efs info 2/2012

2

SisukordSisukordEFSA-klassi aasta? 3TOETUSEDToetustest ja II etapi taotlustest 4EFS toetuste taotlemise voorud 4EFS toetused 1.01.-15.12.2012 5Kes mäletab veel ussisõnu 10EFS toetatud filmide esilinastused 2012 12EKSPORTSada aastat turjal, samas reibas 14MEDIAAvatud taotlusvoorud 17POWR Baltic Stories Exchange 17Kinode digitaliseerimise viimane taotlusvoor on avatud 17MEDIA Desk Eesti 2012 stipendiumifond ja eraldused 17ARVE JA FAKTEEFSi toetatud filmid EEsti telekanalites 18Filmikommentaaride sari "Kaadris" 24Eesti filmide vaatajad 2012 25Kinolevi TOP 10 25ÜRITUSEDKokkuvõte: Eesti film 100 26Eesti filmi veebikodu 30Kinost peale maailmalõppu 32Uuel aastal Artisesl 33Kinoliit 50! 34Eesti kinoliit 50. Tähtsamaid daatumeid 35Kohvik Sinilind kinomajas 35Kuhu edasi PÖFF 2013? 3610 fakti 16. PÖFFi kohta 3616. PÖFFi auhinnad 37Suurem kui eales 38First Motion finišis 39EEsti Vabariik 100Algas Eesti Vabariigi juubelile keskenduv filmikonkurss 40Kuidas osaleda konkursil 41

Esikaanel "Elavad pildid", režissöör Hardi Volmer

Eesti Filmi Sihtasutuse kontaktandmedÜldtelefon: 627 60 60Eaks: 627 60 61E-post: film@efsa.eePostiaadress: Uus 3, Tallinn 10111EFS avatud E-R 9.00-17.00Taotluste vastuvõtt E-N 10.00-16.00

Marge Liiske, tegevjuht: 627 60 60 marge@efsa.eeKarlo Funk, peaekspert: 627 60 64, karlo@efsa.eeKatre Kajamäe, sekretär: 627 60 60, katre@efsa.eeRaimo Jõerand, filmiekspert: 627 60 00, raimo@efsa.eeKristina Märtin, tootmisassistent: 627 60 69, kristina@efsa.eeMilla Raaper, pearaamatupidaja: 627 60 66, milla@efsa.eeTristan Priimägi, välissuhete juht 627 60 68,tristan@efsa.eeEda Koppel, infojuht 627 60 63, eda@efsa.eeEndel Koplimets, eelarvenõunik: 62760 02, endel@efsa.eeAnu Ernits, MEDIA Desk juhataja: 627 60 65, info@mediadeskestonia.euJaak Lõhmus, EF100 programmijuht: 627 60 04, jaak@ef100.ee

ISSN 1736-065X

3

Rõõmustavalt on lisaks senistele piraatlehtede-le aasta jooksul juurde tekkinud kaks legaalset

filmisaiti, kust eesti filmi vaadata saab. Detsembris avanes ka kaua-oodatud Eesti filmi infosüsteem, mis pakub seni kättesaamatuna näinud infot eesti filmide koh-ta; ning seda täiendatakse pide-valt. Toimunud on seega palju huvitavat, seekordne infoleht ongi üsna mahukas ning kõigest möödunust saate lugeda järgne-vatel lehekülgedel.

Linastunud mängufilmide pu-hul rõõmustab nii filmide roh-kus kui mitmekesisus: kümme väga erinevat filmi (sh vähe-

muskaastootmisfilmid) või-maldavad just seda, mida kaks või kolm ei suuda: regulaarset ekraaniletulekut ning kohtu-mist "oma" publikuga. Lisaks jätkuvalt edu ja tunnustust vä-lismaistelt, sealhulgas A-klassi filmifestivalidelt.

Teenimatult on jäänud taha-plaanile anima- ja dokfilmid. Kui anima puhul tundub elu voolavat tavapärases rahulikus

jõesängis, siis dokfilmide olu-kord on EFSi eksperdi Raimo Jõeranna murelikuks teinud. Kas "letargia" ning "seisak" do-kumentaalfilmi valdkonnas on näiline või tõeline, näitab aasta 2013.

EFSi eelarvet ei ole veel vas-tu võetud, ent niipea kui see juhtub, avaldame selle oma kodulehel. Kuna uuest aastast eraldab Kultuuriministeerium filmivaldkonnale vaid filmile-vitoetusi, siis on EFSi eelarve nende summade võrra suurem, lisaks mõningane tõus vald-konna arendustegevusteks ning instituudi käivitamiseks.

2013. aasta alguses võtame uuesti kokku arengukava juures tegutsenud töörühma, vaata-me üle tehtu ning seame uued ülesanded; edastame uudiseid Eesti Filmi Instituudi asutami-sest ning ootame aprilliks väga palju väga huvitavaid ideid Eesti Vabariik 100 konkursile. Berliini ja Cannes'i filmituruks valmistame ette infolehte uuel kujul ehk tahvelarvutite äppi näol. Nendes keskendume se-

A-klassi aasta?2012, Eesti filmi 100. sünnipäeva tähistav aasta on lõppemas. See oli eriline, ürituste- ning sündmusterikas. Eesti rahvas armastab (taaskord) oma filme, neid vaadatakse kinos (sh uue huvitava Kodanikukino võrgustiku kaudu), DVD-del, teles, VODs ning nüüd ka legaalsetel veebisaitidel.

EFS INFO

nisest enam meie filmitegijate ning filmide tutvustamisele rahvusvahelise publiku tarbeks.

Jätkub ka tavapärane töö Ees-ti Filmi Sihtasutuse toetuste eraldamisel, uue taotlusvoo-runa ootame 23. septembril koos täispikkade mängufilmi-de arendustoetustaotlustega ka ristmeedia projektide arendus-toetustaotlusi.

Tahaks tänada kõiki, kes selle aasta edukaks kujundasid. Ra-

hulikke jõule ning tegusat 2013 aastat!

Lõpetuseks tahaks tänada kõi-ki, kes selle aasta edukaks ku-jundasid. Rahulikke jõule ning tegusat 2013 aastat!

Marge Liiske EFS tegevjuht

4

TOETUSED

2012. aasta teisel poolel on mängufilmidest toetatud valdavalt kaastootmisi, milles Eesti rahaline osalus on võrdlemisi väike.

Detsembris alustas võtteid Zaza Urus-hadze lavastatav Ees-ti-Gruusia ühistöö

“Mandariinid”, mille peatoot-jaks on Allfilm. Toetuse sai ka Venemaa-Valgevene-Soome-Eesti kaastootmisena valmiv “Ma ei tule tagasi”, mille režis-söör on Ilmar Raag. Mõlemat filmi toetas Euroopa kaastoot-misfond Eurimages. EFS rahas-tas täiendavalt suvel Karlovy Vary festivalil alustanud “See-nelkäigu” järeltootmist.

Arendustoetuste puhul paistab silma, et kõige viimistletu-maks osutusid taas ajaloolistel teemadel kirjutatud stsenaa-riumid. Ajaliselt ulatuvad need lood sajandi alguse Hiiumaalt läbi 30ndate sõjajärgsesse aega. Samas sõltub nende lugude filmiks saamine paljuski kaas-tootjate leidmisest.

Toetatud stsenaariumite seas minevikku ulatuvaid lugusid praktiliselt polnud. Ajalooli-

seks võib aga pidada lugu, mis jälgib Eesti venelasi Pronksiöö sündmuste taustal.

Animafilmina jõuab ekraani-le tuntud lasteraamat “Suur maalritöö”, jätkub “Miriami” seeria ning traditsiooniliste au-torianimatsioonidega jõuavad ekraanile keskmise põlvkonna režissöörid.

Levitoetused on läinud sügi-sel esilinastunud filmidele. Mängufilmide suurema arvu ja konkurentsi tõttu ekraaniaja pärast pole praktiliselt võimalik enam toetada DVD-levi.

Varia toetustes on suur osakaal Eesti Film 100 mitmesugustel üritustel, festivalisõitudel ja institutsionaalsetel toetustel.

2013. aastal on teiste muutuste seas kehtestatud ka mängufil-mide taotlusvoorud. Loode-tavasti muudab see projektid kuidagigi võrreldavaks ja ot-sustamise protsessi selgemaks.

Esimese taotlusvooru tähtaeg oli 13. detsember ning lae-kus 9 taotlust. Täpustada tuleb ehk seda, et teise tootmiseta-pi taotlusi käsitletakse pigem finantseerimise jätkamisena. Teise etapi taotlusi peaks saama esitada tähtaegadeta, kuivõrd uute filmiprojektidega need ei konkureeri ja sisulist ekspertiisi enam ei tehta. Sama lähenemi-ne peaks edaspidi laienema ka järgnevasse aastasse kanduvate-le animafilmidele ja dokumen-taalfilmidele.

Karlo FunkEFS peaekspert

Toetuste taotlemise voorud 2013I POOlAASTAᐤ 7. jaanuar 2013 -

lühimängufilmide toot-mistoetustaotlused

ᐤ 14. jaanuar 2013 - dokumentaalfilmide arendus- ja tootmistoe-tustaotlused

ᐤ 28. jaanuar 2013 - lühianimafilmide aren-dus- ja tootmistoetus-taotlused

ᐤ 4. märts 2013 - täispikkade mängufilmide arendustoetustaotlused

ᐤ 1. aprill 2013 – täispikkade mängufilmide stsenaariumitoetustaot-lused

ᐤ 22. aprill 2013 – dokumentaalfilmide arendus- ja tootmis- toetustaotlused

ᐤ 6. mai 2013 – täispikkade mängufilmide tootmistoetus- taotlused

ᐤ 20. mai 2013 - lühianimafilmide arendus- ja tootmis- toetustaotlused

II POOlAASTAᐤ 26. august 2013 -

lühimängufilmide toot-mistoetustaotlused

ᐤ 2. september 2013 - lühianimafilmide aren-dus- ja tootmistoetus-taotlused

ᐤ 9. september 2013 - dokumentaalfilmide arendus- ja tootmis- toetustaotlused

ᐤ 23. september 2013 - täispikkade mängufil-mide arendustoetustaot-lused

- ristmeedia projektide arendustaotlused

ᐤ 7. oktoober 2013 – “Eesti lugude” idee- kavandid

ᐤ 14. oktoober 2013 - täispikkade mängufilmi-de stsenaariumitoetus-taotlused

ᐤ 16. detsember 2013 - täispikkade mängufil-mide tootmistoetustaot-lused

Toetustest ja II etapi taotlustest

"Mandariinid"

"Seenelkäik"

5

TOETUSED

EFS toetused Sõlmitud lepingud 01.01 - 15.12.2012

FIRMA NIMI/ISIK PROJEKTI NIMI SUMMAMÄNGUFILMI TOOTMIS- JA JÄRELTOOTMISTOETUSE LEPINGUDTaska Film Puhastus 80 000Kopli Kinokompanii Deemonid 16 500Allfilm Risttuules 100 000Meteoriit Euroopa psühho 200 000Exitfilm Elavad pildid 39 800Lege Artis Film Üksik saar 18 000Homeless Bob Productions Free Range 275 000Allfilm Seenelkäik 20 280Amrion Kertu 300 000Allfilm Seenelkäik 9 802Allfilm Mandariinid 113 118

KOKKU 1 172 500

MÄNGUFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUDAllfilm Nullpunkt 20 000Nafta Films Supilinna salaselts 20 000Alexandra LRV 30 päeva Isebeliga 20 000Allfilm Mandariinid 9000Amrion Ma ei tule tagasi 5000Taska Film 1944 21 000Traumfabrik Hüppajad 21 000Allfilm Mõõkade tants 9 200Kopli Kinokompanii Sõdurist ema 16 000

KOKKU 141 200

LÜHIMÄNGUFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUDTraumfabrik Allveelennud 15 000Nafta Films Oo, Sisyphos 15 00022 Film Mai 15 000Kuukulgur Film Hõbepulm 10 000Huntmees Film Tupsu 5000

KOKKU 60 000

"Deemonid" "Puhastus"

6

TOETUSED

STSENAARIUMITOETUSE LEPINGUDTaska Film 1944 2800U8 Kalevipojad 2500Allfilm Osta.mees.ee 2500Amrion Metafoorid, mille järgi me elame 2100Allfilm Soo 2400Kinky Kong Productions Elu on inimese parim aeg 2400Meteoriit Nordic Instinct aka Lang 2100

KOKKU 16 800

DOKUMENTAALFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUDEinmann Video Tsernobõli samuraid 32 400Exitfilm Kajaka teoreem 18 000Traumfabrik Need, kes julgesid 6000Estinfilm Kaleva lugu 4683Luxfilm Kõnelused olematus ruumis 17 387Amrion Oratoorium Viru hotellile 12 109Filmivabrik Tõsise näoga mees 5000Filmivabrik Keda see kotib 18 000Silmviburlane Ema Ksenja 10 226Allfilm 40 + 2 nädalat 8000In-Ruum Projekt PMR 16 347Gaviafilm Hiite lummus 17 109Allfilm Otsides valgus 17 576Allfilm Vaikuse kutse 12 783Diafilm Suur-Sõjamäe 10 000Film Tower Kuubis Jeesus elab Siberis 10 000Vesilind Tulekahju paine 15 000F-Seitse Teekond Ussinuumajani 15 000Filmivabrik Kuidas ma vene riiki varastasin 15 000Rühm Pluss Null Veregrupp. Dora Gordine. Ars Gratia Gratis 15 000Exitfilm Dora Gordine Ars Gratia Artis 14 609Eetriüksus Okupeeri oma müür 22 351Mesmer Tallinn põleb 17 000Filmivabrik Koguja 8500F-Seitse Sõda 18 000

KOKKU 356 080

"Ema Ksenja"

"Suur-Sõjamäe" "Veregrupp"

"Kuidas ma riiki varastasin"

7

TOETUSED

DOKUMENTAALFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUDEetriüksus Okupeerigem Müüri tänav 7700Mesmer Tallinn põleb 10 000Freyja Film Kas mõistab järeltulev sugupõlv 7000Film Tower Kuubis Jeesus elab Siberis 12 000Kultusfilm Puhta mõtte ruum 7000Taska Film 15 sammu armastuseni 7500Filmivabrik Koguja 3000Exitfilm Grand Pas 5000Umberto & Co Ballettmeister 6000Baltic Film Production Põranda all 6000F-Seitse Sõda 9000Vesilind Tõsieluline 6000In-Ruum Täna mängime sõda 6500Allfilm Fast Eddy vanad uudised 8000Filmivabrik Muusikalised lood 3200Rühm Pluss Null Üheksa kuud 4500In-Ruum Appi! Ma vajan armastust 5000

KOKKU 113 400

EESTI LOODVedel Kaader Elu libedal jääl 3835Revolver Film Isa mäletuseks 3835Re-Marketed Gods Kabaree 3835In-Ruum Rahvaloendaja 3835Well Well Sõber 3835Pimik Folk juu! 3835Stuudio Navona Jeesus, homod, kiisud 3835Weiko Saawa Film Rasmus ja kormonaudid 3835Murtud Lilled Saare võimalikkusest 3835Osakond Vigala vürts 3835Alasti Kino Parem homne 3835Alasti Kino Setu saadik 3835

KOKKU 46 020

"Okupeerigem Müüri tänav" "Tallinn põleb!" "Grand Pas"

8

TOETUSED

ANIMAFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUDNukufilm Miriami köögikombain 43 700Nukufilm Limonaadi lugu 74 956Eesti Joonisfilm Varese pulmad 134 600Eesti Joonisfilm Ussinuumaja 18 000Eesti Joonisfilm Prillid 50 000Nukufilm Liivamees 78 000Eesti Joonisfilm Prillid 122 900A Film Eesti Suur maalritöö 50 000Eesti Joonisfilm Must stsenaarium 60 000Nukufilm Papa 38 000Nukufilm Miriami tuuleloohe 20 944

KOKKU 691 100

ANIMAFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUDNukufilm Papa 14 000Nukufilm Liivamees 7500Karabana Must stsenaarium 5400Nukufilm Isand 15 000

KOKKU 41 900

LEVITOETUSE LEPINGUDAllfilm Rat King 6000Amrion Hella W 4000Tallinn Skyline Productions Vasaku jala reede 4500Baltic Film Productions Auk nr 8 800Taska Film Puhastus 7500Kopli Kinokompanii Deemonid 12 000Digitaalne Sputnik Pitsad 6500Amrion Eestlanna Pariisis 12 000Allfilm Kõik muusikud on kaabakad 6 000Allfilm Seenelkäik 11 000

KOKKU 15 300SIHTTOETUSE (VARIA) LEPINGUDMTÜ Otaku Berlinalel osalemine 420A Film Eesti Osalemine Cartoon Moviel 400Silmviburlane Osalemine Clermont-Ferrandi festivalil 350Kuukulgur Film Filmiüritus Hollandi Eesti koolis 300Eesti Kirjandusmuuseum Osalemine SCMS aastakonverentsil 500Rühm Pluss Null Osalemine Archidoc 2011 koolitusel 400MTÜ Eesti Filmioperaatorite Liit Osalemine IMAGO aastakonverentsil 240Tallinnfilm Kino Artis tegevustoetus 55 000MTÜ Eesti Digikeskus Eesti filmitööstuse ekspordiarendus 9950MTÜ PÖFF 16. PÖFFi korraldamine 40 000

