villers-Allerandi premiere cru kriidise pinnasega istanduste, peamiselt Pinot Noiri marjadest kokku puuviljased, värsked ja – mis paljude jaoks tähtis – mõist-liku hinnaga šampanjad. Kokku on veini aedasid, millele pani alu-se 19. sajandi alguses Louis Forget, praegu 18 hektarit. Kõik viinamar-jad korjatakse käsitsi ja töödeldakse väikeste portsjonite kaupa.

Forget-Brimont sobib hästi isegi šampanjast läbi imbunud prantslas-tele – pool nende veinidest juuak-

PS! Valikuga nimetatud veinidest saab tutvuda 4. mail

Tartus Reserva järjekordsel šampanjaõhtul.

Vaata: www.reserva.ee

12

öKoToode

Tooršokolaadi söömine on lausa kasulik. Tükike kvali-teetset maiust annab tõesti

energiat, samas vähendab söögiisu ja hoiab kontrolli all kehakaalu. On täheldatud, et tooršokolaad aitab vähendada südame-veresoonkonna-haiguste ning vähi riski, ennetab va-nanemisilminguid ja pikendab elu-iga.

Mis on tooršokolaad?Mõned inimesed arvavad, et kui sulatada kodus kakaovõi ning li-sada kakaod, suhkrut ja muid lisa-aineid, siis see ongi tooršokolaad. Tegelikult on tooršokolaad ja toor-toit üldse valmistatud põhimõttel, et midagi ei kuumutata üle 45 °C, et säiliksid kõik väärtuslikud vi-

Kõik me armastame vahel maiustada, eriti lapsed. Aga kuidas teha seda tervislikult? Õnneks on ökopoodidesse ja loodustoodete lettidele jõud-nud tooršokolaad, mille tarvitamine erinevalt tavalisest šokolaadist pole sugugi patt.

Tooršokolaad – kõige tervislikum maiuspala

selle KeVade uudisTooTed:

datlisiirup 100% – sisaldab rohkelt kalt-siumi, magneesiumi, rauda, kaaliumi.

Kasesuhkur ehk ksülitool – 40% vä-hem kaloreid, 85% vähem süsivesikuid, hamba sõbralik.

Kookosjahu – gluteenivaba, madala ka-lorsusega jahu, antibakteriaalne ja kiud-aineterikas toiduaine.

punane kinoa – pärit mahepõllundu-sest, intensiivsema maitsega kui val-ge kinoa.

sidrunimahl 100% – mahesidrunitest, sisaldab 12 sidrunit.

Kaheksa põhjust, miks süüa tooršokolaadi

1. Tooršokolaad sisaldab tähtsaid toitaineid: rauda, tsinki, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, vaske ja B-vitamiini. Selles sisalduv se-rotoniin hoiab aju aktiivse ja mõnusa sumina sees ka tükk aega pärast šokolaadi söömist, lisaks aitab hästi depressiooni vastu.

2. Kõik toortoidud on seedimisele kasulikud, sest sisaldavad kasu-likke ensüüme, mis kuumutamisel lagunevad.

3. Toores taimetoit sisaldab sõbralikke baktereid ja teisi mikroorga-nisme, mis stimuleerivad immuunsüsteemi ja parandavad seedi-mist kasuliku mikrofloora abil.

4. Tooršokolaad tekitab heaolutunde, sest selle maiuse söömisel vallanduvad „õnnehormoonid” endorfiinid.

5. Üks korralik tooršokolaad koosneb suures osas kakaovõist, mis sisaldab rohkelt steariinhapet, tänu millele ei tõsta tooršokolaa-di söömine vere kolesteroolisisaldust ega suurenda südamevere-soonkonnahaigustesse haigestumise riski.

6. Tooršokolaad sisaldab antioksüdante, flavonoide ja polüfenoole, mis kaitsevad südant ja veresoonkonda. Samuti on need kasuli-kud immuunsüsteemile ning on potentsiaalselt vähki takistavad. Kakaos on rikkamalikult antioksüdante, isegi rohkem kui musti-kas, rohelises tees, goji-marjades ja punases veinis. Vähene anti-oksüdantide hulk kehas kiirendab vananemist.

