„Milleks vallale arengukava, kasutame ju kõik vahendid ära ja puudugi tuleb, milleks veel arengukava?“ Need sõnad ei lä-he toonasel Kiili vallavanemal Ardo Niinrel meelest. Seda enam, et ütlejaks oli hea kol-leeg, Kiili valla toonane voliko-gu esimees Olev Rannik. Ja aas-tanumbriks kirjutati 1994.

„1994. aastal valiti mind Kii-li vallavanemaks. Miks just mind – toonane vallavanem Madis Tauts oli kõigile ootamatult ta-gasi astunud -, ei tea ma siia-maani,“ meenutab Ardo Niinre, vallavanem, hilisem volikogu lii-ge ja ühtlasi Kiili Gümnaasiumi ajalooõpetaja keerulisi aegu.

Evakuatsioonimõtteid ei mõeldudJust oli jõustunud taluseadus, käimas oli maareform, talud ja inimesed pidid neilt pool sajan-dit tagasi vägisi võetud vara ta-gasi saama. Sotsialistliku korra kehtestamine oli sama lihtne kui kanamunast koogelmooge-li tegemine – rahvas tehti püs-sitoru ähvardusel puupaljaks; jaotada aga pool sajandit hiljem kõik äravõetu õiglaselt tagasi – see oli sama keeruline kui koo-gelmoogelist muna tegemine, naersid teisel pool lahte sõbrad soomlased.

Aga sellest koogelmooglist muna tagasi tehti - mis kolhoo-si varast jaotamisele ei läinud, see pidi saama vallale: kool, las-teaed, katlamaja, rahvamaja, vallasisesed teed...

„Meil oli siin tugev, Rahva Võidu nimeline kolhoos, selle esimees Rudolf Mannov oli hea majandusmees, hoidis kõik joo-nel: Venemaalt tuli masuut, kat-lamaja andis alevikule sooja. Inimestel oli töö ja korralik ta-su. Siis aga masuudivagunite vuramine Venemaalt lõppes, töökohad kadusid. Tollane Tal-linna linnapea Hardo Aasmäe plaanis juba linna evakueerida, talv oli karm,“ meenutab Ardo Niinre. Kiilis evakuatsiooniplaa-ne ei peetud. Katlamaja hakati freesturbaga kütma.

„Turvas sisaldas liiva, mis siis suure kuumaga katlatoru-dele klaasistus, mehed pidid se-da alatihti katlas käima lahti raiumas,“ meenutab eksvalla-vanem, kes tihti katlamajas vaa-tamas käis.

Nii hakkasidki vallas liikuma jutud, et vallavanem ööbivat katlamajas. „See jutt oli vale, läksin hommikul ja õhtul peale päevatööd küll katlamajja, aga ööseks ikka koju,“ naerab Ardo Niinr tagantjärele neid keeruli-si olukordi.

„See oli vaene aeg kõigile, oskasime rõõmu tunda väikes-test kordaminekutest – kooli-maja välisseinad said soojustu-se, WC-d korda, rahvamaja la-gunenud silikaadist müüritise taastasime – jälle oli rõõmu pal-ju,“ meenutab Niinre toonast aega. Uus elukorraldus tuli al-les luua: õppima pidid nii juhid – mis aga veel tähtsam – , muu-tuma pidi kõigi inimeste mõt-

teviis. Väga paljud olid harju-nud, et küll kolhoos annab töö ja annab tasu. Nii mõnigi tuli siis vallamajja tööd küsima.

„Valla ülesanne pole inimes-tele tööd anda, küll aitasime nii mõnelgi aga ettevõtlusega alus-tada,“ räägib Niinre alustami-sest. „Elu ju muutus iga päev, iga päev õppisime midagi. See oligi siis kõige suurem rõõm,“ meenutab eksvallavanem.

Ometigi, peale järgmisi vali-misi 1996. aastal ajaloolase ha-riduse ja muinsuskaitsja koge-musega Ardo Niinre vallavane-maks enam ei kandideerinud.

„Olen alati ajalugu armasta-nud, tahtnud teada, miks üks või teine asi juhtunud on, mul-le ei istu iga päev armutult se-keldada, raskeid otsuseid vastu võtta,“ põhjendas ta siis oma loobumist. Inimene peab tege-lema sellega, milleks on ta kut-sutud ja seatud.

Ikka haridusKui naabervalla, Raasiku juhid pakkusid aga alguses haridus-spetsialisti ja hiljem abivallava-nema kohta, võttis ta selle vas-tu – hariduse edendamist on ta ikka esmatähtsaks pidanud, ol-gu siis Kiilis, Raes või Raasikul.

Tänagi, mil 70 verstapostist juba mööda rühitud, õpetab Ardo Niinre Kiili Gümnaasiu-mis kodukoha ajalugu, filosoo-fiat ja usunditelugu, olles samu-ti vallavolikogu hariduse-, kul-tuuri-, sotsiaal- ja külaelu- komisjoni liige.

„Arutame sotsiaalkomisjonis vallavolikogu eelnõusid toetus-te eraldamiseks väikelastega ja paljulapselistele peredele, va-nuritele; kohatasusid, tunnus-tamise kordasid ,“ võtab ta ko-misjoni töö kokku. Abivajajaid ei ole tänasel päeval väga pal-ju, elu on jälle rööbastel.

Kodukoha ajaloo ja usundi-õpetuse tundides kuluvad ära aga kogemused ja teadmised, mis ta sai Harjumaa muinsus-kaitse metoodikuna ametis ol-les ja suurtelt arheoloogilistelt väljakaevamistelt, mida Ardo Niinre juhtinud on.

Ajaloolised dokumentaalteo-sedki, mis Ardo Niinre kirjuta-nud on – näiteks 1949. aasta suurküüditamise 70. aastapäe-vaks – tuginevad ta enda uuri-mustel ja asjaosaliste mälestus-tel. Ettevalmistamisel on Kiili valla I ja Rae valla XIII ajaloo-konverents, mis on pühendatud Jüri kihelkonna külade esma-märkamisele.

Koostamisel on raamat Na-bala kooli 150. aastapäevaks. Ik-ka kodukandist ja ikka haridu-sest. Kui värskelt Kiili valla tiit-liga Aastate tegu autasustatud Ardo Niinre valla vahel juhtub jalutama, ei tunne ta alati tut-tavaid paiku äragi: lasteaed oleks nagu lasteaed, ikka samas kohas, aga on kõvasti kasvanud; ega kodust kooligi ära tunne, seegi on nii palju muutunud ja muutub veel. Nagu kogu vald. Ja selles on ka Ardo Niinre panus. | Ülo Russak

NR 2 (2414) VEEBRUAR 2020

KIILI LEHTVald tähistas Eesti 102. sünnipäeva | KES SAI AASTA TEGIJAKS? | Kuritegevuse tase on madal | Spordiuudised

“Eks uue õppesuuna valikul sai ka õpilaste

huvist lähtutud.”| Rauno AlevKIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE

Ardo Niinre – teod läbi aastate

Kaasava eelarvega Paeknasse rattamaja- puhkekoht Kiili vald korraldab kaasa-va eelarve hääletust viiendat aastat. Tänavu laekus kuus et-tepanekut, millest kõige suu-rema toetuse pälvis Paekna rattamaja-puhkekoha rajami-ne 248 häälega.

Käesoleva aasta kaasava eelarve ettepanekute esitami-se tähtajaks oli 13. jaanuar. Kokku laekus kuus ettepane-kut, mis Kiili vallavanem Ai-mur Liiva sõnul sobisid kõik kaasava eelarve tingimustega.

Kiili valla elanikud said et-tepanekute üle hääletada 31. jaanuarist 9. veebruarini. Kok-ku anti 617 häält.

Häälte ülelugemisel selgus, et suurima toetuse oli pälvi-nud 248 häälega ettepanek ra-jada Paekna rattamaja-puhke-koht.

“No ma ei saa kõike kuul-sust enda peale võtta, aga sel-line mõte käis korra peast lä-bi küll. Meil bussipeatuse kõr-val on üks ala, kuhu rattapark-la sobib,” ütleb Paekna küla elanik Andrus Mäe. Ta rääkis ideest Eeva Vahtramäele ja Marek Vainolale, kes on MTÜ Paekna Külaselts juhatuse liik-med.

“Ettepaneku sõnastuse leidmine ja vormistus tuli mi-nu poolt,” meenutab Vainola. Ta allkirjastas ettepaneku di-gitaalselt 12. jaanuaril ehk päev enne tähtaja kukkumist.

Paekna külas olevat bussi nr 116 lõpp-peatust kasuta-vad Tallinna sõitmiseks. nii Paeknast, Sookaera, Arustast kui Kureverest elanikud, se-ni puudunus seal aga sobilik rataste hoiukoht.

Vaja ka riietuskabiiniMis ikkagi tagas võidu kaasa-va eelarve hääletusel? “Meil oli kindlasti tubli eeltöö. Ega me ei muretse ju ainult oma küla pärast, vaid ka kaugema-te külade inimeste pärast,” selgitab Vainola.

Külavanema arvates võiks Paekna rattamaja-puhkekoht olla ca 20 ruutmeetrit suur ning igapäevaselt võiks seal seista 10–15 ratast. “Miks mit-te ei võiks seal olla ka riietus-kabiin. Tuled näiteks dressi-des, võtad kotist seeliku välja, paned selga ja lähed bussi pea-le,” ütleb ta.

“Lähiajal on plaanis valla ametnikega kokku saada ja siis täpsustada, millised on ehitus-tingimused, milliseid koos- kõlastusi on vaja,” räägib Vai-nola.

Kaasava eelarve hinnapiir on 15 000 eurot. “Saame kok-ku ettepaneku esitajatega, arutame läbi lõpliku nägemu-se. Kui plaanid paigas, siis võ-tame pakkumused ja realisee-rime esimesel võimalusel,” lu-bab vallavanem Aimur Liiva.

Kiili kaasava eelarve ülejää-nud ettepanekutest sai väli-jõulinnak Vaela terviseraja juurde 188, Lähtse küla män-guväljaku täiustamine kiike-dega ja tervisespordi komplek-siga 111, streetworkout’i väl-jak Kiili kooli staadioni ümb-ruses 29, Kiili alevi mänguväl-jaku uuendamine 23 ja koerte jalutusväljak Luige alevikus 18 häält. | Andres Tohver

Jalgrattasõber Marek Vainola. Raili Vainola

Rattamaja Kiisa raudteejaamas Saku vallas. Sarnane hoone valmib selle aastanumbri sees ka Kiili valda Paeknasse.