"Limonaadi lugu" "Ussinuumaja" "Varese pulmad"

9

TOETUSED

MTÜ Eesti Filmi Andmebaas Rahvusfilmograafia loomine 60 000MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival 10. Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festivali

korraldamine9000

F-Seitse Cinema Mundi festivalil osalmine 325MTÜ Maailmafilmi Ühing 9. Maailmafilmi festival 7000Nafta Films Osalemine Clermont-Ferrandi festivalil 500Eesti Ajaloomuuseum "Filminäitus ""Siin me oleme! Eesti Film 100"" 40 000Valga Muuseum Filmiaasta rändnäituse ja haridusprogrammi kor-

raldamine1000

Pimik Eesti Filmi Sajandipeo korraldamine 35,000Tartu Linnamuuseum "Näitus ""Filmilinn Tartu. Pääsukesest Tartuffini"" 2,550FIE Mare Raidma Filmikostüümide näituse korraldamine 1150Nukufilm Osalemine Cartoon Movie'l 1,500Myth Film "DVD ""Eri Klas filmides"" väljandmine" 1200Myth Film Kinorong Tallinn-Tartu-Tallinn 6000Alexandra LRV Osalemine MAIA workshopil 500Allfilm "Osalemine R. Mckee koolitusel ""Story"" 500Forkfilm Elo Soode õpingud Londoni filmikoolis 1500MTÜ Otaku Osalemine Cannes'i filmiturul 400FIE Mare Raidma Filmikostüümide säilitamine 1200Rühm Pluss Null Osalemine Hotdocsil 500Eesti Instituut Eesti filmi juubeliaasta tähistamine Ungaris 1000Diafilm Osalemine Golden Knight festivalil 220Nukufilm Osalemine Tampere filmifestivalil 1280Traumfabrik Osalmine festivalil Lets's CEE 340Morss Osalemine Euroopa Filmiakadeemia meistriklassis 500MTÜ BE Baltic Event 2012 6400Pimik Näitus 101 Eesti filminäitlejat 5 000Balti Filmi- ja Meediakool Filmihariduse edendamine 15 000Osakond Mängufilmimälu, vol 3 3000Alasti Kino Osalemine Locarno festivalil 500Eesti Arhitektuurimuuseum "Näitus ""Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni"" 960Acuba Film Marketing Movies Online koolitus 500Pärnu Muuseum "Filminäitus ""Tähelepanu! Kaamera!"" 1000FIE Priit Põhjala Õpingud FAMU filmikoolis 1500MTÜ Pärnu RVA Ühing XXVI Pärnu rahvusvaheline filmifestival 13 000MTÜ Eesti Kinoliit Püha Jüri preemia väljaandmine 500Kopli Kinokompanii Osalemine Montreali filmifestivalil 500Silmviburlane Osalemine Lepizigi dokumentaal- ja animafilmide

festivalil270

Vesilind Osalemine East Silver marketil 500Tallinnfilm Kino Artis tegevustoetus (august-oktoober) 30,000MTÜ Eesti Filmioperaatorite Liit "Meistriklass ""ESC kohtumised"" korraldamine" 1 000Nukufilm Osalemine festivalil Se-ma-for 130

KOKKU 360 485KÕIK KOKKU 3 069 785

"Rat King" "Eestlanna Pariisis" "Kõik muusikud on kaabakad"

10

TOETUSED

Kes mäletab veel ussisõnuMõningaid mõtteid eesti dokumentaalfilmidest AD 2012.

Mul on tunne, et vaikselt aga visalt on eesti dokumen-taalfilm vajumas

letargiasse. Sügisesed teravad diskussioonid filmi tuleviku üle dokumentaale ei puudutanud. Dokumnetaalid ei paku erilist huvi ka kultuuriministeeriumi nõunikule, sest seal liikuv raha on nii „pisike“. Pole seal ainest ei intriigideks ega triumfeeri-miseks. Las see pool miljonit

eurot tiksub igal aastal; kuni valdkond selle jagamise üle ei nurise ning ETV kaudu filmid ka vaatajani jõuavad, torkida ei tasu. Esilinastustel valitseb enamasti positiivne meeleolu, saalitäis kolleege-asjaosalisi võ-tab autorit kiita ja seetõttu on ka lihtne tekkida arusaamal, et „dokis on meil kõik hästi“. Ka kriitikud tunduvat olevat üsna samas paadis. Kuna ka väljas-poolt omade ringi pole keegi

filme materdanud - aga ega ole ka muidu nende üle erutunud, siis on mul tekkinud mulje, et dok on kapseldunud ühe väike-se ringi siseasjaks.

Loodud stabiilne rahastuskesk-kond on hea pinnas arengu seisakuks, mille ilminguid on juba näha. Ehkki dokfilme tundub sügiseti jaguvat ETV ekraanile igaks kolmapäevaks, on mai algusest peale pikkadest

filmidest jõudnud kinoesilinas-tuseni ainult (!) Manfred Vai-nokivi „Vaeste kirjanike maja“. Umbes 12 filmi on oma val-mimisaega edasi lükanud lausa viimase piirini ja mõned ka üle selle. Tundub nagu ei tahetakski filme valmis saada, sest puudub vajadus neid kellelegi näidata? Kas nad on tõesti nii ebaolu-lised? Kas toetuse saamine oli tõesti nii lihtne, et midagi tões-tada pole vaja? Ja üleüldse, kas

"Vaeste kirjanike maja"

11

TOETUSED

Mõningaid mõtteid eesti dokumentaalfilmidest AD 2012.

dokumentaalfilmide tegemine on hobi või elukutse?

Äkki on nii, et viimaste aastate filmide kvaliteedi järjekindel tõus on tõstnud lati juba üsna kõrgele ning psühholoogiline surve seda ületada ei luba mi-dagi nõrgemat ekraanile anda. See on muidugi hea.

Kuid võibolla on mugavus tei-nud lihtsalt laisaks – stabiilne kolmeetapiline rahastusmudel soodustab pikka valmimisaega, nii et lõpuks ei ole vahet, kas film tuleb linale pool aastat, aasta või koguni kaks hiljem. On ju teada, et kõrgema elatus-tasemega riikides on ka sündi-mus väga madal.

Üks põhjusi võib olla ka ak-tuaalsuse kadumine. Isegi kui ideed käivitades oli filmi teemas midagi päevakajalist, siis kui see kolme aastaga pole muutunud tühisuseks, on see hea tegija käe all paratamatult arenenud igavi-kuliseks – ja üks aasta ei ole isegi mitte köömes igaviku palge ees. Siiski on ka selles põhjuses roh-kelt positiivset.

Seevastu pikk valimimisaeg vähese rahaga ei hoia autorit filmi juures pidevalt töös, pa-ratamatult tuleb teha ka teisi filme ning aja jooksul muutu-vad tähtsushierarhiad ja prio-riteedid. Mõnikord on väga raske ennast taas ja taas mobili-seerida, eriti kui filmi tervik ja tema mõte silme ees veel üsna ähmane. Kui filmi kõrvalt tuleb lisa teenida mujalt kui teiste filmide juurest, võib elukutsest saada kergesti hobi. Aga hobi-dega on see häda, et sageli on protsess olulisem tulemusest.

Filmide nõrk seotus tähtaega-dega on tegelikult oluline märk sellest, et midagi on korrast ära suures süsteemis, doku-mentaalfilmide funktsionee-rimises eesti kultuuri osana. Dokumentaalfilm ei ole tähtis.

Tegelikult me teame seda kõik, et levitaja osaluse puudumine rahastuses jätab tegija oma fil-miga üksi – EFS oma toetusega on orienteeritud tootmisele, Kulka justkui rohkem autorile. Vaatajale mõtleva levitaja osa-lemine filmi tootmises varasest staadiumist peale (miks mitte juba arendusest) aitaks filmidel pika tootmisaja jooksul mitte kaduda unustusse, nagu prae-gu on sageli juhtunud. Pigem võiks see aidata telekanalil ar-vestada dokumentaalfilmidega palju rohkem kogu oma prog-rammi pikaajalisel planeerimi-sel. Eriti veel siis, kui on saadud oma panusega kaasa rääkida teema valimisel. Teatavasti on telekanalite programmipolii-tika meie igapäevase kultuuri oluline mõjutaja. Dokumenta-listide osalemine selles on aga liiga juhuslik ja marginaalne. Ütleks nii, et ERRi jaoks on eesti dokumentaalfilm praegu väärtus iseeneses, nagu üldse eesti film. Oluliseim peaks aga olema teema, mida kajastatak-se. Telekanali võimuses on sel-lele konteksti luua, lisaväärtusi tekitada. Ma ei usu ealeski, et meie dokfilmide autorite kaks või kolm aastat kontsentree-ritud pingutust ei oleks seda väärt. Vastupidi – telemeedia praegusele ajakirjanduslikule pealiskaudsusele lisaks see pal-ju sügavama tahu, tuleks vaid osata seda palju tõhusamalt ära kasutada. Teame ju, kuidas Mark Soosaar on oma festiva-li ajaks suutnud ETV fookuse dokumentaalfilmidele keerata. Samuti on suudetud varusta-da kommentaaridega kõik vä-lispoliitilised dokfilmid. Aga oma kultuuri sisestest asjadest meenub viimane dokiteema-line arutelu aastast 2007, kui Sulev Keeduse film „Jonathan Austraaliast“ läks konflikti ko-haliku vallavalitsuse (aga ka kogu Eesti) mainekujundusega. Põhjuseid ei saa otsida üksnes ERRist, ka iga filmitegija võiks oma filmi tähtsaks tegemisel

palju rohkem kaasa aidata.

Paratamatult on telekanal (või siis mõni tema portaal) eesti dokfilmi ainus väljund. Selle in-tegreerimisel programmidesse, selle vahendamise võimaluste leidmisel on suur hulk samme veel astumata. Vaikselt on neid kogu aeg katsutud teha, aga alati on põrkutud rahaprob-leemile. Ma arvan, et olulisem on tahe ja tähtis on plaan. Just selle väljatöötamiseks võiksid lähiajal kokku istuda ERRi, EFSi ja kevadel loodud Dokumenta-listide Gildi inimesed. Eesmärk – rikastada ja tugevdada eesti kultuuri on kõigil ju ühine.

Eesti dokumentaalfilmirežis-söör peab tegema filme Eesti vaatajale. See a priori kohustus kipub kergesti meelest minema, kui liigutakse rahvusvahelistel turgudel ja otsitakse tikutulega mõne rahvusvahelise levitaja väikestki huviraasu. Viimaste aastate kogemus ei ole eriti kin-nitanud meie edukust univer-saalsete teemadega tegelemisel. See turg on ilma meietagi nii täis, et sinna iga hinna eest trü-gimine on lihtsalt meie vähese raha raiskamine. Kogemus üt-leb pigem, et edukaks osutuvad asjad, mis on tehtud südamega siin – mis on tõukunud meie enda kultuuri seest ja mis on loodud seda mõjutama. Näi-

teks “Uus maailm”, “Müümise kunst”, “Disko ja tuumasõda”.Ma pean veelkord rõhutama. Eesti filme ei tee meie eest keegi. Eesti film on meie kul-tuuri tekst. Tema koht on selle kultuuri sees. Erinevalt mängu-filmist, mille omanäolisuse me oleme peaaegu et juba kaota-nud, ei tohiks dokfilm sõltuda turu - kõige vähem rahvusva-helise - survest, sest muidu ta hävib vastandlikke ja üksteist välistavate nõudmiste küüsis täielikult. Nii lihtne on muutu-da informatiivseks telesaateks. Dokfilm võiks olla filmide au-torile veel viimane kinemato-graafilise vabaduse oaas ja ETV osa selle kajastamisel ülioluline.

Luues filmi oma kultuuri tra-ditsioonist lähtudes ja selle kul-tuuri sisse, ei tohiks me ise ees-märgiks seada selle levitamist väljapoole. Nii paradoksaalne kui see ka pole: mida laiemalt me tahame oma kultuuri oma-pära rõhutada, seda universaal-semate vahenditega me peame seda tegema ja seda rohkem seda omapära kaotame. Kuidas anda edasi näiteks meie regi-laulu saksa rahvalaulu vormis! Võimatu, regilaul on ise vorm. Kuid nagu teada, püsib ta elus üksnes kunstlikult, entusiastide toel. Nagu ussisõnadki Kiviräh-ki romaanis.

"Vaeste kirjanike maja"

12

TOETUSED

EFS toetatud filmide esilinastused 2012FIlM ESIlINASTUS TOOTJA PRODUTSENT REZHISSÖÖRTÄISPIKAD MÄNGUFILMIDRat King 1/19/12 Allfilm Ivo Felt Petri KotwicaVasaku jala reede 2/15/12 Tallinn Skyline Productions Andres Poom Andres Kõpper, Arun TammHella W 3/8/12 Amrion Riina Sildos Juha WuolijokiÜksik saar 3/29/12 Lege Artis Film Enda Lehtmets Peeter SimmPuhastus 8/30/12 Taska Film Kristian Taska,

Maria Avdjusko, Markus Selin, Jukka Helle

Antti J Jokinen

Seenelkäik 9/20/12 Allfilm Piret Tibbo-Hudgins Toomas HussarEestlanna Pariisis 10/11/12 Amrion Riina Sildos Ilmar RaagKõik muusikud on kaabakad 10/25/12 Allfilm Piret Tibbo-Hudgins Heleri SaarikDeemonid 11/8/12 Kopli Kinokompanii Anneli Ahven Ain MäeotsPitsad 12/14/12 Digitaalne Sputnik Kaur Kallas Laila Pakalnina

LÜHIMÄNGUFILMIDKastis 2/1/12 Catapult Films Tõnis Leht,

Triinu JalakasSander Allikmäe

Allveelennud 5/19/12 Traumfabrik Kiur Aarma Jaak KilmiDistants 6/21/12 Alasti Kino Kristjan Pütsep Janno Jürgens

"Pitsad"

"Hella W"

"EEsti lood. Töö käib!"

13

TOETUSED

DOKUMENTAALFILMIDEesti lood: Jahis ainult naised 1/10/12 Rühm Pluss Null Erik Norkroos Kullar ViimneEesti lood: Kümnest kümneni 1/10/12 Pimik Jaak Kilmi Aleksander Kheyfets,

Madis LigemaEesti lood: Salme saladused 1/10/12 Osakond Mari Kallas Moonika SiimetsEesti lood: Hingevalvur 1/10/12 In-Ruum Meelis Muhu Meelis SüldAlati on alati 1/18/12 Kultusfilm Liis Lepik Tõnis LepikTuvid 1/20/12 Vesilind Riho Västrik Kadriann KibusPärand 2/9/12 Allfilm Pille Rünk Eeva JänttiKaplinski süsteem 3/13/12 Allfilm Pille Rünk Raphael Gianelli-MerianoRegilaul - laulud õhust 3/22/12 Rühm Pluss Null Erik Norkroos Ulrike KochVaresesaare venelased 3/30/12 F-Seitse Kaie-Ene Rääk Sulev KeedusTööpealkiri: Imelaps 4/5/12 Baltic Film Production Marianna Kaat Marianna KaatTsernobõli samuraid 4/11/12 Einmann Video Margti Vremmert,

Ivar HeinmaaIvar Heinmaa

Baskin 4/19/12 Filmivabrik Marju Lepp Manfred VainokiviSaarte värvid 26.04.2012 Allfilm Pille Rünk Madli LääneArmud jäänud, armud tulnud 26.04.2012 Freyja Film Tõnu Virve Tõnu Virve40 + 2 nädalat 10.05.2012 Allfilm Piret Tibbo-Hudgins Margit LillakTallinna sümfoonia 5/29/12 Vesilind Riho Västrik Astrida KonstanteVaeste kirjanike maja 10/18/12 Filmivabrik Marju Lepp Manfred VainokiviTõsise näoga mees 11/6/12 Filmivabrik Manfed Vainokivi Kristjan SvirgsdenEesti lood: Seto saadik 11/13/12 Alasti Kino Kristjan Pütsep Mirjam MatiisenEesti lood: Üleloetud inimesed 13.11.2012 In-Ruum Meelis Muhu Meelis MuhuEesti lood: Vigala vürts 13.11.2012 Osakond Andres Arro Elo SelirandEesti lood: Folk juu! 13.11.2012 Pimik Jaak Kilmi Andres Keil, Jaak KilmiKaleva müsteerium * 24.11.2012 Estinfilm Mati Sepping Sigrid ReedeEesti lood: Elu libedal jääl 11.12.2012 Vedel Kaader Paul Aguraiuja Brett OrloffEesti lood: Töö käib 11.12.2012 Well Well Kalle Konrad Taavi ArusEesti lood: Jeesus, homod ja kiisud

11.12.2012 Stuudio Navona Jaan Kolberg Jaan Kolberg

Saare võimalikkusest 26.12.2012 Klaasmeri Marianne Kõrver Marianne Kõrver

"Eesti lood. Jeesus, homod ja kiisud"

"Üksik saar"

"Eesti lood. Setu saadik"

14

EKSPORT

Sada aastat turjal, samas reibas

Üldine tase tundub olevat tõusnud ja huvi kasvanud. Fes-tivalide linastusi

on praegu kokku üle neljasaja. Tabel täieneb pidevalt ka meie koduleheküljel www.efsa.ee.

