Eesti keskkonnaseisundi indikaatorite süsteemi ajalugu – saamislugu, olevik ja tulevik

Eesti keskkonnaseisundi indikaatorite süsteemi ajalugu – saamislugu, olevik

ja tulevik

Kait Antso

KTK seireosakond

•Mis on indikaator?–Õigekeelsussõnaraamat, 2006: Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks.

•Keskkonnaindikaator võiks seega näidata, kas mingi keskkonnaga seonduv nähtus on olemas ja võimaldada seda nähtust mõõta.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012 Ettekande autor: Kait Antso

•Mõistet indikaator kasutatakse väga erinevates teadusharudes ja seeläbi on ka selle tähendus kohati mõnevõrra erinev (nt lakmuspaber kui indikaator). Seetõttu tekitab termin keskkonnaindikaator sageli küsimusi.•Indikaatori eesmärk on mõnevõrra lihtsustada informatsiooni, mis peegeldab keerulist nähtust. Selles mõttes on indikaator võrreldav mudeliga – põhinedes reaalsetel andmetel on tegemist siiski tegelikkuse lihtsustatud väljundiga.


Kuidas defineerida keskkonnaindikaatorit?

•Keskkonnaindikaator – näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaal-majanduslikud jt tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul.


Keskkonnaindikaatorite vajadus tuleneb:

• suurest huvist keskkonnaseisundi info järele• sageli on olemasolev keskkonnaandmestik üsna

laialipaisatud ning raskesti hoomatav ja võrreldav• keskkonnaindikaatorid võimaldavad

keskkonnseisundist anda lihtsustatud ülevaadet• keskkonnaindikaatorid võimaldavad hinnata

keskkonnapoliitika eesmärkide realiseerumise tulemuslikkust


Et täita vajadustest tulenevaid eesmärke, peavad keskkonnaindikaatorid olema:

• teaduslikult põhjendatud• kajastama põhjuslikke seoseid• esinduslikud, hõlmama keskkonda ja seda

mõjutavaid tegureid terviklikult• pakkuma üheselt mõistetava väljundi, võimaldades

jälgida trende


•Eesti keskkonnaseisundi indikaatorite ajalugu ulatub aastasse 1998, kui Euroopa Liidu Phare keskkonnaalase andmekasutuse -ja ohjamise projekti (ingl k. DADAM: Data management within Environmental Monitoring Programme) käigus töötati välja esimene Eesti keskkonnaindikaatorite süsteem.

•Väljatöötatud indikaatorite süsteem põhines DPSIR indikaatorite raamistikul.


DPSIR raamistik koosneb viit tüüpi näitajatest:• Vallapäästvad jõud (Driving forces) – enamasti

mõeldakse nende all antropogeenseid tegureid, mis kirjeldavad sotsiaalseid, demograafilisi, majanduslike jm arenguid. Nt rahvaarv.

• Survenäitajad (Pressure) – kajastavad inimese tegevuse tagajärjel keskkonnale avaldatavat survet – nt saasteainete emissioone, loodusvarade kasutamist jne.


• Seisundinäitajad (State) – iseloomustavad kvantitatiivset või kvalitatiivset keskkonnaseisundit – nt õhukvaliteeti, metsamaa pindala, liikide arvukust jne.

• Mõjunäitajad (Impact) – näitavad keskkonnaseisundist tulenevat mõju nii ökosüsteemidele kui inimestele – nt halvast õhukvaliteedist tingitud haigestumised. Vaadeldes näitajaid DPSIR raamistikust eraldi, võib olla üsna keeruline neid seisundinäitajatest eristada.


•Meetme- või toimenäitajad (Response) – on seotud eelkõige poliitiliste otsustega, kajastades keskkonnaseisundi parandamiseks ette võetud meetmeid – nt saastetasumäärad, kaitsealuste alade pindala jne.

DPSIR raamistiku töötas välja Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA). See on laiendatud versioon OECD poolt väljatöötatud PSR-raamistikust (1993), mis koosneb surve-, seisundi- ja meetmenäitajatest.



