Nõva valla infoleht - 2016 mai

Mai 2016 nr 2

Vallavolikogus 24.03.2016

1. Võeti vastu määrus “Sotsiaaltransporditeenuse

osutamise kord Nõva vallas".

2. Muudeti sotsiaalalaseid määruseid.

3. Algatati valla soojamajanduse arengukava

koostamine.

4. Keelduti Kullamaa Vallavolikogu 14.01.2016. a

otsusega nr 1 tehtud ettepanekust Haapsalu

Linnavolikogule, Hanila Vallavolikogule, Lihula

Vallavolikogule, Lääne-Nigula Vallavolikogule,

Martna Vallavolikogule, Noarootsi

Vallavolikogule, Nõva Vallavolikogule, Ridala

Vallavolikogule, Vormsi Vallavolikogule ja

Märjamaa Vallavolikogule, läbirääkimiste

alustamiseks haldusterritoriaalse korralduse

muutmiseks ühise omavalitsuse moodustamiseks

kuna eesmärk – moodustada uus haldusüksus 11

kohaliku omavalitsuse üksuse baasil ‒ jääb

täitmata.

5. Asutati Nõva valla Päevakeskus. Päevakeskuse

tegevuse eesmärk on sotsiaalteenuse osutamine

Nõva valla eakatele ja puuetega inimestele nende

iseseisvaks toimetulekuks kodus ning

huvitegevuse ja vaba aja organiseerimine

Päevakeskuses.

Vallavolikogus 05.05.2016

1. Kehtestati Väike-Hollandi kinnistu

detailplaneering.

2. Otsustati taotleda valla munitsipaalomandisse

valla üldplaneeringus märgitud maad, mis on

vajalikud valla arenguks, ning määrata neile maa

sihtotstarbed.

3. Muuta Tusari külas asuva Kruusaaugu kinnistu

maa sihtotstarve elamumaaks.

4. Moodustati komisjon hajaasustuse programmi

2016. aasta taotluste hindamiseks.

5. Nõustuti Keila valla ettepanekuga alustada

liitumisläbirääkimisi.

Vallavalitsuses 11.03.2016

1. Kooskõlastati puurkaevu asukoht Perakülas

Kibuvitsa kinnistul.

2. Lubati erandkorras muuta jäätmemahuti

tühjendussageduseks 2 kord aastas Rannakülas

Puraviku kinnistul.

3. Kehtestati koduteenuse pakettide hinnad (vt lk 3).

4. Kehtestati Nõva valla Päevakeskuse hinnakiri (vt

lk 3).

5. Kinnitati Mõisa põllu detailplaneeringu koostajaks

OÜ Ruum ja Maastik.

1.


1. Kinnitati sotsiaalkomisjoni ettepanek toetuste

jagamiseks ja maksti välja toetused vastavalt

sotsiaalkomisjoni ettepanekule summas 358,40

eurot.

2. Nimetati OÜ Nõva Kilk nõukogu liikmeteks Avo

Koppelmaa, Aivar Kõrvemaa ja Ilmar Metsma.

3. Vallavalitsuses 04.04.2016

1. Otsustati sõlmida hoonestusõiguse seadmise

leping MTÜ-ga Peraküla Teater Perakülas asuvale

Pera kinnistule vabaõhulava ehitamiseks.


1. Otsustati korraldada hinnapäring 2016. aasta

vallateede hooldaja leidmiseks.

2. Kehtestati Nõva valla elektriautoga osutatava

sotsiaaltransporditeenuse hinnaks maakonna piires

0,1 eurot kilomeetri kohta spidomeetrinäidu järgi.

3. Kinniti sotsiaalkomisjoni ettepanek toetuste

jagamiseks ja maksti välja toetused vastavalt

sotsiaalkomisjoni ettepanekule summas 585 eurot.

4. Võeti teadmiseks revisjonikomisjoni akt ning

otsustati esitada selle kohta vallavalitsuse

seisukoht.

5. Anti MTÜ-le Spordiklubi Lukas Basket luba

projektlaagri „Sparta“ korraldamiseks

ajavahemikus 28.06.2016 kuni 27.08.2016.

6. Nõustuti Perakülas asuva Tiidumaa katastriüksuse

jagamisega kaheks katastriüksuseks: Tiiduvälja ja

Tiidumaa.


1. Kinnitati valla teede profileerimise teostajaks

Kementrans OÜ ning tolmutõrje teostajaks Lääne

Teed OÜ.


