Hollandi turisminõudluse ülevaade (uuendatud …static1.visitestonia.com/docs/71407_holland2010.pdfHollandi turisminõudluse ülevaade (uuendatud märtsis 2011) 5 15 944 1 936 1

Hollandi turisminõudluse ülevaade (uuendatud märtsis 2011) 1

HOLLANDI RAHVASTIK Hollandis on 16,6 miljonit elanikku, kes jagunevad regiooniti järgmiselt:

elanike arv (tuh.) osatähtsus elanike arv (tuh.) osatähtsus Põhja-Holland 1 714 10% Lääne-Holland 7 396 45%

Groningen 577 3% Utrecht 1 221 7% Friesland 646 4% Noord-Holland 2 669 16% Drenthe 491 3% Zuid-Holland 3 506 21%

Ida-Holland 3 517 21% Lõuna-Holland 3 948 24% Overijssel 1 130 7% Noord-Brabant 2 444 15% Flevoland 388 2% Limburg 1 123 7%

Gelderland 1 999 12% Zeeland 381 2%

kokku 16 575 100%

Hollandi statistikaameti liigituse järgi on Hollandi elanikest 80% Hollandi päritolu (s.t. nende mõlemad vanemad on sündinud Hollandis). 10% on sündinud Hollandis, kuid vähemalt üks nende vanematest on sündinud välismaal (nende hulgas on suurima arvuga Indoneesia ja Saksa päritolu inimesed). 10% on sündinud välismaal (nende hulgas on suurima arvuga Türgist, Surinamest ja Marokost pärit inimesed). HOLLANDI ELANIKE VÄLISREISID • Kulutused välisreisidele: Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) võrdluse järgi olid Hollandi

elanikud oma kulutustelt välisreisidele 2009.aastal maailma riikide seas 10. kohal. Nende kogukulutused välisreisidele olid 2009.aastal 20,7 miljardit dollarit, mis oli vaid 0,1 miljardi dollari võrra vähem kui olid pingereas 9.kohal oleva Venemaa elanike kulutused. Kuigi dollarites arvutatuna (milles avaldatakse pingerida) Hollandi elanike kulutused vähenesid 2009.aastal võrreldes 2008.aastaga, siis eurodes arvutatuna need isegi kasvasid 0,4%. Seega oli Holland üks väheseid Euroopa riike, mille elanike turismikulutused majanduskriisi tingimustes ei vähenenud.

• Välisreisid: Hollandi elanikud tegid 2009.aastal 22,6 miljonit mitmepäevast välisreisi. • Puhkusereisid välismaale: Hollandi 16,6 miljonit elanikku tegid 2009.a. 18,4 miljonit mitmepäevast

puhkusereisi välismaale. Võrreldes 2008.aastaga vähenes reiside arv vaid 0,3%. • 2010.a. jäi mitmepäevaste puhkusereiside arv eeldatavalt 18,4 miljoni tasemele, esimese 3

kvartali andmetel vähenesid turismikulutused 2010.aastal võrreldes 2009.aastaga 0,7%. • Reisimisaktiivsus: Hollandi puhkusereiside uuringu põhjal tegi 2009.a. 61% Hollandi elanikest

vähemalt ühe mitmepäevase puhkusereisi välismaale. Iga reisimas käinud inimene tegi aasta jooksul keskmiselt 1,8 puhkusereisi välismaale. Puhkusereisidel käivate inimeste osakaal on enam-vähem ühtlaselt kõrge kõigi vanusegruppide seas kuni 55. eluaastani, kuid hakkab sellest vanusest alates mõnevõrra vähenema. Üle 75-aastaste reisimisaktiivsus on oluliselt madalam kui ülejäänud vanusegruppidel. Reisimisaktiivsus on suhteliselt ühtlane kõigis elukoharegioonides (s.t. reisijate jaotus elukoharegioonide lõikes on enam-vähem sama mis kogu elanikkonna jaotus regioonide lõikes).

• Sihtkohad: populaarsemad mitmepäevaste puhkusereiside sihtkohad olid 2009.aastal Saksamaa (18% puhkusereisidest ehk 3,2 miljonit reisi), Prantsusmaa (15%), Belgia (11%), Hispaania (9%), Austria (6%), Itaalia (5%), Suurbritannia (4%) ja Türgi (4%). Sihtkohtade eelistused on aastate kaupa püsinud enam-vähem stabiilsena. Ida-Euroopa riikidest reisitakse kõige rohkem Tšehhi (2%). Põhjamaadesse tehakse kokku 3-4% puhkusereisidest. Põhjamaadest reisitakse kõige rohkem Taani (1/3 kõigist Põhjamaadesse tehtud puhkusereisidest), kõige vähem Soome.

• Reiside kestus: 2009.a. kestis 49% puhkusereisidest 9 päeva või kauem, 30% kestis 5-8 päeva ja 21% 2-4 päeva. Kuigi 2009.a. jäi puhkusereiside koguarv enam-vähem 2008.a. tasemele, vähenes pikemate, üle 9-päevaste reiside arv 5%, samas kui 2-4 päevaste reiside arv kasvas 12%. Pikematele reiside (alates 5 päevast) sõidetakse eelkõige rannapuhkusele (25-30% kõigist pikkadest puhkusereisidest) ja maapuhkusele (20-25% kõigist pikkadest puhkusereisidest). 2-4päevaste reiside seas on esikohal linnapuhkus (40% lühikestest reisidest). Linnapuhkus on populaarsem nooremate, kuni 45-aastaste inimeste seas, ringreisid ja eriti maapuhkus aga üle 45-aastaste inimeste seas.