Risto Bauman

Koos ajalooõpetaja Ardo Niinrega kuulavad usunditeõpetuse tunnis ülempreester Aleksander Sarapiku juttu Marii Kaljulaid (10. klass); Nele Väljataga (10. klass); Oliver Kruve (11. klass) ja Jakob Laiv (10. klass). Ülo Russak

Vebruar 2020 | nr 2 | KIILI LEHT2 | VALD

www.kiilivald.ee

Käesoleva aasta kõige sä-ravam kõne on juba peetud. Sellega sai hakkama Rasmus Puur, dirigent ja helilooja, kel eluaastaid alla 30-ne. Tartu ra-hu 100. aastapäeval 2. veebrua-ril Tartus küsis ta nii: “Huvitav, millisena 100 aasta pärast mä-letatakse aastat 2020? On see apteegi- ja pensionireform või on see hulk umbusaldamisi või on see rõõm majanduskasvust või alkoholiaktsiisi alandami-sest teenitud lisatulust või on see paarkümmend kilomeetrit neljarealist maanteed või ka-heksa kilomeetrit raudteed või on see mõni ettevõte või tead-mine, et kellelgi oli jälle õigus? Ma kardan, et see ei ole nii. Ma loodan, et see ei ole nii, sest sellisel juhul ei oleks meid maailmakaardile vaja.“

Viimane lause on muidugi karm, aga liigagi tõsi. Majan-duslikust heaolust osa saami-seks ei pea tingimata olema eestlust ega Eesti riiki, kui ai-nult see on eesmärk. Iga kuu sünnib meile juurde uusi ilma-kodanikke, nad kasvavad, käi-vad koolis, loovad ükskord oma pere – elu teeb oma paratama-tut ringkäiku. Aga nagu üks luuletaja on tähele pannud, “tulevad tülid, riiud ja nääklu-sed, rahamured ja hallid kaht-lused”. Oma argipäeva tegemis-

tes unustame me tihti päriselt tähtsad asjad hoopis ära, seal-hulgas selle, milline väärtus on oma riik. Võimalus otsustada ise enda saatuse ja tuleviku üle, rääkida eesti keelt, käia eesti-keelses ja eestimeelses koolis.

Meie rahvast on iseloomusta-nud kõrge haridustase, tarkus leida keerulistel aegadel õige teeots, oskus jääda kestma. Sellel aastavahetusel jõudis kätte hetk, kus pool Eesti ela-nikest paikneb Tallinnas ja Harjumaal ning arvestades de-mograafilist olukorda, on prot-sess kahjuks jätkuv. Tantsupeo murul on küll palju rühmasid ja konkurss sinna kõva, kuid kohaidentiteetiga nimi on vä-hestel – domineerivad erine-vad Tallinna kollektiivid. Va-likkooride repertuaariga laulu-koorid on samuti pigem Tallin-nast, Tartust ja nende lähimast ümbrusest.

Tahame seda või ei, aga Kiili, Rae, Saku, Harku on juba täna ja tulevikus seda enam paigad, mille roll meie rahvusliku iden-titeedi kandmisel järjest suu-reneb. Kohad, kus on piisavalt noort rahvast, kellel on loode-tavasti ka tahet, et seda tungalt edasi kanda, mis vanades kul-tuurikantsides võib varsti kee-ruliseks osutuda. “Me kõik ole-

me surelikud ja sellepärast ma proovingi iga päev elada nii hästi, kui ma vähegi suudan, seda ühte, ainust ja oma pari-mat elu, et ma pärast ei tun-neks kahetsust ega häbi,” ütleb Rasmus Puur.

Viimasel ajal on olnud palju juttu keskkonnast ja eriti klii-maprobleemidest. Jah, päris ta-valine see olukord pole, et Ees-timaale talv ei jõuagi ning soo-jarekordid kukuvad, kuid klii-ma on selleks kaugelt liiga kee-ruline nähtus, et üksikutest aastatest saaks kaugeleulatu-vaid järeldusi teha. Mis ei tä-henda, et me kõik ei võiks oma keskkonnaalasele käitumisele ja hoiakutele pisut rohkem mõelda. Ühest küljest on need lihtsad ja igapäevased praktili-sed asjad, mille osas võib tun-duda, et minu väike panus ei muuda midagi.

Tegelikult muudab küll – näi-teks prügi sorteerimine ja mõõ-dukam autokasutus on täiesti võimalik. Keerukamaks läheb-ki olukord kohas, kus tuleb ha-kata isiklikus heaolus järele-andmisi tegema ja harjumusi muutma. Põlevkivienergiat võib loomulikult kõiges süüdis-tada, aga selle kõrval võiks en-dale teadvustada ka näiteks as-jaolu, et ühe keskmise suuru-

sega lemmiklooma pidamine raiskab arutul hulgal puhast vett ja viljakandvat maad – koera ökoloogiline jalajälg on näiteks suurem kui linnamaas-turil. Soojamaareis on täitsa loomulik mõte ning toidu rais-kamine samuti – arenenud rii-kides ei jõua kunagi toidulaua-le veerand toodetud lihast ning iga eestlase kohta visatakse igal aastal ära ca 260 kilogram-mi toitu, kuid loomanahkade kandmine on samas midagi ko-hutavat.

Hiinast postipakkide tellimi-sest on saanud peaaegu et rah-vussport, mille hinnaks on len-nukikütuse raiskamine ja at-mosfäärisaaste. Suusavõistlu-

se jaoks Poolast too-dud külmetus-konteineris lume

tootmine, et see plusskraadidega maha

laotada, väärib juba kesk-konnavaarika auhinda, et mit-

te öelda enamat. Samal ajal metsa majandamine kui süütu ja tegelikult garanteeritud taastumisega protsess on saa-nud ebaproportsionaalselt pal-ju tähelepanu ja enamasti täiesti asjatundmatut kriitikat. Kui inimene täna ära kaoks, nagu mõnes filmis, siis hilje-malt mõnekümne aasta pärast kataks Eestimaad paks mets, välja arvatud rabad ja loopeal-sed. Vastuoluline on kogu sel-le olukorra kirjeldamiseks lii-ga leebe sõna. Päris problee-mid on enamasti mujal ning pahatihti ka meis endis, kuid loomulikult on mugavam võtit otsida tänavalambi all, mitte kohas, kus see kaotsi läks.

Maailm on pidevas muutumi-ses, Euroopa Liit on täna natu-ke teistsugune, kui ta oli ja Eesti poliitiline kultuur on muutunud teistsuguseks, kui varem olime harjunud nägema. See on paratamatus, mille vas-tu üksikisik või ka omavalitsus on võimetu. Võime loomulikult avaldada oma meelsust ja olla rahulolematud, kasvõi näiteks vähenevate eurotoetustega, aga jätkusuutlik lahendus pei-tub mujal.

Oleme väikesed ja meie jaoks on kohanemisvõime äärmiselt oluline. Juba vanarahvas tea-dis, et suu tuleb seada sekki mööda. Looduses jääb ellu loom, kes kohaneb keskkonna-ga, liikluses jalakäija, kes on et-tevaatlik ja ei torma silma- ja kõrvaklapid peas vöötrajale oma õigust taga ajama. See arusaam ja tarkus võiks jõuda ka meie riigijuhtideni.

Head vabariigi aastapäeva! Aimur Liiva,

Kiili vallavanem

Hea vallaelanik! Kõne Eesti vabariigi 102. aastapäeva aktusel Kiili rahvamajas

Aimur Liiva Andres Tohver

TunnustusedKiili valla Aasta tegu 2019 1. koht: Kiili Keerulised ja Kiilitar pääsesid juubelitantsupeole (tantsurühmade juht Triin Aas)2. koht: Kangru küla selts 15 ja Kangru rahvapidu (peakorral-daja Triin Tallinn)3. koht: Kiili Gümnaasiumi kõik koorid osalesid juubelilaulu-peol (koorijuhid Piret Artjušin ja Sirje Kullus)

Aasta kultuuritegija 2019 Madis Arro: esikoht TV3 saates „Su nägu kõlab varsti tuttavalt”Piret Artjušin: pälvis Uno Järvela õppestipendiumi

Aasta sportlane 2019 Liis Grete Atonen: silmapaistvad tulemused kergejõustikusUrmo Ilves: mitmekordne Eesti meister kabes ja välkkabe Eesti meistri tiitel 2019. aastalMark-Markos Kehva: silmapaistvad tulemused murdmaa- ja las-kesuusatamisesMarkus Pajur: silmapaistvad tulemused jalgrattaspordisOtt Põldsaar: silmapaistvad tulemused korvpallis M45+ ja M50+ vanuseklassisMaria Säästla: silmapaistvad tulemused võrkpallis TalTech/Tra-dehouse naiskonna koosseisusRasmus Meius: silmapaistvad tulemused rannavolles ja saali-võrkpallis ning võistlemine Eesti noorte võrkpallikoondise (aas-tal 2001/2002 sündinud poisid) koosseisusSpordiklubi TATS võrkpallurid Eesti noortekoondise koossei-sus:- 2001/2002 sündinud poisid: Sander Palang, Karl Erik Villems, Karmo Saviauk- 2003/2004 sündinud poisid: Remo Torn, Jasper Laus, Martin Voit, Kaur Tõra- 2002/2003 sündinud tüdrukud: Brittany Tool ja Kaili Laane-mets-2004/2005 sündinud tüdrukud: Lisandra Pekkenen ja Merilin Parts

Aasta spordivõistkond 2019SK Tats Kiili U18 noormehed: kuni 18-aastaste poeglaste Eesti karikavõistluste esikoht võrkpallis

TänukiriArdo Niinre: märtsiküüditamise 70. aastapäeva meenutuskoos-oleku „Kaduvad mälestused” korraldamise ja kogumiku välja-andmise eest Riina Juga: Kiili Gümnaasiumi kodanikupäeva koordineerimise eestKaupo Kütt: Eestimaa suvemängudest osavõtu koordineerimise eest, kus Kiili vald saavutas I koha väikevaldade kategooriasJaane Lend: Nabala palvemaja kõrvalhoone ehitustegevuse ja organiseerimise eestAnette Müürsepp: Eesti iluduskuninganna tiitli pälvimise eestAlar Pikkorainen: panuse eest Kiili Gümnaasiumi osalemiseks konkursil Aasta Kool 2019, kus Kiili Gümnaasium jõudis finaaliRaigo Tatrik: panuse eest Kiili võrkpalli ja noortespordi aren-gusseEllen Teemus: heategevusliku teatrifestivali „Loomelend” korral-damise eestEndrik Toompuu: sõnade kirjutamise eest Ott Tänaku laulule, mida teab iga rallifänn ja kasutab Kanal 2 uudistesaade „Repor-ter” spordiuudiste tunnuslaulunaAnna-Maria Vaino: skulptuuri „Hoiab” loomise eest, mille Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kinkis Vatikanis paavst FranciscuseleMTÜ Sõmerlased: Sõmeru küla omanäolise bussiootepaviljoni ra-jamise eest

VALD | 3www.kiilivald.ee

Väljaandja Kiili vallavalitsus, Nabala tee 2A, Kiili alev, Kiili vald, Harjumaa. Toimetaja Ülo Russak | E-mail: kiili@harjuelu.ee | Telefon: 646 2215. Reklaam ja kuulutused: myyk@harjuelu.ee.Lehetoimetusel on õigus kaastöid nende selguse mõttes toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Toimetaja ega väljaandja ei vastuta kaastööde autorite või allikate esitatud seisukohtade

õigsuse ja arvamuste eest. KIRJUTA ARVAMUS VÕI KOMMENTAAR: Märkad oma koduvallas midagi, mis silma riivab või rõõmu teeb; tahad midagi välja öelda, mis hingel on, kedagi kiita või laita; arvad teadvat, mida saaks paremini teha kui seni ja tahad oma arvamust kõigi Kiili valla elanikega jagada? Kirjuta oma arvamuslugu või kommentaar aadressile marko@harjuelu.ee ja see võib leida tee Kiili Lehe arvamusteküljele.

