Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2005:1.koolitus 28.11.-29.11.2005

Tõnu Hein, HeiVäl ConsultingTauno-Jussi Onoper, TJO Konsultatsioonid

Koolituse eesmärk

• anda ülevaade, milline on Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna mudel ja mida auhinna protsess endast kujutab;

• valmistada koolide esindajad ette enesehindamiste läbiviimiseks ja taotlusdokumendi koostamise jaoks andmete kogumiseks.

Kvaliteedi tagamine kutseõppeasutustes kvaliteedialase koolituse läbiviimise ja

sisehindamise süsteemi arendamise kaudu

Kaidi Holm, SA Innove

• Taotleja: SA INNOVE• Partnerid:

– Kuressaare Ametikool– Tartu Kutsehariduskeskus– Võrumaa Kutsehariduskeskus– Pärnumaa Kutsehariduskeskus

• Finantseerijad: ESF, HTM, Innove, partnerid• RAK meede 1.1 «Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja

elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem»

• Projekti info: – www.innove.ee/kvaliteet– kvaliteet@innove.ee

3 alamprojekti

• Uuringud• Arendus• Kvaliteediauhinna konkurss

Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2005

Kvaliteediauhinna konkursi eesmärgid:

• parendada koolide juhtimissüsteeme ja tõsta seeläbi koolide töö tulemuslikkust;

• tunnustada silmapaistvaid koole;• jagada kogemusi kutseharidusasutustes hästi

töötavatest süsteemidest;• tõsta kutseõppeasutuste mainet.

Konkursi korraldaja: • Eest Kvaliteediühing

Konkursi sisu:• Kutseõppeasutuste 2-etapiline hindamine:

– koolide poolt teostatav enesehindamine;– assessorite poolt teostatav välishindamine

Ajakava• 10. oktoober 2005 - õppeasutuste osalemise avaldused • 28.-29. nov 2005 ja 19. jaanuar 2006 - koolitused

taotlejatele• 1. veebruar 2006 – enesehindamisraportite esitamine • mai 2006 – koolide külastused• juuni 2006 – tagasisideraportid koolidele• 15. juuni 2006 - koolitus taotlejatele, töö

tagasisideraportiga• assessorite ja eksperdi järelkülastus• september 2006 – žürii otsus

Organisatsiooniline täiuslikkus (excellence)

Üldine töötamise viis, mille tulemuseks on • huvipoolte

• kliendid, • töötajad, • partnerid, • ühiskond, • omanikud

• tasakaalustatud rahulolu, • suurendades organisatsiooni pikaajalise edukuse

tõenäosust.

EFQM Education Vision (European Foundation for Quality Management)

“Organisatsioonilise täiuslikkuse filosoofia, meetodid ja tööriistad on juhtimise, õppekavade ja kultuuri võtmeelementideks Euroopa kõikide tasemete haridus- ja koolitusasutustes.”“The philosophy, methods, tools and techniques of Business & Organisational Excellence are key elements of the management, curricula and culture at all levels of Education & Training in Europe”

Organisatsioonilise täiuslikkuse põhimõtted

Eestvedamine ja eesmärgi ühtsus

Protsessidele ja faktidele

tuginev juhtimine

Tulemustele orienteeritus

Töötajate arendamine ja

kaasamine

Pidev õppimine, innovatsioon & parendamine

Partnerluse arendamine

Vastutus ühiskonna ees

Kliendikesksus(õpilasekesksus)

Kvaliteediauhindade ajalugu• 1951 - Deming Prize (DP), Jaapan; www.juse.or.jp• 1987 - Malcolm Baldrige National Quality Award (MBNQA), USA

www.quality.nist.gov• 1991 - European Quality Award (EQA) www.efqm.org

• rahvuslikud kvaliteediauhinnad• 2000/2001 - Eesti kvaliteediauhinna pilootprojekt• 2002, 2003 – Eesti kvaliteediauhind• 2004, 2005 – Eesti juhtimiskvaliteedi auhind• 2002 alates – Tallinna koolide kvaliteediauhind• 2003 – Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna pilootprojekt• 2003 – Eesti avaliku sektori kvaliteediauhinna pilootprojekt “Arenev

riigiasutus”

Mida annab kvaliteediauhinna mudel? • terviklik ja süsteemne lähenemine organisatsiooni juhtimisele • hea alus enesehindamiseks• hea alus võrdlusanalüüsiks• esindab ühtset, maailmas aktsepteeritud arusaama ‘täiuslikust’

organisatsioonist• kaalutud kriteeriumide süsteem• kvantitatiivselt mõõdetav ja võrreldav• ei välista teisi lähenemisi, pigem integreerib• paindlik ja adapteeritav• parendamisele ja õppimisele orienteeritud

Euroopa kvaliteediauhind – EFQM Excellence Model (Allikas: EFQM)

Kutseõppeasutuste kvaliteediauhind

2. Rakendatus (Do)Kuidas kokkulepitu onellu viidud?

3.Tulemused(Check)Milline on toimimisetase?

