Eesti maa elab ja toidab! Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus

Koostaja: Maaeluministeerium

Fotod: Rita Nuiamäe, Tiit Koha, Katrin Press, Mati Sarevet, Euroopa Komisjon Esikaane foto: Anna Volmer

Kujundus: Ecoprint AS Trükk: Ecoprint AS

ISBN: 978-9949-462-91-9 (trükis) ISBN: 978-9949-462-92-6 (pdf)

Tallinn 2019

Sisukord

Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3EESTI TOIT ON OHUTU JA TOODETUD KESKKONNASÄÄSTLIKULT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4Mahetooted leiad märgistuse järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6Eesti jaoks on oluline toiduohutus, loomade tervis ja heaolu ning kohaliku tooraine kasutamine . . . . . . . . . . . . 6Põllumajanduslik toodang on edu alus . . . . . . . . . . . . . . . 7Olulised numbrid 2018 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8Eesti toitu usaldatakse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9Koolikavade meede aitab tervislikult toituda . . . . . . . . . . 9KESTLIK TOIDUTOOTMINE JA MAAELU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10Eesti maaelu arengukava soodustab arengut . . . . . . . . 11Elu maal viivad edasi tugevad ja tegusad kogukonnad, kus on ka noori liidreid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12Leader: meede aktiivsele kogukonnale . . . . . . . . . . . . . 13Tulevikus ekspordime rohkem väärindatud tooteid . . . . 14KESTLIK KALANDUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16Kutseline kalapüük . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16Kalatööstusele on olulised nii eksport kui ka siseturg . . 17Harrastuskalapüük . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18Vesiviljelus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19

3

Sissejuhatus

Põllumajandus, kalandus, toidutootmine ja -kultuur on olulised osad Eesti identiteedist . Nende valdkondadega seotud tege-vused kujundavad oluliselt Eesti üldilmet . Maapiirkondades töötab ligi 150 000 inimest, mis on umbes 20% kogu tööhõi-vest . Maamajanduse arendamisse panustavad nii väikesed kui ka suured ettevõtted .

Eesti toit ja toidukultuur on Põhjamaadele omaselt värske, looduslähedane ja mitmekesine . Suurt tähelepanu pööratakse toiduohutusele, loomatervisele ning loomade heaolule . Täht-saks peetakse toidu kvaliteeti ja tooraine kohalikku päritolu . Toiduohutuse eest seisavad hea toidu tootjad ja töötlejad . Tänu tugevale järelevalvesüsteemile on nii Eestis toodetav ja tarbitav kui ka sisse- ja väljaveetav toit usaldusväärse kvaliteediga .

Maal on hea elada, kui seal leiab hästi tasustatud tööd ja sobivaid proovilepanekuid . Väheolulised pole ka teenuste kättesaadavus, kaunis ja hoitud looduskeskkond ning sot-siaalne suhtlus . Maal tuleb säilitada esivanemate pärandit ja traditsioone ning kohaneda samal ajal muutuvate oludega . 2030 . aastal on maaelu kõrgelt väärtustatud ja hea mainega, seal elavad toimekad inimesed ning tegutsevad koostööaltid kogukonnad . Ruumi on nii suurtele kui ka väikestele ettevõ-tetele, kes ühiselt maamajandust arendavad .

Järjest olulisem on toidu ja põllumajandussaaduste tooraine kvaliteet ja säästlik kasutamine . Nii sööt, seemned kui ka paljundusmaterjal peavad olema kvaliteetsed ning neid tuleb oskuslikult kasutada . Samal ajal tuleb tegeleda ka mullakait-sega ja tagada taimetoitainete ning aretusmaterjali väärtus . Samuti on tähtis kalavarude säästlik majandamine .

Globaalses konkurentsis püsimise eeltingimus on toodangu kõrge kvaliteet, uuenduslikkus ning keskkonnasäästlikkus . Tarvis on teha rohkem koostööd, kasutada viimaseid teadus-saavutusi ja parimaid tehnoloogiaid . Eestil on mitmes sektoris kõrge isevarustatuse tase, mis võimaldab tagada kodumaise toidu nii kohalikule elanikkonnale kui ka eksportida seda teistesse riikidesse, kasvatades nii meie konkurentsivõimet .

Õitsva ja hästi toimiva maaelu keskmes on inimene, kes on teadlik tootja ja tarbija . Inimene, kes teeb nutikat, hästi tasustatud ja motiveerivat tööd, keda hoiab maal kodu-, kogu- konna- ja omanikutunne ning kes saab õnnelikult puhtas

4

EESTI TOIT ON OHUTU JA TOODETUD KESKKONNASÄÄSTLIKULTPõllumajandus, kalandus ja toidutootmine on valdkonnad, mis hõlmavad suure osa Eesti territooriumist, mille ilmet nad olulisel määral kujundavad .