MängufilmidEesti mängufilme esilinastus sel aastal koguni kümme, mis iseenesest on juba väga meeli-ülendav number. Nende küm-ne hulgas on näha ka mitmeid tendentse, mis varem ehk nii silma ei torganud. Filmidest ko-guni pooled, ehk viis – “Hella W”, “Rat King”, “Puhastus”,

“Eestlanna Pariisis” ja “Pizzad” kuuluvad nii enamustootmi-se kui festivalide õiguste osas Eestist väljapoole. Kolme esi-mesega tegelevad soomlased, Ilmar Raagi uue filmiga Prant-suse müügiagent Pyramide, ja viiendaga Läti. Nende käekäik festivalidel niisiis Eesti poolest ei olene, hea on aga see, et neist vähemalt kolmel on tänaseks kirjas ka A-kategooria festivali-de linastused – “Eestlanna Pa-riisis” astus võistlusse Locarnos, kust tuli ka oikumeenilise žürii preemia, “Puhastus” esilinastus Busani festivali programmis, ja “Rat King” Šanghais ja lisaks

mainekal Tribeca festivalil.

Teise viiesesse nimekirja, mille festivalide käekäigus saab kaa-sa lüüa ka Eesti, kuuluvad sel-lised filmid nagu “Vasaku jala reede”, “Üksik saar”, “Seenel-käik”, “Kõik muusikud on kaa-bakad” ja “Deemonid”. Ka siit on A-kategooria festivalid ette näidata kogunisti kolmel: “Ük-sik saar” esilinastus Moskvas, “Kõik muusikud on kaabakad” Busanis, ning “Seenelkäiku” näidati koguni kahel A-festiva-lil, Karlovy Varys ja Torontos. Kokkuvõttes tuleb öelda, et kümnest filmist koguni kuuel

on hea esilinastus ette näida-ta, mis on päris aus tulemus. Üks loodetav tulevikutendents ilmutab end siin veel: “Vasaku jala reede” korjas pärast Can-nesi filmiturgu enda kataloogi Prantsuse müügiagent Wide Management, kes tänaseks hoo-litseb ka festivalide eest. Film esilinastus Raindance’i festivalil Londonis septembrikuus. See on ehk samm lähemale Soome näitele, mida me endale oleme juba aastaid vaikselt toonud. Filmide esilinastuse ja festiva-listrateegiaga tegelevad Soome mängufilmide puhul pea saja-protsendiliselt müügiagendid

Eesti filmi 100. aastapäeva aasta 2012 oli keskmisest veidi elavam ka festivalide rindel. Tundub, et ühtki märgatavalt suurt hitti silma ei paistnud, nagu ehk eelnevatel aastatel olnud on, aga kogu keskmist vaadates võib tulemusega rahul olla.

"Eestlanna Pariisis""Villa Antropoff"

15

EKSPORT

Sada aastat turjal, samas reibasning filmifondil on toetav-ad-ministratiivne funktsioon. Eesti filmidel on endiselt raske enda-le agenti leida, seda mitmel eri-neval põhjusel, millest praegu eraldi rääkima ei hakka. Loo-dame, et see olukord õige pea muutub. Festivalide statistika ju lubab väita, et üldine huvi on mingil määral kasvanud.

Mängufilmidest ongi tänaseks vast kõige populaarsem olnud “Seenelkäik”, kellel on ette näi-data kõrge profiiliga festivalide nimekiri (lisaks juurde veel näiteks Mannheim, Ateena ja Marrakech), ning neli auhinda. Kolm preemiat (ja ka kümme-kond festivali) on ette näidata “Eestlannal Pariisis”. Vanema-test filmidest aga ületab neid mõlemaid sel aastal hoopis “Surnuaiavahi tütar” – 14 fes-tivalilinastust ja kolm auhinda

siis nende seniseks skooriks.

Auhindu võitsid lisaks maini-tutele veel “Idioot” - Parim film, Palic, Serbia, “Deemonid” - Parim operaator Elen Lotman PÖFFi Eesti filmide võistluses ja “Üksik saar” - Parima käsikir-ja preemia Kinošokilt Anapas. Huvitav on see, et võidetud auhindadest kaks on “Parima naisnäitleja” preemiad – Laine Mägi (ja mitte Jeanne Moreau) rolliga filmis “Eestlanna Parii-sis” (Saint-Jean-de-Luz, Prant-susmaa), ning Elina Reinold “Seenelkäigus” (Marrakech).

LühifilmidKuna lühifilmide tootmine fondi abiga on meil hetkel kahanenud prioriteetide sõjas miinimumini, on “ametlike” lühifilmide jutt üsna lühike. Suvi tõi meeldiva uudise, kui

Janno Jürgensi “Distants” valiti Locarno lühifilmide võistlusse. Teiseks EFSi toetatud uueks lü-hifilmiks oli Sander Allikmäe “Kastis”, millel on samuti täna-seks paar festivali kirjas. Sarna-selt mängufilmidele skooris ka siin kategoorias edasi vanem film. Anu Auna "Vahetus", mis tuli välja juba 2010. aastal, lei-dis siiski veel paarkümmend festivali kaks aastat hiljem, neilt ka neli auhinda.

Loodus aga tühja kohta ei sal-li, ja seetõttu proovisime EFSi ja BFMi koostöös leida ühiseid võimalusi, kuidas filmikooli tudengite filme festivalidele saada. Seda enam, et BFMi fil-mid on nüüdseks saavutanud taseme, mis ametlikele rahas-tatud lühikatele kuidagi alla ei jää, pigem vastupidi. Koostöö osutus päris edukaks. Ennekõi-

ke tahaks siin ära mainida San-der Marani splatter-slapstick-komöödiat “Curiosity Kills” (18 festivali, 3 auhinda), Ivan Pavljutskovi Tarkovski-meets-Nakata kõhelugu “Valge ruut” (12 festivali, 7 auhinda), Gi-ampietro Baglia peredraamat “Ainult meie kolm” (26 festi-vali, 7 auhinda), Triin Ruumeti “Teiselpool vikerkaart” (8 festi-vali, 1 auhind) ja Andrew Bon-di “Legend vägevast seebist” (9 festivali).

Eesti lühifilmidega seotud foo-kused toimusid samuti päris mitmel pool maailmas. FEST Portugalis, Love & Anarchy Helsingis, ZubroFFka Bialys-tokis Poolas, Cambridge’is, ja 2Annase festivalil Riias.

Loodame koostööd edaspidi jätkata, sest nooretele režissöö-

"Keha mälu"

"Eine murul"

"Vasaku jala reede"

16

ridele on festivalidel edukaks osutunud lühifilm parimaks reklaamiks hiljem pika filmi projekti juures.

DokumentaalfilmidPärast mitut head dokiaastat oli 2012 Eesti dokumentalistika jaoks festivalide mõttes üsnagi kesine. Ainus, kes tõesti tulemus-te poolest silma paistis, oli Jaan Tootseni “Uus maailm”, mis ko-gus paarkümmend festivalikü-lastust. See on tulemus, millega võiks igati rahul olla. Preemiaid tuli dokkidele vaid üksikuid, neist kaalukaim vast “Cubato-nile” antud parima dokfilmi preemia New York International Latino Film Festvalilt. Taas torkab silma, et Eestis praktiliselt puu-dub lühidokkide žanr. Need lü-hidokid, mis tulid, osalesid kõik festivalidel ka üsna aktiivselt – tudengifilmina Robi Uppini ja Maria Kiviranna “Linnatundra”, Erik Norkroosi “Sünnipäev” ja Toomas Järveti “Side lõpp”. Kõi-gil kümmekond festivali.

Teisalt, kui kokku hakata luge-ma dokumentaalfilmide arvu, kes festivalidest üldse osa võt-sid, saame tulemuseks jahma-tava 54 filmi. See tähendab, et valik on olnud suurem ja mitmekesisem, mõne üksiku menufilmi asemel. Oma osa mängib ka see, et umbes poo-

led mainitud filmidest kuulu-vad Eesti dokfilmi minevikku ja neid on näidatud seoses fookuste ja eriprogrammidega. Mahuka vanade dokkide Ees-ti programmi linastas Lussas’ dokfilmifestival Prantsusmaal, lisaks olid dokiteemalised eri-programmid kavas nii Tampere lühifilmide festivalil, Docpointi festivalil Helsingis kui ka Spli-ti festivalil Horvaatias. Tallinna Docpointi raames näidatud eri-programmis “Kadunud lindid” linastus pea 70 Nõukogude Eesti dokfilmi, peaaegu kõik neist ka originaallintidelt.

AnimafilmidEesti animafilme saatis ka 2012. aastal jätkuv edu, aga seekord oli märgata ka mitmeid posi-tiivseid lisandusi. Oma üsna konkurentsitut tähe-lendu jätkas Ülo Pikkovi “Keha mälu”, mida on tänaseks näi-datud juba tundub, et igal pool üle maailma. Festivale võib EFSi veebis iagüks ise proovida kok-ku lugeda, aga auhindu lisan-dus veel kuus, neist mitmed on peaauhinnad. Parima animat-siooni preemia Hõbedraakon Krakowi filmifestivalilt andis loa esitada film ka parima lü-hianimatsiooni Oscarile.

Mainekaid nominatsioone li-sandus aga aasta teises pooles

veelgi: Kaspar Jancise “Villa Antropoff” kandideeris parima lühifilmi preemiale Euroopa Fil-miauhindade rallis, aga jäi kah-juks lühinimekirjast välja. Grand Prix Fredrikstadi festivalilt Nor-ras lubas aga aasta Euroopa pari-ma animafilmi auhinnale “Car-toon d’Or” kandideerida EKA animatsiooniosakonna tuden-gite nukufilmil “Eine murul”. Nimi on loomulikult homage nende õpetaja Priit Pärna sama-nimelisele legendaarsele joonis-filmile. “Eine murul” on üldse festivalidel edukalt esinenud, ja on heaks näiteks tendentsist Eesti animas: uus põlvkond tu-dengeid suudab klassikutele võrdväärselt festivalidel silma jääda. Veel üheks kinnituseks on kasvõi Anu-Laura Tuttelber-gi “Kärbeste veski”, mille lu-gematute linastuste ja kümne auhinna hulgast leiame ka žürii äramärkimise ka DOK Leipzigi festivalilt.

Väga hästi on läinud ka Krist-jan Holmi filmil “Suur maja”, Chintis Lundgreni filmil “Suit-supääsukeste raskest elust” ja mitmel teisel.

Pikkade animatsioonide ka-tegooriast leiame käesoleval aastal vaid ühe nime, aga kui selles nimes sisaldub sõna “Lotte”, siis on hea tulemus

üsna tõenäoline. “Lotte ja kuu-kivi saladus” esilinastus Berliini filmifestivali Generation Kplus võistlusprogrammis ja on tä-naseks olnud väga edukas nii festivalidel kui ka müüdud mit-mete riikide kinolevisse.

Animafilmidele pühendatud eriprogammid leidsid aset Ve-nemaal (Moskva filmifestival, Message To Man Peterburis), Soomes (Oulu Nordisk Pano-rama), Poolas (ZubroFFka), Tshehhis (Teplice ja Trebon), Horvaatias (Zagreb) ja ilmselt veel mitmel pool mujal, sest animastuuudiote osad andmed on veel ebaselged.

EriüritusedJuubeliaasta tõi kaasa ka suu-rema arvu Eesti filminädalaid ja erifookuseid. Ausalt öelda pidi neist mitmele ka eitavalt vastama, kuna lihtsalt polnud rahalisi vahedeid nende läbi-viimiseks. Sellest hoolimata aga toimusid Eesti filmide eriprog-rammid vähemalt viieteist-kümnel juhul, enamus neist festivalide raames. Ei kujuta ette, kas sarnast taset ka edas-pidi hoida suudame, sest tava-liselt jääb see number ikka all kümne, aga proovida ju võib.

Tristan PriimägiEFS välissuhete juht

EKSPORT

"Keha mälu" "Seenelkäik"

17

MEDIA

Avatud taotlusvoorudᐤ Promotsioon/filmiturud (EACEA/40/2012) tähtajad

14/12/2012 (tegevustele vahemikus 1/06/2013 ja 31/12/2013) ja 3/6/2013 üheaastastele üritus-tele 2014 aasta jooksul ja tegevustele vahemikus 1/01/2014 ja 31/05/2014.

ᐤ i2i Audiovisual (EACEA/34/2012) tähtajad 7/01/2013 ja 7/06/2013

ᐤ Arendustoetus interaktiivsetele projektidele (EACEA/32/2012) tähtaeg 12/04/2013 12:00 (kell 14 Eesti ajas)

ᐤ TV Broadcasting (EACEA/33/2012) tähtajad 10/12/2012 ja 03/06/2013

ᐤ Arendustoetus üksikprojektidele ja projektide pakettide-le (EACEA/31/2012) tähtaeg 12/04/2013 12:00 (kell 14 Eesti ajas).

ᐤ Levitoetus müügiagentidele (EACEA 08/2012) tähtajad 18/06/2012 (genereerimine), 1/03/2014 (reinvestee-ring)

ᐤ Valikuline kinolevitoetus (EACEA/21/2012) tähtajad 30/11/2012, 01/04/2013 ja 01/07/2013

ᐤ Automaatne kinolevitoetus (EACEA 7/2012) tähtajad 18/06/2012 genereerimine (pikendatud kuupäevalt 30/04/2012; 2013 on tähtajaks ikkagi tavapäraselt 30/04/2013), 1/10/2013 reinvesteering

ᐤ Festivalitoetus (EACEA/29/2012) tähtajad 16/11/2012 (projektidele vahemikus 1/05/2013 ja 31/10/2013) ja 30/04/2013 (projektidele vahemikus 1/11/2013 ja 30/04/2014).

ᐤ Kinode digitoetus (EACEA 39/2012) tähtaeg 31/01/2013

Kõikide taotlusvoorude juhised ja taotlusvormid on üleval www.mediadeskestonia.eu

17

Kinode digitaliseerimise viimane taotlusvoor on avatudSeoses 2013. aasta jaanuarist jõustuva uue finantsregulatsiooniga on taotlusvoorus mõned muudatused, kuid jätkuvalt on toetus mõeldud digiprojekori ja serveri soetamisega kaasnevate kulude katteks. Toetuse suurus on fikseeritud summa maksimaalselt 20 000 eurot ühe ekraani kohta nagu varem ning vooru tähtaeg on 31. jaanuar 2013. Eelmisest voorust eraldati 20 000 eurone toetus kinole Sõprus (MTÜ Must Käsi). Toetuse eraldamise juhiste ja taot-lusvormidega on võimalik tutvuda www.mediadeskestonia.eu.

Anu ErnitsMEDIA Desk Eesti juht

POWR Baltic Stories ExchangeViiendat korda toimuv POWR töötuba oli sel aastal esmakord-selt Baltic Eventi hõlma all. Varasem koostöö jätkus töötoa juhendajate Miguel Machalski ja Valeria Richteriga, kes valisid POWRile välja 8 varases staadiumis mängufilmiprojekti ja 10 stsenaristi. Eestist osalesid Andris Feldmanis ja Livia Ulman projektiga "Metafoorid". POWRi kaaskorraldajad ja toetajad on Baltikumi ja Skandinaavia MEDIA Deskid, Torinofilmlab ja Eesti Kultuurkapital. Lisainfo POWRi kohta be.poff.ee

MEDIA Desk Eesti 2012 stipendiumifond ja eraldused2012 stipendiumifond oli suuruses 6512 eurot. Aasta jooksul sõlmiti 14 sihttoetuse lepingut osalemaks 11 erineval MEDIA koolitusel. MEDIA DESK EESTI STIPENDIUMIERALDUSED 2012 AASTALLeping Toetuse saaja Koolitusel osaleja Koolituse nimi Valdkond Aeg SummaMD1/12 Alexandra LRV OÜ Marianne Ostrat MAIA Workshops Produtseerimine 16.04 - 28.09.2012 450MD2/12 Rühm Pluss Null OÜ Erik Norkroos /

Jaanis ValkARCHIDOC Projektiarendus 21. - 24.02.2012 550

MD3/12 22 Film OÜ Evelin Soosaar NIPKOW Programm Projektiarendus 01.06 - 01.11.2012 250MD4/12 FIE Sergei Trofimov Sergei Trofimov ESODOC Projektiarendus 12. 05 - 30. 09.2012 640MD5/12 A Film Eesti OÜ Kristel Tõldsepp /

Meelis AruleppScreen Leaders Juriidika ja finant-

seerimine21.06 - 01.12.2012 650

MD6/12 Allfilm OÜ Pille Rünk / Ivo Felt Screen Leaders Juriidika ja finant-seerimine

21. 06 - 01.12.2012 650

MD7/12 Baltic Film Production OÜ

Marianna Kaat Ex Oriente Projektiarendus 06. - 10.2012 650

MD8/12 Exitfilm OÜ Eero Talvistu Ex Oriente Projektiarendus 06. - 10.2012 650MD9/12 Silmviburlane OÜ Ülo Pikkov Docstories (MEDIA

Mundus)Projektiarendus 06. - 11.2012 350

MD10/12 3dg-FX OÜ Helger Gustavson Transistor 3d animatsioon 09. - 12. 06 2012 400MD11/12 Must Käsi MTÜ Elo-Liis Parmas CICAE Turundus ja levi 27.08 - 31.08.2012 375MD12/12 Kinosaurus MTÜ Mikk-Mait Kivi CICAE Turundus ja levi 27.08 - 31.08.2012 375MD13/12 Acuba Film OÜ Arko Okk Marketingmovieson-

line / DIVATurundus 07.09 - 20.09.2012 375

MD14/12 PÖFF MTÜ / HÕFF Maria Reinup Developing Your Filmfestival / ICO

Turundus ja levi 22.06 - 29.07 147

KOKKU: 6512

Andris Feldmanis ja Livia Ulman.

