LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 44 (2955) Kolmapäev, 18. november 2009

Eesti Meeskoor Austraalias tähistas 62. sünnipäevaSiinse keva-

de viimasel kuul, kui üle

Sydney õitsevad kaunid siniõieli-

sed jakarandad, pühitseb Eesti Meeskoor Austraalias oma sün-nipäeva. Seekord ‒ kas tõesti ‒ oli kooril aastaid 62! Tundub uskumatu. Aga jah, koor asu-tati laeval Heinzelmann, teel Austraaliasse. Elmar Saarepere kutsus 6. novembril 1947, Vahe-meres, Port Saidi lähedal, kokku 13 eesti meest ja asutas koori. Niisiis asutati vist küll esimene peale teise maailmasõjaaegne eesti organisatsioon juba enne, kui sai kanda kinnitatud Aust-raalia mandrile.

Palju võimsaid, mehelikke ja lüürilisi laule on õpitud ja esi-tatud, lugematutel kontserti-del. Unustamatu on kindlasti esinemine peaminister Robert Menzisele Canberras ‒ nii ha-ruldane pidi aastate eest olema hea meeskoori laul. Kaunima-test lauludest meenub “Kuu”, mille viis allakirjutanul veel kõrvus, “Kuldrannake” ‒ ikka kuulajaskonna suur lemmik, ja palju teisi.

Nagu alati, tuleb meeskoo-rile appi pühitsema suur hulk sõpru ja koorilaulu armastajaid. Thirlmerest tuli, nagu on en-negi tuldud, bussitäis külalisi ja lauluvendi. Pidu peeti tutta-vas ja sõbralikus Leedu Klubis Bankstownis 8. novembril. Kell neli kutsuti külalised kaunilt dekoreeritud laudade äärde. Koor, 16 lauljaga, 5 neist Thirl-merest, tuli sisse. Tõusime lipu tervituseks ja koori motoks. Koori esimees Ago Kuru tervitas kokkutulnuid, öeldes, et kooril on selja taga edukas tööaasta ja kindlasti pühitseb koor järg-misel aastal oma 63. aastapäe- va. Ta kutsus koori ette kolm asutajaliiget ‒ August Kesküla, Viktor Valk ja Elmar Saarepere, ning kauaaegse koorijuhi Uno Polikarpuse. Neile kinnitati rin-da valge nelgiõis.

Kontserdi osa algas Elmar Saarepere juhatamisel kolme lauluga, traditsiooniliselt alus-tades esimese laeval õpitud lauluga “Väikesele Isamaale”, siis meloodiline “Järv leegib eha paistel” ja tarmukas “Tulge kokku, eesti pojad”. Järgmised laulud “Las jääda”, “Laev tõstis

purjed” ja hardalt kõlav “Aeg annab kõik” esitati häälteõpe-taja Raivo Kalamäe akordioni saatel. Koor oli heas vormis ja laulud kõlasid meeldivalt. Kont-serdiosa pälvis tugeva aplausi. Siis grupeerus heledas suvises vormiriides koor ülesvõteteks.

Järgnevalt oli sõna veel esi-mehel. Ta nimetas, et koos koo-ri sünnipäevaga on lauluvenda-del Edmond Rannikol ja endisel lauluvennal Martin Haasmal samuti sünnipäev, neile laul-sime tervituslaulu. Tervitades külalisi, oli tal hea meel näha rohkelt naeratavaid nägusid. Tänas häälteõpetajat Raivo Ka-lamäed, lauluvendi Thirlmerest, samuti abilisi Bruno Tohverit ja Heino Meipalut, kel olid oma osad täita õhtu heaks kordami-nekuks. Tervitusi Thirlmere E.S. “Koit” segakoorilt tõi Tiina Kase koos suure lillekimbuga, ning naislauljate “Heli” nimel tervitas Tiiu Kroll-Simmul.

Köögist tulid juba head toi-dulõhnad ‒ laulsime “Kungla rahvas” ja peale noore laulu-venna, õpetaja Meelis Rosma söögipalvet, serveeriti maitsev

toit kiires korras laudadele. Pea-le sööki tuli kokk end tutvusta-ma, öeldes, et tegi oma parima “just for you ‘O sole mio!” Jah, toit oli hea ja rikkalik ‒ kokk tee-nis meie tänuliku aplausi.

Peale ühislaulu “Merivood”, täitsid kava kergema osa laulu-vennad Thirlmerest, mille algu-ses Ago Kõrgvee rääkis rea nalju

ja riimistatud naljaloo koorist, lõpetades “Vana sõprus siiski hoiab koos ja lauludki kõlavad täies hoos!” Thirlmere grupp koosseisus Edmond Ranniko, Harry Palo, Anton Ups, Edgar Siimpoeg ning Ago Kõrgvee, kes saatis laule kitarril, laulsid tarmukalt “Tervituslaulu”, “Ilma naisteta”, “Võmmide laulu” ja

“Sõduri laulu”. Viimase, “Ja-maica hällilaulu” oli õpetanud kadunud lauluvend Erik Holm. Laul kõlas Ago kitarri ja Antoni mandoliini saatel eriti meloodi-liselt.

Kohvi ja kookide ajal toimus ka edukas loteriipiletite müük. Heino Meipalu, loterii korralda-ja, rääkis meile enne loosimist

omalt poolt rea nalju ja võidud tulid uue ja kiire loosimise viisiga kiiresti võitjaile kätte.

Kahjuks ootas Thirlmere külalisi meie väike buss. Kõigest olime osa saanud, meie jaoks lõppes meel-div õhtu ja ei olnud aega jääda tantsu-le! Eesti Meeskoor Austraalias ‒ palju tänu! Edu ja indu järgnevaks aas-taks, mil loodame kindlasti jälle tulla sünnipäeva peole!

Ülle SlamerThirlmere lauluvennad lauluhoos. Foto: Viivi Kuru

Eesti Meeskoor Austraalias oma 62. aastapäeva koosviibimisel. Esireas keskel koori häälte õpetaja Raivo Kalamäe, asutaja koorijuht Elmar Saarepere ja kauaaegne koorijuht Uno Polikarpus. Foto: Viivi Kuru

2 “MEIE KODU” 18. november 2009

Mihkelson: Ansip soovib Ilvest Euroopas pildil hoida

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mih-kelsoni hinnangul on peaminister Andrus Ansipi ettepaneku taga nimetada president Toomas Hendrik Ilves Euroopa Liidu presidendi ja välisministri kandidaadiks soov hoida Ilvest Euroopas n-ö pildil.

“Mulle näib vähemalt praegu, et praegu on tegu pikema ettevaa-tamisega, et teha Ilvest tuntumaks, kui ta praegu on Euroopa kon-tekstis,” kommenteeris Mihkelson Delfile Ansipi ettepanekut. Mih-kelsoni sõnul on Ilves väga silmapaistev poliitik ja kindlasti väga sobiv isik täitma ka mõnda rahvusvaheliselt kõrgemat positsiooni.

Samas ei saa sellest Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe hin-nangul midagi välja lugeda Ilvese kandideerimise kohta järgmistel presidendivalimistel 2011. aastal. “Mina ei ole vabariigi presiden-diga sellel teemal rääkinud ja ei ole tema väljaütlemistest ka päris hästi aru saanud, et milline tema valmisolek on. Eelmisel nädalal ütles ta piisavalt selgelt, et tema jaoks on kõige tähtsam töö Eesti presidendiks olek,” märkis Mihkelson.

Eestist pärit poliitikutel on Mihkelsoni hinnangul Euroopas lahti põhimõtteliselt kõik uksed. “Ma ei välistaks mitte ühtegi positsioo-ni ainuüksi selle pärast, et tegu on Eesti poliitiku või diplomaadiga. Küsimus on alati ju selles, et üks asi on iseenda tahtmine ja soov, aga tuleb olla õigel ajal õiges kohas või mingisuguse eesmärgi ni-mel pikema aja jooksul tööd teha, et leida soosing selleks, et ühel hetkel see positsioon saavutada,” sõnas ta.

Euroopa Liidu Ülemkogu valib ühendusele presidendi ning välis- ja julgeolekupoliitikajuhi tuleval neljapäeval Brüsselis.

Delfi, 13.11

Täna möödub 125. aastat välisministeeriumi esimese ametniku Ferdinand Kulli sünnist

Täna, 14. novembril möödub 125. aastat välisministeeriumi esi-mese ametniku ja Eesti välisdelegatsiooni liikme Fredinand Kulli sünnist. Jäädvustamaks Ferdinad Kulli mälestust ja tähistamaks välisministeeriumi 91. sünnipäeva, korrastasid välisministeerium ja Tallinna Metsakalmistu ühiselt Ferdinad Kulli haua.

Eesti valitsusasutuste sünnipäevaks loetakse 11. novembrit 1918, kui alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. Välisministeeriumi sünnipäevaks võib pidada aga ka 14. novembrit 1918. aastal, sest just sellel päeval saadeti tööd alustanud ministeeriumist välja esi-mene ametlik kiri, mis kannab Ajutise Valitsuse välisministri Otto Strandmanni ja ministeeriumi esimese ametniku Ferdinand Kulli allkirja. Tegemist oli Prantsuse ja Inglise konsulitele 14. novembril 1918. aastal Helsingis üle antud kirjaga, mis sisaldas palvet saata Eestile relvi ja takistada sakslasi välja vedamast toiduaineid ning varandust.

Ferdinand Kull oli 7. septembril 1917. aastal moodustatud Eesti välisdelegatsiooni liige kuni 1918. aasta sügiseni. Alates 1918. aas-ta novembrist sai Kullist Eesti välisministeeriumi esimene ametnik.

Välisministeeriumi pressitalitus,14. november 2009

Arvo Pärt kohtub Vatikanis paavstigaHelilooja Arvo Pärt kuulub 255 kultuuri- ja kunstitegelase hulka,

kelle Paavst Benedict XVI on kutsunud Vatikani, et värskendada si-demeid kultuuri ja religiooni vahel.

Vastuvõtt toimub 21. novembril Sixtuse kabelis, mida ehivad Michelangelo, Rafaeli ja teiste kuulsate kunstnike freskod. See on järg eelmisele samasugusele kohtumisele, mis toimus sealsamas 45 aastat tagasi Paavst Paulus VI initsiatiivil.

Paavsti kultuurinõukogu president Gianfranco Ravasi on rõhu-tanud, et kohtumine pole mõeldud laiale kunstnikkonnale. Samuti märkis ta, et osalejad pole välja valitud kristliku maailmavaate alu-sel. Tema sõnul on silmapaistvate loovinimestega kohtumine üks esimesi samme, millega kirik väljendab tahet avatud dialoogiks maailmaga.

