Eesti looduslik rikkus · 2014-05-06 · imetajad, kalad, linnud, taimed, kahepaiksed ja roomajad. Tallinna Pae Gümnaasium LAK-õppe nädala HKK üritus 15.04.2014 . 3 4 5 Õige

Eesti looduslik rikkus

Tallinn

16. aprill 2014

Tallinna Pae Gümnaasium

Hiline keelekümblus

Tallinna Pae Gümnaasium LAK-õppe nädala HKK üritus 15.04.2014

Sissejuhatus

Kuna Tallinna Pae Gümnaasium kuulub UNESCO ühendkoolide võrgustikku nagu ka Jüri

Gümnaasium siis, käesolev HKK ürituse almanahh on pühendatud UNESCO ülemaailmse

kristallograafia aasta tähistamisele. Kristallograafia on eelkõige seotud kivimite, vääriskivide,

mineraalidega ja maavaradega üle maailma. Seal aga kus on maavarad, varem või hiljem tuleb juttu ka

looduslikust rikkusest. Niisiis, ongi selle HKK ürituse almanahhi üheks ideeks juhtida teie, kallid

osalejad ja lugejad, tähelepanu sellele, et Eesti looduslikuks rikkuseks peale maavarade ja kivimite on

tingimata meie rahvuspargid, Läänemeri ning ka need looduse liigid, mis on kantud eesti looduse

punasesse raamatusse.

Iga kooli vääriskivideks on tema õpilased, kellele õpetajad annavad oma kordumatu lihvi ja sära.

Loodame, et ka see almanahh, mis on ajendatud ka keskkonnasõbralikust ja jätkusuutlikust

haridusest annab Teie lihvile sära juurde.

Maia Lust

Tallinna Pae Gümnaasiumi eesti keele õpetaja


Ürituse päevakava

12.00 – 12.15 Meeskondade saabumine

12.15 – 12.20 Sissejuhatus

12.20 – 13.30 Oma kooli mäng „Kuldvillak“

13.30 - 14.35 Mäng „Reis mööda Eestimaad“

14.35 – 15.00 Film „Pruuni kulla saladused“

15.00 – 15.30 Pidulik lõpetamine


Osalejad

• Jüri Gümnaasium

• Loksa Gümnaasium

• Tallinna Karjamaa Gümnaasium

• Tallinna Läänemere Gümnaasium

• Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium

• Tallinna Pae Gümnaasium


Kuldvillaku küsimused Eesti maavarad ja kivimid

1. Mis maavara aitab inimestel autosid käivitada? See põleb hästi, on kergem kui vesi ja peaaegu musta värvi.

põlevkivi

süsi

nafta

Õige vastus: nafta

2. Mis kivist on ehitatud suurtükitorn Paks Margareeta?

paekivi

graniit

liivakivi

Õige vastus: paekivi

3. Idamaades just sellest maavarast lõi Jumal esimese inimese?

liiv

savi

marmor

Õige vastus: savi

4. See maavara esineb looduses väga tihti. Võib olla valget ja kollast värvi, koosneb väikestest osakestest.

liiv

graniit

paekivi

Õige vastus: liiv

5. Mis aastast on Eestis lõpetatud fosforiidi kaevandamine?


1950. aastast

1991. aastast

2013. aastast

Õige vastus: 1991. aastast

6. Nimeta graniitse koostisega suurim rändrahn Eestis?

Tubala kivi

Kabelikivi

Suur-Pakri Suurkivi

Õige vastus: Suur-Pakri Suurkivi

Vääriskivid ja mineraalid

1. Kuidas nimetatakse vääriskivi massi mõõtühikut?

gramm (g)

karaat (ct)

kullaunts (oz tr)

Õige vastus: karaat

2. Mis värvi on malahhiit?

roheline

kollane

punane

Õige vastus: roheline

3. Millist vääriskivi me ei näe veeklaasis?

nefriit

teemant

Huvitav teada!

Fosforiidi kasutatakse põlluväetise toorainena.

Praegu on Eestis fosforiidi tootmine peatatud, sest see pole

majanduslikult tulus ning toob kaasa ohtlikke mõjusid

keskkonnale.

Huvitav teada!

Karaat (itaalia keeles carato - jaanileivapuu) on vääriskivide ja

pärlite massi mõõtühik. Tähis ct. 1 ct = 0,2 g = 200 mg Varem kasutati vääriskivide kaalumisel vihtidena jaanileivapuu seemneid, mille kaal

kõikus vähem kui teiste taimeliikide seemnetel.

Huvitav teada!

