PÕLLUMAJANDUSMAAELU

KALANDUS

Ülevaade 2009

AGRICULTURERURAL LIFEFISHERIES

Overview 2009

2

SisukordEessõna 41 . Põllumajanduse ja maaelu osatähtsus riigi majanduses 61.1. ELi liikmelisuse peamised mõjud Eesti põllumajandusele 61.2. Põllumajandus- ja kalanduspoliitika. Euroopa Nõukogus ja Euroopa Komisjonis arutatud

olulisemad küsimused, vastuvõetud otsused ning õigusaktid 82. Põllumajandussektori 2008. aasta ülevaade 142.1. Taimeka svatus. Põllumajanduskultuuride kasv upinnad ja saagid 142.1.1. Taime kasvatussaaduste kokkuostu- ja tootjahinnad 172.2. Loomakas vatus 192.3. Piimatootmine 202.4. Lih atootmine 212.5. Piima j a liha kokkuostuhinnad 222.6. Munatoot mine 232.7. Meetootm ine 232. 8. Bioener gia areng 242.9. Turukorraldus 253. Põllumajan duse majandusnäitajad 263.1. Põllumajandussektori majandusanalüüs EAA alusel 273.2. Põllumajandussektori majandusanalüüs FADNi alusel 303.3. Palk ning põllum ajandussaaduste tootjahinna ja tootmisvahendite ostuhinna indeksid 373.4. Ühtne pindalatoet us (ÜPT) ja täiendavad otsetoetused 393.5. Põllumajandustootjate maksud ja võlad 433.6. Põllumajanduse struktuu riuuring 2007 443.7. Põllumajandustootjate ma jandusliku jätkusuutlikkuse hinnang FADNi alusel 454. Põllumajanduskeskkond 474.1. Põllumajanduskeskkonna seire 474.2. Maaparandus 545. Toiduohutus, veterinaaria, taimetervis ja taimekaitse 575.1. Toiduohutus avalikkuse silmis. 575.2. Loomatervis 585.3. Turukorraldus 605.4. Taimetervis 616. Toiduainetetööstuse toodang, turg ja riiklik sekkumine 656.1. Eesti piimatööstuse ülevaade 656.2. Lihaturg: tootmine ja töötlemine 756.2.1. Lihatootmine 756.2.2. Lihatööstus 766.3. Puu- ja köögiviljasektori ülevaade 796.4. Alkoholi tootmine, turg ja tarbimine 886.5. Toiduainetetööstuse majanduslikud näitajad 90

3

7. Põllumajandustoodete kaubandus 1058. Kalapüük 1128.1. Kalapüük ja –varud 1128.2. Kalatöötlemine 1159. Maaelu areng 1209.1. Maaettevõtluse ülevaade 2004-2008 1209. 2. Maa-asulate 2004-2008. aastate tööhõive ja töötuse ülevaade 1289.3. Riiklik maaeluvõrgustik 1379.4. LEADER-programm Eestis 13810. Põllumajandusteadus, -haridus ja nõuandetegevus 14210.1. Põllumajandusteadus ja teaduse osa põllumajanduses 14210.2. Eesti Maaülikoolis tehtavast uurimistööst 14610.3. Eesti Maaviljeluse Instituudis ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudis tehtavast uurimistööst 16410.4. Põllu- ja maamajanduslik nõuandetegevus ning teabelevi 171Lisa 1. 2009. a avatavad LEADER kohalike tegevusgruppide strateegia meetmed 176Lisa 2. Tunnustatud nõuandekeskused 184

4

Sinu käes on põllumajanduse, toiduainetetöös-tuse ja kalanduse majandustulemusi ning maaelu arengus laiemalt toimunud muutusi kajastav väl-jaanne. See on ennekõike kokkuvõtlik andmestik põhilistest näitajatest, mitte niivõrd analüüsiv-hinnanguline ülevaade möödunud aastal tehtust.

Nimetatud valdkondade areng on pikaajaline protsess, mille kohta on võimatu mõne aasta näi-tajate põhjal paikapidavaid järeldusi teha. Küll aga saab valdkonnas toimunud arenguid mingi konkreetse mõjuri kontekstis kaardistada.

Tänavu täitub Eestil viis aastat Euroopa Liidu liikmena − nii kaua on kuulunud Eesti Euroo-pa ühisesse majandusruumi ja saanud osa ELi ühisest põllumajanduspoliitikast. Kuna liitumine ei toimunud üleöö − sellele eelnes mitu aastat tõsist ettevalmistustööd ning ettevõtete ja ins-titutsioonide vastavusse viimine ELi nõuete ja asjaajamiskorraga –, on Eesti saanud kasutada põllumajanduse ja maaelu valdkonnas eurolii-du tuge juba alates 2001. aastast, kui käivitus liitumiseelne programm SAPARD. Pärast liitumist jätkus maaelu ja põllumajanduse toetamine teis-te programmide ja toetuste kaudu. Mõistagi ei ole Euroopa Liidu abi ainus, mis on siinset maaelu alal hoidnud ja edendanud. Maamajanduse ja –elu turgutamisel on olnud oluline roll ka Eesti riigi ja siinsete ettevõtlike inimeste panusel.

Olgugi et põllumajandus on olnud läbi aegade Eesti maaelanikkonna jaoks põhiline tegevusala, tõi ühinemine Euroopa Liidu majandusruumiga Eestile kaasa loobumise kitsast põllumajandus-kesksest vaatest maaelule ning ülemineku ühis-konna laiemaid huve arvestavale maapoliitikale.

Majandustegevuse kõrval on arenenud ka Eesti külad. Nende arengut on toetatud läbi kolme erineva programmdokumendi. Umbes neljandik 4000 külast on valinud kohaliku tegevuse koor-dineerimiseks külavanemad, külaarenguga tege-leb ligikaudu 700 seltsi. Olukorras, kus elanike arv on väike, asustus hõre ja ettevõtlus pahatihti vähetulus, on kohalikul koostööl suur väärtus. Suur väärtus on ka Eestis veel säilinud, kuid mitmel pool mujal Euroopas hävinud kultuuri-nähtustel: muinaspõldudel, ajaloolistel küladel, ehitustraditsioonidel ja käsitööoskustel.

Maaelu ja –majanduse mitmekesistumist kajas-tavad ka muutused maaelanikkonna tööhõives: kui kalanduses, põllumajanduses, jahinduses ja metsamajanduses on töökohtade arv viimase viie aasta jooksul vähenenud, siis muu ettevõtluse osakaal on suurenenud ning töötute arv maal vähenes aastatel 2004−2008 enam kui kümnen-diku võrra.

HEA LUGEJA

5

Viimase viie aasta jooksul on toimunud maa-elus mitmeid teisigi muutusi paremuse suunas. Ettevõtlusele on laienenud avaliku sektori toe-tus, paranenud on väikeettevõtete ja alustavate ettevõtete fi nantseerimine, laienenud võimalused nii riigisiseseks kui rahvusvaheliseks koostööks. Euroopa Liiduga liitumine ja sellega kaasnenud toetuste suurenemine on parandanud majan-dustulemusi põllumajanduses. Põllumajan-dustoodete osatähtsus kaupade koguekspordis suurenes 7,5 %-lt (2004. a) 9,1 %-le (2008. a). Suurenenud on põllumajandusettevõtete ning toiduainete- ja joogitööstuste efektiivsus − kas-vutrendi näitab nii tööviljakus kui kogutootlik-kus. Paljud põllumajandustootjad on saanud võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, paremaid meetodeid ja masinasüsteeme ning muid tootmi-seks vajalikke vahendeid, mis on võimaldanud suurendada tootlikkust ja tõsta toodete kvali-teeti.

Aga muretuks rahuloluks ei ole kaugeltki veel põhjust. Vaatamata sellele, et Eesti põllumajan-duse lisandväärtus töötaja kohta on kasvanud peale liitumist Euroopa Liiduga enam kui kolm korda, on see näitaja võrreldes vanade liikmes-maadega kolmandiku võrra madalam.

2008. a ülemaailmne majanduskriis, põllu-majandustoodete hinnalangus II poolaastal ja ebasoodsad ilmastikutingimused koristuspe-rioodil tõid põllumajanduses kaasa sissetule-kute vähenemise. Möödunud aasta ilmastik ja põllumajandussaaduste turg üllatasid eba-meeldivalt ka kõige optimistlikumat põllumeest.

Küllap seepärast, et Eesti põllumees seisis silmitsi mitme ebasoodsa tingimuse kokkulan-gemisega.

Tagasilöök tabas ka toiduainetööstusi. Võrrel-des teiste ELi riikidega oli Eesti toiduainete- ja joogitööstuste toodangumahu langus 2008. a üks järsemaid. See näitab meie tööstuste haavatavust ja tugevat sõltuvust maailmaturu olukorrast.

Majandus on tsükliline ning mitmed nimekad teadlased on ennustanud, et praeguses ma-janduslanguses allasurutud toiduhindadel on ajutine iseloom ning kui majandus hakkab taas kosuma, jätkub põllumajandustoodete hinna-tõus ning tekib suurem nõudlus toiduainete järele. Süngemad prognoosid näevad ette toidu-kriisi, sest maailma elanikkond jätkab suure-nemist. Julgustav on aga see, et Eestis leidub põllumehi, kes on kogunud varusid ja uude tootmistehnikasse investeerides arvestanud või-malike tagasilöökidega ning on suutelised olude paranedes kiiresti kosuma.

Põllumajandus, toiduainetetööstus ja kalan-dus on ja jäävad kindlasti ka edaspidi Euroopa Liidu, sealhulgas Eesti prioriteetseteks vald-kondadeks. Ka ühel rahvusvahelisel foorumil Brüsselis jäi hiljuti kõlama mõte, et toidukriisil on nii inimestele kui ka poliitilisele stabiilsuse-le suurem mõju kui fi nantskriisil.

PõllumajandusministerHelir-Valdor Seeder

6

Viis aastat ELis on liiga lühike periood, et anda liidu ühise põllumajanduspoliitika mõjude kohta Eesti põllumajanduse ja maaelu arengule lõplikke hinnanguid. Siiski võib nentida, et Euroopa ühis-turg on mõjunud põllumajanduse arengule hästi, vaatamata põllumajanduse sissetulekute ja tuluku-se vähenemisele 2008. a alanud majanduskriisi ta-gajärjel. Liitumiseelsed kahtlused Eesti põllumajan-duse konkurentsivõime suhtes euroliidus osutusid alusetuks. Pigem täitusid liitumiseelsed prognoosid põllumajanduse sissetulekute suurenemisele tänu ühisturus kujunenud kõrgematele tootjahindadele, majanduskeskkonna stabiilsusele ning toetustele.

Peale liitumist tõusis Eestis piima tootjahind kolmandiku võrra ja teravilja tootjahind enam kui veerandi võrra. Samas tarbijahinnad oluliselt ei tõusnud. Põllumajanduse lisandväärtus suurenes 2004. a võrreldes liitumiseelse aastaga kolman-diku võrra ja ettevõtjatulu 2,5 korda. Järgnevatel aastatel tulukuse kasv aeglustus kütuse, energia ja väetiste hinna tõusu tõttu.

Aastatel 2004-2008 suurenes põllumajandus-saaduste eksport 12 mld kroonini, so 2,5 kor-da. Põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet iseloomustavad järgmised näitajad: investeeringud põhivarasse suurenesid, võrreldes ELi liitumiseel-se abi SAPARDi rakendamisega keskmiselt kaks korda ning netolisandväärtus (palk+ettevõtjatulu) tööjõu kohta enam kui kolm korda. Enne liitumist oli Eesti põllumajanduse lisandväärtus tööjõu kohta (NLV/tj) ELi vanade liikmesmaade keskmise-ga võrreldes enam kui viis korda madalam. Ühise põllumajanduspoliitika meetmete rakendamise tulemusel suurenes NLV/tj enam kui kaks korda ning viimasel kahel aastal erines ELi ja Eesti lis-andväärtus tööjõu kohta ainult kaks korda.Arvestades seda, et 2007. a erakordselt head

majandustulemused saavutati tänu tootjahin-dade olulisele tõusule, on otstarbekas 2008. a majandustulemusi võrrelda eelmise kolme aasta keskmisega või 2006. a tulemustega. Vaatamata sellele, et 2008. a kasvas kogutoodangu väärtus alushindades võrreldes 2006. aastaga ligi 18 %, vähenes samal perioodil põllumajanduse tulukus: ettevõtjatulu ligi 11% ja netolisandväärtus 29% sisendite (mineraalväetiste, seemnete ja energia) kiire hindade tõusu tagajärjel.

Siiski avaldusid majanduskriisi tagajärjed – tur-gude kokkutõmbumine ning 2008. a II poolaastast alanud põllumajandussaaduste tootjahindade langus Eesti põllumajanduses ja tarbimissfääris võrreldes teiste liikmesriikidega (EL-27) äärmusli-kul kujul. Sel perioodil tõusid toiduainete tarbija-hinnad võrreldes teiste liikmesmaade keskmisega 3-4 korda kiiremini: Eestis veerandi võrra, ELi liikmesmaades keskmiselt 5-6%. Sealhulgas tõusid piimasaaduste tarbijahinnad Eestis enam kui kol-mandiku võrra (EL-27 näitaja oli 8-9%).

Toidukaupade tarbijahinna tõus 2007. a ja üldi-ne majandussurutis mõjutasid tarbijate ostukäi-tumist. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Eesti Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbiviidud tarbijauuring tõi välja, et 2/3 vastanutest hakkas 2008. a jälgima toidukaupade hindu ning ligi pooled tarbijad hakkasid ostma odavamaid tooteid. Aasta jooksul muutis 4/5 tarbijatest toidukaupade ostu- ja tarbimisharjumusi, mis paljudel juhtudel tähen-das kallimate töödeldud toidukaupade tarbimise vähenemist.

Toiduainete tarbijahinna tõusust 2008. a võitsid peamiselt tööstus ja kaubandus. Põllumajandus-sektoris, mis ei saanud osa hinnatõusust, too-dangu rahaline väärtus vähenes. Samas tõusid ka

1. Põllumajanduse ja maaelu osatähtsus riigi majanduses

ELi liikmelisuse peamised mõjud Eesti põllumajandusele

Ants Laansalu

7

sisendite põllumajanduse ostutoodete (väetiste, söötade ja seemnete) hinnad enam kui poole võrra. Sisendite hinnatõusu raskust kandis esmatootja – taime- või loomakasvataja, sest tarbimise languse tõttu ei saanud kaks järgmist lüli hindu tõsta.

Kõige rohkem kannatasid kahju piimakarjakas-vatajad, kes reageerisid hindade langusele ja kulutuste kasvule lehmade arvu vähendamisega. Võrreldes eelmise aastaga vähenes lehmade arv 2008. a 2500 võrra ehk 2%. Ekspertide prognoo-si kohaselt väheneb lehmade arv 2009. a veelgi, peamiselt väikeste karjade arvel, võrreldes eel-mise aastaga 4500 lehma võrra. Piimatööstuste juhtide võimalusi ja tegelikke valikuid lühi- või pikaajalise arengustrateegia kasuks iseloomus-tavad kasumi näitajad. Ehkki 2008. a vähenes piimatööstuste kasum võrreldes eelmise aastaga viiendiku võrra, oli see siiski 242 mln kr, mis on 3,7 korda enam kui 2006. a, mil kasum oli 66 mln kr. Põllumajanduse ettevõtjatulu vähenes samal perioodil 188 mln kr. (2006. a 1977 mln kr, 2008. a 1789 mln kr).

Lehmade arvu vähenemise tendents ei ohusta esialgu Eesti varustamist piimatoodetega, kuna kolmandik piimatooteid eksporditakse. Piimasek-tori kokkutõmbumise tagajärjel halveneb Eesti kaubandusbilanss. 2008. a eksporditi piimatooteid enam kui 900 mln kr väärtuses. Samuti väheneb tooraine vähenemise korral piimatööstuse jätku-suutlikkus.

Kasumimarginaali jaotamine põllumajanduse kah-juks ja tööstuse ning kaubanduse kasuks iseloo-mustab Eesti toidutootmise ahela erinevate lülide nõrka konsolideerumist, mis pikemas perspektiivis mõjutab negatiivselt kogu sektori jätkusuutlik-kust. Sealjuures võib Newcastle’i ülikooli agraar-ökonoomika professori David Harvey hinnangul konsolideerumine toidusektoris veelgi aeglustuda. Harvey arvates väheneb fi nantskriisi mõjul turgu-de diferentseerumine ning toimub niši-, mahe- ja kohalike toodete turu kokkutõmbumine. Hindade volatiivsus (kõikumine lühikese aja jooksul) ei vä-hene, vaid suureneb tulevikus veelgi.

Hindade kõikumise tendentsi süvenemist seosta-takse WTO läbirääkimiste tulemustega (läbirääki-miste põhieesmärk on jätkuv põllumajandusturu liberaliseerimine), samuti 1980. aastatest sagene-nud kliimamuutustest põhjustatud saakide kõiku-misega ning maailma toiduvarude vähenemisega.

Alates 1992. a toimunud ELi põllumajanduspolii-tika orienteerumist turu nõuetele ja kaubanduse

liberaliseerimist iseloomustab ELis eksporditoetus-te vähendamine enam kui 10 korda: 10 mld eurolt (1990. aastatel) vähem kui 1 mld eurole (2007, 2008. a). Mitmete ekspertide arvates ei ole kriisi oludes liberaliseerimine õige ja otstarbekohane. Seega ähvardab WTO läbirääkimiste protsessi seis-kumine või isegi tagasikäik.

Doha läbirääkimiste voor algas juba 2001. a. 2005. a õnnestus kokku leppida põllumajandus-saaduste eksporditoetuste ja –krediitide ja turgu moonutava toiduabi andmises ning likvideerida riigiekspordiettevõtted 2013. aastaks. 2008. a juulis Genfi s jätkunud läbirääkimistel oli edu saa-vutatud 18 küsimuses 20-st. Kuid läbirääkimised katkesid erimeelsuste tõttu ühelt poolt India ja Hiina ning teiselt poolt USA vahel arenguriikidele võimaldatava turukaitsemeetme ehk erikaitse-mehhanismi rakendamise läve suhtes. Siiski peeti vajalikuks läbirääkimisi jätkata.

Siiski on enamik teadlasi ja eksperte seisukohal, et põllumajandussaaduste hindade kõikumisi ei õnnestu ka toetuste abil vältida. Samuti prognoo-sitakse, et põllumajandussaaduste hinnad pigem tõusevad, sest toiduainete nõudlus kasvab jätku-valt ning põllumajandustoodangu juurdekasv on aeglustunud. Prognoositakse ka tootmiskulude jätkuvat suurenemist. Seoses naftavarude vähene-misega tõusevad kütuste ja väetiste hinnad. Prog-nooside kohaselt on 2030. aastaks vaja toitu ja sissetulekuid täiendavalt kahele miljardile inime-sele, vastasel korral võib eeldada märkimisväärseid sotsiaalseid rahutusi.

Majanduslik surve põllumajanduse efektiivsuse tõstmisele kasvab, kuna tõusevad mitte ainult kütuse ja väetiste, vaid ka maa ja tööjõu hinnad. Tootliku maa pindala väheneb pidevalt. Põlluma-jandus satub suuremasse sõltuvusse kättesaada-vatest veevarudest eelkõige Euroopa kuivematel aladel. Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi hinnangul on bioloogilise mitmekesisuse säilita-mine murettekitav ning suureneva nõudluse ja intensiivistumise korral tuleb maandada täienda-vaid riske. Instituut peab otstarbekaks suuren-dada eelarvet keskkonnasäästlike tehnoloogiate majandamisviiside toetamiseks. See tähendaks põllumajanduse suuremat reguleeritust, mis on vastuolus liikmesriikide taotlusega lihtsustada ÜPP reegleid. Lihtsustamine peab tagama, et kõik ÜPP instrumendid oleksid ühise loomuga ning see ei tohi õigusakte nõrgestada ega vähendada liikmes-riikide vabadust otsuseid vastu võtta ja reageerida muutustele.

8

Nõuetele vastavus ÜPP 2003. a reformikava sisaldas kokkulepet, mille kohaselt põllumajandusliku tegevuse ja toetuste saamise peamiseks tingimuseks on säästva arengu, avaliku heaolu põhimõtete ning nõuetele vastavuse (keskkonnakaitse, tervishoid) järgimine. 2007. a sügisel koostasid kümme uut liikmesriiki ühisdeklaratsiooni, milles avaldasid soovi, et nõuetele vastavuse süsteemi rakendami-se ülemineku perioodi pikendatakse kuue aas-tani. Ühisdeklaratsioonis taotleti määruse lisas A osa (keskkonna- ja loomade identifi tseerimis-, registreerimis- ja märgistamisnõuded) rakenda-mist alates 2009. a; B osa (inimeste ja loomade tervishoiu- ning taimetervisenõuded) rakendamist alates 2011. a ja C osa (loomade heaolunõuded) rakendamist alates 2013. a. Saavutati kompro-missettepanek kolmeaastase üleminekuaja kohta arvestusega, et määruse lisa III A osa nõuetest tu-lenevad sanktsioonid rakenduvad 2009. a, kuid B ja C osa nõuetest tulenevad sanktsioonid 2011. a.

Piimakvootide tõstminePiimakvootide tõstmise (2%) otsuse võttis põllu-majanduse ja kalanduse nõukogu vastu kvalifi t-seeritud häälteenamusega. Eesti toetab 2007. a koostatud Komisjoni analüüsil põhinevat ettepane-kut liikmesriikide piimakvootide 2%-lise suurenda-mise kohta 1. aprillist 2008. a ning piimakvootide kaotamist niipea kui võimalik, aga hiljemalt pärast 2014/2015. kvoodiaastat

ÜPP “tervisekontroll”Ministrite poolt heaks kiidetud ÜPP „tervisekont-rolli“ teksti viimases versioonis tehti mitmele liik-mesriigile erandeid ning kompromisskokkuleppeid. Alljärgnevalt on toodud olulisemad kokkulepped, täiendused ja muudatused. “Tervisekontrolli“ aru-

tamise algetapis defi neeriti kolm probleemi, mida senine ÜPP ei katnud: 1) riskijuhtimine; 2) klii-mamuutus, bioenergia, veeressursside majanda-mine ja bioloogiline mitmekesisus; 3) teise samba tugevdamine – modulatsioon. Uutele liikmesriikide-le eraldatakse eelnimetatud valdkondades arengu soodustamiseks ja uute abinõude fi nantseerimi-seks nelja aasta jooksul 90 mln eurot, sh Eestile 1 mln eurot.

Eesti poolt esitatud võrdse kohtlemise taotlus leidis käsitlemist Komisjoni ja Nõukogu ühis-deklaratsiooni lõpp-paketis, milles on märgitud, et antud küsimus võetakse arutusele järgmise fi nantsperioodi (alates 2013. a) toetusmeetmete arutamisel. Antud etapil tegeletakse riikidesisese meetmete ühtlustamisega. Komisjoni nõusole-ku saavutamine Eesti taotlusele modulatsiooni kohta ei tulnud kergelt, siiski sõnastati kokku-lepe, mille kohaselt lõplikus versioonis on teise samba toetuse tase oluliselt madalam kui algses variandis. Samuti saavutati kokkulepe üksikult kasvavate puudega rohumaa toetuskõlbulikkuse kohta – siinjuures lubas komisjon paindlikkust ning arvestada Eesti nelja maakonna rohumaade erisusega.

Sektorispetsiifi liste seotud toetuste taset tõste-ti 2,5%-lt 3,5%-le. Sekkumisostu korraldamise süsteemis säilitati suures osas status quo. Täp-sustati nõuetele vastavuse, häid põllumajanduse ja keskkonna tingimusi (GAEC) ning sätestati, et GAEC raamistiku teemad jäävad kohustuslikuks, osa standardeid aga vabatahtlikuks. Arvukate eri-suste tõttu on vastuvõetud „tervisekontrolli“ pakett keeruline, sisaldab erandeid ja deklaratsioone, mistõttu on see vastuolus üldise ühtse põllumajan-duspoliitika lihtsustamise ideoloogiaga.

1.2. Põllumajandus- ja kalanduspoliitika. Euroopa Nõukogus ja Euroopa Komisjonis

arutatud olulisemad küsimused, vastuvõetud otsused ning õigusaktid

Mai Talvik, Veronika Vallner-Kranich, Reno Paju, Erkki Miller, Kalev Karisalu, Tiia Reede, Ragne Lokk,

Agne Tammistu, Urve Valdmaa

9

KoolipuuviliEesti toetab kooli puu- ja köögivilja skeemi loomist, mis peaks kohalduma alates 2009/2010. kooliaas-tast. Eestile eraldatakse skeemi elluviimiseks ühen-duse eelarvest 283 tuh eurot (ca 4,4 mln kr). Eesti eelistaks ELi päritolu toodete kaasamist skeemi, kuna sellisel juhul on tagatud kasutatavate puu- ja köögiviljade kvaliteet ja toiduohutus. Eesti ei ole vastu erinevate eraalgatuslike skeemide kaasamise-le puu- ja köögivilja programmi, sealhulgas vane-mate kaasfi nantseerimisele, kuid see peaks jääma eelkõige liikmesriikide otsustada.

Sekkumisvarust pärit toiduainete jagamine enim puudustkannatavatele isikuteleEesti avaldas soovi toiduainete jagamise skeemiga liitumiseks 2006. a. 2007. aastaks eraldati Eestile ca 324 tuh eurot toiduabi skeemi rakendamiseks. 2008. jaotusaastal oli nimetatud summa 192 388 eurot. 2009. aastaks oleks Eestile eelnõu kohaselt eraldatud 320 646 eurot. Enim puudust kannata-vatele isikutele jaotatakse 2009. aastaks vajamine-vad toiduabi kogused järgmiselt: 264 t makarone, 146 t nisujahu, 136 t teraviljahelbeid, 125 kg mannat ja 105 kg näkileiba. Taotlejateks olid Eesti Punane Rist, Rapla Vabakogudus ja Kristlik Kodu Petrula.

Roheline raamat põllumajandustoodete kvali-teedi kohta: tootestandardid, tootmisnõuded ja kvaliteedikavadRohelises raamatus kutsutakse liikmesriike üles vaatama läbi ELi põllumajanduse kvaliteedipolii-tikat eesmärgiga selgitada, mida saaks paremini teha. Sellega seoses käivitas komisjon laiaula-tusliku programmi kõikide huvilistega konsultee-rimiseks. Konsulteerimisperiood kestab 2008. a detsembri lõpuni. Vastuseks sidusrühmade panusele koostab komisjon teatise, mille alusel võidakse hilisemas etapis teha õigusaktide kohta ettepanekuid.

Eesti toetab laiapõhjalise arutelu algatamist ühenduse kvaliteedipoliitika teemal ja peab seda teemat põllumajanduse ja põllumajandustoot-ja konkurentsivõime suurendamise seisukohast väga oluliseks. Tootmisnõuete ja turustusnormide muudatuste osas toetame pigem käesoleva olukor-ra säilitamist, kus tootja on pidanud tegema suuri investeeringuid, et vastata ühenduse poolt kehtes-tatud standarditele ning uuenenud nõudmistele. Kindlasti võib siin kaaluda teatud lihtsustamise vajadust, kus hea näitena võib välja tuua puu- ja köögiviljasektori turustusstandardite lihtsustamist, kuid oluline on hinnata ka laiema avalikkuse huvi, tarbijakaitset.

Eesti ei toeta olemasolevate geograafi liste tähis-te kriteeriumite veelgi rangemaks muutmist, mis seaks uued liikmesriigid ebavõrdsemasse olukorda, võrreldes vanade riikidega.

Eestil on hetkel vaid 1 kaitstud geograafi line tähis „Estonian vodka“, kuid tootjate huvi tähiste järgi on siiski madal. Menetluses on ka Põltsamaa juustu ning Saaremaa juustu taotlused, mille menetlusprotsess algas 2004. a. Taotlejad on välja töötamas päritolutõendi menetluse protseduuri.

Mahepõllumajanduse osas on Eesti üldiselt rahul 1. jaan 2009 kehtima hakkavate uute ELi määrus-tega. ELi mahetoodete turu arendamiseks peame vajalikuks uue, atraktiivse ELi mahepõllumajandu-se logo väljatöötamist ja selle tutvustamist tarbijaile.

Ebasoodsamate piirkondade (LFA) skeemi üm-bervaatamineELi põllumajandusmaast on 58% määratletud LFAna ning vastavat toetust saab 14% põlluma-jandustootjatest. Euroopa Kontrollikoja poolt 2003. a koostatud raportis juhiti tähelepanu, et liikmesriigid kasutavad LFA alade määratlemiseks väga erinevaid kriteeriume ning sellest tulenevalt ei ole LFA skeem ühenduse tasandil võrreldav ja kasusaajaid koheldakse erinevalt. Samuti märkis Euroopa Kontrollikoda oma raportis, et ebasood-samate alade määratlemise kriteeriumid ei võta arvesse nendes piirkondades toimuvaid arenguid. Kontrollikoda tegi ettepaneku kehtiva LFA klas-sifi katsiooni muutmiseks, samuti kogu skeemi hindamiseks ning ümbervaatamiseks. Komisjon on LFA toetuse muutmise osas viinud läbi kahepool-sed kohtumised liikmesriikidega, korraldanud mitu ekspertkohtumist ning avaldanud konsultatsioo-nipaberi, mille alusel 2008. a II poolaastal töötati välja vastav eelnõu ning mõjuanalüüs.

Komisjoni poolt koostatud LFA avalikus konsultat-sioonipaberis analüüsitakse 4 erinevat stsenaariu-mi ebasoodsamate alade määratlemisel: 1) status quo; 2) ühised kriteeriumid; 3) abikõlblikkuse reeglid; 4) kõrge loodusväärtus.

Eesti huvi on, et LFA kompensatsioon põhineks ühtsetel ELi tasandil kasutatavatel objektiivsetel looduslikel kriteeriumidel. Hetkel määratlevad kõik liikmesriigid LFA alad endale sobivate kriteeriumi-de alusel ning sellest tulenevalt käsitletakse põl-lumajandustootjaid ühenduses ebavõrdselt. Seega Eesti ei poolda status quo säilimist antud skeemi osas. Võrdlusalused peaksid põhinema ELi või äärmisel juhul regioonide tasandi, kuid mitte liik-mesriikide sisestel näitajatel. LFA kompensatsiooni

10

võiks maksta ÜPP I samba vahenditest, samuti peaksid olema ebasoodsate tingimuste kompensat-sioonimaksed liikmesriikides võrdsetel alustel.

Taimekaitsevahendite pakett (määrus ja direk-tiiv)Määruse põhiline eesmärk on tagada elanikkonna ja loomade tervise ning keskkonna parem kaitse, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud elanik-konna, kaasa arvatud lapseootel emade, väikelaste ning laste kaitsele. Määrus lihtsustab, täpsustab ja parendab ühenduse nõudeid taimekaitseva-hendite turustamisel. Määrusega kohustatakse liikmesriike tunnustama turule lubamise otsuseid tsoonidesse jagatud liikmesriikide vahel. Euroopa Liit on jagatud võrreldavate kliima- ja põllumajan-dustingimustega nn loatsoonideks, et soodustada sellist vastastikust tunnustamist. Eesti kuulub koos Taani, Rootsi, Soome ja teiste Balti riikidega A-tsooni.

Liikmesriigil on õigus kehtestada nõuded taimekait-sevahendi turustamisele ja kasutamisele eelkõige turustajate ja kasutajate kaitseks. Samuti on õigus kehtestada taimekaitsevahenditele kasutuspiiran-gud, mis tulenevad erinevatest toitumistavadest ning on vajalikud selleks, et vältida taimekaitse-vahenditega töödeldud saadustest tulenevat ohtu tarbijatele. Määrusega sätestatakse taimekaitse-vahendite tarneahelas (tootjatele, edasimüüjatele, levitajatele ning kasutajatele) kohustus pidada ar-vestust toodetud ja kasutatud taimekaitsevahendite koguste kohta. Eesti toetas määruse vastuvõtmist.

Sööda turuleviimine ja kasutamineMääruse eelnõu eesmärgiks on ühtlustada ja lihtsustada sööda turuleviimise ja kasutamise tingimused kooskõlas määruses (EÜ) nr 178/2002 kehtestatud põhimõtetega, et tagada kasutajate piisav teavitamine ning siseturu tõhus toimimine. Eelnõuga nähakse ette nii ELi ja riiklike õigusak-tide, asutuste halduskorra kui ka eraõiguslike isi-kute halduskorra lihtsustamine. Uus määrus toob kaasa õigusliku selguse, ühtlustatud rakendamise ja lihtsustab siseturu sujuvat toimimist. Euroopa Liidu sööda- ja põllumajandussektori konkurentsi-võime parandamiseks lihtsustatakse tehnilisi nõu-deid ja kõrvaldatakse tarbetu halduskoormus. Li-saks annab see sööda kasutajatele võimaluse teha teadlik valik teda eksitamata. Määruse jõustumise-ga seoses tuleb muuta söödaseadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte. Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest.

ELis mittelubatud GMOd imporditud söödas ELis kehtib maailma kõige rangem söötades ja

toiduainetes sisalduvate GMOde turulelubamise süsteem, mis põhineb ohutusel, tarbija valikul ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel. Komisjon on palunud oma teenistustel kiiresti leida lahendus probleemile, kuidas toimida mittelubatud GMOde esinemise korral imporditud söödas ja toiduaine-tes. Selles küsimuses on nõukogus liikmesriiki-del püsivalt raskusi otsuseni jõudmisega. Debati eesmärgiks on hinnata praegust olukorda ja paika panna, kuidas pooleliolevate loataotlustega edasi minna. Pikemas perspektiivis tuleb kõne alla ka määruse muutmise võimalikkus.

Lihakehade antimikroobne töötlemineKomisjon edastas toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele eelnõu, millega lubatakse nelja keemilise aine (kloordioksiid, hapestatud naat-riumklorit, trinaatriumfosfaat, peroksühapped) kasutamist lindude lihakehade töötlemisel nende antimikroobse saastatuse vähendamiseks.

Komisjoni ettepaneku eesmärgiks oli reguleerida antimikroobsete ainete kasutamist linnurümpade mikroobse pinnasaaste vähendamiseks (meetodit kasutab USA). Eelnimetatud keemiliste ainete ka-sutamist ei ole liikmesriigid seni toetanud põhju-sel, et eelnõu on vastuolus ELis siiani rakendatud hea hügieenitavaga ning toiduohutus tuleb tagada hügieeninõuete ja HACCP põhimõtete täitmisega. Nõukogu leiab, et tuleks oodata ära Euroopa Toi-duohutusameti (EFSA) täiendavad ravimresistent-suse tekke ja keskkonnamõjude hindamise tule-mused ning lükata Komisjoni ettepanek tagasi.

Loomatervise strateegia tegevuskavaTegevuskava tagab strateegia läbipaistvuse ja vajaliku kommunikatsiooni huvigruppide vahel. Liikmesriikide huvide esindamine toimub töörüh-made (steering ja task force) poolt.

Ühenduse loomatervise uue poliitika vajadus tule-neb alljärgnevatest asjaoludest:• Ühenduse laienemine (olemasolev strateegia loodi

ajal, mil Euroopa Ühendusse kuulus 12 liikmes-riiki);

• Uute haiguste puhangud ja olemasolevate hai-guste puhangute dimensioonide laienemine (nt linnugripp, lammaste katarraalane palavik jt);

• Kaubandustingimuste muutumine viimase 10 aasta jooksul ning loomse päritoluga toodete suurenemine kaubavahetuses;

• Teaduse, tehnoloogia ja institutsionaalsed muu-datused.

Uuendtoidu turule lubamineLõpetati eelnõu menetlemine ekspertide tasemel

11

ning edastati atašeede töörühma. Eelnõu eesmär-kideks on uuendada olemaolevaid üldnõudeid uuendtoidu ja selle koostisosade kohta tulenevalt valdkonnas toimunud arengutest ja lihtsustada uuendtoidu lubade andmise menetlemist. Täpsusta-takse uuendtoidu mõistet. Eraldi tuuakse välja ühe grupina „kolmandatest riikidest pärit traditsioonili-ne toit“, mille ohutuse hindamiseks on lihtsustatud menetlus. Eelnõu reguleerimisala on laiendatud loomse päritoluga toidule, kui see pärineb loomalt, kes on saadud mittetraditsioonilise aretustehnika abil. Selle sätte eesmärk on laiendada uuendtoidu regulatsioon kloonitud loomadelt pärinevatele toode-tele, kuid mitte nende järglastelt saadud toodetele.

Nõuded toidu märgistamise ning tarbijale esita-tava teabe kohtaEelnõu eesmärk on uuendada olemaolevaid üldnõudeid toidu ja toiteväärtuse märgistami-sel. Väljapakutud määrus koondab kuus direk-tiivi (89/396/EMÜ, 90/496/EMÜ, 94/54/EÜ, 1999/10/EÜ, 2000/13/EÜ, 2002/67/EÜ) ja ühe määruse (608/2004/EÜ). Seega jäävad kehtima olemasolevad nõuded, kuid määruse eelnõu sisal-dab ka uusi nõudeid toidu kohta antava teabe ja selle esitlusviisi osas.

Peamised muutused seoses märgistamise olemas-olevate põhimõtetega on järgmised:• kehtestatakse kohustusliku teabe minimaalse

tähemärgi suurus märgistusel, et parandada esitatava teabe loetavust;

• kehtestatakse toitumisalase teabe (energiasisal-duse ja teatud toitainete koguste kohta – rasvad, küllastunud rasvad, süsivesikud, suhkur, sool) esitamise kohustus;

• tehakse kohustuslikuks alkohoolsete jookide pu-hul koostisosade loetelu esitamine, välja arvatud õlu, vein ja piiritusjoogid. Õlu, veini ja piiritus-jookide puhul nähakse ette võimalus konkreetse-te meetmete võtmiseks tulevikus;

• kehtestatakse nõue, et teave allergiat põhjustada võivate koostisosade kohta peab olema kättesaa-dav ka pakendamata toidu jaemüügi ja toitlus-tusettevõttes müüdava toidu puhul;

• toidu päritoluriigi või –piirkonna märgistamine jääb vabatahtlikuks, kuid kui sellise teabe puu-dumine võib eksitada tarbijat, on selle esitamine kohustuslik. Nii kohustusliku kui vabatahtliku toidu päritoluriigi või –piirkonna märkimine ei tohi tarbijat eksitada ja peab põhinema ühtsetel kriteeriumitel.

Suunishinnad kalandustoodetele 2009Saavutati kokkulepe, mille kohaselt Euroopa Komisjonile edastatakse igal aastal suunishinda-

de kehtestamiseks vajalik informatsioon. Seejärel vaatab Komisjon laekunud infot ning paneb paika esialgsed sekkumishinnad. Kalaliigid, mille osas turukorraldus kehtib ja mida Eesti kalurid Eesti vetest püüavad, on praegu ainult nn balti heeringas ehk räim (klassifi tseerub heeringa alla) ning kilu.

Kvoodimäärused 2009. aastaks Nõukogus võeti vastu Läänemere, Musta mere ja süvaliikide kvoodimäärused ning üleüldine kvoo-dimäärus ehk püügivõimalused peamiselt Atlandi ookeanil ja Põhjameres.

Eesti taotleb, et püügikvootide määramisel teh-tavad otsused põhineksid teaduslikel soovitustel. Püügimahte ja -korraldust tuleks kavandada pi-kaajalisemalt ning senine kvootide jaotamise kord ümber vaadata. Kehtestatavad väljapüügimahud, püügi ajalised ja tehnilised piirangud ning muud üksikasjalikud kalapüügireeglid peavad ühelt poolt tagama kalavarude efektiivse kaitse, kuid teisalt arvestama ka liikmesriikide sotsiaalmajanduslike vajadustega. Ettepanekud iga-aastase püügikvoo-tide jagamise kohta on vaja avalikustada vahetult pärast teadusnõuannete kättesaamist ehk siis senisest varem. Senisest enam peaks välja töötama mitmeaastaseid majandamiskavu.

Komisjoni tegevuskava ühise kalanduspoliitika lihtsustamise kohtaEestile on eelnõus eriti olulised mitmeaastased tegevuskavad, mis võimaldaksid tagada sektori ettevõtjatele stabiilsuse. Samuti nõustub Eesti ees-istuja seisukohaga, et tegevuskavas peaks arvesse võtma ja andma ülevaate sellest, kuidas kalandus-poliitika lihtsustamist jälgitakse (pidev seire).

Tuginedes vanade liikmesriikide kogemustele ja ühenduse laienemisele on liikmesriigid ja Komis-jon jõudnud järeldusele ühise kalanduspoliitika ja kalanduse seadusandluse lihtsustamise ja ajako-hastamise vajadusest.

Peamisteks probleemideks on:1. Seadusloome ulatus – olemasolevate regulatsioo-

nide maht, dubleerimine ning vääriti mõistmine ja tõlgendamine.

2. Andmete esitamise kohustus – nõuded esitata-vate andmete kogumise ja kasutamise kohta ei ole alati põhjendatud.

3. Geograafi listest erisustest tingitud erinevused – nendega mittearvestamine.

4. Suur püügivõimsus ja ülepüük – kasutusel ole-vate meetmete väike kasutegur.

Prioriteedid on jaotatud kahte ossa: 1) lühiajaliselt

12

teostatavad (andmete kogumine, konsolideerimine, vanade ja aegunud määruste tühistamine, kont-rolli ja säästmise meetmed, kalandusteemalised bülletäänid ja raamatud, kuhu on kaasatud Re-gionaalse Nõuandva Komisjoni (RAC) nõuandeid); 2) pikaajaliselt teostatavad (abi oluliste dokumen-tide lihtsustamiseks ja arusaadavaks tegemiseks, regioonide erinevustega arvestamine ja RAC rolli tähtsustamine, rohkem toetusi)

Ühise kalanduspoliitika (ÜKP) reform ÜKP reformi panused on suured ning katavad praktiliselt kõiki poliitika suundi. 2002. a refor-miga parandati oluliselt ELi kalanduse juhtimist, kuid mitmed probleemid ei ole kuhugi kadunud. Reformi üheks suuremaks eesmärgiks on ületa-da jätkuvad takistused säästvale kalapüügile ELi vetes:• ELi laevastiku ülemäärane püügivõimsus: praegu

on laevastik võimeline püüdma kaks kuni kolm korda rohkem maksimaalsest säästlikust saagi-kusest;

• Kalurid peavad vastutama avaliku ressursi sääst-va kasutamise eest;

• Ökoloogiline jätkusuutlikkus peaks olema oluli-sem kui majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlik-kus, kuna see on kahe viimatimainitu eeltingi-mus;

• Otsuste tegemise protsessis peaks olema selgem hierarhia põhimõtete ja rakendamise vahel, et lihtsustada reguleerimist ELi tasandil ning soo-dustada igal võimalusel piirkondlike juhtimisla-henduste leidmist;

• Ühine kalanduspoliitika tuleb viia vastavusse hil-juti jõustunud merestrateegia raamdirektiiviga, mis kohustab liikmesriike tagama nende juris-diktsiooni alla kuuluva mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi 2020. aastaks;

• Euroopa vajab kalanduse juhtimist käsitlevat ühist lähenemist, mis sisaldaks nii tööstusharu maismaa- ja turuaspekte kui ka püügisektorit ja vesiviljelust, kooskõlas ELi uue integreeritud merenduspoliitika ning selle rõhuasetusega ran-nikupiirkondade säästvale arengule.

Vesiviljeluse säästva arengu strateegiaKomisjon algatas diskussiooni vesiviljeluse aren-gustrateegia koostamiseks. ELi liikmesmaade vesiviljelus on stagneerunud ja mõnedes sektorites toodang vähenenud. Looduslike kalavarude vähe-nemise ja ülemaailmse kalatoodete nõudluse suu-renemise kontekstis on vaja vesiviljeluse senised põhimõtted ja roll ümber hinnata. Liikmesriikide valdava arvamuse kohaselt on hetkel vesiviljelu-se korraldamisel halduskoormus suur: reeglid on liiga ranged ning õigusaktid keerukad ja vajaksid

ühenduse tasandil lihtsustamist. Sealjuures tuleb arvestada piirkondlike ja siseriiklike eripäradega. ELi vesiviljelus peab olema võimeline töötama ka-sumlikult seoses ülemaailmse nõudluse kasvuga.

ELi vesiviljeluse arengu strateegilised eesmärgid: 1) luua tingimused vesiviljeluse toodangu jätku-suutlikuks kasvuks; 2) muuta ELi vesiviljeluse sektor konkurentsivõimeliseks; 3) tõsta sektori haldussuutlikkust.

Kiideti heaks 2008. a eelarve, mille kohaselt Eestile kinnitati ühtse pindalatoetuse kogusummaks (ÜPT) 50,629 mln eurot.

Käsitleti andmebaasi loomist heade põllumajan-dus- ja keskkonnatingimuste jaoks (GAEC Data-base), I ja II samba vahelist jagunemist nõuetele vastavuse süsteemis ning nõuandesüsteemi (Farm Advisory System - FAS) ja sertifi tseerimissüsteemi kasutamist riskianalüüsis. Andmebaasi loomise eesmärk on kõikides liikmesriikides rakendata-vate nõuete koondamine, nende kättesaadavuse tagamine ja sellest tulenevalt võimalus liikmes-riigiti erinevaid nõudeid hinnata ja võrrelda ning liikmesriikide kohustusest teavitada GAEC nõuete rakendamisest vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 146 sätestatule.

Kiideti heaks komisjoni määruse (EÜ) nr 1146/2007 muutmise eelnõu, millega võeti vastu 2008. eelarveaastaks ettenähtud vahendite eraldamise kava sekkumisvarudest pärit toiduai-nete tarnimiseks ühenduses enim puudust kanna-tavatele isikutele. Eelarvet suurendati 10 mln euro võrra ning see jaotati liikmesriikidele. Esindajad tõdesid, et maa tootmisest kõrvalejätmise kohustus kehtestati varude kontrollimise eesmärgil, kuid see on kaotanud oma tõhususe.

Komisjon esitas analüüsi maa tootmisest kõrvale-jätmisest aastatel 2000–2006. Oluline osatähtsus oli interventsioonivarude ja tootmise vähenemisele, vähene mõju hindadele, impordile, ekspordile ning sissetulekutele. Maa tootmisest kõrvalejätmise ko-hustus liikus vähese tootlikkusega maale ja farmi kaugematele aladele. Ühtlasi informeeris komisjon liikmesriike, et ka 2009. a on plaan jätkata kohus-tusliku maa tootmisest kõrvalejätmise nõudeta.

Kiideti heaks liikmesriikidele 2009. a toiduabi jao-tamiseks ette nähtud eelarvelised vahendid. Eesti 3000 t teravilja taotlus maksumusega 320 000 eurot on seega rahuldatud.

Kiideti heaks Komisjoni määrus, millega määra-

13

takse kindlaks alates 16. okt 2008 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud.

1. jaan 2008 jõustus uus puu- ja köögivilja turu-korralduse sektorit reguleeriv Komisjoni määrus. Suurimaks muudatuseks puu- ja köögiviljasektori turukorralduses oli kvaliteedistandardite reform, mille eesmärgiks oli lihtsustamine ja kvaliteedi-standardite arvu vähendamine (36-lt 10-ni). Lisaks hakkab kõigi turukorraldusega hõlmatud puu- ja köögiviljade suhtes kehtima üldine standard, mil-les määratleti peamised nõuded. Reform jõustub 2009. a 1. juulist.

2007. a puu- ja köögiviljasektori reformi käigus tegi ministrite nõukogu Komisjonile ülesandeks välja töötada ettepanekud koolipuuvilja skeemi rakendamise kohta. 2008. a alguses oli kõigil võimalus avaliku konsultatsiooni käigus avaldada arvamust, milline peaks välja nägema koolipuuvilja skeem. Valdaval toetati koolipiima sarnast skeemi ehk puu- ja köögivilja tasuta jagamist koolis.

Seoses piimatoodete hindade langusega sekku-mishindade tasemele (mõnes liikmesriigis langes ka või hind alla sekkumishinna, piimapulbri hind isegi allapoole virtuaalset sekkumishinda) kehtestati erakorralise meetmena või eraladus-tamise võimalus alates 1. jaan 2009 - tavaliselt käivitub see meede igal aastal 1. märtsist. Keh-testatud toetusemäärad on järgmised: fi kseeritud tasu ladustamislepingu sõlmimisel – 15,62 euro/t (244,40 kr/t), ladustamise tasu päeva kohta 0,44 euro/t (6,88 kr/t).

Samuti käsitleti piima tootmiskvoodi kontrollisä-tete muutmist ning kinnitati kõikide liikmesriikide kohta tarne- ja otseturustamise kvootide jagunemi-ne 2007/2008. kvoodiaastal. Eesti kvoodid jagune-sid järgmiselt:

Samuti kinnitati juustude eraladustamise tingimu-sed 2008/2009. ladustamisperioodi kohta (toe-tusmäärad ja riikide kogused eelmise perioodiga võrreldes samad).

Kiideti heaks uus koolipiima määrus, mille koha-selt kehtestati olulisemad muudatused võrreldes

eelmise määrusega: liikmesriigil on õigus kõiki too-teid valida, maksimumhinna rakendamine muu-tub vabatahtlikuks, koolipiimatoetuse kasutamist kajastava tutvustustahvli väljapanemise kohustus õppeasutuses jms.

Võeti vastu uus Komisjoni määrus, milles sätes-tatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade klassifi tseerimisskaalade ning kõnealuste klassi-fi tseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Uus määrus reguleerib veise-, sea- ja lambarümpade klassi-fi tseerimist ning hinnainfo edastamist, asendab mitmeid eelnevalt kehtinud määrusi ning kehtib alates 1. jaan 2009.

FADNi (põllumajandusliku raamatupidamise and-mebaas) komitees kiideti heaks põllumajanduslike majapidamiste uus tüpoloogia, milles on sisse viidud alljärgnevad muudatused: • Standardkogutulu (SGM) asendatakse standard-

toodanguga (SO);• põllumajandusliku majapidamise majanduslik

suurus arvestatakse eurodes;• majapidamiste klassifi tseerimist lihtsustakse; kõrvaltegevuse (OGA – other gainful activity) osa-

tähtsuse mõõtmine.

Käesoleva ajani kasutatakse põllumajanduslike majapidamiste tüpoloogiat, mis kehtestati 1985. a ning põhineb standardkogutulu näitajal.

Uuritakse võimalusi, kuidas ühendada FADNi and-mebaas teiste andmebaasidega.

EL-25 valimisse kuulus 77 548 põllumajanduslik-ku majapidamist. EL-25 keskm põllumajandusliku majapidamise majanduslik suurus oli 33,2 ESU (European Size Unit). Suurimad majapidamised olid Hollandis - 137,6 ESU, väikseimad Sloveenias - 7,4 ESU. Eestis oli keskmine põllumajandusliku maja-pidamise suurus 16,4 ESU.

EL-25 oli tööjõudu ühes põllumajanduslikus ma-japidamises keskmiselt 1,62 aastaühikut. Enim Slovakkias - 17,63 ja vähem Iirimaal - 1,11. Eestis oli 3,05.

FADN andmebaasis olevatest põllumajanduslikest majapidamistest asuvad 54% LFA aladel, neist 16% mägistel ja 38% mittemägistel aladel.

633 434 407 12 933 593

636 070 323 10 297 677

Eesti kvoot enne liigiti muutmist 2006/2007

Eesti kvoot enne liigiti muutmist 2006/2007

Kvoodi liigiti muutmine Tarnekvoot Otseturustuskvoot

14

Statistikaameti esialgsetel andmetel moodustas põl-lukultuuride kasvupind 2008. a 577,7 tuh ha, mis on 1,9 tuh ha ehk 0,3% võrra vähem kui 2007. a.

Teravilja kasvatati 53,5% kasvupinnal, söödakul-tuure 30,2%, tehnilisi kultuure 13,6%, kartulit, köögivilja ning kaunvilja kokku 2,7% kasvupinnal.

Teravili2008. a kasvatati esialgsetel andmetel teravilja kokku 309,1 tuh ha, mis on 16,8 tuh ha ehk 5,7% võrra rohkem kui 2007. a. Teravilja kasvupinnast moodustasid 77% (238,4 tuh ha) suviteraviljad ja 23% (70,7 tuh ha) taliteraviljad. Taliviljade osa-tähtsus oli võrreldes eelmise aastaga tõusnud 3% võrra. Rukki kasvupind oli 21,4 tuh ha ja talinisul 36,9 tuh ha. Enim kasvatati teraviljadest otra – 136,7 tuh ha.

Teravilja kogusaagiks saadi 862,3 tuh t ning kesk-miseks saagikuseks kujunes 2 790 kg/ha. Tera-viljade kogusaak vähenes 2007. aastaga võrreldes 17,2 tuh t ehk 2%, saagikus vähenes 219 kg/ha ehk 7,3% võrra.

2. Põllumajandussektori 2008. aasta ülevaade

2. 1. Taimekasvatus. Põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja saagid

Reno Paju, Viive Alliksoo

Joonis 1. Põllukultuuride kasvupindade jaotumine, 2008

Allikas: Eesti Statistikaamet (ESA)

Söödakultuurid 30%

Teravili 53,5%

Kaunvili1,8%

Avamaa köögivili0,4%

Tehnilised kultuurid13,5%

Kartul1,5%

Tabel 1. Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2003, 2007 ja 2008

Allikas: ESA, Põllumajandusministeerium (PM)

Kultuur

sh rukistalinisu

Teravili kokku

kaeroder

suvinisu

RapsÕlilina

Kaunvili

Avamaa köögiviliPõllukultuurid kokku

Kartul

15,525,5

263,2

…131,4

67,3

45,5…

4,4

…517

17,0

23,345,1

505,7

…253,6

154,5

67,8…

5,0

…x

244,4

1 5312 200

1 922

…1 930

2 296

1 491…

1 131

…x

14 393

16,836,9

292,3

31,5136,1

62,6

73,60,1

5,7

2,8579,6

11,1

61,0151,4

879,5

85,2362,7

194,4

133,30,2

9,5

57,4x

191,8

3 6204 105

3 009

2 7062 665

3 106

1 8121 169

1 668

20 546x

17 196

21,442,6

309,1

34,3136,7

64,5

77,70,2

4,8

2,4577,7

8,7

65,7163,8

862,3

77,7349,5

175,8

110,00,2

3,4

48,2x

125,4

3 0763 838

2 790

2 2652 557

2 724

1 416925

711

20 391x

14 316

2003kasvupind(tuh ha)

2007 2008 (esialgne)kogus(tuh t)

saagikus(kg/ha)

kasvupind(tuh ha)

kogus(tuh t)

saagikus(kg/ha)

kasvupind(tuh ha)

kogus(tuh t)

saagikus(kg/ha)

15

Teraviljasaagist 65,7 tuh t oli rukist, 339,6 tuh t nisu ja 349,5 tuh t otra. Võrreldes 2007. aastaga suure-nes rukkisaak 7,7%, nisu- ja odrasaak vähenesid vastavalt 1,8 ning 3,8%. Keskmiselt saadi hektarilt 3 076 kg rukist, 3 270 kg nisu ja 2 557 kg otra.

Rukkisaak ületas juba teist aastat järjest 60 tuh t piiri, mis katab täielikult jahuveskite toidurukki vaja-duse ja rukkikasvatajate seemnevajaduse.

2008. a sügisel külvati 2009. a saagiks 41,0 tuh ha talinisu ja 12,7 tuh ha rukist. Seega külvati järg-mise aasta saagiks 40,7% vähem rukist kui eelmi-sel aastal ning vajadus rukki järele ei saa kaetud.

Paljud teraviljakasvatajad kogusid teist aastat järjest kõrged taliviljasaagid. Ajakiri „Maamajan-dus“, Kemira GrowHow AS ja Farm Plant Eesti AS viisid 2008. a neljandat korda läbi teraviljakasva-tajate viljelusvõistluse, mille raames kutsutakse igal aastal Eesti teraviljakasvatajaid võistlema oma põldudelt parima saagi koristamise nimel. Viljelusvõistluse kokkuvõtete tegemisel selgitati arvestuslik kasum ja saagikus võistluspõldude ühe hektari kohta. Talinisu saagirekordi 9,7 t/ha sai OÜ Männiku Piim Tartumaalt, suvinisu saagire-kordi 7,1 t/ha sai OÜ Rannu Seeme Tartumaalt ning rukki saagirekordi 8,0 t/ha OÜ Sadala Agro Jõgevamaalt.

2008. a teravilja madala kvaliteedi peamisteks põhjusteks olid nakatumine seenhaigustega, peas kasvamaminek (idanemine) ja madalad toiduvilja küpsuskvaliteedi näitajad (langemisarv, proteiin jt). Koristusega hilinemine ja rohked sademed koris-tusperioodi eel ja ajal suurendasid hallitusseente kui ka Fusarium seente esinemist koristatud viljas. Hallitusseentega nakatunud vili on toksiline, kuna hallitussente niidistik sisaldab mürgist ainet egos-terooli ning hallitusseened toodavad elutegevuse käigus ise mitmeid mürgiseid aineid – mükotok-siine. Optimaalsest koristusajast 2 nädalat hilise-mal koristamisel vähenesid nii odral kui suvinisul tärklise- ja proteiinisisaldus, suvinisul halvenes koristusaja viibides ka kleepvalgu kvaliteet.

Kaunviljad 2008. a oli kaunviljade kasvupind esialgsetel and-metel 4,8 tuh ha, mis on 0,9 tuh ha ehk 16% võrra väiksem kui eelmisel aastal. Kogusaagiks saadi 3,4 tuh t ning keskmiseks saagikuseks kujunes 711 kg/ha. Kuigi kasvupind vähenes vaid 16%, langes kogusaak 64%.

Hernesaagi koristus oli vihmade tõttu takistatud. Sügisel kestis taimekasvuperiood kaua, kuid koha-

ti lamandusid põldudel herned vihmade tõttu. Ker-gesti levisid taimehaigused, eriti herne laikpõletik.Haigus levis pärast õitsemist niiskete ilmade tõttu, nakatades ka seemneid. Sellist seemet järgmise aasta külviks kasutada ei saa, sest haigustekitaja on elujõuline 5-10 aastat. Mullas püsivad haigus-tekitajad umbes aasta.

Koristusaegsed vihmad põhjustasid kauntes ka seemnete kasvamahakkamist. Idanenud seeme paisus, kaun lõhenes ning seeme varises maha. Kasvamaläinud seemnetes vähenes proteiinisisal-dus, kuna kasvuensüümid lagundavad liitvalgu lihtsamateks ühenditeks.

RapsRapsi kasvupind oli 2008. a esialgsetel andmetel 77,7 tuh ha, mis on 4,1 tuh ha ehk 5,6% võrra suurem kui eelmisel aastal, kuigi kogusaagiks saa-di 110,0 tuh t, mis on 23,3 tuh t ehk 17,5% võrra vähem kui eelmisel aastal. Saagikuseks kujunes 1 416 kg/ha.

Suviraps tärkas mulla pindmise kihi kuivuse ja maikuu jaheduse tõttu aeglaselt ning ebaühtlaselt. Põua tõttu oli areng ja kasv aeglane kuni juuni-kuu vihmadeni. Edasi kasvutingimused paranesid. Suviraps kasvas jõudsasti ning moodustas külg-harusid, moodustades tavapärasest veidi suure-ma saagi. Valmimine oli aga väga ebaühtlane ja jaheduse tõttu aeglane, mis põhjustas ka koristus-perioodi edasilükkumise tavapärasest hilisemale ajale. Vihmadega raps põllul lamandus ja saagi kvaliteet kannatas.

Kartul 2008. a oli kartuli kasvupind esialgsetel andmetel 8,7 tuh ha, mis on 2,4 tuh ha võrra ehk 28% väik-sem kui eelmisel aastal. Kartuli kogutoodanguks saadi 125,4 tuh t ning keskmiseks saagikuseks kujunes 14 316 kg/ha. Kartuli kogusaak oli 66,4 tuh t ehk 34,6% võrra väiksem kui 2007. a.

Eesti Maaviljeluse Instituudi teaduri Luule Tart-lani hinnangutel ei saanud paljud varajase kartuli kasvatajad soovitud saaki just jaheda ja kuiva kevade tõttu. Parem tulemus oli keskvalmivate sor-tide puhul. Hilisemad sordid kasvasid küll hästi ja moodustus hea saak, kuid saagi koristamine venis ülemääraste sademete tõttu. Halvenes mugulate kvaliteet ja suurenes nakatumine säilitushaigus-tesse. Massiliselt levis lehemädanik ning augusti teisel poolel olid enamikul kartulipõldudel pealsed hävinud. Kartulisaaki vähendas ka pealsete enne-aegne hävimine ja soojuse nappus. Osa kartuli-põlde jäi koristamata, sest maa ei kandnud enam

16

masinaid ning kartul hakkas vaos mädanema. Hästi hooldatud ja õigel ajal koristatud põllud and-sid hea saagi. Kartuli saagikus kujunes kõrgeks neil kartulikasvatajail, kellel õnnestus õigel ajal teostatud tõrjega kartulipõllud lehemädanikust puutumata hoida.

Avamaaköögivili Avamaaköögivilja külvipind 2008. a oli esialgse-tel andmetel 2 363 ha, mis on 15,4% vähem kui eelmisel aastal. Nagu näha jooniselt 2, on ava-maaköögivilja külvipind aasta-aastalt vähenenud. Pinna vähenemine 2008. a toimus eelkõige kapsa, porgandi, peedi ja kaalika osas, vähemal määral muude liikide osas.

Avamaaköögivilja saak oli 2008. a Statistikaameti esialgsel hinnangul 48,2 tuh t, mis on 33% väiksem kui eelmisel aastal. Saak oli väiksem kasvupinna vähenemise tõttu, kuid oluliselt mõjutas saagi suu-rust ka vegetatsiooniperioodil valitsenud ilmastik. Kuigi sooja oli paljude aastate keskmise lähedaselt või veidi vähem, oli südasuvel püsivalt üle 15 kraa-diseid ilmu tavalisest tunduvalt vähem, mis kahan-das oluliselt soojalembelisemate kultuuride saaki. Näiteks kurgi kogusaak oli seetõttu 1,9 t, mis on 2007. a saagist 45% väiksem. Sügis oli vihmane, takistades saagikoristust ning osa hilisemast köögi-viljast jäi seetõttu põllule või riknes koheselt pärast koristust liigse niiskuse tõttu.

Keskmine saagikus võrreldes viimaste aastate saagikusega oli siiski hea - 20,4 t/ha (viimase viie aasta keskm - 16,4 t/ha). Väga kõrge saagikus oli kapsal, kaalikal ja peedil (vastavalt 31,7, 16,8 ja 21,0 t/ha).

Puuvili ja marjad 2008. a oli viljapuu- ja marjaaedade üldpind Sta-tistikaameti esialgsetel andmetel 8,2 tuh ha, mis on 48% vähem kui viis aastat tagasi. Enamuse viljapuuaedadest moodustasid õunaaiad - 4,1 tuh ha. Luuviljalisi kasvatati 0,9 tuh ha ja marju 3,2 tuh ha. Marjadest kasvatati kõige enam mustsõs-tart (615 ha). Punast sõstart kasvatati 446 hektaril. Maasikakasvatus on juba mõni aasta olnud langus-trendis. Pärast 2004. ja 2006. a looduskahjustusi istandusi endises ulatuses ei taastatud. 2008. a kasvatati maasikat 564 hektaril, mis on poole võrra väiksem pind kui viis aastat tagasi.

Puuvilja ja marjade kogusaak oli 2008. a 5,9 tuh t. Õunaaiad andsid saaki 2,2 tuh t, mis on ca 45% viimase viie aasta keskmisest õuna-saagist. Luuviljaliste saak oli väike - 0,2 tuh t. Kogu marjasaak oli 3,5 tuh t, millest maasikas moodustas 43% (1,5 tuh t), punane sõstar 20% (0,7 tuh t) ja mustsõstar 10% (0,3 tuh t). Teiste marjaliikide osatähtsus oli väiksem.

Joonis 3. Avamaaköögivilja saak, 2000–2008

Allikas: ESA

20 0002001 2002

Saak aastas, t 10 a keskmine saak, 45011 tSaagi muutus eelmise aasta suhtes, %

2003 2004 2005 2006 2007 20082000

-12,1

-31,8

84,7

-12,7

15,1

-3,6

17,4

-16

21,3

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

50 000

55 000

-40

-20

0

20

40

60

80

100

Joonis 2. Avamaaköögivilja kasvupind, 2000–2008

Allikas: ESA

2 0002000 2001 2002

Pind

, ha

2003 2004 2005 2006 2007 2008

3 789

3 329

3 018

3 3943 512

3 0062 8292 793

2 3632 500

3 000

3 500

4 000

17

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel langesid 2008. a teravilja kokkuostuhinnad (teraviljatööstustelt, -veskitelt ja teistelt teravilja kokkuostjatelt kogutavad tegelikud Eestis toode-tud toidu- ja söödavilja keskmised kokkuostuhin-nad, mis on kaalutud iganädalaste ostukogustega ega sisalda käibemaksu) võrreldes 2007. aastaga märkimisväärselt (joon 4). Kõigi teraviljade hinnad langesid oluliselt 2008. a III kvartalis (30-35%).

Kokkuostuhinna languse peamiseks põhjuseks oli suurte saakide koristamisest Euroopas tingi-tud vilja küllus. Teiseks mõjutasid hindu Eestis koristusperioodil valitsenud halvad ilmastikutin-gimused.

II kv lõpus ja III kv alguses langesid järsult kõigi kokkuostetavate teraviljaliikide hinnad. Langus jätkus ka IV kvartalis, kuid enam mitte nii järsult

2.1.1. Taimekasvatussaaduste kokkuostu- ja tootjahinnad

Reno Paju, Viive Alliksoo

Tabel 2. Teravilja kokkuostuhinnad (kr/t)

Allikas: EKI, PM

NISUToidunisuSöödanisuRUKISToidurukisSöödarukisODERToiduoderSöödaoderKAERToidukaerSöödakaer

…1 874

…1 399

……

1 516……………

3 4243 4623 0913 0803 1832 8003 0393 0003 0392 3682 4532 032

3 2003 3513 0903 0663 2442 9952 989

2 9892 8973 0211 929

2 1852 6151 9571 8942 0371 5351 925

1 9251 8122 8731 739

1 9402 5951 8121 5921 9021 2961 8662 0001 8661 5581 8321 547

3 0662 017

2 448

2 1391 711

1 981

2 5261 968

1 969

2 6301 637

1 763

3 0092 630

2 877

2 7452 223

2 612

2 4002 529

2 529

2 3412 018

2 039

1,88-23,30

-14,90

-22,06-23,01

-24,16

5,25-22,17

-22,16

12,33-18,85

-13,55

2003 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartalMuutus % keskm 2008/keskm 2007

Joonis 4. Teravilja kokkuostuhinnad aastatel 2006-2008 (kr/t)

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI)

NISU ODER KAER

kr/t

0500

1 0001 5002 0002 5003 0003 500

2007 keskmine 2006 keskmine2008 keskmine

18

(tabel 2). 2008. a oli keskmine nisu kokkuostuhind 15%, rukki kokkuostuhind 24%, odra kokkuostu-hind 22% ja kaera kokkuostuhind 14% madalam kui 2007. a.

EKI kogutud kartuli ja köögivilja tootjahinnad (kar-tuli- ja köögiviljakasvatajatelt kogutavad keskmi-sed oma toodetud köögiviljade müügihinnad oma laos) 2008. a kohta viimases kvartalis näitavad seda, et võrreldes septembriga kallinesid oktoobris vaid kasvuhoonekurk (38,9%) ja tomat (25,4%). Muude köögiviljade hinnad langesid või jäid sa-maks. Suurim oli porgandihinna langus – 15%.

Ka novembris tõusid märkimisväärselt kasvu-hoonekurgi ja tomati hinnad (vastavalt 47,9% ja 25,9%). Muude köögiviljade puhul olid hinnakõi-kumised vähemärgatavad. Detsembris kallines kasvuhoonekurk veelgi – 22,4%. Võrreldes eelneva kuuga kallines detsembris pisut ka peakapsas (4%) ja odavnes peet (2,6%).

Vaadeldes 2007. ja 2008. a samade kuude toot-jahindade muutumist (joon 5), on näha, et pal-jude köögiviljade hinnad olid 2008. a kõrgemad kui 2007. a. Üksnes kaalika hind, mis oli 2007. a erakordselt kõrge, oli 2008. a (va juuli) madala-mal tasemel (oluliselt madalamal tasemel aga IV kv (24-27%). Peet oli 2008. a eelmise aasta hindadest odavam 5 kuu jooksul – jaanuarist maini (11-23%), kuid aasta teises pooles kallines kuni 135%. Kapsas ja porgand olid eelneva aastaga võrreldes pisut odavamad ainult jaanuaris (vastavalt 2% ja 10%). Kõik teised kuud oli kapsas oluliselt kallim (22-52%), (va juuli, kui kallim vaid 6%), aga por-gandi hind oli väga kõikuv. Porgandi hind hakkas tõusma alates aprillist ning saavutas maksimumi III kvartalis (49-105%) uue saagi müügil ja lan-ges IV kvartalis, jäädes siiski 25-32% kõrgemaks kui eelmise aasta IV kvartalis. Pika kurgi hind oli aprillist septembrini ca 10% kõrgem kui eelmisel aastal (va juuni - madalam 7%) ja oluliselt kõrgem augustis (24%). Jaanuaris, veebruaris ja novembris oli pika kurgi hind 15-17% madalam kui eelmisel aastal samadel kuudel.

Tabel 3. Köögiviljade tootjahinnad 2008. a saagist (käibemaksuta kr/kg, tootjate aritmeetiline keskmine hind kuu lõpus)

Allikas: EKI, PM

Peakapsas Porgand PeetKaalikasPikk kurkLühikurkTomat

3,34 5,32 5,58 5,5013,9211,7011,40

3,15 4,53 5,15 5,5019,3411,0014,30

-5,7-14,8-7,70,0

38,9-6,025,4

3,17 4,50 5,31 5,5028,60

18,00

0,6 -0,7 3,1 0,0

47,9

25,9

3,30 4,50 5,17 5,5035,00

4,1 0,0 -2,6 0,0 22,4

september oktoobermuutus % võrreldes eelmise kuuga

novembermuutus % võrreldes eelmise kuuga

detsembermuutus % võrreldes eelmise kuuga

Joonis 5. Köögiviljahindade muutus 2008/2007

Allikas: EKI

Veebr Märts Apr Mai

Peakapsas Porgand Peet Kaalikas

Pikk kurk Lühikurk Tomat

Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Jaan

Muu

tuse

%

-30

0

30

60

90

120

150

19

Statistikaameti esialgsete andmete järgi oli seisuga 31. dets 2008 Ee stis 238,2 tuh veist (sh 100,5 tuh piimalehma), 364 tuh siga, 84 tuh lammast ja kitse ning 1 743,3 tuh lindu (tabel 4). Võrreldes 2007. a sama ajaga oli veiseid 1%, sh piimalehmi 2% ning sigu 4% vähem, lindude arv oli suurenenud 18% ning lammaste ja kitsede arv 10% võrra.

PRIA andmetel1 oli 31. dets 2008. a seisuga põlluma-jandusloomade registrisse kantud 236,8 tuh veist, sh 100,1 tuh piimalehma ning 8,2 tuh lihalehma.

Lambaid oli registris 62,6 tuh ning kitsi 2,2 tuh. Veiste, sealhulgas piimalehmade arv registris on vä-henenud, suurenenud on lammaste ning kitsede arv. Kõige enam oli veiseid Järvamaal - 31 426, järgnesid Lääne-Virumaa 29 385 ja Jõgevamaa 22 576 veisega.

1 Teatud erinevus Statistikaameti andmetest on tingitud asjaolust, et vastavalt põllumajandusloomade registri asu-tamise määrusele peavad loomapidajad, põllumajandus-looma tapmist ning loomsete jäätmete käitlemist korral-davad isikud andmed registrisse kandma 7 päeva jooksul arvates põllumajanduslooma märgistamise, ELi liikmes-riigist Eestisse toimetamise või registrisse kantavate and-mete muutmise päevast, põllumajanduslooma tapmise või loomsete jäätmete käitlemisse vastuvõtmise päevast. Lammas ja kits märgistatakse ja kantakse registrisse 6 kuu jooksul looma sünnist alates. Statistikaamet esitab andmed aga konkreetse kuupäeva seisuga loomakasvatu-se valikvaatlusega kogutud ja töödeldud andmete alusel.

Piimalehmi oli samuti kõige enam Järvamaal - 15 148, järgnesid Lääne-Virumaa 12 237 ja Jõgeva-maa 10 380 lehmaga. Lihatõugu lehmi kasvatatakse kõige rohkem Lääne- ja Saaremaal, kus on kummas-ki üle 1 000 lehma.

Lambaid kasvatatakse kõige enam Saare maakonnas - 31. dets seisuga oli neid PRIA registrisse kantud 11 793, järgnesid Valgamaa 6 213 ning Harjumaa 5 443 lambaga. Kitsekasvatus on aga enim levinud Pärnumaal, kus 31. dets seisuga oli neid registrisse kantud 373, järgnesid Läänemaa 270 ja Saaremaa 228 kitsega (tabel 5).

2.2. Loomakasvatus

Matti Piirsalu

2007 2008 2008/2007 +/-

2008/2007 %

Tabel 4. Loomade ja lindude arv seisuga 31. dets (tuh)

Veiste arv sh lehmade arvSigade arvLammaste ja kitsede arv sh kitsede arvLindude arv

99 98

96 110

110 118

-2,3 -2,5 -15,0

+7,6

+0,4 +265,7

238,2 100,5 364,0

84,0

4,4 1 743,3

240,5 103,0 379,0

76,4

4,0 1 477,6

Allikas: ESA, PM

TurukorraldusSekkumiskokkuostu teravil ja pakkumisi 2008. a ei tehtud.

Sekkumisvarudest pärit toiduainete jagamine enim puudustkannatavatele isikutele. 2008. jaotusaastaks eraldati Eestile 192 388 eurot (ca 3 mln kr). Enim puudust kannatavatele isiku-tele jaotati 2008. a heategevusorganisatsioonide kaudu 94 t nisujahu ja 185 t makarone, millest iga abivajaja kohta anti keskm 4 kg jahu ja 7 kg ma-karone. Makaronide ja jahu jaotamisega tegelesid Eesti Punane Rist, Rapla Vabakogudus ja Dharma Heategevuskeskus.

2008. a septembris kinnitati teravilja korraldusko-mitees ära ka 2009. a toiduabi programm. Plaani rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid, mille üldsummaks on 320 646 eurot, eraldati vastavalt

Komisjoni määrusele (EÜ) nr 983/2008.

2008. a ei esitatud toetuste saamiseks puu- ja köögivilja eksportimiseks ühtki taotlust. Litsent-sitaotlusi puu- ja köögivilja (õunad, küüslauk, konserveeritud mahl) importimiseks esitati 25 kor-ral ning need kõik rahuldati. Aasta jooksul esitati viis küüslaugu impordi kvooditaotlust, mis samuti rahuldati.

Puu- või köögivilja turustusnõudeid kontrolliti 2008. a 1 654 partii osas, sh 238 imporditud ja 68 eksporditaval partiil. Kehtestatud tingimuste-le mittevastavust tuvastati 34 korral, kusjuures ettekirjutusi tehti 2. Nõuetele mittevastav puu- ja köögivili pärines põhiliselt Itaaliast, Poolast ja His-paaniast. Nõuetele vastavuse sertifi kaate väljastati 262 partiile.

20

Piima to o deti 2008. a Statistikaameti andmetel 701,9 tuh t, mis oli 2007. a sama perioodiga võrrel-des 9 531 t ehk 1% võrra enam. Piimatoodang on viimasel viiel aastal püsinud suhteliselt stabiilne, suurenedes igal aastal ligikaudu 0-3%. Lehmade arv oli 31. dets seisuga 2 500 ehk 2% võrra väiksem kui eelmisel aastal.

Keskmine piimatoodang lehma kohta oli 2008. a esialgsete andmete kohaselt 6 765 kg, mis on 281 kg ehk 4% enam kui eelmisel aastal. Produktiivsu-se näitaja on viimase viie aasta jooksul igal aastal suurenenud.

2008. a uusi piimarekordeid aastatoodangute ja lehma eluajatoodangute osas ei püstitatud. Päeva-lüpsi osas püstitas aga OÜ Põlva Agro eesti holsteini tõugu lehm Semu 2. juulil uueks rekordiks 80,7 kg. Suurimad, üle 10 000 kg aastalüpsiga lehmad

olid 2008. a Jõudluskontrolli Keskuse esialgsetel andmetel neljas farmis: OÜs Põlva Agro 11 650 kg, Lea Puuril Viljandimaal 11 401 kg, OÜs Soone Farm Tartumaal 10 677 kg ning ASis Tartu Agro 10 326 kg lehma kohta.

Piimatööstustele realiseeriti 614,3 tuh t 4%-lise rasva- ja 3,3%-lise valgusisaldusega piima, mis on 20,9 tuh t ehk 4% enam kui 2007. a. Piimatöös-tustele realiseeritud piima osatähtsus kogu piima-toodangust ulatus 88%-ni, kokkuostetud piimast kuulus eliitsorti 54% ja kõrgemasse sorti 42%. Võrreldes eelmise aastaga suurenes piimatööstus-tele realiseeritud eliitpiima osatähtsus 1 protsendi-punkti (pp) võrra, kõrgema sordi piima osatähtsus vähenes 2 pp võrra.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu andmetel ehitati või rekonstrueeriti aastatel 2005-2008 126 piimafar-

2.3. Piimatootmine

Matti Piirsalu

Joonis 6. Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2003, 2007 ja 2008

2003 2007

Lehmade arv

2008

Allikas: ESA

0

100 000

200 000

300 000

400 000

500 000

600 000

700 000

800 000

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

piim

atoo

dang

t, l

ehm

ade

arv

piim

akus

kg/

a

Piimatoodang kokku Piimakus kg/a

21

2008. a tapeti majapidamistes või müüdi lihatööt-lemisettevõtetele tapaks 111 tuh t (eluskaalus) loomi ja linde (2007. a 106 tuh t).

Lihatöötlemisettevõtted said kokkuostetud looma-dest 9,5 tuh t veiseliha ja 32,1 tuh t sealiha.

Sealiha Sigade arv oli seisuga 31. dets 2008 Statistikaameti andmetel 364 tuh, mis oli 15 tuh sea ehk 4% võrra väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. 2008. a sealihatoodang eluskaalus oli 65 tuh t, mis on 5,4 tuh t ehk 9% enam kui 2007. a. 2008. a ostsid lihatöötlemisettevõtted kokku 406,8 tuh siga ning kokkuostetud sigadest saadi 32 tuh t liha, mis on 3,1 tuh t enam kui eelmisel aastal. Sea lihakeha keskmine kaal oli 79 kg. Sealiha osatähtsus kogu

lihatoodangust tapakaalus oli 2008. a 58%, mis on 2 pp võrra väiksem kui eelmisel aastal.

Põrsaid sündis 2008. a 720,9 tuh, mis on 13,2 tuh põrsast ehk 2% enam kui eelmisel aastal. Sellest tulenevalt on oodata 2009. a I poolel sealihatoo-dangu edasist kasvu. Põrsa keskmine hind oli 2008. a 493 kr, mis on 7% madalam kui eelmisel aastal.

Veiseliha Veiseid oli 31. dets 2008. a seisuga 238,2 tuh, mis on 2,3 tuh looma ehk 1% võrra vähem kui eelmisel aastal. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasva-nud ning PRIA registrisse oli neid kantud 27,9 tuh. Kaheteistkümne registrisse kantud lihaveisetõu nimistus oli kõige enam aberdiin-anguse veiseid -

2.4. Lihatootmine

Matti Piirsalu

mi kokku 41 014 lehmakohaga. Seega oli 2008. a lõ-puks üle 40% lehmadest uutes või rekonstrueeritud farmides. Kahjuks nendest kolm rekonstrueeritud farmi ja üks uus farm seisavad juba majandusras-kuste või kasutusotstarbe muutmise tõttu tühjana.

Joon 6 annab ülevaate piimatootmise põhinäitaja-test viimasel viiel aastal. Kuigi lehmade arv on aas-ta-aastalt vähenenud, on piima kogutoodang tänu produktiivsuse pidevale tõusule kasvanud.

2008. a anti Tartumaal Märjal käiku uus 125 leh-makohaga katselaut, kus lehmad on aastaringselt laudas v abapidamisel. Lisaks kasvatatakse noorkar-ja ja testitakse lihatõugu pulle. Lüpsmiseks kasuta-takse 1x8 paralleellüpsiplatsi ning lüpsirobotit. Sõn-nik eemaldatakse tiibskreeperite abil, söötmiseks kasutatakse söödaroboteid ning jõusööda automaa-te. Lehmi joodetakse automaatjootjatest. Katselaut

on õppebaasiks üliõpilastele ning füsioloogiliste katsete ja embrüosiirdamise läbiviimiseks teadlaste-le. Tulevikus on katselaudas võimalik läbi viia noorte loomakasvatusalast täiendkoolitust, et teadlaste töö kiiremini praktikasse jõuaks.

EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse insti-tuudis olid 2008. a põhilisteks uurimisteemadeks: suguselekteeritud sperma kasutamine soovitud soost järglaste saamiseks, embrüosiirdamine, pulli-de sperma kvaliteet ja selle hindamise täiustamine, lehmade ahtruse põhjused ja ravi, kõrgetoodangulis-te piimalehmade sigimist mõjutavad tegurid, piima-lehmade produktiivea geneetiline ja majanduslik hindamine, aretuse võimalused mastiidiresistentsu-se suurendamiseks, Eesti põllumajandusloomade molekulaarne genotüpiseerimine, piima valgulise koostise kujundamine ja Eesti loomatõugude genee-tiline mitmekesisus.

Tabel 5. Lihatoodang eluskaalus aastatel 2003, 2007 ja 2008 (t)

Allikas: ESA, PM

Tapaloomi ja -linde kokkush veised Sead lambad ja kitsed Linnud

104 90 109

76115

+4 634 -2 878 +5 429

-327+ 2 410

111 37526 782

65 044 1 027 18 522

106 741 29 660 59 615

1 354 16 112

105 42127 97857 305

84919 176

2008/2007%

2008/2007+/-200820072003

22

7 815, järgnesid herefordid - 7 355 ja limusiinid - 6 838. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangust ta-pamassis oli 2008. a 20%. 18 tuh veist müüdi kuni 3 kuu vanuselt välisriikidesse üleskasvatamiseks.Vasikaid sündis 2008. a 103,7 tuh, so sama palju kui möödunud aastal.

Veiseliha toodeti 2008. a eluskaalus 26,8 tuh t, mis on 2,9 tuh t ehk 10% vähem kui eelmisel aas-tal. Lihatöötlemisettevõtete kokkuostetud 40 tuh veisest saadi 9,5 tuh t liha, mis on 428 t ehk 4% vähem kui eelmisel aastal.

Lamba- ja kitselihaLambaid ja kitsi oli 31. dets 2008. a seisuga 84 tuh, mis on 10% rohkem kui eelmisel aas-tal samal ajal. Kitsede arv on 400 looma võrra suurenenud. 2008. a toodeti lamba- ja kitseliha

Stati stikaameti andmetel oli 2008. a piima kesk-mine kokkuostuhind 4643 kr/t, mis on 441 kr/t ehk 10% kõrgem kui eelmisel aastal. Aasta lõpus piimatööstused aga vähendasid piima kokkuostu-hinda ning piima osteti tootjatelt kokku erinevate hindadega, sõltuvalt farmi suurusest ja asukohast. Raskemasse olukorda jäid väiksemad ning raskesti ligipääsetavates paikades asuvad piimatootjad.

Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2008. a 25 226 kr/t, 2007. a 23 031 kr/t. Seega maksti 2008. a veiseliha eest 2195 kr/t ehk 9,5% enam kui eelmisel aastal.

Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2008. a 25 962 kr/t, mis on 2676 kr/t ehk 11,5% kõrgem kui eelmisel aastal.

