Eesti kool ja väärtusedEesti kool ja väärtused

Margit SutropMargit Sutrop

Tartu Ülikooli eetikakeskusTartu Ülikooli eetikakeskus

Rocca-al-Mare, 9. novembril Rocca-al-Mare, 9. novembril 20072007

KavaKava

• Hariduse eetiline loomusHariduse eetiline loomus

• Hariduse eesmärgidHariduse eesmärgid

• Väärtuskasvatus koolisVäärtuskasvatus koolis

• Eesti kooli ees seisvad väljakutsedEesti kooli ees seisvad väljakutsed

Hariduse eetiline loomusHariduse eetiline loomus

• Haridus (saksa k. Haridus (saksa k. BildungBildung) tähendab ) tähendab mitte ainult teadmiste andmist vaid mitte ainult teadmiste andmist vaid ka inimese kasvatamist, kujundamist.ka inimese kasvatamist, kujundamist.

• Wilhelm von HumboldtWilhelm von Humboldt: haritud : haritud inimene püüab mõista ümbritsevat ja inimene püüab mõista ümbritsevat ja luua ühenduse maailmagaluua ühenduse maailmaga

• Haridus annab orientiirid ja on Haridus annab orientiirid ja on seetõttu sügavalt eetiline.seetõttu sügavalt eetiline.

Eesti koolitraditsioonidEesti koolitraditsioonid

• Peegeldavad eesti rahva ajalugu, Peegeldavad eesti rahva ajalugu, võitlust võõrvallutajate vastu ja ja võitlust võõrvallutajate vastu ja ja eneseotsinguid Euroopa kultuuriruumis.eneseotsinguid Euroopa kultuuriruumis.

• Toomkoolid, kloostrikoolid, linnakoolid, Toomkoolid, kloostrikoolid, linnakoolid, erakoolid, kirikukoolid, rahvakoolid, erakoolid, kirikukoolid, rahvakoolid, kihelkonnakoolid, gümnaasiumid, kihelkonnakoolid, gümnaasiumid, ülikoolid.ülikoolid.

• Forselius 1686Forselius 1686

• Õpetaja kui “maa sool”Õpetaja kui “maa sool”

Õpetaja kui haritlaneÕpetaja kui haritlane

• Õpetaja kui kasvataja ülesanne on Õpetaja kui kasvataja ülesanne on toetada õpilaste eneseotsinguid ja toetada õpilaste eneseotsinguid ja moraalse selgroo kasvatamist. moraalse selgroo kasvatamist.

• Selleks, et täita oma missiooni, peab Selleks, et täita oma missiooni, peab õpetaja ise tundma end haritlasena, õpetaja ise tundma end haritlasena, mitte palgatöölise, käsutäitja või veel mitte palgatöölise, käsutäitja või veel halvem – orjana.halvem – orjana.

• Õpetaja peab tundma end vabana, Õpetaja peab tundma end vabana, tajudes samal ajal enda vastutust.tajudes samal ajal enda vastutust.

Peeter Põld “Kultura ja Peeter Põld “Kultura ja rahvahariduse korraldus” rahvahariduse korraldus” 19111911

““Haridus on kasvatuse läbi omandatud Haridus on kasvatuse läbi omandatud kultura. Mida sisuliselt hariduseks ja keda kultura. Mida sisuliselt hariduseks ja keda haritud inimeseks pidada, see oleneb meie haritud inimeseks pidada, see oleneb meie kultura väärtuste hindamisest. /.../ Kultura kultura väärtuste hindamisest. /.../ Kultura edasikestmise seisukohalt tuleb hariduse edasikestmise seisukohalt tuleb hariduse paleust üles seades väärtusi otsida, mis paleust üles seades väärtusi otsida, mis vähem aegade ja olude muutumisest vähem aegade ja olude muutumisest olenevad, selle vastu aga oludele ise kuju olenevad, selle vastu aga oludele ise kuju suudavad anda ja uusi väärtusi luua.”suudavad anda ja uusi väärtusi luua.”

Hariduse sisu sõltub Hariduse sisu sõltub väärtustestväärtustest

• Hariduse olemus on sügavalt eetiline, Hariduse olemus on sügavalt eetiline, kuna toetub arusaamale sellest, kes kuna toetub arusaamale sellest, kes on inimene ja kuidas peaks elama. on inimene ja kuidas peaks elama.