Kohtumisele tuleb kultuuritegelasi viielt mandrilt. Arvukalt on esindatud itaallasi, nende seas heliloojad Angelo Branduardi ja En-nio Morricone. Nimekirjas on ka inglise režissöör Peter Greenaway, ameerika videokunstnik Bill Viola, lavastaja Robert Wilson, näitleja Terence Hill, Mehhiko skulptor Enrique Carbajal, Hispaania arhitekt Santiago Calatrava jpt.

Tuntumatest muusikutest osaleb kohtumisel veel Kanada pianist Angela Hewitt, kes on tunnustatud eelkõige oma Bachi-esituste pä-rast. 2000. aastal mängis Hewitt festivali “Klaver” raames Estonia kontserdisaalis.

ERR, 12.11

ESTO väärika surma hakulESTO, ülemaailmsete eest-

laste päevade algusaeg jääb ligi 40 aasta taha. Alates Eesti taasiseseisvumisest räägitak-se aga üha rohkem sellest, et need päevad on mõttetud. Kas tõesti?

Esimesele, 1972. aastal To-rontos toimunud ESTO-le kogu-nes rohkem kui 10 000 osalejat igast maailma nurgast. Ainuük-si tantsurühmasid ja laulukoore võis loendada tosinate kaupa. 1988. aastal, kui ESTO jõudis Melbourne’i, lendas sinna ai-nuüksi USAst neli eestlastega täidetud Boeingut.

Aga mullu mais Münsteris peetud ESTO köitis kõigest 500 inimest. Nende hulgas polnud ainsatki välismaal tegutsevat eesti tantsurühma ega koori ning suurem osa meelelahutus-programmist jäi Eesti riigi sisus-tada.

“Me olime kõigest pealtvaa-tajad,” tõdes üks Ameerikas aktiivselt Eesti asja ajav nime-kas väliseestlane. “Meie panus Münsteri ESTOsse oli peaaegu null.”

Üks ülemaailmsete eestlaste päevade eesmärke on olnud kodueestlaste toetamine. Aga nüüd toetavad hoopis kodu-eestlased ESTOt ‒ seda mitte ainult esinejate, vaid ka rahaga. Kogu protsess on ümber pöö-ratud.Tagurpidi pööratudKas ESTO aeg on läbi? Tradit-

siooni kaitsjad väidavad, et kok-kutulekute eesmärk on siiski alles. Aga nagu ütleb toosama eelmainitud väliseestlane, on see paljuski kinni nostalgias:

“Oleme laiali paisatud rahvas ning tänu ESTO-le on meil või-malik vanade sõpradega kohtu-da.”

Aga miks ei võiks need kohtu-mised toimuda Eestis?

Sest kodueestlastel ei ole sa-masuguseid elukogemusi nagu väliseestlastel. Nad erinevad üksteisest nii mõnelgi häirival moel. Olles veetnud peaaegu kogu oma elu Eestist eemal, tunnevad väliseestlased end kõige paremini omasuguste hulgas. Neil pole Eestis “vanu sõpru”.

Võõrsil Eesti eest võidelnud inimesed on nagu lahingukaas-lased sõjas ‒ nende hinges on tugev ühtsus ja solidaarsus, aga mitte tingimata Eestis elavate rahvuskaaslaste suhtes.

Teist põhjust, miks ESTO aega lõppenuks peetakse, ei taha olulisest tähendusest hoolimata keegi välja öelda. See põhjus on poliitiliselt aktiivsete pagulas- eestlaste tähtsuse vähenemine pärast 1992. aastat.

Aga ESTO ja teiste poliitilise taustaga Eesti-ettevõtmiste jät-kumine lubab neil hoida oma enesehinnangut ja sotsiaalset positsiooni enda praeguses ühiskonnas.

Paljud neist, kes 1944. aastal Eestist põgenesid, olid pärit töölisklassist ‒ õpetajad, in-senerid, näitlejad, arstid, amet-nikud. Nad ei olnud seotud oma maa ega pereäriga.

Nad pääsesid liikuma ja neil ei tekkinud kunagi küsimust, mida teha lammaste või hobustega, või kuidas öelda oma töölistele, et nad on kõigest ilma jäänud.

Nad tegid töid, mida uus ühis-kond vajas ning paljud said jät-kata ka oma senisel erialal.Õilsad kavatsusedNende pojad ja tütred tund-

sid end võõrsil elades tõeliste eestlastena. Okupeeritud Eesti oli nende silmis aukartustäratav paik, mille elanikel oli seadusli-ke avalduste tegemiseks väga vähe võimalusi. Nad pidasid Ees-ti kommunistlike valitsejatega koostöö tegijaid äraandjateks ja uskusid, et just nemad, vabad mehed ja naised, on rahvusliku patriotismi tõrviku kandmiseks kõige õigemad inimesed.

ESTO sündis kõige õilsamate kavatsustega, milleks oli vaba eestluse säilitamine. Neid pin-gutusi tuleb austada ja seetõttu ei toeta ma ka ESTO traditsi-ooniga lõpparve tegemist.

Mingu need kokkutulekud väärikalt kõige kaduva teed, kui on nende aeg, ja peame neid edukaks kõige kiiduväärsemal põhjusel: neid pole enam vaja.

Priit Vesilind, ajakirjanik USAs

Maaleht, 12.11.2009

Priit Vesilind

Konsulaarmissioon Austraalias / Estonian Passport Mission in Australia

29. novembrist kuni 7. detsembrini 2009 lähe-tab välisministeerium Austraaliasse lühiajalise konsulaarmissiooni (vt täpsemalt MK nr 43).

Konsulaarmissiooni käigus on kõikidel Eesti ko-danikel, kes viibivad Austraalias, võimalik taotle-da endale uut passi või ID-kaarti.

Vastuvõtule palume registreeruda, kontaktee-rudes e-maili teel Eesti aukonsulitega Austraalias (aukonsuliga Perthis anuvanhattem@aol.com või aukonsuliga Sydneys sydney@estonianconsul.org) või Eesti saatkonnaga Tokyos (tokyo.embassy@mfa.ee).

Taotletud passid on võimalik kätte saada Eesti aukonsulitelt Perthis, Sydneys ja Hobartis.

***H.E. Peeter Miller, the Ambassador of Estonia in

Tokyo, is coming to Australia to collect Estonian passport applications and certify on-site fingerprint scans, on November and December 2009.

If you need help checking your supporting documentation, please contact your nearest Ho-norary Consul in advance, or seek help on eesti.org.au.

Aivo Takis, Honorary Consul of Estonia in Sydney

Tentative schedule:PERTH - Estonian Consulate 11 Langsford Street, ClaremontSun 29 Nov. 10am-1pm and 2pm-5pm

MELBOURNE - Estonian House, 43 Melville Rd, Brunswick WestWed 2 Dec. 10am-1pm and 2pm-5pmThu 3 Dec. 2pm-6pm

SYDNEY - Estonian House, 141 Campbell St, Surry HillsFri 4 Dec. 10am-1pm and 2pm-5pmSat 5 Dec. 10am-1pm and 2pm-5pm

BRISBANE - Hotel Hilton, 190 Elizabeth St, BrisbaneMon 7 Dec. 10am-1pm and 2pm-5pm

Please pre-register for your appoint-ment by e-mail (Honorary consul in Perth: anuvanhattem@aol.com; Honorary Consul in Syd-ney: sydney@estonianconsul.org) or pre-register for appointment here:Perth ‒ http://eestipass-perth.eventbrite.comMelbourne ‒ http://eestipass-melbourne.eventbrite.comSydney ‒ http://eestipass-sydney.eventbrite.comBrisbane ‒ http://eestipass-brisbane.eventbrite.com

3“MEIE KODU” 18. november 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Opositsioonierakondade et- tepanekud 2010. aasta riigiee-larve eelnõule suurendaksid kokkuvõttes kulusid 2-3 miljardi krooni võrra ja kasvataksid valit-sussektori eelarve defitsiiti. ❖ Laupäeval Tallinnas Nõmmel suletud uste taga kogunenud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutav kogu võttis vastu ERSP põhikirja ja program-mi ning valis juhatuse. ❖ Kütusemüüjad Neste, Olerex ja Statoil langetasid bensiini ja diislikütuse hinda 25 senti liitrilt. ❖ Statistikaameti esialgsetel and- metel oli väliskaubandus puu-dujääk septembris 0,8 miljardit krooni, mis mulluse septembriga võrreldes ligi neli korda väiksem. ❖ Riigikogu sotsiaalkomisjon analüüsis esmaspäeval või-malusi muuta Eesti pensio-ni-süsteemi, nii et pensionide maksmisel arvestataks ka laste kasvatamisega seotud aega ja laste arvu. ❖ Reedel alanud lumesadu muu- tis teeolud järsult halvemaks ning üle Eesti juhtus ligi 200 liiklusõnnetust, millest üks nõu-dis ka inimelu. ❖ Tšehhi firma töötajad alus-tasid Vabadussõja võidusam-ba remondi ettevalmistustöid, süsteemide väljavahetamisega alustatakse kuu teises pooles. ❖ Esmaspäeval kogunenud Rahvaliidu volikogu arutas era-konna tulevikku ja koostööd teiste poliitiliste jõududega ning otsustas jätkata iseseisva erakonnana. ❖ Vabariigi President kohtus teisipäeval parlamendi rahan-duskomisjoniga ning kutsus Riigikogu üles kindlameelsuse-le ning langetama 2010. aasta riigieelarve menetlemisel kõiki vajalikke otsuseid, mis tagavad Eesti liitumise Euroopa ühisraha euroga 2011. aastal.❖ Värske Eurobaromeetri uu-ringu kohaselt on 16 protsenti eestimaalastest tundnud end viimase aasta jooksul mingil põhjusel diskrimineerituna, see arv on Euroopa keskmine. ❖ Parlament lükkas teisipäeval tagasi opositsioonilise Keskera-konna ettepaneku moodustada riigikogus parvlaeva Estonia up-pumise põhjuste selgitamiseks uurimiskomisjon. ❖ Inimeste usk politseisse püsib jätkuvalt kõrge ning ka oktoob-ris usaldas korrakaitsjaid üle 80 protsendi eestimaalastest. ❖ Kunstiakadeemia praegune rektor Signe Kivi on ainus kandi-daat akadeemia rektori ametiko-hale, kunstiakadeemia nõukogu koguneb uut rektorit valima tu-leva aasta jaanuaris. ❖ Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) avab kolmapäeval pidulikult Eesti kaasaegseima teadusraa-matukogu hoone, mille ehitus läks maksma 200 miljonit kroo-ni. Ühtlasi tähistab TTÜ raama-tukogu kolmapäeval oma 90. aastapäeva peahoone aulas teaduskonverentsiga “Ülikoo-liraamatukogu teadmistepõhi-ses ühiskonnas”, teatas ülikooli pressiesindaja BNS-ile.

