EESTi EHiTUS­MATERJALiDE TOOTJATE LiiT

Ehitusmaterjalid Ettevõtted ja töövõimalused

Väljaõpe

EES

TI E

HIT

US

MAT

ERJA

LID

E TO

OTJ

ATE

LIIT

� �

MITMEkESISED EHITUS- MATERJALIDEhitus on olnud Eestis au sees

aastasadu. Valminud on hulgaliselt

silmatorkava välimuse ja tehnilise nuti­

kusega hiilgavaid ehitisi. Nende hulgas

on rajatisi, mis on omal ajal olnud

märkimisväärsed kogu Euroopas –

näiteks Oleviste kirik, Kasari sild ja

lennukiangaarid Tallinna sadamas.

Enamik nendest hoonetest ja rajatis­

test, sh tänapäevastest, on valminud

Eesti ehitusmaterjalidest. Lihtsustatult

võiks öelda, et koos toidutööstusega

on ehitusmaterjalitööstus meie kõige

olulisem tegevusala: toit ja peavari on

meile hädavajalikud.

Oluline osa meie ehitusmaterjali­

tööstusest põhineb Eesti loodus­

varadel: lubjakivil, liival ja savil. Toot­

mine on siiski tunduvalt mitmekesisem:

kasutame ka terast ja metalle, plaste ja

polümeere, puitu ja puitmaterjale jne.

Tsement, lubi, liiv, killustik, betoon,

tellised, katusekivid, teras­ ja puit­

tooted, klaas, aknad, uksed, fassaadid

jne – need on vaid mõningad näited

Eestis valmistatavatest materjalidest ja

toodetest.

Viktor Valkiainen

EETLi juhatuse esimees

1993. aastal moodustatud Eesti Ehitusmater­

jalide Tootjate Liit (EETL) on ehitusmaterjalide

tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate

ühendus. 2009. aasta algul kuulus liitu 66

liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseeri­

mise netokäive oli 2008. aastal üle 8,8 miljardi

krooni. Suuremate käivetega liikmed on

• AS Ruukki Products (terastooted),

• AS Kunda Nordic Tsement (tsement,

killustik),

• OÜ Krimelte (ehitusmontaaživahud),

• AS Glaskek (avatäited),

• AS Saint­Gobain Ehitustooted (müüri­

tisetooted),

• AS E­Betoonelement,

• AS Rudus (betoon, killustik),

• AS Tartu Maja Betoontooted.

Suurimad tööandjad on AS Glaskek,

AS E­Betoonelement ja AS Kunda Nordic

Tsement.

Eksport moodustab liidu liikmete

käibest ligikaudu neljandiku. AS Ruukki

Products kõrval on suuremad eksportijad OÜ

Krimelte, AS Kunda Nordic Tsement, AS

Saint­Gobain Ehitustooted, AS Wienerberger

(müüritisematerjalid), AS Nordkalk (lubjakivi­

tooted) ja mitmed avatäiteid valmistavad ette­

võtted (Viking Window, Fenestra, Metus­Est,

Saajos, Saku Metall, Malmerk Fassaadid jt).

Ehitusmaterjalide mitmekesise liigituse

tõttu on ehitusmaterjalide tootjate liidu tooted

jagatud viide rühma:

• sideained ja täitematerjalid (tsement,

lubi, liiv, killustik),

• betoon (betoonisegud, betoontooted,

raudbetoontooted),

• teras (terasest tooted ja konstrukt­

sioonid),

• avatäited (aknad, uksed, fassaadid),

• ehitusmaterjalid (seina­, katuse­ ja

soojustusmaterjalid, ehituskeemia).

