EESTI KULTUURKAPITAL Majandusaasta aruanne 2009 · 2015. 2. 9. · Eesti Kultuurkapital 2009. a majandusaasta aruanne 2 Juhataja allkiri_____ Nimi Eesti Kultuurkapital Riigi- ja kohaliku

1 Juhataja allkiri_________________

EESTI KULTUURKAPITAL

Majandusaasta aruanne 2009

Eesti Kultuurkapital 2009. a majandusaasta aruanne

Juhataja allkiri_________________ 2

Nimi Eesti Kultuurkapital

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse riiklik registri number

74001328

Aadress

Suur-Karja 23, 10148 Tallinn

Telefon

6 999 150

Faks

6 999 166

E-post

[email protected]

Kodulehekülje interneti aadress

www.kulka.ee

Majandusaasta algus

01. jaanuar 2009

Majandusaasta lõpp

31. detsember 2009



Sisukord Tegevusaruanne .............................................................................................................................................. 3 Raamatupidamise aastaaruanne .................................................................................................................. 14 Juhataja deklaratsioon .................................................................................................................................. 14 Bilanss ............................................................................................................................................................ 15 Tulude-kulude aruanne ................................................................................................................................ 16 Rahavoogude aruanne.................................................................................................................................. 17 Netovara muutuste aruanne ........................................................................................................................ 18 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise arvestusmeetodid ja hindamise alused .............. 19 Lisa 2. Raha ................................................................................................................................................... 22 Lisa 3. Lühiajalised finantsinvesteeringud ................................................................................................. 23 Lisa 4. Viitlaekumised ja ettemaksed ......................................................................................................... 24 Lisa 5. Maksuvõlad ja maksude ettemaksed ............................................................................................. 24 Lisa 6. Müügiootel põhivarad ..................................................................................................................... 25 Lisa 7. Kinnisvarainvesteeringud ............................................................................................................... 25 Lisa 8. Põhivara............................................................................................................................................. 26 Lisa 9. Rendivarad ........................................................................................................................................ 28 Lisa 10. Viitvõlad, ettemakstud tulevaste perioodide tulud ja muud pikaajalised kohustused .......... 28 Lisa 11. Lühiajalised eraldised stipendiumide ja toetuste maksmiseks ................................................. 29 Lisa 12. Tulud riigieelarvest ........................................................................................................................ 29 Lisa 13. Sihtannetused ................................................................................................................................. 30 Lisa 14. Tulud ja kulud vara investeerimisest ........................................................................................... 30 Lisa 15. Stipendiumide ja toetuste kulud .................................................................................................. 31 Lisa 16. Kultuuriobjektide sihtfinantseerimine ........................................................................................ 32 Lisa 17. Tulud ja kulud kinnisvara haldamisest ........................................................................................ 33 Lisa 18. Administratiivkulud ....................................................................................................................... 34 Lisa 19. Muud nõuded ................................................................................................................................. 34 Lisa 20. Tingimuslikud kohustused ........................................................................................................... 35 Lisa 21. Tehingud seotud osapooltega ...................................................................................................... 35 Juhataja ja nõukogu liikmete allkirjad majandusaasta aruandele ............................................................ 36



Tegevusaruanne Sissejuhatus Eesti Kultuurkapital (edaspidi Kultuurkapital) on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Kultuurkapitali stipendiumid üksikisikutele võrdsustatakse riiklike stipendiumidega. Eesti Kultuurkapital toetab Eesti Kultuurkapitali seaduses (edaspidi EKS) nimetatud kultuurivaldkondi alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning hasartmängumaksust laekuvatest tuludest, põhikapitalilt teenitavast tulust, Kultuurkapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest, muust majandustegevusest tulenevast tulust ja muudest laekumistest. . Eesti Kultuurkapital 1. Kultuuriehitiste sihtfinantseerimine Hasartmängumaksust Kultuurkapitalile kultuuriehitiste sihtotstarbeliseks finantseerimiseks laekuvatest summadest arvestab Rahandusministeerium alates 2006 aastast vastavalt hasartmängumaksu laekumisele 75% riigi poolt Kunstimuuseumi Ehituse SA-le eraldatud laenu katteks. Kultuurkapitali eralduste ja riigi poolt eraldatud laenu alusel valmis Kunstimuuseumi uus hoone (KUMU) 2006 aastal. Alates 01.04.2002 laekub Eesti Kultuurkapitalile Hasartmängumaksu seaduse alusel 46% hasartmängumaksust, millest omakorda 63% kuulub sihtotstarbeliselt jaotamiseks kultuuriehitiste finantseerimiseks ning 37% kuulub stipendiumide jagamiseks ja administratiivkuludeks. 2004 aasta juulikuust jõustus Hasartmängumaksu seaduse muudatus, mille alusel kultuuriehitistele eraldatud summast 75 protsenti eraldatakse Riigikogu 1996. aasta 5. novembri otsuse «Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta» (RT I 1996, 78, 1384) alusel ehitatava Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamise rahastamiseks. Alates 2008 aasta lõpust ja ka 2009 aastal vähenesid oluliselt hasartmängumaksu laekumised Riigieelarvesse, mistõttu ka laekumised Kultuurkapitalile vähenesid pea 60%. Kuna maksulaekumisest oli Kultuurkapitalile tekkinud varasematest perioodidest reserv Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehituse rahastamiseks mõeldud vahendite arvel, siis see võimaldas 2009 aastal eraldada ERM-le suurema summa, kui seda olid tegelikud laekumised. 2009 aastal sihtotstarbeliselt kultuuriehitistele laekunud hasartmängumaksust eraldati Eesti Rahva Muuseumile uue hoone ehituse ettevalmistuskulude katteks kolmkümmend neli koma viis (34,5) miljonit krooni. Alljärgnevalt ülevaade Kultuurkapitali vara moodustumisest ja jaotamisest 2009. aastal.



Vara moodustumine ja jaotamine 2009. aastal.

Alkoholi- ja tubakaaktsiisi maksust 3,5 % (EKS § 4 lg 1p 1)

Hasartmängu- maksust 46 % (EKS § 4 lg 1 p 2)

Vara paigutustest saadav tulu

(EKS § 4 lg 1 p 4)

Tulu muust majandus-tegevusest

(EKS §4 lg1 p 5)

Annetused pärandused

(EKS § 4 lg 1 p 3)

Tulud

Tulu eraldamise I järjekoht (seaduse alusel): Kultuuriehitiste (EKM ja ERM) ehituseks eraldatakse laekunud hasartmängumaksust 63 % (EKS § 4¹ lg 3), sh kultuuriehitistele laekunud summast 75 % eraldatakse EKM-i uue hoone ehitamise rahastamiseks

Tulu eraldamise II järjekoht (nõukogu otsuse

alusel): Täiendatakse põhikapitali (EKS § 4 lg 2)

Kulud: stipendiumid, majandustegevus

75 % (EKS § 4¹ lg 3) - sihtkapitalidele stipendiumide jagamiseks

25 % (EKS § 4¹ lg 3) - halduskuludeks - kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna

kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks - maakondlikele ekspertgruppidele stipendiumide jagamiseks

Sellest: - 0,5 % riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja

tubakaaktsiisimaksust kehakultuuri ja spordi sk-le - (Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus § 29)

ning 3% hasartmängumaksu stipendiumideks laekunud vahenditest (Kultuurkapitali nõukogu otsus)

Ülejäänud osa jaguneb sihtkapitalide vahel järgmiselt: Helikunsti sihtkapital 16,8 % Audiovisuaalse kunsti sihtkapital 16,1 % Rahvakultuuri sihtkapital 15,1 % Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital 15,0 % Näitekunsti sihtkapital 14,1 % Kirjanduse sihtkapital 12,5 % Arhitektuuri sihtkapital 10,4 %

Sellest: Halduskuludeks (sh investeeringud) 13 128,8 tuh kr. Nõukogule stipendiumideks 21 265,1 tuh kr. Maakondlikele ekspertgruppidele stipendiumideks 23 000,0 tuh kr, sh