Lamba- ja kitseliha keskmine kokkuostuhind oli 2008. a 34 663 kr/t, mis on 955 kr/t ehk 3% kõr-gem kui eelmisel aastal.

Piima ja liha kokkuostuhindade viimase viie aasta aegrida (joon 7) näitab, et 2004. a jooksul toimunud suuremale hinnatõusule järgnes suhteliselt stabiil-sete kokkuostuhindadega 2005. ja 2006. a I pool. Ka 2007. a ei toimunud suuri muutusi kokkuostu-hindade osas, välja arvatud piima kokkuostuhind,

eluskaalus 1 027 t, mis on 327 t ehk 24% vähem kui eelmisel aastal. Samal ajal suurenes kokkuos-tetud lammaste ja kitsede arv. Kui 2007. a osteti kokku 2 300 lammast ja kitse ning neilt saadi 47,2 t liha, siis 2008. a kokkuost oli 2 700 looma ning neilt saadi 51,9 t liha, mis on 10% enam kui eelmisel aastal.

Linnuliha Lindude arv oli 31. dets 2008. a seisuga 1 743,3 tuh, mis on 265,7 tuh ehk 18% võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal. Lindude arvukuse suurenemine on tingitud soodsast turusituatsioonist, millele vastavalt on Eesti ainus linnuliha tootja AS Tallegg oma kanab-roilerite arvu suurendanud. 2008. a toodeti linnuliha eluskaalus 18,5 tuh t, mis on 2,4 tuh t ehk 15% roh-kem kui eelmisel aastal. Linnuliha osatähtsus kogu lihatoodangust (tapakaalus) oli 2008. a 18%.

2.5. Piima ja liha kokkuostuhinnad

Urve Valdmaa

mis 2007. a viimases kvartalis tõusis oluliselt, tõus jätkus ka 2008. a I kv, kuid aasta jooksul hind pidevalt langes ning piima eest maksti IV kv 19% vähem kui I kv. 2008. a IV kv maksti piima eest keskm 4263 kr/t. Nii veise- kui ka sealihahinnad 2008. a jooksul tõusid.

Joonis 7. Piima ja liha kokkuostuhinnad aastatel 2003, 2007 ja 2008

Allikas: EKI

veis

e -

ja s

ealih

a kr

/kg

piim

kr/

kg

15

20

25

30 5

4,5

4

3,5

3

2,5

2

1,52003

sealihaveiseliha piim

2007 2008

23

2008. a toodeti mune 146,6 m ln tk, mis on 7% vä-hem kui eelmisel aastal. Munatoodang on viimase viie aasta jooksul kolmandiku võrra vähenenud.Suurimaks munatootmise vähenemise põhjuseks oli Newcastle´i haiguse puhang OÜs Abja Muna ning ASis Tallegg (hukati veerand mln munakana).

2009. a alguseks oli neis ettevõtetes munakana-kasvatus taastunud.

Kui 2007. a oli keskmine munatoodang kana kohta 245, siis 2008. a oli produktiivsus 280 muna, mis on parim näitaja 1992. aastast arvates.

2.6. Munatootmine

Matti Piirsalu

2.7. Meetootmine

Agne Tammistu

Statistikaameti andmetel oli 31. dets 2007 Eestis kokku 30 tuh mesilasperet. 2007. a vähenes me-silasperede arv 2006. aastaga võrreldes 28% (8 300 mesilapere võrra).

Mesinike liidu arvates võib 2007. a üheks mesi-lasperede arvukuse vähenemise põhjuseks olla mesinike kõrge vanus.

2007. a toodeti 705 t mett. Võrreldes 2006. aasta-ga vähenes meetoodang 32% (2008. a andmed ei ole veel avaldatud).

EKI andmetel oli 2008. a mee keskmiseks jae-müügihinnaks turgudel 82,5 kr/kg, mis oli 10% võrra kõrgem kui 2007. a. Üheks hinnatõusu põh-juseks oli mesinike arvates vihmane suvi, mille tõttu oli meesaak väiksem.

2008. a III kv lõppes edukalt mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riikliku programmi (1. sept 2007 - 31. aug 2010) esimene tegevus-aasta. Aasta jooksul maksti välja 1,9 mln kr, mis on 90,7% aastaks planeeritud summast. Mesinikele ja meehuvilistele peeti 62 teabepäeva, toimus 3 vabariiklikku seminari, koostati 7 info-lehte „Mesinik“ ning valmis neljas nõuandevihik „Mesilastarud“.

Piirkondliku mesilashaiguste seire käigus toi-mus mesilastarude langetisproovide kogumine ja analüüs. Test- ja vaatlusmesilate arendustööst võttis osa 17 vaatlus- ja testmesilat. Aasta vältel toimusid vaatlused tarukaalu näitude dünaamika ja olulisemate ilmastikunäitajate osas.

Jätkus mesindustehnoloogia ja -tehnika aren-damine - näiteks võrreldi korpustarude ning meekärgede eemaldamiseks erinevaid tehnilisi ja tehnoloogilisi lahendusi.

Varroatoosi monitooringu ja tõrjemeetodite meet-me raames jätkus Eesti erinevate piirkondade mesilatest kogutud andmete analüüs.

Mee kvaliteedi meetme raames tehti 160 mee-proovist organoleptilisi analüüse, 120 meeproo-vist õietolmu analüüse, 160 meeproovist uuriti raskemetallide, jääkainete ja suhkrute sisaldust ning 30 proovist võeti mee puhtuse ja jääkainete analüüse. Analüüsidest saadud andmed võimal-davad mesinikel hinnata mee kvaliteeti ja leida võimalusi selle tõstmiseks.

Võrreldes eelmise mesindusprogrammiga (2004-2007) alustati esmakordselt arendustööd ka mesilasperede arvukuse suurendamiseks. Tõu-parandustöö käigus muretseti 20 itaalia tõugu mesilasema ning 20 kraini tõugu mesilasema.

24

Biomassi ja bioenergia valdkonna arendamise keskseks dokumendiks Eestis on 2007. a algu-ses Vabariigi Valitsuse istungil heaks kiidetud „Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007–2013”, mille rakenda-mist koordineerib Põllumajandusministeerium. Arengukava peamiseks eesmärgiks on luua kodu-maise biomassi ja bioenergia tootmise arenguks soodsad tingimused, et vähendada Eesti sõltu-vust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest, vähendada survet looduskeskkonnale, kasutada maaressurssi efektiivselt ja jätkusuutli-kult ning soodustada tööhõivet maapiirkondades.

Kui 2007. a edenes arengukava rakendamine plaa-nipäraselt ja isegi ületas rakendusplaanis seatud eesmärke, siis 2008. a sedavõrd aktiivne ei olnud. Eriti suur langus leidis aset biomassi ja bioenergia alase teadus- ja arendustegevuse fi nantseerimi-sel – kui 2007. a rahastati vastavaid uuringuid ja projekte kokku 5 333 623 kr ulatuses, siis 2008. a langes vastav summa 375 000 kroonini. Tegelikult sooviti 2007. a alustada läbiviidust veelgi enam uuringuid, kuid mitu Maaelu Edendamise Siht-asutusega lepingu sõlminud teostajat otsustasid uuringute läbiviimisest loobuda ning tagastasid neile juba üle kantud vahendid. 2008. a algatatud uuringute vähesuse põhjuseks oli 2007. a planee-ritust suurem maht ning arengukava rahastuse oluline vähenemine.

2008. a lõpuks laekusid kõikide seni arengukava alusel fi nantseeritud uuringute lõpparuanded, mis avaldati veebilehel www.bioenergybaltic.ee.

Uuringute tulemused ja praktika näitavad, et Eesti kõige perspektiivikam biomass on puit – nii met-saressurss kui ka puidupõhised energiakultuurid. Kui majapidamiste poolt puidu kütteks kasutami-se osas on Eesti ELis eesotsas, siis puitbiomassi kasutamises elektri ja kaugküttejaamades on veel tublisti arenguruumi.

Siiski on aastatel 2008-2009 toimunud suured arengud. Puitu kasutavad suured soojuse ja elektri koostootmisjaamad Väos ja Tartus (Luunja). Ehi-tamisel on Pärnu kombijaam, mis hakkab kasu-tama lisaks puidule ka jäätmeid. Veel plaanitakse

ehitada Kuressaare ja Ahtme kombijaamad ning hakata kasutama puitbiomassi ka Narva soojus-elektrijaamades. Plaanide realiseerumisel vajaksid kombijaamad ja puidukatlamajad ning kodutar-bijad 2010. a kokku 3,3 mln tihumeetrit puidulisi kütuseid. Eestis oleks võimalik puitbiomassiga katta 100% tarbitavast soojusenergiast ja 10% elektrienergiast.

Kasvav nõudlus puitbiomassi järele on võimalus lisaks metsandusele ka Eesti põllumajandussek-torile. Lühikese raieringiga madalmetsa (paju, arukask, hall lepp, hübriidhaab) kasvatamine on uue ELi põllumajanduse otsetoetuste määruse alusel toetuskõlbulik. Paraku ei ole Eestis nende kultuuride kasvatamise majandusliku tasuvuse ja keskkonnamõju kohta veel piisavalt teadmisi, mis-tõttu on mõistlik seda täiendavalt uurida.

Samuti viidi arengukava alusel läbi võrdlusuuring rohtsete energiakultuuride kohta, mis andis mahu-ka ja andmerikka ülevaate Eestis viljeletud, katse-tatud või uuritud rohtsete kultuuride võimalikust sobivusest energiatootmise biomass-tooraineks. Võrdlustulemused esitati bioenergeetilise otstarbe järgi: põletusbiomassi, biogaasi tooraine ning ve-delkütuste tooraine aspektist hinnatuna. Rohtsete energiakultuuride energiaressursina kasutamise võimaluste selgitamiseks on täiendavalt vajalik uurida rohtsest biomassist valmistatud biokütuste keemilisi ja põlemistehnilisi omadusi ning tuha koostist ja omadusi.

Arengukava raames valmis mitu uuringut konk-reetsete näidisprojektide teostatavuse kohta, millest põhjalikum ja potentsiaalikaim on Torma Põllumajandusosaühingu biogaasijaama projek-ti teostatavusuuring. Uuringu tulemuste järgi on 537 KW elektrilise võimsusega biogaasijaama rajamise maksumus olenevalt spetsiifi kast vahe-mikus 2,2-2,9 mln eurot (sh käibemaks) ning 716 KW elektrilise võimsusega biogaasijaama rajamise maksumus vahemikus 2,45-2,93 mln eurot (sh käibemaks). Toodetud biogaasi kütusena ärakasu-tamiseks või maagaasivõrku sissejuhtimiseks on projekteeritud jaam liiga väike, hetkel lähtutakse teistes Euroopa riikides vähemalt 1 MW suurus-test jaamadest ning tendents on veel suuremate

2.8. Bioenergia areng

Martti Mandel

25

jaamade suunas. Toodetava soojuse realiseerimise võimalustena on kaalutud järgnevaid variante: soo-ja müümist kaugküttevõrku, hakkpuidu kuivata-mist biogaasijaama vahetus läheduses või väikese pelletitehase püstitamist.

Lisaks teadus- ja arendustegevusele on biomassi ja bioenergia edendamise arengukavas tähtis roll mit-mesugusel teavitustegevusel ning rahvusvahelisel koostööl, mille osas 2008. a võrreldes 2007. aas-taga oluliselt tegevuste hulka ei kärbitud. Suurim üritus oli 27.–29. veebr 2008. a Tallinnas toimunud rahvusvaheline bioenergia konverents “Biomass ja bioenergia 2008”, kus esines lisaks Eesti bioenergia kompetentsile ka rohkelt rahvusvaheliselt tun-nustatud teadusasutuste, ettevõtete, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajaid. Osalejatele korraldati mitmeid Eesti-siseseid õppereise. Konve-rentsil osales kokku 333 inimest 15 riigist.

Valdkonna edendamist soodustasid veel biomassi ja bioenergiaga seotud ELi põllumajandustoetu-sed: energiakultuuri toetus ja maaelu arengukava kaudu makstav bioenergia tootmise investeeringu-toetus. Energiakultuuri toetus oli 45 eurot hektari kohta ja seda maksti 2008. a kokku 20 250 hekta-rile põllumajandusmaale.

2008. a esmakordselt rakendatud maaelu aren-gukava meetme 1.4.3. ”Investeeringud bioenergia tootmisse” raames esitati 20 taotlust. Taotlejate investeeringute kogumaht oli 57,7 mln kr, millele taotleti 25,3 mln toetust.

Taastuvenergia osakaalu kasvatamine ja süsihap-pegaasi õhkupaiskamise vähendamine on üks ELi prioriteetidest. Aastaks 2010 on seatud eesmärk, mille kohaselt biokütuste (bioetanool ja biodiisel) osakaal transpordikütuste tarbimisest oleks 5,75%.

Aastaks 2020 seatud eesmärgid tulenevad Euroo-pa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud nn kliimapaketist, mille hulka kuulub ka väljatöötamisel oleva direktiivi eelnõu taastuva-test energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. Kliimapakett seab liikmesriiki-dele aastaks 2020 eesmärgiks biokütuste osakaalu tõstmise vähemalt 10% tarbitavatest transpordi-kütustest, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri- ja soojusenergia osakaalu tõstmise vähe-malt 20% kogutarbimisest ning süsihappegaasi õhkupaiskamise vähendamise vähemalt 20%. Kuna kliimapaketi direktiivide rakendamine on liikmesriikidele kohustuslik, kaasneb vastavate eesmärkide mitterealiseerumisega suure tõenäosu-sega rikkumismenetlus ja sanktsioon.

KaubandusmeetmedAprillis väljastas PRIA ühe kvoodilitsentsi veiseliha impordiks varem määratud impordiõiguste alusel ning pikendas ühe litsentsi Komisjoni määruse (EÜ) nr 313/2008 alusel (määrusega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1445/95 seoses Brasii-liast pärit veiseliha impordinõuetega). Juunis esita-ti üks impordiõiguste taotlus Komisjoni määruse (EÜ) nr 412/2008 alusel (määrusega avatakse tööt-lemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha impordi-tariifi kvoot ja sätestatakse selle haldamine). Juulis väljastas PRIA ühe impordilitsentsi külmutatud veiselihale importöörile määratud impordiõiguste alusel.

Eksporditoetusi veise- ja vasikaliha toodetele 2008. a ei taotletud ega makstud.2008. a jooksul PRIAle sealiha ekspordi- ja im-

pordilitsentsi ega ka eksporditoetuse taotlusi ei esitatud.

Piimatoodete turukorralduses erakordselt sood-sale 2007. aastale järgnenud 2008. a tõi kaasa muudatusi, mis kanduvad üle 2009. aastasse. 2008. a I poolaastal oli turuolukord veel 2007. a mõjust tingituna suhteliselt soodne, ELi siseturu- ja maailmaturuhindade vahe olematu ning ena-mik turukorralduslikke skeeme passiivses seisus. 2008. a II poolaastal halveneva turuolukorra tingi-mustes püsisid erinevates skeemides toetusemää-rad veel nullis, kuid mitmed liikmesriigid hakkasid Euroopa Komisjoni survestama võimalike turukor-ralduslike abinõude rakendamise suunas. Selle-gipoolest 2008. a enamik turukorraldusmeetmeid (või ja lõssipulbri sekkumiskokkuost, piimatoodete kasutustoetused ja eksporditoetused) rakendamist

2.9. Turukorraldus

Ahto Tilk, Kalev Karisalu, Ragne Lokk, Tiia Reede

26

ei leidnud ja määrad püsisid nullis. Tavapäraselt toimunud või eraladustamisest Eesti osa ei võtnud.

Piima tootmiskvootide süsteemis muutus Eestile eraldatud kvoodi kogus. Komisjon otsustas 1. ap-rillist 2008 tõsta kõikide liikmesriikide piimakvoote 2% võrra ning seetõttu suurenes Eesti piimakvoot 13 tuh t võrra ja on praegu 659 295 360 kg.

1.-15. juulil 2008 toimunud iga-aastase kvoodi suurendamise taotlemise tulemusel suurendati 303 kvoodiomaniku (ca neljandiku) tarnekvooti 17 600 t ja otseturustuskvooti 1 400 t võrra.

Eesti ei ole seni piimakvoodi täitmisele väga lähedale jõudnud ning tootjad ei ole kvoodi näol reaalselt toimivat piirangut tundnud. Tootmine on kvoodiaastatel küll kasvanud, kuid suurenenud on ka kvoot – suure hulga otseturustamiskvooti on tootjad muutnud ümber tööstusele tarnimise kvoodiks. 2006. a lisati Eesti kvoodile ligi 22 tuh t suurune nn restruktureerimise erireserv.

Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtuse osa-tähtsus kogu vabariigis loodud lisandväärtuses on viimase viie aasta jooksul pidevalt vähenenud. Põl-lumajanduse ja jahinduse lisandväärtuse osatäht-sus vähenes 2007. a võrreldes 2006. aastaga 0,1 pp (tabel 6). 2008. a kolme kvartaliga loodud lisand-väärtus põllumajanduses ja jahinduses kokku oli

31. märtsil 2008 lõppenud kvoodiaastal tarni-sid piimatootjad tööstustele 594,7 tuh t piima ehk 93,5% aastasest tarnekvoodist ja turustasid otse lõpptarbijatele 6,7 tuh t piima ehk 64,6% aastasest otseturustuskvoodist.

1. aprillil 2008 alanud piima kvoodiaastaks 2008/2009 Eestile määratud piima tootmiskvoot on peale liigiti muutmist PRIA andmeil 649 tuh t tarnekvooti ja 10,3 tuh t otseturustuskvooti.

9 kuuga tarnisid piimatootjad tööstustele 458,2 tuh t piima (70,5% aastasest tarnekvoodist), mis on 6 tuh t rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga, ning turustasid otse lõpptarbijatele 4,5 tuh t piima (44% aastasest otseturustuskvoodist), mis on 0,5 tuh t vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.

2009. a alguse seisuga on Eestis 1 254 piima tootmiskvoodi omanikku, mis on 114 võrra ehk 8% vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

jooksevhindades 2 461,9 mln kr, mis on võrreldes 2007. a sama perioodiga 192 mln kr ehk 7% vähem.

Põllumajanduse ja jahinduse tööhõives on toimu-nud pidev vähenemine ning 2007. a moodustas tööhõive põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal kogu vabariigi tööhõivest vaid 3,2%.

3. Põllumajanduse majandusnäitajad

Urve Valdmaa

Tabel 1. Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses ja tööhõives, 2003-2007

Allikas: ESA

Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtus jooksevhindades (mln kr)

Osatähtsus lisandväärtuses (%)

Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtus

2000. aasta püsivhindades (mln kr)

Osatähtsus lisandväärtuses (%)

Hõivatud põllumajanduses ja jahinduses (tuh)

Tööhõive (%)

2 793,5

2,3

2 687,3

2,5

25,9

4,4

3 147,0

2,4

2 573,0

2,3

24,2

4,1

3 357,5

2,2

2 553,1

2,0

23,4

3,8

3 589,0

1,9

2 668,2

1,9

23,2

3,6

3 312,8

1,8

2 757,3

1,8

20,9

3,2

2003 2004 2005 2006 2007

27

Põllumajandussektori majandustulemusi makro-majanduslikul tasandil hinnatakse põllumajan-duse majandusarvestusega (Economic Accounts for Agriculture – EAA), mille arvestusmetoodika on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu mää-rusega (EÜ) nr 138/2004.

Esimene hinnang 2008. a tulemustele koostati 2008. a novembris ning teine 2009. a jaanuaris. Lõplikud põllumajanduse majandusarvestuse tulemused 2008. a kohta koondab Statistikaamet 2009. a septembris.

Selgituseks olgu öeldud, et 2008. a majandustule-muste hindamisel kasutati Statistikaameti esialg-seid andmeid põllumajandussaaduste kogutoodan-gu koguste kohta1 ja Põllumajandusministeeriumi taime- ja loomakasvatussektori spetsialistide eks-pertarvamusi. Põllumajandussaaduste tootjahinda-de arvestamiseks kasutati Statistikaameti põllu-1 Statistikaameti pressiteade „Taimekasvatus 2008” (27.01.2009).

majandussaaduste tootjahinnaindeksit (va teravili ja tehnilised kultuurid), mille puhul kasutati EKI põllumajandussaaduste kokkuostuhindade põhjal arvestatud hinnaindeksit. Vahetarbimise arvestu-ses kasutati Statistikaameti põllumajandussaa-duste tootmisvahendite ostuhinnaindeksit.

Põllumajanduse majandusharu toodang (out-put of the agricultural industry) koosneb taime- ja loomakasvatus toodangust, põllumajanduslikest teenustöödest ning põllumajanduslike majapida-miste mittelahutatavatest mittepõllumajandusli-kest kõrvaltegevustest.

2008. a põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushinda-des) kujunes esialgsetel andmetel 10,2 mld kr, millest tootetoetused taime- ja loomakasvatusele moodustasid 2,5% (256,6 mln kr) (tabel 2). Järg-nevas tabelis on esitatud aastate 2004-2007 kohta Statistikaameti korrigeeritud andmed ning 2008. a esialgsed andmed.

3.1. Põlluma jandussektori majandusanalüüs EAA alusel

Katre Kirt, Kristel Maidre

Tabel 2. Põllumajanduse majandusliku arvestuse näitajad, 2003-2008 (mln kr)

Allikas: ESA * esialgsed andmed, jaanuar 2009

Taimekasvatustoodang

sh toetused taimekasvatusele

Loomakasvatustoodang

sh toetused loomakasvatusele

Põllumajanduslikud teenustööd

Lahutamatu mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine

Põllumajanduse majandusharu toodang alushinnas

Vahetarbimine

Brutolisandväärtus

Põhivara kulum

Netolisandväärtus

Muud toetused

Faktortulu (netolisandväärtus faktorhinnas)

Ettevõtjatulu

2 665,0

206,1

4 121,2

189,3

138,1

593,1

7 517,5

4 344,8

3 172,7

666,8

2 505,9

822,0

3 282,3

2 055,7

3 304,9

160,6

4 330,3

177,9

177,4

767,3

8 579,9

5 120,8

3 459,2

777,1

2 682,1

1 063,8

3 698,2

2 243,1

3 111,5

295,8

4 568,7

238,0

159,9

843,3

8 683,4

5 259,3

3 424,1

921,9

2 502,2

1 208,9

3 663,4

1 977,1

5 046,0

214,0

4 607,3

28,6

179,8

786,6

10 619,9

6 275,1

4 344,7

1 039,4

3 305,3

1 717,3

4 972,4

2 878,8

3 891,6

219,6

5 336,2

37,0

188,5

802,2

10 218,6

7 195,9

3 022,7

1 073,0

1 949,7

2 065,0

3 963,4

1 788,9

2004

2 646,6

117,1

3 405,3

146,4

139,8

559,5

6 751,1

4 024,3

2 726,8

699,2

2 027,6

124,3

2 108,6

…

2003 2005 2006 2007 2008*

28

Võrreldes 2007. aastaga vähenes toodangu väär-tus alushinnas 3,8% ja tootjahinnas 4%, jäädes kogusummas siiski 2006. aastast 17,7% võrra kõrgemale tasemele; kogus vähenes 3,2%. Pea-miselt mõjutas toodangu väärtuse vähenemist taimekasvatussaaduste toodangu väärtuse langus 23%, võrreldes eelmise aastaga. Seda kompensee-ris loomakasvatustoodangu väärtuse suurenemine 15,7% võrra. 2007. a oli kogutoodangu väärtuse tõus alushinnas võrreldes 2006. aastaga märki-misväärne – 22%. Kogutoodangu väärtus alushin-nas on tootjahinnas langenud peale ELiga liitumist ainult 2006. a (-3%).

2008. a esialgsel hinnangul moodustas taimekas-vatustoodang kogu põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest 38,1%, mis on võrreldes eelmise aastaga 9,4 protsendipunkti (pp) vähe-

nenud, ja loomakasvatustoodang 52,2%, mis on võrreldes eelmise aastaga 8,8 pp suurem. Põlluma-janduslikud teenustööd moodustasid 1,7% ja lahu-tamatu mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine 7,4%.

Taimekasvatustoodangu väärtus alushinnas vä-henes 2008. a 23% ja moodustas 3,89 mld kr. Kui 2007. a suurenes teravilja kogutoodangu väärtus alushinnas 75% võrra, siis 2008. a oli vähenemine 34,6%, mis oli tingitud peamiselt keskmise tootja-hinna langusest 36% võrra. Teravilja kogus vähenes hoolimata ebasoodsatest ilmastikutingimustest koris-tusperioodil vaid 2%. Kartuli kogutoodangu väärtus moodustab 6,3% taimekasvatustoodangu väärtusest. See vähenes kogutoodangu vähenemise (36%) ja 31%-lise hinnalanguse tõttu 57%. 2008. a esialgsetel andmetel suurenes vaid puuviljade ja marjade kogu-toodangu väärtus (79,5%).

Tabel 3. Taime- ja loomakasvatustoodangu osatähtsus põllumajanduse majandusharu toodangus alushindades (%) ning muutus (pp), 2007-2008

Allikas: PM

Taimekasvatustoodang

Teravili

Tehnilised kultuurid

Söödakultuurid

Köögi- ja aedviljad (sh lilled)

Kartul

Puuviljad ja marjad

Muu taimekasvatustoodang

Loomakasvatustoodang

Loomad kokku

veised

sead

lambad ja kitsed

linnud

hobused

Loomakasvatussaadused

munad

toorpiim

Muud loomakasvatussaadused

Põllumajanduslikud teenustööd

Lahutamatu mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine

Põllumajanduse majandusharu toodang alushinnas

100

48,4

14,5

12,6

11,5

11,3

1,4

0,3

100

37,2

7,9

22,2

0,9

6,1

0,05

62,8

3,1

56,7

3,0

-

-

-

38,1

15,6

6,8

6,5

5,4

2,4

1,4

0,1

52,2

20,5

4,6

12,2

0,3

3,5

0,02

31,7

1,7

28,7

1,3

1,8

7,9

100

100

41

17,9

17,1

14,1

6,3

3,3

0,3

100

39,2

8,6

23,2

0,7

6,7

0,05

60,8

3,2

54,9

2,7

-

-

-

-9,4

-7,4

-0,1

+0,5

-0,1

-3,0

+0,8

0

8,8

+4,4

+1,2

+2,6

-0,1

+0,8

0

+4,5

+0,4

+4,1

0

0,1

0,2

-

-

-7,4

3,4

4,5

2,6

-5

1,9

0

-

2

0,7

1

-0,2

0,6

0

-2

0,1

-1,8

-0,3

-

-

-

47,5

23,0

6,9

6,0

5,5

5,4

0,6

0,1

43,4

16,1

3,4

9,6

0,4

2,7

0,02

27,2

1,3

24,6

1,3

1,7

7,4

100

Osatähtsus 2007 toodangus, %

Osatähtsus 2008 toodangus, %

Muutus -/+, protsendipunkti

29

Taimekasvatustoodangu väärtus tootjahindades vähenes 24%, sh toodangu kogus vähenes 9,6% ning tootjahinnad keskmiselt 15,9%. Tootetoetused suure-nesid 2,6%. Teravilja osakaal taimekasvatustoodan-gus langes 7,4 pp võrra ja moodustas 41%. Vähenes ka kartuli kogutoodangu väärtuse osatähtsus 5 pp võrra. Suurenes tehniliste kultuuride osatähtsus (3,4 pp), samuti söödakultuuride (4,5 pp), köögi- ja aedviljade (2,6 pp) ning puuviljade ja marjade (1,9 pp) osatähtsus.

Loomakasvatustoodangu väärtus alushinnas, kus arvesse võetakse nii tapetud loomade elus-kaal kui ka elusmassi-iive ja loomakasvatussaa-dused ning tootmisega seotud toetused, suurenes 2008. a võrreldes eelmise aastaga 15,7%. Enim suurenes lindude toodangu väärtus (27%). Vähe-nes vaid lammaste ja kitsede toodangu väärtus (17%). Toodangu maht suurenes 1,8% ja tootja-hinnad tõusid 13,7%, tootmisega seotud toetused kasvasid 29,4%.

Loomakasvatustoodangu struktuuris 2008. a olulisi muutusi ei toimunud. Jätkuvalt moodustab põhilise osa (54,9%) loomakasvatustoodangust toorpiim, mille osatähtsus võrreldes 2007. aastaga vähenes 1,8 pp.

Põllumajanduslike teenustööde väärtus suurenes 5% ja mittelahutavate mittepõllumajanduslike kõr-valtegevuste väärtus 2%.

Vahetarbimise, milles sisalduvad kõik tootmiseks vajalikud sisendid (seemned, energia, väetis, taime-kaitsevahendid, veterinaarkulud, sööt, seadmete ja ehitiste korrashoid, põllumajanduslikud teenustööd) väärtuseks kujunes 2008. a esialgsetel andmetel 7,195 mld kr, mis on võrreldes 2007. aastaga 15% suurem. Võrreldes 2007. aastaga suurenes vahetar-bimise väärtuse osatähtsus põllumajanduse majan-dusharu toodangus alushindades 59,1%-lt 70,4%-le

ehk 11,3 pp võrra. Enim suurenesid kulutused väetistele (61%), seemnetele ja istikutele (56,8%) ja energiale (14%). Suurima osa vahetarbimisest moo-dustasid sööt (54,6%) ja energia (14%).

Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuse vähenemine 3,8% ja vahetarbimise väärtuse suu-renemine 15% võrra on tinginud brutolisandväär-tuse 30%-lise kahanemise võrreldes 2007. aastaga. Lisaks sellele suurenes põhivara kulum 3% võrra, mille tulemusel vähenes netolisandväärtus 41%. Nii madalal tasemel oli antud näitaja viimati 2003. a (1,86 mld kr).

Muud tootmistoetused2 - ebasoodsamate piirkon-dade toetus, põllumajanduslik keskkonnatoetus, põllumajandusmaa metsastamistoetus, elatusta-lude kohanemise toetus, Natura 2000 põlluma-jandusmaa kohta antav keskkonnaalaste kitsen-dustega piirkondade toetus, põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, ühtne pindalatoetus, tootmise kohustusest lahtiseotud täiendavad otsetoetused jm riiklikud toetused - suurenesid 1,72 mld kroonilt (2007. a) 2,06 mld kroonini (2008. a) ehk 20,2%.

Tulenevalt muude tootmistoetuste suurenemisest ei olnud faktortulu langus, mis mõõdab hüvitust kõigile kasutatud tootmisteguritele (maa, töö, kapital), võrreldes muude tulemusnäitajatega nii ulatuslik ja jäi 20% tasemele. Ka näitaja väärtus jäi 8% kõrgemaks 2006. a tasemest.

Lisaks faktortulu vähenemisele kallines tootmistegu-rite kasutamine - töötasud suurenesid 25%, rendi-kulud 22% ja intressid 4%, mille tulemusel ettevõt-jatulu langes 2007. aastaga võrreldes 38%. 2008. a tasemest madalam oli ettevõtjatulu viimati 2003. a.2 Toetused on arvestatud tekkepõhist arvestusprint-siipi kasutades vastavalt Komisjoni määrusele (EÜ) nr 138/2004

Joonis 1. Põllumajanduse majandusarvestuse näitajate muutumine, 2003-2008, (aasta 2003 =100).

Allikas: ESA

2003 2004 2005 2006 2007 2008*100

150

200

250

300

350

400

*2008 a andmed esialgsed

30

Joon 1 kajastub põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuse (alushinnas), brutolisandväär-tuse, faktortulu (netolisandväärtus faktorhinnas) ja ettevõtjatulu muutus aastatel 2004-2008. 2004. a mõjutas majandustulemusi ELiga liitumine ja sellega kaasnenud toetuste suurenemine ning müügihindade tõus (piima kokkuostuhind tõusis 33,2%), mis tõi kaasa ka ettevõtjatulu märkimis-väärse suurenemise. 2005. a areng enam nii kiire ei olnud. Tulukuse näitajate tõusu aeglustas sisen-dihindade, eelkõige kütuse ja elektrienergia hinna kiire tõus, mis suurendas ka söötadele tehtavaid kulusid. 2006. a esialgsete tulemuste kohaselt lan-gesid tulukuse näitajad tulenevalt sisendihindade keskmisest 3%lisest tõusust ja toodangu väärtuse

vähenemisest, vaatamata sellele, et toetused jätku-valt suurenesid.

2007. a tõusis ettevõtjatulu taimekasvatustoodan-gu suurenemise ja põllumajandustoodete hinna-tõusu mõjul 46%. Põllumajandustoodete hind tõu-sis 2007. a võrreldes 2006. aastaga keskm 14% ja tootmiseks kasutatud sisendite hind keskm 10,5%.

2008. a ülemaailmne majanduskriis, põllumajan-dustoodete hinnalangus II poolaastal ja ebasood-sad ilmastikutingimused koristusperioodil viisid ka põllumajanduse sissetulekute vähenemiseni. Põllumajandustoodete tootjahind langes keskm 0,8%, samal ajal kui sisendite keskmine hinnatõus ulatus 17,4%-ni.

1. mail 2009 täitus Eestil viis aastat ELi täieõigus-liku liikmesriigina. Eesti põllumehele on see kaasa toonud nii uusi võimalusi kui ka väljakutseid karmis konkurentsivõitluses toimetulemiseks.

Uues olukorras on väga tähtis analüüsida, millised on olnud arengud nii põllumajandussektoris tervikuna kui ka iga üksiku tootja seisukohast lähtudes. Milliste tootmistüüpide esindajatel on läinud paremini ja kellel halvemini? Kas põllumajanduse ja maaelu toetami-seks rakendatud toetusskeemid on olnud efektiivsed? Millise suurusega tootjaid oleks vaja rohkem toetada? Kas suuremad tootjad on edukamad kui väiksemad? Milline on Eesti põllumajandusettevõtete konkurentsi-võime teiste ELi liikmesriikidega võrreldes?

Põllumajanduspoliitiliste arengusuundade väljatöö-tamisel on hea tugineda põhjalikule taustauuringule ja seniste majandustulemuste analüüsile. Üheks või-maluseks on kasutada andmeallikana põllumajan-dusliku raamatupidamise andmebaasi FADN (Farm Accountancy Data Network). Andmebaasi loomisega tehti Eestis algust juba 1996. a, kui koguti andmeid 50 testettevõttest. Alates 2000. a on andmeid kogu-tud 500 testettevõttest ja see on küllaltki optimaalne arv, esindamaks ligikaudu 7 000 tootjat, kelle peami-ne tegevusala ja sissetulek tuleneb põllumajandusli-kust tootmisest.

Põllumajandustootjate raamatupidamisandmete kogumine ja esitamine Euroopa Komisjonile on kohustuslik kõigile liikmesriikidele, kuid andmebaasi võimalusi oleks mõistlik maksimaalselt ära kasuta-da ka siseriiklikult. Andmete kasutamine ei peaks piirduma ainult möödunud perioodide tulemuste konstateerimisega, vaid peaks olema võimalik vastata ka küsimustele, miks tulemused just selliseks on ku-junenud. Andmete kogumise ja analüüsimise ühtne metoodika annab võimaluse võrrelda Eesti põlluma-jandusettevõtete majandustulemusi teiste liikmesrii-kide vastavate näitajatega, et hinnata Eesti põlluma-jandussektori konkurentsivõimet ELi siseturul.

ELi tasandil kogutakse andmeid ligi 80 tuh kind-late kriteeriumide alusel väljavalitud ettevõttest (nn testettevõttest), kes esindavad rohkem kui 6 mln majapidamist 27 liikmesriigis. Testettevõtete valimiga on esindatud ligikaudu pool põllumajan-duslike majapidamiste koguarvust ning üle 90% kasutusel olevast põllumajandusmaast ja põllu-majanduslikust tootmisest kogu ELis. Väljatööta-tud metoodika võimaldab laiendada testettevõtete majandustulemusi kogu põllumajandussektorile tervikuna. Kuna tegemist on raamatupidamis-andmete andmebaasiga, tuleb arvestada vähemalt aastase ajalise nihkega.

3.2. Põllumajandussektori majandusanalüüs FADNi alusel

Marju Aamisepp, Eduard Matveev

31

Statistikaameti poolt 2007. a läbiviidud struk-tuuriuuringu andmetel oli Eestis üle 23 tuh põllumajandusliku majapidamise, kellest 7 301 (põllumajandustootjate üldkogum) on oma toot-mispotentsiaali poolest piisavalt suured, et neid professionaalseteks põllumajandustootjateks pidada. Üldkogumi iseloomustamiseks on igale sin-na kuuluvale ettevõttele määratud tootmistüüp ja majanduslik suurus, mille alusel toimub ka valimi tulemuste laiendamine põllumajandussektorile tervikuna. Vastavalt testettevõtete tüpoloogiale on Eestis ülekaalus kolm tootmistüüpi: taimekasva-tus, piimatootmine ja segatootmine.

Testettevõtetest põllumajandusliku raamatupida-mise andmete kogumise, kontrollimise, töötlemise ja analüüsimisega tegeleb Maamajanduse Infokes-kus, kes ühtlasi on ka kontaktasutuseks andmete edastamisel Euroopa Komisjonile.

Alljärgnevalt on võrreldud Eesti ja ELi põllumajan-dustootjaid ning analüüsitud ELiga liitumise mõju Eesti põllumajandustootjate majandustulemustele, kasutades FADNi andmeid aastatest 2003-2007. Võrdluseks on toodud ELi liikmesriikide andmed 2006. a kohta.

MaakasutusEesti põllumajandustootja kasutas 2007. a keskm 123 ha põllumajanduslikku maad. Rendimaa osa-tähtsus on viimastel aastatel jäänud 60% tasemele. Maakasutuse struktuuris moodustasid enamuse söödakultuurid (50%) ning teravili (35%) (joon 1).

ELi põllumajandustootjal oli keskm 35 ha maad ja rendimaa osatähtsus 52%. Maakasutuse poolest kõige suuremad ettevõtted olid Slovakkias (keskm 545 ha) ja Tšehhis (243 ha) ning kõige väiksemad Maltal (3 ha) ja Kreekas (7 ha). ELi põllumajandus-tootja maakasutusest moodustasid söödakultuurid 41% ja teravili 35%.

TööjõudArvestades tööjõu aastaühikuks (tjü) 2 200 töötundi, kujunes tööjõukuluks keskm 2,8 tjü ettevõtte kohta, millest poole moodustas tasustamata tööjõud. Tööjõu kasutamise intensiivsus on aastatel 2003-2007 oluli-selt kasvanud: kui 2003. a oli ühe tööjõu aastaühiku kohta 31 ha põllumajanduslikku maad, siis 2007. a oli see juba 44 ha/tjü ehk kasv 45%.

Tootmistüüpide lõikes oli tööjõu kasutus väga eri-nev. Kõige tööjõumahukam oli sea- ja linnukasva-tus – keskm 8,5 tjü ettevõtte kohta, 98% sellest oli tasustatud. Piimatootmises oli 5,5 tjü, sellest 73% tasustatud. Kõige väiksem tööjõukulu oli taime-kasvatuse ja loomakasvatuse (peamiselt lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatus) tootmistüübis (1,8 tjü). Aianduse, püsikultuuride ja segatootmise ettevõte-tes oli 2,4 kuni 2,8 tjü keskm ettevõtte kohta.

ELi põllumajandustootjal oli keskm 1,6 tjü, millest suurem osa (76,5%) oli tasustamata. ELi liikmesrii-kide lõikes kasutati tööjõudu kõige rohkem Slovak-kias (17,6 tjü) ja Tšehhis (8,6 tjü) ning kõige vähem Küprosel ja Iirimaal (1,1 tjü). Tasustatud tööjõu osatähtsus kogu tööjõukulus oli kõige suurem Slo-vakkias (91%) ja Tšehhis (84%) ning kõige väiksem Sloveenias (4%) ja Iirimaal (6%).

Kogutoodang ja sissetulekud2007. a oli Eesti põllumajanduses üks viimaste aas-tate edukamaid. Põllumajandusliku kogutoodangu väärtus kasvas võrreldes 2006. aastaga viiendiku võrra, ulatudes 2007. a 1,6 mln kroonini ettevõtte kohta. Kasv toimus peamiselt taimekasvatustoodan-gu arvel, loomakasvatustoodang jäi enam-vähem samale tasemele kui aasta tagasi. Headele tule-mustele taimekasvatuses pani aluse küllaltki hea saagikus ja kõrgemad realiseerimise hinnad – tera-vilja saagikus oli 2007. a keskm 2,9 t/ha (nisu 3,4 ja rukis 3,5 t/ha).

Võrreldes 2006. aastaga tõusid 2007. a peaaegu kõigi peamiste põllumajandussaaduste realiseeri-mise hinnad (va kartul ja sealiha). Teravilja hind tõusis keskm 50%, piima hind 12%. Põllumajan-dustoodangu realiseerimisest saadud sissetulekud ulatusid 2007. a ühe mln kroonini keskm ettevõtte kohta. Kasv võrreldes 2006. aastaga oli 14%, kus-juures taimekasvatustoodangu müük kasvas 40%, kuid loomakasvatustoodangu müük jäi enam-vä-hem samale tasemele.

EL-25 keskmisena ulatus põllumajanduslik kogu-toodang 1,2 mln kroonini ettevõtte kohta, varieeru-des 305,9 tuh kroonist Sloveenias 5,3 mln kroonini Hollandis.

Joonis 1. Maakasutuse struktuur, 2007

Allikas: FADN

Köögivili jalilled 0,2%Püsikultuurid0,4 %

Kesa 2,9%

Teravili 34,8%

Muud põllukultuurid

11,6%

Söödakultuurid50,4%

32

Samas ei ole õige piirduda majandustulemuste analüüsimisel ainult nende näitajatega, mis on välja toodud keskmiselt ettevõtte kohta, kuna see ei peegelda tegelikku tootmise tulemuslikkust suuremates ja väiksemates ettevõtetes. Vaadeldes kogutoodangu suhet kogukuludesse, näeme, et Eestis oli see näitaja küllaltki heal tasemel (132%), näidates, et toodangu väärtus koos toetustega oli kolmandiku võrra kõrgem kui tehtud kulutused. EL-25 liikmesriigi seas jäi see näitaja 2006. a alla 100% ainult Slovakkias, 2005. a oli selliseid riike kaheksa. Liikmesriikide lõikes oli see suh-

tarv 2006. a kõige parem Kreekas, Hispaanias ja Itaalias ning Slovakkias, kõige halvem aga Tšehhis ja Taanis.

Toetuste osakaal Eesti põllumeeste sissetulekutes kasvas hüppeliselt pärast liitumist ELiga 2004. a (joon 2). Hektari kohta arvestatuna on igal aastal kasvanud nii kogutoodang kui ka selle tootmiseks tehtud kulutused, kusjuures 2006. a aitasid just toetused katta suurenenud kuludest tekkinud puudujääki.

Toetuste mõju põllumajandustootjate sissetule-kuteleToetused (va investeeringutele) kasvasid 2007. a võrreldes 2006. aastaga keskm 16,2% võrra, ula-tudes 292 386 kroonini keskm ettevõtte kohta. Kõige rohkem toetusi ettevõtte kohta arvestatuna said piimatootjad (511 252 kr) ning segatootjad

(343 034 kr). Ligi poole kõigist toetustest moo-dustas ühtne pindalatoetus koos põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetusega, küllaltki oluline oli ka põlluma-janduslik keskkonnatoetus (joon 3).

Toetuste analüüsimisel otsitakse sageli vastust küsimusele, millises liikmesriigis on põllumehed kõige enam toetatud. Kindlasti ei ole õige piirdu-da ainult saadud toetuste summa võrdlemisega keskmiselt ettevõtte kohta, kuna ettevõtted on väga erineva suuruse ja struktuuriga. Alljärg-neva kolme näite põhjal on näha, et kõik oleneb sellest, mida analüüsimisel võrdlemise aluseks võtta.

Netotoetuste (toetused, millest on lahutatud maksud) osakaal kogutoodangu väärtusest näitab, milline on põllumajandustootjate sõltu-vus toetustest. Nagu tabelist 1 näha, oli 2006. a EL-25 keskmisena see indikaator 18,6%, kõrgeim netotoetuste osakaal kogutoodangu oli Soomes (61,6%) ning madalaim Hollandis (4,1%). Eesti on selle näitaja poolest keskmisel tasemel (23,6%).

Joonis 3. Toetuste (va investeeringutele) struktuur, 2007

Allikas: FADN

Toetusedloomakasvatusele

17,6%

Ühtnepindalatoetus

29,0%

Täiendavad toetused

põllukultuuridele15,9%

Põllumajanduslikkeskkonnatoetus

21,5%

Muud toetused9%

Ebasoodsamtepiirkondade

toetus6,9%

Joonis 2. Kogutoodang ja kulud keskm ha kohta, 2003-2007

Allikas: FADN

7 535

10 349

12 752

9 94711 444

0

3 000

6 000

9 000

12 000

15 000

6 621 8 337 9 7928 041 9 584

2003

Toetused Kogutoodang Kulud kokku

2005 20072004 2006

33

tootjatel (üle 40 ESU) aga vastavalt 15% ja 17%.Tootmistüüpide lõikes on Eestis toetuste osakaal kogutoodangus kõige kõrgem (42%) loomakasva-tuse (peam lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatus) tootmistüübis. Kuna selle tootmistüübi esindajad on enamasti väikesed mahetootjad, kes müüvad suhteliselt vähe oma toodangut, siis nende sisse-tulekutest moodustasid toetused juba üle poole (56%). Samas sea- ja linnukasvatajatel ning aian-dusega tegelevatel tootjatel moodustasid toetused ainult 2% kogutoodangust.

Netolisandväärtus ja ettevõtjatuluPõllumajandustootjate sissetulekute ja konku-rentsivõime analüüsimiseks on kasutusel netoli-

sandväärtuse näitaja (NLV), milles kajastuvad nii ettevõtte sisesed kui ka –välised tegurid, tootmise-ga seotud sissetulekud ja kulutused. NLV arvu-tamiseks lahutatakse kogutoodangu väärtusest (koos toetustega, va investeeringutoetused) eri- ja üldkulud ning põhivara kulum.

Joon 5 on näha, kuidas ELi laienemine on mõju-tanud nii Eesti kui ka ELi põllumajandustootjate majandustulemusi. 2003. a oli Eesti põlluma-jandustootjal NLV tööjõu aastaühiku kohta ligi kuus korda väiksem kui EL-15 keskmiselt, kuid 2004. a kasvas see näitaja Eestis ligi kaks korda, kusjuures toetused kasvasid 3,7 korda. Toetuste osakaal netolisandväärtuses tööjõu aastaühiku

Võib võrrelda ka netotoetuste summat tööjõu aastaühiku kohta erinevates liikmesriikides. Selle näitaja poolest on kõige rohkem toetatud Luksem-burgi põllumehed (440 729 kr), seejärel Soome (432 368 kr) ja Rootsi (370 069 kr). Kõige vähem

toetusi tööjõu aastaühiku kohta saadi Sloveenias (34 155 kr), Poolas (41 156 kr) ja Portugalis (47 575 kr). Eesti oli vastav näitaja 81 542 kr ja EL-25 keskmine 114 268 kr tööjõu aastaühiku kohta.

Kui aga vaadelda saadud netotoetuste summat ka-sutatud põllumajandusmaa hektari kohta, osutub kõige enam toetatuks väikese saareriigi Malta põl-lumees (47 626 kr), järgnevad Kreeka (13 495 kr) ja Soome (12 824 kr). Eestis saadi toetusi keskm 2167 kr/ha, mis on liikmesriikide hulgas kõige madalam summa ning võrreldes EL-25 keskmisega (5327 kr/ha) 2,5 korda väiksem.

Joon 4 on näha, et mida suurem on ettevõte, seda väiksem on toetuste osa kogutoodangus ja ka sisse-tulekutes. Tootjad on jaotatud suurusgruppidesse Euroopa suurusühiku (ESU - European Size Unit) alusel. Nii näiteks moodustasid 2007. a toetused (va investeeringutele) väiketootjatel (2 kuni 6 ESU) 35% kogutoodangust ja 45% sissetulekutest, suur-

Tabel 1. Netotoetuste osakaal kogutoodangus, EL-25, 2006 (%)EL-25SoomeIirimaaAustriaLätiKreekaLeeduLuksemburgRootsiSloveeniaSlovakkiaEestiPortugal

Allikas: FADN

18,661,650,036,234,832,732,426,626,626,426,323,622,9

SuurbritanniaTšehhiPrantsusmaaPoolaUngariSaksamaaMaltaHispaaniaKüprosItaaliaTaaniBelgiaHolland

22,221,720,520,120,018,818,715,414,912,011,211,24,1

Joonis 4. Toetuste (va investeeringute) osakaal kogutoodangus ja sissetulekutes põllumajandustootjate suurusklasside (ESU) lõikes, 2003-2007

Allikas: FADN 2003

2-<6

6-<1

6

16-<

40

40-.

..

2-<6

6-<1

6

16-<

40

40-.

..

2-<6

6-<1

6

16-<

40

40-.

..

2-<6

6-<1

6

16-<

40

40-.

..

2-<6

6-<1

6

16-<

40

40-.

..

2004 2005 2006 2007

KogutoodangusSissetulekutes

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

34

kohta suurenes 25%-lt 48%-le. Peale kümne uue riigi liitumist 2004. a alanes ELi keskmine järsult, kuid järgnevatel aastatel on see näitaja vähehaaval

aastaühiku kohta 2007. a keskm 207 767 kr (sh toetusi 51%). Viimase aastaga on tõus 58% (joon 6). NLV osas näeme, et nn vanades liikmesriikides on see näitaja mitu korda kõrgem kui uutes. Nii näiteks ulatus Taanis NLV üle 900 tuh kr tööjõu aastaühiku kohta, kusjuures kolmandiku sellest

TöötasuPalgalistele töötajatele makstud brutotöötasu on aasta-aastalt tõusnud. Keskmiselt maksti 2007. a 54 kr tunnis, kusjuures kõige kõrgem töötasu oli piimatootjatel (59 kr tunnis). Võrreldes eelmise aastaga on brutotunnitasu kasvanud 31%.

tõusnud. Eesti põllumeeste tase on aastatel 2004-2006 jäänud alla 50% EL-25 keskmisest.Eesti põllumajandustootjatel moodustas NLV tööjõu

moodustasid toetused. EL-25 keskmine NLV oli 284 tuh kr tööjõu aastaühiku kohta, Eesti jäi Malta, Tšehhi ja Ungari järel uutest liikmesriikidest nel-jandale kohale ja pingerea lõpetas Slovakkia, kus on küll kõige suuremad ettevõtted, kuid tootmise efektiivsus väga madalal tasemel.

ELi keskmisena oli 2006. a töötasu 106 kr tunnis, kusjuures vanade ja uute liikmesriikide vahel olid väga suured erinevused - kõige kõrgem tunnitasu oli Taanis (307 kr), Rootsis (254 kr) ja Hollandis (218 kr) ning kõige madalam Leedus (26 kr), Poolas (27 kr) ja Lätis (30 kr). Vaatamata sellele, et võrrel-

Joonis 5. Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta, 2003-2007

Allikas: FADN

2003 2004 2005 2006 2007

NLV ilma toetustetaToetused

kroo

ni t

ööjõ

uü

hik

u k

ohta

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

300 000

350 000

Joonis 6. Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta EL-25, 2006 ja Eesti 2006-2007

Allikas: FADN

EL 25 (284 tuh kr)

Suurenemine, 2006–20072006

tuh

at k

roon

i töö

jõu

üh

iku

koh

ta

Slo

vakk

ia

Slo

veen

ia

Leed

u

Pool

a

Läti

Port

uga

l

Kü

pros

Ees

ti

Un

gari

Tšeh

hi

Kre

eka

Mal

ta

Soo

me

Iirim

aa

His

paan

ia

Au

stri

a

Itaa

lia

Roo

tsi

Pran

tsu

smaa

Sak

sam

aa

Luks

embu

rg

Su

urb

rita

nn

ia

Bel

gia

Hol

lan

d

Taan

i0

200

400

600

800

1 000

35

des 2003. aastaga on Eestis põllumajandustootjate tunnitasu kasvanud rohkem kui kaks korda, jääb see ikka veel kaks korda väiksemaks kui EL-25 keskmine 2006. a. Nagu joon 7 näha, jäid kõik ELi

Varad ja investeeringudKuigi keskmine varade maksumus (va maa) ar-vestatuna põllumajandusmaa hektari kohta on Eesti põllumajandustootjatel viimastel aastatel kasvanud, jääb see näitaja üle 3,5 korra alla ELi vastavale näitajale (joon 8). Joonisel on ka näha, et investeerimine on toimunud laenuvahendite arvel - üldine võlakordaja on kasvanud 16%-lt (2003. a) 27%-ni (2007. a), kusjuures väiketootjatel moo-dustasid kohustused keskm 10% ja suurtootjatel

uued riigid töötasu tasemelt alla EL-25 keskmise, kuid selle tasemeni ei küündinud ka Austria, His-paania, Portugal ja Kreeka.

36% koguvarast. Tootmistüüpide lõikes on kõige suurem sõltuvus võõrvahenditest püsikultuuride kasvatamisega ja kõige väiksem loomakasvatuse-ga (lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatus) tegelevatel tootjatel.

ELi keskmisena on viimastel aastatel üldine võla-kordaja püsinud 15-16% tasemel ja varade kesk-mine maksumus 65 tuh kr ringis põllumajandus-maa hektari kohta.

Joonis 7. Tasustatud tööjõule makstud brutotunnitasu, EL-25, 2006 ja Eesti 2006-2007

Allikas: FADN

EL 25 (106 kr/h)

Suurenemine, 2006–20072006

kroo

ni t

un

nis

Leed

u

Pool

a

Läti

Ees

ti

Slo

veen

ia

Un

gari

Slo

vakk

ia

Kre

eka

Kü

pros

Port

uga

l

Tšeh

hi

Mal

ta

His

paan

ia

Au

stri

a

Itaa

lia

Luks

embu

rg

Sak

sam

aa

Bel

gia

Iirim

aa

Soo

me

Pran

tsu

smaa

Su

urb

rita

nn

ia

Hol

lan

d

Roo

tsi

Taan

i0

50

100

150

200

250

300

350

Joonis 8. Varade maksumus (va maa) põllumajandusmaa ha kohta ja üldine võlakordaja

Allikas: FADN

2003

16%

22%

25%28%

27%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

2004 2005 2006 2007

Üldine võlakordaja, %Varade maksumus (va maa), kr/ha

kroo

ni h

ekta

ri k

ohta

üld

ine

võla

kord

aja,

%

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000

80 000

13 438

65 621 64 752

17 666

68 051

19 00814 702 14 516

62 103

16% 15% 15% 15%

36

Investeeringute tegemine on aktiviseerunud seoses vastavate toetusprogrammide rakendamisega nii liitumiseelselt kui ka peale liitumist 2004. a (joon 9).

ELi keskm investeeringute tase on aastatel 2003-2007 püsinud 4 tuh kr ringis hektari kohta.

Edukate ja vähem edukate võrdlusPõllumajandustootjate edukust ja konkurentsivõi-met võib hinnata mitmesuguste näitajate alusel. Joon 10 on aluseks võetud NLV tootmise tase tööjõu aastaühiku kohta ning on analüüsitud 25% edukate ja 25% vähem edukate keskmist näitajat väiksemate ja suuremate ettevõtete gruppide lõikes. Näeme, et

vahe edukate ja vähem edukate vahel järjest suure-neb, eriti suuremate tootjate hulgas. Vähem edukad ei ole aastate jooksul eriti arenenud ja väiketootjate edukate grupi tulemus on enam-vähem samal tase-mel suurtootjate vähem edukate tulemusega. Võib järeldada, et edukal väiketootjal on raske konkuree-rida isegi vähem edukate suurtootjatega.

Joon 11 näitab selgelt, et enamus vähem edukaid tootjaid töötab ebaefektiivselt ja ilma toetusteta oleks neil peaaegu võimatu positiivse tulemuseni jõuda. Vähem edukatel väiketootjatel koosneb NLV ainult toetustest ja aastatel 2003-2007 ei ole neil selles osas mingit muutust toimunud.

Kõikide suurusgruppide keskmisena on siis-ki olukord aastate jooksul pisut paranenud ja 2007. a moodustasid toetused vähem edukate tootjate grupis 69% ja edukamatel 44% NLVst.

Joonis 10. Edukate ja vähem edukate netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta põllumajandustootjate suurusklasside (ESU) alusel, 2003-2007

Allikas: FADN 2003 2004 2005 2006 2007

2-<6

6-<1

6

16-<

40

40-.

..

2-<6

6-<1

6

16-<

40

40-.

..

2-<6

6-<1

6

16-<

40

40-.

..

2-<6

6-<1

6

16-<

40

40-.

..

2-<6

6-<1

6

16-<

40

40-.

..

kroo

ni t

jü k

ohta

Edukad (25%)Vähem edukad (25%)

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

Joonis 9. Investeeringud põllumajandusmaa ha kohta, 2003-2007

Allikas: FADN

1 041

1 873

2 4482 614

2 7482 518

570

482

1 55

1

1 74

1

2 17

2

2 38

2

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007

kroo

ni h

ekta

ri ko

hta

Investeeringud v.a investeeringutoetused Investeeringutoetused Toetused

37

KokkuvõtteksEesti põllumajandustootjate majandustulemusi on liitumine ELiga mõjutanud positiivselt - kui liitumiseelselt oli Eesti põllumajandustootjal NLV tööjõu aastaühiku kohta ligi kuus korda väiksem kui EL-15 keskm, siis 2004. a kasvas see näitaja Eestis ligi kaks korda, kusjuures toetused kas-vasid ligi neli korda. Investeeringute tegemine on aktiviseerunud seoses vastavate toetusprogrammi-

Keskmine brutokuupalk põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal oli Statistikaameti andme-tel 2008. a IV kv 9708 kr, moodustades vabariigi keskmisest tasemest 74% (13 117). Võrreldes 2008. a III kvartaliga oli IV kv palk põllumajandu-ses ja jahinduses 1304 kr võrra ehk 12% väiksem, kuid võrreldes 2007. aasta IV kvartaliga 301 krooni võrra ehk 3% suurem.

Kui võrrelda põllumajanduse ja jahinduse tege-vusala brutokuupalka kvartalite lõikes aastatel 2006-2008 teiste maapiirkonnas enamlevinud majandusharudega (joon 9), siis selgub, et metsa-majanduses ja -varumises on palgad olnud 30-40% kõrgemad kui põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal. Kalapüügiga teenitud brutokuupalk

de rakendamisega nii liitumiseelselt kui ka peale liitumist. Investeerimine on toimunud suures osas laenuvahendite arvelt ning kohustused moodusta-vad juba rohkem kui veerandi ettevõtte koguvara väärtusest. Vahe edukate ja vähem edukate vahel on järjest suurenenud, eriti suurtootjate hulgas. Samas võib öelda ka seda, et edukatel väiketoot-jatel on raske konkureerida isegi vähem edukate suurtootjatega.

Joonis 11. Edukate ja vähem edukate toetuste osakaal netolisandväärtuses põllumajandustootjate suurusklasside (ESU) alusel, 2003-2007

Allikas: FADN

2003 2004 2005 2006 2007

2-<6

6-<1

6

16-<

40

40-.

..

2-<6

6-<1

6

16-<

40

40-.

..

2-<6

6-<1

6

16-<

40

40-.

..

2-<6

6-<1

6

16-<

40

40-.

..

2-<6

6-<1

6

16-<

40

40-.

..

kroo

ni t

jü k

ohta

Edukad (25%)Vähem edukad (25%)

0%

20%

40%

60%

80%

100%

3.3. Palk ning põllumajandussaaduste tootjahinna ja tootmisvahendite ostuhinna indeksid

Urve Valdmaa

Joonis 2. Keskmine brutokuupalk 2003, 2007 ja 2008. a IV kv (kr)

Allikas: ESA

kroo

ni/

kuu

s

Põllumajandus ja jahindus

Eesti keskmine

2003 2007 IV kv 2008 IV kv

KalandusMetsamajandus

0

3 000

6 000

9 000

12 000

15 000

38

on olnud samal tasemel kui põllumajanduses ja jahinduses.

Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks ise-loomustab Eestis toodetud põllumajandussaaduste müügihindade muutust.

Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muu-tus 2008. a võrreldes 2007. aastaga oli 12,4% (2007. a oli kasv võrreldes 2006. aastaga 8,9%), sh taimekasvatuses 10,0% ja loomakasvatuses 13,0%. Kui vaadata olukorda, mis oli tootjal 2008. a kasvanud saagi realiseerimisel, siis sellest annab ülevaate III ja IV kv võrdlemine 2007. a vastavate kvartalitega. Teravilja tootjahinnaindeksi muutus 2008. a III kvartalis võrreldes 2007. a III kvartaliga

oli -2,8%, suurim langus oli kartuli osas (-13,3%). 2008. a IV kv tootjahinnaindeks langes võrreldes

2007. a IV kvartaliga 4,6%. Eriti suur oli langus teravilja osas – 30,1% ning oluliselt langes ka pii-

Tabel 4. Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muutus 2007-2008, võrreldes eelnenud aastaga

Allikas: ESA

TaimekasvatusTeravili (k.a. seeme)Tehnilised kultuuridVärske puuvili ja marjadKöögivili ja aiandussaadusedKartul (k.a. seeme)LoomakasvatusLoomad lihaksPiimMunadKokku

22,546.821.12.76.4

20.76.00.98.58.58.9

10,07.7

30.244.24.6

-16.613.011.712.226.512.4

Muutus % 2007. a võrrel-des 2006. a

Muutus % 2008. a võrrel-des 2007. a

Tabel 5. Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muutus 2008. a III kv, võrreldes 2007. a III kv

Allikas: ESA

Taimekasvatus

Teravili (k.a. seeme)

Tehnilised kultuurid

Köögivili ja aiandussaadused

Kartul (k.a. seeme)

Loomakasvatus

Veised lihaks

Sead lihaks

Piim

Munad

Kokku

9,8

-2,8

33,7

11,2

-13,3

13,4

17,2

17,4

9,3

34,4

12,7

-11,3

-30,1

-17,7

7,7

16,4

-2,9

20,1

11,1

-9,9

-1,9

-4,6

17,0

7,6

3,8

5,2

0,7

82,3

4,7

21,2

45,8

7,7

100,0

Osakaal %Põllumajandussaadus Muutus %III kv 2007- III kv 2008

Muutus %IV kv 2007- IV kv 2008

Tabel 6. Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksi muutus 2007-2008, võrreldes eelnenud aastaga

Allikas: ESA

Seeme

Energia, kütus, määrdeained

Väetis ja pinnaseparandaja

Taimekaitsevahendid

Veterinaarkulud

Loomasööt

Seadmete hooldus, remont ja materjalid

Ehitiste hooldus ja remont

Muud kaubad ja teenused

Kokku

1.6

4.4

5.7

0.5

3.6

18.3

2.1

14.7

6.1

9.7

12.7

16.1

57.9

7.9

0.0

18.7

3.0

3.7

4.8

15.9

Muutus %2007. a võrreldes 2006. a

Muutus %2008. a võrreldes 2007. a

39

ma tootjahinnaindeks – 9,9%.Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks, mis iseloomustab põlluma-jandusäriühingute kuluartiklite hinnamuutusi, kasvas 2008. a võrreldes eelmise aastaga 15,9% (2007. a kasv võrreldes 2006. aastaga 9,7%). Suurim hinnaindeksi tõus oli väetise ja pinna-separandaja (57,9%), loomasööda (18,7%) ning

Kokku määrati otsetoetusteks 2008. a 1 551 mln kr, mis on 17,3% enam kui 2007. a ja 2,1 korda enam kui 2004. a.

ÜPT-d määrati 2008. a 790,16 mln kr, mis on 25,2% enam kui 2007. a ja 2,3 korda enam kui 2004. a. Täiendavateks otsetoetusteks määratud

2008. a rakendati viit taotlemise aasta tootmise kohustusest lahtiseotud täiendavate otsetoetuste skeemi: põllumajanduskultuuride, heinaseemne, veiste loomühikute (LÜ), piima tootmiskvoodi alu-sel makstavat ja ute täiendavat otsetoetust.

energia, kütuse ja määrdeainete (16,1%) osas.Põllumajanduss aaduste tootjahinna indeks suu-renes 2008. a võrreldes eelmise aastaga 12,4% ning põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinna indeks kasvas 15,9%, mis tähendab, et tootmisvahendite hinnad kallinesid enam kui põl-lumajandussaaduste realiseerimishinnad.

summa suurenes 2008. a 760,86 mln kroonini, mis on 10% rohkem kui 2007. a ja 92,7% rohkem kui 2004. a.

Täiendavatest otsetoetustest määrati 2008. a 56,5% loomakasvatusele ja 43,5% taimekasvatu-sele.

ÜPT ja täiendavate otsetoetuste maksimaalsed toetustasemed, toetuse õigused, baaspinnad ja ajalooliste referentside kehtestamise alused on esitatud tabelis 13.

3.4. Ühtne pindalat oetus (ÜPT) ja täiendavad otsetoetused

Katre Kirt, Kristel Maidre

Tabel 7. ÜPT ja täiendavateks otsetoetusteks määratud summad, 2003-2008 (mln kr)

Allikas: PRIA, PM

Toetused

ÜPT

Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus

Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus

Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus

Heinaseemne täiendav otsetoetus

Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus

Veise kasvatamise täiendav otsetoetus

Veiste loomühikute (LÜ) alusel makstav täiendav otsetoetus

Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus

Piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus

Ute kasvatamise täiendav otsetoetus

Ute täiendav otsetoetus

Täiendavad otsetoetused kokku

Kokku

2008

790,16

x

213,94

116,52

0,79

28,14

x

113,92

x

276,80

8,90

1,85

760,86

1 551,02

2007

630,96

x

214,03

103,32

x

20,57

x

93,28

x

252,17

8,09

x

691,46

1 322,41

2006

532,44

292,32

x

x

x

13,60

59,15

x

157,51

x

6,53

x

529,10

1 061,54

2005

431,96

160,36

x

x

x

7,52

55,25

x

109,66

x

5,47

x

338,26

770,22

2004

332,17

205,04

x

x

x

x

108,79*

x

4,13

x

394,81

726,98

2003

x

x

109,9

x

x

4

26,8

x

110

x

3,8

x

x

385**

76,85

* 2004. a rahvuslik skeem, maksti enne ELiga liitumist

40

Nimetatud toetuse õiguste mahu ületamisel vähen-datakse ühikumäärasid võrdeliselt kõigil tootjatel.

ÜPT ja täiendavate otsetoetuste saamise täpse-mad nõuded ning toetuse ja taotluse menetlemise

korrad kehtestab põllumajandusminister vastavate määrustega. Igal aastal kehtestab põllumajandus-minister oma käskkirjaga igale täiendavale otsetoe-tusele ühikumäära, mis on esitatud tabelis 14.

Tabel 8. ÜPT ja täiendavate otsetoetuste lubatavad toetustasemed 2008. a ja kehtivad toetusõigused

Allikas: PM

Toetuse õigused, baaspinnad,ajaloolised referentsid

Maksimaalne toetuse tase 2008

1) ÜPT2) põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus3) põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus

4) heinaseemne täiendav otsetoetus

5) ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus6) veiste loomühikute alusel makstav täiendav otsetoetus

7) piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus

8) ute kasvatamise täiendav otsetoetus9) ute täiendav otsetoetus

800 000 ha362 827 ha

2006. a kindlaksmääratudhektarid1

2006. a kindlaksmääratudhektarid1

13 416 ammlehma2007. a toetussõiguslikukstunnistatud veiste LÜ-d või

2006. a kindlaksmääratudLÜ-d2

31. märtsi 2007. a määratudpiima tootmiskvoot4

48 000 utte2007. a kindlaksmääratud

uttede arv või 2007. a31. detsembriks üle antudtoetusõiguslike uttede arv2

50%25%55%

Liitumiseelne tase+10% ELi tasemest80%

80%

100%

50%30%

1vastavalt põllumajandusministri 10. apr 2008. a määrusele nr 30 „Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajandus-kultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” §-d 9-10

2vastavalt põllumajandusministri 22. veebr 2008. a määrusele nr 15 „Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” §-d 3-5.

Tabel 9. ÜPT ja täiendavate otsetoetuste ühikumäärad, 2004-2008

Allikas: PM

2008

ÜPT (kr/ha)

Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/ha)

Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/ha)

Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus (kr/ha)

Heinaseemne täiendav otsetoetus (kr/ha)

Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/veis)

Veise kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/koef 1)

Veiste loomühikute alusel makstav täiendav otsetoetus (kr/lü)

Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus

Piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus (kr/kvoodi kg)

Ute kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/utt)

Ute täiendav otsetoetus (kr/utt)

932,61

x

538,50

340,80

579,20

2 013,00

x

1 525,00

x

0,44

219,00

53,00

759,72

x

588,00

292,47

x

1 889,00

x

1 230,00

x

0,40

219,00

x

659,80

836,90

x

x

x

1 784,80

759,90

x

0,26

(kr/kg)

x

221,30

x

526,65

470,20

x

x

x

1 364,00

791,80

x

1 029,34

kr/lehm

x

214,00

x

414,00

632,801

x

x

x

1 084

(koef 1,4)

774,30

x

1 065

kr/lehm2

x

219,303

x

1sertifitseeritud heinaseemnekasvatuse täiendav otsetoetus: kõrrelised 752,32 kr/ha, liblikõielised 1140,44 kr/ha2rahvuslik skeem, maksti enne ELiga liitumist

32004. a lamba kasvatamise täiendav otsetoetus

2007200620052004

41

Tabelis 10 on aastatel 2004-2008 ÜPT ja täien-davate otsetoetuste taotlemisel heakskiidetud taotluste arv ja heakskiidetud taotlustel märgitud pinna suurus (ha), loomade või loomühikute (LÜ) arv ning piima tootmiskvoot (t).

2008. a ületas põllukultuuride kasvupind Ees-tile ELi liitumislepingus määratud baaspinda 34 588 ha võrra, mille tulemusel selle toetuse ühikumäära vähendati.

Ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluste ja toetust saanud veiste arvu kasv on jätkuvalt tõusuteel. 2008. a oli taotlejaid 67% ja ammlehmi 2,5 korda enam kui 2005. a, mil alus-

tati ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse maksmist eraldiseisva toetusena. Võrreldes 2007. aastaga on suurenenud ammlehmade arv, kelle kohta taotletakse toetust, 28,4% ja vastavate taot-luste arv 7,1%.

Ka lambakasvatus on vaadeldaval perioodil olu-liselt arenenud. Võrreldes 2004. aastaga on ute kasvatamise täiendava otsetoetuse heakskiidetud taotluste arv suurenenud 25% (2008. a vähe-nes taotluste arv võrreldes 2007. aastaga 1,2%), toetust saanud uttede arv on aga pidevalt suure-nenud (võrreldes 2004. aastaga 2,1 korda ja 2007. aastaga 10%).

Tabel 10. ÜPT ja täiendavate otsetoetuste heakskiidetud taotluste ja nendel kindlaksmääratud ühikute arv, 2004-2008

Allikas: PRIA

2008

Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus

Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus

Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus

Heinaseemne täiendav otsetoetus

Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus

Veise kasvatamise täiendav otsetoetus

Veiste LÜ alusel makstav täiendav otsetoetus

Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus**

Piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus

Ute kasvatamise täiendav otsetoetus

Ute täiendav otsetoetus

17 039

848 307

x

x

6 585

397 415

6 191

341 906

52,00

1 373

1 177

13 982

X

X

5 018

74 702

X

X

1 433

629 089

914

40 825

832

34 843

17 336

832 091

x

x

6 743

364 183

6 455

353 264

x

x

1 099

10 890

x

x

5 324

75 841

1453

x

1 453

630 420

925

36 947

x

x

17 884

811 603

6 479

349 453

x

x

x

x

x

x

855

7621

6 269

122 755

x

x

1 620

98 970

x

x

888

29 551

x

x

18 687

824 396

7 406

341 259

x

x

x

x

x

x

704

5523

6 920

221 675

x

x

x

106 531

x

x

879

25 616

x

x

18 597

803 715

7 849

324 342

x

x

x

x

x

x

x*

x*

6 254

132 829

x

x

2 627

101 144

x

x

729

18 945

x

x

Taotluste arv

Pind (ha)

Taotluste arv

Pind (ha)

Taotluste arv

Pind (ha)

Taotluste arv

Pind (ha)

Taotluste arv

Pind (ha)

Taotluste arv

Veiste arv

Taotluste arv

Veiste arv

Taotluste arv

LÜ arv

Taotluste arv

Veiste arv

Taotluste arv

Tootmiskvoot, t

Taotluste arv

Uttede arv

Taotluste arv

Uttede arv

* 2004. a maksti ammlehmadele toetust veise kasvatamise täiendava otsetoetuse raames, ** 2005. a maksti piimalehma kasvatamise täiendavat otsetoetust veise kasvatamise täiendava otsetoetuse ühe osana ja

eraldi taotlejate arvu välja ei tooda. 2006. a maksti toetust piima tootmiskvoodi kg kohta, kuid tabelis on esitatud piimalehmade arv.

2007200620052004

ÜPT

42

Ühtse pindalatoetuse saamiseks laekus 2008. a 17 231 taotlust, millest kiideti heaks 17 039. Kok-ku määrati ühtset pindalatoetust 2008. a 790,16 mln kr 848 307 ha kohta. Määratud ÜPT summa suurenes võrreldes 2007. aastaga 25,2%, heakskii-detud pind vaid 2%.

Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus on tootmisega seotud toetus nisu, rukki, odra, kaera, maisi, tatra, hirsi, suhkrumaisi, sojaoa, rapsiseemnete, herneste, põldoa, maguslupiini, linaseemne, lina kiu tootmiseks ja kanepi (kinni-tatud sordid) kasvatamise eest vähemalt 0,3 ha suurusel põllul.

Toetuse saamiseks esitati 2008. a 6 692 taotlust. Esitatud taotlustest kiideti heaks 98,4% ja toetust määrati 6 585 taotlejale 397 415 ha eest summas 213,94 mln kr. Määratud summa jäi 2008. a eel-mise aastaga võrreldes samale tasemele

Energiakultuuritoetuse maksmist alustas EL-15 2005. a ning 2007. a laienes see uutele liikmesriiki-dele. Toetuse suurus on kuni 45 eurot (704,09 kr) ha kohta.

2008. a esitati kokku 173 taotlust, mis on 36% enam kui 2007. a. Kokku esitati taotlusi 20 524 ha kohta, mis on 77% rohkem kui 2007. a. Keskmine pind laekunud taotluse kohta 118,6 ha. Kultuuride osatähtsus oli järgnev: raps (ka allakülviga) ja rüps 95,6%, oder (ka allakülviga) 1,9%, nisu 0,9%, kaer (ka allakülviga) 0,6%, päideroog 0,6%, rukis 0,5%.

2008. a oli EL-27 taotletud pind 1,03 mln ha ja ei ületanud tagatud maksimumpindala (2,0 mln ha), mistõttu toetuse määr jäi 45 eurot/ha.

Koolipiimatoetust hakati Eestis maksma alates 2001. aastast ja EL-i koolipiimaskeemi rakenda-

2007/2008. õppeaastal tarbitud piimatoodete eest on koolipiimatoetust makstud 16,9 mln kr. Sellest

takse 1. oktoobrist 2004. Maksimaalne kogus, millele toetust on võimalik saada, on 250 ml piima või -toodet ühe õpilase kohta ühes õppepäevas.

Koolipiimatoetust makstakse kahest erinevast, ELi ja Eesti riigieelarvest. Liikmesriikidele on jäetud õigus koolipiimaskeemis katta piimatoote tegeliku maksumuse ja ELi poolt antavate toetusmäärade vahe osaliselt või täielikult riigieelarve vahenditest. Eesti on seda võimalust kasutanud. Toetusmäära muudeti viimati 2007. a, mil ELi ja Eesti toetu-semäär kokku tõusis 2,5%-lisel piimal 7,53 kr/l (eelnevalt oli 6,20 kr/l).

Alates 1. juulist 2005 maksti Eesti riigi eelarvest 2005/2006. õppeaastal ELi toetusele lisaks 3,34 kr/l. 2006/2007. õppeaastal tõusis see 3,55 kroo-nini, alates 1. juunist 2007 3,61 kr/l. Viimane tõus leidis aset 2007. a novembri taotlusperioodist, kui uueks toetusmääraks kehtestati 4,6 kr/l. 2008. a säilis Eesti toetusmäär muutumata.

1. aug 2008. a jõustus komisjoni uus määrus (EÜ) nr 657/2008, milles sätestatakse Nõukogu mää-ruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakendus-eeskirjad seoses haridusasutuste õpilaste piima ja teatavate piimatoodetega varustamise puhul antava ühenduse abiga.

Koolipiimatoetuse rakendamise esimese koo-liaasta lõpuks (30.06.2005) oli PRIA andmeil heakskiidu saanud 414 taotlejat ja koolipiima sai 134,5 tuh last (53% maksimaalsest sihtrühmast). 2005/2006. õa lõpuks oli programmiga ühinenud juba 860 õppeasutust 175,6 tuh lapsega (72% sihtrühmast), 2006. kalendriaasta lõpuks sai kooli-piima 183,3 tuh last (77% sihtrühmast) ja 2007. a 186,3 tuh last. 2008/2009. kooliaasta alguseks oli koolipiimaskeemiga liitunud 923 haridusasutust (195,4 tuh last ehk 80% sihtrühmast).

ELi toetus on 6,6 mln kr ja Eesti riigi lisatoetus 10,3 mln kr.

Tabel 11. Koolipiimatoetuse skeemiga liitunud õppeasutuste ja õpilaste arv, dets 2008

Allikas: PRIA

Õpilaste arv42 769

3213 999

111 4776 314

24 80110 837

200 518+13 715

Õppeasutuste arv430

452

19712

17565

935+52

ÕppeasutusLasteaiadLasteaed- põhikoolLasteaed- algkoolKutsekoolid- gümnaasiumidKutsekoolidPõhikoolidAlgkoolidKOKKUMuutused võrreldes 2007. a

43

Põllumajandustootjad1 deklareerisid Maksu- ja

1 Isikud, kes tegutsevad järgmistel tegevusaladel vastavalt EM-TAK koodidele: Põllukultuuride kasvatus; puu- ja köögiviljakasvatus; aiandus (EMTAK kood 011); Loomakasvatus (EMTAK kood 012); Ühendatud taime- ja loomakasvatus (segapõllumajandus) (EM-TAK kood 013);Taime- ja loomakasvatust teenindavad tegevusalad, v.a veterinaa-ria; maastikukujundus (EMTAK kood 014);Jahindus, karusloomade küttimine ja ulukikasvatus ning neid teenindavad tegevusalad (EMTAK kood 015);Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EM-TAK kood 010).

Põllumajanduses tegutseva juriidilise isiku kohta deklareeriti 2008. a makse kokku keskm 439 tuh kr ja FIE kohta 4 tuh kr.

Tolliametile 2008. a 819 mln kr makse, millest 571 mln kr (70%) moodustas sotsiaalmaks, 250 mln kr (31%) kinnipeetud füüsilise isiku tulumaks2 ja 133 mln kr (-16%) tagastamisele kuuluv käibemaks. Juriidilised isikud deklareerisid maksudest 92% ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIEd) 8%. Võrreldes 2007. aastaga vähenes maksulaekumine 2008. aastaga 56 mln kr (6%) võrra.

2 2008. a oli tulumaksumäär 21%, 2007. a 22%.

Võrreldes 2007. aastaga tõusis ühe juriidilise isiku deklareeritud maksusumma ligi 33 tuh kr (8%) võrra, kuid keskmine maksusumma ühe FIE kohta vähendes ligi 6 tuh kr võrra (57%).

3.5. P õllumajandustootjate maksud ja võlad

Liisa Kähr

Tabel 12. Põllumajandustootjate deklareeritud maksud aastatel 2003, 2007 ja 2008 (tuh kr)

Allikas: Maksu- ja Tolliamet (MTA), PM

200820072003

KokkuFIEdJuriidilised isikud KokkuFIEdJuriidilised

isikud KokkuFIEdJuriidilised isikud

-132 781

571 254

250 404

30 108

23 835

12 762

18 594

3 052

40 698

819 024

16 884

48,50

-105780

92 084

13 009

30 108

34

852

1 897

1 816

29 271

63 307

15 164

4,2

-27 001

479 170

237 395

-

23 801

11 910

16 696

1 236

11 427

755 718

1 720

439,4

44 252

480 110

215 650

46 269

20 620

10 856

14 903

2 832

39 019

874 563

18 662

46,87

-907

76 059

11 574

46 269

21

747

1 521

1727

29 181

166 085

16 921

9,82

45 159

404 051

204 076

-

20 598

10 109

13 382

1 105

9 838

708 479

1 741

406,9

21 688

298 710

181 965

-4 808

10 966

11 622

3 529

x

x

503 671

18 469

27,27

-18 680

35 282

6 940

-4 808

1 947

646

172

x

x

21 500

16 814

1,3

47 367

263 427

155 025

-

9 019

10 976

3 356

x

x

482 172

1 655

291,3

Käibemaks

Sotsiaalmaks

Kinnipeetud

füüsilise isiku

tulumaks

FIE tulumaks

Ettevõtte tulumaks

Töötuskindlustus-

makse

Kohustuslik

kogumispensioni-

makse

Raskeveokimaks

Maamaks

Kokku

Põllumajandus-

tootjate arv

Keskmiselt

põllumajandus-

tootja kohta

44

Tabelist 12 on näha, et märkimisväärne muutus on toimunud käibemaksu laekumises, kus sisendkäi-bemaksu mahaarvamine on kordades tõusnud. Kui 2007. a maksid põllumajandustootjad riigieelarvesse käibemaksu kokku 44 mln kr, siis 2008. a taotleti käibemaksu tagastamist 133 mln kr ulatuses – see on ka peamine põhjus, miks maksude kogulaeku-mine on vähenenud. 2008. a tõusid sotsiaalmaksu, ettevõtte tulumaksu, kinnipeetud füüsilise isiku tulumaksu, maamaksu, raskeveokimaksu, töötus-kindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni-makse laekumised, peale käibemaksu langes ka FIE tulumaksu laekumine.

Võrreldes 2007. aastaga ei ole erinevate maksude võlgnevuse struktuur 2008. a muutunud (tabel 13). Jätkuvalt on suurim võlgnevus käibemaksu osas 59,7 mln kr, mis moodustab koguvõlast 40%

Uuringu metoodika kohaselt on põllumajanduslik majapidamine üksus, kus on vähemalt 1 ha kasu-tatavat põllumajandusmaad või kus põllumajan-dussaadusi toodetakse põhiliselt müügiks. Alates 2007. aastast arvatakse kasutatava põllumajan-dusmaa hulka ka heades keskkonnatingimustes hoitav rohumaa, mille eest saadakse ühtset pind-alatoetust. Küsitlusmoment oli 1. juuni 2007.

2007. a struktuuriuuringu andmetel oli Eestis põllu-majanduslikke majapidamisi 23 257 (neist füüsilisi isikuid 21 868 ja juriidilisi isikuid 1 388) ning nende kasutuses oli 907 tuh ha põllumajandusmaad. 2005. a oli majapidamiste arv 27 747, seega oli kahe aasta jooksul majapidamiste arv vähenenud 16%.

2008. a deklareerisid makse 1 720 juriidilist isikut ja 15 1643 FIEt, kokku 16 884 põllumajandustootjat.

2008. a lõpu seisuga oli maksuvõlglasi 2 819 ning nende arv on aastaga vähenenud 4 446 põlluma-jandustootja võrra. Koguvõlgnevus on langenud 18 mln kr võrra, ulatudes 2008. a lõpu seisuga 150 mln kroonini. 2008. a lõpu seisuga oli 28% (473 isikut) juriidilistest isikutest ning 15% (2 346 isikut) FIE-dest põllumajandustootjaid maksuvõlg-lased.3 Nendest FIEdest 60 on oma tegevuse lõpetanud 2009. a jooksul ja 352 2008. a jooksul.

(2007. a 37%). Sellele järgneb sotsiaalmaksuvõlg (53,3 mln kr), mis moodustab koguvõlgnevusest 36% (2007. a 35%).