1. Lõpetati valla teedel koormuspiirang

raskeveokitele massiga üle 8 tonni.

2. Pikendati üürilepingut Mõisa 7 korteri osas.

3. Anti välja tänukiri Aino Aarniste’le kui

kauaaegsele kooliõpetajale-direktorile ja esimesele

vallavanemale pärast taasiseseisvumist.


1. Kinnitati sotsiaaltoetuse saajate nimekiri ja maksti

välja toetused summas 322,50 eurot.

2. Nõustuti Nõva külas asuva Kooli katastriüksuse

jagamisega kaheks katastriüksuseks: Tamme ja

Kooli.

3. Kooskõlastati puurkaevu asukoht Tusari külas

Kruusaaugu kinnistul.

2

Tuletame meelde!

Otsime Nõva valla põnevaid puid!

Oleme Eestis üks metsarikkamaid valdasid ja võiksime ka ise sellele rohkem tähelepanu osutada. Seepärast

kutsub Nõva Looduskeskus valla inimesi üles otsima Nõva kandist:

ümbermõõdult jämedaimat puud (puu ümbermõõtu mõõda rinnakõrguselt (1,3 m maapinnast),

erilise kujuga puid (mitmeks harunenud, kõver või kasvab huvitaval kohal),

lugudega puid (lugu võib olla oma perega seotud või ka mälestus kaugemast ajast või rahvajutt, legend vm).

Tähtis ei ole see, kui suur on see puu suurimatega võrreldes, vaid just meie oma valla suurim ja

austusväärseim. Ja kui sul on mõni puu, millest oled kuulnud oma vanavanemaid mingit lugu pajatamas, siis

anna meile ka teada. Kõikide osalejate vahel loositakse välja väikesed meened.

Kokkuvõtted teeme 25. juunil 2016. aastal.

Kui Sul, armas vallakodanik, suvitaja või ka lihtsalt meie valla sõber, on mõni selline silma või kõrva

hakanud, siis ole hea ja anna teada Looduskeskusele kirja, e-kirja või telefoni teel:

RMK Nõva looduskeskus, Peraküla, Nõva vald, Läänemaa 91114.

[email protected],

tel: +3725244784 või +37253021650

RMK Nõva looduskeskuse pere

Info detailplaneeringute kohta

Nõva külas asuva Väike-Hollandi kinnistu detailplaneering kehtestati 5. mail 2016 volikogu otsusega nr 8.

Planeeringuga on võimalik tutvuda Nõva vallavalitsuse kodulehel: www.novavald.ee/index.php/3/114 .

Väike-Hollandi kinnistu (katastritunnus 53101:001:0243) suurusega 1 ha asub Nõva külas Vaisi tee ääres.

Vastavalt Nõva valla kehtivale üldplaneeringule asub kinnistu detailplaneeringu kohustusega alal. Planeeringu

eesmärk on määrata kinnistule ehitusõigus uue elamu ja kuni kuue abihoone ning nende teenindamiseks

vajalike rajatiste ja tehnosüsteemide rajamiseks.

Väike-Hollandi kinnistu asub Vaisi küla miljööväärtusliku hoonestusala vahetus naabruses. Planeering sätestab

Vaisi külamiljöö ehituslike väärtuste laiendamise planeeringualale ning sobitumise sellega.

Täpsem info telefonil 472 4672.

Nõva sadama piirkonna detailplaneering on valmis ning ootab volikogu juunikuu istungil kehtestamist.

Mõisa põllu detailplaneeringu eskiislahendust tutvustasime rahvale avalikul arutelul 21. aprillil ning

planeering on hetkel enne kooskõlastuste hankimist vormistamisel.

-

Nõva ökolaagri kontseptsiooni tutvustati rahvale 28. aprillil. Järgmiseks sammuks on Nõva ökolaagri

detailplaneeringu algatamine.

Täpsemat infot planeeringute kohta saab telefonil 472 4672 või 529 9364.

4. Kinnitati Nõva valla soojamajanduse arengukava 2016

– 2028 koostajaks AS Infragate Eesti.


1. Väljastati ehitusluba elamu ehitamiseks Rannakülas

Nõmmeliivika kinnistule ning kooskõlastati sama

kinnistu puurkaevu asukoht.

2. Anti luba MTÜ-le Variku Külaselts Variku jaanitule

korraldamiseks ja Vaisi külaseltsile 8. küladepäeva ja

valla jaanitule korraldamiseks.