Aastate tegu 2020 – Ardo Niinre

KIILI LEHT | nr 2 | Veebruar 2020

Kiili vallavolikogu esimees Merje Einmann õnnitleb Ardo Niinret. Andres Tohver

Mul on hea meel teid tervi-tada Eesti Vabariigi aastapäeval eel siin armsas Kiili rahvamajas. Alles me tähistasime koos va-bariigi 100. juubelit, täna on number juba 102. Tundub, et aeg lendab linnutiivul.

EESTI VABARIIK – kõlab ju uhkelt! Aga millest või kellest koosneb üks riik? Eks ikka inimestest. Mina olen kogukon-na usku inimene ja sellepärast julgen väita, et riik koosneb kogukondadest. Ja kui meie kogukonnad on tugevad, siis on tugev ka meie riik. Niikaua, kui meie seas on aktiivseid inime-si, kelle silm särab ja hing he-liseb ja neil on tahtmist oma kogukoda panustada ning ka

teisi kaasata, niikaua kestab ka meie riik.

Igal riigil on minevik, on tänapäev ja on tulevik. Minevik-ku ehk ajalugu muuta ei saa, se-da saab vaid mäletada, jätta meelde kõik see, mis oli ja oma kogemusi edasi anda omaenda lastele, et Eesti jääks kestma. Sest kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. Kui meie noortel on sära silmis ning hing helisemas ja meie neid toetame, siis on Eestil tulevikku.

Eestlastena oleme uhked MEIE inimeste saavutuste üle. Me kõik elasime hiljuti kaasa Ott Tänaku ja Martin Järveoja MM tiitlile, oleme uhked näiteks Arvo Pärdi ja Neeme Järvi üle.

See nimekiri on tegelikult pikk. Aga täna on meie kohus leida üles meie tuleviku tegijad, need uued Otid, Märdid ja Pärdid ja Järvid, neid innustada, toetada ja tunnustada. Et kui vahel sära silmist kustub või jaks pisut raugeb, siis paar head sõna või patsutus õlale võivad teha imet.

Mina usun, et heal sõnal on tugev jõud ja tunnustus toetab.

Ka meie Kiilis oleme igal aastal oma tublisid tegijad tun-nustanud. Aastate tegu – Vam-bo Kaal, Salme Hinnov, Salme Väljataga, Heiki Mikomägi, Li-is Jurak, Ellen Rööp, Paul Lil-lepruun, Hillar Põldoja – need on inimesed, kellele oleme tänulikud panuse eest Kiili val-

la arengusse. Traditsiooniks on saanud ka Aasta teo välja kuu-lutamine. Sellest aastast alates tunnustame ka meie kultuuri- ja spordiinimesi, kes eelmisel aastal oma tublide tegude ja kõrgete saavutustega silma paistsid. Ja väikese valla kohta on neid inimesi meil meeldivalt palju.

Kiili on küll väike vald, aga meie suurepärased inimesed ja tugevad kogukonnad teevad meie valla suureks ja tugevaks. Aitäh teile selle eest!

Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva!

Merje Einmann, Kiili vallavolikogu esimees

Hea Kiili rahvas, lugupeetud külalised!

Merje Einmann. Andres Tohver

Tiitli Aastate tegu pälvinud Ardo Niinre on pühendunud Kiili vallale ja tema inimestele, väärtustades minevikku, olevik-ku ja tulevikku. Ardo Niinre sündis 28. mail 1949. aastal Tal-linnas. Hariduse omandas ta Tartu Ülikoolis ajaloo ja arheo-loogia erialal ning töötas Harju

Muinsuskaitse ametis ja Ajaloo Instituudis. 1974. aastal kolis ta perega Kiili. Samal aastal algas töö kohalikus koolis ajalooõpe-tajana ning ta on pidanud ka õppealajuhataja ametit.

Aastatel 1994–1996 oli Ardo Niinre noore Kiili valla teine vallavanem. Selle aja kohta on

Ardo öelnud järgmist: “Oli aeg, mil suurimaks väljakutseks oli kolhoosist üleminek vallaks. Pooleli olid maareform, oman-direform. Vald pidi üle võtma kolhoosi ja külanõukogu funkt-sioonid, aga millised ja kuidas seda kõike teha, tuli otsustada. Oli päris raske aeg, sest vallal ei

olnud raha.” Valla algusaasta-test peale on Ardo osalenud val-lavolikogu ja komisjonide töös.

Ardo Niinre on mees, kelle tegutsemine ei lõpe tööpäeva lõppedes, vaid jätkub kohaliku-le kogukonnale mõeldes. Ardo oli Kiili Kaitseliidu loomise üks algatajatest. Tema sulest on il-

munud mitu Kiili valla ajalugu puudutavat teost.

Paljud on osalenud tema ju-hitud matkadel, kus kuulda saab nii legende kui lugusid meie val-la ajast ja olemisest juba kauge-te aegade rüpest. Tema eestve-damisel on märgistatud meie piirkonna mitmed muinsuskait-

se objektid, tema osalemisel on valminud Nabala-Paekna mat-karada, peetud ajalookonverent-se ja palju muudki.

Ardo on alati valmis aitama, juhendama ja teadmisi jagama. “Mis see siis on, teeme ära,” üt-leb ta ning võtab ette järgmise töö.

4 | VALDwww.kiilivald.eeVeebruar 2020 | nr 2 | KIILI LEHT

Võitja – Kiili Keerulised ja Kiili-tar pääsesid Triin Aasa juhtimi-sel juubelitantsupeole.Segarühmas Kiili Keerulised tantsib kaheksa paari, kelle va-nus jääb 30–60 eluaasta vahele. Kiili Keeruliste naised kannavad Juuru rahvariideid, mehed Põ-ja-Eesti riideid. Naistantsurüh-ma Kiilitar kuulub kuusteist naist, kes on samuti vanuses 30–60. Kiilitar kannab Saaremaa kihelkonna rahvarõivaid.

Mõlemad rühmad harjutavad Kiili rahvamajas Triin Aasa ju-hendamisel korra nädalas kaks tundi jutti. Juubelitantsupeoga seoses tehti ka lisatrenne, Kiili Keerulised korraldasid isegi ka-

hepäevase tantsulaagri Roosta puhkekülas. Hoolimata tihedast konkurentsist pääsesid nii Kiili Keerulised kui Kiilitar juubeli-tantsupeole. Kindlus peole pää-semise osas saabus eelmise aas-ta mai alguses.

Aasa käe all harjutavad ka Kiili Memmed – kokku kaheksa naist vanuses 60–80, kuid ne-mad suurtel pidudel tantsimas ei käi, vaid piirduvad Mem-me-Taadi lustipidudega.

Teine koht – Kangru Küla Selts 15 ja Kangru rahvapiduKangru rahvapidu korraldati eelmise aasta 31. augustil. See algas avatud küla päevaga, kui

sai käia kodukohvikutes aega veetmas. Õhtul oli rahvapidu korvpalliplatsil, kus esinesid ko-halikud rahvatantsijad ja pe-reansambel Pühapäevitajad Mareti külast, järgnes tantsupi-du Untsakatega. Õhtujuhiks oli oma küla mees Tauri Tallermaa, kes korraldas rahvale mänge.

Kangru rahvapeoga tähistati ühtlasi Kangru Küla Seltsi 15. aastapäeva, ehkki see number oli täis saanud juba kevadel. Kangru külas on elanikke 600 ringis, kellest seltsi ridadesse kuulub külavanem Merje Ein-manni sõnul 52.

Selts tegeleb oma küla elu vedamisega. Juba üle kümne

aasta korraldatakse näiteks las-tepäevi ja spordivõistlusi. Selt-si eesmärk on Kangru küla hu-vitavamaks teha, tuua ellu särt-su ja särinat, et inimesed vaid omaenda hoovis ei istuks.

Kolmas koht – Kiili gümnaasiu-mi kõik koorid osalesid juubeli-laulupeolKiili gümnaasiumil on koore kokku viis – mudilaskoor, pois-tekoor, lastekoor, segakoor, õpe-tajate naiskoor, mida juhenda-vad Sirje Kullus ja Piret Artjušin. Iga koor harjutab keskmiselt tunni või kaks nädalas.

Juubelilaulupeol osalemiseks pidid Kullus ja Artjušin esmalt

õpetajatena käima kõikidel se-minaridel, kus tutvustati reper-tuaari. Koorid pidid registreeru-ma juba aasta enne laulupidu. Tuli läbida ka eelvoorud, kus pi-di osad laulud ette laulma. Kõi-ge suurem konkurents oli mu-dilaskooride ja lastekooride ka-tegoorias. Kulluse hinnangul oli repertuaar raske ja järjest kee-rulisemaks läheb.

Kõik viis koori said siiski pii-savalt punkte, et suursündmu-sest osa võtta. Nendega pääses laulupeole kokku 120 lauljat. Vanemad ei pidanud pettuma ja mis kõige olulisem – lapsed ei pidanud pettuma. | Andres Toh-ver

***

(Tiitel Aasta tegu antakse füüsi-lisele isikule, juriidilisele isikule või seltsingule, kes on möödunud aasta jooksul silma paistnud Kii-li valla elanikele olulise tegevuse või sündmusega. Tiitli Aasta tegu kolm parimat tegu selguvad rah-vahääletusel. Tiitliga kaasneb ra-haline preemia, mille suurus on vastavalt kohale 300, 200 ja 100 eurot. Sellele lisandub üks euro iga rahvahääletusel saadud hää-le kohta. Rahvahääletusel esiko-ha pälvinud tegu sai 71 häält, teise koha pälvinud tegu 60 häält ja kolmanda koha pälvinud tegu 19 häält.)

Kiili valla Aasta tegu

Meeleolukaid hetki Eesti Vabariigi 102. aastapäeva kontsert-aktuselt Kiili rahvamajas 23. veebruaril

Kontserdi andis ansambel Reminders, kus solistiks on oma valla mees Madis Arro. Andres Tohver

Külaline naabevallast – Kurna külaseltsi juht Aivar Aasamäe. Andres Tohver

Meeleolukaks vahepalaks oli Kolmeraudne, kus astusid üles Mihkel Raud (Kiili gümnaasiumi huvijuht Aivo Tammela), Hillar Palamets (filosoofia ja religiooni õpetaja Ardo Niinre), Edgar Savisaar (kehalise kasvatuse õpetaja Mati Tabur) ja vihmavarjuhoidja (vene keele õpetaja Valeria Klimova). Tekste luges peale Alar Pikkorainen. Andres Tohver

Tantsupõrandal. Andres Tohver

Esines Kiili noorte rahvatantsurühm Kiili Kirjud. Andres Tohver

HARIDUS | 5www.kiilivald.ee KIILI LEHT | nr 2 | Veebruar 2020

Kooli õppejuht, 12. klassijuhataja Rauno Alev oma klassile eesti keelt õpetamas. Ülo Russak

  Möödunud aasta statistili-sest kokkuvõttest abivajajate vajaduste kohta selgub, et abi-vahendite seast üüritakse Har-jumaal kõige enam just ratas-toole, küünarkarke ja tugiraa-me. Samas pöörduvad kohali-kud abivahendikeskusesse jät-kuvalt kõige sagedamini pida-matusprobleemi tõttu.

