Eesti Haigekassa aastaraamat 2017...Nimi Eesti Haigekassa Registrikood 74000091 Aadress Lastekodu 48, 10144 Tallinn Telefon +372 620 8430 E-post [email protected] Kodulehekülje aadress

Eesti Haigekassa aastaraamat 2017

Miks sümboliseerib kilpkonn ravikindlustust ehk haigekassat?

Paljudes kultuurides on kilpkonn Maa loomise sümbol, mis märgib pikaealisust ja püsivust eesmärkide poole püüdlemisel. Kilpkonna pilgatakse tema aegluse pärast, kuid ravikindlustus ongi konservatiivne valdkond. Edasiminek on kaalutletud ja järjekindel, sümboliseerides haigekassa ning kogu süsteemi usaldusväärsust. Kilp kaitseb kilpkonna ootamatute ohtude eest. Seda kaitstuse tunnet soovib haige kassa pakkuda oma kindlustatutele.

Eesti Haigekassa majandusaasta aruanne 2017

Nimi Eesti Haigekassa

Registrikood 74000091

Aadress Lastekodu 48, 10144 Tallinn

Telefon +372 620 8430

E-post [email protected]

Kodulehekülje aadress www.haigekassa.ee

Majandusaasta algus 1. jaanuar 2017

Majandusaasta lõpp 31. detsember 2017

Põhitegevusala riiklik ravikindlustus

Juhatus Rain Laane (esimees)Pille BanhardMaivi Parv

Audiitorühing KPMG Baltics OÜ

SisukordHaigekassa juhatuse pöördumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2Tegevusaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

Strateegilised eesmärgid ja nende täitmine 2017. aastal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8Ülevaade 2017. aasta olulisematest tegevustest ning tulevikusuundadest . . . . . . . . . . 10

Eelarve täitmise aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15Kindlustatute arv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18Tulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19Kulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22Ravikindlustuse kulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24

1. Tervishoiuteenused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 241.1 Haiguste ennetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 261.2 Üldarstiabi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 291.3 Eriarstiabi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 361.4 Õendusabi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 601.5 Hambaravi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64

2. Tervise edendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 673. Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 694. Ajutise töövõimetuse hüvitised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 745. Meditsiiniseadmete hüvitised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 796. Eestis kindlustatu ravi välisriigis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 817. Hambaravi- ja proteesihüvitised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 858. Muud kulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85

8.1 Täiendav ravimihüvitis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 868.2 Euroopas kindlustatu tervishoiuteenused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 868.3 Ravikindlustushüvitiste erandkorras hüvitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87

Haigekassa tegevuskulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88Reservkapital . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92Riskireserv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92Jaotamata tulem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92

Raamatupidamise aastaaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93Bilanss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94Tulemiaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95Rahavood . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96Netovara muutuste aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97Raamatupidamise aastaaruande lisad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98

Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted . . . . . . . . . . . . 98Lisa 2. Raha . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102Lisa 4. Materiaalne põhivara . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103Lisa 5. Rent . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104Lisa 6. Võlad ja ettemaksed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104Lisa 7. Reservid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 105Lisa 8. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ja sissenõuded teistelt isikutelt . . . . . 105Lisa 9. Muud tegevustulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106Lisa 10. Ravikindlustuse kulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107Lisa 11. Üldhalduskulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 108Lisa 12. Muud tegevuskulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109Lisa 13. Tehingud seotud osapooltega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109Lisa 14. Sihtfinantseerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110

Majandusaasta aruande allkirjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111Sõltumatu vandeaudiitori aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112

1

Haigekassa juhatuse pöördumine Mullu möödus 25 aastat Eesti kaasaegse ravikindlustussüsteemi loomisest. Veerandsaja aasta jooksul on Eesti tervishoiu- ja ravikindlustussüsteem jõudsalt arenenud ja loonud tugeva vundamendi edasiseks arenguks.

Meie eesmärk on pakkuda ravikindlustust, mis annab meie inimestele turvatunde, et nende tervisemured saavad lahendatud kiirelt, kvaliteetselt ja inimlikult. Selle eeldus on terviklik patsiendikäsitlus, kuhu kuulub mitmekülgne perearstiabi hästitoimivates tervisekeskustes, kvaliteetse eriarstiabi õigeaegne kättesaadavus, innovaatilised e-tervise lahendused ja hea koostöö tervishoiu partneritega, mis põhineb läbipaistvusel ning usaldusel.

Meie prioriteet on tagada kaasaegne ravikindlustus, mis pakub inimestele vajalikke ja kvaliteetseid tervishoiu-teenuseid, ravimeid ning meditsiiniseadmeid. Jätkusuutlik ravikindlustus on personaalne ja inimesekeskne. See eeldab nii iga inimese terviseteadlikkust ja informeeritust ravikindlustuse pakutavatest võimalustest kui ka kvaliteetsete, sealhulgas tervisemuresid ennetavate tervishoiuteenuste ja teiste ravikindlustushüvitiste õigeaegset kättesaadavust ning terviklikku raviprotsessi.

Haigekassa tööd juhivad juhatuse esimees Rain Laane ja juhatuse liikmed Maivi Parv ning Pille Banhard.

2

Tegevusaruanne

3

RavikindlustussüsteemEesti tervishoiusüsteemis on kesksel kohal solidaarne ravikindlustus. Solidaarsust ning võrdsust tagav ra-vikindlustussüsteem kehtib alates 2002. aastast, mil jõustus uus ravikindlustuse seadus. Haigekassa tasub Eestis ravikindlustatud inimeste tervishoiuteenuste eest, mis on tervishoiuteenuste loetelus, rahastab ravi-meid ja meditsiiniseadmeid ning maksab mitmeid rahalisi hüvitisi. Tervishoiuteenuste osutamiseks sõlmime lepingud perearstide ja raviasutustega. Teenuseid ostes ja lepinguid sõlmides arvestame kindlustatute vaja-dusi ning ravikindlustusraha otstarbekat kasutust. Raviasutuste juhtimisse haigekassa ei sekku, nii tagame rahastamise erapooletuse.

Solidaarne ravikindlustussüsteem, mida rahastatakse sotsiaalmaksust, tagab ravikindlustatud inimestele ühesuguse arstiabi, vaatamata nende rahalise panuse suurusele, isiklikule terviseriskile või vanusele.

Eesti ravikindlustussüsteem järgib rahvusvaheliselt heaks kiidetud põhimõtteid:

• võimalikult suur osa rahvastikust peab olema ravikindlustusega kaetud; • ravikindlustuse ulatus peab olema võimalikult suur, st solidaarne ravikindlustus pakub võimalikult ulatus-

likku ja terviklikku, tänapäevast tervishoiuteenuste paketti;• ravikindlustus peab olema võimalikult laialdane, st inimese omaosalus kogu ravikulust peab olema opti-

maalne ega tohi viia vaesusriskini.

Haigekassa rollHaigekassa põhieesmärk on tagada kindlustatutele õigeaegne ligipääs erinevatele ravikindlustushüvitistele, sh arstiabile, ravimitele ja meditsiiniseadmetele, samuti ajutistele töövõimetushüvitistele, hambaravi- jm rahalistele hüvitistele. Lisaks on eesmärk edendada tervist ning arendada tervishoiuteenuste kvaliteeti.

Inimeste vajadustele vastavate teenuste osutamisel ja ravi võrdse kättesaadavuse tagamisel võtab haigekas-sa üle tasu maksmise kohustuse kõigi kindlustatud inimeste eest.

Strateegilisel ostmisel lähtume ravikindlustuse seadusest ning tervishoiuteenuste puhul saame siinkohal rääkida järgmistest komponentidest, mille kaudu saab strateegilisi ostuotsuseid ellu viia:

• tervishoiuteenuste valik, n-ö teenuste pakett;• tervishoiuteenuste hindade kujundamine;• ravi rahastamise lepingu tingimused ja õigusaktidega sätestatu;• lepingupartnerite valik ja lepingumahtude läbirääkimine;• rahastamise põhjendatuse kontroll.

Haigekassa missioon on korraldada ravikindlustust selliselt, et on tagatud kindlustatute võrdne kohtlemine ja vajadusele vastavate kvaliteetsete kulutõhusate tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ning ra-haliste hüvitiste õigeaegne kättesaadavus.

Haigekassa visioon on tagada inimeste turvatunne võimalike terviseprobleemide tekkimisel ja lahendamisel.

4

Haigekassa põhiväärtused

EDUMEELSUS – meie tegevus on suunatud pidevale ja jätkusuutlikule arengule, mille eelduseks on kompetentsed, lojaalsed, tulemusele pühendunud töötajad.

HooLivUS – oleme usaldusväärsed, avatud ja sõbralikud. Teeme otsuseid teisi arvestades ja läbipaistvalt.

KooSTöö – loome usaldusväärse õhkkonna organisatsiooni sees ning suhetes partnerite ja klientidega.

Organisatsioon ja juhtimineEesti Haigekassa kõrgeim organ on nõukogu, mille liikmed esindavad tööandjate, kindlustatute ja riigi huve. Nõukogu esimees on tervise- ja tööminister. Haigekassat juhib kolmeliikmeline juhatus, mille esimees on alates 16.10.2017 Rain Laane. 31.12.2017 seisuga oli haigekassas 204 töötajat.

Alates 13.12.2017 on Eesti Haigekassal ISO 9001:2015 sertifikaat. ISO 9001:2015 on reeglistik organisatsiooni jaoks, kes on võtnud eesmärgiks kliendi rahulolu saavutamise suurepärase riski- ja protsessijuhtimise abil. Sertifikaadi saamise eelduseks on põhjalik audit. Haigekassat auditeeris 2017. aasta novembris AS Metrosert.

Ravikindlustuse eesmärkide saavutamiseks peame hindama arstiabi vajadust, kaasajastama ravikindlustu-se paketti, kavandama eelarvet ning sõlmima raviasutustega lepingud, et tagada vajalike teenuste kätte-saadavus kindlustatutele. Ressursside parimaks kasutamiseks teeme koostööd kõigi tervishoiusüsteemi partneritega.

Haigekassa kontrollib ravikindlustusraha kasutamise sihipärasust, sh ostetud teenuste kvaliteeti ja põhjen-datust. Iga päev toimuvad elektroonsed kontrollid ning lisaks kontrollime usaldusarstide abiga raviarveid ja -dokumente, et tagada esitatud andmete ja arvete õigsus. Toetame ravijuhendite koostamist ning tellime kliinilisi auditeid. Oleme juurutanud perearstide kvaliteeditasu süsteemi, mille eesmärk on tagada üle Eesti ühtsetel alustel toimiv haiguste ennetamise ja krooniliste haiguste jälgimise kvaliteet esmatasandil ehk pere-arsti ja -õe poolt.

Haigekassa rahastab tervise edendamist ja haiguste ennetamist. Teeme seda ravikindlustuse seaduse alusel sihtotstarbeliste projektide kaudu ja juhindume nii valitsuses heaks kiidetud rahvastiku tervise arengu kavast kui ka haigekassa arengukavast. Haiguskoormuse1 tõttu kaotatud eluaastate analüüsi järgi põhjustavad suurimat tervisekadu südame ja veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad, vigastused ning mürgistused. Kõik need probleemid mõjutavad ka haigekassa tervishoiuteenuste, ravimite ning töövõimetushüvitistega seotud kulusid. Osa neist haigustest saab vältida või nendest tulenevat kahju vähendada tervise edendamise ning ennetustööga.

Iga haigekassa töötaja peab endale teadvustama olukordi, kus tema otsused ja erahuvid võivad mõjutada ametikohustuste täitmist ja eetilist käitumist. Selliseid olukordi tuleb vältida. Meil on juhatuse otsusega kinni-tatud eetikakoodeks, mille eesmärk on anda meie töötajatele juhtnööre eetiliseks käitumiseks. Haigekassas reguleerib huvide konflikti teemat juhatuse kinnitatud dokument „Eesti Haigekassa nõuded huvide konflikti kohta“. Vastavalt sellele tuleb osadel meie töötajatel täita huvide deklaratsioon, see kord aastas üle vaadata ja vajadusel ajakohastada.

1 Haiguskoormus – surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa.

5

https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/board_decision_files/Eesti%20Haigekassa%20Q%20sertifikaat%20K-218%202017%20est.pdf

Tabel 1. Olulisemad näitajad aastatel 2013–2017

2013 2014 2015 2016 2017

Muutus võrreldes

2016. aastaga

Kindlustatute arv perioodi lõpus 1 231 203 1 232 819 1 237 336 1 237 277 1 240 927 0%

Haigekassa tulud (tuhat eurot) 836 892 900 209 964 353 1 028 962 1 133 971 10%

Ravikindlustuse kulud (tuhat eurot) 830 419 908 213 973 609 1 049 270 1 117 192 6%

Haigekassa tegevuskulud (tuhat eurot) 7 937 8 502 9 284 9 288 9 975 7%

Tervishoiuteenuste olulisemad näitajad

Perearstiabi

Perearstiabi rahastamine (tuhat eurot) 76 088 82 248 92 460 103 199 113 663 10%

Perearstiabi kasutanud inimeste arv 993 755 992 559 1 010 984 1 019 543 1 028 455 1%

Eriarstiabi

Eriarstiabi rahastamine (tuhat eurot) 482 366 529 869 562 427 590 917 629 133 6%

Eriarstiabi ravijuhu keskmine maksumus (eurot) 147 158 167 175 190 8%

ambulatoorne ravi 57 63 68 73 77 6%

päevaravi 456 481 503 549 572 4%

statsionaarne ravi 1 178 1 289 1 376 1 455 1 750 20%

Eriarstiabi kasutanud inimeste arv 796 698 800 326 799 305 798 582 784 175 -2%

ambulatoorne ravi 775 566 780 302 779 593 779 316 767 185 -2%

päevaravi 52 554 54 870 56 901 57 705 58 000 1%

statsionaarne ravi 155 982 153 032 150 154 145 568 131 749 -9%

Ambulatoorsete vastuvõttude arv 3 796 893 3 888 729 4 055 968 4 093 624 3 996 857 -2%

Keskmine statsionaarsel ravil viibimine päevades 6,0 5,9 5,9 5,9 6,2 5%

Õendusabi

Õendusabi rahastamine (tuhat eurot) 20 607 24 537 28 450 30 103 31 850 6%

Õendusabi kasutanud inimeste arv 18 537 19 058 18 259 18 078 18 387 2%

Hambaravi

Hambaravi rahastamine (tuhat eurot) 19 771 20 650 22 599 23 305 29 157 25%

Hambaravi kasutanud inimeste arv 167 486 168 896 170 566 169 287 168 092 -1%

Täiskasvanute mitterahalist hambaravihüvitist kasutanud inimeste arv 0 0 0 0 93 261 -

Ravimihüvitis

Soodusravimite kompenseerimine (tuhat eurot) 103 391 109 753 112 801 131 246 125 730 -4%

Soodusravimeid kasutanud inimeste arv 848 636 850 206 851 627 847 628 846 554 0%

Soodusretseptide arv 7 625 135 7 883 659 8 046 298 8 146 879 8 224 178 1%

Soodusretsepti keskmine maksumus haigekassale (eurot) 13,6 13,9 14,0 16,1 15,3 -5%

Soodusretsepti keskmine maksumus patsiendile (eurot) 6,4 6,5 6,7 6,7 6,8 1%

Meditsiiniseadmehüvitis

Meditsiiniseadmete rahastamine (tuhat eurot) 8 325 8 770 9 076 9 533 9 481 -1%

Meditsiiniseadmeid kasutanud inimeste arv 55 222 62 275 67 848 70 457 71 297 1%

Töövõimetushüvitis

Töövõimetushüvitiste tasumine (tuhat eurot) 94 101 103 902 116 977 130 269 141 297 8%

Töövõimetushüvitisi kasutanud inimeste arv 299 294 297 444 317 615 337 560 352 000 4%

Haigekassa hüvitatud töövõimetuspäevade arv 5 228 586 5 362 002 5 670 910 5 905 352 6 113 148 4%

Ühe päeva töövõimetushüvitise maksumus (eurot) 18,0 19,4 20,6 22,1 23,1 5%

välisravi

Eestis kindlustatute ravi rahastamine välisriigis (tuhat eurot) 6 648 8 764 8 519 9 105 14 276 57%

6

7

Strateegilised eesmärgid ja nende täitmine 2017 . aastal

Kaal Mõõdik Ühik SelgitusEesmärk/tegelik 2017 Täitmise % Eesmärkide täitmine

1. Ravikindlustushüvitiste kättesaadavuse tagamine, kasutades ravikindlustusvahendeid otstarbekalt

10% Ravijärjekorrad ambulatoor-ses eriarstiabis

% Haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglate tagasiulatuvate aruannete alusel on kindlus-tatute ootejärjekorrad esmastele plaanilistele vastuvõttudele olnud 42 päeva sees (kuni kuue nädala jooksul).

57/55 9,7% Ravijärjekordadest on suudetud ära teenindada 55% kõigist lubatud ooteajaga vastuvõttudest. Üheks põhjuseks võib olla ka kindlustatute soov pääseda konkreetse arsti vastuvõtule ning ka ravi-asutuste võimsuse puudus kõigil erialadel lubatud ooteaja piires teenust pakkuda.

5% Laste hõlmatus hamba-haiguste ennetuse ja raviga

% Protsent vastavate sünniaastate lastest, kes on osalenud ennetavatel läbivaatustel ja/või hambaravis.

72/69,9 4,9% Laste hambahaiguste ennetuse ja raviga hõlmatus jäi alla eesmärgi. Selle põhjus võib olla 1. juulist 2017 rakendunud täiskasvanute hambaravihüvitis, mis viis hambaarstide fookuse täiskasvanutele.

10% Ravi rahastamise lepingute täitmine

% Haigekassa lepingupartnerite osakaal, kelle ra-halised lisad on lepingute hea jälgimise tulemu-sena täidetud summa osas 93–100% ulatuses (hinnangu andmisel ei arvestata ületööd).

90/97,2 10,0% Lepingute jälgimine on olnud tõhus vaatamata asjaolule, et mitte kõikide raviasutuste rahalised lisad ei mahu etteantud jälgimispiiridesse. Erinevate raviasutuste lepingutes on kalendriaasta jooksul tehtud mitmeid muudatusi seoses kindlustatute planeeritust erineva vajadusega saada arstiabi.

10% Ravikindlustuse eelarve planeerimine ja täitmine

% Ravikindlustuse eelarve on planeeritud nii, et selle täitmine on kooskõlas raamatupidamise hea tavaga ning mahub +/-7% piiridesse.

6/1 10,0% Eelarve täitmine lõpetati positiivse tulemiga, st eelarve oli planeeritud kõiki võimalikke muutusi arvesse võttes ning täitmise jälgimine oli tulemuslik.

2. Tervishoiusüsteemis pakutavate tervishoiuteenuste kõrge kvaliteedi toetamine

10% Perearsti kvaliteedisüstee-miga liitunud ning tulemu-se saavutanud nimistute osakaal

% Vähemalt 60% nimistutest on täitnud tule-mustasu saamise nõuded vähemalt 80% (512 punkti) ulatuses.

60/61,7 10,0% Perearsti tulemustasu saavate nimistute osakaal oli ca 62% (tulemus vähemalt 512 punkti).

5% Ravi- ja patsiendijuhendite koostamine

arv www.ravijuhend.ee lehel on avaldatud viis uut ravi- ja/või patsiendijuhendit.

5/5 5,0% 2017. aastal avaldati ravijuhend.ee kodulehel: kroonilise venoosse haavandi käsitlus (ravijuhend ja patsiendi juhend), bariaatrilise patsiendi käsitlus enne ja pärast kirurgilist sekkumist (ravijuhend), kroonilise neeruhaiguse ennetus ja käsitlus (ravi juhend ja patsiendijuhend).

10% Kaasata kindlustatuid tege-vustesse, mis võimaldavad parandada krooniliste haige-te terviseseisundi jälgimist

% Perearstide kvaliteedisüsteemis kõigi riski-astmetega hüpertooniahaigete hõlmatus eelmiseks kalendriaastaks väljaarvestatud tulemuse alusel.

75/74,5 9,9% Hüpertooniahaigete hõlmatus kvaliteedisüsteemi kirjeldavates tegevustes jäi marginaalselt alla eesmärgile, mis tähendab et nimistutes olevad hüpertooniahaiged on hästi jälgitud.

3. Inimeste terviseteadlikkuse kujundamine ja tervisekäitumise suunamine

8% Vähiennetusega hõlmatus % Hõlmatuse määramise aluseks on ravikind-lustuse andme kogu andmed emakakaelavähi (E) ja rinnavähi (R) ennetamiseks ette nähtud uuringutel käinud naiste osakaalu kohta.

E 73/72,8 R 72/68,6

7,8% Korrastame kogu sõeluuringute korralduse selliselt, et kõik sihtrühma kuuluvad inimesed oleksid sõeluuringust teadlikud ning osaleksid uuringus.

2% Uute vähisõeluuringute käivitamine

jah/ei Jämesoolevähi varajase avastamise sõeluuringu logistikaplaan on täielikult rakendunud.

jah 2,0% Jämesoolevähi sõeluuringu logistikaplaan on aasta lõpu seisuga rakendunud. Perearstidele on teh-tud esimesed väljamaksed selle eest, et nad on motiveerinud kindlustatuid uuringus osalema.

15% Rahulolu tervishoiusüsteemiga

% Kui suur protsent küsitletutest on kogu tervis-hoiusüsteemiga rahul või väga rahul.

67/56 12,5% Metoodika on suure elanikkonna uuringuga võrreldes teine, seetõttu on ka tulemus madalam. Suurt elanikkonna uuringut on kavas teha kaheaastase intervalliga.

4. Esmaklassilist ravikindlustust pakkuva organisatsiooni arendamine

5% Kvaliteedijuhtimine jah/ei Audiitori hinnangul vastab haigekassa kvaliteedijuhtimis süsteem ISO 9001:2015 stan-dardis esitatud nõuetele.

jah/jah 5,0% Metroserti audiitori hinnangul vastab haigekassa kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9001:2015 standar-dis esitatud nõuetele.

2,5% Riskide juhtimine jah/ei Realiseerunud riskid puuduvad. jah/jah 2,5% Organisatsiooni poolt kirjeldatud riskid ei realiseerunud. Samas tuvastati võimalik pettuserisk, mille tulemusena sai kahjustada haigekassa maine.

2,5% Klienditeeninduse tase indeks Klienditeeninduse taset hinnatakse mystery shoppingu meetodiga Eesti teeninduse indeksi (ETI) uuringu raames.

3,7/3,8 2,5% ETI uuringu tulemusel oli teenindusindeks 3,8.

5% Infosüsteemide töökindlus Kriitiliste teenuste (kindlustuse kehtivuse kont-roll, retseptikeskus) vastavus infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) kriteeriumitele.

K3/K3 5,0% Vaatamata asjaolule, et kriitiliste teenuste töös on esinenud aasta jooksul erinevate teenuste katkes-tusi, on aasta kokkuvõttes kriitilise teenuse käideldus vastav ISKE K3 nõuetele.

100% 96,8%

8

Strateegilised eesmärgid ja nende täitmine 2017 . aastal

Kaal Mõõdik Ühik SelgitusEesmärk/tegelik 2017 Täitmise % Eesmärkide täitmine

1. Ravikindlustushüvitiste kättesaadavuse tagamine, kasutades ravikindlustusvahendeid otstarbekalt

10% Ravijärjekorrad ambulatoor-ses eriarstiabis

% Haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglate tagasiulatuvate aruannete alusel on kindlus-tatute ootejärjekorrad esmastele plaanilistele vastuvõttudele olnud 42 päeva sees (kuni kuue nädala jooksul).

57/55 9,7% Ravijärjekordadest on suudetud ära teenindada 55% kõigist lubatud ooteajaga vastuvõttudest. Üheks põhjuseks võib olla ka kindlustatute soov pääseda konkreetse arsti vastuvõtule ning ka ravi-asutuste võimsuse puudus kõigil erialadel lubatud ooteaja piires teenust pakkuda.

5% Laste hõlmatus hamba-haiguste ennetuse ja raviga

% Protsent vastavate sünniaastate lastest, kes on osalenud ennetavatel läbivaatustel ja/või hambaravis.

72/69,9 4,9% Laste hambahaiguste ennetuse ja raviga hõlmatus jäi alla eesmärgi. Selle põhjus võib olla 1. juulist 2017 rakendunud täiskasvanute hambaravihüvitis, mis viis hambaarstide fookuse täiskasvanutele.

10% Ravi rahastamise lepingute täitmine

% Haigekassa lepingupartnerite osakaal, kelle ra-halised lisad on lepingute hea jälgimise tulemu-sena täidetud summa osas 93–100% ulatuses (hinnangu andmisel ei arvestata ületööd).

90/97,2 10,0% Lepingute jälgimine on olnud tõhus vaatamata asjaolule, et mitte kõikide raviasutuste rahalised lisad ei mahu etteantud jälgimispiiridesse. Erinevate raviasutuste lepingutes on kalendriaasta jooksul tehtud mitmeid muudatusi seoses kindlustatute planeeritust erineva vajadusega saada arstiabi.

10% Ravikindlustuse eelarve planeerimine ja täitmine

% Ravikindlustuse eelarve on planeeritud nii, et selle täitmine on kooskõlas raamatupidamise hea tavaga ning mahub +/-7% piiridesse.

6/1 10,0% Eelarve täitmine lõpetati positiivse tulemiga, st eelarve oli planeeritud kõiki võimalikke muutusi arvesse võttes ning täitmise jälgimine oli tulemuslik.

2. Tervishoiusüsteemis pakutavate tervishoiuteenuste kõrge kvaliteedi toetamine

10% Perearsti kvaliteedisüstee-miga liitunud ning tulemu-se saavutanud nimistute osakaal

% Vähemalt 60% nimistutest on täitnud tule-mustasu saamise nõuded vähemalt 80% (512 punkti) ulatuses.

60/61,7 10,0% Perearsti tulemustasu saavate nimistute osakaal oli ca 62% (tulemus vähemalt 512 punkti).

5% Ravi- ja patsiendijuhendite koostamine

arv www.ravijuhend.ee lehel on avaldatud viis uut ravi- ja/või patsiendijuhendit.

5/5 5,0% 2017. aastal avaldati ravijuhend.ee kodulehel: kroonilise venoosse haavandi käsitlus (ravijuhend ja patsiendi juhend), bariaatrilise patsiendi käsitlus enne ja pärast kirurgilist sekkumist (ravijuhend), kroonilise neeruhaiguse ennetus ja käsitlus (ravi juhend ja patsiendijuhend).

10% Kaasata kindlustatuid tege-vustesse, mis võimaldavad parandada krooniliste haige-te terviseseisundi jälgimist

% Perearstide kvaliteedisüsteemis kõigi riski-astmetega hüpertooniahaigete hõlmatus eelmiseks kalendriaastaks väljaarvestatud tulemuse alusel.

75/74,5 9,9% Hüpertooniahaigete hõlmatus kvaliteedisüsteemi kirjeldavates tegevustes jäi marginaalselt alla eesmärgile, mis tähendab et nimistutes olevad hüpertooniahaiged on hästi jälgitud.

3. Inimeste terviseteadlikkuse kujundamine ja tervisekäitumise suunamine

8% Vähiennetusega hõlmatus % Hõlmatuse määramise aluseks on ravikind-lustuse andme kogu andmed emakakaelavähi (E) ja rinnavähi (R) ennetamiseks ette nähtud uuringutel käinud naiste osakaalu kohta.

E 73/72,8 R 72/68,6

7,8% Korrastame kogu sõeluuringute korralduse selliselt, et kõik sihtrühma kuuluvad inimesed oleksid sõeluuringust teadlikud ning osaleksid uuringus.

2% Uute vähisõeluuringute käivitamine

jah/ei Jämesoolevähi varajase avastamise sõeluuringu logistikaplaan on täielikult rakendunud.

jah 2,0% Jämesoolevähi sõeluuringu logistikaplaan on aasta lõpu seisuga rakendunud. Perearstidele on teh-tud esimesed väljamaksed selle eest, et nad on motiveerinud kindlustatuid uuringus osalema.

15% Rahulolu tervishoiusüsteemiga

% Kui suur protsent küsitletutest on kogu tervis-hoiusüsteemiga rahul või väga rahul.

67/56 12,5% Metoodika on suure elanikkonna uuringuga võrreldes teine, seetõttu on ka tulemus madalam. Suurt elanikkonna uuringut on kavas teha kaheaastase intervalliga.

4. Esmaklassilist ravikindlustust pakkuva organisatsiooni arendamine

5% Kvaliteedijuhtimine jah/ei Audiitori hinnangul vastab haigekassa kvaliteedijuhtimis süsteem ISO 9001:2015 stan-dardis esitatud nõuetele.

jah/jah 5,0% Metroserti audiitori hinnangul vastab haigekassa kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9001:2015 standar-dis esitatud nõuetele.

2,5% Riskide juhtimine jah/ei Realiseerunud riskid puuduvad. jah/jah 2,5% Organisatsiooni poolt kirjeldatud riskid ei realiseerunud. Samas tuvastati võimalik pettuserisk, mille tulemusena sai kahjustada haigekassa maine.

2,5% Klienditeeninduse tase indeks Klienditeeninduse taset hinnatakse mystery shoppingu meetodiga Eesti teeninduse indeksi (ETI) uuringu raames.

3,7/3,8 2,5% ETI uuringu tulemusel oli teenindusindeks 3,8.

5% Infosüsteemide töökindlus Kriitiliste teenuste (kindlustuse kehtivuse kont-roll, retseptikeskus) vastavus infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) kriteeriumitele.

K3/K3 5,0% Vaatamata asjaolule, et kriitiliste teenuste töös on esinenud aasta jooksul erinevate teenuste katkes-tusi, on aasta kokkuvõttes kriitilise teenuse käideldus vastav ISKE K3 nõuetele.

100% 96,8%

9

Ülevaade 2017 . aasta olulisematest tegevustest ning tulevikusuundadest

Personaalsem ravikindlustus

Perearstiabi võimalusedTerviklik patsiendikäsitlus algab perearstist. Oleme perearstiabis loonud uusi võimalusi ning panustanud uute tervisekeskuste loomisesse, mis parandab arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti. Järgneva seitsme aasta jooksul ehitatakse või renoveeritakse Eestis vähemalt 35 tervisekeskust, millest esimesed 15 peavad tööd alustama juba 2018. aastal.

Inimestele õigeaegse ja kvaliteetse arstiabi pakkumiseks laiendasime e-konsultatsiooni teenust ka güneko-loogia erialale. E-konsultatsioon toimib juba 17 erialal ja võimaldab perearstil terviseinfosüsteemi kaudu kon-sulteerida eriarstidega täpsemaks haiguse diagnoosimiseks ning kiireks raviga alustamiseks.

2017. aasta lõpuks asendusid pabersaatekirjad digisaatekirjadega. Digisaatekiri annab kindluse, et saatekiri ei kao ära ega unune koju ja patsient saab just talle vajaliku tervishoiuteenuse.

Teenuste paketi arendamine 2017. aastal lisati alates 2018. aastast kehtivasse tervishoiuteenuste loetellu 18 uut teenust ning loetellu lisati või seda täiendati 15 haiglaravimiga. Meditsiiniseadmete loetelu täiendati 189 meditsiiniseadme pakendiga. Haigekassa hüvitatavate ravivõimaluste hulka lisandusid uued teenused, mh sünnitusabis, günekoloogias, dermatoskoopias ja kiiritusravis. Haigekassa hüvitatavate ravimite valik täienes mitmete uute ravimitega, sh lisandusid vähiravimid ja laienesid bioloogilise ravi võimalused erinevate haigustega patsientidele.

Alates 01.07.2017 rakendus uus täiskasvanute hambaravihüvitis, mille alusel tasub haigekassa ravikindlusta-tud täiskasvanu hambaravi eest kuni 30 eurot (alates 2018. aastast 40 eurot) aastas. Eakatel, rasedatel, alla 1-aastaste laste emadel ja suurenenud hambaravi vajadusega inimestel on võimalik kasutada hambaravi-hüvitist kuni 85 euro ulatuses aastas. Uus hambaravihüvitis aitab tagada esmavajalike hambaraviteenuste kättesaadavuse, julgustab inimesi minema esmasele hambaravi visiidile ja aitab parandada Eesti inimeste suutervist.

Muutsime hambaproteeside hüvitamise korda, mille alusel arvestatakse alates 2018. aastast hüvitis ravi-arvelt maha kohe maksmise hetkel ja 260 euro suurust hüvitist saab edaspidi kasutada ainult haigekassa lepingupartneri juures.

Töötasime välja täiendava ravimihüvitise uued põhimõtted ja korralduse, tänu millele hakkas üle 100 tuhan-de inimese alates 2018. aasta algusest ravimite eest vähem maksma. Alates 2018. aastast saavad täiendavat ravimihüvitist kindlustatud, kes tasuvad soodusretseptide eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot (varem sai seda alates 300-eurosest aastakulust). Kaotati ära ka täiendava ravimihüvitise eraldi taotlemine, hüvitise arvutamine toimub apteekides automaatselt.

Olulise muudatusena rahastame alates 2018. aastast kehavälise viljastamise (IVF) ja embrüosiirdamise teenuseid ja ravimeid. Varem tasus nende ravimite ja teenuste eest Sotsiaalministeerium. Lisaks kaotasime IVF ravimite täiendava kompenseerimise taotlemise, et teha vajalikud ravimid kohe 100% soodustusega apteegist kättesaadavaks.

Kindlustatute teavitustöö ja ennetustegevusMeie prioriteet on elanikkonna teadlikkuse suurendamine nii haigekassa hüvitiste kui ka tervisliku eluviisi kohta. Jätkuvalt toetame ennetustegevusi ja panustame vähi sõeluuringutesse, teavitades inimesi uuringu-te vajalikkusest ja võimalusest neis tasuta osaleda. Samuti suurendame teadlikkust laste ja täiskasvanute

10

hambaravivõimalustest, sagedaste terviseprobleemide ennetamisest ning samuti ravivõimalustest nii siin kui ka välisriikides. 2017. aastal tegime kaks laiaulatuslikku naistele suunatud kampaaniat rinnavähi ja emaka-kaelavähi sõeluuringute teemal, eesmärgiga laiendada sihtrühma ja suurendada naiste ning ülejäänud ela-nikkonna teadlikkust vähi ennetamise ja varajase avastamise kohta. Pöörasime suurt tähelepanu pere arsti nõuandetelefoni tutvustamisele teavituskampaaniate kaudu. Panustasime laste suutervise parandamisse ja teadlikkuse suurendamisse Euroopa ravikindlustuskaardi võimalustest. Juunis toimus koostöös Tervise Arengu Instituudi, Maailma Terviseorganisatsiooni ja Sotsiaalministeeriumiga iga-aastane tervise edenduse konverents, mis seekord keskendus vanemaealiste inimeste tervisele ja elukvaliteedile.