(Allikas: BNS, 07.11.-10.11)

❖ Eesti Energia käivitab Paldiski tuulepargi ehituse tõenäoliselt järgmisel aastal. ❖ Tallinna linnavõim loodab avada kevadel Pirita ja kesklinna vahel meretaksoliini, mis hak-kaks tegutsema dotatsioonita, kirjutab Eesti Päevaleht. ❖ Tartus kolmapäeval toimunud spordiseltsi Kalev erakorraline üldkoosolek otsustas, et vaatama-ta suurtele võlgadele jätkab 108. aastase ajalooga selts tegevust. ❖ Statistikaameti esialgsetel and- metel vähenes Eesti sisemajan-duse koguprodukt (SKP) tänavu kolmandas kvartalis võrreldes mullu sama ajaga 15,3 protsenti. ❖ Europarlamendi saadiku Tunne Kelami hinnangul vajab Läänemere strateegia konkreet-set eestvedajat ja rahastamist, vastasel korral võib seda oodata hääbumine.❖ Tallinna linnavolikogu valis neljapäeval salajasel hääletusel ettearvatult linnapeaks tagasi Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare. ❖ Analüütikute hinnangul on Eesti majandus tänavu teisel poolaastal languse põhjas ära käinud. ❖ Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tegi valitsuskabi-neti istungil ettepaneku jätta riigi teaduspreemiad varasema-le tasemele ning loobuda seega kriitika alla langenud plaanist preemiaid kärpida, vahendas Eesti Televisiooni uudistesaade “Aktuaalne kaamera”. ❖ Peaminister Andrus Ansip esi-tas Rootsi peaministrile Fredrik Reinfeldtile president Toomas Hendrik Ilvese kandidatuuri nii Euroopa Liidu presidendi kui välispoliitikajuhi kohale, Ilves avaldas lootust, et ühendus lan-getab EL-i juhtide valimisel otsu-se sisemise ühtsuse ja võrdsuse põhimõttest lähtudes. ❖ Kodakondsus- ja migratsi-ooniameti (KMA) andmetel on tänavu kodakondsuse saamine võrreldes eelmise aastaga veel-gi pidurdunud, kümne kuuga sai Eesti kodakondsuse 1410 inimest. ❖ Statistikaameti teatel tõusis töötuse määr tänavu kolmandas kvartalis 14,6 protsendini, mil-lega töötute arv ulatus tööjõu-uuringu andmeil hinnanguliselt 102.000 inimeseni, olles Eesti taasiseseisvusaja suurim. ❖ AS Merko Ehituse aasta esi-mese üheksa kuu kasum oli 118,9 miljonit krooni, mis võrrel-des 2008. aasta sama perioodiga kahanes ligi kolm korda. ❖ Tervisekaitseinspektsioni hin-nangul nakatus Eestis eelmisel nädalal gripitaolistesse viirus-tesse ligi 1500 inimest, viirus-test domineerib A(H1N1) ehk seagripp. ❖ Töötukassa registreeris va-hemikus 5. novembrist kuni 12. novembrini 2553 töötut. ❖ Tallinna börsil jätkus reedel vaikne kauplemine, suuremat käivet näitas vaid Tallinki aktsia. Indeks OMXT tõusis 0,34 protsenti 408,56 punktini. Kokku oli 189 te-hingu käive 4,28 miljonit krooni.

(Allikas: BNS, 11.11-13.11)

Medvedev kinnitas armeed piiri taga kasutada lubava seaduse

Venemaa president Dmitri Medvedev allkirjas-tas riigikaitseseaduse parandused, mis loovad õi-gusliku mehhanismi relvajõudude kasutamiseks väljaspool Venemaa piire.

Paranduste järgi võib Venemaa paisata väed sõtta, et tõrjuda rünnakut tema piiri taga asuvate-le väeosadele; et lüüa tagasi või ennetada agres-siooni teise riigi vastu; et kaitsta Vene kodanikke välismaal; et võidelda piraatlusega ja tagada lae-vasõidu ohutus.

Otsuse relvajõudude operatiivkasutuse koh- ta teeb Venemaa president vastava parlamendi-määruse alusel. President määrab ka kasu-tatava-te vägede arvukuse, tegevuspiirkonna, nende ees seisvad ülesanded ja vägede kasu-tamise aja.

Kaitseminister Anatoli Serdjukov on varem sel-gitanud, et kõrgem ülemjuhataja peab saama või-maluse suunata relvajõudusid operatiivselt “väl-japoole Vene Föderatsiooni piire, kui seda nõuab Venemaa ja tema kodanike huvide kaitse”.

“Loomulikult muutus niisuguse eelnõu loomine veel aktuaalsemaks pärast Gruusia-Osseetia kon-flikti (mullust augustisõda),” ütles Serdjukov.

BNS, 09.11

Kuressaare kirikus avastati viide muistsele hauakambrile

Kuressaares asuva Laurentiuse kiriku lääneseina sokli tasandil paljandunud väike trellitatud aken viitab ilmselt pühakoja all asuvale seni teadmata hauakambrile.

Laurentiuse kiriku vaimuliku Anti Toplaane sõ-nul on informatsiooni võimaliku hauakambri koh-ta edastada veel vähe. “Aknakujuline ava kiriku müüris paljandus aprillis restaureerimistööde käi-gus avastatud hauaplaadi väljakaevamisel ning müüris on näha väikest kaarjat võlvi, mis suundub kiriku kooriruumi alla, enamik avast on täitunud pinnasega,” märkis Toplaan.

Ta lisas, et leitud aken viitab sellele, et selle taga paikneb kõige tõenäolisemalt hauakamber.

Kirikuõpetaja hinnangul pärineb seni ametliku selgituseta avastus kiriku ehitamise ajast, aastast 1630 või varasemast, mis omakorda tähendab, et sellel kohal võis enne kiriku ehitamist asuda kabel.

Kiriku restaureerimistööde maht ja vahendid edasisi uurimusi tänavu ei võimalda.

BNS, 11.11

Postimees käivitas paberlehe tasulise veebiversiooni

Postimees käivitas sellel nädalal internetiaad-ressil pluss.postimees.ee tasulise paberlehe vee-biversiooni, kus on võimalik saja krooni eest kuus täies mahus lugeda kõiki paberlehes ilmuvaid lu-gusid.

“See on Postimehe kolmas eraldi toode. Üks on ajaleht, mis tuleb postkasti, teine on tasuta on-line-väljaanne ja kolmas on koht internetis, kus paberlehe materjalid on täies mahus saadaval,” rääkis Postimehe peadirektor Erik Roose BNS-ile.

Tema sõnul langetasid toimetus ja väljaandja juunis otsuse, mille järgi Postimees enam täies mahus paberlugusid tasuta veebiväljaandesse ei pane. “Kõike ei panda, aga osa siiski. See on toi-metaja otsus, kas panna midagi tasuta väljaan-desse juurde,” lausus Roose.

BNS, 11.11

Venemaal saab kullerfirma vahendusel Eesti viisat taotleda

Välisministeerium sõlmis kullerteenust osutava firmaga Freight Link lepingu, mille alusel saavad venemaalased taotleda Eesti viisat firma vahen-dusel.

Kokkulepe võimaldab nüüdsest Eesti külasta-miseks viisat taotleda Moskvas asuvasse Eesti saatkonda sõitmata, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.

Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadi-rektori Lauri Bambuse sõnul teeb uus teenus rei-sihuvilistele Eesti viisa taotlemise hõlpsamaks, aidates vältida üleliigset aja- ning rahakulu.

Kullerfirma edastab alates novembrist Eesti suursaatkonnale Moskvas viisataotlusi ning ta-gastab viisataotlejatele nende reisidokumendid 38 teeninduspunktis üle kogu Venemaa, välja arvatud Moskvas, Peterburis ja Pihkvas, kus Eestil on esindused olemas.

Teenuse osutamise eest tuleb viisataotlejal ta-suda lisaks viisalõivule teenustasu 1600 rubla ehk 580 krooni. Kullerfirma teeb samalaadset koos-tööd ka Läti, Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga.

Viisataotlejatele jääb soovi korral jätkuvalt õi-gus esitada viisataotlus otse Eesti esindustele Ve-nemaal.

Välisministeerium jälgib kullerteenuse käivi-tumist ja seni samalaadse teenuse rakendamist rohkemates riikides ei kaalu. Et hõlbustada Eesti viisa taotlemist kolmandatest riikidest, on Eesti sõlminud esinduslepingud Schengeni viisade väl-jastamiseks mitmete Euroopa Liidu riikidega.

BNS, 13.11

Ilves ja Zatlers kõnelesid Clintoniga NATO julgeolekust

President Toomas Hendrik Ilves ja Läti riigipea Valdis Zatlers kohtusid pühapäeval Berliinis USA välisministri Hillary Clintoniga, kellega tõdeti, et NATO julgeolek on jagamatu ja kindel võrdselt kõi-kidele liikmetele.

Ilvese sõnul on Baltimaade ja Ida-Euroopa riikide suhted USA-ga tugeval alusel. Ent olukorras, kus paljud vanadest probleemidest on Ida-Euroopas lahendatud ning Euroopa Liit ja NATO on oluliselt laienenud, tuleb mõlemal pool Atlandit pingutada, et viimased 15 aastat kestnud erisuhe säiliks.

“Me arvame, et see on meie mõlema huvides,” vahendas Ilvese sõnu presidendi kantselei.

Saksamaa pealinnas Berliini müüri langemise 20. aastapäeva üritustel osalenud Ilvese ja Zatlersi kohtumine leidis aset Clintoni ettepanekul ja kes-kendus Atlandi-ülestele suhetele ning rahvusva-helistele sõlmküsimustele. Lisaks kõneldi ka NATO uuest strateegilisest kontseptsioonist, mille alus-müüriks peaks saama alliansi nähtavus, usutavus ja heidutus.

Kohtumine puudutas ka olukorda Balkani pool-saarel, kui räägiti Makedoonia ja Serbia lähenemi-sest EL-ile. Ilvese sõnul on nii EL-i kui USA huvides, et need reformiriigid oleksid lõpuni edukad.

NATO Afganistani missiooni puhul nõustusid kõik, et allianss ei saa seal väsida ega kõhelda.

“Hoolimata raskustest me jätkame ja oleme veendunud, et NATO õnnestub,” ütles Ilves.

Tema sõnul oleks vaja suurendada tsiviilapanust Afganistani kui riigi poliitiliseks ja majanduslikuks ülesehitamiseks.