EETL osaleb tööstust, majandust ja

ehitust puudutavate õigusaktide väljatööta­

misel ning esitab arvamusi väljatöötatud õigus­

aktide projektide kohta. EETL teeb aktiivset

koostööd majandus­ ja kommunikatsioonimi­

nisteeriumi ehitus­ ja elamuosakonnaga, stan­

dardikeskuse ja statistikaametiga. EETL on

Eesti Tööandjate Keskliidu liige. EETLi juhatuse

esimehe liikmestaatus Eesti Tööandjate Kesk­

liidu volikogus võimaldab EETLil vahetult

osaleda õigusaktide ettevalmistamisel.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate LiitKiriku 6, 10130 TallinnTelefon: 648 1918Faks: 648 9062e­post: eetl@eetl.eehttp://www.hot.ee/eetl

EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT

EES

TI E

HIT

US

MAT

ERJA

LID

E TO

OTJ

ATE

LIIT

� �

Eestis toodetavate sideainete ja

täitematerjalidena kasutatakse

meie maavarasid: lubjakivi, liiva ja

savi. Peale tegevuse tavapärase

jaotuse – tootmine, müük ja admi­

nistratsioon – tegeldakse ka

kaevandamisega. Täitematerjalide

vallas võib kaevandamist pidada

kõige olulisemaks tootmise osaks.

Toormaterjalide kaevandamisel

liigutatakse terveid mäemassiive,

mistõttu on mäetööstus eriti vastu­

tusrikas tegevusala. Mäendust

juhivad kõrgharidusega ja selleks

spetsiaalselt koolitatud töötajad,

erioskusi nõutakse ka kõigilt

mäetöölistelt, kes on saanud

vastava väljaõppe.

Kaevandustes on vaja ka

liikurmasinate juhte ja lõhkajaid.

Lõhkajale seatakse eriti kõrgeid

nõudmisi – töötajal ei tohi olla

mingeid eksimusi, ka näiteks liik­

luses mitte. Mäendusalast kõrg­

haridust annab Tallinna Tehnikaüli­

kool, vastavat kutseharidust Ida­

Virumaa Kutsehariduskeskus.

Arusaadavalt on mäenduses

töötavate inimeste palgatase

kõrgem kui tööstuses keskmiselt.

ETTEvõTTED JA Töö- võIMALUSED

1. SIDEAInED JA TäITEMATERJALID

AS kUnDA nORDIc TSEMEnT AS Kunda Nordic Tsement moodustati 1992. aastal ning see

kuulub HeidelbergCement Groupi koosseisu. ASi Kunda

Nordic Tsement peamine tegevusala on klinkri ja erisuguste

tsementide tootmine. Lisaks pakub ettevõte sadamateenu­

seid ning toodab lubjakivikillustikku. 2008. aastal oli koduturu

müük 450 000 tonni, tsementi tarbiti 341,3 kg elaniku kohta.

Kunda Nordic Tsement on rahvusvaheline tööstusettevõte,

mistõttu on oluline suhtlus teiste kontserni ettevõtetega. See

loob eelise neile, kes oskavad võõrkeeli, eelistatavalt inglise

keelt.

Ettevõtte juhtimis­, keskkonna­ ja personalipoliitikas

kehtivad selged ja täpsed reeglid, sest ettevõtte tegevus

vastab kvaliteedi­, keskkonna­ ja töökeskkonnastandardite

nõuetele.

EES

TI E

HIT

US

MAT

ERJA

LID

E TO

OTJ

ATE

LIIT

� �

Betooni võib pidada 20. sajandi

tähtsaimaks ehitusmaterjaliks.

Betoon on tõestanud oma eeliseid: see

on vastupidav ajale, tulele ja mürale

ning lisaks kõigele sobiva hinnaga.

Ehitaja hindab betooni kui tugevat ja

usaldusväärset ehitusmaterjali, arhitekti

aga rõõmustab selle paindlikkus, mis

lubab luua keskkonnatundlikke ehitisi.

Möödunud sajandist võib esile

tuua kolm ajaloolist täiustust raudbe­

tooni kasutuses, mis on radikaalselt

mõjutanud praeguste ehitiste arhitek­

tuuri: õhukeseseinaliste raudbetoon­

koorikute kasutuselevõtt, tehases

toodetud monteeritavate raudbetoonist

elementide rakendus ning raudbetoon­

elementide eelpingestamine.

�. BETOOnTsementTsemendi tootmine jaguneb laias laastus kaheks –

tsemendiklinkri põletamine ja klinkri jahvatamine

tsemendiks. Tsemendi põletamisel ulatub tsemen­

diahju temperatuur üle 1500 kraadi, see võimaldab

tsemendiahjus põletada ka keskkonnale kahjulikke

jäätmeid.