Teemant on teadaolevalt kõige kõvem looduslik

materjal.


topaas

Õige vastus: teemant

4. Mis nime kannab suurim maailmas tuntud teemant?

Marinool

Kohibbor

Kohinoor

Õige vastus: Kohinoor

5. Missugune mineraal on kõvaduse järgi kõige pehmem?

talk

kips

kvarts

Õige vastus: talk

6. Idamaades arvatakse et see vääriskivi aitab südamehaiguste vastu?

topaas

karneool

korund

Õige vastus: karneool

Eesti looduskaitsealad ja rahvuspargid

1. Mitu looduskaitseala on Eestis?

Huvitav teada!

Koh-i-noor teemant kuulub Briti kuninganna-ema krooni

kaunistavate kalliskivide hulka. See teemant kaalub 105,60

karaati.

Huvitav teada!

Selle mineraali avastas füüsik

Michael Faraday.


29

129

229

Õige vastus: 129

2. Eesti esimene rahvuspark oli …

Lahemaa rahvuspark

Soomaa rahvuspark

Matsalu rahvuspark

Õige vastus: Lahemaa rahvuspark

3. Mis rahvuspark on loodud lindude kaiseks?

Matsalu rahvuspark

Karula rahvuspark

Vilsandi rahvuspark

Õige vastus: Matsalu rahvuspark

4. Mis rahvuspargi territooriumil on ligi 100 saart?

Vilsandi rahvuspark

Matsalu rahvuspark

Karula rahvuspark

Õige vastus: Vilsandi rahvuspark

5. Millisel kaitsealal asub legendi järgi muistsete skandinaavlaste jumala Odini haud?

Osmussaare maastikukaitseala

Niidu maastikukaitseala

Muraka looduskaitseala

Õige vastus: Osmussaare maastikukaitseala

Huvitav teada!

Haruldastest linnuliikidest võib Matsalus kohata niidurüdi, väike-laukhane ja valgeselg-

kirjurähni.


6. Mitu rahvusparki on Eestis? Nimeta!

Õige vastus: Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula rahvuspargid

Läänemeri 1. Kuidas nimetatakse Läänemerd soome keeles?

Ostsee

Itämeri

Østersøen

Õige vastus: Itämeri

2. Läänemere suurim sügavus on ...

459 meetrit

97 meetrit

819 meetrit

Õige vastus: 459 meetrit

3. Kõige suurem Läänemerre suubuv jõgi on ...

Wisla jõgi

Daugava

Neeva jõgi

Õige vastus: Neeva

4. Mitu riiki asub Läänemere ääres?

9

Huvitav teada!

Neeva on 74 kilomeetrit pikk. Jõgi saab alguse Laadoga järvest

ning suubud Soome lahte.

Huvitav teada!

Läänemere sügavam koht Landsorti süvik (459 m)

asub Rootsi ranniku lähedal.


10

7

Õige vastus: Läänemere ääres asub 9 riiki - Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Saksamaa.

5. Mitu protsenti maailmamere kalasaagist püütakseLäänemerest?

umbes 1%

umbes 10 %

umbes 50%

Õige vastus: umbes 1%

6. Millisel pildil on Läänemeri?

7.

Õige vastus: pilt nr 1

Punane raamat 1. Millal ilmus esimene Maailma Punase Raamatu variant?

1953.a

1966.a

1975.a

Õige vastus: 1966. aastal

2. Mitmest osast koosneb Punane Raamat?

1. 2.

3. 4.

Huvitav teada!

Punane raamat koosneb 5 osast: imetajad, kalad, linnud, taimed,

kahepaiksed ja roomajad.


3

4

5

Õige vastus: 5 osast

3. Mis värvi on Punase Raamatu lehed?

punased, kollased, valged, rohelised, hallid

punased, rohelised ja sinised

kollased, valged ja hallid

Õige vastus: punased, kollased, valged, rohelised, hallid

4. Mida tähendab Rahvusvahelise Looduskaitseliidu Punase Raamatu nimistu tähistuses järgmine märk?

haruldane liik

ohustatud liik

hävinud liik

Õige vastus: hävinud liik

5. Eesti esimene Punane Raamat ilmus aastal 1979. Kuidas te arvate, mitu soontaimede ja loomade liiki oli selles raamatus?

28

259

1031

Õige vastus: 259 liiki

6. Missugused selgroogsed on Eesti Punases Raamatus ERITI OHUSTATUD kategoorias?

siniraag, harjus ja naarits

mudakonn, saarmas, meritint

Huvitav teada!

Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid, kollastele väheneva

arvukusega liigid, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust pääsenud liigid ja hallidel lehtedele

need liigid, mille seisund on määratlemata.

EX


kivisisalik, kalakotkas, lagrits

Õige vastus: siniraag, harjus ja naarits


Reis mööda Eestimaad Reisi korraldus

• Igas tööjaamas on reisijatel 10 minutit aega ülesannete täitmiseks ja 2 minutit selleks, et minna järgmisesse tööjaama.