Tallinnas Mustamäel asuvas-se Invaru abivahendikeskuses-se pöördutakse sarnaselt teiste Eesti piirkondadega peamiselt just liikumisabivahendite leid-miseks ning pidamatusproblee-mi tõttu. “Nii nagu varasematel aastatel on ka tänavu Mustamäe esindustest soetatud sadu tu-handeid mähkmeid ehk et iga päev otsib keegi meie juurest abi uriinipidamatusele. See vii-tab selgelt nii meie vananeva ühiskonna ühele põhimurele kui ka sellele, et inimesed on üha teadlikumad, et delikaatse mure leevendamiseks on täna-päeval olemas spetsiaalsed mähkmed ja sidemed ning na-hahooldusvahendid, mis aita-vad naha tervena hoida,” selgi-tas Tallinnas Mustamäel asuva Invaru esinduse klienditeenin-daja Siiri Kaska, miks just mähkmed on Invarust enim soetatud tooted. 

Nii ongi aasta jooksul Mus-tamäe esindusest enim soeta-tud abivahendid just erinevad täiskasvanutele mõeldud mähk-memudelid, mida on sel aastal ainuüksi Mustamäelt kokku mi-tusada tuhat tükki. Neile lisan-duvad ka voodihaige hooldami-seks mõeldud ühekordsed pe-sukindad ja aluslinad. Pesukin-daid koos pesuvahuga kasuta-vad Kaska sõnul palju just hool-dajad voodihaige isikliku hü-gieeni tagamiseks ning alusli-nad on head abivahendid nii pi-kaajaliseks madratsi kaitseks kui ka hügieenitoimingute te-gemise ajal, et voodi puhas hoi-da. 

Erinevalt mähkmetest, mille kasutamiseks pole muud või-malust kui need välja osta, on abivajajad avastamas üha enam abivahendite üürimise võima-

lust, sealjuures riikliku soodus-tuse abil. “Kuna üürimine või-maldab abivahendiga seotud kulutusi madalal hoida ning abivahendi soovi korral tagas-tada või välja vahetada, on see ka aina enam populaarsust ko-gumas. Ühtekokku on täna kõikjal Eestis üüris ligi 9000 abivahendit, mille seas ainuük-si ratastoole on üle 2200,” mär-kis Kaska. 

Kõige populaarsemad üü-riabivahendid on Harjumaal just liikumisabivahendid - ees-kätt ratastoolid, küünarkargud ja tugiraamid. “Kui ratastooli või tugiraami kasutatakse pike-mal perioodil, siis küünarkarku sageli just ajutiste vigastuste või sporditraumade korral, aga ka kõrgema eaga kaasneva lii-kumisraskuse puhul,” märkis Kaska. 

Lisaks liikumisabivahendite-le kuulub ka potitool kohalike seas enim üüritud abivahendi-te hulka - seda eeskätt just ea-kamate kasutajate või vähese liikuvusega haigete puhul, kel-lel on mugav kasutada potitoo-li näiteks voodi kõrval, kui WCsse minek on keeruline. 

Peamisteks abivahendite üü-rijateks on Kaska sõnul eakad või nende lähedased, kuid üü-ritakse ka tööealistele ja laste-le.

“Üürimist eelistavad abiva-jajad, kelle tervislik seisund on pidevas muutumises. Samuti on inimestele oluline, et lisaks mu-gavusele ja madalamatele ku-ludele saab üüritud vahendit ta-suta remontida ja hooldada - nii ei pea kasutaja muretsema näi-teks ratastooli või tugiraami tehnilise hoolduse ja varuosa-de pärast. Keerukamate abiva-hendite vajaduse puhul saab abi ja nõu ka meie terapeutidelt ning tehnikutelt, kes külasta-vad abivajajaid üle kogu Eesti ning aitavad leida kasutaja va-jaduste jaoks õiged abivahen-did,” tõi Kaska välja.

Pärast puhastamist-desinfit-seerimist ja tehnilist hooldust on samu abivahendeid võima-lik korduvalt kasutada.

Abivajajad üürivad kõige enam liikumis- abivahendeid

  Haridusministeerium on et-te näinud, et kõrgeimas koo-liastmes, gümnaasiumis, tuleb õpetada kindel tundide arv põ-hiained ehk siis matemaatikat, emakeelt ja võõrkeeli, loodus-teadusi, ajalugu...

Koolil on aga vaba voli otsus-tada, mida õpetada põhiainete-le lisaks. Kiili Gümnaasiumis on lisakursuseks interaktiivne meedia, mille raames õpilased omandavad algteadmisi filmin-dusest, animatsioonist, foto-graafiast, disainist...

Riigikaitse Rügement aitas väljaVald aga kasvab ja kool koos vallaga. Kevadel lõpetab Kiili Gümnaasiumi 17 õpilast, järg-misel aastal 27, praegu õpib 10 klassis juba 30 õpilast. Aasta edasi tulevad aga hoopis suure-mad lennud: 9 klassi 3 parallee-lis õpib kokku 63, järgmise aas-ta 4 paralleelis aga juba üle 80 õpilase.

Need numbrid ütlevad, et Kiili Gümnaasiumi kolmandas kooliastmes ehk gümnaasiumis peaks peatselt üks paralleelk-lass lisaks tulema. Nii nagu eri-alasidki - senisele meediaõppe-le peab midagi sama põnevat kõrvale tulema.

„Möödunud sügisel pakkus Riigikaitse Rügemendi juht Kristo Pals välja idee hakata koolis koostöös Riigikaitse Rü-gemendiga õpetama süvenda-tult riigikaitset. Meie direktriss Ruth Pekkenen haaras ideest, loodi töörühm...,“ meenutab töörühma juht, gümnaasiumi

õppejuht ja 12. klassi juhataja Rauno Alev.

„Ei tahaks nüüd kogu au omaks tunnistada, aga direkto-riga arutasime võimalaust riigi-kaitse süvaõppeks Kiili koolis küll,“ on Riigikaitse Rügemen-di juht tagasihoidlik. Aga tun-nistab, et kui ta direktori kabi-netist lahkus, olid mõlemad üs-nagi kindlad: sügisel 2020 alus-tab Kiili Gümnaasium riigikait-se süvaõppega. „Meil on koolis väga palju aktiivseid noorkot-kaid ja kodutütreid. Eks uue õp-pesuuna valikul sai ka õpilaste huvist lähtutud,“ jagab Rauno Alev osa idee sünnienergiast õpilastega.

Lõplik õppekava riigikaitse süvaõppeks on alles koostami-sel, tänasel päeval saab rääkida vaid visioonist, eesmärgistatud nägemusest.

Lõpetajad avara maailma- pildiga„Riigikaitse tundi kui sellist eraldi ei tule. Küll on õppeka-vas otseselt riigikaitsega seon-duvad õppeaineid,“ kõneleb õpetaja Rauno Alev. Õpilastele kavatsetakse süvendatult tut-vustada riigi julgeolekuasutus-te, prokuratuuri, kohtute, vang-late ja päästeameti tööd. Eraldi on siis sõjalised distsipliinid na-gu küberkaitse, geoinformaati-ka, meditsiin...

Sõjalised distsipliinid taha-me siduda igapäevase eluga. Näiteks leiab küberkaitses kä-sitlemist ka pangakaardi kaa-perdamise vastane kaitse, võit-luskunstide all enesekaitse,

geoinformaatikas aga välitingi-mustes orienteerumine täna-päevaste vahendite abil,“ selgi-tab Rauno Alev kooli plaane.

Läbirääkimised õppedistsip-liine õpetama hakkavate rii-giasutuste, nagu prokuratuuri, vanglate, kohtute, politsei ja päästeameti esindajatega on lõ-pusirgel.

Ehk jõutakse politseiga koos-töös niikaugele, et lõpetajad, kes soovivad, võivad saada ka abipolitseiniku tunnistuse.

„Meie omalt poolt panusta-me riigikaitseliste distsipliini-dega, nagu riigikaitse üldised alused, aga lisaks tahame avar-dada ka õpilaste maailmapilti, analüüsida põhjusi, miks täna-päeval üldse paljud sõjad puh-kevad, kõnelda erinevate reli-gioonide alustest: mida kujutab endast muhameedlus, kes on sunniidid, kes šiiidid; mille poo-lest kristlus erineb judaismist. Kokkulepped erinevate religioo-nide esindajatega on meil ole-mas, praktilist abi loodame väe-osade kaplanitelt, eriti neilt, kes on ka ise missioonidel käinud,“ kõneleb Kristo Pals.

Algteadmised tahetakse noortele anda ka sõjalise luure ja vastuluure tegevusest; me-ditsiinikursuse läbinu peab saa-ma teadmised tegutsemiseks massivigastuste korral.

„Riigikaitselisi distsipliine hakkame õpetama vähemalt kolm akadeemilist tundi näda-las, igal sügisel ja kevadel on siis riigikaitse laager, mille siis õpilased läbivad väesosades, ajateenijate keskel, alludes

väesosa distsipliinile,“ kõneleb õpetaja Rauno Alev.

Ohvitserist poliitikuni„Riigikaitselise suunitlusega gümnaasiume on Eestis ühe käe näppudel üles lugeda. Tallinnas on Westholmi Gümnaasium, Tartumaal Elvas, Virumaal Jõh-vis. Ja ongi kõik,“ teab Kristo Pals. Selle pärast on ta kindel, et riigikaitse süvaõppuse läbi-nud noortel on lihtne ka elus sellelt baasilt edasi minna, ol-gu siis ajateenijana kaitseväes või kadetina Kaitseväe Ühenda-tud Õppeasutusetes, või hoopis mõnes teises jõustruktuuride-ga seotud koolis.

„Loomulikullt ei saa igast meie lõpetajast sõjaväelast, küll tahame tekitada aga noortes huvi ohvitseri auväärse ameti vastu,“ kõneleb õpetaja Rauno Alev.

„Kodumaa- ja riigikaitse õp-pesuunaga tahame kasvatada igas õpilases – olgu ta siis noor-mees või neiu – isikuomadusi, kodumaa-armastust. Et ohvit-serid on läbi aegade galantsed olnud, siis on eraldi, sõjaliste distsipliinide kõrval õppekavas ka seltskonnatants,“ räägib Rauno Alev õppekavast. Ja loo-mulikult ei tantsi noormehed üksinda.

„Olen veendinud, et riigikait-se õpingud läbinud noored või-vad edukalt kandideerida eda-siõppimiseks ükskõik millises-se kõrgkooli, avar maailmapilt lubab neil pürgida nii ohvitse-riks kui poliitikuks,“ on Kristo Pals kindel. | Ülo Russak

Kiili Gümnaasium: galantsetest ohvitseridest poliitikuteni

Pixa

bay

SISUTURUNDUS

  Aasta lõpus asus Lääne- Harju piirkonda tööle uus ohv-riabi töötaja Kristel Pilli-roog-Nava, kelle piirkonda kuu-lub ka Kiili vald. Alljärgnevalt mõned küsimused ohvriabitöö-tajale.

