Küla mudel tehtud arenduskoolitusel 2005

Ettekanne Palade arenguseminaril,2007 Tõnu Otsason, Palade teabetuba

Kool ja kogukond

Viimasel aasstakümnel on tihti kõne all maakoolide

profiil, et muuta nad vastukajaliseks kogukondade

laiematele vajadustele.

Üks põhiteema selles on:

koolide kasutamine kogukonna arengu ressursina.

See diskussioon on pakkunud huvi maaharitlastele,

kogukonna arengu praktiseerijaile ja

maakogukondade/omavalitsuste liidritele.

Maakoolid ja kogukonna vajadused

Maakoolid on traditsiooniliselt etendanud keskset

rolli oma kogukondades.

Põhihariduse andmise kõrval on nad sageli toiminud

kogukonna kultuurikeskusena.

Kogukond ja kool

Paljud maakogukonnad on hetkel silmitsi elukvaliteedi allakäiguga majanduse mõõnaperioodi ja maailmaturu tingimustega seotult. Ettevõtteid on suletud ja paljud noored ja hea haridusega kodanikud on lahkunud linnadesse.

Täiendavalt on kulude alandamise vahendina sotsiaalteenuseid, kaasa arvatud koolid, regionaliseeritud või konsolideeritud. (väikseid koolimaju, mis ehitatud maakultuuri tarbeks, isegi müüakse)

Võimalusi jatkusuutlikuseks

Paljud maaregioonide eestkõnelejad usuvad et

taaselustumise ja kogukondade ellujäämise

paljutõotav suund peitub sidemete tihendamises ja

koostööpartnerluste loomises koolidega

Visioon muutusteks

Ent tugevate partnerluste ehitamine pole kerge.

See nõuab ühist visiooni kogukonna ehitamise tähtsusest

ja kooli rollist kogukonna ulatusega pikaajalise muutuse

toetamisel.

Hea praktika näiteid

Koolid ja kogukonnad on hakanud mitmeis paigus

koos töötama, et läbi viia õppetööd õpilastega, järgides

nii hariduslikke kui ka kogukonna arengulisi eesmärke

Kolm tihedalt seotud varianti

Uurijad toovad esile kolm selget, omavahel seotud võimalust,

mis võivad luua tugevaid suhteid koolide ja kogukondade vahel.

Need variandid aitavad õpilastel ja kogukonna liikmetel ületada

traditsioonilisi piire, mis kogukondi ja koole seni on lahus hoidnud.

Kool kui kogukonna keskus

Esimene lahendus käsitab kooli kui kogukonna keskust. Kool saab elukestva õppe ressursiks ja laiaulatuslike teenuste levitamisvahendiks

Kool, oma ehitiste, tehnoloogiate ja hea haridusega õpetajaskonnaga saab luua ja läbi viia ulatuslikke hariduslikke ja ümberõppe võimalusi terve kogukonna jaoks.

On võimalik võrgustada koole ja kogukondi ja aidata neil

kasutada ressursse ühiselt ning jääda ellu.

Tihe side õppekava kaudu

Teine lähenemisviis liidab kogukonda kooliga õppekava läbi, rakendades selles kogukonna uuringut .

Õpilased genereerivad informatsiooni kogukonna arenguks, läbi viies vajaduste hindamist, uurides ja monitoorides keskkonna ja maakasutuse mudeleid ja dokumenteerides koha ajalugu intervjuude ja foto-esseede abil.

Kui õpilased uurivad oma kogukonda ja on otseselt osalevad kohalike elanike tegevustes, kalduvad nad väärtustama oma kogukonda kõrgemini.

Underi mälestuskivi panek Süllaotsal Hagaste külas, tema isakodus (Palade kooli ja külaseltsi ühisprojekt, M.Underi 120 sünniaastapäeva seminar)

Koostöölahendusi Paladelt

Underi kevadpäevad koos kooli ja Underi-Tuglase muuseumiga 2005

Mälestuskivi juurde minek Underi näituselt ja kontserdilt Värsso

kabelis. Kuulati Urmas Sisaski helindatud Underi ballaade

Kohtumine Kaarina kooliga Soomest 2001 küla seltsimajas

Palade kool ja Sakla külaselts kultuuripargis Elmar Vragerit austamas25 mail 2006

Kohateadlik õppekava

Haarab õpilasi õppima teadmisi oma kogukonna kohta läbi

otseste kohtumiste tema ajalooga.