Keskkonnahoidlik tootmine kasvab hoogsalt kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis . Tarbijate nõudlus mahetoodete järele suureneb, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ning ühes sellega laieneb ka mahepõllumajandusmaa pindala . Eestis on põllumajandusmaad kokku 1 002 234 hektarit, sh põllumaad 679 000 hektarit . Kogu põllumajandusmaast oli mahepõllu-majandusmaad 2018 . aastal ligi 21% ehk 210 033 hektarit, seades meid selle näitajaga Euroopa Liidus (EL) esirinda, ning mahepõllumajanduse registrisse oli kantud 1948 mahetoot-misega tegelevat põllumajandusettevõtet .

Mahemaa kasvuga käsikäes on kasvamas ka mahesektori kogutoodangu väärtuse osakaal põllumajanduse kogutoo-dangus ning mahetoodangu eksport, mis on viimase kolme aasta jooksul peaaegu kahekordistunud . 2017 . a moodus-tas mahepõllumajanduse kogutoodang 9% põllumajanduse kogutoodangust .

Mahetoodang jõuab järjest enam ka lasteasutustesse . 2018 . a andmetel pakkusid mahetoitu kokku 15 kooli ja lasteaeda .

Mahetoodete usaldusväärsus tagatakse läbi järjepideva kont-rolli, mida teostavad Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllu- majandusamet .

Mahetoidu töötlejaid oli 2018 . a ligikaudu 168, enamik neist väikesed ettevõtted . Töödeldi kõiki peamisi tootegruppe – piima, liha, teravilja, marju, puu- ja köögivilju ning maitse- ja ravimtaimi . Kõige rohkem oli 2018 . a puuvilja-, köögivilja- ja marjatöötlejaid ning tera- ja kaunviljatöötlejaid .

keskkonnas tegutseda . Mida rohkem inimesi maal elab, seda suurem on ka meie riigi julgeolek .

Meie eesmärk on, et Eesti toit oleks hinnas ja maal oleks hea elada .

5

Mahetoidu töötlejate arv 2012–2018Allikas: mahepõllumajanduse register

Mahetoodete kogutoodang ja eksport 2013–2017Allikad: põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas FADN (kogutoodang), Kantar EMOR (eksport 2013), Eesti Konjunktuuriinstituut (eksport 2015, 2017)

180160140120100

80604020

0

220 000200 000180 000160 000140 000120 000100 000

80 00060 00040 00020 000

0

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

22002000180016001400120010008006004002000

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

72 84102

124135

165 168

Töötlejate arv

908070605040302010

02013 2015 2017

34,9

5,915,6

27,2

50,2

76,3

Kogutoodang, miljonit eurot Ekspordi maht, miljonit eurot

Toot

jad,

arv

Tootjad, arv

Pind

ala,

ha

Pindala, ha180160140120100

80604020

0

220 000200 000180 000160 000140 000120 000100 000

80 00060 00040 00020 000

0

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

22002000180016001400120010008006004002000

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

72 84102

124135

165 168

Töötlejate arv

908070605040302010

02013 2015 2017

34,9

5,915,6

27,2

50,2

76,3

Kogutoodang, miljonit eurot Ekspordi maht, miljonit eurot

Toot

jad,

arv

Tootjad, arv

Pind

ala,

ha

Pindala, ha

Mahetootmisega tegelevad põllumajandustootjad ja mahepõllumajandusmaa pindala 1999–2018Allikas: mahepõllumajanduse register180160140120100

80604020

0

220 000200 000180 000160 000140 000120 000100 000

80 00060 00040 00020 000

0

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

22002000180016001400120010008006004002000

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

72 84102

124135

165 168

Töötlejate arv

908070605040302010

02013 2015 2017

34,9

5,915,6

27,2

50,2

76,3

Kogutoodang, miljonit eurot Ekspordi maht, miljonit eurot

Toot

jad,

arv

Tootjad, arv

Pind

ala,

ha

Pindala, ha

6

Mahetooted leiad märgistuse järgi

Mahetooteid tähistavad märgid: Eesti riiklik ökomärk ja ELi mahelogo

Mahetoitu pakkuvaid toitlustusettevõtteid tähistav ökomärk

Eesti jaoks on oluline toiduohutus, loomade tervis ja heaolu ning kohaliku tooraine kasutamineELis on toiduohutus tagatud väga kõrgel tasemel . Toidu toot-misel tähtsustatakse toidu ohutust ja kvaliteeti, loomade tervist ja heaolu ning pannakse rõhku kohaliku tooraine kasu-tamisele . Iga loomapidaja huvides on see, et tema loomade tervis oleks hea ja nad annaks võimalikult kvaliteetset too-dangut . Loomade heaolu on kaitstud loomapidamisnõuetega .