DPSIR raamistiku näitajate omavaheline seostumine.

Eesti keskkonnaindikaatorite väljatöötamise eesmärk oli luua keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteem, mis oleks aluseks keskkonnaseisundi ülevaadete koostamisel. Lähtudes rahvusvaheliselt väljatöötatud metoodikast, pidi väljatöötatud keskkonnaindikaatorite süsteem võimaldama võrdlust ka rahvusvaheliselt.


•1998. aastal DADAM projekti käigus väljavalitud indikaatorid jagunesid 13 keskkonnateema vahel, mis koosnesid nelja tüüpi näitajatest: survenäitajad, seisundinäitajad, mõjunäitajad ja meetmenäitajad.•Keskkonnateemad, millele keskenduti, olid järgmised (1):

–Kliimamuutus

–Osoonikihi õhenemine

–Hapestumine

–Eutrofeerumine


•Keskkonnateemad, millele keskenduti, olid järgmised (2):

–Toksiline saastatus–Loodusmaastikud–Elurikkus–Veevaru–Metsavaru–Kalavaru–Turbavaru



Teema Survenäitajad Seisundinäitajad Mõjunäitajad Toimenäitajad

Kliimamuutus

süsinikdioksiidi koguheide

süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris

Tallinna aastakeskmine õhutemperatuur

primaarenergia ressurss

kloorfluorsüsinike koguheitmed

Tallinna talvine keskmine õhutemperatuur

taastuvad energiaressursid

metaani koguheide jäämineku algus

tööstuse energiatarve

kasvuhooneefekti potentsiaal

sademete aastakeskmine Eestis

elamumajanduse energiatarve


Teema Survenäitajad Seisundinäitajad Mõjunäitajad Toimenäitajad

Metsavaru

koguraie pindala metsamaa pindala

metsas elavate ohustatud liikide arvukus

taasmetsas-tatud alad

lõppraie pindalapuistute üldtagavara

kaitsealuste metsade pindala

raiete osatähtsus puistute üldtagavaras

küpsete metsade pindala

Koostati ka indikaatorite andmebaas ning veebileht:


2006. aastal loodi Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses (praegune Keskkonnateabe Keskus) asutusesisene töögrupp, mis asus keskkonnaindikaatoreid üle vaatama ja uuendama. Juba DADAM projekti raames rõhutati vajadust indikaatoreid perioodiliselt üle vaadata. Aja jooksul muutub nii keskkonnaseisund kui seda mõjutavad tegurid – seeläbi kaotavad osad indikaatorid aktuaalsuses, samas võib tekkida vajadus täiesti uut tüüpi indikaatorite järele.



Koostati ka uus veebileht:

Hiljem integreeriti valik näitajaid Keskkonnateabe Keskuse veebilehe sisu hulka:


Hiljem integreeriti valik näitajaid Keskkonnateabe Keskuse veebilehe sisu hulka:


•2006. aasta keskkonnaindikaatorite ümberkorralduse käigus jäeti alles vaid näitajad, mis olid asjakohased muutunud keskkonnakaitse ja-korraldusega seotud seadusandluse ja keskkonnaeesmärke seadvate strateegiliste dokumentide valguses ja mille kohta olid vahepealsete aastate andmed järjepidevalt olemas, samuti lisati süsteemi mõningaid uusi näitajaid.

•Samas mitme süsteemist välja jäetud näitaja puhul oli probleemiks mitte eelkõige nende vähene aktuaalsus, vaid andmete vähene kättesaadavus.


•Puudulikest andmevoogudest tingitud muudatused keskkonnaindikaatorite süsteemis lõhkusid selle terviklikkuse. Üksikud eraldi näitajad ei moodusta sellises süsteemis enam keskkonnaprobleeme või –valdkondi iseloomustavaid terviklikke indikaatoreid.•See on tinginud vajaduse keskkonnaindikaatorite süsteem taas üle vaadata: 2012. aastal esitas Keskkonnateabe Keskus KIK-ile toetuse taotlemiseks projekti „Mis toimub Eesti keskkonnas – Eesti keskkonnaindikaatorite süsteemi väljatöötamine, tutvustamine ja rakendamine”.


