Kolmas ühisnädal saab avapaugu reedel, 20. novemb-ril Rakvere Aqva Hotel & Spa konverentsikeskuses foorumiga „Teeme omavalitsuse OMA valitsuseks!“.

Kohalike omavalitsuste ja kogukondade esin-dajad jagavad kogemusi avatud valitsemise eden-damisest ning arutlevad koostöövõimaluste üle. Need on näiteks tõhus infovahetus, ühiselt korral-datud teenuste pakkumine, vabatahtlike kaasami-ne omavalitsuse argiülesannete täitmisse, algatu-sed noortele. Foorumil esitletakse koostöönäidete konkursile laekunud parimaid omavalitsuste ja kogukondade ühistegevuse näiteid ja arutatakse kogukonna turvalisuse teemat.

Üleriigilise ühisnädala avafoorumi korraldab E-riigi Akadeemia koos Linnalabori, EMSLi ja maakondlike arenduskeskustega, tuginedes pro-jektile „Avatud valitsemise partnerlus kohalikes omavalitsustes“. ÜN

Kodanikupäeva mõteKodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. See kuupäev ei ole teotahteliste ja ettevõtlike koda-nike esiletõstmiseks valitud juhuslikult, vaid on ajaloolise taustaga. Nimelt andis maanõukogu 26. novembril 1918 välja määruse Eesti kodakond-suse kohta, et teadvustada kodanikuks olemist ja suurendada selle väärtust.

Siseministeerium tunnustab kodanikupäeva aumärgiga vastutustundlikke ja hoolivaid inimesi, kes on paistnud silma märkimisväärse panusega ühiskonnas, edendanud kodanikukasvatust, tei-nud vabatahtlikku tööd kogukonnas. Kodaniku-päeva aumärgid annavad sellekohasel tunnustusü-ritusel laureaatidele üle peaminister Taavi Rõivas ja siseminister Hanno Pevkur.

Kultuuriministeerium avalikustab tavakoha-selt aasta kodaniku aunimetuse pälvinud.

Uued kodanikud saavad kodakondsustunnis-tused kätte kodanikupäevale pühendatud piduli-kel üritustel Tallinnas, Tartus ja Narvas. ÜN

Kogukondlik e-otsustamineKogukonnad saavad arvamust väljendada uues vee-bikeskkonnas Citizen OS (https://citizenos.com), mis on loodud kogukondliku e-otsustamise platvor-mina ja annab võimaluse igaühel kaasa rääkida ning hääletada ka siis, kui kokku saada või üheaegselt online olla pole võimalik. Mehhanism on lihtne, et-tepaneku esitamisest arutamise, hääletamise, digiall-kirjastamiseni ja otsuse esitamisest selle elluviijani.

Telliskivi loomelinnakust alanud portaali loo-mine võimaldab olla igaühel kaasatud enda või teis-te tõstatatud probleemide ja teemade arutellu ning jälgida, mis neist edasi saab, kuid anonüümne kom-menteerimine ja hääletamine on välistatud. ÜN

Ühisnädala avalööksaab teoks Rakveres

Erilehe on välja andnud maakondlikud arenduskeskused.Rahastanud SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Turvalisus pole äraseletatult midagi muud kui kaitstus, julgeolek, ohutus. Turvatunde an-navad hubane kodu ja seda sisendavad meile armsad inimesed. Kuid miks paneme turvali-suse huvides uksele teise luku, laseme kinnita-da majale ümbruse jälgimiseks videokaamera, hoiame aiavärava kinni ning jõuame arusaa-misele, et turvalisus on mitte ainult meie endi, vaid ka naabrite, seega kogukonna kätes?

Eesti külade 11. maapäeval Säreveres jäi kõlama tõdemus, et kogukondade turvalisus tu-gineb külaseltside, omavalitsuse ja riigiametite koostööle. Oluline on, et igaüks teaks oma rolli, märkaks ja hooliks, vajadusel sekkuks.

Tegusam on kogukond, mille liikmete hul-gas on abipolitseinikke, vabatahtlikke päästjaid, merepäästjaid või kus on moodustatud naabri-valvepiirkond.

Esiisade hingus

Kogukondlikus ühistegevuses kannavad esi-isade hingust Järva-Jaani priitahtlikud pritsime-hed. Seltsi ajaarvamine algas 1899. aastal ning selts taasasutati 1998. aastal.

„Meie tublid mehed ja naised taasasutasid seltsi, kui riiklik abikomando veel tegutses, see lõpetas 2002. aastal,” selgitas komando liige, Järva-Jaani vallavanem Arto Saar.

Saare jutu järgi ei ole tuletõrjeselts ainult punase kuke taltsutaja, vaid pigem kultuuriselts ja ennetusühing, mis korraldab koolitusi, kont-rollib suitsuandureid ja aitab neid üles panna, korrastab tänavasilte.

Järva-Jaanist on igasse ilmakaarde ehk sellis-te linnadeni, nagu Tallinn, Tartu, Viljandi, Rapla ja Kohtla-Järve, võrdselt sada kilomeetrit. Küllap sellepärast on mõistetav, miks tuletõrjeselts on asutanud kodumaa südamesse tuletõrjemuusemi ja fondihoidla, vanatehnika varjupaiga, kitsarööp-melise raudtee muuseumvaguni ning vabatahtliku päästekomando depoo. Juhthing on Tuve Kärner.

„Seltsi panus kogukonna turvalisusesse on väga oluline, kuna lähimad komandod asuvad meist 14 kilomeetri kaugusel. Meie vabatahtlik komando on olnud enamasti esimene, kes valla-sisestele sündmustele kohale jõuab,“ väitis Saar. Ta tõi ka ühe näite: „Hiljuti oli juhus, kus ühe pere saun läks põlema ja just kiire reageerimise-ga suudeti ära hoida elumaja põleng, kuigi tuli oli juba räästas.“

Selts korraldab aastaid päästeala ringi, kus õpilased saavad teadmisi ja oskusi, kuidas häda-olukorras õigesti käituda.

„Meie vabatahtlik komando on hea näi-de sellest, kuhu kogukonnatundest astuvad ka noored mehed,“ märkis Saar. „Paari aastaga on priitahtlike pritsimeeste ridadessse astunud kümmekond kuni 30aastast meest ja see annab julgust võtta vastu ka piliootprojekte. Alustasi-me koolitust, et ühena esimestest riigis hakata

vabatahtlikult reageerima ka liiklusavariidele.“Komando depooni on vallamajast sadakond

meetrit ja 1600 elanikuga omavalitsuse juht sööstab väljakutsele ka päevasel ajal.

„Enda turvalisuse tagamiseks tuleb kõige-pealt ise palju teha ning alles siis loota teistele, see kehtib teisteski eluvaldkondades,“ möönis Saar. „Kui 10–15 aastat tagasi võis kuulda suh-tumist, et „ah, jälle Tuve oma punaste masina-tega“, siis nüüd tuntakse uhkust, et kõik need tegevused just meil toimuvad.“

Tereta naabrit

Järva-Jaani vallaga on elanike arvult sama mõõtu Harku valla Muraste küla, kus põimuvad kogukonnaks põlis- ja uusasum. Muraste küla-seltsi juhatuse esimees Andrus Saliste arvas, et turvalisusest rääkides tuleb esimesena meelde riigi abi politsei, kiirabi, päästeteenistuse ja ar-mee näol, kuid natukene kaugemale mõeldes on pilt oluliselt mitmekülgsem.