18

EFSi toetatud filmid Eesti telekanalites 1.06.-30.11.2012 pealkiri kuupäev kellaaeg reiting vaatajate arv kanalMis mõttes? Sõprus 1.06.2012 11:45 0.9 12000 ETVMis mõttes? Noor ja vana 1.06.2012 14:15 0.7 9000 ETVMis mõttes? Unenägu 1.06.2012 14:50 0.2 3000 ETVMis mõttes? Rikas ja vaene 1.06.2012 15:30 0.3 3000 ETVMis mõttes? Armastus 1.06.2012 16:00 1.1 14000 ETVMis mõttes? Armastus 1.06.2012 18:00 0.3 3000 ETV2Mis mõttes? Sõprus 1.06.2012 18:30 0.9 12000 ETV2Mis mõttes? Elu 1.06.2012 18:45 1.1 15000 ETV2Mis mõttes? Rikas ja vaene 1.06.2012 19:00 1.2 16000 ETV2Mis mõttes? Unenägu 1.06.2012 19:10 1.1 14000 ETV2Mis mõttes? Elu 1.06.2012 20:55 6 77000 ETVMina olin siin 1.06.2012 21:40 4.1 53000 ETVMis mõttes? Armastus 2.06.2012 7:30 0.6 7000 ETVMis mõttes? Sõprus 2.06.2012 7:45 1 13000 ETVMis mõttes? Unenägu 2.06.2012 7:55 0.9 12000 ETVMis mõttes? Rikas ja vaene 2.06.2012 8:15 1.2 15000 ETVMis mõttes? Noor ja vana 2.06.2012 8:40 1.8 23000 ETVMis mõttes? Elu 2.06.2012 8:55 1.4 18000 ETVEesti lood. Kiri Ruhnust 2.06.2012 16:30 1.2 15000 ETV2Miriam mängib peitust 2.06.2012 19:10 1.1 14000 ETV2Eesti lood. Tsirkusetuur 4.06.2012 9:05 0.1 2000 ETV2Eesti lood. Tsirkusetuur 4.06.2012 23:55 0.3 3000 ETV2Miriam merehädas 9.06.2012 10:20 0.8 10000 ETV291 kilomeetrit - Eestimaa kroonika 9.06.2012 15:40 0.3 4000 ETV2Kui ma oleksin suur 2 9.06.2012 18:40 1.3 16000 ETV2Miriami värvid 9.06.2012 18:50 1.4 18000 ETV2Eesti lood. Elu lainetel 11.06.2012 9:10 0.4 5000 ETV291 kilomeetrit - Eestimaa kroonika 11.06.2012 13:10 0.5 6000 ETVEesti lood. Elu lainetel 11.06.2012 22:25 1.1 14000 ETV2Eesti lood. Casting 12.06.2012 21:00 0.4 5000 ETV2Ajameistrid 13.06.2012 14:55 0.3 4000 ETVKeha mälu 14.06.2012 13:35 0.7 9000 ETV

ARVE JA FAKTE

"Mis mõttes?" "Mina olin siin"

19

ARVE JA FAKTE

pealkiri kuupäev kellaaeg reiting vaatajate arv kanalMiriami teater 17.06.2012 10:55 2 26000 ETV2Väike lühinägelik boamadu 17.06.2012 18:10 0.2 2000 ETV2Eesti lood. Vanad kalad 17.06.2012 20:00 0.8 10000 ETV2Eesti lood. Kahe tule vahel 18.06.2012 9:20 0.1 1000 ETV2Eesti lood. Kahe tule vahel 18.06.2012 23:35 1.2 15000 ETV2Instinkt 19.06.2012 20:55 0.5 6000 ETV2Eesti lood. Jackpot 19.06.2012 23:25 1.1 14000 ETV2Eesti lood. Vanad kalad 23.06.2012 11:20 0.3 4000 ETV2Eesti lood. Jackpot 23.06.2012 14:30 1.4 17000 ETV2Eesti lood. Salme saladus 23.06.2012 15:00 3 39000 ETVMiriami kana pesakast 23.06.2012 10:50 0.9 12000 ETV2Miriam merehädas 23.06.2012 10:55 0.9 12000 ETV2Vennad Karusüdamed 24.06.2012 18:45 1.8 23000 ETVEesti lood. Puhkus Siberis 25.06.2012 8:45 0.5 6000 ETV2Eesti lood. Puhkus Siberis 25.06.2012 23:05 0.8 11000 ETV2Miriami piknik 26.06.2012 18:25 1.4 18000 ETV2Eesti lood. Koerte näitus 26.06.2012 21:00 0.6 8000 ETV2Miriami piknik 27.06.2012 8:05 0.2 3000 ETV2Agent Sinikael 29.06.2012 22:00 2.1 27000 ETVSest ma nagu linnukene 30.06.2012 11:50 0.5 6000 ETV2Eesti lood. Koerte näitus 1.07.2012 15:19 0.6 8000 ETV2Leida lugu 1.07.2012 21:40 2.1 27000 ETV2Eesti lood. Keelatud vili 2.07.2012 8:45 0.4 5000 ETV2Agent Sinikael 2.07.2012 10:00 1 13000 ETVEesti lood. Keelatud vili 2.07.2012 21:30 0.3 4000 ETV2Eesti lood. Lehelapse lugu 3.07.2012 20:00 0.5 7000 ETV2Jaan Manitski tagasitulek 4.07.2012 9:05 0 0 ETV2Leida lugu 7.07.2012 11:20 0.3 4000 ETV2Miriam merehädas 8.07.2012 10:55 0.2 2000 ETV2Miriami värvid 8.07.2012 18:11 0.7 9000 ETV2Georg 8.07.2012 21:55 1.6 21000 ETV2Kõrini! 8.07.2012 23:40 0.8 10000 ETV2Eesti lood. Režii 9.07.2012 1:10 0.7 9000 ETV2Eesti lood. Režii 9.07.2012 13:15 0.7 9000 ETVEesti lood. Vanad kalad 9.07.2012 8:45 0.2 2000 ETV2Eesti lood. Vanad kalad 9.07.2012 21:30 0.3 3000 ETV2Tallinna kilud 10.07.2012 20:40 0.1 2000 ETV2Kõrini! 11.07.2012 20:00 0.4 6000 ETV2Malev 13.07.2012 21:30 4.8 62000 ETV

"Malev" "eesti lood. Salme saladus"

20

pealkiri kuupäev kellaaeg reiting vaatajate arv kanalVana kloun 13.07.2012 22:25 0.3 4000 ETV2Georg 14.07.2012 11:00 0.4 5000 ETV2Malev 14.07.2012 12:50 0.6 8000 ETVLibahundi needus 15.07.2012 19:45 0.3 4000 ETV2Eesti lood: Kartuli Wabariik 16.07.2012 8:50 0.2 3000 ETV2Eesti lood: Kartuli Wabariik 16.07.2012 21:30 0.5 6000 ETV2Surmaretk 17.07.2012 12:20 0.4 5000 ETVEesti lood: Doktor Kloun 17.07.2012 20:35 0.3 4000 ETV2Vana kloun 18.07.2012 14:30 0.7 8000 ETVStiilipidu 20.07.2012 21:30 2.3 30000 ETVMiriami katkine pilt 21.07.2012 10:15 0.2 3000 ETV2Miriami piknik 21.07.2012 10:20 0.3 4000 ETV2Eesti lood: Doktor Kloun 21.07.2012 11:00 0.1 1000 ETV2Libahundi needus 21.07.2012 11:25 0.2 2000 ETV2Stiilipidu 21.07.2012 12:55 0.7 9000 ETVPorgand suvitab 22.07.2012 10:50 0.5 6000 ETV2Jõehobu Jõksu lood 22.07.2012 18:10 0.6 7000 ETV2Mis mõttes: Armastus? 22.07.2012 18:55 0.7 9000 ETV2Mis mõttes: Sõprus 22.07.2012 19:00 0.4 5000 ETVSomnambuul 22.07.2012 22:00 0.6 7000 ETV2Jonathan Austraaliast 23.07.2012 0:05 0.3 4000 ETV2Eesti lood: Üleriigiline õnn 23.07.2012 8:45 0.4 5000 ETV2Eesti lood: Üleriigiline õnn 23.07.2012 21:30 0.4 5000 ETV2Perekond 24.07.2012 20:40 0.3 4000 ETV2Surnuaiavahi tütar 29.07.2012 14:00 1.1 13800 TV6Eesti lood. Teaduspõhine toode 29.07.2012 15:15 0.6 7000 ETVEesti lood. Päikeselill 30.07.2012 8:45 0 0 ETV2Eesti lood. Päikeselill 30.07.2012 0:25 0.4 5000 ETV2Eesti lood. Hea uus ilm 1.08.2012 10:30 0.6 8000 ETVIlusad inimesed 1.08.2012 11:45 0.4 5000 ETVEesti lood. Hea uus ilm 1.08.2012 12:45 0.4 5000 ETVMiriam mängib peitust 4.08.2012 10:50 0.2 3000 ETV2Eesti lood. Teaduspõhine toode 5.08.2012 12:05 0.6 7000 ETVEesti lood. Maailmameister 5.08.2012 16:55 1.1 14000 ETVMiriam mängib peitust 5.08.2012 19:10 0.9 11000 ETV2Eesti lood. 3,2,1 - ilus hüpe 6.08.2012 8:45 0 0 ETV2Eesti lood. 3,2,1 - ilus hüpe 6.08.2012 23:50 1.4 18000 ETV2Põhja konn 7.08.2012 15:15 1 13000 ETV

ARVE JA FAKTE

"Stiilipidu" "Surnuaiavahi tütar"

21

ARVE JA FAKTE

pealkiri kuupäev kellaaeg reiting vaatajate arv kanalEesti lood. Jahis ainult naised 8.08.2012 10:30 0.7 9000 ETVTäitsa lõpp! 10.08.2012 22:40 0.4 5000 Kanal 11Täitsa lõpp! 12.08.2012 2:10 0.1 1000 Kanal 11Laanetaguse suvi 12.08.2012 9:00 0.2 3000 ETV2Kolm, neli ja... 12.08.2012 15:45 0.6 8000 ETV2Kevadine kärbes 12.08.2012 21:25 1.4 18000 ETVMeie aja kangelane 12.08.2012 21:25 1.3 16000 ETV2Minu Leninid 12.08.2012 22:00 0.6 8000 ETV2Lõpuõhtu 13.08.2012 0:10 0.4 5000 ETV2Eesti lood. Moekoer 13.08.2012 8:45 0.3 4000 ETV2Eesti lood. Moekoer 13.08.2012 22:25 0.6 8000 ETV2Taevalaul 15.08.2012 12:01 0.2 2000 ETVSinimäed 16.08.2012 11:25 0.4 6000 ETVPorgand! 18.08.2012 10:50 0.5 6000 ETV2Barbarid 19.08.2012 12:45 0.6 8000 ETVEesti lood. Soome tööle 19.08.2012 13:50 0.7 9000 ETV2Stiilipidu 19.08.2012 23:15 0.9 11000 ETV2Šlaager 20.08.2012 1:05 0.1 1000 ETV2Eesti lood. Andy astub üles 20.08.2012 8:45 0.2 3000 ETV2Laulev revolutsioon 20.08.2012 8:55 3.1 40000 ETVVennad Karusüdamed 20.08.2012 9:35 1.1 14500 TV3Eesti lood. Andy astub üles 20.08.2012 21:35 0.3 3000 ETV2Pärand 20.08.2012 22:00 1.4 17000 ETV2Eesti lood. Soome tööle 22.08.2012 17:29 0.7 9000 ETV2Porgand suvitab 22.08.2012 18:21 1.1 13000 ETV2Porgand suvitab 23.08.2012 7:51 0 0 ETV2Miriami piknik 25.08.2012 19:15 1 13000 ETV2Stiilipidu 26.08.2012 10:55 0.5 7000 ETV2Kihnu pulm 27.08.2012 10:30 0.8 10000 ETVEesti lood. Helene elukool 27.08.2012 8:50 0.7 9000 ETV2Pärand 27.08.2012 17:10 0.3 4000 ETV2Eesti lood. Helene elukool 27.08.2012 21:33 0.7 8000 ETV2Miriam merehädas 28.08.2012 18:25 1.4 18000 ETV2Inimese mõõt 28.08.2012 19:45 0.6 7000 ETV2Inimese mõõt 29.08.2012 9:05 0.4 6000 ETV2Ringvaade Nõukogude Eesti 31.08.2012 13:05 0.3 4000 ETVSügisball 31.08.2012 21:30 2.8 36000 ETVEesti lood. Siim, Samuli ja dolce vita 31.08.2012 21:00 0.2 3000 ETV2

"laulev revolutsioon" "Sügisball"

22

pealkiri kuupäev kellaaeg reiting vaatajate arv kanalKui ma oleksin suur, 1, 2 1.09.2012 9:20 0.2 3000 ETV2Miriam mängib peitust 2.09.2012 8:35 1.8 23500 TV3Eesti lood. Tähelepanu, start! 2.09.2012 14:05 0.6 7000 ETVVasaku jala reede 2.09.2012 21:00 11.3 143500 TV3Aeg on siin 2.09.2012 21:45 1.6 20000 ETV2Kohtumispaik - ülikool 3.09.2012 12:25 0.7 9000 ETVEesti lood. Generatsioon 0 5.09.2012 17:30 0.8 11000 ETV240+2 nädalat 5.09.2012 22:30 2.8 36000 ETVNuga 6.09.2012 23:20 0.8 10000 ETV2Vasaku jala reede 7.09.2012 22:30 3 37800 TV3Miriami kana pesakast 8.09.2012 10:30 0.2 3000 ETV2Aeg on siin 8.09.2012 15:30 0.3 4000 ETV2Teatriporgand 8.09.2012 19:15 0.7 9000 ETV2Miriami kana pesakast 9.09.2012 8:35 0.5 6000 TV3Miriami kana pesakast 11.09.2012 7:00 0.3 3400 TV3Varesesaare venelased 12.09.2012 22:30 4.1 52000 ETVMiriam mängib peitust 12.09.2012 8:20 0.4 5000 ETV2Varesesaare venelased 13.09.2012 12:25 0.9 12000 ETVJõehobu Jõksu lood 15.09.2012 8:55 1.8 24000 ETVMiriami teater 15.09.2012 19:00 0.9 11000 ETV2Miriam merehädas 16.09.2012 8:35 1.1 14300 TV3Miriam merehädas 16.09.2012 10:00 1.7 22000 ETV2Kaplinski süsteem 19.09.2012 22:30 2.1 27000 ETVKaplinski süsteem 20.09..2012 12:35 0.6 8000 ETVMiriami teater 23.09.2012 8:30 1.7 21300 TV3Porgand! 23.09.2012 9:55 2 26000 ETV2Miriami katkine pilt 23.09.2012 10:05 1.7 22000 ETV2Vana daami visiit 23.09.2012 23:15 0.6 8000 ETV2Uus maailm 26.09.2012 22:30 2.8 35000 ETVUus maailm 27.09.2012 12:40 0.7 9000 ETVEesti lood. Marina Kuvaitseva ja Suprjadki üksildased naised 27.09.2012 20:00 0.4 5000 ETV2Eesti lood. Marina Kuvaitseva ja Suprjadki üksildased naised 28.09.2012 11:00 0 0 ETV2Miriami piknik 30.09.2012 8:30 1.4 18400 TV3Tom ja Fluffy 30.09.2012 8:05 0.7 9000 ETVMiriami värvid 30.09.2012 10:55 0.2 2000 ETV2Vana daami visiit 30.09.2012 12:30 0.6 8000 ETV2Tom ja Fluffy 7.10.2012 8:05 0.4 5000 ETVMiriam mängib peitust 8.10.2012 7:50 0.6 7600 TV3Armud tulnud, armud jäänud 10.10.2012 22:30 2.4 31000 ETV

