Väärtused – valikud ja võimalused 21.sajandil

Milliseid väärtusi kannab Eesti riiklik õppekava

Viive-Riina RuusTLÜ emeriitprofessor

www.oppekava.eeÕppekava memorandum

Õppekava: ühenduslüli kultuuripärandi, ühiskonna

ja isiksuse soovitava arengu vahel Riiklik õppekava

1) ühiskonna perspektiivist: sotsiaalse regulatsiooni mehhanism, kooli

põhiseadus, kompass 2) kultuuri perspektiivist: järjepidevuse/arengu

mehhanism3) indiviidi/õpilase perspektiivist: isiksuse

suunatuli ja ehitusmaterjal

Õppekava süvastruktuurid ja lähtealus

Süvastruktuurid: käsitus inimese arengust

teadmuskäsitusÕppimiskäsitus

Lähtealus (inim)ökoloogiline:

inimese ja keskkonna vaheline transaktsioon (väljakutse -vastus-uus väljakutse - ...)

Inimökoloogia: inimene&keskkond

A. Inimese ja keskkonna vaheline transaktsioon ja koosareng:

oma vajadusi rahuldades muudab inimene keskkonda ja muutunud keskkond omakorda

inimest, käivitub arenguspiraal B. Humaniseerivad ja dehumaniseerivad

keskkonnad1) totalitaarsed ühiskonnad = totaalne

dehumaniseerimine, tehnoloogia kasutamine dehumaniseerimise instrumendina

2) kaasaegsed ühiskonnad ja osaline dehumaniseeri(u)mine

Kooli/hariduse uued väljakutsed

Ühiskonnast lähtuvad: innovatsioon

koostööelukorralduse teadmuspõhisus

rahvusvahelistumine/globaalne haare pluss:

muutunud majandus- ja julgeolekusitsuatsioonKoolielu puudustest lähtuvad:

õpilaste vähene kehaline ja psühholoogiline heaolu, koolikiusamine, tagasiminek

koolidemokraatias, usaldamatus, kooli kitsas väärtustespekter

Väärtused: kasvatuse/õppimise eesmärgid

41,3

51,9

53,7

57,8

60,2

63,0

64,4

65,0

73,4

81,5

34,5

39,2

32,3

37,9

32,8

34,5

32,7

32,0

30,2

27,3

26,3

24,5

19,9

15,6

15,5

22,2

16,2

16,0

13,7

13,5

10,1

9,7

9,7

9,2

10,5

7,1

3,0

51,3

45,8

45,5

45,3

24,2

0 % 2 0 % 4 0 % 6 0 % 8 0 % 1 0 0 %

ko o lirõ õ m

o ts iv va im , m õ tte e rks u s

ko rre ktn e vä lim u s

s a ll ivu s

õ p ila s te te rvis

a b iva lm id u s , h o o livu s

h e a d in im e s te va h e lis e d s u h te d

õ p ila s te tu rva lis u s -

la ia ld a s e d te a d m is e d , e ru d its io o n

d is ts ip liin

p ü ü e e n n a s t tä iu s ta d a

a u s u s

viis a ku s

õ p p e e d u ku s

tähtsaks või väga tähtsaks nii ja naa vähetähtsaks või üldse m itte tähtsaks

Soovitav inimesekuvand ja sotsiaalne režiim

Eesti režiimivalikud 1991: liberaalne: riskid antakse üle turu nähtamatule käelekonservatiivne:riskid kannab perekond sotsiaaldemokraatlik riskid kannab riik

Erinevad ühiskonnakorraldused kultiveerivad erinevat tüüpi isiksusi, erinevaid humanisme Allikas: Esping-Andersen, G. (1999). Social Foundations of Postindustrial Economies. Oxford University Press.

Humanism antropoloogilises tähenduses

Inimese universaalsed vajadused A. bioloogilised (toit, peavari, sex)

B. puhtinimlikud (mentaalsed) vajadused:kompetentsus

kuuluvusautonoomia (seos loovusega)

Allikas. Skinner, E. &Wellborn, J. G. (1997). Children's coping in the academic domain. - S.A. Wolchik & I,N. Sandler.

