Click here to load reader

EESTI MURRETE - Eesti Keele Instituut Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut 2002 EESTI MURRETE SÕNARAAMAT III köide 12. vihik kirikline – kohaline ISBN 9985-79-007-3

  • View
    12

  • Download
    1

Embed Size (px)

Text of EESTI MURRETE - Eesti Keele Instituut Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut 2002 EESTI...

  • Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut

    2002

    EESTI MURRETE SÕNARAAMAT

    III köide 12. vihik

    kirikline – kohaline

    ISBN 9985-79-007-3

  • 209

    kirikline kirikli|ne Kuu Rei Mär Kse Juu Koe Trv, kerikli|ne Lüg Kod, kirikle|ne Hää Kõp, g -se; keriklõni Krl

    1. kirikuline keriklised kie tulivad kerikust Lüg; kiriklised tulevad `vasta Rei; kas nääd kiriklisi tulema juba Mär; kiriklesed lähvad kirikuss Hää; kiriklisi tuleb pailu kirikust `välla Koe; kiriklise ajasiva meist puha `müüdä; Pelgab tööd kui kirikline (laisa kohta) Trv Vrd kiriklane

    2. kiriklik kirikline `tallidus Kuu; keriklõni jumalõteenistüss Krl kirik|näkk (lind) ei tää, ka `surnut kuulda saa või, kiriknäkk rü̬ü̬ḱs Krk kiri|kott kiri- IisR Ans Krj Muh Tõs Hel, kire- Trv veise mao osa, võrkmik `lehmade

    kirikot́t sai ikka ära keedetud Ans; kirikot́t oo sihetse poolt silmilene, keeva `veega peab pesema Muh; kirekot́t ja kõrdmagu om vana suure mao küllen Trv Vrd kirja-, kirju|kott

    kiriksand (sõna lõpuosa lühenenud sõnast isand) -sand g -sanda, -sande; -sant g -sanda; -sańt g -sańdi, -seńt g -seńdi; -sänt g -sändä kirikuõpetaja Inge eest oolitsemene oo kiriksanda asi Han; kiriksandad pidasid `jutlust Tor; sie kiriksand veib teha ka kirikus iest`palve Ris; keriksand ja kõrtsmik `julged, `kerjamine on neil `seĺge (lorilaul) Kos; si̬i̬ keŕksant om `väega aleda `kõnnega, panep kõik `rahva `ikma; ma‿le mitu keŕksänt̀ä nännu `endä elu sehen Nõo; esä üteĺ mulle: sa olet keriksańdi man käemata Kam Vrd kirik-, kiriku|isand

    kirik|sant kirikusant vahib nagu kiriksańt moĺus `näoga `vastu Juu kiriku- 1. kirikus või kiriku juures asuv, kirikuga seonduv Ta oli noorest peest

    kergukooris laulijaks Kaa; kergupakk olnd seda nägu kut vana `sääduse kaŋŋasjalad; Jaani Juri olnd veel köige `viimaks kergupakkus, see oli `süidlaste `tarvis Vll; Kergu `küünlad olid pisiksed `peened vaha `küünlad; See on kergu `säädus, et kolm kord `öötakse [abiellujad] `kantslist moha Pöi; kolm pühabet `olli tõtta (teda) kirgu `sambas peksetud Muh; kiriku `kaakis `pekstud Rid; `enni olid kiriku `teendrid, need aasid kirikus kiriku kotiga raha; kiriku `säädus oo koa, et kui laual keid, siis laua eest maksetasse; kiriku kaak oo olnd kiriku värävas; mes tätt `rääkida, tä oo nüüd keriku kapast `juua saand (leeris käinud) Mar; kiriku `tiindred löövad `kella ja teenivad kirikud Hää; kiriku`laekasse `pańdi koa ikke raha, kui `käidi lauale kirjutamas; `Juurus on kiriku `õue paelu `surnuid `maetud Juu; [enne pühi] `jaetasse keriku `ańdid `vaesile, egä valla vü̬ü̬lmöl̀der jagab õma valla `vaesile; ku kerik `siśse `lü̬ü̬di, kell `sisse lõi, akas keriko tiänistus, siis keriko vaśt akas [hobuseid] `vaśtma, kihelkonnass makseti keriko vahi palk; keriku `samman peksetud vanass inimeisi, mes üks kuŕjategija õli ehk lapse ärä ukas Kod; keriku õues on rist, vanal aal `ümber keriku matetud `surnud; nüid on keriku õvv, aga si̬i̬ kiviriśt on ike alles kerikuõuves Pal; kiriku ussen om suur ein; obesit olli kiriku uśs täis; kiriku lipu viiass `vällä `jordani päeväl, lihade pühäde `ü̬ü̬si Krk; `lauba `õhtupoolen kiriku `teener lää kirikut koristeme Hel; `umbõss kellä kuvvõ `aigu `laśke `pri̬i̬stre kerikust pühäpiĺdiʔ, riśtiʔ ja `keŕkolipuʔ `vällä tuvvaʔ jõe`vi̬i̬rde Räp