7. Viimaste aastate uuringud on tõestanud, et šokolaad ei tekita ak-net ega hambakaariest.

8. Tooršokolaad ei põhjusta lastel tähelepanupuudulikkusega seo-tud hüperaktiivset käitumist ehk hüperaktiivsust.

Me ei taha küll öelda, kuidas elada tuleb, kuid süües rohkem toorest taimetoitu, teeme endale head ning võimaldame enesel elada tervis-likumalt ja rõõmsamalt.

tamiinid, mineraalid, ensüümid, anti oksüdandid ja südamele ka-sulikud küllastumata rasvad.

Tooršokolaadi valmistatakse üksnes puhastest töötlemata toor-ainetest, mida ei kuumutata mit-te kunagi. Toorkakao on keemili-selt koostiselt üks meie planeedi keerukamaid toiduaineid, sisal-dades üle 1200 ühendi. Kuumuta-mine rohkem kui 45 kraadi juures hävitab kõik toitainete omastami-seks vajalikud ensüümid ja paljud väärtuslikud taimsed toitained.

Tooršokolaadi valmistami-sel kasutatakse mitmesuguseid super toiduaineid, nagu luukumi-pulber, ksülitool, kookosõiesuh-kur ja goji-marjad. Tänu nende-le toorainetele sisaldab see lisaks

hõrgule maitsele kehale vajalikke toit aineid kontsentreeritud ku-jul (vitamiine, mineraal aineid, amino happeid, antioksüdante jne), mis teeb sellest kõige tervis-likuma maiuspala maailmas.

Poes müüdavad nn tavalised šokolaadid sisaldavad palju rafi-neeritud suhkrut, odavaid taim-seid õlisid, piimaprodukte (piima-pulber, koorepulber, vadak) ja emulgaatoreid. Peaaegu kõik i kaubandusvõrgus müüdavaid šo-kolaaditooteid (sh mõru šokolaa-di) on töödeldud kõrgetel tempe-ratuuridel, mis vähendab märki-misväärselt šokolaadi toitaine-sisaldust. Kuumtöötlemisel hävi-neb 70 protsenti toorkakao hea-dest toitainetest.

Tooršokolaad apelsini ja ksülitooliga, kakao 70% (fairtrade). Ilma suhkruta, rikkalikult antioksüdante, piima-, glu-teeni- ja süütundevaba. Koostis: kakao-mass, kakaovõi, magustaja ksülitool, looduslik apelsiniõli.

Vanoffe (fairtrade). Ilma roosuhkru-ta. Koostis: kakaovõi, luukumipulber, kookos suhkur, vanill 1,5%.

Goji-marjad tooršokolaadis, kakao 74% (fairtrade). Koostis: goji-marjad 40%, tooršokolaad 60% (kakaomass, kookos suhkur, kakaovõi, kakaopulber – kõik pärit mahepõllundusest).

Looduspere OÜ asutasid Pille-Riin ja Selim Özmen 2004. aasta mais perefirmana, millest nüüdseks on kasvanud 14 töötajaga ettevõte.

Looduspere missioon on pakkuda kvaliteetseid, looduslikke, keskkonda säästvaid kaupu kogu perele, võimaldades klientidel elada loodusega käsikäes.

Kontor asub Pirital, Regati pst 1. Tel 639 6884, e-post info@looduspere.ee.

looduspere poed:e-pood: www.looduspere.eePirita pood-ladu (Regati pst 1, Pirita TOPi 4. korpus) E, T, K, R 10–18, N 10–19, L 11–16Viru pood (Viru keskus, 1. korrus, sissepääs Laikmaa tn-lt) E–L 9–20, P 10–18Tartu pood (Lõunakeskus, Rimi sissepääsu kõrval) E–P 10–21

Külarestoran RootSRohuneeme tee 57b, Viimsi

avatud iga päev 12–23.tel 557 5025info@rootsu.eewww.rootsu.ee

Viimsis asuv külarestoran RootS on juba kaks aastat võlunud oma sõpru vaheldusrikka ja laia menüü, südantsoojendava teeninduse ning suure lastelembusega. Lisaks on RootSu oodatud ka teie neljajalgsed lemmikud, sest koertele on olemas suisa oma menüü! astudes üle hubase restoraniläve, tekib tunne, justkui oleks külla tulnud vanale sõbrale. Lahkudes jääb südamesse soe ja armas mälestus.

Lisaks hoolitseb RootS selle eest, et oleks väikeste kokkade järelkasvu – restoran korraldab iga kuu esimesel kolmapäeval ja neljapäeval lastele Põngerjate Kokakooli, kus kõik väikesed sõbrad kokkamist harjutada saavad.