• Eelistatud majutuskohad: Hollandi turistid kasutavad puhkusereisil vähem hotellimajutust (39%) kui Euroopa turistid keskmiselt (52%). 2009.a. ööbis 39% Hollandi turistidest puhkusereisil välismaale hotellis, 3% külalistemajas, 11% üüritud korteris ja 8% tuttavate juures. 10% ööbis kämpingumajadega puhkekülas ja 5% eraldi puhkemajas. 8% ööbis autosuvilas/ haagissuvilas, 5% vagunelamus ja 4% telgis (vt. joonis). Valdav osa (u. 80%) telgi või autosuvilaga tehtud reisidest on pikad (üle 9 päeva). Puhkemajades ööbijatest u. 45% on 5-8päevasel ja 40% üle 9-päevasel reisil ning 15% lühemal reisil.

hotell39%

külalistemaja3%üüritud korter

11%

sugulaste/ tuttavate juures

8%

muu eramajutus, kodumajutus

4%

puhkeküla (kämpingumajakestega)

10%

eraldi puhkemaja5%

autosuvila, haagissuvila8%

vagunelamu4%

telk5%

kruiisilaev, renditud jaht 1%

hostel jmt. ühismajutus1% muu majutus

0,4%

Hollandi elanike puhkusereisid välismaale kasutatud majutuskoha järgi, 2009.

• Reisikulutused: puhkusereisil välismaale kulutavad Hollandi turistid keskmiselt 61 eurot reisipäeva kohta (s.t. kogukulutused reisile jagatud reisipäevade arvuga). Hotellis ööbijad kulutavad keskmiselt 94 eurot, tuttavate juures ööbijad 47 eurot, puhkemajas ööbijad 44 eurot, telgis ööbijad 36 eurot ja autosuvilas/ haagissuvilas ööbijad 35 eurot.

• Transpordivahendid: 56% puhkusereisijatest sõitis 2009.a. välismaale autoga, 5% autosuvilaga, 32% lennukiga, 4% rongiga ja 2% muude transpordivahenditega (andmed ei kajasta sihtkohas kasutatud transpordivahendeid).

• Broneerimiskanalid: 2008.a. broneeris 51% välismaale reisinud Hollandi turistidest reisiteenuseid interneti kaudu ja 27% reisifirma kaudu. 21% broneeris majutuse otse majutusettevõttest ja 10% broneeris transpordi otse lennu-, laeva-, bussi- või rongifirmast. 11% ei teinud enne reisi ühtki broneeringut. Otse majutusettevõttest broneerijate osatähtsus on Hollandi turisti seas kõrgem (21%) kui eurooplaste puhkusereisidel keskmiselt (10%), mis on ilmselt seotud sellega, et hollandlased kasutavad rohkem majutuskohti, mida traditsiooniliselt reisifirma või broneerimissüsteemi kaudu ei broneerita (telkimisplatsid, puhkekülad jne.).

• Hooajalisus: 56% puhkusereisidest välismaale tehti 2009.aastal suvehooajal (maist septembrini) ning 44% talvehooajal (oktoobrist aprillini).

• Keeleoskus: Hollandi statistikaameti andmetel oskab 75% Hollandi elanikest vähemalt mingil määral inglise keelt, sh. 46% valdab seda vabalt.


TURISM HOLLANDIST EESTISSE (ÖÖBIMISEGA REISID) • 2010.aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes 11 713 Hollandi turisti, kes veetsid seal 24 227 ööd.

Võrreldes 2009.aastaga kasvas majutatute arv 1%, kuid veedetud ööde arv vähenes 2,6%. • Hollandi turistid olid 2010.aastal nii Eesti majutusettevõtetes ööbinud välisturistide kui ka nende poolt

veedetud ööbimiste hulgas 14. kohal (moodustades 0,75% majutatud välisturistidest). • Turu areng: Eesti majutusettevõtetes majutatud Hollandi turistide arv kasvas märkimisväärselt

perioodil 2004-2006, kuid on sealtpeale mõnevõrra vähenenud. Euroopa Liidu laienemise järel kasvas 2004.-2005.a. tunduvalt turistide arv paljudest Euroopa riikidest. Mõju võis avaldada ka lennufirma KLM tulek Amsterdami-Tallinna liinile 2005.a. kevadel (lennud 7 korda nädalas). Samas alates 2007.aastast hakkas Hollandi turistide arv Eestis vähenema, hoolimata sellest, et alates 2007.a. kevadest suurendas KLM lendude arvu 7 lennult 14 lennule nädalas. Eestis puuduvad andmed selle kohta, kui palju Hollandi turiste tuleb Eestisse lennukiga ja kui palju muude transpordiliikidega.