Väikesi, alla 10hektarilisi majapidamisi oli 2007. a 13 461 ehk 58% majapidamiste koguarvust ja neile kuulus 6% kogu põllumajandusmaast. Üle 100 ha põllumajandusmaaga majapidamisi oli 1 549 ehk 7% ning nad kasutasid 69% kogu põllumajandusmaast (keskm oli majapidamise valduses 405 ha põlluma-jandusmaad).

Erinevalt majapidamiste arvust ei ole põllumajandus-maa suurus vähenenud. Ligi pool kasutatavast põllu-majandusmaast oli rendimaa. Ühe põllumajandusliku majapidamise valduses oli keskm 39 ha põlluma-jandusmaad, mis oli 30% rohkem kui kaks aastat tagasi. Seega on aastatel 2005–2007 jätkunud maade ümberjaotus erineva suurusega majapidamiste vahel.

3.6. Põllumaj anduse struktuuriuuring 2007

Urve Valdmaa

Tabel 13. Erinevate maksude võla* osa koguvõlgnevusest seisuga 2007.-2008. a lõpp (tuh kr)

Allikas: MTA, PM

Kokku

89 81978 770

168 589

104 54545 225

149 770

Muud maksud

3 8395 5829 421

3 5893 4787 067

Sotsiaalmaks

35 66323 23858 900

39 77513 62153 396

KinnipeetudFI tulumaks

13 545894

14 440

15 687409

16 096

Käibemaks

34 30428 07362 377

43 53016 19259 721

Tulumaks

2 46820 98323 451

1 96511 525 13 490

2007Juriidilised isikudFIE-dKokku2008Juriidilised isikudFIE-dKokku

*Maksuvõlg koosneb põhivõlast ning intressist

45

Loomakasvatusega tegelevate majapidamiste arv oli 2007. a 13 793 (59% kogu majapidamiste arvust). Võrreldes 2005. aastaga oli vähenemine neljandiku võrra. Samal ajal oli veiste arv vähenenud ainult 3%. Tunduvalt oli suurenenud loomade ja lindude

Piimalehmi kasvatati igas neljandas majapidami-ses, kuid 70% piimakarjast (2005. a 68%) peeti majapidamistes, kus oli 100 või enam piimalehma ja neid majapidamisi oli 235.

Sigadest 90% kasvatati majapidamistes, kus oli 1 000 või rohkem siga, ja kodulindudest 92% majapidamistes, kus oli 1 000 või rohkem lindu (2005. a vastavalt 86 ja 89%).

Maamajanduse Infokeskuse poolt 2008. a väljaan-tud kogumiku “Põllumajandustootjate majandus-näitajad 2007” alusel oli põllumajandusettevõtte keskmine majanduslik suurus 21,5 ESU. Suuri-mad olid sea- ja linnukasvatusettevõtted – 110,2 ESU. Keskmiselt oli põllumajandustootjal 122,7 ha põllumajanduslikku maad (sellest 60% renditud). Pool põllumajandusmaast oli söödakultuuride all, kolmandikul kasvatati teravilja. Tööjõudu kasutati keskmiselt 2,8 aastaühikut ettevõtte kohta (ar-vestuslikult 1 aastaühik = 2 200 töötundi), millest

keskmine arv ja tõusnud suurte majapidamiste osatähtsus loomakasvatuses. Ühes majapidamises oli keskmiselt 34 veist, 34 lammast, 5 kitse, 128 siga ja 207 kodulindu.

Põllumajandusliku majapidamise majanduslikku suurust mõõdetakse ESUdes (1 ESU, European Size Unit, vastab standardkogutulu väärtusele 1 200 eurot ehk 18 776 kr). 2007. a oli 7 302 põl-lumajanduslikku majapidamist, mis vastasid nn elukutselise ärilise ettevõtja kriteeriumile (alates 2 ESUst).

50% moodustas omanike tasustamata tööjõud. Kõige tööjõumahukamad olid sea- ja linnukasva-tusettevõtted, kus töötas keskmiselt 8,5 töötajat.

Toetusi sai põllumajandustootja 2007. a keskm 292 tuh kr, põllumajandusmaa hektari kohta saadi toetusi 2 382 kr.

Kogutoodangut (sh toetused, va investeeringutoe-tus) saadi 2007. a 12 752 kr põllumajandusmaa ha kohta, mis on 1 308 kr ehk 11% võrra enam

Tabel 15. Põllumajanduslike majapidamiste jagunemine piimakarja suurusklasside järgi (2007. a struktuuriuuringu andmetel)

Allikas: ESA, PM põllumajandusturu korraldamise osakond

>=300911

50 06546

100-299144

326 089

24

50-99132

28 650

8

30-49133

24 735

4

20-29167

33 795

4

10-19386

64 864

5

3-91 016

174 633

4

1-24 051

665 053

5

Kokku6 121

100107 884

100

Majapidamiste arv%Lüpsilehmade arv%

3.7. Põllumajandus tootjate majandusliku jätkusuutlikkuse hinnang FADNi alusel

Urve Valdmaa

Tabel 14. Põllumajanduslike majapidamiste jagunemine põllumajandusmaa suurusklasside järgi (2007. a struktuuriuuringu andmetel)

Allikas: ESA, PM

>=100 ha1 549

7626 990

69

50-<100 ha1 042

571 405

8

30-<50 ha1 323

650 290

6

20-<30 ha1 704

741 124

5

10-<20 ha4 178

1858 735

6

5-<10 ha5 118

2236 413

4

2-<5 ha5 439

2317 989

2

0-<2 ha2 904

123 888

0

Kokku23 257

100906 833

100

Majapidamiste arv %Põllumajandusmaa ha %

46

kui 2006. a. Kogukulud ha kohta olid 2007. a 9 792 kr ha kohta, mis on 207 kr ehk 2% suure-mad kui 2006. a (joonis 3) Seega jäi investeerin-guteks ja tootmise arendamiseks 2 960 kr/ha, mis on 60% enam kui 2006. a.

Keskmine netolisandväärtus tööjõuühiku kohta oli 2007. a 207 767 kr, mis on 76 181 kr ehk 58% enam kui 2006. a. Taimekasvatuse tootmistüübi ettevõttes saadi netolisandväärtust tööjõuühiku

Kokkuvõte

2008. a vegetatsiooniperiood oli keskmisest saju-sem, siiski saadi teravilja mullusest vähem vaid 2%, kartulit 35% ning rapsi- ja rüpsiseemet 18%. Probleemid esinesid aga saagi kvaliteediga.

2008. a vähenes võrreldes eelmise aastaga veiste ja sigade arv, suurenes aga lindude ning lammaste ja kitsede arv. Piima toodeti 1% enam kui eelmisel aastal, sest suurenes jätkuvalt lehmade produk-tiivsus, tõsteti piima kvaliteeti ning kokkuostu-

kohta 273 777 kr, aianduse tootmistüübi ette-võttes 141 507 kr, piimatootmise tootmistüübi ettevõttes 200 352 kr, sea- ja linnukasvatuse toot-mistüübi ettevõttes 124 530 kr ning segatootmise tootmistüüpi kuuluvas ettevõttes 204 184 kr.

2007. a oli põllumajandustootjale majanduslikult edukas aasta ning tagas jätkusuutlikkuse.

hind kallines võrreldes 2007. aastaga 10% võrra. Kokkuostuhinnad langesid aasta lõpus.

2008. a põllumajanduse majandusharu toodang koos toetustega on esialgsetel andmetel 10,2 mld kr. Võrreldes eelmise aastaga vähenes toodangu väärtus alushinnas 3,8% ja tootjahinnas 4%. Põl-lumajandustootjate sissetulekud aasta teisel poolel vähenesid, arvestades rasket koristusperioodi ja kokkuostuhindade langust.

Joonis 3. Kogutoodang ja kogukulud põllumajandusmaa ha kohta, 2003-2007

Allikas: ESAkogukuludkogutoodang

2003 2004 2005 2006 2007

kro

onid

es

0

3 000

6 000

9 000

12 000

15 000

47

Vastavalt Euroopa Nõukogu maaelu arengu mää-rustele sisaldab liikmesriikide maaelu arengukava ka meetmete seiret ja hindamist. Teemavaldkon-niti hinnatakse ja püütakse anda tagasisidet, kas maaelu arengukava põllumajandusliku keskkon-natoetusega püstitatud eesmärgid – keskkonna ja paikkonna säilitamine – on täidetud. Põlluma-jandustootmine kasutab loodusvarasid, eelkõige mulda, õhku ja vett ning sõltub otseselt kliimast. Säästev põllumajandustootmine peab lisaks otses-

tele majandusnäitajatele arvestama sotsiaalsete ja keskkonnaaspektidega.

VeeseireAlates 90ndate aastate algusest on mineraalväe-tiste kasutamine püsinud suhteliselt stabiilsena. Mineraalsete fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamise tase on olnud ühtlaselt madal, lämmastiku kasuta-mine aga vähenenud viimastel aastatel tasemele 50 kg/ha. Samuti on vähenenud orgaaniliste väetiste kogused (joon 1)

4. Põllumajanduskeskkond

4.1. Põllumajanduskeskkonna seire

Priit Penu, Jaan Kanger, Eneli Viik

Joonis 1. Väetistega mulda viidud taimetoiteelemendid (kg/ha)

Allikas: ESA

2000

kg/h

a vä

etat

ud

pin

nal

e

Mineraalväetis* K

Orgaaniline väetis** N

Orgaaniline väetis** P

Orgaaniline väetis** KMineraalväetis* P

Mineraalväetis* N

2001 2002

* Toitained on oksiidina, ** toitained on elemendina.

2003 2004 2005 2006 20070

50

100

150

200

250

48

Kas ja kui palju on sellise suhteliselt tagasihoid-liku väetiskasutuse juures taimetoitaineid leostu-nud, seda jälgitakse 2005. a alanud dreenivee seire kaudu.

Lihtsaimaks indikaatoriks põllumajandusest lähtuva potentsiaalse veereostuse määramisel on dreenivee taimetoitainete sisaldus. Keskkonna- ja sotsiaalministri määrustega on kinnitatud erineva-tele reostusainetele (sh ka mõnedele taimetoitaine-tele) piirkontsentratsioonid, lähtudes keskkonna ja inimeste heaolust.

Dreenivee seire tulemused näitavad, et lämmasti-ku erinevate vormide sisaldus dreenivees kõigub suures ulatuses. Kui mõnel aastal jäid nitraat- ja ammooniumiooni kontsentratsioonid lubatud piir-normidest madalamaks, siis 2007. ja 2008. a ula-tus nitraatiooni sisaldus üksikutel juhtudel kuni 145 mg/l, ületades lubatud piirnormi (50 mg/l) ligikaudu kolmekordselt. Reeglina oli sellised kõr-geid kontsentratsioone vaid üksikutes proovides suhteliselt lühikesel 2007. a sügisperioodil. Teise biogeense taimetoiteelemendi, fosfori kontsentrat-sioon ületas joogiveele kehtestatud piirnormi vaid 8 proovis 315st.

Kui taimetoitainete kontsentratsioon dreenivees on kvalitatiivne näitaja, siis nende leostumine, mida arvutatakse kontsentratsiooni ja vee vooluhulkade järgi, võimaldab hinnata toitainete kadu põldudelt ja seega ka reostuskoormust kvantitatiivselt.

Reeglina on talvise taimkattega seirepõldudelt lämmastiku leostumine jäänud madalamaks kui talvise taimkatteta põldudelt. Nii näiteks leostus mõõdukalt väetatud pikaajaliselt kõrrelisteroh-kelt rohumaalt lämmastikku 9 kg/ha, allakülvita odra põllult aga 18,9 kg/ha aastas. Kuid eksimusi hea põllumajandustava ja agronoomia põhitõde-de vastu ei suuda ka talvine taimkate heastada. Jooniselt on näha, et ühelt kahest kõrvuti paik-nevalt seirepõllult leostus lämmastikku perioodil sept 2006 kuni sept 2007 33,8, teiselt 11,4 kg/ha (joon 2). Mõlemal põllul kasvatati rukist ning seega olid nad talvise taimkatte all. Ulatuslik lämmasti-ku leostumine seirepõllult T1 oli põhjustatud nii eelviljana kasvatatud ristiku poolt bioloogiliselt seotud lämmastiku kui taliviljale antud vedelsõn-nikus sisalduvast omastatava lämmastiku liiast perioodil, mil teraviljaorase vajadus lämmastiku järele on väike.

Joonis 2. Lämmastiku leostumine Tartumaa seirepõldudelt

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus (PMK)

N, k

g/h

a

Apr

illM

aiJu

un

iJu

uli

Au

gust

Sep

tem

ber

Okt

oobe

rN

ovem

ber

Det

sem

ber

Apr

illM

aiJu

un

iJu

uli

Au

gust

Sep

tem

ber

Okt

oobe

rN

ovem

ber

Det

sem

ber

Jaan

uar

Vee

bru

arM

ärts

Apr

illM

aiJu

un

iJu

uli

Au

gust

Sep

tem

ber

Okt

oobe

rN

ovem

ber

Det

sem

ber

Jaan

uar

Vee

bru

arM

ärts

Apr

illM

aiJu

un

iJu

uli

Au

gust

Sep

tem

ber

Okt

oobe

rN

ovem

ber

Det

sem

ber

2005

T1 KST

0

3

6

9

12

15

2006 2007 2008

T2 KST

49

Kogu seireperioodi keskmisena leostus põldudelt lämmastikku 7-31 kg/ha aastas. Mahe- ja KST (keskkonnasõbralik tootmine) talvise taimkatte-ga põldudel jäi leostumine vahemiku alumisse, ÜPT (ühtne pindalatoetus) puhul ülemisse poolde. Fosfori leostumine sama perioodi keskmisena oli mahe- ja KST põldudelt 0,03-0,40 kg/ha, ÜPT põl-

Eestis on põllumajandusmaastikelt pärineva läm-mastiku ja fosfori ärakanne mitmete lähiriikidega võrreldes keskmisena siiski üsna madal (joon 3).

2007. a alustati koostöös Tallinna Tehnikaülikoo-liga toitainete ärakande täpsustamist Räpu põl-lumajanduslikus väikevalglas. Viimastel aastatel

lult 0,85 kg/ha aastas. Kui võrrelda taimetoitainete leostumist seirepõldudelt ärakandega loodusmaas-tikelt (metsamaal 1,5-3 kg N ja 0,06-0,1 kg P/ha aastas), siis selgub, et lämmastiku leostumine on põldudelt oluliselt kõrgem, fosfori leostumine võib olla nii loodusliku ärakande tasemel kui ka sellest mõnevõrra kõrgem.

on Räpu jões täheldatav nii oluline taimetoitainete kontsentratsiooni tõusutrend kui ka ärakande suurenemine. Ärakande põhjuste selgitamiseks on ühe võimalusena kasutusel ainebilansi koosta-mine, mida tehti kõikide valgalale jäävate põldude osas ja arvutati ka toitainete üldbilanss (joon 4).

Joonis 3. Lämmastiku ja fosfori ärakanne põllumajanduslikes valglates

Allikas: TTÜ

Eesti

Leedu

Läti

Norra

Rootsi

Soome

Taani

02 04 06 08 0 100kg P ha-1 a-1

012345

Eesti

Leedu

Läti

Norra

Rootsi

Soome

Taani

kg N ha-1 a-1

Joonis 4. Lämmastiku (vasakul) ja fosfori (paremal) üldbilanss väikevalglal

Allikas: TTÜ

Lämmastik 0–100 <0 >100 Fosfor >0 <0

50

Selle intensiivse põllumajandusega valgala kesk-mine lämmastiku sisendi ja väljundi vahe oli 49 kg/ha, mis potentsiaalselt võib kajastuda pin-navee kvaliteedis. Näitaja on EL-15 keskmisest (55 kg/ha) siiski mõnevõrra madalam. Keskmine fosfori ülejääk bilansiarvutuse tulemusena moo-dustas 6 kg/ha, mis jääb optimaalsest tunduvalt madalamaks ning viib jätkudes mulla fosforisi-salduse langusele.

Valgalale jääva dreenivee seirepõldu väetati nii 2007. kui 2008. a keskmisest oluliselt suurema mineraalväetiste annusega. Kuna väetised anti kasvuperioodil jaotatult, leostus lämmastikku tagasihoidlikult ning ärakanne dreeniveega oli vas-tavalt 11,9 ja 11,4 kg/ha aastas. Fosfori leostumi-ne oli madal, vastavalt 0,13 ja 0,12 kg/ha aastas, jäädes loodusliku ärakande tasemele.

Dreenivee seire tulemused näitasid, et lämmastiku ärakanne põldudelt ületab tunduvalt looduslikelt aladelt pärinevat taset. Fosfori leostumine Räpu valgala seirepõldudelt oli madal.

Põllumajanduse osakaal toitainete hajukoormuses on ikka veel suhteliselt kõrge, moodustades 2004. a 62% lämmastiku ja 43% fosfori kogu hajukoormusest siseveekogudele. Täpsem teave põllumajanduse rollist veekvaliteedi kujunemisel ja toitainete kogukoormu-sele on siiski veel suhteliselt üldine. Nii pinna- kui dreeniveeseire tulemused viitavad vajadusele kõlviku-telt pärineva ärakande ja looduskoormuse andmete täpsustamiseks. Põllumajandusliku reostuskoormuse andmete käsitlemisel tuleb silmas pidada asjaolu, et punktallikate koormuse osakaal on suhteliselt väike ning puhtalt loodusmaastike koormus moo-dustab umbes 36% fosfori ning 30% lämmastiku kogukoormusest siseveekogudele Eestis. Põllumajan-dusmaastike kogukoormus sisaldab ka looduslikku

foonikoormust neilt aladelt ning segatüüpi põlluma-jandusmaastike korral ka looduskoormust põlluma-jandusliku maakattetüübi sisse jäävatelt metsastelt ja soistelt aladelt.

MullaseireAastakümneid oli Eestis kõrgel tasemel mulda-de agrokeemiline seire ja nende tulemuste alusel väetistarbekaartide koostamine. Eelmise sajandi 90ndatel aastatel pikaajaline traditsioon katkes seoses põllumajanduses toimunud suurte muu-tustega. Taas hakati süstemaatiliselt mullaproove võtma 2000. a TÜ Eesti Teravili poolt ja 2000-2001 aastatel võeti kokku ca 5 000 proovi, valdavalt suurematelt teraviljatootjatelt. 2002. a alustas Taimse Materjali Kontrolli Keskuse (Põllumajan-dusuuringute Keskuse (PMK) eelkäija) mullaseire büroo riikliku toetuse alusel mullaviljakuse prog-rammi raames laiaulatuslikku agrokeemilist seiret koos väetistarbekaartide koostamisega uudse teh-nilise lahendusega GIS tehnoloogia baasil.

2002. a. koguti 4 287 mullaproovi ja valmistati 19 200 ha tarbeks väetistarbekaardid (joon 5). Töömahukam oli 2006. a, mil koguti 33 425 proovi ja koostati väetistarbekaardid 152 000 hektarile. 2006. a. kujunes tippaastaks, kuna 2004. a. alates rakendus põllumajanduslik keskkonnatoetus (PKT), mille raames oli toetusega liitunud tootjatel kohustus koguda mullaproove põllumaalt. 2006. a lõpus oli proovide kogumise tähtaeg. Kokku on aas-tatel 2002-2008 Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire büroo töötajate ja koolitatud proovivõt-jate poolt kogutud 114 975 mullaproovi ja nende alusel koostatud väetistarbekaarte 521 943 ha põllumaale. PMK agrokeemia laboris on analüüsitud sel perioodil 142 966 mullaproovi. Seega on tootjate enda poolt kogutud ca 20% analüüsitud proovide koguarvust.

Muldade happesus maakondade lõikes kajastab eeskätt mullatekketingimuste (lähtekivim) iseloo-mu ja ka sellest lähtuvat lupjamise ehk muldade neutraliseerimise vajadust. Viimane on oluline väga erinevatel aspektidel: parandab põllumajan-duskultuuride toitumistingimusi, soodustab mulla bioloogilist elutegevust ja vähendab mõningate tok-silist toimet omavate elementide liikuvust (näiteks alumiinium).

Joon 6 on näha, et happelisemad mullad asuvad Lõuna-Eestis (Põlvamaa, Võrumaa), kus pH<6 muldi on enam kui 60% analüüsitud pinnast, samuti Viljandi- ja Hiiumaal. Eestis keskmisena on käesoleval hetkel selliseid muldi 30,8% kogu analüüsitud põllumaast.

Joonis 5. Kogutud mullaproovide arv ja nende alusel valmistatud väetistarbekaartidega kaetud pind (ha)

Allikas: PMK

0

30 000

60 000

90 000

120 000

150 000

0

10 000

2002 2003

ha nr

2004 2005 2006 2007 2008

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

hektaridproovid

51

Oluliseks mullaviljakuse ja taimede toitumistingi-musi iseloomustavaks näitajaks on liikuva kaaliu-mi sisaldus, mida ajalooliselt on määratud Eestis DL meetodil, kuid alates 2003. a määratakse Mehlich III meetodil. Kaaliumi sisalduse poolest on paremas seisus Saaremaa, Ida-Viru ja Läänemaa ning enim on kaaliumivaeseid muldi Hiiumaal,

Eestis keskmisena on kaaliumisisaldus alla optimaalse 48,6% põllumaadest, st et iga teine põllumaa hektar vajab hoolikat kaaliumiseisundi jälgimist ja adekvaatset tegutsemist.

Liikuva fosfori sisaldus on samuti määratud Meh-lich III meetodil ja toiteelemendi sisaldus on pare-mas seisus Põlva- ja Valgamaal, halvem on olukord

Põlvamaal ja Pärnumaal (joon 7). Andmeid analüü-sides tuleb kindlasti silmas pidada antagonistlike elementide omavahelisi suhteid mullas (näiteks Ca versus K) ja seda arvestades võib selguda, et teatud mullas on K piisavalt, kuid seoses näiteks suure Ca sisaldusega on see taimedele raskesti kättesaadav.

Lääne- ja Pärnumaal (joon 8). Andmete analüüsil tuleb eeskätt jällegi rõhutada, et happelised mullad ei soodusta fosfori omastamist taimede poolt ja seega võib taimede toitumise seisukohast olla Lõu-na-Eestis küll kõrgem fosfori sisaldus, kuid taimed ei suuda seda vajalikus koguses omastada. Eestis keskmisena on fosforivaeseid muldi 25,1%.

Joonis 6. Muldade happesus maakondade lõikes, 2000-2008 (521 000 ha)

Allikas: PMK<4,5 45-5 5-5,5 5,5-6 6-6,5 6,5-7 7-7,5

Pärn

u

Põlv

a

Rap

la

Saar

emaa

Tart

u

Val

ga

Vilj

andi

Võr

u

Har

ju

Hiiu

maa

Ida-

Vir

u

Jõge

va

Lään

emaa

Lään

e-V

iru

Ees

ti 20

00–0

8

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Joonis 7. Muldade liikuva kaaliumi sisaldus maakondade lõikes, 2000-2008 (521 000 ha)

Allikas: PMK väga madal madal keskmine kõrge

Pärn

u

Põlv

a

Rap

la

Saa

rem

aa

Tart

u

Val

ga

Vilj

andi

Võr

u

Har

ju

Hiiu

maa

Ida-

Vir

u

Jõge

va

Lään

emaa

Järv

amaa

Lään

e-V

iru

Ees

ti 2

000–

08

0

20

40

60

80

100

52

ELi mullakaitses on olulisel kohal võitlus mulla-erosiooni vastu, sest see protsess hävitab muldi miljonite hektarite ulatuses kogu maailmas. Vii-mased uuringud, mis käsitlesid põllumajandusli-kus kasutuses olevatel muldadel erosiooni Eestis, jäävad aastakümnete taha ja peale maakasutuses toimunud ulatuslikke muudatusi seda teemat pole käsitletud. PMK mullaseire büroo teostas GIS ana-lüüsi (aluseks 1:10 000 digitaalne mullakaart, PRIA põldude register, PRIA tabelandmebaasid maaka-sutuse kohta), mille tulemusena selgus, et kokku asub PRIA põllumassiividel 2008. a andmetel ca 38 000 ha vee-erosioonist mõjutatud muldi, pea-miselt Lõuna-Eesti 4 maakonnas: Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaal. Analüüs valla tasandil selgitas, et 5 vallas oli erodeeritud muldade osakaal PRIA massiividest enam kui 30%: Otepää, Valgjärve, Vastseliina, Haanja ja Misso vallas. Erosiooni seisukohast on olulisem vaadata, kuidas paiknevad põllumaad erodeeritud muldadel, kus toimub reaal-ne erosiooniprotsess, sest rohumaadel on erosioon vähene või puudub üldse. Edasine analüüs näitas, et 9 vallas kasutatakse enam kui 70% erodeeritud muldi põllukultuuride kasvatamiseks ehk seal on tegelik erosioonioht kõige suurem (joon 9). Selgub, et sellised vallad on koondunud peamiselt Tartu ja Põlva ümbrusesse ja valdavalt tegutsevad seal suur-tootjad. Samas tuleb märkida, et need on ka alad, mille mullad on iseenesest väiksema erosiooniast-mega ehk nõrgalt ja keskmiselt erodeeritud mullad. Tugevasti erodeeritud muldadega piirkondades on valdavaks maakasutuseks siiski püsirohumaa ja muldade kaitse seisukohalt on see igati õigustatud. Seega tuleks erosiooniohtlikes piirkondades suure-mat tähelepanu pöörata pikaajaliste rohumaade raja-misele kui erosiooni tõkestavale meetmele.

Bioloogilise mitmekesisuse seireEesti on 57. paralleelist põhja poole jäävate alade-ga võrreldes taimestiku ja loomastiku mitmekesi-suselt üks maailma rikkamaid – eriti liigirikkad on Eesti poollooduslikud kooslused. Muude liigirikas-te koosluste kõrval tuleks aga tähelepanu pöörata ka põllumajandusmaastike bioloogilisele mitmeke-sisusele – ainult väljaspool põllumajandusmaastik-ke asuvate alade kaitsmine ei aita säilitada põl-lumajandusmaastikele omast elustikku. Seetõttu on vaja põllumajanduses mõistlikult tegutseda, et sealset bioloogilist mitmekesisust ka tulevastele põlvkondadele säilitada.

Sellest tulenevalt on Eesti maaelu arenguka-va põllumajandusliku keskkonnatoetuse üheks eesmärgiks edendada ja säilitada bioloogilist mitmekesisust. Eesmärgi saavutamise hindami-seks kogutakse iga-aastaselt andmeid kimalaste ja põllulindude kohta. Seireks on välja valitud 66 ala, mis asuvad kolmes piirkonnas: Lääne-Eestis (Saa-remaa), Kesk-Eestis (Jõgeva- ja Tartumaa) ja Lõu-na-Eestis (Võrumaa). Nii lindude kui ka kimalaste seireks kasutatakse loendustransekte, mis lindude puhul kulgevad mööda põlde ning kimalaste puhul mööda põlluservi ja tolmeldamist vajavate kultuu-ridega põlde.

Kimalased Eesti põllumajandusmaastikulKimalased on väga olulised tolmeldajad kõikjal maismaaökosüsteemides, sh põllumajanduses. Eriti olulised on pikasuiselised kimalased, kes suudavad tolmeldada ka pika õieputkega kultuur-taimede õisi (nt põlduba, punane ristik), millega lühisuiselised putukad (sh meemesilased) hakka-ma ei saa. Tolmeldamine aitab tihti kaasa saagi

Joonis 8. Muldade liikuva fosfori sisaldus maakondade lõikes, 2000-2008 (521 000 ha)

Allikas: PMK väga madal madal keskmine kõrge väga kõrge

Pärn

u

Põlv

a

Rap

la

Saa

rem

aa

Tart

u

Val

ga

Vilj

andi

Võr

u

Har

ju

Hiiu

maa

Ida-

Vir

u

Jõge

va

Lään

emaa

Järv

amaa

Lään

e-V

iru

Ees

ti 2

000–

08

0%

20%

40%

60%

80%

100%

53

ühtlasemale valmimisele, mistõttu paraneb ka saagi kvaliteet (nt rapsi puhul). Viimasel ajal on täheldatud tolmeldajate arvukuse langust, mille peamiseks põhjuseks Euroopas peetakse muutusi maakasutuses. Tootmise intensiivistamine mõjub kimalastele negatiivselt eelkõige läbi sobivate elu-paikade ja toiduressursi vähenemise.

Eestis leidub 22 liiki kimalasi, kellest 10 on enam-levinud. Kimalaste seire käigus on kõigil seireaas-tatel (2006-2008) loendatud kokku 17 liiki, kellest arvukamad on olnud põld-, kivi-, maa-, aed- ja tu-mekimalane. Jaani- ja samblakimalane on kantud Eesti Punasesse Raamatusse kui haruldaste liikide kategooriasse (3. kat) kuuluvad liigid, uru- ja risti-kukimalane kuuluvad aga Eesti Punase Raamatu tähelepanu väärivate liikide (4. kat) hulka.

Eraldi tuleb tähelepanu pöörata pikasuiseliste kimalaste (aed-, ristiku- ja urukimalane) osatäht-

susele kooslustes. Optimaalses kimalasekoosluses on tavaliselt 6-12 liiki, millest 1-2 liiki võiks olla pikasuiselised. 2006-2008 oli pikasuiseliste kima-laste osatähtsus kõrgeim Lõuna-Eestis (18,1%), madalam aga Kesk- (11,4%) ja Lääne-Eestis (8,3%). Kõik kolm pikasuiselise kimalase liiki olid esinda-tud kõigis seirepiirkondades. Kimalastele on väga oluline toiduressursi olemasolu kogu aktiivsuspe-rioodi jooksul. Seetõttu on eriti olulised kompen-satsioonialad – üleskündmata alad (põlluservad, niidud, metsaservad ja -tukad jne), kus õitsevad looduslikud taimed, mida kimalased saavad külas-tada ka sel ajal, kui põllul midagi ei õitse. Seire-piirkondadest oli igal seireaastal kõige õiterikkam Lõuna-Eesti. Ka kimalaste arvukus, liigirikkus ja mitmekesisus on olnud kõrgeimad just Lõuna-Ees-ti seirepiirkonnas. Nii Lääne- kui ka Kesk-Eestis olid kimalaste arvukus ja liigirikkus seda kõrge-mad, mida kõrgem oli õite tihedus. Lõuna-Eestis oli selline seos väga nõrk, mille põhjuseks võib olla

Joonis 9. Erodeeritud muldadel põllukultuuride kasvatamise osatähtsus (%)

Allikas: PMK

VÕRU

TARTU

VALGA

VILJANDI

Võnnu

Mäksa

Meeksi

Värska

Veriora

Vastse-Kuuste

Mõniste

Varstu

Valgjärve

Taheva

Mooste

Haanja

PõdralaPuka

Haaslava

Karula

JÕGEVA

PÕLVA

Ahja

Alatskivi

Antsla

Helme

Hummuli

Kambja

Kanepi

Konguta

Kõlleste

Laeva

Laheda

Lasva

Luunja

Meremäe

Mikitamäe

Misso

Nõo

Orava

Palupera

Puhja

Otepää

Rannu

Rõngu

Rõuge

Räpina

Sangaste

SõmerpaluTõlliste

Tähtvere

Urvaste

Vara

Vastseliina

Õru

Ülenurme

E mullad põldudel

70 to 8750 to 7030 to 5020 to 309,9 to 20

54

sealne kompensatsioonialade rohkus – kimalastele leidub piisavalt alternatiivset toiduressurssi.

Nagu näha, ei ole kimalaste arvukus, liigirikkus ja mitmekesisus eri piirkondades ühesugune. Põh-juseks võib olla erinev maastikustruktuur, millest tulenevalt on erinev ka elupaikade ja toiduressursi rohkus. Üheks maastiku struktuuri kujundavaks elemendiks on põldude suurus – põllu keskmise suuruse kasvades kimalaste arvukus ja liigirikkus langesid oluliselt.

Linnud Eesti põllumajandusmaastikulLindude arvukus ja mitmekesisus on heaks põl-lumajandusmaastike kvaliteedi näitajaks, kuna põllulindude arvukuse langus või levila kahane-mine on sageli seotud elupaiga omaduste hal-venemisega. Seetõttu peetakse linde bioloogilise mitmekesisuse hindamisel üheks olulisemaks indikaatoriks ja kasutatakse PKT meetme hinda-misel kogu Euroopas. Lindudel on põllumajan-dusmaastikus tähtis osa eelkõige kahjurputukate hävitajana nii taimedelt kui ka loomadelt. Paljud Euroopa põllumajandusmaastiku linnud näitavad aga langustrendi, mille põhjuseks arvatakse olevat viimastel dekaadidel intensiivistunud põllumajan-dus. Intensiivistumise tulemusena kaovad lindude-le sobilikud elupaigad ning pestitsiidid vähendavad ka nende toiduressurssi.

Eestis on kokku umbes 122 liiki põllulinde. See-juures võib põllumajandusmaastikul kohatavad linnud lähtuvalt nende seotusest põllumaaga ja-gada järgnevalt: põllumajandusmaastikul toituvad ja ka pesitsevad linnud (nt rukkirääk, põldlõoke), mujal pesitsevad, kuid põldudel toituvad linnud (nt pruunselg-põõsalind, metsvint), rändel põllul toi-tuvad ja puhkavad linnud (nt sookurg, rüüt) ning põllumajandusmaastikku juhuslikult külastavad linnud (nt väikekajakas, hallõgija). Linnuseire käi-

Maaparandussüsteemide registri andmetel oli 2009. a alguseks registreeritud kuivendussüs-teeme ligikaudu 643 000 ha põllumajandusmaa kuivendamiseks, mis moodustab Statistikaameti andmete põhjal ligikaudu 70% kogu põllumajan-dusmaa pindalast. Metsamaa kuivendamiseks oli

gus eristati loendatavad linnud pesitsejateks ja kü-lastajateks. Perioodil 2005-2008 kohati põllulindu-de seire käigus 71 pesitsevat linnuliiki, kui kaasata linnuliikide arvestusse ka külastavad linnuliigid, on see number 102. Pesitsevate lindude keskmine asustustihedus 10 hektari kohta on olnud kõrgeim Lääne-Eestis ja madalaim Kesk-Eestis.

Eesti arvukaim põllulind on põldlõoke, kelle asus-tustihedus on märgatavalt suurem Kesk-Eestis. Põhjuseks on arvatavasti sealne kõrgem suurte lagedate põllualade osakaal – põldlõoke eelistab just selliseid elupaiku. Teised arvukamad linnu-liigid Eesti põldudel on kadakatäks, pruunselg-põõsalind, talvike ja kiivitaja. Linnustiku näitajate väärtused on aastati ja piirkonniti olnud kord kõr-gemad, kord madalamad. Kuna nii liikide arvuku-ses kui ka mitmekesisuses esineb aastati looduslik varieeruvus (põhjuseks nt pesitsusaegne ja/või talvine toiduressursside kättesaadavus, kisklus, konkurents jne), ei saa nelja seireaasta põhjal teha veel järeldusi linnustiku näitajate paranemise või halvenemise kohta.

Lindudele avaldab mõju ka mitmesuguste maasti-kuelementide esinemine/puudumine. Seejuures on erinevatel linnuliikidel elupaiga suhtes erinevad ee-listused – kes tahab suuri lagedaid põllualasid (nt põldlõoke), kes tahab puude-põõsaste jm elemen-tide olemasolu (nt pruunselg-põõsalind). Andmete analüüsil selgus, et nii pesitsevate liikide arv kui ka mitmekesisus olid tugevalt seotud põllu kesk-mise suurusega: mida suurem on põllu keskmine pindala, seda väiksem linnuliikide arv ja mitme-kesisus. 2008. a seireandmete põhjal leiti mitme linnustiku näitaja puhul oluline seos vertikaalsete joonelementide pikkusega (kiviaed, kiviaed puude-ga, puittaimede riba ja elektriliinid), põllumassiivi pindalaga ja teede pikkusega.

rajatud kuivendussüsteeme ligikaudu 677 000 hektaril. Metsast, millest valdavalt on eramets, kannatab liigniiskuse all veel üle 300 000 ha .

Põllumajandusmaal ja erametsamaal kuivendus-süsteemide säilitamise, põllumajandus- ja eramet-

4.2. Maaparandus

Luule Lindma, Mati Tõnismäe

55

samaale, põllumajanduslikele tootmishoonetele ning erametsa tarbeks tuletõrjetiigi veevõtukohta-dele juurdepääsu parandamise ning metsatule-kahju ennetamise ja likvideerimise eesmärgil an-takse toetusi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruk-tuur“ alusel. Meetme esimeses taotlusvoorus mää-ras PRIA 103 abikõlbliku projekti rahastamiseks 134,4 mln kr toetusi. Teine taotlusvoor toimus 1. okt kuni 22. okt 2008 ning toetusi määrati 42 projektile (taotlejale) 115,4 mln kr ulatuses.

Enamik olemasolevatest maaparandussüsteemi-dest on rajatud enne 80ndaid aastaid suurma-jandite tingimustes ning on valdavalt 60-400 ha suurused, seetõttu paiknevad nad käesoleval ajal paljude erinevate omanike maadel. Kuna maapa-randussüsteemide piirid ei ühti kinnisasjade pii-ridega, teeb see maaparandushoiutööde korralda-mise väga keeruliseks. Drenaaži toimimiseks eriti oluliste eesvoolude korrashoid üksikute maaoma-nike poolt osutub enamikel juhtudel nii praktiliselt kui tehniliselt võimatuks. Mitme maaomaniku maal paiknevate maaparandussüsteemide uuen-damis- ja hooldustöid on otstarbekas teha ühiselt,

välja on kujunenud mittetulunduslikud maaparan-dusühistud. Ühistute asutamine ja nende kaudu maaparanduse rekonstrueerimis- ja hoiutööde korraldamine ei ole oluline mitte ainult põlluma-janduse ja metsamaade sihipärase kasutamise arenguks, vaid kogu piirkonna infrastruktuuri väl-jakujundamiseks eesmärgiga tõsta elanike heaolu, luua uusi töökohti ja arendada maaelu tervikuna.

Seisuga 1. jaan 2009 on asutatud 112 maaparan-dusühistut. Juhul kui maaparandusühistu tege-vuspiirkonda jääb reformimata, st jätkuvalt riigi omandis olevat maad, osaleb riik maaparandus-ühistus kohustusliku liikmena. 2009. a alguseks oli asutatud 47 riigi osalusega maaparandusühis-tut. Riigi kui ühistu liikme õiguste teostajaks oli määratud 39 juhul maavalitsused ning 8 juhul Keskkonnaministeerium.

Kuna maaparanduse läbiviimisel on ühistegevus äärmiselt oluline, kuid küllaltki keerukas ettevõt-mine, siis maaparandusinvesteeringute toetami-sel hinnatakse ühistegevust ka kõrgemalt. Teises taotlusvoorus määratud 42 toetusesaajast on 33 maaparandusühistud.

Tabel 1. Toetused tegevuste lõikes teises taotlusvoorus, 2008

Allikas: PRIA

Maaparandussüsteemi ehitamine, rekonstrueerimine ja uuendamine

Määratud toetussumma

Erametsamaale ja tuletõrjetiigile juurdepääsutee ehitamine

Tuletõrjetiigi ehitamine ja rekonstrueerimine

Ettevalmistavate tööde ja omanikujärelevalve tegemine ning investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika ostmine

Kokku

Tööde maht

1,16 km 1 013 042

588 305

5 696 572

115 361 398

6 tk

kuivendussüsteemi reguleeriv võrk

eesvool

keskkonnakaitserajatis (settebassein)

keskkonnakaitserajatis (tuuletõkkeriba)

teenindav tee

7714 ha

177,90 km

84 tk

3,63 km

94,28 km

108 063 479

Tegevus

sealhulgas

Teises taotlusvoorus kujunes määratud keskmiseks toetussummaks 2,74 mln kr ühe taotluse kohta. Sa-mas jäävad PRIA poolt heakskiidetud toetussummad vahemikku 4,1 kuni 5 mln kr 25 % toetuse saajatest. Kolmel toetuse saajal ületab toetussumma 5 mln kr.

Sellest järeldub, et olulise osa maaparanduse toe-tamiseks ettenähtud toetustest saavad “suuremad” (mitme omaniku maal paikneva maaparandussüs-teemi korral) taotlejad, kelleks on valdavalt maapa-randusühistud. Seega maaparandustööde korral-damine on kõige otstarbekam läbi ühistegevuse.

Maailma maaparandusteadlased ja spetsialistid Eestis6.-11. juulini 2008 korraldas rahvusvaheline maaparanduse organisatsioon ICID (liikmeid 125 riigist) oma maaparandusala töörühma 10nda koosoleku Eestis ja Soomes. Osavõtjaid oli üle 140.

Eestit külastasid tunnustatud maaparanduse ja veemajanduse teadlased ja spetsialistid. Esitati 29 ettekannet ja 20 posterettekannet. Toimusid väljasõidud nii Eestis kui Soomes drenaaži- ja veepuhastamise kasutamise objektidele. Külastati

56

Laheotsa talu Harjumaal, kus vaadati Laane ja Määra maaparandusühistute tegemisi.

Istungitel käsitleti mitmeid veekvaliteediga seotud teemasid ja tutvustati uurimistulemusi.

Ülesanded kuni aastani 2013:* Edendada kuivendust kui üht veemajanduse osa (säästlik veevarude kasutamine)

* Analüüsida põllumajandusliku maakuivenduse ja keskkonna erinevusi põllumajanduspoliitikas

(nitraatide kasutamist, rasked metallid), kuivendu-se ehitamist rasketes muldades

*Uurida tehnilisi lahendusi kemikaalide väljauhtu-misel mullast, vihmutust ja maaparandussüstee-mides kasutatava vee kvaliteeti, põllumajanduslik-ku veekasutust

*Edendada jätkusuutlikku lähenemist, et veema-jandusprojektid, sh kuivendus lähtuks keskkon-na-, majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilis-test aspektidest.

*Vanade kuivendussüsteemide uuendamine, sette eemaldamine veejuhtmetest jõgede korrastamise, keskkonnakaitse tehnoloogia kontekstis

*Arvestamine kliimamuutustega (antropogeeni-lised ja kliimatsüklid tavapärasemast lühemad), äärmuslikud ilmastikuolud, muutused kuiven-dussüsteemides, üleujutuste tekitatud purustuste ärahoidmine

*Keskkonna jätkusuutlikkus (veekogude keskkon-naseisund, suurenenud on maa väärtus (linnastu-mine/ tööstusmaad), maakasutuse muutused

*Arvestada toiduvarude kasvu vajadusega (toidu-hindade tõus)

*Arvestada maailma ja kohalikke fi nants- ja ma-janduslikke aspekte

Ettekanded ja kokkuvõtted: www.fi ncid.fi /idw2008.

Määratud toetussumma

- 1 373 287 1 918 731 18 360 991 27 349 835 3 747 429 4 377 480 262 912 14 259 548 16 334 203 2 840 652 5 543 862 5 706 200 6 131 309 7 154 959 115 361 398

Tabel 2. Toetused maakondade lõikes teises taotlusvoorus, 2008

Allikas: PRIA

Toetuse saajate arv - 1 1 5 7 1 1 1 4 4 3 4 2 5 3 42

Maakond

HarjumaaHiiumaaIda-VirumaaJõgevamaaJärvamaaLäänemaaLääne-VirumaaPõlvamaaPärnumaaRaplamaaSaaremaa TartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaKokku

57

1. jaan 2009. a seisuga oli Veterinaaria- ja Toi-duameti (VTA) järelevalve all 12 067 toidukäitle-misettevõtet ja 33 mahepõllumajandusliku toidu käitlemise ettevõtet. VTA poolt tunnustatud toi-dukäitlemisettevõtete loetelud valdkondade kaupa on interneti aadressil http://www.vet.agri.ee/. 1. juulil 2007 anti VTA järelevalve alla mitmed toiduohutuse ja kvaliteedi tagamise täiendavad ülesanded, mida varem täitsid Tervisekaitseins-pektsioon, Taimetoodangu Inspektsioon (TTI) ja Tarbijakaitseamet.

2008. a toimus Veterinaar- ja Toiduametis ka Euroopa Komisjoni audit, mille käigus kontrolliti loomade ja loomsete saaduste impordikontrolliks sobivaks tunnistatud piiripunktide rajatiste ja töökorralduse ning kontrollide vastavust kehtes-

Kuigi toit on ohutum kui kunagi varem, on kogu maailmast tulevad teated toidu tarbimisega seotud tervisehäiretest ning võimalikust seosest inimeste ja loomade haiguste vahel suurendanud avalikkuse huvi toiduohutuse, põllumajandussaa-duste tootmise meetodite (mahetootmine, kesk-konnasõbralik majandamine, tavatootmine) vastu. Seda huvi on võimendanud erinevad huvirühmad, kes kuulutavad erinevate toidu tootmise meetodi-te kohta ainult oma arusaamade kehtivust ning austavad vähe teiste väärtusi. Eelnimetatud põh-justel suureneb nõudlus kindlate omadustega ja dokumenteeritud kvaliteedinäitajatega toiduainete suhtes. Paraku on turul pakutava toidu kohta võimalik anda seire põhimõtete kohaselt üldist infot, mille põhjal ei ole alust väitel, et konkreetses jaemüügi- või toitlustusettevõttes pakutav toit on tervisele ohtlik või ohutu.

2009. a veebruaris avaldati Riigikontrolli auditi tulemused VTA tegevuse kohta toiduohutuse

tatud nõuetele. Üldjoontes jäid inspektorid auditi tulemustega rahule ning tõdesid, et loomade ja loomsete saaduste kontroll ELi välispiiril toimib ja on piisavalt tõhus. 2008. a teavitati VTAd ELi infosüsteemi RASFF kaudu Iiri päritoluga sealiha dioksiini ülenormatiivsest sisaldusest. Liha oli saa-detud ka teistesse liikmesriikidesse. Sellega seoses selgitas VTA välja Eestisse saabunud liha kogused, mis võisid olla dioksiiniga saastunud. 68 091 kg sealihale kehtestati edasise käitlemise keeld ning alustati liha turult kõrvaldamist. Võimalik dioksii-niga saastunud liha saadeti hävitamisele. Samuti teatati RASFF süsteemi kaudu ka ülenormatiiv-setest melamiini kogustest Hiina päritolu piima-toodetes. VTA tõhustas järelevalvet ning võttis 3 proovi kõnealustest toodetest, mis kõik osutusid negatiivseteks.

tagamisel. Selle tulemusi tõlgendati avalikkuses VTA juhtkonna ja toiduohutuse spetsialistide ja hinnangu kohaselt ebaobjektiivselt ning tarbijat eksitavalt. Paljudes sellelaadsetes artiklites eita-takse toidu käitlemise ja tarbimisega seotud küsi-muste igasuguseid kvalitatiivseid erisusi, mis on antud konkreetsete hindamiskriteeriumite ja ohu-tegurite alusel. Seetõttu ei suuda tarbija eristada ülisuuri riskitegureid minimaalse riskiga seotud teguritest. Ehkki toidus lubatud pestitsiidide ja lisaainete lubatud jääkide määramisel on ohutuse koefi tsient 100 (lubatud piirmäärad on 100 korda väiksemad nendest doosidest, mis katseloomadele manustatult enam mingit ohtu ei põhjustanud), jätkub endiselt jääkide ohtude üledramatiseeri-mine. Spetsialistide hinnangul on toiduainetes avastatud jäägid sedavõrd väikesed, et inimesel võivad tervisekahjustused ilmneda juhul, kui neid toiduaineid tarbida lühikese aja jooksul kümnetes ja mõnel juhul isegi sadades tonnides. Keemiliste ainete ohu ületähtsustamise korral kaotab tarbija

5. Toiduohutus, veterinaaria, taimetervis ja taimekaitse

5.1. Toiduohutus avalikkuse silmis

Ants Laansalu, Veronika Mats

58

orientiiri ja ohutunde bioloogiliste ohtude suhtes. Kirjandusest võib leida andmeid selle kohta, kus teraviljade koristamisel ja säilitamisel ebasoodsa-tes tingimustes arenesid hallitusseentel ülimür-gised mükotoksiinid, mille ohtlikkusest räägivad alljärgnevad katsete tulemused. Bioloogiliselt saastunud teravilja söötmisel katseloomadele saabus surm 2.-3. päeval järgmiste ööpäevaste annuste korral: veistel 0,8-4,8, lammastel 0,4-1,2 kg ja sigadel 0,25- 0,9 kg (H. Lõiveke, Teraviljade fusarioosid Eestis, EMVI, 2008). Hallitusseened, mis on kasvulavaks ohtlike toksiinide tekkimisel, arenevad kiiresti umbrohuseemnetega risus-tatud ja lamandunud teraviljas. Pestitsiidide ja kasvuregulaatorite kasutamine võimaldab vältida teraviljakasvatuses umbrohtude levikut ja vilja lamandumist.

Avalikkuse muret toiduohutuse suhtes on suu-rendanud samuti mõnede teadlaste tendentslikud käsitlused toidu tootmise meetoditest, mille puhul vastandatakse mahe- ja tavatootmist. Vastandajad kasutavad keemiliste ohtude ületähtsustamisel peamiste argumentidena ettevõtjate soovi teenida väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise arvel suuremat kasumit. Tegelikud põhjused ei ole ainu-üksi ettevõtjate kasumihuvis, vaid peamiselt ava-

likus huvis. Avalikes huvides on oluline toodangu suurendamine, tootmiskulude ja tarbijahindade vähendamine ning kõrvuti keemiliste riskide maa-ndamisega samuti bioloogiliste ohtude vältimine. Saksa autorite ((L. Hartenstein, H. Priehe, U Köp-ke) andmetel väheneb mahetootmise korral tera-vilja ja kartuli saagikus kolmandiku võrra ja hind tõuseb enam kui kaks korda, mis ei ole enamusele tarbijaist taskukohane. Tasakaalustatud käsit-lus erinevatest tootmismeetoditest võtab arvesse uusi arenguvõimalusi ja eeliseid ning kaasnevaid riske ja ohte. Praktikas tuleb teha sageli valikuid – väikesema riskiastmega keemiliste vahendite kasutamisega välditakse suurema riskiastmega bioloogilisi ohte.

Toidukontroll 2008. a jätkati toiduohutuse seireprogrammide läbiviimist, zoonooside ja zoonoossete haigusteki-tajate seire ja nendega seotud ravimiresistentsuse esinemist käsitlevate andmete kogumist, analüü-simist ja avaldamist; saasteainete, dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde seiret loomses toidus; kee-miliste taimekaitsevahendite jääkide, mükotoksii-nide ning GMO seiret taimses toidus. Mikrobioloo-giliste ja keemiliste näitajate uurimisel selgus, et 2,4% proovidest osutus nõuetele mittevastavateks.

LoomatervishoidRiikliku loomatauditõrje programmi (RLTP) raa-mes uuriti 2008. a Eesti loomakarju enam kui 36 haiguse suhtes. Kokku teostati 579 000 diagnos-tilist uuringut. Nendest 351 139 olid loomater-vishoiualased laboriuuringud.

Loomakasvatusettevõtteid kontrolliti 5 923 kor-ral. Veterinaarnõuete rikkumise eest karistati rahatrahviga kolme loomapidajat (Järva-, Põlva- ja Raplamaa).

2008. aastaks kavandatud RLTP raames planee-ritud järelevalve toimingud ning diagnostilised uuringud loomataudide avastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks viidi läbi tähtaegselt ning tulemuslikult. 2007. a kahes linnukarjas puhke-

nud Newcastle′ i haiguse likvideerimise järgselt 2008. a rakendatud vaktsineerimise programm on andnud häid tulemusi. Toodud uurimistu-lemuste alusel võib kinnitada, et loomapopu-latsioonide epidemioloogiline olukord Eestis on tervikuna hea.

Tulenevalt ELi õigusnormidest alustati 2008. a vesiviljelusega tegelevate ettevõtete tunnusta-mist.

Marutaudialane olukord on alates 2006. a, kui alustati kaks korda aastas üleriigilist vaktsineeri-mist, väga kiiresti paranenud. Kui 2006. a regist-reeriti veel 114 marutaudijuhtumit, siis 2007. a ai-nult neli. 2008. a esines marutaudi kolmel korral: rebasel, koeral ja lambal.

5.2. Loomatervis

Aivar Vuks, Enel Niin, Matti Nautras Kaili Kallit,Pille Sadrak, Maie Help, Maarja Tuimann

59

Vaktsineerimisprogrammile järgnenud efektiivsuse hindamistulemused näitasid, et 2006. a vaktsi-neerimise järgselt oli vaktsiini söönud 85,5% ning 2007. a 83,7% rebastest ja kährikutest. Vereana-lüüside tulemuste põhjal võib öelda, et 55% uuritud loomadest olid marutaudi vastu kaitstud. 2008. a märtsikuust alates ei ole Eestis marutaudi tuvastatud ühelgi haiguskahtlasel ega ka tervena kütitud loomal.

On väga oluline jätkata kaks korda aastas siht-grupi loomade vaktsineerimist marutaudi vastu, kuni kahe aasta jooksul ei ole avastatud ühtegi marutaudijuhtumit. Teiste maade kogemused on näidanud, et vaktsineerimise liiga varakult lõpe-tamise või vaktsineerimisstrateegia kergekäelise muutmise tulemusel toimub marutaudijuhtumite plahvatuslik tõus.

Juhul kui Eestil õnnestub saavutada marutau-divabadus, kuid naaberriigid ei ole meiega samal ajal haigusest vabanenud, jätkatakse vaktsinee-rimist piirialadel, et hoida ära viiruse taaslevikut riiki tingituna nakatunud loomade migratsioo-nist.

2008. a viis Euroopa Komisjon Veterinaar- ja Toi-duametis loomatervishoiu valdkonnas läbi kaks auditit. Inspektorite hinnangu kohaselt toimib järelevalve süsteem Eestis tõhusalt.

LoomakaitseLoomakaitse nõuete täimise kontrollimisel tehti 78 ettekirjutust ning algatati 4 väärteomenet-lust. Põhilised rikkumised esinesid veiste pida-mise osas. Suurimaks probleemiks on vasikate lõaspidamine, mis on ELis kehtiva seadusandlu-se kohaselt keelatud. Rohkem rikkumisi esines veel lemmikloomade pidamise ning põllumajan-dusloomade uimastamisel tapamajades.

Järelevalve teostamisel tehakse koostööd Polit-seiameti, Keskkonnainspektsiooni ning vaba-tahtlike loomakaitseorganisatsioonidega. Järel-valvealase koostöö tõhustamiseks sõlmiti 2008. a koostöölepe Keskkonnainspektsiooni, Politsei-ameti ja Veterinaar- ja Toiduameti vahel. Suu-remat tähelepanu pöörati loomade transpordile. Jätkus 2007. a alustatud autojuhtide ja saatjate koolitusprogramm. EÜ määruse 1/2005 kohaselt tohib alates 5. jaan 2008. a põllumajandusloomi või kodulinde vedavat maanteesõidukit juhti-da või sellel saatjana tegutseda isik, kes omab sellealast pädevustunnistust. Koolitusprogrammi raames on väljastatud 484 pädevustunnistust.

Aretustegevus Aretustoetuse tingimustele vastas 2 613 looma, neist eesti tõugu 1 261, tori tõugu 479 ja ees-ti raskeveo tõugu hobuseid 145 ning 728 eesti maatõugu veist. Toetuse maksmise nõuetele mittevastamise puhul olid peamisteks põhjusteks looma põlvnemisandmete mittevastavus määru-se nõuetele, vanus (taotlemise hetkel alla 6 kuu vana) ning probleemid omandisuhtega. Lisaks ilmnes vigu loomade andmete esitamisel.

Geneetiliste ressursside säilitamise eesmärgil jälgiti ohustatud tõugude säilitajate tegevust tunnustatud säilitus- ja säilitus-aretusprogram-mide täitmisel ning üldist geneetiliste ressursside säilitamise koordineerimist riigis. Seoses 1. jaan 2008 kehtima hakanud põllumajandusloomade aretuse seaduse muudatusega toimus ohustatud tõugude aretus-säilitusprogrammide muutmine.

Tunnustati eesti vuti, eesti maatõugu veise, eesti tõugu hobuse ja eesti raskeveo tõugu hobuse säilitus-aretusprogramme muudetud kujul. Tori tõugu hobuste säilitusprogramm eraldati tori tõugu hobuste aretusprogrammist ja ametliku tunnustuse sai süsteem, kus tori universaalsuu-na hobuste tõuraamat on eraldatud tori are-tussuuna tõuraamatust. Uue korra järgi on tori universaalsuuna hobustel suletud tõuraamat ja lubatud on ainult puhasaretus.

Söötade käitlemineRiigi söödaregistris oli 2008. a andmete põh-jal registreeritud 2 171 söödakäitlejat, sh 26 tunnustatud ettevõtet. Sööda käitlemise nõue-te rikkumise kohta vormistati käitlejatele 86 ettekirjutust (kontrollitud objektide arvust 18,9%), 49 korral avastati, et ettevõttes puudus enesekontrolliplaan, mis peab olema kooskõlas HACCP põhimõtetega. Puudusi märgistusel ja/või märgistamisel esines 19 korral, 18 juhul oli söödakäitleja söödaregistris registreerimata ja 7 ettevõttel polnud riigilõiv ettenähtud tähtajaks tasutud.

Mitteloomset päritolu söötade impordil ja ekspor-dil Veterinaar- ja Toiduameti poolt tellitud 1 455 analüüsist oli mittevastavaid 91. Suurematest mittevastavustest võiks välja tuua geneetiliselt muundatud MON 40-3-2 soja, mille analüüsidest ei vastanud nõuetele 25%. Analüüsitud sööta-dest ei vastanud nõuetele erinevate elementide sisalduse alusel: kaltsiumi ja toortuha (24%), naatriumi (21%), toorrasva (19%) ning tsingi (14 %) proovidest.

60

Kasutustoetuse ja sekkumiskokkuostu taotlemisel kontrollitakse eraladustatavate põllumajandustoo-dete vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele, samuti väljastab VTA teise liikmesriiki toimetamise korral kvaliteedisertifi kaadi. Piimatoodete sertifi tseerimise käigus teostati 254 analüüsi, nõuetele mittevasta-vaks osutus 5 proovi. Liha kasutamise kontrollimisel veenduti, et liha oli deklareeritud koguses ettevõtte valdusesse kohale jõudnud, ning seda, et kogu im-porditud liha oli kolme kuu jooksul impordi toimu-mise kuupäevast ümber töödeldud nõuetekohasteks toodeteks.

Veise- ja searümpade klassifi tseerimistulemuste korrektsust kontrolliti 1 216 rümbal, millest 1 093 olid määratud õigesse lihakus- ja 1 146 õigesse ras-vasusklassi. Aasta jooksul klassifi tseeriti osalevates tapaettevõtetes kokku 26 109 veiserümpa.

Searümpade klassifi tseerimisel osutasid 440 rümba mõõtmistulemused, et 370 olid nõuetekohaselt mõõdetud.

Kanamunade turustusnormidele vastavuse järele-valve on partiipõhine ja selle käigus kontrolliti partii vastavust nõutud kvaliteediomadustele, märgistuse-le ja pakendile märgitud kaaluklassile.

Kalandustoodete turukorralduslikud meetmed hõl-mavad järelevalvet kalandustoodete ülekande- ning kõrvaldamistoetuse üle. 2008. a taotlesid ülekan-detoetust kaks tunnustatud tootjaorganisatsiooni (Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu) ning kokku teostati 170 sekkumist. Sek-kumisele läks kokku 1 899,45 t kilu ja 1 042,9 t räime.2008. a kontrolliti alkoholi järelevalve käigus 866 toodet tootmis-, ladustamis- ja jaekaubandusettevõ-tetest. Ettekirjutusi tehti kokku 158.

2008. a väljastati 5 825 õiendit alkoholi kandmise kohta riiklikku alkoholiregistrisse. Registrikande tegemisel kontrolliti esitatud tootenäidiste vastavust registrikande taotleja poolt esitatud dokumentidele ja alkoholi valdkonda puudutavatele ELi ja Eesti Vabariigi õigusaktidele.

Kaubanduse järelevalve 2008. a läbis piiril kontrolli kokku 2 750 kaubapartiid, millest 2 705 juhul oli tegu loomset päritolu saadus-tega ning 45 partiid olid elusloomad. Lisaks sellele kontrolliti piiril loomade heaolunõuete täitmist sigade väljaveol EList. Aasta jooksul võeti piiril loomsetest saadustest proove 106, millest teostati 286 analüüsi. Erinevaid mittenõuetekohasusi avastati 35 korral, mistõttu suunati piirilt tagasi kokku 3 kaubapartiid ja hävitamisele 4 partiid; ülejäänud kaubapartiide suhtes rakendati muid menetlusi.

Mitteloomsest toidust võetud proovidest 42 analüüsi põhjal osutus mittenõuetekohaseks (saasteainete lu-batust suurem sisaldus) üks kaubapartii, mis suunati piirilt tagasi. Anti välja 327 mitteloomse sööda vabas-se ringlusse lubamise luba. Peamised söödaliigid on teravili, rapsikook ja erinevad söödalisandid, päritolu-riikidest domineerivad Ukraina, Venemaa, Valgevene, Malaisia, Indoneesia ja Brasiilia.

Veterinaarkontrollil loomse toidu sihtkohas tehti ettekirjutusi 7 juhul, kusjuures olulisemad puudused olid seotud hügieeni ja jälgitavusega. Peamised kauba-liigid, mida teistest liikmesriikidest Eestisse toodi, olid kala ja kalatooted ning sea- ja linnuliha.

Teistest liikmesriikidest loomse toidu sissetoojaid ja nende kohustuste täitmist kontrolliti 175 korral; ette-kirjutusi tehti 12 juhul, peamine puudus oli kauba-saadetistest mitteteavitamine.

Elusloomade veterinaarkontrollil sihtkohas avasta-ti puudusi vaid vähestel juhtudel, mis olid seotud peamiselt veterinaarsertifi kaatidega. Põhilised lähte-liikmesriigid, kust loomi Eestisse tuuakse, on Taani, Soome, Rootsi, Saksamaa, Tšehhi, Prantsusmaa, Holland, Läti, Leedu ja Poola.

Loomade ja loomsete saaduste väljaveol väljastati kok-ku 7 386 veterinaarsertifi kaati, mis on 1 074 rohkem kui 2007. a. Eksportsertifi kaatidest moodustavad suurema osa Venemaale veetavate loomade ja loomsete saaduste sertifi kaadid (3 124 tk); järgnevad Ukraina (2 452), Valgevene (309) ning Moldova (224). Ekspordi-tavatest kaubaartiklitest on esikohal kala ja kalatooted.

5.3. Turukorraldus

Ave Raie, Aivar Alt, Sirje Sokk, Vivika Eha, Ain Zereen, Regina Pihlakas, Kadri Järv

61

Ohtlike taimekahjustajate leviku üle kontrolli tagamise eesmärgil viiakse läbi Euroopa Komisjoni otsusel kõigis liikmesriikides kohustuslikke moni-tooringuid, mille tulemuste esitamine on teistele liikmesriikidele ja Komisjonile kohustuslik. 2008. a viidi läbi Eestis 9 erineva ohtliku taimekahjustaja monitooringut ja 1 908 inspekteerimist, mille käi-gus avastati 12 väärtegu ja tehti 320 ettekirjutist. Olulise osa tuvastatud rikkumistest on jätkuvalt moodustanud sertifi tseeritud seemnekartuli uuen-damata jätmine.

Eestis ei esine ohtlikke taimekahjustajad (viljapuu bakterpõletik, tamme äkksurm, männi laguuss), mida on avastatud mitmes ELi liikmesriigis. See-tõttu on Eestil tänaseni veel väga hea staatus ja oluline eelis taimede ja taimsete saadustega kaup-lemisel.

Taimekaitse Kolme viimase aasta jooksul on Eestisse toimeta-tud taimekaitsevahendite kogused pidevalt suure-nenud (2006. a – 1 100 t, 2007. a – 1 142 t, 2008. a – 1 319,5 t). Taimekaitsevahendite turus-tamise kontrollimisel on täheldatav rikkumiste vähenemine. Nii on puuduste tuvastamine müügi-kohtadel vähenenud kuue viimase aasta võrdluses 4 korda, registreerimata turustuskohtade ning müügiarvestuse pidamisel puuduste tuvastamise juhtude arv 2 korda. 2008. a vormistati 19 ette-kirjutust ja 8 trahvi. Viimastel aastatel on põllu-majandusettevõtjad hakanud paremini järgima

taimekaitse nõudeid: taimekaitsepritside korras-olekut ja testimist, õitsvate taimede pritsimist, taimekaitsetunnistuse või isikukaitsevahendite, põlluraamatus taimekaitsevahendite arvestust. Kuue viimase aasta kontrollitulemused näita-vad tuvastatud rikkumiste koguarvu vähenemist ligikaudu 3 korda. Rikkumiste arvu suurenemine on toimunud vaid õitsvate taimede pritsimisel, mis võib aga olla seotud ka rapsi kasvupinna ligikaudu kahekordse suurenemisega sama ajavahemikul (2003. a 46 326, 2008. a 73 588 ha). Taimsest toodangust võetud proovides (kokku 91) ülemää-raseid taimekaitsevahendite jääke ei tuvastatud, kuid taimekaitsevahendite jälgi leiti kolmandikus proovidest.

Väga mürgiste taimekaitsevahendite (fumigantide) kasutamise kontrollimisel avastati rikkumisi: ei teavitatud Päästeametit enne fumigeerimist ning protokollid olid mittenõuetekohaselt vormistatud ja säilitatud.

Mahepõllumajandus Mahepõllumajandusliku maa osakaal Eesti põllu-majanduslikust maast moodustas ligikaudu 10%. Jätkuvalt suur osakaal mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses on rohumaadel, mis moodusta-vad 82% kogu mahepõllumajanduslikust maast. Suurenenud on teraviljakasvatuse osakaal, mis võrreldes eelmise aastaga kasvas 1 804 ha võrra, kusjuures suurimad oli kaera (ligi 5 000 ha) ja odra (üle 2 100 ha) kasvupinnad.

5.4. Taimetervis

Raina Mõttus

Joonis 1. Mahepõllumajanduslik maa, 2001–2008 (tuh ha)

Allikas: Taimetoodangu Inspektsioon (TTI)

0

20

40

60

80

100

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

20,130,6

42,6 46,0

59,1

72,979,5

87,3

62

Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses on endiselt hoogsalt kasvamas lihaveise- ja lambakas-vatus, kusjuures lammaste arv on kasvanud ligi 34 000 peani. Vähenenud on aga kolme viimase aasta jooksul piimakarjakasvatus, kus osa ette-võtteid on piimatootmise lõpetanud ning võtnud suuna lihaveiste kasvatamisele. Kaheks põhiliseks takistuseks piimakarjakasvatuse arengul on nii mahesegasööta tootva tööstuse kui tunnustatud mahepiima töötlejate puudumine. Paigalseisu või isegi tagasiminekut näitavad linnu- ja seakasvatus.

2008. a avastati 2 262 inspekteerimise tulemusel nõuete rikkumisi 87 korral, mis võrreldes eelmise aastaga on üle kahe korra enam. Põhilisteks rikku-misteks olid loomadel kõrvamärkide puudumine, puudulik arvestuse pidamine taime- ja loomakas-

vatuses, peamiselt põlluraamatu täitmisel. 7 korral avastati tavasööda kasutamist taimtoidulistel loomadel, 11 korral nõusolekut küsimata või üle lubatud arvu loomade toomist tavaettevõttest.

2008. a kanti registrisse 8 uut töötlejat, kellest 4 tegelevad teravilja ja seemnete töötlemisega, mille tõttu suurenes 2009. a ka teravilja kasvupind. Ma-heseemne kasvatus on samas aga madalseisus.

Väetised Väetiste turustamisel ettenähtud nõuetele vastavu-se üle tehakse koostööd Põllumajandusuuringute Keskuse agrokeemia labori, Tarbijakaitseameti ning Maksu- ja Tolliametiga. Enamike olulisema-te väetiste turustamine võrreldes eelmise aastaga vähenes 2008. a.

2008. a läbiviidud inspekteerimise ja võetud kontrollproovide analüüsimisel olid peamisteks rikkumisteks pakendi märgistusel väetise koostise mittevastavus deklareeritud sisaldusele ja andmete

mitteesitamine turustatud väetisekoguste kohta ettenähtud tähtajaks. Registrist kustutati 1 ja lisandus 7 uut väetise käitlejat.

Tabel 1. Väetiste turustamine

Allikas: TTI

2008 % 2007. a-st2008 turustatud tonni KOKKU2007 turustatud tonni KOKKUVäetise liik

778585

22050

11877

1091621

1 84781

202 49698 65348 61110 2858 8242 894

38 3024 7623 7582 919

372441 854

KarbamiidNPK-väetisAmmooniumnitraatKlinkritolmNP-väetis LubjakivijahuKaltsiumammooniumnitraatKaaliumkloriidPK-väetisNK-väetisLämmastikväetise vesilahusKOKKU (kõik liigid)

156 58183 79241 35722 6694 3783 411

29 3585 175

592605

6 871357 297

Joonis 2. Seemnepõldude pinnad (ha)

Allikas: TTI

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

SöödakultuuridTeravili Õli- ja kiutaimed Köögivili

63

SeemnedSeemnete vastavuse üle turustamisel tehakse koos-tööd Põllumajandusuuringute Keskuse seemne-kontrolli laboratooriumi ja Viljandi Katsekeskusega.

Viimase kaheksa aasta jooksul on seemnepõlde tunnustatud aastas keskmiselt 8 300 ha, sellest teravilja seemnepõlde keskmiselt 6 600 ha.

Kuna vastavate andmete kogumise süsteem puudub, ei ole riigis kokku turustatava seemne kogused teada. Sertifi tseeritud seemne kasutamise osakaalu suurendamiseks on vaja põhiliselt kaht eeltingimust – põllumajandustootja teadlikkust ja fi nantsvahendeid.

Lisaks muudele seaduses ette nähtud kontrollitoi-mingutele viiakse aastas läbi keskmiselt 300-400 seemnete turustamise, tootmise ja pakendamise inspekteerimist. Enam esinenud rikkumiseks on kvaliteedinõuetele mittevastava seemne turusta-mine ning seemnepakendi märgistamise nõuete rikkumine.

Aiandustooted Kontrolli teostamisel Eestis kasvatatavate ning sis-se- ja väljaveetavate aiandustoodete kvaliteedi- ja turustamisnõuete täitmise üle väljaspool jaemüüki tehakse koostööd Tarbijakaitseametiga, kes täidab kontrolliasutuse ülesandeid jaemüügi etapil.

Järelevalve antud valdkonnas hõlmab värske puu- ja köögivilja kvaliteedivastavuse hindamist väliste kriteeriumite (väljanägemine, kuju, suurus) järgi, samuti kauba esitlus-, pakendamis- ja märgis-tusnõuete kontrolli. Kõik kolmandatest riikidest Eestisse imporditud värsked puu- ja köögiviljad kontrollitakse enne vabasse ringlusse vormista-mist. Samuti kontrollitakse kõik partiid nende väljaveol. Alates 2006. a on kasutusel liikmesrii-kidevaheline elektrooniline teavitussüsteem, mille kaudu vahendatakse operatiivselt teavet nõuetele mittevastavuste tuvastamise kohta nii impordil

kolmandatest riikidest kui hulgimüügil. Teavita-missüsteemi käivitamise põhjuseks on asjaolu, et kaup peab vastama nõuetele selle lähetamisel, mistõttu mittevastavuste kohta teabe saamine võimaldab rakendada meetmed kauba päritoluriigi vastutaval asutusel.

Kauba ettenähtud standarditele vastavuse ning pakendamis- ja märgistusnõuete täitmise eest vastutab partii omanik. Sellest hoolimata tuvastati 2006. a 21, 2007. a 20 ja 2008. a 34 mittevasta-vuse juhtu. Enamiku mittevastavuste puhul oli tegemist Poola päritolu õunte puuduliku märgistu-se või selle täieliku puudumisega ja Itaalia päritolu alamõõduliste kiividega. Puuduliku märgistusega (tühjade pappkastidega) ostetud toodete puhul on edasimüüjad kohustatud viima tooted märgista-misnõuetega vastavusse (paigutama kleebised). Alamõõduliste kiivide müük on keelatud.

Kokkuvõttes on nii mittevastavuste teavitamise kui vahendajate (hulgimüüjate) teadlikkuse ja nõudlikkuse kasvu tulemusena rikkumised siiski vähenenud. Kauplustes müügiloleva värske puu- ja köögivilja kvaliteet on vähehaaval muutunud paremaks.

Kokku viidi 2008. a läbi 524 inspekteerimist, mille käigus kontrolliti 1 654 partiid. Erinevate hul-gimüüjate ja tootjate kontrollimise sagedust on vastavalt varasematele kontrollitulemustele suu-rendatud või vähendatud, kontrollitud partiide arv aastate lõikes kokku on aga stabiliseerunud.

Joonis 3. Sertifitseeritud seeme (t)

Allikas: TTI

2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/20035 000

10 000

15 000

20 000

14 75514 031 14 358

17 656

7280

11 387

64

Tuulekaera leviku meetmete ohjamist ELi seadus-andluses ei reguleerita.

Eestis kehtestatud nõuete kohaselt on maakasu-taja, kelle põllul esineb tuulekaera, kohustatud rakendama ettenähtud abinõusid sellest vabane-miseks.

2008. a kontrolliti tuulekaera tõrjekavas ettenäh-tud tõrjeabinõude täitmist 222 korral ja maaka-sutajat teavitati tuulekaera esinemisest põllul 60 korral. Tuvastatud rikkumised olid seotud eelkõige tõrjekava esitamata jätmise ja tugevalt tuulekaera-

Rakendatud meetmete tulemusena on vähenenud tuulekaerast tugevalt saastunud põldude arv, kuid levik oluliselt vähenenud ei ole. Tuulekaer on ühe-aastane kõrreline umbrohi, mille seemned võivad säilida idanemisvõimelisena kuni kümme aastat. Arvestades eelnimetatut, taotlusi põllumassiivi tuulekaeravabaks tunnistamiseks siiani Taimetoo-dangu Inspektsioonile esitatud ei ole.

ga saastunud põllul kaera kasvatamisega. Raken-dati ka kohustust tuulekaer välja kitkuda põllu servast, mis paiknes tuulekaerast saastumata põllu vahetus läheduses.

Tabel 2. Tuulekaerast teavitamine maakondade lõikes (seisuga 31. dets 2008)

Allikas: TTI

Tuulekaeraga saastunud pind (ha)Kinnitatud tõrjekavad (tk)Esitatud teatisi (tk)Maakond

3 983,24539,46

3 949,8214 704,4516 605,815 348,99

45 849,862 947,837 571,31

14 556,935 331,007 108,097 283,089 063,632 602,17

147 445,67

513053

1641161162574390

179209104979979

1 687

HarjuHiiuIda-ViruJõgevaJärvaLääneLääne-ViruPõlvaPärnuRaplaSaareTartuValgaViljandiVõruKokku

402835

1611111022513980

17420192979577

1 583

65

Piimatööstuste arv ja paiknemine EestisEestis oli Veterinaar- ja Toiduameti andmetel sei-suga 31. dets 2008. a 29 piima töötlevat kontserni või sõltumatut ettevõtjat. VTA poolt tunnustatud tootmisüksusi oli aga 39, sest paljudel ettevõtjatel on mitu eraldi paiknevat tehast või muud käitlus-kohta, millel ei pruugi olla isegi oma ettevõtteregistri numbrit (näiteks ladu, pakendustsehh, ühte konk-reetset toodet – juustu, kohukesi vms tootev üksus). 2 talumeiereid oli tunnustatud ka mahepõllumajan-duslikuks töötlemiseks ja 14 omasid ekspordiluba Venemaale. Piirkondliku paiknemise järgi oli Ida-Vi-rumaal 2, Lääne-Virumaal 3, Harjumaal 11, Saare-maal 1, Raplamaal 2, Järvamaal 3, Jõgevamaal 2, Tartumaal 4, Põlvamaal 3, Võrumaal 2, Valgamaal 2, Pärnumaal 2 ja Viljandimaal 2 ettevõtet. Maakonda-dest ainukesena puudus piimatööstus Läänemaal.

Välisosalusega piimatööstuseid oli seisuga 31. dets 2008 kokku 6. Koos väliskapitaliga on tulnud ka oskusteave, tänu millele toodetakse nüüd Eesti jaoks mittetraditsioonilisi tooteid. Näiteks on viimas-tel aastatel hakatud valmistama kõva laabijuustu, vadakukohupiima ricottat, Mozzarella juustu ja eritoitu imikutele.

Eesti tööstused võib jagada spetsialiseerumise järgi:• linnapiimatoodete valmistajad (joogipiim, jogurt,

keefi r, koor, hapukoor, kohupiim, kodujuust, pu-dingid), kellel on reeglina kõrval ka muu tegevus (pakendamine, ladustamine, mahla tootmine, pulbrid);

• juustu tootjad, kes vastavalt turuolukorrale val-mistavad lisaks juustule kas võid või pulbrit;

• kohukese valmistajad, ostavad teistelt tööstustelt kohupiima;

• jäätisevalmistajad, ostavad koort, võid, pulbrit.

Tunnustatud ettevõtetest varus toorpiima 29 ettevõ-tet, nendest 1 tegutses toorpiima kogumispunktina;

1 ettevõtte tegevusalaks oli ladustamine-sügavkül-mutamine; 1 ettevõte oli spetsialiseerunud ainult pakendamisele; 7 tööstust kasutasid toormena teiste töötlejate toodangut (piim, pastöriseeritud koor, kohupiim, pulbrid, või, vadak). Toorpiima varuvatest ettevõtetest töötles ainult oma farmi piima 3 ettevõ-tet. Talumeiereid tootsid põhiliselt juustu, pehmeid juuste, kohupiima, kodujuustu ja hapendatud pii-matooteid (jogurt, hapukoor).

Lisaks piimatoodetele tegelevad Eesti piimatööstu-sed ka kondiitritoodete ja küpsiste pakendamisega, kissellide, mahlade, nektarite, jookide ja toidujää valmistamisega ning pakendatud piima-, kala-, liha-toodete ja juurviljade ladustamisega.

Ettevõtete käitlemisvaldkonnad:• joogipiim - 10 ettevõtet;• rõõsk koor - 15 ettevõtet;• hapendatud piimatooted - 19 ettevõtet;• või- ja võisegud - 14 ettevõtet;• kodujuust, kohupiim, kohuke, desserdid, kastmed

- 22 ettevõtet; • juust - 16 ettevõtet; • sulatatud juust - 3 ettevõtet;• pehmed juustud - 13 ettevõtet;• UHT1 - 1 ettevõte;• piimapõhised pulbrid - 6 ettevõtet; • jäätis - 4 ettevõtet;• pakendamine - 6 ettevõtet;• ladustamine – 13 ettevõtet;• muud tegevused – 7 ettevõtet.

Piimasektori osatähtsus Eesti töötlevas tööstusesStatistikaameti esialgsetel andmetel (tabel 1) moo-dustas 2008. a piimatööstuse osakaal töötleva tööstuse kogutoodangust 4,77% ja toiduainetööstu-ses 27,3%. Piimatoodete eksport moodustas 2007. a toiduainete väljaveost 31,3%.1 Kõrgkuumutatud piim

6. Toiduainetetööstuse toodang, turg ja riiklik sekkumine

6.1. Eesti piimatööstuse ülevaade

Eha Niinepuu

66

Tooraine kvaliteet ja hindStatistikaameti andmetel toodeti toorpiima (tabel 2) 2008. a 701,9 tuh t, mis on 1,4% enam kui eelmi-sel aastal. Piimatöötlemisettevõtete poolt varutud

piima kogus suurenes võrreldes eelmise aastaga 21 tuh t ehk 3,5% võrra, moodustades kogu too-dangust 88% ehk 614,4 tuh t.

Tabel 1. Piimatööstuste osakaal ettevõtluses

Allikas: ESA lühiajastatistika, PM arvutused

Piimatööstuse osakaal töötlevas tööstuses, %

Piimatööstuse osakaal toiduainetööstuses, %

Piimatoodete osakaal toiduainete ekspordis, %

Ettevõtete arv (aasta lõpus)

* - esialgsed andmed

2008*

4,8

27,3

31,3

39

2007

4,7

28,4

34,9

37

2006

4,9

28,2

29,9

38

2005

5,4

30,3

35,8

40

2004

6,2

32,0

40,0

42

2003

4,4

25,0

27,0

41

Tabel 2. Toorpiima tootmine ja kokkuost

Allikas: ESA

Toorpiima tootmine, tuhat tonni

Toorpiima kokkuost, tuhat tonni

Kokkuostetud piim, %

* - esialgsed andmed

2008*

702

614

88

2007

692

593

86

2006

692

606

88

2005

670

571

85

2004

652

536

82

2003

611

485

79

2002

621

497

80

Viimastel aastatel iseloomustab Eestit jätkuvalt trend lõpetada loomapidamine väiksemates ja suurendada lehmade arvu suuremates karjades. Sei-suga 31. dets 2008 oli piimalehmade arv (100 146) võrrelduna 2007. aastaga vähenenud 4 328 lehma võrra ja piimatõugu lehma pidajate arv (5 070) 2 312 võrra. Keskmiselt lüpsti lehma kohta 6 765 kg piima, so 281 kg rohkem kui 2007. a (joon 1).

Kuigi viimastel aastatel on vähenenud nii loomapi-dajate kui ka piimalehmade koguarv, on keskmine väljalüps ja piima kogutoodang järjepidevalt kas-vanud. Produktiivsuse paranemist on positiivselt mõjutanud uued arengud piimakarjakasvatuses. Viimastel aastatel on suurt tähelepanu pööratud tõukarja aretusele, tasakaalustatud söötmisele, uute lüpsilautade ehitamisele ja kaasaegse tehno-loogia kasutusele võtmisele.

Joonis 1. Piimatoodang kokku, lehma kohta ja lehmade arv, 2002-2008

Allikas: ESA

piimalehmade arvpiimatoodang kokku lehma kohta

612

5 140

piim

atoo

dan

g (t

uh

t),

leh

mad

e ar

v (t

uh

tk)

piim

atoo

dan

g le

hm

a ko

hta

(kg)

0

100

200

300

400

500

600

700

800

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

5 1605 528

5 8866 285 6 484 6 765

116

611

114

652

117

670

113

692

108

692

103

702

101

67

Kokkuostetud toorpiimast kuulus eliit- või kõr-gemasse sorti 96,4% (joon 2). Eliit- või kõrgema sordi osatähtsus kahanes 2007. aastaga võrrel-duna 0,1%. I sordi toorpiima osa (3,2%) suure-nes 2008. a 0,2% võrra. Kokku ostetud toorpiima

Tööstuste poolt varutud toorpiima keskmine kokkuostuhind hakkas kiirelt kasvama alates 2007. a juulist (joon 3), tõustes 2008. a veebrua-

aasta keskmine rasva (4,0%) ja valgu (3,3%) sisaldus võrreldes 2007. aastaga ei muutunud. 2008. a keskmine toorpiima kokkuostuhind oli 4 643 kr/kg, mis on võrreldes 2007. aastaga 10,5% ehk 44,1 senti liitri kohta rohkem.

riks 5 259 kr/kg kohta. Alates 2008. a märtsist on piimahind järjepidevalt langenud nii Eestis kui ka ELis tervikuna, va Soomes (joon 4).

Joonis 2. Toorpiima kvaliteet, 2003-2008

Allikas: ESA, PM arvutused eliit kõrgem I sort sorditu

0

20

40

60

80

100

40,9 57,7 56,7 49,2 52,7 54,02003

%

2004 2005 2006 2007 2008

52,0

38,3 38,846,5

43,8 42,4

Joonis 3. Toorpiima kokkuostuhind Eestis, 2007 – 2008

Allikas: ESA

kroo

ni t

onn

3 000

4 000

5 000

6 000

20082007

5 2595 236 5 249

4 878

4 563 4 5214 401 4 390 4 450

4 352 4 3084 131

68

Piima kokkuostuhind Eestis koosneb erinevatest komponentidest. Iga töötleja kujundab piima kok-kuostuhinna vastavalt oma võimalustele ja kok-kuleppel tootjatega. Aluseks võetakse sordi hind, millele lisandub valgu- ja rasvaprotsendi hind. Valgu- ja rasvaprotsendi pealt maksmisel tehakse kas juurde- või mahaarvestus, lähtudes baasilis-test ja toorpiima tegelikest näitajatest. Tööstuste lõikes võivad baasilised näitajad erineda. Väga palju mõjutab kokkuostuhinda ka nõudlus piima-toodete järele maailmaturul. Seetõttu võib öelda, et piimahinna langused ja tõusud on tihedalt seotud tooraine vajaduse, koguse, sordi, samuti valgu ning rasva sisaldusega ja maailmaturu hinnaga.