BNS, 08.11

Suursaadikud mälestavad sõdades hukkunuid

Eestis alaliselt resideerivad suursaadikud mä-lestavad kolmapäeval Tallinnas kaitseväe kalmis-tul üheskoos neid, kes on andnud oma elu riiki kaitstes.

Briti saatkonna teatel toimub iga-aastane mä-lestuspäeva tseremoonia Suurbritannia suursaa-diku Peter Carteri eestvedamisel ning koostöös Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja kaitseväega.

“Seoses mälestuspäevaga kannan ma uhkuse-ga koos miljonite briti kodanikega mooni (Poppy) rinnamärki, mälestamaks neid naisi ja mehi, kes on oma elu kaotanud kaitsmaks meie vabadust”, ütles suursaadik Carter.

Peale suursaadikutete osalevad tseremoonial kaitseminister Jaak Aaviksoo, kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli ja mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede.

BNS, 10.11

4 “MEIE KODU” 18. november 2009

Sydney Eesti Seltsi korraldusel

ÜHINE JÕULUKOOSVIIBIMINE

Sydney Eesti MajasLaupäeval, 5. detsembril 2009

kell 13.00

Lõunasöök $30, seltsi liikmetele $25,Lastele 6 – 12 a. $10 ja alla 5 a. prii.

Jõuluvana, etteastedSoovijail võimalus tuua kingitusi lastele

Osavõtust teatada ja lõuna eest tasuda hiljemalt reedel,27. novembril 2009 Tiina Alvrele

e-mail: tiina.alvre@optusnet.com.autel. 9617 1986

Estonia kontserdi saalis tä-histati pühapäeval (08.11) isa-depäeva, kontserdil anti üle Aasta isa tiitel Heinz Valgule.

“Tänane päev on üks meel-dejäävamaid mu elus. Mind on alati saatnud kodu ja pere armastus, mis on nüüd saanud ametliku tunnistuse,” sõnas Heinz Valk auhinna kättesaami-se järel.

Kolme lapse isa ja üheksa lap-selapse vanaisa Valk tänas oma peret, kelleta poleks tiitli saami-ne võimalikuks osutunud.

Kõnes märkis Valk, et kui praegu on Eesti juhtkond kuulu-tanud oma suureks eesmärgiks võtta kasutusele euro, siis teine eesmärk võiks olla perekond ja lapsed, kelle nimel parema elu poole püüeldakse.

Aasta Isa 2009 tiitli pälvinud Heinz Valk ütles, et talle valmis-tab heameelt see, et auhinnaga väärtustatakse Eestis perekon-da.

“Meil siin Eestis on suure va-baduse tulekul ja asjade ümber-tegemise õhinas pere, abielu ja laste saamine nagu põlastus-väärseks saanud. Ma saan aru sellisest õhinast, aga samas on suur hulk põhiväärtusi, millest loobumine on mõttetu, sest asemele pole midagi pakutud,” selgitas Valk ETV saates “Terevi-sioon”.

ERR, 09.11

Heinz Valk (õieti Heinrich Valk; sünd. 7. märtsil 1936) on eesti kunstnik ja poliitik. Erialalt graafik ja tuntud karikaturistina. Temalt ilmusid mitmes ajalehe

Aasta isa on Heinz Valk

Sirp ja Vasar aastalõpunumbris humoorikate allkirjadega šaržid aasta jooksul tähelepanu ära-tanud kultuuritegelastest. Ta on illustreerinud mitmeid raa-matuid, näiteks Lennart Meri “Hõbevalge”. Heinz Valk on üks Rahvarinde asutajaliikmeid. Septembris 1988 toimunud üritusel “Eestimaa laul” ütles ta oma kõne lõpus lause “Ükskord me võidame niikuinii!”. See kujunes populaarseks lööklau-seks, mida korrati massiüritus-tel kogu taasiseseisvumise aja jooksul. (Allikas: Vikipeedia)

Jälle tuli talv Eestisse ootamatult. Autod pole selleks ette valmis-tatud, sõidetakse suvekummidega ja see on toonud palju õnnetusi. Kuid ilus on väljas ometi. Hommikul ärgates ja aknast välja vaada-tes nägin puutumatut valget lumist Lõuna-Eesti maastikku. Ja meie kass istus juba mu rinnal, oodates oma KitKat´i. Mul ei jäänud muud üle kui tõusta üles, juua kohvi, anda koertele-kassidele süüa ja siis minna puukuuri ning tuua tuppa puud ning panna ahi küt-te. Seejärel otsisin välja suusad, sest tundub, et talv lubab kaunist suusailma. Uskuge mind ‒ Kurenurmes on igal aastaajal ilus.

Oma Ladale ei ole ka mina veel talvekumme alla pannud. See juh-tub minuga igal aastal, et jään selle olulise tööga hiljaks. Seekord oli põhjus uues projektis, mis mind nii haaras, et mul polnud aega muuga tegelda.

Mõtlesin ühel päeval sellele, et Kurenurme tulin ma maalima ning et Heli isa oli üksik ja haige, siis ka tema eest hoolitsema. Seda võib nimetada ka eneseõigustamiseks, miks ma kogu aeg tahtsin maale minna. Kui ma juba olin hakanud maalimisega tegelema, siis ot-sustasin ma anda sisse dokumendid eelpensionile minekuks. Selge see, et minu eas ei ole inimene enam valmis elu suurteks üllatus-teks. Ometi juhtus nii, et ma võin siin Kurenurmes veel täna oma elus uue lehekülje pöörata.

Olen siin juba ennegi kirjutanud oma uutest naabritest, kes tu-lid Kurenurme elama Austraaliast ja on nüüd minu uued naabrid. Nüüd töötangi koos Michaeli ja tema abikaasa Suzannega, et pan-na käima firma Energy Smart OÜ, mis tegeleb alternatiivenergiaga.

Ühed esimesed, kelle poole ma kirjaga loodava firma asjus pöör-dusin, olid Eesti saadikud europarlamendis. Neist oli Ivari Padar ai-nuke, kes mu e-kirjale kohe vastas ja küsis, kuidas ta aidata saaks. Praegu on meie ülesanne kirjutada projekte, külastada väljapane-kuid, käia kohtumas inimestega, kes on sel alal kompetentsed jms. Palju abi sain ma ka Tunne Kelami büroost, kus Kaja Villem, kes on Kelami nõunik, kuulas mu tähelepanelikult ära ja mõtles kaasa, kel-lega selles olulises küsimuses peaks meie osaühing kohtuma. Kaja leidis, et Võrumaa Arenguagentuur oleks ilmselt kõige olulisem koht, kus meie küsimuses parimat nõu võiks saada. Helistasingi sinna, et teada saada, millal ma võiksin sealsete inimestega kohtu-da ja anda ülevaade meie firmast. Kui olin oma jutuga ühele poole saanud, oli toru teises otsas natuke aega vaikne ja siis öeldi: „Tere, Viido!“ Olin rääkinud meie perekonnatuttava Ene Kergega. Ene üt-les, et ta on juba kuulnud, et ma koos oma uue naabriga Austraali-ast plaanin teha igasuguseid huvitavaid asju. Ene viiski mind kokku ettevõtluskonsultantidega.

Kuna Michael on jälle Saksamaal ärikohtumisel ja Ronald tegut-seb firma kontoris Tallinnas, aga mina ei pääsenud maalt lume tõttu liikuma, siis otsustasin ma hoopis koogi küpsetada. Olen Ku-renurmes elades õppinud tegema koduseid töid, et mu naisel elu lihtsam oleks, kui ta maakoju jõuab. Ehk ainuke asi, millega ma keeldun midagi ette võtmast, on nõudepesumasin, sest inimesena, kes asju segamini ajab, pole mul mõtet seda teha. Näiteks võin ma kogemata nõudepesuvahendi asemel sinna pesupulbrit panna või jääb mingi kahvel kuskile kinni ja lõhub ära mitte ainult nõud, vaid kogu masina. Sel ajal kui ma blenderit pesin, vaatas mu kass köö-giaknast sisse sellise näoga, nagu ta tahaks öelda: „Ahaa, Energys-mart! Hoiab elektrit kokku ja peseb ise nõusid!“

Olin endaga väga rahul. Ja paistis, et ka meie kass olid minuga rahul vana blenderit ise õues puhastada püüdes.

Viido Polikarpus , Marketing and Public Affairs ManagerEnergy Smart OÜ, Õismäe tee 46a, 13512 Tallinn

viido.polikarpus@energysmart.ee

Viido veerg Ega tali taeva jää

Eesti Ettevõtlike Naiste Assot-siatsioon (EENA) valis laupäeval Pärnus korraldatud pidulikul üritusel tänavuseks aasta nai-seks üldlaulu- ja tantsupeo kor-raldaja Aet Maatee.

Tiitli nominendid olid tänavu ka võimlemisklubi Piruett rühm-võimlejate treener Mall Kalve,

moekunstnik ja keskkonnasõb-raliku eluviisi propageerija Reet Aus, Otepää Lihatööstuse looja Maie Niit ning Tõrva laulustuu-dio asutaja Maie Kala.

2002. aastal valiti aasta nai-seks Tallinna lastehaigla sih-tasutuse juhatuse esinaine Merike Martinson, 2003. aastal Birute Klaas ning 2004. aastal pälvis tiitli Marika Mikkelsaar. 2005. aastal valiti aasta naiseks majandus- ja kommunikatsi-ooniministeeriumi asekantsler Signe Ratso. 2006. aasta nai-seks valiti tantsujuht Maie Orav, tunamullu Anna Levandi ja mul-lu Kauksi Ülle.

BNS, 07.11

Aasta naine on Aet Maatee

Äri- ja õigusbüroo pakub Teile abi Eestis, et

üles otsida sõbrad ja sugulasednõustada testamendi- ja pärimisasjadesnõustada äri(õigus)asjades

Kõigi asjade käsitlemisel täielik konfidentsiaalsusMõistlikud honoraridKoostöökogemus Austraalia klientidega

Küsida hr Vahur Kase, tel + 372 50 18516 või email: oykase@hot.eeHarju3/Vana-Posti 210146 Tallinn, Estonia

Kassid on õppinud peremehelt nõudepesemist. Foto: Viido Polikarpus

ETV uus telesari võitis Šveitsi festivalil peaauhinna

Eesti Televisiooni (ETV) uus sari “Klass: elu pärast” võitis laupäeval Šveitsis 15. rahvus-vahelisel festivalil Cinema Tous Ecrans telesarjade võistluspro-grammis peaauhinna.

Auhinna “Reflet d’Or for best series” ja kaasneva auhinnaraha 5000 franki (üle 50.000 krooni) võtab Genfis vastu sarja produt-sent ja ETV lavastuslike saadete toimetuse juhataja Gerda Kor-demets.