Handbook of chlidren's coping...

HUMANISM/DEHUMANISEERI(U)-MINE

HUMANISM dünaamiline tasakaal kõigi põhivajaduste

rahuldatuse suhtes

DEHUMANISEERIMINEA. totaalne B. osaline

de-intellektualiseeriminede-kollektiviseerimine/atomiseerimine

de-personaliseerimine

DEHUMANISEERUMINE

Inimene neoliberaalses sotsiaalses keskkonnas: kultiveeritakse Mr

Economicust ja individualismi kaalub kõike kasu seisukohaltloodab ainuüksi iseendaletasuta lõunasöök on ebamoraalnevõib olla suuremeelne, kui ta seda ise tahabneile, kes suudavad konkurentsis püsida, au ja kiitus! nõrgad lootku heategudele, parimad võidavad niikuinii

Oht kuuluvusele

Inimene sotsiaaldemokraatlikus keskkonnas: kultiveeritakse Homo socialdemocraticust &solidaarsust

mul läheb paremini, kui igaühel läheb paremini

mida rohkem me panustame üldisse heaolusse, seda parem iga indiviid arenguks ja eneseteostuseks

teha teistele head on enesestmõistetav käitumisviis,

Oht isiksuse autonoomiale

Inimene patriarhaalses sotsiaalse keskkonnas – kultiveeritakse homo

familiustpõlgab maailma, kus tuleb endale küünarnukkide abil teed rajada. omakasupüüdlikkus on ebamoraalne, inimese kohus on teenida oma peretisa õlul on stabiilsuse ja turvalisuse kindlustamine, isa tuleb austadaturujõudusid tuleb taltsutada tuleb suurendada inimeste ühtekuuluvust

Oht kompetentsusele ja isiksuse autonoomiale

IKT keskkond

Millist IKT keskkonda kultiveerime? Suhtluskeskkonnad: Rate, Orkut, Facebook jt. Mis seal toimub? Millised kogukonnad tekivad?

Kas ja kuidas see haakub koolieluga?

Õpilaste võimalikud vastused

Kohanemine: olukord on normaalne, elu ongi selline, minuga on kõik OK

Umbusaldus, agressiivsus, vandalismPõgenemine, endasse tõmbumine,

„siseemigratsioon“, enesesüüdistus ja -alandus

Künism, iroonia, kõige naljaks pööramine ( ~Shveijk)

Vastuhakk

J. HashekVahva sõduri Shvejki juhtumised

maailmasõja päevil

„... varastame, kamraadid, tüssame, vennad, kuid parata pole midagi, sest vastu voolu on raske

ujuda“ (Varustaja armees):

Eesti Päevalehe raamat, 2006

Kooli ja õpetaja asend

Mitme tule vahel signaalid ühiskonnast (Eesti ja maailm)

signaalid riiklikult õppekavalt kui õpetajatöö seadustatud alus

signaalid õpilastelt/lapsevanematelt

Koolijuhi/õpetaja inimlike vajaduste rahuldatus?

Mida teha? Humanistlike väärtuste KOOSLOOMINE koolis,

humaansed & demokraatlikud õppimis- ja õpetamispraktikad

Õpetajakutse deprofessionaliseerumine: business as usual, õpetaja kui inimhingede insener/tehnik

ja raamatupidaja Õpetajakutse taashumaniseerimine, õpetaja

kui elu-elukutse esindaja, loometöötaja (õpetaja pedagoogilise loomingu autorina) ja

kriitiline intellektuaal Kelle asi see on? Õpetajate endi, õpilaste

lapsevanemate, terve ühiskonna asi

Toimetulek (1)

28,2

15,3

29,1

24,6

21,7

26,4

47,2

63,0

44,5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kuuluvusvajadus

kompetentsus

autonoomia

tajub akadeemilist ebaõnnestumist ähvardusena, kasutabebakonstruktiivseid toimetulekustrateegiaidei oska öelda

tajub akadeemilist ebaõnnestumist väljakutsena, kasutab konstruktiivsed toimetulekustrateegiad