Ida-Virumaa 7,7 % Pärnumaa 7,7 % Tartumaa 7,7 % Järvamaa 6,9 % Põlvamaa 6,9 % Saaremaa 6,9 % Valgamaa 6,9 % Viljandimaa 6,9 % Võrumaa 6,9 % Harjumaa 6,5 % Jõgevamaa 6,2 % Läänemaa 6,2 % Lääne-Virumaa 6,2 % Raplamaa 5,8 % Hiiumaa 4,6 %


2. Eesti Kultuurkapital kodulehekülg ja andmehaldusprogramm. 2007 aastal valminud Eesti Kultuurkapitali kodulehekülge täiustatakse regulaarselt, et võimaldada elektroonilist taotlemist ning taotluse menetlusprotsessi jälgimist. Kodulehekülje kaudu on võimalik Kultuurkapitali klientidel/taotlejatel registreerida ennast kasutajaks ning selle kasutajakonto kaudu esitada taotlusi, vaadata andmeid, töödelda enda poolt sisestatud andmeid. Samuti on Kultuurkapitalil hea võimalus paremini aidata taotlejat taotluse/aruande esitamisel ja omada paremat ülevaadet. Samuti on see oluline samm edasi nn. “rohelise” mõtlemise suunas, mis vähendab oluliselt paberkandjal esitatavate taotluste mahtu. Kodulehekülje kaudu on kliendil/taotlejal võimalik saada online informatsiooni menetlusprotsessi hetkeolukorra kohta ja saadavaid andmeid töödelda. Andmehaldusprogrammis on kogu Kultuurkapitali raamatupidamine, taotluste menetlemine, lepingud ja järelevalve protsess. Andmehaldusprogramm toimib ka ühe sisekontrollimeetmena. 2009 aastal jätkati andmehaldusprogrammi arendustegevust. 3. Riigikontrolli audit ja stipendiumide jagamine 2009 aastal auditeeris Riigikontroll „Kontsert- ja etendustegevuse toetamine Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu poolt“ auditi raames Kultuurkapitali heli- ja näitekunsti valdkondade eraldusi ning jõudis auditi raames mitmetele järeldustele. Tuginedes auditi lõpparuandele ja Kultuurkapitali sisemistele vajadustele, sai ette valmistatud ja Kultuurkapitali nõukogu poolt kinnitatud mitmed muudatused, mis maandavad stipendiumide mittesihipärase kasutamise riske, aitavad taotlusi menetleda selgemalt, võrreldavamalt ning parandavad tagasisidet taotlejatele. Samuti tegeletakse edasi ka maksuriski küsimustega ning menetlusprotsessi parendamisega. 4. Stipendiumide jaotamise põhimõtted Igal aastal vaadatakse üle sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide jaotamise põhimõtted, mille alusel tehakse stipendiumieraldamise otsuseid. Jaotamise põhimõtetest antakse ülevaade ja selgitatakse igal aastal ka taotlejatele mõeldud ja Eesti Kultuurkapitali poolt korraldatavatel teabepäevadel. Jaotuspõhimõtted on kättesaadavad ka Kultuurkapitali kodulehelt. 2009 aastal vaadati üle kõikide valdkondade jaotamise põhimõtted ja arvestades vähenevat eelarvet, konkretiseeriti valdkonniti toetatavaid tegevusi ja alamvaldkondi. 5. Eristipendiumid ja aastapreemiad Alates 2006 aastast igas maakonnas üle antavat ühte maakondlikku kultuuripreemiat Kultuuripärl anti ka 2009 aastal. Selle preemia eesmärgiks on tunnustada ja innustada kõrgvormis loomeinimeste erialast pühendumist maakondades. Preemiat võib välja anda koostöös maavalitsuste ja/või omavalitsuste liitudega. Preemia väljaandmise aluseks on igas maakonnas sõlmitav koostööleping. Kultuurkapitali nõukogu otsuse alusel on Kultuurkapitali poolne panus preemiale a´ 20 000 krooni. Kuna Kultuurkapitali tulud maksude laekumise näol on vähenenud võrreldes 2008 aastaga, siis iga-aastaseid preemiaid anti välja väiksem kogus, et mitte vähendada preemiate summat. Samuti vähendati eristipendiumide aastaeelarveid. Eesti Kultuurkapital annab traditsiooniliselt igal aastal parimatele kultuuri ja sporditegelastele lõppenud aasta eest aastapreemiaid. Aastapreemiad jagunevad Kultuurkapitali Nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide aastapreemiateks. Aastapreemiate arv muutub vastavalt vajadusele, kuid Nõukogu preemiaid on kokku 8 ja suuruses a` 100 000 krooni.



Kultuuripärli antakse edaspidiselt Kultuurkapitali nõukogu otsuse alusel välja eristipendiumina. Samuti antakse jätkuvalt välja aastas 16 eristipendiumi "Ela ja Sära", ühte interpreedi aastastipendiumi aasta interpreedile ning helikunsti sihtkapitali õppestipendiumi. 2009 aastal vähendati tõlkestipendiumiprogrammi "Traducta" aastaeelarvet 200 000 krooni võrra 1 400 000 kroonini ning “Avatud Eesti Raamat” sarja eelarvet 100 000 krooni võrra 600 000 kroonini ning jätkati kultuuriajakirjanduse toetamist. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital ning kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital kuulutasid 2009 aastal välja autoriraamatu loomestipendiumi, mis korraldatakse üks kord aastas ja võimaldatakse kunstilise autoriaamatu ilmumist. 6. Kultuurkapitali stipendiumide jagamine ja järelevalve 2009 aasta kevadel möödus maakondlike ekspertgruppide liikmete 2- aastane ametiaeg ja mai kuus kinnitas Kultuurkapitali nõukogu esitatud kandidaatide seast 15 maakonna uued 5-liikmelised ekspertgrupid järgnevaks kaheks aastaks. Stipendiumieralduste otsuste tegemisel jälgitakse, et aruandevõlglasetele ei eraldataks stipendiume, esitatavad taotlused vastaksid taotluse esitamise nõuetele ja erinevate sihtkapitalide/maakondlike ekspertgruppide/nõukogu poolt kehtestatud jaotamise põhimõtetele. Otsused sünnivad kollegiaalselt ning stipendiumieralduse otsused ilmuvad kvartaalselt ajakirjanduses ja avalikustatakse Kultuurkapitali kodulehel. Kultuurkapitalis stipendiumide kasutamise järelevalvet teostatakse kõikide sihtstipendiumilepingute alusel esitatud aruannete põhjal. Nõukogu otsuse alusel Kultuurkapitalis eraldatakse kahte liiki stipendiume: siht- ja toetusstipendiumeid. Sihtstipendiumide kasutamise üle teostab Kultuurkapital aruannete kontrolli ja stipendiumi mittesihipärase kasutamise korral nõuab stipendiumisumma tagasi. Aruandevõlglastele Kultuurkapital stipendiume ei eralda ja aruandevõlglaste suhtes teostatakse teavitustööd ning informeeritakse neid täiendavalt aruandevõlgnevusest. Aruandevõlglastega tegelemisel teeb Eesti Kultuurkapital koostööd inkassofirmaga, kes tegeleb pikema-ajaliste aruandevõlglaste käest stipendiumide tagasi saamisega. Nende sammude astumine on oluliselt parandanud aruannete laekumist ja suures osas ka stipendiumirahade tagasisaamise eesmärk on täidetud. 7. Koostöölepingud Eesti Kultuurkapital teeb jätkuvalt 2009 aastal koostööd teiste organisatsioonidega. Jätkati koostöölepingut Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Filmi Sihtasutusega, kellega ühiselt rahastatakse täispikkade mängufilmide tootmist ja ka dokumentaalsarja “Eesti Lood” tootmist. Samuti tehakse koostööd Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Filmi Sihtasutuse, Balti Filmi- ja Meedia Kooliga, et toetada ühiselt Balti Filmi ja Meediakooli arendustegevust. Kultuurkapital toetab eraldi noorte filmitudengite lõputööde valmimist. Uue koostööleppena sõlmiti Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Filmi SA ja Eesti Kultuurkapitali vahel ajalooteemaliste dokumentaalfilmide tootmise rahastamiseks aastatel 2008-2010. Igal aastal toetatakse 2 filmi tootmist. Samuti otsustas Kultuurkapitali nõukogu ühineda koostöökokkuleppega Eesti Rahvusfilmograafia andmebaasi loomiseks ja korraldamiseks, mida korraldab MTÜ Eesti Filmi Andmebaas. Selle koostöökokkuleppega ühinevad veel 7 organisatsiooni. Eesti Filmi Sihtasutus ja Kultuurkapital alustasid 2009 aastal koostööd Eesti algupärase filmiraamatu ja tõlkestipendiumi väljaandmiseks, mille puhul üks kord aastas kuulutatakse välja konkurss ning valitakse ühiselt välja parim.