„Küsimus on selles, mida saame ise teha enda turvalisuse tagamiseks ja/või suurendamiseks, millised otsused vastu võtame, kellega suhtleme, kellele mida näitame, millisena oleme päriselus ja internetimaailmas, kas märkame täna-val väärtegu ja kuidas sellele rea-geerime,“ tõi Saliste ridami-si näiteid, millele mõelda.

Küsida võiks sedagi, kui palju panustame ennetustegevusele ja teavitamisele või tead-vustamisele. Kui kind-lalt ennast tunneme? Saliste veendumuse järgi algab turvalisus en-

nekõike igaühe enda kodust. „Kui kodus on hea olla, siis on see alus märgata laiemat pilti, märga-ta ja sekkuda,“ tõdes ta.

Ühises ruumis suhtlemine lisab turvatunnet ja organiseeritud tegevustena saab külapildis esile tõsta nii naabrivalveliikumist kui ka kaitse-liidu tegevust. „Päris mitmes külas, samuti Mu-rastes, on tekkinud sisejulgeolekusse panustada tahtjate meeskond, valmidusega patrullida ja/või kaasata politseid. Enne Paikusele üle viimist saame kaasata Muraste piirivalvekolledži õppe-rühmi veel paar-kolm aastat,“ selgitas Saliste. „Tuleb luua eesmärgid, näidata eeskuju, vahe-tada infot, oluline on nii sise- kui ka väliskom-munikatsioon. Näitame külale ise, et märkame võõraid liikumisi või siseteedel liigset kiirusta-mist; jagame jalakäijatele helkureid; samas näi-tame ka külast välja, et oleme valmis panustama

rohkema kui kardina tagant piilu-misega.“

Muraste külaseltsi juhatuse esimehena

on Saliste veendu-nud, et elanike sidusust saab kas-vatada kultuurilise ja sportliku ühiste-gevuse kaudu, ühis-

osa võib leida nii kä-sitöös kui ka jalgrat-

taspordis, matkamise ja lennumudelismi abil.

„Mida rohkem üksteisega lävime, seda mõnusam on meil oma külas elada ning seda rohkem läheb heas mõttes korda see, kuidas naabri-tel elu kulgeb,“ kinnitas Saliste.

Jäägu tema sõnad kui põhimõte kõlama, kui väidame, et kogukonna

turvalisus on inimeste endi kätes.

Kogukonna turvalisuse nimel sebivad kohalikud ise

SIIRI VIIRA

Ühisnädala infoleht, november 2015 Ühisnädal on vabakonnaga seotud sündmuste nädal, mis toimub üle Eesti 23. - 29. november 2015.

Muraste kaitseliitlased. Foto: Andrus Saliste

Kuna lähimad komandod asuvad meist

14 kilomeetri kaugusel, siis on meie vabatahtlik komando enamasti

esimene, kes vallasisestele sündmustele jõuab.“

Arto Saar

„Mida rohkem üksteisega lävime, seda mõnusam on meil oma külas elada ning seda

rohkem läheb meile heas mõttes korda see, kuidas

naabritel elu kulgeb.“Andrus Saliste

Elas kord üks Kaisukogukond. Ta oli kaetud õrna pehme villaga ja väga nunnu. Tema kaitsja, toitja ja omanik, kodanik Sootsium, hellitas teda, jagas talle maitsvaid palukesi, kiitis ja sügas kõrva tagant.

Kodanik Sootsiumil oli aias tuge-va ketiga kuudi küljes kinni veel üks kogukond. See oli väga kuri ja lõrises ropusti iga külalise peale. Vahel oli Sootsiumil selle jäleda sõimlemise pä-rast päris piinlik, aga ära anda ta elukat ka ei söandanud – juhuks kui mõni tõsine oht õuele peaks sattuma. Siis saaks ta Valvekogukonna ründajate peale lahti lasta.

Lisaks Kaisu- ja Valvekogukonnale jooksis Sootsiumi õue mööda ringi ohtralt pisikesi Ühiskonna Algrakukesi. Sootsium oli nende pärast mures. Teisel pool tiiki elava naabri aias koondusid peaaegu kõik Algrakukesed ke-nasti gruppidesse. Mõned küll vahel tülitsesid isekeskis, aga õu nägi ilusam ja puhtam välja ja naaber ei komistanud pidevalt üksilduses ulguvate raku-keste otsa. Lõpuks otsustas Sootsium korra majja lüüa, laialipillatud uitajad kogukondadesse suunata ja neile Õnne õue peale tuua.

***Eesti-suguses neoliberaalses ühiskonnas loodetakse, et kogukonna õlga-

dele saab veeretada vähendatud heaolusüsteemi kohustused sotsiaalhoole-kandest turvalisuseni, vaesuse vähendamisest võrdsuse kindlustamiseni. Kogukondi reastatakse edukuse järgi; kehvemaid asutakse reformima ja pa-randama. Reformitavusest sõltub toetus kogukondade ettevõtmistele ja eest-vedajaile. Need, kes oma elu paremaks ja turvalisemaks tegemisega hakkama ei saa, süüdistagu iseennast. Veel enam: inimesed, kes oma murede lahen-damiseks kogukondadesse koondutud ei saa, süüdistagu samuti iseennast. Miks nad ometi jõude ei ühenda!?

Kogukond, tuleb aga välja, pole alati see, kuhu algrakukesed, inimesed ilmtingimata üldse koonduda saavad.

***Aastakümneid naabrite aedades säravat silmahakkavat edu jahtinud

Sootsium oli täielikult unustanud oma aias vohava umbrohu. Algrakukes-te elukeskkonnas kasvatasid eriti kiirelt oma haarmeid kihistumine, hoo-limatus, kahtlustamine, põlgus ja viha. Nende kägistuses katkes igasugune eneseväärikuse juurdevool rakukestesse. Selleta tundsid nood end teiste seltsis lausa piinatult. Sootsiumi katse neid kogukondadeks sundida vaid võimendas seda piina ja esimesel võimalusel pagesid rakukesed üksteisest võimalikult kaugele. Osad plagasid koguni naabri aeda – kus nad turvalises õhkkonnas õige pea mõnevõrra erimeelseid, kuid siiski kenasti toimivaid ko-gukondi hakkasid moodustama.

Pärast seda, kui Valvekogukond umbrohukatte all läbi roostetanud keti lahti tõmbas ja armsa Kaisukogukonna maha murdis, jäi Sootsium oma tüh-ja aeda kahekesi kiskjaga, kes teda toitvat kätt aiva hammustama kippus.

***Positiivset moraali sel lool ei ole. Kogukonna turvalisus algab keskkon-

nast, milles kogukond kas söandab tekkida ja saab areneda – või mitte. Soot-sium, mis sellist keskkonda luua ei suuda…süüdistagu iseennast.