• Hooajalisus: 2007.-2009.a. tehti hollandlaste ööbimistest Eestis 46% suvekuudel (juunist augustini), kuid 2010.a. oli suvekuude osatähtsus 50%, kuna 2010.a. kasvas hollandlaste ööbimiste arv Eestis eelkõige juulis ja augustis (vt. joonised).

7,8

10,5

12,713,7

12,2 12,511,6 11,7

16,1

21,7

26,1 29,126,9

27,7

24,924,2

6,5

12,0

15,716,1 16,7

19,0 18,9 17,6

14,5

24,9

29,731,1

32,1

35,738,3

39,3

6,0

9,3 9,610,8 11,3

12,4

9,9 10,0

13,3

20,2

26,0

22,723,4

25,0

19,2 19,1

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

35,0

40,0

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Majutatud turistid Ööbimised (veedetud ööd)

Hollandi turistid Balti riikide majutusettevõtetes (tuh.). Allikas: statistikaametid.

Eestis Lätis* Leedus

tuh.

* Läti 2010.a. andmed on esialgsed


0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2 000

2 200

2 400

2 600

2 800

3 000

3 200

3 400

3 600

3 800

4 000

4 200

4 400

4 600

4 800

5 000

5 200

Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. Nov. Dets.

Hollandi turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes kuude kaupa, 2006-2010.

2006 2007 2008 2009 2010

836

871 97

8

712

1 03

5

1 06

9

955

8801

049

1 41

7

1 39

7

1 03

3

1 64

2 1 88

0 2 07

0

972

2 55

4

3 36

1

2 23

6

2 39

1

3 60

4

3 55

8

3 73

8

3 28

3

4 36

2

4 16

6

3 63

5

4 41

8

4 37

7

4 95

4

3 92

3

4 40

4

2 93

2

2 17

8

2 02

4

2 01

8

1 89

7

1 98

6

1 55

7

1 43

7

1 18

5

1 18

3

1 32

7

1 21

01 40

0

1 03

9

1 03

6

1 46

9

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

5 000

5 500

2007 2008 2009 2010

Hollandi turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes kuude kaupa, 2007-2010.

Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. Nov. Dets.


15 9

44

1 93

6

1 20

6

667

236 62

5

154

280

19 0

17

1 80

1

1 09

8

790

532

716

144

204

22 4

43

2 13

6

1 30

2

736

158

426

371

402

21 1

58

1 30

1

1 22

7

906

106 55

0

219

269

20 3

44

2 12

2

1 80

7

684

423

572

285

325

18 2

69

1 99

7

915

535 1

164

551

212

346

18 4

76

1 63

8

931

793

482

362

346

337

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

9 000

10 000

11 000

12 000

13 000

14 000

15 000

16 000

17 000

18 000

19 000

20 000

21 000

22 000

23 000

Tallinn Tartu Saare mk Pärnu Ida-Viru mk Lääne mk Valga mk Lääne-Viru mk

Hollandi turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes, 2004-2010. Allikas: Statistikaamet.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

• Ööbimispiirkonnad: hollandlaste ööbimistest Eesti majutusettevõtetes oli 2010. aastal Tallinnas 76%, Tartus 7%, Saare maakonnas 3,8%, Pärnus 3,3%, Ida-Virumaal 2%, Läänemaal 1,5%, Valgamaal 1,4% ja kõigis ülejäänud piirkondades kokku 5% (vt. joonis).

• Majutuskohtade liigid: 2009.a. veedeti 85% Hollandi turistide ööbimistest Eestis hotellides, 4,8% hostelites, 2,5% külalistemajades, 2,4% puhkekülades, 2,2% puhkemajades, 2,3% külaliskorterites ja 1% kodumajutuses. Külalistemajade osatähtsus on alates 2005.aastast järk-järgult vähenenud (8%-lt 2,5%-le); puhkemajade osatähtsus samal ajal veidi kasvanud (0,5%-lt 2,2%-ni).

• Hollandi turistid Eesti lähiriikides: Kui 2003.a. ööbis Eestis rohkem Hollandi turistide kui Lätis ja Leedus, siis alates 2004.aastast hakkas nende arv Läti kiiremini kasvama kui Eestis. Kasv jätkus ka 2007.-2008.a., kui Eestis nende arv vähenema hakkas, mistõttu on Hollandi turistide ja nende ööbimiste arv Lätis praeguseks tunduvalt suurem kui Eestis. Leedus on Hollandi turistide arv kogu aeg olnud mõnevõrra väiksem kui Eestis. Kuna ei Eestis ega Lätis pole täpsemaid andmeid Hollandi turistide reisieesmärkide kohta, on raske öelda, miks on hollandlaste arv Lätis kiiremini kasvanud. Näiteks 2007.-2008.a., kui lennufirma KLM pakkus Amsterdamist Tallinna 14 lendu nädalas, oli ka Amsterdamist Riiga lennusagedus sama. Kuna Lätis on Hollandi turistide ööbimised hooajaliselt ühtlasemalt jaotunud kui Eestis (rohkem turiste ööbib talvehooajal), on võimalik, et vahe tuleneb osaliselt tööreisijate suuremast arvust Lätis. Soomes oli Hollandi turiste 2010.aastal 68 933 ehk ligi 6 korda rohkem kui Eestis. Samas on nende arv Soomes alates 2004.aastast igal aastal järjest vähenenud (2003.a. ööbis Soomes 113 275 Hollandi turisti). Üle 40% Soomet külastavatest Hollandi turistidest on tööreisijad.