• Bertrand Russell, “On education”: Bertrand Russell, “On education”:

See, millist haridust me tahame anda See, millist haridust me tahame anda oma lastele, sõltub sellest, milliseid oma lastele, sõltub sellest, milliseid iseloomuomadusi peame ideaalseks.iseloomuomadusi peame ideaalseks.

Neli võimalust mõista hariduse Neli võimalust mõista hariduse eesmärkeeesmärke• Inimese enesevalitsemise teooriaInimese enesevalitsemise teooria: Hariduse : Hariduse

eesmärk on suurendada inimese eesmärk on suurendada inimese vabadustvabadust, , valikuvõimalusi, autonoomiat.valikuvõimalusi, autonoomiat.

• Inimkapitali teooriaInimkapitali teooria: Hariduse eesmärk on : Hariduse eesmärk on majanduse majanduse õitseng. Inimkapitali õitseng. Inimkapitali väärtustamine: mida haritum tööjõud, seda väärtustamine: mida haritum tööjõud, seda suurem tootlikkus. suurem tootlikkus.

• Inimõitsengu teooriaInimõitsengu teooria: hariduse eesmärk on : hariduse eesmärk on tagada tagada inimese õitsenginimese õitseng (individuaalne (individuaalne hüve)hüve)

• Kodanikukasvatuse teooriaKodanikukasvatuse teooria: hariduse eesmärk : hariduse eesmärk on valmistada ette inimest on valmistada ette inimest ühiskonnasühiskonnas koos koos teistega elamiseks (tagada kõigi hüve)teistega elamiseks (tagada kõigi hüve)

Mis on väärtused?Mis on väärtused?

• Väärtused on soovide objektid ja nad Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist. juhivad meie toimimist.

• Väärtused on mingid seisundid või Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad tingimused, mida inimesed igatsevad ja hindavad või kardavad kaotada.ja hindavad või kardavad kaotada.

• Vaja kujutlusvõimet, et kujutada ette Vaja kujutlusvõimet, et kujutada ette praegusest erinevat situatsiooni. Mis praegusest erinevat situatsiooni. Mis oleks, kui kõik oleks teisiti.oleks, kui kõik oleks teisiti.

Positiivsed ja negatiivsed Positiivsed ja negatiivsed väärtusedväärtused

• Positiivsed väärtused Positiivsed väärtused on need asjad, on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus, lugupidamine)turvalisus, lugupidamine)

• Negatiivsed väärtused Negatiivsed väärtused on need asjad, on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus, alandus, häbi)vaesus, alandus, häbi)

• Väärtused võivad olla konfliktis. Väärtused võivad olla konfliktis. Tuleb teha valik.Tuleb teha valik.

Soome kooli aluseks olevad Soome kooli aluseks olevad väärtused (Jaana Vasama)väärtused (Jaana Vasama)

• KoduKodu

• UsundUsund

• Isamaa Isamaa

Õppekava põhineb Soome kultuuril. Õppekava põhineb Soome kultuuril. Õppekava edastab järgmisi väärtusi: Õppekava edastab järgmisi väärtusi: ausus, töökus, patriotism, inimõigused, ausus, töökus, patriotism, inimõigused, demokraatia, multikultuursuse demokraatia, multikultuursuse aktsepteerimine, looduse austamine, aktsepteerimine, looduse austamine, keskkonna säilitaminekeskkonna säilitamine

Eestis on kehtiva õppekava järgi Eestis on kehtiva õppekava järgi eesmärgiks isiksuse kujunemine, eesmärgiks isiksuse kujunemine, kes…kes…

• Suhtub heasoovlikult kaasinimestesse,Suhtub heasoovlikult kaasinimestesse,• Toetab ühiskonna demokraatlikku arengut,Toetab ühiskonna demokraatlikku arengut,• Austab ja järgib seadusi, on teadlik oma Austab ja järgib seadusi, on teadlik oma

kodanikukohustustest ja –vastutusestkodanikukohustustest ja –vastutusest• Tunneb ja austab oma rahva kultuuriTunneb ja austab oma rahva kultuuri• Hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning Hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning

loodusressursse säästesloodusressursse säästes• Juhindub oma valikutes ja tegudes eetika Juhindub oma valikutes ja tegudes eetika

alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutushoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus

• Mõistab töö vajalikkustMõistab töö vajalikkust

Demokraatliku ühiskonna Demokraatliku ühiskonna väärtuste kaitse koolisväärtuste kaitse koolis

• Ausus ja töökusAusus ja töökus

• Inimväärikus (austus inimese vastu)Inimväärikus (austus inimese vastu)

• Autonoomia (vabadus, õigus olla erinev)Autonoomia (vabadus, õigus olla erinev)

• Tolerantsus (inimeste erinevuse tunnistamine)Tolerantsus (inimeste erinevuse tunnistamine)

• Õiglus (võrdsete võimaluste loomine)Õiglus (võrdsete võimaluste loomine)

• Solidaarsus (võrdne tähelepanu vajadustele)Solidaarsus (võrdne tähelepanu vajadustele)

• Hoolivus (teise märkamine, nõrgemate aitamine)Hoolivus (teise märkamine, nõrgemate aitamine)

• Vastutus (kaasarääkimine , kodanikuks olemine) Vastutus (kaasarääkimine , kodanikuks olemine)

Mis on lahti eestlaste Mis on lahti eestlaste väärtustega?väärtustega?

• Lõhe selle vahel, mida peetakse heaks Lõhe selle vahel, mida peetakse heaks ja millest tegelikult juhindutakseja millest tegelikult juhindutakse

• Individualistlikud väärtused Individualistlikud väärtused domineerivad kollektiivsete üledomineerivad kollektiivsete üle

• Valitseb egoism, puudub hoolivusValitseb egoism, puudub hoolivus

• Inimväärikuse mõistel pole sisuInimväärikuse mõistel pole sisu

• Ei tunnistata kõigi inimeste võrdsustEi tunnistata kõigi inimeste võrdsust

Kuidas neid väärtusi Kuidas neid väärtusi edendada?edendada?• Eraldi väärtusõpetuse tunnis (eetika, Eraldi väärtusõpetuse tunnis (eetika,

religiooniõpetus)?religiooniõpetus)?

• Läbivate teemadena/pädevustena? Läbivate teemadena/pädevustena?

(2006 EN aktsepteeritud 8 (2006 EN aktsepteeritud 8 võtmepädevust - teadmised, oskused, võtmepädevust - teadmised, oskused, hoiakud)hoiakud)

• Kõikides ainetes, klassivälises tegevuses Kõikides ainetes, klassivälises tegevuses kogu koolikultuuri kaudu – eeldab kogu koolikultuuri kaudu – eeldab teistsugust õpetajakoolitustteistsugust õpetajakoolitust

VäärtuskasvatusVäärtuskasvatus

• Keeldude ja käskude kaudu – Keeldude ja käskude kaudu – traditsiooniline väärtuskasvatustraditsiooniline väärtuskasvatus

• Arutluse kaudu – väärtuste selitamine Arutluse kaudu – väärtuste selitamine (value clarification)(value clarification)

• Tegevuse kaudu (J. Dewey Tegevuse kaudu (J. Dewey demokraatia õppimine)demokraatia õppimine)

• Iseloomukasvatuse kaudu - Iseloomukasvatuse kaudu - vooruseetikavooruseetika

Eesti kooli ees seisvad Eesti kooli ees seisvad väljakutsedväljakutsed• Mõtestada hariduse sisu, jõuda selgusele Mõtestada hariduse sisu, jõuda selgusele

hariduse eesmärkides.hariduse eesmärkides.• Liikuda tuupimiskoolilt probleemide Liikuda tuupimiskoolilt probleemide

põhisele õpetamisele. põhisele õpetamisele. • Demokraatlike väärtuste ausse tõstmine Demokraatlike väärtuste ausse tõstmine

hariduses. Eesmärgiks vägivallavaba kool, hariduses. Eesmärgiks vägivallavaba kool, vastastikuse austuse kasvatamine. vastastikuse austuse kasvatamine. Aususe, töökuse, hoolivuse. Võrdsete Aususe, töökuse, hoolivuse. Võrdsete haridusvõimaluste tagamine kõigile. Iga haridusvõimaluste tagamine kõigile. Iga õpilase eripära arvestamine. õpilase eripära arvestamine.

• Läbimõeldud väärtuskasvatus koolis Läbimõeldud väärtuskasvatus koolis

Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!Palju jõudu kõigile, kes Palju jõudu kõigile, kes töötavad uue kooli heaks!töötavad uue kooli heaks!