Ehitusinspektori Vjatšeslav Fomtšenkovi

vastuvõtuajad:

6. ja 20. juuni

e-posti aadress:

[email protected] või tel 53404001

mailto:[email protected]

http://www.novavald.ee/index.php/3/114


3

VALD PAKUB TASULISI KODUTEENUSEID

Nõva valla eakad ja puuetega inimesed, kes oma kodus elades vajavad ea või tervise tõttu abi igapäevaseks

toimetulekuks, saavad seda vallavalitsuse sotsiaalteenistuse vahendusel tellida.

Vallavalitsus kehtestas koduteenustele hinnakirja, ent igast juhtumist lähtutakse eraldi, ning see, kas teenus

on tasuline, osaliselt tasuline või tasuta, selgub iga juhtumi puhul eraldi.

Reeglina on tasuta koduteenused nendele, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid ja kelle majanduslik

olukord ei võimalda seda ise tasuda.

Koduteenuseid osutatakse nii üksi kui ka koos elavatele inimestele, kui üks või mõlemad vajavad kõrvalist

abi igapäevaeluga toimetulekuks.

Koduteenuseid osutab hooldustöötaja.

KODUTEENUSED

1) Vestlus, teabe edastamine ja abistamine asjaajamisel ametiasutustes.

2) Toiduainete, ravimite ja majapidamistarvete ning muu vajaliku ostmine ja koju toomine.

3) Küttematerjali tuppa toomine, abistamine kütmisel, prügi ja tuha välja viimine, vee tuppa toomine.

4) Terviseabi korraldamine, abistamine pere- või eriarstide külastamisel, põetamine lühiajalise haiguse

korral.

5) Riiete ja jalanõude hoolduse korraldamine, pesu pesemise korraldamine.

6) Abistamine toidu valmistamisel või valmistoidu koju toomine.

7) Eluruumi koristamine.

8) Abistamine pesemisel ja korrastamisel või pesemisvõimaluste korraldamine.

9) Transporditeenuse korraldamine ravi- või mõne muu asutuse külastamisel.

10) Muude vajalike sotsiaalteenuste osutamise korraldamine.

HINNAKIRI:

Koduteenuste paketid:

1) üks kord nädalas maksumusega 12 eurot kuus;

2) kaks korda nädalas maksumusega 20 eurot kuus.

Koduteenuse osutamisel perekonnas, kus abi vajavad kaks isikut, arvestatakse teenuse hinnaks 1,5 kordne

koduteenuse paketi maksumus.

PÄEVAKESKUSE TEENUSED

1. NÕVA VALLA EAKATELE JA PUUETEGA INIMESTELE

1.1 Pesu pesemine ‒ 1.50 eurot ühe pesukorra eest (sisaldab pesuvahendeid).

1.2 Pesu kuivatamine ‒ 1.50 eurot ühe pesukorra eest.

1.3 Duši kasutamine ‒ 1.50 eurot.

1.4 Varbaküünte lõikamine ‒ 1.00 euro.

1.5 Sooja toidu koju viimine eelregistreerimisega ‒ 2.00 eurot/1 portsjon.

1.6 Hooldustöötaja korraldatud transporditeenus Nõva valla piires – 0,30 eurot/km.

2 EAKATELE JA PUUETEGA INIMESTELE, KES EI OLE NÕVA VALDA SISSEKIRJUTATUD

2.1 Pesu pesemine ‒ 2.50 eurot ühe pesukorra eest (sisaldab pesuvahendeid).

2.2 Pesu kuivatamine ‒ 2.50 eurot ühe pesukorra eest.

2.3 Duši kasutamine – 2.50 eurot.

2.4 Varbaküünte lõikamine ‒ 2.00 eurot.

SOTSIAALTRANSPORDITEENUS

Teenust osutatakse rahvastikuregistri andmetel Nõva vallas alaliselt elavatele inimestele, kes

funktsioonihäirest tingituna ei saa kasutada ühissõidukit või isiklikku sõiduautot või kellel ei ole seda

iseseisvalt võimalik korraldada.

Elektriautoga osutatava sotsiaaltransporditeenuse hind maakonna piires on 0,1 eurot kilomeetri kohta. Kui

taotlejal puuduvad seadusjärgsed ülalpidajaid ja tema majanduslik olukord ei võimalda seda ise tasuda, võib

teenus olla ka tasuta.

Täpsemat teavet saab vallavalitsuse kodulehelt või telefonil 5187159.

4

Jätkame Aino Aarniste poolt kirjutatud Vaisi looga

Alvi: Tere hommikut, mehed ! Kuidas siis täna elame, kas valud lasksid magada?