Toimetulek (4)

24,5

21,5

37,7

68,9

75,5

78,5

96,9

62,3

31,1

3,1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

alkohol

suitsetamine

narkootikumid

kohv

magusa söömine

Õpetaja õppetunnis kas mitte kunagi või vaid mõnedes tundides

66,7

47,4

46,5

33,3

52,6

53,5

0 % 2 0 % 4 0 % 6 0 % 8 0 % 1 0 0%

tu n n e b õ p e ta ja h u vi te m aõ p p im is e va s tu

võ im a ld a b ta l a va ld a d a o m aa rva m u s t

te e b p a lju õ p ila s tea b is ta m is e ks

Õpilase arvates tema koolis

32,5

33,7

60,6

67,5

66,3

39,4

0 % 2 0 % 4 0 % 6 0 % 8 0 % 1 0 0%

e i o le ü h tki õ p e ta ja t, ke d a võ ikstä ie liku lt u s a ld a d a

e n a m ik õ p e ta ja id e i ku u late g e liku lt s e d a , m id a ta l ö e ld a

o n

o n vä h e m a lt ü ks õ p e ta ja , ke ste d a e i s a ll i

Õpilase suhtumine kaasõpilasse

66,7

9,3

33,3

98,2

94,4

91,2

97,5

90,7

1,8

5,6

8,8

2,5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

ke d a g i n a rrin u d võ i k iu s a n u d

ke lle ltk i ra h a vä lja p re s s in u d ,p o m m in u d

ke d a g i ä h va rd a n u d , h irm u ta n u d

ke d a g i tu g e va lt lö ö n u d , p e ks n u d

m id a g i va ra s ta n u d

ke s e i p a ku m itte ku n a g i o m a a b i,ku i ke lle lg i o n a in e g a ra s ku s i

Väärtused: kasvatuse/õppimise eesmärgid

41,3

51,9

53,7

57,8

60,2

63,0

64,4

65,0

73,4

81,5

34,5

39,2

32,3

37,9

32,8

34,5

32,7

32,0

30,2

27,3

26,3

24,5

19,9

15,6

15,5

22,2

16,2

16,0

13,7

13,5

10,1

9,7

9,7

9,2

10,5

7,1

3,0

51,3

45,8

45,5

45,3

24,2

0 % 2 0 % 4 0 % 6 0 % 8 0 % 1 0 0 %

ko o lirõ õ m

o ts iv va im , m õ tte e rks u s

ko rre ktn e vä lim u s

s a ll ivu s

õ p ila s te te rvis

a b iva lm id u s , h o o livu s

h e a d in im e s te va h e lis e d s u h te d

õ p ila s te tu rva lis u s -

la ia ld a s e d te a d m is e d , e ru d its io o n

d is ts ip liin

p ü ü e e n n a s t tä iu s ta d a

a u s u s

viis a ku s

õ p p e e d u ku s

tähtsaks või väga tähtsaks nii ja naa vähetähtsaks või üldse m itte tähtsaks

Seosed ja sõltuvused1. Omavahel on tugevalt seotud (korrelatiivsed seosed ( (p <.0001)

akadeemiline edukus ja positiivsed toimetulekustrateegiad (r = .277) psühholoogiline heaolu ja pos toimetuleku- strateegiad (r= .422) kooliga seotud optimism ja pos toimetulekustrateegiad (r= .368)

2. Optimism ennustab suhteliselt hästi,

milline saab olema akadeemiline edukus (beta= .333), ennustusjõult on järgminekodu hoolivus (beta = .097) ja toimetulek (beta = .089).

Suurimad kriisikohad

Õpilaste krooniline väsimus ja ülejõukäiv õppekoormus

Kooli kitsalt fokuseeritud ja ähmane väärtussüsteem

Õpilaste vähene usaldus õpetajate suhtes

Õpilaste vastuolulised väärtushoiakud: tigedus, kuid samas abivalmidus