Ühisnädal on kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mille kestel tähis-tatakse ka kodanikupäeva.

Sõna „ühisnädal“ viitab aga sellele, et tegu on nädalaga kõigi nen-de eestimaalaste jaoks, kellele elu Eestis korda läheb. Ühisnädala idee seisnebki suuresti selles, et riik ja meie elukorraldus on meie endi kätes ja edu tuleneb sellest, mida ja kuidas ette võtame. Ühisnädalal tunnustatakse kodanikuaktiivsust, ettevõtlikkust ja pealehakkamist enda ja oma elukeskkonna muutmisel.

Ühest küljest kõlavad terminid „kodanikuühiskond“, „vabakond“, „kodanikualgatus“, „koostöö“ jms üsna igavalt ja kantseliitlikult. Tei-salt ongi keeruline kokkuvõtvalt nimetada kõike seda eluküllust ja värvikirevust, mida me vabast soovist ette võetud tegemiste juures näeme ja kohtame. On selleks siis koos jaanipeo korraldamine või maailma organiseeritud koristamine. Siin leidub kõike ja see ühen-dab inimesi igast eluvaldkonnast. Ühisnädalaga samal ajal sündinud arvamusfestivali korraldamiseks liitusid inimesed nii riigiametist, ko-danikuühendustest kui ka eraettevõtlusest. Välja tuli superhea õhk-konnaga kokkusaamispaik kõigile eestimaalastele.

Selliseid suuremaid ja väiksemaid ettevõtmisi leiab igast Eestimaa otsast. Ühisnädal pöörab neile suuremat tähelepanu, et igaüks võiks kuskil nõu ja jõuga abiks olla.

Ühisnädalal leiab kõikjal Eestis aset suur hulk sündmusi, mis seda mõtet ja ideed suuremal või väiksemal viisil tutvustavad. Kuid tähe-lepanu kogukonnale ja aktiivsele pealehakkamisele ei pööra üksnes sündmused, vaid ka meediaväljaanded, riigiasutused, koolid jne. See on aktsioon, mille käigus me ootame inimesi rääkima kodanikualga-tusest ja sellele suuremat tähelepanu pöörama.

Mis on ühisnädal?

FOTO: Erakogu

AET ANNIST,antropoloog

Kord on moes rääkida nappivatest lasteaiakohtadest, kord pagulastest. Teemad vallutavad üksteise järel meie teadvuse ja meedia justkui tirtsuparv. Mõnda aega kihab, keeb ja siis on kõik rahunenud, kadunud ja unune-nud. Tulevad uued teemad ja elu lä-heb edasi.

Ka vabatahtlikkus on äkitsi moe-vooluks saanud. Üha rohkem inimesi peab võimalikuks ja vajalikuks näpis-tada heast tahtest oma ajast viivukesi vabatahtlikuks tegevuseks. Loomade abistajast külaliigutajate, abipolitseini-ke ja pro bono juristideni – näiteid on tuua kõikvõimalikest eluvaldkonda-dest. Kel on aega üle, kes tahab aidata ja head teha, kes tahab end proovile panna või hoopiski märget oma CVsse.

Vabatahtlikuna aega panustades või sootuks eestvedaja rolli astudes juhtub tegelikult midagi hoopis ime-list. Me panustame energiat, oskusi ja aega, aga avame oma südame ja näeme enda ümber hoolivust, märka-mist ja headust.

Pikaajalise vabatahtliku ümber on sootuks eriline turvavõrk: organi-

satsiooni või algatuse juurde koondu-nud vabatahtlikud on kui üks kogu-kond. Ühised kogemused, katsumu-sed ja väärtused liidavad ja me pole enam üksi. See on hea ja turvaline tunne.

Ain Tähiste ja Marek Rätsep on Hiiumaal laeva ehitades ühes rütmis hingama pannud pea terve kogu-konna. Ega laeva kahekesi ehitagi, sinna on palju oskajaid käsi tarvis. Panustamist pole nõudnud ega eelda-nud keegi, aga ometigi tullakse appi. Mõni toob peotäie naelu, teine paar lauajuppi ja kolmas tõttab igal vabal hetkel appi ehitama. Oma kogukon-

na laev teeb kohalikel olemise uhkeks ja südame soojaks.

Tartu ülikooli kliinikumi lastefon-di vabatahtlikud selguvad pika värba-misprotsessi jooksul. Kord jah-sõna antud, kleepuvad fondi vabatahtli-kud üsna kiiresti üheks sõpruskon-naks. Küllap suuresti ka seetõttu, et lisaks planeerimiskoosolekutele ja annetuste kogumisele on kord kuus ka üks meeskonnaüritus, et paremini tuttavaks saada ning doseerida tege-mistesse uut särtsu.

Tundub hirmutavalt ajamahukas? Tõsi, püsivad muutused meie ümber ei teki sõrmenipsust, kuid alusta-da saab ka pisematest heategudest. Helpificu veebiplatvorm viib kokku abivajajad – esmajoones erivajaduse-ga inimesed – ja abistajad. Piisab ka-sutajakonto loomisest ning sobilikele üleskutsetele reageerimisest. Aitad siis, kui saad. Hoolivust kasvatame enda ümber ikka.

Ehk polegi vabatahtlik tegevus moesõna, vaid uus normaalsus. Mis kõige toredam: see pole kellegi erilise ja väljavalitu mängumaa ning sellel pole ettemääratud vormi ja mahtu. Meil kõigil on võimalus jõukohaselt panustada ning sedasi enda ümber hoolivust, turvalisust ja kogukonna-tunnet kasvatada. Vabatahtlike Vära-vast (vabatahtlikud.ee) leiab küllal-daselt ideid, kust pihta hakata.

FOTO: Erakogu

ANU VILTROP Vabatahtlike Värava toimetaja

Vabatahtlikuna märkame rohkem

Muinasjutt kogukonnast

JUHTKIRI

Ühisnädala ajal tunnustavad paljud maakonnad neid, kes on vabakonnas tegutsejatena olnud tänavused tipud.

Nii tunnustab näiteks SA Lääne-Viru Arenduskeskus maakonna „sädemeid“, kes selguvad sädeinimese ja sädeorgani-satsiooni kategoorias. Tunnuskirjale esita-takse neid, kes on silmapaistva tegevusega kaasa aidanud kohaliku elu arengule ja koostööle ning toetanud maakonna aren-gut. Laureaadid kuulutatakse Lääne-Viru-maal välja 26. novembril, kodanikuühen-duste inspiratsioonipäeval.

27. novembril tõusevad pjedestaalile ka Pärnu maakonna vabakonna tegi-

jad, keda tunnustavad Pärnumaa ette-võtlus- ja arenduskeskus ja Kodukant koos. Tavakohaselt on aukohal need, kes on teinud vabakonna aasta teo, samuti kodanikualgatust toetav kohalik oma-valitsus ja äriühing, aasta vabatahtlik ja vabaühendus.