Tsemenditootmises vajatakse operaatori, auto­

maatiku ja mehaaniku kutsega inimesi. Operaator

peab tundma ka arvutit.

Kuna tsemendist betooni valmistamine võtab

aega ligikaudu kuu, peab tsement vastama väga

täpselt oodatud omadustele. Selle kindlustamiseks on

tehases oma labor, mis kontrollib pidevalt tsemendi

valmistamise protsessi ning valmiva tsemendi

omadusi. Laborant viib läbi mitmesuguseid mõõtmisi

ja analüüse.

Kõik tsemendi tootmisega

seotud elukutsed eeldavad

vaimse ja füüsilise pinge talu­

mist, täpsust, korrektsust ja

vastutustunnet. Kuna Eestis on

ainult üks tsemenditehas, siis

eraldi kooli tehase tarvis pole

ning kõigil kutsealadel toimub

lõplik väljaõpe kohapeal. Hea,

kui on läbitud ehitus­ või töös­

tusalane väljaõpe. Näiteks auto­

maatiku kutseala saab oman­

dada Ida­Virumaa Kutsehari­

duskeskuses, Narva Kutseõp­

pekeskuses, Tallinna Lasnamäe

Mehaanikakoolis, Tallinna Polü­

tehnikumis ja Tallinna Tööstus­

hariduskeskuses.

AS E-BETOOnELEMEnT E­Betoonelement kuulub Euroopa juhtivaid montee­

ritavaid elemenditootjaid ühendavasse kontserni

Consolis SAS. «Meil on Euroopa kolleegide parim

elemendiehituspraktika, mida üle kanda kohalikule

ehitusturule. Meie äriidee on pakkuda ehitiste

omanikele ja ehitusettevõtjatele raudbetoonist

toodetel põhinevaid kvaliteetseid ja paindlikke

ehituslahendusi ning nendega seotud teenuseid,»

kirjeldab ettevõtet Vaido Leosk, kes on ehitus­

materjalide tootjate liidu betooni tooterühma juht ja

E­Betoonelemendi tegevdirektor. «Me võime panna

tööle masina, mis teeb 50 lihttöölise töö, kuid ükski

masin ei suuda asendada ühte erilist inimest.

Pakume meile tööle tulijatele nüüdisaegseid ja inno­

vaatilisi lahendusi, mõnusat töökeskkonda, karjääri­

võimalusi ning üle saja tootja omavahelisest koos­

tööst tulenevat sünergiat. Praktikandist võib sirguda

meister, meistrist müügijuht ning insenerist turun­

dusjuht,» kirjeldab Leosk.

OÜ väO PAASOÜ Väo Paas on üks Tallinna lähedal töötavast

kolmest suurest paekillustikutootjast. Ettevõte

tegutseb praeguse nime all 1992. aastast. Pare­

matel aegadel on tööd antud

60 inimesele, 2009. aasta suvel on ettevõttes 36

töölist. «Tootmine on sertifitseeritud ja paekillustike

kvaliteet vastab betoonitootmise ja tee­ehituseks

vajalike täitematerjalide nõuetele,» kõneleb OÜ

Väo Paas juhataja Veljo Haube. «Paekivi kaevan­

damisel ja töötlemisel kasutatakse nüüdisaegset

tehnoloogiat, jälgides keskkonnakaitse ja säästlik­

kuse nõudeid. Praegu töötame Tallinna ja

Harjumaa piiril asuvas Tondi­Väo karjääris.

Avamisel on teine karjäär – Järvamaal Koigi vallas

Karedal. Harjumaal Jõelähtme vallas arendame

Ruu karjääri.»

EES

TI E

HIT

US

MAT

ERJA

LID

E TO

OTJ

ATE

LIIT

� �

Eestis metalle ei toodeta, kogu toore

tuuakse sisse. Katuse­ ja seinapro­

fiilid valmivad üksteisega sarnastel

tootmisliinidel, peamised ametid on

operaatori ja liinitöötaja omad. Tera­

sega tegelevad ettevõtted koolitavad

oma töötajad ise, kuid märksa lihtsam

on ametiga sina peale saada neil, kel

on ehitus­ või mehaanikaalane

koolitus. Enamikus Eesti kutseõppe­

asutustes võib sellise hariduse ka

saada. Operaatoritele ja liinitöölistele

vajalikud eeldused on eelkõige täpsus

ja hoolikus, kuid ka planeerimisoskus

ja püsivus.