Peamine eesmärk on tagada inimese tervisekaitse kõrge tase ja kaitsta tarbija huve kogu toidutarneahela ulatuses (sööt, loomakasvatus, taimekasvatus, töötlemine, ladustamine, jae-müük jne) . Toidu tootjad, töötlejad, müüjad ja teised toidu põllult tarbijani viiva ahela lülid annavad põhilise panuse, et toit oleks ohutu . Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib toidu- ohutusnõuete täitmist .

Seisuga 1 . jaanuar 2018 oli Veterinaar- ja Toiduameti järele-valve all üle 15 000 toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet . Viimase kolme aastaga on ettevõtete arv pidevalt suurene-nud (keskmine kasv on 7,5%) . Enim kasvab kohalikku tooret kasutavate väikeettevõtete arv .

Eesti soov on hoida elanikkonna toidutekkelistesse nakkus-haigustesse haigestumiste arv alla 200 juhtumi aastas . Hea olukorra hoidmisele aitab kaasa tõhus kontroll, mis on seni

Näited märgi väärkasutamise kohta.

Märgi pööramine, keeramine, ebaproportsionaalnemoonutamine ja märgi elementide üksikunakasutamine on keelatud.

Samuti ei tohi märgi elementide sees lubatud värvitoonideasemel kasutada pilte, fraktuure, gradiente ega muid toone.

Märki ei tohi paigutada pindadele ega taustadele,mis muudavad märgi raskesti loetavaks.

Antud juhendiga on alati kaasas

1. Kolm toitlustamise ökomärki.20-50%, 50-80% ja 80-100%(toitlustamisemark_cs5.ai - Adobe illustrator cs5 formaadis)

2. Kasutatavad kirjatüübid.Lato regular ja black.(Lato-Bla.ttf ja Lato-Regular.ttf)

LISAD

ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ

1234567890%

7

näidanud, et pea 100% võetud proovidest on olnud nõuete-kohased .

Oluline roll on kanda ka tarbijal – ta peab olema teadlik toi-duga kaasnevatest ohtudest . Tuleb osata toitu valmistada ja tarbida nii, et see ei põhjustaks ohtu tervisele (nt pesta käsi, hoida toitu õigel temperatuuril jne) . Teavet, millist infot toidu pakendilt leiab, saab veebilehelt www .toidumärgistus .ee ning toiduohutusest saab teavet veebilehelt www .toiduteave .ee .

Toidupakendi märgistus aitab toitu ostes teha head valikud, andes teavet toidu koostise, säilivuse, päritolu ja palju muu olulise kohta .

Põllumajanduslik toodang on edu alusPõllumajanduse kogutoodangu väärtus 2018 . a oli 856 miljo-nit eurot . Ligikaudu poole sellest (49%) andis loomakasvatus, 40% taimekasvatussaadused ning 11% muud tegevused . Suurimad tootmisharud olid piimatootmine (28% kogutoodan-gust) ning teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (18%) .

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuse jagunemine 2018. aAllikas: Statistikaamet

PiimTeraviliVeiselihaSealihaLamba- ja kitselihaLinnulihaMunadKöögiviliPuuviljad ja marjad

2014 2015 20172016

Aiandus 6%Söödakultuurid 7%

Teravili 18%

Linnud 4%

Veised 7%Sead 8%

Piim 28%

Tehnilised kultuurid 7%

Muu põllumajandus-toodang 5%

Teenustööd 11%

Lambad ja kitsed 0,3%

100

80

60

40

20

02008 2009 2010 20182016

70 7066

74 74

195176 183 175

150 173

227

194

121 118128

9510091 73 72

100 100 10086

6055 49

5760

12 8 10 7

66

Foto: Rita Nuiamäe

8

Olulised numbrid 2018Veiseid 251 000 sh piimalehmi 86 400Sigu 290 500Lambaid ja kitsi 78 300Hobuseid 5700 Põllumajanduslinde 2 109 300 Mesilasperesid 49 000Teraviljatoodang 920 900 tonni Teravilja kasvupind 350 430 haLihatoodang (eluskaalus) 112 993 tonni Piimatoodang 807 500 tonni Meetoodang 1253 tonni Munatoodang 206 600 000 tkKalapüük 87 250 tonniTeravilja keskmine saagikus ~2625 kg/haKeskmine piimatoodang lehma kohta ~9330 kg

Allikas: Statistikaamet

Foto: Tiit Koha

9

Eesti toitu usaldatakseEesti elanik armastab ja usaldab kodumaist toitu – see on hea maitsega, värske ja kvaliteetne . Aastatega on oluliselt suurenenud ka kodumaiste toodete sortiment ning paljude tootegruppide puhul ületab Eesti toodete valik kauplustes importkauba sortimenti . Eesti Konjunktuuriinstituudi 2018 . a uuringu kohaselt eelistab 74% Eesti tarbijatest kodumaist toitu .