• Liikuda on vaja jälgides tööjaamade numbreid.

Tööjaam 1 - Rahvuspargid Leia kontuurkaardilt järgmised rahvuspargid ja kinnita ümbrikus olev rahvuspargi logo õigesse kohta kontuurkaardil.

Karula Rahvuspark

Lahemaa Rahvuspark

Matsalu Rahvuspark

Soomaa rahvuspark

Vilsandi rahvuspark



Tööjaam 2 - Mäng „Sõnar“ Töölehel on looduskaitse ja maavaradega seotud mõisted. Ülesandeks on järjestada sõnad, kasutades selleks kõiki antud sõnu. Kirjutage mõiste seletus selleks ettenähtud lahtrisse.

Karjäär ammutamiseks Maavarade maapealne kaevandus rajatud.

Mõiste sõnastus: ..................................................................................................................................................................... .....................................................................................................................................................................

Kivim

moodustav Maakoort keha looduslik.

Mõiste sõnastus: ..................................................................................................................................................................... .....................................................................................................................................................................

Klint

ranniku Järsk Läänemere l astang.

Mõiste sõnastus: ..................................................................................................................................................................... .....................................................................................................................................................................

Liivakivi jooksul Settekivim, mis on pika aja liivast tekkinud kokku pressitud.

Mõiste sõnastus: ..................................................................................................................................................................... .....................................................................................................................................................................

Rändrahn kantud esialgsest Mandrijääga suur oma kohast eemale kivi.

Mõiste sõnastus: ..................................................................................................................................................................... .....................................................................................................................................................................

Settekivim

pika Settest aja kivim jooksul tekkinud.

Mõiste sõnastus: ..................................................................................................................................................................... .....................................................................................................................................................................


Tardkivim

kivim tardumisel Magma tekkinud

Mõiste sõnastus: ..................................................................................................................................................................... .....................................................................................................................................................................

Vääriskivi kasutatav Looduses harva peamiselt või väikestes juveelina kogustes leiduv, mineraal kivim või.

Mõiste sõnastus: ..................................................................................................................................................................... .....................................................................................................................................................................

Põlevkivi

ainet Põlevat orgaanilist settekivim sisaldav.

Mõiste sõnastus: ..................................................................................................................................................................... .....................................................................................................................................................................

Rahvuspark looduskaitseala kui Suur, kus kaitstakse esinduslik nii loodus- kakultuuripärandit.

Mõiste sõnastus: ..................................................................................................................................................................... .....................................................................................................................................................................


http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juveel&action=edit&redlink=1

http://et.wikipedia.org/wiki/Mineraal

http://et.wikipedia.org/wiki/Kivim

Tööjaam 3 - “Punane raamat” Laudadel on töölehed tabeli vormis ning ümbrikud. Tabelites on Eesti Punase Raamatu mõningate liikide pildid. Teil tuleb leida igale pildile sobiv liigi nimetus ja selle kirjeldus. Nimetused ja kirjeldused on ümbrikutes. Kinnitage tabelisse vastavasse lahtrisse nimetused ja kirjeldused nätsu abil. Pilt Liigi nimetus Kirjeldus


Liikide nimetused kuradipatak soosammal Järvepall lendorav

Harilik kopsusamblik kuningkiil Kollane käoking

Kirjeldused Viljakehad värvuvad vajutamisel ja murdes kiiresti kahvatusiniseks. Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimoodus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt

voondina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 . 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas.

Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole jargi.

Emaslendorav kaalub umbes 150 grammi, isasloomad on keskmiselt pisut väiksemad. Nende keha on 13–20 cm pikk, lamejas saba on 9–14 cm pikk. Lendorava silmad on suhteliselt suured ja mustad. Keha katab üleni hall karvastik, kõhuosa on monevorra heledam kui selg.

Õied on kahekulgselt summeetrilised rohekas-voi maardunud-kollased tihedates kobarates. Õiekate koosneb viiest tupplehest, neist ulemine kiiverjas, koverdunud tipuga, luhikarvane. Kroonlehed muundunud nektaariumideks. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja.

Karvased hallikasrohelised kaunakujulised kukkurviljad ilmuvad alates juuli lopust, valmivad kobaras jargemööda.

Pikkus on 60-80 mm, nümfidel 50 mm. Tiivaulatus 95-110 mm. Isasel on tagakeha helesinine, musta värvi pikivootidega, pea on roheline, emasel - laia pruuni värvi mustriga sinise- ja rohelisekirju tagakeha. Tiibasid on 2 paari, liiguvad üksteisest sõltumatult

Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest, on 5...15 (20) cm. Värvus puhas kuni kollakasroheline, alusel pruunikas. Väikesed varrest eemaldunud ja haakjalt tagasikaandunud lehed on teritunud tipuga ja munajassüstja kujuga. Leherood ei ulatu päris lehe tipuni. Enamasti on varred tihedalt üksteise kõrval. Varred on väga saledad. Alusel on varred

tumepruunid kuni mustad. Pallikujuline sametise pinnaga vetikas.