HUVI EESTI KUI PUHKUSESIHTKOHA VASTU HOLLANDI ELANIKKONNA HULGAS 2011.a. veebruaris küsitleti EASi tellimusel 1050 18-74-aastast Hollandi elanikku. Online-uuringu viis läbi Hollandi uuringufirma Right Marktonderzoek en Advies B.V. Vastajad värvati firma online-paneeli registreerunute hulgast, kasutades kvoote vanusegruppide lõikes. Vastanute struktuur vastab 18-74.a. Hollandi elanikkonna struktuurile vanusegruppide ja elukoharegiooni lõikes. Järgneval joonisel on esitatud vastanute arv ja jaotus selle järgi, mitu puhkusereisi nad aastas keskmiselt teevad.

peaaegu ei tee puhkusereise,

N=28

3%

kord aastas, N=279

27%

2 korda aastas, N=367

35%


17%


7%

5 korda aastas või rohkem, N=46

4%

vastamata, N=717%

Vastajate jagunemine puhkusereiside keskmise arvu järgi aastas (nii sise- kui ka välisreisid, k.a. lühireisid)

Eestis käinute osatähtsus täiskasvanud elanikkonnast Eestit on külastanud 4% vastanud 18-74-aastastest Hollandi elanikest, seejuures praktiliselt kõik neist vaid ühe korra. Keskmisest veidi rohkem on Eestis käinuid nooremate vanusegruppide (eriti 18-24a.), meeste ning kõrgema sissetulekuga inimeste seas (eriti 10 000-30 000 eurose sissetulekuga pereliikme kohta). Mõnevõrra suuremad vahed ilmnevad haridustaseme lõikes: kõrgharidusega inimestest on Eestis käinud 9%, keskharidusega inimestest 4% ja eel-kutseharidusega inimestest 1%. Veelgi suuremad vahed ilmnevad, kui võtta aluseks see, mitu korda aastas vastanud puhkusereisil käivad. Neist, kes käivad puhkusereisil kord aastas, ei ole peaaegu keegi Eestis käinud. Samas neist, kes teevad 5 või rohkem puhkusereisi aastas, on Eestis käinud koguni 13%. Regioonide lõikes ilmneb, et keskmisest veidi vähem on Eestis käinuid Lõuna-Hollandi elanike seas.


96% 92% 96% 94% 97% 98% 96% 93% 97% 100% 99% 95% 93% 90% 87%

4% 8% 4% 5% 3% 2% 3% 6% 3% 0% 0,4% 5% 6% 10% 13%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

kõik

18-2

4 a.

25-3

4 a.

35-4

4 a.

45-5

4 a.

55-6

4 a.

65-7

4 a.

meh

ed

nai

sed

pea

aeg

u ü

ldse

mitt

e

kord

aas

tas

2 ko

rda

aast

as

3 ko

rda

aast

as

4 ko

rda

aast

as

5 ko

rda

või r

oh

kem

Mitu korda on Hollandi elanikud Eestis käinud? (% vastanutest, N=1050)

käinud Eestis 2 korda või rohkem

käinud Eestis 1 korra

pole Eestis käinud

KESKMISELT MITU KORDA AASTAS KÄIB PUHKUSEREISIL KODUMAAL JA/VÕI VÄLISMAAL (K.A. LÜHIREISID)? VANUSEGRUPP

100% 99% 96% 96% 92% 91%97% 97% 95% 94% 96% 94% 95% 98% 96%

0% 1% 4% 4% 8% 9%3% 3% 5% 6% 2% 6% 5% 2% 4%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Põ

hih

arid

us

(tän

apäe

val 4

.-12.

el

uaa

stan

i)

eel-k

uts

ehar

idu

s (4

a. p

eale

p

õh

iko

oli)

kesk

koo

l (5

a. p

eale

põ

hik

oo

li)/ e

el-

ülik

oo

l (6

a. p

eale

põ

hik

oo

li)

seen

ior k

eskk

uts

ehar

idu

s (p

eale

ke

skko

oli) b

akal

aure

us

mag

istr

i-v.

do

kto

riõ

pe

alla

500

0 eu

ro

5000

-10

000

eu

rot

10 0

00 -

20 0

00 e

uro

t

20 0

00 -

30 0

00 e

uro

t

üle

30

000

euro

Põ

hja

-Ho

llan

d

Lää

ne-

Ho

llan

d

Lõ

un

a-H

olla

nd

Ida-

Ho

llan

d

Mitu korda on Hollandi elanikud Eestis käinud? (% vastanutest, N=1050)

käinud Eestis 2 korda või rohkem

käinud Eestis 1 korra

pole Eestis käinud

HARIDUSTASE ELUKOHAREGIOONBRUTOSISSETULEK PERELIIKME KOHTA


Kavatsus lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulla

2% 2% 2% 1% 2% 2% 4% 7%1%

14%4% 2% 1% 2%

11% 13% 9%5%

12%18%

19% 13%

10%

35%

9% 13%9% 10%

11%13%

10%

7%

15%

14% 10% 17%

11%

19%

9%12%

10%13%

50% 46%53%

61%

46% 37% 38%39%

52%

16%

48%47%

54%53%

26% 26% 26% 25% 25% 29% 29%24% 26%

16%

30% 27% 26% 22%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%kõ

ik

meh

ed

nai

sed

kord

aas

tas

2 ko

rda

aast

as

3 ko

rda

aast

as

4 ko

rda

aast

as

5 ko

rda

või r

oh

kem

po

le E

estis

käi

nu

d (N

=100

5)

on

Ees

tis k

äin

ud

(N=4

3)