Kodumaise toidukauba eelistamine Eesti elanike seas 2008–2018, %Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

Foto: Tiit Koha

PiimTeraviliVeiselihaSealihaLamba- ja kitselihaLinnulihaMunadKöögiviliPuuviljad ja marjad

2014 2015 20172016

Aiandus 6%Söödakultuurid 7%

Teravili 18%

Linnud 4%

Veised 7%Sead 8%

Piim 28%

Tehnilised kultuurid 7%

Muu põllumajandus-toodang 5%

Teenustööd 11%

Lambad ja kitsed 0,3%

100

80

60

40

20

02008 2009 2010 20182016

70 7066

74 74

195176 183 175

150 173

227

194

121 118128

9510091 73 72

100 100 10086

6055 49

5760

12 8 10 7

66

Koolikavade meede aitab tervislikult toitudaLaste tervislike toitumisharjumiste kujundamiseks antakse koolidele ja lasteaedadele toetust puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumiseks . Seeläbi tõuseb ka laste tead-likkus põllumajandus- ja toidusektori rollist toidu-tootjana .

2017/2018 . õppeaastal osales Eestis koolipuu-vilja ja -köögivilja kavas 697 õppeasutust, kes pakkusid toetuse abiga puu- ja köögivilja kokku 118 535 õpilasele . Kooli-piimakavas osales samal perioodil 809 õppeasu-tust, pakkudes piima 198 180 õpilasele .

Foto: Euroopa Komisjon

10

KESTLIK TOIDUTOOTMINE JA MAAELUÕitsev maaelu tähendab hästi tasustatud tööd, kvaliteetset taristut ja mitmekesist elukeskkonda . Riigi ülesanne selle tagamisel on luua maal elukeskkond, kuhu soovitaks rajada nii oma kodu kui ka ettevõte; kus oldaks avatud uutele ideedele ja lahendustele, aga samas hoolitsetaks ka esivanemate pärandi säilimise eest . Selle ülesande täitmiseks peab olema tagatud, et elu- ja ettevõtluskeskkond maal oleks atraktiivne . Eestis tegutses 2018 . a kokku 131 650 ettevõtet, millest maapiir-konnas 27% ehk 35 157 ettevõtet . Maapiirkonna ettevõtete arv on aja jooksul vaikselt tõusnud .

Olulisematest toiduainetest on Eestis isevarustatus tagatud teravilja ja piima puhul (vastavalt 194% ja175%) . Napilt alla isevarustatuse taseme jääb veiseliha (95%) . Sealiha, linnuliha, köögivilja ja puuvilja puhul on isevarutatus täitmata ja taseme saavutamiseks on arenguruumi .

Foto: Katrin Press

Põhiliste toiduainetega isevarustatuse tase 2012–2017, %Allikas: Statistikaamet

PiimTeraviliVeiselihaSealihaLamba- ja kitselihaLinnulihaMunadKöögiviliPuuviljad ja marjad

2014 2015 20172016

Aiandus 6%Söödakultuurid 7%

Teravili 18%

Linnud 4%

Veised 7%Sead 8%

Piim 28%

Tehnilised kultuurid 7%

Muu põllumajandus-toodang 5%

Teenustööd 11%

Lambad ja kitsed 0,3%

100

80

60

40

20

02008 2009 2010 20182016

70 7066

74 74

195176 183 175

150 173

227

194

121 118128

9510091 73 72

100 100 10086

6055 49

5760

12 8 10 7

66

11

Eesti maaelu arengukava soodustab arengut Maaelu arengu poliitika on osa Euroopa Liidu ühisest põllu-majanduspoliitikast (ÜPP) . Perioodil 2014–2020 on maaelu arengu poliitika kaasatud ELi tasandil ühisesse strateegilise raamistikku koos Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga . Maaeluministeerium suunab rahaliste vahendite kasutamist Eesti maaelu arengukava kaudu . Aas-tate 2014–2020 arengukavas on kuus peamist prioriteeti: teadmussiire ja innovatsioon, põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja konkurentsivõime parandamine, jätkusuutlik toidutootmine, toiduahela korraldamine, põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemid, ressursitõhususe eden-damine ja CO2 heite vähendamine ning sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine . Kokku on arengukavas üle 20 (ala)meetme . 2018 . aastal on põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arenguks makstud toetusi kokku 311,9 miljonit eurot .