Kokkuostetud piimast varusid Eesti Piimaliidu liikmed (joon 6) 82,8% ehk 508 964 t.

Piimatoodete tootmine Eestis toodetakse piima rohkem, kui me ise tarbi-da suudame. 2008. a eksporditi ligikaudu 41,7% (2007. a ca 41,5%) piimatoodetest (rahalises väär-

tuses) kas ELi või kolmandatesse riikidesse. See-tõttu on Eesti piimatööstuse areng endiselt väga tihedalt seotud ELi ja kogu maailmaturul toimu-vaga. Piimasektori elujõulisus sõltub kvaliteetsest toorainest ja lepingutest jaekaubanduskettidega. Samuti võimest kiiresti reageerida hetkel maail-mas toimuvale ja oskusest soodsatest olukorda-dest ettevõttele võimalikku maksimaalset kasumit teenida.

Piimatoodete tootmisel pööratakse suurt tähelepa-nu konkurentsivõimelisele toodangule, toodete sor-timendile ja kvaliteedile, tehnoloogia kaasajastami-sele ning keskkonda säästvale tootmisele. Seoses 2008. a I poolel toimunud mitmete piimatööstuste ühinemistega on tekkinud suuremad võimalused tootmise spetsialiseerumisele ja vastastikusele koostööle.

Tootmise arengut mõjutavad tarbijate eelistused ja maailmaturu hinnad. 2007. a maailmaturul pü-sinud piimatoodete soodne olukord, kus nõudlus ületas pakkumist ning hinnad liikusid enamikel toodetel tõusuteed, muutus 2008. a kardinaalselt ja tendents üldisele hindade langusele on märga-tav.

2008. a (joon 7) suurenes võrreldes eelmise aasta-ga pikema realiseerimisajaga toodete, nagu pii-mapulbri (58,8%), juustu (35,6%), 80-90%-lise või (13,5%) ja koolipiimatoodetest populaarseima toote 2,5%-lise joogipiima (0,5%) tootmine. Oluliselt vähenes veel 2007. a lõpus väga nõutud lõssi-pulbri tootmise (-18,1%) maht. Kahanenud on ka kohupiima (-11,4%), ainult piimarasvast toodetud jäätiste (-4,8%), koore (-2,8%) ja hapupiimatoodete tootmine.

Joonis 4. Toorpiima kokkuostuhind, 2007-2009 (kr/kg)

Allikas: CIRCA

kroo

ni k

ilogr

amm

12

3

4

5

6

7

8

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122007 2008

7,68 FI

5,02 EL 25

4,40 USA

4,35 DE

4,13 EE

3,69 LV

3,36 LT

2,52 NZ

Joonis 5. Toorpiima kokkuost, 2008

Allikas: Eesti Piimaliit

Tere As31%

AS Maag Piimatööstus 6%

AS Saaremaa Piimatööstus 5%

Teised piimatööstused17%

TÜ E-Piima16%

Valio Eesti AS25%

69

Kodumaiste piimatoodete sortiment kauplustes uueneb ja laieneb jätkuvalt. Lisaks nüüdseks traditsioonilisteks saanud jogurtite, kohupiima, juustu ja jäätise sortimendi arendamisele on turule toodud desserdid vadaku baasil, toorjuustud, küpsetatud kohukesed ja valmistoitude sektoris kohupiimavormid.

Piimatoodete tarbiminePiima kokkuostuhinna kahanemisega seoses on langenud ka piimatoodete väljamüügihinnad ja jaehinnad (joon 9). Toorpiima kokkuostuhinna langus detsembris võrreldes 2008. a juuniga oli -8,6%. Samal perioodil langesid Eesti tavakauplus-tes keskmised jaehinnad, näiteks kohalikul juustul (-7,3%), 2,5%-lisel joogipiimal (-4,7%), 10% koh-vikoorel (-4,7%), 20% hapukoorel (-2,9%), keefi ril (-2,4%) ja kodujuustul (-2,9%).

0

50

100

150

200

250

Joonis 6. Piimatoodete tootmine, 2003-2008 (tuh t)

* esialgsed andmed

2003 2005 2006 2007 2008*

Allikas: ESA

2004

jäätis

kohupiim

juust

või (80-90%)

lõssipulber

täispiimapulber ja segud

hapendatud piim

koor

joogipiim

toorpiima kogus

400

450

500

550

600

650

Joonis 7. Kodumaise toidukauba eelistamine, 1996-2008 (% vastanutest)

Vastanud kokku

%

73

58

7567

7870

8075

8579 83

75

8779

87 8477

67

7971

7566

7367 70

63

Allikas: EKI

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Alla 30-aastased

0

20

40

60

80

100

70

Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud elanike toitu-misharjumuste ja toidukaupade ostueelistuste uu-ringu põhjal võib öelda, et 2008. a eelistas kodu-maist toodangut 70% tarbijatest (2007. a – 73%), pidades oluliseks värskust (96%), harjumuspärast maitset (93%) ja usaldusväärsust (91%). Samas on hinnatõusud tekitanud 61% elanikest piimatoodete ostmisel harjumuste muutusi. Vastanutest 23%

Piimatoodete müük ja eksport-importEsialgsetel andmetel kasvasid piimatööstuste toodangu maht, müük ja eksport (joon 10) rahali-ses väljenduses 2008. a võrreldes eelmise aastaga.

Piimatoodete väliskaubandusbilanss (joon 11) oli ka 2008. a jätkuvalt positiivne (+1 470,9 mln kr), kaha-nedes eelmise aastaga võrreldes -6,6% (103,7 mln kr). Piimatooteid veeti 3,5 korda rohkem välja (2 061,6 mln kr), kui toodi sisse (590,7 mln kr). Kogu põlluma-

vähendas ostetavaid koguseid ja 11% asendas seni eelistatud tooted alternatiivsetega (näiteks taluvõi margariiniga). Kodumaise toodangu eelistamise vähenemisele on kaasa aidanud ka tarbija jaoks keerulisemaks muutunud kodumaise ja impordi-tud kauba eristamine, kus suurimaks takistuseks on endiselt liiga väikeses kirjas tooteinfo pakendil.

Toodangu maht oli 4 948,0 mln kr (+3,4%), müügi maht 4 882,1 mln kr (+2,9%) ja ekspordi maht 2 061,6 mln kr (+0,5%) ehk 10,7 mln kr rohkem kui eelmisel aastal.

jandussaaduste väljaveost (12 031,3 mln kr) moodus-tas piimasaaduste eksport2 17,1% (2007. a 18,4%).

2 Kaubagrupis 04 deklareeritud konkreetselt nimetamata toodete väljaveo hinnanguline summa 59,9 mln kr on arvestatud piima-toodete väljaveosumma hulka.

Joonis 8. Toorpiima keskmine kokkuostuhind (käibemaksuta) ja piimatoodete keskmised jaehinnad (käibemaksuga) Eesti tavakauplustes, 2007-2008 (kr/kg)

Allikas: EKI

2,5% joogipiim Hapukoor 20% 10 l toorpiima keskmine kokkuostuhindKodujuust Või >80%, väikepakk Kohalik juust

2 22007 2008

120,06

100,69

56,47

41,31

27,14

10,66

0

30

60

90

120

150

Joonis 9. Piimatööstuste toodang, müük ja eksport, 1998-2008

Allikas: ESA toodang müük eksport

4948,04785,6

4882,14745,8

2061,62050,9

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

5 000

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

mln kr

71

Võrreldes eelmise aastaga suurenes rahaliselt pii-matoodete väljavedu 0,5% (10,7 mln kr). Väljavedu ELi liikmesriikidesse suurenes 1,3% (22,5 mln kr) ja vähenes kolmandatesse riikidesse -3,6% (-11,8 mln kr). Piimatooteid veeti kokku 28 riiki.

Eksporditud piimatoodetest oli rahalises väärtuses 92,5% toodetud Eestis. Toodetest enim eksporditi käesoleval aastal kondenseerimata piimatooteid (62 590 t), juustu (14 078 t), fermenteeritud pii-matooteid (8 579 t) ja lõssipulbrit (5 841 t). Kol-mandatesse riikidesse eksporditud piimatoodetest moodustas rahalises väärtuses 58,5% juust, 18,3% vadakutooted ja 10,0% piimapulbrid. Ekspordihin-nad olid soodsamad võrreldes 2007. aastaga juus-tul (muud, KN 0406 90, juustu väljaveost 69,2%) 14,1% (+7,80 kr/kg), võil 12,3% (+4,85 kr/kg) ja piimal (KN 040120) 11,3% (+0,49 kr/kg). Võrreldes eelmise aastaga langesid hinnad lõssipulbril -31,7% (-14,67 kr/kg) ja piimapulbril -9,9% (-4,36 kr/kg).

Enamik toodangust eksporditi siiski ELi liikmesrii-kidesse (84,7%). Suurimateks partneriteks olid ELi riikidest Soome (18,4%), Läti (17,1%), Saksamaa (12,7%), Leedu (9,5%), ja kolmandatest riikidest Ve-nemaa (12,6%). Venemaale eksport kasvas 2008. a võrreldes eelmise aastaga 4% ehk 10 mln kr.

2007. aastaga võrreldes suurenes 2008. a piima-toodete import (590,7 mln kr) 24% ehk +114,4 mln kr, moodustades põllumajandussaaduste impordist 3,2%. 96,8% impordist tuli ELi riikidest (sellest Poola 21,8%, Läti 18,9%, Soome 11,8% ja Saksamaa 11,1%). Suurimad sisseveetavad toote-grupid olid fermenteeritud piimatooted (4 914,3 t), juust (3 047,8 t) ja vadakutooted (4 097,8 t), mille sissevedu moodustas kogu piimatoodete impordist rahaliselt vastavalt 32,7%, 22,8% ja 11,5%.

Võrreldes eelmise aastaga kasvasid fermenteeritud toodete (+4,77 kr/kg ehk 21%), piima (KN 040120) (+1,15 kr/kg ehk 14%), piimapulbri (+1,03kr/

Joonis 10. Piima ja piimatoodete eksport, import ja väliskaubandusbilanss, 2004-2008 (mln kr)

Allikas: ESA

1 241

389

8521 059

1 206

1 575 1 4711 372

313

1 532

326

2 051

476

2 062

591

20052004

mln

/kro

oni

2006 2007 20080

500

1 000

1 500

2 000

2 500

Joonis 11. Piimatoodete eksport Venemaale (mln kr), 2003 – 2008

Allikas: ESA

0,9

5,4

21,7

25,128,9

19,3

0

5

10

15

20

25

30

35

mln krooni 2003 2004 2005 2006 2007 2008

72

kg ehk 3,4%) ja või (+1,08 kr/kg ehk 2,1%) ning vähenesid keskmised sisseveohinnad lõssipulbril ja juustul (muud, KN 0406 90, juustu väljaveost 69,2%) (vastavalt -5,37 kr/kg ehk -17,5% ja -0,93 kr/kg ehk -1,4%).

KoolipiimPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esialgsetel andmetel (7. apr 2009. a seisuga) maks-ti 2008. a tarbitud piimatoodete eest koolipiimatoe-tust 19,8 mln kr (Eesti riigi osa 12,1 mln kr ja ELi poolne 7,7 mln kr). Kokku toetati 2 681 tuh liitrit koolipiimatooteid, millest 2,5% rasvasisaldusega joogipiim moodustas 87,3% (joon 13). Esialgsetel andmetel on tarbitud toodete kogus võrreldes eel-neva aastaga suurenenud 4,7% ehk 121,1 tuh liitri võrra. Alates septembrist 2008 lisandusid toeta-tavate toodete nimekirja Eestis populaarsed 2,5% rasvasisaldusega keefi r ja mitte alla 1,5% rasvasi-saldusega maitsestatud hapupiim. 2008. a toeta-tud koolipiimatoodete kogus suureneb kindlasti veelgi, sest taotlusi saab esitada 6 kuu jooksul arvates taotlemise aluseks oleva perioodi lõpust. Õppetöö toimumise või lasteaia lahtioleku ajal oli

Piimatööstuse keskm 2008. a brutopalk (joon 14) oli 12 603 kr, olles Eesti keskmisest töötasust 210 kr madalam ja toiduainetööstuse keskmisest 1 810 kr kõrgem. Keskm palk piimatööstustes kasvas eelmise aastaga võrreldes 2008. a 16% ehk 1 777 kr.

Esialgsetel andmetel oli 2008. a tööviljakus (joon 15) hõivatu kohta netokäibe alusel 2 625 tuh kr, suurenedes eelmise aastaga võrreldes 11%.

2008. a lõpuks soodsa hinnaga piimatoodete tarbi-mise võimalus kindlustatud 953 haridusasutuses 203 053 (2007. a 883 haridusasutuses 186 803 lapsele).

Tööhõive ja palkVõrreldes 2007. aastaga (2 487 töötajat) on hõiva-tute keskmine arv (joon 14) piimatööstuses esialg-setel andmetel 2008. a (2 335 töötajat) vähenenud 152 töötaja võrra.

Joonis 12. Toetatud koolipiimatoodete osakaal, 2008

Allikas: PRIA, esialgsed andmed

täispiim 3,5% - 4,0%4,6%

keefir 2,5%2,3%

hapupiim1,5 %-18%1,3%

jogurt 2,5%2,6%

piim 2,5%87,3%

muud tooted1,9%

Joonis 13. Piimatööstuse töötajate keskmine arv ning Eesti, toiduainetööstuse ja piimatööstuse kuu keskm brutopalk 2000-2008

Allikas: ESA, PM arvutused, * - lühiajastatistika

12 603

12 813

10 793

2 335

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

kesk

min

e pa

lk,

kro

oni

piimatööstuse keskmine palk Eesti tegevusalade keskmine palktöötajate keskmine arv piimatööstustes toiduainetööstuse keskmine palk

73

Kasum, lisandväärtus, käiveSelleks et jääda püsima ja olla konkurentsivõime-line, on piimasektor viimastel aastatel pidanud tegema suuri investeeringuid. Tänu sellele on

Käibevara, omakapital ja kohustused (joon 17) on aasta-aastalt suurenenud, kasvades hüppeliselt 2007. a võrreldes 2006. aastaga vastavalt 1,7, 1,5 ja 1,4 korda. Võlakordaja (kohustused/omakapital) suurenes aastatel 2004 ja 2005 (3,0), saavutades

kasvanud ja uuenenud tööstuste vara, kuid samas on suurenenud aasta-aastalt ka rahalised kohus-tused. See omakorda tõi kaasa kahjumi aastatel 2004-2005 (joon 16).

seejärel languse tendentsi 2006. ja 2007. a (1,8). Maksevõimenäitaja (käibevara/lühiajalised ko-hustused) langes 2004. aastaks 0,75ni, kasvades seejärel 2007. aastaks 1,19ni.

Joonis 14. Tööviljakus hõivatu kohta netokäibe alusel, 2000-2008 (tuh kr)

Allikas: ESA

2008

tuh

at k

roon

i

20072006200520042003200220012000

2 364

1 9541 8281 779

1 4121 3411 3151 042

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500615

676

683

651

aasta I kvartal II kvartalIII kvartal IV kvartal

Joonis 15. Piimatööstuste müügitulu, kogukasum, kulud kokku, kohustused ja varad kokku kehtivates hindades, 2000-2008 (mln kr)

Allikas: ESA, * - lühistatistika

Müügitulu

-2 000

-1 000

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

Mü

ügi

tulu

, ku

lud

kokk

u (m

ln k

roon

i)

-200

-100

0

100

200

300

400

500

600

Kog

uka

sum

(mln

kro

oni)

Kogukasum

Kulud kokku

Kohustused

Vara kokku

Joonis 16. Piimatööstuste käibevara, kohustused, omakapital, võlakordaja ja maksevõimenäitaja, 2000-2007, (mln kr)

Allikas: ESA, PM arvutused

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

koh

ustu

sed,

lühi

ajal

ised

k

ohus

tuse

ed, p

ikaa

jalis

ed

koh

ustu

sed,

om

akap

ital,

käib

evar

a (m

ln k

roon

i)

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

võla

kor

daja

, m

akse

võim

enäi

taja

Võlakordaja

Maksevõimenäitaja

Kohustused

Käibevara

Lühiajalised kohustused

Omakapital

Pikaajalised kohustused

74

Kohustustest suurema osa (tabel 3) moodustavad lühiajalised kohustused, mille mahud kasvasid 2007. a võrreldes eelmise aastaga 61%, samal ajal suurenesid pikaajalised kohustused ainult 20% ja omakapital kasvas 52%.

Piimatööstuste jaoks oli 2008. a vähem edukas kui eelmine. Müük küll kasvas nii siseturul kui ka ekspordiks, kuid nõudlus ja hinnad maailmaturul on kahanenud ja sellega seoses kaasnesid hinna-langused ka siseturul. Kuigi endiselt pööratakse tähelepanu kõrgema lisandväärtusega toodete arendamisele ja ekspordile, on piima ja piimatoo-dete turu olukord maailmas sundinud ka Eesti töötlejat tegema üldisest olukorrast tulenevaid otsuseid. Eespool nimetatud teguritest sõltuvalt on esialgsete andmete järgi 2008. a nii kasum kui

ka lisandväärtus töötaja kohta langenud. Samas tundub, et õigeaegselt tehtud suuremahulised in-vesteeringud on ennast õigustanud, sest võrreldes varasemate aastatega (2000–2006) on kasumi osa käibest suurenenud ca 4 korda.

Esialgsetel andmetel oli 2008. a piimatööstuste käive (joon 16) 6,1 mld kr, kasvades võrreldes 2007. aastaga 4,1%. Kasumi (joon 18) osa sellest oli 240 mln kr, moodustades kogukäibest 3,9% (2007. a kogu käive oli 5,9 mld kr, kasum 304

mln kr ja kasumi % kogukäibest 5,2%).

Lisandväärtus töötaja kohta (joon 19) oli kiirstatis-tika andmetel 2008. a 305 tuh kr, mis võrrelduna eelneva aastaga on kahanenud -53 tuh kr.

Omakapital

Tabel 3. Piimatööstusettevõtete kohustused ja omakapital (tuh kr)

20032004200520062007

629 204676 604590 160946 439

1 433 621

Pikaajalised

kohustused

450 754595 710620 707741 295891 483

Lühiajalised kohustused

945 6901 127 0851 153 3611 061 1651 710 078

Allikas: ESA andmebaas

Joonis 17. Kogukasum kehtivates hindades, 2000-2008 (mln kr)

Allikas: ESA, * - lühiajastatistika andmetel

2008

tuh

at k

roon

i

20072006200520042003200220012000

304

66

-76-64

60

-2

11

-5

-100

-50

0

50

100

150

200

250

300

350

36

90

47

67

I kvartal II kvartal III kvartalIV kvartal aasta

Joonis 18. Lisandväärtus töötaja kohta, 2000-2008 (tuh kr)

Allikas: ESA, * - lühiajastatistika andmetel

2008*

tuh

at k

roon

i

20072006200520042003200220012000

358

254

181140

186153137

116

0

50

100

150

200

250

300

350

400

69

87

72

77

I kvartal II kvartal III kvartalIV kvartal aasta

75

Investeeringud2008. a investeeriti esialgsetel andmetel piima-tööstuse põhivarasse 311,8 mln kr. Võrreldes 2007. aastaga kahanes maht 83,5 mln kr, aga ületas siiski 2006. a (158,2 mln kr) tehtud kulu-tusi 153,6 mln krooniga. Investeeringutest 21% tehti I kvartalis, 23% II kvartalis, 16% III kvartalis ja 40% IV kvartalis. Hoonetesse investeeriti (joon 20) 66 mln kr, millest 21,3 mln kr kulus hoonete ja rajatiste soetamiseks ning 44,6 mln rekonstrueeri-miseks ja ehitamiseks. Konkurentsivõime suuren-damise ja stabiilsema kvaliteediga toote tagamise eesmärgil oli investeeringutest suurem osa – 245,8

6.2.1. Lihatootmine2008. a toodeti esialgsetel andmetel kokku 69,9 tuh t liha, mis on 0,6 tuh t (1%) võrra vähem kui 2007. a. Veiseliha toodeti 14,8 tuh t, linnuliha 12,6 tuh t ja sealiha 41,6 tuh t. Lamba- ja kitseliha

mln kr ehk 79%, suunatud masinatesse ja sead-metesse.

Investeeringute tegemisel pööratakse jätkuvalt tähelepanu kõrgema lisandväärtusega toodete osa suurendamisele ja realiseerimisaja pikendamisele. Konkreetsele tootele spetsialiseerunud (juustu või kohupiima valmistamine, vadaku töötlemine) töös-tused kindlustavad oma positsioone, investeerides kaasaegsetesse tootmisliinidesse ja tehnoloogia-tesse, mis võimaldavad pikendada toote realisee-rimisaega ja toota kordi rohkem, tagades nii turu nõudluse.

tootmine on jätkuvalt väike (alla 1% kogu lihatoo-dangust). Veiseliha tootmine vähenes 2007. a 3,9% ja sealiha tootmine 3,1%, linnuliha tootmine suu-renes 9,2%. Üle poole lihatoodangust moodustab sealiha (2008. a 59,5%).

6.2. Lihaturg: tootmine ja töötlemine

Martin Pretke

Joonis 19. Investeeringud põhivarasse, 2000-2008 (mln kr)

Allikas: ESA, * - lühiajastatistika andmetel

2000

mln

kro

oni

20012002200320042005200620072008*0

100

200

300

400

500 hooned, rajatised seadmedkapitalirent muu põhivra kulud maale

Joonis 1. Lihatoodang liigiti, 2002-2008 (tuh t)

Allikas: ESA, * - esialgsed andmed

2008*200720062005200420032002

sealiha veiseliha linnuliha lamba- ja kitseliha

0

10

20

30

40

50

76

Veiseliha tootmineEestis oli 2008. a lõpu seisuga 238 200 veist. Veis-te üldarv on eelmise aastaga võrreldes vähenenud 2 300 looma (1%) võrra.

Veiseliha toodeti 14,8 tuh t ja selle osatähtsus kogu lihatoodangus 2008. a oli 20%. Võrreldes eel-mise aastaga vähenes veiseliha tootmine 3,9%.

2008. a eksporditi Eestist elusveiseid netokaalus 2 224 t. Elusveiste väljavedu suurenes võrreldes 2007. aastaga 585 t (35,7%). 2008. a imporditi Eestisse 27 t elusveiseid, mis on 29 t (52%) vähem kui 2007. a. Eestisse veetakse sisse ainult tõupuh-taid veiseid.

Veiseliha import suurenes 2008. a 1 554 t (46%) võrreldes 2007. aastaga.

Sealiha tootmineEestis oli 2008. a lõpu seisuga 364 000 siga, so 15 tuh (4%) vähem kui 2007. a. Sealiha toodeti 41,6 tuh t ja selle osatähtsus kogu lihatoodangus oli 59,5% (esialgsed andmed).

2008. a eksporditi Eestist elussigu 9 419 t - 37,9% rohkem kui 2007. a. 2008. a imporditi Eestisse 4 t elussigu, mis on 0,3 t (7%) võrra vähem kui 2007. a. Eestisse veetakse sisse ainult tõupuhtaid sigu.

Sealiha imporditi 2008. a 19,4 tuh t. Import suure-nes 2007. aastaga võrreldes 11,9%.

Linnuliha tootmineEestis loendati 2008. a lõpu seisuga 1 743 300 kodulindu. Lindude arvukus kasvas võrreldes 2007. aastaga peaaegu 300 000 (20,4%) võrra. Kodulindude arvu suurenemise põhjuseks on munatootmise taastumine. 2007. a novembris tapeti Newcastle´i tõve tagajärjel umbes 250 tuh munakana ja see põhjustas ka linnumunade suure impordi kasvu. 2009. a alguseks on Eesti munakanakasvatus taastanud. Linnuliha toodeti 2008. a 12,6 tuh t - 9% rohkem kui 2007. a. Lin-nuliha osatähtsus oli 2008. a kogu lihatoodan-gust 18% (2007. a 17,5%, 2006. a 18%, 2005. a 20,6% ja 2005. a 20,8%).

Linnuliha imporditi 2008. a Eestisse 17 tuh t, mis on 2007. aastaga võrreldes 0,5% rohkem.

Lamba- ja kitseliha tootmineEestis oli 2008. a lõpu seisuga 84 tuh lammast ja kitse, so vähem poolaasta seisust, mil Eestis oli 100 tuh lammast. Lammaste arvukus on aga võr-reldes 2007. aastaga siiski tõusnud 7,6 tuh looma (10%) võrra.

Lamba- ja kitseliha toodeti 2008. a esialgsetel andmetel 0,4 tuh t, mis on alla 1% kogu lihatoo-dangust.

6.2.2. Lihatööstus

Positsioon toiduturulVeterinaar- ja Toiduameti andmetel oli Eestis 2008. a lõpus 118 lihakäitlemisettevõtet. Võrreldes 2007. aastaga on ettevõtete üldarv vähenenud 1 võrra (joon 2).

Joonis 2. Ettevõtete arv, 2000-2008

Allikas: VTA20082007200620052004200320020

50

100

150

200

250

300

20012000

118119122138142

135

168

219

279

77

Töötajate arv ja töötasuLihasektoris makstav töötasu on aastate lõikes järjest kasvanud. 2008. a maksti töötasu 10 928 kr kuus, mis on 2007. aastaga võrreldes 1 760 kr (19,3%) rohkem. 2008. a oli lihasektori keskmine töötasu Eesti keskmisest palgast 1 890 kr (17,3%) väiksem.

Lihasektori käive ja kasum2008. a oli sektori käive 3 726 mln kr, mis on 2007. aastast 4% suurem. Kasumi protsent käi-

Liha kokkuostSealiha kokkuostuhind oli Eestis 2008. a 26,05 kr/kg, mis on 2007. a keskm kokkuostuhinnast 2,7 kr (12%) võrra rohkem. ELi sealiha kokkuos-

2008. a lõpu seisuga töötas Statistikaameti andme-tel lihasektoris keskmiselt 2 916 inimest (joon 3). Võrreldes 2007. aastaga on töötajate arv kahanenud 470 (13,9%) võrra.

best vähenes võrreldes 2007. aastaga oluliselt, langedes 2,1%-ni (2005. a lõpus moodustas kasum käibest 4%, 2006. a 4% ja 2007. a 4,1%).

tuhind 2008. a oli 24,05 kr/ kg, mis on 2007. a sama perioodiga võrreldes 2,8 kr kõrgem (13,6%). Eesti sealiha kokkuostuhind oli 8,4% kõrgem, võrreldes ELi kokkuostuhinnaga (2007. a oli ELi

Joonis 3. Töötajate arv ja töötasu, 2002-2008 (kr)

Allikas: ESA, *esialgsed andmed2008*200720062005200320020

3 000

6 000

9 000

12 000

15 000

2004

12 818

9 162

9 407

8 073

6 7236 1447 287

10 928

11 260

7 8346 930

5 7995 386

6 391

2 9163 387

2 9192 7672 7282 587 2 688

keskmine töötajate arv

keskmine kuu töötasu

Eesti keskmine töötasu

Joonis 4. Netokäive ja kogukasum, 2002-2008 (mln kr)

Allikas: ESA, *esialgsed andmed2008*

netokäive

200720062005200320020

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

2004

35823726

3074

2709

21852093

2335

7914612410811491 97

müügitulu kogukasum kasumi % käibest6

5

4

3

2

1

0

kasum

78

kokkuostuhind 10%, 2006. a 1,9%, 2005. a 3,5% ning 2004. a 1,5% madalam).

2008. a oli veiseliha keskm kokkuostuhind Eestis 25,15 kr/kg, mis on 2,1 kr (9,1%) madalam, võrreldes 2007. a keskm hinnaga. ELi veiseliha keskm kokku-ostuhind oli 2008. a 50,8 kr/ kg, mis on 2,7 kr (5,7%) kõrgem kui 2007. a. ELi veiseliha keskm kokkuos-tuhinnaga võrreldes on Eesti hind 25,6 kr (50,5%) madalam (2007. a oli Eesti kokkuostuhind ELi omast 52,1% ja 2006. a 52,6% madalam). Nii suur hinnava-he on tingitud ühelt poolt erinevast turunõudlusest (Eestis süüakse veiseliha vähem), aga teiselt poolt ka erinevusest liha kvaliteedis – meie veiseliha kvaliteet ei küündi veel ELi tasemele.

Linnuliha keskm tootjahind Eestis 2008. a oli 30,8 kr/kg, mis on 2007. a tootjahinnast 2,25 kr (7,9%) võrra kõrgem. ELi linnuliha tootjahind oli 28,15

kr/kg, mis on 0,6 kr (2,3%) kõrgem kui 2007. a.

Eesti tootjahind oli ELi omaga võrreldes 2,6 kr (9,3%) võrra kõrgem. Eesti linnuliha tootjahind on olnud tavaliselt natuke madalam kui ELi keskmine (2007. a oli ELi tootjahind 3,6% madalam, 2006. a 2,4%, 2005. a 2,3% ning 2004. a 6,2% kõrgem).

Lamba- ja kitseliha keskm kokkuostuhind 2008. a oli 34,6 kr/kg, mis võrreldes eelmise aastaga on 0,8 kr (2,4%) võrra enam. ELi lambaliha kokkuos-tuhind oli 2008. a 66,85 kr/kg, mis on 2007. aas-taga võrreldes 3,8 kr (6,1%) kõrgem.

Lihakaubandus (import, eksport)

Liha ja lihatoodete väliskaubandusbilansi nega-tiivsus suureneb ja jõudis 2008. a -642,9 mln kroonini.

Joonis 5. Liha ja lihatoodete väliskaubandusbilanss, 1994-2008 (mln kr)

Allikas: PM1994-800

-700

-600

-500

-400

-300

-200

-100

0

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

-50 -30

-338 -336

-253

-319

-392 -386

-212

-112

-259

-544 -553

-635 -643

Import2008. a imporditi Eestisse 1 487,4 mln kr väärtu-ses liha ja lihatooteid, mis on 277,1 mln kr (22,9%) rohkem, võrreldes 2007. aastaga. Kogu põlluma-jandussaaduste ja –toodete sisseveost moodustasid liha ja lihatooted 8,2% (2007. a 7,3%). 99,3% liha ja lihatoodeteid imporditi ELi liikmesriikidest. Kol-mandate riikide osatähtsus sisseveos moodustas vaid 0,7%. Suurimad impordi lähteriigid olid Taani, Soome, Leedu ja Saksamaa.

EksportVõrreldes 2007. aastaga suurenes 2008. a liha ja lihatoodete väljavedu 268,7 mln kr (46,7%) võrra. 2008. a eksporditi 844,5 mln kr väärtuses liha ja lihatooteid. Kogu põllumajandussaaduste ja –too-dete väljaveost moodustasid liha ja lihatooted 7% (2007. a 5,2%, 2006. a 6,3%). Suurimad ekspordi sihtkohad olid Läti, Leedu ja Soome. 2008. a oli liha ja lihatoodete sissevedu 1,8 korda suurem kui väljavedu. Väljavedu ELi liikmesriikidesse suure-nes 47,7% ja kolmandatesse riikidesse 27,1%.

79

6.3. Puu- ja köögiviljasektori ülevaade

Marje Mäger

Puu- ja köögiviljasektori osatähtsus Eesti tööt-levas tööstusesPuu- ja köögiviljasektori toodangu osakaal moo-dustas 2008. a töötleva tööstuse kogutoodangust 0,7% ning toiduainetööstusest 4,1%. 2008. a toodeti puu- ja köögiviljasektori poolt 733,7 mln kr

eest toodangut, millest 35,8% eksporditi. Puu- ja köögivilja eksport moodustas 2008. a toiduainete väljaveost 5,1%.

Võrreldes 2007. aastaga kasvas tootmine 16,7% ning eksport 7,6%. Puu- ja köögiviljasektori toot-mise osakaal toiduainetööstuse kogutoodangus

Joonis 1. Puu- ja köögiviljasektori toodang, eksport (mln kr); osakaal toiduainetööstuses ning ekspordi % toodangus, 2003-2008

Allikas: ESA

2003 2004 2005 2006 2007 2008

Ekspordi % toodangus

Eksport

Osakaal toiduainetööstuse kogutoodangus (%)

Toodan

g, e

ksp

ort

Toodang

0

5

10

15

20

25

30

35

40

0

100

200

300

400

500

600

700

800

80

on aasta-aastalt veidi suurenenud (2008. a 4,1%, 2006. a 3,9%, 2004. a 3,0%).

Töötajate arv ja töötasuStatistikaameti andmetel tegutses 2008. a puu- ja köögiviljasektoris 7 ettevõtet. Võrreldes eelneva aastaga vähenes 2008. a ettevõtete arv 3 korda. Vähesel määral oli vähenenud ka tööga hõivatu-

2008. a 9084 kr, mis on 318 kr ehk 3,6% kõrgem Eesti keskm brutopalgast. Võrreldes 2007. aastaga kasvas töötasu sektoris 21%.Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2008. a

te arv. Puu- ja köögiviljasektoris töötas 2008. a keskm 617 inimest ning võrreldes eelmise aastaga vähenes töötajate arv 2,7%. Lisaks ettevõtete vähenemisele on 2008. a toi-munud muutused ka ettevõtete suurusklassides. Tegevuse on lõpetanud alla 20 töötajaga ettevõtted.

Keskm brutopalk puu- ja köögiviljasektoris oli

puu- ja köögiviljasektori realiseerimise netokäive 882,8 mln kr. Kasum moodustas käibest 6% ehk 53,2 mln kr. Võrreldes eelmise aastaga vähenes käive 0,3%, samas kasum suurenes 25% ehk 11

Joonis 3. Puu- ja köögiviljasektori ettevõtete arv ning nende osatähtsus sektoris töötajate arvu järgi, 2002-2008

Allikas: ESA

200820072006200520032002 20040

20

40

60

80

100

0

5

10

15

20

25

suur

usgr

upi o

satä

htsu

s

ette

võte

te a

rv

24

21

13

15

17

20

7

1–9

10–19

20–49

50–99

100 ja enam töötajat

kokku ettevõtteid

Joonis 4. Tööga hõivatute arv ning keskmine palk puu- ja köögiviljasektoris; keskmine palk Eestis, 2002-2008

Allikas: ESA

200820072006200520032002 20040

Palk

, tu

h k

r

Tööt

ajat

e ar

v

100

200

300

400

500

600

töötajate arv puu- ja köögiviljasektoris palk puu- ja köögiviljasektorispalk Eestis

700

4

6

8

10

81

mln kr. Lisandväärtust toodeti 2008. a esialgsetel andmetel 172,7 mln kr. Võrreldes 2007. aastaga suurenes lisandväärtus 21% (29,9 mln kr võrra).

InvesteeringudStatistikaameti andmetel on viimastel aastatel puu- ja köögiviljasektori iga-aastased investeerin-gud jäänud 30-50 mln kr vahele. Kui ELiga liitu-

masina tesse ja seadmetesse, kokku 17,5 mln kr väärtuses, mis moodustas kogu materiaalsesse

mise algusaastatel investeeriti kõige enam hoonete ehitusse ja rekonstrueerimisse ja pisut vähem ma-sinatesse, siis viimastel aastatel on suurendatud investeeringuid masinate ja seadmete soetamiseks. 2008. a investeeris puu- ja köögiviljatööstus materiaalsesse põhivarasse 31,5 mln kr, mis on 13,3 mln kr ehk 29,8% vähem kui 2007. a sa-mal perioodil. Kõige rohkem investeeriti 2008. a

põhivarasse tehtud investeeringutest 56%.

Joonis 5. Investeeringute osatähtsus puu- ja köögiviljasektoris (%)

Allikas: ESA

Hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine

Transpordivahendid

Arvutid ja arvutisüsteemid

Muud masinad ja seadmed

36% 55%

5%4%

Joonis 4. Müügitulu, kogukasum, lisandväärtus, 2002-2008 (mln kr)

Allikas: ESA

200820072006200520032002 20040

Kog

uka

sum

, lis

andv

äärt

us

mü

ügi

tulu

100

200

300

400

500

600

800

900

1 000

müügitulu kogukasumlisandväärtus

700

0

50

100

150

200

883886

727

526

391378437

82

Hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueeri-misse investeeriti 11,2 mln kr (35,8%), arvutitesse 1,5 mln kr (4,9%) ning transpordivahenditesse 1,2 mln kr (3,7%).Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurene-sid 2008. a kõige enam investeeringud transpordi-vahenditesse (+1,1 mln kr), vähenes investeerimine masinatesse ja seadmetesse (-15,7 mln kr).

Puu- ja köögivilja töötlemine, tarbimine ja turgTaasiseseisvumise järgsel ajal on Eestis puu- ja köögivilja kasvupinnad märgatavalt vähenenud ning isevarustatuse tase madalam, kui klimaati-lised tingimused võimaldaksid. Tootmise vähene-mine on toimunud mitmete tegurite koosmõjul: Vene turu kaotus, toorme madal kokkuostuhind, turustamisvõimaluste vähenemine, väike tootmise-fektiivsus, tootmise kaasajastamise probleemid.

Puu- ja köögiviljasektori üheks suurimaks problee-miks on turu ebaühtlane varustatus kaubaga, st kodumaise toodangu üleküllus saagiperioodil (sü-gisel) ning puudujääk kevadtalvisel perioodil. Eba-stabiilne varustatus põhjustab hulgi- ja jaemüüja-te tõrjuva hoiaku kodumaiste väiketootjate suhtes ning eelistuse üksikute suurtootjate või importtoo-dangu vahendajate teenuste suhtes. Kodumaise puu- ja köögivilja tarbimisperioodi pikendamiseks oleks vaja investeerida efektiivsete, suure mahu-tavusega hoidlate ehitamisse või olemasolevate rekonstrueerimisse (jahutus- ja külmutusseadmed, sorteerimis- ja pakkimisliinid).

Puuviljatootmine on pikaajaliste traditsioonidega tootmissuund, mille maht on viimasel ajal oluliselt langenud. Selle põhjuseks on tootmispinna vä-henemine vanade õunapuuaedade likvideerimise tõttu, mis on paljuski põhjustatud omandireformi käigus toimunud muudatustest. Puuviljakasvatus annab häid võimalusi väiketalude arendamiseks piirkondades, kus looduslikud iseärasused suur-tootmist ei soosi. Puuviljakasvatuse pidurdavateks teguriteks on istandike rajamise kulukus ning pikk tasuvusperiood (7-8 a). Hea saagi eelduseks on sobilike sortide valik ja õigete hooldusvõtete kasutamine.

WHO (World Health Organization) soovitab tarbi-da vähemalt 400 g köögivilju (kartulitele lisaks) ja puuvilju/marju päevas. AC Nielsen ja Coca-Cola Balti Jookide ASi poolt 2009. a alguses läbiviidud tarbimisuuringust selgus, et eestlased tarbivad ebapiisavalt puu- ja köögivilju. Vähese tarbimise põhjusena tuuakse välja kiirest elutempost tin-gitud ajapuudust. Statistikaameti andmetel on puu- ja köögivilja tarbimine viimastel aastatel veidi suurenenud. Eelneva aastaga võrreldes suurenes 2007. a kõige enam peakapsa ostukogus (+20%) inimese kohta. Porgandit osteti 2007. a 10%, õunu 8,6% ning sibulaid 3,4% rohkem kui eelneval aas-tal, vaid punapeedi ostukogus jäi samaks. Võrrel-des eelneva aastaga vähenes 2007. a kõige enam kaalika ostukogus inimese kohta (-33,3%), kartulit osteti 11,4% vähem. Kartuli ostukoguse vähenemi-

Joonis 6. Puu- ja köögiviljasektori investeeringud põhivarasse, 2002-2008

Allikas: ESA

Hoonete soetamineHoonete ehitamine ja rekonstrueerimineTranspordivahendid

Arvutid ja arvutisüsteemidMuud masinad ja seadmedMaa

2003 2004 2005 2006 2007 2008

37,2 mln35,5 mln

47,1 mln45,0 mln 44,9 mln

31,5 mln

55%

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

83

ne peegeldab tarbija toitumisharjumiste muutust, sest kartuli asemel eelistatakse rohkem makarone ja riisi.

Köögivilja tarbitakse Eestis põhiliselt inimtoidu-na. 2007/2008. saagiaastal1 kasutati inimtoiduna

köögivilja 102,8 tuh t ehk 94,1% kogutarbimisest. Võrreldes eelneva saagiaastaga suurenes inimtar-bimine 12,2 tuh t (13,2%). Väga vähesel määral (0,5%) kasutatakse köögivilja ka loomasöödana. Köögivilja üldises tarbimises on inimtoiduks kasu-tatav osa viimastel aastatel tõusnud. Köögivilja ise-

likuks tarbimiseks2. 2007/2008. saagiaastal oli inimtarbimine 54,8 tuh t, mis teeb kogutarbimisest 86,2%. Tööstuslik tarbimine oli 1,9 tuh t ehk 3% kogutarbimisest. Tööstuslik tarbimine on viimastel aastatel hakanud vähenema, kuna marjaveinidel on raske võistelda viinamarjaveinidega. Kuna Ees-tis pole suuri marja- ega õunaaedu, napib koha-likku tooret ja seda tuleb asendada imporditud

varustatuse tase 2007/2008. saagiaastal oli 65%, mis oli 2 protsendipunkti võrra kõrgem eelmisest saagiaastast.

Puuvilja- ja marjatarbimine oli 2007/2008. saagi-aastal 63,6 tuh t, mis oli 1,1 tuh t (+1,8%) rohkem kui eelneval saagiaastal. Suurem osa toodetust läheb toiduks ning vähesel määral ka tööstus-

1Saagiaastaks loetakse perioodi 1. juuli - 30. juuni. 2Kääritatud mahla ja alkohoolsete jookide tootmine

Joonis 9. Värske puuvilja ressurss ja isevarustatuse tase (%)

Allikas: ESA2001/02

0

20

40

60

80

100

2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08

10,4

37,3 37,6

13,7 13,1

LoomasöödanaKadu Tööstuslik tarbimine Inimtarbimine Isevarustatuse tase

24,4

9,4

Joonis 7. Puu- ja köögivilja ostukogus elaniku kohta aastas (kg)

Allikas: ESA

PeakapsasÕunad

SibulPorgand

PunapeetKaalikas

Kartul1996

Kar

tul

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 20070

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

Joonis 8. Köögivilja ressurss ja isevarustatuse tase (%)

Allikas: ESA2001/02

0

20

40

60

80

100

120

2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08

656351 57

63

Kadu Loomasöödana Inimtarbimine Isevarustatuse tase

64 63

84

marja kontsentraatidega. Eesti veiniturg muutub sarnasemaks ELi turuga, kus sõstra- ja õunaveini tootjaid on väga vähe.

Viljapuu- ja marjaaedade üldpinna vähenemise ning kehvemaks jäänud saagi tõttu on viimas-tel aastatel isevarustuse tase langenud ning 2007/2008. saagiaastal oli see vaid 10,4%. Puuvil-ju ja marju tarbiti 40,9 kg inimese kohta, mis oli -2,5% (10 kg) rohkem kui eelneval saagiaastal.

Köögivilja väliskaubandusKöögivilja tarbimine on viimastel aastatel haka-nud suurenema, aga seda põhiliselt impordi arvel. Köögivilja import suurenes 2007/2008. saagi-aastal eelnevaga võrreldes 3,2 tuh t (8,6%). Kon-junktuuriinstituudi uuringutest on selgunud, et tarbija emotsionaalne eelistus kuulub kodumaisele toodangule, kuid kodumaised tootjad on spetsia-

liseerunud tasuvamale tootmisele ja loobunud vähetasuvate kultuuride (nt spargelkapsas, hiina kapsas, mustrõigas, naeris) kasvatamisest. See nišš kaupluselettidel täidetakse importtoodanguga. Kõige enam veeti rahalises väärtuses sisse köögi-vilja Hollandist, Leedust, Hispaaniast ja Poolast. Koguseliselt toodi sisse kõige enam tomatit, kurki ja sibulat, mis moodustasid sisseveo kogumahust 80%. Võrreldes eelneva saagiaastaga suurenes kõi-ge enam kapsa, kurgi ja lehtsalati sissevedu.

Kuna 2007/2008. saak oli pisut suurem eelneva saagiaastaga võrreldes, siis sellest tingitult suure-nes ka köögivilja eksport 2,9 tuh tonnile, mis oli 2,2 korda (1,6 tuh t) rohkem kui eelneval saagi-aastal.

Rahalises väärtuses veeti kõige enam välja lehtsa-latit, kurki ja peakapsast. Peamised sihtriigid olid

Leedu, Läti ja Venemaa. Koguseliselt veeti välja kõige enam peakapsast, lehtsalatit ning kurki, mis moodustas 80% köögivilja ekspordimahust.

Värske puuvilja väliskaubandusImpordi osatähtsus puuvilja- ja marjasektoris on väga suur. Impordi osatähtsus tarbimises aasta-

aastalt suureneb ning 2007/2008. saagiaastal oli see üle 90%. See tuleneb omatoodangu väiksusest. Marja- ja puuviljasaak suurenes 2007/2008. saa-giaastal 13,2% eelneva perioodiga võrreldes ja selle tulemusel vähenes import 59,4 tuh tonnini, mis on 900 t (-1,5%) vähem kui eelmisel saagiaastal.

Joonis 10. Köögivilja import, eksport, saak ja tarbimine (tuh t)

Allikas: EKI

2007/082006/072005/062004/052003/042002/032000/011999/00 2001/02

saak

0

20

40

60

80

100

120

0

10

20

30

40

50

60

70

80saaktarbimine kokku eksport

import

85

Puuvilja ja marja eksport Eestist on väike, kuid viimastel aastatel on see pisut kasvanud. 2007/2008. saagiaastal oli puuvilja ja marja eksport 2,4 tuh t. Võrreldes eelmise saagiaastaga vähenes 2007/2008 eksport 30%.

Kartulikasvatus2008. a detsembris lõppes rahvusvaheline kartu-liaasta, mille eesmärk oli propageerida kartuli kui väärtusliku toidukultuuri kasvatamist ja toiduks kasutamist. Kartulikasvatuse laiendamisega ta-hetakse paremini varustada inimkonda toiduga ja leevendada näljahäda. Eesmärgi saavutamiseks on väga oluline kartulikasvatuseks vajalike uuringute arendamine.

Kartul on lahutamatu osa ülemaailmses toidusüs-teemis. Ta on maailmas number üks mittetera-viljaline toiduaine, mille toodang jõudis 320 mln tonnini 2007. a. Kartuli tarbimine on oluliselt laie-nenud arengumaades, kus on esialgsetel andmetel rohkem kui pool ülemaailmsest kartuli kasvupin-nast. Kogu maailma kartulitoodangust kolmandiku kasvatavad praegu Hiina ja India. Kartulit on kerge viljeleda ja kõrge energiasisaldus teeb sellest väär-tusliku põllukultuuri.

Kuid erinevalt tähtsamatest teraviljadest ei ole kartul maailmakaubanduses kaubeldav. Ainult murdosa kogutoodangust läheb välismaisele turule ja kartuli hinna määrab tavaliselt kindlaks kohalik hind, mitte rahvusvaheline turg. Eestis on 90ndate aastate lõpust alates kartuli tar-bimine vähenenud ning sellest tingitult ka kasvu-pinnad. Statistikaameti andmetel kasvatati kartulit 2007/2008. saagiaastal 11,2 hektaril. Võrreldes eelneva saagiaastaga vähenes kartuli kasvupind 3,1%.

Kartuli kasvupinna vähenemise põhjuseid on mit-meid. Varem kasvatati kartulit loomadele söödaks, mida praegu enam ei tehta. Samuti on kadunud Venemaa turg. Üheks oluliseks kartulikasvatu-sest loobumise põhjuseks on asjaolu, et tootjatel ei ole võimalik soetada moodsaid ning efektiivseid masinaid ja seadmeid. Samuti puuduvad paljudel kaasaegsed hoidlad, aga kartulimüük toimub täna ühtlasemalt kogu aasta vältel.

Väikekasvatajatele on probleemiks turustamisvõi-maluste vähesus – neil on raske pääseda kauban-duskettidesse, kus nõutakse pidevalt suuremas koguses kvaliteetset kartulit. Kaupmehele on kasulikum ja mugavam varuda suurem kogus

Joonis 11. Puuvilja ja marja saak, tarbimine, import, eksport (tuh t)

Allikas: ESA

2007/082006/072005/062004/052003/042002/032000/011999/00 2001/02

Tarb

imin

e

0

10

20

30

40

50

60

70

0

10

20

30

40

50

60

70

80saaktarbimine kokku eksport

import

86

võimalikult väikese ringi tootjate käest. Et täita jaekettide seatud tingimusi, peaks tootjad koondu-ma ühistutesse. Mõned sellised ühistud on Eestis ka tekkinud.Kartulit süüakse ühe inimese kohta aastas kõige rohkem Euroopas - 96,2 kg. Põhja-Ameerikas on see kogus 57,9, Aasias ja Okeaanias 25,8, Ladina-Ameerikas 23,7 ja Aafrikas 14,2. Üldise soovituse

karonitooteid, millest on kiirem ja mugavam toitu valmistada. Tarbijate hinnatundlikust näitab asja-

kohaselt peaks inimene sööma 100-120 kg kartu-lit aastas. Statistikaameti andmetel tarbiti Eestis 2007/2008. saagiaastal 110 kg kartuleid inimese kohta, mis on küll 31% rohkem kui eelmisel pe-rioodil, kuid siiski 15% vähem sajandivahetusega võrreldes. Üheks tarbimise vähenemise põhjuseks on meie söögiharjumuste muutumine. Kartuli asemel tarbitakse riisi ja muid tangaineid ning ma-

olu, et parematel saagiaastatel, kui kartuli hind on madalam, on tarbimine suurem.

Joonis 13. Kartuli saak (t/ha) ning tarbimine inimese kohta (kg/ aastas)

Allikas: ESA2000/011999/00 2001/02

110

192

2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/080

100

200

300

400

500

Saak (tuh t)Kartuli tarbimine (kg/a)

Joonis 14. Kartuli ressurss ja isevarustatuse tase (%)

Allikas: ESA2000/011999/00 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08

0

20

40

60

80

100 98 9995 94 95

8592

86 89

Loomasöödana InimtarbimineSeemnena Kadu Isevarustatuse tase

Joonis 12. Kartuli kasvupind, saak ja saagikus, 2000-2008

Allikas: EKI

2007/082006/072005/062004/052003/042002/032000/011999/00 2001/02

saak

0

100

200

300

400

500

0

5

10

15

20

25

30

35

saak (tuh t)kasvupind (tuh ha)saagikus (t/ha)

87

Kartuli isevarustatuse tase on viimastel aastatel ol-nud üle 90%, vaid 2004/2005. kehval saagiaastal langes see 85%-le. 2005/2006. põllumajandusaas-tal oli kartuli isevarustatuse tase 92%.Kõige rohkem tarbitakse kartulit inimtoiduna

2007/2008. saagiaastal imporditi kartulit Eestisse 24,4 tuh t, mis oli 1,4% vähem kui eelmisel perioo-dil. Põhiliselt toodi kartulit Saksamaalt, Itaaliast ja Rootsist.Kartuli eksport oli 2007/2008. saagiaastal 462 t, mis oli 2,2 korda rohkem kui eelmisel saagiaastal. Enamus kartulist veeti Venemaale.

(68,2%). Võrreldes 2006/2007. põllumajandusaas-taga suurenes 2007/2008. saagiaastal kõige enam inimtarbimine (30%). Vähem suurenes tarbimine seemnena (+11,2%) ning loomasöödana (+0,5%). Endiselt puudub Eestis kartuli tööstuslik tarbimine.

Köögivilja ja kartuli hinnadVäikeste saakide tõttu olid kartuli- ja köögivil-jahinnad 2008. a kõrgemad kui eelmisel aastal. Konjunktuuriinstituudi andmetel tõusis porgandi keskm tootjahind 2008. a 5,3 kroonini, mis oli 31,7% kõrgem kui eelmisel aastal. Peedi tootjahind suure-nes eelmise aastaga võrreldes 28%, tomatil 27,2%, kapsal 18,9% ning kurgil 5,8%. Võrreldes eelmise aastaga odavnes kartul 14,2% ja kaalikas 4,1%.

Joonis 16. Köögivilja keskmised tootjahinnad (kr/kg)

Allikas: EKI

2003 2004 2005 2006 2007 2008

tomatkurk

porgandkaalikas

peakapsaspeet kartul

0

5

10

15

20

25

Joonis 15. Kartuli import ja eksport, 1999-2008

Allikas: ESA

2008200720062005200320022 004 0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

0

5

10

15

20

25

30

eksp

ort

impo

rt

Eksport (t)Import (tuh t)

88

Siseriiklik ja ELi õigus 2008. a juulis jõustus Põllumajandusministeeriumi väljatöötatud alkoholiseaduse muutmise seadus. Põhiliste muudatustena saab välja tuua üleriigilise jaemüügipiirangu, st et alkohoolsete jookide jae-müük kauplustes on lubatud ajavahemikul kella 10-22, kusjuures kohalikult omavalitsustelt kadus lisaõigus jaemüügi kellaajalisi piiranguid kehtesta-da. Teiseks poleemikat tekitanud muudatuseks oli alaealise alkohoolse joogi tarbimise keeldu tagavate meetmete paragrahv. Nüüdseks on alaealisel lisaks omamisele keelatud ka vallata alkohoolset jooki. Samas on alaealist lubatud rakendada alkoholi käitlemisega seotud töödel (ladustamisel või eda-sitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil), kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.

ELi tasandil on suuremad muudatused toimunud veini ja piiritusjookide valdkonnas.

VeinEesmärgiga parandada ELi veinitootjate konku-rentsivõimet, muuta nõuded selgemaks ja efek-tiivsemaks ning säilitada veinitootmise parimad traditsioonid reformiti veinituru ühist korraldust 2008. a. Üks olulisemaid muudatusi Eesti käitle-ja jaoks on see, et alates 1. aug 2008. a ei nõuta kauplemisel kolmandate riikidega enam impordi- ja ekspordilitsentse, kuid vajalik on saatedoku-ment VI 1. Samuti muudeti reformi käigus veinide märgistamise kontseptsiooni eesmärgiga muuta süsteem lihtsamaks ning läbipaistvamaks.

Piiritusjoogid2008. a võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008, mis reguleerib piiritus-jookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, mär-gistamise ja geograafi liste tähiste kaitse küsimusi. Senikehtinud nõuetele vastavaid piiritusjooke, mis määruses sätestatud nõuetele enam ei vasta, võib toota kuni 20. maini 2009. a ning turustada kuni varude ammendumiseni. Eelkõige tasub käitlejatel siinkohal silmas pidada alla 15% alkohoolseid joo-ke, mida tuntakse ka longeroliste nime all.

Muu hulgas võimaldab määrus piiritusjookide tootjal taotleda piiritusjoogi geograafi lise tähise kaitsmist ELi tasemel. Taotluse peab tootja saat-ma Euroopa Komisjonile liikmesriigi vahendusel, seetõttu on põllumajandusminister kehtestanud määrusega asjakohase siseriikliku korra.

Eesti tootjate konkurentsivõimeKodumaise viina positsioon Eesti turul on tugev, sest müügikäibest suure osa moodus tavad just kodumaised viinad. Kuid alates 2004. a on kodu-maise viina osakaal kaupluste viina müügi käibes pidevalt vähehaaval vähenenud. Langustrend jätkus ka 2008. a ning seda kiiremas tempos kui viimasel kolmel aastal, saavutades viimase 15 aas-ta rekordiliselt madala taseme.

2008. a mais oli müügil 31 nimetust kodumaist ja 23 nimetust importviina kesk miselt kaupluse koh-ta. See näitab, et viimaste aastate kodumaise viina valiku vähenemise ja import viina valiku kasvu trend jätkus ka 2008. a. Selline trend algas alates 2004. a (43 nimetust Eesti ja 14 importviina) ja kestab siiani.

Kauplustes müügilolevast viina sortimendist (too-tenimetustest) oli 2008. a 58% toodetud Eestis ja 42% oli importviin (2007. a vastavalt 67% ja 33%).

Eestis on alates 2008. a II kvartalist valdav osa viinatootmisest koondunud vaid kahe suurtootja - AS Liviko ja AS Altia Eesti kätte. AS Onistar lõpetas viinatootmise. Väiksemas mahus toodab viina ka AS Liiwi Heliis. Tootjate esialgsetel andmetel 2008. a viina toodang Eestis vähenes. Samuti vähenes kaup-meeste sõnul nõudlus viina järele, kuna sarna selt teistele riikidele väheneb ka Eestis viina tarbimine ning suureneb veinide ja teiste lahjade alkohoolsete jookide ostmine.

2008. a mais maksis kohalik 0,7-liitrises pudelis viin keskmiselt 169.95 kr/l ja import viin 270.31 kr/l. Aastaga kallines kodumaine viin 14% ja importviin 2%.

6.4. Alkoholi tootmine, turg ja tarbimine

Katrin Karolin

89

Kodumaise õlle osakaal Eesti kaupluste müügi-käibes oli 2008. a mais viimaste aastate madalaim - 87%. 13% õlle müügikäibest kauplustes andsid importõlled. Kogu Eesti turul müüdud õlle kogu-sest moodustas kodumaine õlu 89% ning see on viimasel kolmel aastal püsinud suhteliselt stabiil-sena. Seega Eesti õlle positsioon koduturul püsib tugev, kuid kauplustes müügi osakaalu vähenemi-ne näitab turuosa vähenemise ohu märke.

Kauplustes müügiloleva õlle sortimendist oli 2008. a mais 60% pärit Eesti tootjatelt ja 40% impordi-

Tarbimine ja alkoholipoliitikaEestis joob alkoholi 85% täiskasvanutest ning sagedamini tarbitakse lahjasid alkohoolseid jooke (nt õlut ja veini joob kuus 50-60%, kangeid alko-hoolseid jooke 35-40% alkoholi tarbijatest). Sar-naselt varasematele aastatele hindavad elanikud peamiseks tarbimise põhjuseks seda, et alkohol kuulub tähtpäevade tähistamise traditsiooni juur-de. Alkohoolse joogi ostmisel on valiku tegemise peamisteks kriteeriumiteks maitse ja kvaliteet.

Kui enda tarbimist hindavad Eesti elanikud val-davalt väheseks ja mõõdukaks, siis Eesti kohta tervikuna arvatakse, et alkoholi juuakse palju ning seda oleks vaja vähendada, kuna kaasneb rohkelt probleeme ja kahjusid. Kõige suuremaks problee-miks peavad inimesed sõiduki juhtimist alkoholi-joobes, kuid väga mures ollakse ka laste ja noorte alkoholi tarbimise pärast. Elanike hinnangul

tud. Müügiloleva õlle sortimendi laius võrreldes 2007. aastaga oluliselt ei muu tu nud, endiselt oli müügil 42 nimetust kodumaist ja 28 sorti import-õlut keskmiselt kaupluse kohta.

Eesti õlletootjate ASi Saku Õlletehase ja ASi A. Le Coq tuntumad õllemargid on hinnatud ka väljas-pool Eestit.

Kodumaine purgiõlu maksis 2008. a mais keskmi-selt 26.24 kr/l ja importõlu 32.10 kr/l, need olid vastavalt 13,3% ja 12,9% kallimad kui 2007. a.

peavad alkoholi tarbimise vähendamiseks astuma eelkõige samme tarbijad ise ning oma suhtumise ja käitumise muutmise kaudu näitama paremat eeskuju teistele, sh lastele. Samas on elanike arva-tes vaja ka riigipoolset algatust alkoholipoliitika eri meetmete rakendamisel, esmatähtsaks peetakse valitsuse initsiatiivi ning meedia kaasabi. Alkoho-lipoliitika meetmetest on elanike hinnangul vaja esmajärjekorras suurendada järelevalvet alkoholi müügiga seotud õigusrikkumiste üle, piirata käes-olevast enam reklaami, tegeleda rohkem noortega ning rangemalt karistada inimesi alkoholijoobes sooritatud õigusrikkumiste eest.

Eestis keelustati 2008. a juulis üleriigiliselt al-koholi jaemüük öisel ajal ning küsitlusel uuriti elanikelt, milline on olnud keelu mõju, kas nad on keelu viiekuulise kehtimise jooksul märganud oma elukohas muutusi. Tulemustest järeldus, et ela-

Tabel 2. Eesti õlleturu statistika

Allikas: EKI, ESA

Toodang, mln l

Import, mln l

Eksport, mln l

Müük siseturul, mln l

Isevarustuse tase, %

Kodumaise toodangu osakaal siseturu müügis, %

2008 9 kuud

101,2

12,7

17,3

96,6

104,8

89,0

2007 9 kuud

109,9

12,6

19,1

103,4

106,2

87,8

2006 9 kuud

109,0

11,2

16,4

103,8

105,0

89,2

Tabel 1. Eesti viinaturu statistika

Allikas: EKI, ESA

Toodang, tuh l absoluutalkoholis

Import*, tuh l absoluutalkoholis

Eksport, tuh l absoluutalkoholis

Müük siseturul, tuh l absoluutalkoholis

Isevarustuse tase, %

Kodumaise toodangu osakaal siseturu müügis, %

* ilma tooraineks kasutatud importviinata

2008 9 kuud

4 123,0

1 162,0

954,0

4 331,0

95,2

76,9

2007 9 kuud

4 522,0

786,0

799,3

4 508,7

100,3

82,6

2006 9 kuud

3 439,0

567,7

574,8

3 431,9

100,2

83,5

90

nike hinnangul on mõnevõrra vähenenud alkoholi tarbimine alaealiste poolt ning öösiti on harvene-nud joobnud olekus avalikus kohas viibimine ja

TarbijahinnaindeksidEestis liitumine Euroopa Liiduga kergitas toidu-kaupade tarbijahindu, andis neile tõusva trendi ning suhtelise stabiilsuse. Hinnad hakkasid liitu-misootuses tasapisi tõusma juba 2003. a lõpus. Kui reeglina on tarbijahinnaindeksi muutus kuust kuusse alla 1 pp, siis 2004. a mai tarbijahinna-indeks kerkis võrreldes eelneva kuuga silmnäh-

avaliku korra rikkumine. Kõige positiivsemaks hin-dasid oma elukohas muutusi Kirde-Eesti elanikud.

tavalt – 3,5 pp võrra. Ilmselt olid aga hüppeliselt tõusnud hinnad tarbija jaoks siiski vastuvõtma-tud, sest kolm kuud hiljem toimus hinnakorrekt-sioon ning hindade kasvutrend jätkus ootuspära-semas tempos. Lihatoodete hindu liitumine eriti ei muutnud, küll aga kerkisid märgatavalt teravilja- ja piimatoodete tarbijahinnad.

6.5. Toiduainetetööstuse majanduslikud näitajad

Merle Saaliste

Joonis 1. Harmoniseeritud tarbijahinnaindeksid (2005=100%)

Allikas: Eurostat

Toidukaubad kokku

90

100

110

120

130

140

150

160

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Eesti tarbijahinnaindeks

EL27 toidukaupadetarbijahinnaindeks

Eesti toidukaupadetarbijahinnaindeks

Teraviljatooted

90

100

110

120

130

140

150

160

EL27

Eesti

Piimatooted

80

90

100

110

120

130

140

150

160

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

EL27

Eesti

Lihatooted

90

100

110

120

130

140

150

160

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

EL27

Eesti

91

Teraviljatoodete hinnatase oli 1999. a madalama hinnatasemega riikidel EL-27 keskmisest kauge-mal maas kui toidukaupade keskmine, seetõttu on hinnatõus aastaks 2007 olnud ka suurem. Ka

on teraviljatooted selliseks esmatarbekaubaks, millest tarbija eriti loobuda ei saa, erinevalt näiteks lihatoodetest, ning seetõttu ka kergemini hinna-tõusuks survestatavad.

Liitumisest tingitud hinnamuutused on aga suhte-liselt tagasihoidlikud võrreldes hinnatõusuga, mille tõi kaasa 2007. a sügisel alanud toidukaupade hinnaralli maailmaturul. Maailmaturu kiire hinna-tõusu põhjustena on välja toodud inimeste arvu ja nende jõukuse kasvust tulenevat üldist tarbimise suurenemist, põllumajandustootmiseks ebasood-said klimaatilisi tingimusi 2007. a ning ka toiduga konkureeriva biokütuste tootmise suurenemist. Ülemaailmsele hinnatõusule tõmbas pidurit aga 2008. a suvel alanud globaalne majanduslangus, mis on tarbimist oluliselt vähendanud. Võrdluses EL-27 keskmisega näitavad Eestis toidukaupade tarbijahinnaindeksid perioodil 2006-2008 oluliselt kiiremat hinnatõusu. Selle taga on ka Eesti kiire majandusareng vaadeldaval perioodil ja hindade lähenemine ELi keskmisele tasemele. Kuni 2007. a sügiseni oli Eesti toidukaupade tarbijahinnain-deksi kasvutempo üsna sama üldise tarbijahin-naindeksi kasvutempoga. Kõige jõulisemalt ja järjepidevamalt on Eestis tõusnud teraviljatoodete tarbijahinnad, kusjuures hinnalangust pole mär-gata isegi praeguse globaalse majanduslanguse tingimustes. Piimatoodete hinnad hakkasid Eestis tormiliselt tõusma 2007. a keskel ja saavutasid tipphetke 2008. a II kv, peale seda on hinnad aga taas langenud. Lihatoodete hinnatõus on olnud kõige tagasihoidlikum, kuigi ka siin on märgatav

hinnatõusu kiirendus 2007. a viimastel kuudel.

Suhteline hinnatase ELi riikide toiduturgudelEesti hindade kiirema hinnatõusu taga on tõenäo-liselt asjaolu, et suhteline hinnatase on meil siiski veel madalam kui enamuses ELi liikmesriikides. See näitab teiselt poolt aga, et meie toiduainete-tööstustel peaks olema suhteliselt head võimalused oma toodete eksportimiseks kõrgema hinnataseme-ga turgudele ühisturu sees, samas kui meie turg on atraktiivne vaid nendele, kus koduturu hin-nad on veel madalamad kui meil. Kuna aga meist madalama hinnatasemega on ka lähinaabrid Läti ja Leedu, siis on konkurents Eesti turu haaramisel tuntav.

Kui vaadata suhtelise hinnataseme muutusi 1999-2007, siis Eesti on nende riikide grupis, kus hinnad olid ja on endiselt madalaimad ELis. Samas on aga ka näha, et kõigis nendes riikides on hinnad väga kiiresti tõusnud ja EL-27 keskmisele lähenenud. Riikides, kus hinnatase juba oli kõrge, on hinnad vaadeldaval perioodil paljudel juhtudel hoopis langenud. Suurim toidukaupade hinna-langus on seejuures toimunud Rootsis. Kõrgeima toidukaupade hinnatasemega teine Skandinaavia riik Taani on aga samas suutnud oma positsiooni hoida.

Joonis 2. Toiduturule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)

Allikas: Eurostat

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150

160

Taan

i

Iiri

Soom

e

Roo

tsi

Luks

embu

rg

Itaa

lia

Suur

brita

nnia

Aust

ria

Bel

gia

Pran

tsus

maa

Saks

amaa

Küp

ros

Kre

eka

His

paan

ia

Hol

land

Slov

eeni

a

Port

ugal

Mal

ta

Ung

ari

Rum

eeni

a

Läti

Tšeh

hi

Slov

akki

a

Pool

a

Leed

u

Bul

gaar

ia

-35

-25

-15

-5

5

15

25

35

Ees

ti

EL2

7=10

0

EL1

5

Hin

nat

ase,

%

Hin

nat

asem

e m

uu

tus,

pro

tsen

dip

un

kti

des

Muutus 1999 2007

92

Piimatoodete puhul on tähelepanuväärne, et Eesti hinnatase on praktiliselt sama sellise suure piima-tootja riigiga nagu Saksamaa. Teise suurtootja –

Lihatoodete hinnatasemete muutused näitavad suuremat muutlikkust kui teised kaubagrupid. Suhtelise hinnataseme tõus madalama hinnatase-mega riikides on olnud tagasihoidlikum. Liha on

Hollandi, leiame aga koguni päris pingerea lõpust, eelviimaselt kohalt enne Poolat.

niigi kallis toidukaup ja hinnatundlik tarbija on pigem nõus lihast üldse loobuma, kui seda veelgi kallima hinnaga ostma.

Joonis 3. Teraviljatoodete turule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)

Allikas: Eurostat

Hin

nat

ase,

%

Hin

nat

asem

e m

uu

tus,

pro

tsen

dip

un

kti

des

Muutus 1999 2007

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150

160

Taan

i

Soom

e

Root

si

Aust

ria

Iiri

Luks

embu

rg

His

paan

ia

Belg

ia

Küpr

os

Itaal

ia

Saks

amaa

Suur

brita

nnia

Pran

tsus

maa

Kree

ka

Slov

eeni

a

Port

ugal

Hol

land

Mal

ta

Ung

ari

Leed

u

Läti

Tšeh

hi

Slov

akki

a

Pool

a

Rum

eeni

a

Bulg

aari

a

-35

-25

-15

-5

5

15

25

35

Eest

i

EL27

=100

EL15

Joonis 4. Piimatoodete turule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)

Allikas: Eurostat

Hin

nat

ase,

%

Hin

nat

asem

e m

uu

tus,

pro

tsen

dip

un

kti

des

Muutus 1999 2007

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150

160

Küpr

os

Kree

ka Iiri

Itaal

ia

Suur

brita

nnia

Taan

i

Luks

embu

rg

Belg

ia

Mal

ta

Soom

e

Port

ugal

Rum

eeni

a

Root

si

Aust

ria

Hisp

aani

a

Pran

tsus

maa

Unga

ri

Bulg

aaria

Slov

eeni

a

Saks

amaa

Tšeh

hi

Läti

Leed

u

Slov

akki

a

Holla

nd

Pool

a

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

Eest

i

EL27

=100

EL15

93

Tööstustoodang2007. a tootsid toiduainetööstusettevõtted kokku 17,8 mld kr eest toodangut, mis moodustab töötle-va tööstuse kogutoodangust 14,9% (tabel 1). Suuri-

ma osa Eesti toiduainetetööstuse toodangumahust annavad jätkuvalt piimatööstus (26,3%), jookide tööstus (19,3%) ja lihatööstus (18,9%).

Tabel 1. Toiduainetööstuse toodang ja müük mitteresidentidele jooksevhindades (mln kr), 2000–2007

Allikas: ESA

2007

130 889119 36917 7773 3541 3724 681

318443

1 8763 433

64 82264 0834 697

3831 0021 532

897

93725

49,553,726,411,473,032,728,01,65,0

21,1

2006

112 938103 69615 8672 9461 5304 058

210363

1 6383 074

56 58556 0534 346

3871 1461 298

595

58646

50,154,127,413,174,932,028,11,43,5

21,0

2005

96 61588 15214 3522 6511 3953 924

177383

1 4742 600

47 81847 4123 827

341979

1 280406

31505

49,553,826,712,970,232,622,61,62,1

19,4

2004

86 12177 02313 2682 3141 3813 892

202358

1 3522 278

41 44340 9173 570

283930

1 415193

26402

48,153,126,912,267,336,49,40,81,9

17,6

2003

76 17766 40911 7372 0731 4482 930

180308

1 2752 134

36 04235 5133 222

3001 099

88673

31434

47,353,527,514,575,930,23,91,02,4

20,3

2002

68 11659 66311 3841 9311 7242 815

130344

1 2051 966

31 51631 0333 030

2711 234

7048

1815

360

46,352,026,614,071,625,06,25,21,2

18,3

2001

60 37152 55411 1011 8001 9342 916

99296

1 1341 810

28 19127 7893 190

2381 540

6886

2212

326

46,752,928,713,279,623,66,17,41,1

18,0

2000

52 58345 5139 7761 5001 5142 557

56240

1 0101 893

23 91523 2152 794

1911 212

7404

1026

255

45,551,028,612,780,128,97,14,22,6

13,5

TööstustoodangTegevusalad kokkuTöötlev tööstus..toiduainete ja jookide tootmine....liha ja lihatoodete tootmine, töötlemine ja säilitamine....kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine....piimatoodete tootmine....jahu ja tangainete tootmine....valmisloomasööda tootmine....leivatootmine; pagaritoodete tootmine....joogitootmineTööstustoodangu müük mitteresidentideleTegevusalad kokkuTöötlev tööstus..toiduainete ja jookide tootmine....liha ja lihatoodete tootmine, töötlemine ja säilitamine....kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine....piimatoodete tootmine....jahu ja tangainete tootmine....valmisloomasööda tootmine....leivatootmine; pagaritoodete tootmine....joogitootmineMitteresidendile müügi osatähtsus tööstustoodangusTegevusalad kokkuTöötlev tööstus..toiduainete ja jookide tootmine....liha ja lihatoodete tootmine, töötlemine ja säilitamine....kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine....piimatoodete tootmine....jahu ja tangainete tootmine....valmisloomasööda tootmine....leivatootmine; pagaritoodete tootmine....joogitootmine

Joonis 5. Lihatoodete turule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)

Allikas: Eurostat

Hin

nat

ase,

%

Hin

nat

asem

e m

uu

tus,

pro

tsen

dip

un

kti

des

Muutus 1999 2007

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150

160

Taan

i

Root

si Iiri

Suur

brita

nnia

Bel

gia

Pran

tsus

maa

Aust

ria

Luks

embu

rg

Itaal

ia

Soom

e

Saks

amaa

Hio

lland

Kree

ka

Slov

eeni

a

His

paan

ia

Küpr

os

Port

ugal

Ung

ari

Mal

ta

Rum

eeni

a

Läti

Slov

akki

a

Tšeh

hi

Pool

a

Leed

u

Bul

gaar

ia

-35

-25

-15

-5

5

15

25

35

Eest

i

EL27

=100

EL15

94

Toiduainetetööstuse toodangust müüdi 2007. a mitteresidentidele 26.4%. Sektoritest on enim eks-pordile orienteeritud endiselt kala- ja piimatööstus (mitteresidentidele müüdi vastavalt 73% ja 33% toodangust).

Müügitulu indeksVõrreldes Eesti toiduaine- ja joogitööstuste müü-gitulu kasvu teiste ELi riikide vastavate näitajate-ga, peab arvestama asjaoluga, et kuigi müügitulu

Toodangumahu indeksToodangumahu indeks püsivhindades peaks olema

kasv on ühelt poolt sõltuvuses reaalse toodangu mahu kasvuga, kergitab teiselt poolt numbreid ka elatustasemetõusu ja infl atsiooniga kaasnev hinnatõus. Tohutut müügitulu kasvu näitab Eu-rostati andmetel Rumeenia (2008. a 5kordne kasv võrreldes 2000. aastaga), järgmine kiire kasvaja on Bulgaaria, siis Leedu ja neljandal kohal on müügi-tulu kasvu kiiruselt Eesti. Nn vanade ELi liikmete müügitulu kasvud on oluliselt tagasihoidlikumad ja liiguvad kõik suhteliselt ühes rütmis.

parem tegeliku reaalse tootmismahu kasvu hinda-miseks.

Joonis 6. Toiduaine- ja joogitööstuse müügitulu indeksid ELi riikides (2000=100%)

Allikas: Eurostat

50

70

90

110

130

150

170

190

210

230

250Bulgaaria

Leedu

Eesti

Poola

Küpros

Belgia

Kreeka

Luksemburg

Austria

EL27 

Itaalia

Prantsusmaa

Rootsi

Holland

Portugal

Slovakkia

Saksamaa

Taani

Tšehhi

Suurbritannia

Soome

Ungari

Malta

95

Rumeenia on siiski endiselt esikohal, kuid 5kordse kasvu asemel näitab toodangumahu indeks Rumee-niale ainult 188%-list tõusu vahemikus 2000-2008. Eesti jagab koos Lätiga alles 6.-7. kohta. Indeks näitab üsna paljude riikide puhul toodangumahu vähenemist 2008. a, mis ilmselt on seotud majan-duslanguse ja turutõrgete ilmnemisega aasta teisel poolel. Eesti toiduainete- ja joogitööstuste toodan-gumahu langus on sealjuures olnud üks järsemaid, mis näitab meie toiduainetetööstuse haavatavust ja tugevat sõltuvust maailmaturu olukorrast.

Kui tegeliku reaalse tootmismahu kasvu hindami-sel võtta aluseks toodangumahu indeks püsivhin-dades, siis aastatel 2000-2007 on kõige suurem toodangumahu muutus Eestis toimunud jahu ja tangainete tootmises (386,7%). Suured muu-tused jahutootmises võivad olla tingitud sellest, et 2000. a toimus omanike vahetus Eesti ühes olulisemas jahu tootvas ettevõttes, millele järgnes tootmise rekonstrueerimine ja uute investeeringute tegemine. 2002. a valmis ka uus nisujahuveski.

Joonis 7. Toiduaine- ja joogitööstuste toodangumahu indeksid ELi riikides (püsivhindades, 2000=100%)

Allikas: Eurostat

80

100

120

140

160

180

200

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

RumeeniaBulgaariaLeeduPoolaBelgiaLätiEestiLuksemburgAustriaTaaniHispaaniaSaksamaaPortugalSoomeKüprosSlovakkiaItaaliaPrantsusmaaSuurbritanniaRootsiTšehhiUngari

Allikas: ESA

50

100

150

200

250

300

350

400

Joonis 8. Toodangu mahuindeks püsivhindades, 2000=100

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

..toiduainete ja jookide

tootmine....liha ja lihatoodete

tootmine, töötlemine ja

säilitamine....kala ja kalatoodete

töötlemine ja säilitamine

....piimatoodete tootmine

....jahu ja tangainete

tootmine

....valmisloomasööda

tootmine

....leivatootmine;

pagaritoodete tootmine

....joogitootmine

96

Toiduainete ja joogitööstuse osatähtsus SKPsKui aastatel 2002-2005 võis täheldada toiduainete- ja joogitööstuse osatähtsuse järjepidevat vähene-mist Eesti SKP-s, on järgnevatel aastatel toimunud stabiliseerumine. Osatähtsus püsib 2% läheduses.

Tööhõive, kulutused töötajatele ja ettevõtete arv2000-2006. a on vähenenud järjekindlalt toidu-aineid ja jooke tootvate tööstuste arv. Töötlevas tööstuses kokku on ettevõtete arv samal ajal hoopis suurenenud, kusjuures kõige kiiremini on kasvanud mikroettevõtete arv (1,6 korda). Toi-duainetetööstuses on mikroettevõtted seni olnud kõige ohustatum grupp (2000. aastaga võrreldes oli 2006. a toidusektoris mikroettevõtteid 40% vähem). Kuigi 2007. a näitab esmakordselt toi-duainetööstuse ettevõtete arvu kasvu (juurde on tekkinud uusi mikroettevõtteid), ei ole see olnud piisav sektori tööhõive vähenemise pidurdamiseks. Statistikaameti andmetel töötas toiduainete ja jookide tööstuses 2007. a 16 736 inimest, so 372 inimest vähem kui eelneval aastal. Suurim prot-sentuaalne vähenemine toimus valmis loomasööda tootmise sektoris (-32%) ja kalasektoris (-11%). Ar-vuliselt vähenes tööhõive kõige rohkem aga muude toiduainete tootmise sektoris (-338 töötajat). Puu- ja köögivilja- ning lihasektor seevastu suurendasid töötajate arvu (vastavalt 18% ja 11%), arvuliselt suurenes tööhõive kõige enam lihasektoris (+316 töötajat).

Samas jätkub põllumajanduse ja jahinduse ning metsamajanduse sektorite osatähtsuse vähenemi-ne. Kalapüügisektori osatähtsus on kogu vaadelda-va perioodi jooksul püsinud 0,2% juures.

Perioodil 2000-2007 on tööhõive toiduaineid ja jooke tootvas sektoris vähenenud igal aastal, kus-juures suurim vähenemine toimus ELiga liitumise ajal (2003. a vähenes tööhõive 877 töökoha võrra ja 2004. a veel 786 töökoha võrra). See oli seo-tud paljude ettevõtete sulgemisega, kes ei olnud suutelised tootmistingimusi ELi hügieeninõuetele vastavusse viima.

Töötajate arvu pideva vähenemise tõttu kaotab toiduainete- ja jookide tööstus osatähtsust nii tööt-leva tööstuse kui ka kogu Eesti tööhõives.

Võrreldes Eesti kõigi tegevusalade keskmisega on tööjõukulud märgatavalt kõrgemad joogitootmisel ja valmisloomasöötade tootmisel. Joogitootmine on traditsiooniliselt üks kasumlikumaid valdkondi, valmisloomasöötade sektoris on palgatõusule kaa-sa aidanud juba eespool mainitud töötajate arvu vähenemine. Kõige vähem konkurentsivõimelised on palgad aga kala- ja muude toiduainete tootmise sektoris.

Joonis 9. Toiduainete ja jookide tootmise, põllumajanduse ja jahinduse, metsamajanduse ning kalapüügi loodud lisandväärtuse osatähtsus SKPs jooksevhindades, 2002-2008

Allikas: ESA

2,0

1,3

0,8

0,20,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Toiduainete ja jookide tootmine Põllumajandus ja jahindus

Metsamajandus Kalapüük

97

Tööjõukulud töötaja kohta (joon 13) aastas on kasvanud praktiliselt kõigis ELi liikmesriikides ja suhteliselt samas tempos. 2006. a oli Eesti näita-ja üks pisemaid EL-is. Eestist odavam oli tööjõud vaid Leedus, Lätis, Rumeenias ja Bulgaarias (Poola kohta andmed puuduvad). See näitab, et odav töö-jõud oli vähemalt veel 2006. a Eesti toiduainete- ja joogitööstustele eeliseks. Samas ei aita see kuidagi konkurentsis meie põhiliste konkurentidega meie oma toiduturul – nagu juba eespool öeldud, on tööjõud Lätis ja Leedus veelgi odavam. Kui kulu-tused töötaja kohta näitavad kõigis liikmesriikides

pidevat kasvutrendi, siis tööjõukulude osatähtsus toodangus (joon 14) on suhteliselt stabiilne näitaja. Selles osas on Eesti toiduainete- ja joogitööstused üsna lähedal ELi keskmisele. Kuna antud näita-ja võib kajastada nii väga kallist tööjõudu, suurt tööjõumahukust kui ka väga automatiseeritud tootmist, siis on raske öelda, kas Eesti paiknemine keskel on hea või halb. Näiteks Bulgaaria, Poola ja Rumeenia paiknemine väikseima tööjõukulude osatähtsusega riikide hulgas on seletatav nende odava tööjõuga, samas Iirimaa puhul on põhjuseks ilmselt hoopis üliefektiivne tootmisprotsess.