Kordemetsa sõnul on rõõm peaauhinna üle väga suur. “Te-gelikult oli erakordselt suur asi juba seegi, et Eestis toodetud telesari esimest korda rah-vusvahelise festivali võistlus-programmi pääses,” lausus ta ja lisas, et väga esinduslikus valikus võistlejaid vaadates ei osatud auhinda lootagi.

Lisaks Eestile osales samas kategoorias 15 sarja Inglis-maalt, USA-st, Soomest, Taa-nist, Prantsusmaalt, Kanadast ja Brasiiliast.

“Mul on hea meel, et sari on filmile “Klass” vääriline järgla-ne,” ütles Kordemets viitega Il-mar Raagi linateosele ja avaldas lootust, et võit aitab kaasa sarja rahvusvahelisele levile.

“Eesti teleprogrammid, sest sarjad on spetsiifilised telepro-grammid, pole varem sellist tunnustust saanud,” ütles Raag BNS-ile. “See on eelkõige rah-vusringhäälingu ja Gerda Kor-demetsa suur võit.”

Seitsmeosaline sari algab koolitulistamisest, millega lõp-pes Raagi film, ja keskendub juhtunuga seotud inimeste ja ühiskonna šokist toibumisele ning eluga edasiminekule aasta jooksul.

Järgmisel sügisel ETV ekraa-nile jõudva sarja kolme viimase osa võtted algavad märtsis.

BNS, 07.11

5“MEIE KODU” 18. november 2009

More than 300 art pieces across all genres were judged at the recent Moreton Bay Region Youth Art Awards.

Mayor Allan Sutherland said as judge of the 2009 awards Jillian Beardsworth had the credentials and experience ne-cessary to find the winning entries from an extremely st-rong line-up of 300 young artistic masterpieces.

Year-10 St Paul’s School student Liisa Kuru, from Camp Mountain, won her category (Grade 4 to 7 three dimensio-nal category) with her three-dimensional piece “Courtest”. This is the second year Liisa has taken out this prize.

“Congratulations not only to the winners but all the young artists who participated in the awards, it demonstra-tes the creative arts have a bright future in the Moreton Bay region” the Mayor said.

The Youth Art Awards exhibition is open week days, from 3pm to 6pm and on weekends, from 10 am to 4pm. The Strathpine Community Centre is located at 199 Gympie Road, with entry and parking off Mecklem Street, Strathpi-ne. For more information, call Pine Rivers Art gallery, Mon-day to Saturday from 10am to 4pm, on 3480 6941.

Moreton Bay Regional Council, 28.10. 2009The Westerner, 05.11.2009

Eelolevate Eesti Päevade eeltööd on siiani arenenud plaanikohaselt. Juhatus ja kor-raldavad toimkonnad on paika pandud. Embleem on valitud ning praegu töötame raamkava viimistlemisel.

Oleme juba aastaid tunnis-tanud, et meie read on hõre-nenud ning muretseme, kas on võimalik Eesti Päevi ja nende traditsioone edasi kanda. Mure ei ole selles, kas on võimalik kava koostada, vaid kas on kül-lalt osavõtjaid, kas saame kava kohandada, et oleks midagi pakkuda nii meie vanemale ge-neratsioonile kui ka noortele.

Eelnevate Eesti Päevade osa-võtus on kandev ülekaal olnud nn „vanadel“. Kui võrrelda meie eestluse elukäiku ja tulevikku Austraalias teatejooksuga spor-

dis, siis oleme jõudnud punkti, kus peame, ning mõnel juhul olemegi juba pulga edasi an-dnud järgmisele jooksjale. Kui vaatame Sõrve suvelaagrit ja rahvatantsu populaarsust igas linnas ning Adelaide’is „Pub Night“-ide fenomenaalset osa-võtjate tõusu, siis need järgmi-sed jooksjad on olemas, vaja ainult neid kaasa haarata.

Sellega arvestades oleme püüdnud raamkava valmista-misel ja esinejate valikul Eestist arvestadada meie muutunud demograafiaga.

Meie traditsiooniline esine-mine, rahvatants on kindlates kätes. Laulukooride esinemine on tagasihoidlikum, kuid tänu meie koorijuhtide Eili Annuki (Thirlmere), Tiiu Kroll-Simmu-li (Sydney) ja Karin Adamso-29. oktoobril oli mul hea võimalus esineda Sydney Eesti Majas see-

nioride koondise kokkutulekul. Plaanis oli rääkida liigesevaevustest ning toidulisanditest ja ravimitest, mis sel puhul leevendust paku-vad. Mul on väga hea meel, et kohtumine kujunes toredaks vestlu-seks ja et inimestel oli palju küsimusi, arvamusi ja kogemusi, mida jagada.

Rääkisime põhiliselt artroosist ehk liigeste kulumisest, mis on ak-tuaalne igal pool maailmas vanemate inimeste hulgas, ning seda muret leevendavatest preparaatidest ‒ glükoosamiinist, kibuvit-sast, samuti valuvaigistitest ja mittesteroidsetest põletikuvastaset ainetest. Rääkisime sellest, kuidas ja millega ravitakse Eestis. Eesti inimeste tervise ja ravimismeetodite vastu tunti üsna palju huvi, rääkisime kodueestlase tervisest üldiselt ning ravivõimalusest Ees-tis.

Kuna töötan Eesti apteekrina, siis oli jututeemaks ka apteegisüs-teem nii Eestis kui ka Austraalias.

Minul oli igal juhul väga tore kogemus kohtuda ja vestelda to-redate inimestega seenioride koondisest, eriti meeldiv oli kohtuda koondise esinaise Maud Kaljot’iga.

Tänuga,Proviisor Karin AlamaaÜlikooli Apteek Pärnus

SESKi uudised

Liisa elab oma vanemate ja vennaga Brisbane’is. Ta on olnud aastaid Sõrve “kodanik”. Sellel aastal käis ta esimest korda Eestis ‒ Laulu- ja Tantsupeol.

Proviisor Karin Alamaa (vasakul) rääkis SESKi kokkutulekul liigesevae-vustest. Karini 6-aastane tütar Mari (paremal) esitas seenioridele kaks südamlikku laulu - “Majakene mere ääres” ja “Emale”. Foto: Katre Ulmas

XXII EESTI PÄEVAD Adelaide 27.-31. detsember 2010

Moreton Bay Youth Art Awards

Kunstnik Richard Söödi teosed jõudsid Eestisse

New Yorgis elanud ja töötanud maalikunstniku Richard Söödi teosed jõud- sid pärast bürokraatlikke vintsutusi lõpuks kunstniku sünnimaale ning eksponee-ritakse näitusel.

Pärast Teist maailmasõda Ameerika Ühendriikidesse elama asunud Richard Sööt elas ja töötas New Yorgis, kus valmis enamus tema maalidest, sealhulgas ka Eesti kunstipublikule tutta-vad “Matterhorn”, “Võitlus sarvikuga” ja teised rahvusromantilised tööd, ütles näituse korraldaja Martin Kumari.

Tema sõnul jäävad Tallinnas klubis Shah ja galeriis Loft korralda-tavad näitused avatuks kuni detsembri lõpuni.

“Minu sugulase Richard Söödi viimane soov oli, et tema tööd jõuaksid Eestisse ja eestlased saaksid nendega tutvuda. Pärast pikki eksirännakuid, sekeldusi tolli ja transpordiga on Söödi maalid nüüd koju jõudnud,” lisas Kumari.

Söödi, nagu ka paljude teiste väliseestlasest kunstnike loomingus on olulisel kohal rahvusromantism ja eestlusega seotud temaatika.

Sööt (1903-2002) õppis aastatel 1933-36 Riigi Kunsttööstuskoo-lis dekoratsioonimaali ja puuvoolimist, asutas ettevõtte Eesti Tar-bekunst ning juhtis Kunstnike Kooperatiivi dekoratsioonitöökoda. 1944. aastal emigreerus Sööt Saksamaale ja seejärel Ameerikasse. Söödi aktiivne loomeperiood oli USA-s, kus valmis enamus tema töödest.

ERR, 09.11Fotol fragment Richard Söödi teosest

Liisa Kuru with her work ‘Courtest’ (St Paul’s Samford); Moreton Bay Regional Art Awards, Pine Rivers Art Gallery, Strathpine. Photo: Brad Cooper

ni (Melbourne) eeltöödele ja kaasabile oleme kindlad, et ka seekord kõlab traditsiooniline koorilaul meie Adelaide’i Eesti Majas. Kavas on ka kunstinäitus, üritus lastele, golfi- ja käsipalli-võistlused ning rida üllatusi.

Adelaide’i Eesti Päevad on alati läbi viidud sõbralikus ja lõ-busas õhkkonnas, võib-olla tänu sellele, et meie linn on väiksem ja kõik nii käepärast ‒ eriti kui kõik tegevus on Eesti Majas ning majutamine odavam võr-reldes teiste linnadega.

Viimase 60-ne aasta jooksul oleme kujunenud nagu üheks pereks ja miks mitte osa võtta järjekordsest perekonna kok-kutulekust tuleval aastavahe-tusel?

Olete pikisilmi oodatud!Iivo Tuul

Jõgeva valmistub esimeseks Eesti naiste tantsupeoks

Kui mõne aja eest kogunesid tantsijad Rakveres, et pidada maha Eesti esimene meeste tantsupidu, siis naised valmis-tavad oma pidu ette Jõgeval.

2011. aasta 12. juunil toimub Jõgeva linna staadionil esime-ne Eesti naiste tanstupidu, mil-le korraldamise algatas oma esinemistega nii Eestis kui ka kaugemal tuntud folklooriselts Jõgevahe Pere.

Folklooriseltsile andis inspi-ratsiooni naiste tantsupeo kor-raldamiseks Tarvanpää seltsi töö, kes valmistuvad Rakveres juba teiseks Eesti meeste tant-supeoks.

«Headeks ja abivalmis part-

neriteks nõustusid meelsasti tulema rahvatantsuühendus Meie Mari Laiuselt, Uhka Põlt-samaalt ja Kaaratsim Jõgevalt, kelle esindajatega sõlmisime hiljuti lepingu ühise peotoim-konna moodustamiseks,» mär-kis folklooriseltsi Jõgevahe Pere kunstiline juht Airi Rütter, kes on ka tantsupeo üldjuht ja stse-naariumi üks autoreid.

Rütteri sõnul on peole ooda-ta üle 3000 tantsija erinevatest rühmadest ning samuti tulevad esinema naisvõimlejad.

Peokavas soovivad korralda-jad rõhutada, et naine on seo-tud oma maa ja selle ajalooga, mille läbi on välja kujunenud

ka tema isikupära. «Legendi jär-gi on naine aga meisterdatud mehe küljeluust ja arvestades seda tulevad staadionile ka meesrühmad.»