256 023 102

49 134 679

66 133 506

157 770 190190 692 957105 362 841

240 506 109

110 494 794

272 556 863

133 681 332

173 801 237 280 616 863

107 054 673

213 464 325

151 265 262

Maaelu arengukava kaudu määratud toetuse summade jagunemine maakondade kaupa aastatel 2007–2019 Allikad: Maaeluministeerium, PRIA

Foto: Katrin Press

12

Hõivatute vanuseline jaotus põllumajanduse, metsa- majanduse ja kalanduse sektoris 2014–2018Allikas: Statistikaamet

100

80

60

40

20

0Vanu

selin

e os

atäh

tsus

hõi

ves,

%

15–24 a 25–49 a 50–74 a

2014 2015 2016 20182017

39,0

51,9

9,1

40,8

54,0

5,2

40,0

56,8

3,6

46,8

49,4

3,9

44,7

46,1

8,7

2014 2015 2016 20182017

1600

1400

1200

1000

800

600

400

200

0

milj

onit

euro

t

Eksport Importsh Eesti päritolu kaupade eksport

Kaugpüük Läänemere traalpüük Läänemere erarannapüük Sisevetepüük Vesiviljelus

1207

,184

7,0

1490

,3

1134

,084

4,7

1402

,3

1082

,077

8,0

1442

,9

1182

,286

7,7

1541

,4

1153

,186

9,3

1547

,9

2014 2015 2016 20182017

2 846

44 365

10 850

10 888

2 547

47 288

11 084

12 449

3 019

48 933

12 027

11 856

2 955

53 634

15 135

10 878

3 155

56 500

17 155

10 436

Elu maal viivad edasi tugevad ja tegusad kogukonnad, kus on ka noori liidreidEt maaelu areng oleks pidev ja kestlik, peame suurendama noorte motiveeritust ja huvi maal elamise ja töötamise vastu ning tagama maapiirkondades sobilikud elu- ja ettevõtlustin-gimused . Endiselt tuleb toetada põlvkondade vahetust põllu-majandussektoris ning noorte kaasamist põllumajandusse .

Noori põllumajandustootjaid hakati tegevusega alustamisel toetama aastatel 2007–2013, mil sektorisse lisandus 846 uut noort tootjat . Kõige enam toetati teravilja- ja loomakas-vatusega alustamist (v .a piimatootmine) . Toetuse maksmist jätkatakse ka aastatel 2014–2020, kuna 65-aastaste ja vane-mate juhtide osakaal Eesti põllumajandussektoris on endiselt noorte omast suurem: 2018 . a oli põllumajanduse, metsa- majanduse ja kalanduse sektoris enim 50–74-aastaseid toot-jaid (45%), 15–24-aastaseid oli vaid 9% .

Toetuse põhieesmärk on hõlbustada noortel põllumajandus-tootjatel tegevusega alustada, aidata kaasa põlvkondade vahe-tusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete tead-miste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu . 2018 . a lõpuks oli aastate 2014–2020 eelarvest toetust saanud 224 ettevõtjat . Kolmandik toetussummast on läinud teravilja-kasvatusega tegelevatele noortele põllumajandustootjatele .

13

Leader: meede aktiivsele kogukonnaleAktiivsele kogukonnale on suunatud meede „Toetus Leaderi kohalikule arengule“ . Leader-tüüpi lähenemise põhielemen-tideks on avaliku ja erasektori partnerluses loodud kohalikud tegevusgrupid, kes koostavad piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad . Nii strateegiate väljatöötamine kui ka rakendamine toimub kohaliku tasandi algatuse põhimõttel .

Läbi Leader-meetme on 2019 . aastaks heaks kiidetud ligi 2500 projekti summas üle 48 miljoni euro . Leader-projektid on suunatud eeskätt piirkonna oluliste valdkondade arenda-misele ja kitsaskohtade lahendamisele . Toetusesaajatest on mikroettevõtjaid olnud üle 90% .

Selleks, et huvilised projektid paremini üles leiaks, on koos-tatud kaart „Nähtav Leader“, mis on avaldatud veebilehel www .maainfo .ee . Muu hulgas leiab sealt kohalikku toiduvõr-gustikku arendavaid ja toidutootmise projekte, talupoode, käsitöökodasid, terviseradu ja palju muid ühiskondlikku kasutamist leidvaid võimalusi .

Täpsemat infot Leader-tüüpi lähenemise kohta saab Maaelu-ministeeriumi kodulehelt (www .agri .ee/leader) .