ARVE JA FAKTE

"vasaku jala reede" "varesesaare venelased"

23

ARVE JA FAKTE

pealkiri kuupäev kellaaeg reiting vaatajate arv kanalArmud tulnud, armud jäänud 11.10.2012 12:45 0.9 11000 ETVPorgand suvitab 13.10.2012 18:15 1.5 19000 ETV2Miriam merehädas 13.10.2012 18:25 1.3 16000 ETV2Tom ja Fluffy 14.10.2012 8:05 0.5 7000 ETVBaskin 17.10.2012 22:30 5.6 71000 ETVBaskin 18.10.2012 12:35 1.6 21000 ETVTom ja Fluffy 21.10.2012 8:05 0.7 9000 ETVKohtumispaik - ülikool 21.10.2012 20:20 1 13000 ETV2Lotmani maailm 21.10.2012 22:15 0.6 8000 ETV2Rebasnaine 23.10.2012 14:20 0.5 6000 ETVSaarte värvid 24.10.2012 22:30 3.4 43000 ETVSaarte värvid 25.10.2012 12:45 0.4 6000 ETVKohtumispaik - ülikool 27.10.2012 13:25 0.4 5000 ETV2Mis mõttes? Armastus 27.10.2012 16:55 2.2 29000 ETV2Tom ja Fluffy 28.10.2012 8:04 0.8 10000 ETVJõehobu Jõksu lood 28.10.2012 10:55 0.9 12000 ETV2Kosmos 31.10.2012 22:30 3.8 48000 ETVKosmos 1.11.2012 12:35 0.8 10000 ETVVennad Karusüdamed 3.11.2012 14:45 0.6 8000 ETVMis mõttes? Sõprus 3.11.2012 16:55 1.6 21000 ETV2Teatriporgand 3.11.2012 18:40 1.8 23000 ETV2Juubliaasta 4.11.2012 15:10 0.2 3000 ETV2Mis mõttes? Unenägu 10.11.2012 16:55 2.1 27000 ETV2Tom ja Fluffy 11.11.2012 8:05 0.5 6000 ETVTallinna sümfoonia 14.11.2012 22:30 2.3 30000 ETVTallinna sümfoonia 15.11.2012 12:45 0.8 10000 ETVMis mõttes? Rikas ja vaene 17.11.2012 16:55 1.5 19000 ETV2Tom ja Fluffy 18.11.2012 8:05 0.6 7000 ETVKoer, lennuk ja laulupidu 18.11.2012 22:40 0.6 8000 ETV2Eesti lood. Seto saadik 21.11.2012 22:30 3.5 44000 ETVEesti lood. Seto saadik 22.11.2012 12:45 0.8 10000 ETVTööpealkiri: Imelaps 22.11.2012 22:35 1.7 22000 ETVTööpealkiri: Imelaps 23.11.2012 12:25 0.8 10000 ETVEesti lood. Seto saadik 26.11.2012 20:55 1 12000 ETV2Eesti lood. Üleloetud inimesed 28.11.2012 22:30 4 51000 ETVEesti lood. Üleloetud inimesed 29.11.2012 12:40 0.5 6000 ETVTäitsa lõpp! 29.11.2012 20:30 5.6 72000 Kanal 2Nimed marmortahvlil 30.11.2012 22:00 6.2 79000 ETV

"Baskin" "nimed marmortahvlil"

24

Filmikommentaaride sari KAADRISEesti Rahvusringhäälingus 2012

FilM kuupäev alguS reitingKaadris: Hukkunud Alpinisti hotell 6.01.2012 21:45 - 22:00 4.1Hukkunud Alpinisti hotell 22:00 2.5Kaadris: Jõulud Vigalas 13.01.2012 21:45 - 22:00 8.5Jõulud Vigalas 22:00 6Kaadris: Vallatud kurvid 20.01.2012 21:45 - 22:00 12.6Vallatud kurvid 22:00 9.6Kaadris: Karikakramäng 27.01.2012 21:45 - 22:00 4.9Karikakramäng 22:00 3.2Kaadris: Elu tsitadellis 3.02.2012 21:45 - 22:00 8.6Elu tsitadellis 22:00 4.6Kaadris: Mis juhtus Andres Lapeteusega 10.02.2012 21:45 - 22:00 8Mis juhtus Andres Lapeteusega 22:00 5.1Kaadris: Inimesed sõdurisinelis 17.02.2012 21:45 - 22:00 7.9Inimesed sõdurisinelis 22:00 4.4Kaadris: Mehed ei nuta 24.02.2012 21:45 - 22:00 12.6Mehed ei nuta 22:20 10.3Kaadris: Juunikuu päevad 2.03.2012 21:45 - 22:00 4.4Juunikuu päevad 22:00 5.3Kaadris: Noored kotkad 9.03.2012 21:45 - 22:00 5.2Noored kotkad 22:00 4.4Kaadris: Hullumeelsus 16.03.2012 21:45 - 22:00 5.6Hullumeelsus 22:00 4.4Kaadris: Tants aurukatla ümber 23.03.2012 21:45 - 22:00 5.1Tants aurukatla ümber 22:00 4.3Kaadris: Nukitsamees 30.03.2012 21:45 - 22:00 7.2Nukitsamees 22:00 4.9Kaadris: Tütarlaps mustas 13.04.2012 21:45 - 22:00 5.1Tütarlaps mustas 22:00 3.4Kaadris: Pimedad aknad 20.04.2012 21:45 - 22:00 6.3Pimedad aknad 22:00 4.9Kaadris: Suvi 27.04.2012 21:45 - 22:00 6.7Suvi 22:00 8.3Kaadris: Tuulte pesa 4.05.2012 21:45 - 22:00 4.6Tuulte pesa 22:00 4.3Kaadris: Värvilised unenäod 11.05.2012 21:45 - 22:00 4.1Värvilised unenäod 22:00 2.7Kaadris: Lindpriid 18.05.2012 21:45 - 22:00 5.8Lindpriid 22:00 1.9Kaadris: Viimne reliikvia 25.05.2012 21:45 - 22:00 5Viimne reliikvia 22:00 5.5

Kõik saated on järelvaadatavad ERR koduleheküljel www.err.ee ja EF 100 kodulehel www.ef100.ee videogaleriis, samuti youtube'is. Eetris ETV 1-s reedeti kl 21.40, kordus pühapäeviti ETV 2-s Autorid Jaak Lõhmus ja Märten Vaher.

25

FilM kuupäev alguS reitingKaadris: Indrek 7.09.2012 21:45 - 22:00 4.3Indrek 22:00 3.2Kaadris: Naerata ometi 14.09.2012 21:45 - 22:00 4.8Naerata ometi 22:00 5Kaadris: Jüri Rumm 21.09.2012 21:45 - 22:00 3.7Jüri Rumm 22:00 4.1Kaadris: Tulivesi 5.10.2012 21:45 - 22:00 3.1Tulivesi 22:00 4.8Kaadris: Inimene, keda polnud 19.10.2012 21:45 - 22:00 4.8Inimene, keda polnud 22:00 3.8Kaadris: Noorelt õpitud 26.10.2012 21:45 - 22:00 4.2Noorelt õpitud 22:00 3.5Kaadris: Rahu tänav 2.11.2012 21:45 - 22:00 4.7Rahu tänav 22:00 2.2Kaadris: Lurich 9.11.2012 21:45 - 22:00 3.6Lurich 22:00 2.3Kaadris: Kõrboja peremees 16.11.2012 21:45 - 22:00 5.4Kõrboja peremees 22:00 4.4Kaadris: Ma pole turist… 23.11.2012 21:45 - 22:00 5.1Ma pole turist… 22:00 4.2Kaadris: Nimed marmortahvlil 30.11.2012 21:45 - 22:00 6.1Nimed marmortahvlil 22:00 6.2Kaadris: Georgica 7.12.2012 21:45 - 22:00 4.1GeorgicaKaadris: Karu süda 14.12.2012 22:00 - 22:15 10.5Karu süda 22:15

eesti filmide vaatajad 2012

kinolevi tOp 10 1.12.2012FilM vaatajad levitaja

1 Jääaeg 4 170696 Forum Cinemas2 Madagaskar 3 87652 Forum Cinemas3 007 Skyfall 82774 ACME Film4 Vaprake 70430 Forum Cinemas5 Seenelkäik 68208 Allfilm6 Ted 59832 Forum Cinemas7 Diktaator 49513 Forum Cinemas8 Saabastega kass 45474 Forum Cinemas9 Pimeduse rüütli tagasitulek 45012 ACME Film

10 Videviku saaga: Koidukuma - Osa 2

41826 ACME Film

FilM vaatajaid1 Seenelkäik 719982 Eestlanna Pariisis 366213 Vasaku jala reede 329904 Puhastus 181375 Deemonid 166156 Hella W 24827 Umbkotid 21678 Rat King 19019 Kõik muusikud on kaabakad 1217

10 Varesesaare venelased 117811 Regilaul 90012 Kaplinski süsteem 69013 40+2 nädalat 65314 Sinine Kõrb 64715 Tšernobõli samuraid 56616 Baskin 55917 Üksik saar 53418 Saarte värvid 52019 Imelaps 47120 Vaeste kirjanike maja 34821 Alati on alati 3722 Pitsad 22

19125318.12.2012 seisuga

26

ÜRITUSED

Eesti filmi juubeliaasta 2012 on olnud täis põnevaid filmisündmusi, -üritusi, –näitusi, -kontserte jm. Kindlasti sai sel aastal tavapärasest rohkem Eesti filme vaadata nii kodumaal kui ka mujal: retrospektiivid Brüsselis, Helsingis, Eesti filmide programmid Saksamaal (Hamburg, Berliin, Bremen, Lübeck), Moskvas (kuni 11. - 21. detsembrini) jpm.

Eesti film 100 – Eesti filmi aasta 2012

Kokkuvõte:Sajandiaasta tort filmiaasta pidulikul lõpetamisel ja Eesti Filmi Andmebaasi avamisel

27

ÜRITUSED

Filmiaastal esilinastusid uued mängufilmid nagu „Eestlanna Pariisis”, „Seenelkäik”, „Deemo-

nid”, „Vasaku jala reede”, „Ük-sik saar”, dokumentaalfilmidest „Tööpealkiri: Imelaps”, „Vare-sesaare venelased”, „Vaeste kir-janike maja”, animafilmidest näiteks „Ussinuumaja”, „Villa Antropoff” jt. Oli viljakas filmi-aasta, Eesti filmide kinokülastus-te arv tõotab aasta lõpuks küün-dida numbrini 200 000.

Lisaks paljudele uutele filmide-le ning filmiaasta sündmustele said teoks mitmed filmi- ja ki-noteemalised näitused: Eesti joonisfilmi juubelinäitus, ERMi

rändnäitus „Pääsuke rändab, kogub ja hoiab”, Mare Raid-ma koostatud näitus „Eesti fil-mikostüüm, EF100”, Andres Keili fotonäitus "Sajandi 100 kineasti", Filmimuuseumi „Siin me oleme! Eesti filmi esimene sajand”, kinoarhitektuuri näitus “Lähme kinno! Kuurist kobarki-noni – sajand eesti kinoarhitek-tuuri”, Jaak Ellingu koostatud „Kinoajalugu esemetes”, Tartu Linnamuuseumi „Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini” jm. Mitmed filmiaasta näitus-test, nagu „Loodusfilmi tuhat nägu“, „Sajandi 100 kineasti“, „Lähme kinno!“, „Filmilinn Tartu“ rändasid filmiaasta kestel Eestis ringi nende reis jätkub.

Filmiaasta tippsündmus oli 30. aprillil toimunud Eesti filmi sünnipäev Tartus, mis päädis sajandipeoga Dorpati konve-rentsikeskuses. Filmipeol jagati sajandiauhinnad üheksas ka-tegoorias. Filmisõbrad valisid Postimehe filmihääletuse tule-musena rahva lemmikfilmiks Arvo Kruusemendi „Kevade”. Tallinnast viis filmiinimesed Tartusse Kinorong. Samal päe-val peeti Tartu Ülikooli aulas pidulik kõnekoosolek Eesti fil-mi teemadel, tervituskõne fil-mirahvale pidas Vabariigi Presi-dent Toomas Hendrik Ilves.

19. mail toimus üle-Eestiline Muuseumiöö „Öös on kino!“,

kus kõigis Eesti muuseumides näidati Eesti filme. Muuseumi-ööl külastas Eesti muuseume üle 70 000 inimese. Tartu Lin-naraamatukogu korraldas aasta jooksul mitmeid eesti filmide pärastlõunaid lastele ning koh-tumisõhtuid filmitegijatega, paljudes muuseumides ja raa-matukogudes üle Eesti toimu-sid filmiüritused.

Septembris toimusid Tilsis, Põlvas, Tartus ja Tallinnas Leida Laiuse ja Arvo Iho filmi „Nae-rata ometi” taaslinastused. Film restaureeriti Eesti filmi 100. juubeli aastaks. Taaslinastustel esitleti ka ajakirja Akadeemia Eesti film 100 erinumbrit.

28

Eesti Rahva Muuseum korraldas 1. detsembril filmilaada, kus oli müügis üle 100 Eesti filmi. Sel aastal andis Eesti filmiarhiiv välja Eesti esimese filmitegija Johannes Pääsukese filmide-ga DVD. ERRi ja Eesti film 100 koostöös said teoks saatesarja „Kaadris” saated reedeti läbi aasta (kokku 35 saadet). Kul-tuurisaade OP! on igas oma

saates pühendanud lõigu ühele filmimõttele/võttele. Koostöös Eesti Päevalehega ja kirjastusega Hea Lugu on ilmumas kokku 45 Eesti mängufilmi DVD-d.

Filmiaastal käivitasid Raul Vaik-soo ja Artur Talvik projekti „Sa-jandi 100 võttepaika”, millega tähistatakse Eesti filmide legen-daarseimad võttepaigad maa-

piirkondades ja väikelinnades.

Juubeleid tähistavad sel aastal Eesti filmiharidus (20), ajakiri "Teater. Muusika. Kino" (30), Nukufilm (55), Eesti Kinoliit (50). Filmiaasta lõpetas piduli-kult 12. detsembril Eesti filmi infosüsteemi www.efis.ee pi-dulik avamine Tallinna Ülikooli BFMi Nova majas.

Siin on esitatud vaid väike valik sündmusi, millega 2012. aasta kestel Eesti filmi sajandat juu-belit tähistati. Kogu filmiaasta sündmuste kava saab vaadata EF100 kodulehelt: www.ef100.ee, mis jääb avatuks ka 2013. aastal.

Jaak Lõhmus, Katrin Maimik,

Hiie Fluss

ÜRITUSED

29

ÜRITUSEDVarsti kinos sõprus

www.kinosoprus.ee / soprus

«INGLITE OSA»Angel’s Share / Ken Loach

«udus»В Тумане / Sergei Loznitsa

«armastus»Amour / Michael Haneke

«just nagu armunud»Like someone in love / Abbas Kiarostami

«teispool mägesid»Beyond the Hills / Cristian Mungiu

Cannes 2012Žürii eripreemia

Cannes 2012Võistlusprogramm

Cannes 2012FIPRESCi auhind

Cannes 2012Kuldne Palmioks

Cannes 2012Kuldse Palmioksa

nominent

Cannes 2012Parim stsenaarium

Cannes 2012Parim naisnäitleja

Alates

27.122012

Alates

04.012013

Alates

24.012013

Alates

14.022013

Alates

28.022013

30

ÜRITUSED

Hea filmirahvas! Kül-lap olete juba tip-pinud Google'i või Firefoxi otsingu-

aknasse veebiaadressi www.efis.ee ja vaadanud, mida 12.12.2012 avatud Eesti fil-mi andmebaasist leida võib. MTÜ Eesti Filmi Andmebaas on nüüdseks lõpetanud andme-baasi esimese järgu, milles on avatud kirjed ligi 15 000 filmi-le, 12 000 filmitegijale ja 300 filmitootmisfirmale. Seni on põhjalikult kirjeldatud ja uu-ritud enamikku täispikkadest mängufilmidest, filmikrooni-kat aastatest 1912-1940, tele- ja tudengifilme, nn täikirjete

koostamine kõigile teistele fil-miteostele on kavandatud aas-tateks 2013-2017. Andmebaasi senisest loomisloost leiate mit-mesugust lugemis- ja abima-terjali veebilehelt eneselt, siin-kohal tahaksime peamiselt ja ennekõike pöörduda teie poole koostööettepanekuga, kuidas muuta meie elektrooniline rah-vusfilmograafia, võiks ju öelda ka Eesti filmi veebientsüklopee-dia nii täiuslikuks kui võimalik.

Igal Eesti filmil, filmitegijal ja filmiasutusel on nüüdsest oma veebikodu. See, kui terviklik, infoküllane, täpne, usaldus-väärne, huvitav ja meediarikas

see on, sõltub suuresti toime-tuse jõupingutustest, aga ka teie ise saate selleks paljus kaasa aidata. Millisest koostööst ole-me ennekõike huvitatud?