8. Kinnisvarainvesteeringud Eesti Kultuurkapital renoveeris koostöös Eesti Kontserdiga 2009 aastal Kultuurkapitali põhikapitali koosseisu kuuluva hoone aadressil Oru tn 10 Tallinnas (G.Ernesaksa viimane elukoht). Renoveerimise eesmärgiks oli ajaloolise hoone säilitamine ja seal G.Ernesaksa nimelise töötoa avamine koos G.Ernesaksale kuulunud museaalsete väärtuste eksponeerimisega. 9. Tööohutus- ja töötervishoid ning normatiivdokumendid Eesti Kultuurkapitalis 2009 aastal tegeleti töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnaga ning on kinnitatud töötervishoiu spetsialist ja volinik. Kõigile töötajaile teostatakse tervisekontrolle ja kompenseeritakse vajadusel tööst tingitud kulud prillide soetamisele vastavalt kehtivale korrale. 2009 aastal täiendati Rahaliste vahendite jaotamise ja järelevalve korda ning Sihtkapitalide- ja Maakondlike Ekspertgruppide põhimääruseid. Täienduste tulemusena täpsustati ekspertide kohustusi ja ülesandeid ning kitsendati stipendiumide eraldamise võimalusi ja seati täiendavaid piirangud. Stipendiumide ja toetuste taotlused ja eraldused Kultuurkapitali jätkusuutlik areng taotluste mahu ja taotletavate rahasummade kasvades Kultuurkapital jaotab stipendiumeid neli korda aastas ning stipendiumitaotluste esitamise tähtajad on 20. veebruar, 20. mai, 20. august ja 20. november. Iga jaotusega suureneb stipendiumide taotluste arv ning üha rohkem küsitakse raha esitatud projektide rahastamiseks. Iga taotlemise korraga esitatakse üha paremini ettevalmistatud projekte ning paremini kirjutatud taotlusi, mis teeb otsustamise üha raskemaks. Kultuurkapitali sihtkapitalid vaatasid 2009 aastal üle oma sihtkapitalide jaotuspõhimõtted ja teevad seda edaspidiselt igal aastal. See on vajalik, et taotlejatele öelda konkreetselt, milliseid projekte Kultuurkapital finantseerib ja millises mahus. Kultuurkapitalis jätkati 2009 aastal Eesti Kultuurkapitali nõukogu ja sihtkapitalide nõukogude poolsete varasemate algatuste toetamist (nt. eristipendiumid "Ela ja sära", tõlkeprogramm "Traducta", “Avatud Eesti Raamat”, Interpreedi aastastipendium, helikunsti sihtkapitali õppestipendium, ajakirjade ja ajalehtede toetamine) ning projektide rahastamist esitatud taotluste alusel. Laekunud taotluste ja eralduste jaotus 2009. aastal.

Esitatud taotlused summas

Eraldatud stipendiumid summas

Kirjandus 956 40 862 527 627 14 888 210 Audiovisuaalne kunst 631 58 907 630 336 18 820 233 Kujutav-rakenduskunst 1227 36 166 562 878 17 200 127 Arhitektuur 333 21 111 607 345 12 563 183 Näitekunst 733 39 683 310 1157 15 707 632 Helikunst 1493 64 896 556 1881 18 929 078 Rahvakultuur 1726 50 116 596 1424 17 661 113 Kehakultuur ja sport 1305 100 170 438 670 20 930 319 Kultuurkapitali nõukogu 236 36 433 253 203 11 157 424 Maakonnad 6198 48 967 125 4891 19 961 682 KOKKU 14838 497 315 604 12412 167 891 001


Tulud Eesti Kultuurkapitali 2009 aasta tulud kokku olid 313,9 miljonit krooni ning 2008 aasta tulud kokku olid 362,9 miljonit krooni. Kultuurkapitali tulud vähenesid võrrelduna 2008 aastaga 48,9 miljonit krooni ehk 13,5%. Võrreldes 2008 aastaga suurenesid laekumised alkoholi- ja tubakaaktsiisimaksust 52,8% ning laekumised hasartmängumaksust vähenesid 47,6%. Vara paigutamisest saadavad tulud suurenesid 6,3 korda. Kultuurkapitalile laekus 2009 aastal annetustena kokku 1,6 miljonit krooni. Investeeringud Eesti Kultuurkapitali põhikapitali suuruseks on 33 miljonit krooni, millest Eesti Kultuurkapitali seaduse järgi ei või organisatsioon omada kinnisvara soetusväärtuses rohkem, kui 10 protsenti Kultuurkapitali põhikapitalist. 2009 aastal jätkas Kultuurkapitali põhikapitali haldamist AS Sampo Baltic Asset Management. Alljärgnevalt ülevaade investeeringutest :

Osakaal

investeerimisportfelli suhtes

Hoiused 100,00%

Osakaal

põhikapitali suhtes

Hoiused 98,65%

Kokku investeerimisportfellis 98,65% Kinnisvarainvesteeringud (soetusmaksumuses) 11,58% Kokku investeeringud 110,23% Eesmärgid järgmiseks majandusaastaks 2010 aasta eelarve kinnitati 26 veebruari 2010 aasta Kultuurkapitali nõukogu koosolekul summas 251,465 miljonit krooni, mis on 46,869 miljoni krooni ehk 15,7% võrra vähem, kui 2009 aasta eelarve täitmine. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumisi prognoositi 145,6 miljonit krooni ehk 9,5% vähem, kui 2009 aasta eelarve täitmine. Hasartmängumaksu prognoositi 2010 aastaks 98,9 miljonit krooni, mis on 22,7% vähem, kui 2009 aasta eelarve täitmine. Väiksema maksulaekumise korral saab Eesti Kultuurkapital selle võrra vähem toetada kultuuri- ja spordiinimesi ning projekte ja konkurents rahale suureneb kindlasti ka suurenenud taotluste mahu tõttu. Sisemiste jaotamise põhimõtete ja regulatsioonide konkretiseerimise otsustuste põhimõtete muudatuste(eelistuste ja välistamiste) kaudu on võimalik väiksema eelarvega hakkama saada. Samuti oleme tõhustanud stipendiumide järelevalvet, et muuta stipendiumide kasutamine efektiivsemaks. Oluliseks saab ka pidada halduskulude 31,2% vähendamist võrreldes 2009 eelarve täitmisega.


Kultuurkapital on seadnud omale 2010. aastaks alljärgnevad eesmärgid:

− avalikkuse parem teavitamine Eesti Kultuurkapitali tegevustest ja võimalustest stipendiumide taotlemisel;

− pakkuda Eesti erinevatele kultuurivaldkondadele sõltumatuid ja professionaalseid ekspertiise ning täiustada ekspertiisitulemuste tagasisidet ja avalikustamise võimalusi;

− pakkuda taotlejatele mugavat taotluste esitamist ja menetlusprotsessi jälgimist Eesti Kultuurkapitali e-keskkonna kaudu ning suurendada e-taotluste esitajate arvu e-keskonna arendamise ja propageerimise kaudu;

− täiustada e-keskkonna arendamise kaudu stipendiumitaotluste menetlemist elektroonilisena ning minimeerida paberkandjatel asjaajamist;

− Eesti Kultuurkapitali infotehnoloogilise riist- ja tarkvara turvalisuse tõstmiseks ja riskide minimeerimiseks jätkuvalt panustada arendustegevustesse;

− kaasata Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid infotehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks, mis muudaks EKK menetlussüsteemi paremaks ja pakuks täiendavat tuge ekspertiiside tegemisel;

− taotlejate regulaarne koolitamine ja nõustamine teabepäevade korraldamise kaudu Tallinnas ja maakondades;

− parandada Eesti Kultuurkapitali erinevate struktuuriüksuste vahelist informatsiooni liikumist, kasutades kaasaegseid infotehnoloogilisi võimalusi;