Leader-toetuste interaktiivne kaart alates 2014. aastast toetust saanud objektidega

14

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtus aastatel 2014–2018 (sh Eesti päritolu kaubad)

100

80

60

40

20

0Vanu

selin

e os

atäh

tsus

hõi

ves,

%

15–24 a 25–49 a 50–74 a

2014 2015 2016 20182017

39,0

51,9

9,1

40,8

54,0

5,2

40,0

56,8

3,6

46,8

49,4

3,9

44,7

46,1

8,7

2014 2015 2016 20182017

1600

1400

1200

1000

800

600

400

200

0

milj

onit

euro

t

Eksport Importsh Eesti päritolu kaupade eksport

Kaugpüük Läänemere traalpüük Läänemere erarannapüük Sisevetepüük Vesiviljelus

1207

,184

7,0

1490

,3

1134

,084

4,7

1402

,3

1082

,077

8,0

1442

,9

1182

,286

7,7

1541

,4

1153

,186

9,3

1547

,9

2014 2015 2016 20182017

2 846

44 365

10 850

10 888

2 547

47 288

11 084

12 449

3 019

48 933

12 027

11 856

2 955

53 634

15 135

10 878

3 155

56 500

17 155

10 436

Tulevikus ekspordime rohkem väärindatud tooteidEt maal oleks hea elada ning Eesti toidu tootmine kestaks, tuleb tooteid väärindada, turustada ning eksportida . Mida rohkem toorainet kohapeal väärindatakse, seda suurem ja stabiilsem eksporditulu on tagatud ettevõtjatele . Riigi jaoks tähendab omamaiste põllumajandussaaduste kohapealne väärindamine ühtlasi suuremat panust tööhõivesse ja mak-sutulude laekumisse .

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli hinnanguliselt 869 miljonit . Suurima panuse eksporti andis piimasektor (21%), järgnesid teravili (12%) ja kala (10%) .

Tooraine hinnad maailmaturul muutuvad kiiresti ja eksporti-jate sissetulek on seetõttu kõikuv . Riigi jaoks tähendab oma-maiste põllumajandussaaduste kohapealne väärindamine ühtlasi suuremat panust tööhõivesse ja maksutulude laeku-misse . Mida laiem on seejuures ligipääsetavate sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe turu äralangemisest tule-nev äriline risk .

Selleks, et ekspordi edendamisele kaasa aidata ning suu-rendada väärindatud kaupade eksporti, töötas Maaelumi-nisteerium välja dokumendi „Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava 2019–2022“ .

15

Foto: Katrin Press

Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade sihtriigid 2018. aAllikas: Maaeluministeerium

Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport maa- ilmakaardil on aasta-aastalt oma haaret laiendanud . Viimastel aastatel on toidukaupu eksporditud enam kui sajale siht- turule . Samas suur osa sellest on orienteeritud ELi sise- turule – 2018 . a tuli 82% ekspordikäibest (713 miljonit eurot) kaupade müügist ELi liikmesriikidesse . Kõige suuremas väär-tuses eksporditakse teravilja, kala, alkoholi ja piimatooteid . Peamised sihtriigid väljaspool ELi on Norra, Saudi Araabia, Ukraina, Araabia Ühendemiraadid, Venemaa, Hiina . 2018 . a eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu kolmanda-tesse riikidesse 157 miljoni euro väärtuses, mis moodustab koguekspordist 18% .

Ekspordi väärtus, miljon eurot

100–17020–100

10–204–10

1–40,1–1

16

Foto: Mati Sarevet

KESTLIK KALANDUSEesti kalandussektor on konkurentsivõimeline ja kvaliteetse toodanguga ning meil on head eeldused kalapüügi- ja vesi-viljelustoodete tootmiseks . Kalandusel on Eestis ka pikad traditsioonid ning kohalikel kaluritel ja kalandusettevõtetel on palju oskusteavet ja kogemusi . Tänu sellele saame nautida oma toidulaual värsket ja kvaliteetset kodumaist kala . Et kala jätkuks ning Eesti kalandus oleks kestlik, tuleb tagada kalavarude säästlik majandamine .

Kutseline kalapüükEesti Vabariigi lipu all sõitvatel kaugpüügilaevadel on püügi- õigused kolmel veealal: Teravmägedel, Loode-Atlandil ja Kir-de-Atlandil . Kaugpüügilaevastik koosneb traalpüügilaevadest, mille pardal toimub kala või kreveti esmane või lõplik töötle-mine . Kalalaevaregistris on Eestil viis kaugpüügilaeva, mis kuuluvad kolmele ettevõttele .