•Projekti eesmärk on keskkonnaindikaatorid uuendada, nii et keskkonnaindikaatorid võimaldaksid anda Eesti keskkonnaprobleemidest ja keskkonnaseisundist ning selle muutumisest teaduslikult põhjendatud, tervikliku ja kergestihaaratava ülevaate. •Projekti käigus vaadatakse üle olemasolevad indikaatorid ning töötatakse välja uued indikaatorid vastavalt puudujääkidele senises süsteemis ning seatud strateegilistele eesmärkidele.


•Partnerasutustena on kaasatud: Tallinna Ülikooli ökoloogia instituut, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituut ja Säästva Eesti Instituut. Partnerasutuste ring vajab veel täiendamist.•Esialgses tööversioonis võeti uuendatavate keskkonnaindikaatorite raamistiku väljatöötamise aluseks Euroopa Liidu Keskkonnategevuskava valdkonnad, mis on võetud aluseks ka Eesti Keskkonnastrateegia koostamisel.


Nendeks on:• Kliimamuutuste leevendamine ja õhukvaliteet (sh

osoonikihi õhenemine)

• Maastikud ja bioloogiline mitmekesisus

• Loodusvarad (sh vesi, mets, maavarad, kalastik, ulukid, muld/pinnas) ja jäätmed

• Inimese tervis ja elukvaliteet

Samas on neid soovitatud juba mõnevõrra korrigeerida – hiljuti toimus esimene koosolek partnerasutustega – ja küllap korrigeeritakse veelgi.


Esialgsed keskkonnaindikaatoritele seatavad tingimused on järgmised (1):

•näitajad peavad olema mõõdetavad, korratavad (järjepidevad), aja- ja ruumikohased (võimaldama üldistust Eesti tasemel);

•metoodiliselt läbimõeldud (teaduslikult põhjendatud), üheselt mõistetavad;


Esialgsed keskkonnaindikaatoritele seatavad tingimused on järgmised (2):•lähtuma kättesaadavatest andmetest (va juhul, kui asjakohaste andmete kogumine on reaalselt teostatav ja vajalik, kuid hetkel neid andmeid ei koguta);

•vastama Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnapoliitika suundumustele ning eesmärkidele, võimaldades jälgida trende ning hinnata seatud eesmärkide täitmist.


Väljatöötatavad indikaatorid peaks vastama järgmistele küsimustele:

• Mis toimub, milline on seisund?

• Miks toimub?

• Mis mõjud sellega kaasnevad?

• Millised meetmed on kasutusele võetud?

• Kas sellest on kasu?

Need on üsna sarnased DPSIR indikaatorite süsteemile, samas pole DPSIR indikaatorite korrastamisel võetud ainuvõimalikuks lähenemisviisiks.


Keskkonnaindikaatorid ja seire

Eesti riikliku keskkonnaseire andmed on oma iseloomult eelkõige seisundiandmed. Praegused keskkonnaindikaatorid sisaldavad näitajaid, mille andmed pärinevad meteoroloogilisest seirest, välisõhu seirest, siseveekogude seirest, mereseirest, elurikkuse seirest ja metsaseirest


Seisundiandmed on väga olulised, kuid et keskkonnaindikaator peab näitama seoseid keskkonnaseisundi ja keskkonda mõjutavate tegurite vahel, siis lisaks keskkonnaseisundi andmetele on vaja veel terve hulk muid andmeid, mida kogutakse teistele alustel, sageli ka hoopis teistes asutustes ja teistes haldusalades. See eeldab andmehalduse täpset korrastamist, et tagada keskkonnaindikaatorite järjepidevus.


Documents

Eesti keskkonnaseisundi indikaatorite süsteemi ajalugu – saamislugu, olevik ja tulevik