Naiste tanstupeo projekt on juba toonud postiivset vastkaja paljudest Eestimaa paikadest. Korraldajad julgustavad aga ka teisi kollektiive. «Kindlasti oota-me peole ka kaasaegseid rahva-tanste,» ütles Rütter.

Kui paari aasta eest toimus Jõgeval esimene Eesti naiste tantsufestival, pakkusid osavõt-jad välja idee, et Jõgeva võiks saada Eesti naistetantsu pealin-naks.

PM online, 10.11.2009

6 “MEIE KODU” 18. november 2009

Dear TSR Friends: We continue our efforts to share The Singing Revolution with as

many audiences as we can. In addition to screenings and speak-ing engagements, a PAL DVD version of the film (for certain Non-US Regions such as Europe & Australia) is now available in multi-ple languages, more PBS television airings are in the works, and we also have begun production on a new television documentary about the Estonian song festival, Laulupidu, tentatively entitled, “Songs of Defiance”.

In order to generate funds to support and continue the above initiatives, we’ve decided to use an old fashioned retail tech-nique…a sale!

For all items available on the website (DVDs, CDs, Book, Posters), there is a special offer of 40% off everything…including bundles. That means you can buy a box of 10 NTSC DVDs for less than $12 per DVD, and Priit Vesilind’s photo-rich companion book to The Singing Revolution for less than $21.

We currently have a large inventory of certain music CD’s. We have created a bundle of 4 select music CDs for $39.95. With the additional 40% discount, those four CDs are less than $6 each. To get this special discount, enter the code FRIENDS40 when

checking out. This code is good until December 31, 2009. We’re hopeful that this special offer will allow these efforts to leap for-ward, reaching an ever greater audience.

In January, we’ll have more to share about the new television documentary. And we’ll continue to keep you updated on screen-ings, festivals and television distribution progress for The Singing Revolution.

You can visit the film’s webstore at www.singingrevolution.com. As always, thank you for your support! Maureen & James TustyProducers/Directors of The Singing Revolution

SURVEY OF MIGRANT ADJUSTMENT IN AUSTRALIA

You are invited to take part in a survey of migrant adjust-ment in Australia. This re-search is part of an interna-tional project that will help to

understand and explain which problems people living abroad have to face and what helps them. I would be very grateful if you could complete the following anonymous questionnaire here: http://migrantsurvey.speedsurvey.comWHO CAN PARTICIPATE? You may participate in this survey if you are an immigrant to Aus-

tralia, currently living in Australia, and over the age of 18. I am very interested to receive responses from people who arrived in Aus-tralia a long time ago, as well as from younger generations. Your responses are completely anonymous - we will not collect any in-formation that could identify you personally.HOW LONG DOES IT TAKE? The questionnaire takes most people around 20-30 minutes to

complete. We hope you will be able to find the time to complete the questionnaire. WHAT’S INVOLVED?The survey will ask questions about different aspects of your ad-

justment to life in Australia and your feelings of inclusion in the community. QUESTIONS ABOUT THE PROJECT This survey is being conducted by researchers at the University of

New England, NSW. If you have any questions about the research, you are welcome to contact Sue Watt at sue.watt@une.edu.au.

It is expected that the data will be analysed by 28 February, 2010. Please, send your responses by the end of December.

If you would like general information about the outcome of the project, please contact Sue Watt after that date. Sue’s email address is sue.watt@une.edu.au. PROJECT APPROVALThis project has been approved by the Human Research Ethics

Committee of the University of New England (Approval No. HE09-036/ valid to 20th March, 2010).

We thank you for your cooperation. Sue Watt, PhDUniversity of New Englandhttp://migrantsurvey.speedsurvey.com

Hingedepäeval, 2. novembril süüdatakse Eestis kadunute mälestuseks küünlaid. Seda nii aknalaudadel vanas hingede kojutulemise ootuses, kui ka haudadel. Tegelikult tähista-sid eestlased kogu pika sügise vältel hingedeaega, sest nagu Maavalla Koja vanem Ahto Kaa-sik on kirjutanud: “Hinged ei vaata kalendrisse, vaid liiguvad siis, kui ilm on vaikne.”

Konkreetsemal kristliku taus-taga rahvakalendri tähtpäeval hingedepäeval, ehk 2. novembri (vanemate nimedega talvekuu, hingekuu ja kooljakuu) õhtul saabus veel pimedas rahvast, k.a palju perekondi surnuaeda-desse, kus puude all vilkus kal-muküünalde meri. Suur rõõm oli näha, et oli ka meeles peetud Kalamaja endisel kalmistul puh-kajaid. Ala ametlik nimi on nüüd Kalamaja kalmistupark, nagu on ka Kopli kalmistupark. Viimase väravas on fotod ja kirjeldus kalmistu kunagisest uhkusest.

1774.a. rajatud Kopli kalmistu oli Eesti suurima kabelite arvu-ga nekropol (kokku üle 30), mil-le rajamisel kasutati palju valget marmorit ja teisi kalleid kunst-nikukäega tahutud materjale. Lisaks eri ajastute stiilidele olid kabelid kuulsad arhitektuur-sete detailide rikkuse poolest, ning püstitatud oli ka rohkesti väärtuslikke monumente. Nii stiililt kui ka teostuselt olid nad Euroopa tasemel, kirjutab aja-loolane Robert Nerman. Kopli kalmistule olid maetud kirjanik Eduard Bornhöhe ja helilooja Konstantin Türnpu, kes 1951.a. Metsakalmistule ümber maeti, laulja Miliza Korjuse isa, paljud tuntud baltisaksa vaimuinime-sed ning jõukad linnakodani-kud.

„Pärast sõda polnud Kopli kal-mistu likvideerimisest otsesõnu juttu, kuid võimud vaatasid läbi sõrmede ning seega ka soosisid kalmistul vandaalitsemist,“ kir-jutab Eesti Päevaleht 2000. aas-tal. 3. novembril Kalamaja kal-mistupargis kohatud proualt, kes tulnud sinna oma vanaisa oletatavale hauaplatsile küü-nalt panema. Kuulsin samuti, et see oli 1950ndate lõpus juba laastatud ning seal võis kohata purjus kampasid, seepärast oli tema vanaema teda koos teiste lastega koju jätnud. Kardeti ka võimalikku miilitsahaarangut. Teine vanem proua rääkis aga, kuidas teda ja teisi tolleaegseid Tallinna Tehnikaülikooli tuden-geid saadeti Kopli kalmistule töökorras n-ö koristama. „Mui-dugi, oli õudne. Olime noored ja kartsime ka,“ rääkis ta mulle Kalamaja kalmistu põliste vaht-rate all. Eredalt mäletab ta seda, et seal olles tuli teade Stalini surmast „ja siis me küll tantsi-sime läbi kalmistu“, lööb ta sil-mad maha. Surnuaias ju nii ei käituta...

Kopli kalmistu kadumisest kir-jutab ajakirjanik Küllike Rooväli: „Järgmise paari aasta jooksul alustati kalmistu pargiks üm-

berkujundamisega, mille käi-gus hävitati kõik, mis väärtuslik. Kõik metallist detailid, sealhul-gas ka kunstiline sepis, määrati vanarauaks, kivist monumente veeti suurel hulgal Russalka piirkonda pinnatäiteks ning rannamüüri ehitamiseks. Pargi rajamisel ignoreeriti enamasti vana teedevõrku, kalmistule ehitati suurem tantsuplats ning hiljem ka õllepaviljon.“

Tänaseks õnneks Kopli kal-mistupargis avalikult pidu ei peeta, kuid omal ajal töölistele rajatud ala tunti pikalt „päti-pargina“, kus toimus ohtralt kaklusi. Kordatehtud kalmistu-parki on nüüd rajatud rahule viitav veesilm, ometi on sealse lastemänguväljaku paiknevus küsitav. Nimelt tõstis Kalamaja rahvas möödunud aastal kisa, kui arutati nende kalmistupar-gi detailplaneeringusse kuu-luvat mänguplatsi asukohta ja see paikneb nüüd kalmistuvahi ammukadunud maja ja põllu-maa, mitte haudade kohal. Uusi elektri ja vee jaoks vajalikke trasse kaevates järgiti pingsalt vanadel kalmistukaartidel ole-vaid radu.

Imekombel jätsid võõrvõimud püsti Kalamaja kalmistu 1780. aastast pärit väravatorni. Selle sees on nüüd eksponeeritud korrastustööde käigus leitud hauatähiste tükke. Suvel loo-detavasti hakkab tööle ka seal

paiknev arvutistend mitme-keelse ajalooseletusega. Prae-gu polnud aga külastaval perel mujale oma küünlaid ja roosi asetada kui just kabel-kellatorni jalamile, väljapandud hauakivi-leidude juurde. Kevadeti pida-vat aga siin vahtrate all tärkama tänapäevani sillade ehk siniliili-ate meri, nagu kõikidel vanadel eesti surnuaedadel, andes sel-get märku möödunust.

Siht hävitada rahvamälu on antud juhul Nõukogude võimul õnnestunud ja tohutud kultuu-riväärtused jäävad järgnevatele põlvedele täiesti tundmatuks, kui ei koostata näiteks raama-tuid hävitatud kalmistute endi-sest hiilgusest ja rikkusest. Neid likvideeriti ju kõikjal, eriti aadli-te kalmistuid. Mäletan Valjalas kuulvat, et „jah, seal oli vana surnuaed, paljude balti-saks-laste haudadega, kuid nüüd on seal võrkpalliplats“. Mada-la veega paljastuvad Tartus Kaarsilla all kaldakindlustuseks vette heidetud hauakivid... Kui kellelgi on jõhkralt hävitatud kalmistute kohta mingit teavet või näiteks fotosid, oleks loo autor äärmiselt tänulik nendest teadaandmisest ja toimetaks hea meelega koopiad kohali-kesse arhiividesse.

Riina KindlamEesti Elu, 06.11. 2009

Hingedepäeval hauatähisteta

Imekombel jätsid võõrvõimud püsti Kalamaja kalmistu 1780. aastat pärit väravatorni. Selle sees on nüüd eksponeeritud korrastustööde käigus leitud hauatähiste tükke. Suvel loodetavasti hakkab tööle ka seal paiknev arvutistend mitmekeelse ajalooseletusega.Foto: Riina Kindlam

7“MEIE KODU” 18. november 2009

LEMBI PINTSON

Lahkus meie kauaaegne hea perekonnasõber

sünd. 12.10.1926 Reo külas, Eestissurn. 1.10. 2009 Rochesteris, New Yorgis

Mälestavad sügavas kurbuses ja avaldavad kaastunnet tütardele Tiina ja Lisa peredega ning omastele

Mai ja Kalju AdamsonValve, Raivo ja Andres Rähni

Üks meile oluline tähtpäev ki-pub viimasel ajal unustushõlma vajuma. Arvatav põhjus on, et sündmustik toimus rohkem kui inimpõlv tagasi. See on meie Vabadussõja algus 28. novemb- ril, 1918.a., mil Vene punaar-mee asus Narvat ründama. Kuid meie tolleaegsed riigijuhid olid noored ja hakkajad mehed ning Konstantin Pätsi kuulsa rusi-kalöögiga valitsuslauale pandi alus võidukale vastupanule. Ve-nemaa ei suutnud, vaatamata oma suurele ülekaalule, meie rinnet murda ja pidi meie ise-seisvust tunnustama.

