Eestimaa Looduse Fondi aastaraamat

Embed Size (px)

DESCRIPTION

ELFi aastaraamat

Text of Eestimaa Looduse Fondi aastaraamat

  • EESTIMAA LOODUSE FOND

  • SISUKORD

    TEGUTSEME KIGI MAA ASUKATE NIMEL 1

    MERI 3

    METS 9

    MRGALAD 13

    LIIGI- JA KOOSLUSTE KAITSE 17

    TEEME RA 21

    KESKKONNAIGUS 21

    LOODUSHARIDUS 23

    MAJANDUSARUANNE 26

    ELFI TTAJAD 28

    Eestimaa Looduse Fond (ELF) on asutatud 1991. aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt. 1999. aastast on ELF siht-asutus. ELF on valitsusvline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sltumatu keskkonnakaitse organisatsioon.

    ELFi tegevuse eesmrgiks on loodusliku mitmekesisuse silita-mine Eestis ja maailmas koosts ksikisikute, ettevtete, orga-nisatsioonide ja riigiasutustega jrgmiste tegevuste kaudu:

    Ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine

    Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste silitamine

    Loodusvarade sstlikule kasutamisele kaasaaitamine

    Keskkonnateadlikkuse suurendamine hiskonnas

    Lahenduste otsimine tulevastele plvedele puhta elukesk-konna silitamiseks

    Pstitatud eesmrgi saavutamiseks kinnitas ELFi nukogu 2001. aasta aprillis tegevusprogrammid jrgmistel suundadel:

    keskkonnaharidus,

    looduskaitse,

    sstev areng.

    Igal aastal on ELF aktiivne 30-40 projektiga.

    2005. aasta detsembris otsustas ELFi nukogu suunata tege-vuste phirhu looduskaitselistele tegevustele metsa, mere, mrgalade ja liigikaitsega seonduvale.

  • Looduses ja loodusega juhtub nii nhtavat kui nhtamatut.

    Eestis neme me enda mber palju rohelust metsa ja

    sood ning vahel rohekat merd. Eestit tuuakse esile mere-,

    metsa- ja soorikka paigana, mida ta ka on, kui vaadata

    maakaarti vi veidi mda Eestimaad rnnata. Mida meist

    paljud siiski ei ne, on elurikkus neid tuhandeid liike on

    raske hoomata ja kahjuks vaid vhestel on jagunud vi-

    malusi neid mrgata. Vib vtta ka suuremaid liike lend-

    orava vi hundi millal kohtusite?

    Need aga, kes oskavad mrgata Eestimaa asukate mitmeke-

    sisust ja arvukust, leiavad end sageli positsioonilt, kus tuleb

    igustada elurikkuse hoidmiseks vajalike majandus- ja kait-

    seviiside vajalikkust.

    Teisalt paljut ei saagi silma vi luubiga mrgata. Me

    oleme registreerinud, et enamik Eesti soodest on nende

    looduslikes toimemehhanismides hiritud ja et merega

    pole kik normis. Kui aga jlgida maailmas looduskaitses

    arutluse all olevaid teemasid, leiame end silmitsi kliima-

    muutustega.

    Seos Eestimaaga on teatud mttes nhtamatu me ei ne,

    kuidas CO2 plevkivielektrijaamadest vi mahajetud tur-

    bakaevandusaladelt atmosfri tuseb, me ei ne, kuidas

    toitained intensiivselt vetatud pldudelt vi lktna

    rajatud ning nd unustatud kuivendusssteemidest vee-

    kogudesse kanduvad. Vaid vahel kuuleme me uudiseid

    vetikate itsengutest Lnemeres vi mnel jrvel, mis on

    suuresti vete reostuse tagajrg, ning et kala olevat vhe ja

    mereimetajad haiged. Aeg-ajalt rgitakse, et korallrahud

    on kadumas kliima muutusel kaovad need jrgneva poole

    sajandi jooksul. Mida me siis teha saame?