4. Ülevaatus (Act)Kuidas lähenemisviiside jarakendatuse tulemusi üle vaada-takse ja parendatakse?

1. Lähenemisviis (Plan)Kokkulepitud lähenemised ja tegevused

Deming’i tsükkel: Plan-Do-Check-Act

Praktiline töö

• Järgnevalt on hea võimalus värskelt läbivaadatud mudelit lihtsustatud kujul oma organisatsiooni hindamisel kasutada

• Kõigepealt viiakse läbi individuaalne hindamine, seejärel kannavad sama organisatsiooni esindajad tulemused ühisele kilele

– Vaata täpsemalt järgmisel lehel

Praktiline töö – maatriksi meetod1. Loe läbi iga kriteeriumi kohta käivad väited maatriksi ridadel2. Anna igale kriteeriumile hinne 10 palli süsteemis, tähistades valiku

ristiga3. Korruta igale kriteeriumile antud hinne läbi maatriksi rea lõpus

oleva koefitsiendiga, mis iseloomustab kriteeriumi osakaalu mudelis – saate kriteeriumi kaalutud skoori

4. Arvuta lõppskoor, liites kokku kõik kaalutud skoorid5. Kanna tulemused radardiagrammile, võttes aluseks kriteeriumile

antud hinded 10-palli skaalal (koefitsiendiga korrutamata!!). Hinne 1=0,1; 2=0,2 jne

6. Kandke ühe organisatsiooni radardiagrammi tulemused samale slaidile ja võrrelge tulemusi omavahel. Arutlege erinevuste põhjuste üle.

7. Esitlege tulemust slaidil ja kommenteerige tekkinud kujundit – tugevad ja nõrgad kriteeriumid, mida iseloomustab graafiku kuju ja pindala.

Lõuna 13.00-14.00

Kvaliteedijuhtimise rakendamise ja auhinnakonkursil osalemise kogemus:

Türi TMK, Marika Luik

Türi Tehnika- ja Maamajanduskool

• Asukoht – Kesk Eestis, Järvamaal, Türi vallas• Ajalugu

– esimesed teated 1924.a.– kodumajandusliku kallakuga tütarlastekool

• Tänapäev– 4 õppevaldkonda– 556 õppijat– haritavat maad üle 300 ha, kokku maad üle 500 ha, loomalaut,

hobusetall, autodiagnostika punkt, söökla, õpilaskodud, spordibaasid, täiskasvanute koolitus

– töötajaid 100

Kvaliteeditöö:

• Sai alguse 1997.a. kevadel (tutvuti kvaliteedisüsteemi ISO 9000 rakendamisega Iirimaal)– Samal aastal töötati välja projekt ISO 9000 rakendamiseks Eesti

kutseharidussüsteemis (Kuressaare Ametikool)– 1997.a. sügisel alustas Türi TMK oma kvaliteedigrupi

töölerakendamist• Esmane eesmärk: õppekasvatustööga seonduv

• 2003.a. osales Türi TMK ühena Kutseõppeasutuste kvaliteedikonkursi pilootprojektis

• 2004.a. Kutseõppeasutuste kvaliteedikonkursi võitja

Kvaliteeditöö 2

• Mida Türi TMK enesehindamiseks teeb?– Regulaarne oma dokumentatsiooni ülevaatamine (näiteks

arengukava, õppekavad, personali- ja suhtekorralduspoliitika jms.)

– Töötajate kaasamine läbi töögruppide– Esmaspäevased juhtkonna nõupidamised– Klientide rahuloluküsitlused, nende vajaduste väljaselgitamine– Töötajate rahuloluuuringud– Töötajate eneseanalüüs + arenguvestlused– Läbiviidud küsitluste põhjalik analüüs– Eelarve koostamine kaasates töötajaid, range kontroll kulude üle

Kvaliteeditöö 3

• Mida on andnud kvaliteedikonkursis osalemine?– Sisemise “asjade korrastatuse” – me teame kuidas

oleme oma majas milleski kokku leppinud– Suurenenud on kooli tuntus– Ääretult hea kogemuse– Võimalus näha ennast ka välisvaatlejate pilgu läbi