«Kuna katused on väga erinevad,

vajab ka meie müügiinimeste töö väga

hea suhtlemisoskuse kõrval head

mehaanilist taipu ja ruumilist ettekuju­

tust, siin on eeliseks tunda ehitusala,

ka ehitusliku projekteerimise aluseid,»

loetleb tooterühma juht ja AS Esco

juhataja Peep Siimon. Ehitusalase

kõrghariduse võib omandada Tallinna

Tehnikaülikoolis ja ehitusliku rakendus­

kõrghariduse Tallinna Tehnikakõrg­

koolis.

Oluline osa ehituses on metall­

konstruktsioonidel, mis paistavad silma

just oma saleduse ja kergekaalulisu­

sega, olles sealjuures väga tugevad.

Metallkonstruktsioonide kavandamine

eeldab ehitusala põhjalikku tundmist

ehk selleks on vaja kõrgharidusega

spetsialiste, keda valmistab Eestis ette

Tallinna Tehnikaülikool. Metalldetailidest

terviku kokkupanekul kasutatakse

peamiselt keevitamist või polt­ või

neetliiteid.

Head keevitajad on hinnatud

kõikjal, kus tegu on metallidega. Keevi­

tajaid koolitatakse Eestis Ida­Virumaa

ja Tartu Kutsehariduskeskuses, Narva

Kutseõppekeskuses, Sillamäe Kutse­

koolis, Tallinna Lasnamäe Mehaanika­

koolis, Tallinna Tööstushariduskes­

kuses ja Viljandi Ühendatud Kutse­

keskkoolis.

�. TERAS

AS Esco peamine tegevusala on seotud õhukese teraslehe töötlemisega, kuid ehituses võib kasutada ka

muid metalle (alumiinium­, vask­, titaanplekk jne) ning kõigi nendega on kokku puutunud ka Esco töötajad.

«Oluline osa meie toodetest viiakse ka välismaale. Peale rahvusvahelise omanikeringi oleme seega ka

rahvusvahelise suhtlusega ettevõte. Suhtlemine eri keeltes on vajalik peaaegu kõigile töötajaile,» rõhutab

ettevõtte juht Peep Siimon.

Weckman on Skandinaavia suurim perefirma terasetoodete vallas. Perefirmana alustati tegevust aastal

1956, mil hakati tootma haakeriistu ja järelkärusid põllumajandusele. Katusekatete tootmist alustati aastal

1962. Esimene toodetud profiil oli Laine, mis on tootmises siiani ja millega on kaetud näiteks Järve Selver

Tallinnas.

AS Esco alustas katusekattematerjalide tootmist ja müüki 1989.aastal, koostöö Weckman Steeliga algas

1994. aastal, 1997. aastast ollakse Weckmani tütarettevõte. 1997 valmis firma uus kontori- ja tootmishoone

Viimsis, mis võimaldab pakkuda laia valikut ehituslikke terasplekist tooteid ja terviklahendusi nii era­ kui ka

tööstusehitajatele.

EESTIMAInE EScO JA SkAnDInAAvLASTE WEckMAn

EES

TI E

HIT

US

MAT

ERJA

LID

E TO

OTJ

ATE

LIIT

10 11

AS kLAASMERkAS Klaasmerk alustas tegevust 1992. aastal lehtklaasi töötlemise ja

paigaldamisega. Aasta hiljem hakati ühena esimestest Eestis tootma

klaaspakette, mis on jäänud ettevõtte põhitegevuseks siiani.

Klaasmerk on alati seadnud tegevuse eesmärgiks kõrge kvaliteedi

ning alates 1998. aastast on ASil Klaasmerk klaaspakettide valmista­

mise sertifikaat vastavuses standardiga EN 1279, mis tõendab

toodangu vastavust klaaspakettide valmistamise kvaliteedinõuetele.