Meie jaoks on jätkuvalt väga oluline pakkuda kõikidele inimestele kiiret, kvaliteetset ja professionaalset kliendi teenindust. Kantar Emor tegi 2017. aasta sügisel uuringu, kus hinnati meie klienditeeninduse tase nelja palli skaalal kõrge koondhindega 3,8, sealjuures saavutasime e-posti teel teenindamisel maksimumhinde 4,0.

Strateegilised partnerid ja ravikindlustuse tulemuslikkus

Perearstisüsteemi arengKoostöös Eesti Perearstide Seltsiga pöörame olulist rõhku esmatasandi tervisekeskuste efektiivsele käivi-tamisele. Töötasime välja esmatasandi tervisekeskuste teenuste ostmispõhimõtted, taotluste vormid ning menetlusjuhised. 2017. aastal sõlmisime kolm tervisekeskuse lepingut, millega liitus kokku 29 nimistut.

2017. aastal keskendusime perearsti kvaliteedisüsteemi rakendamisele ja arendamisele. Senisest enam on tähelepanu pööratud praksise kvaliteedile ja hea tulemuse saavutanud teenuseosutajate arv on 2017. aastal kasvanud. Perearsti kvaliteedisüsteemis on järjest enam pööratud tähelepanu patsientide kaasamisele, mis tähendab seda, et aina rohkem perearste jälgib kroonilisi haigeid.

Eriarstiabi kättesaadavus2017. aasta riigieelarvest eraldati haigekassa eelarvesse eriarstiabi jaoks 10 miljonit eurot, eesmärgiga suurendada kardioloogia ja neuroloogia statsionaarse ravi ning bioloogilise ravi kättesaadavust. Lisarahastuse tulemusena on mõlemal erialal olnud võimalik ravida rohkem patsiente ja ühtlasi on vähenenud arstide ületöö.

Oleme planeerinud täiendavaid vahendeid 2018. aasta eelarvesse, et parandada ravi kättesaadavust ka psühhiaatrias, pediaatrias, üldkirurgias, silmahaiguste- ja taastusravis ning mitmel muul erialal.

Planeerimise kaasajastamineHaigekassa ja haiglavõrgu arengukava haiglate uus lepinguperiood algab 2019. aastal. Oleme aktiivselt tegelenud uute lepingutingimuste välja töötamisega ja rahastusmudeli ajakohastamisega, mille sisendina kasutame Maailmapanga valminud analüüse. Eriarstiabi strateegilise ostmise ajakohastamiseks analüüsisime 2017. aastal haigekassa lepingupartnerite valiku põhimõtteid. Mitmel seminaril toimusid strateegilise ostmise ning nõudluse metoodika arutelud.

Lähitulevikus plaanime välja töötada põhimõtted, mis aitaksid meil senisest täpsemini hinnata ravinõudlust. Teatud valdkondades soovime liikuda erialapõhiselt nõudluse hindamiselt diagnoosipõhisele hindamisele. Välja valitud diagnooside puhul juurutame episoodipõhise tasustamise, mis hõlmaks kindla diagnoosiga pat-siendi ravi tervikuna.

Lepingute kontroll2017. aastal oli fookuses lepingupartnerite kontrolli tõhustamine, et tagada ravikindlustuse raha sihipärane ja läbipaistev kasutus. Juurutasime uue raviarvete andmete statistilise analüüsi metoodika, et partnereid paremini nõustada ja juhtida tähelepanu olulisematele tulemustele. Muutsime perearstiabi kättesaadavuse

11

kontrollimetoodikat ja tegime varasemast rohkem kohapealseid kontrolle perearstide ning eriarstide juures. Auditeerisime põhjalikult meditsiiniseadmete müüjaid ja sõlmisime nendega uued lepingud, milles on sätes-tatud oluliselt ulatuslikumalt haigekassa lepingulise järelevalve õigused. Tellisime välised auditid, et analüü-sida võimalusi haigekassa järelevalve ja kontrollmeetmete parendamiseks.

Järgnevatel aastatel uuendame nii üldarstiabi kui ka ravi rahastamise lepingu täitmise jälgimise põhimõtteid ja arendame lepingute kontrollimist.

Uued ülesanded ja laienenud vastutusAlates 2018. aastast lisanduvad haigekassale mitmed uued ülesanded.

Edaspidi tasume kiirabiteenuste eest ning töötame järgnevatel aastatel välja ka uued lepingud.

Hakkame toetama HIVi ja AIDSi ravikonsiiliumi tööd.

Koordineerime antidootide ehk vastumürkide nimestiku koostamist ning varude hankimist.

Kui seni maksis perearstidele asendustasusid Terviseamet, siis alates 2018. aastast tasub asendusteenuse eest haigekassa.

Meie vastutada jääb ka meremeeste ööpäevaringse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni rahastamine.

Hakkame juhtima ravimikomisjoni tööd ja vastutame soodusravimite loeteluga seotud korralduslike üles-annete eest. Lisaks moodustatakse haigekassa juurde ka tervishoiuteenuste loetelu ja meditsiiniseadmete komisjon.

Tervishoiusüsteemi arendamine

Koostöö tervishoiu- ja ravikindlustuse edendamiseksKoostöös Maailmapanga ja Eesti perearstidega tegime 2017. aastal pilootprojekti, mille raames katsetas 11 perearsti Eesti erinevatest piirkondadest patsienti kaasavat ravi suure terviseriskiga ehk mitut kroonilist hai-gust põdevatel inimestel. Saadud kogemustele tuginedes töötame välja Eestis toimivad lahendused, mille abil on kroonilise haigusega inimesed palju rohkem kaasatud oma isikliku raviplaani koostamisse ja saavad perearstilt ning -õelt palju personaalsemalt nõustamist. Projekti eesmärk on parandada krooniliste haiguste-ga ja keeruliste vajadustega patsientide tervisenäitajaid.

Meie oluline eesmärk on ajakohastada tervishoiusüsteemi rahastamist ja muuta see inimesekesksemaks. See tähendab, et inimese ravi käsitletakse tervikuna haigestumisest kuni tervishoiusüsteemist väljumiseni. Maailmapanga ja haigekassa koostöös valmis sügisel strateegilise ostmise aruanne, milles analüüsiti Eesti tervishoiuteenuste osutajate tasustamissüsteemi. Põhjalikule analüüsile tuginedes anti soovitusi, milliseid tasustamismeetodeid ja -mudeleid oleks otstarbekas Eesti süsteemis kasutusele võtta lähi- ning keskpikas perspektiivis.

Ühtlasi toimus 2017. aastal haigekassa ja Maailmapanga konverents integreeritud ravi teemal. Konverentsil anti ülevaade, kuidas Eestis hakatakse tulevikus tasuma tervishoiuteenuste eest. Järgnevatel aastatel teeme uuendusi uute tasustamismeetodite väljatöötamisel ja rakendamisel ning ooteaegade analüüsimisel.

Koostöös Sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega (TEHIK) esitasime 2017. aasta kevadel EASile ühistaotluse tervishoiu otsustustoe projekti rahastamiseks. Selle eesmärk on luua kliini-lise otsustustoe ning personaalmeditsiini otsustustoe platvormid ning võimalused nende kasutamiseks Eesti tervishoiusüsteemis. EAS andis oma heakskiidu projektide elluviimiseks ning ettevalmistamisel on hange ot-sustustoe platvormi hankimiseks ja juurutamiseks.

Rahvusvahelise koostöö raames külastas 2017. aastal haigekassat 26 välisdelegatsiooni, kes huvitusid meie ravikindlustussüsteemi korraldusest. Jätkus kolmas Eesti ja Moldova haigekassade vaheline koostööprojekt, mille eesmärk on toetada Moldova ravikindlustuse arengut. Oleme jätkuvalt rahvusvahelise sotsiaalkindlus-tuste liidu (AIM) liige ja lähtume AIMi positsioonidest oma arengukavas ning räägime rahvusvahelisel tasandil

12

kaasa olulistel tervishoiupoliitilistel teemadel. Järgmine korraline AIMi üldassamblee kohtumine toimub 2018. aasta juunis Tallinnas.

E-teenused kindlustatule ja tervishoiusüsteemi arenguks2017. aastal juurutasime hambaravi-, proteesi- ja täiendava ravimihüvitise automatiseerimise. Seetõttu ei pea inimesed neid hüvitisi enam eraldi taotlema ning soodustus arvestatakse raviarvelt maha maksmise hetkel.

Valmis müügiloata ravimite arendusprojekt, mille tulemusena toimub müügiloata ravimite menetlemi-se protsess digitaalselt. Muudatus lihtsustab müügiloata ravimite taotlemist ja kiirendab ravimi jõudmist patsiendini.

Koostöös Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskuse ja haigekassa analüütikutega oleme loonud mitmesuguseid ravikindlustuse finantsnäitajate infograafikuid ning avaldanud ka uue avaliku tervishoiustatistika veebilehe, kus on kuvatud erinevad andmepäringud.

Meie loodud ja edukalt käivitunud uus ravimite koostoime register kuulutati 2017. aastal konkursi „Kvaliteedi Tegu 2016“ võitjaks ja saavutas ka rahvusvahelisel innovatsioonikonkursil teise koha. Ravimite koostoime andmebaasi eesmärk on tõsta ravikvaliteeti ja suurendada patsiendiohutust.

Valmis raviarvete e-kanali prototüüp, mille arendused ja piloteerimine jätkuvad ka 2018. aastal. Projekti ees-märk on luua infotehnoloogiline lahendus raviarvete elektrooniliseks edastamiseks.

Haigekassa IT-arenduste prioriteedid on järgnevatel aastatel digiretsepti infosüsteemi järjepidev arendami-ne (tagasiside teenuseosutajatele, e-ravimileht), ajutise töövõimetuse lehtede operatiivse e-menetluse aren-damine, partnerihalduse süsteemi ning ravikindlustuse iseteenindusportaali arendamine ning koostöös Sot-siaalministeeriumiga tervishoiu otsustustoe projekti elluviimine.

Ravikvaliteedi toetamine ja ühtlustamine2017. aastal kiitis ravijuhendite nõukoda heaks viis ravijuhendit ja neli patsiendijuhendit, mis toetavad Eestis kasutatavate ravipraktikate ühtlustamist parima rahvusvahelise tõenduspõhise teabe kasutamisega. Kinnita-ti uuendatud ravijuhendite koostamise käsiraamat ning lansseeriti uus ravijuhendite koduleht.

Valmis terviklik ravikvaliteedi raport, mis koondab kolm tervishoiusüsteemi mõõdikute komplekti – kliinilised indikaatorid, tervishoiusüsteemi integreerituse indikaatorid ning haiglavõrgu tagasisidearuande indikaato-rid. Taoline ülevaade võimaldab tervishoiusüsteemi osapooltel oma tulemusi terviklikult võrrelda ja analüüsi-da. Indikaatorite nõukoda kinnitas kardioloogia ja eesnäärmevähi indikaatorid ning psühhiaatria valdkonnas kinnitati skisofreenia spektri kliinilised indikaatorid.

Ravikvaliteedi paremaks mõõtmiseks plaanime tulevikus rakendada uue süsteemi ja uuel lepinguperioodil motiveerida haiglaid koguma ning esitama haigekassale kvaliteetseid andmeid, mille alusel indikaatoreid korrektsemalt arvutada.

Organisatsiooni jätkusuutlik arendamine2017. aasta oli haigekassale pidulik – Eesti kaasaegne ravikindlustussüsteem sai 25-aastaseks. Juubeliaasta tähistamiseks korraldasime erinevaid üritusi ja tegevusi, mille abil selgitasime solidaarse ravikindlustuse va-jalikkust ning võimalusi. Tervishoiueksperdid osalesid ümarlaual, mille teema oli ravikindlustuse jätkusuutlik-kus. Koostöös Maailmapangaga korraldasime rahvusvahelise konverentsi, kus valdkonna eksperdid arutlesid Eesti tervishoiu tuleviku üle. Traditsiooniline Meie Päev haigekassa töötajatele toimus samuti juubeliaasta võtmes, kus meenutati viimase kümnendi olulisi arenguid. Endistele haigekassa töötajatele korraldasime tänuürituse, kus andsime esmakordselt üle ka haigekassa teenetemärgid endistele juhatuse liikmetele.

2017 I poolaastal uuendati ja kiideti juhatuse poolt heaks haigekassa pikaajaline finantsprognoos. Samuti uuendas ja kinnitas juhatus nõudluse planeerimise metoodika. Augustis kinnitas nõukogu Eesti Haigekassa

13

nelja aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted ning 2018. aasta eelarve projekti etteval-mistamise nõuded, millega tagatakse tervishoiusüsteemi rahastamise stabiilne areng ning antakse läbipais-tev ülevaade ravikindlustussüsteemi finantseerimisest ja hüvitistest.

Septembris kinnitas haigekassa nõukogu Eesti Haigekassa arengukava aastateks 2018–2021, mis seab haige-kassale arengusuunad ning strateegilised eesmärgid järgnevaks neljaks aastaks.

2017. aastal toimusid muudatused haigekassa juhatuses. Alates märtsikuust on juhatuse liige Pille Banhard ning juhatuse liikmena otsustas tööd jätkata Maivi Parv. Sügisel valis haigekassa nõukogu uue juhatuse esi-mehe. Alates 16.10.2017 juhib haigekassat Rain Laane.

Oleme tööalaste protsesside lihtsustamiseks edasi arendanud haigekassa dokumendihaldussüsteemi ja võtnud kasutusele e-arvekeskuse. Olulise sisemise töövahendina võtsime kasutusele uue siseveebi, mis on kaasaegsem ja kasutajasõbralikum.

Klientide paremaks teenindamiseks kolis 2017. aasta lõpus Pärnu klienditeenindus ühte teenindussaali Sotsiaal kindlustusametiga, mis asub aadressil Lai 14.

2017. aasta novembris tegi AS Metrosert haigekassas põhjaliku sertifitseerimise auditi. Alates 13.12.2017 on meil standardi ISO 9001:2015 sertifikaat. See standard on reeglistik organisatsioonile, kes on võtnud endale eesmärgiks kliendi rahulolu saavutamise suurepärase riski- ja protsessijuhtimise kaudu.

14

Eelarve täitmise aruanne

15

Tabel 2. Eelarve täitmine tuhandetes eurodes

2016 tegelik 2017 eelarve 2017 tegelikEelarve

täitmineMuutus võrreldes

2016. aastaga

HAiGEKASSA TULUD

Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 1 021 266 1 090 590 1 111 199 102% 9%

Tulud kindlustuslepingute alusel 1 399 1 500 1 487 99% 6%

Sissenõuded ja tulud ravikindlustushüvitistelt 1 016 1 280 1 287 101% 27%

Finantstulud 161 200 42 21% -74%

Muud tulud 5 120 20 507 19 956 97% 290%

EELARvE TULUD KoKKU 1 028 962 1 114 077 1 133 971 102% 10%

RAviKiNDLUSTUSE KULUD

Tervishoiuteenuste kulud 755 895 801 974 813 135 101% 8%

Haiguste ennetamise kulud 8 371 9 620 9 332 97% 11%

Üldarstiabi kulud 103 199 111 832 113 663 102% 10%

Eriarstiabi kulud 590 917 614 010 629 133 102% 6%

Õendusabi kulud 30 103 32 078 31 850 99% 6%

Hambaravi kulud 23 305 34 434 29 157 85% 25%

Tervise edendamise kulud 1 193 1 436 1 515 106% 27%

Kindlustatutele kompenseeritavate ravimite kulud 131 246 131 144 125 730 96% -4%

Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud 130 269 140 255 141 297 101% 8%

Meditsiiniseadmehüvitiste kulud 9 533 10 100 9 481 94% -1%

Eesti kindlustatute ravi välisriigis 9 105 9 097 14 276 157% 57%

Hambaravi- ja proteesihüvitiste kulud 9 494 9 654 9 274 96% -2%

Muud kulud 2 535 2 660 2 484 93% -2%

Ravikindlustuse kulud kokku 1 049 270 1 106 320 1 117 192 101% 6%

HAiGEKASSA TEGEvUSKULUD

Tööjõukulud 5 778 6 226 6 018 97% 4%

Majandamiskulud 1 517 1 590 1 781 112% 17%

Infotehnoloogia kulud 1 109 1 018 1 101 108% -1%

Arenduskulud 186 151 133 88% -28%

Muud tegevuskulud 698 872 942 108% 35%

Haigekassa tegevuskulud kokku 9 288 9 857 9 975 101% 7%

EELARvE KULUD KoKKU 1 058 558 1 116 177 1 127 167 101% 6%

EELARvE AASTA TULEM -29 596 -2 100 6 804 - -

RESERv

Reservkapitali muutus 3 651 6 160 6 160 - -

Riskireservi muutus 1 217 2 037 2 037 - -

Jaotamata tulemi muutus -34 464 -10 297 -1 393 - -

Kokku reservide muutus -29 596 -2 100 6 804 - -

16

2017. aasta eelarve mahuks planeerisime 1,1 miljardit eurot. Eelarve täideti 101%. Haigekassa 2017. majandus aasta tulem on 6,8 miljonit eurot, mida on 8,9 miljonit eurot prognoositust rohkem.

2017. aasta eelarve täitmist on mõjutanud:

• sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine üle planeeritud eelarve – haigekassa sai 1,9% ehk 20,6 miljonit eurot rohkem tulu sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast kui eelarves planeeriti;

• tervishoiuteenuste eelarve ülekulu, mis tuleneb peamiselt kindlustatutele osutatud teenuste stabiilse kättesaadavuse tagamisest – tervishoiuteenuste osutajad tegid lepingumahtu ületavat tööd;

• ajutise töövõimetuse hüvitise eelarve ülekulu, mis tuleneb prognoositust suuremast hüvitatavate päevade arvust ning ühe päeva keskmise hüvitise määra kasvust;

• välisriigis plaanilise ravi saamise eelarve ülekulu, mis on seotud Eesti kindlustatutele välisriigis osutatud ülikallite ravijuhtude kasvuga. 2017. aastal oli 10 ülikallist ravijuhtu kogusummas 3,3 miljonit eurot. Lisaks mõjutab välisravi eelarve täitmist Soome pädeva asutuse poolt esitatud arvete alusel Soomes elavate Eesti pensionäride ravikulud 2014. aasta eest 1,9 miljonit eurot ning 2015. aasta eest samuti 1,9 miljonit eurot.

17

Kindlustatute arvRavikindlustusele on õigus igal Eesti alalisel elanikul, samuti kõigil, kes viibivad siin tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel, kui nende eest tasutakse sotsiaalmaksu. Lisaks tagab riik ravikindlustuse alla 19-aastas-tele lastele, õpilastele ja üliõpilastele, ajateenijatele, rasedatele, töötutele, lapsehoolduspuhkusel olijatele, ülalpeetavatele abikaasadele, pensionäridele, puudega inimeste hooldajatele ja haigekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu sõlminutele. Ravikindlustuse statistikas on eri alustel ravikindlustatud inimesed jagatud viide rühma:

• töötavad kindlustatud – töölepinguga töötavad inimesed, füüsilisest isikust ettevõtjad (sh nende tegevuses osalevad abikaasad), juhtimis- või kontrollorgani liikmed, võlaõigusliku lepingu sõlminud inimesed;

• kindlustatutega võrdsustatud – pensionärid, lapsed, õpilased, rasedad, ülalpeetavad abikaasad, osalise või puuduva töövõimega inimesed, usulise ühenduse registrisse kantud kloostri nunnad või mungad;

• riigi poolt kindlustatud – Töötukassas arvel olijad, lapsehoolduspuhkusel olijad, ülalpeetavaid lapsi kasvatavad vanemad, puudega inimese hooldajad, ajateenijad, doktoranditoetuse saajad, loometoetuse saajad, päästeteenistuse toetuse saajad, mittetöötavad vanaduspensioniealised, rahvusvahelise kaitse saajad;

• välislepingu alusel kindlustatud – teisest Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist Eestisse elama asuvad pensionärid, teisest ELi liikmesriigist Eestisse lähetatud töötajad, teise ELi liikmesriiki lahkuvad Eesti pensionärid, Vene Föderatsiooni sõjaväepensionärid;

• vabatahtliku lepingu alusel kindlustatutega võrdsustatud – ravikindlustuse seadusest tulenevalt kindlustatud inimestega võrdsustamise lepingu alusel kindlustatud inimesed.

Statistiliselt arvestatakse eelkõige töötavate kindlustatute kategooriat. See tähendab, et kui inimesel on mitu kehtivat kindlustust, siis ravikindlustuse statistika andmeid topelt ei näita. Seetõttu kajastuvad näiteks nii pensionärina kui ka töötava inimesena kindlustatute andmed vaid töötavate kindlustatute all.

Tabel 3. Kindlustatute arv

31.12.2015 31.12.2016 31.12.2017

Muutus võrreldes

2016. aastaga (inimeste arv)

Muutus võrreldes

2016. aastaga

Töötavad kindlustatud inimesed 615 333 604 781 618 289 13 508 2%

Kindlustatutega võrdsustatud inimesed 587 459 586 512 578 221 -8 291 -1%

Muud kindlustatud inimesed 34 544 45 984 44 417 -1 567 -3%

Riigi kindlustatud inimesed 31 918 43 073 41 234 -1 839 -4%

Välislepingu alusel kindlustatud inimesed 2 100 2 356 2 612 256 11%

Vabatahtliku lepingu alusel kindlustatute-ga võrdsustatud inimesed 526 555 571 16 3%

Kokku 1 237 336 1 237 277 1 240 927 3 650 0%

18

TuludTabel 4. Tulude eelarve täitmine tuhandetes eurodes


täitmine

Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 1 021 266 1 090 590 1 111 199 102%

Tulud kindlustuslepingute alusel 1 399 1 500 1 487 99%

Sissenõuded ja tulud ravikindlustushüvitistelt 1 016 1 280 1 287 101%

Finantstulud 161 200 42 21%

Muud tulud 5 120 20 507 19 956 97%

Kokku 1 028 962 1 114 077 1 133 971 102%

Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osaKõige enam mõjutab haigekassa tulude eelarve täitmist sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast saadav tulu. 2017. aastal oli sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu 1,1 miljardit eurot, mis ületas 2017. aastaks planeeritud eelarve 20,6 miljoni euro võrra (eelarve täitmine 101,9%).

2017. aasta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa planeerimisel lähtus haigekassa Rahandusministeeriumi koostatud prognoosist, milles prognoositi 2017. aastal sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu kasvu 9,4% võrrel-des 2016. aasta eelarvega.

Joonis 1. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tulu ning laekumise kasv ja kahanemine aastatel 2013–2017

Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tulu

Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tulu laekumise kasv/kahanemine võrreldes eelmise aastaga

miljon eurot1 200

900

600

300

02013

7%8%

2014 2015 2016 2017

%9

7

5

2

0830 894 959 1 021 1 111

9%

7% 7%

19

Tulud kindlustuslepingute aluselTulud kindlustuslepingute alusel tähendab kindlustatud inimesega võrdsustamise lepingust ja Eestis elavate Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäride kindlustamisest saadud tulusid.

Ravikindlustuse seaduse § 22 järgi võib kindlustuseta inimene ennast ise kindlustada, sõlmides haigekassaga lepingu ning tasudes igakuised kindlustusmaksed. Kindlustusmakse arvutamise aluseks on Statistikaameti viimati avaldatud eelmise kalendriaasta Eesti keskmine kuine brutopalk, mis korrutatakse 0,13-ga. Kindlustusmakse suurus muutub igal aastal pärast seda, kui Statistikaamet avaldab eelmise kalendriaasta Eesti keskmise brutopalga. Kindlustusmakse suurus ühe kalendrikuu eest oli kuni 2017. aasta 31. märtsini 138,50 eurot ja alates 1. aprillist 149 eurot. 31.12.2017 seisuga oli kindlustatud inimesega võrdsustamise lepingu alusel kindlustatud 571 inimest ning 2017. aastal saadi tulu 1 miljon eurot.

Vene Föderatsiooni relvajõudude mittetöötavate pensionäride kindlustamisest saadi 2017. aastal tulu 487 tuhat eurot. 31. detsembri seisuga oli kindlustatud 334 inimest. Kuni 28. veebruarini 2017 tasus Vene Föderatsioon iga sõjaväepensionäri eest 114,17 eurot kuus ning alates 1. märtsist 118,08 eurot kuus. Ravikindlustusmakse kuutasu arvutamisel on aluseks võetud 2016. aasta keskmine ravikulu vanusegrupis 70–79 eluaastat.

Sissenõuded ja tulud ravikindlustushüvitisteltSissenõuetena on kajastatud kindlustusfirmadele esitatud liikluskahju tagajärjel väljamakstud ravikindlus-tushüvitiste sissenõuded ning tervishoiuteenuse osutajatele, apteekritele ja kindlustatutele kontrolli tulemu-sena esitatud nõuded.

Sissenõuetest saadud tulu on võrreldes 2016. aastaga 27% kasvanud. 2017. aasta sissenõuetest moodustavad 41% kindlustusfirmadele esitatud liikluskahju sissenõuded, 42% tervishoiuteenuse osutajatele ja 7% apteekidele põhjendamatult tasutud summade eest esitatud nõuded ning 10% eraisikute nõuete alusel tuludesse arvestatud summad.

FinantstuludHaigekassa saab Rahandusministeeriumiga sõlmitud hoiulepingu alusel riigi kontsernikontol hoitava raha jäägilt intressi, mille suurus on võrdne kassareservi tulususega. Tulusus sõltub perioodi jooksul võlakirjaturu hinnaliikumisi mõjutanud sündmustest ja lühiajalise deposiidi intressimääradest.

Majandusaastal sai haigekassa riigi kontsernikontol hoitava raha jäägilt intressi kokku 42 tuhat eurot.

Muud tuludMuudest tuludest on olulisemad liigid eraldis riigieelarvest eriarstiabi kättesaadavuse tagamiseks, tulu siht-finantseerimisest ning haigekassa esitatud nõuded teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ELi liikmes-riikide kindlustatutele Eestis osutatud raviteenuste eest. Muudes tuludes kajastatakse ka tulu raviteenuste arvete töötlemisest ning tegevuskulude ja ravikindlustuse kuludega seotud valuutakursi muutuste kasumid.

2017. aasta riigieelarvest eraldati haigekassale eriarstiabi kättesaadavuse parandamiseks 10 miljonit eurot. Lisarahaga suurendasime 2017. aastal kardioloogia ja statsionaarse neuroloogia kättesaadavust. Lisaks hü-vitasime täiendavalt enam kui 200 inimesele bioloogilist ravi, mis oluliselt leevendab spetsiifiliste diagnoosi-dega patsientide ravivõimalusi. Lisaks eraldati 2017. aasta riigieelarvest haigekassale täiskasvanute hamba-ravihüvitiseks 6 miljonit eurot.

2017. aastal sai haigekassa sihtfinantseerimise tulu 1,5 miljonit eurot. Ravikindlustuseks saime riigieelarvest 1,4 miljon eurot kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse alusel ravimite ning tervishoiuteenuste finantseerimiseks. Tegevuskuludeks saime Vabariigi Valitsuse määruse alusel sihtfinantseerimist õppelaenu kustutamiseks, Riigi Infosüsteemi Ametilt 85 tuhat eurot x-tee versiooni uuendamiseks, 15 tuhat eurot Moldova ravikindlustussüsteemi arendamise projektiks ning 12 tuhat eurot eSENSi alamprojekti

20

eConfirmation pilootprojektiks haigekassas. eSENSi projekti eesmärk oli reaalajas ja piiriüleselt kontrollida inimese kindlustuse kehtivust, et garanteerida vajamineva ravi puhul õigustatud ravikindlustushüvitised (Eesti–Holland). Elektrooniline kontroll oleks lisavõimalus praegusele füüsilise dokumendile (Euroopa ravikindlustuskaart).

2017. aastal esitasime ELi liikmesriikide kindlustatutele Eestis osutatud raviteenuste eest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele nõudeid 2,4 miljoni euro eest.

21

KuludHaigekassa kulude eelarve jaguneb ravikindlustuse kuludeks ja tegevuskuludeks.

2017. aasta ravikindlustuse eelarve planeerimisel lähtusime järgmistest põhimõtetest:

• pakkuda kindlustatutele laienenud valikut tõenduspõhiseid tervishoiuteenuseid, ravimeid ja meditsiini seadmeid;

• hoida eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi ravijuhtude arv stabiilsena;• tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus senisel tasemel, arvestades lisaks kvaliteetse ravi kättesaadavuse

tagamise põhimõtteid ja hinnatud nõudlust;• tervishoiutöötajate palgakokkuleppest.

2017. aasta ravikindlustuse eelarve ületamine tuleneb:

• eriarstiabi eelarve täitmisest;• üldarstiabi eelarve täitmisest;• ajutise töövõimetuse hüvitiste vahendite suuremast kasutusest;• välisriigis osutatud plaanilise ravi eelarve täitmisest.

Eriarstiabi eelarve täitmine2017. aasta eriarstiabi eelarveks planeerisime 3,2 miljonit ravijuhtu summas 614 miljonit eurot, eelarve täideti ravijuhtude osas 101% ning summa osas 102%.

Eelarve ületamist on mõjutanud raviasutuste poolt haigekassale tasumiseks esitatud lepingumahtu ületav töö. 2017. aastal esitasid raviasutused lepingumahtu ületava töö eest raviarveid 13,3 miljoni euro eest, sh I poolaastal 6,4 miljoni euro ning II poolaastal 6,9 miljoni euro eest.

Üldarstiabi eelarve täitmineÜldarstiabi eelarve täitmist on kõige enam mõjutanud uuringufondi ja kvaliteedi lisatasu eelarve ülekulu. Uuringufond eraldatakse perearstidele patsientidele vajalike uuringute ja protseduuride tegemiseks. Uuringufondi kasutus on võrreldes eelmise aastaga 9% suurenenud.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste eelarve täitmineHaigekassa hüvitas 2017. aastal 6,1 miljoni ajutise töövõimetuse päeva eest 141 miljonit eurot, mis tähendab eelarve täitmist 101%. Ülekulu tuleneb prognoositust suuremast haigus- ja hoolduslehtede kasutamisest ning prognoositust suuremast ühe päeva keskmise hüvitise määrast.

Välisriigi plaanilise ravi eelarve täitmine2017. aastal laekus teistest riikidest raviarveid 284 inimese kohta, mida on 10% rohkem kui eelmisel aastal. Eelarve ülekulu on mõjutanud Eesti kindlustatutele välisriigis osutatud ülikalli ravi kasv. 2017. aastal oli 10 ülikallist ravijuhtu kokku summas 3,3 miljonit eurot.

22

Keskmised kulud ühe kindlustatud inimese kohtaKeskmiste kulude arvutamise aluseks on üldarstiabi, eriarstiabi, hambaravi, õendusabi, hambaravi- ja proteesihüvitise, töövõimetushüvitiste ning kindlustatutele kompenseeritavate ravimite kulud. Keskmised kulud ühe kindlustatud inimese kohta on aastast aastasse kasvanud. Võrreldes eelmise aastaga on 2017. aastal keskmised kulud ühe kindlustatu kohta kuus kasvanud 6%. Kindlustatud inimeste vanuse järgi on keskmised kulud kõige rohkem kasvanud 70–79-aastaste vanusegrupis.

Rahastamine ühe kindlustatud inimese kohta aastas, eurodes

Rahastamise muutus aastas võrreldes eelmise aastaga

euro900

675

450

225

02013

8%

9%

2014 2015 2016 2017

%9

7

5

2

0674 736 786 847 899

6%7%

8%

Joonis 2. Keskmine kulu ühe kindlustatud inimese kohta aastas, eurodes

23

Ravikindlustuse kulud1. Tervishoiuteenused

Tervishoiuteenuste loetelu ja hinnakirja uuendamineMeie prioriteet on ravikindlustuspaketi järjepidev täiendamine, et pakkuda inimestele kaasaegseid, tõenduspõhiseid ja kvaliteetseid tervishoiuteenuseid. Tervishoiuteenuste loetelu uuendamine on terve aasta vältel toimuv mahukas töö. Aasta alguses võtame erialaseltsidelt ja teistelt osapooltelt taotlusi vastu, seejärel analüüsime iga taotlust põhjalikult. Analüüsi käigus hindame taotletava teenuse meditsiinilist mõju ja kasu, võrdleme seda teiste olemasolevate teenustega, hindame kulu ravikindlustuse eelarvele jpm. Aasta viimases kvartalis jõuame uue teenuste loetelu esitamiseni haigekassa nõukogule, kes annab sellele omapoolse hinnangu. Uus tervishoiuteenuste loetelu hakkab kehtima pärast seda, kui selle on kinnitanud Vabariigi Valitsus oma määrusega.

2017. aasta tervishoiuteenuste loetelu muutmiseks võtsime menetlusse 127 taotlust, millest osaliselt või täielikult rahuldasime 61, sh lisasime loetellu 19 täiesti uut teenust ning viis haiglas kasutatavat ravimit.

Tervishoiuteenuste nõudluse hindamine ja strateegiline ostmineEesti solidaarse ravikindlustuse üks oluline eesmärk on tagada kõigile kindlustatud inimestele arstiabi ja teiste ravikindlustuse pakutavate hüvitiste võrdne kättesaadavus. Selle eesmärgi saavutamiseks eelneb ravi rahastamise lepingute planeerimisele igal aastal inimeste ravivajaduse ehk tervishoiuteenuste nõudluse metoodiline hindamine. Nõudlust hindame kõikidel erialadel ja teenuse tüüpides maakondlikul tasemel, lähtudes kindlustatu elukohast. Hindamisel arvestame, kui suur on kümneaastase intervalliga vanuserühmas maakonnas elavate kindlustatute oodatav tervishoiuteenuste vajadus järgmiseks aastaks. Kuna eelarve võimalused on reeglina vajadusest väiksemad, kohandame hinnatud nõudluse haigekassa eelarveliste võimalustega, mille tulemusel kujuneb rahastatav tervishoiuteenuste maht.

Rahastatav tervishoiuteenuste nõudlus on väga oluline sisend raviasutuste lepingupakkumuste planeerimisel. Selle alusel koostame lepingud ja arvestame kindlustatu ravivajadust erialati ja ravile liikumist erinevatesse raviasutustesse.

Lepingud planeerime eesmärgiga tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste ühtlane kättesaadavus kogu Eestis. Haigekassa juhatus on kinnitanud ühtsed põhimõtted lepingute planeerimiseks eriarstiabis, õendusabis, hambaravis ning ennetuses. Lepingute planeerimisel võtame arvesse hinnatud ja rahastatavat Eesti ning maakondliku nõudlust, I poolaasta lepingute täitmist ja II poolaasta lepingu ravijuhtude arvu ning ravijuhtude keskmist maksumust, mille abil on võimalik arvestada tegelikku praktikat.

