Kuidas kaitsta südant?

KÕRGE VERERÕHK

Kirjastanud ja koostanud meditsiinikirjastus OÜ Lege ArtisKoostamist nõustanud dr Anu Hedman,dr Katrin Martinson, dr Ruth Kalda, dr Pille ÖöpikKujundanud Egle RaadikFotod Daisy Lappard

Rahastanud Eesti HaigekassaTasuta jagamiseksISBN 978-9985-9659-1-7© OÜ Lege Artis 2007

Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuande-telefonile 1220.

MIKS TEKIB KÕRGE VERERÕHK?

Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mille tekkimist soodustavad:

liigne kehakaal

stress ja vaimne pinge

vähene kehaline koormus

liigne alkoholitarvitamine

suitsetamine

valed toitumisharjumused

Ole heas vormis!

Oska lõõgastuda!

Ole aktiivne!

Toitu tervislikult!

Ära suitseta!

Väldi alkoholi!

MIKS TEKIB KÕRGE VERERÕHK?

!Pea meeles, et kõige suuremad riskitegurid

kõrge vererõhu tekkes on stress ja liigne soola

tarbimine!

Kõrgvererõhktõbi on sageli pärilik, seetõttu peavad päriliku eelsoodu-musega inimesed eriti hoolega ohutegureid vältima. Päriliku eelsoo-dumuse korral tekib küll kõrgvererõhk-tõbi kergemini, kuid seda on siiski võimalik ära hoida.

Kõrgvererõhktõve kõige suuremad ohutegurid on stress ja liigne soola tarbimine!

Harvemini võivad kõrge vererõhu põhjusteks olla muud haigused: neeruhaigused, hormonaalsed häired jm.

MIS ON VERERÕHK?

Vererõhk on südametöö numbriline näitaja. Kui süda pumpab verd vere-soontesse, tekib veresoontes rõhk, mida saab mõõta. Rõhu suurust mõjuta-vad südamelihase jõud ja veresoonte toonus.

Ülemiseks vererõhuks nimetatakse suure vereringe suurte arterite kõige kõrgemat rõhku südame vatsakese kokkutõmbe ajal.

Alumiseks vererõhuks nimetatakse suure vereringe suurte arterite kõige madalamat registreeritavat rõhku südame vatsakese lõõgastumise ajal.

Täiskasvanud inimesel on õlavarrelt mõõdetud normaalne ülemine vererõhk <130 mm ja alumine vererõhk <85 mm elavhõbedasambal. Sageli märgitakse seda lühidalt <130/<85 mm Hg.

Vererõhk muutub ööpäevas vastavalt organismi vajadusele. Kõige madalam on vererõhk öösel, kõige kõrgem erutuse või kehalise koormuse korral.

KUIDAS TEKIB KÕRGE VERERÕHK?

Kõrge vererõhk tekib siis, kui arterid on liiga pinges ja seetõttu tihenenud.

Sel juhul peab süda rakendama suuremat jõudu, et suruda verd läbi ahenenud soonte ja varus-tada kudesid hapnikuga endisel tasemel.

Kas mul on kõrge vererõhk?

MILLIST KAHJU TEEB KÕRGE VERERÕHK?

Püsivalt kõrge vererõhk on südamele lisakoormus. Kõrge vererõhk kahjustab veresooni ja kiirendab veresoonte lubjastumist.

Kõrge vererõhu korral ei teki alati muutusi enesetundes ega nähtvaid haigusilminguid, kuid süda ja vere-sooned kahjustuvad siiski. Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad elun-dite kahjustused pöördumatuks.Seetõttu on tarvis vererõhku regu-laarselt kontrollida.

!Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad elundite

kahjustused pöördumatuks!

Kõrgenenud vererõhk on üks peamisi südamehaiguste kujunemise ohutegureid.

See põhjustab südame isheemiatõbe (mis võib ilm-

neda mh rinnaangiini ehk stenokar- diana, südameinfarktina, äkksurmana),

südamepuudulikkust, neerupuudulikkust, ajuinsulti.

Ajuinsult ja sellest tingitud jäsemete või kehapoole halvatus ning sageli ka kõnevõime kaotus on valdaval osal juhtudest tingitud halvasti ravitud vererõhust!

MILLIST KAHJU TEEB KÕRGE VERERÕHK?

!Ajuinsult ja sellest tingitud

jäsemete või kehapoole halvatus on valdaval osal

juhtudest tingitud halvasti ravitud

kõrgvererõhktõvest!