2000. aastal ühines ettevõte AS Klaasimaailmaga, mille tulemusena

laienesid klaasi töötlemise võimalused ja tootevalikusse lisandusid

turvaklaasid, peeglid, dekoratiivklaasid, painutatud klaasid, profiliit-

klaasprofiilseinad ja kappide lükanduksed. AS Klaasmerk töötleb aastas

330 000 m2 klaasi.

Euroopa energiasäästupoliitikast tingituna on klaaspakettide toot­

mine kiiresti arenev tegevusala. «Meie hoonetele on praegu omane, et

väga suur hulk soojusest lastakse majadest läbi akende välja, akende

väga oluline koostisosa on aga just klaaspakett,» kommenteerib ehitus­

materjalide tootjate liidu avatäidete tooterühma juht Raino Kalekin.

Peakoormust kannavad tootmisliini operaatorid ning klaasimise

kavandajad. Klaasi lõikamine õigesse suurusesse on küll automatisee­

ritud, samuti valmistab õige lõikamisskeemi ette arvuti, kuid protsessi

ettevalmistus nõuab asjatundlikkust

ning kogemust. «Kahjuks Eestis

klaasitootmise spetsialiste välja ei

õpetata, samuti ei tegele selle tege­

vusalaga meie ülikoolid, rakendus­

kõrgkoolid ega kutseõppeasutused.

Seega tuleb noori koolitada koha­

peal, tehases. Eeldame huvi klaasi

ja tootmisega tegelemise vastu,

nõudlikkust enese suhtes, täpsust

ja korrektsust, vastupidavust,»

loetleb Kalekin.

�. AvATäITED

AS PLASTMERkAS Plastmerk toodab ja paigaldab plastaknaid ning uksi alates 1993. aastast. Aastal 2000 väljastati Plast­

merkile kvaliteedijuhtimissüsteemi EN ISO 9002 sertifikaat. Lisaks avatäidetele pakub ettevõte paigaldus- ja

viimistlustöid, veeplekke ja aknalaudu. Aknaid toodetakse eratellijatele ja firmadele. Plastmerkis töötab pool­

sada inimest – müüakse, valmistatakse ja paigaldatakse ligi 100 avatäidet päevas.

Akna­ ja uksetootmine on üks Eesti laiahaardelisemaid ehitusmaterjalide tootmise harusid. Sellega tege­

lejate arv võib küündida sajani. Need, kes on vahetanud oma eramu või korteri aknaid, teavad, kui palju

erineb uus aken vanast. Aknaid valmistatakse plastist, puidust ja metallist, ühe­ ja kaheraamilisi, sisse­ ja

väljaavanevaid, väga heade soojustehniliste ja ohutusomadustega jne. Peamised tootmisüksused tegelevad

raami ettevalmistamisega, klaaspaketi raami ja suluste paigaldamisega.

«Nagu avatäidete puhul tüüpiline, ei valmistata akna­ ja uksetööstusele vajalikke spetsialiste ette üheski

meie õppeasutuses ning koolitus viiakse läbi tehases. Kindlasti tuleb kasuks mõne ehituseriala või muu

tehnilise eriala tundmine. Akna­ ja uksetootmine nõuab kohusetundlikkust, täpsust, mehaanika tundmist ja

ruumilise planeerimise oskust,» kirjeldab EETLi avatäidete tooterühma juht Raino Kalekin.

Pea kõik akna­ ja uksevalmistajad tegelevad peale tootmise ka avatäidete paigaldusega. See on tavali­

sest loomingulisem töö, mille juures on kindlasti vajalikud ehitusalased teadmised, järelikult ka asjakohane

koolitus. Ehitusharidust võib omandada enamikus kutseõppeasutustes üle Eesti.

EES

TI E

HIT

US

MAT

ERJA

LID

E TO

OTJ

ATE

LIIT

1� 1�

Ehitustegevus ja üldehitus jääb

kestma senikaua, kuni eksisteerib

elu. Muidugi sõltub selle valdkonna

käekäik majanduse olukorrast ning

tarbijate usust turgu ja tulevikku.