Kuid venelaste reetliku sõ-namurdmisega kaotasime 17. juunil, 1940.a tohutu ülevõi-mu survel oma võidu viljad ja iseseisvuse. Teise Maailmasõja lõppedes sattusime ligi 50-ks aastaks jälle Nõukogude Liidu haardesse.

Venelaste ja ka nende nn aja-loolaste pidev propaganda, et N. Liit vabastas Balti riigid 1944.a. lõpul, kutsub paratamatult ja järjekordselt esile kahtlusi praeguse Vene riigi juhtkonna tegevuse ja püüdluste aususse ja otsekohesusse. Kui me pi-sutki Vene ajalugu uuriksime, ilmneks otsekohe venelaste ka-hekeelsus ja sündmuste ja asja-olude omakasulik tõlgitsemine läbi aastasadade.

Venelaste “härrasrahva” mentaliteedi ja sellest tuleneva enda ülehindamise prohvetiks on kahtlematult N. J. Danilevs-ky, kelle 19. sajandi teisel poolel väljaantud raamat “Venemaa ja Euroopa” on aegade jooksul muutunud pan-slavismi piibliks. Tema kohta on öeldud: “Dani-levsky muutis slaaviliku müsti-ka semi-teaduslikuks teooriaks ja arendas sellest juhtiva poliiti-lise programmi slaavlaste ühen-damisest Vene juhtimisel”

Kuna Venemaa üksi ei suudaks kogu Euroopa vastu seista, siis tulevad kõik slaavi rahvad “võõ-ra võimu” alt vabastada ja koos teiste vahepealsete rahvastega Venemaaga ühendada. Rahvad, nagu Albaania, Soome, Balti rahvad ja isegi Valge-Vene ja Ukraina ei väärivat iseseisvust, kuna need on niivõrd Venemaa-ga seotud, et miski ei saa neid lahutada! Ründajaks süüdista-mise vältimiseks selgitas Da-nilevsky, et slaavi suguharude ühendamine on püha, jumalik ettevõte, kus kõik, väljaarvatud

Jumal, tuleb ohverdada.Kuigi tolleaegne tsaristlik

valitsus sellesse võrdlemisi jahedalt suhtus, siis N. Liit ra-kendas Danilevsky doktriini tegelikkusse. Pan-slaavi ühtsus saavutati peale II Maailmasõ-da, kui Lääneriikide naiivsuse ja pragmatismi soodustusel pool Euroopat kuulus ühtsesse poliitilisse süsteemi Venemaa juhtimisel. Sarnasus Danilevsky doktriini ja Nõukogude poliiti-ka vahel on hämmastav. Nende arusaamad vabadusest, vendlu-sest ja üheõiglusest on sarnased ja täiesti vastandid Lääne-Maa-ilma arusaamistele. Mõlemad kirjutavad ajalugu uuesti ja üm-ber ning räägivad palju rahust ja vabadusest.

Danilevsky kirjeldab venelasi kui rahuarmastajaid, kes pole kunagi teisi alla surunud ega midagi sõja või jõuga võtnud. Eestlaste osas on nende “ra-huarmastus” ilmnenud selles, et ajalooliste ülestähenduste kohaselt on venelased aega-de jooksul Eestimaad sõjaliselt rünnanud enne 1200.a. viisteist korda, 10 korda 1200 ‒ 1600. Siis Põhja-Sõja ajal 1700-1721 .a. mitu korda, mil Eesti täieli-kult vallutati.

Kui eestlased 1918. a. iseseis-vuse deklareerisid, ründasid venelased jälle ja 1940. a. oku-peerisid nad meie kodumaa vägivallaga. Liivi sõja ajal rüüs-tasid ja tapsid nad Eestimaa peaaegu inimtühjaks. Samasu-gust “rahuarmastavat” taktikat kasutasid venelased ka Põhja-Venemaa soome-ugri alade ja Siberi vallutamiseks.

Isegi kui Danilevsky on pi-danud tunnustama, et Venemaa on oma territooriumi laienda-miseks kasutanud jõudu, õigus-tab ta seda või nimetab okupat-siooni ühe rahva vabatahtlikuks ühinemiseks. N.Liit nõudis (ja nähtavasti ka praegune Vene valitsus) samasugust ajaloo võltsingute tunnustamist. Sel-lest on meile kõige tuntum näi-teks Balti riikide saatus.

Venelaste käitumine on alati olnud marurahvuslik. Nad on alati püüdnud rahvast uskuma panna, et nemad on igal alal esimesed, et suurem osa leiutisi ja uuendusi on tehtud venelas-te poolt juba ammu enne seda, kui keegi läänlane neile asjadele mõtles. Venemaa välispoliitika ja tema suhted teiste riikidega on algusest peale põhinenud valedele ja ebaaususele. Peale Eestiga rahulepingu sõlmimist

olevat Lenin ütelnud: “Me tun-nustasime Eesti kodanlikku va-litsust. Me andsime neile raha, kontsessioone ja maad ja teisi mänguasju, mida kapitalistid tahavad, kuna oleme kindlad endi võimetes nende alusmüü-ride õõnestamises. Me töötame salakesi ja väsimatult nende töörahva seas ja on ainult aja küsimus, mil terve see kupatis kokku variseb. Eesti on praegu Kerensky staadiumis, aga nii kindlalt kui päikesetõus järgneb pimedusele, nii kindlalt järgneb kommunistlik staatus Kerensky omale ja Eesti töölised püstita-vad nõukogude vabariigi.”

Vastavalt kommunismi õpe-tusele, on valede kasutamine nõukogude süsteemis väga tähtsal kohal ja on venelaste poolt arendatud palju kauge-male, kui Danilevsky kunagi julges minna. On öeldud, et “ul-timaatse paradiisi nimel, Marx ja Engels soovitasid korduvalt kasutada ükskõik mis riugast, ettekäänet, kavalust, pettust, seadusvastaseid meetmeid, tõe varjamist ja olemasolevate ins- titutsioonide väärkasutamist.” Kuigi kommunism praegu Ve-nemaal ametlikult pole võimul, on venelased selle meetodid ja meelelaadi säilitanud.

Lääne inimestel on äärmiselt raske uskuda, et venelased sar-naseid meetmeid kasutavad, kuna see on neile võõras ja tundmatu. Näib, et venelased

on tõesti osavad oma poliitika läbiviimises. Kogu oma kestvu-ses liikus N. Liit tasapisi ja kõr-valekaldumatult oma peasihi ‒ maailma valitsemise ‒ poole. Ta on korduvalt rõhutanud, et seda sihti nad ei kaota kunagi. N. Liidu diplomaatia saavutas oma kõrgpunkti II Maailasõja ajal ja pärast. N. Liit väljus sõjas ainsa võitjana, kelle piirid ula-tusid sügavasse Euroopa süda-messe.

Natside ja kommunistide te-gevuses ja meetodites on olnud palju ühist ja otseseid paralleele. Üks oluline osa Saksamaa laie- nemises oli täita naaberriikides elavatel saksa rahvusgruppidel (Danzig, Sudeedimaa, Klaipeda jne.), kelle kohalikke probleeme natsid kavalalt ja tihti ülepuhu-tult ära kasutasid.

Samasugust taktikat kasu-tab nüüd Medvedevi ja Putini juhitud Vene valitsus, pidevalt maailmale pasundades rajarii-kides elavate vene vähemuste “hädaolukorda”, sellega ette valmistades endi sekkumist nen- de riikide siseasjadesse. Ainuke-ne vahe on see, et omaaegsed saksa rahvusgrupid välisriikides olid igipõlised, olles sajandi-te jooksul tekkinud poliitiliste piiride nihutamise ja inimeste vabatahtliku emigratsiooni-ga, kuna Vene rajariikide vene rahvusgrupid on sinna hiljuti ja Vene laiutuspoliitika plaani ko-haselt sundkorras viidud ja ilma

Olgem valvsad juurteta. Väidetavate problee-mide lahendamiseks võiks Putin need Hitleri eeskujul “koju viia”, nagu tehti baltisakslastega.

Isegi nüüd, kus Lääne Maailm peaks N. Liidu kokkuvarisemi-se ja satelliit- ja okupeeritud riikide taasiseseisvumise järele teatavaks saanud õudsuste ja hirmutegude najal oskama olu-korda paremini hinnata, ei võe-ta tõusvat vene marurahvuslust tõsiselt. N.n. “Strategic Partner-ship” Moskvaga on praegu eriti Prantsuse ja Saksa juhtkonda-des populaarne. Prantslased müüvad venelastele tulevikku nägemata isegi Mistral tüüpi helikopteri kandja. Prantsu-se ajaleht Le Monde küsib: Is it very wise to arm a country which has been carving up the neighbouring state of Georgia, and makes no mystery of its in-tentions to restore, willingly or by force, its hegemony over the whole former Soviet area?

Endine KGB-lasest Vene pea-minister aga kasutab seda olu-korda ning püüab N. Liidu ajal õpitud kavaluste ja pettuste abil Danilevsky unistust Vene suu-rusest jälle ausse tõsta. Kui Lääs pole siiski vahepeal juhtunust õpetust võtnud ja uuesti vene-laste kavaluste lõksu langeb, võib Putinil see isegi õnnes- tuda.

(Ainetel)Raivo Kalamäe

ÜLESKUTSE ARUTELULE ”SUITSUSAUN”Tere,minu nimi on Tarmo Tammekivi. 2009. aasta juunis lõpetasin

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias rahvusliku ehituse eriala ning sellega seose on tekkinud idee, mis esialgu võib tunduda natuke utoopiline.

Minu suureks kireks on olnud eesti traditsiooniline suitsusaun. Sellest lähtuvalt valisin ka oma lõputöö teema, milleks oli suit-susauna ehitus Männiku Metsatalus, Viljandimaal.