2016. aastal alustasime projektiga „Eesti Haigekassa strateegilise ostmise analüüs”, mille eesmärk oli analüüsida haigekassa senist ostustrateegiat (sh nõudluse hindamist, lepingute planeerimist jms) ning arendada seda nii, et me liiguksime veelgi efektiivsema ning kindlustatute jaoks kvaliteetsema teenuse pakkumise poole. Projekti raames analüüsisime põhjalikult seniseid haigekassa valikupartnerite lepinguid ja ravipraktikaid, alustasime koostöös Maailmapanga ekspertidega uute eriarstiabi rahastusmudelite väljatöötamist ning esmatasandi, eriarstiabi, aga ka sotsiaalsüsteemi senisest suuremat integreeritust toetavate mudelite arendamist.

„Meie prioriteet on käia kaasas meditsiini arenguga ning pakkuda kindlustatutele kaasaegseid, tõenduspõhiseid ja kvaliteetseid tervishoiuteenuseid, ravimeid ja meditsiiniseadmeid.“

Kersti Esnar, ravikindlustushüvitiste osakonna juhataja

24

Lähitulevikus plaanime välja töötada põhimõtted, mis aitaksid meil senisest täpsemini hinnata ravinõudlust. Teatud valdkondades soovime liikuda erialapõhiselt nõudluse hindamiselt diagnoosipõhisele hindamisele. Samuti töötame valitud diagnooside puhul välja episoodipõhise tasustamise, mis hõlmaks kindla diagnoosiga patsiendi ravi tervikuna.

Tervishoiuteenuste eelarve täitmineTervishoiuteenuste eelarve on haigekassa ja raviasutuste vahel sõlmitud lepingute alusel haiglatele tasutavate teenuste eelarve. Tervishoiuteenuste eelarve sisaldab perearstiabi, eriarstiabi, õendusabi ja laste ning täiskasvanute hambaravihüvitise eelarvet. Tegemist on nn mitterahaliste ravikindlustushüvitistega – haigekassa tasub nende eest otse teenuseosutajatele.

Tabel 5. Tervishoiuteenuste eelarve täitmine tuhandetes eurodes

2016 tegelik 2017 eelarve 2017 tegelik Eelarve täitmine

Haiguste ennetamise kulud 8 371 9 620 9 332 97%

Üldarstiabi kulud 103 199 111 832 113 663 102%

Eriarstiabi kulud 590 917 614 010 629 133 102%

Õendusabi kulud 30 103 32 078 31 850 99%

Hambaravi kulud 23 305 34 434 29 157 85%

Kokku 755 895 801 974 813 135 101%

2017. aasta tervishoiuteenuste kasutust on võrreldes eelmise aastaga mõjutanud:

• palgakomponendi kasv teenuse hinnas;• eriarstiabi tervishoiuteenuste kaasajastamine – uute teenuste ja ravimite lisandumine, üldkulude kasv

ning teenuste struktuuri kaasajastamine;• varasematel aastatel loetellu lisatud teenuste ja ravimite stabiilse kättesaadavuse tagamine;• ülikallite ravijuhtude arvu kasv;• tervishoiuteenuste osutajatelt haigekassale tasumiseks esitatud lepingumahtu ületav töö.

25

1.1 Haiguste ennetamineHaigekassa rahastatavad ennetustegevused on otseses seoses riigi rahvastiku tervise arengukava ja haigekassa strateegiliste eesmärkidega. Haiguste ennetamise eelarvest rahastatakse ainult väikest osa ravikindlustusest finantseeritavatest ennetustegevustest, paljud tegevused sisalduvad erinevate tervishoiuteenuste sees. Lisaks kompenseerime oma kindlustatutele suures mahus ka ennetaval eesmärgil väljastatavaid ravimeid ja meditsiiniseadmeid – seega toimub haiguste ennetamine tervishoius igal tasandil.

Toetame ennetustegevusi, mis aitavad kaasa haiguste varajasele avastamisele (laste tervisekontrollid, rasedate ja vastsündinute jälgimine, vähi sõeluuringud) ning tegevusi, mis on suunatud krooniliste haiguste ägenemiste ning neist põhjustatud tüsistuste vähendamiseks või ärahoidmiseks. Kiiresti vananev rahvastik koos krooniliste haiguste sagenemisega põhjustab ühelt poolt tervishoiuteenuste nõudluse kasvu, kuid teisalt nõudluse muutumist. Eakatele ja kroonilistele haigetele suunatud tegevuste arendamine ja nende tõhus rakendamine aitab edasi lükata või vältida inimeste varajast töövõime kaotust, invaliidistumist ja surma.

KoolitervishoidKoolitervishoiuteenuse peamine eesmärk on kooliealiste laste tervise ja arengu süsteemne jälgimine, võimalike probleemide korral lapsevanema teavitamine ning lapse suunamine täiendavateks uuringuteks ja abi saamiseks vajalike spetsialistide juurde. Koolitervishoiuteenuse hulka kuulub lisaks riiklikus immuniseerimiskavas olevatele vaktsineerimistele I, III, VII ja XI klassi õpilaste ennetav tervisekontroll. See hõlmab terviseseisundi hindamist, pikkuse ja kaalu mõõtmist, kehamassiindeksi määramist, nägemisteravuse kontrolli, vererõhu mõõtmist, rühi kontrolli, naha ja limaskestade seisundi ning luu ja lihaskonna seisundi hindamist, sugulise arengu hindamist ja vaimse tervise hindamist. Alates 2018. aastast rahastame koolitervishoiuteenust senise 11 kuu asemel 12 kuud. Ühtlasi planeerime 2018. aastal kaasajastada koolitervishoiu tegevusjuhendi ja rahastusmudeli tervikuna. Samuti töötame välja põhimõtted teenuste kättesaadavuse jälgimiseks rahastamislepingute kaudu.

Noorte reproduktiivtervise arendamineNoorte reproduktiivtervisealane nõustamine ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide ennetamine on suu-natud kuni 24-aastastele (k.a) mõlemast soost noortele. 2017. aastal kirjeldasime koostöös Eesti Seksuaal-tervise Liidu, Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga noorte reproduktiivtervisealase teenuse sisu, teenuseosutajate pädevuse ning infrastruktuuri. Ühtlasi andis töögrupp soovitused teenuse-osutajate valimise tingimuste kohta järgmiseks valikuperioodiks.

Noorsportlaste tervisekontrollNoorsportlaste tervisekontrolli kõige laiem eesmärk on kaitsta sportlase tervist ning tagada tervisele ohutu treenimine. Nõustamise ja ennetustegevustega saame vähendada spordiga kaasnevate terviseprobleemide/vigastuste tekkeriski tulevikus. Teenuse sihtgrupp on kuni 19-aastased noored (edaspidi noorsportlased), kes spordivad ja võistlevad lisaks kooli kehalise kasvatuse tundidele regulaarselt vähemalt kuus akadeemilist tundi nädalas. Terviseuuringu maht ja sisu sõltub noorsportlase nädalasest treeningukoormusest, tervislikust seisundist ja põhiuuringute tulemustest. Noorsportlaste tervisekontrollide tegemisel on aluseks Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni ja haigekassa poolt 2017. aastal ajakohastatud spordimeditsiiniliste terviseuuringute juhis. Järgmisel aastal jätkame koostööd Kultuuriministeeriumi ja Olümpiakomiteega, et

„Panustame pidevalt sellesse, et inimeste teadlikkus ja tervisekäitumine paraneks ning haigestumise korral tehtaks koostöös arstiga kõik vajalik tervise kiireks paranemiseks.“

Made Bambus, esmatasandi paketi arenduse talituse peaspetsialist

26

luua sportivate noorte üleriigilise statistika ühtsed alused ning Spordiregistri ja haigekassa andmebaasi infovahetuse võimekus.

Emakakaelavähi varajane avastamineEmakakaelavähi sõeluuringu eesmärk on vähieelsete seisundite õigeaegne avastamine ja ravi, et vähendada haigestumist emakakaelavähki. 2017. aastal kutsusime emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1962, 1967, 1972, 1977, 1982 ja 1987. Emakakaelavähi sõeluuringu projekti kaugem eesmärk on emakakaelavähki suremuse ja haigestumise vähenemine ning viie aasta elumuse suurenemine. 2018. aastal alustame koostöös asjaomaste erialaseltsidega emakakaelavähi ennetamise ja ravi riikliku tegevusju-hendi kaasajastamisega.

Rinnavähi varajane avastamineRinnavähi sõeluuringu eesmärk on varajases arengustaadiumis rinnavähkide avastamise osakaalu tõus sihtrühmas ja rinnavähki suremuse vähendamine. Seni kuulusid Eestis rinnavähi sõeluuringu sihtgruppi 50–62-aastased naised. 2017. aastal kutsusime rinnavähi sõeluuringule 1955., 1957., 1959., 1961., 1963., 1965. ja 1967. aastal sündinud naised. Tuginedes Euroopa Komisjoni soovitustele ja statistilisele haiguskoormusele otsustasime laiendada sihtgruppi ja kaasata rinnavähi sõeluuringusse 50–69-aastased naised. Sihtrühma laiendame etapiti: 2018. aastal kaasame 50–62-aastased ja lisaks 68- ja 69-aastased naised, kellele ei ole eelneva aasta jooksul mammograafilist uuringut tehtud. Aastaks 2022 oleme saavutanud olukorra, kus rinnavähi sõeluuringu sihtgruppi kuuluvad 50–69-aastased naised.

2017. aastal alustati haigekassa eestvõttel rinnavähi mammograafilise sõeluuringu tegevusjuhendi ajakohastamist. Dokumendis fikseeritakse sõeluuringu tegemise meeskond ja võrgustik, sõeluuringule kutsumise metoodika, uuringu sihtgrupp ja selle moodustamise alused.

Tervishoiu esmatasandi kaasamine sihtgrupi motivatsiooni ja osalusaktiivsuse tõstmisse on ka rinnavähi sõel uuringu puhul oluline. Seetõttu edastame perearstidele nimistupõhised andmed sõeluuringule kutsuta-vate naiste kohta sarnaselt emakakaelavähi sõeluuringuga. Meie kommunikatsioonitegevused on suunatud üldise hõlmatuse suurendamisele. Oleme suurendanud teavitust paikkondades, kus osalemise määr on seni madalam.

Soolevähi varajane avastamineJämesoolevähi varajase avastamise sõeluuring käivitus 01.07.2016, sõeluuringule oodatakse 60- kuni 69-aastasi ravikindlustatud inimesi iga kahe aasta tagant. 2016. aastal alustasime 1956. aastal sündinud inimeste sõeluuringule kutsumisega (60-aastased mehed ja naised). 2017. aastal jätkasime 1956. aastal sündinute sihtgrupiga ja lisandusid 1955. aastal ja 1957. aastal sündinud ravikindlustatud inimesed. Sõeluuring koosneb peitveretestist ja vajadusel lisanduvast koloskoopilisest uuringust. Jämesoolevähi sõeluuringu tegemist koordineerivad perearstid, kelle ülesanne on sihtgrupi nõustamine ning peitveretesti tegemise kättesaadavaks muutmine. Arendustegevustena on arutelu all võimalike uute laborite kaasamine peitveretestide analüüsimiseks, samuti sõeluuringu rakendumise analüüs ning korrigeerivate tegevuste planeerimine ja elluviimine.

Haiguste ennetamise tõhustamise ja tervishoiusüsteemi arendamise analüüs Koostöös Maailmapangaga analüüsime haiguste ennetamise, tervishoiuteenuste kättesaadavuse tõhusta-mise ja tervishoiusüsteemi arendamise võimalusi. Meie eesmärk on esmatasandi jaoks välja töötada ja kasutusele võtta ravi juhtimise mudel, mille abil saame tuvastada riskipatsiendid, kelle puhul ennetavate, nõustavate ja jälgitavate tegevuste elluviimine toob kasu nii patsiendi tervisele ja elukvaliteedile kui ka toetab ravikindlustuse ressursside optimaalset kasutust.

27

Muu ennetusMuu ennetuse all kajastame koostoimete andmebaasi arenduskulusid. Koostoimete andmebaas on rakendus, mille abil saavad arstid lihtsamini hinnata patsiendi kasutatavate ravimite koostoimeid. Ravimite koostoimete hindamise eesmärk on ravikvaliteedi parandamine ja ravimiohutuse suurendamine.

Haiguste ennetamise eelarve täitmine2017. aasta ennetuse eelarveks oli planeeritud 9,6 miljonit eurot, rahastamise tegelikuks mahuks kujunes 9,3 miljonit eurot, mis võrreldes 2016. aastaga kasvas 11,5%. Eelarve täitmist on mõjutanud sõeluuringute prognoositust väiksem kasutus.

Tabel 6. Haiguste ennetamise eelarve täitmine tuhandetes eurodes ja ravijuhtude arv


Summa

Ravi-juhtude

arv Summa

Ravi-juhtude

arv Summa

Ravi-juhtude

arv Summa

Ravi-juhtude

arv

Koolitervishoid 4 844 155 211 5 203 156 656 5 312 160 180 102% 102%

Noorte reproduktiivtervise arendamine 1 110 28 669 1 204 33 718 1 117 27 721 93% 82%

Rinnavähi varajane avastamine 904 32 836 1 232 46 706 1 003 35 840 81% 77%

Emakakaelavähi varajane avastamine 310 15 994 408 18 128 369 17 852 90% 98%

Noorsportlaste tervisekontroll 752 9 045 1 078 10 200 885 9 849 82% 97%

Soolevähi varajane avastamine 122 2 610 495 24 800 418 18 236 84% 74%

Analüüsid haiguste ennetamise tõhustamiseks ja tervishoiusüsteemi arendamiseks

100 0 0 0 150 0 - -

Muu ennetus 229 0 0 0 78 0 - -

Kokku 8 371 244 365 9 620 290 208 9 332 269 678 97% 93%

28

„Peame oluliseks perearstikeskse süsteemi arendamist, et kõigile oleks esmane arstiabi vajadusel kättesaadav sõltumata abivajaja elukohast.”

Külli Friedemann, esmatasandi paketi arenduse talituse juht

1.2 Üldarstiabi

Esmatasandi arendamineÕigeaegne esmane kontakt tervishoiusüsteemiga on kvaliteetse ravitulemuse saavutamise eeldus. Seetõttu peame oluliseks tugevdada ja laiendada perearstide rolli ravi koordineerija ja tervisenõustajana. Perearstiabi peab kaasa aitama patsiendikeskse tervishoiu arenemisele, mis tähendab omakorda terviklikku ning integreeritud ravi erinevate tervishoiusüsteemi tasandite vahelises koostöös, sh on oluline tagada koostöö lähedalt seotud sotsiaalvaldkonnaga.

Jätkasime 2017. aastal rakendunud esmatasandi tervisekeskuse teenuse arendamisega. Töötasime koostöös Eesti Perearstide Seltsiga välja esmatasandi tervisekeskuste teenuste ostmispõhimõtted. Jätkame sellega ka 2018. aastal. Järgneva seitsme aasta jooksul ehitatakse või renoveeritakse üle Eesti vähemalt 35 tervisekeskust, millest esimesed 15 peavad tööd alustama juba 2018. aastal. Lisaks parematele ruumidele peame tervisekeskustele leidma lisaressurssi, mis võimaldab senisest enam pühendada aega krooniliste haigetega tegelemiseks ja ennetustegevusele. Loodame, et lähiajal liitub tervisekeskustega ca 100 perearsti nimistut. 2017. aastal sõlmisime kolm tervisekeskuse lepingut (kaks Tallinnas ja ühe Tartus), millega liitus kokku 29 nimistut.

Uute tervisekeskuste tööle hakkamisega toetame terviklikku patsiendikäsitlust ning inimeste jaoks laieneb perearsti pakutavate tervishoiuteenuste valik. Tervisekeskustesse koonduvad lisaks perearstile ja -õele ka füsioteraapia, ämmaemandusabi ja koduõenduse teenused. Sõltuvalt kohapealsetest vajadustest võib seal töötada ka teisi spetsialiste. Sellisel viisil aitab tervisekeskuste süsteem tagada perearstiabi arengut, võimaldab teha koostööd ja vahetada kogemusi ning korraldada tööd paindlikumalt.

Inimestele õigeaegse ja kvaliteetse arstiabi ja nõuannete pakkumisel on väga oluline perearstide koostöö eriarstidega. Selle soodustamiseks oleme laiendanud perearstide konsulteerimisvõimalusi eriarstidega ning 2018. aastaks toimib e-konsultatsiooni teenus juba 17 erialal. Perearstid kasutavad e-konsulteerimise võimalusi üha enam.

Olulise arendusvajadusena näeme esmatasandi suuremat vastutust nii kroonilise haigusega patsiendi ravimisel kui ka pärast aktiivravi. Integreeritud ravi mudelite arengusse on andnud olulise sisendi riskipatsientide ravi koordineerimise pilootprojekt, mille tegime 2017. aastal koostöös Maailmapanga ja Eesti perearstidega. Projekti kaasasime 11 perearsti Eesti erinevatest piirkondadest, kes rakendasid ravijuhtimisplaani oma nimistu neile liikmetele, kellel on suured terviseriskid ja mitu kroonilist haigust. Saadud kogemustele tuginedes oleme 2018. aastal projekti laiendanud 16 perearsti nimistule, mille abil on kroonilise haigusega inimesed palju rohkem kaasatud oma isikliku raviplaani koostamisse ja saavad perearstilt ning -õelt palju personaalsemalt nõustamist. Projekti eesmärk on parandada krooniliste haigustega ja keeruliste vajadustega patsientide tervisenäitajaid.

29

Üldarstiabi eelarve täitmine2017. aasta üldarstiabi rahastamise maht oli 111,8 miljonit eurot. Rahastamise tegelikuks mahuks kujunes 113,7 miljonit eurot, mis võrreldes 2016. aastaga kasvas 10,1%.

Tabel 7. Üldarstiabi eelarve täitmine tuhandetes eurodes


täitmine

Baasraha 9 816 13 503 13 111 97%

Kauguse lisatasu 464 683 661 97%

Lisatasu teise pereõe eest 5 259 6 199 6 701 108%

Pearaha kokku 61 144 62 382 62 435 100%

Pearaha kuni 3 a vanuste kindlustatute eest 3 386 3 594 3 538 98%

Pearaha 3–6 a vanuste kindlustatute eest 3 804 3 803 3 788 100%



Pearaha üle 70 a vanuste kindlustatute eest 11 642 12 085 12 169 101%

Uuringute fond 22 091 22 743 23 978 105%

Tegevusfond 529 825 886 107%

Teraapiafond 716 1 468 899 61%

Tööajaväline lisatasu 341 420 387 92%

Kvaliteedi lisatasu 2 237 2 879 3 958 137%

Perearsti nõuandetelefon 602 730 647 89%

Kokku 103 199 111 832 113 663 102%

Nimistute arvNimistute üldarv oli 795, mis on võrreldes eelmise aastaga vähenenud seitsme nimistu võrra. 2017. aastal oli haigekassal leping 460 üldarstiabi teenuseosutajaga. Ühes perearsti nimistus oli keskmiselt 1552 inimest. Normsuurusest väiksemaid perearsti nimistuid (teeninduspiirkonnas elab alla 1200 inimese, kuid haigekassa tasub pearaha 1200 inimese eest) oli 2017. aasta IV kvartalis 15. Inimeste arv, kelle eest tasusime alla 1200 inimesega nimistutes täiendavalt pearaha, on 7697.

Pearaha Pearaha 2,1% kasv võrreldes eelmise aastaga tuleneb pearaha piirihinna muutusest, mis tõusis seoses me-ditsiinitöötajate palgakokkuleppega.

Baasraha 2017. aastaks oli baasraha planeeritud 795 perearstipraksisele. Neist 64 nimistule, kelle tegevuskoht asub enam kui ühes kohas, maksab haigekassa baasraha koefitsiendiga 1,5. Baasraha kasutus kasvas võrreldes eelmise aastaga 33,6%. Kasvu mõjutasid nii baasraha struktuurne muutus kui ka tervisekeskustega liitunud 29 nimistut.

30

Tabel 8. Perearsti nimistute, nimistus olevate kindlustatud inimeste arv ja tööajaväliste vastuvõttude arv

2016 tegelik 2017 tegelikMuutus võrreldes

2016. aastaga

Nimistutearv

Nimistute arv 802 795 -1%

Kauguse lisatasu saavate nimistute arv 186 180 -3%

Teise pereõe lisatasu saavate nimistute arv 360 405 13%

Keskmine nimistu suurus (kindlustatud inimesi) 1 541 1 552 1%

inimeste arv

Inimeste arv kokku, kelle eest on makstud pearaha 1 236 012 1 234 046 0%

kuni 3 a kindlustatud inimesed 39 408 39 634 1%

3 kuni 6 a kindlustatud inimesed 59 482 57 500 -3%

7 kuni 49 a kindlustatud inimesed 640 866 640 290 0%

50 kuni 69 a kindlustatud inimesed 318 563 316 497 -1%

70 a ja vanemad kindlustatud inimesed 177 693 180 125 1%

Tööajaväliste vastuvõttude arv

Perearsti tööajavälised vastuvõtud 7 962 8 525 7%

Pereõe tööajavälised vastuvõtud 8 475 8 526 1%

Nõuandetelefoni kõnede arv

Nõuandetelefon (kõnede arv aastas) 238 304 249 714 5%

Kauguse lisatasuKauguse lisatasu saavaid nimistuid oli 2017. aastal 180, neist 127 asus 20–40 km kaugusel lähimast haiglast ja 53 kaugemal kui 40 km lähimast haiglast.

Lisatasu teise pereõe eestTeise pereõe teenuse rakendamine on käivitunud edukalt. Iga aastaga on teise pereõe lisatasu saanud nimis-tute arv kasvanud. 2017. aastal rahastas haigekassa teist pereõde 405 nimistus. Teise pereõega nimistute arv kasvas võrreldes 2016. aastaga 12,5%.

Perearsti uuringufondPerearsti uuringufond eraldatakse perearstidele patsientidele vajalike uuringute ja protseduuride tegemi-seks. Uuringufondi rahastamine suurenes võrreldes eelmise aastaga 8,5%. Uuringufondi mahu kasv tuleneb esmalt pearaha piirhinna kasvust, kuna uuringufondi arvestatakse osakaaluna pearahast, ning uuringufondi kasutusest. Uuringufondi kasutamine on perearstide seas jätkuvalt erinev.

31

Joonis 3. Perearstide osakaal vastavalt uuringufondi kasutamisele 2017. aastal maakondade lõikes

Perearsti tegevusfond2014. aastal loodi perearstidele uus fond pisikirurgiliste teenuste ning günekoloogiliste teenuste osutamise eest tasumiseks. Tegevusfondi teenuseid osutas 2017. aastal 446 üldarstiabi teenuseosutajat. Tegevusfondi kasutus kasvas võrreldes 2016. aastaga 67,5%. Kasvu põhjustas e-konsultatsiooni ja HIV uuringu väljaviimine uuringufondist.

2017. aasta jooksul kasutas e-konsultatsiooni teenust 878 perearsti 357 perearstikeskusest. Teenust osutati kokku ligi 13 tuhandel korral, kasv võrreldes 2016. aastaga 131%. Haigekassa rahastas e-konsultatsiooni teenust kokku 187 tuhande euro ulatuses.

2017. aastast osutavad e-konsultatsiooni teenust lisaks haigekassa valikupartneritele seitse haiglavõrgu arengukava haiglat: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tallinna Lastehaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Pärnu Haigla.

50–75%

76–90%

91–100%

üle 100%

alla 50%

Järvamaa

7%

29%

29%

14%

21%

Harjumaa

3% 10%

25%

49%

13%

Tartumaa

7% 12%

21% 45%

15%

Valgamaa

15%

46%

31%

8%

Viljandimaa

9%

26%

43%

22%

Võrumaa

26%

53%

21%

Ida-Virumaa

6% 15%

28% 39%

13%

6%

23%

59%

12%

Jõgevamaa

4% 11%

25%

44%

16%

KOKKU

Lääne-Virumaa

26%

57%

17%

Läänemaa

18%

46%

36%

10% 14%

19% 33%

24%

Pärnumaa

Põlvamaa

6% 6%

19%

44%

25% Saaremaa

8% 17%

25% 50%

Raplamaa

9% 25%

33%

33%

Hiiumaa 50%

25%

25%

32

Töötavad perearstid

Osalenud perearstid

Tulemuse saavutanud nimistud

805

604

403

201

0

2013

412 434 447 471 494

2014 2015 20162012

800 772 775 799 767 802 802 802 802798

TeraapiafondTeraapiafondi eesmärk on perearsti rolli suurendamine patsiendi raviprotsessi koordineerijana algusest lõpuni. Teraapiafond võimaldab perearstil vajadusel oma nimistu inimesele tellida kliinilise psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi teenuseid ilma eelneva eriarsti visiidita ning tasuda nende eest teenuseosutajale. Teraapiafondi võimalust kasutas 2017. aastal 424 teenuseosutajat. Teraapiafondi teenust osutati ligi 92 tuhandel korral 11 343 inimesele. Inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 2518 võrra.

Perearsti kvaliteedisüsteemOleme võtnud suuna perearstide kvaliteedisüsteemi arendamisele, et saaksime ravitulemust senisest enam arvesse võtta. Perearstide kvaliteedisüsteem võimaldab perearste tasustada töö tulemuslikkuse alusel. 2016. aasta tulemuste alusel maksti 2017. aastal 494-le perearsti nimistule kvaliteedi eest tulemustasu.

Joonis 4. Kvaliteedisüsteemis osalenud ja tulemuse saavutanud nimistute osakaal aastatel 2012–2016

Kvaliteedisüsteemi peamine eesmärk on motiveerida perearste aktiivselt tegelema haiguste ennetustööga, nakkushaiguste leviku tõkestamisega ja efektiivsemalt jälgima kroonilise haigusega patsiente. Kvaliteedi-tasusid maksti 76,9% enam kui 2016. aastal. Lisandusid uued kvaliteedisüsteemi lisatasud, mida maksti perearstidele esimest korda.

2017. aasta kvaliteedi lisatasude hulgas kajastatakse ka lisatasu summas 621 tuhat eurot. See on arvestatud MTÜ Eesti Perearstide Seltsi tehtud auditeerimiste tulemustel üldarstiabi rahastamise lepingut omavate tervishoiuteenuse osutajate 2016. aasta tegevuse hindamise ja haigekassa kinnitatud kvaliteedi hindamise tulemusel. Lisatasu makstakse välja perearstide esitatud arvete alusel 2018. aasta I poolaasta jooksul.

Tööajaväline lisatasu Elanikkonna rahuloluküsitlusest on ilmnenud, et inimestel on ootus saada arsti ja õe vastuvõtule ka õhtusel ajal. Seetõttu planeerisime alates 2014. aastast eelarvesse vahendid tööajavälistele vastuvõttudele. Tööaja-väliste vastuvõttude arv on igal aastal kasvanud, 2017. aastal oli kasv võrreldes 2016. aastaga 3,7%.

33

Perearsti ja pereõe vastuvõtudÜldarstiabi visiitide arv on summaarselt kasvanud võrreldes 2016. aastaga. Viimastel aastatel on kasvanud pereõe vastuvõttude arv, mille üheks põhjuseks on teise pereõe lisatasu rakendamine aastast 2013. Ka perearstide vastuvõttude arv on kasvanud võrreldes 2016. aastaga. Perearsti juures käinud inimeste osakaal kindlustatutest on viimastel aastatel jäänud 79% ja 83% vahele.

Tabel 9. Perearsti ja pereõe vastuvõttude arv aastatel 2013–2017

2013 2014 2015 2016 2017

Perearsti vastuvõtte 4 425 781 4 472 141 4 558 967 4 622 354 4 710 294

Pereõe vastuvõtte 892 307 1 077 039 1 180 147 1 342 697 1 494 205

Profülaktilisi vastuvõtte 301 812 297 221 343 625 344 565 368 735

vastuvõtte kokku 5 619 900 5 846 401 6 082 739 6 309 616 6 573 234

Vastuvõtul käinud inimesi 986 213 987 635 1 006 406 1 015 123 1 024 118

Inimeste arv perearsti nimistutes 1 251 810 1 237 832 1 235 817 1 236 012 1 234 046

Perearsti juures käinud inimeste osakaal perearsti nimistutes olevatest inimestest 79% 80% 81% 82% 83%

* Andmeid on korrigeeritud võrreldes 2016. aasta aruandega.

Perearsti nõuandetelefon 1220Prognoosisime, et 2017. aastal jääb üleriigilise perearsti nõuandetelefoni kõnede arv kuus keskmiselt samale tasemele võrreldes 2016. aastaga. 2017. aastal teenindas nõuandetelefon ligi 250 tuhat kõnet, mida on võrreldes eelmise aastaga 5% rohkem. Nõuandetelefoni rahastamise kasv tuleneb palgakomponendi kasvust teenuste piirhinnas.

Joonis 5. Nõuandetelefoni kõnede arv kuude lõikes aastatel 2013–2017

2014

2013

2016

2015

2017

2 0000

6 000

10 000

14 000

26 000JAANUAR

VEEBRUAR

MÄRTS

APRILL

MAI

JUUNI

JUULI

AUGUST

SEPTEMBER

OKTOOBER

NOVEMBER

DETSEMBER 22 000

18 000

34

Üldarstiabi kättesaadavusHaigekassa kontrollib regulaarselt üldarstiabi kättesaadavust lähtudes perearsti tööjuhendist. Vastavalt sellele peab ägeda tervisehäirega patsient vastuvõtule pääsema pöördumise päeval, teised patsiendid viie tööpäeva jooksul. Üldarstiabi kättesaadavust jälgime perearstikeskusi külastades. Iga perearsti nimistut kontrollime vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, seega ühel kalendriaastal külastame ligikaudu kolmandikku kõigist perearstidest ja kontrollime vastuvõtule pääsemise tingimusi.

Perearstiabi teenuse kättesaadavust kontrollisime 2017. aastal 448 nimistus, mis moodustab 56,4% kõigist nimistutest. Üldarstiabi teenuse kättesaadavust jälgime lisaks perearsti põhivastuvõtukohale ka kõrvaltegevuskohtades. 2017. aastal külastasime kokku 467 tegevuskohta, sh 436 põhitegevuskohta ning 31 kõrvaltegevuskohta. 88 tegevuskohas (s.o 18,8% kontrollitud tegevuskohtadest) ei tuvastanud me mitte ühtegi puudust. Tegevuskohti, kus tuvastasime rohkem kui 10 puudust, oli 96 (20,6% kontrollitud tegevuskohtadest).

Ägeda tervisehäirega patsient peab pääsema vastuvõtule pöördumise päeval, teised patsiendid viie töö-päeva jooksul2. Ägeda tervisehäirega patsiendid ei pääsenud perearsti vastuvõtule pöördumise päeval neljas tegevuskohas. Mujal oli vastuvõtt nõuetekohaselt tagatud. Mitteägeda tervisehäirega ei pääsenud patsiendid vastuvõtule nõutud aja sees kaheksas tegevuskohas. Kokku oli vastuvõtule pääsemise nõue tagamata üheksas tegevuskohas, sh kolmes oli tagamata nii ägeda haige vastuvõtt pöördumise päeval kui ka muudel juhtudel vastuvõtu tagamine.

Tegevuskohtade lahtiolekuajad vastasid nõuetele enamikul juhtudel, 36 tegevuskohas (7,7%) ei olnud tagatud nõuetekohane vastuvõtt kella 18-ni vähemalt ühel päeval nädalas. Pereõe iseseisev vastuvõtt oli nõuetekohases mahus tagamata 18 (3,9%) tegevuskohas.

Üldarstiabi teenuse kättesaadavuse nõuetes esines puudusi vähem kui viiendikus tegevuskohtades. Vastu-võtule pääsemine oli nõuetekohaselt tagamata üheksas tegevuskohas. Enim tuvastasime puuduseid seoses teabe avaldamisega (ligi 80% kontrollitud tegevuskohtadest). Muudatustest teavitamise nõuded olid täitmata viiendikus tegevuskohtadest.

Kõikide tuvastatud puuduste puhul suhtleme lepingupartneriga, et täpsustada kõrvalekallete põhjused ja nende likvideerimisega seotud asjaolud. Selle eesmärk on jätkuvalt tagada üldarstiabi kättesaadavus.

2 Haigekassa kontrollib vastuvõtule pääsemise aega sotsiaalministri määruses „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ § 5 lõikes 4 sätestatud kohustuse alusel võimaldada patsiendile vastuvõtt ägeda tervisehäire puhul pöördumise päeval ning teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul.

35

1.3 Eriarstiabi

Uued võimalused eriarstiabisMeie prioriteet on tänapäevaste diagnostika- ja ravimeetodite kasutu-selevõtu toetamine nii uute tervishoiuteenuste loetellu lisamisega kui ka juba varasematel aastatel lisatud teenuste laiema kasutuselevõtu võimaldamisega. Lisaks ajakohastame koostöös erialaseltsidega regu-laarselt teenuste gruppide/erialade kaupa teenuste struktuuri, stan-dardkulusid, piirhindu ning teenuste rakendustingimusi. Selle eesmärk on tagada patsientidele kaasaegse ja tõenduspõhise ravi osutamine ning ravikindlustuse vahendite efektiivne kasutus.

Ajakohastasime eriarstiabi teenuste paketti ning uuendasime teenuste loetelu 24 uue teenuse võrra. Olulisemad muudatused 2017. aastast kehtima hakanud tervishoiuteenuste loetelus:

• ajakohastasime kõikide voodipäevade (v.a õendusabi, järelravi, taastusravi, intensiivravi, neonatoloogia, akuut- ja lastepsühhiaat-ria, sünnitusabi päevakirurgia ja -ravi) nimekirjad, standardkulud, piirhinnad ja rakendustingimused. Meie eesmärk oli sisse viia seni-sest lihtsam ja standardiseeritum struktuur ning teenuse kirjeldus, mis arvestab tegelikku ressursside vajadust;

• ajakohastasime eriarsti esmase ja korduva vastuvõtu ning õe iseseisva vastuvõtu teenuste osutamise sisulisi kirjeldusi ning ühtlustasime kodeerimise praktikat;

• uuendasime ortodontia, näo- ja lõualuukirugia ning günekoloogia teenuste nimekirja, piirhindade ja ra-kendamise tingimusi ning lisasime loetellu mitmeid uusi teenuseid;

• muutsime anesteesia, intensiivravi, logopeedia ja veresoontekirurgia teenuste piirhindasid, eesmärgiga need võrdsustada tegelike kuludega. Seejuures arvestame maksimaalselt 10%-lise rahalise kogumõju muutusega aastas;

• lisasime loetellu trombi mehaanilise eemaldamise ajuarterist, mis on täiendav meetod insuldi ravis, juhul kui standardravi on osutunud ebaefektiivseks või on patsiendile vastunäidustatud. Uus teenus tagab pat-sientidele parema ravitulemuse ja elukvaliteedi;

• laiendasime patsienti säästvama intensiivsusmoduleeritud kiiritusravi näidustusi;• täiendasime haiguste ja traumade järgse taastusravi võimalusi;• lisasime loetellu uusi lastele suunatud vaimse tervise teenuseid.