Ado: Eks valu seltsis peab oskama elada.

August : Oma koivakesi peab armastama

Ado: Kõike me armastame ilma, koivakesi, riiki, süia.

August: Jaa-jaa, nii see on elu ongi vaev ja valu, arm ja lootus.

Alvi: Tuleb elu võtta nii nagu Mari ja Juuli sealt teisest palatist.

August: Kuda nad siis võtavad?

Alvi: Kuulsin, kuidas nad rääkisid omavahel. Mari küsis Juulilt, mis tal viga on. Juuli ütles, et neerud

haiged. Ja teate, mis Mari vastas: „ Ma põle mitte neid kaasa võtndki.“ Ei võtnud neere kaasa ja

kus siis valu on. Polegi. Teie kah. Ärge võtke ristluid ja koivakesi kaasa ning viga polegi.

Ado: Aga kui need kaasas on, siis annate rohtu, eks!

Alvi: Siin su hommikune ports on.

August: Adole andke rohkem, mulle vähem. Ta suu ei seisa kinni, üks lugu tuleb teise järel.

Ado: Eks sulgi ole lõugade peetamatus.

August: No mis sa teed, kui lõuad kaasas on.

Alvi: Noh ma nüüd lähen Mari ja Juuli juurde. Pärast tulen teie vererõhku mõõtma. Ärge siis rõhku

oma lõugadega üles kruttige.

Ado: Ikka tasa ja targu. Ma ju vaene Venemaa kolhoosnik, täiu täis ja ilma püksata.

August: Põle sa püksata ühti. Haigla triibulised jalgas. Ja kes su kintse enam näha tahabki, soonelised ja

kondised.

Ado: Ega sulgi paremad ole! Ja paremat põle saadagi vene rublade eest. Kuigi sul pidi ahjutruubi sees

Ameerika dollareid olema ja inglise naelsterlingeid.

Aleksander: Ei need vene riikis maksa.

Ado: Ja kohe ongi nii, et dollarid ja naelsterlingid Peedi ahjus praadimas.

August: Kes neid praeb, kuid meil neid tõesti oli, sest friisitõugu pullid, lehmad, sead neid tootsid.

Ado: Aga Siberireisi ei tootnud?

August: Eks mina oma Punaarmeega päästsin teised ja vara loovutati suurele vene riigile.

See käsigi siin läks seda teed.

Ado: Tead, kuidas Söödi Priidu endale püksid sai ?

August: Tean, tean. Leeni pani püksiriide põrandale, Priidu sellele lamama. Lõikas püksid välja ja õmbles

kokku.

Ado Ainult, oh häda. Lühema jala säär tuli pükstel pikem ja pikemal jalal lühem. Ta oli ju ennegi

liipjalg, nüüd veel püksid ka kummalised. Üks nagu kukesäär.

August: Ega see meie Anni lugu vähem kentsakas pole. Ann kukkus kaevu, pea ees, jalad püsti. Siputas

oma pastlaid ja karjus appi. Sulane kuulis, jooksis kaevu juurde, tõmbas Anni välja. Aga see

ehmatus võttis ikka Annil selleks õhtuks söögiisu ära.

Ado: Teite Ann oli ikka kelkinud teiste ees, et kui viitsite elada, siis näete varsti saja aastast inimest.

August: Eks ta ennast mõtles. Aga elas 3 päeva vähem kui 98.

Ado: Kuidas kellegil antud on. Vähesed viitsivad nii kaua elada.

August: Kas sa neid Söödi lugusid tead?

Ado: Üht-teist tean. Seal ikke imelikke lugusid juhtunud on ükskõik mis ajal. Söödi Kaarel olnud nii

aeglane mees, et Miina öelnud ikke, et kui paneb kardulad keema, siis läheb kutsub Kaarli

sööma. Tal läheb alati nii kaua aega, et söök enne jahtund, kui sööma jõuab.

Liidia: Teil vist kõhud tühjad, et söögist jutt käib. Toon teile haigla lobi.

Ado: Pole sel haigla lobil viga midagi, käib küll.

August: Ikke parem, kui Punaarmees.

Ado: Ära siin meie võidurikast armeed halvusta.

August: Ei ma halvusta. Sõja aeg ju oli.

Ado: Nagu Söödil, ikke Priidu ja Leeniga. Priidu tõmbas kerisekivid enne jõule ahjust välja põrandale,

ise kukkus jooma, kivid jäid pühade ajaks põrandale. Lapsed rääkisid teistele lastele, et ema ei

saanud pühadesaia küpsetada, sest keris olnud kivideta, isa jommis.