Kõrgenenud vererõhu tingi-mustes südame koormus suureneb. Selle tagajärjel kah- justub südame töö.

Südamelihase paksenemise korral häirub südame lõõgas-tumine ja see võib viia südame- puudulikkuse tekkeni.

Südant verega varustavate vere-soonte pärgarterite ummistumi- se tagajärjel tekib südamelihase infarkt ehk südamerabandus.

KUIDAS MÕJUB KÕRGE VERERÕHK SÜDAMELE?

Normaalne vererõhk on <130/<85 mm Hg.

Piiripealne vererõhk on 130–139/85–89 mm Hg.

Kõrge vererõhk on >140/>90 mm Hg.

Normaalse vererõhu piirid kehtivad ühtmoodi kõikidele täiskasvanutele, olenemata east.

MILLINE ON NORMAALNE VERERÕHK RAHUOLEKUS?

Mõõda vererõhku regulaarselt!

Enne vererõhu mõõtmist ei tohi vähemalt pool tundi juua kohvi ega suitsetada.

Enne vererõhu mõõtmist tuleb istuda rahulikult mugavas asendis vähemalt 5 minutit.

Käsi, millel hakatakse vererõhku mõõtma, tuleb asetada lauale, südame kõrgusele, peopesa ülespoole.

Vajadusel tuleb mõõta vererõhku mitu korda paari minuti järel.

MILLINE ON NORMAALNE VERERÕHK RAHUOLEKUS? KUIDAS VERERÕHKU MÕÕTA?

Automaatse vererõhumõõturi kor-ral tuleb järgida mõõtmise juhendit, mis on tavaliselt aparaadiga kaasas. Manseti peal on enamasti märge manseti õige pealepanemise kohta.

Mõõtes vererõhku manseti ja stetos-koobiga, registreeritakse ülemine ja alumine vererõhk kuulatledes. Aeg-ajalt peab vererõhku ka nii mõõtma, sest see annab täpsemad tulemused ja võimaldab vältida automaatsel mõõtmisel tekkida võivaid vigu.

Iga täiskasvanu peaks kontrollima oma vererõhku vähemalt korra iga kahe aasta järel.

Vererõhku tuleks mõõta vähemalt kord aastas, juhul kui suguvõsas on olnud kõrgvererõhktõbe, südameinfarkti või ajuinsulti, või kui vererõhu näitajad on piiri-pealsed (130–139/85–89 mm Hg).

KUI SAGELI PEAB VERERÕHKU KONTROLLIMA?

!Pea meeles!Kontrolli vererõhku

vähemasti iga 2 aasta järel!

Eestlane sööb soola keskmiselt 2–3 korda rohkem kui vajalik. Soovitatav soola kogus täiskasvanul on 5 g öö- päevas. Arvesta, et suur osa toidu-aineid, nt leib, konserveeritud toidu-ained, juust, sisaldab soola, mistõttu toidule lisatava soola hulk peab olema väiksem kui 5 g.

Soola liig on kõrge vererõhu soodu-musega inimestele ohtlik soolas sisal-duva naatriumi tõttu, kuna naatriumi

PIIRA SOOLA TARVITAMIST

liig tõstab vererõhku, suurendab süda-meinfarkti ohtu, põhjustab liigse vedeliku kogunemist organismi ja tursete teket, soodustab luustiku hõrenemist, ägestab astmat jm. Pansoolas on osa naatriumi asendatud magneesiumi ja kaaliumiga, seetõttu on pansool eelistatud. Maitseainetest ja ür-tidest vali soolata variandid.

Et kaitsta südant, piira soola tarvitamist!

Stressi allikateks võivad olla: pingeline kodune õhkkond, üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske

haigus või trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes

kliimatingimustes, kurnatus jm.

TUNNE LIIGNE STRESS ÄRA ÕIGEL AJAL

Kui stressiga kaasnevad ka nn halvad harjumused:

suitsetamine, alkoholijoomine, korrapäratu ja ebatervislik

toitumine ning vähene liikumine ,

suureneb südamehaiguste oht veelgi.

Teatud tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pika- ajaline stress mõjub organismi hävi- tavalt.

Stressi korral vallanduvad stressihor-moonid, mis pidevalt toimides põhjus-tavad lihaste pinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Sellepärast õpi stressi maandama!

TUNNE LIIGNE STRESS ÄRA ÕIGEL AJAL VÄLDI LIIGSET STRESSI

!Pea meeles, et liigne stress ja ebatervislikud eluviisid

suurendavad südame- haiguste ohtu!