Hinnakujundusmetoodika arendaminePeame oluliseks arstiabi teenuste hinnakujunduse ja tasustamismeetodite regulaarset arendamist, sest see tagab parema tulemuse teenuste pakkumisel. Eriarstiabis kasutame nii teenusepõhist kui ka juhupõhist ta-sustamist. Teenusepõhise rahastamise korral tasume kõikide teenuste eest, mida patsiendile osutati, vas-tavalt teenustele kehtestatud hindadele. Juhupõhisel tasustamisel kasutame diagnoosipõhiseid gruppe ehk DRG-sid (diagnosis related groups), mille korral tasume teenuseosutajatele kindla summa ravijuhu käigus osu-tatud teenuste eest.

DRG kui üks tasustamismeetod aitab suurendada ravikindlustusvahendite kasutamise efektiivsust ning soo-dustab tervishoiuteenuse osutajate huvi raviprotsessi kulutõhususe ja ravi järjepidevuse suurendamiseks. DRG-põhine rahastamine suurendab teenuseosutajate motivatsiooni raviprotsessi optimeerida, andes sa-mas võimaluse oma tegevusi ja kulutusi analüüsida ning kontrollida.

Oleme möödunud aastatel analüüsinud DRG hinnakujunduse metoodikat ning saanud välistelt eksper-tidelt praktilist sisendit ja soovitusi DRG hindade arvutamise metoodika muutmiseks. 2017. aastal tegime

„Uued võimalused eriarstiabi teenuste paketis tagavad kaasaegse ja kvaliteetse ravi meie kindlustatutele.“

Tiina Sats, eriarstiabi paketi arenduse talituse juht

36

eksperdi poolt pakutud DRG piirhinna arvutuse meetodi simulatsioonanalüüsi. Simulatsiooni tulemused vii-tasid uue meetodi heale statistilisele kohandumisele, samuti oli mõju rahastamisele neutraalne. Tulemustest lähtuvalt tegime 2018. aastal DRG piirhindade ja hinnapiiride arvutuse uuel meetodil. Selle puhul on iga DRG rühma alumine hinnapiir arvutatud ravijuhtude 5. protsentiili maksumus ja ülemine piir 90. protsen-tiili maksumus. DRG piirhind on eespool nimetatud piiride vahel jäävate ravijuhtude keskmine maksumus. Uus metoodika vastab DRG süsteemi kasutamise eesmärgile ja tagab DRG süsteemi statistiliselt rahuldava kohandumise raviasutuse osutatavate raviteenuste ja ravijuhtude kuluga, annab statistiliselt usaldusväärse DRG piirhinna igale rühmale, arvutab loogilised ja usaldusväärsed DRG hinnapiirid (arvutuslikud negatiivsed piirid puuduvad) ning on nii sisuliselt kui ka tehniliselt arusaadav kõigile osapooltele.

Eriarstiabi eelarve täitmine teenuse tüüpide kaupa2017. aasta eriarstiabi eelarve mahuks planeerisime 3,2 miljonit ravijuhtu summas 614 miljonit eurot. Eelar-ve täitmine summa osas on 102% ning ravijuhtude osas 101%. Võrreldes 2016. aastaga kasvas eriarstiabi ra-hastamine 38,2 miljonit eurot ja ravijuhtude arv 59 tuhande võrra. 2017. aasta eelarve täitmist on mõjutanud teenuseosutajate esitatud arved ületöö eest ning ülikallid ravijuhud.

Tabel 10. Eriarstiabi eelarve täitmine tuhandetes eurodes ja ravijuhtude arv teenuse tüüpide kaupa


SummaRavijuh-tude arv Summa

Ravijuh-tude arv Summa


Ravijuh-tude arv

Eriarstiabi kokku 578 543 3 302 944 599 813 3 197 010 614 928 3 243 741 103% 101%

ambulatoorne kokku 220 542 3 007 626 226 885 2 922 413 230 068 2 969 622 101% 102%

päevaravi kokku 43 357 79 026 45 187 78 236 46 139 80 601 102% 103%

statsionaarne kokku 314 644 216 292 327 741 196 361 338 721 193 518 103% 99%

valmisolekutasu 12 374 364 14 197 364 14 205 365 100% 100%

Kokku 590 917 3 303 308 614 010 3 197 374 629 133 3 244 106 102% 101%

Üle lepingumahu osutatud raviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle võtmine ehk ületööAlates 2014. aastast võtab haigekassa lepingumahtu ületavate raviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle haiglavõrgu arengukava haiglatelt ja valikupartneritelt. Üle lepingumahu osutatud raviteenuste eest esi-tatud raviarved tasume ambulatoorses ravis ja päevaravis koefitsiendiga 0,7 ning seda kuni 5% ulatuses tee-nuseosutaja ravi rahastamise lepingu rahalisest mahust. Kui üle lepingumahu osutatud raviteenuste maht on üle 5% kogu lepingu rahalisest mahust, siis 5% ületava osa eest tasume koefitsiendiga 0,3. Statsionaarses ravis on üle lepingumahu osutatud raviteenuste eest esitatud raviarvete tasumise koefitsient 0,3. Lepingu-mahtu ületavate raviteenuste eest võtame tasu maksmise kohustuse üle kaks korda aastas.

Lepingumahtu ületavate raviteenuste osakaal eriarstiabis oli 2017. aasta ravijuhtude puhul 3,2%, summa osas 2,2%. Koefitsiendiga tasustasime üle 99 tuhande ravijuhu, kogumaksumusega 13,3 miljonit eurot. Am-bulatoorses ravis tasusime üle lepingumahu osutatud raviteenustena 85 tuhande ravijuhu eest 5,7 miljonit eurot, päevaravis üle 3000 ravijuhu eest 1,3 miljonit eurot ning statsionaarses ravis üle 11 tuhande ravijuhu eest 6,3 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga esitati ületööd 86 tuhande euro võrra rohkem.

Haiglavõrgu arengukava haiglad esitasid lepingumahtu ületavate raviteenuste raviarveid 13,1 miljoni euro eest, valikupartnerid 0,2 miljoni euro eest.

37

Ülikallid ravijuhud2017. aastal esitasid tervishoiuteenuse osutajad meile tasumiseks 79 ravijuhtu summas 8,6 miljonit eurot, mille igaühe eraldi maksumus oli üle 65 tuhande euro. 2016. aastal esitati haigekassale tasumiseks 62 üli-kallist ravijuhtu maksumusega 5,8 miljonit eurot.

Eriarstiabi kättesaadavusEriarstiabi, õendusabi ja hambaravi ravijärjekordade ning ooteaegade jälgimiseks esitavad raviasutused haige kassale regulaarselt aruandeid. Haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglad esitavad igakuiselt ülevaate eri-arstiabi plaaniliste ambulatoorsete vastuvõttude tegelikust ooteajast eelmisel kuul (tagasiulatuv ravijärje-kordade aruanne) ning etteulatuva ravijärjekordade aruande: 1. kuupäeva seisuga eriarstiabi, õendusabi ja hambaravi järjekordades ootavate vastuvõttude arv ning ooteaeg vaba vastuvõtuajani. Valikupartnerid esitavad kord kvartalis etteulatuva ravijärjekordade aruande.

Ravijärjekordadesse registreeritud vastuvõtud 01.01.2018 seisuga01.01.2018 seisuga on kõikidesse haigekassa eriarstiabi lepingupartnerite ravijärjekordadesse registreeritud kokku üle 160 tuhande vastuvõtu, neist 76,1% on HVA haiglate ravijärjekordades ja 23,9% valikupartnerite juures (aasta tagasi vastavalt 72,1% ja 27,9%).

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on eriarstiabis ambulatoorse ravi järjekordadesse registreeritud vähem vastuvõtte (suuremas mahus valikupartnerite juures), päevaravile ja statsionaarsele ravile ootas pat-siente aga rohkem raviasutusi (enamasti HVA haiglates).

Tabel 11. Eriarstiabi ravijärjekordadesse registreeritud vastuvõtud

01.01.2017 01.01.2018Muutus võrreldes

2017. aastaga

Vastuvõttude arv

ravijärjekordades

Ravijärjekorra maksimumpikkuse

piiresVastuvõttude arv

ravijärjekordades

Ravijärjekorra maksimumpikkuse

piiresVastuvõttude arv

ravijärjekordades

Ambulatoorne 142 300 53% 132 724 55% -9 576

Päevaravi 9 154 89% 10 043 83% 889

Statsionaarne 17 024 85% 17 674 73% 650

Kokku 168 478 58% 160 441 59% -8 037

HvA haiglates on ambulatoorsesse ravijärjekorda registreeritud vastuvõttude üldarv vähenenud 1,4% võrra ja seda nii piirkondlikes kui ka keskhaiglates (suurima mõjuga Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla). Üldhaiglate ravijärjekordadesse on aastataguse sama perioodiga võrreldes registreeritud rohkem patsiente.

Erialadest on HVA haiglate ambulatoorsesse ravijärjekorda vähem vastuvõtte registreeritud uroloogias (Põh-ja-Eesti Regionaalhaigla), neuroloogias (Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla). Suurenenud on broneeritud vastuvõttude arv psühhiaatrias (Narva Haigla) ja ortopeedias (Ida-Viru Keskhaigla).

Ravijärjekorra lubatud maksimumpikkuse piires olevate ambulatoorsete vastuvõttude osakaal on HVA haig-lates veidi suurenenud (01.01.2017. aasta 45%-lt 01.01.2018. aasta 46%-ni).

Mõned HVA haiglad toovad oma aruannetes pikema ooteaja põhjusena välja arstide nappuse. Arstide vä-hesuse tõttu tuleb kauem oodata (üle 42 päeva) 9% HVA haiglate ambulatoorse eriarstiabi ravijärjekorras (enam Ida-Viru Keskhaigla, Pärnu Haigla, Tallinna Lastehaigla ja Narva Haigla). Erialade lõikes on arstide puu-dus HVA haiglates suurim oftalmoloogia erialal.

38

HVA haiglate päevaravi ravijärjekorda registreeritud plaaniliste vastuvõttude üldarv on suurenenud 14,4% võrra (veresoontekirurgia ja ortopeedia), statsionaarsele ravile aga vähenenud 6,1% võrra (üldkirurgia ja ortopeedia).

valikupartnerite ambulatoorsetesse ravijärjekordadesse registreeritud vastuvõttude arv on eelmise aas-ta sama perioodiga võrreldes vähenenud 18,8% ehk ligi 8200 vastuvõtu võrra (suurim vähenemine ASis Medicum).

Ravijärjekorra lubatud maksimumpikkuse piires olevate ambulatoorsete vastuvõttude osakaal on valiku-partnerite juures suurenenud (01.01.2017. aasta 70%-lt 01.01.2018. aasta 81%-ni). Raviasutuse vähese võimsuse3 tõttu tuleb kauem oodata (üle 42 päeva) 11,8% valikupartnerite ambulatoorse eriarstiabi ravijärjekorras, erialade lõikes on arstide puudus suurim dermatoveneroloogia erialal.

Statsionaarses ja päevaravis vastavad ravijärjekordadesse registreeritud plaanilise raviga seotud hospitali-seerimiste ooteajad üldjuhul lubatule.

Haiglates toimunud vastuvõttude ooteajadRavijärjekordadesse registreeritud vastuvõttude ooteaegu hinnates tuleb arvestada, et aruandekuu 1. kuupäeva seisuga esitatavates aruannetes ei kajastu väga lühikese ooteajaga vastuvõtud (näiteks sellised vastuvõtuajad, mida raviasutus hoiab kiireloomulistele patsientidele või on varunud teatud hulga vastuvõtte perearstidele, aga ka teistele eriarstidele kiire suunamise võimaldamiseks). See tähendab, et on hulk patsiente, kelle ooteaja pikkus ei kajastu ravijärjekordade aruannetes ning kelle kohta laekub haigekassale info tagantjärele statistilise aruandena.

Ambulatoorse ravi ooteaegade kohta esitavad haiglavõrgu arengukava haiglad tagasiulatuva ooteaegade aruande – st info eelmisel kuul toimunud esmaste plaaniliste ambulatoorsete vastuvõttude4 ooteaja kohta. 2017. aasta 12 kuu jooksul toimus 71% haiglavõrgu arengukava haiglate esmastest plaanilistest ambula-toorsetest eriarstiabi vastuvõttudest ravijärjekorra lubatud maksimumpikkuse (kuni 42 päeva) jooksul. Ravi-järjekorra lubatud ooteaja piires olevate vastuvõttude osakaal on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud 1% võrra.

Tabel 12. Ambulatoorsete eriarstiabi plaaniliste visiitide tegelik ooteaeg haiglavõrgu arengukava haiglates

2016 2017Muutus võrreldes

2016. aastaga

Vastuvõttude

arv

Ravijärjekorra maksimum-

pikkuse piiresVastuvõttude

arv


pikkuse piires Vastuvõttude arv

Piirkondlikud haiglad kokku 313 467 57% 296 770 59% -16 697

Keskhaiglad kokku 437 122 71% 434 976 71% -2 146

Üldhaiglad kokku 261 246 86% 246 705 86% -14 541

Kokku 1 011 835 70% 978 451 71% -33 384

3 Raviasutuse vähene võimsus – kui ooteaeg on üle lubatu arstide/personali vähesuse (sh puhkuse), ruumide puuduse või aparatuuri hõivatuse tõttu.4 Ravijärjekordadesse registreeritud vastuvõtud – ravijärjekordade andmed esitatakse isikustamata kujul, need ei kajasta järjekordades olevate inimeste arvu. Kui patsient ootab ravijärjekorras mitme eriarsti vastuvõtule, kajastuvad ravijärjekorras kõik tema oodatavad vas-tuvõtud ning seetõttu kasutatakse ravijärjekorra andmetes mõiste „inimesed“ asemel mõistet „vastuvõtud“. Statsionaarse ja päevaravi puhul tähendab see mõiste plaanilise raviga seotud hospitaliseerimiste ravijärjekorda.

39

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes HVA haiglates esmaste plaaniliste ambulatoorsete vastu-võttude arv 3,3% (enam Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Narva Haiglas, Tallinna Lastehaiglas). Vastuvõttude arv suurenes 2017. aastal Ida-Viru Keskhaiglas (ca 15%).

Erialade kaupa oli ambulatoorseid vastuvõtte vähem infektsioonhaiguste erialal (Lääne-Tallinna Keskhaigla), pediaatrias (Tallinna Lastehaigla) ja neuroloogias (üldhaiglad).

Ravijärjekorra lubatud maksimumpikkuse piires olevate vastuvõttude erinev osakaal HVA haiglate ambulatoorsetes ravijärjekordades (46% kuu 1. kuupäeva seisuga esitatavate aruannete järgi) ning tegelikes andmetes (71% juba toimunud vastuvõttude kohta esitatud andmetes) tuleneb väga lühikese ooteajaga vastuvõttudest, mis ei kajastu aruandekuu 1. kuupäeva seisuga ravijärjekordade kohta esitatavates aruannetes.

Põhierialade lõikes on etteulatuvate aruannete alusel HVA haiglate ambulatoorsetes ravijärjekordades lubatud maksimumpikkuse piires olevate vastuvõttude osakaal kõige madalam oftalmoloogia ja pediaatria erialal. Tagasiulatuvad andmed toimunud vastuvõttude tegeliku ooteaja kohta näitavad, et lubatud ooteajaga vastuvõttude osakaal on kõige madalam oftalmoloogia, taastusravi ja pediaatria erialal.

Erinevate aruannete andmete võrdlemiseks on alljärgneval joonisel esitatud info HVA haiglate ravijärjekorda-de (vastuvõttudele registreeritud) ning vastuvõttude tegeliku ooteaja kohta.

Joonis 6. HVA haiglate ambulatoorsetel erialadel kuni 42-päevase ooteajaga vastuvõttude osakaalud (ravijärjekorras registreeritud ja tegelikult toimunud vastuvõtud)

Ravijärjekordades registreeritud vastuvõtud ooteajaga kuni 42 päeva (seisuga 01.01.2018)

2017. aasta 12 kuu jooksul tegelikud kuni 42-päevase ooteajaga vastuvõtud

Kokku PsühhiaatriaSünnitusabi ja günekoloogia

Onkoloogia Taastusravi Kirurgia Sisehaigused OftalmoloogiaPediaatria

10%20%30%40%50%60%70%80%90%

0

71% 73%67%

76%70%

66%

51%

77% 77%

46% 65% 61% 57% 47% 45% 45% 29% 22%

40

Eriarstiabi peamised kasutusnäitajad

Tabel 13. Eriarstiabi kasutuse olulisemad näitajad aastatel 2013–2017

2013

tegelik2014

tegelik2015

tegelik2016

tegelik2017

tegelik2014/ 2013

2015/ 2014

2016/ 2015

2017/ 2016

Ravijuhu keskmine maksumus eurodes 147 158 167 175 190 7% 6% 5% 9%

ambulatoorne 57 63 68 73 77 11% 8% 7% 5%

päevaravi 456 481 503 549 572 5% 5% 9% 4%

statsionaarne 1 178 1 289 1 376 1 455 1 750 9% 7% 6% 20%

Statsionaarsete voodipäevade arv 1 385 260 1 356 592 1 330 068 1 285 101 1 194 835 -2% -2% -3% -7%

Keskmine statsionaarsel ravil viibimine päevades 6,0 5,9 5,9 5,9 6,2 -2% 0% 0% 5%

Ambulatoorsete vastuvõttude arv 3 796 893 3 888 729 4 055 968 4 093 624 3 996 857 2% 4% 1% -2%

Ambulatoorseid vastuvõtte ravijuhu kohta 1,29 1,31 1,36 1,36 1,35 2% 4% 0% -1%

Eriarstiabi teenuseid kasuta-nud inimeste arv 796 698 800 326 799 305 798 582 784 175 0% 0% 0% -2%

ambulatoorne 775 566 780 302 779 593 779 316 767 185 1% 0% 0% -2%

päevaravi 52 554 54 870 56 901 57 705 58 000 4% 4% 1% 1%

statsionaarne 155 982 153 032 150 154 145 568 131 749 -2% -2% -3% -9%

Ravijuhtude arv ravi saanud inimese kohta 3,99 4,08 4,12 4,14 4,14 2% 1% 0% 0%

ambulatoorne 3,72 3,81 3,83 3,86 3,87 2% 1% 1% 0%

päevaravi 1,29 1,31 1,33 1,37 1,39 2% 2% 3% 1%

statsionaarne 1,48 1,50 1,50 1,49 1,47 1% 0% -1% -1%

Ravijuhtude arv kindlustatud inimese kohta 2,58 2,65 2,66 2,67 2,61 3% 0% 0% -2%

ambulatoorne 2,34 2,41 2,42 2,43 2,39 3% 0% 0% -2%

päevaravi 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0% 0% 0% 8%

statsionaarne 0,19 0,19 0,18 0,17 0,16 0% -5% -6% -8%

Vältimatu abi osakaal ravi-kuludest (%)

ambulatoorne 17 17 17 17 17 0% 0% 0% 0%

päevaravi 8 9 10 10 9 1% 1% 0% -1%

statsionaarne 64 63 63 63 65 -1% 0% 0% 2%

Vältimatu abi osakaal ravi-juhtudest (%)

ambulatoorne 17 17 17 16 16 0% 0% -1% 0%

päevaravi 10 11 11 11 12 1% 0% 0% 1%

statsionaarne 63 61 60 61 64 -2% -1% 1% 3%

Operatsioonide arv* 155 289 157 691 159 261 153 919 145 934 2% 1% -3% -5%

ambulatoorne 17 719 18 459 18 674 17 875 15 137 4% 1% -4% -15%

päevaravi 51 609 53 926 55 358 54 035 53 088 4% 3% -2% -2%

statsionaarne 85 961 85 306 85 229 82 009 77 709 -1% 0% -4% -5%

* Operatsioonide arv sisaldab normaalsete füsioloogiliste sünnituste arvu.

41

Ravijuhu keskmine maksumus on kasvanud kõigi teenuse tüüpide puhul. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ravijuhu keskmine maksumus kallinenud kõige enam statsionaarses ravis: 20% ehk 295 euro võrra.

Ravijuhu keskmise maksumuse kallinemine on seotud nii tervishoiuteenuste hindade tõusuga kui ka asjaolu tõttu, et kergemate seisundite ravi on liikunud ambulatoorsesse ja päevaravisse. Ravijuhu keskmise maksumuse kallinemist mõjutavad ka ülikallid ravijuhud – kõik ülikallid ravijuhud on statsionaarses ravis. Lisaks ka voodipäevade arvestuse muutmine – voodipäeva piirhinnast arvati välja teatud laboriuuringud. Voodipäeva piirhinnast välja arvatud uuringud võivad olla perearstide või eriarstide poolt juba eelnevalt tehtud, seega ei ole täiendavad uuringud päevaravis vajalikud. Samuti võimaldab muudatus paremini jälgida patsiendi ravimiseks tegelikult kasutatud teenuseid ja uuringutele tehtud kulutusi. Juhul kui antud laboratoorsed uuringud on vajalikud, on need võimalik raviarvele edaspidi eraldi kodeerida. Lisaks uuendati voodipäevade maksimaalset arvu ning põetamise ja hooldamise voodipäeva kodeerimist. Muudatuse tõttu on ravijuhu keskmise maksumuse struktuuris kasvanud voodipäevade rahastamise osakaal.

42

Statsionaarne

euro

0

450

900

1 350

1 800

4%

9%7%

6%

20%

2013 2014 2015 2016 2017

1 1781 289 1 376

1 455

1 750

Ambulatoorne

Muutus võrreldes eelmise aastaga

euro

0

20

40

60

80

10%

11%

8%7%

5%

2013 2014 2015 2016 2017

5763

6873

77

Päevaravi

euro

0

150

300

450

600

5% 5% 5%

9%

4%

2013 2014 2015 2016 2017

456481 503

549572

Joonis 7. Ravijuhu keskmine maksumus eurodes aastatel 2013–2017

43

Joonis 8. Ravi saanud inimeste kohta esitatud ravijuhtude arv aastatel 2013–2017

Statsionaarne

Ambulatoorne

Päevaravi

2013

2013

2013

2014

2014

2014

2015

2015

2015

2016

2016

2016

2017

2017

2017

3,72

1,29

1,48

3,81

1,31

1,50 1,50

3,83

1,33

1,47

3,86

1,37

1,49

3,87

1,39

44

Eriarstiabi teenuseid kasutanud inimeste arv on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 2% ehk üle 14 tuhande inimese võrra. Inimeste arvu vähenemine tuleb statsionaarse ravi arvelt, kus teenuseid kasutanud inimeste arv on vähenenud 9%.

Tervishoiuteenuse tüüpide vahelist liikumist näitab ravi saanud inimeste kohta esitatud statsionaarsete ravijuhtude arvu langus ning ravi saanud inimeste kohta esitatud ravijuhtude arvu kasv ambulatoorses ja päevaravis.

Vältimatu abi osakaal ravikuludes on aastaga suurenenud statsionaarses ravis 2% ning ravijuhtudes 3%. Vältimatu abi ravikulud on kasvanud just suuremahulistel põhierialadel nagu kirurgia ja sisehaigused. Haiglate liikide kaupa on vältimatu abi arvete rahastamine kasvanud piirkondlikes haiglates.

Ambulatoorses ravis on võrreldes eelmise aastaga vastuvõttude arv langenud 2%. Eriarsti ambulatoorsetest vastuvõttudest moodustasid 39% eriarsti esmased vastuvõtud ja 36% korduvvastuvõtud. Eriarsti esmaste vastuvõttude arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 8%, korduvvastuvõttude arv on aga 4% kasvanud.

2017. aasta kõikidest ambulatoorsetest vastuvõttudest osutati 16% erakorralise meditsiini osakonnas. Raviarvetest 13% moodustasid erakorralise meditsiini arved. Võrreldes eelmise aastaga on vähenenud erakorralise meditsiini osakonna arvete osakaal 1% ning rahastamine 2%.

45

Eriarstiabi tervishoiuteenuste kasutus raviarvetel kajastatud põhidiagnoosi gruppide kaupaSuurimad põhidiagnoosigrupid5, mida 2017. aastal rahastasime, olid vereringeelundite haigused, kasvajad, terviseseisundit mõjutavad tegurid ja kontaktid terviseteenistusega6. Ravi saanud inimeste arvu järgi rahastasime kõige rohkem järgmiste diagnoosidega inimesi – terviseseisundit mõjustavad tegurid ja kontaktid terviseteenistusega, silma- ja silmamanuste haigused ning lihasluukonna ja sidekoehaigused.

Põhidiagnoosigrupid, kus 2017. aastal on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ravi saanud inimeste arv, on psüühika- ja käitumishäired. Ravi saanud inimeste arv on aga kõige enam vähenenud kuse-suguelundite haiguste, lihasluukonna ja sidekoe ning terviseseisundit mõjustavate tegurite ja terviseteenistusega kontakteerumise diagnoosigrupis. Kõige suurem rahastamise kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on terviseseisundit mõjustavate tegurite ja terviseteenistusega kontakteerumise ning vereringeelundite haiguste diagnoosigrupis. Rahastamine on aga vähenenud sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetuse diagnoosigrupis.

Joonis 9. Eriarstiabi rahastamise jagunemine haigusseisundite järgi

5 Raviarvetel kajastatud põhidiagnoosigrupid tulenevalt rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist RHK-10.6 Z-koodiga diagnoosid, mida kasutatakse juhul, kui:

(a) inimene, kes võib, aga ei pruugi antud momendil haige olla, saab tervishoiuasutusega kokku mingil erieesmärgil, näiteks et saada pii-ratud abi või teenust mingi väiksema tervisehäire korral, olla koe- või elundidoonor, saada profülaktilist vaktsiini või arutada probleemi, mis ei ole haigus või vigastus;

(b) kui esineb mingi asjaolu või probleem, mis mõjutab inimese terviseseisundit, kuid mis ei ole tegelik haigus või vigastus. Selliseid tegureid võib avastada inimeste massilise läbivaatuse käigus, kui mõni inimene võib, aga ei pruugi antud ajal haige olla, või ära märkida silmaspi-damist vääriva tegurina siis, kui inimene saab ravi mingi haiguse või vigastuse puhul.

Vereringeelundite haigused

Kasvajad

Terviseseisundit mõjutavad tegurid ja kontaktid terviseteenistusega

Lihas- ja luukonna- ning sidekoehaigused

Vigastused, mürgistused ja teatavad muud välispõhjuste toime tagajärjed

Hingamiselundite haigused

Psüühika- ja käitumishäired

Seedeelundite haigused

Kuse-suguelundite haigused

Teatavad nakkus- ja parasiithaigused

Närvisüsteemihaigused

Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood

Silma- ja silmamanuste haigused

Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused

Muud haigusseisundid

3%

3%

3%3%

3%

6%

6%

6%

6%6%

9%

11%

12%

16%7%

46

Eriarstiabi raviarvetel kajastatud tervishoiuteenusedKõige suurema osa eriarstiabi raviarvetel kajastatud teenustest moodustasid 2017. aasta jooksul uuringud ja protseduurid (25%) ning voodipäevad (24%).

Uuringute ja protseduuride maht suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga nii kasutuskordade arvu kui ka summa osas. Voodipäevade kasutuskordade arv on langenud 3%, rahastamine on aga võrreldes eelmise aastaga kasvanud 9%, mis tuleneb voodipäevade arvestuse uuendamisest.

Teenuse kasutamise arv on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kõige enam kasvanud laboratoorsete uuringute puhul, mis on seotud eriarsti vastuvõttude ja voodipäevade arvestuse kaasajastamisega. Voodi-päeva piirhinnast arvati välja teatud laboriuuringud, kuna need võivad juba eelnevalt olla perearstide või eriarstide poolt tehtud, seega ei ole täiendavad uuringud päevaravis vajalikud. Samuti võimaldab muudatus paremini jälgida patsiendi ravis tegelikult kasutatud teenuseid ja uuringutele kulunud rahalisi vahendeid. Juhul kui antud laboratoorsed uuringud on vajalikud, on need võimalik raviarvele edaspidi eraldi kodeerida.

Rahastamise puhul on kõige kiiremini kasvanud voodipäevade ja laboratoorsete uuringute rahastamine.

Joonis 10. Eriarstiabi raviarvetel 2017. aastal kajastatud teenused teenuste liikide lõikes

Uuringud ja protseduurid

Voodipäevad

Laboratoorsed uuringud

Operatsioonid ja lisavahendid

Ambulatoorsed vastuvõtud

Ravimid

Anesteesia

Veri ja veretooted

Muud

25%

24%

12%

12%

11%

9%

2%2%3%

47

Eriarstiabi ülikallid ravijuhudÜlikalliks raviarveks loetakse raviarvet, mille maksumus on vähemalt 65 tuhat eurot. Ülikallite ravijuhtude planeerimisel lähtume eelmise aasta näitajatest ning planeerimise hetkel parimast teadmisest. Kui 2016. aastal esitati haigekassale tasumiseks 62 ülikallist ravijuhtu maksumusega 5,8 miljonit eurot, siis 2017. aastal rahastasime 79 ravijuhtu summas 8,6 miljonit eurot.

Tabel 14. Ülikallid ravijuhud erialade kaupa tuhandetes eurodes ja ravijuhtude arv

2016 tegelik 2017 tegelikMuutus võrreldes 2016.

aastaga

SummaRavijuhtude

arv SummaRavijuhtude

arv SummaRavijuhtude

arv

Kirurgia 2 636 26 2 432 27 -8% 4%

Onkoloogia 407 5 1 583 14 289% 180%

Pediaatria 1 074 12 1 947 17 81% 42%

Sisehaigused 1 721 19 2 596 21 51% 11%

Kokku 5 838 62 8 558 79 47% 27%

Ülikallid ravijuhud mõjutavad statsionaarse eriarstiabi eelarve täitmist, sest kõik aruandeperioodil esitatud ülikallid ravijuhud on statsionaarses ravis. Põhidiagnoosigruppidest esines kõige enam ülikalleid ravijuhte vere ringeelundite haiguste, vähktõve, seedeelundite haiguste ning vigastuste, mürgistuste ja teatavatel muudel välispõhjustel tekkinud haigusseisundite puhul. Enim ülikalleid ravijuhte esines Põhja-Eesti Regionaalhaiglal ja Tartu Ülikooli Kliinikumil.

Joonis 11. Ülikallid ravijuhud aastatel 2013–2017, tuhandetes eurodes

tuhat eurot

3000

2250

1500

750

02013 2014 2015 2016 2017

GünekoloogiaOnkoloogiaKirurgia SisehaigusedPediaatria

48

Eelarve täitmine ja ravijuhud erialade kaupaHaigekassa eriarstiabi eelarves on 2017. aastal põhierialadeks esmane järelravi, kirurgia, oftalmoloogia, onko loogia, pediaatria, psühhiaatria, sisehaigused, sünnitusabi ja günekoloogia ning taastusravi. Põhieriala-de eelarve täitmise ülevaade on alljärgnevalt esitatud tähestikulises järjekorras.

Esmane järelravi

Tabel 15. Esmase järelravi eelarve täitmine tuhandetes eurodes ja ravijuhtude arv


SummaRavijuhtu-

de arv SummaRavijuhtu-



de arv

Esmane järelravi 2 850 3 100 3 154 3 286 3 213 3 402 102% 104%

statsionaarne 2 850 3 100 3 154 3 286 3 213 3 402 102% 104%

Patsient suunatakse esmasele statsionaarsele järelravile siis, kui statsionaarse aktiivravi lõppedes ei ole ambulatoorne ravi veel võimalik. Üldhaiglate ja valikupartnerite juures esmase järelravi rahastamise kontekstis tähendab see enamasti olukorda, kus kõrgema etapi haiglas ravil olnud patsiendid suunatakse elukohajärgsesse raviasutusse järelravile.

Võrreldes eelmise aastaga on nii järelravi saanud inimeste arv kui ka ravijuhtude arv kasvanud. 2017. aastal sai järelravi 3182 inimest. Võrreldes eelmise aastaga on inimeste arv 9% kasvanud. Inimeste arvu kasv on seotud kvaliteetse ravi ühtlase kättesaadavuse tagamise põhimõtete kehtestamisega, kus üldhaiglate sise-haiguste ravijuhud liiguvad järelravisse. See tähendab, et kui pole enam meditsiiniliselt vajalik ravi jätkamine kesk- või regionaalhaiglas, kuid patsienti veel koju saata ei saa, on otstarbekas tema ravi jätkata koduläheda-ses maakonnakeskuses asuvas üldhaiglas.

Esmase järelravi kättesaadavus

Esmase järelravi erialal ravijärjekordi üldjuhul ei peeta. Esmasele järelravile suunatakse patsient aktiivravi osakonnast vastavalt vajadusele.

Kirurgia

Tabel 16. Kirurgia eelarve täitmine tuhandetes eurodes ja ravijuhtude arv


SummaRavijuhtu-




de arv

Kirurgia 157 252 890 686 160 896 868 116 163 280 870 698 101% 100%

ambulatoorne 45 612 804 759 46 709 786 749 46 552 790 303 100% 100%

päevaravi 10 400 25 743 10 664 24 900 11 341 25 948 106% 104%

statsionaarne 101 240 60 184 103 523 56 467 105 387 54 447 102% 96%

49

Kirurgia erialale on koondatud kardiokirurgia, lastekirurgia, neurokirurgia, näo- ja lõualuukirurgia, orto peedia, otorinolarüngoloogia, rindkerekirurgia, uroloogia, veresoontekirurgia ja üldkirurgia raviteenused. Lepingu-tes on kirurgia teenusepõhiste erijuhtudena kajastatud liigeste endoproteesimised, kuulmis implantaatide paigaldamised ja organisiirdamised.

2017. aastal tasus haigekassa kirurgia erialal 396 tuhande inimese ravi. Võrreldes eelmise aastaga on ravi saanud inimeste arv 11 tuhande inimese võrra vähenenud, mis tuleneb ortopeedia, otorinolarüngoloogia ja uroloogia teenuste kasutuse vähenemisest. Ühe ravi saanud inimese kohta esitati 0,4% rohkem raviarveid kui eelmise aasta samal perioodil.

Kirurgia erialal on alamerialadest kõige enam mõjutanud eelarve suuremat kasutust ortopeedia ja üld-kirurgia. Teenusegruppide lõikes mõjutas eelarve täitmist kõige enam laboratoorsete uuringute ja voodipäe-vade rahastamise kasv.

Aruandeperioodil oli 282 tuhat ravijuhtu summas 53 miljonit eurot, mis oli haigekassale esitatud 157 tuhandele inimesele osutatud üldkirurgia teenuste eest. Võrreldes planeerituga oli tegelik kasutus ravijuhtudes 104% ning summas 101%. Ravi saanud inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 1,2%. Rahastamise kasvu on aga mõjutanud seedeelundite haigustega inimeste ravi rahastamine. Võrreldes eelmise aastaga on seedeelundite haigustega inimeste ravi rahastamine kasvanud 6%.