− järelevalve tegevuse tõhustamine läbi ekspertide otsuste konkreetsemaks muutmise, taotlejate abistamise aruannete täitmisel;

− Kultuurkapitali e-keskkonna arendamise kaudu võimaldada tulevikus aruannete esitamist elektrooniliselt ning parandada informatsiooni käideldavust;

− täiustada Kultuurkapitali sisemisi regulatsioone, mille tulemusel oleks senisest selgemalt piiritletud ja optimeeritud struktuuriüksuste ning töötajate tegevuste ja vastutuste ulatus;

− jätkata vastavalt eelarvevõimalustele kultuuriobjektide rahastamist; koostöös valdkondades tegutsevate teiste fondide või kaasrahastajatega, tõhustada järelevalve tegevust ning otsida täiendavaid võimalusi projektide kaasrahastamisel;

− seoses Eesti Kultuurkapitali loomise 85 aastapäevaga tutvustada Kultuurkapitali ajalugu ja arengut ajalooraamatu väljaandmise kaudu;

− kaasata Eesti Kultuurkapitalile annetusi; − tagada kultuurivaldkondade rahastamise jätkusuutlikus konservatiivsemate otsustuste,

planeerimiste ning muude täiendavate tulude kaasamise kaudu; − koostöös teiste riikide kultuurirahastamise fondidega, tutvustada rohkem Eesti kultuuri

teistes riikides; − tagada Eesti Kultuurkapitali jätkusuutlik areng.


Eelarve täitmine Kultuurkapital on lähtunud eelarve koostamisel Eesti riigi eelarvestrateegiast, eelarveaasta riigieelarve mahust, Eesti Vabariigi kultuuripoliitikast, Eesti Kultuurkapitali seadusest, Kultuurkapitali eesmärkidest ja eelarve ettevalmistamise nõuetest. Eesti Kultuurkapitali 2009 aasta täpsustatud lisaeelarve kinnitati kogumahus 286,3 miljonit krooni. Põhilised tuluallikad on riigieelarvest alkoholi- ja tubakaaktsiisimaks ning hasartmängumaks, mille laekumised kinnitatakse Riigieelarveseadusega ning Kultuurkapital lähtub oma eelarve koostamisel nendest prognoosidest. Alkoholi- ja tubakaaktsiisimaksust prognoositi laekumisi riigieelarvest 149,650 miljonit krooni ja hasartmängumaksu 290,720 miljonit krooni. Samuti prognoositi tulu vara paigutustest 5 miljoni krooni ulatuses ja annetustest ning pärandustest 500,0 tuhande krooni ulatuses. 2009 aasta seisuga Kultuurkapitalile laekuvast 46% hasartmängumaksu osa moodustas 127,885 miljonit krooni, mis oli 101,1% täpsustatud lisaeelarvest. Alkoholi- ja tubakaaktsiisimaksu laekus 2009 aastal 160,919 miljonit krooni ehk 107,5% täpsustatud lisaeelarvest. Annetustest ja päranduste realt on välja makstud kultuuri- ja spordiürituste ning isikute toetusi annetaja poolt näidatud viisil. 2009 aastal laekunud annetuste täitmine eelarves oli 318,5% ehk 1 592 474 krooni ulatuses. Tulu vara paigutustest oli 3,315 miljonit krooni ehk eelarve täitmine 66,3% ulatuses, mis peamiselt moodustus põhikapitalilt teenitud tulust ja pankade intressituludest. Kokku oli 2009 aasta eelarve täitmine summas 286,3 miljonit krooni ehk 104,2%, mis arvestades majanduse seisukorda ja võrrelduna 2007-2008 aasta eelarvete täitmisega oli väga hea.


Eelarve täitmine 2009. aastal

(kroonides) 2009 täpsustatud

lisaeelarveeelarve 2009

täitmine Eelarve

täitmise %

TULUD Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5 % 149 625 000 160 919 000 107,5% Hasartmängumaksust 46 % 126 500 000 127 884 967 101,1% Tulu vara paigutusest 5 000 000 3 315 104 66,3% Tulu muust majandustegevusest 0 200 Annetused ja pärandused 500 000 1 592 474 318,5% Eelmiste perioodide ületulev reserv 4 622 979 4 622 979 0 TULUD KOKKU 286 247 979 298 334 724 104,2% KULUD Kultuuriehitiste sihtfinantseerimine kokku 79 695 000 80 567 529 101,1% Sh Kunstimuuseumi uue hoone rahastamiseks 59 771 250 60 425 427 101,1% Eesti Rahva Muuseumi rahastamiseks 19 923 750 20 141 882 101,1% Jääk kultuuriobjektide finantseerimiseks 0 0 Toetused ja stipendiumid 188 386 211 198 512 185 105,4% sh Sihtkapitalidele stipendiumide jagamiseks 151 072 500 158 666 982 105,0% Maakondadele stipendiumide jagamiseks 23 000 000 21 000 000 91,3% Nõukogule stipendiumide jagamiseks 14 313 711 18 845 203 131,7% Sihtannetustest stipendiumide jagamiseks 500 000 1 588 240 317,6% Halduskulud ja investeeringud kokku 17 460 927 16 201 345 92,8% Sh Ekspertiisidega kaasnevad kulud 2 847 304 2 633 114 92,5% Siseauditiga kaasnevad kulud 315 280 113 280 35,9% Administreerimiskulud 8 075 185 7 227 530 89,5% Aastapreemiate üleandmisega kaasnevad kulud 806 800 803 832 99,6% Põhivara investeeringud ja parendused 247 500 239 188 96,6% Kinnisvara ülalpidamiskulud ja parendused 5 168 858 5 184 402 100,3% Halduskulude kasutamata jääk 205 841 1 465 422 711,9% KULUD KOKKU 286 247 979 289 334 724 104,2%


Kultuurkapitali administratiivkulud Kultuurkapitali administratiivkulud jagunevad viieks – nõukogu, kontori, sihtkapitalide, maakondlike ekspertgruppide ja siseauditi kuludeks. Administratiivkulud kokku olid 2009 aastal 11,102 miljonit krooni. Kultuurkapitali töötajatega seonduv administratiivkulu oli kokku 5,193 miljonit krooni. Tööülesanneteks on tagada Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide töö, tagada taotlejate kvaliteetne teenindamine, stipendiumide saajatele õigeaegne ning täpne stipendiumide väljamaksmine ning kontrollida raha kasutamise sihipärasust koostöös sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppidega. Sihtkapitalide kuludest moodustasid suurema osa (1,052 miljonit krooni) ekspertiisitasud, tulenevalt 56 inimese poolt taotlustele eksperthinnangu andmisest. Maakondlike ekspertgruppide ja nende tegevusega seotud kulud (0,578 miljonit krooni) on seotud 15 maakonnas taotluste vastuvõtmisega, neile 75 eksperdi poolt eksperthinnangu andmisega ning stipendiumide väljamaksmisega. Eesti Kultuurkapitalis oli 2009 aastal hõivatud 141 eksperti (sihtkapitalide nõukogud, maakondlikud ekspertgrupid ja Kultuurkapitali nõukogu ning nõukogu poolt määratud komisjonid) ja töötajaid 26 inimest. 2009. aastal moodustasid Kultuurkapitali tööjõukulud kokku 7,595 miljonit krooni. Kultuurkapitali juhataja töötasu moodustas majandusaastal 478 572 krooni, mis on 1,3% väiksem kui eelmisel aastal. Nõukogu liikmetele maksti tasusid kokku 151 000 krooni.

Raul Altmäe juhataja



Raamatupidamise aastaaruanne Juhataja deklaratsioon Eesti Kultuurkapitali juhataja deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:

− raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted ja –meetodid on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;

− raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Eesti Kultuurkapitali

finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid;

− kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;

− Eesti Kultuurkapital on jätkuvalt tegutsev.