    Me peame koguma ja kasutama teadmisi, et nhtavat ja

    nhtamatut hoida. Me ei saa arvutada vaid SKP-d, vaid

    peame vaatama oma majanduslikke toimetamisi laiemalt

    kas kossteemid, mis he riietega liigi toimetamiseks

    ressursse annavad, tulevad toime sellises jrgus kasutusti-

    hedusega vi hakkab ramm ammenduma. Siinkohal ei piisa

    enam Eestimaal ringi rndamisest enamus varandust

    tuleb siia piiri tagant. Millise hinnaga heks vrdluseks

    vib siin olla NordStream ja tema potentsiaalne oht kogu

    Lnemerele. Peamine probleem on siin taaskord nhta-

    matu sajandi jooksul meresetetesse ladestunud reostuse

    vabanemine. Nhtav on aga planeerimise protsess, mis

    senini on ignoreerinud paljusid teadmisi.

    Proovime koos seda ignorantsust vhendada ja tegutseda

    heas vaimus kigi Maa asukate nimel!

    Tegutseme kigi Maa asukate nimel

    ELFi juhatuse esimees

    Eestimaa Looduse Fond 1

  • Koosts Maailma Looduse Fondi (WWF) Soome, Rootsi,

    Poola, Saksamaa ja Taani harukontoritega ning teiste

    Lnemere rsete partneritega Leedu Looduse Fond,

    Lti organisatsioon Pasaules Dabas fonds ja Balti Looduse

    Fond Venemaal osaleb ELF programmis Lnemere tege-

    vusprogramm. ELFi peamisteks tegevusteks programmis on

    merekaitsealade loomine, teavitus eutrofeerumise phjus-

    test (sh laevandusest ja pllumajandusest prinev reostus,

    linnade reoveed) ja lahenduste otsimine ning tegevused,

    mis on seotud meretranspordi mrgatavast kasvust tingitud

    ohtudega, sh. litrje-alase valmisoleku suurendamine

    Soome lahe res, teavitustegevus ja kontaktid laevafirma-

    dega laevadelt heitvete merre laskmise lpetamiseks.

    MERI

    Mart JssiELFi nukogu liige, merebioloog

    Kige olulisemad asjad ja samas ka raskesti mistetavad asjad mere kaitsel on eutrofeerumine ja varasemate reostuskoormuste krvaldamine, nendega tegelemine.

    3Eestimaa Looduse Fond

  • Lnemere probleemide hulka kuuluvad kesoleval ajal kala-

    varude vhenemine, svenev eutrofeerumine, ohustatud liigid

    ja elupaigad, vrliigid, lireostus jne. Lisaks olemasolevatele

    probleemidele on tnapeval merega seotud aina rohkem

    erinevaid inimtegevusi, ha enam satuvad erinevad huvid oma-

    vahel vastuollu ja tihtipeale jb meri kigi huvirhmade jaoks

    kitsaks. Viimastel aastatel on kasvanud erinevate arendajate

    huvi mere ja eelkige merephja vastu (gaasitorud, tuulepargid,

    kaevandused jms.), samuti suureneb laevanduse, kalanduse,

    infrastruktuuri, turismi, keskkonnakaitse ja paljude teiste

    merega seotud valdkondade thtsus. Inimesed hakkavad ha

    enam teadvustama, et surve merele suureneb pidevalt, aastast

    aastasse kasvab konkurents mere piiratud ressurssidele.

    Kik meie, kes me Lnemere mber elame, sooviksime, et see

    meri oleks puhas ja hea tervisega ning selle saavutamiseks on

    Ele Vahtme ELFi mereprogrammi projektijuht

    Kahjuks on meie kodumeri Lnemeri, ks kige reostunumaid meresid maailmas.

    tehtud ka lugematul arvul poliitilisi otsuseid. Sellegipoolest

    on Lnemeri ks enim saastatud meresid maailmas. Me

    oleme judnud punkti, kus mere kossteem on inimkonna

    tegevuse tttu sattunud ohtu. See on toonud kaasa vaja-

    duse hakata oma merealasid ning merekasutust paremini

    planeerima. Merekaitse ja -kasutuse parema planeerimise

    nimel tahab Eestimaa Looduse Fond koos Maailma Looduse

    Fondiga (WWF) kaasa aidata integreeritud merekaitse ja

    -kasutuse kontseptsiooni (ISUM) rakendamisele Lnemeres.