Tööjaam 4 - “Kivimid ja fotod” Teil tuleb uurida kivimite ja loodusfotode näitust ning täita tööleht.

Tööleht

ÜLESANNE 1

Vasta küsimustele kivimite ja maavarade näituse põhjal:

1) Püriidi rahvapärane nimetus on ___________________________________________________

2) Mitu erinevat kivimit loomade jäänustega leiad näituselt (Number+nimetused) __________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

3) Millisest näitusel olevast kivimist on valmistatud meie kooli trepiastmed?____________________________________________________________________

4) Milline näitusel olev maavara leidub ka Eestis, kuid seda ei toodeta?_______________________________________________________________________

5) Kuidas nimetatakse rahvasuus põlevkivi?

______________________________________________________________________________

ÜLESANNE 2

Vasta küsimustele loodusfotode näituse põhjal:

Millised rahvuspargid või looduskaitsealad on esitatud sellel näitusel? (Number+ nimetused)

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Milline kõrgeimatest Eesti jugadest on jäädvustatud fotol? (Nimetus+kõrgus)

______________________________________________________________________________

Milliseid maavarade kaevandamisega seotud etappe leiate fotodelt?

__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Kahel näitusel oleval fotol on olemas trilobiit, nimeta kivimit millesse on trilobiit kivistunud?


____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Millised eesti looduslikud vaatamisväärsused on jäädvustatud fotodel?

__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

6) Loodusfotodel on jäädvustatud kaht erinevat taime. Nimeta need:

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________


Tööjaam 5 -“Maavarad” Uurige Eesti maavarade leviala kaarti ning kinnitage iga maavara märgistava märgi juurde vastava maavara pilt ja nimetus.


Tööleht

Kuju Pilt Nimetus


Pildid

Nimetused

liiv järvemuda dolomiit lubjakivi

meremuda savi põlevkivi kruus


Tööjaam 6 - Kivimid ja mineraalid Teil on laudadel tabeli vormis töölehed ja ümbrikud. Ümbrikutes on maavarade pildid, vääriskivide pildid ja vääriskivide lihvi nimetused. Töölehel on kaks ülesannet. Esimeses ülesandes tuleb jagada maavarad kahte tulpa ja kinnitada nätsuga õigesse lahtrisse. Teises ülesandes tuleb kinnitada vääriskivi ja vääriskivi lihvi nimetus vastava joonise juurde. Kinnitamiseks kasutage nätsu. EESTIS LEITAVAD VÄLISMAAL LEITAVAD


Kontrollige, kas te teate, kuidas nimetatakse kalliskivide eri lihve? Kinnita sildike vastava lihvi juurde.



OVAAL

PIRN

MARKIIS

PRINTSESS

SÜDA

SMARAGD

ÜMAR


Film „Pruuni kulla saladused“

Filmi saab vaadata siin - http://etv.err.ee/index.php?05592787&video=3159#.U0A0Zfl_u9U

Küsimused filmi kohta 1. Kus on antud video tehtud?

2. Mis maavarast on juttu selles videolõigus?

3. Milliseid töövahendeid kasutati põlevkivi kaevandamisel?

4. Kirjelda kaevuri tööriideid!

5. Mis sügavusel kaevandatakse põlevkivi?

6. Mis etapist algab põlevkivi kaevandamine?

7. Kuidas nimetatakse rahvasuus põlevkivi?

8. Mitu töötavat põlevkivikaevandust on praegu Eestis?


http://etv.err.ee/index.php?05592787&video=3159%23.U0A0Zfl_u9U

Tänusõnad Ürituse juhtidele

Maia Lust

Natalia Presnetsova

Õpetajatele

Aleksandra Dergatšova

Katrin Ekštein

Olga Ivanova

Anastasia Jürgens

Anna Lihodedova

Arvo Luik

Marje Oja

Ljudmilla Zarina

Toetajatele

Direktor Izabella Riitsaar

IT juht Vitali Venkov

Majandusjuhataja Valentina Didenko

Õpilastele

6.c klassi õpilased

Raamatu koostajad

Maia Lust

Natalia Presnetsova


Documents

Eesti looduslik rikkus · 2014-05-06 · imetajad, kalad, linnud, taimed, kahepaiksed ja roomajad. Tallinna Pae Gümnaasium LAK-õppe nädala HKK üritus 15.04.2014 . 3 4 5 Õige