Kas võite kirjeldada juhtu-mit, mil ohvriabitöötaja sai tõesti inimest aidata?Neid juhtumeid on üksjagu. Näiteks ühes suuremas linnas sattus meie juurde alkoholisõl-tuvusega noor naine, kes oli ka perevägivalla ohver.

Kohalik omavalitsus oli sei-sukohal, et kuna tegemist on alkohoolikuga tuleb naiselt lap-sed ära võtta ning määrata eestkostjaks mees.

Ohvriabitöötaja rääkis nai-sega. Naisel oli kaks valikut, kas ta otsib abi ja saab alkoholivas-tast ravi või jääb lastest ilma. Naine valis ravi ning pere suu-nati ka MARAC võrgustikku, mis on mõeldud riskigrupis olevatele peredele.

Mida kujutab endast MA-RAC võrgustik?MARAC mudel toetub võrgus-tikutöö põhimõttele. See tä-hendab, et juhtumi hindamine, probleemide tuvastamine ja la-henduste otsimine toimub as-jaosaliste spetsialistide koos-töös ja jagatud vastutusel.

Ohvriga töötavad mh koha-liku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, politsei- ametnikud, ohvriabitöötajad,

naiste tugikeskuse töötajad, tervishoiutöötajad ja teised spetsialistid, kes puutuvad kok-ku lähisuhtevägivalla all kan-natavate perede probleemide-ga.

Ohvrile osutatakse teenu-seid vastavalt tema vajaduste-le.

Mis sai aga noorest naisest?Koostöös erinevate spetsialis-tidega toetati peret aasta väl-tel. Nüüdseks on noor naine suutnud oma probleemid üle-tada ja ka lasteaiast ja koolist on tagasisidet tulnud, et lapsed on tasakaalukamad ja muutus on märgatav.

See on näide, kus ohvriabi on tugiisikuna inimese kõrval pikema aja vältel. Ohvriabitöö-taja suhtles tihedalt ka psüh-holoogiga, kes andis märku, millal peaks inimesega ühen-dust võtma, et ei tekiks tagasi-langust.

Me ei sildista inimesi, ei an-na hinnanguid ega jäta kedagi abita. Samas on väga oluline ka inimese enda motiveeritus. Ohvriabitöötaja ei saa juhtumit lahendada üksi või kui abivaja-ja ise ei panusta.

Kas teie poole pöördub ka mehi ja mis probleemidega või ainult perevägivalla ohv-riks langenud naised?Mehi pöördub ohvriabisse vä-he, on vaid üksikud juhtumid, kus perevägivalla ohvriks on langenud mees.

Mis küsimustes reeglina pöördutakse ohvriabi tööta-ja poole?Suurema osa pöördumistest moodustavad perevägivallajuh-tumid (80%) ja ülejäänud osa on muud pöördumised (sotsiaalsed

probleemid, vara jagamine, la-hutus ja ühine hooldusõigus).  Inimesed, kes on saanud infot ja kuulnud ohvriabiteenusest, võtavad meiega ise ühendust või  siis pöördutakse kriminaal-menetluse raames.

Kas esineb ka juhtumeid, kus ohver koos ohvriabitöö-tajaga teeb politseile aval-duse?Neid juhtumeid on väga tihti, kus ohvriabitöötajaga teeb koos ohvriga politseile avalduse. Oh-ver tihtipeale ei oskagi seda te-ha, korduvate juhtumitega ei teata, millises juhtumist alus-tada või kui kaugele ajaloos ta-gasi minna.

Ohvriabitöötaja aitab aval-dusse kirjutada konkreetsed pa-ragrahvid, mille alusel politsei avalduse menetlusse võtab. Tei-ne võimalus on esitada avaldus paragrahvideta, aga sellisel ju-hul võtab aega politsei uurimi-ne, mille alusel nad hakkavad avaldust menetlema.

Kas ohvriabitöötajal on pal-ju korduvkliente, kuidas toi-mite nende puhul?Mõnes piirkonnas küll, näiteks Ida-Harjus. Suhtleme tihedalt politseiga, kui olukord on tõsi-ne ja risk kõrge, siis suuname MARAC-i.

Arutame erinevate osapool-tega (politsei, KOV, prokura-tuur), kuidas lõpetada perevä-givald või lahendada konkreet-ne olukord.

Kui palju on Kiili vallast ol-nud pöördumisi ohvriabi töötaja poole?Kiili vallas on olnud pöördumi-si perevägivalla, lahutuse ja hooldusõiguse küsimustes. Kii-li vallas on meil hea koostöö

politsei ja lastekaitsetöötajate-ga. Mõned pered on saanud ka psühholoogilist nõustamist ning tagasiside nendelt on ol-nud väga hea.

Kas Kiili vald erineb millegi poolest ka Eesti keskmisest oma pöördumistelt?Kiili vallas väga palju pöördu-misi ei ole ning need kuidagi ka ei erine. Info tuleb seal pigem KOV-i kaudu, kes võtab ise ohv-riabiga ühendust ja kaasab meid  lahenduste leidmisesse.

Pöördumiste arvu mõjutab kindlasti ka väike kogukond.

Kuidas on inimestel kõige lihtsam teie poole pöördu-da, eriti kui ta häbeneb oma juhtumit või kardab mingil muul põhjusel.Kõige lihtsam on helistada ohv-riabi kriisitelefonil 116  006, sealt saab juba meie nõustaja soovitada kindlat ohvriabitöö-tajat või pakkuda muid lahen-dusi.

Ka kohtumise saame vajadu-sel kokku leppida teise asukoh-ta, et inimestes turvatunnet hoida. Kuna ohvriabitöötajad on politseimajades, siis võidak-se karta sinna tulla.

Kõik pöördumised on konfi-dentsiaalsed, kui inimene ta-hab, et see jääks ainult tema ja ohvriabitöötaja vahele, siis nii jääbki. Alati küsime üle, kas to-hime edastada või arutada juh-tumit teiste osapooltega. | Ülo Russak

6 | KORRAKAITSEwww.kiilivald.eeVeebruar 2020 | nr 2 | KIILI LEHT

  Kiili vallas registreeriti 11 kuritegu enam kui üle-eelmisel aastal. 2019. aastal registreeri-tud 43 kuriteost peamise osa moodustavad varavastased ja isikuvastased kuriteod.

Arvutikelmused on hüppeliselt kasvanudVaravastastest kuritegudest suur osa on seotud vargustega, mida oli siiski poole vähem, kui eelmisel aastal. Vähem oli var-gusi ka eluruumidest ja kaup-lustest. Hüppelise tõusu on aga teinud internetis toime pandud varavastased kuriteod ja arvu-tikelmused.

Neist paistsid enim silma juhtumid, kus internetist oste-tud kaupa kätte ei saada või saa-detud asja eest raha ei maksta. Need on seotud inimeselt ini-mesele müügikuulutustega.

Palju on juhtumeid, kus pa-kutakse telefoni teel või inter-neti vahendusel võimalust kii-reks rikastumiseks, kuid mille tulemusena jääb inimene hoo-pis oma rahast ilma.

Tasuta lõunaid ei ole ja kui tundmatu helistaja või interne-tis pakutud investeerimisvõima-lus tundub liiga hea, et tõsi ol-la, siis see tõenäoliselt ei olegi. Palun ärge avaldage kelmidele

oma isiklikke andmeid nagu panga- või ID-kaardi paroole ja numbreid ning ärge kandke ra-ha tundmatule kontole.

Tänaseks on kelmid oma skeeme edasi arendanud ja pa-kuvad ka juba rahast ilma jää-nud inimestele teatud summa eest väidetavat abi raha tagasi-saamisel ning nii võib üks ja sa-ma inimene petta saada mitu korda.

LähisuhtevägivaldAktuaalsed on endiselt lähisuh-tevägivallaga seotud juhtumid ja kuriteod. Võrreldes varasema-te aastatega on lähisuhtest tin-gitud vägivalla juhtumite arv statistiliselt küll tõusnud, kuid nende taga on ühed ja samad pered.

Koostöös valla sotsiaalamet-nike ja lastekaitsespetsialistiga ja ohvriabiga oleme korralda-nud ümarlaudu ning otsinud la-hendusi nende perede aitami-seks. Kui lähisuhtevägivalda pe-res on kogenud ka laps, siis la-henduste leidmisel lähtutakse eelkõige lapse parimatest huvi-dest.

Enamik süütegudest on seotud liiklusega.2019 aastal registreeriti Kiili

vallas 3 tõsisemat liiklusõnne-tust, kus sai viga 3 inimest ja neist ühel juhul oli üheks osa-pooleks jalgrattur.

Kiilis käivad väga paljud lap-sed ja noored koolis just jalgrat-taga ning seetõttu oleme kor-duvalt kooli juures kontrollinud jalgrataste korrasolekut ja kiiv-rite olemasolu ning helkurite kasutamist pimedal ajal.

Lapsevanemad, enne kui lu-bate oma järeltulija jalgrattal liiklusesse, palun veenduge, et ta järgib liikluseeskirju, ratas on tehniliselt korras ja komplekt-ne ning lapsel sõites kiiver peas. Kahjuks on laste ohutunne ja võime ümbritsevat hallata pal-ju nõrgem kui täiskasvanul, see-ga palun kutsuge neid üles et-tevaatlikkusele ja selgitage või-malikke ohte.

Enamik süütegudest on seo-tud liiklusega. Väärtegudest moodustavad ühe kolmandiku kiiruseületamisega seotud rik-kumised. Endiselt kõige muret-tekitavamad on alkoholijoobes autojuhid, 2019 aastal tabati meie valla teedel 21 joobes juh-ti, neist 3 olid kriminaalses al-koholi- ja 1 narkojoobes.

Ülejäänud osa liikluskurite-gudest moodustasid juhtumid, kus juhtimisõiguseta või alko-

holijoobes juht tabati roolist vä-hemalt teist korda, sel juhul on tegemist süstemaatilise rikku-misega, mille puhul karistussea-dustik võimaldab alustada kri-minaalmenetlust.

Alaealistega seotud süüteodAlaealisi mõjutati eel-misel aastal peami-selt mittekaristusli-ke meetmetega. Enamik alkoholi tar-vitanud või muid rik-kumisi toime pannud noored kirjutasid es-see, külastasid ter-visemuuseu-

mit, osalesid politsei töötuba-des või võtsid endale muid ko-hustusi.

Näiteks suveperioodil meel-dis ühele Kiili noorteseltskon-nale koguneda hilisõhtuti las-

teaia territooriumil, kus lõhuti lasteaia atraktsioone ja roniti katusel. Juhtumitega seo-tud noored tu-vastati kiiresti ning karistuse al-ternatiivina tuli

neil veeta päev te-hes erinevaid hea-

korratöid sama laste-aia hoovis.