28. novembril toimub tunnustamine Võrumaa vabaühenduste Päeva raames Kultuurimajas Kannel. Tunnustatakse tegusaid kodanikke, silmapaistvaid ühin-guid ja ettevõtteid, kes on neid toetanud.

Lääne maakonnas toimub kodani-kuühenduste sädeinimeste konkurss, mida korraldavad Lääne maavalitsus,

Läänemaa Kodukant ja arenduskeskus. Sädemete tänuüritus peetakse Uuemõi-sa mõisa esinduslikus saalis.

Harju maakonnas selgub aasta tegi-ja mitme ametkonna ja organisatsiooni koostöös. Kandidaadid selgitab žürii välja üheksas kategoorias. Keila kultuu-rimajas hüütakse 24. novembril välja Harjumaa aasta ettevõte, väikeettevõte ja kodanikuühendus, aasta toetaja, tegu, sä-deinimene ja küla, aga ka parim Leaderi investeerimisprojekt ja kogukonna aren-damise projekt. ÜN

Tänase Eesti inimesed võib jagada laias laastus kahte leeri. Ühed, kes soovivad eelhooldusega ühiskonda, ja teised, kes on valmis ise hakkama saama. Ühed, kes ütlevad, et kuskil on mingi riik, mis peaks nende eest as-jad ära otsustama ja tegema, ning tei-sed, kes ütlevad, et nemad ongi riik, ja võtavad ohjad enda kätte. Esimesi võib halval juhul tabada õpitud abitu-se sündroom, aga teised võivad hak-kama saada ka kõige keerulisemates ja ootamatutes olukordades. Esime-ne valiks pigem individualistliku elu linnadžunglis ja teised elaksid pigem maakogukonnas. See on muidugi jõh-ker liialdus, aga teatud tõetera on sel-les võrdluses kindlasti.

Suhtlemine ennekõike

Ma räägin geograafilistest kogu-kondadest, kus inimesi ühendavaks teguriks on nende elukoha piirkond ja kus on avaliku ruumi kujundami-seks hakatud tegema omaalgatuslikke ühistegevusi. Need piirkonnad võivad olla külad või külakonnad, asulad või linnaasumid. Peaasi, et need liiga suu-red ega liiga väikesed ei oleks.

Ekslik on nimetada omavalitsusi kogukondadeks. Pigem on omavalit-sus ja sealt edasi ka riik kogukondade

kogum ehk siis suurkogukond.Kogukonna tekkimise aluseks

on suhtlemine. Kui rääkida turvali-susest, siis olen ise oma kogukonnas kogenud, kuidas kuritegevus sisuliselt lõppes, kui hakkasime kogukonna-na tegutsema. Kurjategija tajub seda, kas ühes piirkonnas inimesed suhtle-vad (loe: tegutsevad kogukonnana) või on seal valdavaks vähehooliv in-dividualistlik suhtlusvorm. Lihtsalt suhtlemisest tekkis kogukond siis, kui see suhtlus vormus omaalgatuslikuks tegevuseks. Meie puhul oli see pool-saare patrulli tegemine. Väga väikeses piirkonnas oleks sellise patrulli tege-mine liialt koormav ja see oleks paari kuuga ilmselt hingusele läinud.

Laiapõhjaline liikmeskond

Meie patrulliga liitus üle 60 mehe ja naise kaheksast külast. See vähen-das ühe liikme koormust ja andis eelduse patrulli pikaealisusele. Nüüd on patrull tegutsenud juba üle kuue aasta.

Ühe tegevuse ja ühe juhiga ko-gukonnad ei kipu kauaks ellu jääma. Kogukonna toimivuse garantiiks ja ka laiapõhjalisema liikmelisuse eeldu-seks on selle tegevuste mitmekesisus ja nendes tegevustes osalejate osaline kattuvus. Nii tekkisid meie poolsaare kogukonnas kiiresti uued initsiatiivid, millega liitus ka uusi, seni ühistegevu-ses passiivseid elanikke.

Nii tekkis meile veel vabatahtliku merepääste üksus, hakati korraldama

pidusid, seisti ühiselt kogukonna õi-guste eest, tehti piirkonnale arengu-kava ja palju muud. Nüüd peab lausa initsiatiive pidurdama, kuna pole pii-savalt teostajaid.

Selliste kogukondade üheks pea-miseks ohuks on kapseldumine ja sel-le tulemusel võõrapelguse tekkimine. Seda on võimalik vältida. Kindlasti aitavad kaasa ka tänapäevaste vahen-dite abil teiste kogukondadega võr-gustumine ning vabatahtliku pääste-üksuse tekkimine. Vabatahtliku pääs-te eelduseks on altruistlik suhtumine päästetavasse ja see on kindlasti heaks ravimiks võõrapelguse vastu.

Olen kogukondade usku ja leian, et meie Eesti üheks oluliseks eesmär-giks võiks olla tugevatest kogukonda-dest koosnev riik. See võiks olla ka meie julgeoleku garantii.

ARTUR TALVIKRiigikogu liige, vabatahtlik, Juminda poolsaare kogukonna liider

FOTO: Kristjan Lepp

FOTO: Jaak Vackermann

Tahad turvalisust, vali kogukond

Sädemed tõusevad pjedestaalile

FOTO: Maret Lepiksaar

Saaremaalt pärit Eva Truuverk on mitme algatuse eestvedaja. Igapäe-vaselt tegeleb ta „Teeme ära!“ talgute maailmakoristuse ettevalmistamise-ga. Selle kõrvalt aga ärgitab Eva koos mõttekaaslastega rahvast Eesti tule-vikulugusid koguma.

Eva möönab, et on palju inimesi, kes arvavad, et mingit ühist lugu ei ole vaja. Arvatakse, et igaühel meist on oma eesmärgid ja unistused, mil-le elluviimise nimel me toimetame. Öeldakse ka seda, et tulevikku ei ole võimalik ette näha.

Ühisnädala usutluses rõhutab Eva Truuverk, et ühine siht on rahvale vajalik, sest meid on nii vähe ja ilma selleta hajume maailmas lihtsalt laiali. Igaüks omas suunas.

Eva ja mõttekaaslaste üleskutse 23.–29. novembrini toimuvaks koda-nikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustavaks ühisnädalaks on: unista-me üheskoos Eestist ja paneme oma tulevikuloo kirja.

Mis on tulevikulugu?

Arutasime juba 2013. aasta arva-musfestivalil grupi inimestega, et Ees-tile on vaja oma lugu. Et võimalikult paljud eestimaalased võiksid koos mõelda, milline on riik, kus tahame elada 25 aasta pärast. Neist arutelu-dest ei peaks sündima üks kindel ees-märk, näiteks, et 2040. aastal lendab esimene eestlane kuule. Pigem võiks kogutud unistustest saada innustust meie loomeinimesed, et sünniksid etendused, laulud, kirjatükid, aga miks mitte ka tantsud või haikud.

Jõudsime tõdemuseni, et kui meil ei ole oma lugu, siis võime äkki avas-tada, et oleme osa kellegi teise loost.

Miks on vaja ette näha, mis tuleb?