    2. pühapäeva-, esindus-, kirikuskäimise Sa võid viel `uhkustada oma keriku `ammastega (ülemised esihambad), minu `tütrel ei õle enämb keriku`ambaid, suu kõhe lage iest; `Mispärast sis keriku`kinnas piab minema, kui labakuid võtta on; keriku `vanker õli `pienemast `tehtud ja `puhtamast Lüg; see mo keriku rätik, ää sedä pane Mar; kiriku seelikul oli siis lint all ja kard pial Tõs; Vanasti `tehti vi̬i̬l roosidega sukad, kengasukad või

  • 210

    kirikusukad Hää; kiriku tanu oli `riidest, `valge pit́s oli `iares Hag; õmad keriku ilbud ikke one [igaühel] Kod; kiriku `põlledel olid pit́sid all Lai; kirigu`pastla `täŕkme oo peeneba, `kapla es `näeki, õhepa, et na ümmer jala `kińni kurdave. periss`parki [nahka] osteti kirigu`pastliss, nahk oli `pehme ku kädsisiʔ; ega `vastsit kirigu`rõõvit es panna `küllä `seĺgä Krk; Egas keŕku rõevast tüü man ei tohi ärä lörtsutada Nõo; keriko tanu oĺl liina`rõivast Kan; Tü̬ü̬ viisuʔ tet́ti paju koorõst, keriku viisuʔ koeti kõo tohust Urv; ärä putu ta mu kerigu pruńts Krl; Nu̬u̬ oĺli nu̬u̬˽kerigu ohaʔ, pulma sõita ja˽kośa `kävvüʔ; A˽kerigu˽`kinda ja˽käügi `kinda `koet́i suurõ kirägaʔ; Kerigu sukaʔ `oĺli `valgõʔ Rõu; No olõ‿i `vaĺget `rü̬ü̬de inäp sukuge, a kerigorüvvi õks omma˽vi̬i̬l `valgõʔ Se

    kiriku|aed (kiriku juures asuv) surnuaed `poodud mihed `maeti kirguaja taa Khk; täna on kergu`aidas lugu Vll; See mees `puhkab kergu `aidas Pöi; vanaste se inimene, kes ise otsa teind, `viidod kerigoaja taha Emm; noogid `vihtlevad kergu`aidas Rei; kis `undreku `surma oli surnd, nee `maetasse nasamma kiriku`aeda Vig; vanadus võedab, kirikuaid kiidab Khn; kiriku`aeda vöi `surnu`aeda ei tohi `palja jalu minna, et pühitsetud maa Ris Vrd kirikaed -aia|püha surnuaiapüha Jaanibe oli vanasti kerguaiapüha, pεεle jaani akas juba einatöö pihta Kaa -hakk kaelushakk Kirikuakkisi mina mõjal põlegi näind kui `Iisaku kiriku `tornis IisR; ühed oo ikka kerguakid, teised `jälle kiitsagad Khk; kerikoakk ööldaks ka üks sorma toobija olad Käi; aga kirikuakid on `nohksed natukene suuremad kui pääsuksed ja sitikad mustad Var; ronk peab oma pojad `enne suurt `reedid ära `ristma, kui ära `riśti ei saava, siss jääva väikses, mineva kiriku akis Saa; mustad kui kerikuakid Kos; kiriku akid või kiriku nuagid või Arju vareksed, kuda neid mõned üiavad, on nisukesed mustad linnud Kad; must vares ehk kärikuakk IisK; akid oo süsimussad linnud nõnnagu varessed, linnan oo, ni̬i̬d õlema keriku akid Kod Vrd kirikhakk

    kiriku|härra 1. kirikuõpetaja kerigu`ärra `ütles `jutlust VNg; kirguärra tuleb, `eeti kut kεis koolis `lapsi `katsumas Jäm; Kergu ärra oli vanasti suur mees, ta läbi rääkis jumal inimestega Pöi; et nad kerigo ees pole lugeda muistnd, kerguärra pole `ühte, `paare pannund Phl; `laṕsi `viidi sõna lugema kiriku ärra ette Kse; köis kirikuärra `juures pruut`leeris Tõs; `piiskop oo natike änamad kiriku ärradest Tor; moisa`ärrad pole änam, nüid veel kiriku`ärra on jään Ris; `ju̬u̬di ja `sü̬ü̬di ja siss läks pruutpaar lugema, läksid kirikuärra `juure SJn || hum Kiriku ärra siad ära söödetud (leeris käidud) Hää Vrd kirikhärra