Kanepit tarvitanud alaeali-sed suunati programmi „Puhas tulevik“. Kõnealuse programmi idee seisneb selles, et noorele antakse võimalus väärteokaris-tusest pääseda, kui ta võtab en-dale kohustuseks iga kuu koh-tuda politsei ja lastekaitsespet-sialistiga, kes temaga vesteldes püüavad leida just need meeto-did, mis teda võiksid aidata edaspidi narkootikumidest hoi-duda; sellega käib kaasas ka iga-kuine proov, veendumaks et noor on püsinud puhas.

Programmi lõpetanud noo-red on tunnistanud, et neile oli sellest suur abi ja tugi ning usu-vad, et suudavad ka edaspidi puhtaks jääda.

Eelmisel aastal viidi Lää-ne-Harju piirkonnagrupi maa-del läbi kokku 43 kontrollostu, tulemused olid ehmatavad – 43 kauplusest 34 müüs alaealisele alkoholi. Kontrollostud toimu-sid ka kahes Kiili valla kauplu-ses, neist ühes sai alaealine al-koholi osta.

Asja kurbnaljakas tõik oli selles, et müüja küsis meie poolt poodi saadetud noorelt doku-menti ning mõistes, et tegemist on alkoholi ostva alaealisega – viibutas hoiatavalt sõrme ning sooritas tehingu. | Kiili Leht

Kuritegevuse tase on Kiili vallas kõige madalam

Koos ohvriabitöötajaga perevägivalla vastu

Piirkonnapolitseinik Mart Meriküll ja Lääne-Harju piirkonna ohvriabi-töötaja Kristel Pilliroog-Nava. Erakogu

Piirkonnapolitseinik vanemkomissar Enely Meho. Erakogu

SPORT | 7www.kiilivald.ee KIILI LEHT | nr 2 | Veebruar 2020

  Kiili vallarahva XIII sport-mängudel toimus 23. veebrua-ril teine ala ehk kart. Võistlus toimus Laitse RallyPargis ning korraldaja oli Päikesemajad võistkond.

Võistkonnas kaks meest ja üks naine. Sõideti viis minutit bsoojendussõitu ja kaheksa mi-nutit võistlussõitu. Võistkond-lik paremusjärjestus selgitati iga sõitja võistlussõidu parima ringiaja liitmise teel.

Kõige kiiremat sõitu näitasid Päikesemajad võistkond, koos-seisus Kaisi Kullamaa, Erik Olesk ja Ermo Eha, ajaga 157,409. Teine koht ajaga 160,82 Kiili Noored võistkond, koossei-sus Anet Vendel, Jakob Pajur ja Rainer Põld.

Auhinnaline kolmas koht, ajaga 161,566, kuulus Lui-ge-Sausti võistkonnale, koos-seisus Angelika Lott, Axel Roo-sileht ja Ruslan Pelehhanov. Järgnesid : 4. koht - Metsanur-ga - 162,394 ; 5. koht Kiili I - 162,801; 6. koht - Lähtse - 162,821; 7. koht - Kangru - 163,299 ; 8. koht - Sõmerlased - 164,839; 9. koht - Kiili 2 - 165,132; 10. koht - Äärekad - 165,276; 11. koht - Nabala - Paekna - 166,629; 12. koht -

Maksimaa - 168,517; 13. koht - Vaela - Mõisaküla (1 mees ja naine puudu). Individuaalne pa-remusjärjestus (3 paremat). Naised: 1. koht Kaisi Kullamaa (Päikesemajad) - parim ringiaeg - 53,765 ; 2. koht Anet Vendel (Kiili Noored) - 54,344 ; 3. koht Angelika Lott (Luige - Sausti) - 54,501. Mehed : 1. koht Ruslan Pelehhanov (Luige - Sausti ) - 49,684; 2. koht Jakob Pajur (Kii-li Noored) - 50,796; 3. koht Erik Olesk (Päikesemajad) - 51,695. Tänud Päikesemajad ja Kristin Kütt. | Kaupo Kütt

SPORDIUUDISED

Vallarahva sportmängud jätkusid Laitses kardisõiduga

Jalgpall  EstNor / Kiili saalijalgpalli meeskond lõpetas Eesti meist-rivõistluste 2. liiga hooaja 7 p. ja 7. kohaga. Saavutati 1 võit, 4 viiki ja 7 kaotust, väravate vahe 55:93. Pole hullu, järgmine aas-ta proovime paremini. Mees-kond tänab EstNor OÜ - Renee, AMP Viimistlus OÜ – Märt , Kii-li SK – Mikk ja kõiki fänne!

25. jaanuaril toimus Rakveres jalgpalli turniir Tarvas Winter Cup. Turniiril osales ka Harju JK Rae 2012 sünd. poiste võistkond, eesotsas treener Margus Mart-sep. Selles vanusegrupis osales

11 meeskonda. Mängiti neljas alagrupis. Harju JK Rae võist-kond võitis ära nii oma alagru-pi , kui ka kogu turniiri. Vot nii, tehke järgi. Poolfinaalis võide-ti kohalik Rakvere meeskond 1:0 ja finaalis Kiviõli FC Irbis meeskond koguni 5:1.

Hea meel on tõdeda, et koos-seisus osales ka neli Kiili Güm-naasiumi esimese klassi poissi – Marten Tomingas, Simo Saar-järv, Gregor Käer ja Kristofer Artjušin.

Kergejõustik  Eesti U14 ja U16 vanuseklas-si talvistel meistrivõistlustel,

Lasnamäe Kergejõustikuhallis, näitas alles 12-aastane Romet Ridalaan teistele tagatulesid ehk võimast üleolekut nii 800 m jooksus (2.23,45), kui ka 1500 m jooksus (4.59,56), tulles mõlemal distantsil PU 14 vanu-seklassi Eesti meistriks! Palju õnne Romet!! Suured õnnitlu-sed ka tema treenerist isa Rai-nile! TU 16 vanuseklassi 60 m jooksus saavutas ajaga 8,04 2. koha ehk hõbemedali Marie Randala. Palju õnne! Hõbeme-dali võitis Marie ka TU 16 vanu-seklassi 4x200 m teatejooksus SK Elite Sport naiskonna koos-seisus. 200 m jooksus saavutas

Marie 5. koha, ajaga 26,73. PU 16 vanuseklassi 1500 m jooksus võitis 3. koha ehk pronksmedali Gregor Rasva, ajaga 4.34,94. Palju õnne! PU 16 vanuseklassi

4x200 m teatejooksus võitis 2. koha ehk hõbemedali SK Eli-te Sport meeskonna koosseisus Robert Kompus. Palju õnne! Lisaks saavutas Robert teivas-hüppes 4. koha tulemusega 3.60

ja 400 m jooksus 9. koha , ajaga 57,49.

Jalgrattasport  Leedus Panevezyses Cido Arenal toimus treki Balti kari-kavõistlused, kus ühtlasi selgi-tati välja ka Eesti meistrid om-niumis. MU 17 vanuseklassis võitis 2. koha ehk hõbemedali Lauri Tamm. Meeste eliitklas-sis võitis kolmanda koha ehk pronksmedali Markus Pajur!

Kabe  Kiili Gümnaasiumi kaberin-gi poisid olid edukad kuni 10-aastaste laste Eesti meistri-võistlustel rahvusvahelises ka-bes (100 ruudu): 3. koht ehk

pronksmedal – Rafael Korjus. 5. koht – Georg Kello, 10. koht – Ragnar Tarend, 12. koht – Rasmus Matiisen, 21. koht – De-vid Sepp ja 27. koht – Denis Sepp.

Kaks päeva kestnud Eesti meistrivõistlutel rahvusvaheli-ses kabes kuni 13-aastaste tüd-rukutele, lõppesid Kiili valla tüdrukute kaksikvõiduga. Esi-koht ja kuldmedal Emilia Kello ning teine koht ja hõbemedal Nona Nano.

Poiste kohad: 6. koht – Tam-bet Pang, 8. koht – Karl-Markus Grosberger, 10. koht – Georg Kello, 13. koht – Maik Ott Eber, 15. koht – Mattias Laurits. | Kau-po Kütt

esikoht - Kiili Noored 22 p.teine koht - Luige - Sausti 20 p.kolmas koht - Kiili 2 17 p.4. Kiili I16 p.5. Päikesemajad 15 p.6. Vaela - Mõisaküla 14 p.7. Nabala - Paekna 14 p.8. Sõmerlased 14 p.9. Metsanurga 13 p.10. Lähtse 13 p.11. Maksimaa 8 p.12. Äärekad 8 p.13. Kangru 7 p.

Järgmine ala ehk male toimub 21. märtsil. Võistkonnas üks mees ja üks naine ning korral-daja on Lähtse võistkond.

VÕISTKONDLIK PAREMUS- JÄRJESTUS PEALE KAHTE ALA :

Harju JK Rae poiste võistkond – 1. koht – Tarvas Winter Cup. Erakogu

Kardisõidu esikolmik Laitses pjedestaalil. Erakogu

Eesti meistrivõistlustel kabes kuni 13-aastaste tüdrukute kategoorias tuli Kiili vallda esikoht ja kuldmedal Emilia Kellole ning teine koht ja hõbemedal Nona Nanole. Erakogu

11-aastane Romet Ridalaan näi-tas võimast üleolekut nii 800 meetri kui ka 1500 meetri jook-sus, tulles mõlemal distantsil PU 14 vanuseklassi Eesti meist-riks. Fotol koos isa Rainiga.

Erakogu

8 | TEATEDwww.kiilivald.eeVeebruar 2020 | nr 2 | KIILI LEHT

Kiili vallavalitsus teatabNB! Otsuste täistekstide ja lisa-dega saab tutvuda Kiili vallava-litsuses, Nabala tee 2a, Kiili alev

VOLIKOGU OTSUSEDKiili Vallavolikogu 20.02.2020 otsus nr 4 Peetri tee T2 katastriüksuse omandamine.Kiili Vallavolikogu 20.02.2020 otsus nr 5 Peetri tee 7 katastriüksuse omandamine.Kiili Vallavolikogu 20.02.2020 määrus nr 3 Kiili Val-lavolikogu 17.03.2016 määruse nr 7 „Kiili valla eelar-vest makstavate toetuste maksmise kord“ muutmi-se määrus.Kiili Vallavolikogu 20.02.2020 määrus nr 4 Kiili valla koolieelsetes munitsipaallasteasutustes lapsevane-ma poolt kaetava osa määr ja tasumise kord.