Säilita positiivne hoiak. Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa muuta. Sea endale reaalsed eesmärgid. Püüa mõista ümbritsevaid inimesi, ole salliv. Oska puhata ja puhkusest rõõmu tunda.

Muuda eluviis endale sobivaks. Planeeri tegevusi nii, et sul on nende tegemiseks

aega. Oska oma aega jagada. Maga piisavalt. Leia aega sõprade või hobide jaoks. Leia endale mõnus kehaline tegevus. Kui sa ise ei oska leida lahendust stressist

vabanemiseks, leia võimalus küsida abi psühholoogilt või perearstilt.

KUIDAS LIIGSET STRESSI ÄRA HOIDA

Puhkehetkede tervislik nautimine hoiab stressi ära.

Liigu regulaarseltLiikumine aitab hoida kehakaalu kont-rolli all, ergutab ainevahetust, mõjutab soodsalt vererõhku, vere kolesterooli- sisaldust ja veresuhkru tasakaalu. Näiteks 10 kg kaalukaotus võib langeta-da ülekaalulistel inimestel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra.

Loobu suitsetamisestSuitsetamine kiirendab veresoonte lup-jumist, vähendab vere hapnikusisaldust, suurendab vere hüübivust ja trombi-ohtu. Seega suurendab suitsetamine südameinfarkti ja ajuinsulti haiges-tumise ohtu.

ÄRA UNUSTA TERVISLIKKE ELUVIISE!

Toitu tervislikultSöö rohkesti kiudaineid, vähe soola ja vähe tahkeid rasvu. Väldi liigset alkoholi, sest alkohol suurendab kehakaalu ja kii-rendab veresoonte lupjumist. Lisaks on alkoholil kardiotoksiline toime: südame-lihas kahjustub alkoholi toimel palju kergemini kui teised lihased. Südamesõbralik toit vähendab vere kolesteroolisisaldust, vererõhku ja keha-kaalu.

Puhka regulaarseltKüllaldane puhkus vähendab stressi ja seega ka kõrge vererõhu tekke ohtu.

KAS MA OLEN OMA SÜDAME VASTU HEA?

Mida rohkem on jah-vastuseid, seda parem südamele.

Ei-vastused näitavad, mida saaks muuta pare-maks.

Kõike ei tarvitse muuta kohe ja korraga. Alustada tasuks sellest, mis tundub kõige lihtsam.

KÜSITLEN ENNAST JAH EIma söön enamasti väherasvast toituma söön enamasti vähesoolaseid toitema söön iga päev juurvilju, puuvilju, marjuma söön harva rasvaseid kooke ja saiakesima kasutan taimerasva ja toiduõlima liigun iga päev vähemalt pool tundima ei suitsetama ei joo ülemäära alkoholi ma puhkan ja lõõgastun küllaldaseltma olen tavaliselt heas meeleolusma oskan stressiga toime tullama tean oma vere kolesteroolinäituma tean oma vererõhunäituminu kehakaal on normis

Tasub teada oma vererõhku, kolesterooli- ja veresuhkrusisaldust.

Silma tasub peal hoida kehakaalul ja vöö- ümbermõõdul.

Rasvapolster vöökohal on veel halvem kui puusadel: just nimelt sise- elundite ümber paiknevast rasvkoest vabanevad rasv-happed satuvad üldisesse vereringesse, põhjustavad nihkeid vererasvade sisal- duses ning kahjustavad

SOOVITATAV NÄIT

PULSS rahuolekus kuni 80 lööki/min

VERERÕHK alla 130/85 mm Hg

KOLESTEROOL alla 5,0 mmol/l

VERESUHKUR alla 5,5 mmol/l

VÖÖÜMBERMÕÕT naistel alla 88 cmmeestel alla 102 cm

KAAL kehamassindeks* 19–25

kaal (kg)

*kehamassiindeks = ___________________ pikkus (m) x pikkus (m)

HEAD ARVUD

KÕRGVERERÕHKTÕBI ON TAVALISELT ISESEISEV HAIGUS, MILLE TEKET SOODUSTAVAD:

liigne kehakaal stress ja vaimne pinge vähene kehaline koormus liigne alkoholitarvitamine suitsetamine valed toitumisharjumused

HOIA OMA SÜDA TERVE:

ole heas vormis! oska lõõgastuda! ole aktiivne! väldi alkoholi! ära suitseta!

toitu trevislikult!