Rohkem infot RootSukate tegemiste kohta: www.facebook.com/rootsu

Kevad on ametlikult kätte jõudnud ning ega suvigi enam kaugel ole. Mai keskel avab taas uksed idülliline RootSu rannabaar, kus saab ka sel kevadel ja suvel käia nautimas maitsvat toitu koos suurepäraste kokteilide või klaasikese veiniga. Sel hooajal on aga oodata mõnusaid kokteiliõhtuid koos linna parimate baarmenitega, kontserte ning õhtusööke vabas õhus, otse rannaliival.

RootSu rannabaarKesk tee 20, Viimsi

www.facebook.com/RootSuRannabaar

13

Kärme KüülikEstonia pst 5, Tallinn PEAKOKA RETSEPT

tel 631 3444info@kyylik.eewww.kyylik.ee

avatud E–L 11–23

Vaja läheb:• 300–400 g vasika-esijalalõiku• 100 g sellerit• 100 g porgandit• maitse järgi sibulat, küüslauku, tšillit• 100 g valget veini• 100 g puljongit• tüümiani• rosmariini• oliiviõli• soola, pipart

Valmistamine:Rösti ahjus või sütel liha mõlemalt poolt kergelt pruuniks. Pruunista pannil köögiviljad ja maitsetaimed. Võta paksu-põhjaline pott, aseta sinna pruunistatud köögiviljad ja nende peale liha. Lisa vein ja puljong. Küpseta 200kraadises ahjus orienteerivalt 45 minutit kuni 1 tund.

osso BuCCo á la Kärme KüüliK

resToraniSOOVItuS

avame taas 30. aprillil aadressil Estonia pst 5.

Menüüs on nii vanad head kui ka uued ja

huvitavad road.

Kärme Küülik on tagasi!

Ökoloogiline ehk mahetoit võidab tarbijate hulgas järjest suuremat poole-

hoidu. Mahetoidu ostjaskonna seas on palju just väikeste lastega pere-sid, sest lastele tahetakse pakku-da alati parimat. Tänu tarbijate hu-vile ja riikide toetusele on mahe-tootmine viimasel kahel aastaküm-nel Euroopas ja ka mujal maailmas märkimis väärselt arenenud. Kiires-ti suureneb mahetoidu pakkumine toitlustusasutustes, sh lasteaedades ja koolisööklates.

Eeskujuks Põhjamaad ja ItaaliaMitmes Euroopa riigis on riiklikul (nt Rootsi, Taani, Itaalia) või oma-valitsuste (nt Kopenhaagen, Mal-mö, Helsingi) tasandil seatud ees-märgid mahetoidu kasutuselevõtu suurendamiseks koolide ja laste-aedade toitlustuses. Kopenhaage-ni eesmärk on 2015. aastaks ka-sutada ühiskondlikus toitlustami-ses mahetoitu 90% osas, Helsingis on plaanis samaks ajaks vahetada pool lasteaedade toidust mahetoi-du vastu.

Kõige rohkem pakutakse mahe-toitu Itaalia lasteasutustes, kus see moodustab riigi keskmisena üle 40% pakutavast toidust. Itaalias kohustab seadus kõiki lasteasutu-si vähemalt mingil määral mahe-toitu kasutama.

Ka Eesti lasteasutused on vii-masel paaril aastal hakanud mahe-toidu peale mõtlema. Juba leidub mitmeid lasteaedu ja koole, kus mahetoitu vähemal või suuremal määral kasutatakse.

Me tahame ju lastele parimat!

Mahetoit Eesti lasteasutustesSuures osas on mahetoidule üle läi-nud Viljandi Vaba Waldorfkool ja Rakvere Vanalinna Kool (ca 90%). Palju kasutatakse mahetoitu ka Rocca al Mare koolis, Johannese koolis ja lasteaias Rosmal, Valga põhikoolis ning veel mitmetes laste-asutustes üle Eesti.

Maheorganisatsioonide algatu-sel on ellu viidud mitmeid mahe-toidu kasutuselevõttu toetavaid pro-jekte, mitmeid tegevusi on tellinud Põllumajandusministeerium. Kor-raldatud on mahetoidu valmistami-se töötubasid lasteasutuste kokkade-le, mitmetes koolides on tuntud kok-kade juhendamisel lapsed koos va-nemate ja õpetajatega süüa valmis-tanud, korraldatud on parima laste-aia ja kooli mahetoiduvõistlusi jm.

