Eestlased muinasaja lõpul

• Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste tõusuaeg

• Rahvaarv kasvas kiiresti

• Asustamata olid ainult soised alad, mererannik ja mõned saared

• Rahvaarv vähemalt 150 000 inimest

Elatusalad

• Peamine tegevusala – maaharimine• 11. Saj levis talirukis• Maa suurust arvestati adramaades

(põllumaa, mida sai harida ühe adraga)• Tavaliselt taluperel oli üks adramaa• Koos talirukkiga tuli põlluharimisse nn

kolmeväljasüsteem (ühel põllul talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks)

Elatusalad

• Tgeleti loomapidamisega (veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad)

• Toitu hangiti ikka veel kalapüügi ja küttimisega

• Kala püüti enamalt siseveedes

• Arenes metsamesindus – mesi oli ainuke magusaine

Käsitöö areng

• Palju vajalikud riistad valmistati igas peres oma jõududega

• Keerulistematel aladel (metalli töötlemine) tegutsesid omaette meistrid (sepad)

• Virumaal ja Põhja-Saaremaal kujunesid suuremad rauatootmiskeskused

• Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang

Käsitöö areng

• Nad valmistasid odaotsi, mõõgapidemeid ja mõõgateramikke

• Naistel oli kombeks kanda palju ehteid, sellega tegelesid pronksehetele spetsialiseeritud meistrid

• Muinasajalõpul läksid moodi hõbeehted

Kaubandus

• Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega

• Tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega • Eestisse toodi hõbe, pronksi, soola, relvi, riideid ja

muud luksuskaupa• Eestist viidi karusnahku ja vaha• Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja

vangide orjadeks müügiga

Kaubandus

• Tänu soodsale asendile oli Eestis olulisel kohal vahenduskaubandus (kaup osteti edasimüügiks)

• Hõbe oli üdltunnustatud vahetusväärtus• Kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi• Kaubitsemiskohad tekkisid tähtsamate teede

ristumiskohtadesse, seal elas rohkem käsitöölisi, kes samuti pakkusid oma toodangut

Kaubandus

• Selline koht tekkis Tartusse – varalinnaline asula

• Ranniku tähtsamaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn

• Linnaõigusega linnu muinasajal veel polnud

Talud ja külad

• Eestlaste elamuks oli suitsutuba

• Suhteliselt väike, 4-5x6 m palkidest hoone, mida köeti kerisahjuga

• Vilja kuivatati samas ruumis

• Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla

Talud ja külad

• Sumbkülad – talud paiknesid keset põldu tihedalt koos

• Ridakülad – talud paiknesid reas

• Hajakülad – talud paiknesid üksteisest kaugemal

Kihelkonnad ja maakonnad

• Teatud piirkonna külad moodustasid kihekonna, mis oli tähtsaim haldusüksus

• 13. Saj algusel võis Eestis olla umbes 45 kihelkonda

• Kui algas kihelkondade liitumine tekkisid maakonnad – neid oli 8

• Sellest algas eesti rahva kujunemise protsess

Rahvas ja ülikud

• Ühiskondlikke suhteid edastavaid allikaid on väga vähe ning selle tõttu ajaloolaste arvamused erinevad

• Ühed arvavad, et muinasajal olid Eesti elaniku varanduslikult ja õiguslikult enam-vähem võrdsed, teised mitte

Võrdsus

• Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel

• Seal valiti vanemaid, kelle võim oli küllaltki piiratud

• Rikkama kihi olemasolu ei eitata, aga neid vaadetakse kui jõukamaid talupoegi

• Madalaima kihina tuntakse sõjavangidest orje

Ebavõrdsus

• Arvatakse, et kihistumine algas juba pronksiajast

• Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus küllaltki suur

• Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud

• Suur osa linnustest oli ülikute residentsideks

Ebavõrdsus

• Põhilise kihi moodustasid talupojad- maaomanikud, kes pidid ülikutele maksa andamit

• Külad olid jaotatud teatud maksustamisükstustesse ehk vakustesse

• Ühe keskmise üliku võimu alla võis kuuluda 2-3 vakust

Sõjaline tase

• Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed• Aeg-ajalt tekkisid tülid ja vastastikud rööv- ja

sõjakäigud• Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud

riiklike ühendustega – nad kujutasid ohtu eetlaste iseseisvusele

• Ühe tõsisema katse oli Vana-Vene riik teinud 11. Saj teisel kolmandikul

Sõjaline tase

• 11. Saj keskpaiku hakati rajama suuremad ja võimsamad ringvall-linnused

• Hoolikalt kindlustati linnuste väravad

• Püstitati kaitsetorne

• Relvastuses olid tähtsal kohal odad (viskeodad ja torkeodad)

• Tõhusaks relvaks olid sõjakirved

Sõjaline tase

• Ratsasõdalstel olid kaheteralised mõõgad

• Vibusid ja nooli kasutati vähem

• Kaitserelvastuses olid esmajoones kilbid ja kiivrid

• Rikkamad kasutasid ka raudtraadist rõngasärke

Suhted naabritega

• Edelas elavate naabritega olid suhted väha head• Lõuna pool elavate naabritega tulid ette tülid ja

relvakonfliktid• Lõunas olid kõige tugevamad vastased leedulased,

kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüsteretki• Samal ajal muutusid eetlased aktiivsemaks sõja- ja

rüüsteretkede sooritamisel Läänemere vastaskaldale

Suhted naabritega

• Ida poolt polnud 12. Saj ohtu, kuna Vana-Vene oli osadeks lagunenud

• Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakalda maades jõudude tasakaal