Kvaliteeditöö 4

• Millele taotluse kirjutamisel tähelepanu pöörata:– Loogiline, konkreetne ülesehitus– Mõttetud laused taotlusest välja!– Võrdlusandmed – Joonised, tabelid juurde– Konkreetsus ja konkreetsed näited– Kirjavead – Ikka kirja nii nagu on, mitte ilustada

Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna kriteeriumid 2005

Kriteeriumide struktuur: tulemused

6

Klientidega seonduvad tulemused

7

Töötajatega seonduvad tulemused

8

Ühiskonnaga seonduvad tulemused

9

Toimivuse võtmetulemused

6a (75%)

Arvamused

7a (75%)

Arvamused

8

Arvamused ja toimenäitajad

9a (50%)

Peamised majandus-tulemused

6b (25%)

Toimenäitajad

7b (25%)

Toimenäitajad

9b (50%)

Toimivuse võtmenäitajad

6. Klientidega seonduvad tulemused

Milliseid tulemusi on organisatsioonsaavutanud seoses oma (väliste) klientidega.

Tulemuste ja näitajate trendid ningvõrdlused eesmärkide ja teiste organisatsioonidega onolulised hindamispõhimõtted.

6a Klientide arvamusedKlientide arvamused võivad olla seotud:- õpilastelt ja tööandjatelt kogutud tagasiside tulemustega- õpilaste rahuloluga õppekorralduse, õppimis-, praktika- ja olmetingimuste osas- õpilaste rahuloluga õppekava ja spetsialiseerumis- võimaluste osas- õpilaste rahuloluga õpetajate ja töötajatega suhtlemise ja tunnustamise osas- tööandjate rahuloluga praktilise väljaõppe (sh praktika) osas- tööandjate rahuloluga õppekavade ja kutseõppeasutuse lõpetajate osas- tööandjate rahuloluga kutseõppeasutuse töö tulemuste osas- kutseõppeasutuse mainega õpilaste ja tööandjate seas- . . .

6b Toimenäitajad

Toimenäitajad võivad olla seotud:

• õpilaste arvu dünaamikaga• riigitellimuse (õpilaste vastuvõtu plaanide) ja konkursiga

kutseõppeasutusse astumisel• õpilaste väljalangevusega• õpilaste ja tööandjate kaebustega ja nende käsitlemise

tulemustega• õpilasomavalitsuse tegutsemise tulemustega • erinevate (tööandjate poolsete) tunnustustega• üldise imagoga, ajakirjanduses kajastatusega

9 Toimivuse võtmetulemused

Milliseid tulemusi on organisatsioon oma toimimisega saavutanud võrreldes planeerituga.

Tulemuste ja näitajate trendid ning võrdlused eesmärkide ja teiste organisatsioonidega on olulised hindamispõhimõtted.

9a Peamised majandustulemused Tulemused võivad olla seotud:• eelarve täitmisega, võrreldes kutseõppeasutuse strateegiliste

eesmärkidega, sealhulgas omateenitud vahendite osas väljatöötatud finantsstrateegiate rakendamise tulemustega kutseõppeasutuse eesmärkide suhtes

• investeeringute tõhususega õppe- ja töötingimuste parendamisse

• kutseõppeasutuse finantseerimise tasemega (sh omafinantseerimise osas)

• finantsriskide maandamise tulemuslikkusega• õppeasutuse majandusliku seisuga• . . .

9b Toimivuse võtmenäitajad• Võtmenäitajad võivad olla seotud:

– õppetulemuste ja õppetööst osavõtu tasemega

– õpilaste toimetulekuga õppekavade osas

– kutseõppeasutuse lõpetajate tööhõivega

– õpilaste tulemustega konkurssidel ja kutsevõistlustel

– õppetöö tulemuste parendamiseks ettevõetud tegevuste tulemustega

– õpilaste väljalangevuse vähendamiseks ettevõetud tegevuste tulemustega

– enesehindamise tulemustega

– välishindamise, sh õppeasutuse inspekteerimiste ja kontrollimiste, auhinnakonkurssidel osalemise tulemustega

– õpilaste kutseõppeasutuse juhtimisse (sh parendustegevustesse) kaasamise tulemustega

– …

Tulemuste kvaliteedi hindamine

Hindamiskaart: tulemused

Tulemuste täiuslikkus Ulatus

0 % 0 %

25 % 25 %

50 % 50 %

75 % 75 %

100 % 100 %

Hindamiskaart: tulemused

Skoor

Tulemused 0% 5 10 15 20 25% 30 35 40 45 50% 55 60 65 70 75% 80 85 90 95 100%

Trendid

Tulemused puuduvad või on esitatud anekdootlik

informatsioon

Positiivsed trendid ja/või rahuldavad tulemused

mõnedes valdkondades

Positiivsed trendid ja/või püsivalt head tulemused paljudes valdkondades viimase 3 aasta jooksul