Põ

hja

-Ho

llan

d

Lää

ne-

Ho

llan

d

Lõ

un

a-H

olla

nd

Ida-

Ho

llan

d

Kui tõenäoliselt tulevad Hollandi elanikud järgmise 3 a. jooksul Eestisse puhkusereisile? (% vastanutest, N=1050)

Ei oska öelda/ pole sellele mõelnud

Väga eba-tõenäoliselt

Pigem eba-tõenäoliselt

Pigem tõenäoliselt

Väga tõenäoliselt

KESKMINE PUHKUSEREISIDE ARV (SISE- JA VÄLISREISID)

ELUKOHAREGIOON

3% 1% 3% 2% 3% 0% 2% 2% 2% 2% 2% 4% 1% 2% 2% 3% 2%

12%11% 11% 10% 9% 10% 4% 7%

12% 8%19% 15%

10% 9% 10%16%

11%

9% 14% 12%9% 11% 12%

4%7%

12%10%

17% 25%

11% 8% 11%

12% 19%

55% 51% 45% 53% 45%56%

58%59%

44% 54%

39%35%

49% 56% 51%44% 41%

21% 23% 28% 25%32%

22%33%

25% 30% 26% 23% 22%28% 25% 26% 25% 27%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

18-2

4 a.

25-3

4 a.

35-4

4 a.

45-5

4 a.

55-6

4 a.

65-7

4 a.

Põ

hih

arid

us

(tän

apäe

val 4

.-12.

el

uaa

stan

i)

eel-k

uts

ehar

idu

s (4

a. p

eale

p

õh

iko

oli)

kesk

koo

l (5

a. p

eale

põ

hik

oo

li)/ e

el-

ülik

oo

l (6

a. p

eale

põ

hik

oo

li)

seen

ior k

eskk

uts

ehar

idu

s (p

eale

ke

skko

oli) b

akal

aure

us

mag

istr

i-v.

do

kto

riõ

pe

alla

500

0 eu

ro

5000

-10

000

eu

rot

10 0

00 -

20 0

00 e

uro

t

20 0

00 -

30 0

00 e

uro

t

üle

30

000

euro

Kui tõenäoliselt tulevad Hollandi elanikud järgmise 3 a. jooksul Eestisse puhkusereisile? (% vastanutest, N=1050)

Ei oska öelda/ pole sellele mõelnud

Väga eba-tõenäoliselt

Pigem eba-tõenäoliselt

Pigem tõenäoliselt

Väga tõenäoliselt

HARIDUSTASEVANUSEGRUPP BRUTOSISSETULEK PERELIIKME KOHTA


Lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulekut pidas väga tõenäoliseks 2% ja üsna tõenäoliseks 11% vastanutest, samas vähetõenäoliseks 11% ja üldse mitte tõenäoliseks koguni 50% vastanutest. 26% polnud sellele võimalusele mõelnud ega osanud seisukohta võtta. Eestisse reisimist peavad tõenäoliseks ligi pooled sellest väikesest sihtgrupist, kes on juba Eestis käinud. Keskmisest rohkem on Eestisse reisida kavatsejaid ka kõrgema hariduse ja kõrgema sissetulekuga inimeste seas ning nende seas, kes teevad aastas vähemalt kolm puhkusereisi. Vanuse ja elukoharegiooni lõikes märkimisväärseid erinevusi ei ilmne. Millist tüüpi puhkusereisidest Eestisse ollakse Hollandis huvitatud? Neilt 13 protsendilt, kes vastasid, et nad väga või üsna tõenäoliselt kavatsevad lähemal kolmel aastal tulla Eestisse puhkusereisile, küsiti erinevate reisitüüpide kohta, kui tõenäoliselt nad sellistele reisidele Eestisse tuleks (neile küsimustele vastas 133 inimest). Kõigepealt küsiti, kas nad sooviks puhkusereisil käia ainult Eestis või ka teistes ümberkaudsetes riikides. 51% eelistaks käia reisi jooksul mitmes sama regiooni riigis, 27% eelistaks külastada ainult Eestit ja 22% ei osanud seisukohta võtta. Kuigi küsimusele vastanute arv ei ole väga suur, ilmneb siiski Eestis käinute oluliselt tugevam eelistus kombineerida Eesti külastus teiste riikidega – seda eelistaks Eestis käinutest koguni 71%.