Läänemere traalpüügi sektoris on viimasel kümnendil püügi-võimsust oluliselt vähendatud, mille tulemusena püügivõim-sus vastab püügivarudele . 2018 . a oli 25 sektoris tegutseval Eesti ettevõttel kokku 31 laeva . Püügimaht aastas on kuni 50 000 tonni kilu ja räime .

Läänemerel tegutsevate rannakalurite arv on viimasel küm-nendil püsinud suhteliselt stabiilne, näidates väikest kas-vutrendi . Eestis on rannikumere kalapüügilubadele kantud kalurite arv ligikaudu 1700; kõige enam on kalureid Saare-maal, järgnevad Pärnumaa, Hiiumaa ja Harjumaa . Ranna- ja

17

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmine 2014–2018Allikad: Veterinaar- ja Toiduamet, Statistikaamet

Rannapüügi saagikogused 2014–2018Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet

100

80

60

40

20

0Vanu

selin

e os

atäh

tsus

hõi

ves,

%

15–24 a 25–49 a 50–74 a

2014 2015 2016 20182017

39,0

51,9

9,1

40,8

54,0

5,2

40,0

56,8

3,6

46,8

49,4

3,9

44,7

46,1

8,7

2014 2015 2016 20182017

1600

1400

1200

1000

800

600

400

200

0

milj

onit

euro

t

Eksport Importsh Eesti päritolu kaupade eksport

Kaugpüük Läänemere traalpüük Läänemere erarannapüük Sisevetepüük Vesiviljelus

1207

,184

7,0

1490

,3

1134

,084

4,7

1402

,3

1082

,077

8,0

1442

,9

1182

,286

7,7

1541

,4

1153

,186

9,3

1547

,9

2014 2015 2016 20182017

2 846

44 365

10 850

10 888

2 547

47 288

11 084

12 449

3 019

48 933

12 027

11 856

2 955

53 634

15 135

10 878

3 155

56 500

17 155

10 436

Räim Ahven Meritint Lest Ümarmudil Muud

2014 2015 2016 20182017

13341060 940

7181291

8372 8064

1137

6631347

8864

1523

9291

1567

7536

Kuivatatud, soolatud või soolvees kala,

suitsukala 9%

Värske või jahutatud kala, v .a kalafileed 3%

Külmutatud kala, v .a kalafileed 23%

Kalafileed ja muu kalaliha (k .a kalahakkliha) 22%Kalatooted ja -konservid,

kaaviar 20%

Vähilised 13%

Tooted ja konservid vähilistest, limustest 10%

Foto: Mati Sarevet

sisevete kalanduse arengut suunatakse ja toetatakse läbi kohalike kalanduse algatusrühmade . Näiteks uuendatakse kalasadamaid, väärindatakse kala ja luuakse võimalusi otse-turustamiseks; kutselised kalurid saavad mitmekesistada oma tegevusi parema sissetuleku saamiseks hooajalise kalapüügi kõrvalt; lisaks korraldatakse kalandusega seotud traditsioonilisi üritusi .

Kalatööstusele on olulised nii eksport kui ka siseturg2019 . a alguse seisuga tegutses Eestis 101 töötlemisüksust, kus toimus kala töötlemine ja kalatoodete valmistamine . Kohaliku kalatööstuse toodangust üle poole müüakse välis-turul .

18

Harrastuskalapüük2017 . üks olulisemaid märksõnu nii kutselise kui ka harras-tusliku kalapüügi puhul oli uue kalapüügieeskirja jõustumine 1 . jaanuaril . Muu hulgas täpsustati seal harrastuspüügi- vahendite kasutamist siseveekogudes, kalade püügijärgset hoidmist veekogus, kalade alammõõte, keeluaegu ja -alasid .

Räim Ahven Meritint Lest Ümarmudil Muud

2014 2015 2016 20182017

13341060 940

7181291

8372 8064

1137

6631347

8864

1523

9291

1567

7536

Kuivatatud, soolatud või soolvees kala,

suitsukala 9%

Värske või jahutatud kala, v .a kalafileed 3%

Külmutatud kala, v .a kalafileed 23%

Kalafileed ja muu kalaliha (k .a kalahakkliha) 22%Kalatooted ja -konservid,

kaaviar 20%

Vähilised 13%

Tooted ja konservid vähilistest, limustest 10%

Eesti päritolu kala ja kalatoodete eksport tootegruppide kaupa (osakaal väärtuse alusel) 2018. aAllikas: Statistikaamet

2018 . a eksportis Eesti kala ja kalatooteid 108 400 tonni kokku 147,5 miljoni euro väärtuses . Eksporditud kala ja kala-toodete kogusest oli 86% Eesti päritolu . Tooteid veeti ligi 50 sihtriiki . Välisturud on mitmekesised, kuid kõige olulisem ekspordi sihtturg on Soome, kuhu Eesti kala ja kalatooteid müüdi 2018 . a 27,6 miljoni euro väärtuses . Teised peamised eksporditurud olid Ukraina, Rootsi, Šveits, Island ja Taani .