    Planeeringute eelselt on eluliselt oluline teabe tekkimine

    merealade kohta. ELF on uurinud kahte meremadalikku

    Gretagrundi ja Krassgrundi, kus on tehtud linnustiku

    uuringud, kalastiku uuringud ning merephja elustiku ja

    elupaigatpide uuringud. Hinnang antakse ka mereimeta-

    jate olukorrale.

    Integreeritud merekeskkonna kaitse ja kasutus ISUM (Intergrated Sea Use Management)

    Rim Krassgrundil

    Eestimaa Looduse Fond 4

  • Gretagrundi ja Krassgrundi mereala uuringudRuhnu lhedal asuva Gretagrundi kaitseala moodustamise

    algatamine phineb 2007-2008. a lbiviidud vlitdel.

    Eesmrk on silitada selle Liivi lahes asuva meremadala

    unikaalsus ja puutumatus eelkige elupaigana.

    Loodusobjekti kaitse alla vtmise eelduste selgitamiseks on

    ELF viinud Gretagrundi merealal lbi projekti: "Gretagrundi

    madala piirkonna phjaelustiku ja elupaikade inventuur",

    mille raames telliti uuringud T Eesti Mereinstituudilt ja

    Eesti Ornitoloogiahingult. Uuringud hlmasid linnustiku-,

    kalastiku-, merephja elustiku ning elupaikade inventuure,

    mis on aluseks mereala looduskaitseliste vrtuste hinda-

    misel.

    Gretagrundi mereala on mbritsevast pehmephjalisest

    alast eristuv kvem ja klibusem, mis muudab ta elustiku

    mitmekesisemaks. Looduskaitseliselt on piirkonna kalastiku

    kige olulisemaks liigiks merisiig, kes on alaga tihedalt seo-

    tud ja kasutab seda ka koelmuna. Teadaolevalt on praegu

    arvukas vaid see Ruhnu saare mbruses elav meres-kudeva

    siiavormi populatsioon. Nii Gretagrundi madala mereala

    kui ka Ruhnu saare mbruse linnustiku uuringud selgitasid,

    et tegemist on oluliste peatumisaladega aulile, tmmuvae-

    rale ja kauridele.

    Krassgrundi mereala uuringute (2009-2010) eesmrgid on

    sarnased Gretagrundi uuringutele.Krassgrundi laid ja seda

    mbritsev mereala asub Soome lahes Pakri saartest lnes.

    NordStreamMeil kigil, kes me siin Lnemere res elame, on igus

    puhtale keskkonnale ja vastutus puhta keskkonna silimise

    eest. Seda kinnitavad teiste hulgas Soome, Venemaa ja

    Eesti phiseadus, mitmed rahvusvahelised lepped (UNCLOS,

    ESPOO EIA, EU Treaty, HELCOM) ja tegevuskavades (HELCOM

    Lnemere tegevuskava; Lnemere EU Strateegia) seatud

    eesmrgid. Olukorras, kus mrkame, et nende stete ja

    eesmrkide titmine vib saada kahjustatud, peame seda

    enam pingutama leidmaks lahendusi, mis ei sea kahtluse

    alla vetud kohustuste titmist. Kui me ei suuda leida ki-

    kide asjassepuutuvate kodanike kigi Lnemere rsete

    elanike ja nende esindusorganisatsioonide vahel hist

    mistmist teatud protsesside mjust meie tervisele ja meid

    mbritsevale keskkonnale, peame lhtuma ettevaatusprint-

    siibist, ennetamaks vimalike ohtude realiseerumist.

    Lnemeri peidab endas mitmeid mrke, mis on sinna

    kogunenud eelkige II maailmasja jrgsel perioodil. Tnu

    teadlaste ja riikide koostle hakati sellele suuremat the-

    lepanu prama 70ndatel, mil