Valdur Mikita on öelnud, et tema meelest painab Eesti inimest kodu-tunde kadu. Seda on üsna raske se-letada, mis see täpselt on, seetõttu ei oska keegi seda vist ka väga täpselt sõnastada. Puudu on ligimesearmas-tusest, suguvõsad ja pered hajuvad, paljud on läinud välismaale, uue teemana on tõstatunud pagulased ja

nende vastuvõtmine, sulandamine meie hulka. Me igatseme tagasi oma kodutunnet, turvalist ja puhast.

Täna tuleb see koos uuesti välja mõelda ja siis tasapisi liikuma haka-ta. On ju selge, et kui me ei tea, et tahame minna näiteks Tartusse, siis ei pruugi me sinna ka kunagi kohale jõuda. Nii peaks olema ka riigis, et suund on teada.

Kellele ja mida peaks tulevikulugu ütlema?

Meediat jälgides jääb kõrva, et Eestil on vaja eesmärki, narratiivi, oma ühist lugu. Seda on rõhutanud kümned erinevate elualade esindajad.

Jõudsime arvamusfestivalil tõde-museni, et Eesti tulevikulugu ei saa ega tohi välja mõelda kümme eksperti või sada arvamusliidrit. Unistada võiksid kõik, kellel on tahtmist ja keda ei jäta ükskõikseks oma riigi tulevik. Igaüks meist võiks ühisesse pilve lisada oma tillukese mõttepiisa. Ainult ise kaasa mõeldes saame olla kindlad, et tulevik on natukene ka meie nägu.

Tulevikulugude teema on ühisnädala sündmuste kavas mitmes maakonnas. Kuidas seda lugu kirja panna?

Ühiseks unistamiseks oleme välja mõelnud juhendi, mida saab soovi korral kasutada. Idee on selline, et kokku koguneb väike grupp inimesi. Üks neist on nn unistusejuht. Tema loeb enne arutelu läbi juhendi ja suu-nab mõtisklust. Kõik 1,5 tunni jook-sul räägitu on ainult positiivses võt-mes. Juba selline ühine unistamine on teraapiline tegevus ja annab helge tunde tükiks ajaks.

Unistusejuhi viimane ülesanne on tekkinud lugu ühisesse andme-baasi kirja panna. Seeläbi kogume kokku suure hunniku metsikut, too-rest unistust, millest tulevikulugu loomeinimeste kaasabil saaks sündi-da.

Oleme sellist koos unistamist juba kahel aastal arvamusfestivalil katsetanud. Toimunud on imelisi mõttelende. Aga tõsiasi on seegi, et

paljud ei ole ammu unistanud, nad ei oskagi seda enam teha ja seetõttu ei pruugi esimene kord kohe õnnes-tuda. Nagu elus üldse, sõltub siingi palju eestvedajast ja kaaslastest. Üks mis kindel: kui ei proovi, siis ka ei juhtu midagi. Kui ennast aga unistus-te lainele seatakse, siis võib see meid kaugele kanda.

Milline on kirjapandu väljund? Ühisnädala maakondade kavast

on võimalik vaadata, kus tulevikulu-gude loomine toimub, minna kohale, lisada oma unistus.

Tulevikulugude kogumine kuulu-tatakse avalikult välja novembri kes-kel ja see kestab tuleva aasta veebruari lõpuni. Kõik huvilised on teretulnud internetikeskkonda misoneesti.err.ee.

Siin teeme tihedat koostööd ERRi, EASi, Arengufondi ja Eesti Vabariik 100ga.

Unistada võivad kõik, vanusepiiri ei ole. Igal inimesel on oma unistus ning just koos mõeldes ja arutades tuleb välja see, millises Eestis me ta-hame elada 25 aasta pärast, millises Eestis elavad meie lapsed. Tore, kui ka koolid, klassid, huvialaringid kaasa löövad.

Kirjapandu talletame ootuses, et sellelt pinnaselt võrsuvad kunsti-teosed, mis kõige paremini annavad edasi meie ühise nägemuse Eestimaa tulevikust. Järgmise aasta arvamusfes-tivalil pühendame ühe aruteluala tu-levikulugudes esile kerkinud teemade lahtirääkimisele.

Ühisnädal

Vaikust! Saade. “Ühisvõte”

Eesti tulevikuloo unistused teeb teoks uus põlvkond

„Rääkige mulle lähemalt, kes need MTÜd on ja millega nad tegelevad! Tõtt-öelda ei ole ma kodanikuühis-konna teemadega enne väga kokku puutunud.“ Nii väljendas ERRi saate-juht Anu Välba uudishimu, kui me te-maga koos Kinobussi eestvedaja Mikk Rannaga telemaja kohvikus kohtusi-me, et rääkida võimalikust koostööst kodanikuühiskonna filmitalgute stiilis saate valmimisel.

Imeväel kogunes meile üle riigi ligi kolmkümmend sooviavaldust lüüa vaba-tahtlikuna saate tegemise juures kaasa.

Kodanikuühiskonna teemasid kä-sitleva saate salvestusele eelnes Anu Välba ja Mikk Ranna koolitus ning materjal võeti üles kahe suvepäevaga Paides arvamusfestivalil. Professio-naalide ja vabatahtlike meeskonna va-hel valitsenud eneriga oli võimas ning kirjeldamatu. Usutavasti on see tun-tav, kui juhtute saadet vaatama. Ärge oodake sellest stoilist kulgemist, kuna saates saab lisaks harivale teemakäsit-lusele ka nalja. Seega on „Ühisvõte“ meelelahutuslik saade, mis räägib ko-danikuühiskonnast.

Teemadena on vaatluse all vaba-

ühenduste omatulu teenimine, mõju ja vabatahtlik töö. Oma arvamusi ja ko-gemusi jagavad MTÜd Juula Külaselts, Pane Oma Meeled Proovile ja YFU Ees-ti. Kodanikuühiskonna üle mõtisklevad jurist ja poliitikaekspert Alari Rammo ja siseminister Hanno Pevkur. Vikto-riinis osalevad ettevõtja Margit Härma ning saatejuht Urmas Vaino.

Vaataja ette astuvad Ilmar Raag, Marko Reikop, Jürgen Ligi, Aleksei Turovski, Juhan Kivirähk ning teised tuntud ja tegusad inimesed.

Saate mõtte elluviija on SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, raha-liselt toetasid „Ühisnädala“ projekti Kodanikuühiskonna Sihtkapital, sise-ministeerium ja mitmed teisedki ette-võtmisesse kaasatud.

Ühisnädala saade „Ühisvõte“ esili-nastub 10. novembril Tallinnas kinos Artis. ETV ekraanil on saade 28. no-vembril kell 16.15 ja seda saab vaa-data ka ühisnädala kodulehelt www.uhisnadal.ee

Maret Lepiksaar,SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

MTÜde konsultant, „Ühisvõtte“ projektijuht

INTERVJUU

Hea eeskuju inspireeribKoostöös peitub jõud, hea eeskuju inspireerib. Et need kaks omavahel kokku viia ja toimiv koostöö ka teisi inspireerida saaks, viisime septemb-ris-oktoobris koos Linnalabori, E-rii-gi Akadeemia ja EMSLiga läbi pro-jekti “Avatud valitsemise partnerlus kohalikes omavalitsustes” kohaliku tasandi koostöönäidete konkursi.