Liidia: Meil oli ikka kokk tööl ja ahi korras. Head isu teile.

August: Isu ikke hea, olgu tervisega kuda on.

Ado: Tead, mis meil juhtus. Tahtsin vankriga sõitma minna. Tõin hobuse välja, et panen

5

• vankri ette ja lähen Tõldseris. Aga mida polnud, oli vanker. Kadund, mis kadund.

Aga kui Salme toast tuli ämbriga kaevule, oli asi selge. Ta nägi seda vankrit hoopis

lauda katusel. Külapoisid vist tegid kurja nalja või midagist. Vanker oli katusel mis

katusel. Tuli tükk vaeva näha, et katuselt kätte saada.

August: See ju vana nali. Nõval Kraavil on seda tempu ennegi tehtud ja muudki katusele viidud.

Ado: Need mehepojad peavadki igal ajal oma seatempe tegema.

August: Meie küla kuulsus Evarti või Everti Põura oli ju omaette pöörane.

Ado: Ta kohe pidi lollusi tegema. Nagu see Vihterpalu lugu. Vedanud meestega pudeli viina peale

kihla, et läheb hobuse ja vankriga Vihterpalu jõest läbi. Oli kõrgvee aeg, sild vee all, ammugist

mujal vesi madalam. Aga eks Põura teadis siiski kohta, kus vesi nii sügav ei olnud. Läinud

hobusega julgelt vette, hobune jõudnud üle, aga vanker jäänud teisel kaldal puutoika külge kinni.

Mees näinud vaeva, et vanker lahti saada. Kuid Põura olnud ikka Põura. Tulnud sama teed tagasi

kah. Nüüd saanud vankri ilma viperusteta kaldale. Põura saanud oma pudeli.

August: Pudeli viina pärast on ennegi lollusi tehtud.

Ado: Aga mõnel on ilma viinatagi kilk peas. Vaeso-Tõnise Jaanil tuleb seda laulujoru ka ilma kärakata.

August: Eks ta kolhoosi piimamehena loksub seal vankril, mis sa ikka teed, mõtleb siis salmikesi välja.

Aga annet tal on, need nii kenasti riimis.

Ado: Kas sa viimast laulu tead?

August: Milline see viimane on? Tal tuleb neid kui veskist saelaudu.

Ado: See Koplimetsa Mannist, käib see nii:

Veel päike pole üleval, Mann juba laulab lehma all.

Siis Mann need tilgad kokku seab ja Jaan need meiereisse veab.

Kui vankriratas raksatas, siis Jaanil püksis plartsatas.

Kuid täkul oli tugev jõud, viis lohinal need piimanõud.

August: Ei tea, kas see on tõsilugu, et vankriratas alt ää tuli, Jaan püksi tegi ja täkk nõudega edasi vuras.

Ado: Tema laulud on kõik sellised kavalad. Ütle, kus see tõsi on ?

Alvi: Noh , mehed, nüüd ma teie rõhku mõõdan ja vaatan, kas varsti kodutee jalge all.

Ado: Siin on küll nagu paradiisis, soe tuba, prii söök, kenad naised.

August: Aga kodu tahaks ikka. Nagu Arno „Kevades“ ütleb: Need kodused, suvised aasad ja sinine taevas

pea kohal.

Ado: Need kutsuvad.

Meeldetuletus jalgratturile Käes on kevad ja ilmad lähevad järjest ilusamaks. Soov sõita jalgrattaga on kõigi rattasõprade südames.

Usutavasti on pika sügise ja talvega ära ununenud nii mõnigi reegel, mille järgimine tänaval on turvaliseks

liiklemiseks vajalik.

Jalgratast võib sõiduteel iseseisvalt juhtida vähemalt 10-aastane laps, kes on läbinud vastava väljaõppe ning

kannab kaasas jalgrattajuhiluba. Juhiluba peab kaasas kandma kuni 16-aastaseks saamiseni. Koos täiskasvanuga

võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastane laps.

Juhiloa saamiseks tuleb pöörduda esmalt kooli poole. Kui õppeasutuses seda teha pole võimalik, siis tuleb minna

liikluskasvatuse kodulehele (www.liikluskasvatus.ee) ja sealt valida jalgratturite eksamineerijad (Läänemaa

liiklusbüroo).