Joonis 11. Toiduaineid ja jooke tootvate ettevõtete arvuline osatähtsus töötlevas tööstuses, 2000-2007

Allikas: ESA

16 736

4,8 4,6 4,3 4,0

16,313,8

12,8

17,0

14,6

15,3

13,3

13,0

5,33,5

5,13,8

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Tööt

ajat

e ar

v

0

24

6

810

12

1416

18

Osa

täht

sus,

%

Töötajate arv töötlevas tööstusTöötajate arv toiduainete ja jookide tootmisesOsatähtsus kogu töötlevas tööstuses, %Osatähtsus kogu tööhõives, %

Joonis 12. Keskmised tööjõukulud töötaja kohta kuus toiduainetetööstuse sektorites, 2000-2007

Allikas: ESA

4

6

8

10

12

14

16

18

20

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

tuha

t kr

ooni

Tegevusalad kokku .... lihasektor

....ka lasektor ....puu- ja köögivilja sektor

....piimasektor ....valmis loomasööda tootmine

....muude toiduainete tootmine ....joogitootmine

Joonis 10. Toiduaineid ja jooke tootvate ettevõtete arvuline osatähtsus töötlevas tööstuses, 2000-2007

Allikas: ESA

8,3

11,1

8,87,0

6,9

11,5

9,5

10,2

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Ett

evõt

ete

arv

0

2

4

6

8

10

12

14

Osa

täht

sus,

%Töötlev tööstusToiduainete ja jookide tootmineOsatähtsus kogu töötlevas tööstuses, %

98

Joonis 13. Tööjõukulud töötaja kohta (aastas) toiduainete- ja joogitööstuses ELi liikmesriikides, tuh eurot

Allikas: Eurostat

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Belgia

Holland

Taani

Iirimaa

Suurbritannia

Soome

Prantsusmaa

Austria

Itaalia

Saksamaa

Hispaania

Kreeka

Küpros

Portugal

Ungari

Slovakkia

Eesti

Leedu

Läti

Rumeenia

Bulgaaria

Andmed puuduvad Tšehhi, Luksemburgi, Malta, Poola, Sloveenia, Rootsi kohta

Joonis 14. Tööjõukulude osatähtsus toodangus toiduainete- ja joogitööstuses, %

Allikas: Eurostat

7

9

11

13

15

17

19

21

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

KüprosAustriaSloveeniaSoomeKreekaSuurbritanniaSaksamaaTaaniPrantsusmaaEL27PortugalEestiUngariHispaaniaLeeduLätiBelgiaHollandSlovakkiaItaaliaRumeeniaIirimaaPoolaBulgaaria

Andmed puuduvad Tšehhi, Luksemburgi, Malta ja Rootsi kohta

99

Müügitulu, kasum, kulud, investeeringudMüügitulust moodustasid investeeringud põhi-varasse suurima osatähtsuse (8,1%) 2002. a, kui ettevõtted valmistusid tootmise vastavusse viimi-seks ELi hügieeninõuetega. Ettevõtete ELi hügiee-ninõuetega vastavusse viimist kergendas Kesk- ja Ida-Euroopa maade põllumajandusele ja maaelule antud erakorralise liitumiseelse abi programm SAPARD. Kokku maksti SAPARDi meetmest 21 perioodil 2002-2005 Eesti toiduainetetööstuste investeeringu toetusteks 198,3 mln kr. 2004. a oli investeerimine suhteliselt tagasihoidlik, liitumiseel-sel perioodil tehtud sunnitud investeeringud olid ettevõtete võimalused ammendanud. 2004. a asus

SAPARDit asendama riikliku arengukava meede 3.22, millest praeguseks on väljamakseid tehtud kokku 172,7 mln kr eest. Taastumine oli siiski suhteliselt kiire, alates 2005. a on kasvanud nii ettevõtete müügitulu, kasum kui ka investeeringud põhivarasse. Ettevõtete veelgi kiiremat arengut pidurdas aga samal perioodil alanud tormiline tööjõukulude kasv. 2008. a rakendus maaelu aren-gukava (MAK) 2007-2013 meede 1.63, mis peaks samuti toiduainetetööstuse arengule kaasa aita-ma. Esimeses taotlusvoorus kiideti heaks taotlusi toetussummas 160 mln kr. Kogu meetme eelarve perioodil 2007-2013 on 603 mln kr.

1Põllumajandus- ja kalandustoodete tootmise ja turustamise investeeringutoetus2Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus 3Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus

Joonis 16. Toiduainetööstuste investeeringud, 2000-2007

Allikas: Eurostat

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

1 400 000

1 600 000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

..muu põhivara, tuhat krooni

..maa, tuhat krooni

..muud seadmed, masinad, inventar, tuhat krooni..arvutid ja arvuti-süsteemid, tuhat krooni..transpordivahendid, tuhat krooni

..ehitamine ja ehitiste rekonstrueerimine, tuhat krooni..ehitiste soetamine, tuhat krooni

Joonis 15. Toiduainete- ja joogitööstuse müügitulu, tööjõukulud, puhaskasum ja investeeringud põhivarasse, 2000-2007

Allikas: Eurostat0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

Tööj

õuku

lud

, pu

has

kasu

m ja

in

vest

eeri

ngu

d, m

iljon

it k

roon

i

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

Mü

ügi

tulu

, m

iljon

it k

roon

i

..tööjõukulud

Puhaskasum (-kahjum)

Investeeringud põhivarasse

Müügitulu

100

Peale liitumist ELiga on toidutööstuste investee-ringud jõudsalt kasvanud, suurimad kulutused tehakse masinate seadmete ostmiseks. 2007. a

Kuni 2005. aastani olid kõige aktiivsemad inves-teeringute teostamisel keskmise suurusega ette-võtted (50-249 töötajat). Viimastel aastatel on aga suurettevõtete osatähtsus märgatavalt tõusnud. Kasvanud on küll ka keskmiste ettevõtete inves-teeringute summa, kuid suurettevõtete panused tootmise moderniserimisse on olnud 2006-2007

investeeris toiduainetööstuse sektoritest enim piimasektor, järgnesid joogi ja muude toiduainete tootmine.

märgatavalt suuremad (võrreldes 2005. aastaga kasv üle 2 korra). Tööjõukulude kasv on sundinud ettevõtjaid odava tööjõu asemele otsima muid või-malusi tootmise kasumlikkuse tõstmiseks. Mikro- ja väikeettevõtete investeeringute maht on olnud suhteliselt stabiilne läbi aastate, näidates vaid veidi tõusu 2005. a.

Joonis 17. Toiduainetööstuse sektorite osatähtsused investeeringutes, 2007

Allikas: ESA1% valmis loomasööda tootmine

26% piimatoodete

tootmine

5% puu- ja köögivilja

töötlemineja säilitamine

4% kala ja kalatoodete

töötlemine ja säilitamine

13% liha ja lihatoodete tootmine,

töötlemine ja säilitamine

23% muude toiduinete tootmine

25% joogitootmine

3% muu

Joonis 18. Ettevõtete suurusgruppide osatähtsused toiduainetööstuse investeeringutes, 2000-2007

Allikas: ESA

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

1-9 10-49 50-249 250 ja enam töötajat

101

Eesti toiduainetööstuse konkurentsivõime tõusu ning arengu üheks võtmeks on teadus- ja aren-dustegevuse edendamine ja innovatsioon. Samal ajal kui kogu Eesti ettevõtluse ja muude töötleva tööstuse harude investeeringud ettevõtte siseses-se teadus- ja arendustegevusse on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud, ei ole toidusektori panus olnud nii stabiilne.

Toidusektori seni edukaim aasta oma jõududega tehtud arendustegevuses oli 2007, kui ettevõtte-sisesed kulutused teadus- ja arendustegevusse

EfektiivsusEesti toiduainete- ja joogitööstuste efektiivsus on eriti kiiresti kasvanud viimastel aastatel (2006-2007). Kasvutrendi näitab nii tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel kui ka kogutootlik-kus lisandväärtuse alusel. Kõige kiiremini on lisandväärtus töötaja kohta alates 2000. aastast

küündisid 59 mln kroonini. 2006. a investeeriti ettevõtte siseselt aga vaid 13 mln kr.

Hüplik on olnud ka toidusektori ettevõtte väliste ku-lutuste osa ehk siis teadusasutustelt tellitud tööde osa. Mõnel aastal on toidusektori osa võrreldes kogu töötleva tööstuse ettevõtte väliste investeeringutega teadus- ja arendustegevusse olnud vägagi eesrind-lik (2002. a oli toidusektori osatähtsus 36,9% kogu tööstuse investeeringutest teadus- ja arendustege-vusse, 2003. a 37,8%, 2005. a 28,5%), mõnel aastal jälle vägagi tagasihoidlik (2004. a 2,3%, 2006. a 6,5% ja 2007. a 9,9%).

kasvanud mikroettevõtete (alla 10 töötaja) grupis. Ootuspäraselt oli 2007. a suurusgrupiti vaadatuna suurim lisandväärtus töötaja kohta suurettevõtetel (250 töötajat ja enam) – 315 tuh kr, kõige tagasi-hoidlikumat tulemust näitasid ettevõtted töötajate arvuga 10-19 – vaid 130 tuh kr töötaja kohta.

Joonis 19. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse, 1998-2007 (mln kr)

Allikas: ESA

12 11

19

45

21 1 1

8 7

1

65 5

8

17

13

2

10

59

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

0

10

20

30

40

50

60

70

toid

uain

ete

ja jo

okid

e to

otm

ine

..toiduainete ja jookide

Tegevusalad kokku

Töötlev tööstus

tootmine

102

Joonis 20. Toiduaine- ja joogitööstuste efektiivsuse näitajad, 2000-2007

Allikas: ESA

100

150

200

250

300

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Tööv

iljak

us, t

uhat

kro

oni

0,18

0,19

0,2

0,21

0,22

0,23

Kogu

toot

likku

s, k

roon

i

Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel, tuhat krooni

Kogutootlikkus lisandväärtuse alusel, krooni

Suurim on sektorite lõikes lisandväärtus töötaja kohta samades sektorites, mis on võimelised maks-ma oma töötajatele ka kõrgemat palka. Edetabelit

Eesti on lisandväärtuse loomise osas töötaja kohta veel kaugel maas EL-27 keskmisest, moodustades sellest vaid 33,5%. Suurim lisandväärtuse looja toiduainete- ja jookide tootmise sektoris on ELis

juhivad jällegi joogitootmine ja valmisloomasööda tootmine.

konkurentsitult Iirimaa. See ei ole siiski sugugi üllatav, sest peamiselt luuakse Iirimaa ülikõrge lisandväärtus töötaja kohta alkoholisektoris (viski).

Joonis 21. Lisandväärtus töötaja kohta Eesti toiduainetööstuse sektorites, 2000-2007

Allikas: ESA

0

100

200

300

400

500

600

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Tegevusalad kokku ....l ihasektor

....ka lasektor ....puu- ja köögivilja sektor

....piimasektor ....valmis loomasööda tootmine

....muude toiduainete tootmine ....joogitootmine

103

Omakapital, kohustused, maksevõime ja võla-kordajaLiitumiseelselt toiduainetetööstustes tehtud suu-red investeeringud kergitasid küll 2004. a veidi võlakordajat, kuid selle väärtus jäi siiski oluliselt väiksemaks 2000-2001 keskmistest näitajatest. Samuti ei ole ettevõtete laenukoormust viimastel

aastatel tehtud investeeringud eriti suurendanud. Pikaajalistest kohustustest on märgatavalt kiiremi-ni kasvanud lühiajalised kohustused, kuid ka see ei ole ettevõtete majandusnäitajaid halvendanud – maksevõime näitaja väärtus on olnud viimastel aastatel suhteliselt stabiilselt 1,2 lähedal.

Joonis 22. Toiduainete- ja joogitööstuse lisandväärtus töötaja kohta (tuh eurot)

Allikas: Eurostat

0

25

50

75

100

125

150

2000 2001 2002 2003 2004 20052 006

Iirimaa

Holland

Suurbritannia

Belgia

Taani

Soome

Austria

Prantsusmaa

Itaalia

Hispaania

EL27

Saksamaa

Kreeka

Küpros

Sloveenia

Portugal

Poola

Ungari

Eesti

Slovakkia

Läti

Leedu

Rumeenia

BulgaariaAndmed puuduvad Tšehhi, Luksemburgi, Malta ja Rootsi kohta

104

Joonis 23. Toiduaine- ja joogitööstuste kohustused, omakapital, maksevõime ja võlakordaja, 2000-2007

Allikas: ESA

1,2

1,2

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

9 000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Koh

ust

use

d, o

mak

apit

al, m

iljon

it k

roon

i

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

Mak

sevõ

ime,

võl

akor

daja

Kohustused Omakapital

Lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused

Võlakordaja Maksevõime

105

Maailma toiduturul toimusid 2008. a kiired muu-tused - aasta esimesele poolele oli iseloomulik suundumus toiduhindade tõusuks ning toiduva-rude vähenemiseks, mõned riigid rakendasid isegi ekspordikeelde ning hakati rääkima võimalikust protektsionismi kasvust. Seoses üldise majandus-langusega ning nõudluse vähenemisega hakkasid aasta teisel poolel hinnad langema ning eeskätt ekspordile orienteeritud toodete turgudel situat-sioon järsult halvenes.

Suurima osakaaluga (23,4%) kaubagrupp põlluma-jandustoodete ekspordis oli 2008. a joogid ja alko-hol, mis siiski ei iseloomusta Eesti tootjate eks-pordivõimet, vaid kajastab suurel määral teistest ELi riikidest pärit alkohoolsete jookide väljavedu kolmandatesse riikidesse Eesti kaudu.

Piima ja piimatoodete eksport moodustas 18 % põllumajandustoodete ekspordist ning on kindlasti suurima konkurentsivõimega sektor välisturgudel kauplemiseks. 2008. a valitses halb konjunktuur

2008. a eksporditi Eestist põllumajandustooteid (KN grupid 1-24) kokku 12 031,2 mln kr eest ning kasv võrreldes 2007. aastaga moodustas 8,1 %. Põllumajandustoodete import suurenes samal ajal 9,4 % ja moodustas 18 176,9 mln kr ning väliskaubandusbilansi negatiivne saldo suurenes võrreldes 2007. aastaga 12,1 %.

lõssipulbri turul ning ka Eestist eksporditud lõssi-pulbri hind oli 32% madalam kui 2007. a ning eks-porditud kogus vähenes 38%. Seevastu positiivne areng toimus juustuturul, kus eksport suurenes võrreldes eelmise aastaga 31% ja keskmine hind oli 11 % kõrgem kui 2007. a.

Traditsiooniliselt on ekspordis tähtsal kohal ka kala ja kalatooted, mille eksport 2008. a moodus-tas 13,2% toidukaupade ekspordist.

7. Põllumajandustoodete kaubandus

Kadi Luuri, Ene Maadvere

4 700,3

8 214,2

5 612,3

9 630,6 6 970,3

11 021,6 12 525,7

8 651,5

-3 513,9 -4 017,8 -4 051,3 -3 873,9-5 482,2 -6 145,7

Joonis 1. Põllumajandustoodete väliskaubandusbilanss (mln kr)

Allikas: ESA

2003

-10 000

-5 000

0

5 000

10 000

15 000

20 000

2004 2005 2006 2007 2008

11 128,6

16 610,8

12 031,2

18 176,9

106

Viimastel aastatel on suurenenud ka liha ja liha-toodete ning teravilja eksport, moodustades 2008. a vastavalt 7% ja 6 % põllumajandustoodete ekspordi mahust.

Konkurentsivõime tõstmise huvides on oluline nii üldine ekspordi kasv kui ka see, et ei orienteeru-taks tooraine ekspordile, vaid panustataks enam töödeldud toodete ekspordi kasvule.

2008. a andsid kõige suurema osa lisandväärtuse-ga toodete ekspordi väärtusest kanged alkohool-sed joogid (39,3%), järgnesid piimatooted (18,9%), kastmed, supid jm toiduvalmistised (16,2%). Suurema lisandväärtusega piimatooteid (juust, lisanditega hapupiimatooted, piimarasvatooted, väikepakendis või, jäätis) eksporditi 2008. a 914,4 mln kr eest ehk 38% enam kui 2007. a. Arvestades tooraine hindade pidevaid kõikumisi maailmaturul, on väga oluline teha jõupingutusi suurema lisand-väärtusega toodetele turu leidmiseks, mis tagaks ka põllumajandussaaduste tootjatele stabiilsemad hinnad.

Põllumajandustoodete ekspordist moodustas ELi liikmesriikidesse müüdud toodete osatähtsus 68 %.

Joonis 2. Ekspordi struktuur, 2008

Allikas: ESA

Piimatooted 18%Joogid ja alkohol 23,4%

Kalatooted 13,2%

Lihatooted 7%

Toidurasv ja õlid 5,3%

Teravili 5,9 %

Muud 27,2 %

Joonis 3. Põllumajandustoodete eksport riigiti, 2008 (osatähtsus %-des)

Allikas: ESA

Taani 2,9%

Holland 2,9%

Muud EL riigid 6%

Muud riigid 9,7 %

Rootsi 3,3 %

Saksamaa 4,4%

Soome 15,5%

Läti 18,9%

Venemaa 22,3 %

Leedu 14,1%

Tabel 1. Suurema lisandväärtusega põllumajandustoodete eksport tootegrupiti

Allikas: ESA

2008/2007

+,- %

-11,4

+37,9

+34,3

-21,2

+18,3

+54,2

+4,3

+17,6

+28,7

-57,1

+6,2

2008/2007

+,- mln kr

-245,2

+251,5

+200,6

- 79,6

+41,0

+111,8

+6,5

+15,2

+17,9

-36,1

+283,6

2007 mln kr

2 150,9

662,9

584,4

374,9

224,1

206,3

150,1

86,6

62,4

63,2

4 565,8

Tootegrupp

Kanged alkohoolsed. joogid

Piimatooted

Mitmesugused toidukaubad (kastmed, supid, pärmid jms)

Mittealkohoolsed joogid

Tooted lihast

Tooted jahust, teraviljast

Õlu

Kakao ja tooted kakaost

Suhkrukondiitritooted

Muud tooted

Kokku

2008 mln kr

1 905,7

914,4

785,0

295,3

265,1

318,1

156,6

101,8

80,3

27,1

4 849,4

107

Suurimaks ekspordimaaks oli Venemaa, kuhu eksporditi 22,3% kogu põllumajandustoodete eks-pordist, järgnesid Läti (18,9%), Soome (15,5%) ja Leedu (14,1%).

Põllumajandustoodete impordis (nagu ka eks-pordis) olid esikohal joogid ja alkohol. Üldiselt on impordi struktuur üsna mitmekesine ning selle hulgas on tooteid, mida Eesti toidusektor võiks ise kohalikule turule pakkuda. Samas on ka kaupu (suhkur, puuviljad jne), mille import on kohaliku pakkumise puudumise tõttu hädavajalik.

Enamus põllumajandustooteid (91,4% kogu impor-dist) imporditi Eestisse teistest ELi liikmesriikidest. Analoogselt ekspordiga on esikohal naaberriigid – Soome, Läti. Leedu.

2008. a kallinesid toidukaubad tarbija jaoks võr-reldes 2007. aastaga keskm 14,7%, sh kasvasid piimatoodete hinnad 23,2%. Eriti kiire hinnatõus toimus aasta esimesel poolel, kui toidukaupade tar-bijahindade kasv ulatus maksimaalselt 18,9 %-ni. 2008. a lõpus siiski hinnatõus aeglustus ning det-sembris olid toidukaupade hinnad 5,4% kallimad kui 2007. a detsembris. Toidukaupade hinnatõus

ja üldine majandussurutis mõjutasid kindlasti ka tarbijate ostukäitumist. Konjunktuuriinstituudi poolt Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi-viidud tarbijauuring tõi välja, et 65% vastanutest hakkas 2008. a sagedamini toidukaupade hin-du vaatama ning 48% hakkas ostma odavamaid tooteid. Aasta jooksul muutis 79% tarbijatest oma toidukaupade ostu- ja tarbimisharjumusi, mis pal-judel juhtudel tähendas tarbimise vähenemist kal-limate töödeldud toidukaupade puhul ja tarbimise suurenemist köögiviljade, kartuli, makaronitoodete ja kuivainete osas.

Konjunktuuriinstituut on alates 1996. a uurinud elanike toidukaupade ostueelistusi ning 2008. a oli kodumaiste toodete eelistamise protsent kogu uuringuperioodi madalaim – 70. Põhjustena on välja toodud, et tarbijal on suhteliselt keeruline eristada, millisest toorainest, kus ja kelle poolt on kaup toodetud, aga samuti kodumaise kauba kõrge hinnatase.

Toidusektori konkurentsivõime tagamise huvides on oluline rakendada järjepidevalt meetmeid nii tarbija teavitamiseks kui ka kollektiivse turundus-tegevuse edendamiseks.

Joonis 4. Põllumajandustoodete impordi struktuur, 2008 (%-des)

Allikas: ESA

Suhkur ja suhkr.kondiitritooted 4,4 %

Teraviljatooted4,4%

Loomasööda d4,4%

Muud 27,6 %

Toidukontsentraadid 5,5 %

Toidurasvad ,õlid 5,5%

Kala jakalatooted8,2%

Liha jalihatoote d

8,2%

Joogid ja alkohol25,8%

Puuviljad,marjad 6%

Joonis 5. Põllumajandustoodete inport riigiti, 2008 (osakaal %-des)

Allikas: ESA

Taani 4,2%

Muud ELriigid 32,7%

Soome 13,8 %

Rootsi 4,2 %

Holland 6,9%

Leedu 10,2%

Läti 10,3%

Muud riigid 8,6 %

Saksamaa 9,1%

108

Toidusektori konkurentsivõime tagamise huvides on oluline rakendada järjepidevalt meetmeid nii tarbija teavitamiseks kui ka kollektiivse turun-dustegevuse edendamiseks. Üheks oluliseks riigieelarvest rahastatavaks kollektiivse turunduse toetusmeetmeks on turuarendustoetus, mida on rakendatud alates 2005. a. 2008. a oli toetuse eel-arveks 17 mln kr. Turuarendustoetus on suunatud põllumajandustootjaid ja/või põllumajandustoode-te töötlejaid ühendavatele mittetulundusühingute-le, võimaldamaks ellu viia erinevaid ühistegevusi, mis aitavad parandada põllumajandustoodete turustamisvõimalusi, juurutada teadus- ja aren-dussaavutusi põllumajandustootmisse või põllu-

majandustoodete töötlemisse või parandada põllu-majandussaaduste tootmist või töötlemist.

Toetust kasutavad turuarendustoetuse taotlejad turu-uuringute läbiviimiseks, et kaardistada uusi võimalikke turge ning üldisi tarbimistrende. Tar-bijate teavitamiseks ning tarbimise edendamiseks korraldatakse erinevaid tooteliikide (nt piim, mahl jne) teavituskampaaniaid, mille eesmärgiks ei ole keskenduda konkreetsetele kaubamärkidele, vaid pakkuda tarbijale üldist teavet tooteliigi kasulike omaduste kohta. Samuti toetatakse turuarendus-toetusest erinevatel messidel ja näitustel osalemist. Ekspordivõimaluste suurendamise seisukohalt on

Joonis 6. Kodumaise toidukauba eelistamine (% vastanutest)

Allikas: EKI

1996

73

58

75

67

78

70

8075

85

7983

75

87

79

8784

77

67

79

7175

6673

6770

63

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 20080

20

40

60

80

100

sh alla 30-aastased

% vastanutest

5

10

15

20

Joonis 7. Tarbijahinnaindeksi muutus 2008. a võrreldes 2007. (%-des)

Allikas: ESA

11 11,3 10,9 11,1 11,3 11,4 11,11 110,5

9,8

87

Tarbijahinnaindeks

sh toit16,1

17,116,7

17,6

18,918,3

16,816,3

13,9

9,4

87

109

olulisel kohal väljaspool Eestit toimuvatel rahvus-vahelistel messidel osalemine. Tootmise arenda-mise ja tõhustamise eesmärgil taotletakse toetust koolitustel osalemiseks ja koolituste korraldami-seks ning kvaliteedijuhtimissüsteemide juurutami-seks.

Turuarendustoetuse kogueelarvest moodustasid 2008. a kaalukaima osa (44%) põllumajandustoo-dete ja töödeldud põllumajandustoodete tutvusta-miseks korraldatavad teavituskampaaniad. 2008. a toetati turuarendustoetusest näiteks erine-vate kvaliteedimärkide (Tunnustatud Maitse, Parim Toiduaine) ning jäätise ja leiva teavituskampaa-niad. 22% turuarendustoetuse eelarvest moodus-tas toetus erinevate koolituste korraldamiseks või nendel osalemiseks, mis sisaldas muuhulgas ka õppereise väljapoole Eestit. 13% turuarendustoe-tuse eelarvest moodustas toetus riiklikel messidel,

konkurssidel või näitustel osalemiseks. Suurimad Eesti messid, millel osalemiseks toetust taotleti, olid Tallinn FoodFest 2008 ja Maamess 2008. 12% ulatuses turuarendustoetuse eelarvest rahastati välismessidel osalemist, 2008. a taotleti toetust kuuel välismessil osalemiseks, millest suurimad olid SIAL 2008 Pariisis ning PETERFOOD 2008 Peterburis. 9% turuarendustoetuse eelarvest kulus erinevate turu-uuringute korraldamiseks, näiteks uuriti, kas ja kuidas on seotud toiduainete päritolu ja kvaliteedi kuvand ning kaardistati ja analüüsiti marjakasvatusalast turuinfot.

2008. a taotles 70 erineva projekti elluviimiseks turuarendustoetust 18 MTÜd, kelle hulka kuulusid nii suure liikmeskonnaga eri sektoreid esindavad toiduainetööstuse ja põllumajandustootjate katus-organisatsioonid kui ka väiksemad ühe valdkonna ettevõtjaid ühendavad erialaorganisatsioonid.

Lisaks riigieelarvest rahastatavale turuaren-dustoetusele on Eesti põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste erialaorganisatsioonidel või-malus taotleda kaasrahastamist ELi teavitus- ja müügiedendamismeetmest. 2008. a kiitis Euroo-pa Komisjon heaks Eesti Linnukasvatajate Seltsi teavitus- ja müügiedendamisprogrammi, mille eesmärgiks on teavitada tarbijaid linnuliha kasu-likest omadustest ning kasvatada viimastel aasta-tel vähenenud linnuliha tarbimist 2010. aastaks 28 000 tonnini aastas.

Tarbijate üldise teadlikkuse kasvule toidukaupade tarbimisel on riigipoolse meetmena kaasa aida-nud aastatel 2006-2008 rakendatud arengukava

„Eesti toit“, mille strateegilisteks eesmärkideks oli ühelt poolt Eesti toidusektori jätkusuutliku arengu tagamine ning teisalt tarbijate huvide kaitse ja informeerimine. Arengukava „Eesti toit“ raames on ellu viidud üle 140 projekti ning selle rakendamis-se on projektide teostajatena kaasatud nii toiduai-netööstuse kui põllumeeste esindusorganisatsioo-nid, kokanduseriala õpetavad koolid, hotellide ja restoranide ning maaturismiettevõtjate esindusor-ganisatsioonid, kohalike omavalitsuste esindajad ja toidu- ja toitumisvaldkonna temaatikaga tegelevad riigiasutused. Toidusektori erinevate osapoolte kaasamine on aidanud tagada arengukava laiapõh-jalisuse ning kindlustanud, et seatud strateegiliste eesmärkide saavutamisele aitavad igas toidusektori

Joonis 8. Turuarendustoetus, 2008

Allikas: PRIA

Riiklikul messil, konkursil või näitusel

osalemine või selle korraldamine

44%

22%

13%

9%

12%Koolitusel osalemine või koolituse korraldamine

Põllumajandustoote ja töödeldud toote tutvustamine

Välismessil, - konkursil või näitusel osalemine

Turu-uuring

110

alavaldkonnas kaasa konkreetse valdkonna päde-vad spetsialistid.

Turu-uuringute ASi 2008. a uuringust „Arvamused arengukava „Eesti toit“ kulgemisest 2008. Toidu-valdkonna asjatundjate uuring“ nähtub, et 54% küsitletud toiduvaldkonna ekspertidest peavad arengukava raames elluviidud tegevuse tugevateks külgedeks ning suurimateks saavutusteks asjaolu, et arengukava rakendamisega on suudetud ühis-konnas tekitada diskussioon eesti toidu teemal, sellele rohkem tähelepanu tõmmatud ja enam väärtustama hakatud. Tõenduseks on fakt, et üha rohkem ettevõtjaid on kodumaisuses hakanud nägema müügiargumenti. Eesti restoranides, koka-saadetes ja jaekaubanduses võib üha sagedamini näha, et kasutatakse ja esitletakse eestipäraseid tooraineid või maitseid. Seesugune muudatus on väga tervitatav, trend võiks olla senisest veelgi po-pulaarsem, kuid algus on siiski arengukava „Eesti toit“ abil tehtud ning eeldused positiivseks aren-guks loodud.

Laiema avalikkuse hinnanguid arengukava kohta on uurinud Konjunktuuriinstituut oma 2009. a märtsis valminud uuringus „Elanike toitumisharju-mused ja toidukaupade ostueelistused“. Nimetatud uuringu tulemuste kohaselt peab 81% vastanutest arengukava „Eesti toit“ laadseid riigipoolseid meet-meid vajalikeks. Arengukava raames läbi viidud üritused avaldasid kõige enam mõju tarbijate tead-likkusele toidu kvaliteedist, 44% vastajatest mär-kis, et pöörab toidu kvaliteedile varasemast rohkem tähelepanu. Meetmed on mõjutanud ka tarbijate toitumisharjumusi ning orienteerumist toidukau-pade märgistes – 27% vastanute puhul on toitumis-harjumused varasemast tervislikumaks muutunud ning 24% vastanutest on muutunud teadlikumaks kohalike toidukaupade märgiste osas.

Lisaks tarbijate teavitamisele toidukaupade märgistusest ja toiduohutuse põhinõuetest on arengukava üheks oluliseks rolliks olnud Eesti toidukultuuri temaatikale tähelepanu pööramine nii valdkonna ekspertide kui ka laiema avalikku-se silmis. Tagamaks, et siiani tingimata eestlaste toidulauale kuulunud toidud ja toiduained ka järeltulevate põlvede menüüst ei kaoks, on arengu-kava raames pööratud olulist tähelepanu noortele suunatud projektidele. Üheks Eesti toidukultuuri lahutamatuks osaks on kindlasti maitsev ja ter-vislik rukkileib, mille tarbimine noorte seas võiks kindlasti olla suurem. Seetõttu on arengukava raames koostöös Eesti Põllumajandusmuuseumiga välja töötatud projekt, mis pakub erinevate piir-kondade õpilastele võimaluse külastada muuseumi

ning osaleda programmis „Leib ja või meie toidu-laual”. Muuseumi programmis osalevatele õpilas-tele antakse ülevaade traditsioonilisest leivateost ning õpilased saavad võimaluse ise leiba ja võid valmistada. Paljudele lastele on see esimene kord elus oma kätega leiba ja võid teha ning see hiljem kohapeal koos sõpradega ära süüa. 2008. a osales projektis ligikaudu 5 000 õpilast üle Eesti. Lisaks Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuvale leiva-programmile käivitus 2008. a koostöös Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga ka teine õpi-lastele mõeldud hariv programm, mille eesmärgiks on pakkuda põhikooli õpilastele võimalust saada ehe elamus ja praktiline kogemus maaelust ja Eesti toidust ning toidu saamise loost. Programmi raames on õpilastel võimalus osa saada erinevatest praktilistest tegemistest – tallis ja laudas tutvu-takse sigade, lammaste ja hobustega, sõita saab hobuste ja traktoritega, vaadatakse, kuidas valmib mesi ning valmistatakse ise ehedat Eesti toidu. 2008. a osales programmis ligi 700 last.

Eesti toidukultuuri säilitamisel, aga ka kaas-ajastamisel on olulisel kohal arengukava raames korraldatav kutsekoolide õpilastele suunatud meistrivõistlus Noorkokk, kus saavad võistelda ko-kanduse eriala õpilased. Noorkokk 2008 võistluse käigus oli noorkokkade ülesandeks koostada rah-vusköögi temaatikast inspireeritud kolmekäigulise toidukorra kirjeldus ja menüü. Ka selle projekti puhul on riigi püüdluseks juurutada eestipäras-tel toiduainetel põhineva rahvusköögi, sealhulgas kaasajastatud rahvusköögi pakkumise traditsioone toidukohtades, arvestades, et õpilased on tulevi-kus Eesti köögi kuvandi ühed olulisemad kujun-dajad nii kodumaise tarbija kui ka turistide jaoks. Võistlus Noorkokk võiks tulevikus kujuneda kas-vulavaks uutele innovaatilistele Eesti kokkadele, kes osalevad edukalt ka erinevatel rahvusvahelistel võistlustel. Näiteks avanes 2008. a Eestile esimest korda võimalus olla esindatud rahvusvahelisel kokkade tippvõistluseks peetaval individuaalvõist-lusel Bocuse D’Or, kus Eestit esindas tipprestorani Egoist peakokk Vladislav Djatšuk.

Laiema avalikkuse teavitamiseks valmis arenguka-va raames telesaade „Jätku leiba”, mis oli 2008. a ETV eetris nii kevad- kui sügishooajal. Saates pöö-rati tähelepanu toidusektori valdkondade aktuaal-setele teemadele, kajastati toiduainete pakendi märgistuse temaatikat, külastati kokanduseriala õpetavaid kutsekoole, suurkööke ning restorane. Saate osaks oli ka eraldi rubriik lastele ja noortele, kus koolide võistkondadel avanes võimalus oma leidlikkust ja fantaasiat proovile panna Eesti rah-vusköögi teemalisel retseptivõistlusel, mille peaau-

111

hinnaks oli võimalus sõita Berliini rahvusvahelisele toidumessile Grüne Woche.

Lisaks saatele „Jätku leiba“ kajastati Eesti toidu temaatikat ka 2008. a sügishooajal TV3 eetris olnud telesaates „Meie Annid“. Samuti valmis 2008. a det-sembri algul Põllumajandusministeeriumi ja ajalehe Postimees koostöös trükis „Tark valik“, mis ilmus Postimehe vahel nii eesti kui vene keeles eesmärgiga tõsta tarbijate teadlikkust toidust, lihtsustada toidu ostuvalikute tegemist ja suunata toitumisharjumusi tervislikkuse suunas.

Laiemale rahvusvahelisele publikule suunatud üritustest saab 2008. a välja tuua Eesti osalemise rahvusvahelisel põllumajandus- ja toiduainetöös-tuse messil Grüne Woche, mis toimub igal aastal Berliinis ning mida külastab ligikaudu 400 tuh huvilist. Grüne Woche messil oli peamine rõhu-asetus Eesti toidukultuuri ning Eesti toiduainete tutvustamisel, kuid muuhulgas esitleti Eestit ka kui huvitavat reisisihtkohta eriti maa-, toidu- ja loodusturismi seisukohalt.

112

Eesti kalandussektor kasutab Läänemere ja si-sevete kalavarusid, samuti on Eestil juurdepääs Loode-Atlandi (NAFO), Kirde-Atlandi (Teravmäed ja NEAFC) ning Edela-Atlandi kalaressurssidele. Rah-vusvaheliselt reguleeritavate kalavarude seisundit hindavad rahvusvahelised teadusorganisatsioonid. Aasta-aastalt hinnangud varude olukorrale muu-tuvad kriitilisemaks ja soovitatakse püügikoormust vähendada (tabel 2). Sisevete kalavarude olukord sõltub eelkõige püügikoormusest ning ilmastikust ja järelvalve mõjususest.

Eesti jaoks on majanduslikult tähtis Lääneme-rest püütav kilu ja räim. Nende varude seisundit hinnatakse Eesti majandusvööndis heaks, kuid varu väheneb. Samas tursa- ja lõhevaru hinnatakse ebarahuldavaks.

Läänemerest püüti 2008. a 83 556 t kala, millest 15% moodustab püük rannapiirkonnas (tabel 3). Läänemerest püügile lisandus 2 736 t püüki siseve-test (joon 1).

Kalapüüki Läänemere avamere osas reguleeritakse maksimaalselt lubatava püügikoguse (kvoodi) abil (tabel 1), rannikuvetes ja sisevetes reguleeritakse kalapüüki püügivahendite arvu abil. Kalapüügipii-rangud kehtestab keskkonnaminister.

Kalapüügi mahust enamuse ehk 82% moodustab Läänemere kalapüük (joon 2). Eestile on väga oluli-ne kaugpüük, mille puhul püütavad kogused moo-dustavad ainult 14% kogu Eesti püügimahust, kuid väärtuseliselt ületab kaugpüük tunduvalt nii Lääne-mere kui ka sisevete kalapüüki. Selle põhjuseks on kaugpüügil püütavad kõrge väärtusega kalaliigid, samas kui Läänemere peamisi kalaliike – räime ja kilu – peetakse madala väärtusega kalaliikideks.

8. Kalandus8.1. Kalapüük ja –varud

Joonis 2. Kalapüügi ja kalakasvatuse struktuur,

2008 (% kogumahust)

Allikas: PM

82,2%

2,7%1,0%

14,3% Kaugpüük

Läänemerepüük

Sisevetepüük

Kalakasvatus

Tabel 1. Läänemere püügikvoodid

Allikas: ELi määrus

NimetusRäimKiluTurskLõhe

MõõtühikTonniTonniTonniisendit1

Sh isendit LäänemeresSh isendit Soome lahes

200932 24745 8131 1568 1046 5231 581

200833 81652 0601 0549 2557 6741 581

200732 22752 0601 171

10 6099 0281 581

200631 48748 2041 290

11 0089 5041 581

200521 53656 6501 0792 0001 800

200

200420 80043 2601 0602 5552 000

555

200326 03635 1231 335

14 1549 5044 650

1Isend – 1 tonn võrdub 200 isendiga

Läänemere püügikvoodid

Joonis 1. Sisevete kalapüük, 2008 (t)

Allikas: PM

2 076

517

Peipsi, Pihkva ja Lämmijärv

Võrtsjärv

Narva jõgi ja veehoidla

Emajõgi

Teised siseveekogud

67 30 46

113

Tabel 2. Eesti kaugpüügikvoodid

Allikas: ELi määrus

NAFO

Meriahven

Kalmaar (Illex)

Süvalest

Railised

Krevett (tsoonis 3L)

Krevett (tsoonis 3M)

Teravmäed

Krevett2

NEAFC

Meriahven

Makrell

Kalju-tömppeakala

Süsisaba

Süvahaid

Sinine molva

Süvalest

Railised

Mõõtühik

Tonni

Tonni

Tonni

Tonni

Tonni

püügipäeva

püügipäeva

Tonni

Tonni

Tonni

tonni

tonni

tonni

tonni

tonni

2009

1 571

128

321

546

334

1 667

377

0

165

62

15

1

3

4

8

2008

1 571

128

321

546

278

1 667

377

210

124

67

17

2

3

6

2007

1 571

128

321

546

245

1 667

377

210

135

67

17

4

4

6

2006

1 571

128

371

546

245

1 667

377

284

119

77

17

10

5

8

2Maksimaalselt 3 laevaga üheaegselt

Tabel 3. Kalapüük Läänemerest, 2008

Kala

Euroopa angerjas

Euroopa emakala

Harilik ahven

Harilik haug

Harilik kammeljas

Harilik koha

Harilik meritint

Harilik ogalik

Harilik särg

Harilik tuulehaug

Harilik viidikas

Hiina villkäppkrabi

Hõbekoger

Jõesilm

Karpkala (sasaan)

Kiisk

Kilu

Latikas

Lest

Linask

Luts

Lõhe

Meriforell

Kokku t

5.081

0.872

703.283

15.792

0.032

64.021

738.867

0.017

51.072

81.938

0.163

0.002

59.619

0.017

0.341

20.144

48581.922

7.221

284.144

1.994

1.258

5.589

11.926

Avamerepüük t

0.700

0.031

89.490

0.093

48581.688

7.617

Rannapüük t

5.081

0.172

703.252

15.792

0.032

64.021

649.377

0.017

51.072

81.938

0.163

0.002

59.619

0.017

0.341

20.051

0.234

7.221

276.527

1.994

1.258

5.589

11.926

114

Allikas: PM

Merihärg

Merisiig

Merlang

Merivarblane

Nurg

Roosärg

Räim

Säinas

Teib

Turb

Tursk (Atlandi tursk)

Vikerforell

Vimb

Väike tobias e nigli

Ümarmudil

Kokku

0.015

29.850

0.430

0.003

33.134

1.483

31838.991

11.012

0.004

0.015

972.501

0.323

32.150

0.080

0.364

83555.669

0.005

0.430

21262.041

970.101

70912.196

0.015

29.845

0.003

33.134

1.483

10576.950

11.012

0.004

0.015

2.400

0.323

32.150

0.080

0.364

12643.473

Tabel 4. Kalapüük Eesti sisevetest, 2008

Allikas: PM

Kalaliik

Euroopa angerjas

Harilik ahven

Harilik haug

Harilik koha

Harilik särg

Hõbekoger

Jõesilm

Karpkala (Sasaan)

Kiisk

Koger

Latikas

Linask

Luts

Nurg

Peipsi siig

Roosärg

Rääbis

Säinas

Kokku

Kokku t

24.481

756.806

89.733

665.781

249.880

0.321

66.696

0.101

75.215

2.002

764.970

4.497

32.596

0.205

1.098

0.173

0.043

0.962

2735.561

Teised

siseveed

4.451

2.140

3.003

0.390

11.474

0.321

11.771

0.083

0.413

0.304

8.320

2.404

0.034

0.052

0.336

0.047

0.038

0.143

45.725

Narva jõgi

ja veehoidla

0.563

0.672

0.030

4.178

54.925

0.185

4.009

1.777

0.098

0.005

0.286

66.728

Emajõgi

0.059

0.517

0.282

5.587

0.007

0.002

23.079

0.053

0.036

0.138

0.027

0.247

30.034

Võrtsjärv

20.020

10.218

30.809

45.693

26.436

11.566

1.496

362.403

0.221

7.695

0.016

516.573

Peipsi, Pihkva

ja Lämmijärv

0.010

743.826

54.732

619.386

202.205

0.011

63.236

0.015

367.159

0.042

24.831

0.015

0.762

0.001

0.270

2076.501

115

Kalalaevastik 64 laeva tegelesid kalapüügiga Läänemerel ja 6 laeva püügiga Atlandi ookeanil. 2008. a seisuga oli kalanduse infosüsteemi kantud ühtekokku 883 rannapüügi kalapaati ja 403 sisevetepüügi kala-paati.

Läänemere püük jaotub avamere- ja rannapüü-giks. Avamerepüügi kaladeks on kilu, räim ja tursk. Peamisteks püügivahenditeks on traalid.

Rannapüügil püütakse palju erinevaid kalaliike: majanduslikult tähtsamad on räim, ahven, meri-tint, lest, tuulehaug, samuti koha; vähemal mää-ral ka merisiig, meriforell, haug, vimb, angerjas,

Põhitegevusalad on Eesti kalatöötlemises kala kül-mutamine, fi leerimine, preservide ning valmistoidu tootmine. Külmutatud kala- ja konservitoodang on orienteerunud idaturule (vastav 95% ja 76% 2008. a eksporditud kogusest) ning Kesk- ja Ida-Euroopa

VTA järelvalve all oli seisuga 3. veebr 2009. a 91 üksust, kus toimub kala töötlemine ja kalatoo-

särg ning hõbekoger. Peamisteks püügivahenditeks on mõrrad, võrgud, õngejada.

Püük sisevetest Töönduslik püük toimub arvestataval määral Peip-si järvel ja Võrtsjärvel. Peamisteks püügikaladeks on koha, latikas, ahven, haug, särg, angerjas ja silm (tabel 4). Püügivahenditeks on võrgud, mõr-rad, seisev- ja põhjanoodad.

KaugpüükEesti kaugpüük toimub Atlandi ookeanil. Põhiliselt püütakse krevetti. Veel on tähtsamateks liikideks meriahven, süvalest, rai, harilik karelest ja põhja-pikksaba. Püütakse traallaevadega.

turgudele (vastav 5% ja 23%), ülejäänud tooted lääneturule. Valmistoitu turustatakse nii ida- kui ka lääneturgudele. Suur osa toodetavast sortimen-dist on esindatud ka koduturul.

dete valmistamine.

8.2. Kalatöötlemine

Maarja Purik

Tabel 1. Kalatöötlemise osatähtsus töötlevas tööstuses ja toiduainetetööstuses

Allikas: ESA, VTA

2008

1,4

7,8

20

91

2007

1,2

7,4

20,3

89

2006

1,6

9,4

26

90

2005

1,4

8

22

100

2004

2,2

11,9

24,9

96

2003

2,5

12,3

31,9

95

2002

3,3

14,8

36,9

97

2001

3,5

14,2

43,1

109

Kalatöötlemise osakaal töötlevas tööstuses, %

Kalatöötlemise osakaal

toiduainetööstuses, %

Osakaal toiduainete ekspordis, %

Käitlemisüksuste arv

116

Tabel 2. Tööstuste paiknemine maakonniti

Allikas: VTA

% kõigist

ettevõtetest

28

1

10

7

1

7

0

19

1

10

14

100

Ettevõtete arv

26

1

10

6

1

6

0

17

1

10

12

91

Maakond

Harjumaa

Hiiumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Läänemaa

Lääne-Virumaa

Pärnumaa

Põlvamaa

Saaremaa

Tartumaa

Kokku

Nagu eespool tabelist näha, paikneb enim kalatööt-lemisettevõtteid Harju- ja Pärnumaal.

TööjõudTööga hõivatute arv on kalatöötlemises 2002. a IV kvartalist pidevalt vähenenud. 2006. a II kv oli mär-gata tõusutendentsi (2 758 töötajat), kuid IV kvar-talis on töötajate arv langenud 2 256-ni. 2008. a IV kvartaliks oli langenud töötajate arv 1 871-ni. Kuna kalatööstus sõltub hooajalisest kalapüügist ja pea-mised püügihooajad on kevadel ja sügisel, kõiguvad ka tööjõu näitajad vastavalt.

Tootmine, tarbimine, müük ja eksportEesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on ko-halikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fi leeri-misettevõtetele mageveekalad ahven ja koha. Valmis-toidu tootmine põhineb peamiselt importtoorainel.

2008. a toodeti toidukalatooteid (va kalakonser-vid) 59,7 tuh t. Kalakonserve toodeti 6,3 tuh t ehk 18,4 mln tingkarpi.

Joonis 2. Tootmine koguseliselt

Allikas: ESA

0

50

100

150

200

250

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

Toidukalatooted ilma kalakonservideta tuh t

Kalakonservid mln tingkarpi

Joonis 1. Töötajaid kalatöötlemissektoris, 2001-2008 kv lõikes

Allikas: ESA

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

2Q01

4Q01

2Q02

4Q02

2Q03

4Q03

2Q04

4Q04

2Q05

4Q05

2Q06

4Q06

2Q07

4Q07

2Q08

4Q08

117

2006. a tellis Eesti Kalaliit Emorilt kala ja kala-toodete tarbimisharjumusi kajastava uuringu. Küsitluse kohaselt sööb üle poole (57%) Eestimaa 15-74-aastastest elanikest kala ja kalatooteid vähemalt kord nädalas, vähemalt kord kuus sööb 87% ning üldse ei söö kala või kalatooteid 8% elanikest.

Kõige laiem tarbijaskond on konservidel, preser-videl ning soola- ja suitsukalal, teisel kohal on värske või jahutatud kala tarbijad ja kõige väiksem on tarbijaskond delikatesstoodetel ja külmutatud kalal.

Enamus tarbijatest pidas toodete päritolumaad väga oluliseks ning hoiakuliselt eelistati Eesti tooteid.

Kokkuvõttes selgus uuringust, et hetkel on kõige kriitilisem olukord värske ja jahutatud mageveeka-

la, lõhe ning forelli pakkumisega Eesti kalaturul, parandamist vajaks eelkõige toodete kättesaadavus ja valik.

2003. a Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud uuringust selgus, et eestlane tarbib aastas kalatoo-teid keskm 17 kg (tooraines). Analüüsides 2006. a Emori küsitlust, võib järeldada, et kala ja kalatoo-dete tarbimisharjumused on viimase kolme aasta jooksul oluliselt muutunud, tarbijad pööravad roh-kem tähelepanu toodete kvaliteedile ja päritolule.

2008. a moodustas kala ja kalatoodete eksport müügist 74,8%.

Ekspordi osakaal on 2005. aastast püsinud sta-biilsena (74-76%). Rohkem tähelepanu on hakatud pöörama siseturule, kus hinnatase pole küll kõrge ega mahud suured, kuid seda iseloomustab siiski stabiilsus.

Joonis 3. Ekspordi osa müügis (%)

Allikas: ESA

1Q98

4Q98

3Q99

2Q00

1Q01

4Q01

3Q02

2Q03

1Q04

4Q04

3Q05

2Q06

1Q07

4Q07

3Q08

0

20

40

60

80

100

2008. a eksporditi põllumajandussaadusi ja toidu-kaupu kokku 12 031 mln kr eest. Sellest värske ja külmutatud kala eksporditi 922 mln kr ning kala-tooteid ja konserve 570 mln kr väärtuses.

Eestist eksporditakse koguseliselt kõige rohkem külmutatud kala, väärtuseliselt on esikohal kalafi -lee eksport. Kalakonserve eksporditakse peamiselt idaturule ning Kesk- ja Ida–Euroopa turgudele. Kalafi lee läheb enamuses lääneturule.

118

Värske ja külmutatud kala ekspordimahud on aastatel 2001-2004 märkimisväärselt vähene-nud. 2005. a võis täheldada nii kalatoodete ja -konservide (34%) kui värske ja külmutatud kala (67%) ekspordi osas tõusumärke. 2006. a andmed peegeldavad mõningast langust nii ekspordi kui impordi osas. 2007. a on märkimisväärne kasv

(132%) toimunud kalatoodete ja konservide im-pordil, peamised impordiriigid olid Läti ja Leedu. 2008. a ekspordinäitajad ei ole oluliselt muutunud, samas on kalatooteid ja konserve imporditud 26% ja värsket ja külmutatud kala 11% enam kui eelmi-sel aastal.

Tabel 3. Kala- ja kalatoodete eksport/import ning EL osatähtsus ekspordis 2008

Allikas: MTA, PM kaubanduspoliitika büroo

HS kood

0301

0302

0303

0304

0305

0306

0307

1604

1605

Kokku

Summa (tuh. kr)

11 557,9

232 727,2

214 741,1

172 602,4

26 747,6

162 387,2

17 341,8

531 903,1

24 263,4

1 394 271,9

Kogus (t)

180,4

5 258,2

16 340,9

5 276,8

535,2

4 629,1

959,2

20 080,1

677,8

53 937,9

EL osatähtsus

väärtusest (%)

72

88

12

79

88

8

71

60

75

51,3

Summa

(tuh. kr)

1 205,6

23 394,9

289 720,9

366 034,3

38 955,7

201 407,7

466,6

527 236,8

42 707,8

1 491 130,6

Kogus (t)

22,2

1 096,1

65 332,3

4 036,6

1 727,4

8 437,5

11,4

39 639,5

1 019,3

121 322,3

Kaubagrupp

Eluskala

Jahutatud kala

Külmutatud kala

Kalafilee

Kuivatatud,

vinnutatud,

soolatud ja

suitsutatud kala

Vähilaadsed

Molluskid

Kalakonservid

Konservid

vähilaadsetest

EKSPORT IMPORT

Tabel 4. Kala- ja kalasaaduste ekspordi- ja impordimahtude dünaamika 2008 (t)

Allikas: MTA, PM kaubanduspoliitika büroo

Aasta

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

Kalatooted ja -konservid

(1604; 1605)

1 240

1 402

2 455

2 940

3 522

4 228

7 779

6 610

15 370

20 758

Värske ja külmutatud

kala (grupp 03)

29 084

39 316

50 537

41 377

38 703

31 515

34 651

29 173

29 508

33 180

Kalatooted ja -konservid

(1604; 1605)

40 627

13 950

46 314

62 134

58 224

38 069

51 086

46 872

41 102

40 659

Värske ja külmutatud

kala (grupp 03)

60 719

72 702

101 537

63 692

54 099

45 818

76 706

71 739

73 665

80 663

EKSPORT IMPORT

119

Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et pea-mised ekspordiriigid, kuhu kalatooteid, eeskätt külmutatud kala ja konserve viiakse, on Ukraina ja Venemaa (eksporditud kalatooteid 2008. a jooksul vastav 46 105 ja 37 735 t). Üldse toimus kaubava-hetusi 63 riigiga.

Kalandustoodete tootjate ühendused2005. a lõpus said tunnustuse kolm kalandustoo-dete tootjate ühendust: Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu ja Eesti Traalpüügi Ühistu. Koondumine ühistutesse aitab kaasa ette-võtete toodangu edukamale turustamisele, paran-dab toodangu müügitingimusi ning stabiliseerib turustatava toodangu hindu.

Koondunud ettevõtteid on 19, esindatud on suur osa traalpüügiga tegelevatest ettevõtetest ning märkimisväärne osa Pärnu rannakaluritest. Ühis-

tutele kuulub 67 üle 12meetrise kalalaeva ning 204 alla 12meetrist kalalaeva.

Kalaliikidest on tunnustus kilu, räime ja tursa osas. Ühistute toodang moodustas 2008. a Ees-ti kogutoodangust kilu osas 96%, räime osas 78 ning tursa osas 57%.

Peamised sadamad, kus ühistud opereerivad, on Dirhami, Haapsalu, Paldiski, Miiduranna, Lepp-neeme, Veere ja Lehtma.

Kehtestades iga kalandusaasta alguses kalatoode-tele kõrvaldamishinnad, millest madalama hinnaga tooteid ei müüda, kaasneb neil soodne võimalus mõjutada turu olukorda. Samuti on ühistute eeliseks kasutada interventsiooni mehhanismide rakendamist.

Joonis 4. Värske ja külmutatud kala ning kalatoodete ja konservide eksport (t)

Allikas: ESA

0

25 000

50 000

75 000

100 000

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Värske ja külmutatud kala (grupp 03)

Kalatooted ja -konservid (1604; 1605)

120

Registrikeskuse andmetel on viimaste aastate jook-sul maapiirkonnas asuvate ettevõtete arv olnud suhteliselt stabiilne (22–25 tuh) ja moodustas 19-20% äriregistris olevatest ettevõtjatest.

Majanduslikult aktiivsed ettevõtjad moodustasid 2008. a 67% äriregistrisse kantud ettevõtjatest. Põhjuseks on asjaolu, et tegutsemast lakanud ettevõte ei likvideeri end juriidiliselt ja jääb ärire-gistrisse arvele.

Maakonniti oli registreeritud ettevõtjate hulgas kõige rohkem majanduslikult aktiivseid Pärnu-maal (75%), järgnesid Rapla-, Viljandi- ja Põlvamaa 72%-ga. Kõige väiksem oli aktiivsus Hiiumaal, kus tegutses vaid 63% registreeritud ettevõtjatest.

Ettevõtluse statistikaandmete põhjal saab järelda-da, et elujõulisemad on suured keskused ja neid ümbritsevad vallad. Tallinna mõju ulatub peale Harju ka Rapla ja Järva maakonna põhjaossa. Tartu ja Pärnu linna mõjupiirkond on väiksem, haarates 20 km raadiuses paiknevaid valdasid.

Põllumajandusministeeriumi tellimisel Eesti Maaülikooli ja Maaelu Arengu Instituudi OÜ poolt 2006. a tehtud uuringu “Toetusvajadus maapiir-konna ettevõtlussektoris“ kohaselt on Eesti ettevõ-tete elutsükli üks suuremaid kasvu stimuleerimise kitsaskohti kolmas tegutsemisaasta, majutuse ja toitlustuse alal aga viies aasta. Põllumajandus-ettevõtetel ei ole selget kriitilist tippu ilmnenud. Ülevaade eespool nimetatud uuringu kohta on avaldatud ministeeriumi kodulehel aadressil:www.agri.ee/public/juurkataloog/MAAELU/UU-RINGUD/kovotetoetusvajadus.pdf

Ettevõtete ellujäämisprotsent oli kokkuvõttes suh-teliselt madal (53) ja suutlikkus teha omakapitali

arvelt täiendavaid investeeringuid väike.

2006. a sündis Eestis 4100 üksust rohkem kui suri. 70% nendest hõlmas linnade ettevõtteid. Äri-registri ja Maksukohuslaste Registri andmetel loodi valdades 2005. ja 2006. a vastavalt 2177 ja 1931 ning likvideeriti 1019 ja 696 ettevõtet.

Lisandväärtuse kasvutempo taastamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks vajavad paljud ettevõtted ulatuslikke investeeringuid kriitilistesse teadmistesse, juhtimiskvaliteeti, uude tehnoloo-giasse, tootearendusse ja turundusse.

Ettevõtete struktuur ja ettevõtlusalane aktiivsus Alljärgnevalt käsitletakse Registrikeskuse statisti-lisse profi ili kantud ehk majanduslikult aktiivseid äriettevõtteid (täisühingud, usaldusühingud, osa-ühingud, tulundusühistud, aktsiaseltsid). Maa-piirkonna äriühingud moodustavad ca 47% kõigist maal tegutsevatest ettevõtetest, kuid annavad valdava enamuse toodangust.

Elanikkonna ettevõtlusalast aktiivsust iseloomus-tab äriühingute arv tuhande elaniku kohta. Maa-piirkonnas oli see näitaja 2004. a 22 ja 2006. a 26, kusjuures maakondade lõikes olid erinevused kuni 2,8-kordsed. Kõige väiksem oli 2006. a ettevõtlus-aktiivsus Jõgeva- ja Viljandi- (16) ning Võrumaa (17), kõige suurem Harju- (45), Tartu- (28) ja Ra-plamaa (26) valdades.

Eesti linnade elanikkonna keskmine ettevõtlus-alane aktiivsus 2005. ja 2006. a oli maapiirkonna omast vastavalt 2 ja 1,8 korda kõrgem. Suurema ettevõtlikkusega paistsid silma Harju- (63) ja Saa-remaa (55), madalamaga Ida-Viru- (13), Valga- (20) ja Järvamaa (22) linnad.

9. Maaelu areng

9.1. Maapiirkonna ettevõtete struktuur, investeeringutoetused ja

põllumajandusettevõtete võlakordaja

Tõnu Taat

121

Andmeid analüüsides saab järeldada, et valdade majanduslikult aktiivsed äriettevõtjad on regionaa-lselt väga ebaühtlaselt jaotunud: ettevõtjad Harju-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Rapla- ja Tartumaal moodus-tavad 65% kõigist valdades tegutsevatest ettevõt-

jatest. Nende realiseerimise netokäive moodustas 66,2% kõigi maaettevõtete realiseerimise netokäi-best. Märgatav on ka ettevõtete kontsentratsioon Tallinna lähedale (32,1% maaettevõtetest ja 38,1% kõigi maaettevõtete realiseerimise netokäibest).

Tabel 1. Valdade äriühingud majandussektoriti, 2006

Allikas: Linnad ja vallad arvudes 2008

Maakond

Harju

Hiiu

Ida-Viru

Jõgeva

Järva

Lääne

Lääne-Viru

Põlva

Pärnu

Rapla

Saare

Tartu

Valga

Viljandi

Võru

Kokku/keskmine*

Müügitulu ühe

ettevõtte

kohta, mln kr

10,0

3,6

16,3

5,4

9,5

6,0

8,6

3,7

4,9

6,7

4,1

7,3

5,6

6,7

7,2

8,2*

Äriühinguid

1000 elaniku

kohta

45

24

25

16

19

22

19

18

24

26

21

28

21

16

17

26*

III sektor

2 845

89

515

178

279

214

521

248

613

615

232

672

223

261

194

7 699

II sektor

884

32

204

97

125

80

230

123

227

241

107

281

84

141

128

2 984

S.h. I sektor

196

34

71

107

88

60

171

78

136

99

75

175

54

123

70

1 537

Äriühingud

kokku

3 925

155

790

382

492

354

922

449

976

955

414

1 128

361

525

392

12 220

Joonis 1. Äriühinguid 1000 elaniku kohta, 2006

Allikas: ESA

28 26 25 24 2422 21

21

19 19 18 17 16 16

4138

13

4339

29

55

20

22

41

35

2831

25

45 valdades

63 linnades

70H

arju

Tart

u

Rap

la

Ida-

Vir

u

Hiiu

Pärn

u

Lään

e

Saa

re

Val

ga

Järv

a

L.-V

iru

Põlv

a

Võr

u

Vilj

andi

Jõge

va

60

50

40

30

20

10

0

122

Primaarsektori äriühingute arv on suurem Harju (196), Tartu (175), Lääne-Viru (171), Pärnu (136) ja Viljandi (123) ning Jõgeva (107) maakonnas, moo-dustades kokku 59% selle sektori äriettevõtetest. 62% kõigist valdade töötleva tööstuse ettevõtetest tegutsevad Harju-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Rapla- ja Tartumaal. Enamus teenindusettevõtetest (68%) on samuti koondunud Harju, Lääne-Viru, Pärnu, Rapla ja Tartu maakonda.

Valdade äriühingute arv on 2005. a jooksul kasva-nud 980 võrra (kasv 10,9%) ja 2006. a 2237 (kasv 22,4%) võrra ning jõudnud 12 220ni. Maapiirkon-na keskmise äriettevõtte realiseerimise netokäive oli 2004. a 7,2, 2005. a 6,6 ja 2006. a 8,2 mln kr. Erinevused maakondade vahel on siin suured: kui Ida-Viru äriettevõtete keskmine netokäive oli 16,3 ja Harju oma 10 mln kr, siis Hiiumaal 3,6 ja Põlvamaal 3,7 mln. Linnade keskmise äriettevõtte realiseerimise netokäive oli 2005. a 11,7 ja 2006. a 12,7 mln kr.

Eestis tervikuna annavad mikroettevõtted tööd 19%-le, väikeettevõtted 30%-le, keskmised ettevõt-ted 27%-le ja suurettevõtted 24%-le ettevõtluses hõivatutest. Läänemaal ja Jõgevamaal puuduvad suurettevõtted ja peamisteks tööandjateks on väikeettevõtted (42%). Hiiumaal on peamisteks töö-andjateks mikro- ja väikeettevõtted. Suurettevõtete osatähtsus on kõige suurem Ida-Virumaal, kus ligi pooled ettevõtluses hõivatutest töötavad suurette-võtetes, ja Järvamaal (29%).

Tööstuspiirkonnana eristub Ida-Virumaa, kus töötlevas ja mäetööstuses ning energeetikas

kokku on hõivatud 64% ettevõtluses hõivatutest. Keskmisest enam on tööstuses hõivatuid (üle 44%) Valga-, Viljandi- ja Võrumaal.

Jaekaubanduses hõivatute osakaal on suurim Võ-rumaal, kus iga viies ettevõtluses hõivatust töötab jaekaubanduses.

Põllumajanduspiirkonnana tõusevad esile Järva- ja Jõgevamaa, kus on primaarsektoris hõivatute osakaal vastavalt 5 ja 4 korda kõrgem kui Eestis keskmiselt.

Primaarsektori ettevõtete struktuurAlates 2001. a on andmebaasi lülitatud Äriregist-risse registreeritud põllumajandusega tegelevate füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) andmed. FIE-d peavad registreeruma siis, kui nende aastakäive ületab 250 tuh kr, mis muudab nad käibemaksu-kohuslasteks.

Aastatel 2004-2008 on märgatavalt (2 694 võrra) vähenenud primaarsektori ettevõtete arv (16,5 %) (tabel 2).

Füüsilisest isikust ettevõtjate arvukus vähenes 3119 ehk 23% võrra. Osaühingute arv kasvas 570 võrra (25%).Füüsilisest isikust ettevõtjate arvu vähenemist on mõjutanud 2007. aastal jõustunud maksukorral-duse seaduse muudatus, mis lubab maksuhalduril kustutada registrist FIE, kes ei tegutse ettevõtlu-sega tulumaksuseaduses sätestatud tähenduses. Ettevõtjana registreeritud, kuid tuludeklaratsiooni E vormi esitamata jätnud või null krooni brutotulu

Joonis 2. Primaarsektori ettevõtete struktuur, seisuga 1. jaan 2009

Allikas: Äriregister

74,4%

20,9%

1,0%1,2%2,4%

0,1% FIE-d 10 15 6

Osaühingud2 852

Aktsiaseltsi d139

Tulundus-ühistud 159

Usaldus-ühingud 328

Täisühingud13

Tabel 2. Äriregistrisse kantud primaarsektori ettevõtted õigusliku vormi järgi, 2004 ja 2009

Allikas: Äriregister

Ettevõtteid

seisuga 01.01.09

13 648

10 156

13

328

2 852

139

159

1

Ettevõtteid

seisuga 01.01.04

16 342

13 275

16

357

2 282

196

215

1

Õiguslik vorm

Registreeritud

objektide arv

Füüsilisest isikust

ettevõtjad

Täisühingud

Usaldusühingud

Osaühingud

Aktsiaseltsid

Tulundusühistud

Välismaa äriühingute

filiaalid

123

deklareerinud FIEd kustutatakse maksukohuslas-te registrist.

Viie aasta jooksul on oluliselt vähenenud aktsia-seltside arv – 57 võrra (29%) ja tulundusühistute arvukus – 56 võrra (26%).

Muutused on otseselt seotud tihenenud konku-

Põllumajandustootjate investeeringutoetusedPõllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) testettevõtete võrdlev analüüs tõestab, et Eesti jääb oluliselt maha vanade ELi liikmesriiki-de (EL-15) põllumajandusettevõtete keskmistest efektiivsusnäitajatest. Põhivarade maksumus ühe hektari kasutuses oleva maa kohta on Eestis roh-kem kui seitse korda ning põhivaraga varustatuse tase ühe keskmise töötaja kohta rohkem kui kuus korda madalam võrreldes EL-15 keskmisega.

Ettevõtete toetamine aastatel 2004-2008

rentsiga, tootmisevahendite piiratusega ja spet-sialiseerumise vajadusega, mistõttu Eestis toimub traditsiooniliste väikeste ettevõtete ja majapida-miste integreerimine suurematesse arenguvõime-listesse tootmisüksustesse ning selle tulemusena on oodata jätkuvalt primaarsektori ettevõtete arvu vähenemist koos üheaegse majandusliku suuruse ja efektiivsuse kasvuga.

Eesti Maaülikooli poolt läbiviidud põllumajandus-sektori investeeringute vajaduse uuringust selgub, et aastatel 2007-2013 tuleb investeerida Eesti põllumajandussektoris ca 20 mld kr, sellest 6 mld kr on seotud uute nõuetega, ülejäänud 14 mld on 1990. aastate tegemata investeeringute mõju, mis nüüd aasta-aastalt tasa teha tuleb.

Võrreldes 2004. aastaga on 2007. a investeeringute maht keskm ettevõtte kohta suurenenud. Põhivara soetamiseks kulutati 2007. a 309 013 kr ettevõtte kohta, mis oli 7,1% rohkem kui 2004. a.

Tabel 3. Investeeringud keskmiselt ettevõtte kohta, 2004-2007 (kr)

Allikas: FADNi andmebaas

Brutoinvesteering

Netoinvesteering

Investeeringutoetused

2004

287 157

183 346

65 178

2005

285 024

200 819

24 204

2006

318 388

207 586

13 195

2007

309 013

162 940

14 945

Tänu investeeringutoetustele on Eesti põlluma-jandustootmise moderniseerituse tase aastatel 2004-2008 märgatavalt paranenud. Kokku on RAK 2004-2006 raames investeeritud põllumajandus-tootmise moderniseerimisse 1488 mln kr, millest toetus moodustas 619 mln kr.

Investeeringutoetus moodustas investeeringust 2004. a keskm 22,6%, 2005. a 8,5%, 2006. a 4,1% ja 2007. a 4,8%.

2004. a oli kõrgem investeeringutoetuste osakaal seotud RAKi meetme 3.1 taotlemisega ning sel ajal toimusid ka SAPARDi väljamaksed. 2005-2006 põllumajanduse investeeringutoetuste osakaal vähenes, kuna RAKi eelarve vahendid olid piiratud ning paljud investeeringud lükati edasi, lootuses saada toetust järgnevatel aastatel.

Võrreldes teiste toetustega saadi investeeringutoetu-si Eesti taimekasvatuse, piima- ja segatootmistüübi ettevõtetes oluliselt vähem. Nii oli 2007. a investee-ringutoetus taimekasvatuses 21 kr ha kohta, sega-tootmises 102 kr/ha ja piimatootmises 176 kr/ha.

124

Põllumajandusmaa hektari kohta investeerisid ta-vatootjad 2007. a 3027 kr, mahetootjad 1665 kr ja keskkonnasõbralikud tootjad 2914 kr, mis oli vas-tavalt 10,9%, 47,7% ja 11,4% rohkem kui 2004. a. Põllumajandusmaa hektari kohta kujunes 2007. a Eesti põllumajandustootja keskmiseks investee-ringuks 2518 kr, mis on 2006. a EL-25 tulemusega võrreldes poolteist korda vähem.

MAK 2007-2013 toetusmeetmete 1.4.1 ja 1.4.2 raames on aastatel 2007-2008 toetust välja maks-tud 519,2 mln kr, mis võimaldas teha investeerin-guid 1,2 mld kr ulatuses.

2009. aasta aprilli lõpus määras PRIA 564 põllu-majandustootjale 542 taotluse alusel 329,4 mil-jonit krooni mikropõllumajandusettevõtte (meede 1.4.1) arendamise investeeringutoetusi - raha saavad kõik abikõlbulikud projektid. Suurim osa toetusrahast tahetaksegi kasutada traktorite, kül-vikute, niidukite, kombainide jmt ostmiseks, aga rajatakse ka kuivateid, kasvuhooneid ja hoidlaid, muretsetakse mesindusinventari ja viljapuuisti-kuid, niisutus- ja pritsimisseadmeid jne.

Loomakasvatusehitiste investeeringutoetuse (mee-de 1.4.2) teise taotlusvooru tulemusena määras PRIA käesoleva aasta juulis 86 taotluse alusel ligi 295 miljonit krooni toetust. Toetuse abiga pla-neerivad põllumehed järgneva kahe aasta jooksul Euroopa Liidu põllumajandusfondi ja Eesti riigi kaasabil investeerida loomakasvatusehitistesse üle 719 miljoni krooni.

Põllumajandusliku tegevusega alustavate noorte ettevõtjate toetusmeetmega 1.2 tehti algust 2008. aastal. Meetme esimeses taotlusvoorus laekus 255 taotlust (2 taotlejat loobus) ning eelarve oli 56 mln kr, rahuldati 95 taotlust. II taotlusvoorus laekus noortelt ettevõtjatelt PRIAsse 163 taotlust summas 102,6 mln kr, rahuldati 92 taotlust kogu-summas 56 mln kr. I ja II taotlusvooru määratud toetused on välja makstud.

Eesti põllumehed püüavad muuta oma tootmist efektiivsemaks ja olla konkurentsivõimelised. On selge, et täiendavate investeeringuteta ei suuda Eesti põllumajandus teiste riikidega edukalt kon-kureerida.

Majandustegevuse mitmekesistamise toetamineRAK 2004–2006 meetme 3.3 raames toetati maa-turismi arendamist, käsitöönduslikku tegevust, teenuste osutamist ja toiduainete töötlemist. Meet-me 3.3 raames ulatus väljamakstud toetussumma 107,4 miljoni kroonini, teostatud investeeringute maksumuseks oli 232,6 miljonit krooni. Taotlu-se objektid ja väljamakstud toetused olid seotud põhiliselt turistide teenindamiseks vajalike ehitis-tega (39,3% objektidest ja 50% toetussummast) ja teenindusliku ettevõtlusega (vastavalt 17,9% ja 35,8%).

MAK 2007–2013 raames rakendatakse majandus-tegevuse mitmekesistamise toetamise meedet 3.1, mille üldeesmärgiks on maapiirkonnas tegutse-vate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise (eelkõige keskustest eemalejää-vates piirkondades) ning sellega uute ja paremate töökohtade loomisele kaasaaitamine.

Toetatavateks tegevusteks on ehitise rajamine ja hoone parendamine, majutusteenuse osutamiseks uue voodikoha rajamine, hoone parendamine ja uue majutusruumi sisustamine vajaliku materiaal-se põhivaraga ning masina ja seadme ostmine ning paigaldamine. Toetatava tegevuse osana on võima-lik toetust taotleda ka turu-uuringuks, infokandja ja jaotusmaterjali koostamiseks, veebilehe loomi-seks ning riigisisesel messil osalemiseks, omani-kujärelevalveks ning litsentsi, patendi või kasuliku mudeli ostmiseks.

Toetust saavad taotleda mikroettevõtjad sh põl-lumajandustootjad. Muuhulgas toetatakse ka bioenergia tootmist turustamise otstarbel, kus

Joonis 3. Investeeringutoetused kolmes peamises tootmistüübis, 2003–2007, (kr/ha)

Allikas: PRIA, Maamajanduse Infokeskus

797

20030

100

200

300

400

500

600

700

800

TaimekasvatusPiimatootmineSegatootmine

198

644 622

472

322

150 135

283

65

190122

21

176102

2004 2005 2006 2007

125

taotlejaks võib olla ka väikese ja keskmise suuru-sega põllumajandustootja.

2008. aastal toimus kaks taotlusvooru. I taot-lusvooru raames said ettevõtjad toetust taotleda väikeprojektide elluviimiseks, kus avaliku sektori toetus ulatus kuni 1,56 miljoni kroonini. I taotlus-vooru raames esitati 359 taotlust toetussummas 374 miljonit krooni, milledest rahuldati 85% ehk 306 taotlust toetussummas 309 miljonit krooni.

II taotlusvoor toimus 2008 aasta detsembrikuus, mille raames laekus 114 projekti toetussummas 377 miljonit krooni, mis ületas ettenähtud eelarvet 121,4 mln krooni üle 3 korra. II taotlusvooru raa-mes toimus suuremamahulisemate projektide ehk suurprojektide vastuvõtt, kus investeeringuobjekti maksumus ületab 3 miljonit krooni ning avaliku sektori toetus on vahemikus 1,56–4,69 miljonit krooni. Suurprojektide hindamiseks ja analüüsimi-seks moodustati ekspertidest hindamiskomisjon. Komisjoni ülesanne on valida välja kõige innovaa-tilisemad ning jätkusuutlikumad projektid, mis aitaksid mitmekesistada põllumajandustootmist ja arendada maaettevõtlust ning soodustada muu-hulgas ka keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengut

ja paremate töökohtade loomist. Suurprojektide heakskiit toimub 2009. aastal.

Meetme 3.1 raames taotletakse enim toetust ole-masoleva hoone või hoone osa ehitamiseks. Popu-laarsed on ka uue hoone püstitamine ning masina ja seadme ostmine ning paigaldamine.

Ettevõtete võlad2008. ja 2009. a on põllumajandustootjatele keeru-lised mitmel põhjusel – 2008. a ilmastikuolude tõttu jäi kasinaks ja kvaliteedilt kehvaks teravil-jasaak, samas algas kiire põllumajandussaaduste hindade langus ning üldise majanduskeskkonna kiire jahenemine koos krediidivõimaluste ahenemi-sega.

Põllumajandusega tegelevate ettevõtete võlakordaja (võlakordaja = kohutused (lühiajalised kohutused, pikaajalised kohutused) / koguvara (käibevara, põhivara)) jäi perioodil 2003-2007 vahemikku 0,1 kuni 0,7 (tabel 4). Põllumajandustootmise investee-ringutoetuse andmist reguleerivates Põllumajan-dusministri määrustes on sätestatud, et kordaja väärtus peab olema väiksem kui 0,7.

Tabel 4. Põllumajandusettevõtete võlakordaja tootmistüübiti, FADN 2003-2007

Allikas: Maamajanduse Infokeskus

Tootmistüüp

Taimekasvatus

Aiandus

Püsikultuurid

Piimatootmine

Loomakasvatus

Sea- ja linnukasvatus

Segatootmine

Keskmine

Norm <0,7

2007

0,2

0,3

0,5

0,3

0,2

0,2

0,3

0,3

0,7

2006

0,2

0,5

-

0,3

0,2

0,2

0,3

0,3

0,7

2005

0,2

0,7

0,3

0,2

0,1

0,3

0,2

0,2

0,7

2004

0,2

0,5

0,2

0,2

0,2

0,4

0,2

0,2

0,7

2003

0,1

0,5

0,2

0,1

0,1

0,2

0,2

0,2

0,7

A

B

D

E

F

G

H

126

Suuremad erinevused põllumajandussektori kesk-mise võlakordajaga võrreldes on aastatel 2003-2006 olnud aianduse tootmistüübis (0,5…0,7), mis on aastal 2007 vähenenud sektori keskmise näitaja tasemele (0,3). Erinevus 2007. aastal oli püsikultuuride tootmistüübis, kus keskmine võla-kordaja oli 0,5. Keskmisest madalama võlakordaja-ga on loomakasvatuse, sea- ja linnukasvatuse ning taimekasvatusettevõtted, keskmine võlakordaja nendel ettevõtetel on 2007. aastal 0,2.

Põllumajandusettevõtete puhul on täheldatav aas-ta-aastalt selle näitaja keskmise väärtuse suure-nemine, samas Eesti keskmine väheneb. Mikro- ja väikepõllumajandusettevõtete puhul on märgatav võlakoormuse teatav langus. Kõige enam on võõr-kapitaliga fi nantseeritud mikropõllumajandusette-võtjad.

Eesti põllumajandusettevõtete varad olid 2007. a keskm 27,6% ulatuses fi nantseeritud võõrkapitali ning 72,4% ulatuses omakapitaliga (EL-25 keskm 2006. a vastavalt 15% ja 85%). Võõrkapitali osa oli kõige madalam Kreekas (0,4%) ja kõige kõrgem Taanis (50%).

Eesti oli võlakordaja suuruse järgi (27,6%) EL-25 hulgas seitsmendal kohal, olles Belgiaga samal tasemel (27,7%) ning jäädes veidi alla Rootsi tu-lemusele (30,0%). Sellest saab järeldada, et Eesti keskmine põllumajandustootja on kasutanud oluliselt rohkem võõrkapitali oma tootmise fi nant-seerimiseks kui enamik ELi liikmesriikide põlluma-jandusettevõtteid.

Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime tõstmisel tuleb suuremal määral arvestada põl-lumajandussektori struktuuri muutumisega ja põllumajandusettevõtjate omafi nantseerimise suut-likkusega.

Põllumajandusettevõtete netolisandväärtusel põ-hinenud jätkusuutlikkuse analüüs näitas, et päris väikesed põllumajandusettevõtted ei ole samas mahus ja sama tüüpi tootmist jätkates jätkusuut-likud. Neil ei ole piisavalt vahendeid investeeringu-

teks ja tootmise ümberkorraldamiseks. Ka kesk-mise suurusega põllumajandusettevõtted vajavad oluliselt ümberkorraldamist, nende tugevnemine ja jätkusuutlikkuse paranemine on äärmiselt oluline maaelu arengu ja konkurentsivõimelise põlluma-jandussektori seisukohast.

Lisaks sellele selgus Eesti Maaülikooli poolt lä-biviidud põllumajandussektori investeeringute vajaduse uuringust, et suuremad põllumajan-dusettevõtted on suhteliselt paremini varustatud kasutamiskõlblike masinate, seadmete ja ehitistega kui väiksemad põllumajandusettevõtted.

Põhiliselt oleks vaja majandusolukorra halvenedes aga põhjalikumalt analüüsida uuemat usaldus-väärset informatsiooni. Täiendavaid laenukohustu-si ei peaks võtma ja käibevahenditeks peaks leidma ressursse omavahendite efektiivsema kasutamise arvelt, sh tootmise jaoks mitteoluliste varade müü-gist.

Tänases majandussituatsioonis ei lähtu laenu- ja liisinguandjad põllumajandusettevõtetele laenu või liisingu andmisel üksnes maksevõime-, likviidsus- ja võlakordajatest, vaid olulisele kohale on seatud ettevõtte minevikuliste ja tulevaste rahavoogude hindamine, mille kaudu määratletakse maksevõi-melisus, st kuidas on ettevõte võimeline kohustusi täitma. Lisaks nõutakse liisingettevõtete poolt nö kriisisituatsiooni rahavoogude aruannet, et selgi-tada, missugusel viisil toimub keerulistes oludes kohustuste täitmine – kui esialgset plaani ei saa rakendada.

Pankade/liisingfi rmade ja ka põllumajandustoot-jate puhul on tegemist erakapitalil rajanevate ettevõtetega, kes on suunatud kasumi teenimisele ning oma tegevuses peavad nad tähelepanelikult arvestama võimalike riskidega.

Joonisest 4 selgub, et primaarsektori (põllumajan-duse, jahinduse, kalapüügi ja metsamajanduse) ettevõtete laenujääk on alates 2004. aasta lõpu laenujäägi tasemest (996 mln kr) pidevalt suurene-nud ja jõudnud 2008. a juuni lõpuks 4 221 mln kroonini (4,2-kordne kasv).

127

Kõigi juriidiliste isikute laenujäägist moodustas primaarsektori ettevõtete laenujääk 2004. aasta lõpus 1,6%, järgnes laenujäägi suurenemine ning 2008. aasta juuni lõpuks kasvas laenujäägi osa-tähtsus juba 3%ni, mis edaspidi vähenes 2009. aasta juunikuu lõpuks 2,7%-ni (3 595,9 mln kr).

Primaarsektori laenukoormus on vaadeldava pe-rioodi jooksul kasvanud mõnevõrra kiiremini (3,6 korda), kui majanduses tervikuna (3,5 korda). Ettevõtjapoolseteks võimalusteks on:

• üle vaadata kulude struktuur, sh erinevate toodanguliikide lõikes;

• vähendada/optimeerida kulutusi ja vajaduse korral lükata investeeringute tegemine edasi;

• arvestada, et suure majanduskasvu ajal kompenseerisid kiire kasv ja odav raha juhtimis-vead, praegusel majanduse kiire jahtumise ajal aga enam mitte;

• analüüsida tulude laekumist võimalikult konservatiivselt;

• minna üle põhiliselt individualistlikult tege-vuselt laialdasele koostööle riigi, teiste ettevõtete ja ühenduste ning muude partneritega;

• arvesse võtta, et kokkuvõttes toimub suhteli-selt kiire majanduse struktuuri muutumine, mis taastab konkurentsivõime osas valdkondadest, kuid on Eestile väga kulukas nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka moraalselt.

Ettevõtete konkurentsivõime sõltub nii tootmis-teguritest, nõudlusest, strateegiavalikust kui ka koostööst.

Üheaegselt valitsuse positiivse poliitikaga ei saa jätta tähelepanuta ka juhuse pakutavaid võima-

lusi ja rahvusvahelise ärikeskkonna muutumisi, mis on ettevõtete tegutsemiskeskkonna kujunda-jatena ühtmoodi olulised.

Kokkuvõtteks

Euroopa Liiduga liitumisega laienesid avaliku sek-tori poolt pakutavad toetamisinstrumendid, millega paraneb ka väikeettevõtete ja alustavate ettevõtete fi nantseerimine. Tekkisid täiendavad võimalused nii riigisiseste kui rahvusvaheliste koostöö- ja tu-rustamisvõimaluste avardamiseks ettevõtete vahel. Rakendatavate riiklike meetmete abil paranes info kättesaadavus avaliku sektori tugimeetmete kohta.

Maapiirkonna ettevõtluse arendamisel pööratakse tähelepanu nii põllumajandusettevõtete kui muude maamajandusettevõtete konkurentsivõime kasvule, mis võimaldaks ettevõtetel tegutseda jätkusuutli-kult ka vähenevate turu- ja otsetoetuste tingimus-tes. Seejuures soodustatakse parimate võimalike tehnikate ja meetodite kasutamist, põllumajanduse infrastruktuuri arendamist ja aidatakse kaasa maamajanduse mitmekesistamisele. Osa põlluma-jandustootjaid peab paratamatult lisasissetuleku saamise pärast mitmekesistama oma tegevust väljaspool põllumajandust.

Professionaalsed põllumajandustootjad saavad tulemuslikumalt kasutada avanevaid uusi teh-noloogiaid, paremaid meetodeid ja masinasüs-teeme ning muid tootmiseks vajalikke vahendeid ja sisendeid, mis võimaldab ettevõtetel tegutseda jätkusuutlikult, parandada organisatsioonikultuu-ri, tootlikkust ja toodete kvaliteeti ning muutuda efektiivsemaks.

Allikas: Eesti Pank

Joonis 4. Primaarsektori ettevõtete laenujääk 2004–2009, poolaastate kaupa, (mln kr)

996

0

1000

2000

3000

4000

5000

1 367,1

2 010,32 381,2

2 832,73 129,9

3 303

4 221,43 718,2

3 595,9

dets. 04j uuni 05 dets. 05j uuni 06 dets. 06j uuni 07 dets. 07 juuni 08 dets. 08j uuni 09

128

9.2. Maa-asulate 2004-2008. aastate tööhõive ja töötuse ülevaade

Tõnu Taat

Tööhõive üldolukord EestisVanuserühm 15-74 aastat on Eesti tööjõu-uu-ringute valemi aluseks, mistõttu Eesti andmeid avaldatakse tavaliselt selles vanuses elanike kohta ning tekstis on kasutatud just peamiselt viimast vanusevahemikku iseloomustavaid näitajaid.

