EESTI KONKURENTSIVÕIME RAPORT

2013

Miks me seda teeme?

• Euroala riikide majandusolukorra erinevustega kaasnevad ka riikidevahelised erinevused inflatsioonis - euroala hinnastabiilsuse saavutamiseks on aga oluline tagada, et need erinevused oleksid kooskõlas konkurentsivõime säilitamisega

• Euroala ühise rahapoliitika tõhusaks toimimiseks on vajalik majandusarengu riskide varajane tuvastamine ja nende lahendamine, kuna ka väiksemate euroala riikide riskid võivad mõjutada teise riike ning euroala tervikuna– Konkurentsivõimega seotud riskide tuvastamine ja nende varane

lahendamine on üks euroala kui rahaliidu võtmeülesannetest• Hinnastabiilsuse tagamise pikaajaline eesmärk – toetada majanduskasvu

kestlikkust– Oluline on teada, millised on majanduskasvu potentsiaalsed allikad

2

Esitluse teemad

• Hindade ja kulude konkurents– Eesti reaalse vahetuskursi dünaamika– Reaalse vahetuskursi tasakaalulisuse hindamine

• Eesti ekspordi konkurentsivõime– Suhtelised ekspordihinna indeksid; ekspordi turuosa– Konkurentsivõime panus Eesti ekspordi kasvu EL turule

3

Konkurentsivõime käsitlus

• Suutlikkus tagada oma rahvale elustandardite pikaajaline kasvÞ SKP ühe elaniku kohta; tootlikkus

• Konkurentsivõime suhteline tugevnemineÞ Sisemaiste hindade ja kulude kasv teiste riikide suhtes Þ Ekspordi turuosa suurenemineÞ SKP elaniku kohta teistest kiirem pikaajaline kasv

• Euroala riikide keskpankade analüüsidÞ Riikidevaheliste suhteliste hindade ja kulude konkurents (REER-id)Þ Ekspordinäitajate dünaamika rahvusvahelistel turgudel

Laiemat käsitlust ei tohi unustada!

4

HINDADE JA KULUDE KONKURENTS

Eesti vääringu nominaalkursid 16, 36 ja 56 partnerriigi valuutade suhtes

6

• kurss oli fikseeritud euro suhtes, teised näitajad hüplikumad• 2012: kursi odavnemine (1,7% a/a) võis survestada Eesti hindu, kuid

võimaldas meie eksportööridel saada välisturgudel ka teatud eeliseid

Eesti vääringu nominaalkursi koondnäitajadAllikas: ECB

THI-l põhinevad REERid (=HKId) 16, 36 ja 56 partnerriigi valuutade suhtes

7

• viimase 14 a. ületas Eesti TH kasv euroala partnerite omi 1,33 korda• 2012: Eesti inflatsiooni erinevus ülejäänud euroala riikide omast 1,5 pp• 2012: Eesti REER odavnes 56 partnerite suhtes 0,2% (a/a) => Eesti

hinnakonkurentsivõime on viimase aastaga pisut kasvanud

Eesti HKI dünaamika THI baasilAllikas: ECB

Ajaloolised IMFi hinnangud Eesti vääringu reaalkursi kõrvalekaldele tasakaalust

-20

-10

0

10

20

30

2007 2008 2009 2010 2011 2012

MB-alumine MB-ülemine ES-alumine ES-ülemine ERER

• Kriisieelselt viitasid Eesti krooni reaalkursi teatud ülehinnatusele• 2010-2012: võis euro reaalkurss olla Eesti jaoks pigem alahinnatud

EESTI EKSPORDI KONKURENTSIVÕIME

Eesti kaubaeksport on kiiresti kasvanud

• 2012.a. eksportis Eesti keskmiselt 3,7 korda enam kui 2000.a.• sh EL-siseselt 2,7 korda enam; EL-st välja 10,8 korda enam

10

Eesti kaubaekspordi maksumus (mln eur), EL sise- ja välisturuleAllikas: Eurostat

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

EL27 välisturule EL27 siseturule

Eesti kaubaekspordi kasvu panustasid nii hinnad kui ka mahud

• Riigi võime teenida ülemaailmsetel turgudel tulu teistest riikidest kiiremini võib realiseeruda nii eksporditavate mahtude kui ka hindade arvelt

• Eesti ekspordi hind kasvas keskmiselt 1,4, maht 2,3 korda (2000.a. suhtes)

11

Kaubaekspordi kumulatiivne hindade (vasakul) ja mahtude kasv (2000=100)Allikas: Eurostat