Kõigepealt – vaadake hoolega üle ennekõike nende filmide leheküljed, mille võttegrupis te ise olite. Tehke sama oma isiku-leheküljega ja filmiasutuste/fir-madega, milles olete töötanud. Kui leiate kirjetes ja andmetes ebatäpsusi või vigu, mida võib ju ka ette tulla, või on teil et-tepanekuid täiendusteks, andke meie sellest teada. Igal filmi-inimese-asutuse leheküljel on olemas link teie täpsustuste või

paranduste edastamiseks.

Veebilehel näete, et oleme alus-tanud eesti filmitegijate bio-graafilise leksikoni koostamist. Selles saate meid kohe väga ai-data – aadressilt http://www.efa.ee leiate „Filmitegija CV“ sisestuskeskkonna, kandke sel-lesse küsitud andmed ja saat-ke see meile. Meie toimetajad koostavad siis teie biograafilise kirje, mis teie nõusolekul aval-datakse andmebaasis.

Oleme huvitatud teie omandis ja käsutuses olevatest filmi-valdkonnaga seotud fotodest, esemetest, dokumentidest, ka-

Eesti filmi veebikoduEesti filmi ja filmitegijate virtuaalne kodu internetis www.efis.ee on nüüd avatud.

31

ÜRITUSED

vanditest, stsenaarsetest mater-jalidest jms, mida saaks digitee-rida veebi üles panna. Saame andmebaasis avada ka virtuaal-seid erakogusid, paljud on seda juba teinud, kui vaatate veebis varamu sahtlisse „Erakogud“.

Andmebaasi kasutajatele ja fil-miajaloole pakuvad kindlasti huvi seni teadmata faktid ja lood Eesti filmide kohta, selleks võivad olla lood filmide tege-misest, filmidest väljajäänud materjalidest, filmiproovidest, näitlejate valiku alternatiivi-dest, huvitavatest seikadest, võttepaikadest, ühesõnaga fil-miga kaasnenud loost. Pange need kirja.

Juba valminud filmid elavad oma filmielu ja nendega seotud teavet tuleb kogu aeg juurde. .. Jälgime filmielu jooksvalt ka ise, võtame kindlasti ühendust ka tootjafirmaga ja täpsustame jooksvat infot, kuid vastastiku-ne teavitus pole kunagi liiast. Andke teada oma osalusest ja saavutustest festivalidel, teist ja teie filmidest ilmunud kirju-tistest. Oleme kindlasti huvita-tud valmivate filmide fotodest, piltidest filmitegemisest ka –tegijatest, treileritest ja kat-kenditest, esilinastustest teistes riikides. Kõik see aitab hoida andmebaasi ajaga sünkroonis. Kindlasti ootame osundusi hu-vitavate kirjutiste kohta, mille-

le võiksime viidata, ka väljalõi-keid ajalehtedest ja ajakirjadest, mis võiksid meie tähelepanu juhtida huvitavale lugemisma-terjalile eesti filmide ja filmite-gijate kohta .

Oleme samuti huvitatud teie mälestuste avaldamisest, kui on aega ja huvi, pange neid kirja. Teie initsiatiivi korral saame teile abiks anda ka toimetaja, kes aitaks seda kirjatööd ko-hendada.

Nagu näete, on koostöövõima-lusi palju. Võime seda võrrelda vikipeedia koostamise prakti-kaga, kus meile kõigile olulise teabe kogumisel ja kättesaada-

vaks tegemisel osalevad sajad ja tuhanded inimesed. Teie abiga kasvab meie rahvusfilmograa-fia kindlasti üheks kasulikuks ja huvitavaks andmekoguks, mis toetab nii eesti filmitegijaid kui Eesti kultuuri tervikuna.

Jääme teie koos- ja kaastööd ootama ja oleme juba ette tä-nulikud abi ja osaluse eest.

Reet Sokmann ja Hagi Šein, MTÜ Eesti

Filmi AndmebaasKontakt:

veeb: www.efis.ee, e-meil: efa@efa.ee, telefon: 6015982

Eesti filmi veebikoduEesti filmi ja filmitegijate virtuaalne kodu internetis www.efis.ee on nüüd avatud.

Fotod Tõnu Talpsep

32

2012 aastal algatas Kinobuss innovaatilise leviprojekti: Kodani-kukinode võrgustiku süsteemi.

Süsteem haarab tervet Eestit ja koosneb kol-mest osast: aktiivsed kodanikud üle Eesti,

kes tahavad kodukandis kino-kultuurile elu sisse puhuda ning on kohaliku kino eest-vedajad; kohalikud omavalit-sused, kes süsteemi rahaliselt toetavad; ning Kinobuss, kes on võrgustiku eestkõneleja ja vahendab filme. Võrgustiku eesmärgiks on korrastada ja korraldada süsteemset filmilevi Eesti maakohtades ja asulates. Võrgustiku tekkega on juba lisandunud üle kümne uue filmilinastuspaiga. Kinokoja käivitamist toetab Kodaniku-ühiskonna Sihtkapitali Šveitsi Vabaühenduste Fond.

Tänapäeval on kohalikel ki-noaktivistidel olemas tehniline võimekus kinoseansse iseseis-valt opereerida. Hetkel on fil-mikandjaks põhiliselt BluRay, kuid Kinobussi kodanikukino võrgustiku liikmetel on või-malik kinotehnilist varustust

pidevalt arendada. Ühiste jõu-dudega on võimalik ellu viia ka digitaalse kinolevi (DCP) süsteem.

Produtsente, kes tahavad filme kodanikukino võrgustikus levi-tada, palume Kinobussi poole pöörduda võimalikult vara, kuna kinokava plaanitakse pi-kalt ette. Kinokodade korral-dajad on liskas mängufilmidele huvi tundnud ka dokumentaal-filmide suhtes, mida soovitakse kinolinal näidata enne televi-siooni jõudmist. Alati on ooda-tud filmitegijad ise oma filme esitlema ja nendest rääkima. Kodanikukino võrgustiku pu-hul on sisuliselt tegemist mul-tiplekskinoga, mille saalid asu-vad üle terve Eesti. Kinokodade süsteemi aluseks on teadliku filmivaataja ole-masolu. Teadliku filmivaataja harimine algab juba lasteaiast. Kinobuss on 2004. aastast rahvusvaheliselt välja arenda-nud ja Eesti haridussüsteemis juurutanud filmimetoodikate

kasutamist. 2010–2012 päädis see tegevus Rootsi-Soome-Eesti meedia-kirjaoskuse alase projektiga „Young Baltic Nar-ratives“, mille Eesti koordinaa-toriks oli Kinobuss ning mille tulemusena koolitati 3 aasta jooksul filmialaselt 1400 last ning 400 kooliõpetajat ja noor-sootöötajat. Projektist saadud kogemust arendas Kinobuss edasi 2012. aastal Eesti tasan-dil projektiga „Filmimetoodi-kad koolis ja hariduses“. Selle jooksul õpetati valitud koolides kõigis Eesti maakondades filmi praktilist tegemist ja vaatamist ehk analüüsi. Projekte toetasid EL Kesk-Läänemere Programm INTERREG IV A ning kohalikul tasandil Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu nõukogu.

Kinobussi projektid andsid paljudele Eesti filmitegijatele suurepärase võimaluse oma teadmisi ja oskusi ka filmipeda-googilistel eesmärkidel kasuta-da ja arendada.

Käesolevaga kutsumegi Ees-ti filmiprofessionaale kaasa lööma hariduslikes projekti-des, sest tegu on filmikunstile publiku kasvatamisega, ja oma filme kinokodade võrgustikus levitama.

Soovime kõigile Eesti filmiini-mestele häid jõule ning tegu-derohket uut aastat, sest kino peab saama!

Mikk RandKinobussi juht

ÜRITUSED

Kinost peale maailma- lõppu?

33

Ekraanile on juba lä-hiajal tulemas mit-meid populaarseid ja prestiižikaid auhindu

võitnud Euroopa filme, nende seas Ken Loachi „Inglite osa“, François Ozoni „Kodus“, Tho-mas Vinterbergi „Jaht“, Micha-el Haneke „Armastus“, Abbas Kiarostami „Just nagu armu-nud“, Claude Milleri „Thérèse Desqueyroux“ jpt.

EriprogrammidJätkuvad ka kultuurihuviliste eakate seas ülipopulaarsed „vää-rikate kinohommikute“ sarjad nii eesti- kui venekeelsele publi-kule. Samuti läheb edasi „beebi-hommikute“ programm, mille raames ootame kinno värskeid lapsevanemaid ja –hoidjaid koos oma väikeste hoolealustega.

Hea traditsioonina jätkame koostööd erinevate riikide dip-lomaatiliste esindustega: 2013. aastasse on planeeritud märt-sikuise frankofoonianädala fil-miprogramm koostöös Prant-suse Instituudiga Eestis, samuti osaleme Edvard Munchi aasta ürituste sarjas, koostöös Norra Suursaatkonnaga Eestis. Plaanis on korraldada ka järjekordne Hispaania filminädal koostöös Hispaania Maja ja Hispaania Suursaatkonnaga, samuti Iisrae-li, Saksa ja Jaapani filminädalad.Hoogsalt jätkub uuel aastal ka hariv filmiprogramm kooliõpi-lastele „Kirjandus kinos“, mille raames pakume kirjandusõpe-tajatele ja erinevas vanuses koo-lilastele võimalust näha suurel ekraanil erinevate populaarsete kirjandusteoste ekraniseerin-guid. „Kirjandus kinos“ sean-

sid toimuvad kaks korda kuus, samuti teeme koostööd Tartu kino Cinamoniga, kes näitab samu filme Tartu publikule. Lisaks filmilinastustele saavad õpetajad ka kasutada eelnevalt ette valmistatud filmiteemalist õppematerjali.

Kõige pisematele filmisõprade-le suunatud populaarne „mu-dilaste multilaeka“ programm jätkub ka 2013. aastal – põhi-liselt eelkooli- ja algkoolieale suunatud programm koosneb toredatest Eesti ja välismaa ani-mafilmidest, filmiseanssidele lisaks toimuvad ka mängulised tegevused koos mõne elusuu-ruses tegelaskujuga animafil-mist või lasteraamatust.

Koolitused, seminarid, kinokommuun2013. aastal on plaanis jätkata ka viimase paari aasta jooksul end õigustanud koolitustege-vusi: jätkame vabatahtlike koo-linoorte kinoklubiga, samuti loengute-vestlusringidega, mis suunatud pedagoogidele ja lap-

ÜRITUSED

Uuel aastal Artises2013. aastal jätkab kino Artis mitmekülgse filmiprogrammi, harivate eriprogrammide ja filminädalatega.

Kristin Scott Thomas ja Fabrice Luchini François Ozoni filmis „Kodus“ (Dans la maison, 2012). Kinos Artis alates 4. jaanuarist.

sevanematele. Kinokommuuni eesmärgiks on pakkuda noor-tele aktiivset tegevust ja tööko-gemust kinovaldkonnas, samal ajal populariseerides kino kui harivat meelelahutust ning „kasvatades“ uut kinopubli-kut. Kommuuni tegevus on planeeritud toimuma üks kord nädalas, tegevuste hulka kuu-luvad filmiteemalised loengud filmitegijatelt, ühised filmivaa-tamised ning neile järgnevad seminari vormis filmianalüü-sid, samuti praktiline töö kinos Artis, mille raames kinotööta-jad tutvustavad noortele kino-pidamise üksikasju. Õpitakse programme koostama, filme turundama, tehnilist tööd, jne. Kommuuni raames on plaanis ka mõned kinovälised tegevu-sed – näiteks külaskäigud fil-miarhiivi või võtteplatsile.

Juba traditsiooniks kujune-nud pedagoogidele suunatud meediakoolitused jätkuvad ka 2013. aastal. Pöörame nende raames eriliselt rõhku lasteaia- ja algklassiõpetajatele, sest just nemad kasvatavad oma igapäe-

vatöös uut kinopublikut „ro-hujuuretasandil“. Koolitustele on plaanis kutsuda valdkonna spetsialistid (filmieksperdid, psühholoogid, lastearstid ja pedagoogid) – sel viisil saame sama teemat käsitleda erineva-test vaatenurkadest, mis siiski kõik üksteist täiustavad. Lisaks loengutele valmistame ette ka õppematerjali.

2013. aasta kevadsemestril jät-kub ka loengusari maailma fil-miajaloost koostöös Eesti Kuns-tiakadeemia ja lektor Tristan Priimäega, mis on nüüdseks kinos toimunud juba kolme koolisemestri vältel. Loengud toimuvad üks kord nädalas kino Artise saalis ning nende raames näidatakse maailma-kino pärleid erinevatest ajas-tustest, žanritest ja stiilidest. Traditsiooniliselt on loengusari olnud avatud filmihuvilistele ka väljaspool Eesti Kunstiaka-deemiat, soovime samamoodi jätkata ka uuel aastal.

Laura TalvetKino Artise programmi- osakonna projektijuht

Eesti NSV Kinemato-graafiatöötajate Liidu-na loodi see 20.-21. detsembril 1962 toi-

munud asutamiskongressil. Eesti Kinoliidu nime kannab organisatsioon alates aastast 1980. 1981. aasta jaanuarist alates tegutseb Eesti Kinoliit Tallinna Kinomajas.

Kinematograafiatöötajate Liidu loomise ettevalmistused algasid 1958. aastal, mil tegevust alus-tas vastav organiseerimisbüroo.Esimestel kongressidel 1962 ja 1968 pandi paika mit-med suunised, millest Ees-ti filmiloomingus juhinduti aastakümneid, näiteks nõue filmitoomisettevõtetele eesti kirjandusklassika ekraniseerin-gute loomiseks sõnastati selgelt kohe kinoliidu asutamiskong-ressil. 1968. aastal toimunud II kongressi on hiljem nimetatud „suure üksiklase kongressiks“, kuna paljud tookord tulipunk-tis olnud teemad räägiti juba enne kokkusaamist läbi kultuu-rilehe Sirp ja Vasar veergudel ilmunud arvamuslugudes, dis-kussiooni avalöögi tegi Lennart Meri paljuski tänaseni aeguma-tu kirjutis „Suur üksiklane“.

Kinoliit on olnud aktiivne kaasalööja Eesti filmikultuuri (poliitika) suunamisel ka hi-lisematel aastakümnetel, eriti

ÜRITUSED

Reedel, 21. det-sembril tähistab Eesti Kinoliit Kinomajas oma 50. sünnipäeva.

Eesti Kinoliit 50!

34

35

ÜRITUSED

Eesti Kinoliit 50Tähtsamaid daatumeid1958 luuakse Eesti NSV Kinematograafiatöötajate

Liidu organiseerimisbüroo1959 alustab tegevust NSVL Filmikunsti Propaganda

Büroo Eesti osakond1962 Eesti NSV Kinematograafiatöötajate Liidu asu-

tamiskongress, liikmeid 59. Esimeseks sekretäriks valitakse Kaljo Kiisk

1963 moodustatakse loomesektsioonid1968 II Eesti Kinematografistide Liidu kongress.

Sirbis ja Vasaras ilmub Lennart Meri „Suur üksiklane“. Liikmeid on 78

1971 III Eesti Kinematografistide Liidu kongress. Liikmeid on 86

1976 IV Eesti Kinematografistide Liidu kongress. Liikmeid on 97

1980 Käib Tallinna Kinomaja restaureerimine. Liit saab ametlikuks nimetuseks Eesti Kinoliit

1980 I Nõukogude Eesti filmifestival1981 26. jaanuaril avatakse Tallinna Kinomaja1981 Eesti Kinoliidu V kongress. Liikmeid on 1071982 ilmuma hakkab kolme loomeliidu ühine ajakiri Teater.

Muusika.Kino1982 15. üleliiduline filmifestival Tallinnas1983 II Nõukogude Eesti filmifestival1983 I Tallinna loodusfilmipäevad1985 II Tallinna loodusfilmipäevad1986 UNICA 45. kongress ja 48. festival Tallinnas1986 Eesti Kinoliidu VI kongress. Uutmispoliitika esimesed

tuuled. Liikmeid on 1201986 III Nõukogude Eesti filmifestival1987 III Tallinna loodusfilmipäevad1987 I Pärnu Rahvusvaheline Visuaalse Antropoloogia

Festival1988 Kinoliidu juurde moodustatakse Eesti Filmiklubide

Selts1988 Filmikunsti Propaganda Büroo baasil luuakse

üleliidulise Kinokeskuse Eesti osakond1988 Kinoliidu juurde luuakse filmiettevõte Eesti Kultuurfilm1988 moodustatakse Eesti Filmi-ja Videoamatööride Ühing1988 moodustatakse NSVL Kinofondi Eesti Osakond1989 IV Tallinna loodusfilmipäevad1989 Eesti Kinoliidu üldkogu uue põhikirja kinnitamiseks1990 Eesti Kinoliidu VII üldkogu. Liimeid on 1481992 Kinomajas hakkab õppimaTallinna Pedagoogilise

Ülikooli (praegu TLÜ) filmi- ja videoeriala I lend (juhendaja Arvo Iho)

1993 ilmuma hakkab filmitegijate infoleht Pääsuke1993 Kinomajas resideerib filmilevifirma MPDE1994 Filmide näitamist Kinomajas jm Eestis alustab Filmimax1995 Kinomajas tähistatakse kinematograafia

100. sünnipäeva1997KinoliitomandabAVID-montaaži1997 I Pimedate Ööde filmifestival1998 I Tallinna rahvusvaheline filmifestival1999 I Eesti filmide nädal (hiljem Eesti Filmi Päevad)2003 Eesti Kinoliidul on 161 liiget2008 Kinomaja kolmandal korrusel asuvad tööle

Eesti Filmi Sihtasutus, MEDIA Desk Eesti ja Tallinnfilm2012 Eesti Kinoliit tähistab oma 50. juubelit. Liidul on

178 liiget.

Kohvik Sinilind Kinomajas

Eesti Kinoliit 50!tegeuderohke aeg on olnud 1980. aastate lõpust 1990. aas-tate teise pooleni.Asutamiskongressi järel oli ki-noliidul 59 liiget, 2012. aastal on filmitegijate vanima ja ar-vukaima ühisorganisatsioonil liikmeid 178.

21. detsembril k. a toimub Tal-linna Kinomaja saalis Eesti Ki-noliidu 50. juubelile pühenda-tud pidulik koosolek, kus sõna võtavad loomeliitu juhtinud filmimehed: Mark Soosaar, Jaan Ruus, Arvo Iho, Mikk Rand, Peeter Brambat.

25 aastat Kinoliitu juhtinud Kal-jo Kiisalt töö üle võtnud Mark Soosaar meenutab keerulist üle-minekuaega 1987 - 1989, Jaan Ruus vaeb EKL kõrg- ja madal-seise kineastide endi ja ühis-kondlikust vaatepunktist, Arvo Iho meenutab EKL panust Eesti filmihariduse käivitamisel 1992. aastal, Mikk Rand küsib „Quo vadis, kinoliit?“, Peeter Brambat meenutab kinoliidu ettepane-kuid rajada Talllnna Kinomajja toimivat filmikultuuri keskust. Avaettekanne „50 pluss 50“ on Eesti Kinoliidu juhatuse praegu-selt esimehelt Jaak Lõhmuselt.

Tallinna vanalinnas on lõpuks ometi üks multifunktsionaalne koht, kus kohtuvad hea toit, kino ja linna parimad peod. Varjusurmas olnud kinomaja söögikoht ja baar on uuesti elule ärganud. Septembris 2012 avas uksed kohvik Sinilind, kuhu oodatakse kül-astajaid Müürivahe tänavalt Katariina käigu otsast ning teiselt poolt Uuelt tänav-alt – tuttavast sisspääsust kinomajja. Sinilinnu toit on värskest toorainest lihtne ja aus. Süüa saab iga päev kell 12 – 22. Köögil hoiavad silma peal sõbrad Järvamaalt - Põhjaka kokad, kelle juhendamisel köök oma igapäevatoimetusi ellu viib.Mõned näited menüüst – kõvitsagnocchid, pardikoivad, lambapallid tomatikastmes, köögiviljakarri või panna cotta mustikamoosiga. Sinilind on hea koht lõunatamiseks või sõpradega õhtusöögi nautimiseks. Mida veel tahta,

kui magustoiduks on valida tuuletaskud või hoopis üks eriti hea kontsert?Kinoliidu liikmetele kehtib kohvikus 5% soodustus liikmekaardi ettenäitamisel. Lõuna ajal (12-15) kehtib 25% soodustus kinoliitlastele ja kinomaja töötajatele.

Kõrvu suuri inimmas-se kinno meelitanud hittfilmide kõrval sai näksida ka rafineeri-

tumale maitsele mõeldud vürt-sikamaid palu, mida arvatavasti enam kunagi Eestis ei näe. Li-gikaudu 67 000 silmapaari sai osa viimase aasta kõige oluli-sematest suundumustest au-

torikinos, mis väljendub ehk kõige ehedamal kujul arvude keeles – 266 täispikka filmi – seda on kindlasti rohkem, kui tavakinodes terve aasta jooksul kokku linastub! Positiivsete emotsioonide kõr-val jäid kindlasti kõrvu ka uu-dised festivali probleemidest

tehnikaga, mis jättis mitmel puhul võõrkeelsed filmiseansid ilma arusaadava tõlketa. Festi-vali tehnikatiimi unetud ööd ei olnud aga asjata – saadud väär-tuslike kogemustega saab PÖFF olla koos teiste oluliste filmi-festivalidega kogu maailmas tehnika viimase sõna (loe: DCP formaadi võidukäigu) testpo-

Kuhu edasi, PÖFF 2013?

Kümme fakti 16. PÖFFi kohta:1) PÖFFi ajal töötas

festivali heaks 410 inimest, neist 340 vabatahtlikena.

2) Festival toimus kümnes linnas ja 27 kinosaalis või kinoks kohandatud saalis.

3) Kokku näidati festivalil 550 filmi, neist 266 olid täispikad filmid.

4) PÖFFil oli filme 66. erinevast riigist. Esimest korda võis PÖFFi publik näha Saudi Araabias tehtud filmi ("Wadjda").

5) Kokku toimus PÖFFil 705 filmiseanssi – kui keegi vaataks ära kõik PÖFFi seansid, kuluks tal selleks u 46 ööpäeva.

6) Kokku tõlgiti eesti keelde 78 filmi, vene keelde 42 filmi.

7) Festivali raames toimus 1 maailma esilinas-tus, 1 rahvusvaheline esilinastus ja 5 Euroopa esilinastust.

8) Perioodil 12.-28.11 külastati festivali kodulehte www.poff.ee 184 842 korral. Kokku käidi koduleheküljel 106 erinevast riigist, kõige rohkem Eestist, Soomest ja Saksamaalt, kuid ka Jeemenist, Iraagist ja Paraguiaist.

9) Kõigest 45 filmi saabu-sid PÖFFile klassikalisel ja peagi unustuse hõlma kaduval 35mm filmilindil, kõik ülejää-nud filmid linastusid digitaalsetel kandjatel.

10) PÖFFi külastas umbes 500 akrediteeritud külalist.

ÜRITUSED

Ilmselt jäävad paljud meist mäletama nädalapäevad tagasi lõppenud 16. korda toimunud Tallinna Pimedate Ööde Film-ifestivali (edaspidi PÖFF) kui kvaliteetse ja väga mitmekülgse programmiga filmigurmaanide pidulauda

Pildil on PÖFFi hunt ja publiku preemia ning Red Herringu auhinna pälvinud saksa filmi "Oh boy" lavastaja Jan Ole Gerster. Foto on tehtud PÖFFi lõputseremoonial 27. novembril Vene Teatris.

36

16. PÖFFi auhinnadVõistlusprogramm EurAsia žürii auhinnadGRAND PRIX (stipendium 10 000 eurot Tallinna linnalt)Torniga maja/Dom S Bashenkoy (RežissöörEvaNeymann,Ukraina)PARIM REŽISSÖÖRKyu-Hwan Jeon (Taak/The Weight, Lõuna-Korea)PARIM MEESNÄITlEJAMichal Urbaniak (Minu ratas/Moj rower, Poola)PARIM NAISNÄITlEJAFranziska Petri (Reetmine/Izmena, Venemaa)PARIM OPERAATORRimvydas Leipus (Torniga maja/Dom s bashenkoy, Ukraina)ŽÜRII ERIPREEMIAHalima teekond/Halimin Put (RežissöörArsenAntonOstojic,Horvaatia,BosniajaHertsegoviina, Sloveenia)

Tridens Herring võistlusprogrammi žürii auhinnadTRIDENS BIG FISH PARIMA FILMI AUHIND (stipendium 5000 eurot Tridensilt)Kõik on läinud/Everybody's Gone (RežissöörGeorgiParadžanov,Venemaa/Gruusia/Tšehhi)RED HERRINGOh sa poiss/Oh Boy (RežissöörJanOleGerster,Saksamaa)PARIM OPERAATORElen Lotman (Deemonid, Eesti)HEAVE(i)N EESTI FILMI AUHIND (stipendium 3 200 eurot)Seenelkäik(RežissöörToomasHussar,Eesti)

FIPRESCI zürii auhindPARIM FIlMTütar/Dotsh(RežissööridAleksandrKasatkin, Natalja Nazarova, Venemaa)

Põhja-Ameerika indie-filmide zürii auhindPARIM FIlMEllenile/For Ellen(RežissöörSoYongKim,USA)

FICC žürii auhinnadDON QUIJOTE Keep Smiling(RežissöörRusudanChkonia, Gruusia/Prantsusmaa / Luksemburg)

Žürii äramärkimine Wadjda(RežissöörHaifaaAl-Mansour,SaudiAraabia,Saksamaa)

NETPAC žürii auhindPARIM FIlMWadjda(RežissöörHaifaaAl-Mansour,SaudiAraabia,Saksamaa)

Publiku auhind(stipendium 2000 eurot Tallinna linnalt)Oh sa poiss/Oh Boy(RežissöörJanOleGerster, Saksamaa)

Elutöö auhindTheo Angelopoulus (Kreeka)

ÜRITUSED

lügoniks ja suunaandjaks.

16. PÖFFi populaarsust kanna-tab võrrelda kahe eelmise aasta festivali statistiliste numbrite-ga. Tänavune külastatavus jääb küll mõnevõrra alla mullusele festivali vaatajarekordile (u 73 000 külastust), kuid ühe suu-renev digitaalsete filmikoopiate arv ei vasta täna Eesti kinosaali-de valmidusele neid näidata ja seab filmide levikule piirid. Pal-jud ennustatavalt suure publi-kuhuviga filmid linastusid just ennekõike koopiate formaati kaalutlusel väiksemates saali-des kui võinuks (ja vastupidi), mistõttu jäi publikupotentsiaal täiel määral kasutamata.

Loodetavasti saab tuleval aas-tal PÖFFi programmilaud kava ladudes juba vabamalt hinga-ta, sest DCP-tehnika sissesead-misega on lubanud alustada nii kino Sõprus kui Artis. Mis saab teistest linnadest, kellel seda võimalust ei ole, näitab aeg. Juba praegu oleme vastu võtnud ka otsuse tõlkida eesti ja võimalusel ka vene keelde senisest rohkem filme. Seni on seda raskendanud väga palju-de PÖFFile jõudnud filmide värskus – levitajad ise on hä-das vajaminevate tekstilehtede saatmisega. Aga meile sel aastal mitte kõige armulisem olnud tehnoloogia võib festivali just siinkohal aidata.

Eriliselt tahaks esile tõsta PÖF-Fil väga hea hooga debüteeri-nud võistlusprogrammi Tridens Herring. Uus programm koon-dab enda alla Läänemeremaade ja Põhjamaade regiooni lavas-tajate esimesed ja teised täispi-kad filmid. Loodetavasti kasvab programmist välja rahvusva-heliselt tunnustatud konkurss, kuhu noored talendid juba ise oma filme maailma esmalinas-tusteks saadavad. Esmalinastus-test rääkides – PÖFF teeb aasta aastalt ka selles vallas edusam-me, võtmata seda küll kui oma-

ette ülesannet, aga pigem kui meeldivat kohustust. Seekord toimus PÖFFi raames tervelt viis Euroopa esilinastust aga ka üks rahvusvaheline ja üks maa-ilma esiettekanne.

Tänu koostööle BFMiga sai uue hingamise sisse saanud tuden-gi- ja lühifilmide festival Slee-pwalkers, mis sai tänavu uue kodu ja kaasaegse tehnikaga ki-nosaali BFMi uues õppehoones Tallinna Ülikoolis.

Kindlasti võib suuremate kor-daminekute hulka lugeda ka mitmeid filmitööstusele suu-natud üritusi. Koostöös Tallinn Music Week'iga tutvustas PÖFF rahvusvahelisele filmitööstu-sele andekaid Eesti autoreid ja nende heliloomingut. On juba kuulda, et nii mõnedki Jaapani ja Korea tippfilmiprodutsendid on huvitatud eesti muusika ka-sutamisest sealsetes filmides. PÖFFi üheks tähtsaks osaks ongi kujunemas festivali vii-mastel päevadel asetleidev üri-tus Tallinn Industry Days, kuhu saabuvad Aasia ja Ameerika fil-mitööstuse tipud, festivalijuh-tidest ja filmiinstitutsioonidest filmirahastuse professionaa-lideni. Filmitööstuse tulevi-kusuundadele ja arendamisele suunatud ettevõtmise eesmärk on tihendada mandritevahelist filmialast koostööd ning luua sidemeid Eesti ja Kirde-Euroo-pa filmitegijatega.

Kuhu edasi? PÖFF on 16 aas-ta jooksul teinud pika hüppe mingis mõttes suurde tund-matusse, mis ärgitab tegema alati midagi uut, olema pisut kreisi ja mõtlema oma samme alati mitu korda ette. Vähem kui aasta pärast on publiku ees juba uus PÖFF – aasta võrra ko-genum, tehniliste viperustest õppinud ning professionaalne ja mõnusaid elamusi pakkuv vahva filmiüritus.

Helmut JänesPÖFFi korraldaja

Fotoallkiri:Foto autor Ahto Sooaru.

37

38

ÜRITUSED

Seekordne BE tõi kok-ku ligi 250 filmipro-fessionaali, rohkem kui kunagi varem.

Ikka selleks, et tutvuda regioo-ni parimate ja huvitamate fil-miprojektidega.

BE kaastootmisturg paistis ka sel aastal silma tuntud nime-de ja tunnustatud režissööride poolest. Eestist valiti kaastoot-misturule Jaak Kilmi ja Kiur Aarma uus projekt „Hüppajad“ ning Kaspar Jancise ja Riho Undi täispikk nukufilmipro-jekt “Morten lollide laeval”. Soomest on režissöör Klaus Härö projekt “The Fencer”, Rootsist noor ja andekas režis-söör Ronnie Sandahl projektiga “F***ing Swedes”. Lisaks neile on turul ka projektid Leedust, Islandilt, Poolast, Rumeeniast, Sloveeniast, Kasahstanist ja Horvaatiast. Kolmepäevase kohtumistemaratoni (kokku peeti BE-l 376 kohtumist!) lõ-puks valisid osalejad välja ka oma lemmikprojektid ja pari-

Suurem kui eales!mad pärjati auhindadega.

Parimaks projektiks ja Digi-keskuse poolt välja pandud 5000 eurose auhinna vääri-liseks tunnistati Leedu-Taani projekt “Escaping Sunshine”, produtsent Rasa Miskinyte, re-žissöör Allan van O. T. Andre-sen. Screen’i auhinnaga pärjati Kiur Aarma ja Jaak Kilmi pro-jekt “Hüppajad” ning tasuta Cannes’i filmituru Producers’ Networki akrediteeringud said Andrus Raudsalu Nukufilmist ja Kasahstani produtsent Adli-kan Yerzhanov.

Uusima lisandusena toimus Baltic Eventi kavas seal aastal Euroopa Liidu ning SRÜ riiki-de ja Gruusia koostööprojekte esitlev koolitus- ja promot-siooniüritus Baltic Bridge East by West (B’EST). Koolitusor-ganisatsiooni EAVE ja Moskva kaastootmisturuga koostöös ning MEDIA Munduse toetu-sel toimuval üritusel osalesid muuhulgas Gruusia päritolu

filmitegija Bakur Bakuradze, kelle kaks esimest mängufilmi valiti Cannes’i filmifestivalile, ning Bair Dishenov, kelle de-büütlühifilm võitis Berliinis Kristallkaru.

BE “Coming Soon” ehk lähiajal valmivate filmiprojektide esit-lus on kujunenud aastate jook-sul üheks ürituse menukaimaks osaks ja ka seekord oli esitlust vaatamas täissaal. Sel aastal pre-senteeriti 17 väga erinevat fil-mi, mis järgmisel aastal Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes kino-linale jõuavad. Nende hulgas ka mitu filmi, mis varasemalt osalenud BE kaastootmistu-rul - Soome-Tšehhi koostöö-film “August Fools” (režissöör Taru Mäkelä), Veiko Õunpuu uus film “Free Range”, Kadri Kõusaare “Kohtumõistja”, ning “Name in the Dark” ja “The Excursionist” Leedust.

Viiendat korda toimus ka stse-naristide töötuba ehk POWR, millest pikemalt kirjutab Anu

Ernits MEDIA uudiste all.

Ka BE linastusprogramm oli mahukam kui varem, ilmselt tõenduseks, et hea filmiaasta oli lisaks Eestile ka Lätis ja Lee-dus. Selleaastase filmiprogram-mi ja 11 filmi ettenäitamiseks oli vaja lausa kolme päeva. Eesti filmidest näidati rahvusvahe-listele professionaalidele vii-te teost: “Eestlanna Pariisis”, “Seenelkäik”, “Deemonid”, “Kõik muusikud on kaabakad” ja “Puhastus”.