Konkursi parimad hõigatakse välja 20. novembril ühisnädala ava-konverentsil. Lisaks koondame head näited veebi, et need teistes kohtades paremini leviksid ja kohalikke innus-taksid.

Tulemuslikkuse tagabkoostöö

2014. aastal kogukondade uuringut läbi viies saime aru, et on omavalit-susi, kus koostöö on üks olulisimaid aluspõhimõtteid kohaliku elu korral-damisel kohalike vajaduste põhjal. Seal on rahul nii vallavalitsus kui ka elanikud. Samas olid paljud kohali-ke ühenduste esindajad seisukohal, et nende tegevuse suurim takistus on kohaliku omavalitsuse negatiivne suhtumine rohujuuretasandi algatus-tesse.

Mõneti peegeldab selline seisu-koht ka avalikkuses levinud kuju-telma kohalikust omavalitsusest kui ussipesast: onupojapoliitika, põlv-kondadepikkused vaenud ja tülid, koalitsioone tehakse vaid lühiajalise ja isikliku kasu saavutamiseks ning teistmoodi mõtlejaid ei võeta mängu.

Leiame, et üks võimalus viima-ti kirjeldatud olukorra muutmiseks on levitada kohalikke häid näiteid, kus infovahetus ja koostöö erinevate osapoolte vahel toimib, ülesanded ja rahastus on omavahel läbi räägitud ning läbipaistvad. Kui teistest riiki-dest üle võetud näiteid kohalikele oludele kohandada võib olla keeru-line, siis need head näited on siitsa-mast meie kõrvalt.

Võitjad selguvad Ühisnädala avakonverentsil

Juba praegu saab öelda, et konkursi tulemused üllatasid meeldivalt. Sai-me 32 head koostöönäidet, millest peaaegu kõik ka konkursile kvali-fitseerusid. Tore oli, et kogunenud näited on väga mitmekesised, alates ühekordsest heast ettevõtmisest (näi-teks kohaliku rulapargi ehitamine noorte, omavalitsuse ja ettevõtjate koostöös) kuni pikaajaliste ja püsiva-te koostöövormideni (ühised ümar-lauad), sinna sekka ka mõned avali-kud teenused.

Parimad nende hulgast valib välja žürii, kuhu kuuluvad Rainer Nõlvak (“Teeme ära!” maailmakoristusakt-siooni eestvedaja), Artur Talvik (par-lamendi liige, Vabaerakond), Külli Taro (Eesti Koostöö Kogu program-mijuht), Anzori Barkalaja (Kodukan-di juhatuse liige) ja Aljona Galazan (EMSLi kogukonnapraktika koordi-naator).

Parimad näited saavad autasus-tatud 20. novembril ühisnädala ava-konverentsil Rakveres.

Heade koostöönäidete konkurss tõestas, et näited sellest, kuidas kon-kurentsi või teenuste delegeerimise kõrval kasutatakse kohaliku elu kor-raldamisel koostööd kui põhimõtte-liselt teistsugust lähenemist, on roh-kem, kui arvata oskame.

Madle LippusLinnalabor

FOTO: Erakogu

LÄÄNE-VIRUMAA

TARTUMAA

10.11. Ühisnädala saate „Ühisvõte“ esilinastus kinos Artis.21.11. Tiina Paasiku aialoeng. Pirita Vaba Aja keskus.23.11. Harku valla vabaühenduste ümarlaud. Muraste kogukonnakeskus.24.11. Harjumaa aasta tegija 2015 väljakuulu-tamine. Keila kultuurikeskus.25.11. Alustavate ühenduste seminar (vene keeles). Omavalitsuse seminarisaal.26.11. Eesti tulevikuloo arutelu noortega. Kose noortekeskus.26.11. Vene traditsioonilise nuku valmistamise töötuba. Omavalitsuse seminarisaal.27.11. Vabaühenduste kärajad „Avalikust rahast ja rahastajatest“. Bliss maja konverentsikeskus.27.11. Kumna kultuuriaidas kogukonna filmiõhtu.27.11. Vabaühenduste seminar „Vabatahtlik tegevus Eestis – valu ja võlu“ (vene keeles). Omavalitsuse seminarisaal.28.11. Lilltikandi töötuba. Keila.

Kontakt: Maret Lepiksaar, maret@heak.eetel +372 522 1163

24.–29.11. Hiiumaa muuseumi Pikas majas näitused „Veelinnu-rahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988“, Stanislav Antipov „Soome-ugri muusikamaailm pildis“.24.11. Teemaõhtu „Kadrilaupäev Lennart Meriga“. Hiiumaa muuseumi Pikas majas.25.11. Hiiumaa arenguseminar 2015 Kassaris.25.11. Õpituba „Kodumets ja puulausujad“. Palade.26.11. Hiiumaa 2015. aasta parimate kodani-kuühenduste tunnustamissündmus.26.–28.11. Pöffihunt ulub Kärdlas.28.11. Samaaria hekitalgupäev Putkastes.28.11. Ajalootalgud Tohvris.28.11. Tubala küla kiige- ja lõkkeplatsi ümbruse korrastamine.28.11. Kassari rahvamajas kokkusaamine „Tere teeb tuttavaks. Tere!“.29.11. Pühadesaia küpsetamise õppepäev Orjaku külamajas.

Kontakt: Kaja Hiis, kaja@tuuru.edu.eetel +372 462 2800

HARJUMAA

JÕGEVAMAA

HIIUMAA

SAAREMAA

VILJANDIMAA

JÄRVAMAA

VALGAMAA

PÕLVAMAA

PÄRNUMAA

IDA-VIRUMAA

VÕRUMAA

LÄÄNEMAA

RAPLAMAA

Ühisnädala täpse kava leiad siit:www.uhisnadal.ee

20.11. Kommunikatsioon ühingu eluringis. Jõhvi vallavalitsuse saal.21.11. Küla tuleb linna – saatuslikud kohtumised. Jõhvi kontserdimaja.21.11. Ida-Virumaa noorte foorum. Narva kolledž.27.11. Rahvusvaheline kogukonnakonverents. Narva kolledž.

Kontakt: Krista Pedak, krista.pedak@ivek.eetel +372 508 7472

23.11. Kogukonnamaja loomise avatud uste päev. Põltsamaa Emadeklubi. 24.11. Koostööprojektide ümarlaud. Lustivere kultuurimaja.25.11. Jõgeva linna loomemaja mõttekoda. Endine kaitseliidu hoone Aia 4.26.11. Vaiatu kogukonnaköögi kogemuslugu. Vaiatu rahvamaja. 26.11. Ümarlaud „Ebaõnnestumiste õppetunnid“. Juula külamaja.27.11. Jõgevamaa kodanikupäev. Palamuse rahvamaja.27.11. Eesti tulevikuloo arutelu noortega. Põltsamaa ühisgümnaasium.27.–28.11. 4H Jõgevamaa piirkonna sünnipäevalaa-ger. Põltsamaa ühisgümnaasium.