Kuupäev Allkiri Raul Altmäe juhataja _____________ _____________



Bilanss (kroonides)

VARAD 31.12.2009 31.12.2008 Lisa Käibevara Raha 100 005 341 130 050 753 2Lühiajalised finantsinvesteeringud 11 088 615 1 653 810 3Viitlaekumised ja ettemaksed 82 322 442 64 522 032 4Müügiootel põhivarad 258 000 258 000 6Käibevara kokku 193 674 398 196 484 595 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 3 519 884 936 000 7Materiaalne põhivara 951 063 43 858 8Immateriaalne põhivara 85 756 154 588 8 Põhivara kokku 4 556 703 1 134 446 VARAD KOKKU 198 231 101 197 619 041 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 272 931 152 098Maksuvõlad 494 338 544 426 5Viitvõlad ja tulevaste perioodide ettemakstud tulud 5 417 154 16 808 715 10Lühiajalised eraldised 55 730 108 63 678 990 11Lühiajalised kohustused kokku 61 914 531 81 184 229KOHUSTUSED KOKKU 61 914 531 81 184 229 Netovara Põhikapital 33 000 000 33 000 000Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 83 434 812 83 211 903Aruandeaasta tulem 19 881 758 222 909OMAKAPITAL KOKKU 136 316 570 116 434 812 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 198 231 101 197 619 041



Tulude-kulude aruanne (kroonides)

2009 2008 LisaTULUD Tulud alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumistest Kultuurkapitali tegevuseks 313 915 456 362 902 107 12Sihtannetuste tulud 1 592 463 611 110 13Tulem vara investeerimisest 1 867 635 296 767 14Muud tulud 10 952 6454Tulud kokku 317 386 506 363 816 438 KULUD Tegevuskulud

Stipendiumide ja toetuste eraldamise kulu -174 453 320 -226 345 943 15

Kultuuriobjektide finantseerimise kulud -112 859 482 -130 071 964 16

Tulem kinnisvara haldamisest -36 211 -68 278 17

Tegevuskulud kokku -287 349 013 -356 486 185

BRUTOTULEM 30 037 493 7 330 253 Administratiivkulud -12 788 984 -11 432 228 18 TEGEVUSTULEM 17 248 509 -4 101 975 Finantstulud ja -kulud 2 633 249 4 324 884 2 ARUANDEAASTA TULEM 19 881 758 222 909



Rahavoogude aruanne (kroonides)

2009 2008 Lisa Rahavood põhitegevusest Aruandeaasta tegevustulem 17 248 509 -4 101 975Korrigeerimised

Põhivara kulum ja väärtuse langus 135 554 109 301 8 Kinnisvarainvesteeringute kulum ja väärtuse langus

877 211 24 000 7

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -17 800 410 -4 498 887Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -11 320 815 8 734 746Eraldiste muutus -7 948 882 -970 251 11Kokku rahavood põhitegevusest -18 808 833 -703 066

Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -973 928 -34 300 8Kinnisvarainvesteeringute parendused ja soetused -3 461 095 0Muude finantsinvesteeringute soetus -11 106 723 -11 868 990Muude finantsinvesteeringute müük 1 671 918 25 707 265Laekunud intressid 2 633 249 4 226 326 2Kokku rahavood investeerimistegevusest -11 236 579 18 030 301RAHAVOOD KOKKU -30 045 412 17 327 235 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 130 050 753 112 723 518Raha ja raha ekvivalentide muutus -30 045 412 17 327 235Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 100 005 341 130 050 753 2

sh tähtajalised deposiidid 33 466 452 46 581 891 2



Netovara muutuste aruanne (kroonides)

Põhikapital

Eelmiste perioodide

akumuleeritud tulem

Aruandeaasta tulem

Kokku

Saldo 31.12.2007 33 000 000 42 116 222 41 095 681 116 211 903 Eelmise aruandeaasta tulemi suunamine eelmiste perioodide akumuleeritud tulemisse 0 41 095 681 -41 095 681 0 Aruandeaasta tulem 0 0 222 909 222 909

Saldo 31.12.2008 33 000 000 83 211 902 222 909 116 434 812 Eelmise aruandeaasta tulemi suunamine eelmiste perioodide akumuleeritud tulemisse 0 222 909 -222 909 0 Aruandeaasta tulem 19 881 758 19 881 758

Saldo 31.12.2009 33 000 000 83 434 811 19 881 758 136 316 570



Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise arvestusmeetodid ja hindamise alused Üldpõhimõtted Eesti Kultuurkapitali 2009. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhendid ning Riigi raamatupidamise üldeeskiri. Juhul kui Riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuded erinevad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhenditest, lähtutakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest välja arvatud stipendiumide eraldamise kajastamine. Stipendiumide eraldamise kajastamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhenditest, mis võimaldavad õiglasemalt kajastada tehtud otsuste mõju perioodi tulemile. Eesti Kultuurkapitali raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses kehtestatud bilansiskeemi. Tulemiaruanne on koostatud raamatupidamise seadusega kehtestatud kasumiaruande skeemi 2 põhjal, mille kirjete struktuuri on muudetud lähtudes Eesti Kultuurkapitali tegevuse eripärast. Majandusaasta algas 01.jaanuaril ja lõppes 31.detsembril 2009. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud Eesti kroonides. Majandustehinguid kirjendatakse soetamismaksumuse printsiibi järgi nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Raha ja raha ekvivalendid Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid ja lühiajalisi pangadeposiite tähtajaga kuni 3 kuud. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Raha hoidmisel ja paigutamisel lähtutakse printsiibist, et ühte krediidiasutusse paigutatud hoius ei või moodustada rohkem kui 40 % Kultuurkapitali varast (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 6¹ lg 7). Tulude ja kulude arvestus Eesti Kultuurkapitali tulu moodustub riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist, hasartmängumaksust, Kultuurkapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest, Kultuurkapitali vara paigutamisest saadavat tulust ja muust majandustegevusest saadavast tulust (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 4 ). Täitmaks Eesti Kultuurkapitali tegevuse eesmärki, milleks on kunstide, rahvakultuuri ja spordi toetamine rahaliste vahendite sihtotstarbelise jagamise kaudu (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 1) eraldatakse Kultuurkapitali aastatulust, pärast põhikapitali täiendamist ja vastavalt hasartmängumaksu seadusele (HMS§ 7 lg 2 p1 ) kultuuriehitiste sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist, 75 % sihtkapitalide käsutusse ning 25 % maakondlike ekspertgruppide käsutusse, kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks ning halduskuludeks.



Toetamine seisneb stipendiumide jagamises ning silmapaistnud kunsti-, kultuuri- ja sporditegelastele elutöötoetuste määramises. Tulud kajastatakse tekkepõhise arvestuspõhimõtte alusel. Tulenevalt Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjast kajastatakse riiklikest maksudest tulenevad tulud maksuhalduri poolt esitatud andmete alusel. Maksudeklaratsioonide alusel kogutavate maksude nõuded kajastatakse deklaratsioonide laekumisel, näidates maksutulu selles perioodis mille kohta deklaratsioonid esitati. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt ja dividenditulu kajastatakse vastava nõudeõiguse tekkimisel. Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide poolt tehtud otsuste alusel kajastatakse eraldatud stipendiumid aurandeperioodi kuluna ning moodustatakse eraldised stipendiumide maksmiseks. Tagastatud ja loobutud stipendiumid kajastatakse kulude vähendamisena. Välja makstud elutöötoetused kajastatakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja alusel väljamaksmise perioodi kuluna. Lühiajaliste finantsinvesteeringute arvestus Lühiajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja võlakirjadesse on bilansis hinnatud lähtudes nende õiglasest väärtusest. Õiglase väärtuse hindamisel on aluseks finantsinvesteeringu turuväärtus bilansipäeval. Juhtudel kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on lühiajalised finantsinvesteeringud hinnatud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse üle 3-kuulise tähtajaga lühiajalised pangadeposiidid. Investeeringute tegemisel lähtutakse printsiibist, et ühe isiku ja selle isikuga ühte kontserni kuuluvate isikute poolt emiteeritud väärtpaberite väärtus ei või kokku moodustada rohkem kui 20 % Kultuurkapitali põhikapitalist (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 6¹ lg 8) Nõuete ja viitlaekumiste hindamine Nõuded ja viitlaekumised hinnatakse individuaalselt ja kajastatakse bilansis konservatiivsuse printsiibi alusel lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline , kantakse aruandeperioodi kuludesse ning näidatakse bilansis miinusmärgiga. Kinnisvarainvesteeringute arvestus Kinnisvarainvesteeringuks on vara, mida hoitakse eesmärgiga toetada Eesti teenekate kultuuritegelaste perekondi ja/või renditulu teenimise ja väärtuse kasvu eesmärkidel. Kinnisvarainvesteering on võetud bilansis arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringute tegemisel lähtutakse printsiibist, et Eesti Kultuurkapital ei või omada kinnisvara soetusväärtuses rohkem kui 10 % Kultuurkapitali põhikapitalist (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 6¹ lg 6). Kinnisvarainvesteeringute arvestamisel lähtutakse Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjas sätestatud soetusmaksumuse meetodist.



Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel bilansis on soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Eeldatav kasulik eluiga kinnisvarainvesteeringutel on 20-50 aastat. Kui kinnisvarainvesteeringu objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Parendustega seotud kulutused on lisatud kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad kinnisvarainvesteeringu mõistele ja osalevad tõenäoliselt tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. Materiaalse põhivara arvestus Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 30 000 krooni ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on määratud järgmised amortisatsiooninormid/kasulikud eluead: Materiaalse põhivara grupp Amortisatsiooninorm Kasulik eluiga Seadmed 20 - 40% 2,5 - 5 aastat Sõidukid 20 - 40% 2,5 - 5 aastat Muu inventar 20 - 50% 2 - 5 aastat Kasutus- ja kapitalirendi arvestus Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad rentnikule üle lepingu sõlmimise hetkest. Vastasel juhul loetakse rendileping kasutusrendilepinguks. Rendilepingu klassifitseerimine kapitali- või kasutusrendiks sõltub tehingu sisust, mitte lepingu juriidilisest vormist. Kasutusrendi puhul renditud varaobjekti ettevõtte raamatupidamisarvestuses arvele ei võeta. Eraldiste arvestus Eraldised moodustatakse juhul kui kohustav sündmus on toimunud enne bilansipäeva ning kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Kultuurkapitalis moodustatakse eraldised kohustustele, mis tulenevad Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide otsustest ning mis on avalikustatud ning teisele osapoolele teavitatud. Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse bilansipäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal bilansipäeval. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel võetakse aluseks sarnaste kohustuste suhtes turul valitsev intressimäär.



Kultuuriobjektide sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse kultuuriobjektide finantseerimiseks eraldatud toetusi. Sihtfinantseerimist kajastatakse kuludes nendes perioodides kui toetuse saaja on täitnud sihtfinantseerimisega seotud tingimused ning sihtfinantseerimine on aset leidnud. Toetuse saaja poolt kasutamata vahendeid kajastatakse aruandes nõuetena. Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjas toodud põhimõtetest, kasutades brutomeetodit. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil - põhitegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud tegevustulemit elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja põhitegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuse saldode muutused.



Lisa 2. Raha

31.12.2009 31.12.2008

Kassa 10 472 19 179

Nõudmiseni hoiused pankades 66 528 417 83 449 683

Tähtajalised hoiused pankades 33 466 452 46 581 891 Raha kokku 100 005 341 130 050 753 Tulemiaruandes on kajastatud real finantstulud ja kulud üleöödeposiitidelt saadud pangaintresside tulu 2009 aastal kokku 2 633 249 krooni ning 2008 aastal kokku 4 324 884 krooni. Lisa 3. Lühiajalised finantsinvesteeringud Eesti Kultuurkapitali põhikapitali suuruseks on 33 miljonit krooni. 30 miljonit krooni Kultuurkapitali põhikapitalist on paigutatud investeerimisportfelli, mille eesmärgiks on tagada Kultuurkapitali eesmärkide täitmiseks vajalik varade säilimine, likviidsus ning riskide hajutamine. Lühiajalised aktsiad ja väärtpaberid 31.12.2009 31.12.2008

Võlakirjad (kauplemiseesmärgil soetatud) 0 1 653 810 Tähtajalised deposiidid 11 088 615 0 Lühiajalised aktsiad ja väärtpaberid õiglases väärtuses kokku 11 088 615 1 653 810

Lühiajalise finantsinvesteeringuna on kajastatud üle 3-kuulise tähtajaga pangadeposiidid. Tulud ja kulud investeerimisportfelli paigutatud vara investeerimisest on kajastatud käesoleva aruande lisas 14.



Lisa 4. Viitlaekumised ja ettemaksed

31.12.2009 31.12.2008

Pangaintressid 212 819 98 558

Riigikassast laekumata alkoholi- ja tubakaaktsiisimaks 64 713 150 27 968 884

Riigikassast laekumata hasartmängumaks 12 808 805 21 390 282

Ostjatelt laekumata arved 6401 4995

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (lisa 5) 0 17 720

Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise nõuded (lisa16) 4 571 137 15 041 593

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 10 130 0

Viitlaekumised ja ettemaksed kokku 82 322 442 64 522 032 Lisa 5. Maksuvõlad ja maksude ettemaksed

31.12.2009 31.12.2008

Nõue Kohustus Ettemaks Kohustus

Ettemaksukonto 0 0 17 720 0

Üksikisiku tulumaks 0 167 570 0 189 103

Sotsiaalmaks 0 289 147 0 327 851 Töötuskindlustusmakse

0 32 181 0 7520 Kohustusliku kogumispensionikindlustuse makse 0 140 0 13 707

Erisoodustuse tulumaks 0 5300 0 6245 Kokku 0 494 338 17 720 544 426 Maksude ettemaksed on kajastatud käesoleva aruande lisas 4.



Lisa 6. Müügiootel põhivarad Kinnisvarainvesteeringutest on suunatud müügiootel põhivarasse korter Tallinnas Gonsiori tänaval. Korter on kajastatud bilansilises jääkmaksumuses. Seisuga 31.12.2009 a. on korteriomandi turuväärtus 826 000 (kaheksasada kakskümmend kuus tuhat) krooni. Kinnisvarainvesteeringu müügiootel põhivarana kajastamise aluseks on Kultuurkapitali nõukogu 01.märtsi 2006 a. otsus müüa Gonsiori tn. korteriomand. Korteriomand müüdi turuväärtuses 17.02.2010 a. Lisa 7. Kinnisvarainvesteeringud Eesti Kultuurkapitali kinnisvarainvesteeringuks on elamu Tallinnas Oru tänaval (seotud Gustav Ernesaks´ga). Kinnisvarainvesteeringus toimunud muutused:

Saldo seisuga 31.12.2007

Soetusmaksumus 1 200 000

Akumuleeritud kulum -240 000

Jääkväärtus 960 000

2008 a toimunud muutused

Aruandeperioodi amortisatsioonikulu (lisa 18) -24 000




Jääkväärtus 936 000 2009 a toimunud muutused

Kinnisvarainvesteeringu parendused 3 461 095

Kinnisvarainvesteeringu osaline mahakandmine -840 000





Jääkväärtus seisuga 31.12.2009 3 519 884 Kinnisvarainvesteeringu õiglane väärtus kinnisvaraekspertide hinnangul on 31.12.2009 a seisuga 8,1 miljonit (kaheksa miljonit ükssada tuhat) krooni.



Lisa 8. Põhivara Materiaalne põhivara

Infotehnoloogia seadmed ja inventar

Soetusmaksumus seisuga 31.12.2007 1 211 329

Soetatud põhivara 2008 34 300

Müük ja mahakandmised 2008 -83 475


Soetatud põhivara 2009 883 928

Ettemakse põhivara eest 2009 90 000

Müük ja mahakandmised 2009 -34 825


Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2007 -1 161 303


Mahakantud põhivara kulum 2008 83 475

Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. 2008 -1 118 297


Mahakantud põhivara kulum 2009 34 825

Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. 2009 -1 150 195

Jääkväärtus seisuga 31.12.2007 50 026 Jääkväärtus seisuga 31.12.2008 43 857

Jääkväärtus seisuga 31.12.2009 951 063



Immateriaalne põhivara Majandustarkvara

litsentsid

Saldo seisuga 31.12.2007 Soetusmaksumus 344 160


Jääkmaksumus 223 420

2008 a toimunud muutused Aruandeperioodi amortisatsioonikulu (lisa 18) -68 832


Soetusmaksumus 344 160


Jääkmaksumus 154 588

2009 a toimunud muutused Aruandeperioodi amortisatsioonikulu (lisa 18) -68 832


Soetusmaksumus 344 160


Jääkmaksumus 85 756 Immateriaalse põhivara all kajastatakse majandustarkvara SAF, millele on lisatud Eesti Kultuurkapitali põhitegevuse andmehalduse (taotlused, lepingud, järelevalve jne) moodulid.