    2. vesipapp – Vig kiriku|isand kirikuõpetaja ons täna kerigu isand ka kodus Emm Vrd kirikisand,

    kiriksand -kell `surne südäme `kõrvad `kuulevad keriku `kella äält, kui `kella `lüässe Lüg; mis vanale muud taarist kut kirgu kellad ning roudlasn (ootab surma) Jäm; Küll kergukell ning raudlasn ühekorra maksavad (elus nähtud vaeva) Kaa; Kergu kellad on igavesed suured, suured valatud vase jurakad, kölk sihes kut suur `päsmer Pöi; keriku kell üiab juba teist `korda Emm; vahest kostab meile, kui vagane ilm, kiriku kella `löömest Juu; [aisa] kell oli ümmargune nigu keriku kell, aga vekene Lai; joba lüvväss kiriku `kellä jo Krk; pühäbä ommuku, siss `keŕku kellä löövä, inimese lähvä `keŕkude Nõo; kerigu `keĺliga lüvväss, pävänõsõngulõ, pualõ pävä `aigu lüvväss ni˽pävämineku `aigu Lut -kiri kirikuraamat õli `mõisa vakun ja kerikukiŕjan sinu nimi Kod; maʔ olõ kerigu kiräh `Saalusõ valla eläniku `perrä Rõu -kirves fig Küll kiriku kirves ja raudlabidas terveks teevad Vän; Mul on hea

  • 211

    kosilane: kiriku kirves, raudlabidas, liivahannus Vil; Mul om ustav kosilane: keriku kirves, havva lapju Vas

    kiriku|kohus 1. naturaalmaks kirikule igä sügise viiässe `villa, see oo siiss keriko kohos Mar; panin kiriku `kohtu `vaĺmis juba, `seisid ikke lae all, `ootasid, kui se `kohto `viimene tuli Juu; `enne makseti kiriku kohut JMd; kui inime ei täitnd kiriku kohossid, jäi `kohto `alla KJn

    2. kiriku eestseisuse otsus kait́skümmend viiś [vitsahoopi karistuseks koolis] om kiriku `kohtu pääl maha tettu Hel

    kiriku|kord (laua)kirikus, armulaual käimine sai ometi kirgu korra `selgeks `jälle Khk; mo kirikukord oo köemäta, kui ma lauakirikus ei ole köin Tõs; käisin kirikus, see kirikukord on `jälle `käidud Juu; minul one kerikukõrd käemätä Kod; Kerigu kõrral `pańti siidirät́t pähäʔ Har || kindlal ajal kirikus, armulaual käimine kiriku kõrd tule, neli kõrd `aastess pidi `käüme lavvakirikun - - röä`maarja päevä aeg `võeti, `jõulu aeg - - ku see suur paast olli - - ristipäevä aeg Krk -kott kiriku korjanduskott pikk piinikse varrega punasest `riidest kot́t, raet oli suus, kutsuti kirikukot́t Kaa; muga olid `riidest kirikukotid, aga nüid on taldrikud Pöi; keriku kot́t, üks toobine sammetist kot́t, all kui pial olid traadist võrud - - varre ja kotisuu vahel oli pisike tiĺli-liĺluk sirin kell Mar; kirikukot́t ja sandikott ei saavet kunagi täüs Krk; k i r i k u k o t t i a j a m a kirikus rahaannetusi koguma pisine ümarune kot́t oli pitka rougu `otsas, sellega `aeti kirgu kotti Khk; kirikukotti `aama – püsteti [kirikukott] nina alt läbi, varre `otsas oli, kell oli `külges Var Vrd kirikukukkur -kukkur kirikukott keriku kukkur, must vars õli taga, pütt `õtsas, kell `küljes Lüg; kiriku kukkur oli, kot́t vöi plekist [karp] Ris -kuub talaar kirguöpetajal kirgukuub üll, k

Search related