Viimase viie aasta jooksul on Eestis hõivatute arv kasvanud 595,5 tuh kuni 656,5 tuh (kasv 10,2%), samal ajal aga on primaarsektoris hõive vähene-nud 34,7 tuh kuni 25,3 tuh (-27,1%), sekun-daarsektoris hõivatute arv suurenes 24,1 tuh ehk 11,6% võrra ja tertsiaarsektoris 46,4 tuh hõivatu (13,2%) võrra.

Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime tõstmisel arvestatakse edaspidi suuremal määral põllumajandussektori struktuuri muutumisega ja põllumajandusettevõtjate omafi nantseerimi-se suutlikkusega. Eesti põllumajandusettevõtja on ELi vanade liikmesmaade tootjatega võrreldes suhteliselt nõrgemas positsioonis, sest nõuete hulk suureneb ning rahakasutuse võimalus on väiksem.Tulevikku vaatavad ettevõtted püüavad leida investeerimisvõimalusi ja säilitada kvalifi tseeritud personali ning panustavad oma töötajate ümberõp-pesse, et nende kvalifi katsioon võimaldaks töötada laiemas valdkonnas kui seni. Niimoodi tagatakse tööjõu paindlik suunamine ettevõtte tegevusalas-se, kus tellimusi on.

Oluline on tehnoloogiate arendamine, uute toodete turule toomise soodustamine, ühistegevuse aren-damine, koostöö kaubanduskettidega ja teadus-asutustega ning toiduainetööstusega kui põlluma-jandusega tihedalt seotud tööstusharuga.

Sisemaise tarbimise ja välismaise laenufi nantseeri-mise tugev vähenemine avaldab senisest suure-mat survet Eesti majanduse restruktureerimiseks. Tulevikuperspektiivid on suhteliselt ebakindlad ko-dumaise kapitali põhistel ettevõtetel, kes täidavad väikesi üksiktellimisi ja kel puuduvad võimalused

hankida tootlikkuse tõstmiseks vajalikke kõrgteh-noloogilisi sisseseadeid ning kujuneda oma kau-bamärkidega välisturu olulisteks turuosalisteks. Suure majanduskasvu ajal kompenseerisid kiire kasv ja odav raha juhtimisvead, praegusel majan-duse kiire jahtumise ajal aga enam mitte.

Töötleva tööstuse ja teenindusettevõtluse olukorra parandamiseks keskendutakse ennekõike mik-roettevõtete tegevuse arendamisele. Eelistatud on maaturism, taastuvenergia tootmine, käsitööndus ja teeninduslik ettevõtlus, mis on otseselt seotud maapiirkonna elukvaliteedi parandamisega. Selle tulemusel suureneb tööhõive ümbertöötlemis- ja teenindussektoris ning kompenseeritakse osaliselt põllumajandusest vabanevad töökohad.

Väike- ja keskmiste ettevõtjate jaoks on esmaseks probleemiks kapital ehk fi nantseerimine, teisel ko-hal on paindlik tööjõuturg. Pooled väikeettevõtjad ei ole võimelised tegelema ekspordiga, vaid tooda-vad siseturule. Ostujõu vähenemisega langevad ka nende turud. Kapitali kättesaadavus raskeneb ning ei suudeta alati teha vajalikke investeeringuid. Majandusraskuste süvenedes võib prognoosida lähiümbruse tugeva bilansiga investorite huvi suu-renemist siinsete ettevõtete äraostmise vastu.

129

Tabel 1. Hõivatute arv majandussektorite lõikes, 2004-2008 (tuh)

Allikas: ESA

Majandussektorid kokku

Primaarsektor

Sekundaarsektor

Tertsiaarsektor

2008

656.5

25.3

232.4

398,8

2007

655.3

30.3

229.6

395.5

2006

646.3

31.1

215.1

400.1

2005

607.4

31.3

205.0

371.1

2004

595.5

34.7

208.3

352.4

Alates 2004. a on tänu majanduse elavnemisele hakanud tööga hõivatute arv märgatavalt kasvama ning tööpuudus langema. 2004-2008. a suurenes hõivatute arv igal aastal keskmiselt 2%, ainult 2004. a oli kasv väiksem (0,2%).

Tööga hõivatuid oli 2008. a IV kv 653 000, mis on 8000 vähem kui III kv ja 3500 võrra vähem kui aastakeskmiselt. 2007. a IV kvartaliga võrreldes vähenes hõivatute arv 0,2%, samas toimusid muu-tused hõive struktuuris, mis olid seotud majan-duskonjunktuuri halvenemisega.

Põhjustatud oli selline olukord Eesti majandus-langusest, mis ulatus 2008. a 3,6 protsendini. Kõige järsem langus tabas Eestit viimases kvartalis (-9,4%). Siin kukkus järsult töötlev tööstus (ligi 21%) ja ehituse valdkond. Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2008. a omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 35 mld kr eest, mis oli 12% vähem kui aasta varem.

Miinuse üks põhjustajaid oli ka fi nantssektor, kus alates teisest kvartalist hakkas lisandväärtus kadu-ma. Negatiivsele majanduskasvule aitas kaasa ka

käibemaksu ja aktsiiside laekumise vähenemine.

Koos ekspordi vähenemisega kahanes import ning inimesed ei tarbinud enam kaupu ja teenuseid senise hooga. Eesti peamiste kaubanduspartne-rite oluliselt nõrgenenud majandusolukord mõju-tas Eesti eksporti järjest enam. Nii oktoobris kui ka detsembris vähenesid meie peamiste kau-banduspartnerite tootmismahud oluliselt. Eesti tööstustoodangus ja väliskaubanduses toimus suur muutus novembris ja langustrend jätkus ka detsembrikuus.

Joonis 1. Hõivatud (15-74) majandussektorite lõikes, 2004-2008 (tuh)

Allikas: Statistikamet

0

100

200

300

400

500

600

700

800

0

100

200

300

400

500

600Tertisaarsektor (prem telg)Majandussektorid kokku (vasak telg)

Primaarsektor (parem telg)Sekundaarsektor (parem telg)

2004 2005 2006 2007 2008

130

Eesti tööturgu mõjutasid maailmamajanduse jahe-nemise tagajärjed 2008. a viimases kvartalis veel vähe. Kiiresti vähenenud nõudluse tõttu nii kodu- kui ka välisturul otsivad ettevõtjad võimalusi kulu-tuste vähendamiseks, mis tähendab muuhulgas ka töötajate arvu vähendamist.

Hõive vähenemisega põllumajandus- ja tööstussek-toris kaasnes teenindava sektori osatähtsuse kasv. 2008. a IV kvartalis töötas 64% hõivatutest teenin-davas sektoris, aasta varem 60,5%.

Tegevusalade lõikes vähene s kõige rohkem põlluma-janduses, ehituses ja töötlevas tööstuses hõivatute arv, kõige enam kasvas kaubanduses töötajate arv.

Joonis 2. Hõivatud asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)

Allikas: Statistikamet

0

100

200

300

400

500Linnaline asula (prem telg)Kokku (vasak telg)Maa-asula (parem telg)

2004 2005 2006 2007 20080

100

200

300

400

500

600

700

800

Aastatel 2004-2008 on hõivatute arv Eestis kas-vanud kümnendiku võrra, sh linnades 8,6% ja maapiirkonnas 14,7%.

Maa-asulate hõivatutele on iseloomulik, et kas-vab hõivatute arv, kelle põhitöökoht on elukohast erinev.

Eesti tööturgu mõjutasid maailmamajanduse jahe-nemise tagajärjed 2008. a viimases kvartalis veel vähe. Kiiresti vähenenud nõudluse tõttu nii kodu- kui ka välisturul otsivad ettevõtjad võimalusi kulu-tuste vähendamiseks, mis tähendab muuhulgas ka töötajate arvu vähendamist.Hõive vähenemisega põllumajandus- ja tööstussek-toris kaasnes teenindava sektori osatähtsuse kasv. 2008. a IV kv töötas 64% hõivatutest teenindavas sektoris, aasta varem 60,5%. Tegevusalade lõikes

vähenes kõige rohkem põllumajanduses, ehituses ja töötlevas tööstuses hõivatute arv, kõige enam kasvas kaubanduses töötajate arv.

Tööturuamet registreeris eelmisel aastal 61 485 töötut, mis on 52,8% rohkem kui 2007. a. Eelmisel aastal oli tööturuametis kuu jooksul keskm arvel 21 918 töötut. Päevaseisuga oli registreeritud töö-tuid keskm 19 706, mis moodustab 3,1% tööjõust vanuses 16 kuni pensionieani.

2007. a oli registreeritud töötuid päevas keskm 13 459. Aastaga suurenes keskm kuu jooksul arvel olnud töötute arv 43%.

Noorte (16-24) töötute osakaal aasta jooksul arvel olnud töötutest oli 2008. a 15,9%, 2007. a oli sama näitaja 13,8%. Üle 50aastaste töötute osakaal aas-

Tabel 2. Hõivatute arv asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)

Allikas: ESA

Hõivatute arv, kokku.

Sellest: Linnalised asulad

Maa-asulad

2008

656,5

471,0

185,5

2007

655,3

470,5

184,9

2006

646,3

465,0

181,3

2005

607,4

443,6

163,8

2004

595,5

433,8

161,7

Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.

131

ta jooksul arvel olnud töötutest oli 2008. a 28,1%, 2007. a 29,7%.

Uusi tööpakkumisi laekus aasta jooksul 14 341, 2007. a esitati 22 806 tööpakkumist. 2008. a jook-sul rakendus Tööturuameti andmetel tööle 16 906 registreeritud töötut, 2007. a oli tööle rakendunuid 14 064.

Töötutoetust maksti aasta jooksul 23 569 inimese-le, mis on 33% rohkem kui 2007. a.

Karjäärinõustamist pakuti 9891 registreeritud töötule. Tööturukoolitust saanute arv oli 5451. Toetust ettevõtluse alustamiseks sai 162 inimest.

Eestis on viimase 14 aasta suurim majanduslan-gus, käibed-kasumid kukuvad, töötajaid koonda-takse. 2009. a jaan lõpu seisuga oli tööturuametis ennast töötuks registreerinud 38 812 inimest, detsembris 2008 30 374. Jaanuarikuu jooksul otsis Tööturuameti vahendusel tööd 41 252 töötut. Jaanuaris rakendus 1100 töötut. Uute töötutena registreeriti 11 054 inimest.

Ka edasistes arengutes on oodata tööjõu nõudluse ning hõive jätkuvat vähenemist ja seeläbi tööpuu-duse suurenemist. Töötus kasvab Rahandusmi-nisteeriumi prognoosi järgi 2009. aastal 8,6%-ni ja 2010. a 9,3%-ni.

Töötukassa prognoosib 2009. aastaks, et hüvitisi makstakse kuni 30 000 töötule.

Maa-asulate tööealiste hõiveseisund2004-2008. a on maa-asulate hõivatute üldarv kasvanud 23,8 tuh hõivatu, ehk 14,7% võrra, lin-nades oli see näitaja 37,2 tuh ja 8,6%.

Maa-asulates on töökohtade arvukus viimase viie aasta jooksul kahanenud 800 võrra: kui 2004. a oli 95,5 tuh töökohta, siis 2008. a 94,7 tuh.

Tööjõud on hõivatute ja töötute koguarv. Töötu-se määr on töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on 15–74-aastaste hõivatute osatähtsus sa-mas vanuses kogurahvastikus. Tabeli 3 andmetest on näha, et 2004-2008 on tööhõive määr maapiir-konnas kasvanud 52,2%-st kuni 59%-ni.

Tabel 3. Maa-asulate 15-74-aastaste hõiveseisund, 2004-2008

Allikas: ESA

Tööjõud, tuhat

..hõivatud, tuhat

..töötud, tuhat

Mitteaktiivsed, tuhat

Tööjõud ja mitteaktiivsed kokku, tuhat

Tööjõus osalemise määr, %

Tööhõive määr, %

Töötuse määr, %

2008

196.8

185.5

11.3

117.7

314.5

62.6

59.0

5.7

2007

194.9

184.9

10.0

120.5

315.4

61.8

58.6

5.1

2006

193.1

181.3

11.9

120.9

314.1

61.5

57.7

6.2

2005

176.7

163.8

12.9

134.2

311.0

56.8

52.7

7.3

2004

176.4

161.7

14.7

133.6

310.0

56.9

52.2

8.3

Põllumajanduse, ehituse, töötleva tööstuse, hari-duse ning tervishoiu- ja sotsiaaltöö valdkonnas töökoha kaotanud ja maale elama jäänud spetsi-alistidel ja oskustöölistel on kohapeal üha raskem

rakendust leida, mistõttu nad olid sunnitud vastu-võetavat tööd ja teenistust otsima mujal – peami-selt linnades.

Joonis 3. Maa-asulate tööealiste tööjõus osalemise ja tööhõive määr, 2004-2008, (%)

Allikas: Statistikaamet

2004 2005 2006 2007 200850

53

56

59

62

65Tööjõus osalemise määr, %Tööhõive määr, %

132

Põhilised tööalase pendelrände sihtpunktid on oma maakonnakeskused. Erandiks on Rapla maakond,

kus Raplast suurem mõju on Tallinnal.

Märgatavalt on kasvanud välismaal töötavate ini-meste arv – 2004. a 1,6 tuhandest (1% hõivatutest)

kuni 2008. a 6,2 tuhandeni (3,3%).

Kui 2004. a oli maa-asulate hõivatutest pooltel põhitöökoht ja elukoht samas kohas, siis 2008. a aga ainult 41%-l. 2004. a töötas linnades 64,6 tuh maainimest (40% hõivatutest), 2008. a juba 84,6 tuh (45,6%).

Maapiirkonna hõivatute tegevusaladest on 2004-2008 kõige järsem osatähtsuse vähenemine toimu-nud põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandu-

se valdkonnas – 2004. a 16,6%-lt kuni 10,6%-ni 2008. a (1,6 korda), mäetööstuses (1,9 korda) ning kalapüügi tegevusalal 1,0%-lt kuni 0,4%-ni. Avali-ku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sot-siaalkindlustuse tegevusala hõivatute osatähtsus vähenes 1,2 korda, tervishoius ja sotsiaalhoolekan-des 8,9% ning hariduse (8,2%) ja töötleva tööstuse (5,6%) tegevusaladel.

Joonis 4. Maa-asulate hõivatud põhitöökoha asukoha järgi, 2002-2008 (%)

Allikas: ESA2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Tabel 4. Maa-asulate hõivatud põhitöökoha asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)

Allikas: ESA

Kõik põhitöökoha asukohad

Põhitöökoht ja elukoht samas linnas, vallas

Elukohast erinev põhitöökoha asukoht

..linnaline asula

....Tallinn

..maa-asula

..välismaa

2008

185.5

76.1

109.4

84.6

33.6

18.6

6,2

2007

184.9

80.3

104.6

83.0

33.8

14.9

6,7

2006

181.3

87.3

94.0

73.7

29.7

15.7

4,6

2005

163.8

81.8

82.1

66.6

28.0

14.4

1,1

2004

161,7

81,7

80,0

64,6

23,0

13,8

1,6

133

Hõivatute osatähtsuse märgatav kasv on 2004-2008 toimunud ehituses (1,7 korda), hotellide ja restoranide (1,4 korda), fi nantsvahenduse, kin-nisvara, rentimise ja äritegevuse ning veonduse, laonduse ja side tegevusaladel (1,2 korda).

Kuigi 2008. a toimus maa-asulates hõivatute üldarvu kasv 600 inimese võrra, vähenes siiski maapiirkonnas hõive eelneva aastaga võrreldes põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse (-3700), avaliku halduse (-1800), samuti veonduse laonduse ja side (-700) tegevusaladel.

Põllumajandusliku hõive vähenemine on seotud põllumajandussaaduste müügihindade (tootjahin-naindeksi) vähenemisega ja tootmise vahendite ostuhinnaindeksi (iseloomustab põllumajanduslike äriettevõtete kuluartiklite hinnamuutusi) kasvuga. Statistikaameti andmetel oli tootjahinna muutus 2008. a IV kvartalis võrreldes eelneva aasta sama perioodiga -4,6%, sh taimekasvatuses -11,3% ja loomakasvatuses -2,9%. Tootmise vahendite ostuhinnaindeks kasvas 7,3%. Kaubagruppidest oli kõige suurem hinnakasv väetise ja pinnasepa-randaja (82,1%), taimekaitsevahendite (15,6%) ja energia, kütuse ja määrdeainete osas.

Hõive vähenemise avalikus halduses põhjustas kulude kokkuhoid, mis kahandab uute töötajate palkamise võimalusi lahkuvate töötajate asemele.Endiselt avaldavad hõivele mõju kahanenud kaubaveomahud ja eelkõige transiidi ning postsi-de mahud. Selle tegevusala hõive vähenemine on seotud kulude optimeerimisega, mis on tingitud müügitulemuste langusest.

Tervishoius mõjutas hõivet välisturistide arvu vä-henemine tervisekeskustes ja sanatooriumites ning siseturismi kahanemine.

Nõudluse vähenemine ning konkurentsi tihenemi-ne on viinud ehitusturul teenuste hinnad alla ning enamik uutest ehituspakkumistest tehakse otse-kulude lähedaste hindadega, mis ettevõtte tasandil tähendab opereerimist negatiivse marginaaliga.

Aastad 2004-2007 olid kiire majanduse ja hõive kasvuga aastad, mis tõid kaasa töötute arvu ning töötuse määra (töötute osatähtsus tööjõus) olulise vähenemise. Eesti 2008. a töötuse tase oli Statis-tikaameti andmetel 5,5% (kasv aastaga 0,8 pp), maal 5,7% (kasv 2007. a võrreldes 0,6 pp).

Tabel 5. Maaapiirkonna hõivatud tegevusalade järgi, 2004-2008 (%)

Allikas: ESA

Tegevusalad kokku, %

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

Kalapüük

Mäetööstus

Töötlev tööstus

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

Ehitus

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja

kodumasinate remont

Hotellid ja restoranid

Veondus, laondus ja side

Finantsvahendus

Kinnisvara, rentimine ja äritegevus

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik

sotsiaalkindlustus

Haridus

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Muud tegevusalad

2008

100.0

10.6

0.4

0.8

20.4

1.3

12.1

12.8

3.0

7.8

1.3

5.1

5.6

9.0

5.1

4.8

2007

100.0

12.7

0.5

0.8

20.3

0.6

12.6

12.4

2.5

8.2

1.1

4.7

6.6

7.8

4.1

5.0

2006

100.0

13.7

0.8

0.8

22.3

0.7

10.7

11.1

3.2

7.1

0.8

4.5

7.6

9.1

4.7

3.1

2005

100.0

14.9

0.8

1.0

20.9

0.9

8.5

12.0

3.7

6.0

0.7

4.5

7.8

9.7

5.1

3.5

2004

100

16,6

1,0

1,5

21,6

1,3

7,1

11,8

2,1

6,4

1,1

4,2

6,9

9,8

5,6

3,1

134

Joonis 3. Maa-asulate tööealiste tööjõus osalemise ja tööhõive määr, 2004-2008, (%)

Allikas: Statistikaamet

2004 2005 2006 2007 20082

4

6

8

10töötus 8,3

hõive põllu-

majnduses 4,1

7,3

3,9

6,2

3,4

5,1

3,2

5,7

3,1

Maapiirkonnas vähenes töötute arv 14,7 tuhandest (töötuse määr 8,3%; 2004)) kuni 10 tuhandeni 2007. a (5,1%), kuid seejärel seoses majanduslan-gusega 2008. a teisel poolel kasvas töötute arv ja aastakeskmiseks kujunes 11,3 tuh (5,7%).

Mitteaktiivsete arv vähenes maapiirkonnas aastatel 2004-2008 133,6 tuhandest kuni 117,7 tuhandeni ehk 11,9% võrra. Mitteaktiivsete hulgas vähenes kõige rohkem pensioniealiste mitteaktiivsete ja heitunute arv. Heitunute arv (isikud, kes on kao-tanud lootuse tööd leida), mis püsis 2003-2004. a 10 000 ümber, vähenes 2005. a 9000-ni. Heitu-

nute arv vähenes järgnenud aastate jooksul veelgi ning 2008. a oli 3800, mis oli 2,4 korda vähem kui 2005. a.

Majandusolukorra halvenemise tõttu kasvas töö-tute arv 2008. a lõpul Eesti linnalistes asulates üle 40 000 ja maa-asulais pisut üle 13 000 inimese. See tähendab, et maa-asulates oli tööta iga 15. tööealine inimene.

Maakonniti ulatus töötuse määr 4%-st Pärnumaal 10%-ni Ida-Virumaal. Märkimisväärselt kõrge oli töö-tuse määr ka Põlvamaal (8,9%) ja Valgamaal (8,5%).

Joonis 2. Hõivatud asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)

52

Tööjõus osalemise määr. Kokku (vasak telg)Tööjõus osalemise määr. Linnaline asula (parem telg)Tööjõus osalemise määr. Maa-asula (parem telg)

Tööhõive määr. Kokku (parem telg)Tööhõive määr. Linnaline asula (parem telg)Tööhõive määr. Maa-asula (parem telg)

54

56

58

60

62

64

66

68

70

2004 2005 2006 2007 20080

10

20

30

40

50

60

70

80

Allikas: Statistikaamet

ELi Lissaboni strateegia üks eesmärke on tõsta 15-64-aastaste tööhõive määr 2010. aastaks 70%-ni, 2005. aastaks seatud eesmärk oli 67%. 2005. a

eesmärk ületati Eestis 2006. a, mil 15-64-aastaste tööhõive määr kasvas 67,7%-ni.

135

Joonis 7. 15-64-aastaste tööjõus osalemise ja tööhõive määr, 2004-2008 (%)

Tööjõus osalemise määr. % (vasak telg)Tööhõive määr. % (parem telg)

63

64

65

66

67

68

69

70

2004 2005 2006 2007 20080

10

20

30

40

50

60

70

80

Allikas: Statistikaamet

2007. a oli tööjõus osalemise määraks 72,5% ja tööhõive määraks 69,1%, mis 2008. a suurenesid vastavalt 73,6% ja 69,5%-ni. Seega olid strateegia tööhõive eesmärgid sisuliselt täidetud.

Maa-asulates oli 2008. a olukord mõnevõrra kehvem ning tööjõus osalemise määraks kujunes 68,7% ja tööhõive määraks 64,7%.

Üle kümne aasta on Eestis kehtinud valuutakomi-tee süsteem ja krooni kurss on olnud fi kseeritud euro suhtes. Kahjuks pole infl atsioon olnud fi ksee-ritud muu Euroopa tasemele. (2008. a oli infl at-sioon Eestis 11,2%, samal ajal euroalal vaid 1,6%.) Niisuguses olukorras muutus ka Eesti tööjõud kallimaks – sellest tuleb osalt ka viimase aja koon-damiste laine. Eesti ei ole investorite silmis enam

odav maa. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide rahvusli-kud valuutad on euro suhtes 10-40% odavnenud ja Eestis on kahe viimase aasta jooksul toimunud 18protsendiline hinnatõus.

Tööpuudus ELis aastatel 2004-2008 ja 2009. a jaanAastatel 2004-2008 on ELi riikides tööhõive olu-kord märgatavalt paranenud majandusaktiivsuse kasvu tõttu liikmesriikides ning sellega vastavuses on oluliselt vähenenud ka töötuse määr (9%-lt kuni 7%-ni).

Kõige suuremad muutused paremuse poole on toimunud Poolas (19%-st kuni 7,1%-ni), Bulgaari-as (12,1%-st kuni 5,6%-ni), Leedus (11,4%-st kuni 5,7%-ni) ja Eestis (9,7%-st kuni 5,5%-ni).

Tabel 6. Töötuse määr EL riikides, 2004-2008 (%)

EL (27 liikmesriiki)

EL (25 liikmesriiki)

EL (15 liikmesriiki)

Euro ala

Euro ala (15 riiki)

Euro ala (13 riiki)

Euro ala (12 riiki)

Belgia

Bulgaaria

Tšehhi

Taani

Saksamaa

2008

7.0

7.1

7.1

7.5

7.5

7.5

7.5

7.1

5.6

4.4

3.3

7.3

2007

7.1

7.2

7.0

7.4

7.4

7.4

7.4

7.5

6.9

5.3

3.8

8.4

2006

8.2

8.2

7.7

8.3

8.3

8.3

8.3

8.3

9.0

7.2

3.9

9.8

2005

8.9

8.9

8.1

8.9

8.8

8.9

8.9

8.5

10.1

7.9

4.8

10.7

2004

9.0

9.0

8.1

8.8

8.8

8.8

8.8

8.4

12.1

8.3

5.5

9.8

136

Eesti

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Küpros

Läti

Leedu

Luksemburg

Ungari

Malta

Holland

Austria

Poola

Portugal

Rumeenia

Sloveenia

Slovakkia

Soome

Rootsi

Suurbritannia

5.5

6.3

..

11.3

7.7

..

3.8

7.3

5.7

4.4

7.9

5.8

2.8

3.8

7.1

7.7

..

4.5

9.6

6.4

6.2

..

4.7

4.6

8.3

8.3

8.3

6.1

4.0

6.0

4.3

4.1

7.4

6.4

3.2

4.4

9.6

8.1

6.4

4.9

11.1

6.9

6.1

5.3

5.9

4.5

8.9

8.5

9.2

6.8

4.6

6.8

5.6

4.6

7.5

7.1

3.9

4.8

13.9

7.8

7.3

6.0

13.4

7.7

7.0

5.4

7.9

4.4

9.9

9.2

9.2

7.7

5.3

8.9

8.3

4.6

7.2

7.2

4.7

5.2

17.8

7.7

7.2

6.5

16.3

8.4

7.4 (b)

4.8

9.7

4.5

10.5

10.6

9.3

8.1

4.7

10.4

11.4

5.0

6.1

7.4

4.6

4.9

19.0

6.7

8.1

6.3

18.2

8.8

6.3

4.7

Allikas: EUROSTAT (..) - Andmeid ei ole saadud (b) - Aegrea katkestus

Sama ajavahemiku jooksul on toimunud töötuse määra kasv Iirimaal (4,5% kuni 6,6%), Hispaanias (10,6% kuni 11,3%), Ungaris (6,1% kuni 7,9%) ja Portugalis (6,7% kuni 7,7%).

Eurostati andmeil oli jaanuaris 2009 ELis tööta 18,4 mln inimest ehk 7,6% tööealisest elanikkonnast.

Läinud aasta jaanuariga võrreldes on töötuid lisandunud 2,2 mln. 2008. a jaan oli tööpuudus ELis 6,8%. Eestis oli tööpuudus Eurostati andmeil 8,6%, Leedus 9,8% ning Lätis 12,3%.

Euroalal kasvas tööpuudus 2009. a jaan 8,2 prot-sendile. Euroala riikidest oli suurim tööpuudus jaanuaris Hispaanias (14,8%), Slovakkias (9,8%) ja Iirimaal (8,8%). Kõige madalam oli tööpuudus Hol-landis (2,8%). Euroala suurimas riigis Saksamaal oli tööpuudus 7,3%.

Üheks tööpuuduse põhjuseks Hispaanias oli

2006. a toimunud ulatuslik ehitusbuum, kui kõik laenasid raha, et osta kortereid, maju või muidu suuremahuliselt ehitust arendada. Pärast suurt tagasilööki ja alanud fi nantskriisi on olukord sel-line, et 2008. a lõpul oli 28% uusehitistest tühjad. Sisuliselt samasugused arengud olid viimastel aastatel ka Inglismaal, Iirimaal, USAs, Hiinas ja Rumeenias. See on mulltüüpi arengu tulemus, kui laenusaamine on lihtne. Paljud laenuandjad olid ahned, laenuvõtjad aga väga vastutustundetud. Maailmapraktika on korduvalt näidanud, et alati, kui antakse laenu neile, kes seda saada ei tohiks, tuleb kriis.

Praegune halvenev majandusolukord ja kasvav tööpuudus tuleneb süvenenud fi nantskriisi mõjust reaalmajandusele ja sellega seotud ülemaailmsest majanduslangusest, mis avaldub maailmakauban-duse ja tootmise käibe märkimisväärses vähenemi-ses ning mõnes riigis ka eluasemeturul tehtavates korrektsioonides.

137

Maaeluvõrgustiku üksuse loomiseks hakati Maa-majanduse Infokeskuses ettevalmistusi tegema 2007. a jaan ning 2007. a mais loodi LEADER-tege-vusgruppidele tugistruktuur. Alates 2008. a april-list jõustus Maamajanduse Infokeskuse põhimää-ruse muudatus, millega sätestati Maamajanduse Infokeskuse ühe põhiülesandena maaeluvõrgus-tiku üksuse ülesannete täitmine ning moodustati maaelu– ja kalandusvõrgustiku osakond. Riiklikud maaeluvõrgustikud olid 2008. a lõpuks loodud kõi-kides ELi liikmesriikides. Euroopa maaelu arengu võrgustik ja selle Kontaktpunkt (ingl. k. Contact Point) alustas tegevust 2008. a sügisel.

Maaeluvõrgustiku peamiseks eesmärgiks on anda lisandväärtust Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) rakendamiseks: teadmiste ja kogemus-te vahetamiseks liikmesriigi tasandil ning riigisi-sese ja rahvusvahelise koostöö soodustamiseks. Maaeluvõrgustiku juhtimine on kahetasandiline:• maaeluvõrgustiku üksus, mille ülesandeks on

võrgustiku tegevuskava ettevalmistamine ja ellu-viimise korraldamine;

• võrgustiku koostöökoda, mis koondab endas erinevaid maaelu osapooli ning on nõuandva õigusega. Võrgustiku koostöökoja esimene istung toimus 2008. a dets.

Täiendavalt on kavas luua erinevaid valdkondlikke töörühmi, sh on eraldi välja toodud LEADER-te-gevuste töögrupi moodustamine, mis alustas tööd 2008. a dets.

Maaeluvõrgustiku olulisemateks ülesanneteks on levitada teadmisi (sh parimaid praktikaid), kor-raldada maaelu arengus osalejatele üritusi ning olla tugi riiklikuks ja rahvusvaheliseks koostööks. Maaeluvõrgustikul on oluline roll LEADER-tugi-struktuurina: pakkuda koostöö alustamise tuge, korraldada kootööle pühendatud temaatilisi kohtu-misi ja kohalike tegevusgruppide koolitamist ning soodustada kontaktide vahetamist.

Teadmiste levitamise tegevuse raames viidi 2008–2009 maaeluvõrgustiku tellimusel läbi kaks uurin-gut: “LEADER-tegevuste rakendamine Eestis” ning “Põllumajandussaaduste ja –toodete ühisturus-

tamise praktilised näited”. 2009. a on kavas luua ühisturustamise töörühm ning korraldada õppereis Rootsi. Lisaks nimetatud uuringutele on maaelu-võrgustiku üksus operatiivinfo saamiseks viinud läbi mitmeid küsitlusi ja lühiuuringuid.

Teadmiste levitamise tegevuse raames on oluline roll ka trükistel. 2008. a koostati ja anti välja Eesti LEADER 2009 kalender, mille kujundus valmis LEADER-tegevusgruppide meeskonnakoolituse raames. Samuti on koostatud ja levitatud Eesti LEADERit ja kohalikke tegevusgruppe tutvustavad kaardid ja infolehed. Juba 2007. a algas informat-siooni pidev edastamine kohalikele tegevusgrup-pidele ja LEADER-meetme rakendamisega seotud asutuste teavitamine e-posti teel, kuid alates 2008. a apr toimub see regulaarselt iga nädal ja sisal-dab eelseisvad üritusi, olulisi sündmusi ja muud teavet. Alates 2008. a okt teavitatakse regulaar-selt maaeluvõrgustiku tegevustest e-posti teel ka laiemat sihtgruppi, eelkõige MAKi 1. ja 2. teljega seotud organisatsioone ja asutusi.

2008. a suvel valmis koostöös Eesti Rahvusring-häälinguga ja LEADERi kohalike tegevusgruppi-dega ETV hommikuprogrammis „Suvehommik” 15 videolugu ja 30 stuudiointervjuud, mis tutvustasid maapiirkonna kogukonna koostöönäiteid ja aktiiv-seid kogukonna liikmeid. 2008. a korraldas maa-eluvõrgustiku üksus (või oli kaaskorraldaja) üritusi kokku 43 päeval, sh kohalikele tegevusgruppidele. Üritustel oli üle 1400 osavõtja.

Oluline tegevusvaldkond maaeluvõrgustiku töös on ka rahvusvahelise koostöö soodustamine, eelkõige erinevate riikide tegevusgruppide ja nende piirkon-dade vahel. Eesti maaeluvõrgustiku üksus kor-raldas 2008. a sept Jänedal Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustike üksuste II seminari, kus osalesid Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani ja Eesti esinda-jad. Samuti oli maaeluvõrgustiku üksus mitme õppevisiidi korraldaja või kaaskorraldaja. Kohalike-le tegevusgruppidele korraldati 5.-10. okt õppereis Taani, kus tutvuti kahe sealse kohaliku tegevus-grupi projektide ja piirkonnaga ning kohtuti Taani maaeluvõrgustiku seminari raames kõikide Taani tegevusgruppide esindajatega. Koostöös teiste ELi

9.3. Riiklik maaeluvõrgustik

Reve Lambur

138

maaeluvõrgustikega saadeti Eesti esindajad osa-lema 1. telje tegevustele suunatud Soome maa-eluvõrgustiku õppereisile Lätti, Saksamaa maa-eluvõrgustiku korraldatud rahvusvahelise koostöö alasele seminarile Leipzigisse, kus neli kohalikku tegevusgruppi osalesid oma piirkonda tutvustavate infomaterjalidega.

Maaeluvõrgustiku üksusest osaleti Euroopa Komisjoni üritustel: LEADER+ seirekomisjo-ni istungil, Euroopa maaelu arengu võrgustiku koordinatsioonikomitee istungil, maaelu arengu koordinatsioonikomitee LEADER allkomitee I istungil, liikmesriikide maaeluvõrgustike üksuste

LEADER-programm Eestis edeneb jõudsalt edasi. Kuigi Eestis avati LEADER-meede veidi hiljem, võrreldes mõne uue ELi liikmesriigiga, on tänu teavitamise alasele eeltööle ja maapiirkonna-le omase tugeva kolmanda sektori abile jõutud selleni, et omavalitsusüksustest on 98% liitunud kohalikeks tegevusgruppideks. See annab võima-luse tuua LEADER-toetusi oma piirkonda. Oleme jõudnud LEADER-programmi tegevustes Euroo-pas päris heale positsioonile mitmest aspektist. Lisaks LEADER-programmi suhteliselt suurele, 10%-lisele osakaalule maaelu arengukavast (MAK) antakse kohalikele tegevusgruppidele võimalus kasutada oma piirkonna meetmete väljatöötamisel kõiki kolme MAKi telge. Suhteliselt paindlikult on planeeritud ka koostööprojektide algatamine, nii riigisiseselt kui riikidevaheliselt. Iga kohalik te-gevusgrupp saab teha riikidevahelist koostööpro-jekti, kui see ühtib piirkonna arengustrateegiaga ja mahub projektitaotlusteks mõeldud eelarvesse. Koostööprojektide ettevalmistamiseks vajalikud tegevused, sh tutvumisreisid, saab teha tegevus-grupi administratiivkulude eelarvest.

2008. a 30. juuniga lõppes LEADER-toetusskeemi rakendamise esimene etapp - riikliku arengukava 2004-2006 LEADER-tüüpi meetme etapp. Põlluma-jandusministeeriumi määruse „LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise

I töökoosolekul Küprosel; lisaks osaleti väljaspool Eestit toimuvatel üritustel kokku 6 korral (Soomes, Lätis, Itaalias, Norras).

Maamajanduse Infokeskuse veebil (www.maainfo.ee) on kättesaadavad kõik maaeluvõrgustiku üksu-se poolt läbiviidud ürituste materjalid, kokkuvõtted ja osalejad ning info Euroopa maaelu arengu võr-gustiku tegevusega seotud ürituste kohta. 2008. a jooksul on kogutud maaeluvõrgustiku kalend-risse andmed 645 ürituse kohta. 2008. a lõpuks oli veebilehe külastatavus tõusnud kuni 32 000 veebiosa vaateni kuus (võrdluseks: 2007. a lõpuks oli 20 000).

ja taotluse menetlemise täpsem kord” allakirjuta-misega algas uus periood, Eesti maaelu arenguka-va 2007–2013. Periood on omakorda jagatud Eestis kahte ossa, millest esimene etapp kestab kuni 2010. a lõpuni, teine 2011. aastast kuni program-miperioodi lõpuni. Teiseks perioodiks on kohalikel tegevusgruppidel võimalik piirkondlikku strateegiat täpsustada ning esitada täiendatud strateegia.

Eelmist perioodi võib iseloomustada valdavalt positiivselt: ainuüksi ettevalmistava programmi kaudu on piirkond elavnenud juba tänu tekkinud partnerlustele. Arengustrateegiate koostamisel toimunud arutelud, ajurünnakud, töörühmad ja ümarlauad on viinud kokku ja lähendanud inimesi naabervaldadest ja erinevatelt elualadelt. Kohalike tegevusgruppide liikmeskonna koostegutsemisest on tekkinud tugevad meeskonnad, kes soovivad elu oma piirkonnas arendada. Paljudel juhtudel on mitu tegevusgruppi teinud ühiseid üritusi erineva-tes valdkondades. Tehtud on õppereise ELi maa-desse, kutsutud esinema väliseksperte ja korralda-tud rahvusvahelisi üritusi.

Perioodide üleminekuaja sisse 2008. a jäid LEADER-programmi arengu jaoks mitmed olulised sündmused. Enamik kohalikest tegevusgruppi-dest (21) lõpetasid ettevalmistavad tegevused, mis olid vajalikud oma piirkonnas toetuste jaotamise alustamiseks. Kujundati tegevusgrupi mees-

9.4. LEADER-programm Eestis

Ave Bremse

139

kõrgeimad punktid Rohelise Jõemaa Koostöökogu strateegiale; paremuselt järgmised olid Hiidlaste Koostöökogu, Piiriveere Liider, Tartumaa Arendus-selts ja PAIK. Kõrgeimate punktidega hinnatud strateegia piirkond sai juurde 20% oma eelarvest ja järgnevad proportsionaalselt vähem. Kolme kritee-riumit kokku liites määrati esimeseks perioodiks, 2008-2010, kohalikele tegevusgruppidele piirkonna arendamiseks eelarved, mis jäid vahemikku 16-36 mln kr. Suurima pindala ja elanike arvuga kohali-kud tegevusgrupid (Saarte Koostöökogu, Raplamaa Partnerluskogu ja Tartumaa Arendusselts) olid eraldatud eelarve suurimateks saajateks. Väikse-mad summad määrati järgmistele tegevusgrup-pidele: Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Virumaa Koostöökogu ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Nende pindala ja elanike arv on samuti väike.

Kui piirkonna arengustrateegia sisaldab põhisuun-di, mis võivad olla ka üldisemalt sõnastatud, siis iga aasta 1. novembriks esitavad kohalikud tege-vusgrupid strateegia rakenduskavad, millega pla-neeritakse piirkonnas avatavate toetuste meetmete nimekiri ja aastaeelarve. Rakenduskava vaatab läbi ja kinnitab PRIA. Peale kinnitamist on kohalikul tegevusgrupil kohustus taotlusvooru avanemisest teavitada piirkonda vähemalt 8 nädalat ette kohali-kes väljaannetes.

Kõik need eeltööd tegid võimalikuks, et 2009. a alustati 24 kohalikus tegevusgrupis piirkondlike projektitoetuste taotluste vastuvõttu. Sellega alus-tati LEADER-programmi teist etappi. Projektitoetu-se taotlusi võetakse vastu kohalike tegevusgruppi-de büroodes. Kohalikud tegevusgrupid kuulutasid vastavalt korrale välja projektikonkursid. Millised on vastava piirkonna taotlusvoorud, millises järje-korras ja kellele suunatud – erineb piirkonniti ning vastavat infot said piirkonna taotlejad kohaliku tegevusgrupi büroost või kodulehelt. LEADER-toe-tuse meetmega on paika pandud toetuste piirmää-rad ja alused, kuid siin võis kohalik tegevusgrupp ise teha teatud kitsendusi taotlejate, piirmäärade ja –summade osas. Laekunud taotlused läbivad kohaliku tegevusgrupi vastava otsustuskogu, kus vaadatakse, kas esitatud taotlus vastab piirkonna prioriteetidele ja kas seda rahastatakse. Kui otsus on positiivne, edastatakse taotlused PRIAle, kus toimub abikõlbulikkuse kontroll.

Strateegia ja kohalike meetmete väljatöötamisel pidi arvestama, et see aitab kaasa ühe või mitme telje eesmärgi saavutamisele. Aluseks võis võtta MAKi kõiki kolme telge, neid vajadusel integreeri-des. Esimesel perioodil siiski ükski tegevusgrupp 2. telje „Keskkonna ja paikkonna säilitamine“

konnad, õpiti tundma oma piirkonna olusid ja vajadusi. Kuna iga tegevusgrupi piirkonna moo-dustavad mitmed vallad ja osapooled erinevatest sektoritest (vallad, ettevõtjad ja kodanike ühen-dused), siis tuli kõigepealt tundma õppida inimesi ja piirkondi. 2006. a valminud LEADER-uuring “Kohaliku initsiatiivi arendamine – LEADER-tüüpi meede” uuris valmisolekut LEADER- program-miks ja näitas, et inimesed ei teadnud kuigipalju oma naabervaldade kohta. Üsna palju tuli etteval-mistusi teha, et luua piirkonna strateegia, mille alusel taotlusvoore avada ja toetusi jagada.

Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerlus-kogu ja Võrumaa Partnerluskogu kuulusid nende kolme tegevusgrupi hulka, kes said juba esimesel etapil õiguse alustada ka projektide rakendamise-ga. Neile langes teistega võrreldes suurem koormus - viia ellu piirkonna arenguprojekte ning samas tegeleda ka strateegiate uuendamisega.

24 kohaliku tegevusgrupi valminud strateegiad läksid hindamisele Põllumajandusministeeriumi juurde loodud hindamiskomisjoni. Lisaks töötati esitatud strateegiad läbi ka ekspertide poolt, kelle hinnangust said ülevaate nii hindamiskomisjoni liikmed kui ka kohalikud tegevusgrupid 2008. a lõpus toimunud ekspertide tagasisideseminaril.

Maaelu arengukava 2007–2013 LEADER-meet-me kaudu on Eesti riik otsustanud jagada 10% arengukava eelarvest. See on 1,34 mld kr, mis teeb keskmiselt aastas üle 200 mln kr kohalike tegevus-gruppide osalusel jaotatavaid toetusi.

Vastavalt LEADER-meetme määruses sätestatu-le oleneb LEADER-piirkonna toetus järgmistest osadest: • baaseelarve - jagatakse võrdsetes osades kohalike

tegevusgruppide vahel (20%): • teine osa - jagatakse, võttes arvesse tegevuspiir-

konna sotsiaal-majanduslikke näitajaid: rahvaa-rvu, pindala, üksikisiku tulumaksu laekumist ja kohaliku omavalitsusüksuse paiknemist saarel (70%);

• kolmas osa - määratakse sõltuvalt strateegia kvaliteedist (10%).

Pärast 2010. a süsteem natuke muutub ning ühe aspektina võetakse eelarve jaotuse juures arvesse strateegia rakendamise kvaliteedi näitajaid ning toetuse tagasinõuete vähesust kohalikult tegevus-grupilt.

Komisjoni otsus, mille kinnitas põllumajandus-minister oma käskkirjaga 3. nov 2008, andis

140

meetmeid ei kasutanud, vaid kombineeriti 1. telge „Põllumajandus- ja metsandussektori konkurent-sivõime parandamine“ ja 3. telge „Maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine“.

Kohalikud tegevusgruppidest on rahvaarvult kõige suuremad: Tartumaa Arendusselts (36 352 elanikku), Raplamaa Partnerluskogu (35 871) ja Nelja Valla Kogu (29 344). Rahvaarvult kõige väiksemad on: Peipsi-Aluta-guse Koostöökoda (7885), Virumaa Koostöökogu (8174) ja Lääne-Harju Koostöökogu (10 112).Keskmine rahvaarv: 18 982.Pindalalt kõige suuremad kohalikud tegevusgru-pid on: Rohelise Jõemaa Koostöökogu (3198 km2), Raplamaa Partnerluskogu (2974 km2) ja Saarte Koostöökogu (2907 km2).Pindalalt kõige väiksemad: Nelja Valla Kogu (627 km2), Kirderanniku Koostöökogu (783 km2) ja Viru-maa Koostöökogu (827 km2).Kõige rohkem omavalitsusüksuseid ühes koha-likus tegevusgrupis: Tartumaa Arendusselts (16), Saarte Koostöökogu (15), Valgamaa Partnerluskogu (12).Kõige väiksem kohalike omavalitsuste arv on 3 ning see on Lõuna-Järvamaa Koostöökogus ja Põh-ja-Harju Koostöökogus. Neljast kohalikust omava-litsusest koosnevad ühendused viiel juhul.Kõige varem on asutatud: Pärnu Lahe Partner-luskogu (2003. a dets).

Kohalikud tegevusgrupid 2009:

ARENDUSKODA www.arenduskoda.eeTegevuspiirkond: Tapa, Ambla, Kadrina, Vihula ja Kuusalu vald ning Loksa linn

IDA-HARJU KOOSTÖÖKODA www.idaharju.eeTegevuspiirkond: Anija, Raasiku, Aegviidu ja Kose vald

Jõgevamaa Koostöökogu www.jogevakoostooko-da.eeTegevuspiirkond: Pajusi, Puurmanni, Põltsamaa, Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Pala, Saare, Kasepää ja Torma vald ning Mustvee linn

Järva Arengu Partnerid www.jap.org.ee/Tegevuspiirkond: Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Ka-reda, Koeru, Järva-Jaani, Albu ja Kõue vald

Hiidlaste Koostöökogu www.kogu.hiiumaa.ee/Tegevuspiirkond: Kõrgessaare, Pühalepa, Emmas-te ja Käina vald ning Kärdla linn

Kirderanniku Koostöökogu www.kirderannik.ee

Tegevuspiirkond: Kohtla, Toila, Vaivara ja Jõhvi vald ning Narva-Jõesuu linn

Lõuna-Järvamaa Koostöökogu www.koostookogu.eeTegevuspiirkond: Türi, Imavere ja Väätsa vald

Lääne-Harju Koostöökogu www.vomentaga.eeTegevuspiirkond: Nissi, Kernu, Padise ja Vasalem-ma vald

Kodukant Läänemaa www.kklm.eeTegevuspiirkond: Hanila, Kullamaa, Lihula, Mart-na, Noarootsi, Nõva, Oru, Ridala, Risti, Taebla ja Vormsi vald

Mulgimaa Arenduskoda www.mulgimaaarendus-koda.eeTegevuspiirkond: Karksi, Paistu, Abja ja Halliste vald ning Mõisaküla linn

Nelja Valla Kogu www.4kogu.eeTegevuspiirkond: Harku, Kiili, Saku ja Saue vald

PAIK www.pandivere.euTegevuspiirkond: Väike-Maarja, Tamsalu, Laekve-re ja Rakke vald

PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKODA www.leaderph.eeTegevuspiirkond: Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald

Partnerid www.mtupartnerid.eeTegevuspiirkond: Kunda linn, Viru-Nigula, Sõme-ru, Haljala, Vinni ja Rakvere vald

Peipsi-Alutaguse Koostöökoda www.pakmty.eeTegevuspiirkond: Avinurme, Tudulinna, Lohusuu, Iisaku, Alajõe, Illuka ja Mäetaguse vald

Piiriveere Liider www.piiriveere.eeTegevuspiirkond: Misso, Meremäe, Värska, Miki-tamäe, Räpina, Orava ja Piirissaare vald

Põlvamaa Partnerluskogu www.partnerluskogu.eeTegevuspiirkond: Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste, Põlva, Valgjärve, Vastse-Kuuste ja Veriora vald

Pärnu Lahe Partnerluskogu www.plp.eeTegevuspiirkond: Häädemeeste, Tahkuranna, Audru, Tõstamaa, Varbla, Koonga, Sauga ja Kihnu vald

Raplamaa Partnerluskogu www.raplaleader.eeTegevuspiirkond: Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru, Raikküla, Märjamaa, Rapla ja Vigala vald

141

Rohelise Jõemaa Koostöökogu www.joemaa.eeTegevuspiirkond: Tori, Are, Surju, Halinga, Pai-kuse, Vändra, Kaisma, Järvakandi, Suure-Jaani, Pärsti ja Kõpu vald

Saarte Koostöökogu www.skk.eeTegevuspiirkond: Kaarma, Kihelkonna, Kär-la, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu ja Valjala vald

Tartumaa Arendusselts www.tas.eeTegevuspiirkond: Alatskivi, Haaslava, Kambja, Tartu, Laeva, Tähtvere, Puhja, Konguta, Nõo, Üle-nurme, Luunja, Mäksa, Meeksi, Peipsiääre, Vara ja Võnnu vald

Valgamaa Partnerluskogu www.valgaleader.eeTegevuspiirkond: Helme, Hummuli, Karula, Ote-pää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru vald ning Tõrva linn

Virumaa Koostöökogu www.viko.eeTegevuspiirkond: Sonda, Lüganuse, Maidla, Räga-vere ja Aseri vald ning Püssi linn

Võrtsjärve Ühendus www.vortsjarveyhendus.eeTegevuspiirkond: Kolga-Jaani, Kõo, Saarepeedi, Tarvastu, Rannu, Rõngu ja Viiratsi vald ning Võh-ma linn

Võrumaa Partnerluskogu www.werro.ee/partner/Tegevuspiirkond: Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina ja Võru vald

142

Milleks on vaja põllumajandusteadust?Teadustöö tulemuslikkust, probleeme ja ees-märke on otstarbekas käsitleda, lähtudes Eesti põllumajanduse ning maaelu arengu vajadustest seoses ülemaailmsete ja ELis toimuvate majan-duslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprotsessidega. Toidutootmise tulevikuga seotud küsimused, mis olid kriitilised veel kaks aastat tagasi, on jäänud majandussurutise taustal avalikkuse ja poliiti-liste valikute tegijate silmis tahaplaanile. Ehkki avalikkuses domineerivad põllumajanduspoliitika liberaliseerimise ja majanduskriisist ülesaamise raskustega seotud küsimused, väärivad teadusli-kus mõttes rohkem tähelepanu need probleemid, mis seonduvad rahvaarvu ja sellest tulenevalt toidunõudluse kasvuga, samas kui põllumajandus-toodangu kasv on aeglustunud. Maailma rahvaarv kasvab 2030. aastaks veel 2 mld inimese võrra. Mitmetes maailma piirkondades väheneb tööjõu-line elanikkond, jätkub intensiivne linnastumine ning maapiirkondade elujõu langus. Kliima pole enam nii usaldusväärne, kui see oli ajavahemikus 1950ndatest kuni 1980ndate aastate alguseni, vaid tunduvalt muutlikum. Teaduselt oodatakse vastust elutähtsatele küsimustele: millised on ülemaailmse toidunõudluse kasvu ning kliimamuutuste mõjud ja tagajärjed, kuidas kohaneda muutustega.

ELi põllumajanduse multifunktsionaalne mudel, mis on välja kujunenud poole sajandi jooksul, on taganud küllaldase tootmispotentsiaali ning tänu sellele saavad tarbijad toiduaineid piisavalt ja odavamalt. Kuid kas see mudel on jätkusuutlik põllumajandustootjatele püsivate sissetulekute ta-gamisel ning keskkonnariskide ennetamisel pike-mas perspektiivis? Põllumajanduse vundamendiks oleva looduskapitali allakäik kahandab farmide

tootlikkust peaaegu kõikjal uuritavates põlluma-jandussüsteemides üle maailma, sh kõikides Aasia niisutuspõhistes riisikasvatuspiirkondades. Lan-gus jätkub vaatamata tehnoloogilistele meetoditele, mida selle leevendamiseks rakendatakse.

Maailma toiduvarud vähenevad ja toiduainete hindade kõikumised maailma toiduainete turgudel suurenevad. See suurendab omakorda põlluma-jandustootjates ebakindlust ning soovi vältida riske, mis on seotud otstarbekate investeerin-gutega tootmise efektiivsuse suurendamiseks. Otstarbekuse ja efektiivsuse põhimõtete eiramisel varitsevad ohud, et tootmise intensiivsuse (vajadus kasutada rohkem väetisi ja taimekaitsevahendeid) ebasoovitav surve keskkonnale ning tervisliku ja ohutu toidu tootmisele kasvab.

Globaliseerumine on toonud endaga kaasa lisaks ressursside vabale liikumisele ka võimaluse, et iga riik on haavatav taudide puhangu tõttu. Globaal-ne konkurentsivõime toidutootmise sektorites peab kasvama, kuid koos sellega kaasneb oht, et väheneb tihti ka toiduohutus ja tervislikkus. Tagamaks kontrollisüsteemi toodetud/sissetooda-vate toiduainete või toidu toorme osas on vajalik, et kodumaine teadus suudaks probleemide ilmnemi-sel reageerida õigeaegselt ja asjakohaselt, püüdes nende tekkimist pigem ennetada. Kuni põllumajan-duskaupade turud on liberaliseeritud, eksisteerib ka reaalne oht, et riiki tuuakse väheväärtuslikke toiduaineid ja kaubeldakse kaupadega, mis oma kvaliteedilt ei vasta kehtestatud toiduohutuse nor-midele. Eelnimetatud põhjustel on põllumajandus kui valdkond väga suures sõltuvuses poliitikast ja reeglitest.

10. Põllumajandusteadus, -haridus ja nõuandetegevus

10.1. Põllumajandusteadus ja teaduse osa põllumajanduses

Prof Rando Värnik, Ants Laansalu

143

Kahjuks on alati võimalus, et ärimaailmas otsus-tab inimeste saatuste üle raha. Majanduse elavda-mise fragmentaarsed plaanid, mis piirduvad ainult fi nantssüsteemi ja ekspordi toetamisega ning mõningate ettevõtete töökohtade päästmisega, või-vad tuua ajutist majanduslikku kergendust, kuid ei paku perspektiivseid lahendusi. Kaubanduslike eelarvamustega majandusringkondade survel ei ole maailmakaubanduses konkurentsitingimuste hindamisel arvestatud, et nn „odava“ toidu tootmi-se fenomen mõnedes piirkondades on võimalik vaid ajutiselt ning mulla ja veeressursside vähenemise hinnaga. Majandusteadlane Robert Rebetto on öel-nud: ”Praeguse riikliku arvepidamissüsteemiga võib riik ammendada kõik oma mineraalsed ressursid, maha raiuda metsad, hävitada mullad, reostada veevarud, ning küttida metsloomi ja püüda kalava-rusid kuni nende väljasuremiseni, ent arvestuslikku sissetulekut nende varade hävitamine ei mõjutaks. Tulemuseks on illusoorne sissetulekute kasv ja rik-kuse korvamatu kadu.”

Majandusteadus ei saa funktsioneerida usaldus-väärse teejuhina enne, kui looduskapital jõuab et-tevõtete, riikide ja kogu maailma bilansiarvestusse. Ehkki majanduse kasvu piiridest oldi teadlikud juba pool sajandit tagasi, jätkus majandustegevu-se korraldamine vanade ja ignorantsete mallide kohaselt.

Täiendava toidu ja sissetulekute tagamine miljo-nitele inimestele muutub teadlastele ja poliitika kujundajatele üha tähtsamaks, kui soovitakse ära hoida märkimisväärseid sotsiaalseid rahutusi. Keskkonnajulgeolek ja kliimamuutused põhjus-tavad dramaatilisi probleeme ning juhul kui seda ei suudeta võtta kontrolli alla ega adapteeruda, on põllumajandus kui majandusharu muutunud oludes eriti haavatav. Sestap on järgnevate küm-nendite olulised teemad toidualane ja keskkonna-julgeolek.

Maailma elanikkonna toiduga varustamine ja elamisväärse keskkonna säilitamine ei sõltu enam poliitika liberaalsusest, parem- või vasakpoolsu-sest, vaid teadlaste ja poliitika kujundajate suutlik-kusest tajuda ning arvestada kõiki olusid, nähtusi ja protsesse terviklikult ning pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes. Ainult süsteemse ja komp-leksse käsitluse kaudu saavad tähtsuseta tundu-nud asjaolud (nt kasumi tootmine taastumatute loodusressursside vähenemise hinnaga) elutähtsa mõõtme.

Teadus pakub omalt poolt konkreetseid ja ratsio-naalseid lahendusi, kuidas edasi minna, sageli

jääb aga küsimus „miks?“ ühe kitsa eriala raami-desse. Vajadus näidata teadusuuringute tulemusi laiemates seostes ja mõjudes tuleneb sellest, et teadusinfo jääb nii laiemale avalikkusele ja kui ka poliitikakujundajatele tähenduslikus mõttes sageli kättesaamatuks. Seda puudujääki näitasid ilme-kalt Euroopa Parlamenti pürgijate debatid mee-dias põllumajanduspoliitika küsimustes. Teaduse keel toetub erialastele mõistetele, mida kasutavad peamiselt kitsa eriala ja valdkonna eksperdid. Kü-simus sellest, et uutel teadmistel on kahesugune tähendus, väärib suuremat tähelepanu. Me vajame ratsionaalseid ja konkreetseid teadmisi selleks, et kohaneda pidevalt muutuva keskkonnaga ning selleks, et määramatutes olukordades toime tulla. Kuid me vajame samuti emotsionaalseid teadmisi, mis rahuldaks meie kujutlusvõimet ja eneseteos-tuse vajadusi. Meid ei rahulda vastus, et nii on pa-rem või õigem. Me soovime ise otsustada. Otsusta-da on võimalik siis, kui me suudame teadvustada alternatiive.

Teadusuuringute tulemuste hindamisel, näiteks mahe- ja tavatootmisega seotud küsimuste käsit-lemisel, kohtame ka sama valdkonna ekspertide seisukohtades olulisi vasturääkivusi. Enamasti on vastuoluliste hinnangute põhjuse avastamise võti mitte erialastes, st bioloogilistes, tehnoloogilistes või muudes küsimustes, vaid tähendusloomes ja semiootikas. Küsimus on selles, et mõne kitsa eriala eksperdi arvates tähtsusetu element muu-tub tähenduslikuks ainult tänu struktuuri kui terviku süsteemsele käsitlusele. Selles käsitluses ei ole keemiatoodete kasutamine põllumajanduses väidetavalt tootjate huvides ja tarbijate silmis kui hirmuäratav koll, vaid kui vahend, mida kasuta-takse eelõige avalikes huvides piisavas koguses ja mõistlike hindadega toiduainetega varustamiseks. Keemiatooted on samuti vahendiks tunduvalt suuremate bioloogiliste ohtude (nt mükotoksiinid) vältimisel.

Mis mõjutab inimkonna võimalusi tulevikus toitu toota? Nafta ja mineraalsete ressursside varud vähenevad ja hinnad kallinevad. Pikemas perspektiivis toidu hinnad tõusevad, sest on seotud nafta hinnaga. Kui nafta hind tõuseb, siis tõusevad ka biokütuste hinnad, kuna nõudlus nende järele suureneb. Bio-kütuste hinna tõustes hakkavad põllumehed taas bioenergia kultuure kasvatama (kui selleks ajaks ei ole kätte jõudnud II põlvkonna biokütuste aeg) ning toiduhinnad lähevad üles. Lisaks eelnevale on veel põllumajanduslikuks kasutamiseks sobiva maa vähenemise ja keskkonnaseisundi halvenemi-sega seotud probleemid, nagu mullastiku seisundi

144

halvenemine, vee nappus, kliimamuutused, bioloo-gilise mitmekesisuse vähenemine. Toit on stratee-giline ressurss, nii nagu seda on ka energia.

Toidutootmist kujundavad mitmed poliitikad ja alati jääb võimalus otsustada, kas antud poliitika on riigi toidutootjatele sobilik ja kas see soodustab või pigem kitsendab tootmistegevust. Seni kuni maailmas kestab toidupuudus, on vajalik, et iga riik üritaks seda leevendada, pakkudes võimalusi ja tegevust oma tootjatele. Toidutootmine ei ole mitte üksnes tegevusharu, vaid sellega elatutakse ise ja pakutakse tööd ka paljudele teistele, mis-tõttu on vaja arvestada kaasnevaid sotsiaalseid aspekte.

Toidutootmise poliitikat on ELi tasandil suunatud läbi pikkade aastate ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) abil. Kas ja kuidas jaotada toidutootmisele kaasa aitamiseks rahalisi vahendeid ning milli-sed on rahajagamise kriteeriumid, selle üle on poliitikud-otsustajad vaielnud läbi pikkade aasta-kümnete. alati on neid, kes vaidlustes alla jäävad. Ettevõtjaid huvitab teadusuuringute efektiivsus ja mõju majandustulemustele, tarbijaid – kas ja kuidas on kaitstud avalikkuse huvi säästva arengu ja toiduohutuse valdkonnas. Majanduslik surve põllumajanduse efektiivsuse tõstmisele kasvab, sest mitte ainult kütuse ja väetiste, vaid ka maa ja tööjõu hinnad tõusevad. Tootliku maa pindala vä-heneb pidevalt. Põllumajandus satub suuremasse sõltuvusse kättesaadavatest veevarudest, seda eel-kõige Euroopa kuivematel aladel. Põllumajandus-saaduste hindade kõikumise tendentsi süvenemist seostatakse mitte ainult toiduvarude vähenemi-sega, vaid ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) läbirääkimiste tulemustega (läbirääkimiste põhieesmärk on jätkuv põllumajandusturu libera-liseerimine).

Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi hinnangul on olukord bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel murettekitav ning tuleks suureneva nõudluse ja intensiivistumise korral maandada täiendavaid riske. Instituut peab otstarbekaks suurendada eelarvet keskkonnasäästlike tehnoloogiate majan-damisviiside toetamiseks.

ÜPP „tervisekontroll“ oli Euroopa Komisjoni hin-nangul suur saavutus, ent selle reformiga tuleb edasi minna. Põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste tulevik ei ole selge. Need moodustavad poole ÜPP eelarvest ning omal ajal olid toetu-sed õigustatud. Teatud hetkest alates oli oluline toetada turule orienteeritust ning hinnatoetuste osa vähenes, seega oli vaja kompenseerida sisse-

tulekute kaotust. Nende sisseviimisel ei räägitud toetuste võimalikust kestvusest ja tulevikust. Sa-mas on avalikkuse surve vähendada ÜPP eelarvet pärast 2013. aastat. Avalikku arvamust ja poliitilisi valikuid toetuste vähendamise suunas mõjutavad samuti mõiste „toetused“ tähenduse muutumine. Varasematel aastatel vastas mõiste „tulutoetu-sed“ oma sisule. Põllumajanduspoliitika reformi tulemusel alates 2003. a algas üleminekuperiood, kus mõiste „toetus“ on omandanud pigem hüvi-tise tähenduse, kuna selle maksmine on seotud kohustuslike majandamisnõuete täitmisega, samas seostuvad kohustuste täitmisega kulutused ja saamata jääv tulu.

Siiski ei pakkunud „tervisekontroll“ lahendusi ja abinõusid, vaatamata uute liikmesriikide, sh Eesti katsele tingimuste ühtlustamiseks kogu ELis. Toetuste lahtisidumine ei soodusta tingimuste võrdsustumist. „Tervisekontrolli“ tulemused süven-dasid praegust ebavõrdust, Nõukogu ja Komisjon ei ilmutanud tahet tingimusi ühtlustada, pakkudes erinevaid „menüüsid“ ja lubadusi käsitleda tingi-muste ühtlustamist tulevikus. Seetõttu on oluline ja vajalik oma riigi huvide kaitsmine ning oma positsioonide tugevdamine läbirääkimistel. Sellele saavad kaasa aidata argumenteeritud ettepane-kud, mille aluseks on kodumaine kõrgetasemeline teadus- ja uurimistöö.

Eesti põllumeestele osaks saanud madalad toetus-määrad võrreldes teiste ELi tootjatega olid tingitud meie suhteliselt nõrgast positsioonist läbirääki-mistel, kuna aluseks võeti liikmesriikide senised tootmismahud. Põllumajandustootmise mahud vä-henesid ELiga liitumiseelsel perioodil Eestis enam kui kaks korda, teistes liituvates riikides keskmi-selt veerandi võrra. Eestis aset leidnud tunduvalt suurema toodangu languse põhjused peituvad OECD keskmise tasemega võrreldes tunduvalt liberaalsemas kaubanduspoliitikas, mille tagajärjel ebavõrdsed konkurentsitingimused põhjustasid põllumajandussaaduste hindade allasurumist ning põllumajanduse sissetulekute olulist vähenemist.

Lähiajal seisab ELis ees järgneva fi nantsperioodi eelarve arutelu ning põllumajanduse ja maaelu toetuste osa käsitlemine laiemas kontekstis. Eestil oleks vajalik omada tugevamat positsiooni, et 2014. aastast saavutada võimalikult head tingi-mused ja positsioon ning kindlustada parimad võimalused maaelu ja põllumajandustootmise arendamiseks.

Mitmed teadlased kahtlevad selles, kas põlluma-jandussaaduste turu edasine liberaliseerimine on

145

viimasel ajal toimunud tendentside süvenemise tingimustes õige. Kasumimarginaal läheb kauban-dusele ja töötlevale tööstusele ning ÜPP regulat-sioonid ei aita. Regulatsioonid kaitsevad enamasti tarbijat, kes ostab poest nt jogurtit. Aga kogu sellele eelnev lüli ei ole hästi reguleeritud. Turg ei saa korralikult toimida, kui tootmisahela üks pool on tugevasti organiseeritud ja teine pool nõrgalt.

Siiski oli Eestis toiduainete tarbijahindade tõus 2007. ja 2008. a tunduvalt suurem kui teistes EL-27 liikmesriikides. Mitmete ekspertide hin-nangul oli selle põhjuseks toiduahela lülide, so põllumajanduse, tööstuse ja kaubanduse omava-heline ebaterve konkurents, mille tagajärjel jaotub toidusektori üldine kasum teenindavate sektorite kasuks ning tooraine tootja, st põllumajandus-sektori kahjuks. Seevastu peamiselt ELi vanades liikmesmaades on jõutud arusaamisele, et ebaterve konkurents toiduahela sees halvab üldist jätku-suutlikkust ning toimub erinevate fi rmade toi-duahelate vahel.

Andmata hinnangut senisele põllumajanduspoliiti-kale, ei ole võimalik objektiivselt kajastada maaelu tänast ja homset päeva. Põllumajanduspoliitika eesmärk on eelkõige reguleerida ja kohandada nii tarbijat kui ka tootjaid vastavalt tekkinud vaja-dustele. Just seetõttu on põllumajanduspoliitika viimaste aastate aktsent pandud tootmise konku-rentsivõime kindlustamisele ja moderniseerimisele. Teaduse osa antud kontekstis on jälgida ja analüü-sida, millised on konkurentsivõime suurendamisel võimalikud kõrvalmõjud, arvestades nii sotsiaal-seid kui ka keskkonna aspekte.

Teadlaste osa ühiskonnale sõnumi edastamisel on hindamatu ja seetõttu peab see olema edasta-tud arusaadavalt. Vajadust käsitleda teadusinfot laiemas tähenduses näitas Põllumajandusminis-teeriumi tellimisel läbiviidud uuring „Eesti nõuan-desüsteemi arenguvõimalused 2009“ (Develop De-sign, Kera OÜ). Selgus, et küsitletud nõustajatest tundis 70% kindlasti ja aeg-ajalt puudust uue info (teadusinfo, uued sisendid, tooted) järele ning 78% tunnistas vajadust nõuande järele just vastavate teadmiste puudumise tõttu.

Teaduse saavutuste eksponeerimise koht ei ole mitte ainult rahvusvaheliselt eelretsenseeritud ajakirjade artiklites, ehkki see on vajalik ja näitab uuringute taset, vaid uuringute väljundiks peab olema eeskätt teaduse rakendamine praktilisse ellu. Seega tuleb teadusuuringute raskuspunkt suunata rohkem konkreetsetesse majandus- ja tootmisharudesse.

Teadusuuringud põllumajanduse konkurentsivõi-me ja jätkusuutlikkuse tagamisel omandavad tule-vikus sisendite hindade pideva tõusu tingimustes üha suuremat tähendust. Konkurentsivõimeliste tootmisharude ja ettevõtete teke võimaldab luua lisandväärtust ning tugevdada seeläbi maapiir-kondade elujõudu. Põllumajandus on läbi aegade olnud maaelu lahutamatu ja tähtsaim osa ning pakkunud tööhõivet paljudele inimestele. Tänane tootmistegevus põllumajanduses on suunatud konkurentsivõime suurendamisele eeskätt suure-ma hulga kaasaegse tehnoloogia kasutamise kau-du, mistõttu inimtöömahukas tootmine asendub masinkapitalimahukamaga. Siit tuleneb ka vaja-dus rohkem tähelepanu pöörata nende tootjate/tootmisüksuste võimalustele, kes paratamatult ei suuda antud konkurentsitingimustes oma vald-konnas jätkata.

Ekslik on arvata, et põllumajandus- ja maaelu probleemid on üksnes põllumajanduspoliitika lahendada. On mitmeid nn halle laike, millega tegelemine on tõsine sotsiaalpoliitiline väljakut-se. Teisisõnu - inimestele sotsiaalsete garantiide kindlustamine ja elamiseks vajalike elementaarsete võimaluste loomine nõuab tugevat sotsiaalpoliiti-list otsust, millele saavad kaasa aidata nii majan-dus- ja kommunikatsiooni-, sotsiaal-, regionaal- kui ka põllumajandusministeerium.

Maaelu arengu toetusteks antud rahalised va-hendid on võimaldanud lisaks tootmise mo-derniseerimisele osutada olulist tähelepanu ka kodanikuühiskonna algatustele ja ettevõtmistele. Sotsiaalsete probleemide lahendamine maaelus on tugevalt seotud ettevõtlusaktiivsuse ja elujõu-liste ettevõtete hulgaga. Mida rohkem suudetak-se maamajanduses luua kõrge lisandväärtusega ettevõtteid, seda enam parandatakse ka sotsiaalset infrastruktuuri ning seda rohkem tahavad inime-sed elada maal. Sotsiaalse infrastruktuuri konteks-tis tuleb arvestada inimeste keskmisest kõrgemat haritust, oskusi ja loomisvõimet. Põllumajanduslik rakendusteadus aitab kaasa mitmete sõlmproblee-mide lahendamisele ning oskusele luua uut antud piirkonnas.

Tulevikus, maamajanduse mitmekesisemaks muutumisel, on vajalik uute ja innovaatiliste teede ning võimaluste senisest suurem kasutamine, mis võimaldab tekkinud ettevõtetel konkurentsis püsima jääda. Teadus ja tootmine peavad käi-ma käsikäes, ainult nii on väikeses ühiskonnas võimalik edu saavutada. Teadlased peavad olema suutelised andma nõu ja aitama kodumaist tootjat. Konkurentsis püsimiseks jääb kehtima paradigma,

146

et lisandväärtuse kasvatamise huvides ei tohi ära unustada toidu ohutust ja kvaliteeti. Mingil juhul ei tohi lisandväärtuse kasvu saavutada toidu kva-liteedi alanemise arvelt. Kuigi Eesti piirkond ei ole toidutootmiseks majanduslikult väga sobiv, sest teistes piirkondades on rida suhtelisi eeliseid, on kodumaiste põllumajandustoodete tootmine meile väga olulise tähtsusega. Turumajanduses määrab kauba hinna tarbija. Kui tarbija soovib edaspidi süüa sissetoodud import-kaupu, on poliitika kujundajatel vaja teha tõsiseid pingutusi, leevendamaks sotsiaalseid probleeme, mis tekivad kodumaise tootmise vähenemisel või katkemisel. Kui lähtuda üksnes majanduslikest aspektidest ja ära unustada nii keskkonna kui

Eesti Maaülikoolis on läbiviidud reformide tule-musena tekkinud viis eraldi instituuti. Neis kõigis on teadustööteravik suunatud eelkõige säästliku ressursikasutuse ja kaitse uurimisele. Põlluma-jandussektori kui terviku uurimisele on kaasatud suur osa teadlaskonnast. Põllumajandus nagu kogu majandus on alates ELiga liitumisest läbi teinud mitmeid muutusi ning majanduskriisi tin-gimustes on vaja arvestada teadlaste uurimistööde tulemusi.

Põllumajanduse ees seisavad tulevikus suured väljakutsed ja valikud. Kui sektori eksistentsi pee-

Riigi seisukohalt on oluline Eesti elanike varusta-mine kodumaise toodanguga ning maaelu ja kesk-konna säilitamine. Selleks tuleb säilitada maapiir-kondades põllumajanduslik ettevõtlus, pöörates samas tähelepanu nii põllumajanduse kui maama-janduse mitmekesistamisele laiemas mõttes. Nende eesmärkidega on seotud ka majandus- ja sotsiaal-instituudi olulisemad uuringusuunad.

Koostöös Läti Riikliku Agraarökonoomika Insti-

ka sotsiaalsed probleemid, võib tulemuseks olla elujõu hääbumine maapiirkonnas ning üha süve-nev urbaniseerumine. Mitmete Euroopa nimekate teadlaste arvates tuleks tegeleda esmajärjekorras ressursipoliitikaga ning teadus- ja arendustege-vuse fi nantseerimisega, mis võimaldaks põlluma-janduspoliitikasse puutuvaid otsuseid paremini ette valmistada ning seega vähendada ebakõladest põhjustatud administratiivseid kulutusi. Teadlastelt oodatakse süsteemseid ja kompleksseid lahendusi, mis peaksid igati kaasa aitama põllu-majanduse efektiivsuse tõstmisele, maapiirkonda-de tasakaalustatud arengule ja maaelu elujõulisu-se säilimisele.

10.2. Eesti Maaülikoolis tehtavast teadustööst

Prof Rando Värnik

takse ühiskonnas vajalikuks, tuleb paratamatult leppida olukorraga, et igaüks meist peab maksu-maksjana arvestama vajadusega seda valdkonda toetada. Täna, kui probleemid seoses saaduste järjest alanevate kokkuostuhindadega, suhteliselt suure investeeringuvajaduse ning karmistunud nõuetega laenu- ja liisinguturul on veelgi teravne-nud, on vaja teha õigeid otsuseid ja teaduslikult põhjendatud valikuid. Seetõttu on praktikutel, poliitikutel ja teistel põllumajanduse arengut suu-navail otsustajail järjest olulisem omada ülevaadet ka tehtavatest teadustöödest, et seeläbi leida küsi-mustele vastuseid või aidata leida lahendusi.

tuudi ja Leedu Agraarökonoomika Instituudiga analüüsitakse ELi ühise põllumajanduspoliitika võimalikke muudatusi ning nende mõju Balti riiki-de põllumajandussektorile. Põllumajandustootjate seas läbiviidud küsitlusest selgus, et põllumajan-dustootjate investeeringuvajadus on endiselt suur. Otsetoetusi sooviksid tootjad saada ka edaspidi tootmisega seotult ning piimakvoodi kaotamise osas oldi meelestatud positiivselt. Analüüsiti ka ühtse otsemakse ning toetuste ümbersuunamise

Majandus- ja sotsiaalinstituut

147

mõju taimekasvatusele, piimatootmisele, veise-, lamba- ja kitsekasvatusele. Üleminekul ühtsele otsemaksele on kõige suurem mõju piimatootjate-le, kelle toetustase väheneb seetõttu kõige enam. Mõnevõrra võib suureneda taimekasvatajate ning loomapidajate keskmine toetus. Seejuures on väik-semate tootjate jaoks nii piimatootmises, taimekas-vatuses kui loomakasvatuses muutused positiivse-mad kui suuremate tootjate jaoks.

Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga on käimas projekt, mille eesmärk on soodustada maamajanduse mitmekesistamist läbi lisandväär-tuse andmise oma toodangule ja tegevustele. Pro-jekti raames on loomisel elektrooniline abivahend nõustajatele, mis aitab mitmekesistamise tegevuste planeerimisel hinnata riske ja võimalusi. Samuti on alustatud ettevõtjate andmebaasi loomist, mis võimaldaks saada informatsiooni samas valdkon-nas tegutsejate kohta, levitada ostu-müügi infot, kujundada ühistegevust jne.

Agraarökonoomika ja turunduse osakonna üheks olulisemaks uurimissuunaks on põlluma-janduse konkurentsivõime analüüsimine FADNi andmete põhjal. Konkurentsivõime olulisemateks teguriteks on ressursside kasutamise efektiivsus ja tootlikkus, mille suhet analüüsitakse DEA-meeto-dil. Kõige konkurentsivõimelisemaks sektoriks võib praegu pidada piimandussektorit, kus efektiivse-mad on just suurtootjad (põllumajandusmaad üle 400 ha). Eesti piimatootmine on maaintensiivsem ja vähem kapitaliintensiivne kui ELi riikide kesk-mine. Seega tuleks konkurentsivõime parandami-seks suurendada kapitaliintensiivsust. Peale ELiga liitumist paranes konkurentsivõime ka teravilja-tootmises, kus efektiivsemad ja stabiilsemad on keskmise suurusega tootjad (40–400 ha). Teravil-jakasvatuses võib probleemiks osutuda suhteliselt suur rendimaa osakaal (ca 55%) võrreldes ELiga keskmiselt. Kõige nõrgem on konkurentsivõime lihatootmises.

Taastuvenergia valdkonna uuringute eesmärgiks on hinnata sotsiaalseid ning majanduslikke aspek-te biokütuste tootmisel ja kasutamisel. Projektides analüüsitakse mitmeaastaste energiakultuuride (päideroog, energiavõsa) kasvatamise majanduslik-ku tasuvust Eestis. Uute tegevuste kavandamisel vajavad ettevõtjad andmeid, mille alusel võrrelda energiakultuuride kasvatamist traditsiooniliste kultuuride kasvatamisega. Ühe esimese katsena varustada ettevõtjat informatsiooniga energiakul-tuuride kasvatamise arvestuslike kulude ja tulude kohta töötati välja veebipõhine abivahend. Ener-giakultuuride kalkulaator (2) annab kasutajale

ülevaate vajalikest tööoperatsioonidest erinevate kultuuride kasvatamisel. Lisaks võrdlusandmetele kasvatamisega seotud kulude ja tulude kohta on kalkulaator ka infoallikaks toodangu müügihinda-de ja pindalapõhiste toetuste määrade osas.

Mitmeaastaste energiakultuuride senise uurimis-töö ning teoreetiliste allikate põhjal võib väita, et päideroog on teiste energiaks kasvatatavate kultuuridega võrreldes kõige vähem töömahukas ning kasvatamisega seotud kulud on madalaimad. Päideroo kasvatamine energiaheinana on aga Eesti klimaatilisi tingimusi arvestades riskantne ettevõt-mine, kuna biomassi põllult koristamisega kevadel, kui päideroo niiskusesisaldus on madal, võivad kaasneda suured saagikaod, mistõttu ka biomas-sist saadav müügitulu võib kujuneda loodetust madalamaks.

Majandusarvestuse ja fi nantsjuhtimise osa-konnas on viimastel aastatel läbi viidud mitmeid uuringuid. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 eelhindamise käigus uuriti 2006. a arengukava erinevate osade kooskõla ja rakendatavust. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 püsihindamiseks töötati 2007. a välja Eestile iseloomulikud täien-davad seirenäitajad ka metoodika põllumajandus-loomade väärtuse kiireks arvutamiseks võimalikes taudikolletes. Hetkel on olulisimaks uurimissuu-naks veise-, sea- ja linnukasvatusehitiste investee-ringute vajadused perioodil 2008–2013.

Maamajanduse juhtimise, ühistegevuse ja maasotsioloogia uurimisgrupis on analüüsitud tegureid, mis mõjutavad põllumajandustootjate otsuseid oma tootmisharus tegevust lõpetada või mitte. Selgus, et lõpetamisotsused polnud seotud tootjate käibe ja tootmismaa suurusega, vaid sõltu-sid pigem isiksusepsühholoogilistest omadustest. Tootmistegevust kaldusid lõpetama keskmisest vanemad ja kehvema tervisega, väiksema järelkas-vuga tootjad, kes ei tundnud ka perekonna toetust oma tegevusele.

2008. a uuriti põllumajandustootjate valmidust minna üle mahetootmisele. Hoiakute analüüsil selgus, et maaelanike seos loodusega pole vaid tegevuslik-ratsionaalne, vaid olulist rolli mängib ka inimeste tugev emotsionaalne ja tunnetuslik side loodusega. Inimeste võõrandumist loodusest peetakse samas olulisimaks teguriks, mis takistab keskkonnaseisundi parandamist. Tootjad leiavad, et hetkel on intensiivtootmise kasumlikkus suurem ja see on olulisim põhjus, miks ökoloogilised väär-tushinnangud ei realiseeru tootmispraktikates.

148

Üldine meelestatus maaettevõtluse arendamiseks on paraku negatiivne. Olulisim ettevõtluse arengut piirav tegur on rahakapitali puudus, samuti ärivai-mu ja riskijulguse puudumine.

Eestile on iseloomulik, et võrreldes teiste ELi riikidega on ühistegevuse roll maaelus märksa väiksem. Kuna sellel on selgelt negatiivsed majan-duslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, on analüüsitud ühistegevust takistavaid tegureid ja töötatud välja konkreetsed soovitused olukorra parandamiseks. Kui 2005. a peeti olulisimaks takistavaks tegu-riks vähest teadlikkust ühistegevuse eelistest, siis 2007. a oli selleks soov säilitada täielik sõltuma-

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkon-nainstituut (PKI) on taimekasvatuse ja taimebio-loogia, aianduse, taimetervise, mullateaduse ja agrokeemia, maastiku- ja keskkonnakorralduse, maastikuarhitektuuri, elurikkuse ja rakendushüd-robioloogia valdkondades teadus- ja õppetööd kor-raldav teadus- ja arendusasutus. Traditsiooniliste erialade ja teadussuundade edendamise kõrval on suurt tähelepanu pööratud uute õppekavade ja eri-nevaid uurimissuundi integreerivate teadusteema-de arendamisele. Olemas on kaasaegne tehniline baas nii põldkatsete kui laboriruuringute läbivii-miseks ja välja arendatud erinevad innovatsiooni ning tootearenduse tugistruktuurid (Polli toote-arenduskeskus, biogaasi tootmise pilootseadmed jm) koostöö edendamiseks ettevõtlussektoriga.

Kontrollitud atmosfääri alased uuringud (1)Eestimaise puu- ja köögivilja säilivuse parandami-seks on läbiviimisel uuring, mille käigus selgitatak-se välja kontrollitud ja modifi tseeritud atmosfääri sobivus aedmaasikale, aedvaarikale, kultuurmus-tikale, õunale, ploomile, söögisibulale, küüslau-gule, porrulaugule ja maitserohelisele. Muudetud gaasikeskkonnas säilitamine on keskkonnasõb-ralik alternatiiv säilituskemikaalide kasutamisele ning seetõttu sobib ka mahetootjatele. Lühiaja-liselt säilivate kultuuride puhul tehakse katseid erinevate kilepakenditega, kus O2 ja CO2 sisaldus muutub kas ise viljade hingamise käigus (passiiv-selt modifi tseeritud atmosfääriga pakendid) või lisatakse pakendisse soovitud kontsentratsiooniga O2 ja CO2 (aktiivne modifi tseerimine). Pikaajalised säilituskatsed õunte, küüslaugu, porrulaugu ja söögisibulaga viiakse läbi kontrollitud atmosfääriga

tus. Oluliseks hinnati ka hirmu teha konkuren-tidega koostööd. Kõige olulisemateks põhjusteks, miks peaksid tootjad ühistutesse koonduma, peeti turustamistingimuste parandamist ja konkurent-sivõime paranemist turul. Ühistegevuse edenda-miseks on valitsusel võimalik kasutada agraar-struktuuripoliitika meetmeid ― MAK, meede 1.9, tootjarühmade loomine ja arendamine võimaldab toetada väikeühistute liitumist keskühistuteks. Globaliseerumise tingimustes on oluline ühistegeli-ku liikumise esindamine rahvusvahelisel tasandil.