27% 27% 29%

51% 47%

71%

22% 26%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

kõik (N=133) pole Eestis käinud (N=112)

on Eestis käinud (N=21)

Kas eelistaksite puhkusereisil külastada ainult Eestit või kombineerida Eestit teiste sama regiooni riikidega? (vastasid need, kes peavad tõenäoliseks

lähemal 3 a. Eestisse puhkusereisile tulekut)

ei oska öelda

külastaks Eestit ja teisi ümber-kaudseid riike

külastaks ainult Eestit

Seejärel lasti vastanutel märkida iga etteantud reisitüübi kohta, kui huvipakkuv see neile on. Kõige rohkem oli neid, kes nimetasid huvipakkuvana Eesti ja Peterburi kombineeritud reisi; vaid veidi vähem huvipakkuvana nimetati Balti riikide ringreisi. Järgnesid lühipuhkus Tallinnas ja Eesti külastus kombineeritult Soome ja/ või Rootsiga. Kõige väiksematele segmentidele pakuvad huvi organiseeritud bussiringreis, spaapuhkus ja ringreis autosuvilaga (küsitud variantide võrdluses). Need, kes ei ole Eestis käinud, eelistaks mitme riigi kombineeritud reisidest Eesti külastust koos Peterburi külastusega, samas Eestis käinud märkisid eelistuseks pigem Eesti kombineerimist Soome või Rootsiga ning seejärel Balti riikide ringreisi. Eestis käinute ja mittekäinute eelistustes ilmnes veel üks erinevus: Eestis käinute seas oli suurem huvi autosuvilaga/ haagissuvilaga tehtavate ringreiside vastu. Kui mittekäinute seas oli huvi selle reisivariandi vastu (küsitud variantide seas) kõige väiksem, siis Eestis käinud märkisid selle mõnevõrra populaarsemana kui bussiringreisi või spaapuhkuse ning enam-vähem sama huvipakkuvana kui autoringreisi.


20%15% 16% 16%

9% 11%5% 8% 7%

45%47% 43% 40%

45%35%

30% 26%21%

22% 26% 31%27%

20% 35%

28% 32%

26%

7% 6% 3%11%

15%11%

18%23%

25%

6% 6% 8% 7%11% 9%

19%11%

22%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Ees

ti ko

mb

inee

ritu

lt P

eter

bu

rig

a

Ees

ti ko

mb

inee

ritu

lt L

äti j

a L

eed

ug

a

Lü

hir

eis

Tal

linn

a

Ees

ti ko

mb

inee

ritu

lt S

oo

me

ja/ v

õi

Ro

ots

ia

Rin

gre

is a

uto

ga

Pu

hku

s m

aal/

loo

du

ses

Org

anis

eeri

tud

b

uss

irin

gre

is

Sp

aap

uh

kus

Rin

gre

is

auto

suvi

la/

haa

gis

suvi

lag

a

Mil määral pakuvad nimetatud reisid Eestisse huvi? (% Hollandi elanikest, kes pidasid tõenäoliseks lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulekut, N=133)

1- huvi puudub

2

3

4

5- väga kõrge huvi

17%11% 10% 13% 11%

7% 6% 5%

62%

58%52%

39% 41%

29% 29%26%

19%

27%32%

34%38%

43% 43%

39%

2% 4% 4%11%

8%

17% 14%

23%

1% 1% 2% 3% 3% 5% 8% 8%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Lo

od

usl

iku

lt ka

un

id

koh

ad

Res

tora

nid

ja

baa

rid

Arh

itekt

uu

r

Mu

use

um

id

ja n

äitu

sed

Po

ed/ o

stu

d

Ku

ltuu

ri-

sün

dm

use

d

Sp

ort

/ ak

tiivs

ed

har

rast

use

d

Öö

elu

Mil määral on nimetatud tegevused ja vaatamisväärsused Eestisse reisides olulised? (% Hollandi elanikest, kes pidasid tõenäoliseks lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulekut, N=133)

1- pole üldse oluline

2

3

4

5- väga oluline

Tegevustest ja vaatamisväärsustest Eestis nimetati kõige huvipakkuvamana looduslikult kaunite kohtade külastamist – seda nimetas Eesti külastamisel väga olulisena 17% ja üsna olulisena 62% vastanutest. Järgmistena nimetati restorane ja baare ning arhitektuuri. Suhteliselt olulistena nimetati ka


muuseume ja näitusi ning poode. Üle 45-aastased pidasid nooremate vanusegruppidega võrreldes olulisemaks loodust ja arhitektuuri, üle 55-aastased ka muuseume ja näitusi. Seevastu sisseoste ja aktiivseid harrastusi nimetasid olulisematena eelkõige 18-34aastased ning ööelu ja kultuurisündmusi 18-24aastased. Mida noorem vanusegrupp, seda suuremat huvi nad märkisid ka restoranide ja baaride vastu. Mis seostub Hollandi elanikel Eestiga?