Et näidata üles austust eestluse ja eesti traditsioonilise ehitus-kunsti vastu, tekkis idee ehitada igale mandrile, kus asuvad eest-laste kogukonnad, eesti traditsiooniline suitsusaun. Kuid enne idee elluviimist soovin ühendust võtta eesti kogukondadega üle maailma ja küsida nende esialgset arvamust eelpool väljatoo-dud ideest.

Suitsusaun on tuhandeid aastaid vana traditsiooniga hoo-netüüp, mida võib ka lugeda meie esivanemate esimeseks hoo-netüübiks siinsetel aladel ning, mille kujundus ja kasutus on säi-linud peaaegu muutumatul kujul läbi sajandite. See on põhjus, miks tuleks antud teemat propageerida, et osake esivanemate pärandi põhituumast kestaks edasi.

Ehk leiate aega arutada selle teema üle ja anda arutelust ta-gasisidet. www.kultuur.edu.ee/~tammekivi sellelt interneti aadressilt

leiate minu suitsusauna teemalise lõputöö.Kõike head soovidesTarmo Tammekivitarmo.tammekivi@gmail.com

Jõulutervitused!Rahvuskaaslased! Saatkem oma jõulu- ja uue aasta õnnitlused toetusena ”Meie Kodu” ühistervituste raames. Nimed avaldatakse ”Meie Kodu” jõulunumbris.Õnnitluse hind on $ 5.00 isikult või perekonnalt.Õnnitlused koos nime ja rahaga palume saata ajaleht ”Meie Kodule” HILJEMALT 1. detsembriks 2009 aadressil:

Meie Kodu, PO Box 147Darlinghurst, NSW 1300

Jõulutervitusi võetakse vastu ka ”Meie Kodu” toimetuses selle lahtioleku aega-del. ”Meie Kodu” telefon on (02) 9212 2113.Thirlmeres võtab tervitusi vastu Marge Kongas.Hilinenud tervitajate nimesid ei ole võimalik ajalehes avaldada.

Tallinna jõuluturg paigutati Euroopa edetabeli tippuPrestiižika Suurbritannia aja-

lehe Timesi veebiväljaandes valiti välja 20 selle aasta pari-mat jõuluturgu. Kõige esimese-na tutvustab väljaanne Tallinna jõuluturgu Raekoja platsil. Maalilist Raekoja platsi kir-

jeldab Times kui kohta, kus väidetavalt jõulupuu tradit-sioon 1441. aastal alguse sai. Vallalised kaupmehed laulsid ja tantsisid siis koos tüdrukute-ga ümber puu, mis lõpuks ära põletati.Timesi teatel ootavad Tal-

linna jõuluturu korraldajad sel aastal 200 000 külalist ja ühtegi puud ei põletata.Kõige traditsioonilisemalt

jõuluturgude maalt Saksa-maalt toob Times välja Berliini, Kölni, Nürnbergi ja Müncheni omad.

Delfi, 11.11

8“MEIE KODU” 18. november 2009

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113

Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi, küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik Toimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri StamosToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 ‒ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 16.00 neljapäeval kell 13.00 ‒ 16.00Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd trading as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tors and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am - 1pm

40 Nicholson St.,Balmain East NSW 2041

Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886Email: sydney@estonianconsul.orgwebsite: sydney.estonianconsul.org

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Laupäeval, 21. novembril:Sydney Eesti Rahvatantsurühm ”Virma-lised” pühitseb oma nime 40. aastapäeva Eesti Majas kell 18.00. Osavõtust teatada: tiina.alvre@optusnet.com.au; tel. Madis Alvre 0418 484 769. Neljapäeval, 26. novembril:SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Kavas EAA arhivaari mag. Maie Barrow ettekanne Sydney Eesti Seltsi ”Linda” lipu ja väärisesemete säilitamine arhiivis ja kodus. Kõik teretulnud.Laupäeval, 5. detsembril:Sydney Eesti Seltsi korraldusel eestlas-te ühine jõulukoosviibimine kell 13.00. Eelregistreerimine ja tasumine tingimata vajalik hiljemalt 27. novembriks. Teatada Tiina Alvrele e-mail: tiina.alvre@optusnet.com.au; tel. 9617 1986.Reedel, 11. detsembril:Esto dinner at Eesti Maja from 6.30 pm. Please contact Mick Nelson 02 98742876 or micknelson1@bigpond.comNeljapäeval, 17. detsembril:SESKi jõulukoosviibimine kell 12.00 Bow-lers Club, 95 York St. (Market St. lähe-dal). Rootsi laud, liikmetele tasuta. Osa-võtust teatada tel. 02-9799 1091 Maud Kaljot’ile.

THIRLMERENeljapäeviti: Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Esmaspäeval, 23. novembril: Huviringi kokkutulek kell 14.00. Õnne 13.

Reedel, 27. novembril: Thirlmere Klubi aastapäeva pidu kell 17.00 Küla saalis. Teatada hiljemalt 18. nov., J. Pastel, tel. 4681 9232.Esmaspäeval, 7. detsembril:Muusajüngrid esitavad kell 14.00 Küla saalis Hando Runneli loomingut.

WOLLONGONGLaupäeval, 5. detsembril:W.E.S. korraldusel jõulukoosviibimine kell 12.00 Lutheri kiriku saalis, Burelli St., Wollongong.

CANBERRAPühapäeval, 6. detsembril:Rahvusgrupi ühislõunasöök Ainslie Jalg- palliklubi restoranis, 52 Wakefield Ave, Ainslie. Algus kell 12:00.Pühapäeval, 20. detsembril:Armulauaga jumalateenistus St. Petersi kirikus kell 12.30. Pärast jumalateenis-tust Koondise ja Koguduse ühisel kor-raldusel eestlaste jõulukoosviibimine kiriku saalis.

MELBOURNEKolmapäeviti:Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti Majas. Info Karin Adamson (03) 9439 4157.Pühapäeval, 22. novembril:Välis-Eesti päev kell 13.00 Eesti Majas. Info: Bruno Metsar tel. 9836 0516.Neljapäeval, 26. novembril:Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Laupäeval, 5. detsembril:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 6. detsembril:Eestlaste ühisjõulupuu kell 15.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 13. detsembril:Kohvik-Oksjon kell 15.00 Eesti Majas. In-formatsioon: Bruno Metsar tel 9836 0516.

ADELAIDEReedel, 20. novembril:Esto Pub Night 8 kell 19.00 Eesti Majas.

E.E.L.K. SYDNEY JAANI KOGUDUSSURNUAIAPÜHA jumalateenistus Thirl-mere eestlaste kalmistul pühapäeval, 22. novembril kell 13.30. Halva ilma kor-ral Thirlmere küla saalis.KIRIKUSAALIS armulauaga jumalateenis-tus pühapäeval, 6. detsembril kell 11.00, järgneb kohvilaud. THIRLMERE küla saalis armulauaga ju-malateenistus pühapäeval, 13. detsemb-ril kell 13.30.CANBERRAS armulauaga jumalateenis-tus pühapäeval, 20. detsembril kell 12.30 St. Petersi kirikus. Teenib õp. Meelis Ros-ma, orelil Astrid Bowler.SYDNEY LÄTI KIRIKUS Jõululaupäeva ju-malateenistus neljapäeval, 24. detsemb-ril kell 14.00.THIRLMERE küla saalis Jõulupüha juma-lateenistus reedel, 25. detsembril kell 13.30.KIRIKUSAALIS Vana-aastaõhtu armulau-aga jumalateenistus neljapäeval, 31. det-sembril kell 11.00, järgneb kohvilaud. KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu-takse jätta teade automaatvastajale

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSJohn Peterson’s “Night of Miracles” will be sung in English by the Combined Churches Choir of Christies Beach at the 3 pm Estonian Church Service on Sun-day, 6th December 2009 in St Stephen’s Lutheran Church 152 Wakefield Street, Adelaide.Järgmine jumalateenistus on Jõuluõh-tul, 24. detsembril kell 15.00 eesti kiri-kus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E.E.L.K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Jumalateenistus pühapäeval 22. novemb-ril kell 11.00 Fawkneri kalmistul eesti osa-konnas. Teenib õpetaja Phil Haar. Järgmine jumalateenistus on neljapäe-val, 24. detsembril kell 14.00 St. John ki-rikus, teenib õpetaja Phil Haar.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

Pühapäeval, 22. novembril:AES Naisringi jõululaat kell 14.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 2. detsembril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 7. detsembril:Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 13. detsembril:AESi organisatsioonide ühisjõulupuu kell 16.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 14. detsembril:Kunsti- ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 14. detsembril:AES Naisringi töökoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 16. detsembril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.

PERTHLaupäeval, 5. detsembril:Lääne Austraalia Eestlaste Seltsi ja Lääne Austraalia Eesti Naiste Klubi ühine pe-rekondlik jõulukoosviibimine kell 15.00 aukonsul Anu van Hattem’i kodus, 11 Langsford Street, Claremont. Kõik läänes viibivad eestlased teretulnud!

RISTSÕNAD nr 2405

PAREMALE: 1. Siseelund 4. Ala kaunviljale aias 9. Kokkuhoid10. Lind12. Alasti võtma13. Lehitseva14. Ilma emata, os.16. Palavaks tegema19. Naisenimi20. Kesvamärjukest22. Õrnaks23. Porine24. Toimeta kohale, 3, 428. Formulatsioon30. Üha31. Töötlemiskõlbu- likud jäätmed32. Õhulosse ehitama33. Isiklik asesõna

ALLA: 1. Silindriline v. kooniline masinaosa 2. Läänemere-soome rahva liige 3. Kapsaid peenendama 4. Väle, nobe 5. Laht ja asula Saaremaa läänerannikul 6. Patustama 7. Kuju piiblist 8. Ritta seatu11. 13. v. 15. kp. nimetus rooma kalendris14. Kaisuta15. Liitplokk16. Matmispaik17. Lambad18. Talu elutuba20. Kõige tühjem21. Õppus van. rahvap.22. Kadunut24. Sisu25. Mine poodi ja ....26. Tuulepuhangu27. Papagoi29. Võta naine

LAHENDUS NR 2404PAREMALE: 1. Lindanisa 8. Naaskel 9. Kalla10. Kavalpea13. Et14. Vana- meelne15. Tolam16. Eset19. Näib kaunis21. Kohe22. Atma23. Reisima25. Kera27. Lätte29. Mõõkki30. Nauru31. Eesti32. Asine

ALLA: 2. Isamaa 3. Delikaatne 4. Inka 5. Anna 6. Astenoopia 7. Alustama10. Keetmise nõu11. Valla- kasakas12. Lee14. Vae17. Soome18. Tuum20. Statuut24. Alune25. Kore26. Amet28. Emud

1 2 3 4 5 6 7 8

9

10 11 12

13

14 15

16 17 18

19 20 21

22

23

24 25 26 27

28 29 30

31

32 33