Lisa 9. Rendivarad Kasutusrent Eesti Kultuurkapital rendib rendilepingu alusel kasutusrendi tingimustel ühte sõiduautot.

31.12.2009 31.12.2008

Aruandeaastal kuludes kajastatud kasutusrendi maksed 102 822 101 958 Järgmistel perioodidel tasumisele kuuluvad kasutusrendimaksed sh: 288 017 101 958

Maksetähtajaga kuni 1 aasta 103 686 101 958

Maksetähtajaga 1-5 aastat 184 331 0

Bürooruumide kasutusrendi makseid on tulemiaruandes 2009 aastal kajastatud summas 503 904 krooni. 2010 aastal kuulub tasumisele bürooruumide kasutusrendi maksed kokku summas 455 205 krooni. Lisa 10. Viitvõlad, ettemakstud tulevaste perioodide tulud ja muud pikaajalised kohustused 31.12.2009 31.12.2008

Võlad töövõtjatele 8 951 46 528

Puhkusetasude reservfond 229 632 169 782 Muud lühiajalised võlgnevused 17 575 53 032

Lepingute alusel väljamaksmata stipendiumid ja toetused 5 059 796 16 435 295

Saadud ettemaksed sihtannetusteks 101 200 101 200 Muud tulevaste perioodide tulud 0 2878 Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud kokku 5 417 154 16 808 715



Lisa 11. Lühiajalised eraldised stipendiumide ja toetuste maksmiseks Kultuurkapitali aastatulust eraldatakse pärast põhikapitali täiendamist ja kultuuriehitiste sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist 75 % sihtkapitalide käsutusse ning 25 % maakondlike ekspertgruppide käsutusse, kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks ning halduskuludeks (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 4¹ lg 3).

31.12.2009

31.12.2008 Sihtkapitalide otsuste alusel määratud ja väljamaksmata stipendiumid ja toetused 46 243 591 51 343 709 Maakondlike ekspertgruppide otsuste alusel määratud ja väljamaksmata stipendiumid ja toetused 5 967 516 6 273 246 Nõukogu otsuste alusel määratud ja väljamaksmata stipendiumid ja toetused 3 519 001 6 062 035 Lühiajalised eraldised kokku 55 730 108 63 678 990 Lisa 12. Tulud riigieelarvest Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5 % kantakse Eesti Kultuurkapitalile (alus: alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus §29 lg 2). Riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu summast 46 % kantakse Eesti Kultuurkapitalile. Nimetatud summast 63 % eraldatakse kultuuriehitistele (alus: Hasartmängumaksu seadus §7 lg 2 p 1).

2009 2008

Tulud alkoholi- ja tubakaaktsiisi maksu laekumisest Kultuurkapitali tegevuseks 188 340 266 123 243 740

Tulud hasartmängumaksu laekumisest Kultuurkapitali tegevuseks 46 462 820 88 673 596 Hasartmängumaksu laekumisest kultuuriobjektide sihtfinantseerimise tulud (lisa 16) 79 112 370 150 984 771

Riigieelarvest eraldatud tulud kokku 313 915 456 362 902 107



Lisa 13. Sihtannetused Eesti Kultuurkapital võib kasutada sihtotstarbelisi annetusi ja pärandusi ainult annetaja või pärandaja näidatud eesmärgil (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 4¹ lg 2).

2009

2008

Eraldamata sihtannetuste saldo perioodi alguses 101 200 143 700

Välja maksmata sihtannetuste saldo perioodi alguses 7 500 40 000

Aruandeaastal laekunud sihtannetused 1 588 240 623 610

Aruandeaastal välja makstud sihtannetused -1 578 000 -686 110

Aruandeaastal tagastatud sihtannetused 0 -12 500

Eraldatud sihtannetuste saldo perioodi lõpus -17 740 -7500

Eraldamata sihtannetuste saldo perioodi lõpus 101 200 101 200 Lisa 14. Tulud ja kulud vara investeerimisest Eesti Kultuurkapitali investeerimiportfelli suurus seisuga 31.12.2009 oli turuväärtuses 32,5 miljonit krooni, millest 21,4 miljonit krooni on kajastatud käesoleva aruande on lisas 2 Tähtajalised hoiused real ning 11,1 miljonit krooni on kajastatud käesoleva aruande lisas 3.

2009 2008

Võlakirjade ja aktsiafondi osakute õiglase väärtuse muutus 18 107 -1 393 073

Intressitulud tähtajalistelt deposiitidelt ja võlakirjadelt 1 849 528 1 689 840 Tulem finantsinvesteeringutest 1 867 635 296 767



Lisa 15. Stipendiumide ja toetuste kulud Eesti Kultuurkapitali tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri ja spordi toetamine rahaliste vahendite sihtotstarbelise jagamise kaudu (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 1). Toetamine seisneb stipendiumide jagamises ja silmapaistnud kunsti-, kultuuri- ja sporditegelastele elutöötoetuste määramises. 2009 2008 Stipendiumid 164 355 580 217 769 333

Elutöötoetused 8 509 500 7 953 000

Sihtotstarbeliste annetuste stipendiumikulu 1 588 240 623 610

Stipendiumide ja toetuste eraldamise kulu kokku 174 453 320 226 345 943 Stipendiumid Stipendiumide jagamise otsustamine toimub sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide poolt nende koosolekutel. Kultuurivaldkondadevaheliste projektide alusel stipendiumide jagamise otsustamine toimub Kultuurkapitali nõukogu poolt. Koosolekutel tehtud otsuste alusel kajastatakse eraldatud stipendiumid aurandeperioodi kuluna ning moodustatakse eraldised stipendiumide maksmiseks. Tagastatud ja loobutud stipendiumid kajastatakse kulude vähendamisena.

2009 2008 Kehakultuuri ja spordi sihtkapital 20 863 768 22 742 083 Audio-visuaalse kunsti sihtkapital 18 496 003 24 346 785 Helikunsti sihtkapital 18 287 081 25 733 090 Rahvakultuuri sihtkapital 17 382 867 22 523 100 Kujutav- ja rakenduskunsti sihtkapital 16 667 398 23 314 797 Näitekunsti sihtkapital 15 101 502 22 339 613 Kirjanduse sihtkapital 14 775 174 17 539 314 Arhitektuuri sihtkapital 12 202 365 16 026 762 Kultuurivaldkondadevahelised projektid 10 991 436 19 574 427 Tartumaa ekspertgrupp 1 612 910 1 815 085 Võrumaa ekspertgrupp 1 544 308 1 494 042 Ida-Virumaa ekspertgrupp 1 518 900 1 779 330 Pärnumaa ekspertgrupp 1 434 293 1 829 493 Harjumaa ekspertgrupp 1 393 739 1 482 063 Viljandimaa ekspertgrupp 1 367 313 1 629 100 Lääne-Virumaa ekspertgrupp 1 311 972 1 415 940 Saaremaa ekspertgrupp 1 296 939 1 738 932 Läänemaa ekspertgrupp 1 295 584 1 527 100 Jõgevamaa ekspertgrupp 1 292 737 1 394 251 Valgamaa ekspertgrupp 1 258 978 1 609 937 Järvamaa ekspertgrupp 1 235 447 1 669 081 Raplamaa ekspertgrupp 1 163 255 1 359 318 Põlvamaa ekspertgrupp 989 380 1 745 180 Hiiumaa ekspertgrupp 872 231 1 140 510

Stipendiumide kulud kokku 164 355 580 217 769 333



Elutöötoetused Kultuurkapitali nõukogu ja sihtkapitalide nõukogude otsuste alusel toimub elutöötoetuste määramine silmapaistnud kunsti-, kultuuri- ja sporditegelastele nende surmani. Välja makstud elutöötoetused kajastatakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja alusel väljamaksmise perioodi kuluna. Sihtotstarbelised annetused Sihtotstarbelisi annetusi võib Eesti Kultuurkapital kasutada ainult annetaja poolt näidatud eesmärgil. Annetaja poolt näidatud eesmärgi alusel eraldab Kultuurkapital annetuse saajale stipendiumi. Sihtotstarbeliste annetuste alusel määratud stipendiumid kajastatakse aruandeperioodi kuluna. 2009 2008 Elutöötoetused 8 509 500 7 953 000 Sihtotstarbeliste annetuste stipendiumikulu 1 588 240 623 610 Elutöötoetuste ja annetuste kulud kokku 10 097 740 8 576 610 Lisa 16. Kultuuriobjektide sihtfinantseerimine Riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu summast 46 % kantakse Eesti Kultuurkapitalile. Nimetatud summast 63 % eraldatakse kultuuriehitistele (alus: Hasartmängumaksu seadus §7 lg 2 p 1). Alates 1.jaanuarist 2006 jäetakse kultuuriehitistele eraldatud summast 75 % Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamise rahastamiseks ettenähtud vahendid riigieelarvesse Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud laenulepingu katteks, kuni laenulepingu nõuetekohase täitmiseni (alus: Hasartmängumaksu seadus § 91 ).