Kontakt: Kersti Kurvits, kersti@jaek.eetel +372 520 8423

24.11. Tervisepäev Türi ja Paide kultuurikeskuses.25.11. Järvamaa kodanikuühiskonna konverents. Paide, Wabalinna maja.25.11. Ühisnädala saate „Ühisvõte“ ühisvaatamine. Paide, Wabalinna maja.28.11. Filmiõhtu Ilmar Raagiga. Viisu rahvamaja.28.11. Jalgratta-ajaloo konverents. Väätsa, Eesti jalgrattamuuseum.29.11. Liigu ühisnädalal tervislikult. Paide, E-Piima spordihall.6.12. Waba päev. Paide, Wabalinna maja.

Kontakt: Kaspar Tammist, kaspar@jarva.ee tel +372 5801 0018

21.11. Vestlusring „Traditsioonid ja elujõulisus“. Rälby külamaja.23.11. Vabaühendused koolitundi. Virtsu kool.24.11. Läänemaa tunnustab 2015. Uuemõisa mõisa valge saal.25.11. Töötuba „Sügis savisse“. Noarootsi Loometare.26.11. Talgud raamatukogus ja kohtumine Andres Dvinjaninoviga „Raamatud, mis kõnetavad mind“. Lääne maakonna keskraamatukogu.26.11. Vestlusring „Mina ja riik“. Haapsalu Pitsikeskus.27.11. Läänemaa tulevikulugude arutelu. Haapsalu.27.11. Ühiskudumine. Sutlepa vabaajakeskus.28.11. Kodanikupäeva tähistamine. Vormsi rahvamaja.

Kontakt: Tiina Ojamäe, tiina@lak.eetel +372 5635 2591

20.11. Ühisnädala avalöök. Kogukondade ja kohalike omavalitsustefoorum „Teeme omavalitsuse OMA valitsuseks!“. Rakvere, Aqva spaa konverentsikeskus.23.–27.11. Rakvere abipolitseinikud külastavad maakonna koole.25.11. Noorteõhtu „Avatud maailm“. Sõmeru noortekeskus.26.11. Lääne-Viru maavalitsuses avatud uste päev.26.11. Kodanikupäev MTÜ Aasukalda Priitahtliku Päästekomandoga. Vasta kool.26.11. Lääne-Virumaa kodanikuühenduste inspirat-sioonipäev. Rakvere, Aqva spaa konverentsikeskus. 26.11. Noorteõhtu „Trumm, rütm, elurütm“. Kadrina huvi- ja noortekeskus.27.11. Unistame koos. Ubja küla.27.11. Eesti tulevikulugude arutelu noortega. Rakvere avatud noortekeskus.28.11. Abipolitseinike tegevuse tutvustamine. Rakvere Kroonikeskus.

Kontakt: Katrin Põllu, mty@arenduskeskus.eetel +372 5850 1250

21.11. MTÜ Veriora Tsunfti perepäev. Räpina.23.11. Mooste koostöökogu „Millist lugu räägime Mooste mõisast aastal 2025?“. Mooste mõis.24.11. Laheda ümarlaud „MTÜ kui kultuuri ja spordi edendaja“. Vana-Koiola rahvamaja. 25.11. Kadripäeva laadatrall ja kohvik. Põlva põhikool.26.11. Põlva maavalitsuses avatud uste päev.26.11. MTÜ Piiriveere Liider infoseminar Leader-program-mi toetustest. Põlva keskkonnamaja.26.11 Kodanikuühiskonna parimad 2015. Põlva maavalitsus (kutsetega). 27.11. Lõuna regiooni vabatahtlike päästjate seminar. Hirvemäe puhkekeskus.27.11. Külavanemate mõttetalgud.Taevaskoja konverentsimaja. 28.11. Põlvamaa vabaühenduste suurpäev 2015. Põlva kultuuri- ja huvikeskus.

Kontakt: Kaisa Tammoja, kaisa.tammoja@polvamaa.ee, tel +372 510 9433

21.–28.11. Raeküla Hea Kodaniku nädal. Raeküla Vanakooli keskus.22.11. Itaalia keele klubi. Raeküla Vanakooli keskus.23.11. Palverännakud ja mis meil neist on õppida? MTÜ Pesapuu saal.23.11. Tulevikulugude kogumine Pärnus. Raeküla Vanakooli keskus.23.-29. 11. Kodanikunädal Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumis24.11. Koolitus. Vabatahtlike juhendamine organi-satsioonides. Raeküla Vanakooli keskus.24.11. Räägime rahast. MTÜ Pesapuu saal.24.11. Kohtumine riigikogu liikme Andres Metsoja-ga. Pärnu, ingerisoomlaste kultuuriseltsi saal.25.11. Lastega õue! Raeküla mets.25.11. Muffi-vaffi päev. Tootsi lasteaed-algkool, Jõõpre kool ja Lõpe kool.25.11. Avatud uste päev Pärnu politseijaoskonnas.25.11. Tulevikulugude kogumine Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis ja Pärnjõe koolis.26.11. „Kohtumine Kriidikuga“. MTÜ Pesapuu saal.26.11. Ühisnädala foorum. Pärnu, Estonia konverentsikeskus.26.11. Tulevikulugude kogumine. Tootsi lasteaed-põhikool.27.11. Pärnumaa vabakonna tänupäev (kutsetega). Pärnu Muuseum.27.11. Tulevikumäng Pärnumaa noortele. Pärnu keskraamatukogu.27.11. Nutikad nipid ja säästlik eluviis. MTÜ Pesapuu saal.27.11. Kohtumine riigikogu liikme Jaak Aabiga. Pärnu, ingerisoomlaste kultuuriseltsi saal.28.11. Seminar „Võrdsed võimalused ühiskonnas“. Estonia konverentsikeskus.28.11. Tulevikulugude kogumine. Kadjaste vabaajakeskus.

Kontakt: Daisi Sprenk, daisi@peak.eetel +372 5345 5161

23.–29.11. Kogukonnapraktika kodanikuühendustes. 23.11. Külakool Kaereperes „Eesti jonn“. Valtu seltsimaja.24.11. Tulevikulugude kogumise õhtu Raplamaal. Rapla rahvakool.24.11. Noor ja kodanikuühiskond. Film „Ühisvõte“. Kohila avatud noortekeskus.25.11. Hea projekti saladused. Rapla keskraamatukogu. 25.11. Loovuslaboris „Gruusia rahvusköök“. Kohila gümnaasium. 26.11. Mina, vabatahtlik. Rapla avatud noortekeskus.26.11. Aasta tegu 2015. Ingliste mõisa kultuuriait.26.11. Loovuslaboris „Kuus kinki kudumitest“. Kohila vana vallamaja.27.11. Koolitus „Loodusest otse toidulauale“. Kehtna klubi. 28.11. Koolitus „Loodusest otse toidulauale“. Kohila gümnaasium.