Tugevalt positiivsed trendid ja/või püsivalt suurepärased

tulemused enamikes valdkondades viimase 3 aasta

jooksul

Tugevalt positiivsed trendid ja/või püsivalt suurepärased

tulemused kõikides valdkondades vähemalt viimase 5 aasta jooksul

Võrdlused oma eesmärkidega Tulemused puuduvad või on esitatud anekdootlik

informatsioon

Saavutatud eesmärgid mõnedes valdkondades

Saavutatud eesmärgid paljudes valdkondades

Saavutatud eesmärgid enamikes valdkondades

Suurepärased enamikes valdkondades

Võrdlused teiste organisatsioonidega

–

Tulemused puuduvad või on esitatud anekdootlik

informatsioon

Mõned võrdlused tehtud mõnedes valdkondades

Soodsad võrdlused paljudes valdkondades

Suurepärased enamikes valdkondades ja 'oma klassi

parimad' paljudes valdkondades

Tulemused on põhjustatud lähenemisviisist

–

Tulemused puuduvad või on esitatud anekdootlik

informatsioon

Mõned tulemused Palju tulemusi Enamik tulemusi. Liidripositsioon säilitatud

Kui skoor on <25%, arvestada üksnes trende ja võrdlusi eesmärkidega; kui skoor on >25%, arvestada ka võrdlusi teiste organisatsioonidega ja põhjuslikkust. Results score 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100

Ulatus

0%

Tulemused puuduvad

asjakohastes valdkondades ja tegevustes

25%

Tulemused on esitatud mõnedes asjakohastes

valdkondades ja tegevustes

50%

Tulemused on esitatud paljudes asjakohastes

valdkondades ja tegevustes

75%

Tulemused on esitatud enamikes asjakohastes

valdkondades ja tegevustes

100%

Tulemused on esitatud kõigis asjakohastes valdkondades ja

tegevustes

Ulatuse skoor 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100

SKOOR KOKKU 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100

`

Tulemuste hindamine: trendid

• Trendid või saavutatud ja säilitatud hea tase– üle 50% maksimumskoorist saab anda vaid 3 aasta positiivsete

trendide puhul paljudes tulemustes; – üle 25% maksimumskoorist saab anda 3 aasta positiivsete

trendide puhul mõningates tulemustes; – negatiivsed trendid peavad olema põhjendatud ja näidatud, et

põhjustest on aru saadud ja on võetud ette tegevusi põhjuste kõrvaldamiseks

Tulemuste hindamine: võrdlused

• Võrdlused oma eesmärkidega – tulemused, mida organisatsioon mõõdab, peavad olema

planeeritud– eesmärgid peavad olema põhjendatud ja saavutatud

• Võrdlused teiste organisatsioonidega – võrdlused konkurentide või oma ala parimatega, sektori

keskmistega– kui ei ole võimalik saada konkurentide andmeid, võib

võrrelda ka teiste tegevusvaldkondade organisatsioonidega

Tulemuste hindamine: põhjuslikkus

• Tulemuste põhjustatus lähenemisviisist – heade tulemuste põhjuseks võivad olla välised

asjaolud või hea õnn; seepärast peab olema näidatud, kuidas tulemused on saavutatud

– esitatud tulemusi peab saama seostada poliitika ja strateegiaga ning valitud lähenemisviisidega

Tulemuste hindamine: ulatus

– tulemused peavad olema esitatud ulatuslikult ja sisaldama olulist informatsiooni

– esitatud tulemuste sisu peab vastama võimaldajates kirjeldatud lähenemisviisidele

Praktiline töö – hindamismaatriks Tulemused 6b

• Lugege läbi õppejuhtumi kriteerium 6b. Märgistage või tooge välja taotlusdokumendis antud informatsioon tulemuste hindamismaatriksi alusel järgmiselt:

1. Informatsioon, mille alusel on võimalik konstateerida näitajate/tulemuste trende

2. Kus on toodud oma tulemuste võrdlusi oma eesmärkidega3. Kus on toodud oma tulemuste võrdlusi väliste organisatsioonide

tulemustega 4. Informatsioon, mille alusel on näha, et tulemused on põhjustatud oma

lähenemisviiside rakendamisest (vaata ka õppejuhtumi kriteerium 5a)5. Informatsioon, mille alusel võib hinnata tulemuste ulatust (vaata ka

õppejuhtumi kriteerium 5a)

Kohvipaus 15.20-15.35

7 Töötajatega seonduvad tulemused

Milliseid tulemusi on organisatsioonsaavutanud seoses oma töötajate rahuloluga.