Aruandeperioodil jäi üldkirurgias 4% statsionaarsetest ravijuhtudest täitmata. Statsionaarse üldkirurgia ravijuhu keskmine maksumus on planeerituga võrreldes kallinenud 7% ning eelmise aasta tegeliku kuluga võrreldes 11%. Ravijuhu keskmise maksumuse kallinemine on seotud eriarsti voodipäevade arvestuse uuendamisega. Võrreldes eelmise aastaga on statsionaarses üldkirurgias voodipäevade arv vähenenud 6,2%, kuid samas rahastamine kasvanud 4,6%. Seoses voodipäevade arvestuse uuendamisega on kasvanud ka üld-kirurgia laboratoorsete uuringute arv, kuna voodipäevade piirhinnast arvati välja laboratoorsed uuringud ning need kajastatakse eraldi teenusena raviarvel.

Ortopeedias rahastasime üle 159 tuhande inimese ravi. Ravi saanud inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 5% ehk 8313 inimese võrra. Eriala rahastamist on võrreldes eelmise aastaga kõige enam mõjutanud vigastuste, mürgistuste ja teatavatest muudest välispõhjustest tingitud haigusseisundiga inimeste ravi rahastamise kasv. Teenusekasutuses on labortoorsete uuringute osakaal eriala rahastamises kasvanud, vähenenud on ambulatoorsete vastuvõttude rahastamise osakaal.

Organisiirdamiste arv on võrreldes 2016. aastaga vähenenud. 2017. aastal tasus haigekassa 46 inimese organi-siirdamise eest: 34 inimesele siirdati neer, seitsmele maks ja viiele tehti kopsusiirdamine. Aruandeperioodil rahastas haigekassa 20 inimese kuulmisimplantaadi paigaldamise. Liigese endoproteesimiste arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 3%. 2017. aastal tasus haigekassa 2634 inimese liigeste endoproteesimise.

Kirurgia eriala kättesaadavus

Kirurgia erialadel kokku on ooteajad eriarstiabi keskmisest lühemad. Ravijärjekorra lubatud maksimum-pikkuse piires olevate vastuvõttude osakaal HVA haiglates (76%) on ambulatoorse eriarstiabi keskmisest (71%) kõrgem. Mõnedel kitsamatel kirurgilistel erialadel (nt neurokirurgia, uroloogia) on ooteajad aga keskmisest pikemad nii tagasiulatuva kui ka etteulatuva aruande põhjal.

50

Oftalmoloogia (silmahaigused)

Tabel 17. Oftalmoloogia eelarve täitmine tuhandetes eurodes ja ravijuhtude arv


SummaRavijuhtu-




de arv

Oftalmoloogia 22 712 370 062 23 082 365 829 23 549 375 490 102% 103%

ambulatoorne 13 410 353 690 13 992 350 002 14 282 359 621 102% 103%

päevaravi 7 528 14 610 7 319 14 096 7 408 14 175 101% 101%

statsionaarne 1 774 1 762 1 771 1 731 1 859 1 694 105% 98%

Aruandeperioodil tasus haigekassa 179 tuhande inimese oftalmoloogia ehk silmaarsti teenuse eest. Inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Teenuse gruppide lõikes on kasvanud uuringute ja protseduuride rahastus. Vähenenud on aga ambulatoorsete vastuvõttude rahastamine, mis tuleneb esmaste vastuvõttude arvu vähenemisest.

Oftalmoloogia päevaravist moodustavad olulise osa katarakti operatsioonid. 2017. aastal tasusime 10 tuhan-de inimese katarakti operatsiooni eest. Võrreldes eelmise aastaga on inimeste arv 2,3% vähenenud.

oftalmoloogia eriala kättesaadavus

Oftalmoloogia erialal on ühed pikemad ooteajad ja osaliselt on põhjuseks see, et oftalmoloogi poole pöördumiseks ei ole vaja perearsti saatekirja. Samuti on see eriala, kus raviasutuste aruannete põhjal on pikkade ooteaegade põhjuseks ka arstide vähesus.

Ravijärjekorra lubatud maksimumpikkusega ooteaegadega (42 päeva) vastuvõtte oli HVA haiglates 12 kuu jooksul 51%. Seisuga 01.01.2018 silmaarstile registreeritud vastuvõttude andmetel on see osakaal väiksem. Kahe aruande põhjal võib öelda, et meditsiinilistel näidustustel (sh suunamisel saatekirjaga) on patsiendil võimalus saada kõrgema etapi haiglas kiiremini eriarsti vastuvõtule. Valikupartnerite juures on ooteajad üld-juhul lühemad.

Onkoloogia

Tabel 18. Onkoloogia eelarve täitmine tuhandetes eurodes ja ravijuhtude arv


SummaRavijuhtu-




de arv

Onkoloogia 82 612 157 362 84 779 161 381 89 907 163 820 106% 102%

ambulatoorne 40 203 134 546 42 146 139 988 43 504 140 906 103% 101%

päevaravi 3 997 6 221 3 900 5 523 3 707 6 511 95% 118%

statsionaarne 38 412 16 595 38 733 15 870 42 696 16 403 110% 103%

Onkoloogia põhierialal kajastub ka hematoloogia raviteenuste kasutus. Lepingutes on eriala teenusepõhise erijuhuna kajastatud luuüdi siirdamisega seotud raviteenused.

51

Onkoloogia erialal tasusime 48 tuhande inimese ravi eest. Ravi saanud inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 2%. Teenuste gruppide lõikes on kõige enam kasvanud voodipäevade, laboratoorsete uuringute ning uuringute ja protseduuride rahastamine. Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud protseduuride ja uuringute arv, mis on seotud voodipäevade arvestuse uuendamisega. Voodipäevade piirhinnast arvati välja laboratoorsed uuringud ning need kajastatakse eraldi teenusena raviarvel.

onkoloogia eriala kättesaadavus

Onkoloogia erialal on samuti ravijärjekorra maksimumpikkuse piires olevate vastuvõttude osakaal kesk-misest kõrgem. Onkoloogia puhul tuleb ravijärjekorra maksimumpikkuse piires olevate vastuvõttude osa-kaalu hinnates arvestada, et ka üks kord aastas toimuvad rutiinsed järelkontrollid kvalifitseeruvad definit-siooni kohaselt esmaseks vastuvõtuks. Põhilised teenuseosutajad on regionaalhaiglad (enam Põhja-Eesti Regionaalhaigla).

Pediaatria

Tabel 19. Pediaatria eelarve täitmine tuhandetes eurodes ja ravijuhtude arv


SummaRavijuhtu-




de arv

Pediaatria 23 240 147 413 23 148 128 535 23 956 127 601 103% 99%

ambulatoorne 7 862 120 465 7 666 113 196 7 786 111 907 102% 99%

päevaravi 1 286 3 079 1 232 3 071 1 329 2 916 108% 95%

statsionaarne 14 092 23 869 14 250 12 268 14 841 12 778 104% 104%

2017. aastal planeeriti pediaatria erialal ravijuhtude vähenemine seoses kvaliteetse ravi ühtlase kätte-saadavuse tagamise põhimõtete kehtestamisega, kus pediaatria ravijuhud liikusid sisehaiguste erialasse. 2017. aastal tasus haigekassa 58 tuhande lapse ravi. Ravi saanud laste arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 19,7% ehk üle 14 tuhande lapse võrra.

Teenusegruppide lõikes on võrreldes eelmise aastaga vähenenud ambulatoorsete vastuvõttude, ravimite ja voodipäevade rahastamine, mis on seotud teenust kasutanud laste arvu vähenemisega. Haigusseisunditest on vähenenud terviseseisundit mõjustavad tegurid ja kontaktid terviseteenistusega ning hingamiselundite haigustega laste arv.

Pediaatria eriala kättesaadavus

Pediaatria eriala keskmisest pikemad ooteajad on seotud eeskätt pikemate ooteaegadega Tallinna Lastehaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi kitsamate erialade spetsialistide juurde (lastekardioloog, lastegastroenteroloog, lasteallergoloog jne). Üldpediaatri ooteaeg on haiglates üldjuhul lubatu piires.

52

Psühhiaatria

Tabel 20. Psühhiaatria eelarve täitmine tuhandetes eurodes ja ravijuhtude arv


SummaRavijuhtu-




de arv

Psühhiaatria 30 422 250 806 33 038 244 165 32 645 250 520 99% 103%

ambulatoorne 9 057 240 382 9 505 233 808 9 534 240 414 100% 103%

päevaravi 702 751 746 1 092 629 738 84% 68%

statsionaarne 20 663 9 673 22 787 9 265 22 482 9 368 99% 101%

Alates 2015. aastast üldarstiabi rahastamisse lisandunud teraapiafond võimaldab perearstidel suunata patsiente psühholoogi vastuvõtule. See vähendab vajadust eriarsti poole pöördumiseks ning suurendab perearsti rolli.

2017. aastal tasus haigekassa 68 tuhande inimese ravi eest. Ravi saanud inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 3,5% ehk 2293 inimese võrra. Inimeste arv on kasvanud eeskätt ambulatoorses ravis ning on seotud ambulatoorsete vastuvõttude kasvuga.

Teenusegruppide lõikes mõjutas 2017. aastal rahastamise kasvu voodipäevade arvestuse uuendamine.

Psühhiaatria eriala kättesaadavus

Psühhiaatria erialal on ooteajad eriarstiabi keskmisest lühemad. Saatekirja ei nõuta. Ravijärjekorra maksimum-pikkuse piires olevate vastuvõttude osakaal on eriarstiabi keskmisest kõrgem ja seda nii etteulatuva aruande (kuu 1. kuupäeva seisuga) kui ka tagasiulatuva aruande põhjal (HVA haiglates). Ravijärjekorrad on lühemad üldhaiglates ja valikupartnerite juures.

Sisehaigused

Tabel 21. Sisehaiguste eelarve täitmine tuhandetes eurodes ja ravijuhtude arv


SummaRavijuhtu-




de arv

Sisehaigused 190 609 898 392 200 595 863 719 206 924 882 001 103% 102%

ambulatoorne 69 245 821 067 70 731 787 984 72 197 806 853 102% 102%

päevaravi 16 113 10 988 17 353 11 382 17 875 12 465 103% 110%

statsionaarne 105 251 66 337 112 511 64 353 116 852 62 683 104% 97%

Sisehaiguste erialale on koondatud dermatoveneroloogia (nahahaigused), endokrinoloogia (hormonaalsed haigused), gastroenteroloogia (seedetrakti haigused), infektsioonhaigused (nakkushaigused), kardioloogia, kutsehaigused, nefroloogia (neeru- ja kuseteede haigused), neuroloogia, pulmonoloogia (kopsuhaigused), reumatoloogia ja sisehaiguste raviteenused. Teenusepõhiste erijuhtudena kajastatakse sisehaiguste all dialüüsid (hemodialüüs ja peritoneaaldialüüs).

53

Sisehaiguste erialal tasus haigekassa 2017. aastal 355 tuhande inimese ravi eest. Inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 4,5% ehk 17 tuhande inimese võrra. Inimeste arvu vähenemine on seotud ambulatoorset ravi saanud inimeste vähenemisega.

Raviarvetel märgitud haigusseisundite alusel on kõige enam vähenenud vereringeelundite haiguste ning lihas luukonna ja sidekoehaiguste diagnoosigruppi kuuluvate ravi saanud inimeste arv. Raviarvetel märgitud teenuste puhul on suurenenud voodipäevade, operatsiooniaegsete lisavahendite ning laboratoorsete uuringute rahastus.

Suurimad alamerialad sisehaigustes on kardioloogia, sisehaigused ja neuroloogia, moodustades kokku 58% kogu sisehaiguste eelarve täitmisest. Alamerialadest on teenuse kasutus planeeritust oluliselt suurem sisehaiguste erialal, täitmine 116% ning nefroloogia erialal, täitmine 123%. Alatäidetud on neuroloogia, reumatoloogia, pulmonoloogia ja dermatoveneroloogia erialad.

Kardioloogia teenuseid kasutas aruandeperioodil 56 tuhat inimest, kellele osutatud ligi 97 tuhande ravi juhu eest tasusime raviasutustele 49,3 miljonit eurot. Ravi saanud inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 9,1% ehk 5597 inimese võrra, rahastamine on aga kasvanud 8,8%. Võrreldes eelmise aastaga on muutunud kardioloogia rahastamine teenusegruppide lõikes. Kui 2016. aastal moodustasid 53% kardioloogia teenustest uuringud ja protseduurid, siis 2017. aastal moodustasid uuringud ja protseduurid kogu kardioloogia rahastamisest 44%. Võrreldes eelmise aastaga on kõige enam kasvanud operatsiooniaegsete lisavahendite rahastamine, kasv ligi kaks korda. Muutus on seotud tervishoiuteenuste loetelu uuendamisega – muutsime voodipäevade arvestust ning viisime püsikardiostimulaatorite ja implaneeritavate kardioverter/defibrillaatorite piirhinna kooskõlla tegelike hankehindadega. Selle eesmärk on hoida tervishoiuteenuste loetelu ajakohasena ning kasutada ravikindlustuse vahendeid otstarbekalt.

Sisehaiguste alamerialal tasusime 158 tuhande ravijuhu eest 43 miljonit eurot 96 tuhande inimese ravi eest. Ravi saanud inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 14,1% ehk 12 tuhande inimese võrra. Inimeste arvu kasv on seotud kvaliteetse ravi ühtlase kättesaadavuse tagamise põhimõtete kehtestamisega, kus osad pediaatria ravijuhud liikusid sisehaigustesse. Põhidiagnoosi gruppide lõikes on ravi saanud inimeste arvu kasvu mõjutanud kõige enam lihasluukonna ja sidekoehaiguste, sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaiguste ning hingamiselundite haiguste diagnoosiga inimeste arvu kasv.

Neuroloogia teenuseid kasutas aruandeperioodil 72 tuhat inimest, kellele osutatud 123 tuhande ravijuhu eest tasusime raviasutustele üle 27 miljoni euro. Ravi saanud inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 15,6% ehk üle 13 tuhande inimese võrra. Ravijuhtude arv inimese kohta on aga kasvanud 4,6%. 2017. aasta eelarve jäi aga neuroloogia erialal alatäidetuks – ravijuhtude täitmine oli 95% ja summa täitmine oli 97%. Võrreldes eelmise aastaga on neuroloogia erialal ravijuhte osutatud 11,7% vähem, summa on aga kasvanud 8,8%. Ravi saanud inimeste ja ravijuhtude vähenemine on seotud ambulatoorsete vastuvõttude ning uuringute ja protseduuride vähenemisega. Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud aga operatsioonide ja operatsioonide lisavahendite, ravimite, laboratoorsete uuringute ja voodipäevade rahastamine.

Sisehaiguste eriala kättesaadavus

Sisehaiguste erialal on keskmisest pikemad ambulatoorsed ooteajad. Sisehaiguste erialal osutavad teenust erinevad spetsialistid, viimasel aastal on olnud pikemad ooteajad endokrinoloogi ja gastroenteroloogi vastuvõtule.

Üldhaiglates esineb ooteaegadega probleeme nendel sisehaiguste erialadel, kus raviarste on vähe või kus ravi osutavad paar korda kuus üldhaiglas vastuvõtte tegevad piirkondlike ja keskhaiglate raviarstid.

54

Sünnitusabi ja günekoloogia

Tabel 22. Sünnitusabi ja günekoloogia eelarve täitmine tuhandetes eurodes ja ravijuhtude arv


SummaRavijuhtu-




de arv

Sünnitusabi ja günekoloogia 54 284 502 497 56 780 483 029 56 840 488 216 100% 101%

ambulatoorne 27 967 457 210 29 180 438 143 29 379 444 346 101% 101%

päevaravi 3 326 17 584 3 953 18 112 3 834 17 806 97% 98%

statsionaarne 22 991 27 703 23 647 26 774 23 627 26 064 100% 97%

Sünnituste ja günekoloogia põhierialal kajastatakse teenusepõhiste erijuhtudena sünnitused ning kunstliku viljastamisega seotud ravijuhud.

Günekoloogia teenuseid kasutas aruandeperioodil 187 tuhat inimest, kellele osutatud 472 tuhande ravijuhu eest tasus haigekassa raviasutustele 39,6 miljonit eurot. Ravi saanud inimeste arv on võrreldes eelmise aas-taga vähenenud 1,5% ehk 2828 inimese võrra, rahastamine on aga suurenenud 5,8%.

Aruandeperioodil tasusime 13 tuhande sünnituse eest. Sünnituste arv on võrreldes eelmise aastaga 2,7% vähenenud.

Alates 2016. aastast kajastatakse sünnitusabi ja günekoloogia eelarve täitmises kunstliku viljastamise ja embrüo kaitseseaduse alusel finantseeritavad tervishoiuteenused, mis varem kajastati muude kulude eelarve täitmises. 2017. aastal finantseeriti riigieelarvest antud teenuseid 862 tuhande euro ulatuses.

Sünnitusabi ja günekoloogia eriala kättesaadavus

Sünnitusabi ja günekoloogia erialal on ooteajad eriarstiabi keskmisest lühemad. Ravijärjekorra maksimum-pikkuse piires olevate vastuvõttude osakaal on eriarstiabi keskmisest kõrgem ja seda nii etteulatuva aruande (kuu 1. kuupäeva seisuga) kui ka tagasiulatuva aruande põhjal (HVA haiglates). Ravijärjekorrad on lühemad üldhaiglates ja valikupartnerite juures.

55

Taastusravi

Tabel 23. Taastusravi eelarve täitmine tuhandetes eurodes ja ravijuhtude arv


SummaRavijuhtu-




de arv

Taastusravi 14 562 82 626 14 341 78 950 14 614 81 993 102% 104%

ambulatoorne 7 186 75 507 6 956 72 543 6 834 75 272 98% 104%

päevaravi 5 50 20 60 16 42 80% 70%

statsionaarne 7 371 7 069 7 365 6 347 7 764 6 679 105% 105%

Taastusravi erialal tasus haigekassa üle 53 tuhande inimese ravi eest. Ravi saanud inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 0,7%. Võrreldes eelmise aastaga on vähenenud ka aruandeperioodil rahastatud ravijuhtude arv.

Teenuste gruppide lõikes mõjutas 2017. aasta eelarve täitmist kõige rohkem uuringute ja protseduuride ning ambulatoorsete vastuvõttude vähenemine, mis on seotud ravijuhtude arvu langusega.

Haigusseisunditest on võrreldes eelmise aastaga kõige enam kasvanud vigastused, mürgistused ja teatavate muude välispõhjuste tagajärjel diagnoosi saanud inimeste arv, langenud on lihasluukonna ja sidekoe haiguste diagnoosiga ravi saanud inimeste arv.

Taastusravi eriala kättesaadavus

Taastusravi erialal on ooteajad eriarstiabi keskmisest veidi pikemad. Lubatud ooteajaga ambulatoorsete vastu võttude osakaal ravijärjekordades on jäänud praktiliselt samaks. Seisuga 01.01.2018 oli HVA-des lubatud ooteaja piires 51% vastuvõttudest, valikupartnerite juures on ooteajad ambulatoorsele taastusravile üldjuhul lühemad.

Ambulatoorse taastusravi teenuseid osutavad enam HVA haiglad, statsionaarset taastusravi valikupartnerid (Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus).

56

Eriarstiabi lepingute täitmineRavi rahastamise lepingute täitmise jälgimine on oluline kvaliteetse ravikindlustuse tagamisel meie kindlustatutele. Lepingute rahalise osa täitmise jälgimine haigekassa ja lepingupartneri koostöös võimaldab tagada teenuste osutamise võimalikult paljudele kindlustatutele.

Alates 2014. aastast sõlmime eriarstiabis lepingute rahalised mahud poolaastateks, I poolaastas täitmata lepingumaht ei kandu automaatselt II poolaastasse üle. Poolaasta sees on lepingu täitmine olulisel määral sõltuv raviasutuse töökorraldusest. Raviasutusel on kohustus tagada arstiabi ühtlane kättesaadavus. Meie jaoks on oluline, et arstiabi kättesaadavus ei halveneks.

2017. aasta II poolaastal tasusime raviasutustele kokku 1,6 miljoni eriarstiabi ravijuhu eest 307,9 miljonit eurot. Haiglavõrgu arengukava haiglate ravijuhud moodustasid sellest 83% ning summast 93% moodustas eriarstiabi lepingute täitmine.

Allolevas tabelis on esitatud koondandmed haiglavõrgu arengukava haiglate ja valikupartneritega 2017. aasta I poolaastaks ja II poolaastaks sõlmitud lepingute täitmise kohta.

Tabel 24. Eriarstiabi lepingute täitmine tuhandetes eurodes

2017 I poolaasta

lepingI poolaasta lepingu

täitmine2017 II poolaasta

lepingII poolaasta lepingu

täitmine




Ravijuh-tude arv

HvA haiglad 294 278 1 346 408 102% 103% 281 160 1 254 615 102% 103%

Piirkondlikud haiglad 167 333 538 983 101% 102% 157 546 495 540 102% 103%

Keskhaiglad 90 831 566 937 103% 104% 88 223 529 310 103% 104%

Üldhaiglad ja kohalik haigla 36 114 240 488 101% 101% 35 391 229 765 100% 99%

valikupartnerid 22 172 300 025 99% 100% 21 972 283 950 96% 95%

Ravi rahastamise lepingud kokku 316 450 1 646 433 101% 102% 303 132 1 538 565 102% 101%

Ravijärjekordade välja ostmine* 65 128 100% 101% 63 122 100% 100%

Kokku 316 515 1 646 561 101% 102% 303 195 1 538 687 102% 101%

* 2014. aastal märtsis lõppesid eriarstiabis valikupartnerite lepingud ning haigekassa viis läbi valikukonkursi. Raviasutustega, kellega uueks lepinguperioodiks vastaval erialal ja teenuse osutamise kohas lepingut ei sõlmitud, lepiti kokku pooleli oleva ravi ning ravijärjekor-dadesse registreeritud inimeste ravi rahastamises.

“Oleme viinud vastutuse lepingu rahalise mahu täitmise ja patsientidele hästi kättesaadava ning kvaliteetse ravi eest selgemalt tervishoiuteenuse osutajale, võimaldades paindlikkust lepingu planeerimisel ja teenuse osutamisel.”

Marko Tähnas, partnerihalduse osakonna juhataja

57

Võrreldes 2016. aastaga kasvas haiglavõrgu arengukava haiglatele tasutud summa 6,7%, valikupartneritele (koos ravijärjekordade välja ostmiseks sõlmitud lepingute täitmisega) 3,1%. Osutatud ravijuhtude arv kahanes haiglavõrgu arengukava haiglates võrreldes 2016. aastaga 1,1%, valikupartnerite osutatud ravijuhtude arv kahanes 4,8%.

Piirkondlikele haiglatele (Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Lastehaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum) tasutud summa kasvas 2017. aastal võrreldes eelneva aastaga 7,5%, ravijuhte osutati võrreldes 2016. aastaga samas mahus. Piirkondlike haiglate ravijuhud moodustasid 33% ning summa 52% eriarstiabi lepingute kogutäitmisest.

Piirkondlikud haiglad osutasid I ja II poolaastal kokkulepitust rohkem ravijuhte. Ületööna tasusime ligi 32 tuhande ravijuhu eest, summas 6,2 miljonit eurot. Ületööd tasusime Põhja-Eesti Regionaalhaiglale 11 tuhande ravijuhu eest 3 miljonit eurot (rahaliselt enam ambulatoorse onkoloogia ning statsionaarse hematoloogia, sisehaiguste, ortopeedia ja nefroloogia erialadel), Tartu Ülikooli Kliinikumile üle 16 tuhande ravijuhu eest 2,8 miljonit eurot (rahaliselt enim ambulatoorse uroloogia, onkoloogia, neuroloogia, hematoloogia, oftalmoloogia ja gastroenteroloogia erialal) ja Tallinna Lastehaiglale 4300 ravijuhu eest 380,9 tuhat eurot (eeskätt statsionaarse pediaatria erialal).

Keskhaiglatele (Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla) tasutud summa kasvas 2017. aastal võrreldes eelmise aastaga 6,1%, ravijuhte osutati keskhaiglates 1,4% vähem kui 2016. aastal. Keskhaiglate ravijuhud moodustasid 35% ning summa 29% eriarstiabi lepingute täitmisest.

Kõik keskhaiglad osutasid nii I kui ka II poolaastal ambulatoorseid ravijuhte lepinguga kokkulepitud määras. Kõik keskhaiglad esitasid mõlemal poolaastal osa raviarveid tasumiseks ületööna. 2017. aastal tasusime ületööna Ida-Tallinna Keskhaiglale 23 tuhande ravijuhu eest 2,7 miljonit eurot; Ida-Viru Keskhaiglale 2800 ravijuhu eest 1 miljon eurot; Lääne-Tallinna Keskhaiglale üle 14 tuhande ravijuhu eest 937 miljonit eurot; Pärnu Haiglale ligi 10 tuhande ravijuhu eest 947 tuhat eurot.

Üldhaiglad ja kohalik haigla (Hiiumaa Haigla, Järvamaa Haigla, Kuressaare Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Lääne-maa Haigla, Narva Haigla, Põlva Haigla, Rakvere Haigla, Raplamaa Haigla, Viljandi Haigla ja Jõgeva Haigla) osutasid 3% vähem ravijuhte kui 2016. aastal. Neile raviasutustele tasutud summa kasvas eelneva aastaga võrreldes 4,7%. Üldhaiglate ja kohalike haiglate osakaal eriarstiabi lepingute täitmises on 2017. aastal ravijuhtude osas 15% ja summa osas 11%. Enamik üldhaiglaid täitsid mõlemal poolaastal kokku lepitud ambulatoorsete ravijuhtude arvu ja paljud esitasid osa raviarveid ületööna. Üldhaiglatele (v.a Raplamaa ja Narva Haigla) tasusime ületööd kokku 8000 ravijuhu eest 1,3 miljonit eurot.

valikupartnerid osutasid 2017. aastal 4,8% vähem ravijuhte kui 2016. aastal. Nende ravijuhtude eest tasusime aga eelneva aastaga võrreldes 3,1% enam. Ravijärjekordade üles ostmiseks 2014. aastal sõlmitud lepingute alusel tasusime 2017. aastal 251 ravijuhu eest 128 tuhat eurot. Ületööd tasusime valikupartneritele ligi 3500 ravijuhu eest 183 tuhat eurot.

Ülevaade eriarstiabi lepingute mahtudest ning täitmisest haiglate viisi on kättesaadav haigekassa kodulehelt.

Eraldis riigieelarvest2017. aasta riigieelarvest laekunud 10 miljonist eurost 6,4 miljonit planeerisime sihtotstarbeliselt 2017. aasta statsionaarse kardioloogia ja neuroloogia lepingutesse piirkondlikes ja keskhaiglates. Selle eesmärk on parandada nendel erialadel plaanilise ravi kättesaadavust, et ennetada infarkte ja insulte ning tagada nende diagnoosidega haigetele õigeaegne kvaliteetse ravi osutamine. 1,5 miljonit eurot suunasime bioloogilise ravi ning 2,1 miljonit eurot eriarstiabi kättesaadavuse parandamiseks.

Lisaressursi jaotamisel kardioloogia ja neuroloogia erialal kesk- ja piirkondlike haiglate vahel võtsime arvesse raviasutuste varasemat praktikat ning infarkti (I21–I22) ja insuldi (I60–I64) haigete osakaalu statsionaarse kardioloogia ja neuroloogia kogumahust.

2017. aasta lepingutesse said riigieelarvest eriarstiabi kättesaadavuse parandamiseks tehtud eraldisega täiendava lisarahastuse kuus haiglat (Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla).

58

https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/ravi-rahastamise-lepingud

Statsionaarse kardioloogia erialal vähenes seisuga 01.01.2018 statsionaarsele ravile ootavate inimeste arv 1%. Üle lubatud ooteaja ei oodanud 2017. aasta lõpu seisuga ükski patsient (haigekassa nõukogu kehtestatud plaanilise statsionaarse eriarstiabi korra kohaselt on ravijärjekorra maksimumpikkus kaheksa kuud). Võrreldes 2017. aasta alguse seisuga lühenes keskmine ooteaeg statsionaarsele ravile kardioloogias viie päeva võrra. Ooteaeg lühenes Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas ning pikenes Ida-Viru Keskhaiglas.

Statsionaarses kardioloogias ei olnud 2017. aasta I poolaastal ühtegi inimest, kellele oleks planeeritud ravi osutamata jäänud. 31.12.2017 seisuga oli planeeritud ravi jäänud osutamata Tartu Ülikooli Kliinikumis (28 inimesele), Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (23 inimesele) ja Ida-Tallinna Keskhaiglas (8 inimesele). Ravi osutati planeeritust hiljem Ida-Tallinna Keskhaiglas 14 inimesele ning Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 13 inimesele.

Statsionaarse neuroloogia erialal vähenes seisuga 01.01.2018 statsionaarsele ravile ootavate inimeste arv 30%. Raviasutuste kaupa vähenes ravijärjekorras inimeste arv enim Lääne-Tallinna Keskhaiglas. Üle lubatud ooteaja (üle 8 kuu) ootas neuroloogia statsionaarsele ravile üks patsient (aasta tagasi kolm patsienti). Aastaga lühenes keskmine ooteaeg neuroloogia statsionaarsele ravile seitsme päeva võrra (enam mõjutanud Lääne-Tallinna Keskhaigla). Ooteaeg pikenes Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas.

Kui 2017. aasta I poolaastal ei olnud ühtegi inimest, kellele jäi statsionaarses neuroloogias planeeritud ravi osutamata, siis 2017. aasta lõpus oli nende arv 27, sh kõige enam Lääne-Tallinna Keskhaiglas (15 inimest), järgnes Tartu Ülikooli Kliinikum (viis inimest). 31.12.2017 seisuga said ravi planeeritust hiljem seitse inimest Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja kuus inimest Tartu Ülikooli Kliinikumis.

infarkti (i21–i22) põhidiagnoosiga raviarvete osakaal kõikidest statsionaarse kardioloogia raviarvetest oli 2017. aastal igas kvartalis 17–18%. Kõikidest statsionaarse kardioloogia raviarvetest oli infarkti esmahaigestumisi 14%. Surmaga lõppenud ravijuhtude osakaal vähenes. 2017. aastal moodustas surmaga lõppenud ravijuhtude osakaal kõikidest statsionaarse kardioloogia raviarvetest 3,5% (2016. aastal 3,7%).

insuldi (i60–i64) põhidiagnoosiga raviarvete osakaal kõikidest statsionaarse neuroloogia raviarvetest oli 2017. aastal igas kvartalis 36–37%. 2017. aastal oli insuldi esmahaigestumisi kõikidest statsionaarse neuro-loogia raviarvetest 35%. Ka insuldi puhul vähenes surmaga lõppenud ravijuhtude osakaal. 2017. aastal moodustas selliste ravijuhtude osakaal kõikidest statsionaarse neuroloogia raviarvetest 4,1% (2016. aastal oli vastav osakaal 4,8%).

Eriarstiabi lepingute kontroll 2017. aastal tegime 165 kohapealset lepingupartneri kontrolli 87 eriarstiabi teenuseosutaja juures. Valikupartnereid oli 2017. aastal kokku 138, kontrollisime 63% asutustest. Kokku kontrollisime teenuse osutamist 21 valdkonnas ambulatoorses-, päeva- ning statsionaarses ravis.

Enamikul juhtudel oli probleeme ravidokumentide edastamisega tervise infosüsteemi (TIS) ning pädevus-hindamise puudumises.

59

http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/otsus%20nr_05%20ravij�rjekordade%20maksimumpikkused.doc

„Panustame pidevalt sellesse, et inimeste teadlikkus ja tervisekäitumine paraneks ning haigestumise korral tehtaks koostöös arstiga kõik vajalik kiireks paranemiseks.“

Made Bambus, esmatasandi paketi arenduse talituse peaspetsialist

1.4 ÕendusabiÕendusabi eesmärk on patsiendile parima võimaliku elukvaliteedi ja toimetuleku saavutamine või säilitamine. Õendusabi vajavad patsiendid, kes ei tule iseseisvalt toime kroonilistest haigusest tingitud erinevate häirete ja puuete tõttu. Enamasti on tegemist eakate inimestega. Suurem pereõdede roll võimaldab patsientidel saada enam nõu ja tuge nii haiguste ennetamiseks vajalike eluviiside säilitamisel või seniste muutmisel kui ka krooniliste haigustega toimetulekul.

Õendusabi arendamisel on meie prioriteet koduõendusteenuse kätte-saadavuse parandamine ning aktiivravi koormuse vähendamine. 2017. aastal koostasime põhimõtted, kuidas osutada koduõenduse teenust esmatasandi koordineerimisel tervisekeskuste kaudu.

Väga oluline on, et õendusabi suurem maht integreeritakse ka sotsiaal -teenustega. Haigekassa osales 2017. aastal hoolduskoormuse rakke-rühma töös, kus fookuses on praeguse hooldussüsteemi korralduse probleemid. Süsteem on keeruline ja killustunud ning inimesed ei jõua tihti õigeaegselt vajaliku abini. Puudub osapool, kes vastutaks inimese tervikliku toetamise eest ning kellel oleks olemas teadmised ja osku-sed sellist vastutust võtta. Kaalutakse hoolduskoordinaatori integree-rimist tervishoiusüsteemi. Rakkerühmas arutati õendusabi ja sotsiaal-valdkonna teenuste ühisosa teemal. Sealjuures rõhutati koduõenduse ja kohalike omavalitsuste pakutavate koduteenuste pakkumisel senisest selgemat tegevuste defineerimist ja koostöö vajadust. Lisaks rõhutati ka vajadust koordineerida perearstide, statsionaarse õendusabi ja sotsiaal-teenuste tegevusi esmatasandil. Sel teemal jätkuvad arutelud 2018. aas-tal Sotsiaalministeeriumi ja teiste osalistega.

Õendusabi eelarve täitmineÕendusabi eelarve planeerimisel lähtusime kindlustatute ravivajaduse hindamisest ehk nõudlusest õendus-abi kui tervishoiuteenuse järele. Kuna rahaline maht on piiratud, siis viisime nõudluse vastavusse rahaliste võimalustega.

Õendusabi rahaliseks mahuks planeerisime 2017. aastal 32 miljonit eurot, mis on 6,6% suurem 2016. aasta õendusabi raviteenuste rahastusest.