Õpilased õpivad intervjueerima vanemaid elanikke ja kokku

seadma lugusid mis aitavad alal hoida kogukondade ajaloolisi

kontekste tulevastele põlvkondadele.

Kolmas lähenemisviis, koolile põhinev ettevõte

... rõhutab kooli, kui ettevõtluse võimete arendajat.

Õpilased selgitavad võimalikke teenuste vajadusi ümbritsevais kogukondades, asutavad ettevõtteid nende vajaduste suunal.

Maakoolide õppekava programmi REAL (Maa ettevõtlus läbi tegevusõppe).on asutanud ettevõtlusi, nagu: kingade parandus, delikatesside valmistamine ja päevahoiu keskus.

REAL on laiaulatuslik programm, mis viib läbi õppekava

koolitust ja toetavat võrgustikku.

Võidud ja kasud

Koolid ja kogukonnad saavad töötada koos vastastikuseks kasuks. Kooli-kogukonna partnerlustest tulenevad pikaajalised võidud soodustavad noorte kujunemist juhiks, nende arengut, taasuuenevat kodanikuvastutust ja taaselustuvat kogukonnatunnet.

Partnerlus

Kogukonna arendamise parnerlus saab kujuneda kohaliku

uuenemise ja kasvu tugevdamiseks , tuues kooskasutusse

koolipiirkonna ressurssid nagu õpilased, õpetajad,

ehitised ja seadmed. Õpilaste osalemine võimaldab

noortel töötada täiskasvanutega kõrvuti ja arendada võimeid

ning kompetentse mis on vajalikud elus edukaks osalemiseks

Koha tähtsus Kodukohal on maainimeste uskumustes ja väärtustes tähtsust.

Inimesed, kes valivad elu väikses maakogukonnas hindavad

koha omadusi.

Väärtusteks peetakse keskkonda, inimesi, isolatsiooni,

võimalust olla iseseisev, väikest mõõtkava, looduslikku rahu.

Mis oleks ka põhjus, koht ja see, mida antud koht hakkab

tähendama, loovad viljaka pinna ühise eesmärgi ja

solidaarsuse tekkeks.

Mudeli rakendamine

Mudeli sisu: visiooni ja konsensuse rajamine

kogukonna ühendamine koostegevuseks

kogukonna ja kooli valmiduse väljaselgitamine

kogukonna koordinaatori valik

koolitamine ja kohtumised kogukonna liikmetega

koostööstruktuuri loomine

kogukonna ja kooli jõustamine kohaliku arengu

probleemides

Andmed

Kontekstid

Varjatud teadmine

Tegevus

Teadmine

Sotsialiseerimine= tegevus

ühiskonnaliikmena

Teadmise muundamine

Printsiibid

Protseduurid

Kontseptid

TarkusInternaliseerimine=sotsiaalsete väärtuste omaksvõtt

Eksternaliseerimine=/ osavõtlikkus/

Selge teadmineKombinatsioonid

Andmete kujunemine tarkuseks kontekstides ja kombinatsioonides

Hea kool on kolmnurk, mille tippudeks on õpilane, õpetaja ja lapsevanem, sees aga koostöö ja hoolivus

KoostööHoolivus

Õpilane

Õpetaja Lapsevanem

Hea kooli mudel Lääne Virumaa Hariduspäevalt

Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis Jaan Undusk Ilmunud Sirp, 21 september 2007 edastab Balti-saksa filosoofi krahv Hermann Keyserling (1880–1946)mõtet:

“ Kultuur kui tervik saab tekkida ainult vaimse algatuse ja teatava loodusliku keskkonna ühismõjul, on oma loomult niisiis alati mingit tüüpi p a i g a t e a d v u sp a i g a t e a d v u s.”

Siia kuuluvad loodus, inimene, inimese ettevõtmised , s.o. kohalik praktika ja mõttemaailm

Reg_minister p6hikoolistÕpetajate Lehes 28 09 2007VALLO REIMAA, regionaalminister:

„Minu suurim mure on maakooli saatus – kuidas leida talle selles haridusruumis koht ?

Ja siin terendab mõttetalgulistele ning ka

lapsevanematele pikapäevakool ehk põhikool,

mis on ühtlasi huvikool, kohalik kultuurikeskus.

/ Järvamaa mõttetalgud /

Palade õpikoostöö partnerluse projekt:

2008- 2009Võimalik sisu: õpitegevused- - sotsiaalsete võimete suurendamine - kultuurikontaktid,- sündmused - keeleõpe - ICT võimekus