Menüüvahetus samm-sammultMahetoidu pakkumist on enamas-ti alustatud samm-sammult, mõne üksiku toote või tootegrupi välja-vahetamisega mahetoodete vastu – nt jahud ja helbed või kättesaada-vamad köögiviljad ja kartul. Mõnel pool pakutakse alguses mahetoitu kas kord või paar nädalas või kuus.

Kogemused näitavad, et mahe-toidule üle minnes ei saa menüüs jätta alles kõiki samu toite. Menüüd planeerides arvestatakse mahetoor-aine kättesaadavust ja hinda. Roh-kem pakutakse köögi- ja kaunvilju ning täisteratooteid, natuke vähem liha. Mõistlik on arvestada hooaja-lisusega ehk kasutada neid tooteid,

mida on parajasti soodsamalt saa-da. Samuti ostetakse kooritud kar-tuli ja köögivilja asemel koorima-ta kartulit ja köögivilja. Kasulik on koostöö teiste toitlustajatega, sest koos on võimalik toorainet soodsa-malt osta.

Ekskursioonid mahetaludesseKoos mahetooraine kasutamise-ga püütakse mahepõllumajandu-se teemal teavitada ka lapsi ja nen-de vanemaid, õpetajaid, koolijuhte

Miks on mahetoit lasteasutustes tähtis?

• Mahetoit on maitsev ning sisaldab rohkesti tervisele kasulikke ühendeid.

• Mahetoit ei sisalda põllumajanduskemikaalide jääke ega sünteeti-lisi lisaaineid, on GMO-vaba.

• Mahetoit on toodetud loomade heaolu arvestavalt ja keskkonna-säästlikult, pidades silmas tulevaste põlvede õigust puhtale elu-keskkonnale.

• Mahetoit on usaldusväärne, sest nõuete järgimist kontrollivad riik-likud järelevalveasutused.

• Mahetoitlustamine koos mahepõllumajandusalase teavitustegevu-sega on üks parimaid viise alustada inimest ja keskkonda väärtus-tava õppega juba varakult.

ning ülejäänud personali. Külasta-takse mahetalusid, kus lapsed saa-vad näiteks ise peenralt porgandeid võtta ja kanapesast mune korjata.

Mahetoitlustamise edendami-sel on väga tähtis ka poliitiline tahe. Teiste riikide kogemused näitavad, et kui mahetoidu kasutamiseks laste asutustes on seatud eesmär-gid riiklikul või kohaliku omavali-tuse tasandil, tehakse nende saavu-tamise nimel tööd ja jõutakse tule-musteni. Ka Eesti võiks sellised ees-märgid seada!

Väga suur roll mahetoidu kasu-tuselevõtul lasteasutustes on lapse-vanematel – tihti tulebki algatus just neilt. Emad-isad, kes tunne-vad, et nende lapse koolis või laste-aias võiks hakata pakkuma mahe-toitu, peaksid kindlasti oma soo-vist teavitama ka kooli. Eeskujusid leiab mitmest Eesti piirkonnast, tu-leb vaid ise aktiivne olla.

eesTi maHepõllumajanduse siHTasuTus

Mahetoidu kasutamise võimalused ja kogemused lasteasutustes.

Mõistlik on arvestada hooajalisusega ehk

kasutada neid tooteid, mida on parajasti

soodsamalt saada.

Mahetoidupäev johannese koolis ja lasteaias Rosmal.

Fo

to: E

rkki P

eets

alu

Maheloomade elu on stressivaba, nad söövad puhast

kodumaist mahesööta, jalutavad vabalt karjamaal ja puhkavad laudas, kus on piisavalt ruumi

igale loomale. Maheliha sisaldab rohkelt

kasulikke rasvhappeid, mis on vajalikud inimorganismi

arenguks. Maheliha võib ka kiskjalikuma

loomu muhedaks muuta.

saaremahe.ee

14

maHeToiT

Maheloomade elu on stressivaba, nad söövad puhast

kodumaist mahesööta, jalutavad vabalt karjamaal ja puhkavad laudas, kus on piisavalt ruumi

igale loomale. Maheliha sisaldab rohkelt

kasulikke rasvhappeid, mis on vajalikud inimorganismi

arenguks. Maheliha võib ka kiskjalikuma

loomu muhedaks muuta.

saaremahe.ee

pimetESt