Tabel 25. Õendusabi eelarve täitmine tuhandetes eurodes ja ravijuhtude arv





Ravijuh-tude arv

Statsionaarne õendusabi 23 450 18 520 25 091 18 545 24 920 18 947 99% 102%

Koduõendus 6 653 37 477 6 987 37 067 6 930 38 111 99% 103%

Kokku 30 103 55 997 32 078 55 612 31 850 57 058 99% 103%

2017. aastal osutati statsionaarse õendusabi teenust üle 12 tuhandele inimesele. Statsionaarse õendus-abi teenust saanud inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 3% ning teenuse kordade arv on

60

kasvanud 11,8%. Kordade arvu muutus tuleneb laboratoorsete uuringute kasvust, mis on seotud voodi-päevade arvestuse uuendamisega. Voodipäeva piirhinnast arvestati välja laboriuuringuid, kuna need võivad juba eelnevalt perearstide poolt tehtud olla, seega ei ole täiendavad uuringud õendusabis vajalikud. Samuti võimaldab muudatus paremini jälgida patsiendi ravis tegelikult kasutatud teenuseid ja uuringuteks kulunud raha. Juhul kui laboratoorsed uuringud on vajalikud, kodeeritakse need edaspidi raviarvel eraldi teenusena.

Koduõendusteenust osutati ligi 8000 inimesele, teenust saanud inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga 1,3% vähenenud. Võrreldes eelmise aastaga on 0,5% võrra vähenenud ka koduõenduse visiitide arv.

Õendusabi kättesaadavus01.01.2018 seisuga on õendusabi ravijärjekordadesse registreeritud ligi 1800 vastuvõttu. Võrreldes eelmi-se aasta sama perioodiga on ravijärjekordadesse registreeritud teenustele pöördumiste arv koduõenduses praktiliselt sama, statsionaarses õendusabis aga vähenenud. Õendusabi ravijärjekordadesse registreeritud vastuvõttudest 95% toimub ravijärjekorra lubatud maksimumpikkuse piires7.

Tabel 26. Õendusabi ravijärjekordadesse registreeritud vastuvõttude arv

01.01.2017 01.01.2018

Muutus võrreldes 2017.

aastaga

Vastuvõttude arv ravijärje-

kordades

Ravijärjekorra maksimum-ikkuse piires


kordades


pikkuse piires


kordades

Statsionaarne õendusabi 1 486 97% 1 138 97% -348

Koduõendus 611 90% 636 91% 25

Kokku 2 097 95% 1 774 95% -323

7 Statsionaarses õendusabis on ravijärjekorra lubatud maksimumpikkus kolm kuud, koduõenduses kaks nädalat.

61

Õendusabi lepingute täitmine Ravi rahastamise lepingute täitmise jälgimine on oluline kvaliteetse ravikindlustuse tagamisel meie kindlustatutele. Lepingute rahalise osa täitmise jälgimine haigekassa ja lepingupartneri koostöös võimaldab tagada teenuste osutamise võimalikult paljudele kindlustatutele.

2017. aastal tasus haigekassa raviasutustele ligi 57 tuhande ravijuhu eest 32 miljonit eurot. Haiglavõrgu arengu kava haiglate ravijuhud moodustasid sellest 40% ning summa 57% õendusabi lepingute täitmisest.

Allolevas tabelis on esitatud andmed õendusabi lepingute täitmise kohta 2017. aasta I poolaastal ja II poolaastal. Mõlemal poolaastal oli lepingute täitmine rahaliselt 99%, ravijuhtude osas 102%. Ravijuhu keskmise maksumuse odavnemist mõjutab osades raviasutustes statsionaarse õendusabi keskmise maksumuse vähenemine ning koduõendusteenuse kasv.

Tabel 27. Õendusabi lepingute täitmine tuhandetes eurodes

2017 I poolaasta




täitmine




Ravijuh-tude arv

HvA haiglad 9 238 11 618 99% 102% 9 129 11 144 100% 100%

Piirkondlikud haiglad 1 189 1 317 100% 103% 1 201 1 265 100% 104%

Keskhaiglad 4 005 4 207 99% 100% 3 980 4 067 100% 98%

Üldhaiglad ja kohalik haigla 4 044 6 094 99% 103% 3 948 5 812 100% 101%

Valikupartnerid 6 912 16 922 99% 102% 6 818 16 252 99% 103%

Kokku 16 150 28 540 99% 102% 15 947 27 396 99% 102%

Võrreldes 2016. aastaga kasvas haiglavõrgu arengukava haiglatele tasutud summa 6,4%, valikupartneritel 5,1%. Õendusabis osutatud ravijuhtude arv kasvas haiglavõrgu arengukava haiglates 2,2%, valikupartnerite juures 1,7%.

Piirkondlikele haiglatele (Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum) tasutud summa kasvas 2017. aastal võrreldes eelneva aastaga 8,2%, õendusabi ravijuhte osutati piirkondlikes haiglates 4,9% enam kui 2016. aastal. 2017. aasta lepingud täideti rahalises mahus 100%, ravijuhud ületati, täitmine ligi 103%. Põhja-Eesti Regionaalhaigla osutab statsionaarset õendusabi, mõlemal poolaastal täitis raviasutus lepingu summa 100%, ravijuhud jäid aga I poolaastal täitmata (täitmine 92,7%). Tartu Ülikooli Kliinikum osutab nii statsionaarset õendusabi kui ka koduõendusteenust. Lepingu summa täitmine oli 100%, juhtude täitmine 104,9%. Tallinna Lastehaigla õendusabi raviteenuseid ei osuta.

Keskhaiglatele (Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla) tasutud summa kasvas 2017. aastal võrreldes eelneva aastaga 2,8%, ravijuhte osutati keskhaiglates 6% enam kui 2016. aastal. 2017. aasta lepingud täideti rahalises mahus 100% ja ravijuhtude osas 99%.

Üldhaiglad ja kohalikud haiglad (Hiiumaa Haigla, Järvamaa Haigla, Kuressaare Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Läänemaa Haigla, Narva Haigla, Põlva Haigla, Rakvere Haigla, Raplamaa Haigla, Valga Haigla, Viljandi Haigla ja Jõgeva Haigla) osutasid 2017. aastal 1,3% rohkem õendusabi ravijuhte kui 2016. aastal. Üldhaiglatele õendus-abi raviteenuste eest tasutud summa kasvas võrreldes eelneva aastaga 6,1%. 2017. aasta lepingud täideti rahalises mahus 99% ja ravijuhtude osas 103%.

Võrreldes 2016. aastaga on õendusabi raviteenuste osutamine kasvanud kõige rohkem Narva Haiglas, Lõuna-Eesti Haiglas ja Rakvere Haiglas.

62

valikupartnerite osutatud õendusabi ravijuhtude arv kasvas 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 5,1%, summa 1,7%. 2017. aasta lepingu juhud täideti 103%, summa ligi 99%.

Ülevaade õendusabi lepingute mahtudest ning täitmisest haiglate viisi on kättesaadav haigekassa kodulehelt.

Õendusabi lepingute kontrollKõigi õendusabi lepingupartnerite puhul hindame plaanilistel kohapealsetel kontrollidel teenuse osutamise vastavust ravi rahastamise lepingu üldtingimustele. Õendusabi asutustes tegime 2017. aastal 71 kontrolli ja need hõlmasid 39 asutust. Kokku oli partnereid 54, seega kontrollisime 72% asutustest. Kontrollisime 10 koduõendusteenust osutavat asutust ning 31 statsionaarset õendusabiteenust osutavat asutust, sealhulgas kontrollisime 7 asutust nii koduõenduse kui ka statsionaarse õendusabi teenuse osutamisel. Enamikul juhtudel oli puuduseks ravidokumentide mitteedastamine TISi.

63


1.5 HambaraviMeie eesmärk on hambaraviteenuste ja -hüvitiste järk-järgult laienev kättesaadavus, arvestades inimeste vanusest ning ravivajadusest tulenevaid vajadusi. Kõige suurema osa hambaraviteenustest moodustab kuni 19-aastaste laste hambaravi, mis on ilma patsiendi omaosaluseta. Täiskasvanute hambaraviteenuste eest võtame tasu maksmise kohustuse üle vältimatu abi osutamise korral ning alates 01.07.2017 saavad ka täiskasvanud ravikindlustatud inimesed esmavajalike hambaravi teenuste eest hambaravihüvitist meie lepinguparterite juures.

2017. aastal tegime olulisi uuendusi hambaravi- ja proteeside hüvita-mise korralduses ning kaasajastasime hambaraviteenuste loetelu koos hindadega.

Olulise uuendusena täienes täiskasvanute kindlustuskaitse uue hamba-ravihüvitisega. Alates 01.07.2017 on täiskasvanute hambaravihüvitis mitterahaline hüvitis, mida rakendatakse tervishoiuteenuste loetelus toodud teenustele ning millega kaasneb patsiendi omaosalus. Täiskasvanute hambaravihüvitist on kahes erinevas määras: tavaline täis kasvanu saab hüvitist 30 eurot (alates 2018. aastast 40 eurot) aastas 50%-lise omaosalusega ning kõrgemas määras saavad hüvitist rasedad, alla 1-aastase lapse emad, töövõimetus- ja vanaduspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed ning suurenenud hambaravivajadusega inimesed. Kõrgem hüvitise määr on 85 eurot ning omaosalus 15%.

Mitterahaline hüvitis parandab täiskasvanute jaoks hambaravi kättesaadavust. Hüvitis eeldab patsiendilt väiksemat rahasummat hambaravi saamisel. Hüvitise sisseseadmisega on võimalik koostöös hambaarstidega jälgida ja parendada ravi- ja teenusekvaliteeti.

Alates 01.01.2018 rakendus ka mitterahaline proteesihüvitis, mida inimesed saavad kasutada haige kassa lepingu partnerite juures ning asutused peavad hüvitise pakkumiseks sõlmima haigekassaga lepingu. Proteesi hüvitise summa on kolme aasta peale 260 eurot ning see kehtib kõigile osalise või puuduva töö-võimega inimestele, vanadus- ja töövõimetuspensionäridele ning üle 63-aastastele ravikindlustatud eakatele.

Et inimestele ja hambaraviteenuse pakkujatele oleks teenuse osutamine ning hüvitise kasutamine võimalikult kiire ja lihtne, toimub nii hambaravi- kui ka proteesihüvitise limiidi arvestus ning arveldamine haigekassa ja hambaraviteenuse osutaja vahel elektroonselt. Inimene ei pea ise täitma ega haigekassale ega arstile esitama ühtegi avaldust või muud dokumenti.

Hambaravi eelarve täitmine2016. aastal uuendasime ja korrastasime nii hambaravi kui ka ortodontia teenuste nimekirja, standard-kulusid, piirhindu ja rakendustingimusi. Mõlema eriala puhul arvestasime 2017. aasta piirhindades 10%-lise kasvuga. Täiendavalt lisandus üldkulude kasvust tulenev mõju. Lisaks menetlesime ka uute teenuste taotlusi ja rahuldasime need kõik.

Täiendava lisakulu tõid kaasa taotlused ortodontia näidustuste laiendamiseks, mille puhul haigekassa võtab üle tasu maksmise kohutuse.

Hambaravi eelarve planeerimisel lähtusime kindlustatute ravivajaduse hindamise tulemustest ehk hamba-raviteenuste nõudlusest.

„Jätkame hambaraviteenuste paketi laiendamist, et nii lastele kui ka täiskasvanutele oleks tagatud vajalik hambaravi.“

Katre Väärsi, esmatasandi paketi arenduse talituse spetsialist

64

Tabel 28. Hambaravi eelarve täitmine tuhandetes eurodes ja ravijuhtude arv





Ravijuh-tude arv

Laste hambahaiguste enne-tus ja ravi 17 749 370 173 21 197 371 408 19 238 369 985 91% 100%

Ortodontia 4 444 54 504 5 833 59 874 4 816 59 576 83% 100%

Täiskasvanute vältimatu hambaravi 1 112 22 413 1 404 22 458 1 227 22 658 87% 101%

Täiskasvanute plaaniline hambaravi 0 0 6 000 200 000 3 628 116 201 60% 58%

Valmisolekutasu hambaravis 0 0 0 0 248 2 - -

Kokku 23 305 447 090 34 434 653 740 29 157 568 422 85% 87%

2017. aastal tasusime ligi 146 tuhande lapse hambahaiguste ennetamise ja ravi eest, 21 tuhande lapse orto-dontia teenuse eest ning 17 tuhande täiskasvanu vältimatu hambaravi eest. Lisaks tasusime 93 tuhande inimese plaanilise hambaravi hüvitise eest.

Hambaravi kättesaadavus01.01.2018 seisuga on hambaravi järjekordadesse registreeritud kokku 19 tuhat vastuvõttu. Ravijärje-kordadesse registreeritud vastuvõttude arv laste hambaravis on praktiliselt sama, ortodontia ravijärjekorda registreeritud vastuvõttude arv on aga suurenenud 31%.

Laste hambaravi ravijärjekordadesse registreeritud vastuvõttudest toimub 96% ravijärjekorra lubatud maksimum pikkuse piires, ortodontias vastavalt 99% vastuvõttudest. Meie üheks prioriteediks on hamba-haiguste ennetuses laste hõlmatuse suurendamine.

Tabel 29. Hambaravi ravijärjekordadesse registreeritud vastuvõttude arv

01.01.2017 01.01.2018 Muutus võrreldes 2017. aastaga

Vastuvõttude arv

ravijärjekordades


pikkuse piiresVastuvõttude arv

ravijärjekordades


pikkuse piiresVastuvõttude arv

ravijärjekordades

Laste hambaravi 15 416 93% 15 408 96% -8

Ortodontia 2 782 99% 3 646 99% 864

Kokku 18 198 94% 19 054 97% 856

65

Hambaravi lepingute täitmineRavi rahastamise lepingute täitmise jälgimine on oluline kvaliteetse ravikindlustuse tagamisel meie kindlustatutele. Lepingute rahalise osa täitmise jälgimine haigekassa ja lepingupartnerite koostöös võimaldab tagada teenuste osutamise võimalikult paljudele kindlustatutele.

Hambaravi lepingud (põhilises mahus on teenuseosutajad valikupartnerid) on tervikuna ning erialade kaupa alatäidetud. Lepingusummad on suurel osal alatäidetud ja ravijuhu keskmine maksumus on üldiselt lepingu-lisest arvestatavalt odavam nii laste hambaravi, täiskasvanute vältimatu hambaravi kui ka ortodontia puhul.

Tabel 30. Hambaravi lepingute täitmine tuhandetes eurodes

2017 I poolaasta




täitmine




Ravijuh-tude arv

HVA haiglad 1 699 30 376 92% 100% 1 517 26 514 89% 93%

Piirkondlikud haiglad 923 18 788 95% 102% 859 16 928 88% 92%

Keskhaiglad 591 8 606 89% 97% 476 6 719 90% 98%

Üldhaiglad ja kohalik haigla 185 2 982 88% 96% 182 2 867 86% 91%

valikupartnerid 12 210 200 189 93% 102% 12 105 194 231 91% 99%

Kokku 13 909 230 565 93% 102% 13 622 220 745 91% 99%

Ülevaade hambaravi lepingute mahtudest ning täitmisest haiglate viisi on kättesaadav haigekassa kodulehelt.

Hambaravi lepingute kontrollKõigi hambaravi lepingupartnerite puhul hindame plaanilistel kohapealsetel kontrollidel teenuse osutamise vastavust ravi rahastamise lepingu üldtingimustele. Laste hambaravis tegime 2017. aastal kokku 137 kontrolli 96 asutuses, sh 4-s HVA haiglas. Laste hambaravi teenust osutavaid partnereid oli kokku 282, kontrollisime neist 34%. Laste ortodontia teenust osutavate asutuste hulgas tegime 10 kontrolli 8 asutuses, sh 2-s HVA haiglas. Enim esines puudusi ravidokumentide mitteedastamises TIS-i.

66


2. Tervise edendamineHaigekassa tervise edendamise tegevused on seotud rahvastiku tervise arengukavaga. Peamised tegevused on suunatud inimeste teadlikkuse kujundamisele, tervisekäitumise suunamisele ning ravikvaliteedi edendamisele. Oleme jätkuvalt teinud aktiivset teavitustööd vähi sõeluuringute kohta, panustanud laste ja noorte tervislikule arengule suunatud tegevustesse ja suurendanud teadlikkust ravivõimalustest nii Eestis kui ka välisriikides.

2017. aasta suuremad projektid patsiendi teadlikkuse valdkonnas olid seotud emakakaelavähi ja rinnavähi sõeluuringute teavituse uue kontseptsiooni väljatöötamisega. Naistele suunatud kampaaniad toimusid kaks korda aastas. Lisaks tegime erinevaid sihitud teavitustegevusi üle Eesti mammograafiabussi liikumise graafiku järgi. Emakakaelavähi ennetuskampaania märgatavus oli 88% ja rinnavähi ennetuskampaania märgatavus oli 80%. Nimetatud tulemusi hindas uuringufirma väga heaks võrreldes teiste Eesti avaliku sektori korraldatud sotsiaalkampaaniatega.

Laste tervislikule arengule suunatud tegevustest on aasta jooksul olnud kõige suurem tähelepanu laste hammaste tervisel koostöös hamba arstidega ning tervise edendamisel lasteaias ja koolis koostöös Tervise Arengu Instituudiga. Lisaks viime igal aastal ellu mitmeid väiksemas mahus tervise edenduse projekte (rasedus kriisi nõustamine, koostöö Päästeameti noortelaagritega, koostöö perearsti nõuandetelefoniga jm).

Laste hammaste tervise teemalistes ennetustegevustes töötasime lisaks pikaajalisele koostööprojektile Eesti Hambaarstide Liiduga välja ka uued kampaanialahendused, mis jõudsid elanikkonnani oktoobris. Kampaania jätkub 2018. aastal.

Lisaks laste hammaste tervisele oli fookuses ka täiskasvanute hambaravihüvitise võimalustest teavitamine.

2017. aasta sügisel korraldasime rahvusvahelise konverentsi, kus tutvustasime haigekassa ja Maailmapanga koostöö tulemusi ravikvaliteedi, ennetuse ning tervisekindlustuse edendamiseks.

Tervishoiuteenuste kvaliteetTervishoiuteenuste ühtlaselt hea kvaliteedi tagamiseks on oluline ter-vikliku kvaliteedisüsteemi arendamine Eesti tervishoius, mille raken-damisest võidavad patsiendid, tervishoiuteenuse osutajad ja ühiskond tervikuna.

Ravikvaliteedi arendamisel on väga oluline jätkata ravistandardite järjepidevat juurutamist ja juhendite välja töötamist. Ravijuhendite nõu koda kiitis 2017. aastal heaks viis ravijuhendit ning neli patsiendijuhendit. Lisaks kinnitati uuendatud ravijuhendite koostamise käsiraamat. Optimeerisime ravijuhendi koostamise protsessi, mis võimaldab senise mitme aasta asemel ravijuhendi valmimise ühe aastaga. Lisaks valmivad ka patsiendijuhendid oluliselt kiiremini, sest need tehakse koos ravi juhendi ja selle rakenduskavaga.

2017. aasta II poolaastal lansseerisime koostöös IT-partneriga uue ravijuhendi kodulehe. Uues keskkonnas on nii ravi- ka kui patsiendi-juhendid lihtsamalt loetavad ning juhendite juurde koostatud videomaterjalid paremini leitavad ning jälgitavad.

„Peame Eesti tervishoius väga oluliseks tervikliku kvaliteedi-süsteemi loomist ja rakendamist, milles osalevad aktiivselt kõik tervishoiusüsteemi osapooled.“

Sirje Kree, ravikvaliteedi talituse juht

„Seisame selle eest, et meie kindlustatud oleksid teadlikud kõigist tervishoiusüsteemi võimalustest ning kasutaksid neid oma tervise nimel otstarbekalt.“

Liis Hinsberg, tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht

67

Möödunud aastal valmis terviklik ravikvaliteedi raport, mis koondab kolm tervishoiusüsteemi mõõdikute komplekti ühte – kliinilised indikaatorid, tervishoiusüsteemi integreerituse indikaatorid ning haiglavõrgu tagasi sidearuande indikaatorid. 2017. aastal kinnitas indikaatorite nõukoda kardioloogia ja eesnäärmevähi indikaatorid ning psühhiaatria valdkonnas kinnitati skisofreenia spektri kliinilised indikaatorid.

Kliiniline audit on üks võimalik viis arendada tervishoiukvaliteeti. Igal aastal toetame viie kliinilise auditi toimumist. 2017. aastal valmis neli kliinilise auditi aruannet ning algatasime kolm uut kliinilist auditit. Auditi soovituste tulemusel valmivad vajadusel abinõude plaanid või edasine tegevuskava, kuidas parendada auditis märgitud puudujääke. Kõigi auditite koondaruannetega on võimalik tutvuda haigekassa kodulehel.

Tervise edendamise eelarve täitmineTervise edendamiseks oli 2017. aastaks planeeritud 1,4 miljonit eurot, kuid tegelikud kulutused ületasid planeeritud mahtu 6%. Eelarve ületamise peamised põhjused olid teavituskampaaniate mahu suurendamine ning planeeritust suurem fookus ravikvaliteediga seotud koolitustele ja konverentsidele.

Tabel 31. Tervise edendamise eelarve täitmine tuhandetes eurodes


Laste tervislikule arengule suunatud tegevus 435 450 325 72%

Patsiendi teadlikkusele suunatud tegevused 457 564 622 110%

Esmatasandi võimestamine 22 83 62 75%

Tervishoiusüsteemi arendamine 279 339 506 149%

Kokku 1 193 1 436 1 515 106%

68

https://www.haigekassa.ee/partnerile/tervishoiuteenuste-kvaliteet/kliinilised-auditid

3. Kindlustatutele kompenseeritavad ravimidHaigekassa kompenseerib täies ulatuses ravimeid, mis on mõeldud haiglas tarvitamiseks ning mis on nimetatud tervishoiuteenuste loetelus. Samuti kompenseerime ravimeid, mida väljastatakse retsepti alusel apteegist ning mis on mõeldud ise tarvitamiseks. Apteegist müüdavate soodusravimite puhul tasub osa retsepti maksumusest haigekassa ja vastav summa arvestatakse apteegis automaatselt maha. Seega saab patsient ravimeid kohe osta soodushinnaga ega pea hüvitist tagantjärele taotlema. Apteek omakorda esitab teatud perioodilisusega haigekassale tasumiseks arveid. Erinevate haiguste ja ravimite puhul kehtivad erinevad soodusmäärad, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse, sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määrustega, mis omakorda tuginevad ravikindlustuse seadusele.

Ambulatoorseks kasutamiseks mõeldud soodusravimite hüvitamine patsientidele on meie jaoks avatud kohustus. See tähendab, et oleme kohustatud vajaduspõhised ravimid seaduses määratud ulatuses hüvitama ega saa vahendite puudumisele viidates keelduda.

Meie hüvitatavate soodusravimite valik täienes 2017. aasta jooksul mitmete uute ravimitega. Olulisemateks võib pidada uusi ravivõimalusi C-hepatiidi, kroonilise lümfoidse leukeemia, munasarja kasvaja, harvaesineva epilepsiavormi, müokardiinfarkti või stentimisjärgse seisundi ja harvaesineva silmahaiguse korral.

2017. aasta jooksul valmistati ka ette muudatused õigusaktides, mille tulemusena laienevad alates 2018. aastast oluliselt haigekassa õigused, kohustused ja vastutus soodusravimitega seonduva osas. Võtsime sotsiaalministeeriumilt üle soodusravimite loetelu koostamise ja piirhindade muudatusi ettevalmistavad ülesanded. Samuti koordineerime edaspidi ravimikomisjoni tööd, sest see nõustab nüüd haigekassat.

Märkimisväärseks võib pidada ka registreerimata ravimite kasutamise taotlemise korras toimunud muudatust. See on nüüd täielikult lahendatud digiretsepti baasil ja puudub vajadus paberil asjaajamiseks arsti, patsiendi, Ravimiameti ja apteegi vahel.

Ravimite eelarve täitmineRavimite eelarve täideti 96% ulatuses. Suurim alatäitmine oli 100%-liselt kompenseeritavate ravimite puhul, mille üks ja peamine põhjus on C-hepatiidi ravimite väiksem kasutus. 2016. aastaga võrreldes on ka nende ravimite hinnad läbirääkimiste ja konkurentsi tulemusel oluliselt langenud.

Tabel 32. Kindlustatutele hüvitatud ravimite eelarve täitmine tuhandetes eurodes


100% kompenseeritavad ravimid 70 706 68 993 64 474 93%




Kokku 131 246 131 144 125 730 96%

„Meie üks prioriteet on koostöös arstide ja apteekritega tagada, et patsient saaks õiges koguses ja õigel ajal parima võimaliku ravimi.“

Erki Laidmäe, ravimite ja meditsiiniseadmete talituse juht

69

Soodusretseptide arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 1% võrra, mis peegeldab ootuspärast ravimi-kasutuse tõusu. Retsepti keskmine maksumus on haigekassa jaoks langenud, mis kinnitab eespool öeldut.

Tabel 33. Soodusretseptide (SR) arv ja keskmine maksumus haigekassale

2016 tegelik 2017 tegelikMuutus võrreldes 2016.

aastaga

SR arv

SR keskmine maksumus

haigekassale SR arv


haigekassale SR arv


haigekassale

100% kompenseeritavad ravimid 951 685 74,30 974 199 66,18 2% -11%

90% kompenseeritavad ravimid 2 967 071 12,03 3 008 047 12,00 1% 0%

75% kompenseeritavad ravimid 575 580 10,43 582 798 10,22 1% -2%

50% kompenseeritavad ravimid 3 652 543 5,16 3 659 134 5,25 0% 2%

Kokku 8 146 879 16,11 8 224 178 15,29 1% -5%

Kokkuvõttes rahastas haigekassa soodusravimeid ühe kindlustatud patsiendi kohta 2017. aastal keskmiselt 101 euro ulatuses ja see summa on võrreldes eelmise aastaga kahanenud 4,7%.

Joonis 12. Ravimihüvitiste kogukulu ja kulu ühe kindlustatu kohta aastatel 2013–2017

ravimihüvitiste kulu tuhandetes eurodes

kulu ühe patsiendi kohta eurodes

2013 2014 2015 2016 2017

Ravimihüvitiste summa, tuhandetes eurodes

Haigekassa keskmine kulu ühe kindlustatud inimese kohta, eurodes

0

35 000

70 000

105 000

140 000

0

28

55

83

110

8489 91

106

103 391 109 753 112 801 131 246 125 730

101

70

Tabel 34. Kindlustatu omaosalus eurodes


2016. aastaga

100% soodusretseptid 2,55 2,72 7%




Kokku 6,73 6,83 1%

Retsepti keskmine maksumus on patsiendi jaoks aastaga tõusnud 10 sendi võrra, ühtlasi on tõusnud ka suhteline omaosalus: 29,4%-lt 30,2%-ni. Omaosaluse tõus on suuresti tingitud mõnest olulisest piirhinna langusest laia kasutusega toimeainete rühmades, mille korral patsientide kohanemine uute ja soodsamate geneeriliste ravimitega vajab aega. Näiteks 75% ja 90% soodusmääraga kompenseeritavate ravimite piirhind on oluliselt langenud hüpertensiooni ravis kasutataval metoproloolil, telmisartaani ja amlodipiini kombinatsioonil ning hüperkolesteroleemia ravis kasutataval rosuvastatiinil. 100% soodusmääraga kompenseeritavatest ravimitest mõjutab patsientide omaosalust enim glaukoomiravimite kasutamine (timolool + brinsolamiid, timolool + travoprost), mille korral on samuti piirhinnad oluliselt langenud, kuid vaatamata soodsamate alternatiivide olemasolule on patsiendid antud perioodil jäänud kasutama kallimaid preparaate.

Tabel 35. Suuremate ravimihüvitistega seotud diagnoosid tuhandetes eurodes

2016 tegelik 2017 tegelik

DiagnoosKompenseeritud haigekassa poolt

% ravimihüvitiste kogukulust

Kompenseeritud haigekassa poolt

% ravimihüvitiste kogukulust

Suhkurtõbi kokku, sh 18 946 14% 19 610 16%

insuliinid 10 693 8% 10 610 8%

suukaudsed preparaadid 8 253 6% 9 000 7%

Vähktõbi 14 629 11% 16 629 13%

Hüpertoonia 13 783 11% 12 717 10%

Krooniline C-viirushepatiit 14 725 11% 10 295 8%

Bronhiaalastma 5 485 4% 6 633 5%

Glaukoom 4 322 3% 4 085 3%

Hüperkolesteroleemia 2 232 2% 2 142 2%

Psüühikahäired 2 191 2% 2 107 2%

Kokku 76 312 58% 74 217 59%

Tabelis 35 on kajastatud suuremate hüvitistega seonduvad haigusseisundid. Aastaga on oluliselt kasvanud kulutused vähktõve ning diabeedi raviks. Esimene eelkõige uute ravimite lisandumise tõttu ja teine uute patsientide lisandumise ning järjepidevama ravi tõttu.

71

Teatud juhtudel kompenseerib haigekassa ravimeid ka erandkorras patsiendi individuaalse taotluse alusel. Sellist korda rakendatakse enamasti juhul, kui Eestis puudub patsiendile vajalikul ja ambulatoorselt kasutataval ravimil müügiluba ja seetõttu ei saa ravim kuuluda ka haigekassa ravimite loetellu. Erandkorras kompenseerimine võimaldab ravimeid kättesaadavaks teha ka mitmete harvaesinevate haiguste korral. 2017. aastal sai erandkorras kompensatsiooni 1922 inimest kogusummas 1,3 miljonit eurot.

Haiglaravimite kompenseerimine tervishoiuteenuste eelarves Lisaks ambulatoorselt hüvitatavatele soodusravimitele tasutakse ravikindlustuse vahenditest ka haiglas kasutatavate ravimite eest. Aastal 2017 oli ravimikomponendi suurus tervishoiuteenuste sees 14,5 miljonit eurot, mida on 3,6% võrra enam kui aasta varem. Ravimikulud on arvestatud erinevate voodipäevade maksumusse, aga ka operatsioonide piirhindadesse ja anesteesiateenustesse (vt joonis 13).

Joonis 13. Ravimite jaotus tervishoiuteenuste kaupa

Joonis 14. Tervishoiuteenuste loetelu kaudu rahastatud ravimite osakaal

Voodipäevad

Anesteesia

Operatsioonid

Muud teenused*

* Muud teenused on hemo- ja peritoneaaldialüüsid, luuüdi siirdamisega seotud teenused, erinevad endoskoopilised protseduurid, laste teatud hambaraviteenused jm.

14%

49%

34%

3%

Keemiaravi

Bioloogiline ravi

Muud ravimid

48%

30%

22%

72

Aastal 2017 oli tervishoiuteenuste loetelus olevate haiglaravimite osakaal 54,3 miljonit eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 8%. Enamiku kulude kasvust on tinginud vähiravis kasutatav kemoteraapia, aga ka bioloogiline ravi. 2017. aasta alguses muutusid kättesaadavaks mitmed haiglas kasutatavad ravimid, millest olulisemad seonduvad kasvajahaigustega: melanoom, rinnakasvaja, Hodgkini lümfoom, aga ka harva-esinev Pompe’i tõbi.

2017. aasta jooksul pidasime läbirääkimisi ja valmistasime ette muudatused, mis jõustuvad 2018. aasta algusest. Selle tulemusena lisandub haiglates taas uusi ravivõimalusi erinevate kasvajate raviks. Rinna-, neeru- ja eesnäärmekasvaja ning melanoomi ravis lisanduvad uued ravimid just kaugelearenenud vormide raviks. Müeloomi ravis kaotatakse toimeaine bortesomiibi kasutamisel seni kehtinud piirangud. Enneaegsetele vastsündinutele on 2018. aastast tagatud ravi, mis on oluline vastsündinute hingamiskatkestuste ennetamiseks ja raviks ning invasiivsest hingamistoetusest võõrutamiseks.

Kokku rahastasime tervishoiuteenuste eelarvest, ambulatoorse ravimihüvitise ning täiendava ravimihüvitise eelarvetest ravimeid 194,8 miljoni euro eest, mis moodustas 17,4% ravikindlustuse kuludest.

Tabel 36. Ravimite rahastus haigekassa eelarvest tuhandetes eurodes


2016. aastaga

Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid 131 246 125 730 -4%

Tervishoiuteenuste loetelus olevate ravimikoodide kasutus 50 240 54 251 8%

Ravimikulu tervishoiuteenustes 13 956 14 459 4%

Täiendav ravimihüvitis 391 386 -1%

Kokku ravimikulu 195 833 194 826 -1%

73

4. Ajutise töövõimetuse hüvitisedAjutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse töövõimetuslehe alusel töötavale ravikindlustatud inimesele, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu tulu saamata. Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine sõltub töövõimetuslehe liigist ja töövõimetuse põhjusest. Hüvitise maksmise alusdokumendid on haigusleht, hooldusleht, sünnitusleht ja lapsendamisleht.

2017. aastal alustasime töövõimetuslehtede edastamise tehnilise lahenduse väljatöötamisega, mille korral arsti avatud ajutise töövõimetuse leht saadetakse haigekassale selle avamise järgselt. Praegu liiguvad töövõimetuslehed haigekassasse pärast nende lõpetamist. Muudatuse teeme eelkõige tööandjate soovidest lähtuvalt. Nii saab tööandja inimese töölt puudumise korral kohe info töötajale arsti poolt väljastatud töövõimetuslehe kohta, samuti näeb tööandja töövõimetuslehe prognoositavat lõpukuupäeva. Uue lahendusega paraneb infovahetus. Töötaja näeb infot talle avatud töövõimetuslehe kohta, arstid näevad inimesele väljastatud töövõimetuslehti ja nende väljastamise põhjust ning haigekassal on võimalik andmevahetuspartneritele edastada nende tööprotsessideks vajalikku informatsiooni. Haigekassa ravikindlustuse andmebaas on valmis arsti poolt avamise järgselt edastatud töövõimetuslehti vastu võtma alates aprillist 2018.

Töövõimetushüvitiste eelarve täitmine2017. aastal maksime ajutise töövõimetuse hüvitisi 141,3 miljonit eurot, mida on 11 miljonit eurot rohkem kui eelneval aastal.

Tabel 37. Töövõimetushüvitiste eelarve täitmine tuhandetes eurodes


Haigushüvitised 58 354 62 279 65 312 105%

Hooldushüvitised 21 210 21 586 22 318 103%

Sünnitushüvitised 46 695 51 524 49 224 96%

Tööõnnetushüvitised 4 010 4 866 4 443 91%

Kokku 130 269 140 255 141 297 101%

Väljamakstud töövõimetushüvitistest on eelarve ületatud haigushüvitiste ja hooldushüvitiste osas kokku 3,8 miljoni euro ulatuses. Samal ajal on sünnitushüvitiste ja tööõnnetushüvitiste eelarvestatust 2,7 miljoni euro võrra väiksem kasutus eelarve ületamist osaliselt tasakaalustanud.