Eesti maine uurimiseks paluti vastajatel kõigepealt spontaanselt nimetada 1-2 märksõna, mis neil Eestiga seoses meenub. Seejärel paluti neil öelda 9 etteantud väite kohta, kui hästi see nende meelest Eestit iseloomustab. Hinnangud etteantud teguritele näitavad eelkõige vastanute madalat teadlikkust Eestist. Valdav osa andis väidetele neutraalse hinnangu; nii positiivseid kui ka negatiivseid hinnanguid oli suhteliselt vähe. Lisaks olid hinnangud kõigile etteantud teguritele üsna sarnased: kõigile väidetele antud keskmised hinded jäid 5-palliskaalal 2,9 ja 3,3 vahemikku. Seega ei eristu ükski tegur ülejäänutest tunduvalt tugevamalt. Veidi kõrgema hinde sai väide „Eestis on huvitavaid vaatamisväärsusi ja tegevusi looduses“, millega oli täiesti või pigem nõus kolmandik vastanutest. Ligi veerand oli neid, kes arvasid, et Eestis on midagi huvitavat teha ja vaadata linnades, et Eesti hinnatase on mõistlik ja et Eesti elanikud on turistide vastu sõbralikud. Turismiinfo kättesaadavuse osas oli hinnang neutraalne (3,0). Transpordiühendus Eestisse ja turismiinfrastruktuur said veidi alla keskmise hinnangu (negatiivseid hinnanguid anti veidi rohkem kui positiivseid – keskmine hinne 2,9).

4

2

2

2

1

1

1

0

0

29

22

22

21

21

16

8

8

13

61

67

69

72

73

70

77

80

77

3

5

5

3

2

10

11

9

6

3

3

3

2

2

3

4

3

3

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Eestis on huvitavaid vaatamisväärsusi ja tegevusi looduses (3,3)

Eestis on huvitavaid vaatamisväärsusi ja tegevusi linnades (3,2)

Eesti on turvaline reisisiht (3,1)

Eesti hinnatase on mõistlik (3,2)

Eesti elanikud on turistide suhtes sõbralikud (3,2)

Turismiinfot Eesti kohta on kerge leida (3,0)

Transpordiühendused Eestisse on head (2,9)

Eesti turismiinfrastruktuur on hästi arenenud (2,9)

Turismitatraktsioonide poolest on Balti riigid omavahel üsna sarnased (3,0)

Kui hästi iseloomustavad antud väited Eestit? (% vastanutest; sulgudes keskmine hinne, N=1050)

5- täiesti nõus 4 3- neutraalne 2 1- pole üldse nõus

Eestis käinud vastanute seas oli mittekäinutega võrreldes oluliselt rohkem neid, kes andsid nimetatud väidetele positiivseid hinnanguid (hinded 4 ja 5) ja oluliselt vähem neid, kes andsid neutraalseid (hinne 3) või negatiivseid hindeid. Samas ei erine Eestis käinute ja mittekäinute hinnangute järjestus eriti palju – need tegurid, millele Eestis käinud andsid kõrgemaid hindeid, said kõrgemad hinded ka mittekäinutelt. Ja vastupidi: mõlemad grupid andsid keskmisest nõrgemad hinded turismiinfrastruktuurile ja


transpordiühendustele. Märkida võiks ka seda, et kui Eestis mittekäinutest 13% arvab, et turismiatraktsioonide poolest on Balti riigid omavahel üsna sarnased, siis Eestis käinute seas on sellisel arvamusel kaks korda rohkem vastanuid – 26%. Vanusegruppide lõikes võib samuti välja tuua erinevused hinnangutes mõningatele teguritele. Mida vanem vanusegrupp, seda kõrgemad hinded andsid nad kolmele tegurile: huvitavad vaatamisväärsused looduses ja linnades ning turismiinfo kättesaadavus.

3%

16%

2%12%

1%7%

2%

14%

1%7%

29%

42%

21%

49%

21%

42%

20%

37%

19%

60%

62%

42%

69%

37%

69%

49%

73%

47%

75%

26%

3% 5%2%

5%2%

3%2%

2% 7%3% 3% 3% 2% 3%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

po

le k

äin

ud

käin

ud

Ees

tis

po

le k

äin

ud

käin

ud

Ees

tis

po

le k

äin

ud

käin

ud

Ees

tis

po

le k

äin

ud

käin

ud

Ees

tis

po

le k

äin

ud

käin

ud

Ees

tis

Eestis on huvitavaid vaatamisväärsusi ja tegevusi looduses

Eestis on huvitavaid vaatamisväärsusi ja tegevusi linnades

Eesti on turvaline sihtkoht

Eesti hinnatase on mõistlik

Eesti elanikud on turistide suhtes

sõbralikud

Kui hästi iseloomustavad antud väited Eestit? (% Hollandi elanikkonnast, lähtuvalt Eesti külastamise kogemusest). Skaala: 5- täiesti nõus, 1- pole üldse nõus.

1

2

3

4

5

5% 2%

15%

40%

7%

35%

7%

33%

13%26%

71%

49%

78%

56%

80%

63%

78%65%

10%7%

11%7%

9%5%

6% 9%3% 4% 3% 3%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

po

le k

äin

ud

käin

ud

Ees

tis

po

le k

äin

ud

käin

ud

Ees

tis

po

le k

äin

ud

käin

ud

Ees

tis

po

le k

äin

ud

käin

ud

Ees

tis

Turismiinfot Eesti kohta on kerge leida

Transpordiühendused Eestisse on head

Eesti turismiinfrastruktuur on hästi arenenud

Turismitatraktsioonide poolest on Balti riigid

omavahel üsna sarnased

Kui hästi iseloomustavad antud väited Eestit? (% Hollandi elanikkonnast, lähtuvalt Eesti külastamise kogemusest). Skaala: 5- täiesti nõus, 1- pole üldse nõus.