Tulemuste ja näitajate trendid ningvõrdlused eesmärkide ja teiste organisatsioonidega on olulised hindamispõhimõtted.

7a Töötajate arvamusedTöötajate arvamused võivad olla seotud:

• - töötajate rahuloluga isikliku arengu võimaluste ja töömotivatsiooni osas• - töötajate teadlikkusega kutseõppeasutuses toimuvast ja • kutseõppeasutuse positsioonist haridusmaastikul• - töötajate rahuloluga töötingimuste ja -tasustamise osas• - töötajate rahuloluga kasutatavate motivatsiooni- ja • tunnustussüsteemidega ning karjääri- ja koolitusvõimalustega• - töötajate rahuloluga juhtkonnaga suhtlemise võimaluste ning üldise

teabeleviku osas kutseõppeasutuses• - töötajate rahuloluga kutseõppeasutuse väärtuste, poliitika, • eesmärkide ja strateegiate ja kaasahaaramise osas nende

kujundamisse• - töötajate rahuloluga neile võrdsete võimaluste tagamise • osas• - töötajate rahuloluga administratiivpersonali töö täpsuse suhtes• - töötajate rahuloluga kutseõppeasutuse maine ja ühiskondliku rolli osas• - . . .

7b ToimenäitajadToimenäitajad võivad olla seotud:

• töötajate osalemise määraga kutseõppeasutuse juhtimisel ja otsustusprotsessides

• õpetajate ja töötajate poolt avaldatud publikatsioonide, osalemise ja esinemisega konverentsidel/seminaridel/ koolitustel/konkurssidel

• kutseõppeasutuse konkurentsivõimelisusega tööturult heade spetsialistide leidmisel

• kutseõppeasutuse vajaduste täitmise tulemustega tööjõu värbamise osas • tööjõu voolavuse, tööõnnetuste, töölt puudumiste (sh haiguspäevad),

töövaidluste ja kaebustega• tööalaste arusaamatuste arvu ja kommunikatsiooni efektiivsusega• töötajate ettepanekute arvuga• koolituste tulemuslikkusega• õpetajate omavahelise koostöö, sh meeskonnatöö kasutamise määraga

õppetöös• koolitus- ja arenguplaanide täitmise tulemustega• . . .

8 Ühiskonnaga seonduvad tulemused

Milliseid asjakohaseid tulemusi on organisatsioon saavutanud seoses panusega ühiskonna arengusse.

Tulemuste ja näitajate trendid ning võrdlused eesmärkide ja teiste organisatsioonidega on olulised hindamispõhimõtted.

8 Ühiskonnaga seonduvad tulemused

Ühiskonda puudutavad tulemused võivad olla seotud:

• kutseõppealaste vajaduste täitmisega piirkonnas• kutseõppeasutuse oma tegutsemispiirkonnaga seotuse määraga • kutseõppeasutuse mõjuga oma tegevuspiirkonnas ja avatusega• kutseõppeasutuse juhtide ja töötajate piirkonna avalikus elus osalemise

tulemustega• kajastatusega massimeedias ja mainega ühiskonnas• säästliku majandamise, jäätmekäitluse ja muu keskkonnahoiuga seonduva

tulemustega • õppimis- ja töötingimuste vastavusega töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele• õppijate õppetöövälise tegevuse tulemustega piirkonnas• võimaluste pakkumisega sportimiseks ja vaba aja veetmiseks piirkonnas• suhetega riiklike ja kohalike võimuorganitega• kutseõppeasutuse poolt saadud auhindade ja tunnustustega• . . .

Praktiline töö – täidetud vorm Tulemused, 7b

1. Loe läbi kriteeriumi sisu ‘täidetud vormi’ vasakus osas.2. Loe läbi kriteeriumi 7b kirjeldus näidistaotlusdokumendis.3. Loetle taotlusdokumendis esitatud tulemused, lisades olemasoleva

info trendide iseloomu (positiivsed, püsivad, negatiivsed), trendide pikkuse (a.), võrdluste kohta oma eesmärkidega (ületatud, saavutatud, täitmata) ja võrdlusandmete (paremad, võrdsed, halvemad kui võrdlusalustel) kohta (2.-6.samm)

4. Loetle väidetud tulemused, mis ei ole tõestatud andmetega (7.samm)5. Loetle kriteeriumi tugevused ja parendusvaldkonnad (8.samm)

Esimese koolituspäeva kokkuvõte