2015 2016 2017 2018Eksport 170,7 134,9 141,4 147,5sh Eesti päritolu kaupade eksport

140,5 107,0 111,0 118,5

Import 140,5 112,9 124,5 124,6

Kala ja kalatoodete eksport ja import 2015–2018, miljonit eurot Allikas: Statistikaamet

19

2017. a seisuga tunnustatud ja tegutsevad kalakasvandusedAllikad: Maa-ameti 2016. a aluskaart, Veterinaar- ja Toiduamet

Lisandus ka uus kalapüügi- vahend – kadiska (pildil rampo tüüpi kadiska) .

Harrastuspüük on populaarne vaba aja veetmise viis, millega tegeleb üle 100 000 harrastus-kalastaja . Püügilubade elekt-roonilise soetamise ja aruandlusega on administreerimise koormus viidud miinimumini . Õigusaktidega on reguleeritud igaüheõigus .

Riigi teenused on kõrgel tasemel ja keskkonnamõjud kontrolli all . Pääsemist veekogudele on lihtsustanud ka arenevad väi-kesadamad – taastatud on kaisid, muule jm infrastruktuuri . Tänu kõigele sellele on lihtne ja võrdne ligipääs harrastus-püügile tagatud kõigile huvilistele .

VesiviljelusVesiviljeluses kasutatavad seadmed ja tehnoloogia on kesk-konnasäästlikud . Et tõsta sektori konkurentsivõimet, on Eesti jaoks oluline tagada vesiviljelustoodangu kvaliteet, kõrge lisandväärtus ja kasvav eksport . Liikidest kasvatatakse Eestis peamiselt vikerforelli . Lisaks on suur potentsiaal merevesi-viljelusel, sh vetika- ja karbikasvatusel .

1 RMK Põlula KalakasvatusSimuna Ivax OÜ: 2 Äntu kasvandus 3 Nõmmeveski kasvandus 4 Karuveski kasvandus 5 Mõdriku kasvandus6 Aviiso OÜ7 Aravuse Kalakasvandus OÜ8 Karjatalu Härjanurmes

9 Leokitalu OÜ10 Riina Kalda kalamajand CARPIO11 Arowana OÜ12 AquaMyk OÜ13 Pähkla Vähi- ja Kalakasvatus OÜ14 SK Trade OÜ15 Karilatsi Kalamajand OÜ16 Ösel Harvest OÜ17 Neli Elementi OÜ

18 For Angula OÜ19 Paadi talu OÜ20 Lapavira OÜ21 BM Trade OÜ22 Krei-Jõe OÜ23 Järvamaa KHK Vesiviljeluse

Õppe- ja Katsebaas24 Joala Fish OÜ

Maaeluministeeriumi suuremad projektid 2019. a AVATUD KALASADAMATE PÄEV – 27 . aprillil toimub kolmas üle-eestiline avatud kalasadamate päev, kus kalurid ja rannapiirkonnad saavad tutvustada oma tegemisi . Üritus ajastatakse kevadisele räimepüügi kõrghooajale . Täpsem teave: www .avatudsadamad .ee .

MAAMESS – ministeerium ja valitsemisala asutused on 25 .–27 . aprillil ühisttendiga väljas Tartus toimuval Maa-messil .

AVATUD TALUDE PÄEV – 21 . juulil toimub viies üle-eesti-line avatud talude päev, kus talud ja põllumajandustootmi-sed avavad üheks päevaks oma uksed huvilistele . Sel aastal on osad talud avatud kogu nädalavahetuse . Täpsem teave: www .avatudtalud .ee .

EESTI TOIT – aasta jooksul korraldab Maaeluministee-rium mitmesuguseid üritusi Eesti toidu tutvustamiseks, nt aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal mais ning Eesti toidu kuu septembris . Täpsem teave: www .eestitoit .ee . Toiduelamusi saab nautida Eesti toidu-teel, mis koondab kohalikku toidukultuuri väärtustavaid toitlustusettevõtteid . Täpsem teave: www .toidutee .ee .

TOIDUMÄRGISTUSEST TARBIJALE – teavituskampaa-nia aasta lõpus . Esimese, 2018 . a kampaania eesmärk oli ergutada tarbijaid lugema toidupakendit ja aidata tal mõista pakendi märgistusel esitatud teavet . Jätkukampaaniaga püütakse kinnistada seniseid teadmisi ning jõuda veelgi enamate tarbijateni .