«Üldehitusmaterjalide tooterühma

toodetel on kindlasti perspektiivi. Need

on põhimaterjalid kohalikule turule ja

ilma nendeta pole ehitus võimalik,»

kommenteerib üldehitusmaterjale

(kergkruus, müüriplokid ja kuivsegud,

klaasvill ja kipsplaat) tootja Saint­

Gobain Ehitustoodete juhatuse

esimees ja ehitusmaterjalide tootjate

liidu juht Viktor Valkiainen. «Nii on ka

meie firma kuivsegudega, seina- ja

muude materjalidega, mis on saadaval

ka teiste brändide all, kuid konkurents

teebki tooted heaks ja tootmise efek­

tiivseks,» lisab ta.

�. EHITUS- MATERJALID

ja Leedus (toodab loodusliku kivipuruga väärtustatud ja ilmastikukindla värvkattega kaetud tsementlaast­

plaate), Exadan Produktion A/S Taanis (toodab isepaisuvaid tihendusteipe akna­ ja uksekonstruktsioonide,

fassaadide ja paneelide vaheliste vuukide tihendamiseks), hermeetikute tootja Krimelte Sealants Eestis

(toodab algkomponentidest lähtematerjale pakendamiseks), Elastra Kattematerjali AS Eestis (toodab spetsii­

filisi ehituskeemiatooteid: betooni- ja segulisandid, dispersioonid, mastiksid ning impregneerimisvahendid).

Ettevõte ekspordib 95% toodangust enam kui 30 riiki, sh Suurbritanniasse, Iirimaale, Norrasse, Rootsi,

Soome, Rumeeniasse, Horvaatiasse, Hispaaniasse, Saksamaale, Ukrainasse, Jaapanisse ja Venemaale.

Krimelte turustab tooteid kaubamärgi PENOSIL all, mille valikusse kuuluvad ehitusvahud, hermeetikud,

ehitusliimid, kitid, tule­ ja kuumustõkketooted, tihendid ning töövahendid.

«Kuna Eesti asub karmide põhjamaiste ilmastikutingimuste piirkonnas, on nõuded Krimelte toodete kvali­

teedile eriti kõrged,» sõnab Krimelte tegevdirektor Alar Salum. «Professionaalsete lõpptarbijate suur osakaal

klientide hulgas näitab, et suudame tagada parima võimaliku kvaliteedi, teenuse ja hinna,» lisab ta. Mitmed

tuntud brändid on usaldanud oma nime Krimelte kätte ning private label’i klientidele valmistatud toodang

moodustab ettevõtte müügikäibest umbes ühe kolmandiku. «Kuna Krimelte on välja kasvanud vahendusfir­

mast, siis usume, et suudame paremini kui keegi teine mõista meie klientide igapäevaseid muresid ja vaja­

dusi,» ütleb Salum.

kRIMELTE OÜEhitusvahtude, silikoonide ja hermeetikute

tootja Krimelte OÜ on 1994. aastal loodud

Eesti päritolu Euroopa juhtiv ehitusvah­

tude ja vuugihermeetikute tootja. Esialgu

alustati vahendusfirmana, 1998. aastal

hakati ise ehitusvahtu tootma. Lühikese

ajaga on Krimelte tõusnud vahendusfir­

mast juhtivate tootjate sekka.

2008. aastal laiendas ettevõte tootmist

Tallinnas: valmis 7100 m2 lao­ ja tootmis­

hoone juurdeehitis ning käivitati vahutoot­

mine Venemaal Žukovskis. Gruppi lisan­

dusid uued ettevõtted: V­Tempsi fassaadi­

plaatide tootmis­ ja turustusüksus Eestis

EES

TI E

HIT

US

MAT

ERJA

LID

E TO

OTJ

ATE

LIIT

1� 1�

AS SAInT-GOBAIn EHITUSTOOTEDSaint­Gobain kui üks suuremaid üldehitusmaterjalide tootjaid panustab tootearendusse

Eestis, kuid kuuludes rahvusvahelisse kontserni, kasutab kogu grupi teadmisi ja kogemusi.