80

90

100

110

120

130

140EL-27 Eesti Soome Rootsi

90

110

130

150

170

190

210

230

EL-27 Eesti Soome Rootsi

Eesti ekspordi maksumuse mitmekordistumine ei tähenda samaulatuslikku muutust lisandunud väärtuses

• Kaudselt võib Eesti ekspordi lisandväärtust hinnata ettevõtete statistika andmete abil lõpptoodangu maksumuse ning lisandväärtuse kohta

• Eesti ekspordi lisandväärtus on ekspordi maksumusest ligi 4 korda väiksem ning selle kasv on olnud mõõdukam

12

Kaubaekspordi (ilma naftata) kogumaksumuse ja lisandväärtuse kumulatiivne kasv (2004=100)Allikad: ESA, Eesti Pank

100%

120%

140%

160%

180%

200%

220%

240%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Kaubaekspordi (ilma naftata) maksumuse kasv

Kaubaekspordi (ilma naftata) lisandväärtuse kasv

Eesti ekspordi turuosa kasv sihtturgudel

13Eesti ekspordi, nõudluse ning turuosa kasv (jooksevhindades, I kv 2002 = 100)Allikad: ESA, ECB, Eesti Pank

• Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa kaubanduspartnerite impordis kasvas viimasel kümnendil 72%

• 2011-12 kasvas Eesti ekspordi turuosa 6,8%

100

150

200

250

300

350

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

turuosa võit nõudlus jooksevhindades Eesti eksport kokku

Eesti ekspordi turuosa maailmas

14

• WDI (World Development Indicators) andmetel on Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa globaalsetel turgudel suurenenud perioodil 1999-2010 ligi 17% • Eesti ekspordi turuosa maailmas kasvas vähem ulatuslikult võrreldes Eesti

turuosa suurenemisega otsestel sihtturgudel• St, et Eesti välispartnerite kauplemise aktiivsus kasvas sel ajal ülemaailmsetest

näitajatest aeglasemalt

• Olles esindatud suhteliselt aeglaselt laienevatel turgudel, kasvas Eesti ekspordi osakaal maailma ekspordis oluliselt aeglasemalt, kui selle turuosa otsestel sihtturgudel

Konkurentsivõime panus Eesti ekspordi ennakkasvu EL turul - CMS, constant market share analüüs

• Toodete kompositsiooni efekt ei ole kuigi suur• Turu efekt on Eesti jaoks valdavalt positiivne• Kõige suurem on konkurentsivõime mõju

15

Allikad: COMEXT andmebaas, Eesti Pank

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012(8)

Konkurentsivõime mõju Turu efekt Toodete efekt Ekspordi kasv

Laiemat käsitlust ei tohi unustada!

• Eesti SKP ühe elaniku kohta on perioodil 1995-2011 tõusnud 6,3 korda. Rootsis 2 korda, Soomes 1,9 korda ja USAs 1,7 korda (jooksevhindades, USDs)

• 1995. aastal tootis Eesti ühe elaniku kohta 23% sama perioodi USA näitajast, 2011. aastal tugevnes see 46%ni (ostujõu pariteedi arvestades)

16Riikide SKP per capita ostujõu pariteedi terminites USA taseme suhtesAllikad: ESA, ECB, Eesti Pank

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

19

95

19

96

19

97

19

98

19

99

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

EL27 EST LVA LTU

FIN SWE USA

Kokkuvõtteks

• Eesti majanduse konkurentsivõime on viimastel aastatel tugevnenud. See areng ei ole olnud alati ühtlane ja tasakaalukas ning kriisiaastatel on paljud Eesti majanduse näitajad oluliselt muutunud

• Praegu võib euro reaalkurss olla Eesti jaoks veidi alahinnatud• Eesti kaubaekspordi maksumuse suurenemine oli 2/3 ulatuses seotud

eksporditavate koguste ning 1/3 eksporthindade kasvuga• Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa sihtturgudel kasvas viimasel

aastakümnendil 72%, turuosa maailma ekspordis - ligi 17%• Eesti ekspordi kasvu EL turul on positiivselt panustanud partnerite ja tootevaliku

struktuuri efekt, oluliseks kujunes ka konkurentsivõime mõju• Sissetulekute suurenemiseks on esmatähtis Eesti ekspordi lisandväärtuse kiirem

kasv. Oluliseks väljakutseks on aga tasakaalu ohustavast liigkiirest hinnakasvust hoidumine

17

Tänan tähelepanu eest!