Tuletan meelde, et alla-16-aastastel on jalgrattaga sõites kiivri kandmine kohustuslik. Tähtis ei ole sõna

„kohustuslik“, vaid fakt, et kiiver kaitseb õnnetuse juhtudes reaalselt selle kandja elu ja tervist. Kiivri kandmine

on asjakohane elu ja tervise kaitsmiseks ka täiskasvanutele.

Lisaks eelnevalt loetletud reeglitele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ratta tehnilisele olukorrale. Kontrollige

enne sõitu, kas ratta pidurid on töökorras, kõik vajalikud helkurid olemas (ees valge helkur, taga punane ja

mõlema ratta küljel kollane helkur). Veenduge, et signaalkell on kinnitatud ja pimedal ajal või halva nähtavuse

korral sõitmiseks on olemas ees valge tuli ja taga punane. Jalgrattaga sõitmisel kehtib, nii nagu teistegi liiklejate

puhul, põhimõte: näe ja ole nähtav! Tuleb teha kõik endast olenev, et end liikluses nähtavaks teha, eriti pimedal

ajal või sajuse ilmaga.

6

Lisaks sellele, et arvestada kõigi loetletud reeglitega, on vaja arvestada ka teiste liiklejatega.

Kõnniteel võib sõita ainult alla-13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat, samuti väikelast rattatoolis

sõidutav jalgrattur. Kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud, siis võib kõnniteel

sõita iga jalgrattur.

Kindlasti olete kohanud liikluses noori, kes sõidavad uhkelt, käed risti rinnal, või tagarattal, esiratas õhus,

tasakaalu katsetavad Nad on ohtlikud mitte ainult kaasliiklejatele vaid ka iseendale, ja selline käitumine on

lubamatu. Igasugune trikitamine jäägu siiski kõrvalistesse kohtadesse või selleks mõeldud ekstreemspordi

parki.

Tänava- ja maanteepildis jääb silma, et tihti kasutatakse kaherattalisi sõidukeid ka veomasinatena. Kes veab

raamile kinnitatud laudu, kes pakiraamil või juhtraual sõpra. Nagu juba pakiraami nimigi ütleb, on tegemist

pakkide vedamiseks mõeldud alusega. Juhtraamil kellegi sõidutamine võib olla ebaturvaline nii juhile kui ka

kaasasõitjale. Ärge vedage esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad täiendavat ohtu teile endale ja

teistele liiklejatele.

Sõidutada võite ainult sõitjat, kes istub spetsiaalselt selleks ettenähtud istmel ja kannab kinnirihmatud

nõuetekohast kiivrit. See tähendab väikelapse sõidutamist talle ohutul moel.

Jalgrattaga võib sõita ülekäigurajal, kuid sellel juhul ei ole jalgratturil eesõigust sõidukijuhtide suhtes.

Soovitan sõiduteed ületada jalgratas käekõrval, et autojuhil oleks aega reageerida ja peatuda. Ootamatult

ülekäigurajale sõitev jalgrattur paneb ohtu enda ja tekitab ohtliku olukorra ka äkkpidurdavale autole.

Jalgratas maksab palju, mistõttu kindlasti peaks mõtlema oma kaherattalise sõbra turvalisusele ka sel ajal, kui

see on omaniku tähelepanu alt väljas ja järelevalveta. Oma tähelepanekute põhjal saan väita, et poodide ja

koolide juures on palju lukustamata jalgrattaid, kuigi mõnel neist on lukud küljes. Jalgrataste vargused pole

maapiirkonnas küll sagedased ja igapäevased, kuid alati on parem karta kui kahetseda.

Kui neid reegleid endale meelde tuletada, neid järgida ning selgitada neid ka oma lastele, siis on jalgrattasõit

turvaline ja nauditav.

Kiur Klippberg

Haapsalu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik

7

Kirikusuvi Nõval 2016 A.D.

29. mail kell 15 Kirikukontsert. Oma kevadkavaga esineb Tallinna Kaarli

koguduse kammerkoor CANORUS. Dirigent Piret Aidulo

5. juunil kell 11 Jumalateenistus armulauaga

12. juunil kell 11 Sõna- ja palveteenistus (teenib ilmikjutlustaja Aino Aarniste)

19. juunil kell 11 Jumalateenistus armulauaga

26. juunil kell 12.30 Armulaud

kell 13 Surnuaiapüha jumalateenistus

3. juulil kell 11 Jumalateenistus armulauaga (teenib vikaarõpetaja Aarne Lätte)

10. juulil kell 11 Issanda muutmise püha jumalateenistus armulauaga

17. juulil kell 11 Sõna- ja palveteenistus (teenib ilmikjutlustaja Aino Aarniste)

24. juulil kell 11 Olevipäevale pühendatud jumalateenistus armulauaga

31. juulil kell 11 Sõna- ja palveteenistus (teenib ilmikjutlustaja Aino Aarniste)

7. augustil kell 11 Sõna- ja palveteenistus (teenib ilmikjutlustaja Aino Aarniste)

14. augustil kell 11 Jumalateenistus armulauaga

21. augustil kell 11 Sõna- ja palveteenistus (teenib ilmikjutlustaja Aino Aarniste)

28. augustil kell 11 Jumalateenistus armulauaga

NB: Teenistustel, kus ei ole teisiti märgitud, teenib koguduse õpetaja Peeter Krall

VARIKU JAANITULI 2016 KOOS PARVEPOISTEGA

23. JUUNIL

Sissepääs kohapeal: 5 €

12a. ja nooremad tasuta

Õhtu kava: Algus 19.00

Mängud väikestele ja suurtele Õnneloos

Avatud seiklusrada Söök ja jook HAVEEDIA OÜ

Ja muud huvitavat

Lõkke süütamine 21.30

Bänd alustab peale lõkke süütamist. Enne ja peale bändi lõbustab

DJ ÄSS TERVO

Nõva valla 8. küladepäev

Toimub 25. juunil algusega kell 16.00

Nõva vaba aja keskuse territooriumil

(endine töökoda).

Söök ja jook OÜ-lt Kalasaba

Õhtul Nõva valla JAANITULI

Tantsuks mängib ansambel

MEELIS-BAND

Üritust korraldab Vaisi küla

Üritust toetavad Nõva Vallavalitsus,

OÜ Kulbikeerutaja,

Nõva Jahi- ja Kalameeste Selts

8

Palju õnne sünnipäevaks!

Märts

Hilja Targamaa 85

Viive Ernesaks 85

Helju Erit 79

Arvi Hiie 78

Linda Saveljeva 77

Edite Illik 76

Klaara Salumets 74

Hilja Kõiv 74

Igor Saveljev 55

Raimond Koppelmaa 55

Hanno Ojala 50

Aprill

Salme Erit 86

Helju Kõrvemaa 83

Evald Erit 83

Helvi Hiie 79

Arvi Roosileht 79

Tiit Randla 76

Ain-Jaan Estendahl 74

Silja Silver 71

Urmas Luik 60

Sirje Osa 60

Malle Niit 60

Mai

Arnold Koplimets 88

Evi Liiva 86

Selita Mõspak 83

Pilvi Teder 82

Heili Ollema 81

Luule Ojala 72

Aino Aarniste 70

Urve Niklas 55

Jaak Selart 55

Meigo Voog 55

Õnnitlevad Nõva vallavolikogu

ja vallavalitsus

NB! Kui Te ei soovi, et Teie vanus valla

infolehes avalikustatakse, siis andke sellest

palun meile teada telefonil 472 4670.

Nõva valla infolehte annab välja

Nõva Vallavalitsus.

Kirju saab saata e-posti aadressile

[email protected] või tuua vallamajja

aadressil:

Vallamaja, Nõva küla Nõva vald 91101

Läänemaa

Info telefonil 472 4670.

Leht on tasuta. Trükiarv 200

Laupäeval, 16. juulil

toimub Kirimäe külaplatsil

iga-aastane maakonna

pensionäride päev.

Algus kell 12.00

Nõvalt läheb buss.

Täpsemat infot saab telefonil 516 0241 (Ülle)

8. veebruaril 2016

sündis uus vallakodanik

ARMIN PIIR

Palju õnne vanematele!


Nõva valla liitumisläbirääkimised 2016. a

Käesolevad teesid on väljatöötatud Lääne-Nigula vallaga liitumisläbirääkimiste käigus.

Liitumislepingusse ei mahu kõik meie mõtted ja soovid kuid need teesid jäävad

liitumislepingu juurde kehtima.

Nõva valla sotsiaal- ja tervishoiupoliitika teesid

• Tagada Nõva valla elanikele kvaliteetsed ja ruumiliselt kättesaadavad sotsiaalteenused

(hooldus- ja koduteenus) ning ühtlustada sotsiaaltoetuste loetelu ja maksmise kord.

• Avada avaliku halduse teeninduspunkt, kus töötab vähemalt üks täiskohaga vastava

erialase haridusega sotsiaaltöötaja.