Kontakt: Karin Ratas, karin@raek.eetel +372 489 4750

23.11. Saarte koostöökogu lahtiste uste päev.23.11.–23.12. Külade uuendamise ja arendamise projekti näidete rändnäitus „Mõeldud, tehtud!“. Sakla seltsimaja. 24.11. Noorte õppereis Saaremaal. 25.11. Käesla külaväljakul valmib puuskulptorite ühistööna „Energia tool 2015“. 25.11. Aktsioon „Mis on pildilt puudu? Mina ja Ees-ti Wabariik 25 aasta pärast“. Arutelud Sakla, Kõljala, Kõrkvere, Roobaka külas ja Jüri-Jaani talustuudios.26.11. Koostöös Saaremaa Kodukandiga koolitus „Vabatahtlik värav – minu võimalus“.26.11. Ruhnus tuleviku töötuba „Merest tõusnud maa ja rahvas“.27.11. Kodanikupäev „Kodanikuühenduste professionaalsus Saaremaal“. Kõljala, kultuuriseltsi Kevade seltsimaja.27.11. Sakla külaseltsi külastamine.

Kontakt: Helje Pent, helje@sasak.eetel +372 452 0573

23.11. Tulevikulugude kogumise õhtu Tartumaal. Domus Dorpatensise saal.24.11. Noorte konverents „Teed tulevikku, okei?“ Tartu Ülikooli raamatukogu.25.11. MTÜ inspiratsioonipäev „Kas iga tegu loeb? Kuidas seda hinnata?“. Tartu loomemajanduskeskus.27.11. Noorteühing Eesti 4H tulevikulugude õhtu Tartumaal. Rebase matkarada, Ülenurme vald.27.11. Kogukonnapäev Anne noortekeskuses. 27.11. „Tartumaa hea tegu 2015“ tänuüritus.28.11. Karlova 100 – ideelabor number 2. Tartu loodusmaja.

Kontakt: Kadri Pau, kadri@tartu.bas.eetel +372 742 8491

23.–29.11. OK Juku-Peedu ühisnädala orienteerumise eritrimm. Lüllemäe.24.11. Jäätmetekke vähendamise nädala viktoriin õpilastele. Valga, Valgamaa kutseõppekeskus.25.11. Õpilaste ettevõtluskonkursi „Nupp nokib“ turunduskoolitus. 26.11. Seminar „Märka tegusaid ühendusi!“. Aakre rahvamaja.26.11. Interaktiivne kodanikupäeva viktoriin. Valga maavalitsus.26.11. Vabatahtlike passi väljastamine. Valga põhikool.26.11. Valgamaa koolimood 2015. Valga kultuurikeskus.27.11. Valgamaa terviseedenduse meeskonna seminar.

27.11. Kaitseliidu Valgamaa maleva aastapäev. Valga spordihall. 28.11. Valgamaa IV rahvamuusikapäev ja Baltica festivali tutvustamine. Nõuni maakultuurimaja.28.11. Monika Evelin Liiv-Pavlova kontsert. Tõrva kiriku kammersaal.29.11. Tarvastu segakoori kontsert. Tõrva kiriku kammersaal.

Kontakt: Aet Arula, aet.arula@valgamaa.eetel +372 526 0236

23.11. Võhma noorte töövarjupäev. Võhma gümnaasium.23.11. Käsitööring MTÜs Teeme. Viljandi.24.11. Ümarlaud sotsiaalteenuse pakkumisest. Viiratsi.24.11. Avatud uksed ja kadripäeva ettevalmistused MTÜs Päevakeskus Vinger. 24.11. Mõisaküla nobedad näpud. Mõisaküla.24.11. MTÜ Bonifatsiuse Gildi vitraažikoja töötoad. Viljandi.24.11. Kõik Kadrid karake Karksi kultuurikeskusesse. Karksi-Nuia.24.11. Viljandimaa Kodukandi visiooniseminar 2025. Vabaduse pl 6, II korruse saal.25.11. MTÜ Viljandi Jahimeeste Liidu sarvepäev. Viljandi.25.11. Suure-Jaani valla Vastemõisa piirkonna MTÜde ideeõhtu. Vastemõisa kütusemuuseum.25.11. Viljandi linnaraamatukogus „Kultuurikonks“.26.11. Karksi valla kodanikuühenduste ümarlaud. Karksi külamaja.26.11. MTÜ Bonifatiuse Gildi paberikoja töötuba. Viljandi.27.11. Viljandimaa kodanikeühenduste tunnustus-päev. Karksi kultuurikeskus.27.11. MTÜ Päikesekillu Perekeskuse kompostiljoni koolitus. Viljandi.28.11. MTÜ Bonifatiuse Gildi karbi valmistamise õpituba. Viljandi.28.11. Koduloopäev Uue-Kariste rahvamajas ja Mulgi külamuuseumis.28.11. Pilistvere rahvamajas Pilistvere kihelkonnapäev.

Kontakt: Jaanika Toome jaanika.toome@viljandimaa.ee tel +372 5788 0245

20.11. Võru Jazzklubi kutsub. Kohvik Spring.20.11. Chill House & Steding. Võru, Stedingu maja.21.11. Smilers. Linda rahvamaja.21.11. Jürgen Urbanik & Siim Sillamägi LIVE. Võru, Stedingu maja.23.–27.11. Taaskasutusnädal MTÜ „Saagu valgus, Võrumaa“ ruumides. Võru.23.–27.11. „Kes see tegi? Ise tegin!“. Kingituste valmistamine MTÜ Aila Näpustuudios, Võru.25.11. Arutelu „Kodukant Võrumaa praegu ja tule-vikus“. Osula koolimaja.25.11. Loeng „Elusa toidu eelis“. Võru, Stedingu maja.25.11. Euroopa filmikohvik „Tuhat korda head ööd“. Võru, kino Kannel.26.11. MTÜ Piiriveere Liideri strateegiapäev. Räpina.26.11. Üritus „Mis kord oli uus, on makulatuur“. Misso raamatukogu.26.11. Töövarjunädala lõpusündmus. Võru, Stedingu maja. 27.11. „DNB Night & Võru“. Võru, Stedingu maja.28.11. Võrumaa vabaühenduste päev. MTÜde mess ja konverents. Kultuurimaja Kannel. 28.11. Meistrite tund Uue-Antsla rahvamajas.28.11. „Superliustik LIVE“. Võru, Stedingu maja.

Kontakt: Evelyn Tõniste, evelyn@vaa.eetel +372 525 1750

Ühisnädal numbrites * Ühisnädal on üleriigiline sündmus, mis toimub novembrikuu viimasel nädalal ja millest võtavad osa kõik 15 Eesti maakonda.

* Möödunud aastal võttis Ühisnädala sünd-mustest osa 10 000 eestimaalast.

* Kokku korraldati Ühisnädalal enam kui 200 sündmust.

* Ühisnädalal toimusid ka vabatahtlike akt-sioonid, kus osales kokku 700 vabatahtlikku.

* Ühisnädala ajal valmistati ka erinevaid ese-meid, näiteks 30 lindude pesakasti ja 1200 kingipakki lastele.