VALLAVALITSUSE OTSUSEDEhitus- ja planeerimine28. jaanuar 2020Vallavalitsuse korraldus nr 30 Projekteerimistingi-muste määramine ehitusprojekti koostamiseks Tam-metalu tn 26, Luige alevik.Vallavalitsuse korraldus nr 31 Projekteerimistingi-muste määramine ehitusprojekti koostamiseks Kaa-siku tn 27, Luige alevik.Vallavalitsuse korraldus nr 32 Ehitusloa väljastami-ne ehitise (üksikelamu) püstitamiseks Kalju tee 7, Sausti küla.Vallavalitsuse korraldus nr 33 Kasutusloa väljasta-mine ehitisele (üksikelamu) Haldja tn 13, Luige ale-vik.Vallavalitsuse korraldus nr 34 Lähtse külas Vanatoa kinnistu I detailplaneeringu kehtestamine.4. veebruar 2020Vallavalitsuse korraldus nr 37 Ehitusloa väljastamine ehitise (üksikelamu) püstitamiseks Marsi tn 22, Lui-ge alevik.Vallavalitsuse korraldus nr 38 Ehitusloa väljastami-ne ehitise (Tootmis ja laohoone) rekonstrueerimi-seks Loovälja tee 5, Kiili alev.Vallavalitsuse korraldus nr 39 Ehitusloa väljastami-ne ehitise (üksikelamu) püstitamiseks Olevi tn 2, Luige alevik.Vallavalitsuse korraldus nr 40 Kasutusloa väljasta-mine ehitisele (üksikelamu) Tamme tn 3, Luige ale-vik.Vallavalitsuse korraldus nr 41 Kasutusloa väljastami-ne ehitisele (üksikelamu) Tulbi tn 12, Luige alevik.Vallavalitsuse korraldus nr 42 Kasutusloa väljasta-mine ehitisele (kahe korteriga elamu) Kaljula tee 30, Sausti küla.11. veebruar 2020Vallavalitsuse korraldus nr 49 Ehitusloa väljastami-ne ehitise (tänavavalgustus) rekonstrueerimiseks Kiili alevis.Vallavalitsuse korraldus nr 50 Ehitusloa väljastami-ne ehitiste (Veski tänava tänavavalgustus, side, vee- ja kanalisatsioonitorustikud) püstitamiseks Kiili alev.Vallavalitsuse korraldus nr 51 Ehitusloa väljastamine

ehitise (puurkaev) püstitamiseks Kasemetsa, Sausti küla.Vallavalitsuse korraldus nr 52 Kasutusloa väljasta-mine ehitisele (kahe korteriga elamu) Kaljula tee 28, Sausti küla.Vallavalitsuse korraldus nr 53 Kasutusloa väljasta-mine ehitisele (üksikelamu) Lageda tee 20, Vaela küla.Vallavalitsuse korraldus nr 54 Kasutusloa väljasta-mine ehitisele (üksikelamu) Külluse põik 1, Luige alevik.Vallavalitsuse korraldus nr 55 Vaela külas Kesk-Vae-la tänav T2 ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmi-ne ja avalikustamise korraldamine.18. veebruar 2020Vallavalitsuse korraldus nr 60 Ehitusloa väljastami-ne ehitise (päikeseelektrijaam) püstitamiseks Saus-ti tee 44, Sausti küla.Vallavalitsuse korraldus nr 61 Ehitusloa väljastamine ehitise (üksikelamu) püstitamiseks Lageda tee 28, Vaela küla.Vallavalitsuse korraldus nr 62 Ehitusloa väljastami-ne ehitiste (puhastusseade ja basseinid) lammuta-miseks Kurna tee 17, Kiili alev.Vallavalitsuse korraldus nr 63 Ettekirjutuse tegemi-ne Haart Ehitus OÜ-le ehitustööde peatamiseks.

Keskkond ja maaküsimus28. jaanuar 2020Vallavalitsuse korraldus nr 35 Katastriüksuse jaga-mine, Kaare tn 7.Vallavalitsuse korraldus nr 36 Katastriüksuse jaga-mine, Uus-Ratassepa.4. veebruar 2020Vallavalitsuse korraldus nr 43 Puurkaevu asukoha kooskõlastamine, Aruste-Jaani, Arusta küla Vallava-litsuse korraldus nr 44 Korraldatud olmejäätmeveo-ga liitumise kohustusest tähtajaline vabastamine Mooni tn 16, Luige alevik.Vallavalitsuse korraldus nr 45 Korraldatud olmejäät-meveoga liitumise kohustusest tähtajaline vabasta-mine, Tammetalu tn 16, Luige alevik11. veebruar 2020Vallavalitsuse korraldus nr 56 Pikkaru tee T2 sund-valduse seadmine Elektrilevi OÜ kasuks Vallavalit-suse korraldus nr 57 Katastriüksuse lähiaadressi muutmine, Toompihla tn 3.Vallavalitsuse korraldus nr 58 Katastriüksuse jaga-mine, Niidi tee 7.18. veebruar 2020Vallavalitsuse korraldus nr 64 Vallavara rendile and-mise korraldamine.Vallavalitsuse korraldus nr 65 Pääsukese tee sund-valduse seadmine Elektrilevi OÜ kasuks.

MUUD KÜSIMUSED4. veebruar 2020Vallavalitsuse korraldus nr 47 Kiili Gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kinnitamine.Vallavalitsuse korraldus nr 48 Kiili Vallavalitsuse 15.10.2019 korralduse nr 395 „Kiili lasteaia hooleko-gu kinnitamine 2019/2020 õppeaastaks” muutmine.

Kiili vallavalitsus teatab

28. jaanuari 2020 Kiili Vallava-litsuse korraldusega nr 34 Lähtse külas Vanatoa I kinnistu detailplaneerin-gu kehtestamine

Detailplaneeringu on koostanud Respekt OÜ, töö nr 73-18.Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Lähtse külas.Planeeringuala suurus on 3,56ha. Planeeritaval maa-alal kehtib:• Kiili valla üldplaneering

Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on maaüksuse sihtotstarbe muutmine, maa-ala krundijaotusplaani koostamine, moodustatava-te kruntide ehitusõiguse määramine ning vas-tavalt hoonestuskavale planeeritava maa-ala haljastuse, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude-ga varustamise põhimõtete väljatöötamine.

Planeeritud krundistruktuur lähtub Vanatoa kin-nistu kujust, riigi kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuha-

la tee asukohast ja üldplaneeringuga naaberkrun-tidele ette nähtud funktsioonist ning ligipääsuva-jadusest. Planeeritud on 13 elamumaa sihtotstar-bega krunti ridaelamute ehitamiseks. Lahendus arvestab ridaelamubokside planeerimisel üldpla-neeringust tuleneva koormusindeksiga KKKI – 800m² krundi pinda boksi kohta. Olenevalt krundi pindalast on antud ehitusõigus 4–5 korteriga ri-daelamute ehitamiseks. Kokku planeeritakse alale 62 ridaelamuboksi. Transpordimaadeks on ette nähtud 4 maaüksust, lisaks üks olemasolev (pos 19), mis on ette nähtud avaliku kasutusega ja üle antavad Kiili valla omandisse. Planeeringulahen-dus näeb alale ette avaliku kasutusega viis üldka-sutatava maa krunti, suurusega kokku 10533m². Üldkasutatava maa krundid antakse üle Kiili valla omandisse. Avalikult kasutatav üldkasutatava maa sihtotstarbega haljasala moodustab planee-ritavast alast 15,1%. Planeeringu realiseerimine ei too kaasa olulist keskkonnamõju ega halvenda keskkonnaseisundit.Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üld-planeeringu muutmise ettepanekut.

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Kiili Val-lavalitsus tööpäevadel kohapeal või digitaalselt Kiili valla geoinfosüsteemis EVALD.

REKLAAM | 9www.kiilivald.ee KIILI LEHT | nr 2 | Veebruar 2020

Iv Pluss TALLINN Pärnu mnt 556, Laagri677 9060 myyk@ivpluss.ee

Iv Pluss TARTU Ringtee 56a, 51014 Tartu740 90 66 tartu@ivpluss.ee www.ivpluss.ee

MÜÜME LAO TÜHJAKS! Laoautod nüüd eriti

heade hindadega!

Veebruar 2020 | nr 2 | KIILI LEHT10 | REKLAAM

www.kiilivald.ee

www.aiataht.ee www.facebook.com/aiataht

AIATÄHT SAKU: Tehnika 7 (Saku keskel E-Tehno autoülevaatuspunkti kõrval)AIATÄHT TALLINN: Tuleviku tee 10, Peetri (Tallinna piiril, Tartu mnt. ääres)

E-R 9 – 18 ja L 10 – 13 TALLINN Tel: 5558 5709  SAKU Tel: 5324 4296 E-post: info@aiataht.ee

TEHNIKA MÜÜK, HOOLDUS, VARUOSAD JA RENTVÕTAME SINU TÖÖRIISTAD KEVADHOOLDUSESSE!

MEILT KÕIK VAJALIK KEVADISTEKS AIATÖÖDEKS

AIATÄHT ESINDUSED SAKUS JA PEETRIS

Lai valik tehnikat ERAISIKULE või PROFILE. Püsikliendile erinevad SOODUSPAKKUMISED! Hea teenindus KODU LÄHEDAL!

GA A S I G R I L L I DP E L L E TG R I L L I D

S U I T S U A H J U D

GRILLIGURU GRILLIKAUBAMAJA

AVATUDT-R 11.00-18.00

ALLIKA tee 2, PEETRI, 75312, RAE vald

GRILLIGURU.EE

Koduloata?

dAjame kasutusloa okumendid korda

.oprojektibüro ee

SAADA HINNAPÄRING

nr 1kasutuslubadetaotleja Eestis**viimase 6 kuu jooksul väljastati Projektibüroo abil üle 60 kasutusloa

Hea valla elanik! Aeg TAAS kohtuda!Tule räägime rõõmudest, muredest!

Vaatame olevikku ja tulevikku!

P a u l P u u s t u s m a aRK põhiseaduskomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni liigeLeia sobiv aeg vahemikus 10:00 - 14:00 NELJAPÄEVAL, 05. märtsilVAELA KOOSTÖÖKESKUSES Miku tee 7, Kiili, 75413 Harjumaa

KONSULTATSIOON RIIGIKOGU LIIKMEGA

VIRU-NIGULA SAEVESKI ASLääne-Virumaal

AEGVIIDU PUIT ASHarjumaal

VIIRATSI SAEVESKI AS

Viljandimaal

OSTAB

KUUSE- JA MÄNNIPALKI

www.nordwood.eetel 520 2709

Aivo.Kalmet@nordwood.ee

Vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoodete paigaldus

Tel: 52 7 1059Info@vihmaveerennid.ee

KIILI LEHT | nr 2 | Veebruar 2020REKLAAM / TEATED | 11

www.kiilivald.ee

OTSIN OMA KLIENDILE 2- VÕI3-TOALIST KORTERIT KIILISVõta minuga ühendust!

Tõnis Lass5661 6468tonis.lass@arcovara.ee

TORUMEES

56159680www.eaststar.ee

IGAT MASTI TORUTÖÖD:

SAN. SEADMED, BOILERID,

KATLAD, KATLAMAJAD,

SOOJUSPUMBAD......

www.eaststar.ee

TORUMEES

56159680www.eaststar.ee

IGAT MASTI TORUTÖÖD:

SAN. SEADMED, BOILERID,

KATLAD, KATLAMAJAD,

SOOJUSPUMBAD......

www.eaststar.ee

Otsime usinat PAGARIT!

Ootame sinult• Huvi pagaritöö vastu• Valmisolekut töötada vahetustes

Ettevõte pakub• Püsivat töösuhet• Väljaõpet kohapeal• Konkurentsivõimelist töötasu

EESTI SAI OÜ on 2007 aastal loodud ettevõte. Tootmine asub uues tootmishoones Harjumaal, Rae vallas.info@eestisai.ee, tel +372 5648 8383.