BE nelja päeva sisse mahtus ka hulgaliselt erinevaid loenguid ja paneele - muusikaõigustest ja filmide turundamisest mit-mest erinevast aspektist vaada-tes kuni levitajate probleeme lahkava ümarlauani.

Baltic Eventi meeskond tänab kõiki üritusel osalenud filmi-tegijaid, partnereid ja toetajaid. Kohtumiseni juba 2013. aastal!

Riina SildosBaltic Eventi tegevjuht

Baltic Event alustas oma tegutsemise teist aastakümmet hoogsalt - 11. korda kogunes Tallinnasse filmitegijaid, produtsente, rahastajaid ja festivaliinimesi üle Euroopa.

Baltic Eventi coming sooni esiltus Baltic Eventi auhindade võitjad

39

ÜRITUSED

First Motion finišisLäänemere piirkonna programmi 2007-2013 projekt First Motion jõudis lõpp-peatusse

5. –6. detsembril toi-mus Riias projekti lõpu-konverents, mis kandis peal-

kirja "2012 Riga Meetings. Future Media 2.0 Starts Now!" Kahepäevane programm andis asjaliku ülevaate rist- ja trans-meedia võimalustest ja läbitud praktikatest. Ühtlasi tutvustati vastavasisuliste projektide ra-hastamisskeeme ning -suundi. Lisaks ülalmainitule tehti kok-kuvõte First Motioni 3 aasta saavutustest.

Eesti Filmi Sihtsasutus osa-les projektis kolmes peamises valdkonnas. Järgnevalt tulemu-sest:Digiteeriti 8 audiovisuaal-teost, mis jäävad avalikkusele kättesaadavaks projekti vee-biplatvormil Baltic Universe - www.balticuniverse.com.Digiteeritud filmid on: „Jaanipäev“ (A. Sööt 1978), „511 paremat fotot Marsist“ (A. Sööt 1968) ning „Leelo“ (J. Müür 1968), „Tallinna saladused“ (1967, rež. Ülo Tambek); „Ühepuulootsik“ (1986, rež. Mark Soosaar); „Vilsandi, mu kodu“ (1981, rež. Mark Soosaar); „Ko-duküla“ (1969, rež. Peeter Tooming, Peep Puks); „Balti tee“ Eesti kroonika 18/1989 (1989, rež. Ants Vill).

Rahastati kahe ristmeedia projekti arendamist.Aet Laigu Meteoriit OÜ’st ja Agne Nelk Kultuurikatlast lõid esmase prototüübi linnaaren-dusprojektile Kultuub.ee.„Kultuur on virtuaalne loo-meinkubaator – interdistsipli-naarne ja interaktiivne avatud

konseptuaalne ruum.” Aet Lai-gu. www. kultuub.ee

Riina Hein Creare Stuudiost arendas ja lõi veebiportaali „Hiiu-rootslaste ajaloolis-kul-tuuriline pärandi interaktiivsel online kaardil“/„Dagö Swedes Community Project“.„Projektiga loodi interaktiivne, tugevalt visualiseeritud veebi-portaal, mis on informatiivne, hariduslik, kultuurilooline, mänguline ühendades läbi hiiurootslaste 230-aastase loo kogukondi Ukrainas, Rootsis, Kanadas, Eestis. Portaali kaudu on võimalik tutvuda nende ko-gukondade liikmete elulugu-de, elukohtade ja elustiilidega. Portaalis on võimalik jälgida eri kogukondade liikmete elukoh-tade loodust, vaatamisväärsusi, ajalugu, kombeid, kultuuri, keelt, muusikat, eluolu, maja-pidamistöid ja toidu tegemist. Samuti tutvustatakse seda 230

aastast lugu mõjutanud ajaloo-lisi isikuid.“ Riina Hein.www.livinghistoriesworld.com

Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi eestvedamisel val-mis uuring „Filmivaldkonna ettevõtluspraktikad. Klaster-dumise seis ja vajadus.”Uuringu põhifookuses oli Ees-ti audiovisuaalvaldkonna (AV) klasterdumise potentsiaal, vaa-datuna filmivaldkonna ettevõ-tete perspektiivist. Lähtekohana kasutati uuringus eeldust, et sektori klasterdumise potent-siaali hindamiseks on vajalik mõista ettevõtete toimimis-praktikaid: ettevõtlus- ja koos-töömustreid ning teisalt ette-võtete-poolset nägemust klastri võimalikest arenguvariantidest.Uuringu täisraportit saab luge-da nii eesti kui inglise keeles. Dokumendid on üles laetud EFSi kodulehele.

Projekt First Motion keskendus Läänemeremaade piirkonna vahelisele koostööle audiovi-suaalvaldkonnas, juhtmotiiviks oli cross-media ja uued plat-vormid. First Motion ühendas endas audiovisuaalvaldkonna orga-nisatsioone, ülikoole ning ka kohalikke omavalitsusorganeid. Projekti eesmärkideks olid:• leidarahastusallikaiduutele

ideedele ja formaatidele• luuauusleviplatvorm• teostadauuringuiduutetur-

gude ja väärtusahelate osas• arendadakoolituskursusija

töötada välja vastavasisuline magistriõppe programm

• parendadaklastritetööd.

Võib julgelt väita, et kõik ees-märgid said täidetud ja kogu projekti tulemustega saab tutu-vuda veebilehel www.firstmo-tion.eu.

Katre Kajamäe

40

Aastatel 2017-2018. peaks linastuma seit-se filmi - ajalooline film, kirjandusteose

ekraniseering, laste- ja noor-tefilm, kogu pere animatsioon, kaasaegne draama ja noorte režissööride debüütfilmid ja lühifilmide kogumik.

Kultuuriminister Rein Langi sõnul seisab filmivaldkonnas ees huvitav konkurss ja ühtlasi ka suur väljakutse, sest nii suu-remahulist ideekonkurssi pole varem korraldatud. „Loodame saada häid ideid, millest žürii valib välja parimad ja nii saame tähistada vabariigi 100. juube-liaastat rikkaliku filmiprogram-miga,“ märkis kultuuriminister. Filmiprojektide ideekonkursile tuleb esitada stsenaariumiesil-dis kolmel leheküljel, milles on toodud välja filmi loo areng ja sündmustik. Filmiideid ooda-takse kuues kategoorias ning osalema on oodatud nii koge-nud stsenaristid, noored auto-rid, kirjanikud, režissöörid kui lavatekstide loojad.

2013. aasta suvel tehakse teata-vaks ideekonkursi tulemused ja välja valitud lood esitavad taot-luse sügisel toimuvasse stse-naariumitoetuste vooru.

Algas Eesti Vabariigi juubelile keskenduv filmikonkurss

EESTI VABARIIK 100

Kultuuriministeerium ja Eesti Filmi Sihtasutus koostöös riigikantseleiga kuulutasid välja idee-konkursi Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks valmivate filmide leidmiseks.

EV 100 filmikomisjoni žürii, kuhu kuuluvad:Elen Lotman - Eesti noorema põlvkonna auhinnatud operaatorTimo Diener - filmilevitajaLembit Ulfsak - rahvusva-heliselt tunnustatud eesti filminäitleja, Alar Kivilo - rahvusva-heliselt tunnustatud eesti päritolu filmioperaator, Kaarel Kuurmaa - dokfilmi-de festivali Docpoint juht ja Pöffi programmi zürii liige, Jaanus Rohumaa – riigikantselei nõunik Karlo Funk – Eesti Filmi Sihtasutuse peaekspert.

Seejärel, 2014. aasta sügisel pä-rast stsenaariumite esikversioo-nide ja täiendavate versioonide kirjutamist taotlevad projektid arendustoetust.

2015. aastaks peavad lood ole-ma lõplikult vormistatud ja vastavalt iga projekti võttegraa-fikule algab projektide etteval-mistamine ja filmimine.

Täpsem info filmikonkursi kohta asub Kultuuriministee-riumi ning Eesti Filmi Sihtasu-tuse kodulehel.

Lisainfo:Kristina MärtinTootmisassistentEesti Filmi SihtasutusTel: 627 60 69E-mail: kristina@efsa.ee

41

Filmiprojektide konkur-sile tuleb esitada stse-naariumiesildis kolmel leheküljel, milles on

toodud välja filmi sündmustik loo arengu tervikus. Kasuks tuleb, kui filmi sündmustik on esitatud võimalikult konkreet-selt ja lähedaselt sellele, kuidas lugu stsenaariumiks kavatsetak-se kirjutada. Konkursile saab esitada uusi filmiideid, mis ei ole varem saanud Eesti Filmi Sihtasutuse (EFS) ega Kultuur-kapitali toetust.

Esildis tuleb toimetada 29. ap-rilliks 2013 kinnises ümbrikus Eesti Filmi Sihtasutusse, Uus tn 3 Tallinnas. Ümbrikul peab olema märgitud konkursi nimi “Eesti Vabariik 100 filmiideede konkurss”. Esildis peab olema

varustatud autori märksõnaga. Eraldi kinnises ja autori märk-sõnaga varustatud ümbrikus peavad olema esitatud ka autori nimi, kontaktandmed ja Eestis registreeritud filmitootmis-ettevõtte nõusolek konkursil väljavalituks osutumise korral filmi arendamises ja tootmises osaleda. Eestis registreeritud filmitootmisettevõtete nimeki-ri leidub veebilehel www.efsa.ee/index.php?page=248&. EV 100 filmiideede konkursi tulemused tehakse teatavaks juunis 2013. Seitsme planeeri-tava filmi kohta valitakse esial-gu välja 17 lugu, mille autorid saavad toetuse stsenaariumite kirjutamiseks koostöös filmi-tootmisettevõttega. Stsenaariu-mi kirjutamise etappi jõuavad

5 ajaloolist filmi või ekranisee-ringut, 3 lastefilmi, 2 anima-filmi, 3 kaasaegset draamat ja 4 noorte režissööride debüüt-filmi/lühifilmide kogumikku kassettfilmi. Kui tugevaid lugu-sid on rohkem, võib ka toetus-te arv olla suurem. Lugude üle langetab otsuse EV100 filmiko-misjon. Välja valitud lood esita-vad taotluse EFS 14. oktoobril 2013 toimuvasse stsenaariu-mitoetuste vooru ning saavad novembris toetuse stsenaariu-mite kirjutamiseks. EFS reegli-tele vastava toetuse saab esitada Eesti filmitootmisettevõte.

Valminud 17st stsenaariumist valitakse edasiseks arendami-seks välja 9 lugu. Lõplikult valitakse pärast arendusperioo-di välja 7 filmi, mis esilinas-

tuvad 2017. ja 2018. aastal. Alates arenduse etapist peab filmiprojekti olema aktiivselt kaasatud eesti filmitootmis-ettevõte. Filmide tootmiseks esitatakse taotlused pärast aren-dusperioodi lõppu vastavalt EFSi reeglistikule alates 2015. aastast. Filmikomisjonil ja EF-Sil on õigus ka hilisemas etapis hinnata filmitootmisettevõtte võimekust filmi tootmisel.

Otsused filmide stsenaariumi-te, arenduste ja tootmiste suh-tes langetab EV100 filmikomis-jon, kuhu kuuluvad sõltumatud eksperdid, EFS, kultuuriminis-teeriumi ja EV100 korraldajate esindajad. Lisainformatsiooni saab EFS tootmisassistendilt kristina@efsa.ee

EESTI VABARIIK 100

Jagame alljärgnevas loos filmirahvale teavet selle kohta, kuidas ja milliste ideedega konkursil edukalt osaleda

Kuidas osaleda konkursil?

42

Milline võiks olla Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistav film?Eestlaseks olemist saab mõista väga erinevalt. Sama palju eri-nevaid vaatenurki saab olla kü-simusele, milline on olnud, on või võiks olla meie ühiskond, riik. Vastuseks nendele küsi-mustele saab jutustada erine-vaid lugusid, mis annavad meie olemisele siin ja praegu, ole-misele oma keeles ja ühel maal, tähenduse. Et see tähendus sün-niks ja ühendaks filmi meediu-mi vahendusel, peab lugu ole-ma mõistetav ka teistele.

Maailma autorifilmid on sageli ühiskonnakriitilised. Oma riigi tähtpäeva tähistamisel ei pea loobuma kriitilisest meelest, kuid suhtumine pidevalt arene-va ühiskonna puudujääkidesse ei saa olla ka ainus põhjus fil-mi teha. Enesekriitika saab olla tasakaalus ühiste väärtustega ja ajalooline süngus avatud tule-vikuootusega. Eesti elu erine-vate külgede avamine filmiloo jutustamise kaudu, mis puu-dutaks eestlaste ühisosa, võib häbenemata kuulutada Eesti Va-bariigi 100. aastapäeva tähista-vate filmide oodatavaks ühiseks jooneks.

Filmilugudes võib spekulee-rida, mis oleks juhtunud, kui ajalugu oleks kulgenud teisiti. Ajalugu, tänapäeva või tule-vikku võib ette kujutada ko-

möödia žanris või fantaasiana, mis peaks siiski mahtuma filmi meediumi raamidesse. Kaas-aegne lugu eesti elust võib sama hästi olla esitatud roman-tilise draama või krimiloona, vesterni või eepilise seiklusena – nii kaua, kui see on usutav, vaatajaid puudutav ja intrigee-riv lugu. Konkursi eesmärk on leida selliseid ideid, mida ei kammitse eelarvamused elu ega filmikunsti kohta. Samas peab olema võimalik kirjuta-da idee põhjal stsenaariumina, mille järgi on võimalik teha filmi.

Valmivad filmid võiksid luua uusi kujundeid ja metafoore Eesti mõtestamisel, määratleda värskelt ilusat ja kordumatut meie ümber.

Mida tähendavad konkursi raames välja pakutud kate-gooriad?Ajalooline film keskendub Eesti ajaloo seisukohalt olulis-tele, miks mitte ka vähetuntud sündmustele või inimestele ja väärtustab nende kaudu eesti kultuuri. Eesti territooriumil on toimunud palju sõdu ja te-gutsenud mitmeid tuntud isi-kuid. Ajaloofilmis avaneb ajalu-gu alati inimese kaudu, ainult sündmuste kirjeldamisest ei piisa. Igasuguse filmitegelase toob meile lähemale võimalus mõista tema iseloomu ja soove, kõhklusi ja valikuid keerulistes

olukordades, mille tagajärgi teame alles tagantjärgi.Teemale ei pea lähenema ainult tõetruudust või rahvusliku aja-loo keerukaid perioode silmas pidades.

Kirjandusteose ekraniseering vahendab eesti kirjandusele tu-ginevaid lugusid laiemale pub-likule ja tõstab esile kirjanduse tähendust kaasajas. Eesti kirjan-duses on teoseid, mis ei tarvit-se kuuluda klassika hulka, kuid jutustavad ometi haaravaid ja filmilikke lugusid. Ei oma täht-sust, kas teos on kaasaegne või kirjutatud saja aasta eest, räägib külaelust või eestlase seiklustest Brasiilias.

Laste- ja noortefilm vahendab noorele vaatajale mõistetavas vormis Eesti väärtusi Eesti laste-le. Laste- ja noortefilmide stse-naariume luuakse üsna vähe ja ekraanile jõuab neid veelgi harvem. Lastele ning noortele kirjutatud nõudlikud ja haara-vad lood ei pea olema ainult fantaasia elementidega seiklus-lood või sotsiaalse alatooniga draamad. Leidlikud sündmu-sed ja laste- ning noortepärane huumor aitavad kindlasti kaasa kasvava publiku tähelepanu võitmisel.

Laiale vaatajaskonnale suu-natud animafilm ühendab fantaasia, seiklusliku meele ja eesti animatraditsiooni. Eesti

animatraditsiooni iseloomus-tavad sageli reegleid eirav leid-likkus ja omanäoline kujundus. Tuntumad animafilmid on suutnud ühendada nii suure-maid kui väiksemaid vaatajaid ja asetada oma tegelased ainu-laadsetesse maailmadesse.

Noorte režissööride debüüt-film (1. või 2. täispikk mängu-film) vahendab noore režissöö-ride lavastatavate lugude kaudu kasvava põlvkonna nägemust ühiskonnast.

Noorte režissööride lühifil-mide kogumiku näol võiks soovitavalt tegemist olla sõltu-matutest või omavahel nõrgalt seotud episoodidest koosneva ühe keskse looga, mille epi-soodidel oleksid erinevad re-žissöörid. Filmi vorm võib olla eksperimentaalsem ning peaks andma autoritele võimaluse filmiprojekti arenduse käigus oma lugusid ühiselt edasi aren-dada.

Kaasaegne draama käsitleb inimeste ees seisvaid valikuid euroopalikus ja nõudlikus fil-mikeeles. Oodatud on kõik teemad ja vaatenurgad. Plaani-tav film võib kasutada detektii-viloo, põneviku või komöödia elemente, kuid peaks suutma sündmusi esitada ja üldistada tasandil, mis lasevad meil end filmis ära tunda ja paremini mõista.

EESTI VABARIIK 100