1Rando Värnik rando.varnik@emu.eewww.agri.ee/energia

säilituskambrites, kus O2 ja CO2 sisaldus hoitakse kogu säilitusperioodi jooksul ühtlasena. Eesmär-giks on välja selgitada nii sobivad sordid, opti-maalne säilitusperioodi pikkus kui ka efektiivseim säilitamise viis.

Esialgsed tulemused on näidanud, et näiteks kultuurmustikate puhul vähendas gaasikeskkon-na aktiivne modifi tseerimine viljade pehmenemist ja hahkhallitusse nakatumist. Kasutatud kile-kottidest sobisid mustikale enam Xtend kilekotid (Iisraelis välja töötatud kile erinevate kultuuride säilitamiseks), vaarikate, peterselli ja sibulapealse-te puhul näitasid end heast küljest pigem LDPE-kiled.

Geneetilise ressursi säilitamine ja uurimine (2)Põllumajandusministeeriumi arengukava “Põllu-majanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastatel 2007-2013” hõlmab põllu- ja aiakultuuride sorte, aretusmaterjali, rahvaareti-si, liike ja vorme. Geneetiline ressurss toetab bio-loogilise mitmekesisuse säilimist, edendab säästvat põllumajandustootmist ja aitab kaasa säästvale arengule. Polli aiandusuuringute keskuse puuvil-ja- ja marjakultuuride kollektsioonistandikes on säilikuid kokku 1123, mille baasil toimub säilita-mine, süsteemne uuendamine, vaatlusandmete kogumine ja uurimismetoodikate täiustamine.

Puuvilja- ja marjakultuuride sordiaretus (2)Sordiaretus on pikaajaline ja pidev protsess. Aega-de jooksul muutuvad tarbija nõudmised ja eelis-tused sortidele, sageli kaotavad vanad sordid oma hinnatud omadused või ilmuvad uued kahjustajate

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

149

rassid, millele nad osutuvad vastuvõtlikuks. Et olla selles pidevalt muutuvas ja konkurentsitihedas maailmas edukas, vajab tootja üha uusi ja pare-maid tarbija nõudlusi rahuldavaid sorte.

Kärntõvekindlate õunasortide aretamiseks tehtud ristamisteks on valitud lähtevanematest vähemalt ühel genoomis kärntõveresistentsuse oligogeen.

Polli aiandusuuringute keskuse aretustulemused on olnud head, kokku on alates 1945. a aretatud 94 sorti. Viimaste aastate aretustöös on sordikait-setunnistused väljastatud 9 sordile.

Marja- ja puuviljakasvatuse taimekaitse täius-tamine ning võrdlev uurimine tava- ja mahevil-jeluses (3)2002. a rajati Polli aiandusuuringute keskusesse mahekatsed õunapuu, musta sõstra ning maasi-kaga, uuriti sortide saagikust, vastuvõtlikkust hai-gustele ning kahjuritele ja viljade kvaliteeti. Testiti uute keemiliste ja looduslike tõrjepreparaatide ning erinevate taimeleotiste kasutusvõimalusi marja- ja puuviljakultuuride taimekaitses ning orgaaniliste väetiste toimet taimede kasvule ning saagile.

Maheviljelusse sobivad eelkõige haigustele ja kah-juritele vähem vastuvõtlikud sordid. Katseaastate jooksul osutusid kärntõvele vastupidavamateks sordid ’Krista’ ja ‘Liivika’. Neid sorte on soovitatud ka mahetootjatele uute aedade rajamisel. Maasi-ka-õielõikaja kahjustus olenes sordist, väikseim oli kahjustus sordil ‘Polka’. Maasika-õielõikaja kahjustus suurenes vanemas istandikus, seega peaks maasikaistandike iga olema maheviljeluses lühem kui tavaviljeluses. Uurimistulemuste põhjal sobib maheviljelusse hästi must sõstar, eelkõige sort ’Pamjati Vavilova’.

Keemilistest preparaatidest andis häid tulemusi Envidori maasikalesta ning Zato õunapuu-kärn-tõve tõrjel. Looduslikest tõrjevahenditest osutusid tõhusamaks NeemAzal ja Allgrow.

Taimede stressiuuringud ja taimede mõju hin-damine õhukvaliteedile (4)Üheks inimtegevuse tulemusena tekkinud tõsi-seks keskkonnariskiks on kujunenud nn taimne saastus. Taimed emiteerivad (eraldavad atmosfääri) enam kui 30 000 keemilist ühendit, millest paljud osalevad koostoimes inimtekkeliste lämmastikok-siididega keskkonnamürgi – osooni – moodustu-mises maapinnalähedases õhukihis (troposfääris). Taimse päritoluga lenduvate ühendite oksüdatsioo-niproduktid on samuti keskkonnamürkideks ning osalevad ka inimesele väga kahjuliku atmosfäärse

peentolmu (aerosoolide) moodustumisel. Eelkõige teatud taimeliigid on tugevateks lenduva orgaanika emiteerijateks. Eesti pärismaise fl oora liikidest on nendeks kuusk, mänd, pajud, haab, tamm. Maa-ilmas on viimasel ajal plahvatuslikult suurenenud huvi taimsete lenduvate ühendite vastu, kuna on selgunud, et taimne orgaanika emissioon (1060 teragrammi, s.o 1060 mln t) ületab inimtekkelise emissiooni (103 teragrammi) enam kui 10 korda. Viimase aja uuringud näitavad, et taimed võivad otseselt emiteerida ka kasvuhoonegaasi metaani, muutes vajalikuks ümber hinnata kasvuhoonegaa-side emissiooni käsitleva leppe, nn Kyoto protokolli.

Eesti on mitmete rahvusvaheliste lepete põhjal võt-nud kohustuse suurendada taastuva energeetika osa energeetikas. Samas on enamlevinud bioener-geetika allikad – pajud, haavad, paplid – tugeva-teks isopreeni ja monoterpeenide emiteerijateks, kuid pole teada, mil määral mõjutab nende suu-renenud osakaal taimestikus taastuva energeetika projektide rakendumisel õhukvaliteeti. PKI taime-füsioloogia osakond uuribki Eesti ja võõramaiste aedades ja haljastuses kasutatavate liikide mõju õhukvaliteedile.

Taimedele mõjuvad välitingimustes korraga mit-med produktiivsust kitsendavad stressifaktorid. Põllukultuuride produktiivsuse kahekordne tõus viimase 100 aasta jooksul on eelkõige olnud seotud stressitolerantsuse parandamisega. Eestis limitee-rivad taimede produktsiooni peamiselt madalad temperatuurid, kuid ka mullaviljakus ja sõltuvalt topograafi ast liigniiskus ning sõltuvalt aastast ka põud. IPCC ennustuste kohaselt muutub meie laiuskraadidel tõenäolisemaks ka kuumastress. Tihti esinevad erinevad stressid korraga ning üksikute faktorite analüüsi kasutades pole võima-lik nende mõju ennustada. PKI taimefüsioloogia osakond tegeleb eri stresside mõju hindamisega nii üksikult kui koosmõjus. See informatsioon võimal-dab muutuvates kliimatingimustes produktiivse-mate sortide selekteerimist ja kasutuselevõtmist.

Põllumajandustootja keskkonnakava (PTKK) (5)2008. a koostati lõplik versioon põllumajandus-tootja keskkonnakava metoodikast, uuriti põllu-majandustootjate hoiakuid keskkonnatoetustesse, töötati välja maastikuhooldusplaani koostamise metoodika ja rakendati seda viiel testalal. PTKK koostatakse konkreetsele ettevõttele või majapida-misele ning selle abil on põllumajandusettevõtjatel võimalik kindlaks teha oma tegevusega (või tege-vusetusega) kaasnevad keskkonnariskid ja viia tegevus kooskõlla säästva arengu ja hea põlluma-jandustava põhimõtetega. PTKK võimaldab toot-

150

misüksuse tasandil saada kokkuvõttev ülevaade sellest, mida juba tehakse hästi ja millele peaks pöörama senisest suuremat tähelepanu. Maasti-kuhooldusplaan juhib maaomaniku tähelepanu antud ala väärtustele ja nende säilimiseks vajali-kele hooldustegevustele, samuti pakub lahedusi probleemsetele aladele ja võimalusi keskkonnatee-nuste mitmekesisuse suurendamiseks. Käesoleva töö üheks eesmärgiks oli saada ülevaade poolloo-duslike koosluste hooldajate hoiakutest hoolda-mise ja toetuste suhtes Eestis. Konkreetsemaks eesmärgiks oli välja selgitada tegureid, mis mõjuta-vad maaharijate hoiakuid poollooduslike koosluste hooldamisel.

Töös võrreldi kahte uuringuala: Mandri-Eesti ning Lääne-Eesti saared. Küsitluses osalenud vastajad peavad oluliseks poollooduslike koosluste säilimist ning selle nimel tehakse ka ise tööd – motivatsioon pärandkoosluste hooldamiseks on suhteliselt kõrge. Kui vastajatelt küsiti isikliku motivatsioo-ni kohta, siis tulemustes omas kõige suuremat osakaalu üldistatud vastusekategooria „traditsioon ja pärandkultuur“ (Mandri-Eesti uuringuala puhul 28%, Lääne-Eesti saarte puhul 36% vastustest). Oluline on lisada, et ka teiste küsimuste puhul pidasid Lääne-Eesti saarte vastajad traditsiooni ja pärandkultuuri aspekti olulisemaks kui Mandri-Eesti vastajad. Isikliku motivatsioonina on küllalt-ki olulised ka maastike korrashoid ja maastiku ilu. Erinevate mittemateriaalsete väärtuste kõrval on ikkagi tähtsad ka pärandkoosluste hooldamiseks makstavad toetused (vastavalt 20% Mandri-Ees-ti ja 12% Lääne-Eesti saarte elanike vastustest). Etteantud vastusevariantide puhul pidasid aga mõlema uuringuala vastajad kõige olulisemateks motiveerivateks teguriteks maastiku ilu, rahalisi toetusi ja looduslikku mitmekesisust. Kogutud informatsiooni on aga võimalik kasutada edasisel pärandkoosluste kaitse korraldamisel ning pare-maks muutmisel.

Tolmeldajate korjekäitumine põllumajandus-maastikes: põllumajandusliku tegevuse mõju (6)Põllumajandusliku tootmise intensiivistumine on viinud kiirele liikide arvu langusele põllukooslus-tes. Nii on tolmeldajate üldist ja laiaulatuslikku arvukuse vähenemist täheldatud Ameerika, Aasia ja Euroopa põllumajandusaladel. Samas on tolmel-dajad olulised mitte üksnes põllumajanduses, vaid kõikjal maismaa ökosüsteemides. Putuktolmlemise vähenemine ohustab nii kultuurtaimede kvaliteeti ja kvantiteeti ning sellest tulenevalt nende konku-rentsivõimet kui ka looduslike liikide ellujäämist. Vähendamaks põllumajandusliku tootmise kahju-likku mõju elurikkusele, on vaja tunda lokaalsete

ja regionaalsete tegurite osatähtsust tolmeldajate liigirikkusele ja arvukusele. Projekti eesmärgiks on uurida maastikustruktuuri, maakasutuse inten-siivsuse ja elupaikade mitmekesisuse mõju kima-laste koosluste struktuurile, hinnata põllumajan-duse keskkonnameetmete efektiivsust Eestis ning selgitada putukamürkide väikeste dooside toimet nii kimalaste korjekäitumisele kui ka füsioloogilise-le seisundile. Tulemustest on selgunud, et mesila-sed ei eristanud insektitsiidiga (alfa-tsüpermetriin) töödeldud taimi töötlemata taimedest, kuigi prepa-raadil on mesilasi peletav toime. Toitumisala eelis-tuse aluseks põllu tingimustes oli pigem suurem õite tihedus. Samas väikeste insektitsiidikogustega kokku puutunud kimalaste korjekäitumises ning ainevahetustasemes ja hingamisrütmides esines suuri muutusi, võrreldes mürkidega mittekokku-puutunud kimalastega. Pikaajalises perspektiivis mõjutavad need mesilaste ellujäämist nii indivi-duaalsel kui pere tasandil, olles seega üheks põh-juseks globaalsele tolmeldajate kriisile. Uuringust saadud teadmised aitavad kaasa nii meemesilaste kui ka looduslike tolmeldajate kaitsestrateegiate arendamisele ning põllumajanduse keskkonna-meetmete tõhustamisele.

Taimsete putukatõrjevahendite nõrkade doosi-de järelmõju kahjuritele ja kasuritele (7)Looduslikud taimedest toodetud putukatõrjeva-hendid on keskkonnasõbralikumad kui sünteeti-lised putukamürgid, sest nad lagunevad kiiresti keskkonnale ohututeks ühenditeks. Looduslike putukamürkide surmava toime mehhanismid on hästi uuritud, kuid kasinad on andmed nõrkade dooside otsese ja kaudse toime kohta putukatele. Looduslike taimekaitsevahendite kaudne toime avaldub üksteisega tihedalt seotud liikide ahelas kindla põllukoosluse piires, näiteks kahjurid-pa-rasitoidid-röövtoidulised-haigused-tolmeldajad. Uurimised näitasid, et ka väikesed kogused võivad pärssida putukate toitumist ja põhjustada talit-lushäireid putukate organismis, mille tõttu võib väheneda nende eluiga, sigimisvõime ja talvitumise edukus. Madalad mürgiannused ei pruugigi põh-justada putuka kohest surma, kuid talvitusseisun-di häirete tõttu vähenes märkimisväärselt nende külmataluvus ning ellujäänud populatsiooniosa üldine vitaalsus: eluea pikkus, leviku- ning rep-roduktsioonivõime. Nii reguleerivadki ka madalad doosid üsna tõhusalt kahjurite arvukust, nagu selgus neemiprepraadi katsetest kartulimardika ning ristõieliste kultuuride võtmekahjuritega. Siis-ki mõjutavad taimsed putukamürgid ka kasulikke putukaid, nii ei suutnud vastsena Neemi subletaal-se doosiga kokku puutunud kimalased enam üles leida kaugemal olevaid korjemaid.

151

Maheviljeluse optimeerimine sobivate kultuuri-de, sortide ja viljelusmeetoditega, EMÜ mahe-taimekasvatuse uurimiskeskuse loomisega (8)Jätkusuutlik areng eeldab nii elavat viljakat mulda talitluslikult mitmekesises keskkonnas kui tervet inimest. Just seetõttu on maailmas üha enam laienemas üleminek ökoloogilisele ehk mahepõl-lumajandusele, mis välistab sünteetiliste agroke-mikaalide kasutamise. Ka Eestis on ulatuslikum üleminek mahetootmisele alanud kümne viimase aasta jooksul. Mahemaa osakaalult kogu põlluma-jandusmaast oleme maailmas viiendal kohal, kuid mahetooted pole tarbijaile piisavalt kättesaadavad. Mahepõllumajanduse eduka arengu üks eeltingi-musi aga ongi selliste teadusuuringute läbiviimine, mis võimaldavad anda tootjatele praktilisi soovitusi mullaviljakuse ning taime tervise tagamiseks ja kohalikesse oludesse sobilike kultuuride ja sortide valikuks. Käesoleva projekti eesmärgiks on aren-dada mahetaimekasvatuslikku uurimistööd, luues püsiva taimekasvatusliku katsekeskuse, millega seotakse tegevus mahetaludes ja katsekeskustes. Senised uurimused on näidanud, et võrreldes tava-viljelusega reguleerivad kahjurite arvukust mahe-viljeluslikes mitmekesisema maastikustruktuu-riga teraviljakooslustes elujõulised ning arvukad looduslike vaenlaste populatsioonid, kus hoitakse kahjurite arvukus tõrjekriteeriumist madalamal tasemel.

Ristõieliste õlikultuuride keskkonnasäästlike kasvatustehnoloogiate arendamine (6)Ristõieliste õlikultuuride optimaalsete ökoloogilis-ökonoomsete kasvatustehnoloogiate arendamiseks uuriti tootmistingimustes suvi- ja talirapsi kahjuri-te ja nende looduslike vaenlaste liigilist koosseisu, ajalis-ruumilist jaotumust ning neid mõjutavad tegureid (kultuuride kasvukohad, erinevad kas-vatusviisid, sordid, erimid). Rapsi võtmekahjuriks osutus naeri hiilamardikas (Meligethes aeneus). Hiilamardikad ilmuvad suvirapsi põldudele seni teatust oluliselt varem – rapsi kolme-nelja päris-lehe faasis. Seega on optimaalseks hiilamardika tõrje ajaks rapsi pungastaadium, mitte õitsemise algus. Õitseva rapsi pritsimine hävitab nii tolmel-dajad kui ka kiletiivalised parasitoidid. Olulisemate rapsikahjurite looduslike vaenlastena tehti kind-laks 8 liiki kiletiivalistest parasitoide ja üle 20 liigi röövtoidulisi putukaid. Viimaste suur arvukus ning rikkalik liigiline koosseis maherapsi põldudel lubab järeldada nende suurt osatähtsust taimetoidulis-te putukate arvukuse regulatsioonis. Erinevate kasvatustehnoloogiate (tava-, integreeritud ja ma-heviljelus) majanduslik võrdlus näitas, et kõrgem saagikus kujunes nii tali- kui suvirapsil insektitsii-didega töödeldud tavaviljeluse tingimustes, samas

erinevusi saagi kvaliteedis ei leitud. Arvestades nii erineva kasvatustehnoloogiaga saadud saagi kasumlikkust kui parasitoidide ning röövtoiduliste putukate mõju järgnevatele võtmekahjurite põlv-kondadele, võiks tootmises eelistada integreeritud viisi. Mahepõldudel kasvatamiseks sobib taliraps, kuna sellel kultuuril ei ole praegu veel kahjuri-tega tõsiseid probleeme ning maheviljeluses on rapsikahjurite looduslike vaenlaste hulk oluliselt suurem kui tavaviljeluses.

Rohumaade tihenemine (9)Muldade koormustaluvust sõltuvalt mullast ja taimestikust on uuritud aastakümneid, kuid põhi-tähelepanu on pööratud haritavatele maadele ning märksa vähem rohumaadele. Suurenev vajadus kõrgekvaliteedilise loomasööda, eeskätt silo järele sunnib rohumaade järjest intensiivsemale kasuta-misele ning suuremate ja efektiivsemate masinate kasutamisele ning sellega suureneb surve mulda-dele.

Penetromeetrilise takistuse mõõtmised Tartu maakonnas Vorbuse intensiivses kasutuses oleval lutsernipõllul näitasid usutavalt suuremat (0,5–1,0 MPa) takistust niite koguri ratta jäljes ning põllu servas, võrreldes tallamata mullaga e. rattajälge-de vahega ülemises 10sentimeetrises mullakihis. Sealjuures andsid mõlema penetromeetri näidud usutavad ning samasuunalised tulemused. Ratta-jälg oli keskm 2–3 cm sügavune võrreldes ümb-ritsevaga. Samas ülemises 10 cm kihis vähenes mulla poorsus, suurenes seotud vee hulk ning mulla lasuvustihedus. Põllu servas joonistus välja tihenenud mulla kiht 20–30 cm sügavusel mullas, mis seisnes takistuse järsus tõusus ning süga-vamal jälle takistuse vähenemises. Seega niiduki jäljed tihendasid muldi.

Muldade huumusseisundi uuringud (10)Muldkatte jätkusuutliku talitlemise hindamisel on üheks oluliseks indikaatoriks muldkatet moodus-tavate mullaerimite huumusseisund ehk mulla orgaanilise aine (orgaanilise süsiniku) ökoloogia. Selgitatud on metsa-, põllu- ja rohumaade peamis-te mullaerimite tasakaalustunud (hea talitlemise seisukohalt optimaalsed) huumuse ning orgaanili-se süsiniku sisaldused, varud ja pedo-ökoloogiline kvaliteet. Eesti peamiste mullaliikide huumussei-sundi andmestiku analüüs on võimaldanud: 1) määrata Eesti muldkatte orgaanilise aine kogu-varud ja selle jaotumuse erinevate mullagruppide ja maakasutuse suhtes; 2) selgitada mulla huu-musevajaku või ülekülluse võimalikku esinemist; 3) leida mooduseid mullaviljakuse järjekindlaks taastootmiseks; 4) selgitada mitte ainult mistahes

152

mullaerimi orgaanilise aine aastakäibe optimaa-lsed kogused, vaid ka selle vegetatsiooniperioodi dünaamika.

Optimaalse (taotletava) ja olemasoleva mulla seisundi (selgitatakse mullaproovide võtmise või mulla seirega) hindamine annab võimaluse maaka-sutuse strateegia täpsustamiseks. Huumusvajaku korral peaks suurem osakaal olema haljaskul-tuuridel ja orgaanilistel väetistel, et ennaktem-pos taastada mulla huumusevaru. Optimaalse ja üleküllastatud seisundi korral peaks keskendu-ma mitte niivõrd huumusvarude taastootmisele, kuivõrd suurema aastaproduktsiooni saamisele ja huumuse aastakäibele. Nii keskkonna kui ühis-konna huvide seisukohalt lähtudes peaks iga Eesti muldkatte kontuur saama talitleda tema koostisele ja omadustele vastaval optimaalsel tasemel. Muld-katte säästliku ja jätkusuutliku kasutuse põhimõ-tete rakendamisega tagatakse nii muldade kaitse kui ka muldade võime parandada meid ümbritseva keskkonna seisundit.

Agromajandusliku geoinfosüsteemi arendus jät-kusuutliku maakasutuse ja põllumajandustoot-mise optimeerimiseks (11)Teadlased on aastakümnete jooksul korraldanud sadu põldkatseid ning arhiveerinud arvukalt mul-lastiku- ja katseandmeid, mille koondanalüüsil on võimalik koostada mudeleid, mis võimaldavad hin-nata asukohapõhiselt muldade kasutussobivust, maaviljelusviiside mõju saagikusele, mullaviljaku-sele ja keskkonnaseisundile. Erinevate põllumajan-dustegevuste (kultuuride kasvatamise, maa majan-damise) kohta koostatud ajas ja ruumis toimivad agromajanduslikud mudelid on aluseks infokaarti-de või skeemide koostamisele, teadusliku nõuande digitaliseerimisele konkreetse regiooni, talu või põllu tasandil. Teaduslikus mõttes on uudne, et esmakordselt käsitletakse põllumajandustootmist, maakasutust ja -majandamist ühtse tervikuna dünaamiliste mudelitena, mis võimaldab hinnata majandamise riske, nende suurust ja tõenäosust. Põllumees saab teada, milleks konkreetse põllu muld sobib, millised on siin ilmastikust tulenevad tootmisriskid, millised on seal agromajanduslikult põhjendatud väetisnormid, muldade efektiivne viljakus ühe või teise põllukultuuri saagikuse ja tootmise tulukuse seisukohalt, milline peaks olema talus agromajanduslikult põhjendatud maakasu-tus jne. Eesmärgiks on välja töötada GIS-põhine mitmekülgne kasutussobivusmudel maaressursi jätkusuutlikuks kasutamiseks.

Orgaaniliste ja mineraalväetiste mõju ja koosmõju põllukultuuridele, keskkonnale ja tasuvusele (11)

1989. a rajati koostöös Rahvusvahelise Mullatea-duse Seltsi mullaviljakuse uurimisgrupiga Tar-tu lähedale Eerikale pikaajaline kolmeväljaline (kartul–suvinisu–oder) külvikorrakatse (IOSDV põldkatse) eesmärgiga uurida orgaaniliste ja mine-raalväetiste mõju ning koosmõju põllukultuuride saagikusele ja mullaviljakusele. Antud väetuskatse teeb eriti väärtuslikuks tema pikaealisus, mis või-maldab jälgida muutusi mullaviljakuses.

Katses on järgmised orgaaniliste väetiste variandid: 1) orgaaniliste väetisteta; 2) tahe veisesõnnik; 3) alternatiivsed orgaanilised väetised. Alternatiiv-sete orgaaniliste väetiste variandis katsetatakse uudsena tööstusjäätmete (biogaasi, haava puit-massi tootmise jäätmed) mõjusid põllukultuuridele ja mullale. Katses on lisaks ka mineraalväetiste variandid (N norm 0–160 kg/ha). Uurimisteema raames analüüsitakse traditsiooniliste ja alterna-tiivsete väetiste mõju põllukultuuride saagikusele ja saagi kvaliteedile, mullaviljakuse parameetritele (huumusesisaldus, agrokeemilised näitajad jne), kaasnevaid keskkonna- ja terviseriske (leostumine, raskmetallid) ning majanduslikku tasuvust. Kuna viljelusviiside mõju mulla omadustele ja kesk-konnale avaldub pikema aja jooksul ning väetiste efektiivsus sõltub suuresti aasta klimaatilistest tingimustest, saab usaldusväärseid ja teaduslikult põhjendatud järeldusi erinevate tööstusjäätmete sobivusest orgaanilisteks väetisteks teha eelkõige pikaajaliste põldkatsete põhjal.

Vedelsõnniku (läga) kasutamine rohumaade ja põllukultuuride väetisena ning mõju keskkon-nale ja saagi kvaliteedile (12)Viimasel aastakümnel on Eestis lüpsikarjale ehita-tud nn ameerika tüüpi vabapidamisega külmlautu, kus loomade väljaheited kogutakse vedelsõnnikuna samas asuvasse spetsiaalsesse lägahoidlasse, mida saab tühjendada ainult soojal aastaajal. Samal ajal muutub järjest teravamaks küsimus, kuidas seda vedelsõnnikut põllumajanduses optimaalselt kasu-tada – ilma mullaviljakust, keskkonda ja kasvata-tavate kultuuride kvaliteeti oluliselt kahjustamata. Veise- ja sealäga võib ebaõigel kasutamisel reos-tada keskkonda, sattudes põhjavette või veeko-gudesse. Rohumaadel mõjutab vedelsõnnik rohu keemilist koostist, taimede püsivust ja taimiku liigilist koosseisu, aga ka karjamaarohu maitsvust ehk söödavust. Sileeritavasse massi võivad sattu-da roiskbakterid ja rida teisi mikroorganisme, mis rikuvad silo kvaliteeti.

Esialgsete (2008. a) tulemuste põhjal võib väita:1) Vedelsõnnikuga on otstarbekas väetada eelkõi-

ge kõrreliste rohumaid, kus kuivaine enamsaak

153

vedelsõnnikuga antud 1 kg lämmastiku kohta oli keskmiselt 2,1 korda suurem kui kõrreliste ja lutserni segu puhul.

2) Kõrreliste rohukamaral oli vedelsõnniku mul-daviimine võrreldes selle maapinnale andmisega märksa efektiivsem – kuivmassi aastasaak tõusis 15%.

3) Katses oli keskmiseks korraga antavaks läganor-miks 33 tonni/ha, mis sisaldas kuivainet kesk-miselt 8,3%, üldlämmastikku (N) 120 kg, üldfos-forit (P) 24 ja üldkaaliumit (K) 75 kg.

Mulla huumusseisundi ja toitainete bilansi reguleerimise võimaluste ning haljasväetiskul-tuuride fütoproduktiivsuse selgitamine tava- ja maheviljeluse tingimustes (13)Agromajanduslikult põhjendatud maakasutus ja viljavaheldus on olulisemaid saagikuse tõstmise ja hoidmise võimalusi. Eriti oluline on see mahe-viljeluse puhul. Analüüsides eelnevate aastate põllukultuuride kasvupinna struktuuri Eestis, selgub, et enamusel maakasutajatel on huumus-bilanss viljavahelduses negatiivne. Nii tava- kui eriti maheviljeluses on liblikõieliste kultuuride kasvatamine peamine võimalus rikastada mulda toitainetega, eriti lämmastikuga. Oluline on teada, millisel määral haljasväetised mõjutavad muldade huumusbilanssi ja parandavad muldade toitere-žiimi ning milline on nende kasutamisel toitainete väljaleostumine mullast. Uuringu põhieesmär-giks on mulla huumusseisundit ja toitaineringeid mõjutavate tegurite uurimine. Lähtuvalt põhiees-märgist uuritakse erinevate haljasväetiskultuuride fütoproduktiivsust, maapealse orgaanilise aine ja juurte moodustamist, toitainete omastamist, mulda viidava orgaanilise aine lagunemist. Hal-jasväetiste mõju mulla bioloogilistele ja füüsikalis-mehaanilistele omadustele analüüsitakse vihma-usside arvukuse, mulla struktuursuse, kõvaduse ja lasuvustiheduse määramisel.

Eesmärgiks on leida võimalusi külvipinna struk-tuuri korrastamiseks, st viia külvikorda selliseid põllukultuure, mis muudaksid huumusbilanssi positiivsemaks ning suurendaksid orgaaniliste väetisannuste hulka.

Põllumajanduskultuuride kasutamine põletami-seks ja biogaasiks, sortiment ja agrotehnoloogia (14)Viimastel aastatel on hakatud üha rohkem rää-kima vajadusest asendada fossiilsed kütused biokütustega, et vähendada keskkonda emiteerita-vate kasvuhoonegaaside hulka. Maaülikooli Eerika katsepõllule rajati 2008. a kevadel katse, mille eesmärgid on:

1) välja selgitada need taimeliigid, liikide segud ja sordid, mis sobivad Eesti klimaatilistes tingimus-tes energeetilise biomassi, eelkõige biogaasi ja tahke kütuse tootmiseks;

2) uurida reoveesette, sealäga ja liblikõieliste tai-mede sobivust lämmastiku allikana energiatai-mede kasvatamisel;

3) välja selgitada, kas Soomes ja Rootsis kasutatav energiaheina tootmise tehnoloogia sobib Eestis kasutamiseks;

4) uurida, millised keskkonnaohud kaasnevad bioenergia kultuuride kasvatamisega. Esmased uurimistulemused näitavad, et päideroo, ohtetu luste ja keraheina energiasisaldus on 18,3-18,5 MJ kg-1 kuid Eestis võib energiaheina tootmine osutuda siinse pehme talve tõttu problemaa-tiliseks. Suurema maapealse biomassi andsid reovee settega väetatud taimed (maisil kahe sordi keskmisena 11,1 t KA ha-1 ja kanepil sortide keskmisena 7,5 t KA ha-1; võrdluseks väetama-ta variandid – vastavalt 4,8 ja 4,1 t KA ha-1). Talitritikale külv kevadel koos maisiga vähendab küll sügiseste tööde mahtu, kuid katses kasuta-tud külvisenormide juures oli maisi maapealse biomassi kogus liiga väike, et Eesti tingimustes õigustada selle meetodi kasutamist energeetilise biomassi tootmiseks.

Loodussäästliku põllumajanduse kujundamine teaduslikult põhjendatud maakasutuse ja mahe- ning tavaviljeluse kooseksisteerimise kaudu (15)Projekti eesmärgiks on ühelt poolt analüüsida maakasutuse teisenemise mõju bioloogilisele ja maastikulisele mitmekesisusele ning muutuste seoseid majanduslike ja sotsiaalsete protsessidega. Teiseks eesmärgiks on taimsete mahepõllumajan-dussaaduste tootmisega seotud uurimisvaldkon-dade väljaarendamine. Mõlemat uuringut ühtseks tervikuks siduvaks mõisteks on bioloogiline mitme-kesisus (elurikkus).

Alateemad: 1) Mahepõllumajandussaaduste tootmisega seotud

uurimisvaldkondade väljaarendamine (taimekas-vatus) (15)

2) Põllumajandusliku maakasutuse teisenemise mõju bioloogilisele ja maastikulisele mitmeke-sisusele ning seos majanduslike ja sotsiaalsete protsessidega (16)

2008. a oli esimene katseaasta ja saadud tulemus-te põhjal ei saa veel teha usutavaid kokkuvõtteid.

Erinevate bioloogiliste silokindlustuslisandite mõju rohu-, maisi- ja teraviljasilo kvaliteedile ning tulususele (15)

154

Põllumajandussisendite turul on hulgaliselt eri-nevaid bioloogilisi silokindlustuslisandeid. Uu-rimistöö eesmärgiks on kindlaks teha, millised kindlustuslisandid annavad erineva silomaterjali sileerimisel sööda kvaliteeti silmas pidades kõige efektiivsema tulemuse. 2008. a uuriti bioloogiliste silokonservantide mõju silo valmimise kiirusele.

Projekti uurimistulemused lubavad väita, et:1) kõik uuritud nn kiired bioloogilised lisandid

parandasid silo fermentatsiooni kvaliteeti ja vä-hendasid kadusid. Seega silokindlustuslisandite kasutamine on igal juhul õigustatud;

2) silode stabiilsuse saavutamiseks on ka kiiretoi-meliste bioloogiliste lisandite juures vaja vähe-malt 15–20 päeva pikkust sileerumisperioodi;

3) kindlustuslisandi valikul tuleb seega lähtuda sileeritavast materjalist, eelkõige tema proteiini- ja kuivainesisaldusest. Kindlustuslisandi efek-tiivsus sõltub oluliselt selle õigest lahustamisest ja doseerimisest;

4) ammooniumlämmastiku osakaal üldlämmas-tikust 3. niite silodes (16% KA) oli väga kõrge – madalaim bioloogiliste kindlustuslisandite puhul 8,5% (Ecosyl Action), kõrgeim 9,9% (SillAll), samas 1. ja 2. niite silode korral (närbsilo) prob-leeme ei esinenud;

5) võihappe sisaldus 3. niite silodes (16% KA) oli bioloogiliste lisandite kasutamisel väga kõrge (0,21-0,95 %KA) ning seega silo kvaliteet madal.

2007. aastast tegutseb Eesti Maaülikoolis bio-konversiooni töörühm (1), mis sai alguse 2007. a sügisel bio- ja keskkonnakeemia teaduslabori avamisega. Uuritakse kohaliku biomassi ja jäätme-te biogaasi potentsiaali, keemilist koostist, eraldu-vate gaaside tekkekiirust ja protsessi inhibiitoreid. Lisaks analüüsitakse kääritusjäägi toksilisust elusloodusele. 2009. a kevadel alustati biogaasi pilootseadmete labori ehitamist, mida fi nantseeri-vad Eesti Maaülikool ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Pilootseadmetega hakatakse uurima biogaasi tootmise tehnoloogiaid, tootmisprotsessi stabiilsust ja käivitamist ning anaeroobse kääri-tamise protsessi monitoorimist ja automaatikat. Mõlemad laborid aitavad arendada anaeroobse kääritamise valdkonda Eestis ja tuua praktikasse uut oskusteavet, mis on oluline fossiilkütustest sõltumatu energiavarustuse arendamisel.

Võihappe sisaldus nii madala KA sisaldusega silos oli madalam (0,04%) vaid keemilise konser-vandi AIV Pro-ga töödeldud silos;

6) närbsilo valmistamisel õigeid tehnilisi võtteid ka-sutades ei esinenud olulisi erinevusi bioloogiliste silokindlustuslisandite efektiivsuse vahel;

7) märgsilo valmistamisel bioloogiliste silolisandite kasutamine end ei õigustanud ja kultuurrohu-maalt niidetava rohusaagi sileerimiseks on vaja kasutada keemilisi silokonservante;

8) maisisilo (kuivainesisaldusega ~ 33%) sileerub hästi ka kindlustuslisanditeta.

(1) Ulvi Moor ulvi.moor@emu.ee(2) Ave Kikas ave.kikas@emu.ee(3) Kersti Kahu kersti.kahu@emu.ee(4) Ülo Niinemets ylo.niinemets@emu.ee(5) Kalev Sepp kalev.sepp@emu.ee(6) Marika Mänd marika.mand@emu.ee(7) Külli Hiiesaar kylli.hiiesaar@emu.ee(8) Eve Veromann eve.veromann@emu.ee(9) Endla Reintam endla.reintam@emu.ee(10) Raimo Kõlli raimo.kolli@emu.ee(11) Alar Astover alar.astover@emu.ee(12) Rein Viiralt rein.viiralt@emu.ee(13) Enn Lauringson enn.lauringson@emu.ee(14) Merrit Noormets merit.noormets@emu.e(15) Are Selge are.selge@emu.ee(16) Marek Sammul marek.sammul@emu.ee

Töörühma peamised tegevusvaldkonnad on:1) biogaasi tootmiseks sobivate substraatide ana-

lüüs ning nende metanogeenilise potentsiaali prognoosimine;

2) jäätmete ja energiakultuuride biokonversiooni kineetika ja efektiivsus ning inhibiitorid;

3) anaeroobse kääritamise tehnoloogia, automaa-tika ja juhtimismudelite uurimine ning arenda-mine;

4) anaeroobe kääritamise tahkete (anaeroobne kompost) ja vedelate (nõrgvesi) jääkide võimalik toksilisus.

(1) Henri-Charles Dubourguier http://www.emu-bioconversion.eu/

Taastuvenergia keskus

155

Metsateadus

Metsakasvatuse osakonna (1) uurimistöös on keskseks teemaks metsade säästlik majandamine. Uuritakse erinevate ökoloogiliste ja metsakasva-tuslike tegurite mõju istutatud ja loodustekkeliste noorte lehtpuude kasvule endisel põllumajandus-maal. Jätkuvad uuringud endistel põllumaadel kasvavates kiirekasvulistes lehtpuupuistutes. Hall lepp ja arukask on osutunud väga produktiivse-teks puuliikideks, mille kasvukiirus ja mahu juur-dekasv on märkimisväärsed. Samas ei too nende kasvatamine kaasa keskkonnariske.

Viimastel aastatel on hinnatud männi ja kuuse kinnis- ja paljasjuurelise istutusmaterjali kvali-teeti. Erinevat tüüpi taimedega rajatud katse- ja tootmiskultuuride seisund ja kasvukäik näitab, et pikemas perspektiivis on eelistatum nelja-aastaste avamaal kasvatatud kuuseistikute kasutamine. Kuigi kultuuride rajamine nendega on kallim kui kaheaastaste nn potitaimedega, on viimaste puhul suuremad metsakultuuri hooldamisele tehtavad kulutused.

Riiklikku metsaseire- ja metsavalveteenistust täiendavate metsapatoloogiliste uuringute käigus on leitud Eestile kaks uut, lõunapoolsetes maades olulist majanduslikku kahju tekitanud tulnukliiki mändidel – punavöötaudi tekitaja (Mycospherella pini) ning seni eestikeelse nimeta seen-patogeen (Diplodia pinea), neist esimene on riikliku karan-tiini alune liik. Hariliku männi kui mudelpuuliigi retrospektiivsete uuringute jätkamine okkajälje meetodil võimaldas anda teadusliku seletuse vii-mastel aastatel süvenenud kahjustustele mitmetel puuliikidel.

Metsabioloogia osakonna teadlased (2) on pikka aega tegelenud häiringujärgsete protsesside uurin-gutega püsikatsealade võrgustikul. Võrreldud on põlengute, tormimurdude ja raiete poolt häiritud metsade dünaamikat. Prognooside koostamiseks analüüsitakse puude radiaal- ja kõrguskasvu muutuva kliima tingimustes. Käsitletakse metsa-koosluste struktuuri ja loodusliku mitmekesisuse suhteid. Taastatud on varem rajatud karjääri taas-metsastamise püsikatsealasid.

Metsaökosüsteemi funktsionaalsete ja struktuur-sete muutuste selgitamine varieeruvates keskkon-natingimustes on ökofüsioloogia osakonna (3) uurimistöö keskmes. Uurimistöös kontsentree-

rutakse erinevate puuliikide stressitolerantsuse mehhanismide selgitamisele, puude füsioloogilis- biokeemilise seisundi hindamisele ebasoodsates keskkonnatingimustes ja ekstreemsete keskkonna-tegurite toimel puudes kujunevatele metaboolsete vastusreaktsioonide uurimisele. Eesmärgiks on selgitada puude produktsiooni ja biomassi teket määravate tegurite interaktiivset toimet varieeruva-tes metsakasvutingimustes ja nende väljendumist läbi ökofüsioloogiliste seoste ja protsesside.

Puude looduslike stressitingimustena käsitletakse toitainete ja vee defi tsiiti rannikualade luidetel ning liigniisket toitainete- ja õhuvaest kasvukeskkonda rabades. Antropogeenseteks stressitingimusteks on Kirde-Eesti tööstusettevõtetest üle 50 aasta emitee-runud tolmust ja tuhast põhjustatud keskkonna leelistumine kaevandustöödega rikutud aladel. Ökofüsioloogilised uuringud puude vastusreakt-sioonidest stressitingimustele võimaldavad selgita-da stressitaluvuse teoreetilisi aspekte ja stressitole-rantseid liike ebasoodsates looduslikes tingimustes kasvatamiseks ning inimtegevusega rikutud alade rekultiveerimiseks.

Fundamentaaluuringutest lähtudes on kujune-nud rakenduslik uurimissuund. On selgunud, et tööstusettevõtete heitmed, nagu tsemenditehases tekkiv klinkritolm, bioenergia tootmisel tekkivad puu- ja turbatuhk, sisaldavad rikkalikult taimedele vajalikke toitaineid. Tööstusheitmete ladustamise-ga seotud kahjulike ökoloogiliste kõrvalmõjude vä-hendamiseks oleks üks võimalus nende kasutami-ne väetisena metsakasvatuslikel eesmärkidel. See aga nõuab väga hoolikat ja teaduslikult põhjen-datud eksperimente, et selgitada tööstusheitmete taaskasutamise optimaalseid võtteid ja meetodeid ning kaasnevaid ökoloogilisi mõjusid. Tulemu-sed lubavad hinnata tööstusheitmete võimalik-ku kasutamist väetisena ja mulla happesuse ja puistute aineringe reguleerijana ning puude kasvu ja produktsiooni kvaliteedi parandajana. Saadud tulemustele toetudes töötatakse välja keskkonna-säästlikud heitmete kogused, mida oleks soovitav kasutada väheviljakatel või happelistel muldadel.

Metsakorralduse osakonnas (4) on loodud puu ja puistu kasvumudelite andmebaas FORMOD, mille-ga Eesti ja naabermaade metsanduslikke mudeleid graafi liselt analüüsida, omavahel võrrelda ja oma andmeil rakendada. Andmebaasi on kantud umbes 200 mudelit, nende hulgas on enamus Eesti met-sanduses kasutatavatest takseermudelitest ning

Metsandus- ja maaehitusinstituut

156

mitmed mudelid seitsmest välisriigist. Andmebaasi haldamise rakendus võimaldab sisestatud mude-leid testida.

Metsatööstuse osakonna (5) teadlased on aastaid hinnanud kütusena kasutatava madalakvaliteedi-lise puidu ja raiejäätmete potentsiaali. Küttepuidu ressursside dünaamika mudel võimaldab ennusta-da küttepuidu olemasolu ja potentsiaali tulevikus. Aktiivselt osaletakse piirkondlike energiamajandu-se arengukavade koostamisel.

Puiduteaduses on kesksel kohal erinevates metsa-kasvukohatüüpides kasvanud männipuidu oma-duste - kõvaduse, paindetugevuse, löögisitkuse, tõmbe- ja survetugevuse ning tiheduse uurimine.

Tehnikateadused

Geomaatika (6) valdkonna teadustegevus jaguneb üldjoontes kolme suunda:1) geoidi arvutused ja maapinna vertikaalliikumi-

sed;2) stereofotogramm-meetria ja laserskaneerimine;3) maa haldamine, maakasutuse planeerimine ja

maakorraldus Eestis.Töörühm tegeleb koostöös Maa-ameti ja Tallin-na Tehnikaülikooliga Eesti geoidi mudeli Est-Geoid2003 edasiarendusega. Selleks on mõõdetud uued täpsed GPS nivelleerimis- ja gravimeertilised punktid mitmes Eesti piirkonnas, täpsustati mude-lit Est-Geoid2003, mis leiab kasutust Eesti ametli-ku referentspinnana.

Eesmärgiga siduda täpsemalt Eesti mandri ja saarte kõrgusvõrgud on selgitatud gravimeetrilise ja geomeetrilise geoidi erinevusi. Lisaks on teosta-tud ekspeditsioonid erinevatel Läänemere lae-vatrassidel, et mõõta GPSiga loodpinna muutust ja kontrollida Põhjamaade geoidi täpsust. Mõõtmiste tulemused langesid hästi kokku Põhjamaade geoidi mudeliga.

Stereofotogramm-meetria ja laserskaneerimine. (7) Uuritud on digitaalsete ortofotode kvalitee-di määramise erinevaid võtteid ja töötatud välja vastav metoodika. Seda metoodikat rakendatakse Eestis kasutatavate (mõõtkavas 1:10000) digitaal-sete ortofotode geomeetrilise ja visuaalse kvaliteedi hindamisel. Tulemused näitavad, et valdav osa ortofotosid vastab esitatavatele nõuetele.

Digitaalsete maapinnamudelite täpsuse hinda-miseks kasutakse Maa-ameti tellimusel ja Soome Geodeesia Instituudi tehtud aerolaserskaneerimise testlendudega saadud andmeid. Aerolaserskaneeri-

mise andmetest koostati programmidega TerraScan ja TerraMatch kaks maapinna kõrgusmudelit, mida võrreldi GPS ja tahhümmeetriliste mõõtmiste-ga saadud maapinna kõrgustega. Töö tulemusena selgitati skaneerimise kõrguse ja taimestiku mõju maapinna mudeli täpsusele.

Maakasutuse planeerimine ja maakorralduse (8) valdkonnas on uuritud põllumajanduslike kinnis-tute maakasutuse killustatust ja täiendatud killus-tatuse hindamise metoodikat. Uuringud näitavad, et maareformi käigus moodustatud maakasutused ei vasta kaasaja tehnoloogilistele vajadustele. Ees-tis on ilmne vajadus põllumajanduslike maakasu-tuste piiride korrastamiseks.

Planeeringute elluviimisega seotud maakorralduse küsimused on samuti selle valdkonna uurimis-probleem. Uuriti maakorralduse vajalikkust linna piirkondades seoses arenguks vajaliku maafondi moodustamisega. Uuringute tulemused näitavad, et maakasutuse planeerimist ja maakorraldust reguleerivat Eesti seadusandlust on vaja täiustada.

Maaehituse valdkonna teadustegevuses on kaks peamist uurimissuunda: materjalide ja konstrukt-sioonide mehaanika ning säästev ehitamine.

Mehaanika uurimisgrupis (9) tegeletakse jääk- ja sisepingete määramise algoritmide arendamise-ga ning nende rakendamisega arvutiprogrammis RS-DISC+. Algoritme on rakendatud kuusepuidu uurimisel. Õhukese lahtise rõngasaluse deformat-sioonimeetodiga uuritakse jääkpingeid tampoon-galvaaniliselt sadestatud nikkel-, tsink-, vask-, hõbe- ja kuldpinnetes sõltuvalt voolutihedusest ja katmiskiirusest. Termopingete määramise metoo-dika mittehomogeensetes plaatides on arendatud kihilise struktuuri juhule.

Säästva ehitamise uurimisgrupp (10) tegeleb raudbetooni ja puidu ning nendest valmistatud konstruktsioonide omaduste uurimisega, samuti kohalike ja tööstuslike soojustusmaterjalide oma-duste võrdlemisega. Raudbetooniuuringuid on teh-tud vanades hoonetes (nt laudad, tööstushooned) nii purustavate kui mittepurustavate meetoditega. Koostöös ehitusmaterjale tootvate ettevõtetega kat-setatakse erinevaid ehitusmaterjale, nt poorbetooni ja teraskiudbetooni ja nende omadusi.

Olulisel kohal on vanade ja rekonstrueeritud lau-tade sisekliima uuringud. Alustatud on hoone piir-dekonstruktsioonide laboratoorsete uuringutega, mille eesmärgiks on leida optimaalse soojustamise võimalused. Piirdekonstruktsioonide soojusteh-

157

niliste näitajate määramiseks on välja arendatud digitaalne katseseadmete komplekt, samuti on alustatud väliskatseid.

Uueks suunaks on kujunenud kohalike looduslike ehitusmaterjalide kasutamisvõimaluste uurimine. Kohalike soojusisolatsioonimaterjalide (saepuru, turvas, pilliroo hake, linaluu, höövlilaast) omadusi võrreldakse tööstuslike materjalide (vahtpolüstü-reen, klaasvill) vastavate näitajatega.

Veemajanduse uurimisrühm (11) tegeleb ainerin-ge ja leostumise uurimisega haritaval kuivendatud maal. Töötatakse välja meetmeid (nt seadedre-naaži kasutamine), mis vähendavad lämmastiku väljakannet mullast drenaaži kaudu. Uurimis- ja arendustöö temaatika on seotud ka eesvoolude isepuhastumisvõime ja kalade elupaiku mitmeke-

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakas-vatuse instituut on ainus veterinaarmeditsiini, loo-makasvatuse ja toiduteaduse valdkonna akadee-milist õpet ja teadustööd integreeriv keskus Eestis. Instituudi töös on ääretult oluline, et kaasajasta-tud õppe- ja teadustöö reageeriks paindlikult tootja ja töötleja vajadustele. Instituudi osakondade ja töörühmade uurimistöö erinevates valdkondades katab pea kogu ahela farmist toidulauale.

Instituudi koosseisu kuuluvad loomakliinik, apteek ja mükobakteriooside labor. Mükobakteriooside laboratoorium on Eesti Vabariigi referentlaboratoo-rium veiste tuberkuloosi diagnoosimise ning veise- ja linnutuberkuliini kvaliteedikontrolli valdkonnas.

Eesti riigi majandusseis ei luba lähiaastatel jätkata samas arengutempos. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kompetentsi kuuluva-te rakenduslike uurimissuundade maksumus on üldjuhul kordades suurem kui paljudes teistes tea-dusvaldkondades. Praeguseks on loodud kvaliteet-ne baas, mida peab hoidma, ei saa lubada endale inimressursside äravoolu. Optimaalsed lahendused tuleb leida just riiklike prioriteetsete uurimissuun-dade osas, kuna tehtavad otsused ei mõjuta mitte ainult instituudi jätkusuutliku teadustöö arengut maaülikoolis, vaid otseselt loomade ja inimeste tervist, Eesti elanike toidukvaliteeti ja -ohutust.

sistavate tehniliste rajatistega ning maaparanduse käigus sirgestatud eesvoolude looduslähedasemaks muutmisega. Asulate reoveepuhastamise problee-midele otsitakse lahendusi muuhulgas energiavõsa kasvatamise abil.

1) Hardi Tullus hardi.tullus@emu.ee2) Kalev Jõgiste kalev.jogiste@emu.ee3) Malle Mandre malle.mandre@emu.ee4) Andres Kiviste andres.kiviste@emu.ee5) Peeter Muiste peeter.muiste@emu.ee6) Harli Jürgenson harli.jyrgenson@emu.ee7) Natalja Liba natalja.liba@emu.ee8) Siim Maasikamäe siim.maasikamae@emu.ee9) Jakub Kõo jakub.koo@emu.ee10) Jaan Miljan jaan.miljan@emu.ee11) Toomas Tamm toomas.tamm@emu.ee

Märja katsefarmKoostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga (ETKÜ) ja Põllumajandusministeeriumi toetusel on valminud uus maaülikooli katsefarm Tartu-läheda-sel ETKÜ-le kuuluval Märja kinnistul. Katselaudas peetakse 125 lüpsilehma, lisaks noorkari, eraldi ruumid on rajatud füsioloogilisteks katseteks ja embrüosiirdamiseks, kasutatakse võimalikult kaasaegseid farmitehnoloogiaid. Eesmärk oli ehita-da ja käivitada uus katselaut polüfunktsionaalse-na, kasutada rajatavat katsejaama maksimaalselt ka rakendusuuringuteks ning täiend- ja ümberõp-peks. Katsefarmi olemasolu tugevdab vaieldama-tult loomakasvatus- ja loomaarstiteadlaste, nõus-tajate ja farmerite vahelist koostööd, kiirendades teadustulemuste jõudmist tootmisse. Mitte vähem tähtis pole seejuures katsefarmi kujundamine ela-nikkonna teavitustöö keskuseks.

Toiduteaduse ja –hügieeni osakondLoodud ja sisustatud on mikromeierei (1)(2), mida arendatakse koostöös Tervisliku Piima Bioteh-noloogiate Arenduskeskusega (Piima TAK). Mik-romeierei seadmed võimaldavad sooritada kõiki piimatöötlemise olulisi operatsioone (separeerimist, pastöriseerimist, fermenteerimist, kontsentree-rimist, kuivatamist, ultra- ning nanofi ltratsiooni jms), on tehnilistelt lahendustelt kaasaegsel tase-mel, kasutavad üliväikeseid piimakoguseid (mõnest liitrist mõnekümne liitrini) ja vastavad tänapäeva hügieeninõuetele. Mikromeierei seadmeid saab ka-

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

158

sutada uute tootmistehnoloogiliste põhimõtete ning väiketootjate jaoks sobilike piima ümbertöötlemi-se tehnoloogiate väljatöötamiseks, tootearenduse esmaste etappide ja tootmistehnoloogia alaste rakendusuuringute läbiviimiseks. Mikromeiereis toimub koostöös Piima TAKiga kõrge biokvali-teediga stabiilsete piimatoodete väljaarendamine probiootiliste laktobatsillide selektsiooni ja sobita-misega piimatoodete tehnoloogilisse protsessi.

Koostöös Polli aiandusuuringute keskusega aren-datakse välja toiduketialast kompetentsikes-kust, mille ülesandeks on aiandus- ja piimandus-alaste interdistsiplinaarsete uuringute käivitamine, tootearendusliku võrgustiku loomine ja ühiskom-petentsi edendamine kahe toiduainete grupi (aia-saaduste ja piimasaaduste) vallas. Nähakse ette tihedat koostööd ettevõtjatega, kaasajastamaks töötlemise tehnoloogiaid ning juurutamaks ühi-suuringute tulemusi õppetöös.

Toiduhügieeni (3) alaste uuringute raames uuri-takse: 1) taimse ja loomse päritoluga funktsionaallisan-

dite kasutamist liha- (k.a kala) ja piimatoodetes lämmastikku sisaldavate lisaainete asendami-seks;

2) zoonootilisi haigusetekitajaid toidu tootmise ahelas ning toiduainete saastumise ja inimese nakatumise vältimist.

Välja on selgitatud polüfenoolide kui potent-siaalsete antioksüdantide sisaldus reas taimedes – viinapuuväädid, aedrabarberi ja meditsiinilise rabarberi juur ja varred, humalakäbid, naistepu-na, maavitsalised taimed nagu tomat, baklažaan, tšillipipar, tumedad marjad (mustsõstrad, erinevad mustikad, aroonia), astelpaju, jõhvika, pohla jt marjad, perekonna Vaccinium taimede varred ja le-hed. Võrdlevalt on hinnatud ekstraktide antioksü-dantsust. Tehtud on katseid väljavalitud taimsete ekstraktide lisamiseks liha- ja juustutoodetele. Selektiivse vedelikkromatograafi a kasutamisega on välja töötatud uudne meetod erinevate lihasegude ja nisuterade polüküllastamata rasvhapete oksü-datsiooniastme määramiseks ning demonstreeri-tud taimsete segude olulist pidurdavat toimet liha oksüdatiivsele rääsumisele mehaaniliselt kondi-tustatud liha (MDM) ja marineeritud liha näiteil. Loomkatsetega on näidatud, et aedrabarberi juure ekstrakt vähendab oluliselt etanoolist põhjusta-tud maksakahjustust. Mainitud tööd on aluseks tervisttugevdavate, nn funktsionaaltoitude saamise teaduslike põhimõtete ja konkreetsete funktsio-naaltoitude väljatöötamisel.

Väga oluliseks toiduhügieenialaseks uurimis-valdkonnaks on zoonootilised haigusetekitajad erinevat liiki toidutoormes, tootmiskeskkonnas ja toidus. Kõik toiduained sisaldavad vähemal või suuremal arvul mikroorganisme. Ebasoovitavate mikroobide kasv ja areng toiduainetes võib põh-justada nii majanduslikke probleeme (toiduainete riknemisest tulenev kahju) kui ka otsest ohtu tarbija tervisele toidutekkeliste infektsioonide ja intoksikatsioonide näol.

Toiduhügieeni töörühm on aktiivselt tegelenud toi-dupatogeenide alase teadustööga. Kõige suuremat kompetentsi Eestis omatakse termofi ilsete kam-pülobakterite teaduslikes uuringutes, kuid olulisel kohal on ka teised toidupatogeenid nagu Listeria monocytogenes, mis on üks olulisematest toiduga ülekanduvatest haigustekitajatest. Põhilised la-hendamist vajavad probleemid seonduvad eeskätt toiduainetetööstuste tasandiga. Pikaajaliste uurin-gute tulemuste analüüsi alusel saab väita, et võr-reldes eelnevate aastatega on Eesti toodete termo-fi ilsete kampülobakteritega saastumise protsendid tunduvalt langenud. Probleeme esineb isoleeritud patogeenide tüvede antibiootikumidele tundlikkuse osas, mistõttu soovitatakse jätkata praegu kehtiva-te heade hügieenitavade rakendamist, pidada kinni raviskeemidest ning põhjendamatult antibiootiku-me farmi tasandil mitte kasutada.

Alustatud on lihatehnoloogia ja tootearenduse labori (4) planeerimise ja arendusega.

Söötmise osakond (5)Söötmise osakonna teadustöö põhiliseks ülesan-deks on läbi viia põllumajandusloomade ja -lindu-de söötade, söötmise, toitumise ning ainevahetuse alaseid uuringud. Selle raames uuritakse uute ja Eestis kasutusel olevate söötade keemilist koos-tist, omastamist loomade poolt ja mõju toodangu kvaliteedile. Selgitatakse erinevate söötmis- ja pidamisstrateegiate mõju lehmade tervisele ning piima kvaliteedile lehmade vabapidamisega piima-farmides. Tegeletakse piima keemilist koostist ja laapumist mõjuvate tegurite kindlakstegemisega, samuti otsitakse piima laapumist, tervist, heaolu jne peegeldavaid biomarkereid piimas. Samuti di-sainitakse söötmise kaudu ja tervislikkuse eesmär-gil piima ja liha, kasutades spetsiaalseid söötasid ja söödaratsioone.

Söötmisosakonna juurde kuulub kaks laborit. Esimene neist on söötade ja ainevahetuse labor, mille üheks eesmärgiks on maailmas tunnustatud metoodikate järgi määrata vajamineva bioloogilise materjali keemilist koostist. Teiseks eesmärgiks on

159

pakkuda teenustööd tootmisfarmidele, eeskätt just söötade kvaliteeti hindamise ja nende keemilise koostise määramise ning toiteväärtuse arvutamise osas.

Sigimisbioloogia osakond (6)Lehmade sigivust vähendavateks olulisemateks faktoriteks on piimatoodangule suunatud ge-neetilise valikuga kaasnevad muutused lehmade ainevahetuses, innatunnuste nõrgenemine ning terviseprobleemid ja haigused. Intensiivsetes pidamistingimustes peetavatel piimalehmadel esineb väga sageli munasarjade funktsioonihäi-reid. Uuringud (7) näitasid, et ainult 31% uuritud loomadest ei esinenud munasarjade funktsiooni häireid. Munasarjahäirete esinemissagedus sõl-tus looma tõust ja aretusväärtusest. Häiretel oli negatiivne mõju lehmade tiinestumisele, suurenes embrüonaalse suremuse risk ning vähenes in-natsükli sünkroniseerimise efektiivsus. Munasar-jahäire tüüp (anovulatsioon, luteolüütilise vastuse puudumine) oli seotud piimatoodangu ja piima koostisega. Piimatoodangu, piimakomponentide ja munasarjade funktsioonihäirete vaheliste seoste leidmisel võib olla suur praktiline väärtus, võimal-dades rutiinselt määratavate piimakomponentide sisalduse abil prognoosida munasarjahäirete esine-missagedust ja tüüpe.

Seoses farmide suurenemisega langeb farmitöö-tajatele suurem koormus, mistõttu jääb järjest vähem aega indlevate lehmade avastamiseks. Inna avastamise efektiivsuse suurendamiseks on maail-mas välja töötatud looma aktiivsuse mõõtmisel põ-hinev inna avastamise tehnoloogia. Seni puuduvad andmed selle tehnoloogia täpsuse ja tundlikkuse kohta. Seetõttu kavandati uuring, kus võttes appi osakonnas väljatöötatud piima progesteroonisisal-duse määramise meetodit (kasutusel ka Norra Loo-maarstiteaduste Kõrgkoolis ja Cornelli Ülikoolis), saab täpselt määrata reproduktsioonitsükli faasi, inna aega, tiinestumist ja tiinuse katkemist. Kõr-vutades lehmade aktiivsusandmeid progesteroo-niandmetega, tehakse kindlaks aktiivsusmõõtmisel põhinevate tehnoloogiate tundlikkus ja täpsus inna avastamisel, samuti tegurid, mis mõjutavad aktiivsuse määramisel põhineva inna avastamise meetodi tundlikkust ja täpsust, näiteks kas kõr-gema piimatoodanguga lehmadel on inna avasta-mise tundlikkus ja spetsiifi lisus parem, võrreldes madalama toodanguga lehmadega, või kuidas mõjutab lonkamine inna avastamise tundlikkust ja spetsiifi lisust. Selgitatakse optimaalne ajavahemik kõrgenenud aktiivsuse algusest seemendamiseni, saavutamaks maksimaalset tiinestumist. Töötatak-se välja lehmade aktiivsuse määramise kasutamise

strateegia indlevate loomade leidmiseks, seemen-dusaja valikuks ja munasarjafunktsiooni iseloo-mustamiseks.

Sigimise biotehnoloogia valdkonnas toimub uurimistöö suguselekteeritud sperma rakendusvõi-maluste laiendamise ja innatsükli reguleerimise, in vitro e katseklaasiembrüote tootmise ja loomade kloonimise alal. Uurimistöö tulemusena on juba kindlaks tehtud põhilised tegurid, mis määravad suguselekteeritud sperma kasutamise efektiivsust mullikatel. Suguselekteeritud sperma kasutamine annab häid tulemusi spontaanse innaga mullika-te esmakordsel seemendamisel, kui farmi üldine sigimisseisund on hea. Sünkroniseeritud innaga mullikaid tuleks suguselekteeritud spermaga see-mendada vastavalt innatunnuste ilmnemisele, sest fi kseeritud ajal seemendamine on tiinestust silmas pidades 10–15% vähem efektiivne. Suguselektee-ritud sperma kasutamisel saadakse 90% lehmva-sikaid. Seetõttu on surnultsündide arv suguselek-teeritud sperma kasutamisel väiksem, võrreldes tavaspermaga – lehmikute sünnikaal on võrreldes pullvasikatega väiksem ja sünnitus kulgeb kerge-mini. Lehmade seemendamisel suguselekteeritud spermaga on maailmas seni tulemused olnud tagasihoidlikud – tiinestumine on vaid 20–25%. Katseklaasis viljastatud ja kloonembrüote kasva-tamist viiakse läbi eesmärgiga saada kloonimise kaasabil geneetiliselt muudetud lehmi, mis oma piimaga toodaksid ravivalke, näiteks suhkruhaige-tele vajalikku insuliini või sigimatuse ravis vajalik-ku folliikuleid stimuleerivat hormooni.

Kalakasvatuse osakond (8)Kalakasvatuse osakonna teadus- ja õppetöö katab kogu vesiviljeluse valdkonna arendamise vajadusi Eestis alates süvauuringutest molekulaargeneetika ja kalade haiguste alal kuni rakendusuuringuteni, mis on vajalikud uute kalakasvanduste rajamiseks ja ELi tõukefondide toetuse taotlemise nõustamiseni.

Intensiivne kalakasvatus põhineb tänapäeval suletud veekasutusega või osalise veepuhastusega kalakasvatusrajatistel. Kalakasvatuse osakonnas on uurimise all bioloogilised, hüdrokeemilised ja haiguste probleemid, mis tekivad neis tingimustes.

Kalakasvatuse intensiivistumine ja tihe asustus-kalade sissevedu erinevate maade kalakasvan-dustest, samuti Eesti-sisesed ümberpaigutused, toovad kaasa haiguste leviku ohu suurenemise. Kalakasvatuse osakonnas uuritakse kalatervise probleeme erinevates kasvatustingimustes. Uuri-tud on ka inimesele ohtliku parasiidi laiussi levikut Eestis veekogude ja kalaliikide kaupa.

160

Osakond püüab aidata kalakasvatajaid nõuannete ja rakendusuuringutega.

Kalakasvatuse abil suurendatakse looduslike vete kalavarusid. Kalakasvatuse osakonna geneetikala-boratooriumis jälgitakse kasvatatud lõhe ja erifo-relli asustamisega loodud asurkondade geneetilist struktuuri ja hinnatakse asustamise edukust ja selle mõju looduslikule mitmekesisusele.

Vähikasvatuse tehnoloogia on kõikjal veel välja-arendamise järgus. Kalakasvatuse osakond tegeleb vähikasvatuse ja Eesti vähivarude kaitse ja majan-damise alaste uuringutega. Kõige suuremat ohtu vähikasvatuse arengule kujutab endast vähikatk, mis tapab peaaegu kõik vähid. Praegu hea vähi-katku diagnoosimise meetod puudub. Osakond tegeleb katku diagnoosimise molekulaarbioloogilise metoodika täiustamise ja Eesti laborites juuru-tamisega ning tema looduses edasikandumise ja säilimise uuringutega.

Looma tervise ja keskkonna osakond (9)Looma tervise ja keskkonna osakonnas kesken-dutakse loomade heaolu ja tervise uuringutes lehmade heaolu ja tervisekontrolli automatisee-rimise problemaatikale, eesmärgiks luua piima-karja integraalne automaatne järelevalvesüsteem. Heaolu- ja tervisekontrolli ülesandeks on koguda lehmade heaolu ja tervist iseloomustavaid näita-jaid ning väljastada teavet konkreetsete loomade seisundi kohta. Füsioloogiliste näitajate kogumis-kohtadeks on selvesõlmed (jõusöödajagaja, lüpsi-plats, lüpsirobot jne), mida lehmad vabapidamisel korrapäraselt külastavad. Kui looma füsioloogilised näitajad erinevad oluliselt matemaatiliste mudeli-tega kirjeldatutest, eraldatakse probleemne lehm veterinaarseks läbivaatuseks.

Jalahaigused on raske ja pikaajalise ravitavuse tõttu lehmade karjast väljalangemise oluliseks põhjuseks, seetõttu on nende varasel avastamisel suur majanduslik tähtsus. Koostöös soomlastega on välja töötatud neljal kaalul põhinev süsteem, mis võimaldab automaatselt analüüsida lüpsirobo-tit külastavate lehmade jalakoormusi. Selle järgi, kuidas lehm lüpsil seistes jäsemeid koormab, saab määrata, kas mõni jalgadest on valulik, ja alusta-da jalahaiguse ravi enne, kui jalahaigus on liiga kaugele arenenud. Lisaks saab nende kaaludega jalalöökide jaotust ja tammumismustrit analüüsi-des koguda infot lüpsimugavuse ja udara tervise kohta. Lehm reageerib rahutu käitumisega ena-masti siis, kui udar on valulik või lüps on mõnel muul põhjusel ebameeldiv.

Lüpsiplatsiga vabapidamislautades uuritakse jala-seisundi hindamise võimalusi kõnnimustri alusel. Selleks valmistatakse lehmade liikumisteele asetatav andurite maatriksiga varustatud ülekäigumatt, mis võimaldab registreerida matist üle kõndivate lehma-de sammudest põhjustatud surve parameetreid ja jalaasendit ning videokujutisi. Mõõtesüsteemidega registreeritakse tervete ja erineva lonkeastme ning diagnoosiga lehmade kõnnimustrid, andmed töö-deldakse spetsiaalsete tarkvarapakettide abil.

Keskkonna- ja toodanguparameetrite uuringutest on selgunud, et nende näitajate pidev seire võimal-dab koguda olulist informatsiooni lehmade hea-olu ja karja seisundi kohta. Näitajate võrdlemisel haiguste andmebaasiga on välja selgitatud põhili-sed haiguste riskitegurid lõas- ja vabapidamisega piimakarjalautades ning töötatud välja esmased riskitegurite toimeastakud.

Lehmade heaolu-uuringute tähtsa osa moodus-tavad üldise liigiomase käitumise ja tervise vaheliste seoste selgitamine, eriti vabapidamisel. Jälgitakse lüpsilehmade kohanemiskäitumist lõaspidamiselt vabapidamisele üleminekul ehk kui kiiresti taastub loomadel stressivaba enesetunnet kirjeldav normaalne käitumine. Need uuringud integreerivad ka toodangu ja haiguste panoraami muutumist üleminekul ühelt pidamissüsteemilt teisele.

Looma tervise ja keskkonna osakonna juurde on asutatud Loomade heaolu uurimiskeskus (9) (10), mis on vabatahtlik loomade heaolu temaati-kaga tegelev õppejõudude, teadlaste, üliõpilaste ja spetsialistide ühendus.

Uurimiskeskuse tegevuse eesmärgid on: 1) loomade heaolu edendamine, populariseerimine

ning seostamine majandusliku ja muu tegevuse-ga;

2) teadus- ja nõustamistegevus loomade heaolu ning sellega seotud valdkondades;

3) loomade heaolu ja sellega seotud valdkondade alase ainese kogumine, talletamine, kataloogimi-ne, eksponeerimine, avaldamine;

4) sidemete ja koostöö arendamine asjast huvita-tud isikute, asutuste ja organisatsioonidega.

Füsioloogiaalase teadustöö üheks suunaks on sporthobuste skeletilihaste molekulaarse ehituse uurimine eesmärgiga prognoosida hobuste so-bivust kiirus-, jõu- ja vastupidavustreeninguks. Samuti on eesmärgiks ülemäärase treeningu prog-noosimiseks sobivate markerite leidmine. Uurin-guid on alustatud ahhal-tekiini tõuga, mis on maa-

161

ilma vanim kuumavereline ja üks vastupidavaim hobusetõug maailmas. Uuringutega pannakse alus loomade molekulaartasandil lihasuuringutele Eestis, mis on oluline nii sporthobuste treenimise, lihashaiguste ja -vigastuste ravi kui ka toiduteadu-se seisukohalt (liha kvaliteet ja omadused).

Teiseks oluliseks suunaks on kliinilise veterinaar-meditsiiniga seotud uuringud oma loomulikus keskkonnas spontaanselt haigestunud loomadega. Ühiseks nimetajaks on looma vastusreaktsiooni hindamine (kasutades ägeda põletikufaasi proteii-ne ja kliinilist diagnostikat) erinevatele mõjudele nagu haigused, sh nakkushaigused, pidamistingi-mused, kliiniliste haiguste ravi jne. Põletikuvastus on organismi peamine kaitsemehhanism ja aktivee-rub paljude erinevate tegurite toimel (keskkonnast tulenevad mõjurid, nt mikroobid või loomast lähtu-vad mõjurid, nt stressireaktsioon). Põletikuvastuse täpne mõõtmine nn akuutse faasi proteiinide abil võimaldab looma reaktsiooni täpsemalt hinnata ja seda informatsiooni saab kasutada teaduslikes uuringutes.

Teraapia osakond (11)Kliinilise meditsiini põhiliseks uurimisobjektiks on eeskätt produktiivloomad, eriti piimalehmad, kelle emaka-, udara- ja jäsemehaigusi uuritakse.

Töötatakse välja mitte ainult uusi ravimeetmeid, vaid antakse ka terviseprobleemide vältimise soovitusi, pakkudes karjatervise analüüsi ning karjatervise programme, konsulteerides tootjaid ja loomaarste nende meetmete efektiivse ja optimaal-se rakendamise osas.

Teiseks oluliseks liigiks uurimistöös on hobune. Hobuste populatsioon Eestis on viimaste aastate jooksul püsinud kuue tuhande ringis. Vaata-mata suhteliselt väiksele arvukusele on hobusel traditsiooniliselt suurt tähtsus nii ratsaspordis, hipoteraapia komponendina inimestele, füsiote-raapias kui ka lihtsalt atraktiivse lemmikloomana. Kuna hobune on kallis, seda eriti sporthobune, siis hobusekasvataja on huvitatud, et märad hästi tiinestuksid. Samas on teada, et küllalt suur arv günekoloogiliselt terveks tunnistatud märadest on probleemsed, kes õigeaegse seemendamise või paa-ritamise korral ei tiinestu. Uurimistöö aitab välja selgitada madala tiinestumise põhjusi ning töötada välja optimaalne märade seemendusmetoodika, leida vastust küsimusele, millised süvaseemendu-se võtted ja seemendusdoosid on optimaalsemad, tagamaks märade head tiinestumist ja võimaldaks efektiivselt kasutada sügavkülmutatud täkusper-mat mistahes maailma hobusekasvandusest ning

väärtuslikult täkult.

EMÜ loomakliiniku ja Märja katsefarmi näol on loodud kaasaegsed üksused loomkatsete läbiviimi-seks. Erinevate osakondade laboratooriumid suu-davad pakkuda tugiteenust ning kokku moodustub keskkond, mis pakub huvi koostööks erinevates teadussuundades (ravimiuuringud, biotehnoloogia, jms kontrollitud katsed põllumajandusloomadega).

Morfoloogia osakond (12)Loomade normaalmorfoloogia ja patoanatoomia alaste rakendusuuringute eesmärgid:1) korrastada, ühtlustada ja arendada emakeelset

normaal- ja patoloogilise morfoloogia oskussõna-vara koostöös riiklike institutsioonide ja erialalii-tudega;

2) sigimisega seotud võrdlevanatoomilised uurin-gud (kodu- ja ulukloomad);

3) nakkushaigustega seotud patoanatoomilised uuringud;

4) rakkude, kudede ja elundite ultrastrukturaalsed uuringud;

5) veterinaarmeditsiini ajaloouuringud.

Nakkushaiguste osakond Nakkushaiguste osakond arendab teaduslikku uurimistööd peamiselt sigade ja veiste nakkushai-guste valdkonnas (13). Viimaste aastate uuri-mistöö tulemusena on selgitatud veiste nakkava rinotrahheiidi ja viirusdiarröa epidemioloogiat ja rakendatud tõrjeprogramme nimetatud haiguste tekitajatest vabanemiseks nakatunud karjades. Si-gade haigustest on põhjalikult uuritud tsirkoviroo-si, mükoplasmoosi ja enteropaatia epidemioloogiat ning tegeletud nimetatud haiguste tõrje küsimus-tega. Arendatud on molekulaarseid uurimismeeto-deid nakkushaiguste diagnoosimiseks.

Parasitoloogia (14) valdkonnas on arendatud vii-mastel aastate uurimistööd algloomtõvede suunal. Selgitatud on senini Eestis tuvastamata olnud haiguste nagu neosporoos ja krüptosporidioos epidemioloogiat ning töötatud välja soovitused loo-mapidajatele tõrje korraldamiseks. Samal ajal on tegeletud ka muude parasiitide tõrje optimeerimise temaatikaga veise- ja seakasvatuses.

Loomageneetika ja tõuaretuse osakond (15)Loomageneetika ja tõuaretuse osakonna uurimis-tööd on seotud põllumajandusloomade aretuse ja põllumajandusloomade geneetiliste ressursside säilitamisega.

1) Uuritakse piima laapumisomaduste parandami-se suunas tehtava aretustöö mõju eesti holsteini

162

ja eesti punast tõugu mullikate ja lehmade sigi-vusele ning piima somaatiliste rakkude arvule.

2) Hinnatakse erinevaid molekulaargeneetilisi mar-kereid kasutades Eesti põllumajandusloomade geneetilist mitmekesisust, tõugude unikaalsust, sugulust ja diferentseerumisastet teistest Eesti ja Põhja-Euroopa tõugudest.

3) Analüüsitakse uuendkarja aretusväärtust, poe-gimise ja piimatootmise sesoonsust traditsioonili-se lõaspidamisega farmides ja uutes vabapidami-sega külmlautades.

4) Uuritakse võimalusi lehmikute seemendus- ja poegimissesooni reguleerimiseks, et suurendada piimatootmist ja -varumist talvekuudel.

Uuringute tulemuste rakendamisel saab:1) Suurendada uuendkarja valiku intensiivsust,

millega kaasneb piimakarjade toodanguvõime kiirem suurenemine.

2) Seemendus-poegimissessiooni reguleerimisega suurendada kõrgema kokkuostuhinnaga sesoonil toodetava piima kogust ja lehmade produktiiv-sust aastas, vähendada piimatootmise sesoon-sust.

3) Parandada toorpiima koostist aretuslike võtete-ga nii, et saadud piim oleks sobiv lisaväärtusega piimatoodete valmistamiseks, eelkõige juustu tootmiseks.

4) Aretusmeetmete täiustamise ja uurimistöö põh-jal antavate soovituste rakendamisel aretajate ja loomaomanike poolt suurendada Eesti loomakas-

vatajate konkurentsivõimet regioonis ja tootmise kasumlikkust.

5) Kohalike ohustatud tõugude säilitamise print-siipide ja -meetmete täiustamise ja genofondi uurimise tulemuste kasutamisega aidata kaasa Eesti kohalike tõugude säilimisele.

Lisaks pakutakse aretusorganisatsioonidele ja loomaomanikele loomade geneetilise identifi t-seerumise ja vanemluse tuvastamise teenust, molekulaargeneetiliselt diagnoositakse põllu-majandusloomadel esinevaid geneetilisi defekte, genotüpiseeritakse veiseid aretajale huvipakkuvate tunnuste osas (nt piimavalkude pärilikud tüübid).

1) http://www.emu.ee/356229)2) Väino Poikalainen vaino.poikalainene@emu.ee3) Mati Roasto mati.roasto@emu.ee4) Lembit Lepasalu lembit.lepasalu@emu.ee5) Olav Kärt olav.kart@emu.ee6) Ülle Jaakma ylle.jaakma@emu.ee7) Andres Valdmann andres.valdmann@emu.ee8) Tiit Paaver tiit.paaver@emu.ee9) http://lhu.emu.ee/10) Andres Aland andres.aland@emu.ee11) Andžela Lehtla andžela.lehtla@emu.ee12) Tõnu Järveots tonu.jarveots@emu.ee13) Arvo Viltrop arvo.viltrop@emu.ee14) Toivo Järvis toivo.jarvis@emu.ee15) Haldja Viinalass haldja.viinalass@emu.ee

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis õpetatakse tehnika ja tehnoloogia valdkonda kuuluvaid õppe-aineid. Üliõpilastel on võimalik valida energeetika, tootmistehnika ja ergonoomika õppesuuna vahel. Õppe- ja teadustöö katab kahte vastutusvaldkon-da: biotehnilised süsteemid ja energeetika. Insti-tuut teeb aktiivset koostööd Tartu Ülikooli, Tallin-na Tehnikaülikooli, Läti Põllumajandusülikooli ja Leedu Põllumajandusülikooli vastavate osakonda-dega.

Bioenergeetika (1)

Tahke biokütuse töötlemise tehnoloogiad Kultuurenergiataimede kujul kasutatav biomass on oma bioloogilise eripära tõttu briketeerimiseks keeruline materjal. Uurimistöö tulemusena on saa-dud ülevaade põllumajanduses briketeerimiseks kasutust leidvate materjalide briketi moodustumi-

Tehnikainstituut

se iseärasused. Briketi kuju ja omadusi mõjutavad oluliselt järgmised tegurid: 1) briketeerimisseadme eripära (kolb- ja kruvip-

ress); 2) pressitava materjali liik (erinevate teraviljade

põhk, luhahein, puulehed, kurgipealsed jm);3) pressitava materjali fraktsioon; 4) pressitava materjali niiskus; 5) briketi jahtumisrežiim stabilisaatoris (briketi

jahtumisel muutuvad selle mehaanilised omadu-sed oluliselt).

Eelkatsete käigus valmistatud briketimaterjali eri-nevate osade tiheduste ja tootlikkuse vahel oli suur erinevus. Põhjuste selgitamiseks tuleks katsetöid jätkata. Luhahein ning kartong vajavad ettepeenes-tamist. Korrektse briketi moodustasid nisupõhk, rukkipõhk ning kartong, rahuldava rukkipõhk koos luhaheinaga, rukkipõhk koos puulehtedega

163

ja kurgipealsed, briketti ei tekkinud rapsipõhu ning pilliroo puhul. Briketeerimise praktiliseks juurutamiseks tuleb eelnevalt lahendada järgmised tehnilised ning tehnoloogilised probleemid: 1) põhurulli olukorra seire põllul;2) pressitava materjali eelkuivatus (vajadusel);3) tehnoloogilise protsessi sujuv käivitamine ja

seiskamine; 4) pressitava materjali peenestamisel tekkiva tolmu

elimineerimine;5) pressitava materjali optimaalse peenestusastme

tagamine;6) materjali etteande tagamine pressi (võlvistumise

oht).

Vaatamata tekkinud probleemidele katsetööde käigus, alluvad proovibriketeerimisel kasutatud rohtsed jt materjalid (nn biojäätmed) enamasti briketeerimisele ja on kasutatavad kütusena. Kõik kaasnevad tehnilised ja tehnoloogilised probleemid on lahendatavad.

Taimeõli kasutamine mootorikütusenaRapsiõli omadused erinevad oluliselt diislikütuse omadustest. Rapsiõli on suurema tihedusega, kuid viskoossus on oluliselt suurem diislikütuse vis-koossusest. Rapsiõli leektäpp on tunduvalt kõrgem diislikütuse omast. Ka on palju suuremad rapsiõli joodarv ja happearv ning hapnikusisaldus võrrel-des diislikütuse vastavate näitajatega. Rapsiõli tsetaaniarv ja kütteväärtus jäävad madalamaks diislikütuse tsetaaniarvust ja kütteväärtusest.

Diislikütuse omadustest oluliselt erinevate oma-duste tõttu pole võimalik puhast rapsiõli pikemat aega kasutada kütusena fossiilset päritolu kütuse jaoks ehitatud mootoris ilma mootorit kahjustama-ta. Rapsiõli kasutamiseks kütusena tuleb mootor seadmestada rapsiõlikütuse kohaselt või tuleb kasutada rapsiõlimootoreid.

Sisepõlemismootorite tulevikukütused on süntee-tilised kütused (II põlvkonna kütused). Rapsiõli diiselmootori kütusena on üks võimalik alternatiiv naftast toodetud diislikütustele (I põlvkond). Seda enam, et sünteetilise diislikütuse hind on veel pal-ju kõrgem biodiisli- või rapsiõlikütuse hinnast.

Biogaasijaama investeeringu analüüs ja selle peamised mõjuridOskuslikult valitud biogaasi tootmise meetodid võivad anda lisaks säästule looduses ja kulutustes muudele uuringutele ja vahenditele, mida peab rakendama tavapärasel orgaaniliste materjalide käitlemisel ja utiliseerimisel, ka arvestatava kasu-mi energia näol.

Hinnates tulemusi 13%-lise diskontomääraga on tasuvusaeg 8 aastat. See on periood, mis ei ole investorile ahvatlev ja samuti muudab raskeks, kui mitte küsitavaks, laenude saamise pangast. Samuti on seejuures kasutatud silohinda (300 kr/t), mille maksumus on ligilähedane omahinnale ja ei ole ilma energiakultuuri kasvatamise toetuse-ta või isegi koos sellega piisav, et äratada huvi silo tootmise vastu.

Uurides muutusi investeeringu analüüsis elektri-müügitariifi de väikese tõusu korral (0,25 kr/kWh), näeme olulisi muutusi tasuvusaja kahanemise näol (–2,5 aastat), mis muudaks projekti teostata-vaks. Samas aga silohinna tõus (+50 kr/t) põhjus-taks märgatavat tasuvusaja pikenemist. Ilmne on ka, et 4,7 mln kr toetust biogaasijaama kohta on äärmiselt vähe, moodustades ka kirjeldatud suhte-liselt väikese biogaasijaama (400pealise lüpsikarja-ga laudakompleksi juures töötav jaam võimsusega kuni 500 kW) koguinvesteeringust vaid 22,4%.

Ka praegu on taastuvenergia müük tarbijale eraldi arvestatud ja seega ei ole probleemi selle arvesta-miseks mistahes põhjendatud hinnaga. Seega on tasuvus sõltuv poliitikast ning muutustest energia-turu seadustes.

