Eestlased Teises maailmasõjasBaaside aeg

Kairi Järve

Esimene maailmasõda (1914 -1918)Keskriigid said Antantilt lüüa. Suurima võitjana väljuvad Ameerika Ühendriigid, kelles

saab Euroopa riikide võlausaldaja. Suurima pettujana väljub sõjast Saksamaa, kellele

surutakse Versailles` rahulepinguga peale kõrged reparatsioonimaksed.

Sõja tulemustega ei ole rahul ka Jaapan ja Itaalia, kes on küll sõja võitjad, kuid sõjasaagist osa ei saa.

Lagunesid suured impeeriumid, tekivad uued riigid, sh Eesti.

Rahvusvahelised suhted 1920. ja 1930. aastatel

1920. aastad 1930. aastad Areng demokraatia suunasSaksamaal sügav kriis (nii majanduslik kui poliitiline)Nõukogude Venemaa on rahvusvahelisest poliitikast kõrvale jäetudLuuakse Rahvasteliit, kelle eesmärgiks arendada rahvusvahelist koostööd ja kindlustada rahuPatsifism

Rahvusvaheliste suhete teravnemine: Rahvasteliit ei suuda agressoreid takistadaMajanduskriis-inimesed tahavad “karmi kätt”. Esile kerkivad diktaatorid, sh Hitler ja Mussolini.Eestis autoritaarne riigikord.

1930. Aastatel on Eesti suurimad ohuallikad Nõukogude Liit ja Saksamaa

MIKS? Saksamaa soovib Versailles` rahulepingut

tühistada. Hitleri ideeks Suur-Saksamaa ja

sakslastele eluruumi hankimine. Saksamaa näitab, et pole huvitatud rahust.

Saksamaa sammud Teise maailmasõja poole Adolf Hitler võimule-algab Versailles`

süsteemi lammutamine 1933- Saksamaa lahkub Rahvasteliidust. 1935- üldine sõjaväekohustus,

käivitatakse relvastusprogramm 1936-liidulepingud diktaatorlike Itaalia ja

Jaapaniga.

Adolf Hitler

14. märts 1938- Saksamaa okupeerib Austria (Anšluss)

29. september 1938 Müncheni leping. Saksamaa likvideerib Sudeedimaa, seejärel kogu Tšehhoslovakkia.

Lääneriigid ei sekku!

Soovib endale ka Poolat, kuid sellega lääneriigid ei nõustu.

Nõukogude Liit

Võimul Jossif Stalin Eesmärk: Viia läbi kommunistlik

maailmarevolutsioon ja laiendada oma territooriumi.

1930. aastate lõpuks tugev Punaarmee ja võimas sõjatehnika.

Jossif Stalin

Kui Saksamaa võtab uueks sihiks Poola, saab lääneriikide kannatus otsa. Suurbritannia ja Prantsusmaa hakkavad otsima Hitleri-vastast liitlast ja soovivad sõlmida liidulepingu Nõukogude Liiduga.

Paraku läbirääkimised kukuvad läbi.

MRPSamal ajal Nõukogude Liidu ja Saksamaa lähenemine

23. augustil 1939 sõlmitakse MOLOTOV- RIBBENTROPI PAKT ehk MRP.

Osapooled: Nõukogude Liit ja SaksamaaLepingu sisu: Mittekallaletungileping: teineteist ei rünnata 10

aasta jooksu.Salaprotokoll: Ida-Euroopa jagati

mõjusfäärideks. Eesti jääb Nõukogude Liidu mõjusfääri!

MRP tegi NSVL-ist ja Saksamaast poliitilised liitlased.

1. septembril 1939 tungib Saksamaa läänest Poolasse- algas Teine maailmasõda.

3. septembril 1939 kuulutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja.

17. septembril 1939 ründab NSVL Poolat idast

Septembri lõpuks on Poola riik likvideeritud.

Eesti

Sõja puhkedes kuulutab Eesti valitsus ennast neutraalseks, et vältida relvakonflikti.

Jutud MRP kohta levisid, kuid neid ei võeta kuigi tõsiselt.

Moskva ootab vaid ettekäänet, milleks saab 15. septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel. Eestit süüdistatakse neutraliteedi rikkumises.

24. sept 1939 esitatakse nõudmine lubada Eesti territooriumile Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Ähvardused.

28. septembril 1939 kirjutatakse alla BAASIDE LEPING. Vastastikune abi kallaletungi korral Hoidutakse vastastikustest koalitsioonidest. Oktoobris algab Punaarmee sissemarss.

Eestist algab baltisakslaste lahkumine.

Soome NSVLi tingimustega ei lepi ning astub sõtta.

Baaside aeg

1) Millisele lepingule kirjutas Eesti Valitsus alla 28. septembril 1939?

2) Milliseid surveabinõusid kasutati Vene pool, sundimaks eestlasi sellele lepingule alla kirjutama?

3) Miks otsustasid eestlased lepingule alla kirjutada?

4) Kas Eesti Valitsus käitus sinu meelest õigest? Põhjenda.

Eesti okupeerimisega seotud sündmused

Sündmus Tagajärg Eesti jaoks

23.08.1939

08.09.1939

17.05.1940

21.05.1940

06.08.1940

14.05.1941