„Tagame kindlustatutele kaasaegsed ja mitmekülgsed hüvitised, mis annavad inimestele turvatunde võimalike haigestumiste puhul.“

Tea Matson, kindlustusregistri ja e-teenuste talituse peaspetsialist

74

Tabel 38. Töövõimetushüvitiste võrdlus


2016. aastaga

HAiGUSHÜviTiS

Haigekassa hüvitatud lehtede arv 251 266 266 656 6%

Haigekassa hüvitatud päevade arv 3 327 132 3 531 904 6%

Haigekassa makstud hüvitise summa (tuhat eurot) 58 354 65 312 12%

Ühe päeva keskmine hüvitis (euro) 17,5 18,5 6%

Lehe keskmine pikkus 13,2 13,2 0%

HooLDUSHÜviTiS


Haigekassa hüvitatud päevade arv 961 035 964 351 0%



Lehe keskmine pikkus 7,8 7,7 -1%

SÜNNiTUSHÜviTiS

Haigekassa hüvitatud lehtede arv 10 602 10 530 -1%

Haigekassa hüvitatud päevade arv 1 477 337 1 467 805 -1%




TööÕNNETUSHÜviTiS


Haigekassa hüvitatud päevade arv 139 848 149 088 7%




Hüvitised kokku


Haigekassa hüvitatud päevade arv 5 905 352 6 113 148 4%

Haigekassa makstud hüvitised (tuhat eurot) 130 269 141 297 8%


2017. aastal on suurenenud nii hüvitatud töövõimetuslehtede kui ka töövõimetuspäevade arv koos ühe päe-va keskmise hüvitise määraga. Töövõimetuslehtede arvu suurenemine on seotud ka töötavate kindlustatud inimeste arvu kasvuga 2% võrra 2017. aastal.

75

Väljamakstud keskmine ühe kalendripäeva hüvitis on seotud keskmise palga kasvuga. Haigekassa lähtub ajutise töövõimetuse hüvitiste arvestamisel eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Aru-andeaastale eelnenud 2016. aastal tõusis keskmine brutopalk 7,6%, mis mõjutas 2017. aastal väljamakstud ühe kalendripäeva keskmise hüvitise suurenemist. 2017. aastal oli ühe kalendripäeva keskmine hüvitis 23,1 eurot, kasvades aastaga 1 euro võrra.

HaigushüvitisedHaigushüvitisi makstakse ravikindlustatud inimesele tema ajutise töövõimetuse perioodil, et kompenseerida töötajale haigestumise ajal osaliselt saamata jäänud töötasu.

Elundi või vereloome tüvirakkude annetuse korral maksab haigekassa hüvitist alates esimesest päevast. Haigestumise, olmevigastuse, karantiini ja liiklusvigastuse tõttu tekkinud töövõimetuse perioodil 1.–3. päevani hüvitist ei maksta, 4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja ja alates 9. päevast võtab hüvitise maksmise üle haigekassa. Teistel põhjustel maksab haigekassa hüvitist alates teisest haiguspäevast.

2017. aastal hüvitasime 223 800 kindlustatud inimese haigushüvitise, mis on võrreldes eelmise aastaga kas-vanud 2800 inimese võrra. Haiguslehti kasutati 2017. aastal enim haigestumise ja olmevigastuste põhjustel, vastavalt 83% ja 11%. Võrreldes eelneva aastaga jäi haiguslehtede kasutamine põhjuste lõikes muutumatuks.

Kõige rohkem haiguslehti hüvitasime jaanuaris ja vähem juunist septembrini. Seda näitajat mõjutab eelkõige viirushaiguste levik.

Haigekassa hüvitatud haiguslehe keskmine pikkus oli 2017. aastal 13,2 päeva, mis on samal tasemel 2016. aasta sama näitajaga. Vähesel määral on suurenenud väljastatud haiguslehtede arv töötava kindlustatud inimese kohta: 2016. aastal 0,42 ja 2017. aastal 0,43 väljastatud haiguslehte ühe inimese kohta.

Kõige levinumad haigusseisundid on haigushüvitiste puhul lihas- ja luukonna- ning sidekoehaigused, vigastused, mürgistused ja teatavad muud välispõhjuste toime tagajärjed, hingamiselundite haigused, vereringeelundite haigused ning pahaloomulised kasvajad.

Joonis 15. Haigushüvitiste jagunemine haigusseisundite kaupa

Lihas- ja luukonna- ning sidekoehaigused

Vigastused, mürgistused ja teatavad muud välispõhjuste toime tagajärjed

Hingamiselundite haigused

Vereringeelundite haigused

Kasvajad

Terviseseisundit mõjutavad tegurid ja kontaktid terviseteenistusega

Psüühika- ja käitumishäired

Seedeelundite haigused

Teatavad nakkus- ja parasiithaigused

Närvisüsteemihaigused

Muud haigusseisundid

26%

16%

11%8%

8%

7%

6%

4%3%

3%8%

76

HooldushüvitisedHooldushüvitisi makstakse ravikindlustatud inimesele, kes põetab haiget last või perekonnaliiget. Hooldus-lehtede kasutamise põhjused ei ole eelmise aastaga võrreldes muutunud. Alla 12-aastase lapse põetamise lehed moodustasid kõikidest hoolduslehtedest 97%. Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse ning haige perekonnaliikme põetamise lehed moodustasid kokku 3% hoolduslehtedest.

2017. aastal kasvas hoolduslehtede arv 1% võrreldes eelmise aastaga. Hoolduslehti väljastati kõige enam hingamiselundite haiguste ning teatavate nakkus- ja parasiithaiguste korral.

SünnitushüvitisSünnitushüvitist makstakse töötavale ravikindlustatud naisele rasedus- ja sünnituspuhkuse korral. Sünnitus-hüvitise maksmise aluseks on sünnitusleht.

2017. aastal vähenes sünnituslehtede arv 1% võrreldes eelmise aastaga. Kõige enam on sünnituslehtede arv vähenenud 20–29-aastaste naiste vanusegrupis.

Tabel 39. Sünnitushüvitise kasutus vanusegruppide lõikes

Vanusegrupp InimesiSünnitus-

lehtede arvHüvitatud

päevi

Hüvitatud summa

(tuhandetes eurodes)

Päeva keskmine

maksumusLehe keskmine

pikkus

10–19 aastat 77 77 10 750 168 15,6 139,6

20–29 aastat 4 633 4 633 646 967 19 269 29,8 139,6

30–39 aastat 5 290 5 290 737 103 26 702 36,2 139,3

40–49 aastat 530 530 72 985 3 085 42,3 137,7

TööõnnetushüvitisedTööõnnetushüvitisi maksab haigekassa alates töövõimetuslehe teisest päevast.

Tööõnnetuste tõttu väljastatud töövõimetuslehtede jagunemine põhjuste lõikes ei ole võrreldes eelmise aastaga oluliselt muutunud. 2017. aastal tööõnnetuse tõttu väljastatud haiguslehtedel jagunesid töövabastuse põhjused järgmiselt: tööõnnetused moodustasid 96%, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistused 2,5% ja tööõnnetused liikluses 1,5%.

2017. aastal maksis haigekassa ligi 6000 inimesele tööõnnetushüvitist. Hüvitist saanud inimeste arv on jäänud võrreldes 2016. aastaga samale tasemele, kuid hüvitatud tööõnnetuslehtede arv on kasvanud 6%. Hüvitist saanud inimeste ja tööõnnetuslehtede arv on kõige suurem 50–59-aastaste vanusegrupis ning vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärje diagnoosigrupis.

77

Välisriigi arsti tõendi alusel makstud hüvitisedHaigekassa maksab kindlustatud töötavale inimesele ajutise töövõimetuse hüvitist ka välisriigi arsti väljastatud töövabastuse tõendi alusel. 2017. aastal väljastasid välisriigi arstid Eesti kindlustatutele 1011 töövabastuse tõendit, mis on 207 tõendit rohkem kui eelmisel aastal.

Välisriigi arsti tõendiga taotleti 2017. aastal 86% juhtudest haigus-, 8% juhtudest hooldus-, 5% juhtudest tööõnnetus- ja 1% juhtudest sünnitushüvitist. Väljamakstud hüvitiste osakaaludes on toimunud eelmise aastaga võrreldes muudatused – haigushüvitiste osakaal on vähenenud 71%-lt 2016. aastal 58%-le 2017. aastal ning sünnitushüvitiste osakaal on kasvanud 17%-lt 25%-ni. Hooldushüvitiste ja tööõnnetushüvitiste osakaaludes suuri muudatusi pole, hooldushüvitiste osakaal on 2017. aastal 8% ja tööõnnetushüvitiste osakaal 9%.

Jooniselt 16 näeme, et võrreldes 2016. aastaga on välisriigi arstide väljastatud töövabastuse tõendite arv kasvanud kõige enam 30–39-aastaste vanusegrupis.

Joonis 16. Välisriigi arstitõendid vanusegruppide lõikes aastatel 2013–2017

Väljastatud tõendite arv

0

60

120

180

240

300

2013 2014 2015 2016 2017

…–29-aastased

30–39-aastased

40–49-aastased

50–59-aastased

60–… aastased

26

101112 111

155 165

239

154175

156

190

216

227217

205

250

213

228

173

201

278

30

61 53

79

78

5 . Meditsiiniseadmete hüvitisedHüvitame kindlustatutele selliseid kodus iseseisvalt kasutatavaid meditsiini seadmeid, mille abil saab ravida haigusi ja vigastusi või mille kasutamine hoiab ära haiguse süvenemise. Haigekassa hüvitab meditsiini seadmeid kas 90% või 50% soodusmääraga. Patsient peab ise tasuma vastavalt 10% või 50% seadme hinnast.

Ajakohastame meditsiiniseadmete loetelu igal aastal, lisades sinna vastavalt vajadusele uusi tooteid ning uuendades hinnakirja lähtuvalt seadmete müüjatega sõlmitud kokkulepetest. 2017. aastal lisandus meditsiiniseadmete loetellu 141 uut seadet ja kaks uut rühma. Samuti laienesid loetellu kuuluvate seadmete hüvitamistingimused ja suurenesid hüvitatavad kogused.

2017. aastast laienesid soodustused insuliini pumpravi kasutavatele lastele. Lisasime loetellu insuliinipumba saatja e transmitteri komplekti 50% soodustusega kõigile insuliini pumpravi kasutavatele lastele. Lisaks suurendasime 5–18-aastastele lastele hüvitatavate glükoosisensorite aastakogust neljakordselt: 12-lt 48-le. Seega on hüvitatavate seadmete hulgas alates 2017. aastast lisaks insuliinipumbale kõik veresuhkru jälgimiseks vajalikud seadmed, mis võimaldavad lastel pidevalt oma veresuhkru taset jälgida.

Samuti lisasime hüvitatavate meditsiiniseadmete hulka uue tootja stoomi hooldusvahendeid (58 uut toodet). Parkinsoni tõvega patsientidele hüvitame edaspidi ka ravimi manustamiseks vajalikke süstlanõelu. Trahheostoomiga patsientidele hüvitatavate trahheostoomiplaastrite kogus kahekordistus ning laienes unehäirete ravis kasutatavate CPAPseadmete ja nende maskide, lümfitursete ravis kasutatavate kompressioon toodete, ortopeediliste toodete, haavasidemete ja -plaastrite, glüko meetri testribade, insuliininõelte ja lantsettide valik.

2017. aastal valmistasime ette ka 2018. aasta algusest rakenduva meditsiiniseadmete loetelu. Uue võimalusena kompenseerime edaspidi erinevaid kompressioontooteid kroonilise venoosse puudulikkuse ja venoosse haavandi raviks. Laienes ka kompressioontoodete valik uut tüüpi toodete (erinevate pikkustega püksid ja varbaosad) näol lümfitursetega patsientidele ning positiivrõhu aparaatide ja nende maskide valik uneapnoe patsientidele. Lisandus uusi stoomihooldustooteid, surverõivaid põletushaigetele, ortopeedilisi tooteid, testribasid, insuliininõelu ja lantsette diabeetikutele jms.

Meditsiiniseadmete eelarve täitmineMeditsiiniseadmete eelarve täitmine oli aruandeperioodil 94%. Alatäitmise peamine põhjus on ortooside senisest tagasihoidlikum kompenseerimine. See tuleneb ühest küljest asjaolust, et arstid on ortoose mõnevõrra vähem välja kirjutanud ning teisalt on rohkem müüdud soodsamaid ortoose. Ka stoomihooldusvahendite puhul osutus eelarve täitmine prognoositust väiksemaks. Seejuures oli kasutajate arv võrreldes 2016. aastaga sarnane, kuid stoomirõngastele, stoomi alusplaatidele ja -kottidele ning stoomivöödele esmakordselt rakendunud piirhinnasüsteemil oli eelarvele kulusid vähendav mõju.

„Lisame igal aastal meditsiiniseadmete loetellu uusi ja kvaliteetseid tooteid, et kindlustatutele oleks tagatud lai valik meditsiiniseadmeid, mis aitavad haigust kontrolli all hoida, selle kulgu jälgida või leevendada.“

Kärt Veliste, ravimite ja meditsiiniseadmete talituse peaspetsialist

79

Tabel 40. Meditsiiniseadmehüvitiste eelarve täitmine tuhandetes eurodes ja inimeste arv

2016 tegelik2017

eelarve 2017 tegelikEelarve täitmine

SummaInimeste

arv* Summa SummaInimeste

arv* Summa

Esmased varajased proteesid ja ortoosid 1 656 19 285 1 752 1 220 17 409 70%

Glükomeetrite testribad 3 954 44 688 4 047 4 091 45 969 101%

Insuliinipumbad ja insuliinipumba tarvikud 623 350 645 726 402 113%

Insuliini süstevahendi ühekordse kasutusega nõelad 324 10 859 336 344 11 308 102%

Lantsetid 97 8 771 110 98 9 467 89%

Stoomihooldusvahendid 1 459 1 903 1 541 1 311 1 976 85%

Püsiva positiivrõhu aparaat ja maskid 1 280 3 243 1 519 1 533 4 075 101%

Haavasidemed ja haavaplaastrid 62 1 694 73 65 1 698 89%

Muud meditsiiniseadmed 78 514 77 93 981 121%

Kokku 9 533 70 458 10 100 9 481 71 297 94%

* Inimeste arv kokku ei ole summeeritud, vaid loendatud, kuna üks inimene võib kasutada mitut meditsiiniseadet.

80

6. Eestis kindlustatu ravi välisriigisKõiki tervishoiuteenuseid ei ole võimalik Eestis pakkuda ja paljudel juhtudel ei oleks see ka kuluefektiivne. Seetõttu on tavapärane, et mitmeid teenuseid osutatakse meie kindlustatutele välismaal ning need on oluline osa meie hüvitiste paketist.

Eestis kindlustatul on välisriigis ravi saamiseks erinevad võimalused. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel saavad haigekassas kindlustatud inimesed ajutiselt teises liikmesriigis viibimise ajal vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Välisriigis plaanilise ravi saamiseks ja selle hüvitamiseks haigekassa poolt on kaks võimalust: taotleda haigekassa luba vajalike ravikulutuste katmiseks välisriigi raviasutuses või saada ravi Euroopa Liidu patsientide vaba liikumise direktiivi alusel.

Välisriigis plaanilise ravi saamiseks on vaja arstide konsiiliumi otsust. Uuendasime konsiiliumi otsuse protokolli vormi. Kui 2016. aastal oli konsiiliumi protokolli peamiseks muudatuseks kohustusliku teadus-kirjandusele viitamise nõude lisamine, siis 2017. aastal muutsime küsimusi selgemaks ja lisasime küsimused alternatiivsete ravivõimaluste pakkumise ja erakorralise piiriülese transpordi vajaduse kohta.

Alates 2017. aastast hakkasime hüvitama välismaal toimuva plaanilise ravi puhul haige transporti, seda juhul, kui tegemist on vältimatu abiga ja patsiendi terviseseisundi tõttu pole teiste transpordivahendite kasutamine võimalik.

Plaanilise välisravi kohta saatsime 2017. aastal arstidele tagasiside küsimustiku eesmärgiga muuta protsessi paremaks ja saada hinnangut ka selle kohta, kas arstidel on infot piisavalt ja kas neil on ettepanekuid protsessi parandamiseks. Vastustes tõid arstid välja, et praeguseid välisravile saamise kriteeriume ja konsiiliumi otsuse protokollis nõutavat infot peavad nad sobivaks. Lisainfot soovitakse saada, kui midagi uuendatakse. Vastuste põhjal ilmnes, et initsiatiiv välisriiki ravile pöördumiseks tuleneb valdavalt arstidelt, mitte patsientidelt (14:4).

Haldame ja arendame haigekassa kodulehel piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti rubriiki, et jagada Eesti patsientidele teavet teiste Euroopa Liidu liikmesriikide plaaniliste piiriüleste tervishoiuteenuste võimaluste kohta. Samuti anname teavet teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ravikindlustustatud inimestele Eestis plaaniliste piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise üldiste reeglite kohta.

Riikliku kontakpunkti rubriigis täiendame jooksvalt informatsiooni Euroopa Referentsvõrgustike (ERN) kohta, mis alustasid tööd 1. märtsil 2017. ERN-id on virtuaalsed võrgustikud, mis ühendavad tervishoiuteenuse osutajaid kõikjalt Euroopast, et pakkuda kvaliteetset ja kulutõhusat ravi. Võrgustike eesmärk on tegeleda komplekshaiguste ning haruldaste haiguste ja seisunditega, mis vajavad väga spetsiifilist ravi ning teadmiste ja vahendite koondamist.

Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise ajal korraldasime koostöös Sotsiaalministeeriumiga sotsiaalkindlustus-süsteemide koordineerimise halduskomisjoni piiriülese tervishoiuteemalise foorumi. 2017. aasta detsemb-ris Brüsselis toimunud foorumil käsitlesime patsiendiõiguste direktiivi 2011/24/EL ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 koosmõju ning plaanilise ravi menetlusprotsesse erinevates liikmes-riikides. Samuti arutlesime võimaluse üle kehtestada Euroopas raviteenuse arvetel miinimum andmeväljade kehtestamise. Käsitlesime ka piiriülese kindlustuse kontrolli arendamise võimalikkust.

„Ravi Euroopa Liidu liikmesriikides on haigekassa kindlustatutele oluline lisavõimalus saada kvaliteetset tervishoiuteenust.“

Miret Tuur, isikupõhiste ja välisravi taotluste talituse juht

81

https://ec.europa.eu/health/rare_diseases/policy_et

Eestis kindlustatu ravi välisriigis eelarve täitmine2017. aastal maksti Eestis kindlustatu ravi eest välisriigis 14,3 miljonit eurot, mida on 5,2 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Võrreldes eelmise aastaga on kõige enam kasvanud plaaniline ravi välisriigis, mis on seotud Eesti kindlustatute ülikallite ravijuhtudega välisriigis. 2017. aastal oli kokku 10 ülikallist ravijuhtu summas 3,3 miljonit eurot. 2017. aastaks planeeriti teistes ELi liikmesriikides ajutiselt viibijate, seal elavate lähetatud töötajate ja pensionäride tervishoiuteenuste kuluks 5,6 miljonit eurot. Eelarve täitmine oli planeeritust 69% suurem (9,4 miljonit eurot). Võrreldes 2016. aastaga kasvas kulu 78%. Kulu kasvu peamiseks põhjuseks on Soomes elavate Eesti pensionäride eest kajastatud kulud kahe aasta eest (2014 ja 2015). Haigekassa 2017. aasta kuludes kajastati Soome pädeva asutuse poolt esitatud arvete alusel Soomes elavate Eesti pensionäride ravikulud 2014. aasta eest summas 1 910 tuhat eurot ning 2015. aasta eest 1 928 tuhat eurot.

2017. aasta eelarve täitmine oli 157%, eelarve ületati nii plaanilise ravi kui ka teises liikmesriigis osutatud tervishoiuteenuse hüvitamise puhul.

Tabel 41. Eestis kindlustatu ravi välisriigis tuhandetes eurodes

2016

tegelik2017

eelarve2017

tegelikEelarve

täitmine

Plaaniline ravi välisriigis 3 676 3 385 4 753 140%

Eestis kindlustatud inimese tervishoiuteenuse hüvitise kulud teises liikmesriigis 5 312 5 590 9 434 169%

Kulud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi alusel 117 122 89 73%

Kokku 9 105 9 097 14 276 157%

Plaaniline ravi välisriigis Kindlustatute piiriülest vaba liikumist reguleerivad Euroopa Liidu õigusaktid, ravikindlustuse seadus ning Eesti Haigekassa ja Soome Punase Risti leping luuüdi mittesugulusdoonorite leidmiseks. Kindlustatu suunatakse plaanilisele ravile või uuringule välisriiki, kui taotletavat tervishoiuteenust ja selle alternatiive Eestis ei osutata. Tervishoiuteenus peab olema patsiendile näidustatud ja tõendatud meditsiinilise efektiivsusega ning selle eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus peab olema vähemalt 50%. Hinnangu kriteeriumitele vastavuse kohta annab vähemalt kahest eriarstist koosnev konsiilium.

2017. aasta jooksul võtsime haigekassa juhatuse otsusega üle tasu maksmise kohustuse välisriigis toimuva plaanilise tervishoiuteenuse eest 234 korral. Nendest 68 otsust oli välisriigis saadud plaanilise ravi kohta, 135 uuringuteks ning 31 kindlustatu puhul otsiti luuüdi mittesugulusdoonorit Soome Punase Risti Vereteenistuse kaudu.

Keelduvaid otsuseid tegime aruandeperioodil 10 juhtumi puhul (13 võrra vähem võrreldes 2016. aastaga, kuid kaks korda rohkem kui 2015. aastal). Keelduvate otsuste põhjuseks oli enamasti asjaolu, et taotletav teenus või sellele alternatiivne teenus oli patsiendile Eestis kättesaadav. 2017. aastal jooksul peatasime otsuseta 21 taotluse menetluse (viie võrra rohkem kui 2016. aastal), enamik nimetatud taotlustest tühistati taotleja soovil.

82

Joonis 17. Riigid, kus kindlustatud 2017. aastal plaanilisel ravil või uuringul käisid

Raviarved ei saabu alati taotluse esitamise aastal, sest ravi või uuring võib toimuda hiljem. Seepärast erineb esitatud raviarvete arv vastava aasta lõikes esitatud taotluste ning haigekassa otsuste arvust.

2017. aastal laekus teistest riikidest raviarveid 284 inimese kohta. Nendest 77 kindlustatut käisid välisriigis ravil, 160 uuringutel ning 49 inimesel olid luuüdidoonori otsinguga seotud kulud. Ühel inimesel olid välis-riigis nii ravi kui ka luuüdidoonori otsinguga seotud kulud, lisaks käis üks kindlustatu nii ravil kui ka uuringul erinevates välisriikides.

2016. aastal laekus teistest riikidest raviarveid 258 inimese kohta. Nendest 92 kindlustatut käis välisriigis ravil, 118 uuringutel ning 48 inimesel olid luuüdidoonori otsinguga seotud kulud.

KoKKU: 203*

Ravi: 68Uuring: 135*

Suur-britanniaKOKKU: 2

Ravi: 2

USAKOKKU: 2

Ravi: 1Uuring: 1

BelgiaKOKKU: 5Uuring: 5

HollandKOKKU: 22

Ravi: 1Uuring: 21

SoomeKOKKU: 82

Ravi: 41Uuring: 41

itaaliaKOKKU: 4

Ravi: 4

SaksamaaKOKKU: 29

Ravi: 11Uuring: 18

TaaniKOKKU: 11Uuring: 11

RootsiKOKKU: 39

Ravi: 4Uuring: 35

venemaaKOKKU: 1

Ravi: 1

LätiKOKKU: 3

Ravi: 3

PoolaKOKKU: 3Uuring: 3

*Ühe otsuse puhul tehti inimesele uuringuid nii Hollandis kui ka Saksamaal.

83

Tabel 42. Kallimad plaanilise ravi juhud välismaal, mille eest haigekassa 2017. aastal tasus, tuhandetes eurodes

Riik Summa

Allogeenne luuüdisiirdamine Soome 1 360

Maksasiirdamine Rootsi 415

Südamesiirdamine Soome 317

Allogeenne luuüdisiirdamine Rootsi 272

Südamesiirdamine Soome 134

Sünnitusabi ja vastsündinu südameoperatsioon Soome 129

Eestis kindlustatud inimese tervishoiuteenuse hüvitise kulud teises liikmesriigisEesti Haigekassas kindlustatutel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 alusel õigus:

• saada ajutiselt teises liikmesriigis viibides vajaminevat arstiabi;• saada teises liikmesriigis elades igasugust arstiabi.

2017. aastaks planeeriti teistes ELi liikmesriikides ajutiselt viibijate, seal elavate lähetatud töötajate ja pensionäride tervishoiuteenuste kuluks 5,6 miljonit eurot. Eelarve täitmine oli planeeritust 69% suurem (9,4 miljonit eurot). Võrreldes 2016. aastaga kasvas kulu 78%.

Hüvitised patsiendiõiguste direktiivi alusel Vastavalt patsiendiõiguste direktiivile 2011/24/EL (edaspidi direktiiv) võivad patsiendid minna teise ELi liikmes riiki eesmärgiga saada seal ravi ning taotleda pärast tervishoiuteenuste saamist haigekassalt rahalist hüvitist nende teenuste eest, mida neil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis vastavalt haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud hindadele. 2017. aastal rahuldasime direktiivi alusel 74 taotlust ning hüvitasime inimestele välisriigis osutatud tervishoiuteenuste eest 89 tuhat eurot.

Kui 2016. aastal esitati 26%-l juhtudest taotlused kasvajaliste haiguste uuringuteks ja raviks osutatud tervis-hoiuteenuste hüvitamiseks, siis 2017. aastal langes onkoloogilise ravi taotluste arv 12%-le. Siiski on onkoloo-giline ravi välismaal enim kasutatud tervishoiuteenus. 11% taotlustest moodustasid luu- ja liigesehaigused, 10% erinevad seedetrakti haigused, 9% günekoloogilised haigused (sh kunstliku viljastamise protseduurid). Järgnesid südame ja veresoonkonna haigused, neuroloogilised haigused, pea- ja kaelakirurgilised haigused, silmahaigused, taastusravi, kõrva-nina-kurguhaigused, nahahaigused, erinevad konsultatsioonid, uuringud, analüüsid ja ravimid.

2017. aastal käidi direktiivi alusel ravil 16 erinevas ELi liikmesriigis. Kui 2016. aastal oli tervishoiuteenuste saamiseks kõige eelistatum riik Saksamaa (30%), siis 2017. aastal käidi kõige enam Soomes (24%), Lätis (20%), Saksamaal (19%). Järgnesid Bulgaaria, Belgia, Hispaania, Luksemburg, Tšehhi. Ülejäänud riikides käidi üksikutel kordadel.

2017. aastal esitati meile neli vastavale avaldusele vormistatud infopäringut sooviga enne plaanilisele ravile minemist teada saada planeeritava tervishoiuteenuse hinnanguline hüvitatav summa vastavalt Eesti Haige-kassa tervishoiuteenuste loetelule. Tegelikult on infopäringute arv suurem, kuna haigekassa täidab riikliku kontaktpunkti ülesannet ja sinna esitatakse samuti vastava teabe saamiseks päringuid.

84

7. Hambaravi- ja proteesihüvitised2017. aastal toimusid olulised uuendused hambaravi- ja proteeside hüvitamise korralduses ning metoodikas. Kuni 30.06.2017 oli hambaraviteenuse hüvitis ning kuni 31.12.2017 proteesihüvitis rahaline ja seda maksti sotsiaalministri määruses sätestatud sihtgruppidele hambaraviteenuse kättesaadavuse parandamiseks. Alates 01.07.2017 on võimalik kõigil ravikindlustatud üle 19-aastastel inimestel lisaks vältimatule abile saada hambaravihüvitist ka esmavajalike hambaraviteenuste jaoks. Täiskasvanute plaanilise hambaravi info kajastub hambaravi eelarve täitmises, peatükis 1.5.

Hambaravi- ja proteesihüvitiste eelarve täitmine2017. aastal esitati ligi 94 tuhat hambaravi- ja proteesihüvitise avaldust. Esitatud avalduste alusel hüvitasime kindlustatutele hambaraviteenuseid 9,3 miljoni euro eest, eelarve kasutus oli 96%. Hambaravihüvitise kasutamine on olnud prognoositust väiksem. Seda on mõjutanud muudatused hambaravi hüvitise korralduses seoses täiskasvanute hambaravihüvitise rakendumisega alates 01.07.2017.

Proteesihüvitisi maksime 706 tuhat eurot rohkem võrreldes eelmise aastaga.

Tabel 43. Hambaraviteenuse hüvitiste eelarve täitmine tuhandetes eurodes ja avalduste arv


SummaAvalduste

arv SummaAvalduste

arv SummaAvalduste

arv SummaAvalduste

arv

Proteesihüvitis 7 581 39 768 7 687 41 340 8 287 43 946 108% 106%

Hambaravihüvitis 1 913 95 970 1 967 98 640 987 49 871 50% 51%

Kokku 9 494 135 738 9 654 139 980 9 274 93 817 96% 67%

8. Muud kuludMuudes kuludes kajastatakse• täiendav ravimihüvitis;• Euroopas kindlustatu tervishoiuteenused;• ravikindlustushüvitiste erandkorras hüvitamine.

Tabel 44. Muude kulude eelarve täitmine tuhandetes eurodes


täitmine

Täiendav ravimihüvitis 977 960 895 93%

Täiendav ravimihüvitis 391 400 386 97%

Sihtfinantseeritavad ravikindlustuse kulud 586 560 509 91%

ELis kindlustatu tervishoiuteenused 1 557 1 700 1 562 92%

Ravikindlustushüvitiste erandkorras hüvitamine 1 0 27 -

Kokku 2 535 2 660 2 484 93%

85

8.1 Täiendav ravimihüvitisAlates 2016. aastast kajastatakse täiendava ravimihüvitise eelarve täitmises kunstliku viljastamise ja embrüo-kaitse seaduse alusel finantseeritavat ravimihüvitist.

8.1.1 Täiendav ravimihüvitisTäiendavat ravimihüvitist sai kindlustatu juhul, kui tema kulutused ravimite loetelus toodud ravimitele ületavad kalendriaastas 300 eurot (arvestusse ei lähe kohustuslik omaosalus ehk retseptitasu ja piirhinda ületav summa).

Täiendavat ravimihüvitist saavad alates 2018. aastast kindlustatud, kes tasuvad soodusretseptide eest kalendri aastas vähemalt 100 eurot. Seega langes täiendava hüvitise maksmise lävend kolm korda, sest varem sai seda alates 300-eurosest aastakulust. Samuti on hüvitise kättesaamine patsientidele mugavam, sest see toimub automaatselt ravimi ostuhetkel ja eraldi taotlust ei ole enam vaja esitada. Lisaks muutus 2018. aasta algusest ka n-ö retseptitasu. Alates 2018. aastast on kõikidele retseptidele ühine retseptitasu 2,5 eurot. Kuni 2017. aastani oli see 100%, 90% ja 75% soodustuse korral 1,27 eurot ning 50% soodustuse korral 3,19 eurot ühe retsepti kohta.

Tabel 45. Täiendav ravimihüvitis


2016. aastaga

Hüvitatud summa (tuhat eurot) 391 386 -1%

Hüvitist saanud inimeste arv 2 543 3 000 18%

Keskmiselt inimesele makstud summa (eurot) 154 129 -16%

8.1.2 Sihtfinantseeritav ravimihüvitis Sihtfinantseeritavad ravimihüvitised on kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse alusel finantseeritavad ravimid. Ravimihüvitist on võimalik taotleda kuni 40-aastasel (kaasa arvatud) ravikindlustatud naisel, kellel on meditsiiniline näidustus kehaväliseks viljastamiseks ja/või embrüosiirdamiseks.

2017. aastal finantseeriti riigieelarvest ravimeid 509 tuhande euro eest, mida on võrreldes eelmise aastaga 13% vähem.

Valmistati ette muudatus, et alates 2018. aastast saaks kehavälise viljastamise (IVF) ja embrüosiirdamise teenuseid ja ravimeid täielikult rahastada haigekassa kaudu. Kuni 40-aastased (k.a) naised saavad keha-väliseks viljastamiseks vajalikud ravimid apteegist välja osta 100% soodusmääraga ja edaspidi puudub vajadus kompensatsiooni tagantjärgi taotlemiseks.

8.2 Euroopas kindlustatu tervishoiuteenusedTeistes ELi liikmesriikides kindlustatutel on õigus:

• vajaminevale arstiabile ajutiselt Eestis viibides;• igasugusele arstiabile Eestis elades.

ELi liikmesriikide kindlustatute vajamineva arstiabi eest tasub esmalt haigekassa, aga tervishoiuteenuste kulude lõplik kandja on inimese kindlustajariik.

Eestis ravi saanud teistest liikmesriikidest pärit patsientide tervishoiuteenuste ja väljastatud soodusravimite eest tasusime kokku 1,6 miljonit eurot.

86

Tabel 46. Euroopas kindlustatu tervishoiuteenuste ja ravimite eelarve täitmine tuhandetes eurodes


Tervishoiuteenused 1 527 1 667 1 524 91%

Ravimid 30 33 38 115%

Kokku 1 557 1 700 1 562 92%

8.3 Ravikindlustushüvitiste erandkorras hüvitamineRavikindlustushüvitiste erandkorras hüvitamine eelarve täitmises kajastatakse erandkorras haigekassa juhatuse otsuse alusel hüvitatud ravikindlustuse kulud. 2017. aastal hüvitasime haigekassa juhatuse otsuse alusel 27 tuhande euro ulatuses ravikindlustushüvitisi.

87

Haigekassa tegevuskuludHaigekassa lähtub oma tegevuste ja tegevuskulude planeerimisel nõu-kogus kinnitatud arengukavast ja tulemuskaardi eesmärkidest jooksval aastal. Me kasutame tegevuspõhist planeerimist, mille käigus vaatame üle organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalikud tööprotsessid ja funktsioonid ning planeerime nende täitmiseks vajamineva ressurssi.

Haigekassa ravikindlustushüvitiste administreerimise tegevuskuludeks oli 2017. aastaks planeeritud 9,9 miljonit eurot. Tegelikult kulus administreerimiseks 0,1 miljonit eurot rohkem kui planeeritud, kokku 10 miljonit eurot. Eelarve ületamine tuleneb planeeritust suurematest majandus- ja infotehnoloogiakuludest ning ühekordsest kulust seoses nõuete mahakandmisega.

Tabel 47. Haigekassa tegevuskulude eelarve täitmine tuhandetes eurodes


Tööjõukulud 5 778 6 226 6 018 97%

Majandamiskulud 1 517 1 590 1 781 112%

Infotehnoloogia kulud 1 109 1 018 1 101 108%

Arenduskulud 186 151 133 88%

Muud tegevuskulud 698 872 942 108%

Kokku 9 288 9 857 9 975 101%

Haigekassa 2017. aasta tegevuskulud moodustasid kogukuludest 0,88%, mis on jätkuvalt kõigi tegutsemis-aastate lõikes väga madal osakaal, nagu ka 2016. aastal. Aastatel 2004 ja 2005 oli tegevuskulude osakaal kogukuludest 1,3% ning langes 2006. aastal 1,1%-ni. Alates 2007. aastast ei ole haigekassa tegevuskulude osakaal kogukuludest ületanud 1%.