Riigikogu on kinnitanud Kultuurkapitali poolt finantseeritavateks kultuuriobjektideks Eesti Rahva Muuseumi Raadi hoidla ehituse Tartus ja Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehituse Tallinnas. Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise bilansiväline arvestus

2009 2008

Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise bilansivälise kohustuse saldo perioodi alguses 31 129 109 21 377 863 Aruandeaastal saadud vahendid sihtfinantseerimiseks (lisa 12) 79 112 370 150 984 771

Aruandeaastal jaotatud vahendid sihtfinantseerimiseks -102 389 026 -141 233 525 Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise bilansivälise kohustuse saldo perioodi lõpus 7 852 453 31 129 109



Jaotatud vahendid Kultuuriobjektide sihtfinantseerimiseks

2009 2008

Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise nõue perioodi alguses 15 041 593 3 880 032

Aruandeaastal jaotatud vahendeid sihtfinantseerimiseks 102 389 026 141 233 525

Aruandeaastal kulutatud vahendeid sihtfinantseerimiseks -112 859 482 -130 071 964 Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise bilansivälise kohustuse saldo perioodi lõpus 4 751 137 15 041 593 Lisa 17. Tulud ja kulud kinnisvara haldamisest

2009 2008

Renditulu kinnisvarainvesteeringutelt 21 607 26 797

Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -57 818 -95 075 Tulem kinnisvara haldamisest -36 211 -68 278 Kinnisvarainvesteeringutes toimunud muudatused on kajastatud käesoleva aruande lisas 7.



Lisa 18. Administratiivkulud

2009 2008

Administreerimisega seotud tegevuskulud kokku, sh 4 218 741 3 577 200

- Tallinnas 3 984 149 3 339 492

- Maakondlikes ekspertgruppides 234 592 237 708

Personali- ja ekspertkulu kokku, sh 7 594 689 7 721 727 - Töötasud ja puhkustasude reservfond 3 874 117 3 886 670

- Nõukogu liikmete tasud 151 000 220 000

- Ekspertiisitasud 1 648 287 1 687 525

- Sotsiaalmaksud 1 921 285 1 927 532

Põhivara ja kinnisvarainvesteeringu kulum ja väärtuse langus (lisad 7 ja 8) 975 554 133 301

Administratiivkulud kokku 12 788 984 11 432 228 Lisa 19. Muud nõuded 2004. aasta veebruaris vabastati kinnipidamiskohast Kultuurkapitali endine tegevdirektor A.Viiol, kelle vastu on Kultuurkapitalil esitatud nõue suuruses 8 539 778 krooni, mis on hinnatud konservatiivsuse põhimõttel ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeks, arvestades selle laekumise tõenäosust. Seisuga 31.detsember 2009 on A. Viiol osaliselt kustutanud tema vastu esitatud nõude summas 23 383 krooni, sh 2009 aastal summas 0 krooni . 2009 2008

Muud nõuded 8 516 395 8 516 395

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -8 516 395 -8 516 395



Lisa 20. Tingimuslikud kohustused Eesti Kultuurkapitali suhtes esitati Tallinna Halduskohtusse tsiviilhagi, mille osas kohus andis 11.03.2009 välja kohtumääruse nr. 2-08-28642. Hagis nõuab hageja Maret Kristal Eesti Kultuurkapitali ainuõiguse kaubamärgile nr 97883 tühiseks tunnistamist, isikukujutiste kasutamise lõpetamist kaubamärgil ja õiglase kahju määramist kohtu poolt hagejale. Eesti Kultuurkapital ei nõustu hagis tooduga ja ei tunnista hagiavalduses toodud nõudeid ning esitas omapoolse vastuse kohtule 16.04.2009.a. Samuti taotles Kultuurkapital kohtult vaheotsuse tegemist nõuete aegumise osas. Eelistung toimub 2010 aasta maikuus. Eesti Kultuurkapitali juhtkonna hinnangul käesoleva tsiviilasja raames rahalisi kohustusi juurde ei teki. Lisa 21. Tehingud seotud osapooltega Kultuurkapital loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole otsustele. Seotud osapooled on Kultuurkapitali juhataja, töötajad ja nõukogu liikmed, välja arvatud juhul, kui eelpoolnimetatud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju Kultuurkapitali stipendiumide ja toetuste eraldamise otsustele. Lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted. Kultuurkapital on aruandeaastal seotud osapooltega sõlminud stipendiumide lepinguid alljärgnevalt: Osapoole nimi Osapoole kirjeldus Summa

AS Tallinnfilm Juhatajaga seotud ettevõte 1 497 000 Eesti Heliloojate Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 760 333 Eesti Käsipalliliit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 700 000 Eesti Ratsaspordi Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 490 000 Eesti Kirjastuste Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 428 000 Eesti Muusikanõukogu MTÜ Nõukogu liikmega seotud ettevõte 322 350 Eesti Tennise Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 300 000 Eesti Lavastajate Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 180 000 Põlvamaa Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Töötajaga seotud ettevõte 146 200 Eesti Olümpiakomitee Nõukogu liikmega seotud ettevõte 145 000

Läänemaa Rahvapeod MTÜ Töötajaga seotud ettevõte 133 280 Eesti Draamateater Nõukogu liikmega seotud ettevõte 109 300 Eesti Muusikafond Nõukogu liikmega seotud ettevõte 104 000 Eesti Tantsupedagoodide Liit Töötajaga seotud ettevõte 66 500 Eesti Muusika Infokeskus Nõukogu liikmega seotud ettevõte 57 000 Kagu Kabujalakõsõ MTÜ Töötajaga seotud ettevõte 55 000 Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts Töötajaga seotud ettevõte 53 240 Pärnu Kammerkoor MTÜ Töötajaga seotud ettevõte 20 000

Kultuurkapitali juhataja hinnangul ei ole tehingutes eelpoolnimetatud osapooltega otsuste tegemisel seotud osapooled osalenud.



Juhataja ja nõukogu liikmete allkirjad majandusaasta aruandele Eesti Kultuurkapitali juhataja on koostanud 2009. aasta majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aruandest ning millele on lisatud audiitori järeldusotsus, on Eesti Kultuurkapitali nõukogu läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Juhataja

Kuupäev Allkiri

Juhataja

Raul Altmäe

______________

_____________

Nõukogu Nõukogu esimees

Laine Jänes

______________

_____________

Nõukogu aseesimees

Aarne Saluveer

______________

_____________

Nõukogu liige

Reet Hääl

______________

_____________

Nõukogu liige

Ants Johanson

______________

_____________

Nõukogu liige

Enn Kunila

______________

_____________

Nõukogu liige

Epp Lankots

______________

_____________

Nõukogu liige

Lylian Meister

______________

_____________

Nõukogu liige

Kaarel Oja

______________

_____________

Nõukogu liige

Ülo Pikkov

______________

_____________

Nõukogu liige

Tea Varrak

______________

_____________

Nõukogu liige

Märt Väljataga

______________

_____________

Documents

EESTI KULTUURKAPITAL Majandusaasta aruanne 2009 · 2015. 2. 9. · Eesti Kultuurkapital 2009. a majandusaasta aruanne 2 Juhataja allkiri_____ Nimi Eesti Kultuurkapital Riigi- ja kohaliku