Ka Eesti maaelu arengukava 2007–2013 bioenergia tootmise investeeringutoetuse meede 1.4.3 raken-damisest sõltub selle fondi kasutamise efektiivsus. Kui eesmärgiks on toetada võimalikult paljusid projekte, võib saada takistuseks nende projektide mitterakendumine majanduslikel põhjustel ja fond jääb kasutamata või ei kasutata selle vahendeid biogaasijaamade rajamiseks. Samas, kui toetada väiksema arvu biogaasijaamade rajamist, kuid seda ulatuses, mis oleks piisav investeeringu opti-maalse tasuvusaja saavutamiseks, täidaksid need tehased oma eesmärki, lahendades nii keskkonna- kui ka energiaprobleeme.

Eestis on biogaasijaamad võimalikud ja tasuvad väikeste muudatuste korral seadusandluses, toetusskeemides ja energiamajanduse poliitikas. Minimaalselt piisav oleks antud situatsioonis hind 1,5 kr/kWh.

MasinaehitustehnoloogiaMasinaehitustehnoloogia alateema, eelkõige põllu-majanduslik masinaehitus, on osakonna viimase aja eelisarendatav teema. Teatavasti põhjustab vibratsioon materjali lõikamisel lõikuri kulumist, vähendab pingi mehhanismide kestust, kutsub esile töötlemistäpsuse vähenemise ja halvendab toote pinna kvaliteeti. Võnkumiste intensiivsuse

164

ja taseme alandamine tehnoloogilises süsteemis on lahendatav parameetrite dünaamilise sünteesi meetodite alusel. Üks lõikuri arendamise suun-dadest on kõrgendatud püsivusega elastosumbu-vate instrumentide arendamine, mil on elastsed ja reguleeritavad elemendid, kuid mille väliskuju ei erine tuntud instrumentidest. 2008. a alustati laastueraldusprotsessi dünaamilise modelleerimi-sega materjalide lõiketöötlemisel. Selle protsessi tundmine annab võimaluse kontrollida lõiketöötlu-se põhilisi kvaliteedinäitajaid, töötlemise täpsust ja pinnakaredust. Samuti alustati kermiste uurimist ülikiireks viimistlevaks lõiketöötlemiseks pikkade võllide töötlemisel. Teema on multidistsiplinaarne, sisaldades endas materjaliteaduse, põllumajandus-liku masinaehituse ning süsteemiteooria elemente.

Masinate korrashoid2008. a jätkati andmete kogumist traktori-masina-pargi korrashoiukulude kohta erinevates põllu-majandusettevõtetes (Adavere, Aravete, Estonia, Krootuse, Laatre Piim, Pajusi ATF, Sadala, Torma, Väätsa) ja kogutud andmete töötlemist ning ana-lüüsi.

Töö eesmärk oli kogu traktoripargi korrashoiu (diagnostika, tehnohooldus ja remont) probleemide väljaselgitamine ja tegelike kulude seis organisat-siooniliste ning tehniliste asjaolude taustal tüüpili-ses põllumajandusettevõttes.

Avatud turumajanduse tingimustes konkurentsis püsimiseks on Eestisse imporditud suures koguses uusimat tehnoloogiat, masinaid, seadmeid, aga ka toiduaineid, senisest saagikamaid ja kvaliteet-semaid kultuurtaimede liike ja sorte, loomatõuge ning teavet, kuidas neid kasvatada ja kasutada. Meie toidulaud on kiiresti rikastunud uute toi-tudega, põldudel kasvavad välismaised sordid, lautades on kõrge produktiivsusega loomatõud ning põldudel liiguvad järjest võimsamad masi-nad. Kahjuks on sellel kõigel ka oma negatiivne külg. Sissetoodud toiduained on säilivuse ning hea välimuse tagamiseks täis säilitusaineid ning taimekaitsevahendite jääke, toitainete vahekord ei vasta Eesti inimese bioloogilistele vajadustele, vä-lismaised sordid ja tõud kohanevad halvasti meie looduslike tingimustega, koos uute liikide ja sorti-

Traktori kulud jagunevad EMÜ tehnikainstituudis tehtud uuringute põhjal järgmiselt:

2007. a andmete järgi kulus traktorite korrashoiu-le keskmiselt 20 418 kr ühe traktori kohta.

Arvutuslik kütusekulu aastal 2007 ühe ha koh-ta oli 95 l. 100 kr tarbitud kütuse koguse kohta lisandub 43 kr korrashoiukulu.

Arvestuslikult on ühe hektari haritava maa kohta traktorite korrashoiukulu 314 kr.

Kombainide korrashoiule kulus 2007. a 89 967 kr kombaini kohta.

Andmetest lähtuvalt kulus ettevõttes kombainidel kütust keskmiselt ligi 14 l/ha. 100 kr tarbitud kü-tuse koguse kohta lisandub 86 kr korrashoiukulu.Arvestuslikult oli kombainide korrashoiukulu 93 kr hektari haritava maa kohta.

1Jüri Olt jyri.olt@emu.ee

dega on imporditud uusi ohtlikke haigusetekitajaid ja kahjureid, sissetoodud tehnika ei vasta sageli meie mullastikulisele ja majanduslikule eripärale, imporditud teabe otsene rakendamine on kaasa toonud ootamatuid majanduslikke tagasilööke jpm. Selleks, e neid negatiivseid ilminguid t minimee-rida, aidata kaasa põllumajandustootmise jät-kusuutlikkuse tagamisele ja kodumaiste tradit-siooniliste toiduainete domineerimisele vähemalt siseturul, on oluline, et põllumajandustootmine baseeruks kodumaistel teadusuuringutel. Eesti Maaviljeluse Instituudis toimub teadus- ja aren-dustöö viies olulises valdkonnas: • taimekasvatus (põllundus, rohumaaviljelus, tai-

mekaitse, seemnekasvatus);• toidu- ja söödakvaliteet ja ohutus; • taimede tervendamine, haigusresistentsuse ja

29%

55%

10%

6%

100%

tööjõukulu

diiselkütte kulu

traktori varuosad

traktori remondikulud

KOKKU:

10.3. Eesti Maaviljeluse Instituudis ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudis tehtavast uurimistööst

165

majanduslike omaduste parandamine;• geneetiliste ressursside säilitamine in vitro;• põllumajanduses kasutatavate uudsete tehnoloo-

giliste lahenduste analüüs ja arendus.

Uurimistöö tulemuslikkuse ja praktikas raken-datavuse tagab tihe koostöö põllumeeste ja neid esindavate organisatsioonidega, mis seisneb teabe aktiivses vahetamises läbi otseste kontaktide, ühiste arendusprojektide ja ürituste. Süvenev rahvusvaheline koostöö loob aluse uurimistule-muste kvaliteedi pidevaks tõusuks. Kahepoolsed koostöölepingud on sõlmitud 18 Eesti põllumeeste organisatsiooniga, 4 Eesti ülikooliga ning 9 vä-lismaise teadusasutusega. Osaletakse mitmete rahvusvaheliste teadusvõrgustike ja klastrite töös (EK toiduklastris FOOD-CLUSTER INITIATIVE, Kesk- ja Ida-Euroopa väetamisalases võrgustikus MOEL, Euroopa kartuli geneetiliste ressursside alases koostöövõrgustikus ECP/GR Gen Res CT95-34/45, Euroopa geneetiliste ressursside kogumise, säilitamise ja arendamisega tegelevate asutuste koostööprogrammis ECPGR, Põhjamaade Geeni-panga ja Baltimaade geenipankade vahelises koos-tööprogrammis, rahvusvahelises kartuli lehemä-daniku uurimisalases koostöövõrgustikus GILB ja Euroopa kartuli lehemädaniku uurimise alases koostöövõrgustikus EUCABLIGHT). Instituut on Euroopa Toiduohutusameti ekspertasutus ning EL 7. raamprogrammi projekti FLAVOURE (6 riiki ja 10 teadusasutust) ja AGRONOMY RESEARCH (3 riiki ja 6 teadusasutust) võrgustike koordinaator.

Rakendusuuringute põhirõhk oli tera- ja kaunvil-jade, õlikultuuride ning kartuli kvaliteeti ja ohu-tust ning tasuvust mõjutavate faktorite uurimisel. Uurimistöö toimus viies suunas:

1. Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride toidu- ja söödakvaliteedi parandamise võima-luste selgitamine, rakendades majanduslikult efektiivseid ning keskkonnasäästlikke agroteh-noloogilisi meetmeid (1). Eestis kasvatatavate tera- ja kaunviljade üheks suuremaks probleemiks on saagi ja kvaliteedi kõikumine, mida võimenda-vad sagedased ebasoodsad ilmastikutingimused kasvu- ja koristusperioodil. Ilmastikust tingitud riske on võimalik teatud määral vähendada, opti-meerides teised taimede kasvu mõjutavad tegurid (näit kasutatava agrotehnoloogiaga). Projekti raa-mes läbi viidud uuringud on näidanud, et talinisu tasakaalustatud väetamine võimaldab suurendada saagikust keskm 15–20%. Uuringutes kasutatud meetmete rakendamine annaks Eesti ulatuses talinisu kogutoodangu kasvu 24,6 kuni 32,8 tuh t ning kasumi suurenemist 36–52 mln kr. Rapsil

tagaks see kasvatajatele 100–125 mln kr aastas täiendavat kasumit ning liblikõieliste kultuuride ja õlilina kasvatamisel 22–25 mln kr aastas.

2. Maheviljeluse eri viiside ja tavaviljeluse mõju võrdlemine mulla viljakusele ja elustikule ning põllukultuuride saagikusele ja kvaliteedile (1).Mahetoit ja selle tootmine on muutumas Eestis järjest populaarsemaks. Üha enam põllumehi pöörab selja sünteetilistel kemikaalidel basee-ruvale tavatootmisele. Teave, kuidas mahedalt majandada, saadakse tavaliselt nõustajate vahen-dusel välismaistest kirjandusallikatest. Erinevate pedoklimaatiliste tingimuste tõttu on taolise info ülevõtmine riskantne, samas on Eestis mahetoot-mise alast teadusinfot minimaalselt. Kas ja millisel määral toimub mahekülvikorras maa väljakurna-mine, kuivõrd aitab maheviljelus kaasa mullavil-jakuse säilitamisele, kuidas muuta mahetootmine majanduslikult tasuvamaks, kuivõrd täisväärtuslik on mahedana kasvatatud taimne saadus? Nen-dele küsimustele peaks vastuse andma käesolev uurimus.

3. Toidukartuli kaubandusliku kvaliteedi ja toiteväärtuse muutused ning seda mõjutavad tegurid (2). Tarbija soovib osta poest kvaliteetset, defektideta ja tervet kartulit. Uuringu eesmärgiks on agrotehnoloogia täiustamise kaudu suurenda-da toidu- ja seemnekartuli kvaliteeti ning nõuetele vastavate mugulate osakaalu saagis (mugulasaagi fraktsioonilist ühtlikkust, kvaliteeti ja säilivust, nakatumist harilikku ja mustkärna). Esialgsed tulemused on lootustandvad ning väljatöötatud võtete rakendamine kartulikasvatuses peaks või-maldama suurendada selle kasumlikkust 290–462 mln kr võrra.

4. Eesti teravilja kvaliteeti ja ohutust mõjuta-vad hallitusseened ja nende negatiivse mõju vähendamine (3). Eestis, kus sademete hulk ületab aurumise, on hallitusseente levik väga ula-tuslik. Nende toimel väheneb teravilja saagikus ja kvaliteet ning nende elutegevuse käigus toodetavad ülimürgised mükotoksiinid võivad inimestel ja loo-madel põhjustada mürgitust ja allergiat. Eriti suur on probleem niisketel aastatel nagu 2008, mil meie eksperthinnangul oli toiduvilja kvaliteedile vastavat vilja nisust, rukkist, odrast vaid 20–25%, kaerast 0%. Uurimise käigus väljatöötatud võtete rakenda-misel ja ohupunktide likvideerimisel on võimalik hallitusseentest tekitatud kahju (aastas 200–270 mln kr) teraviljakasvatusele vähendada 30–50% võrra (60–135 mln kr võrra).

166

5. Mullaharimise intensiivsuse mõju vedel-sõnnikuga väetatud põllukultuuride saagile ja kvaliteedile ning mulla seisundile (4). Looma-kasvatusettevõtete suurenemise ning pidamis-tehnoloogiate täiustamise tulemusena tekib üha enam vedelsõnnikut, mis võib valel käitlemisel kujuneda ohuks keskkonnale. Õigel kasutamisel on tegu väärtusliku orgaanilise väetisega, millega on võimalik parandada mulla viljakust. Senised uurimistulemused ei anna aga selgeid soovitusi, millal, millistele kultuuridele ja kuidas vedelsõnni-kut erineva mullaharimise tehnoloogia rakendami-sel anda. 2008. a seisuga viljeldi ligi pool teravil-jast minimeeritud või otsekülvi tehnoloogiliselt. Võrreldes tavatehnoloogilise tootmisega säästab uus tehnoloogia mootorikütust 50–60%. Eestimaal tervikuna annab see rahalist säästu 8–9 mln kr, millele lisandub 2–3 mln ulatuses ajalist säästu. Vedelsõnniku kasutamine võimaldab vähendada mineraalse lämmastikväetise ostmiseks tehtavaid kulutusi 25–30% võrra ehk ligi 15 mln kr.

Rohumaaviljeluse ja sellega seotud piimakarjakas-vatuse vallas toimus töö kahes suunas:

1. Rohusöötade kvalitatiivsete muutuste dünaa-mika selgitamine (5). Rohu vananedes suureneb pinnaühikult kogutava rohu mass, kuid väheneb selle väärtus loomasöödana, mistõttu ülekasvanud rohusööda kasutamisel halvenevad tootmistulemu-sed. Näiteks toob sööda energiatiheduse vähenemi-ne 11 MJ/kg-lt 9 MJ/kg-le kaasa söömuse vähene-mise ca 20%. Ratsiooni tasakaalustamiseks tuleb kulutusi teha, mistõttu lehma päevane söödarat-sioon maksab tootjatel keskmiselt 6 kr enam kui teaduslikul uurimistööl põhineva söödatootmise korral. Kuna söödad moodustavad tootmiskulu-dest ca 50%, võib käesoleva projekti kasumlikkus vabariigi piimakarja suurust arvestades ületada 103 mln kr. Uurimise teeb eriti oluliseks asjaolu, et rohusööda kvaliteet sõltub muude tegurite kõr-val suurel määral ilmastikutingimustest ning õige niitmisaja tabamine on võimalik vaid teadusuurin-gute kaudu.

2. Sööda seose uurimine lüpsilehmade heaolu ja karjast väljamineku eaga (6). Uuringusse on kaa-satud 8 põhikarja vabapidamisega lüpsilauta üle Eesti. Uuringu vajadus tuleneb asjaolust, et keskm on meil piimalehmade laktatsiooni ajaks vaid 2,5 aastat ning see väheneb jätkuvalt. Suuresti on see tingitud söötade madalast kvaliteedist. Kuna leh-made üleskasvatamiseks tehakse palju kulutusi, siis on kasulik, kui loomad püsiksid karjas võima-likult pikka aega. Lehmade karjast väljamineku ea pikendamine kasvõi poole aasta võrra annaks

vabariigi tasandil kokkuhoidu enam kui 400 mln kr aastas.

Sordiaretuse raames viidi rakenduslikku uurimist läbi kahel teemal:1. Ida-kitseherne ja valge mesika säilitusaretus (7). Ida-kitsehernes on liblikõielistest heintaimedest kõige pikema kasutuskestusega liik, mis kvaliteet-se loomasööda ja bioenergia saamise kõrval aitab efektiivselt parandada mulla seisundit, vähenda-des sh mineraalväetiste kasutamise vajadust. Pikk kasutuskestus muudab tema kasvatamise odavaks, mistõttu nõudlus selle liigi ja sordi seemnete järgi on suurenemas kogu maailmas. Sama rolli täidab ka valge mesikas, mille kasutamine haljasväetisena on laialdaselt levimas. Töö eesmärgiks on nime-tatud liikide ja sortide sordikirjelduses esitatud omaduste ning tunnuste püsimise tagamine läbi säilitusaretuse ja algseemne kasvatamise. Arves-tades ida-kitseherne seemnekasvatusega seotud kulusid ja tulusid, annab seemne kasvatamine kasumit ligikaudu mln kr aastas.

2. Taimebiotehnoloogia meetodite uurimine kartuli ja aiakultuuride sordiaretuse ning seem-ne ja istikukasvatuse algmaterjali ohtlikest taimehaigustest tervendamisel ja tervendatud meristeemkloonide haiguskindluse suuren-damisel (8). Viirushaigused on kultuurtaimedel laialt levinud. Nende toimel võib taimede saagikus väheneda kuni 80% ning olulisel määral halveneda toodangu kvaliteet. Kui seen- ja bakterhaigusi on võimalik tõrjuda kemikaalidega, siis viirusi saab elimineerida ainult tervendatud taimede kasvata-misega. Antud projekti eesmärgiks ongi tegelemine nimetatud probleemiga: tervendada viirushaigus-test ja valida parimate majanduslike omadustega haiguskindlamad meristeemkloonid ning paljun-dada neid kartuli ja aiakultuuride sordiaretusele, seemnekasvatusele ning istikute tootmisele.

Põllu- ja rohumaade tasuvuse suurendamise meetmed (9). Eesti paikneb maaviljeluseks sobiva piirkonna põhjapiiri lähedal, mistõttu ei ole või-malik saada nii suuri saake kui lõunapoolsetes piirkondades. Selleks et tagada meie põllumajan-duse konkurentsivõime, on vajalik optimeerida põllumajandustootmine ja leida võimalusi tootmise tasuvuse suurendamiseks. Projekti raames selgita-takse optimaalset külvipinna struktuuri, erinevate väetiste ning nende annuste kasutamist ning eri-nevate põllumajandusettevõtete tasuvuse kujune-mist, olenevalt ettevõtte suurusest, asukohast jt faktoritest. Selle läbiviimine võimaldab suurendada taimekasvatusliku tootmise kasumit kuni 10 mln kr võrra aastas.

167

Teaduselt tootmisele (10). Eesti põllumajandus-like väiketootjate (85% kõigist tootjatest) majan-duslik olukord on vaatamata toetustele keeruline. Mitmete prognooside alusel ei ole nad reeglina jätkusuutlikud. Väiketootmise kokkutõmbumisega väheneb toodangu mitmekesisus, halveneb maa-piirkondade sotsiaalne seisund ning poodides hak-kab üha enam domineerima välismaine toidukaup. Uuringu eesmärgiks on hinnata põllumajandusliku väiketootmise olukorda Lääne- ja Raplamaal, leida väljavalitud seireettevõtetel majandamiseks kõige efektiivsemad ja ökonoomsemad lahendused ning saadud praktiliste näidete varal propageerida tea-duslikel analüüsidel põhinevat tootmist.

Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2007–2013 (8). Põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss in vitro hõlmab põllu- ja aiakultuuride sorte, are-tusmaterjali, rahvaaretisi, liike ja vorme. Töö on kooskõlas “Säästva arengu seaduse” § 9 lõikega 2 ning toetab Komisjoni teatises KOM (2006) 216 seatud “Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peata-

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi põhiülesanded on põllumajanduskultuuride uute sortide aretamine, sortide säilitusaretuse tagamine, sortide viljelemise agrotehnika väljatöötamine ning täiustamine, kõrg-paljundus- ja sertifi tseeritud seemnete müügiks tootmine ja turustamine, sortide ja väärtuslike are-tiste säilitamine geenipangas, taimekasvatuslikud alus- ja rakendusuuringud uute teadmiste saami-seks, arendustegevus ja innovatsioon uute teadmis-te rakendamiseks, uurimistöö tulemuste publitsee-rimine, nõuandetegevuse ja koolituse korraldamine oma pädevuse piires. Korraldatakse põllukultuuri-de sortide registreerimiskatseid, katseid soovitatud sordilehe koostamiseks ning efektiivsuskatseid taimekaitsevahendite registreerimiseks.

Instituudi tulemusliku töö aluseks on pikaajaliste traditsioonide ja kogemustega jätkusuutlike uuri-misrühmade ja kaasaegse infrastruktuuri olemas-olu. Selle baasil luuakse intensiivse rahvusvahelise ja kodumaise teadustöö tulemusena Eesti põllu-majandussektori arenguks vajalikke sorte, uusi tooteid ja teadmisi ning täiendatakse rahvusvahe-lisi teadusvõrgustikke Eesti alase teabega. Teadus-koostöö on uute ideede, teadmiste ja koostööside-mete aluseks.

mine 2010. aastaks ja pärast seda. Säästvad öko-süsteemi teenused inimeste hüvanguks” eesmärki-de täitmist. Kollektsioonide säilikuid kasutatakse sordiaretuses, teadus- ja õppetöös. EVIKAs in vitro säilitamisel olev taimne materjal on hea võimalus keskkonnasõbraliku ettevõtluse arendamiseks maapiirkondades, tööhõive suurendamiseks ning tervisliku toidulaua mitmekesistamiseks.

Täpsemat infot uurimistulemuste kohta on võima-lik leida EMVI kodulehelt aadressil www.eria.ee

(1) Malle Järvan malle.jarvan@eria.ee(2) Edvin Nugis edvin.nugis@eria.ee(3) Heino Lõiveke heino.loiveke@eria.ee(4) Peeter Viil peeter.viil@eria.ee(5) Uno Tamm uno.tamm@eria.ee(6) Paul Lättemäe paul.lattemae@eria.ee(7) Heli Meripõld heli.meripold@eria.ee(8) Katrin Kotkas k.kotkas@evika.org(9) Valdek Loko valdek.loko@eria.ee(10) Rein Lillak rein.lillak@eria.ee

Sordiaretuse eesmärgiks on Eesti klimaatilis-mul-lastikulistele tingimustele sobivate stabiilse saagiga, ebasobivatele ilmastikutingimustele ning taimekah-justajatele vastupidavate uute teraviljade, õlikul-tuuride, kõrreliste ning liblikõieliste heintaimede, kartuli ja köögiviljade sortide aretamine ning sordi-lehes olevate sortide sordiehtsuse säilimise tagami-ne. Lisaks põllumajandussektori konkurentsivõimet tagavate sortide aretamisele on oluliseks rolliks sor-diaretusliku kompetentsi tagamine seemnekasva-tuseks ning objektiivse hinnangu andmiseks teistes riikides aretatud sortide sobivusele Eesti loodusli-kesse ja tootmistingimustesse. 88 aasta jooksul on Jõgeval aretatud 285 sorti. Eesti sordilehes 2009 on 71 sorti. Kõik Eesti sordilehes olevad sordid on lülitatud ELi ühisesse sordilehte, mis tagab nende turustamise võimaluse kõigis ELi liikmesriikides. Teraviljasordid on levinud Soomes, talirüpsi sor-did Rootsis ja Soomes, heintaimede sordid Leedus, Soomes, Rootsis, Norras ja Venemaal, kartulisordid Lätis ja Leedus, köögiviljasordid Soomes ja Lätis. Aastatel 2003–2008 on Eesti Sordilehte võetud 14 uut sorti: odrad ´Viire´ (2007), ´Leeni´ (2007), suvini-su ´Mooni´ (2007), talirüps ´Largo´ (2005) (aretatud koostöös rootsi aretusfi rmaga Swalöf-Weibull AB), tetraploidne karjamaa-raihein ´Raite´ (2003), itaalia

Jõgeva Sordiaretuse Instituut

168

raihein ´Talvike´ (2003), punane aruhein ´Herbert´ (2004), kartulid ´Maret´ (2003) ja ´Reet´ (2007), aedhernes ´Erme´ (2003), aeduba ´Lemmik´ (2006), tomatid ´Maike´ (2003), ´Valve´ (2003) ja ´Malle F1´ (2005). 2009. a on riiklikes registreerimis- ja majan-duskatsetes kolm uut sorti. Lisaks enda aretatud sortidele esindab instituut Eestis 8 välisfi rmades aretatud teraviljade sorti.

Vaatamata tihedale konkurentsile on säilitatud Jõgeva sortide juhtpositsioon Eesti seemnekas-vatuses. Viimastel aastatel on järjest suurenenud nõudlus kodumaiste seemnete, eelkõige heina-seemne ja köögiviljade seemne järele. Laienenud on Eesti sortide levik välisriikides, eelkõige Balti- ja Põhjamaades, see suurendab nõudlust eliitseem-nete järele ja tingib nende kasvatamise mahtude suurendamise.

Sordiaretusega seonduvad rakendusuuringud on suunatud uutele sortidele sobiliku agrotehnika ja sordiresistentsust arvestavate taimekaitsestratee-giate väljatöötamisele ning tootearendusele.

Teraviljade sordiaretus (1)Odra sordiaretuse eesmärgiks on saagikama, seisu- ja haiguskindlama ning parema terakvali-teediga õlle-, toidu- ja söödaodra aretusmaterjali loomine ning paremate aretiste väljaselgitamine eeskätt Eesti turu vajadustest lähtudes.

Esimest aastat olid sordilehel uued odrasordid ‘Viire’ ja ‘Leeni’. 2008. a kasvatati ‘Viiret’ 18 ha ja ‘Leenit’ 80 ha. Odrasort ‘Viire’ on hilisepoolne, seisukindel, kõrge terasaagi, suure mahumassi ja keskmise terasuurusega. Taimed on veidi pike-mad kui standardsordil ‘Anni’, taimehaigustesse nakatub vähe. Sort ‘Leeni’ kuulub hilisepoolsete otrade hulka. Ta on suuresaagiline, suure mahu-massi ja suure teraga. Taimehaigustesse nakatub vähesel määral. Sordilehe sortide katses olid ’Viire’ ja ’Leeni’ kõige saagikamate sortide hulgas. Odra sordiaretuse raames korraldati 26 katset 4030 aretusliini ja sordiga üldpinnal 6,7 ha. Uue are-tusmaterjali saamiseks loodi ristamistega 100 uut kombinatsiooni. Põhivõrdluse 18 aretisest ületasid viis aretist usutavalt standardsordi ‘Anni’ saagi-kust, paistes samal ajal silma hea seisukindluse, suure tera ja mahumassiga ning hea haiguskind-lusega.

Kaera sordiaretuse (2) eesmärk on kultuuri saa-gipotentsiaali tõstmine, seisu- ja haiguskindluse ning tera kvaliteedi parandamine. Aretusprog-rammi raames korraldati 24 katset 2650 aretise ja sordiga üldpinnal 4,0 ha. Ristati 45 uut kombi-

natsiooni. Põhi- ja eelvõrdluse aretised olid saa-gikuselt, agronoomilistelt ja kvaliteediomadustelt valdavalt standardsort ’Villu’ tasemel.

ELi programmi AGRI GEN RES 870/2004 raames läbiviidava projekti “Kaera geneetiliste ressursside kvaliteet toiduks kasutamisel” eesmärgiks on mit-mekesistada sordiaretuse lähtematerjali ning leida erinevatest Euroopa riikidest pärineva 350 kae-rasordi ja -vormi seast perspektiivset lähtematerjali kaera sordiaretuseks. Hariliku sõkalteralise kaera kõrval on katsematerjali hulgas ka paljasteralise ja lühikõrrelise kaera sorte ning metsikuid kaeraliike.

Suvinisu sordiaretuse (3) eesmärgiks on lühema kasvuajaga, kõrge proteiinisisaldusega, heade küp-setusomadustega, saagikate ning haigus- ja seisu-kindlate ilmastiku ja kasvuolude suhtes stabiilsete omadustega sortide aretamine. Esimest aastat oli sordilehel koos Boreali aretuskeskusega (Soome) aretatud saagikas, suure teraga, kõrge proteiinisi-saldusega ja kõrge ning stabiilse langemisarvuga sort ‘Mooni’. Uut sorti kasvatati Eesti seemne-põldudel 73 hektaril. Aretusprogrammi raames korraldati 21 katset üldpinnal 4,5 ha. Ristati 99 uut kombinatsiooni. Põhivõrdluskatse 25 aretisest ületasid viis usutavalt standardsordi ’Vinjett’ saagi-kust, paistes silma ka hea seisukindluse ja kesk-mise pikkusega kasvuajaga.

Koos TTÜ Geenitehnoloogia Instituudiga jätkuvad resistentsusgeneetika alased uuringud markerare-tuse arendamiseks ja sortide ning aretiste identi-fi tseerimiseks geneetilise ja morfoloogilise analüüsi abil. Sordiaretusprotsessi täpsemaks, kontrolli-tavamaks ja suunatavamaks muutmiseks raken-datakse molekulaarbioloogilisi meetodeid, selleks on Jõgeva SAI biotehnoloogia laboris rakendatud topelthaploidide meetod suvinisu aretustöö kiiren-damiseks.

Talinisu aretuse (4) eesmärkideks on talve-, hai-gus- ja lamandumiskindlate, heade jahvatus-küpse-tusomadustega toidunisu ja kõrgesaagiliste sööda-nisu sortide aretamine. Pööratakse tähelepanu ka mahepõllumajanduslikesse tingimustesse sobivate ja aastate lõikes stabiilsemate omadustega sorti-de ja väljaselgitamisele. Aretusprogrammi raames korraldati 21 katset üldpinnal 3 ha. 2008. a ilmasti-kutingimused soodustasid suure saagi kujunemist, mitmed genotüübid ületasid saagitaseme 11 t/ha. Seejuures oli aretusmaterjali hulgas mitmeid geno-tüüpe, mis ületasid saagikuselt oluliselt standard-sorte. Koostöös Leedu Põllumajanduse Instituudiga on valitud kaks aretist 2009. a sügisel riiklike registreerimiskatsete alustamiseks.

169

Talirukki sordiaretuse (5) eesmärgiks on stabiil-se ja kõrge saagikusega talve- ja seisusortide ning haiguskindlate ja kõrge ning stabiilse bioloogilise väärtusega sortide aretamine. Jätkus töö lühikõr-reliste, talvekindlate ja saagikate sortide aretami-sel. Säilitusaretuse eesmärgiks on olemasolevate Eesti sortide majanduslike ja bioloogiliste omadus-te säilitamine ja parandamine. Oluliseks tööks on teadaolevalt vanima tootmises oleva teraviljasordi, talirukis ’Sangaste’ säilitusaretuse tagamine.

Talirüpsi sordiaretuse (6) eesmärgiks on areta-da kohalikes mullastik-klimaatilistes tingimustes kasvatamiseks sobivaid suuresaagilisi kõrge õlisi-saldusega sorte, mis sobivad tööstusele kõrgekva-liteediliseks tooraineks erinevate õlide tootmisel. Jõgeval ja Kuusikul korraldatud saagikatses 96 aretisega valiti aretuse jätkamiseks 58 talvekindla-mat ja saagikamat aretist. Täpsustati talirüpsi kas-vatamise majanduslikult ökonoomset agrotehnikat. Otstarbekamaks on osutunud külvisenorm 5 kg/ha, kasvuregulaatori kasutamine annab saagilisa 300–500 kg/ha, ühekordne kevadise lämmastik-väetise optimaalne norm on 60 kg/ha. Suuremad lämmastikuannused on otstarbekas anda kasvuaja jooksul jaotatult.

Heintaimede sordiaretuse (7) eesmärkideks on aretada saagikaid, parema kvaliteediga, hea talve- ja haiguskindlusega, mitmesuguse kasutusotstar-bega heintaimesorte ning Jõgeval aretatud hein-taimesortide omaduste säilitamine ja parandamine koos algseemnekasvatusega. Selgitatakse sortide kasutamisvõimalusi ja seemnekasvatuse agroteh-nikat. 2008. a alustati lamba aruheina ‘Vea’ ja hul-galehise lupiini sordi ‘Lupi’ registreerimiskatseid. Lamba aruheina sort ‘Vea’ on aretatud loodusest kogutud seemneproovist dekoratiivsetel eesmärki-del ja sobib muru rajamiseks kergetel muldadel, sh poolvarjulises kasvukohas. Hulgalehise lupiini sort ‘Lupi’ on aretatud korduvate valikutega Jõgeva ümbruse looduslikelt kasvukohtadelt kogutud seemneproovist. Aretustöö oli suunatud saagiroh-kusele ja taimmaterjali ühtlikkusele. Sort ‘Lupi’ sobib kasutamiseks haljasväetiskultuurina. Lupii-ni haljasmassi väetusväärtust loetakse võrdseks veisesõnnikuga.

Kartuli sordiaretuse (8) eesmärgiks on aretada Eesti oludele sobivaid keskvalmivaid ja hilisepool-seid taimehaigustele ja -kahjuritele vastupidavaid mehaaniliseks viljelemiseks sobivaid kõrge saagi ja kvaliteediga toidu- ja tööstuskartulisorte. Kaasajal on aretuse põhieesmärgiks kvaliteet ning sobi-vus tööstuslikuks töötlemiseks (mugula välimus, kulinaarsed omadused, koorimisjäägid, toortume-

nemine jne). Suunaks on nende omaduste ühenda-mine haiguskindlusega, eelkõige lehemädaniku- ja nematoodikindlusega. Aretusprogrammi raames korraldati 8 katset 3305 sordi või aretisega, katsete üldpind 3,4 ha. Kasvuhoone 23 000 seemiktaimest valiti aretuse jätkamiseks 3326 ilusama välimuse-ga saagikamat aretist. Koostöös Priekuli Sordiare-tuse Instituudiga (Läti) selgitati Jõgeva kartulisor-tide sobivust tärklisetööstuse tooraine tootmiseks maheviljeluse tingimustes. Tulenevalt mahetärklise järjest suuremast nõudlusest Euroopas on Lätis Alojes paiknev Lykeby Stärkelseni tärklisetehas võtnud mahetärklise tootmise oma edasise aren-gu põhisuunaks. Esialgsed katsetustulemused näitavad sordi ’Maret’ head sobivust mahetärklise tootmiseks, eelkõige tema suhteliselt hea lehemä-danikukindluse, suure saagi ja suhteliselt kõrge tärklisesisalduse tõttu. 2009. a alustatakse Lätis sordi ’Maret’ seemnekasvatust maheviljeluse tar-beks.

Põllumajanduslike rakendusuuringute programmi teema „Tera- ja kaunviljade ning õlikultuurde ma-hepõllumajanduse tarbeks sobivate sortide valik, aretus, seemnekasvatus ja agrotehnika ning nende kultuuride maheviljeluse tulemuste võrdlemine tavapõllumajandusega“ raames katsetatakse Eesti sordilehe sorte mahetingimustes. Võrdluskatsete eesmärgiks on välja selgitada sortide eelised ja puu-dused mahetingimustes ning anda tootjatele sel-lekohast teavet. Mahe- ja tavatootmise erinevuste väljaselgitamiseks võrreldakse sortide agronoomilisi ja kvaliteedi omadusi erinevates tootmistingimustes kasvatamisel. Selgitatakse välja leivaviljade tera kvaliteedi erinevused tava- ja mahetingimustes.

Mahetootmise varustamiseks selle tootmisviisi spetsiifi listele nõudmistele hästi vastavate sorti-dega on vajalik spetsiaalse suunitlusega sordiare-tus mahetootmises väärtustatavatele tunnustele. Maheviljeluses kasvatatavad sordid peavad olema võimelised andma head ja stabiilset saaki ka mõõ-duka mullaviljakuse korral ning suutma umbrohte alla suruda. Selleks sobivad kiire algarenguga, maad hästi katva lehestiku ja pikema kõrrega sordid. Suurem osa kaasaegseid teraviljasorte on lühikese kõrre ja püstiste lehtedega, mis ei või-malda neil umbrohtudega edukalt konkureerida. Mahepõllumajanduses on sortide hea ja pikaajaline haiguskindlus suurema tähtsusega kui tavatoot-mises, eelkõige seemnega edasikantavate taimehai-guste suhtes. Mahetingimustes korraldatud katse-te tulemusena valiti välja üks odra ja kaks kaera perspektiivset aretist, mis planeeritakse 2010. a esitada registreerimiskatsetesse kui maheviljelusse sobivad sordid.

170

Teema „Veebipõhise taimekaitsealase nõusta-missüsteemi täiustamine“ (10) eesmärgiks on Internetipõhise süsteemi I-Taimekaitse (http://taimekaitse.eria.ee) edasiarendamine ja täiendami-ne informatsiooniga taimekahjustajate bioloogia, taimekaitsevahendite toime ja põllukultuuride sor-tide haiguskindluse kohta ning uute veebipõhiste lahenduste väljatöötamine täiendavate taimekah-justajate tõrjesoovituste edastamiseks põllumees-tele. Internetipõhise nõuandesüsteemi eesmärgiks on anda teavet majanduslikult ja bioloogiliselt optimaalsete taimekaitsevahendite normide vali-kuks lähtuvalt konkreetsetest põllu- ja ilmastiku-tingimustest. Teema täitmise raames tegeletakse taimehaiguste ja umbrohtude tõrjega teraviljadel, valgemädaniku tõrjega rapsil ning kartuli-lehemä-daniku tõrjega.

Uute veebirakendustena käivitati 2008. a uus, interaktiivne rapsi valgemädaniku tõrje mudel, mis võimaldab kohest tõrjevajaduse arvutamist. Kar-tulikasvatajate hulgas on leidnud hea vastuvõtu ja intensiivse kasutamise kartuli-lehemädaniku levi-ku ja tõrjesoovituste edastamiseks välja töötatud ja rakendatud Internetimoodul, mille kaudu edastati kasvuperioodil informatsiooni lehemädaniku levi-kust, esimese pritsimise ajastamisest, järgnevate pritsimiste vahelistest intervallidest ning sobivaima fungitsiidi valikust.

Teema „Agrometeoroloogiliste prognooside ja kokkuvõtete koostamine“ (11) eesmärgiks on agrometeoroloogilise seire jätkamine ja seniste vaatlusridade pikendamine pikaajaliste agrokliima trendide väljaselgitamiseks. Koostati agrometeoro-loogilisi ülevaateid ja eksperthinnanguid jooksva aasta võrdlusena pikema aastate perioodiga. Anti hinnang 2008. a ilmale taimekasvatuse seisu-kohalt nii Jõgeval kui kogu vabariigis. Igakuiselt avaldati agrometeoroloogilisi ülevaateid Internetis ning ajakirjanduses. Aasta jooksul ilmus trükis 21 artiklit ning koostati 8 stendiettekannet.

Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine (12)Jõgeva Sordiaretuse Instituudi geenipanga ees-märgiks on põllukultuuride geneetilise ressursi säilitamine ning sellealase koostöö ja informatsioo-ni levitamisega seotud tegevuste koordineerimine Eestis. Instituudi geenipangas on pikaajalisel ex situ säilitamisel 57 taimeliigi 1990 säilikut. Kol-lektsioonide säilitamise kõrval on olulised säilikute detailne kirjeldamine ja dokumenteerimine, nende seisundi süsteemne kontrollimine ja uuendamine. Geneetiliste ressursside säilitamise alase rahvus-vahelise koostöö raames osaletakse Põhjamaade

Geenipanga ja Baltimaade geneetiliste ressursside töögruppide töös, rahvusvaheliste organisatsiooni-de (ECPGR, Bioversity International, jt.) koostöös ning Euroopa Liidu geneetiliste ressursside komis-joni töös. 2008. a keskenduti Euroopa geenipan-kade integreeritud süsteemi AEGIS raames teistes geenipankades säilitatavate Eesti päritolu säilikute autentsuse määramisele.

Geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks on väga olulised liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede looduslike kasvukohtade kaardistamine ja loo-duslikest populatsioonidest säilikute kogumine. Sellealase töö raames korraldati ekspeditsioonid Ruhnu saarele ja Hiiumaale, eelnevatel aastatel Kihnust ja Manijalt kogutud säilikud puhastati ja hoiustati geenipangas ning korraldati põldkatsed Saaremaa ja Läti ekspeditsioonidelt kogutud kõrre-liste ja liblikõieliste heintaimede paljundamiseks ja uurimiseks.

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi tööd iseloomustavad tihedad sidemed põllumajanduspraktika ja -tootmi-sega, mis on aluseks usaldusväärsusele põllumees-te ja aiapidajate hulgas. Arvukad Eesti põllumajan-dusele suunatud publikatsioonid, rohke osavõtuga põllu- ja infopäevad ning seminarid, tootmiskat-sete korraldamine ning põllumajanduspraktikute nõustamine tihendavad sidemeid põllumajandus-sektoriga. Instituudi tegevus tootearenduse alal on aluseks tihedatele sidemetele töötleva tööstuse ja ettevõtetega. Erilist rõhku paneme töö tulemus-likkusele ja teadustöö tulemuste rakendatavusele ning efektiivsele teadustoodangu ja -tulemuste le-vitamisele. Teadustöö tarbijateks on Eesti põlluma-jandustootjad ja -töötlejad, ametnikud ja kontroll-asutused ning rahvusvaheline teadusüldsus. Töö tulemuslikkuse hindamise ja uute uurimissuunda-de algatamise aluseks on pidev tagasiside teadus-toodangu tarbijatelt. Koostöö põllumajandustootja-tega ning uute, taimsel toormel baseeruvate toodete arendamine toob juurde uusi koostööpartnereid ning täiendavaid investeeringuid erasektorist.

(1) Ülle Tamm ylle.tamm@jpbi.ee(2) Ilmar Tamm ilmar.tamm@jpbi.ee(3) Anne Ingver anne.ingver@jpbi.ee(4) Reine Koppel reine.koppel@jpbi.ee(5) Ilme Tupits ilme.tupits@jpbi.ee(6) Lea Narits lea.narits@jpbi.ee(7) Ants Bender ants.bender@jpbi.ee(8) Aide Tsahkna aide.tsahkna@jpbi.ee(9) Ilmar Tamm ilmar.tamm@jpbi.ee(10) Mati Koppel (mati.koppel@jpbi.ee)(11) Laine Keppart laine.keppart@jpbi.ee(12) Külli Annamaa kylli.annamaa@jpbi.ee

171

Nõudlust nõuande järele mõjutavad kaks peamist muutust: esiteks esmase toodangu mitmekesis-tumine, toomaks rohkem sissetulekut alterna-tiivallikatest; teiseks farmide suurenemine, mil-lega seoses muutuvad olulisteks valdkondadeks juhtimine, turundus, fi nantsjuhtimine, logistika, inimressursside juhtimine, jäätmekäitlus. Palju-de talunike jaoks on see täiesti uus, sest nad on olnud keskendunud vaid tootmisele iseenesest, mitte niivõrd oma farmi juhtimisele. Et sektor oleks konkurentsivõimeline, on oluline arendada innovatsioonijuhtimist ja kohanemisvõimet. Seega on nõuandesüsteemi ülesanne lisaks oskusteabe ja informatsiooni pakkumisele toetada ka turutrendi-dega sobiva mõtteviisi arengut sektoris.

Nõuandevajadus põllumajandussektoris tõenäo-liselt suureneb nii meil nagu ka kogu Euroopas – seda kinnitavad ka uuringute andmed. Eelkõige tajuvad tootjad nõustamisvajadust toetustaotluste ning nendega seonduvate äriplaanide koostamisel, mis moodustab ligikaudu poole kogu nõuandeva-jaduse mahust. Traditsiooniliste tootmissuundade viljelejate hulgas (teravili, piim, liha) on erialase tootmisinfo ja tootmistehnoloogilise alase nõuan-de, sh nõuetele vastavuse osas vajadus mõnevõrra suurem. Mittetraditsiooniliste valdkondade vilje-lejad vajavad samuti erialast nõu, sh alternatiiv-tehnoloogiate juurutamise alast, kuid nende jaoks on olulised nõustamisvaldkonnad ka turundus, hinnainfo ja ühistegevus.

Selge piiri tõmbamine, mis on informatsioon või teave ja mis on nõuanne, on sisuliselt võimatu. Iga nõuanne sisaldab alati informatsiooni ja iga teabepäringu taga on sisuliselt mingi nõu saami-se vajadus. Seega tuleks infolevi ja nõustamist käsitleda koos ja ka nõuandesüsteem pakub neid integreeritult.

Nõuandesüsteemi heaks funktsioneerimiseks on oluline planeerida ning korrigeerida tegevusi taga-siside ja erinevate uuringute tulemusena kogutud andmete analüüse arvestades. Tegevuste juures tuleb arvestada ka nõuandesüsteemi partnerite vajadustega ning jätkusuutlikkuse saavutamiseks

süsteemselt välja koolitada ja rakendada uusi konsulente.

Riik esitab nõuandesüsteemile järgmised ootused:usaldusväärne, kliendisõbralik ja kõikidele kätte-

saadav nõuanne võimalikult terviklik ja üleriigiline nõuandesüs-

teem, mis lähtub riigi ja tootjate huvidest ning millelt saab tellida kvaliteetset teenust

tootjate huvidest lähtuvate nõuandetoodete tu-rupõhine pakkumine

riigi poolt võetud kohustuste täitmine nõuetele vastavuse (cross complience) ning töötervishoiu ja tööohutuse alase nõuande edastamiseks

nõuandesüsteemi jätkusuutlikkus ja areng (uute konsulentide haaramine, koolitus ja praktika)

mitmekülgne, arenguvajadustele vastav fi nantsee-rimine

Konsulendid ja nõuandekeskused Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi areng on taasiseseisvumise järgsel ajal läbi teinud pika ja keerulise tee. Nõuandesüsteemi kujune-misel on olnud määrav roll Põllumajandusminis-teeriumil. Nõuandesüsteemi arengu analüüsist selgub, et Eesti kui väikeriigi nõuande- ja teabele-visüsteem on sõltunud nii poliitiliste suundumuste kui otsustustasandi isikute arusaamadest. Vii-mastel aastatel on nõuandesüsteemi areng saanud võimalikuks tänu suhtevõrgustike sihipärasele arendamisele tihedas eesmärgipärases koostöös. Kasutatud on võimalust nõuandekeskuste väljaku-jundamiseks, materiaaltehnilise baasi täiustami-seks ning konkreetsete ja eesmärgipäraste nõusta-mistegevuste käivitamiseks.

Eesti nõuandesüsteem on detsentraliseeritud. Igas maakonnas on tunnustatud nõuandekeskused, kokku 15. Keskused tegutsevad oma maakonnas nii nõuande- kui teabekeskusena. Igal keskusel on kutsetunnistusega konsulendid vähemalt taime-kasvatuse, loomakasvatuse ja fi nantsmajanduse valdkondades. Oma tegevuses arvestavad nõuan-dekeskused maakonna vajadusi ja eripära. Kon-sulent ja nõuandekeskus austavad oma klienti, hoiavad saladuses klienti puudutava informat-

10.4. Põllu- ja maamajanduslik nõuandetegevus ning teabelevi

Hanna Kreen

172

siooni ega kasuta seda nõusolekuta. Konsulent ega nõuandekeskus ei sõlmi kliendiga lepinguid valdkondades, kus ta pole suuteline kindlustama asjatundlikku nõuannet.

Põllumajandusnõuande süsteemi toimimise tagamiseks, sh riigipoolsete meetmetega seotud teabe edastamise ja kvaliteetse nõuande kätte-saadavuse tagamiseks on nimetatud koordineeriv keskus, juriidilise nimega Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Keskus koostab tegevuskavasid ja koolitusplaane, analüüsib konsulentide tööd, rakendab lihtsustatud nõustamise süsteemi, kor-raldab konsulentidele alustasu maksmist, juuru-tab mentorlussüsteemi ja korraldab portaali www.pikk.ee tööd. Samuti tegeletakse nõustamistoodete arenduse ja reklaamiga nõuandesüsteemile, otsi-takse võimalusi koostööks teiste organisatsiooni-dega, uusi konsulente jne. 2008. a jooksul valmis nõuetete vastavusele pühendatud veebiosa www.pikk.ee/nouetelevastavus .

Konsulent on spetsialist, kes tegeleb nõuandete-gevusega maaelu arengu ja/või põllumajanduse valdkonnas. Ta nõustab üksikkliente, gruppe, organisatsioone, huvirühmi, kogukondi maaelu arenguga seotud valdkonnas üldisematel või spet-sialiseeritud küsimustes. Ehkki nõustajalt ooda-takse enamasti konkreetset nõuannet tootmis- või majandustegevuse korraldamisel, on sellest veelgi olulisem võimalus asjatundjaga ettevõtte asju aru-tada ja nõu pidada.

Seisuga 1. apr 2009 oli kehtiva atesteerimis- või kutsetunnistusega 164 konsulenti. Konsulentidele antakse kvalifi katsioon kahel tasemel, IV tase-mega konsulente on 128, V tasemega 36. Kutses-tandardi kohaselt peab konsulendil olema lisaks kutse- või kõrgharidusele ka vähemalt 3aastane erialane kogemus. Konsulentide töö vastutusrik-kust näitab elukogemus – 68% konsulentidest on vanuses 41-60 eluaastat. Eesti Maaülikoolis on eriala omandanud 81% kutse saanud konsulen-tidest, 14% erinevates kutsekoolides. Keskmiselt osaleb üks konsulent aasta jooksul täiendkoolitus-tel või tegeleb enesetäiendusega 79 tunni ulatuses. 2008/2009 toimus suuremahuline konsulentide koolitamine nõuetele vastavuse valdkonnas.

Kolmandikul konsulentidest moodustab nõusta-mistegevus vähemalt poole tema töisest tegevusest ja kolmandikul suurema osa või enamuse tööajast (30%). Enamus nõustajatest oleks valmis rohkem nõustamisele panustama, selleks loodetakse kas stabiilsust nõuandesüsteemis või klientide/telli-muste suurenemist.

Nõuande- ja teabeleviteenused ning koolitus- ja teavitustegevusedNõuandekeskuste klientuur on igal pool küllaltki varieeruv. Pakutavast teenuste valikust kasuta-takse kõige enam võimalust saada korraga nii infot kui nõustamist toetuste kohta. Järgnevad tootmist ja turgu ning raamatupidamist ja seadusandlust puudutavad päringud. Sealjuures on infonõudlus läbi aasta üsnagi ühtlane, suurenedes hüppeliselt toetuste taotluste esitamise perioodil (2007 nov kuni 2008 veebr ning mai 2008).

2007. a vastasid teabekeskused kokku 27 002 ja 2008. a 25 802 infopäringule. Kõik nõuandekesku-sed saavad võrdselt baasfi nantseerimist teabelevi ja tagasiside korraldamiseks.

Joonis 1. Kehtiva kutsetunnistusega konsulentide valdkonnad

Allikas: EPKK Koordineeriv Nõuandekeskus (Nõuandekeskus)

13%

14%

26%

5%

5%

37%

173

Päringute vähenemine võib tähendada, et järjest enam on ümbritsevast teadlikke tootjaid ning ka seda, et need tootjad, kes enne esitasid ühekord-seid küsimusi, on nüüdseks saanud nõuandesüs-teemi klientideks.

Perioodil 2005-2007 pakkus nõuandetoetuse raa-mes nõustamisteenust kokku 68 konsulenti. 2008. a sõlmis toetatavaid nõustamislepinguid 58 kon-sulenti, lihtsustatud ehk kliendile tasuta nõuande skeemis osales 44 konsulenti, lepingu alustasu saamiseks sõlmis 27 konsulenti.

Joonis 2. Nõuandekeskustele tehtud päringud

Allikas: Nõuandekeskus

0 500

1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500

Päringute arv

2007 1807 2000 2274 2424 4117 2441 1909 1830 1549 2112 2226 2313 2008 2728 1941 2320 2131 3926 2274 1392 1581 2029 1587 1847 2046

jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember

Tabel 1. Nõuandeteenistuse potentsiaalsete ja statistikas kajastuvate klientide arv, 2008

Allikas: Nõuandekeskus

Maakond

Harju

Hiiu

Ida-Viru

Jõgeva

Järva

Lääne

Lääne-Viru

Põlva

Pärnu

Rapla

Saare

Tartu

Valga

Viljandi

Võru

Kokku

Tasuta nõuande

klientide arv**

55

45

48

79

163

40

75

164

188

104

147

86

85

135

52

1 466

Nõuandetoetuse

taotluste arv*

25

3

39

70

61

66

52

46

103

93

64

63

42

84

88

899

Ühtse pindala-

toetuse saajate arv*

906

396

620

1 117

774

822

1 168

1 256

1 652

1 147

1 283

1 438

1 159

1 274

2 026

17 038

Loom-ühikuid

4 158

1 041

1 915

7 836

8 980

3 253

9 736

4 135

7 022

5 911

4 816

4 523

3 285

5 690

3 533

75 834

Haritav maa ha

55 730

12 000

26 600

65 900

76 200

39 000

99 700

46 430

76 730

58 490

43 490

76 970

40 090

77 280

46 900

841 510

* PRIA, 2008 ** EPKK, 2008 aruanded

174

Nõuandetoetust taotleti 899 korda, nõuandetee-nusele kulutati 9,86 mln kr, kasutati ära kogu eelarveaastaks planeeritud 7 mln kr. Enim taotlusi esitati Pärnumaal, järgnesid Rapla- ja Võrumaa. Üle 75% projektidest olid esitatud FIEde poolt.

Võrreldes eelmiste aastatega on märgatavalt suure-

nenud majandusvaldkonna nõuandeteenuse maht. Nõuandeteenust osutati 62% fi nantsmajanduse, 17% ettevõtte majandamise, 11% taimekasvatuse ning 5% loomakasvatusalaseks nõuandeks. Aas-tast 2008 ei toetata enam vesiviljeluse alast nõuan-net, samas toetatakse toetuste saamiseks vajalike äriplaanide jmt koostamist.

2009. a alguses läbiviidud uuringu kohaselt eelis-tab 74% tootjatest osta nõuannet täpselt vastavalt oma vajadustele ja maksta iga nõuande või info-teenuse eest eraldi – tootja tahab olla peremees, ise otsustada ja kontrollida oma investeeringuid. Mõnevõrra suurem valmisolek maksta koostööle-pingu tasu ja saada selle eest teatud arv nõusta-mistunde on nõuandetoetust varem kasutanute ja veisekasvatajate/piimatootjate hulgas ehk nen-de inimeste poolt, kes olid varasemalt sõlminud pikaajalisi suhteid nõustajaga ja kel oli tekkinud suurem usaldus. PRIA andmebaasis nõuandetoe-tuse kasutamise kohta on 11% tootjatest esitanud aasta jooksul rohkem kui ühe taotluse. Ühe taotlu-se esitanud tootjate hulgas oli neid, kes kasutasid teenust konkreetse nõu saamiseks kui ka selliseid taotluseid, kus aasta jooksul vaadati, mida paras-jagu tarvis on.

Koolitus- ja teavitustegevuse olukorda hinnanud uuringust selgus, et enamasti korraldavad põl-lumajandussektoris teavitus- ja koolitustegevusi erinevad liidud ning olulisemate korraldajate hulka põllumeeste liitude kõrval kuuluvad veel Eesti Me-

sinike Liit ja Eesti Aiaklubi. Õppe-, teadus- ja koo-litusasutuste kanda on 25% tegevustest. Toidusek-toris kuulub ülekaalukas 80% koolitustest õppe- ja koolitusasutustele. Metsandussektoris korraldavad uuringu tulemuste põhjal 43% koolitustest õppe- ja koolitusasutused, 42% koolitustest jääb erineva-te ühenduste ja erametsaorganisatsioonide kanda. Põllumajandussektoris on oodatud lisaks looma- ja taimekasvatusalastele koolitustele mahekooli-tused, juhtimine, tootearendus, seadusemuutused jpm teemad. Toidusektoris oodatakse koolitusi uute tehnoloogiate ja tootearenduse teemadel, samuti toidu kvaliteedi, hügieeni ja ohutuse, turunduse ja müügi teemadel. Metsandussektoris nimetati vajalike teemade hulgas ära metsakasva-tust ja hooldamist, keskkonnaväärtuseid metsas, tootmistehnoloogiaid, metsakõrvalkasutuse võima-lusi, pärandkultuuri jpm.

Eesti maaelu arengukava koolitus- ja teavitustege-vuste meetme raames on võimalik taotleda toetust kas üleriigiliste või maakondlike tegevuste korral-damiseks. Kokku võeti vastu 170 taotlust kogu-summas 20,7 mln kr. Tegevuste lõikes suurimat

Joonis 3. Nõuandeteenuse osutamise intensiivsus (tundides)

Allikas: Nõuandekeskus

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

5 000

2007

2008

175

summat taotleti ühe- kuni viiepäevase koolituse korraldamiseks. Toetust määrati kogu eelarve, 10 mln kr ulatuses.

Kokkuvõttes kasutavad suuremal või vähemal määral erinevatest allikatest pärit nõuannet ja informatsiooni kõik tootjad, sh nõuannet tuttava-telt, agroäridelt või nõuannet, mille puhul toetust ei küsita või ei saa.

Aktiivselt tegutsevate nõustajate arv on hinnangu-liselt vähemalt neli korda väiksem, kui oleks vaja kogu sihtgrupi vajaduste rahuldamiseks.

• Olemasolevatest konsulentidest rohkem kui poo-led ei tegutse.

• Tegutsevatest nõustajatest on üle poole vanemad kui 50 a.

• Tegutsevad konsulendid on suuresti hõivatud in-vesteeringutaotluste, projektide ja laenutaotluste äriplaanide koostamisega.

• Uute konsulentide leidmine ja koolitamine on pikaajaline protsess, mis võtab aastaid.

• Nõuandesüsteemis olevatest inimestest ei piisa samaaegselt olemasoleva süsteemi käigushoidmi-seks ja arendustegevuste teostamiseks.

Nõuandesüsteemi korraldamisel tuleb jätkuvalt intensiivselt tegeleda konsulentide järelekasvu ja koolitamisega. Konsulentide kaasamine nõuan-dekeskuste juurde tagab nõuande parema kätte-saadavuse ja kompetentsi koondumise. Et enamik põllumajandustootjaid on valmis nõuandeteenuse eest tasuma ca 500 kr aastas, tuleb jätkuvalt aren-dada tooteid, mis võimaldaksid nõuande ühtlast kättesaadavust ja kvaliteeti.

176

LISA 12009. a avatavad LEADER kohalike tegevusgruppide strateegia meetmed

ARENDUSKODAwww.arenduskoda.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Tapa, Ambla, Kadrina, Vihula ja Kuusalu vald ning Loksa linn

Meede 1.1. Kohaliku elukeskkonna arendamise investeeringutoetus (kood 321)Meede 1.2. Seltsitegevuse, spordi ja kultuuripärandi väärtustamine läbi omaalgatusliku tegevuse (koodid

322, 341)Meede 1.3. Erinevate elanikegruppide kaasamise toetus (koodid 313, 321, 322, 341)Meede 1.4. Piirkonna maine kujundamise toetus (koodid 313, 322, 323, 331, 341)Meede 2.1. Ettevõtluse arendamise toetus (koodid 312, 313, 331)Meede 2.2. Ajaloo- ja kultuuripärandi väärtustamise toetud (koodid 311, 312, 313, 323)Meede 2.3. Siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine (kood 341)

Jõgevamaa Koostöökoguwww.jogevakoostookoda.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Pajusi, Puurmanni, Põltsamaa, Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Pala, Saare, Kasepää ja Torma vald ning Mustvee linn

Meede 1. Aktiivne kogukond (koodid 321, 322, 421) • tegevusprogramm 1 - kogukonna arengukavade koostamise toetamine; • tegevusprogramm 2 - kogukonnateenuste arendamine; • tegevusprogramm 3 - multifunktsionaalsete kogukonnakeskuste arendamine; • tegevusprogramm 4 - tegevuspiirkondade vahelise koostöö arendamine.Meede 2. Olla, tulla, jääda (koodid 321, 322, 323, 421) • tegevusprogramm 1 - toetatakse ajaloopärandi ja traditsioonide uurimist; • tegevusprogramm 2 - tegevuspiirkonna sotsiaalse infrastruktuuri objektide loomise ja taasta-

mise toetamine; • tegevusprogramm 3 - kaugtöö eelduste ja võimaluste loomise ja arendamise toetamine; • tegevusprogramm 4 - traditsioonilise oskusteabe kogumise, säilitamise ja rakendamise toeta-

mine; • tegevusprogramm 5 - paikkonna atraktiivsuse säilitamine ja suurendamine.Meede 3. Aktiivne ettevõtlus (311, 312, 313, 323, 421) • tegevusprogramm 1 - ühisturunduse arendamise toetamine; • tegevusprogramm 2 - tegevusvaldkondade potentsiaali ja arengute hindamise toetamine; • tegevusprogramm 3 - ettevõtete vahelise ühistegevuse toetamine; • tegevusprogramm 4 - traditsioonilise oskusteabe säilitamise ja rakendamise toetamine toote-

arenduses; • tegevusprogramm 5 - tootearenduse toetamine • tegevusprogramm 6 - ettevõtlusparkide ja –kobarate loomise toetamine; • tegevusprogramm 7 - investeeringud toote ja ettevõte(te) arendusse; • tegevusprogramm 8 - “Päästikprojektide” toetamine.

177

Järva Arengu Partneridwww.jap.org.ee/

TEGEVUSPIIRKOND: Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Järva-Jaani, Albu ja Kõue vald

Meede 1.1. Elukeskkonna arengule suunatud teavitus, koolitus- ja arendustegevuse toetus (kood 322)Meede 1.2. Elukeskkonna parendamise toetus (koodid 321, 322)Meede 2.1. Kogukonna koostöö- ja arendustegevuse toetus (koodid 322, 341)Meede 2.2. Kogukonna sotsiaalse infrastruktuuri jätkusuutlikkuse toetus (kood 322)Meede 3.1. Ettevõtlikkuse ja ettevõtete arendustegevuse, koostöö ning teavitustegevuse toetus (koodid 312,

322, 331)Meede 3.2. Tootearendusele või konkurentsivõime suurendamisele suunatud investeeringute ja soetuste

toetus (koodid 312, 322)Meede 4.1. Turismialase kommunikatsiooni, arendustegevuse ja koostöö toetus (koodid 313, 322, 331)Meede 4.2. Turismiinfrastruktuuri arendamise toetus (kood 313)

Hiidlaste Koostöökoguwww.kogu.hiiumaa.ee/

TEGEVUSPIIRKOND: Kõrgessaare, Pühalepa, Emmaste ja Käina vald ning Kärdla linn

Meede 1. Ühistegevuse toetamine (koodid 322, 421)Meede 2. Koolitusel osalemise toetus (koodid 111, 331)Meede 3. Ettevõtja väiketoetus (koodid 312, 121)Meede 4. Projektide ettevalmistamise toetus (kood 123, 322)Meede 5. Kohaturunduse toetus (kood 313)Meede 6. Elukeskkonna investeeringud (kood 322)

Kirderanniku Koostöökoguwww.kirderannik.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Kohtla, Toila, Vaivara ja Jõhvi vald ning Narva-Jõesuu linn

Meede 1. Põhiteenuste meede (koodid 111, 322, 341)Meede 2. Uuenduslike lahenduste meede (kood 322)Meede 3. Turunduse ja rahvusvahelistumise meede (koodid 313, 322)Meede 4. Sotsiaalse sidususe meede (kood 312, 313, 322, 323)

Lõuna-Järvamaa Koostöökoguwww.koostookogu.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Türi, Imavere ja Väätsa vald

Meede 1. Piirkonna identiteet ja jätkusuutlikkus (kood 322)Meede 2. Elukeskkond ja kogukonnateenused (koodid 321, 322)Meede 3. Ettevõtluste mitmekesistamine (kood 311, 312, 322)Meede 4. Turismiteenuste arendamine (kood 313)

178

Lääne- Harju Koostöökoguwww.vomentaga.ee

Tegevuspiirkond: Nissi, Kernu, Padise ja Vasalemma vald

Meede 1. Piirkonna ettevalmistamine (kood 322) • tegevus 2 - investeeringuprojektide ettevalmistamine.Meede 2. Ühisürituste ja seltsitegevuse arendamine (kood 322) • tegevus 1 - laste- ja noorsooürituste toetamine; • tegevus 2 - sädeinimeste programm; • tegevus 3 - seltsitegevuse programm; • tegevus 5 - messi- ja konverentsitoetus.Meede 3. Kohalike teenuste arendamine (kood 322, 331) • tegevus 1 - lastehoiu arendamine; • tegevus 2 - kohalike teenuste arendamine; • tegevus 3 - piirkonna tööjõukvaliteedi tõstmine.Meede 4. Piirkondliku turismi arendamine (kood 313, 331) • tegevus 1 - turismiteenindajate koolitamine; • tegevus 2 - kohaliku külastuskeskkonna arendamine; • tegevus 3 - piirkonna ja organisatsiooni tutvustamine.Meede 5. Jäätmekäitlus ja heakorrastus (kood 322) • tegevus 1 - heakorratalgute toetamine; • tegevus 2 - jäätmekogumise parendamine; • tegevus 3 - haljastamine ja heakorrastamine.

Kodukant Läänemaawww.kklm.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Hanila, Kullamaa, Lihula, Martna, Noarootsi, Nõva, Oru, Ridala, Risti, Taebla ja Vormsi

Meede 1. Korrastatud ja turvaline elukeskkond (koodid 321, 322, 341) • alameede 1.1. - asulatele ja vaatamisväärsustele lisaväärtuse andmine, sealhulgas ühistegevu-

se kaudu; • alameede 1.2. - esmavajalike teenuste kättesaadavuse parandamine; • alameede 1.3. - turvalise elukeskkonna kujundamine; • alameede 1.4. - kättesaadav nõuanne ja tugitegevused elukeskkonna korrastamisel ja turvali-

semaks muutmisel.Meede 2. Huvitegevuse, vabahariduse ja elukestva õppe edendamine (koodid 321, 322, 341) • alameede 2.1. - huvitegevuse arendamine ja huvitegevuse juhendajate ettevalmistamine; • alameede 2.2. - huvitegevuse tegevuskeskuste arendamine; • alameede 2.3. - huvitegevuse, vabahariduse ja elukestva õppe võimaluste kättesaadavuse ta-

gamine.Meede 3. Paikkondlike kultuuritraditsioonide jätkamine (koodid 313, 323, 322) • alameede 3.1. - teavitus ja õpitegevus; • alameede 3.2. - pärandkultuuri parem kasutamine ja integreerimine piirkonna majandusega; • alameede 3.3. - koostöö pärandkultuuri paremaks kasutamiseks ja kokkulepete saavutami-

seks.Meede 4. Inimesed ja ettevõtluskeskkond (koodid 311, 312, 313, 322, 331, 341) • alameede 4.1. - ühtse turundussüsteemi kujundamine Kodukant Läänemaa tegevuspiirkon-

nas; • alameede 4.2. - ettevõtete elujõu ja suutlikkuse arendamine; • alameede 4.3. - ettevõtluse tugisüsteemi arendamine; • alameede 4.4. - kogukondade säilitamine, arendamine ja elujõu suurendamine.Meede 5. Noored ja tulevik Läänemaal (koodid 321, 322, 341) • alameede 5.1. - noortele vajalike teenuste arendamine; • alameede 5.2. - noorte sidumine Kodukant Läänemaa tegevuspiirkonnaga.

179

Meede 6. Looduskeskkonna ja kohalike loodusvarade parim kasutamine (koodid 312, 323, 322) • alameede 6.1. - süsteemne teavitustegevus looduskeskkonna ja kohalike loodusvarade pare-

maks kasutamiseks; • alameede 6.2. - loodusressursside mitmekesine ja säästlik kasutamine puhkemajanduse aren-

damisel ja kohalikus majandusesMeede 7. Merega seotud tegevused (koodid 312, 313, 322)

Mulgimaa Arenduskodawww.mulgimaaarenduskoda.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Karksi, Paistu, Abja ja Halliste vald ning Mõisaküla linn

Meede 1. Mikroettevõtluse toetamine (koodid 121, 123, 312)Meede 2. Külakeskkonna arendamine (koodid 322, 323)Meede 3. Mulgimaa omapära ja konkurentsivõime tugevdamine (koodid 311, 312, 313, 322)

Nelja Valla Koguwww.4kogu.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Harku, Kiili, Saku ja Saue vald

Meede 1. Kvaliteetse elukeskkonna loomine (kood 321)Meede 2. Alternatiivse ühistranspordi loomine (kood 321)Meede 3. Avaliku kasutusega jalgratta- ja puhkeplatside ja nende juurdepääsuks matka- ja jalgrattarada-

de projekteerimine ja ehitamine (kood 322)Meede 4. Ajaloo- ja kultuuriväärtuslike objektide renoveerimine ning vastavate ühendus - ja juurdepää-

suteede kaardistamine ja rajamine (kood 323)

PAIKwww.pandivere.eu

TEGEVUSPIIRKOND: Väike-Maarja, Tamsalu, Laekvere ja Rakke vald

Meede 1. Ettevõtlik Pandivere (koodid 311, 312)Meede 2. Innovatsioon ja oskuste omandamine on allikate allikas (kood 341)Meede 3. Küla kui allikas (koodid 321, 322)Meede 4. Pandivere Paetee kui turismiatraktsioon (kood 313)Meede 5. Pandivere Paeriik Allikate allikas (kood 322)

Partneridwww.mtupartnerid.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Kunda linn, Viru-Nigula, Sõmeru, Haljala, Vinni ja Rakvere vald

Meede 1. Teadmiste meede (koodid 111, 322, 331)Meede 2. Ühistegevuse toetamine (koodid 311, 322)Meede 3. Ettevõtjate toetamine (koodid 311, 313, 322)Meede 4. Elukeskkonna investeeringud (kood 322)

180

Peipsi-Alutaguse Koostöökodawww.pakmty.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Avinurme, Tudulinna, Lohusuu, Iisaku, Alajõe, Illuka ja Mäetaguse vald

Meede 1. Kogukondade aktiveerimine (koodid 321, 322, 341)Meede 2. Elukeskkonna parandamine ja hoidmine (koodid 311, 321, 322)Meede 3. Ettevõtlikkuse suurendamine ja ettevõtluse toetamine (koodid 111, 121, 123, 311, 312, 313,

322, 331)Meede 4. Looduskeskkonna säilitamine ja säästlik kasutamine (koodid 313, 322, 323)Meede 5. Võrgustikud, andmebaasid ja koostöö (kood 322)

Piiriveere Liiderwww.piiriveere.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Misso, Meremäe, Värska, Mikitamäe, Räpina, Orava ja Piirissaare vald

Meede 1. Huvitegevuse võimaluste suurendamine (kood 322))Meede 2. Miljööväärtuste säilitamine ja loomine (kood 322)Meede 3. Teenuste pakkumise taseme tõstmine (koodid 322, 341)Meede 4. Turismi arendamine läbi pärimuskultuuri atraktiivse esitlemise (kood 322)Meede 5. Kohalikul ressursil põhineva taastuva energia laiem ja efektiivsem kasutamine (kood 322)Meede 6. Vähemarendatud kogukondade kaasamine (kood 322)

Põlvamaa Partnerluskoguhttp://www.partnerluskogu.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste, Põlva, Valgjärve, Vastse-Kuuste ja Veriora vald

Meede 1.1. Kohalike ressursside säästev rakendamine (koodid 321, 322, 323)Meede 1.2. Ettevõtlusaktiivsuse ergutamine (koodid 312, 331, 341)Meede 2.1. Kvaliteetse, turvalise ja korrastatud elukeskkonna arendamine (kood 322)Meede 2.2. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine (koodid 312, 321)Meede 2.3. Kogukonna sotsiaalse kapitali tugevdamine (kood 341)

Pärnu Lahe Partnerluskoguwww.plp.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Häädemeeste, Tahkuranna, Audru, Tõstamaa, Varbla, Koonga, Sauga ja Kihnu vald

Meede 1. Koostöö, koolitus ja teavitustegevus (koodid 322, 341)Meede 2. Külade elukeskkonna uuendamine ja arendamine (koodid 321, 322)Meede 2a. Noorte kaasamine kogukonna elukeskkonna parandamisse (koodid 321, 322)Meede 3. Ettevõtluse konkurentsivõime tõstmine (koodid 321, 322)Meede 3a. Keskkonnasõbraliku turismialase ettevõtluse arendamine (koodid 313, 322)

Raplamaa Partnerluskoguwww.raplaleader.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru, Raikküla, Märjamaa, Rapla ja Vigala vald

Meede 1.2. Mikroettevõtluse areng (noorte töö edendamine) (koodid 123, 321)Meede 3.1. Pärimustraditsioonide säilitamine ja arendamine (kood 323)Meede 4.1 Asulate füüsilise elukeskkonna parendamine (investeerimismeede) (kood 322)Meede 4.2. Külade omaalgatuse ja sotsiaalse aktiivsuse edendamine (kood 322)Meede 5.1. Inimressurssi ja sotsiaalse kapitali arengu toetamine (kood 322)

181

Rohelise Jõemaa Koostöökoguwww.joemaa.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Tori, Are, Surju, Halinga, Paikuse, Vändra, Kaisma, Järvakandi, Suure-Jaani, Pärsti ja Kõpu vald

Meede 1. Ettevõtluse mitmekesistamine, konkurentsivõime tõstmine tootmises ja teeninduses / Nutikate asjade meede (koodid 313, 322)

Meede 3. Loodus-ja kultuuriväärtuste arendamine ja parem eksponeerimine / Ilutegija meede (koodid 322, 323)

Meede 4.3. Elujõuline kogukond ja külakeskused / küla meede, alameede kogukonnateenused ja külakes-kused / külamaja alameede (koodid 321, 322)

Meede 5. Organisatsiooni ja strateegia arendamine / Jõemaa meede (koodid 322, 341)

Saarte Koostöökoguwww.skk.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Kaarma, Kihelkonna, Kärla, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu ja Valjala vald

Meede 1. Turutõrgete minimeerimine läbi ühistöö (koodid 123, 124, 133, 313, 322) • tegevus 1.1. - koostöö ja ühistegevuse toetamine; • tegevus 1.2. – „Kännu tagant lahti”.Meede 2. Uute turgude leidmine (koodid 313, 322, 331) • tegevus 2.1. - Saarte Koostöökogu tegevuspiirkonna bränd; • tegevus 2.2. - ühisturunduse toetus; • tegevus 2.3. - tegevusvaldkondade potentsiaali hindamine ja arengu planeerimine.Meede 3. Aktiivne ja haritud küla (kood 322) • tegevus 3.1. - küla arengukava koostamise toetamine; • tegevus 3.2. - kogukonna sisese ja kogukondade vahelise suhtlemise infrastruktuuri ja vajali-

ku tehnilise baasi loomise toetamine; • tegevus 3.3. - tegevuspiirkondade vahelise kogemuste vahetamise ja koostöö edendamise toe-

tamine ja elukestva õppe võimaluste loomine ja tagamine külainimestele (rahvakooli printsiibil); • tegevus 3.4. - külakeskuste (platside) loomine ja kordategemine.Meede 4. Jäämine, tulemine, sulandumine (koodid 321, 322, 323) • tegevus 4.1. - ajaloopärandi ja traditsioonide uurimine; • tegevus 4.2. - küla või piirkonna sotsiaalse infrastruktuuri objektide loomine, taastamine; • edendamine; • tegevus 4.3. – kaugtööks eelduste ja võimaluste loomine; • tegevus 4.4. - traditsioonilise oskusteabe säilitamise ja rakendamise toetamine; • tegevus 4.5. – heakorra parandamine.

Tartumaa Arendusseltswww.tas.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Alatskivi, Haaslava, Kambja, Tartu, Laeva, Tähtvere, Puhja, Konguta, Nõo, Ülenurme, Luunja, Mäksa, Meeksi, Peipsiääre, Vara ja Võnnu vald

Meede 1. Noorte meede - noorte suurema sidususe saavutamine kogukonnaga (koodid 321, 322)Meede 2. Kogukonna meede 1 - kogukondade jätkusuutlikkuse arendamine ja tugevdamine (koodid 321, 322)Meede 3. Kogukonna meede 2 - asukohapõhiste toodete ja teenuste arendamine (koodid 123, 124, 312,

313, 321, 322)Meede 4. Ettevõtluse meede - väikeettevõtluse toetamine (koodid 123, 124, 312, 313, 322)Meede 5. Keskkonna meede - puhketegevuste mitmekesistamine ja majandustegevuse keskkonnasääst-

likkuse suurendamine (koodid 312, 313, 322)Meede 6. Võrgustike meede - võrgustike arendamine ning teadmiste ja kogemuste vahetus (kood 313,

322, 421)

182

Valgamaa Partnerluskoguwww.valgaleader.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru vald ning Tõrva linn

Meede 1. Valged Laigud (kood 322)Meede 2. Väärt elukeskkond - kogukonnaalgatused elukeskkonna parandamiseks (kood 322) • tegevus 1 - elukeskkonda parandavate kogukonnaprojektide rakendamine; • tegevus 2 - piirkonna mainet ja atraktiivsust tõstvate koostööprojektide rakendamine; • tegevus 3 – „Kogukonna hääl”.Meede 3. Külakukkur (koodid 322, 331) • tegevus 1 - kogukonna ettevõtluse koolitus, õppereisid ja äriplaanide nõustamine; • tegevus 2 - toetused kogukonnateenuste arendamiseks ja kogukonna ettevõtluse käivitami-

seks.Meede 4. Noorte võimalused maal – tugisüsteem Valgamaa noortele (kood 322) • tegevus 1 - noorsootöö võrgustiku laiendamine, nõustamine, koolitamine, õppereiside korral-

damine, noorteportaali loomine ja haldamine, noorsootöö strateegia koostamine; • tegevus 2 - noorte omaalgatuslike väikeprojektide rakendamine.Meede 5. Noor Valgamaa - laste ja noorte tegevusvõimaluste arendamine (kood 322) • tegevus 1 - kogukonna noorteprojektide rakendamine; • tegevus 2 - noortele suunatud koostööprojektide rakendamine.Meede 6. Äripartnerlus - edu ettevõtluses koostöö kaudu (koodid 121, 123, 124, 312, 313, 331) • tegevus 1 - ettevõtluse tugisüsteemi tugevdamine; • tegevus 2 - rahvusvahelised ühisturustusprojektid; • tegevus 3 - ettevõtete turustus- ja koolitusalase koostöö toetamine.Meede 7. Tugev tegija - investeeringutoetused mikroettevõtetele (koodid 112, 121, 123, 124, 312, 313) • tegevus 1 - alustava ettevõtte toetus; • tegevus 2 - investeeringutoetus tegutsevatele ettevõtetele; • tegevus 3 - investeeringute ettevalmistamise toetus.

Virumaa Koostöökoguwww.viko.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Sonda, Lüganuse, Maidla, Rägavere ja Aseri vald ning Püssi linn

Meede 1. Piirkonna kompetentsi kasvatamine (koodid 322, 421)Meede 2. Investeerimismeede (koodid 312, 313, 322, 323)Meede 3. „Noored maale” (koodid 322, 421)

Võrtsjärve Ühenduswww.vortsjarveyhendus.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Kolga-Jaani, Kõo, Saarepeedi, Tarvastu, Rannu, Rõngu ja Viiratsi vald ning Võhma linn

Meede 1. Kogukondade tugevdamise ja arendamise toetus (koodid 311, 321, 322)Meede 2. Elukeskkonna mitmekesistamise ja parandamise toetus (koodid 321, 322)Meede 3. Turismi arendamine (koodid 311, 323, 321, 322, 341)Meede 4. Ettevõtluse arendamise toetus (koodid 311, 312, 322, 331)Meede 5. Piirkonna arengut tagavate infrastruktuuride tugivõrgustike arendamise toetus (koodid 321,

322)Meede 6. Piirkonna konkurentsivõimet tugevdava arendustegevuse toetamine (koodid 322, 341)

183

Võrumaa Partnerluskoguwww.werro.ee/partner/

TEGEVUSPIIRKOND: Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina ja Võru vald

Meede 1. Elukeskkonna parandamine • alameede - kohaliku kultuuripärandi säilitamine (kood 323) • alameede - külakogukondade algatusvõime toetamine elukeskkonna parandamisel (kood 322)Meede 2. Elanike oskuste ning piirkonna ressursside rakendamine ettevõtluses • alameede - maapiirkonna ettevõtluse ja tugiinfrastruktuuri arendamise toetus (koodid 123,

321); • alameede - väiketootmisettevõtte toetus (koodid 123, 311, 312, 313)Meede 3. Noorte potentsiaali toetamine ning kaasamine kogukonda (kood 322)

Ida-Harju Koostöökodawww.idaharju.ee

TEGEVUSPIIRKOND: Anija, Raasiku, Aegviidu ja Kose vald

Ida-Harju Koostöökoda on 2008. a moodustatud uus LEADER tegevusgrupp, kes valmistab ette oma piirkon-na kohaliku arengu strateegiat. Strateegia koostamisel lähtutakse kahest põhilisest tegevussuunast, need on elukeskkonna parandamine ning uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutamine, et tõsta maapiirkonna konku-rentsivõimet tootmises ja teeninduses.

Põhja-Harju Koostöökoguwww.leaderph.eu

TEGEVUSPIIRKOND: Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald

Põhja-Harju Koostöökogu on 2008. a moodustatud uus LEADER tegevusgrupp, kes valmistab ette oma piir-konna kohaliku arengu strateegiat. Strateegia väljatöötamise põhisuundadeks on piirkonna elukeskkonna parandamine; noortes hea mainega kodukandi tunde ärgitamine; laialdane kohalike teenuste arendamine ja meie piirkonna kui osa iidse Revalia kultuuri-, ajaloo- ja loodusväärtuste otstarbekas ja säästev kasutusele-võtt.

Ülevaade LEADER projektitoetusmeetmete koodide seosest Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) LEADER-meetme raames antavate toetustega.

Meetmete koodid vastavalt Komisjoni määruse EÜ 1974/2006 II Lisa 7. osale:kood 111 kutseõppe- ja teavitamismeetmed (sh teadustulemuste ja uudsete tavade levitamine) põlluma-

jandus- ja toidusektori ning metsandussektoriga seotud isikutele;kood 112 noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine;kood 121 põllumajandusettevõtete moderniseerimine;kood 123 põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine;kood 124 põllumajandus- ja toidusektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise ala-

ne koostöö;kood 133 tootjarühmade toetamine toidukvaliteedikavadega hõlmatud toodete edendamisel ja neist teavi-

tamisel;kood 311 mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas;kood 312 mikroettevõtete rajamis- ja arendamistoetus;kood 313 turismi soodustamine;kood 321 põhiteenused majandusele ja maaelanikkonnale;kood 322 külade uuendamine ja arendamine;kood 323 maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine;

184

kood 331 koolitus ja teavitamine 3. teljega hõlmatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele;kood 341 oskuste omandamine ja elavdamine, et koostada kohaliku arengu strateegia ja seda arendada.kood 421 koostööprojektide rakendamine

Maakond Kontaktandmed Harju Saku, Aasa 1, tel 6042499, 6041104, www.hot.ee/htlnkHiiu Käina, Mäe 2, tel 4631191, 56473322, www.hiiuteave.eeIda-Viru Jõhvi, Rakvere 27, tel 3370527, www.ivtl.eeJõgeva Jõgeva, Aia 2, tel 7721107, www.jogevatl.eeJärva Jäneda, tel 33849725 ja Paide, Pärnu tn 56, tel 3850569 www.janeda.ee/apm Lääne Uuemõisa, Tehnika põik 2, tel 4729007, 56506109, www.hot.ee/hplnouanne Lääne-Viru Sõmeru vald, Roodevälja küla, Vahtra allee 8, tel 3255099, 5517871, www.virumaapml.ee Põlva Põlva, Jaama 83, tel 7992930, 7992928, 56474215, www.hot.ee/polvaplPärnu Pärnu, P.Kerese 4, tel 4430923, 4441961, www.nouanne.eeRapla Rapla, Kuusiku tee 6, tel 4894342, 4855696, www.rny.eeSaare Kuressaare, Kohtu 10, tel 4556145, www.hot.ee/stlteaveTartu Tartu, Jalaka 48, tel 7366955, www.tartufarmer.eeValga Valga, Lai 19, tel 7661754, 5145264, www.zone.ee/valgaplViljandi Viljandi, Vabaduse plats 4, tel 4333608, www.vpnu.eeVõru Võru, Liiva 11, tel 7821669, 7824077, 56631990, www.taluliit.infoKoordineeriv nõuandekeskus Tartu, Tehase 16, tel 7308402, www.epkk.ee/1005

LISA 2. Tunnustatud nõuandekeskused