Firma alustas iseseisvana 1. septembril 1994. aastal ning kuni 2008. aastani võis ettevõtte

arengut iseloomustada kui üht valdkonna edulugu – igal aastal kasvas ettevõte 20–30%,

2007. aastaks oli käive ligi miljard krooni. «Majanduslangus on ka meid raskelt räsinud, kuid

kuuludes Saint­Gobaini ja kasutades kontserni koostöömõju, olen kindel, et elame üle ka

rasked ajad majanduses ja ehituses ning oleme efektiivsemana valmis uueks ehituskasvuks

mõne aasta pärast,» selgitab Viktor Valkiainen.

Töötajaid valides eeldab Saint­Gobain neilt põhiharidust ja avatud meelt uute oskuste

omandamiseks. Ehkki nii kuivsegude kui ka plokkide ja kergkruusa tootmine on väga spetsii­

filine ala, pole võimalik eeldada vastavat haridust, sest seda ei ole võimalik kusagil oman­

dada – ei Eestis ega Euroopas. Kõige olulisem on kohapealne väljaõpe, tööliste puhul eelis­

tatakse tehnilist kutseharidust, kuigi see pole alati määravaim kriteerium. Spetsialistidele (nt

elektrik-automaatikutele) on juba ka spetsiifilisemad nõuded. «Iga kutsehariduses oman­

datud ehituseriala tuleb kasuks: soodustab tehnoloogiast arusaamist ja tööga hakkamasaa­

mist,» räägib Valkiainen.

Töötajatelt eeldatakse täpsust, kergkruusa tootmise töölistelt ka valmisolekut töötada

vahetustega ja rutiinitaluvust. Võõrkeelte oskus on suureks eeliseks, sest kontserni töökeel

on inglise keel ja seadmed on välismaalt. Erialaseid oskusi õpetatakse töö käigus ja firma-

siseste koolitusprogrammidega.

Et tootmisliinid on tänapäevased, siis füüsilist koormust taluda ei tule. «Kindlasti peab

silmas pidama, et töö eeldab taipu ja tähelepanu, mõned töökohad on väga spetsiifilise

iseloomuga, kuid tehnilise taibu ja oskustega töötaja saab lühitreeningu järel kindlasti

hakkama,» rõhutab Valkiainen.

Et Saint­Gobain on rahvusvaheline ettevõte, millel on Eestiski juba kuus üksust, siis on

võimalik kontsernisisene liikumine nii Eestis kui kogu maailmas. «Loomulikult on palkadel

teatud tasemed, mis olenevad ametikoha vastutuse suurusest ja nõutavast ametiprofiilist.

Kõik ametikohad on kaardistatud rahvusvahelise ametikohtade hindamise süsteemi HAY

alusel, osaleme HAY Groupi palgaturu uuringul. Igal juhul peame oma töötajate palgataset

väga konkurentsivõimeliseks, personali liikuvus on olematu,» kommenteerib Valkiainen.

ESTPLAST TOOTMInE OÜEstplast Tootmine OÜ on Eesti kapitalil põhinev vahtpolüstüreenist soojustusplaatide tootmisele ja turus­

tamisele spetsialiseerunud ettevõte. Maardus asuvas nüüdisaegses tehases alustati tootmist 2004. aasta

alguses. 2006. aastal laiendati tehases tootmis­ ja laopinda ning investeeriti uutesse tootmisseadme­

tesse. Kõrgkvaliteedi tagamiseks ja hoidmiseks soetati uus plokivorm ning tehniliselt täiustati nii granu­

laatoreid, lõikeseadmeid kui ka pakkeliini seadmeid.

Estplastis töötab 34 inimest, nendest suurem osa tootmises. Erialast haridust pole töötajatel ettevõt­

tesse tulles olnud, õpe on toimunud kohapeal. Töö käib uute tänapäevaste seadmetega, ei ole väga

koormav ega tervisele ohtlik. Kahest töötajast, kes on ametis olnud ettevõtte algusaastatest peale, on

nüüdseks saanud vahetuse meistrid, kelle õlul on kogu vahetuse eest vastutamise koorem. Töö toot­

mises vajab täpsust, korrektsust, füüsilist vastupidavust ja mõnikord pingetaluvust.

Väljaandja Tööandjate Keskliitwww. tooandjad.ee

Teostus Menu Kirjastuswww.menuk.ee

Fotod: Scanpix, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Trükis valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel