Embed Size (px)
Citation preview
EHITUSMAAVARADE LEVIK,KAEVANDAMINE ja KASUTAMINEHARJU MAAKONNAS
Heikki Bauert
Janne Tamm
Sirle Liivamägi
Eesti Geoloogiateenistus
28.03.2019
EHITUSMAAVARADE LEVIK, KAEVANDAMINE ja KASUTAMINE HARJU MAAKONNAS
Töö vajadus:
❖ ehitusmaavarade suurenenud tarbimine ja sellega kaasnevad probleemid, mille lahendamine
vajab riiklikku regulatsiooni
Töö eesmärk:
❖ anda ülevaade Harju maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest
❖ hinnata Harju maakonna praegust olukorda varustuskindlusest lähtuvalt
❖ kirjeldada Harju maakonna ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi kuni aastani 2030 ning
perspektiiviga kuni 2050
Töö koostas:
❖ Eesti Geoloogiateenistus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel
❖ ülevaade õigusaktidest, keskkonnakaitsest ja alternatiivsetest ehitusmaterjalidest valmis
koostöös Keskkonnaministeeriumiga
Töö jätkub 2019. aastal aruannete koostamisega Rapla ja Pärnu maakonna
ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ning kasutamise kohta
TÖÖ METOODIKA (1)
Lähtematerjal:
❖ geoloogilise kaardistamise andmed
❖ Geoloogiafondi materjalid
❖ maardlate nimistu andmed (13.11.2018)
❖ Keskkonnaameti dokumendiregister ja keskkonnalubade infosüsteem (13.11.2018)
❖ maavaravarude koondbilanss (31.12.2017)
❖ arutelud KOVide ja ettevõtjatega
Ehitusmaavarade varustuskindluse analüüs:
❖ hinnang mäeeraldiste varustuskindlusele 5 aasta (2013–2017) keskmiste kaevandatud
mahtude alusel (maardlate kaardirakendus – Maa-amet)
❖ hinnang maardlate varustuskindlusele
❖ ei hinnatud varustuskindlust koondbilansis arvel oleva aktiivse varu põhjal – arvel suures
koguses aT, mida ei ole võimalik kaevandada (Nabala!)
❖ kunstlikult kõrge varustuskindlus näitab kaevandamiseks sobivat varu tegelikkusest
suuremana
TÖÖ METOODIKA (2)
Ehitusmaavarade kasutamine:
❖ puudulikud andmed – ametlik teave Eestis kaevandatud ehitusmaavarade kasutamise
kohta puudub
❖ Statistikaamet ei käsitle kaevandatud ehitusmaavarade kasutamise andmeid
❖ üldist infot oli võimalik saada suurematelt ettevõtjatelt
Ehitusmaavarade vajadus:
❖ süstematiseeritud andmed puuduvad
❖ „Uuendatud Teehoiukava aastateks 2014–2020 ehitusmaavarade varustuskindluse
mahud“
❖ Maanteeameti põhja regiooni ehitus- ja remonditööde materjalide keskmised mahud
2019-2030
❖ „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindlus“ (Teede Tehnokeskuse
AS 2017. a uuring)
❖ Lääne-Harju raudteeliinide remont- ja ehitustööd – AS Eesti Raudtee
EHITUSMAAVARA KVALITEET – ehituslubjakivi
Kvaliteedinäitajad:
❖ maardlate nimistus on ehitusmaavara arvele võetud loodusliku kivimi või setendi kvaliteedinäitajate
alusel
❖ ehitusmaavaradest saadud toodangule antakse sertifikaadid
Ehitusmaavara Kvaliteedinäitaja
Maapõueseaduse määrus nr 44
„Üldgeoloogilise uurimistöö ja
maavara geoloogilise uuringu
tegemise kord“
(kehtis kuni 31.12.2016)
Maapõueseaduse määrus nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja
nõuded /…/“
(kehtiv alates 22.12.2018)
Ehituslubjakivi MgO sisaldus
lahustumatu jääk
kuni 14%
kuni 25%
kõrgemargiline survetugevus (kg/cm2)
külmakindlus (tsüklit)
purunemiskindluse kat
külmakindluse kat
üle 600
vähemalt 25
LA≤30 (fr 10–14 mm)
kuni F2 (fr 8–16 mm)
madalamargiline survetugevus (kg/cm2)
külmakindlus (tsüklit)
purunemiskindluse kat
külmakindluse kat
200–600
vähemalt 15
LA31–35 (fr 10–14 mm)
kuni F4 (fr 8–16 mm)
EHITUSMAAVARA KVALITEET – ehitusliiv ja -kruus
Ehitusmaavara Kvaliteedinäitaja
Maapõueseaduse määrus nr 44
„Üldgeoloogilise uurimistöö ja
maavara geoloogilise uuringu
tegemise kord“
(kehtis kuni 31.12.2016)
Maapõueseaduse määrus nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord
ja nõuded /…/“
(kehtiv alates 22.12.2018)
Ehitusliiv peensusmoodul
osakesi üle 5 mm
savi- ja tolmusisaldus (alla 0,05 mm)
osakesi üle 31,5 mm
osakesi alla 0,063 mm
1,3 või rohkem
alla 35%
kuni 10%
alla 35%
kuni 5%
Ehituskruus osakesi üle 5 mm
savi- ja tolmusisaldus
purunemiskindluse kat
osakesi üle 31,5 mm
osakesi alla 0,063 mm
vähemalt 35%
kuni 20%
LA≤35
vähemalt 35%
kuni 12%
Liiv, kruus lõimis
(sõelte komplekt)
70; 40; 20; 10; 5; 1,25;
0,63; 0,315; 0,16; 0,05
125; 80; 63; 40; 31,5; 20; 16;
12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25;
0,125; 0,063
Kvaliteedinäitajad:
❖ maardlate nimistus on ehitusmaavara arvele võetud loodusliku kivimi või setendi kvaliteedinäitajate
alusel
❖ ehitusmaavaradest saadud toodangule antakse sertifikaadid
EHITUSMAAVARADE KASUTAMINE
Taristuehituses ehitusmaavara vajaduse
jagunemine tarbijate lõikes perioodil
2016–2025:
❖ Maanteeamet (teedeehitus, -remont)
❖ Rail Baltica
❖ AS Eesti Raudtee
❖ Linnad
❖ RMK
❖ KOV-id
A. Moppel, MKM, 26.10.2018 (Virumaa maapõuepäev Rakveres)Ehitusuudised.ee
HARJUMAA EHITUSMAAVARADE MAARDLAD ja KAEVANDAMINE
EHITUSMAAVARADE VAJADUS – RIIGI HUVI
1. Maanteeameti põhja regiooni vajadus (tuh m3):
Ehitusmaavara 2019–2022 2023–2030 2019–2030 2031–2050 Märkused
Ehituslubjakivi
(killustik)924 2 216 3 140 5 540
Killustiku purunemiskindluse
kategooria vähemalt LA30
Ehitusliiv 2 532 6 080 8 612 15 200 Filtratsioon vähemalt 0,2–1 m/ööp
Täitematerjal (liiv,
kruus)1 352 3 248 4 600 8 120 Filtratsioon vähemalt 0,1 m/ööp
Täitematerjal
(lubjakivi)580 1 392 1 972 3 480
Killustiku purunemiskindluse
kategooria vähemalt LA35
Ehituskruus 140 336 476 840
Kokku: 5 528 13 272 18 800 33 180
2. Rail Baltica raudteetrassi ehituse vajadus (tuh m3) :
Ehitusmaavara 2019–2026 Märkused
Ehitusotstarbeline karbonaatkivim 384 Karbonaatkivim killustiku tootmiseks külmakindluse
kategooriaga F4 ja purunemis-kindluse kategooriaga
LA30 või LA35
Liiv ja kruus 5 600 Kuni 15% peenosise sisaldusega liiv ja kruus
Kokku: 5 984
3. AS Eesti Raudtee vajadus (tuh m3):
Ehitusmaavara 2019–2030 Märkused
Ehituslubjakivi 20 Kui ehitatakse Tallinna ringraudtee, siis
ehitusmaavarade vajadus oluliselt suurenebEhitusliiv 54
Ehituskruus 216
Kokku: 290
HARJUMAA EHITUSMAAVARADE KAEVANDAMINE
Ehitusmaavarade kaevandamine Harjumaal:
❖ kaevandamise mahu tõus aastast 2016
❖ tõenäoline kasvu jätkumine (RB, riigi teedevõrk jne)
❖ kaevandamiseks antud lubade arv on vähenenud
❖ lubjakivi varustuskindlus – kriitiline!
13.11.2018 seisuga menetluses olevad KL taotlused:
❖ lubjakivi – 5 KL taotlust (~11,1 mln m3)
❖ liiv, kruus – 16 KL taotlust (~13,5 mln m3; sh Tallinn-
Saku ~10,0 mln m3)
Ehitusmaavarade kaevandamise maht 2010-2018
Ehitusmaavarade kaevandamiseks antud lubade arv 2010-2018
HARJUMAA EHITUSMAAVARADE OTSING ja GEOLOOGILINE UURING
Ehitusmaavarade otsing Harjumaal:
❖ 2014–2016 ehitusmaavarde otsinguks ja geoloogiliseks uuringuks antud lubade madalseis
Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu lube annab Keskkonnaamet:
❖ keeldumise põhjuseks enamasti KOV-ide eitav seisukoht (mitte varustuskindlus)
❖ oluline on riigi huvist tulenev vajadus (kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus on kriitiline)
13.11.2018 seisuga olemasolevad uuringuruumid ja menetluses olevad loa taotlused:
❖ lubjakivi – 3 uuringuruumi (1,6 mln m3) ja 19 UL taotlust (56,8 mln m3)
❖ liiv, kruus – 8 uuringuruumi (5,6 mln m3) ja 23 UL taotlust (237,1 mln m3)
Ehitusmaavarade otsinguks ja geoloogiliseks uuringuks antud lubade arv 2010-2018
LUBJAKIVI MAARDLAD, LEVI- ja PERSPEKTIIVALAD
LUBJAKIVI VARUSTUSKINDLUS
Mäeeraldise
nimetusMaardla
nimetus
reg nr Kaevandamisloa
omanik
KOV ME
pindala,
ha
Kaevandatav
jääkvaru,
tuh m3
2017. a.
kaevandamise
maht, tuh m3
2013-2017. a.
kaevandamise
maht, tuh m3
Ammendumise
aasta
Ammendumise
periood
täisaastates
Varustuskindlus
Harku 161 Harku, Saue 2467,8 417,9 325,9 2026 8
Harku karjäär AS Harku Karjäär 53,97 256,0 6,5 20,0 2031 13
Harku II karjäär AS Harku Karjäär 14,13 258,2 177,2 39,7 2024 6
Harku IV lubjakivikarjäär AS Harku Karjäär 19,44 950,8 136,2 210,2 2023 5
Harku V lubjakivikarjäär Balti Kivi OÜ 9,95 516,8 98,0 53,7 2028 10
Harku VI lubjakivikarjäär AS Harku Karjäär 3,64 486,0 0,0 0,0
Maardu 178 Jõelähtme 405,0 86,8 124,3 2021 3Maardu lubjakivikarjäär OÜ STARHILL 19,15 9,2 0,3 0,9 2028 10
Maardu lõunakarjäär Esito OÜ 21,38 155,3 28,3 28,8 2023 5
Maardu II lubjakivikarjäär OÜ STARHILL 6,68 134,8 57,4 35,0 2022 4
Pärtli paemurd OÜ Pärtli Paas 2,26 105,7 0,8 0,7 2162 144
Määra 647 Lääne-Harju 6,3 0,1 2103 85Määra lubjakivikarjäär Padise Grupp OÜ 0,65 6,3 0,0 0,1 2103 85
Rummu 55 Lääne-Harju 539,0 0,0Rummu III lubjakivikarjäär OÜ Erksaar 9,12 539,0 0,0 0,0
Valkla 56 Kuusalu 78,5 0,8 0,8 2115 97Valkla lubjakivikarjäär OÜ PÕHJAKIVI 3,05 78,5 0,8 0,8 2115 97
Vasalemma 212 Lääne-Harju 12548,8 73,4 85,2 2165 147
Vasalemma karjäärPadise Paemurrud
nr 2Nordkalk AS 344,09 12548,8 73,4 85,2 2165 147
Väo 46Tallinn, Rae,
Jõelähtme4020,3 518,6 568,1 2025 7
Väo lubjakivikarjäärPaekivitoodete Tehase
OÜ123,43 2128,4 367,9 372,8 2024 6
Väo VI lubjakivikarjäärPaekivitoodete Tehase
OÜ1,79 231,0 0,0 0,0
Väo V lubjakivikarjäär OÜ Väo Paas 13,68 1428,7 103,0 51,5 2046 28
Tondi-Väo lubjakivikarjäär OÜ Väo Paas 42,14 184,2 25,9 44,3 2022 4
Tondi-Väo III lubjakivikarjäär AS TREF Nord 1,52 11,7 0,0 43,7 2018 0
Väo-Lagedi lubjakivikarjäär OÜ Eesti Paekivi 1,74 0,0 0,0 0,0
LUBJAKIVI
Harku lubjakivimaardla (reg nr 161; 1 177,5 ha) (1)
Geoloogiline ehitus:
❖ Kõrgekalda ja Väo kihistu avamus
❖ kasulik kiht: 10–15 m; Väo, Kandle, Loobu (ja
kõrgekalda) kihistute lubjakivid
❖ katendi keskmine paksus: 1–3 m
❖ kaasnev maavara – turvas
Kvaliteet:
❖ kõrgemargiline ehituslubjakivi (0803);
❖ CaO > 40%, MgO < 7%; lahustumatu jääk: <15%
❖ survetugevus: 600–1000
❖ külmakindlus: 25
❖ purunemiskindlus: LA25-30
Varu (31.12.2017):
aT – 13 490,0 tuh m3
aR – 65 986,3 tuh m3
pT – 1 201,0 tuh m3
pR – 5 361,0 tuh m3
LUBJAKIVI
Harku lubjakivimaardla (2)
Mäeeraldised:
❖ 5 ME
❖ 2017 a kaevandati 417,9 tuh m3 (4 ME)
Taotlused ja uuringuruumid:
❖ 2 KL taotlust
❖ 3 UL taotlust
❖ UL taotluste menetlused peatatud
Keskkonnatingimused:
❖ Sõrve looduskaitseala moodustamine?
❖ Vatsla küla
Varustuskindlus:
❖ Eesti kvaliteetseim ehituslubjakivi – varustuskindlus kriitiline
❖ praeguse kaevandamismahtu juures jätkub varusid 8ks aastaks!
❖ perspektiivne ala olemas – maardla loode osa (3 UL taotlust)
❖ kompromiss looduskaitseliste piirangutega arvestamise ja maavara kaevandamise võimaluste vahel
LUBJAKIVI
Väo lubjakivimaardla (reg nr 46; 396 ha) (1)
Geoloogiline ehitus:
❖ Kõrgekalda ja Väo kihistu avamus
❖ kasulik kiht: 16 m; Väo ja Kandle kihistute
lubjakivid
❖ katendi keskmine paksus 2 m
Kvaliteet:
❖ kõrgemargiline ehituslubjakivi (0803);
❖ CaO ~40%, MgO <12%; lahustumatu jääk: <11%
❖ survetugevus: 400–600
❖ külmakindlus: 25
❖ purunemiskindlus: LA25-30
Varu (31.12.2017):
aT – 11 338,2 tuh m3
pT – 7 239,0 tuh m3
Mäeeraldised:
❖ 6 ME
❖ 2017 a. kaevandati 518,6 tuh m3 (3 ME)
Taotlused ja uuringuruumid:
❖ 3 UR
❖ 2 UL taotlust
Keskkonnatingimused:
❖ Tallinna linna territoorium
❖ Loo – II ja III kategooria kaitsealused liigid
Varustuskindlus:
❖ kõrgekvaliteetne lubjakivi – varustuskindlus kriitiline
❖ praeguste kaevandamismahtude juures jätkub varusid 7ks aastaks!
❖ laienemisvõimalused piiratud – asustus
❖ maksimaalselt ära kaevandada maardlas arvel olev aT ja UR edaspidi arvele võetav varu
LUBJAKIVI
Väo lubjakivimaardla (2)
LUBJAKIVI
Maardu lubjakivimaardla (reg nr 178; 1 053,9 ha) (1)
Geoloogiline ehitus:
❖ Väo, Kandle ja Loobu kihistu avamus
❖ kasulik kiht: ~11 m; Väo, Kandle, Loobu kihistute
lubjakivid
❖ katendi keskmine paksus 0,2–15 m
Kvaliteet:
❖ (valdavalt) kõrgemargiline ehituslubjakivi (0803);
❖ CaO 44–45%, MgO 3–7%; lahustumatu jääk: <20%
❖ survetugevus: 600–800;
❖ külmakindlus: 15–25
❖ purunemiskindlus: LA30.
Varu (31.12.2017):
aT – 470,3 tuh m3
pT – 44 070,0 tuh m3 (Rebala muinsuskaitseala)
P – 88 575,0 tuh m3 (perspektiivala)
LUBJAKIVI
Maardu lubjakivimaardla (2)
Mäeeraldised:
❖ 4 ME
❖ 2017. a kaevandati 86,8 tuh m3 (4 ME)
Taotlused ja uuringuruumid:
❖ 5 UL taotlust
Keskkonnatingimused:
❖ Rebala muinsuskaitseala
❖ Maardu järv, mõisa park
Varustuskindlus:
❖ kõrgekvaliteetne lubjakivi – varustuskindlus kriitiline
❖ praeguste kaevandamismahtude juures jätkub varusid 3ks aastaks!
❖ laienemine piiratud (Rebala muinsuskaitseala) – pikemat perspektiivi ei ole
❖ geoloogilise uuringu lubade taotlused on esitatud maardlast väljapoole jäävatele aladele
LUBJAKIVI
Jägala lubjakivimaardla (reg nr 577; 102,4 ha) (1)
Geoloogiline ehitus:
❖ Kõrgekalda ja Väo kihistu avamus
❖ kasulik kiht: 10(14) m; Väo, Kandle, Loobu
(Kõrgekalda) kihistute lubjakivid
❖ katendi keskmine paksus 3,5 m
Kvaliteet:
❖ (valdavalt) kõrgemargiline ehituslubjakivi (0803)
❖ CaO >40%, MgO <19%; lahustumatu jääk: <15%
❖ survetugevus: 600–1000 (400)
❖ külmakindlus: 25
Varu (31.12.2017):
aT – 3 028,0 tuh m3
aR – 4 319,0 tuh m3
aR – 2 037,0 tuh m3 (võetud arvele 2018)
Mäeeraldised:
❖ maardla ei ole kasutuses
Taotlused ja uuringuruumid:
❖ 1 KL taotlus
❖ 2 ÜG UL taotlust
❖ 3 UL taotlust
Keskkonnatingimused:
❖ KOVi kaitsealune Ruu loodusobjekt
❖ Rebala muinsuskaitseala
Varustuskindlus:
❖ maardlas arvele võetud kõrgekvaliteetne lubjakivi ~9,4 mln m3 (aR+aT)
❖ kavandada geoloogilised uuringud ja avada maardla kaevandamiseks
❖ perspektiiv aastani 2050: ~15 mln m3 ehituslubjakivi?
LUBJAKIVI
Jägala lubjakivimaardla (2)
Paldiski perspektiivne ala (288 ha)
Geoloogiline ehitus:
❖ Viivikonna kihistu avamus
❖ allpool Väo kihistu leviala
❖ puuraugud: T2 ja D138
❖ kasuliku kihi paksus 6,5 m?
❖ katendi paksus kuni 4–5 m
Kvaliteet:
❖ kõrgemargiline ehituslubjakivi (0803)?
❖ killustiku purunemiskindlus LA30 ?
Varustuskindlus:
❖ varu arvele võetud ei ole
❖ Paldiski uuringuruum
❖ perspektiiv aastani 2050: ~9 mln m3 ehituslubjakivi?
LUBJAKIVI PERSPEKTIIV AASTANI 2050
LIIVA, KRUUSA MAARDLAD, LEVI- ja PERSPEKTIIVALAD
LIIVA ja KRUUSA VARUSTUSKINDLUS
Mäeeraldise
nimetus
Maardla
nimetus
reg nr Kaevandamisloa
omanik
KOV ME
pindala,
ha
Maavara
kood
Kaevandatav
jääkvaru, tuh
m3
2017. a.
kaevandamise
maht, tuh m3
2013-2017. a.
kaevandamise
maht, tuh m3
Ammendumise
aasta
Ammendumise
periood
täisaastates
Varustuskindlus
Audevälja 794 Lääne-Harju 280,53 49,05 29,94 2027 9
Audevälja II
kruusakarjäärYIT Infra Eesti AS 13,52 1205 77,53 15,51 8,57 2027 9
… … … … … … … … …
Karjaküla 765 Lääne-Harju 7,58 9,52 14,27 2018 0
Karjaküla karjäär AS KIIRKANDUR 9,74 1205 5,00 7,80 6,62 2019 1
… … … … … … … … …
Kõrnumäe 327 Saku 147,70 16,47 24,53 2024 6
Väike-Kõrnomaa
karjäärTallinna Teede AS 15,12 1203 1,70 0,00 0,66 2021 3
… … … … … … … … …
Palusaare 904 Kose 17,20 0,00 36,16 2018 0
Palusaare kruusakarjäär Kivimeistrid OÜ 4,38 1205 10,90 0,00 22,42 2018 0
… … … … … … … … …
Poolvahe 815 Anija 762,30 141,30 102,88 2025 7
Poolvahe II liivakarjäär AS Merko Infra 23,86 1203 762,30 141,30 102,88 2025 7
Sõmeru 869 Kose 276,92 60,77 46,17 2024 6
Sõmeru II liivakarjäär AS Tariston 6,46 1205 59,26 60,34 18,13 2021 3
… … … … … … … … …
Vaidasoo 873 Rae 445,15 5,41 53,70 2026 8
Vaidasoo liivakarjäär AS Tariston 18,84 1205 74,91 1,58 8,57 2027 9
… … … … … … … … …
Voose 205 Kose, Anija 28,21 0,00 6,36 2022 4
Kurissaare - 3 AS KIIRKANDUR 3,61 1205 28,21 0,00 6,36 2022 4
LIIVA ja KRUUSA VARUSTUSKINDLUS
Mäeeraldise
nimetus
Maardla
nimetus
reg nr Kaevandamisloa
omanik
KOV ME
pindala,
ha
Maavara
kood
Kaevandatav
jääkvaru, tuh
m3
2017. a.
kaevandamise
maht, tuh m3
2013-2017. a.
kaevandamise
maht, tuh m3
Ammendumise
aasta
Ammendumise
periood
täisaastates
Varustuskindlus
Huntaugu 293 Kuusalu 3124,6 248,4 38,4 2099 81
Huntaugu I liivakarjäär AS TREV-2 Grupp 35,771203
1418,31 26,57 6,7 2231 213
… … … … … … … … …
Kose 450 Kose 1061,83 23,366 31,7 2051 33
Kose-Risti II AS K.U.Mell 21,46 1205 472,19 5,156 16,3 2047 29
… … … … … … … … …
Kuusalu 69 Kuusalu 6922,30 280,28 189,1 2055 37
Kuusalu II karjäär OÜ KIIU SOON 17,94 1203 1096,00 85,698 60,9 2036 18
… … … … … … … … …
Mustu 457 Saue 799,18 10,5 10,3 2096 78
Mustu kruusakarjäär OÜ Laseri Puit 2,09 1205 84,18 10,5 10,3 2026 8
… … … … … … … … …
Pihuvere 203 Raasiku 277,82 18,5 5,4 2070 52
Pihuvere II
kruusakarjäär
METSAMAAHALDUSE
AS12,3
1205222,00 0 0,0
… … … … … … … … …
Soodla 602 Anija 4276,86 192,2 148,9 2047 29
Soodla II liivakarjäär AS Merko Infra 24,01 1203 34,00 0 4,7 2025 7
… … … … … … … … …
Suuresta 843 Rae 246,19 4,42 7,4 2051 33
Suuresta liivakarjäär Arkop OÜ 6,36 1205 6,82 1,98 2,5 2021 3
… … … … … … … … …
Tallinna-
Saku109 Tallinn, Saku 23284,51 1193,3 925,8 2013 25
Liivalaia 4 AS KIIRKANDUR 26,02 1203 864,72 101,3 78,7 2029 11
… … … … … … … … …
LIIV ja KRUUS
Tallinna-Saku liivamaardla (reg nr 109; 1254,7 ha) (1)
Geoloogiline ehitus:
❖ kasulik kiht: 2–28 m
❖ katend: 0,8 m kasvukiht
Kvaliteet:
❖ ehitusliiv (1203) ja täiteliiv (1207)
Varu (31.12.2017):
aT – 35 483,2 tuh m3 (1203)
aT – 21 841,4 tuh m3 (1207)
aR – 5 569,9 tuh m3 (1203)
pT – 16 032,0 tuh m3 (1203)
pT – 114,0 tuh m3 (1207)
pR – 14 185,0 tuh m3 (1203)
P – 30 070,0 tuh m3 (1203)
LIIV ja KRUUS
Tallinna-Saku liivamaardla (2)
Mäeeraldised:❖ 13 ME
❖ 2017. a kaevandati 1193,3 tuh m3 (8 ME)
Taotlused ja uuringuruumid:❖ 4 UR
❖ 7 KL taotlust (+ laienemine)
❖ 9 UL taotlust
Keskkonnatingimused: ❖ I-III kat. kaitsealused liigid (kivisisalik, kõre, põhja-
nahkhiir) – iga aastane seire, alade hilisem
korrastamine
❖ riigikaitsealased ehitised – Männiku harjutusväli,
lasketiir jne
Varustuskindlus:❖ riigile oluline maardla
❖ praeguste kaevandamismahtude juures varu 25ks
aastaks.
LIIV ja KRUUS
Kuusalu, Huntaugu ja Soodla liivamaardla (1)
Geoloogiline ehitus:
❖ kasulik kiht: u 1–18 m (Soodlas kuni 9,5 m)
❖ katend: u 1–2 m (Soodlas kuni 6 m)
Kvaliteet:
❖ ehitusliiv (1203) ja täiteliiv (1207)
Varu (31.12.2017; maardlates kokku):
aT – 36 184,1 tuh m3 (1203)
aT – 5 379,9 tuh m3 (1207)
aR – 7 205,0 tuh m3 (1203)
pT – 1 042,0 tuh m3 (1203)
pT – 798,0 tuh m3 (1207)
pR – 2 359,0 tuh m3 (1203)
LIIV ja KRUUS
Kuusalu, Huntaugu ja Soodla liivamaardla (2)
Mäeeraldised:❖ 11 ME
❖ 2017. a kaevandati 720,9 tuh m3 (9 ME)
Taotlused ja uuringuruumid:❖ 1 UR (Soodla maardla)
❖ 1 KL taotlus (pikendamine; Huntaugu maardla)
Keskkonnatingimused: ❖ (KOVi kaitsealune) Rehatse maastikukaitseala
❖ I–III kat kaitsealused liigid
❖ planeeritav kaitseala (Metsis)
❖ riigikaitseline ehitis – Soodla harjutusväli
Varustuskindlus:❖ praeguste kaevandamismahtude juures varu jätkub
❖ laienemisvõimalused olemas
Liiva ja kruusaga varustuskindlus:
❖ arvutuste järgi varustuskindlus tagatud
❖ maardlate nimistus arvele võetud varu ei võrdu ehituses sobilikuks toormeks oleva varuga!
Ettepanekud:
❖ varude ümber hindamine vastavalt ehituses kasutatava toorme vajadustele;
❖ taotluste menetlusel tuleb lähtuda riigi vajadustest
❖ geoloogilised uuringud Kuusalu (ja Anija) vallas
LIIVA ja KRUUSA PERSPEKTIIV AASTANI 2050
Kuusalu ja Anija valla perspektiiv:
❖ 1 284 ha (sh 780 ha väljaspool maardlaid)
❖ kompromiss looduskaitseliste piirangute ja
maavara kaevandamise vahel!
❖ Olemas perspektiiv aastani 2050!
ALUSKORRA EHITUSKIVI ja SAVI
Maardu maardla
❖ 160–200 m sügavusel maapinnast;
❖ pindala: 19 km2
❖ varu: ~3 mld m3
❖ porfüürilaadne graniit
❖ maardla ei ole kasutuses
❖ ehitus- ja viimistluskivi
Kallavere (Ülgase), Kolgaküla, Loksa
ja Turbuneeme savimaardla
❖ Kambriumi sinisavi ja Kvaternaari savi
❖ 1 ME (Kallavere)
❖ keraamiline savi
KOVide PROBLEEMID ja ETTEPANEKUD
Halvad kogemused kaevandajatega:
➢ ei täideta karjäärist väljaveo teedel vajalikke tingimusi, teed on korrast ära
➢ aastakümneid avatud karjäärid ja „pideva kaevandamispiirkonna olukord“
KOVidel puudub ülevaade maavarade paiknemisest ja varudest:
➢ üldplaneeringutele lisaks maardlatele ka geoloogiliselt perspektiivsed alad
Rahulolematus kehtiva õigusruumiga:
➢ varustuskindluse arvutus ei ole arusaadav
➢ geoloogilisi uuringuid peab tegema riik, kaevandamisõigus oksjonile
➢ riik peab ütlema, kust kaevandada teedeehituse jaoks
➢ kaevandamise taotlusi ei tohi aktsepteerida elamute lähedal
ETTEVÕTJATE PROBLEEMID ja ETTEPANEKUD
Kaevandamisloa saamine ja probleemid varustuskindlusega:
➢ ebavõrdsus ja monopol (Harku maardla läänes vs Maardu ja Jägala maardla idas)
➢ kaevandamislubade saamist peaks reguleerima turg mitte kunstlik varustuskindluse arvutus
➢ nõudlus olemas, olemasolevad karjäärid ammendumas, aga luba ei saa
➢ riigile kuuluvad Kvaternaari maavarad (liiv, kruus) vs eramaade Kvaternaari maavarad
KOVide (ja ühiskonna) vaenulik suhtumine:
➢ KOVid ei soovi aru saada ehitusmaavarade kaevandamise tähtsusest ja vajalikkusest riigi jaoks
➢ vale ettekujutus lõhketöödest
➢ riik peaks välja selgitama potentsiaalsed uuringuruumid, kokkulepped KOVidega maavarade
kaevandamiseks
➢ maavara kaevandamisest laekuvatest keskkonnatasudest võiks rohkem suunata KOVidele
➢ ühiskondliku vastuseisu põhjustega tuleb tegeleda maapõue õigusaktide tasemel
Maanteeameti nõudmised teetööde materjalidele:
➢ vaadata üle nõudmised ja võrrelda neid ELi, Soome ja Lätiga
EESTI GEOLOOGIATEENISTUSE ETTEPANEKUD
1) Riik peab paremini prognoosima ehitusmaavarade kasutamise vajadust nii lühemas kui ka
pikemas perspektiivis
2) Statistikaamet peab pidama arvestust kasutatud ehitusmaavarade üle
3) Maardlate nimistu rakendus arendada kolmemõõtmeliseks, võimaldades otse päringute tegemist
4) Maardlate nimistus arvel olev aT viia vastavusse MaaPSist tuleneva aktiivse tarbevaru mõistega
5) Riigi jaoks olulistes maardlates hinnata aT kaevandamise võimalikkust, määrata tulevaste
mäeeraldiste alad kooskõlastatult KOVidega
6) Maardlate nimistus varu arvele võttes on soovitatav eristada maaomandit
7) Ehitusliiva ja -kruusa varud hinnata ümber kasutusnõuetele vastavaks
8) Maavarade varustuskindluse arvutus tuleb viia vastavusse riigi tegelike vajadustega
9) Riigi huvist lähtudes tuleb leida kompromiss looduskaitseliste piirangutega arvestamise ja
maavara kaevandamise võimaluste vahel
10) Keskkonnaloa taotluste menetlemine peab taotleja jaoks olema läbipaistev protsess
KOKKUVÕTE (1)
Aruandes analüüsiti Harju maakonna ehitusmaavarade andmestikku ning esitati hinnang
ressursi kaevandamise ja kasutamise võimalustele ning varustuskindlusele:
❖ riigi jaoks olulised ehituslubjakivi maardlad on Harku, Väo, Maardu ja Jägala maardla, kus kasuliku
kihi moodustab valdavalt Väo kihistu lubjakivi
❖ Harjumaa tähtsamates ehituslubjakivi maardlates on mäeeraldiste varustuskindlus kriitilises seisus –
varu jätkub kolmeks kuni kaheksaks aastaks
Ettepanek: ehituslubjakiviga varustuskindluse tagamiseks laiendada maksimaalselt
kaevandamisvõimalusi Harku ja Maardu maardlas ning nende maardlate lähiümbruses. Samuti on vajalik
avada karjäärid Jägala maardlas ning teha geoloogiline uuring Paldiski perspektiivsel alal.
KOKKUVÕTE (2)
Aruandes analüüsiti Harju maakonna ehitusmaavarade andmestikku ning esitati hinnang
ressursi kaevandamise ja kasutamise võimalustele ning varustuskindlusele:
❖ riigi jaoks olulised liivamaardlad on Tallinna-Saku, Huntaugu ja Kuusalu ja kruusamaardlad on Kalda,
Pihuvere ja Vahelaane
❖ Harjumaa tähtsamate liiva- ja kruusamaardlate mäeeraldiste varustuskindlus on kunstlikult
kindlustatud pikemaks perioodiks – loodusliku ehitusmaavara kvaliteedinäitajad ei vasta ehitussektoris
vajatava toorme jaoks kehtestatud nõuetele
Ettepanek: liiva ja kruusaga varustuskindluse tagamiseks on soovitatav ümber hinnata maardlate nimistus
arvele võetud varu ning teha geoloogiline uuring Kuusalu perspektiivsel alal
KOKKUVÕTE (3)
Aruandes analüüsiti Harju maakonna ehitusmaavarade andmestikku ning esitati hinnang
ressursi kaevandamise ja kasutamise võimalustele ning varustuskindlusele:
Ehitusmaavarade varustuskindlus Harjumaal on võimalik tagada siis, kui riigi huvist lähtudes
saavutatakse kokkulepe looduskaitseliste piirangutega arvestamise ja ehitusmaavarade
kaevandamise võimaluste vahel!
Ehitusmaavarade kaevandamisel tuleb lähtuda riigi huvist, võttes arvesse KOVide,
ettevõtjate, ekspertide ja EGT ettepanekuid!