• Jätkata optimaalse, vajaduspõhisusest lähtuva sotsiaalhoolekande asutuse tegevust

Nõval, kus pakutakse statsionaarseid hoolekandeteenuseid vanuritele ja arendatakse

välja vajadustepõhine koduhooldusteenuste võrgustik.

• Hoolekandeteenuste osutamiseks tagada sotsiaaltööks vastavad liiklusvahendid ja

sotsiaaltranspordi võimalus.

• Viia läbi teostatavus- ja tasuvusanalüüs hooldekeskuse/päevakeskuse Nõvale rajamise

otstarbekuse selgitamiseks. Samuti selgitada võimalikku koostöö kujundamist Oru

Hooldekoduga ning leida lahendused teenuste rahastamismudeli tarvis.

• Perearsti teenus peab olema kättesaadav kohapeal ja integreeritud hoolekandeasutuse

juurde.

• Ühinenud vallas tuleb luua ühtne sotsiaalteenuste kvaliteedisüsteem ning

sotsiaaltoetuste maksmise kord ja ühtlustada toetuste määrad nii, et toetused ei

väheneks.

• Ühtlustada sotsiaaltöötajate palgamäärad, tagades vähemalt ühinemiseelse töötasu, kui

nad jätkavad samal ameti- või töökohal.

• Variku külakeskuse hoones korraldada sotsiaaltöötaja vastuvõtt kord nädalas.

Nõva valla hariduse teesid

• Valdade ühinemisläbirääkimiste käigus peab Nõvale jääma õppeasutus, mis toimib

põhikoolina, kus on 1-9 klassiline lasteaed-põhikool.

• Lähtudes riikliku hariduspoliitika tulevikusuundadest tuleb vaadelda Nõva kooli kui

maapõhikooli, kus keskendutakse õpikäsitluses tänapäevase õpikeskkonna loomisele,

e-kooli põhimõtetele, paindlikumale õpiprotsessile ja senisest kõrgema palgaga

personalile.

• Enamasti täistööajaga töötavad ja väärtustatud palgaga mitme aine õpetajad, kes ei

oleks vaid n-ö tunniandjad, vaid moodustaksid kooli arengu veduri ning oleksid

kättesaadavad nii kolleegile kui õpilasele, et muuta kool huvitavaks.

• Õpilaskodu väljaehitamine koolimaja teisele korrusele.

• Õpilaskodu võib olla heaks tugistruktuuriks, aga see on ja jääb erandiks mitte

võimaluseks kooli (õppekohta) säilitada ja õpilaskodu laiendada.

• Hariduse kättesaadavus ja lapse õigus õppida ja elada kodus tuleks tagada eelkõige

mõistliku transpordikorralduse ja vajadusel kogu peret toetavate, omavalitsuse

korraldatud sotsiaalsete tugiteenustega.

Nõva valla majanduse arendamise teesid

• Luua tingimused Rannakülas ettevõtluspiirkonna loomiseks ja taristu

väljaarendamiseks ning kaasrahastada Nõva sadama renoveerimist EL projektide

kaudu.

• OÜ Nõva Kilk ühendamine suurema majandusüksusega ja teenuste hindade

ühtlustamine.

• Vajadusel kaugküttesüsteemi ja katlamaja renoveerimisvõimaluste leidmine.

• Turismiettevõtjate võrgustiku arendamine ja ühisturustuse tagamine piirkonnas.

Kodanike kaasatuse teesid

• Tagada kogukondade osalemine ja kandepinna laienemine tulevase ühisvalla

juhtimises, kasutades selleks kogukonna liikmeid komisjonide töös.

• Ühtlustada toetusmeetmed ülevallalise ja piirkondliku initsiatiivi läbiviimiseks,

määratleda selleks volikogus kord ja valla eelarves vahendid vähemalt selles mahus,

mis eraldatakse kohalike omavalitsuste poolt kolmandale sektorile praegu.

• Ühtlustada külavanemate statuut, samuti külamajade ülalpidamise kulud ja

tegevustoetused.

• Jätta kehtima senised kinnistute ja hoonete üürilepingud, mis on seotud kohaliku

omavalitsuse avalike ülesannete täitmisega.

• Rakendada teeninduskeskuse mudel valla elanikele avalike teenuste osutamiseks.

• Ühinemisperioodi valimiste läbiviimisel rakendada valimispiirkonna põhimõtet.

Documents

Nõva valla infoleht - 2016 mai