Puidupood Sakus Üksnurme teel müüb ehituspuitu ja puitbriketti• lauad, prussid • aialipid• voodrilauad • OSB ehitusplaadid• soojusmaterjalid • transpordivõimalused

Avatud E–R 8.30–17.00, L 10.00–14.00Tel 501 0701, 510 9068, 670 6876www.teevenpuit.ee TEEVEN PUIT OÜ

Aastast 2002Info ja tellimine

51 36 999info@ky� eladu.eewww.kü� eladu.eeHARJUMAAL TASUTA TRANSPORT!

EESTI SUURIM VALIK KÜTTEMATERJALE!Puitbrike� • pellet • kaminapuudkivisüsi • turbabrike� • grillsüsi

130€/ALUS

ALATES

195€/ALUS

ALATES

RUFPUITBRIKETT

PELLET

140€/ALUS

ALATES

ÜMARPUITBRIKETT

Pika ajalooga edukas ettevõte Harjumaal otsib

TEETÖÖLISTPakume kaasaegset ja ühtse meeskonnana

toimivat töökeskkonda ja häid töötingimusi!

Tööle asumise aeg: märts 2020.

Nõudmised kandidaadile:* Hea füüsiline vorm* Hea eesti keele oskus* Juhilubade olemasolu (soovitav)

Info ja kontakt: GSM 5053662 või lauri@riabteed.ee

In memoriam

MARE OTS

24.04.1937-14.01.2020

In memoriam

ANN ROSITA CECILIA

ENGLUND

05.01.1937-16.02.2020

SÜNNIPÄEVAD VEEBRUARIS96 Martha Kaaristu92 Aleksander Soots88 Ants Kirsch87 Ilina Rattasepp87 Helgi Trahov82 Maire Pikk81 Vera Nadtochaya81 Vaike Kivistik80 Tõnis Solo80 Rein Tamme78 Helga Ritsik77 Viivi Hiiekivi76 Urmas Kingu76 Ants Vain76 Rein Tippi75 Valmi Kallion75 Helgi Iida70 Malle Undusk65 Veroonika Läänemets65 Moonika Topkin65 Merle Haruoja

MEIE VALDA SÜNDISID

15. jaanuaril Annika Udumets Palju õnne, Kädi-Triin Oskar ja Valdur Udu-mets!

22. jaanuaril Mia Marii Seller Palju õnne, Jaana Lepik ja Aadu Seller!

22. jaanuaril Claudia Tamme Palju õnne, Victoria ja Andres Tamme!

24. jaanuaril Kert Kägu Palju õnne, Laidy Põldmaa ja Elon Kägu!

29. jaanuaril Mattias Veske Palju õnne, Kadri Horm ja Siim Veske!

30. jaanuaril Remi Johan Valdmann Palju õnne, Kerli ja Sven-Erik Valdmann!

31. jaanuaril Aron Soots Palju õnne, Kadi Lõiv ja Joel Kaspar Soots!

31. jaanuaril Andra Raudsepp Palju õnne, Liina ja Jüri Raudsepp!

02. veebruaril Sädeli Sinisalu Palju õnne, Kätlin Seene ja Erko Sinisalu!

05. veebruaril Karl Gustav Kukk Palju õnne, Lisanne ja Rainer Kukk!

PALJU ÕNNE

Veebruar 2020 | nr 2 | KIILI LEHT12 | REKLAAM

www.kiilivald.ee

Küttepuud. Müüa saetud ja lõhutud küttepuud pikkusega 30-60 cm. Kojuvedu. tel: 5227345. e-post: marek406@gmail.comMüüa Harjumaal 3 meet-rist küttepuud sanglepp ehk must lepp kohaletoomisega. Miinimum kogus 15 tihumeetrit. Lisainfo telefoni teel! +37256487816Müüa kuivi pakitud kütteklotse. Vedu on tasuta! Tel 5383 9215Müüa maitsev Eesti toidukartul Laura, 30 kg võrkkotis. Hind 13€ kott, ostes korraga 3 kotti või rohkem 10€ kott. Kiili vallas transport tasuta. Tel: 53430025Müüa sega lehtpuu al: 44 eur/rm, valge lepp al: 44 eur/rm, sanglepp al: 48 eur/rm, kask al: 58 eur/rm, saar al: 58 eur/rm, metsakuiv al: 50 eur/rm, 30cm lisandub 3 eur/rm. Kontakt: 56975216Ostan igas seisukorras sõidukeid ja kaubikuid, võib remonti vajada! Tel 5309 2650Ostan vanaaegseid jalgrattaid, sääreväristajaid, nende raame ja muid osi. Ostan vene autode/mootorrataste osi. T.5102349OÜ Estest PR ostab metsa-ja põllumaad Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.eeSõidukite kokkuost (auto, buss, veok, haagis, tehnika) 55678016.Ehitusluba. Kasutusluba. Hoonete seadustamine. Tel 5306 1181. majapaberid@gmail.comEhitus ning remondi tööd. Fassaadi-katuste-vaheseinte-saunade-terrasside ehitus Parketi, uste, akende, liistude paigaldus ja muud siseviimistlus tööd. 53605083Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, 24 h. Vt ka ennustus.eeKORSTNAPÜHKIMISTEENUS TEL: 53330556 www.korstnahooldus.eeOhtlike puude aastaringsed raie-, hooldus- ja saetööd. Katuserennide puhastus. Tel 5551 2104, www.puuhooldaja.ee

Kutsetunnistusega arborist pakub puude ja ohtlike puude langetust, puude hoolduslõikust, viljapuude hooldus- lõikust, kändude freesimine, raiejäät- mete hakkimine ja utiliseerimine, hekkide hooldus. Kruntide puhastus võsast ja puudest ka raie teenus . Tel nr. 5057786 www.puukirurg.eeLiuguksed ja Garderoobid. Köögid. Hinnad soodsad, garantii. Tel. 50 290 75, e-post: liuguksed@kallion.netOhtlike puude langetamine, hekkide ja õunapuude lõikus tel. 5210334Ohtlike puude langetamine. Tel 5663 2968Ohtlike puude langetamine ja puude hoolduslõikus. www.puulangetus.eu tel 58228154Teen kodude ja ühistute üldruumide hoolduskoristust ja suurpuhastust. Hoian teie reisi ajal lilled kastetuna ja lemmikloomad toidetuna. Helista mulle - 5399 3595Teostame ehitus-, viimistlus-ja renoveerimistöid Harjumaa piirkonnas. Pakume oma klientidele kvaliteetset terviklahendust ja usaldusväärset koostööd. Ehitusmehed OÜ, tel: 53431487, info@ehitusmehed.comÕhksoojuspumba paigaldus ja hooldus, hind 150€. Sertifikaadiga paigaldaja Kalev Lepistu. Lisainfotel 5656 2191Üldehitus, katuse-, fassaadi- ja viimistlustööd. Majade, kõrvalhoonete ehitamine täislahendustega. Tel 5352 9476, www.miltongrupp.eeNabala POÜ pakub tööd lüpsjale. info tel.56664722Pakume tööd puhastusteenindajatele täis- ja osalise tööajaga! Info tel: + 372 5074539 või saata CV e-maili aadressil: vassilina.sokolova@brem.ee

ERAKUULUTUSED

Vannitubade ja korterite remont ning viimistlus. Küsige pakkumist: Tel: 5257443 E-post: info@remontjaviimistlus.ee Koduleht: www.remontjaviimistlus.ee

Langetame, hooldame puid ja freesime kände just Teie piirkonnas. Leiame koos lahenduse! Meid saab kätte www.puumehed.com, tel 5626 3857

Väiksem ehitusfirma teostab ehitustöid kogu harjumaa piirkonnas. Meeskond kogemustega ja töö alati kvaliteetne. DH Service OÜ www.fassaadkorda.ee dhserviceou@gmail.com +372 5696 3580”

Sõidukite kokkuost! Autoromude kokkuost! Ostame ära teie kasutult seisva autoromu! Äravedu puksiiriga, arvelt kustutamine! Tel 55522223

Ostan seisma jäänud sõidukeid. Ka avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. Koha peal kiire vormistamine ja tehing. Pakkumisi ootan seisevauto@gmail.com või 56188671

Aastaringne ohtlike puude lõikus ja hoolduslõikus. Väljaõppinud puude-langetajad parima hinnaga. Puude üldseisundi hindamine ja konsultatsioon on tasuta. Tel 513 3458, info@ohtlikpuu.ee, www.ohtlikpuu.ee

Smm ehitus teostab järgmisi töid: üldehitus, sisetööd, katusetööd, plekksepa teenus –ja terrasside ehitus. Teostame lisaks septikute ja kanalisatsioonide paigaldust. Tel: 58549195; smm.ehitus@gmail.com

Autode kokkuost harjumaal. Uuri oma auto hinda www.autohoov.ee 58190200

Kõik koolitused on autojuhi töö- ja puhkeajaning sõidumeerikute süvaõppega

VEOAUTOJUHI JA BUSSIJUHIAMETI- JA TÄIENDKOOLITUS

Lisainfo ja registreeriminewww.autosert.ee 5886 7665 info@autosert.ee

PRAKTILISEDJA

UUEL TASEMELKOOLITUSED

Koolituste algus kell 9.00Aadress Pärnu mnt 55,

Tallinn (Hotell Peoleo)Koolitajad Lenno Põder jt

35-tunnine täienduskoolitus(kood 95, tagab pädevustunnistuse 5 aastaks)

9.–12.03 ja 26.–29.03.2020

140-tunnine ametikoolitus alustajatele(kood 95, koolituse läbinu saab töötada veoauto- või bussijuhina)

6.04.2020

PAKETTC + CE + D + 140-TUNNINE AMETIKOOLITUS

6.04.2020

TALLINNAS

5343 9250 Kaur@reinpaul.ee

www.reinpaul.ee

KAHEKÜMNEAASTANE KOGEMUS!

→ kasvavat ja virnastatud võsa;

→ virnastatud ja kokkuvedamata raiejäätmeid;

→ puidutöötlemise jääke: klotse, saepuru, puukoort, pindu;

→ lepikute raieõigusi.

REINPAUL OÜ OSTAB AASTA RINGI HAKKEPUIDU TOOTMISEKS KÕIKJAL EESTIS

JÄÄTMEKONTEINERITE (12-30M3)

RENT JA VEDU• Veo ja tõstetööd • Kinnisvara ettevalmistamine

renoveerimiseks • Territooriumite hooldus • Erineva suuruse ja keerukusega • Metallitööd

INFO@WTHALDUS.EE 56157 888

Müüa Harjumaal, Lilli külas, Anija vallas

elamumaa neli krunti kokku 23940 m²

Lisainfo telef: 5147886

Autode kokkuost! Ostame kõiki sõidukeid, aparaate ja töömasinaid!

Võib pakkuda remonti vaja-vaid ja seisvaid masinaid! Ei pea olema arvel, ülevaatust

ega kindlustust! Pakkuda võib kõike! Kuulutus ei vanane!

Tel 56213000

UUEL AASTAL UUED HINNAD!!!

küsige pakkumistTartumetsalt

55577007janno@tartumets.ee

Kuivad 17%küttepuud!

leppsanglepp

kask

Pikkus 30 cm, 38 cm

Vedu alates 5 rmOlemas ka võrgus.

Tel 5373 7294