“On rõõm tõdeda, et oleme jätkuvalt suutnud haigekassa tegevuskulud hoida madalad ja üle 99% meie eelarvest on suunatud kindlustatute hüvanguks.”

Riho Peek, finantsjuhtimise osakonna juhataja

88

Joonis 18. Tegevuskulude osakaal kogu eelarve kuludest aastatel 2013–2017

Tööjõukulud

Haigekassa personali ressursivajaduse planeerimise aluseks on tegevuspõhine vajadusmaatriks, kus läbi mõõdetavate tegevuste, mille aluseks on statistilised võtmenäitajad, ja hinnanguliste tegevuste, mille aluseks on hinnangud, leitakse eelarve perioodiks määratud eesmärkide täitmiseks vajalik ametikohtade arv.

2017. aasta tegevuspõhiseks ressursivajaduseks hindasime eelarve koostamisel 210,6 ametikohta. Pärast aasta jooksul toimunud struktuurimuudatusi on haigekassa kinnitatud koosseis 214,1 ametikohta, millest 31.12.2017 seisuga oli täidetud 204 ametikohta. 2017. aasta keskmine töötajate arv oli 205,5.

MajandamiskuludMajandamiskuludes kajastatakse igapäevategevusega seotud kulud, haigekassa töötajate koolituskulud, konsultatsioonide (sealhulgas auditeerimiskulud) ja uuringute kulud ning sisekommunikatsiooni kulud. Majandamis kulud kokku olid 2017. aastal täidetud 112%.

Majandamiskulude ülekulu tuleneb ruumide majandamiskulude planeeritust suuremast kasutusest. Ruumide majandamisega seotud kulud moodustavad majandamiskuludest suurima osa ja 2017. aastal olid need kulud kokku 672 tuhat eurot. Ruumide majandamiskulude planeeritust suurem kasutus on seotud meie Tallinna büroode kokku kolimisest tulenevate jätkutegevustega.

Alates 01.02.2017 võtsime haigekassa haldusarvete esitamise, kinnitamise ning raamatupidamise kannete menetlemiseks kasutusele elektroonilise e-arvekeskuse. E-arvekeskuse operaatorteenuse osutamiseks sõlmisime lepingu AS-iga Eesti Post.

2017. aastal jätkusid dokumendihaldussüsteemi Webdesktop arendustööd, mille tulemusena saime viia kogu personali- ja haldusdokumentide menetlemise elektroonilisse dokumendihaldussüsteemi.

2017. aastal rakendus haigekassa töötajate pädevuse ja arendusvajaduse hindamiseks välja töötatud pädevus hindamise süsteem. 2016. aasta lõpul peetud arenguvestluste käigus seadsime vastavalt uuele pädevus mudelile töötajate pädevuse arendamise kriteeriumid, mille täitmist hindasime 2017. aasta lõpul peetud arenguvestluste käigus.

tuhat eurot

2013 2014 2015 2016 2017

Tegevuskulud

Osakaal kogu eelarve täitmisest

0

2500

5000

7500

10 000

0,80

0,84

0,88

0,91

0,95

7 937 8 502 9 284 9 288 9 975

0,95% 0,93%0,94%

0,88% 0,88%

%

89

2017. aasta alguses kinnitas haigekassa juhatus uuendatud talituspidevusplaani ning aasta jooksul viidi läbi uue plaani üldosaga hõlmatud protsessi etappide ärimõjuanalüüs ning nende plaanide uuendamine. Aprillis tegime talitluspidevuse testi, mille läbisime edukalt. Testi käigus katsetasime operatiivset võimekust taastada teenused tõsiste tõrgete tekkimisel. Testimine võimaldas kontrollida uuendatud talitluspidevusplaani tõhusust ning välja selgitada, kas tehtud muudatused ja võetud suund vastab ootustele.

I poolaastal said valmis Tartu Ülikoolilt tellitud vähkkasvajate ennetustegevuse efektiivsust ja kulutõhusust hindavad analüüsid. Tegime ka haigekassa töötajate pühendumise uuringu ja organisatsiooni kõrgeimate eesmärkide täitmise suutlikust hindava XQ küsitluse. II poolaastal tehti haigekassa ravikindlustushüvitiste (sh tervishoiuteenuste) eelarve planeerimise ning tervishoiuteenuste nõudluse hindamise metoodika audit.

2017. aastal osalesime jätkuvalt Kantar Emori Eesti teeninduse indeksi (ETI) avaliku sektori uuringus, mille eesmärk on pakkuda objektiivset sektorisisest ülevaadet teeninduse tasemest Eestis avaliku teenuse pakkujate seas. Uuringu tulemustest selgus, et Eesti Haigekassa sai koondhindeks 3,8 punkti, sealjuures teenindus e-posti teel sai hindeks 4,0; telefoniteenindus 3,9 ja otsene teenindus 3,6.

Koostöös Turu-uuringute AS-ga jätkus kvartaalse kuvandiuuringu tegemine. Kuvandiuuringu tulemuste põhjal on elanikkonna rahulolu Eesti tervishoiusüsteemiga 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga kasvanud. 2017. aastal oli Eesti tervishoiusüsteemiga rahul 56% elanikkonnast, 2016. aastal oli see näitaja 51%.

Infotehnoloogia kuludInfotehnoloogia kulude all kajastatakse haigekassa infotehnoloogiliste seadmete ja tarkvara soetamisega ning infotehnoloogiliste süsteemide arendamise ja hooldamisega seotud kulud. Infotehnoloogia kulud kokku olid 2017. aastal täidetud 108%.

2017. aasta infotehnoloogia kuludest moodustas 251 tuhat eurot infotehnoloogilise põhivara kulum ja 850 tuhat eurot infotehnoloogiliste süsteemide arendus, hooldus ja litsentsitasud. Infotehnoloogia kulude üle-kulu tuleneb planeeritust suurematest infosüsteemide arenduskuludest 2017. aastal. Infotehnoloogia kulude ületäitmist mõjutas veel ka ID-kaardi turvaveaga seotud täiendavate arendustööde tellimine.

Haigekassa toetab kogu Eesti tervishoiu infosüsteemi arendamist ja hooldust. Meie jaoks tähtsamad info-tehnoloogilised projektid, mille arendusse pidevalt vahendeid suuname, on digiretsepti infosüsteem, elektroonilise töövõimetuslehe täiendavad arendused (e-TVL2), raviarvete elektroonilise edastamise kanali uuendamine ning digiregistratuuri käivitamine.

Lisaks pikaajalistele projektidele olid 2017. aasta suuremad infotehnoloogilised arendused mitterahaline hambaravi- ja proteesihüvitis, täiendava ravimihüvitise muudatused ning X-tee versioonile 6 üleminek.

ArenduskuludArenduskulude all kajastatakse ravikindlustushüvitiste auditeerimise ja konsultatsioonide kulud ning avalikkuse teavitamisega (sealhulgas haigekassa kodulehe arendamisega) seotud kulud. Arenduskulud kokku olid 2017. aastal täidetud 88%.

2017. aasta arenduskuludest moodustavad ravikindlustussüsteemi arendamise ja auditeerimise kulud 79 tuhat eurot ning väliskommunikatsiooni kulud 54 tuhat eurot. Tervishoiuteenuste arenduskulude alatäitmist mõjutavad väiksemad kulud hinnakirja arendamisega seotud konsultatsioonidele, uuringutele ning eksperdihinnangutele.

Koostöös OÜga Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus (STACC) jätkus haigekassa infograafiliste lahenduste arendus. Meie infograafilised lahendused võimaldavad visualiseerida haigekassa olulisemaid finantsnäitajaid ning anda ülevaadet ravikindlustuse statistikast.

2017. aastal avaldasime esmakordselt raporti „Ülevaade ravi kvaliteedist Eesti tervishoiusüsteemis“ tulemu-sed, mis koondab kolme erineva kvaliteedimõõdiku tulemused. Tulemused hõlmavad tagasisidet haigla võrgu arengu kava haiglatele ravi kättesaadavuse, raviprotsessi ning ravitegevuse tõhususe kohta, koos Maailmapan-gaga välja töötatud indikaatoreid ravitegevuste integreerituse mõõtmiseks ning 13 kliinilise indikaatori tulemusi.

90

I poolaastal tegelesime ühtsete esmatasandi tervisekeskuste rahastamise taotluste menetlemise põhi mõtete välja töötamisega. Alates 01.07.2017 on võimalik perearstiabi osutajatel taotleda esmatasandi tervisekeskuse lepingut juhul, kui ühtses juriidilises isikus töötab perearsti meeskond, mis koondab minimaalselt kolm nimistut (4500 inimest) või mitu üldarstiabi osutavat äriühingut või füüsilisest isikust ettevõtjat koos, vastutades tervisekeskusele esitatavate nõuete täitmise eest solidaarselt.

2017. aastal käivitasime täiendava ravimihüvitise muutmise projekti, mille eesmärk on süsteemi automatiseerimise kaudu tagada täiendava ravimihüvitise kättesaadavus kõigile kindlustatutele, kellel on selleks õigus, ning täiendava ravimihüvitise alusmäära langetamine 100 euroni. Muudatused ja arendused võtsime kasutusele alates 01.01.2018.

Muud tegevuskuludMuude tegevuskulude eelarve täitmises kajastatakse lisaks tegevuskuludelt arvestatud käibemaksule ka tegevus kulude sihtfinantseerimine ning tegevuskulude ja ravikindlustuse kuludega seotud valuutakursi muutustest tulenevad kahjumid. Muud tegevuskulud kokku olid 2017. aastal täidetud 108%.

Muude tegevuskulude eelarve ülekulu tuleneb raamatupidamises ebatõenäoliseks hinnatud nõuete kuludesse kandmisest. Nõukoguga kooskõlastatult hindas haigekassa juhatus nõude Sotsiaalkindlustusameti vastu summas 342 tuhat eurot ebatõenäoliseks ning kandis kuludesse.

91

ReservkapitalReservkapitali moodustamist reguleerib Eesti Haigekassa seaduse § 38 järgmiselt.

• Haigekassa reservkapital on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv ravikindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks.

• Reservkapitali suurus oli kuni 2017. aasta lõpuni 6% ning alates 2018. aastast 5,4% eelarve mahust.• Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras Vabariigi Valitsuse korraldusega valdkonna eest

vastutava ministri ettepanekul. Enne ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab valdkonna eest vastutav minister ära haigekassa nõukogu arvamuse.

2016. aasta lõpuks oli haigekassa reservkapital 60,8 miljonit eurot. Vastavalt Eesti Haigekassa seaduse §-le 38 oli reservkapitali nõutav suurus 2017. aastal 67 miljonit eurot. Seadusega nõutava taseme täitmiseks suurendasime 2017. aastal reservkapitali 6,2 miljoni euro võrra.

2018. aastal on reservkapitali nõutav suurus 69 miljonit eurot. Seadusega nõutava taseme täitmiseks tuleb 2018. aastal reservkapitali suurendada 2 miljoni euro võrra.

RiskireservRiskireservi moodustamist reguleerib Eesti Haigekassa seaduse § 39¹ järgmiselt.

• Haigekassa riskireserv on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv ravikindlustussüsteemile võetud kohustustest tulenevate riskide vähendamiseks.

• Riskireservi suurus on 2% haigekassa ravikindlustuse eelarve mahust.• Riskireservi võib kasutusele võtta haigekassa nõukogu otsusega.

2016. aasta lõpus oli haigekassa riskireservi suurus 20,1 miljonit eurot. Vastavalt Eesti Haigekassa seaduse §-le 39¹ oli riskireservi nõutav suurus 2017. aastal 22,1 miljonit eurot. Täitmaks seaduses nõutud taset, suurendasime 2017. aastal riskireservi 2 miljoni euro võrra.

2018. aastal on riskireservi nõutav suurus 25,3 miljonit eurot. Täitmaks seaduses nõutud taset, tuleb 2018. aastal riskireservi suurendada 3,2 miljoni euro võrra.

Jaotamata tulemEesti Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata tulemi kasutusele võtmist reguleerib Eesti Haigekassa seaduse § 36¹ järgmiselt

• Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata tulemit on majandusaastas lubatud kasutusele võtta kuni 30% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7% eelmisel kalendriaastal haigekassa eelarves ettenähtud tervishoiu-teenuste kuludest.

• Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtu otsustab nõukogu juhatuse ettepaneku alusel.

2017. aasta algul oli haigekassa eelmiste perioodide jaotamata tulem 114,1 miljonit eurot.

2017. aastal kanti eelmiste perioodide jaotamata tulemi arvelt 6,2 miljonit eurot reservkapitali ja 2 miljonit eurot riskireservi, et viia reservid seadusega nõutavale tasemele.

2017. aastaks oli planeeritud tulem miinus 2,1 miljonit eurot. Kuna aruandeaastal laekus haigekassale tulu sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast planeeritust rohkem, siis 2017. aasta tulemiks jäi 6,8 miljonit eurot.

31.12.2017 seisuga oli jaotamata tulem kokku 83,1 miljonit eurot.

Haigekassa juhatus teeb nõukogule ettepaneku kanda eelmiste perioodide jaotamata tulemist 2 miljonit eurot reservkapitali ja 3,2 miljonit eurot riskireservi, et viia reservid seadusega 2018. aasta nõutavale tasemele.

92

Raamatu-pidamiseaastaaruanne

93

Bilanss

Aktiva

Tuhandetes eurodes 31.12.2017 31.12.2016 Lisa

Käibevara

Raha 120 991 119 620 2

Nõuded ja ettemaksed 120 571 106 699 3

Varud 4 3

Käibevara kokku 241 566 226 322

Põhivara

Pikaajalised nõuded 0 343

Materiaalne põhivara 1 067 1 127 4

Põhivara kokku 1 067 1 470

Aktiva kokku 242 633 227 792

Passiva

Tuhandetes eurodes 31.12.2017 31.12.2016 Lisa

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 70 432 62 395 6

Lühiajalised kohustised kokku 70 432 62 395

Kohustised kokku 70 432 62 395

Netovara

Reservid 89 097 80 900 7

Eelmiste perioodide tulem 76 300 114 093

Aruandeaasta tulem 6 804 -29 596

Netovara kokku 172 201 165 397

Passiva kokku 242 633 227 792

94

Tulemiaruanne

Tuhandetes eurodes 2017 2016 Lisa

Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ja sissenõuded teistelt isikutelt 1 112 486 1 022 282 8

Ravikindlustuse kulud -1 115 821 -1 047 746 10

Sihtfinantseerimise tulud 1 489 1 548 14

Sihtfinantseerimise kulud -1 419 -1 567 14

Brutotulem -3 265 -25 483

Üldhalduskulud -9 033 -8 537 11

Muud tegevustulud 19 954 4 971 9

Muud tegevuskulud -894 -708 12

Tegevustulem 6 762 -29 757

Intressi ja finantstulud 42 161 2


95

Rahavood


Rahavood põhitegevusest

Laekunud sotsiaalmaks 1 098 345 1 013 785

Tarnijatele tasutud arved -1 116 632 -1 045 761

Töötajatele makstud tasud -4 440 -4 507

Tasutud maksud tööjõukuludelt -1 281 -1 517

Muud laekunud tulud 25 611 5 356

Rahavood põhitegevusest kokku 1 603 -32 644

Rahavood investeerimisest

Tasutud põhivara eest -232 -617

Rahavood investeerimisest kokku -232 -617

Raha netomuutus 1 371 -33 261

Raha pangakontodel perioodi algul 119 620 152 881 2

Raha muutus 1 371 -33 261

Raha pangakontodel perioodi lõpul 120 991 119 620 2

96

Netovara muutuste aruanne


Reservid

Reservid aasta alguses 80 900 76 032

Eraldamine reservidesse 8 197 4 868

Reservid aasta lõpus 89 097 80 900 7

Eelmiste perioodide tulem

Aasta alguses 84 497 118 961

Eraldamine reservidesse -8 197 -4 868


Aasta lõpus 83 104 84 497

Netovara aasta alguses 165 397 194 993

Netovara aasta lõpus 172 201 165 397

97

Raamatupidamise aastaaruande lisadLisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõttedEesti Haigekassa (edaspidi ka haigekassa) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti Finantsaruandluse Standardist. Eesti Finantsaruandluse Standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatu pidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud ka riigi raamatupidamise üldeeskirjast.

Majandusaasta algas 1. jaanuaril 2017 ja lõppes 31. detsembril 2017. Raamatupidamise aastaaruande arv-näitajad on esitatud tuhandetes eurodes.

AruandeskeemidTulemiaruandena kasutatakse raamatupidamise seadusega kehtestatud kasumiaruande skeemi 2, mille kirjete struktuuri on muudetud lähtudes haigekassa tegevuse eripärast.

Finantsvarad ja -kohustisedFinantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi.

Finantsvara ja kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või kohustise eest makstava või saadava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finants-vara või -kohustisega otseselt seotud tehingukulutusi.

Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval, st päeval, mil haigekassa saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle.

Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses.

Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui haigekassa kaotab õiguse antud finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või annab kolmandale osapoolele üle finantsvarast tulenevad rahavood ning enamiku antud finants varaga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.

RahaRahana kajastatakse raha panga arvelduskontodel. Rahavoogude aruanne on koostatud otsemeetodil.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamineVälisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja kohustised ning mittemonetaarsed finantsvarad ja kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on aruandekuupäeva

98

seisuga ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.

Nõuete arvestusNõuded ostjate vastu sisaldavad nõudeid müüdud kaupade ja osutatud teenuste eest ning sissenõudeid ravikindlustushüvitiste osas, mille laekumise tähtaeg on järgneval majandusaastal. Nõudeid, mille laekumise tähtaeg on pikem kui üks aasta, kajastatakse pikaajalise nõudena.

Nõuded müüdud kaupade ja osutatud teenuste eest sisaldab raviasutustele ning perearstidele müüdud retsepti blankettide nõudeid, Sotsiaalministeeriumile esitatud nõudeid raviarvete töötlemise teenuse eest ning Eestis ravi saanud teistest ELi liikmesriikidest pärit patsientide tervishoiuteenuste eest esitatavaid nõudeid isiku kindlustajariigi pädevale asutusele.

Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse vähemalt üks kord aastas aruandekuupäeva seisuga. Nõudeid hinnatakse individuaalselt ja kajastatakse bilansis konservatiivsuse printsiibi alusel lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. Eelnevalt kuludesse kantud nõuded, mis on laekunud aruandeperioodil, on kajastatud ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena.

Nõuded, mille sissenõudmiseks ei ole võimalik või majanduslikult kasulik meetmeid rakendada, hinnatakse lootusetuks ning kantakse bilansist välja.

Varude arvestusVarud võetakse arvele soetusmaksumuses ja kantakse kuludesse FIFO meetodil. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas nende soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus.

Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse üle üheaastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 5000 eurot. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse kuludesse vara soetamisel.

Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa ja kunstiväärtuste maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata.

Kasutatavad amortisatsiooniperioodid (aastates) on järgmised:

• hooned ja ehitised 10–20• inventar 2–4• masinad ja seadmed 3–5

Pärast soetamist materiaalsele varale tehtavad kulutused kantakse üldjuhul perioodi kuludesse. Täiendavad kulutused lisatakse materiaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal tulevikus tekitada esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu ning neid kulusid on võimalik usaldus väärselt hinnata ja varaga seostada.

99

SihtfinantseerimineSihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt, teatud tingimustel antud ja saadud toetusi, mille korral sihtfinantseeringu andja kontrollib toetuse sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tulu ja kuluna enne, kui sihtfinantseerimisega seotud tingimused on täidetud.

Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna juhul, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks.

Tulude ja kulude arvestusTulud ja kulud on kirjendatud tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.

Haigekassa olulisemateks tululiikideks on sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ja sissenõuded teistelt isikutelt. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekub Maksu- ja Tolliametist iganädalaste ülekannetena. Kord kuus edastab Maksu- ja Tolliamet haigekassale maksusaldode edasiandmise teatise, mille alusel kajastatakse raamatu pidamises tulu. Sissenõuded teistelt isikutelt kajastatakse nõude esitamisel juriidilistele isikutele seaduse või lepingu alusel haigekassale tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Füüsilistele isikutele esitatud nõuded võetakse üles nõude laekumisel.

Kasutus- ja kapitalirendi arvestusKapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Rentide klassifitseerimisel kapitali- ja kasutusrentideks loevad avaliku sektori üksused kapitalirendile viitavaks kriteeriumiks ka IPSAS 13 (Leases) § 15 toodud olukordi, kus renditavat vara ei ole võimalik kergesti asendada teise varaga.

Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglases väärtuses. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustise vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendi perioodi jooksul.

Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarse kuluna.

Eraldised ja tingimuslikud kohustisedHaigekassa moodustab eraldisi nende kohustiste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna või vastava ala ekspertide hinnangule. Eraldis kajastatakse juhul, kui haigekassal on enne aruandekuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, eraldise realiseerumise tõenäosus ressursside väljamineku näol on üle 50% ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav.

100

ReservkapitalHaigekassa reservkapital on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv ravikindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks.

Reservkapitali moodustamist reguleerib Eesti Haigekassa seaduse § 38 järgmiselt:

• Reservkapitali suuruseks oli kuni 2017. aasta lõpuni 6% ning alates 2018. aastast 5,4% eelarve mahust. Reserv kapitali kantakse igal aastal vähemalt 1/50 haigekassa eelarve kogumahust ning ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumised kuni seaduses sätestatud reservkapitali suuruse saavutamiseni või taastamiseni.

• Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras Vabariigi Valitsuse korraldusega sotsiaalministri ettepanekul. Enne ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab sotsiaalminister ära haigekassa nõukogu arvamuse.

Eraldis reservkapitali moodustub nõukogu otsuse alusel pärast auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamist.

RiskireservHaigekassa riskireserv on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv ravikindlustussüsteemile võetud kohustustest tulenevate riskide vähendamiseks.

Riskireservi moodustamist reguleerib Eesti Haigekassa seaduse § 39¹ järgmiselt:

• Riskireservi suurus on 2% haigekassa ravikindlustuse eelarve mahust.• Riskireservi võib kasutusele võtta haigekassa nõukogu otsusega.

Riskireservi moodustamise kohustus on haigekassal alates 1. oktoobrist 2002 seoses ravikindlustuse seaduse jõustumisega. Nimetatud seadusega muudeti Eesti Haigekassa seadust, täiendades nimetatud seadust paragrahviga 39¹.

Eraldis riskireservi moodustub nõukogu otsuse alusel pärast auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamist.

Aruandekuupäeva järgsed sündmusedRaamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruande kuupäeva, 31. detsembri 2017 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole vara ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades.

101

Lisa 2. Raha

Tuhandetes eurodes 31.12.2017 31.12.2016

Raha pangakontodel 120 991 119 620

Haigekassa vahendeid hoitakse Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvatel arveldus kontodel. Vastavalt Eesti Haigekassa ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud hoiulepingule on kontserni-kontol olevale rahale haigekassal piiranguteta ligipääs nädalase etteteatamisega. Eesti Vabariigil on õigus määrata hoiusummale kasutuslimiit, kuid 31.12.2017 seisuga seda ei ole tehtud.

Rahandusministeerium arvestab haigekassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluvatel arvelduskontodel hoitava raha jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi kassareservi tulususega. Rahajäägi intressitulu 2017. aastal on 42 tuhat eurot (2016. aastal 161 tuhat eurot).

Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed


Sotsiaalmaksunõue * 113 874 101 020

Nõuded ostjate vastu 6 238 5 231

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -53 -112

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 427 505

Sihtfinantseerimise nõue ** 53 25

Nõuded kindlustusvõtjatele lepingu alusel 32 30

Kokku 120 571 106 699

* Sotsiaalmaksunõue on lühiajaline nõue Maksu- ja Tolliametile arvestatud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa eest.** Sihtfinantseerimise nõue on Sotsiaalministeeriumile kunstliku viljastamise ravi rahastamise eest.

Nõuded ostjate vastu sisaldab nõudeid seotud osapooltele summas 2 tuhat eurot (2016. aastal 0 eurot), vt lisa 13.

102

Lisa 4. Materiaalne põhivara

Tuhandetes eurodes Maa Ehitised Muu inventar Materiaalne põhivara kokku

Soetusmaksumus

31 .12 .2016 1 411 2 277 2 689

Soetatud põhivara 0 40 219 259

Maha kantud 0 0 69 69

31 .12 .2017 1 451 2 565 3 017

Akumuleeritud kulum

31 .12 .2016 0 341 1 221 1 562

Arvestatud kulum 0 22 297 319

Maha kantud 0 0 69 69

31 .12 .2017 0 363 1 587 1 950

Jääkväärtus

31 .12 .2016 1 70 1 056 1 127

31 .12 .2017 1 88 978 1 067

103

Lisa 5. Rent

KasutusrentAruandekohustuslane kui rentnik

2017. aasta tulemiaruandes on kajastatud kasutusrendi makseid kogusummas 473 tuhat eurot (2016. aastal 437 tuhat eurot), sh 26 tuhat eurot transpordivahendite rendi eest ja 447 tuhat eurot ruumide rendilepingute alusel (2016. aastal vastavalt 28 tuhat eurot ja 409 tuhat eurot).

Rendimaksetega kaasnevaid tingimuslikke kohustisi ei ole. Ruumide rendilepingute lõpetamise etteteatamis-tähtaeg on olenevalt lepingust 2 kuni 6 kuud.

Kasutusrendi kulud on kajastatud lisas 11.

Lisa 6. Võlad ja ettemaksed


Võlad tarnijatele 67 295 59 365

Raviasutustele teenuste eest tasumata arved 46 175 46 714

Apteekidele soodustingimustel väljastatud ravimite eest tasumata arved 8 093 7 041

Teistele tarnijatele ravikindlustuse hüvitiste eest tasumata arved 12 686 5 321

Muud tarnijatele tasumata arved 341 289

Maksuvõlad 2 551 2 489

Üksikisiku tulumaks 2 276 2 253

Sotsiaalmaks 250 217

Töötuskindlustusmakse 11 10

Kohustusliku pensionikindlustuse makse 7 6

Erisoodustuse tulumaks 6 3

Käibemaks 1 0

Muud võlad 586 541

Võlad töövõtjatele 323 281

Muud võlad 242 224

Saadud ettemaksed 21 36

Kokku 70 432 62 395

104

Võlad tarnijatele sisaldab tehinguid seotud osapooltega summas 2 929 tuhat eurot (31.12.2016 seisuga 3 015 tuhat eurot), vt lisa 13.

Üksikisiku tulumaksu võlg sisaldab haigekassa poolt kindlustatutele arvestatud töövõimetushüvitistelt kinnipeetud üksikisiku tulumaksu summas 2 204 tuhat eurot (31.12.2016 seisuga 2 189 tuhat eurot). Sotsiaal-maksu võlg sisaldab töötajatele välja maksmata puhkusetasult arvestatud sotsiaalmaksu summas 68 tuhat eurot (31.12.2016 seisuga 66 tuhat eurot).

Lisa 7. Reservid

Tuhandetes eurodes Reservkapital Riskireserv Kokku

Saldo perioodi alguses 01.01.2017 60 811 20 089 80 900

Reservi moodustamine 2017 6 160 2 037 8 197

Saldo perioodi lõpus 31 .12 .2017 66 971 22 126 89 097

Seaduse alusel nõutav reservi suurus 66 971 22 126 89 097

Lisa 8. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ja sissenõuded teistelt isikutelt

Tuhandetes eurodes 2017 2016

Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 1 111 199 1 021 266

Sissenõuded teistelt isikutelt 1 287 1 016

Kokku 1 112 486 1 022 282

Sissenõuded teistelt isikutelt sisaldab nõudeid seotud osapooltelt summas 5 tuhat eurot (2016. aastal 2 tuhat eurot), vt lisa 13.

105

Lisa 9. Muud tegevustulud


Eraldis riigieelarvest 16 000 0

Euroopa Liidu kodanikele osutatud teenused 2 395 3 511

Vabatahtlikud kindlustuslepingud 1 000 883

Riikidevahelised kindlustuslepingud 487 516

Muud 72 61

Kokku muud tegevustulud 19 954 4 971

2017. aasta riigieelarvest eraldati haigekassale eriarstiabi kättesaadavuse parandamiseks 10 miljonit eurot. Lisaks eraldati 2017. aasta riigieelarvest haigekassale ka täiskasvanute hambaravihüvitiseks 6 miljonit eurot.

106

Lisa 10. Ravikindlustuse kulud


Tervishoiuteenuste hüvitised 812 272 754 957

eriarstiabi 628 270 589 979

üldarstiabi 113 663 103 199

õendusabi 31 850 30 103

hambaravi 29 157 23 305

haiguste ennetus 9 332 8 371

Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud 141 297 130 269

Kulud ravimihüvitistele 125 730 131 246

Muud rahalised hüvitised 9 661 9 885

Tervise edendamise kulud 1 515 1 193

Muud ravikindlustushüvitiste kulud 25 346 20 196

välislepingutest tulenevad tervishoiuteenuste hüvitised 15 838 10 662

meditsiiniseadmehüvitis 9 481 9 533

mitmesugused ravikindlustuse kulud 27 1

Ravikindlustuse kulud kokku 1 115 821 1 047 746

Ravikindlustuse kuludes on kajastatud tehinguid seotud osapooltega summas 42 853 tuhat eurot (2016. aastal 38 909 tuhat eurot), vt lisa 13.

Välislepingutest tulenevate tervishoiuteenuste hüvitiste all on kajastatud muuhulgas ka haigekassa poolt ravikindlustatud Eesti pensionäride, kes elavad alaliselt teistes Euroopa Liidu riikides, ravikulud. Tervishoiu-teenuste eest tasumine toimub kas vastavalt tegelikele ravikuludele või vastava riigi keskmise ravikulu alusel.

Keskmine ravikulu isiku kohta vanusegruppide lõikes arvutatakse kindlate kriteeriumite alusel iga aasta kohta ja esitatakse kinnitamiseks Euroopa Komisjoni juures asuvale Sotsiaalkindlustussüsteeme koordineerivale administratiivkomisjoni kontrollnõukogule hiljemalt aruandeaastale järgneva teise aasta lõpuks.

Teadaolevalt on kõige enam Eesti pensionäre välisriikidest Soomes.

Haigekassa 2017. aasta kuludes kajastatakse Soome pädeva asutuse poolt esitatud arvete alusel Soomes elavate Eesti pensionäride ravikulud 2014. aasta eest summas 1 910 tuhat eurot ning 2015. aasta eest 1 928 tuhat eurot.

Aruande koostamise hetkel puudub informatsioon 2016. ja 2017. aasta kulude kohta. Seepärast ei ole neid kulusid 2017. aasta aruandes kajastatud. Tegemist on tingimusliku kohustusega, mille realiseerumine on tõenäoline, kuid mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata.

107

Lisa 11. Üldhalduskulud


Personali- ja juhtimiskulud 6 018 5 778

Töötasu 4 502 4 321

sh juhatuse liikmete tasu 237 147

sh töövõtulepinguga töötajate tasu 58 50

Töötuskindlustus 34 33

Sotsiaalmaks 1 482 1 424

Majandamiskulud 1 781 1 464

sh kasutusrendi maksed * 473 437

Infotehnoloogia kulud 1 101 1 109

Arenduskulud 133 186

Kokku üldhalduskulud 9 033 8 537

* vt lisa 5

Haigekassa töötajate keskmine arv taandatuna täistööajalearuandekuupäeva seisuga

2017 2016

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed 3 3

Töölepingu alusel töötavad isikud 200 205

Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud 1 3

Kokku 204 211

Majanduskulude hulgas tehinguid seotud osapooltega kajastatud ei ole.

Juhatuse liikmete 2017. aasta tasude hulgas on kajastatud tekkepõhiselt 42 tuhat eurot tulemustasu (2016. aastal 0 eurot), mille maksmise otsustab nõukogu peale majandusaasta aruande kinnitamist. Juhatuse liikmete ametilepingute tähtajalisel lõppemisel makstakse neile hüvitust kolme kuu ameti tasu ulatuses.

108

Lisa 12. Muud tegevuskulud


Käibemaksukulu tegevuskuludelt 464 526

Kuludesse kantud nõuded 418 111

Muud 12 71

Kokku muud tegevuskulud 894 708

Lisa 13. Tehingud seotud osapooltegaEesti Haigekassa seotud osapooleks on jooksva aruandeaasta jooksul ametis olnud nõukogu liige, juhatuse liige, nõukogu ja juhatuse liikme lähedased pereliikmed ning juriidilised isikud, kelle üle eelpool loetletud füüsilised isikud omavad olulist kontrolli või mõjuvõimu (näiteks on selle juriidilise isiku nõukogu või juhatuse liikmed või omavad vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist).

Tervishoiuteenuseid ostetakse seotud osapooltelt sarnaselt teistele tervishoiuteenuse osutajatele kehtesta-tud tingimustele.

Tehingud seotud osapooltega


Teenuste ost 42 853 38 909 10

Teenuste müük 5 2 8

Kohustis 31.12 2 929 3 015 6

Nõue 31.12 2 0 3

2017. aastal ega ka 2016. aastal seotud osapoolte nõuetele allahindlusi ei tehtud. Teenuste ostuna on peamiselt kajastatud tervishoiuteenuste osutajatelt ostetud raviteenuseid, kus haigekassaga seotud isik on juhtorgani liige.

Juhatuse liikmetele arvestatud tasud on toodud lisas 11.

109

Lisa 14. Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimise tulud:


Viljatusravi rahastamine vastavalt tervishoiuteenustele 862 938

Kunstliku viljastamise ravimihüvitis kindlustatu isikutele 509 586

Muud 118 24

Kokku 1 489 1 548

Sihtfinantseerimise kulud:


Viljatusravi rahastamine vastavalt tervishoiuteenustele 862 938

Kunstliku viljastamise ravimihüvitis kindlustatud isikutele 509 586

Muud 48 43

Kokku 1 419 1 567

Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse §351 lõike 5 alusel hüvitab kindlustatud isikute kehavälise viljastamise protseduuriga seonduvad ravimikulud ja tervishoiuteenused Sotsiaalministeerium siht-finantseerimise lepingu alusel.

110

Majandusaasta aruande allkirjad

Eesti Haigekassa juhatus on koostanud 2017. aasta majandusaasta aruande.

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest, millele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne.

Juhatus

28. märts 2018

Rain Laane

juhatuse esimees

Pille Banhard

juhatuse liige

Maivi Parv

juhatuse liige

111

112

113

Documents

Eesti Haigekassa aastaraamat 2017...Nimi Eesti Haigekassa Registrikood 74000091 Aadress Lastekodu 48, 10144 Tallinn Telefon +372 620 8430 E-post [email protected] Kodulehekülje aadress