1

2

3

4

5


Vastustes lahtisele küsimusele domineeris märksõna „külm“ – seda nimetas spontaanselt Eestiga seostuvana koguni 39% vastanutest. Teine suurem grupp vastanuid – 27% – ei osanud Eestiga seoses midagi nimetada. Järgnevaid märksõnu nimetati juba oluliselt vähem. Loodust nimetas 8%, kultuuri 6%, ilusat maad 5%, Venemaad 6%, idablokki 5%. 4% leidis, et Eesti on kaugel, 4% seostas Eestiga vaesust, 3% nimetas seda tundmatuks ja 2,6% vastas spontaanselt, et see pole külastamiseks huvipakkuv. Eestis käinud vastanud nimetasid samuti esikohal külma (16%), kuigi kaugeltki mitte nii domineerivalt kui mittekäinud. Järgmistena nimetasid nad kultuuri ja ilusat maad (mõlemat 14%) ning linnu (12%).

pole käinud käinud kõik Külm 40% 16% 39% Ei oska öelda 28% 7% 27% Loodus 8% 7% 8% Kultuur 6% 14% 6% Venemaa (endine) 6% 2% 6% Ilus maa 5% 14% 5% Idablokk 5% 0% 5% Kaugel 4% 0% 4% Vaene riik/ vaesus 4% 0% 4% Tundmatu riik 3% 2% 2,8% Pole külastamiseks huvipakkuv 3% 0% 2,6% Tasane, lage maa 2% 2% 1,9% Riia/ Tallinn/ linnad 1% 12% 1,8% Väike riik 2% 2% 1,7% Euroopa Liidu liige / euro 1% 2% 1,5% Läti/ Leedu 2% 0% 1,5% Märg, palju vett 1% 7% 1,5% Rahulik 1% 5% 1,4% Mäed 1% 2% 1,1% Balti riik 1% 0% 1,0% Arenev riik 1% 5% 0,9%

Vanusegrupid: 18 - 24 25 - 34 35 - 44 45 - 54 55 - 64 65 - 74 kõik Külm 59% 45% 42% 31% 33% 24% 39% Ei oska öelda 17% 28% 28% 31% 27% 26% 27% Loodus 9% 8% 10% 7% 5% 7% 8% Kultuur 6% 3% 4% 6% 9% 10% 6% Venemaa (endine) 2% 7% 3% 6% 7% 11% 6% Ilus maa 3% 3% 4% 4% 9% 7% 5% Idablokk 5% 5% 6% 2% 4% 7% 5% Kaugel 2% 3% 2% 7% 3% 6% 4% Vaene riik/ vaesus 6% 8% 2% 4% 2% 3% 4% Tundmatu riik 6% 2% 1% 4% 2% 4% 3% Pole külastamiseks huvipakkuv 2% 2% 3% 3% 3% 2% 3% Tasane, lage maa 0% 2% 2% 3% 2% 2% 2% Riia/ Tallinn/ linnad 2% 1% 2% 2% 3% 1% 2% Väike riik 3% 2% 1% 1% 2% 2% 2% Euroopa Liidu liige / euro 1% 2% 0% 3% 2% 1% 2% Läti/ Leedu 0% 2% 1% 1% 3% 2% 2% Märg, palju vett 2% 0% 2% 2% 1% 3% 2% Rahulik 0% 1% 3% 1% 2% 0% 1% Mäed 2% 1% 2% 0% 1% 2% 1% Balti riik 2% 0% 1% 1% 1% 2% 1% Arenev riik 0% 1% 1% 0% 3% 1% 1%


Mida noorem vanusegrupp, seda tugevamalt domineeris nende vastustes märksõna „külm“. Samas keskealiste ja vanemate vanusegruppide seas oli enam-vähem võrdselt nii neid, kes nimetasid külma kui ka neid, kes ei osanud midagi nimetada. Vähem nimetatud märksõnade osas suuri erinevusi vanusegruppide vahel ei ilmnenud. Transpordiühendus Peale seda, kui KLM sulges 2009.a. kevadel Tallinna-Amsterdami lennuliini (lennud toimusid 14 korda nädalas), avas lennuühenduse uuesti Estonian Air, kuid tunduvalt väiksemas mahus (3 lendu nädalas). 2011.a. suvehooajal pakub Estonian Air Tallinnast Amsterdami 7 lendu nädalas. Lõunapoolsetest piirkondadest on võimalik tulla ka Ryanairi lennuga Düsseldorfist (3 korda nädalas). Andmete allikad:

• Hollandi elanike puhkusereiside uuring (Continu Vakantie Onderzoek) 2009 (CBS/ NBTC) • Eesti majutusettevõtete statistika 2003-2010 (Statistikaamet) • Eesti maine puhkusesihtkohana: Hollandi elanikkonna küsitlus, veebr. 2011 (EAS)

Koostanud: Piret Kallas, turismiuuringute koordinaator Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus

Documents

Hollandi turisminõudluse ülevaade (uuendatud …static1.visitestonia.com/docs/71407_holland2010.pdfHollandi turisminõudluse ülevaade (uuendatud märtsis 2011) 5 15 944 1 936 1